a.

Elamukinnisvara hinnad on Austrias kiiresti tõusnud, eriti alates 2011. aastast. Kuni viimase ajani olid eluaseme hinnad Viinis dünaamilisemad kui mujal Austrias. Ent viimasel ajal on eluaseme hinnakasv väljaspool Viini olnud märkimisväärne, ületades Viini kasvu. See areng on toonud kaasa kinnisvara hinnad, mida võib näha fundamentaalnäitajatest kõrgemal tasemel, võrreldes riigi fundamentaalnäitajate pikaajalise arenguga, eriti Viinis (2). Samas on ülejäänud riigis eluaseme hinnad vastavalt Oesterreichische Nationalbanki (OeNB) hinnangule üldjoontes kooskõlas fundamentaalnäitajatega.

b.

Eriti viimasel ajal on tugev elamispinna hinna dünaamika langenud kokku püsiva hüpoteeklaenude kasvuga. OeNB laenuandmise standardite uuring näitab laenuandmise standardite lõdvendamist. Lisaks nähtub neist, et kasvanud on uute, kõrgenenud võla ja sissetuleku suhtega ning laenusumma ja laenuobjekti väärtuse suhtega hüpoteeklaenu saajate osakaal. Samas tuleb neid OeNB laenuandmise standardite uuringu andmeid tõlgendada ettevaatlikult, kuna uuringu tulemuste vahel on suures erinevused pankade lõikes, valim oli väike ja selle koosseis muutuv. Ent üldiselt võivad kodumajapidamised, kelle võlakoormus on sissetulekute või vara väärtusega võrreldes suur, olla eriti haavatavad sellistele majandusšokkidele nagu töötuse kasv või kodumajapidamiste sissetulekute või elamukinnisvara hindade langus. Sellises olukorras võib kodumajapidamistel olla eriti raske teenindada oma laene ning hüpoteeklaenude kohustuste rikkumiste arv võib kasvada, mis toob pankadele kaasa otsese krediidikahju, eriti elamukinnisvara hindade languse korral. Lisaks sellele võib majanduse negatiivse arengukäigu teostumisel sellega seotud negatiivne mõju kodumajapidamiste sissetulekule ja varale esialgset šokki veelgi võimendada, mis võimendab ka negatiivset otsest ja kaudset mõju finantsstabiilsusele (näiteks juhul, kui kodumajapidamised peavad oma hüpoteeklaenude teenindamiseks vähendama tarbimist). Laenuandmise standardite halvenemise võimaluse süsteemse mõju hindamiseks on vaja laenuandmise standardite kohta lisateavet, mis põhineks finantsvahendajate laiemal valimil.

c.

Üldiselt muudab selline kodumajapidamiste sissetulekute kasvu ületav elamukinnisvara hinnakasv, mida täheldatakse viimasel ajal Austrias, kodumajapidamistele raskemaks elamispinna omandamise ning võib tuua kaasa kodumajapidamiste võlakoormuse suurenemise ja/või suurema arvu võlatasemega kodumajapidamisi. Lisaks, arvestades tugevat krediidi ja kinnisvarahindade dünaamikat, valitseb risk, et laenuandmise standardid võivad veelgi lõdveneda.

d.

Austria pankade hüpoteeklaenudega seotud risk on madal võrreldes teiste liidu liikmesriikidega. See on seotud madalama eluaseme omamise määraga (3) ning hüpoteeklaene võtnud koduomanike mõõduka osakaaluga. Ent Austria pankade kinnisvaraga seotud riskipositsioonid, mis hõlmab ka laene ehitussektorile jne, on mõneti suuremad võrreldes teiste liidu riikidega. Sisereitingute meetodit kasutavate Austria pankade keskmised riskikaalud ületavad märkimisväärselt liidu keskmist. Seetõttu on Austria pangandussektor suhteliselt vähem haavatav elamukinnisvara sektorist tulenevate otseste riskide poolt. Tuleb siiski märkida, et Austria pankade üldine keskmine kapitaliseeritus on veidi alla liidu keskmise.

e.

Analüüsides Austria tuvastatud haavatavusi on märgatavad nii leevendavad kui ka raskendavad tegurid. Raskendavate tegurite hulka kuuluvad muutuva intressimääraga laenude märkimisväärne osakaal (nii uute laenude kui ka olemasolevate laenude osas) ning välisvääringus eluasemelaenud, millega kaasnevad kodumajapidamistele vastavalt intressimäärarisk ja vahetuskursirisk. Muutuva intressimääraga hüpoteeklaenude ja välisvääringus laenude osakaal on siiski vähenemas. Lisaks nähtub mitmest analüüsist, et Austrias eriti just välisvääringus eluasemelaenude võtjatel on märkimisväärsed riskipuhvrid, mis leevendavad asjaomaseid haavatavusi. Muude oluliste riski leevendavate tegurite hulka kuuluvad aastakümneid stabiilsena püsinud suhteliselt madal eluaseme omamise tase, koos arenenud üürituruga ning kodumajapidamiste võlakoormuse mõõduka tasemega. Lisaks on enamik hüpoteeklaene põhiosa tagasimaksega ning võlgu on peamiselt jõukamad kodumajapidamised.

f.

ESRN võtab arvesse Austria ametiasutuste poolt võetud meetmeid, sealhulgas pankadele edastatud jätkusuutliku laenuandmise standarditega seotud ootusi (4). Lisaks on Austria finantsturgude stabiilsuse nõukogu soovitanud rahandusministeeriumil laiendada kinnisvara finantseerimise valdkonnas makrotasandi meetmete laenuvõtjapõhiste makrotasandi instrumentide osas, et nõukogul oleks võimalus võtta meetmeid kinnisvaraturu jätkusuutmatutest arengutest tulenevate süsteemsete riskide korral (5). Elamukinnisvara hindade ning hüpoteeklaenude kasv on suur, osal kodumajapidamiste rühmadest on kõrgenenud võlatase ning on mõningaid andmeid lõdvenevate krediidistandardite kohta. Kuigi Austria ametiasutuste poolt võetud poliitikameetmed on kohased, võttes arvesse elamukinnisvara haavatavuse olemust Austrias, võib sellest mitte piisata,