5.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/10

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1631/2005 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes. Hiina RV suhtes võetud meetmete puhul oli tegemist individuaalse väärtuselise tollimaksuga vahemikus 7,3–40,5 % ja jääktollimaksuga 42,6 %.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 855/2010 (3) vähendas nõukogu ühe äriühingu suhtes kohaldatavat individuaalset tollimaksu 14,1 %-lt 3,2 %-le.

(3)

Pärast meetmete aegumise läbivaatamist (edaspidi „esimene aegumise läbivaatamine“), mis käsitles üksnes Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe importi, pikendas nõukogu oma rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011 (4) Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse veel viie aasta võrra.

(4)

Komisjon algatas kaht uut eksportijat käsitlevad läbivaatamised vastavalt 28. augustil 2013 ja 1. juulil 2014. Rakendusmäärusega (EL) nr 569/2014 (5) kehtestas komisjon ühe uue Hiina eksportiva tootja (6) toodetud trikloroisotsüanuurhappe suhtes 32,8 % individuaalse tollimaksu. Teine Hiina eksportiv tootja (7) võttis oma taotluse ametlikult tagasi ja sellest tulenevalt lõpetas komisjon uurimise komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/392 (8).

(5)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta teate (9) avaldamist sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (10) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine.

(6)

Taotluse esitasid kaks liidu tootjat – Ercros S.A. ja Inquide S.A. – (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustas üle 50 % liidu trikloroisotsüanuurhappe hinnangulisest kogutoodangust 2015. aastal.

(7)

Taotlus põhines väitel, et kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

(8)

Olles otsustanud, et tõendeid on piisavalt, andis komisjon 20. detsembril 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (11) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele Hiina RVs, importijatele, kauplejatele, kasutajatele, teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele ning Hiina RV esindajatele.

(11)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Uurimise algatamise etapis ei andnud ükski isik endast teada ega taotlenud ärakuulamist.

(12)

Komisjon märkis algatamisteates, et kooskõlas alusmääruse artikliga 17 kavatseb ta teha eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu, juhul kui endast teada andvate isikute arv peaks kujunema suureks.

(13)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon liidu juures tegutseval Hiina RV esindusel teha kindlaks ülejäänud Hiina eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või nendega ühendust võtta.

(14)

Algatamisetapis võeti ühendust 27 teadaoleva Hiina eksportiva tootjaga. Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei vastanud väljavõttelise uuringu küsimustikule ega otsustanud aegumise läbivaatamises koostööd teha. Seepärast ei olnud Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring selles menetluses vajalik.

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti kõikidel teadaolevatel importijatel/turustajatel (kokku 14) täita algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustik.

(16)

Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastasid ainult viis importijat ning seepärast ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(17)

Komisjon kogus kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks, ja kontrollis neid.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud kahele teadaolevale tootjale võrdlusriigis (Jaapan), kolmele teadaolevale liidu tootjale, kahele sõltumatule importijale ja 39 teadaolevale kasutajale liidus.

(19)

Täielikud vastused küsimustikule saadi kahelt võrdlusriigi tootjalt, kahelt liidu tootjalt (12) ja ühelt sõltumatult importijalt.

(20)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(21)

Vaatlusalused tooted on Hiina RVst pärit ja praegu CN-koodide ex 2933 69 80 ja ex 3808 94 20 (TARICi koodid 2933698070 ja 3808942020) alla kuuluvad trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted (tuntakse ka rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse „sümkloseen“ all).

(22)

Trikloroisotsüanuurhape on keemiatoode, mida kasutatakse laialdaselt orgaanilise kloori baasil desinfektsioonivahendina ja pleegitusvahendina, eelkõige vee desinfitseerimiseks basseinides ja spaades. Selle muud kasutusalad on vee puhastamine septikutes või jahutustornides ja köögiseadmete puhastamine. Trikloroisotsüanuurhapet müüakse pulbrina, graanulitena, tablettidena või laastudena. Kõikidel trikloroisotsüanuurhappe vormidel ja sellest valmistatud toodetel on samad põhitunnused (desinfektsioonivahend), seetõttu käsitatakse neid ühe tootena.

