Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud koonddokument ja tootespetsifikaadi avaldamise viide, mis on seotud nimetusega „Zagorski mlinci“ (KGT), on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud nimetuse registreerimise suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

KOONDDOKUMENT

„Zagorski mlinci“

ELi nr: PGI-HR-02315 – 19.6.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

„Zagorski mlinci“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Zagorski mlinci“ tähistatakse nisupüülijahust (tüüp 550), veest ja soolast tehtud pagaritoodet. Toode valmistatakse õhukesest tainalehest, mida rullitakse ja venitatakse käsitsi seni, kuni selle paksus on kuni 2,5 mm. Tainaleht lõigatakse ristkülikuteks, mida küpsetatakse küpsetusplaadil kaks korda ja siis jäetakse lõplikult kuivama.

Lõpptoode „Zagorski mlinci“ on õhuke, küpsetatud tainast ristkülik, mille servad võivad olla ebaühtlased. Valge kuni kollase värvusega toote ühtlasel koorikul on mõned veidi kerkinud kohad, sellel on ka iseloomulikud, küpsetamise ajal tainamullide lõhkemisest tingitud mullipõhjade osaliselt söestunud sõõrid, mille värvus varieerub helepruunist pruuni ja mustani.

Enne söömist murtakse toode „Zagorski mlinci“ käsitsi väikesteks tükkideks, mida leotatakse keevas vees ja jäetakse mõneks ajaks seisma. Seejärel need loputatakse ja maitsestatakse enne serveerimist sooja praeleemega.

Toote „Zagorski mlinci“ kvaliteedikriteeriumid

Kuju	Ristkülikukujuline, ebaühtlased servad on lubatud.
Välispind	Ühtlane, küpsetamise ajal tainamullide lõhkemisest tingitud iseloomulike, veidi kerkinud ja osaliselt söestunud mullipõhjadest tekkinud sõõridega.
Värvus	Valgest kollaseni (iseloomulik nisujahust tainale), milles on osaliselt söestunud mullipõhjade sõõrid, mille värvus varieerub helepruunist pruuni ja mustani.
Konsistents	Rabe ja kergesti murtav.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Zagorski mlinci“ valmistamiseks vajalikud toorained on tüüp 550 nisupüülijahu, vesi ning mere- või kivisool.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Zagorski mlinci“ kogu tootmisprotsess alates taina segamisest kuni küpsetamise ja jahtumiseni peab toimuma punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toode „Zagorski mlinci“ on iseloomuliku ja äratuntava ristküliku kujuga, mis saadakse enne küpsetamist õhukeseks venitatud taina lõikamisel. Kui rabeda konsistentsiga lõpptoodet „Zagorski mlinci“ ei käidelda nõuetekohaselt, siis see praguneb ja murdub kergesti. Pakendamata (pakkimismaterjali mähkimata) lõpptoote transportimisel või uuesti pakkimisel võib toode täielikult laguneda ja seega kaotada oma iseloomuliku ristküliku kuju. Selleks et säiliks toote „Zagorski mlinci“ tunnusliku ristküliku kuju ning et tootesse ei imenduks seda vintskeks muutvat niiskust, tuleb toode vahetult pärast tootmist pakendada punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Sellega tagatakse turule lastava toote algupärase kvaliteedi ja iseloomulike omaduste säilimine.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Zagorski mlinci“ tootmispiirkond hõlmab Hrvatsko Zagorje territooriumi, st kogu Krapina-Zagorje maakonna territooriumi, kogu Varaždini maakonna territooriumi ning eespool nimetatud maakondadega piirneva Zagrebi maakonna osi, nimelt järgmisi omavalitsusüksusi: Brdovec, Marija Gorica, Pušća, Dubravica, Luka, Jakovlje, Bistra ja Bedenica.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Põhjuslik seos toote „Zagorski mlinci“ ja määratletud geograafilise piirkonna vahel põhineb toote mainel, traditsioonilisel tootmismeetodil (st toote erilisel valmistusviisil), tänaseni tallel hoitud retseptil ning geograafilise piirkonna omadustel.