(23)

Vaatlusalusel tootel, võrdlusriigi Jaapani siseturul toodetaval ja müüdaval samasugusel tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval samasugusel tootel leiti olevat samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja kasutusviisid.

(24)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(25)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon kõigepealt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RV poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(26)

Läbivaatamisega seotud uurimise algatamise ajal paluti kõikidel teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel endast teada anda ja esitada vastused algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustikule. Ükski Hiina äriühing aga ei reageerinud läbivaatamisega seotud uurimise algatamisele ega otsustanud mõnes järgmises menetlusetapis koostööd teha.

(27)

Euroopa Liidu juures tegutsevat Hiina Rahvavabariigi esindust teavitati verbaalnoodiga, et kõnealustel asjaoludel kavatses komisjon tugineda dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele. Ühtegi märkust ei esitatud.

(28)

Sellest tulenevalt põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise kohta läbivaatamistaotluses, Eurostati statistikas, artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis ja Hiina ekspordiandmebaasis ning koostööd teinud võrdlusriigi tootjate turuprognoosides sisalduval teabel.

(29)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus asjakohase kolmanda turumajandusliku riigi (edaspidi „võrdlusriik“) siseturul makstud või makstava hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(30)

Nii esialgses uurimises kui ka esimeses aegumise läbivaatamises valis komisjon normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigiks Jaapani. Pärast läbivaatamistaotlust teavitas komisjon algatamisteates huvitatud isikuid, et ta kavatseb taas kord kasutada võrdlusriigina Jaapanit. Peale selle märgiti algatamisteates, et võidakse püüda leida ka teisi turumajanduslikke tootjaid, muu hulgas USAs. Ühtegi märkust ei esitatud.

(31)

Komisjon võttis ühendust kõikide teadaolevate eksportivate tootjatega, kellest kaks olid Jaapanis ja kolm USAs. Ükski USA äriühing ei nõustunud uurimises koostööd tegema. Kaks Jaapani äriühingut, Nissan Chemical Industries Ltd. ja Shikoku Chemicals Corporation, nõustusid uurimises koostööd tegema ja vastasid küsimustikule, mille vastuseid kontrolliti järgnevalt kohapeal.

(32)

Jaapani trikloroisotsüanuurhappe turg on märkimisväärse suurusega (14) ja konkurentsi tase sellel turul on rahuldav. Jaapanis on vähemalt kolm konkureerivat omamaist tootjat (15) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas import 15 % turust (16). Riik ei ole kaitstud kõrgete tollimaksudega (17). Samuti ei kehti Jaapanis trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid.

(33)

Eespool esitatut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et Jaapan oli alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(34)

Kuna Hiina RV koostööd ei teinud, arvutati dumping ilma tooteliike eristamata.

(35)

Eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kahe koostööd teinud Jaapani tootja valdustes kontrollitud andmete põhjal.

(36)

Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas koostööd teinud võrdlusriigi tootjate samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline. Selleks võrreldi nende omamaise müügi kogumahtu vaatlusaluse toote kogumahuga, mida samal ajavahemikul eksportisid liitu Hiina eksportivad tootjad, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi Jaapani omamaisel turul tüüpilises koguses.

(37)

Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootjate puhul seda, kas toote omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks.

(38)

Tavapärase kaubandustegevuse hindamisel selgus, et arvestuslike tootmiskuludega (tootmis- pluss müügi-, üld- ja halduskulud) võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud toote müügimaht moodustas alla 80 % omamaise müügi kogumahust, ning sellest tulenevalt määrati normaalväärtus kindlaks üksnes kasumlike omamaiste tehingute põhjal.

(39)

Kuna Hiina eksportijad koostööd ei teinud, määrati keskmine ekspordihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal.