Hrvatsko Zagorje põllumajandusettevõtted olid tavapäraselt väikesed ja inimesed vaesed, mistõttu söödi seda, mida ise kasvatati. Kuna nisujahu oli alati ohtralt saada, valmistasid kohalikud inimesed sellest mitmesugust tainast, mida keedeti või küpsetati.

Igas Zagorje majapidamises oli puudega köetav ja küpsetusplaatidega pliit, millel keedeti ja küpsetati toitu, muu hulgas ka toodet „Zagorski mlinci“.

Hrvatsko Zagorje piirkonna elanikud on keskendunud kohaliku turismitööstuse edasiarendamisele, mis hõlmab ka selle paiga kohalikel traditsioonilistel eriroogadel põhinevat rikkalikku kokakunsti, milles tootel „Zagorski mlinci“ on oluline osa. Horvaadikeelse sõna „mlinac“ (või tunnuslikus kohalikus kajkavski dialektis „mlinec“) päritolu kohta leidub tõendeid 17. sajandist (J. Ivanišević, 2011, ajakiri iće & piće, Zagreb). Õhukeseks rullitud tainalehte tähistava sõna „mlinci“ kasutamine annab tunnistust sellest, et Hrvatsko Zagorjes on seda toodet valmistatud ja küpsetatud pikki sajandeid.

Üksnes jahu, soola ja vett sisaldava „Zagorski mlinci“ lihtsat retsepti on Hrvatsko Zagorje peredes tänase päevani põlvest põlve edasi antud. Kuigi „Zagorski mlinci“ on Hrvatsko Zagorje piirkonna traditsiooniline toode, valmistatakse seda ka Horvaatia teistes piirkondades, küll mitte eriti sageli ning toote muudetud retsept sisaldab alati ka mune.

Mitte ainult „Zagorski mlinci“ retsept ei ole traditsiooniline, vaid ka taina valmistamine on tõeline oskustöö. Tainatükk rullitakse laiali suuremal pinnal (tavaliselt köögilaual) ning seejärel – nii nagu endistel aegadelgi – venitatakse üksnes käsitsi. Venitamiseks on vaja erioskust ja kogemusi, sest eriti oluline on tainast ühtlaselt venitada senikaua, kuni see ei ole paksem kui 2,5 mm. Tainas laotatakse laiali lehtedena, mille suurus oleneb laua mõõtudest; tainalehte tuleks venitada senikaua, kuni selle servad ripuvad üle lauaääre. Seda ei ole võimalik teha ilma eriliste oskusteta, sest tainas võib katki minna. Sellised filotaina liigid kuuluvad traditsioonilise Horvaatia rahvusköögi iseloomulike tunnuste hulka ning on veelgi rohkem levinud Hrvatsko Zagorje piirkonnas, kus perenaised on selle taina valmistamise oskust põlvest põlve edasi andnud.

Oma iseloomuliku väljanägemise ja rabeda konsistentsi omandab toode „Zagorski mlinci“ erilise valmistusviisi käigus, mil tainast küpsetatakse lamedal või kumeral küpsetusplaadil kõige rohkem paar minutit. Oma oskusteabele ja kogemustele tuginedes teab küpsetaja, millal tainas on küpsenud. Toodet „Zagorski mlinci“ küpsetatakse traditsiooniliselt lamedal või kumeral küpsetusplaadil sellisel viisil, nagu seda alati on tehtud Hrvatsko Zagorje majapidamiste puudega köetavatel pliitidel. „Zagorski mlinci“ teine eripära on kaks korda küpsetamine ja iga küpsetuskorra järgne jahutamine. Kui esimese küpsetamise ja jahutamise käigus eraldub tainast niiskus, siis teist korda ja lõplikul küpsemisel omandavad mlinci´d iseloomulikud mullipõhjade söestunud sõõrid. Toote „Zagorski mlinci“ puhul on iseloomulik eespool kirjeldatud küpsetamisviis, mis erineb samasugust liiki taina küpsetamisest kinnises prae-, grill- või leivaahjus või ka kellukesekujulise metallkatte all.

Kuna toodet „Zagorski mlinci“ valmistatakse selleks, et seda traditsiooniliselt serveerida küpsetatud kodulinnulihaga, viidatakse peaaegu kõigis kirjalikes ürikutes toote „Zagorski puran“ kohta, et seda süüakse koos tootega „Zagorski mlinci“. Mõlemad nimetatud tooted kuuluvad Hrvatsko Zagorje piirkonna kõige olulisemate ehtsate toodete hulka, mida kujutatakse niisama hästi kui igas Hrvatsko Zagorje piirkonna turismi ja kokakunsti või piirkonda üldisemalt tutvustavas trükises, ning kui neid koos serveeritakse, siis on see Hrvatsko Zagorje tähtsaim kaubaartikkel, mida tuntakse nimetuse all „Zagorski puran s mlincima“ [„Zagorski kalkun mlinci´dega].

Krapina-Zagorje maakonna turismiameti brošüüris Zagorje gastroturizam avaldatud artiklis „Okusi i mirisi plemićkih gozbi“ on mlinci´dega serveeritava kalkuni retsept, milles väidetakse, et „…see roog kuulub Zagorje kokakunsti kestma jäänud klassika hulka“. Nimetatud kahe toote ja Hrvatsko Zagorje piirkonna vahelisele seosele on osutatud ka Põhja- ja Kesk-Horvaatia reisiteatmikus avaldatud artiklis „Moćni okusi kraljevskih i pučkih jela“: „Mlinci´dega serveeritav kalkun on Hrvatsko Zagorje kokakunsti musternäidis“ (Ž. Žutelja, 2011, teoses: Kontinentala Hrvatska, 2011. aasta reisiteatmik, EPH media d.o.o.).

Kuuel järjestikusel aastal on korraldatud tuntust kogunud kaubandusmessi 100 % Zagorsko, mis on pühendatud Hrvatsko Zagorje traditsiooniliste põllumajandustoodete esitlusele, müügile ja müügiedendusele. Üks olulisi traditsioonilisi tooteid sellel üritusel on olnud toode „Zagorski mlinci“ (100 % Zagorsko, 2011, kaubandusmessi brošüür, Sajamska izložba Krapinsko – zagorske županije, eksponentide nimekiri).

Kokakunstile pühendatud sündmus Chtef – Zagorski chef on kokandusvõistlus, kus osalejad peavad Hrvatsko Zagorje piirkonna traditsioonilisi koostisaineid kasutades valmistama uuenduslikke ja leidlikke roogi. Võistluse käigus ühendatakse Hrvatsko Zagorje piirkonna kokakunsti ja kohaliku traditsiooni parim osa. 2014. aasta võistlusel Chtef – Zagorski chef keskenduti toote „Zagorski mlinci“ valmistamisele.

Teine artikkel, milles keskendutakse toote „Zagorski mlinci“ iseloomulikele omadustele, retseptile, selle valmistamise oskustele ning seosele Hrvatsko Zagorje piirkonnaga, on Horvaatia ühe juhtiva kokandusajakirja traditsioonilise kokakunsti rubriigis avaldatud „Milostive ne mijese mlince … ali ih rado jedu“. Artikli pealkirjaga „Mlinci´sid proua ei sõtku…aga sööb küll“ vihjatakse asjaolule, et mlinci´de valmistamiseks on vaja erilisi oskusi, mis linnaprouadel puudusid. Üldjoontes kujutatakse artiklis ka toote „Zagorski mlinci“ seost Hrvatsko Zagorje piirkonnaga. „Sellest ajast saadik on mlinci´de saatus olnud pikaks ajaks otsustatud. Küpsekalkun ja mlinci´d on samamoodi lahutamatult seotud nagu leib ja või. Hrvatsko Zagorje kuulsaim armulugu ei ole seotud Veronika Desinićka, vaid pigem küpsekalkuni ja mlinci´dega – Hrvatsko Zagorje küngastelt pärit püsima jäänud paariga, mida Joža Horvat on kõige paremini kirjeldanud lihtsalt: Zagorje!“ (J. Ivanišević, 2011, ajakiri iće & piće, Zagreb).

Toote „Zagorski mlinci“ hea maine tunnistusena kandis Krapina-Zagorje maakonna valitsus selle toote 2012. aastal Hrvatsko Zagorje piirkonna algupäraste, põllult ja metsast saadud toitude loetelusse (Krapina-Zagorje maakonna algupäraste, põllult ja metsast saadud toitude 2012. aasta loetelu).

Toode „Zagorski mlinci“ on Horvaatia olulise kultuuripärandi loetelus, mis on avaldatud Poreči Põllumajanduse ja turismiinsituudi väljaandes Prirodna i antropogena osnova turizma Hrvatske (P. Ružić ja D. Demonja, 2013, Prirodna i antropogena osnova turizma Hrvatske, Poreč Institute of Agriculture and Tourism).

Tänu ajaloole ja kultuurile ning traditsioonilistel kohalikel toodetel põhinevale kokakunstile on Hrvatsko Zagorje piirkonnast saanud üha suureneva külastajate arvuga Horvaata mandri-osa paeluv turismisiht. Hrvatsko Zagorjet käsitlevates arvukates brošüürides esitletakse pidevalt toodet „Zagorski mlinci“, mida võib leida peaaegu iga söögikoha ja restorani menüüs.

Hrvatsko Zagorje piirkonna kokandust esitleti 2012. aastal Umagi linnas toimunud Istria rahvusvahelisel gastronoomia kongressil. Osalejates äratas erilist huvi toote „Zagorski mlinci“ valmistamine, mida seejärel serveeriti tootega „Zagorski puran“. Peakokkade ühinguid koondava maailmaorganisatsiooni juht, peakokk Gissur Guðmundsson tunnistas: „Toode „Zagorski mlinci“ on ainulaadne kokanduskogemus“.

Hrvatsko Zagorje piirkonna ja toote „Zagorski mlinci“ vahelisest seosest annab tunnistust asjaolu, et toode „Zagorski mlinci“ on lisatud Horvaatia gurmeeteatmikku Vodič kroz hrvatske gastro ikone. Järgmine tsitaat on pärit kõnealuse teatmiku rubriigist Hrvatsko Zagorje piirkonna kohta, mille pealkiri on „Zagorski mlinci“: „Sellel näiliselt lihtsal roal, mida serveeritakse küpsekalkuni, -pardi või -hane lisandina, on nii suurepärane maine, et ei ole isegi vaja tähelepanu juhtida asjaolule, et see on pärit Hrvatsko Zagorje piirkonnast.“ Gurmeeteatmikus on vältimatult olemas mlinci´dega kalkuni retsept (Gastronomadi 2007, Horvaatia gurmeeteatmik).

Toote „Zagorski mlinci“ head mainet ja toote seost Hrvatsko Zagorje piirkonnaga kinnitab 2016. aastal 1 000 vastajaga küsitluse tulemus. Küsitluse tulemusest nähtus, et 79 % Horvaatia elanikest seostas Hrvatsko Zagorje piirkonda mlinci´dega ning 80 % arvas, et toode „Zagorski mlinci“ on Hrvatsko Zagorje piirkonnast pärit toiduaine. Lisaks sellele arvas 95 % vastanutest, et toodet „Zagorski mlinci“ tuleks nimetada Hrvatsko Zagorje piirkonda tutvustustavates materjalides, kokandustrükistes ja monograafiates. Küsitluse tulemustest ilmnes, et kui ostes on valida „Zagorski mlinci“ ja lihtsalt mlinci´de vahel, siis otsustab 68 % vastanutest toote „Zagorski mlinci“ kasuks. Tubli neli viiendikku küsitluses osalenutest arvas, et tootel „Zagorski mlinci“ on Horvaatias hea maine. Enamik vastanutest nõustus täiesti, et toode „Zagorski mlinci“ maitseb hästi (keskmine tulemus 1–5 skaalal oli 4,54) ning paljud toetasid arvamust tiheda seose kohta mlinci´de ja Hrvatsko Zagorje piirkonna vahel (keskmine tulemus 1–5 skaalal oli 4,4) (Hendal Market Research, 2016, Prepoznatljivost zagorskih mlinaca, uuring, Zagreb).

Toodet „Zagorski mlinci“ turustatakse just selle nimel all ja seda võib leida peaaegu igas ostukohas kogu Horvaatias (hulgimüügiettevõtja Metro Cash&Carry reklaamleht).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mps.hr/datastore/filestore/109/Izmijenjena_Specifikacija_proizvoda_Zagorski_mlinci.pdf