(40)

Eespool kindlaks määratud normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(41)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Selleks kohandati normaalväärtust, võttes arvesse siseveo- ja käitlemiskulusid (vahemikus 8–13 %). Ekspordihinda kohandati, võttes arvesse mere ja siseveokulusid läbivaatamistaotluses esitatud hinnangute põhjal (vahemikus 3–8 %).

(42)

Sel viisil kindlaks määratud dumpingumarginaal Hiina eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 80,2 %.

(43)

Eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes rakendatakse turumajanduslikku kohtlemist, põhines normaalväärtus tootmiskuludel Hiina RVs, mida oli hinnatud läbivaatamistaotluses.

(44)

Ekspordihinna määramise aluseks olid nende kolme äriühingu, kelle suhtes rakendatakse turumajanduslikku kohtlemist, ekspordihinnad liitu, nagu on registreeritud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis.

(45)

Eespool kindlaks määratud normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(46)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Selleks kohandati ekspordihinda, võttes arvesse mere- ja siseveokulusid läbivaatamistaotluses esitatud hinnangute põhjal (vahemikus 3–8 %).

(47)

Leiti, et dumpingumarginaalid olid äriühingu Hebei Jiheng Chemical Co. Limited puhul 49,4 %, äriühingu Heze Huayi Chemical Co. Limited puhul 49,2 % ja äriühingu Puyang Cleanway Chemicals Limited puhul 37,4 %.

(48)

Komisjon jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimise ajal jätkasid Hiina eksportivad tootjad trikloroisotsüanuurhappe dumpinguhinnaga eksportimist liitu.

(49)

Komisjon analüüsis, kas juhul, kui meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. Seda tehes uuris komisjon vaba tootmisvõimsust Hiinas, liidu turu atraktiivsust ja Hiina eksportijate käitumist kolmandatel turgudel.

(50)

Esimesel aegumise läbivaatamisel hinnati, et trikloroisotsüanuurhappe vaba tootmisvõimsus Hiina RVs on 180 000 tonni aastas (18). Läbivaatamistaotluse kohaselt oli Hiina kogutootmisvõimsus 2015. aastal hinnanguliselt 278 000 tonni (19). Hiina toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 145 000 tonni, millest 125 000 tonni moodustas eksport (20) ja hinnanguliselt 20 000 tonni omamaine tarbimine (21). Seega on vaba tootmisvõimsus ligikaudu 130 000 tonni aastas – see on peaaegu kolm korda rohkem kui liidu tarbimine, nagu on täpsustatud allpool tabelis 1. Üks võrdlusriigi Jaapani tootja hindas oma turuteabe põhjal vaba tootmisvõimsust Hiina RVs tagasihoidlikumalt, ligikaudu 50 000 tonnile aastas. Neid andmeid ei olnud aga võimalik kontrollida. Igal juhul ei ole kättesaadavate faktide põhjal kahtlust, et trikloroisotsüanuurhappe vaba tootmisvõimsus Hiinas on märkimisväärne ja ületab selgelt liidu kogutarbimist (mis 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini jäi vahemikku ligikaudu 41 000–48 000 tonni).

(51)

Liidu turu atraktiivsust kajastab asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kasvas Hiinast liitu suunatud ekspordi maht jätkuvalt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis Hiina RV liitu 28 000 tonni trikloroisotsüanuurhapet, võrreldes 21 500 tonniga esialgse uurimise uurimisperioodil.

(52)

Liidu turg on maailmas suuruselt teine trikloroisotsüanuurhappe turg USA järel, mis tähendab seda, et see on oma suuruse (müügivõimaluste mahu) poolest atraktiivne.

(53)

Hiina ekspordiandmebaasi andmete põhjal leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liitu suunatud ligikaudu 23 % Hiina ekspordist. Keskmisi ekspordihindu (FOB-hind Hiinas) võrreldes leidis komisjon, et ligikaudu 47 % Hiina müügist ülejäänud maailmas toimus keskmiste hindadega, mis olid madalamad kui keskmine ekspordihind liitu (22). See ekspordimaht vastab 46 100 tonnile, st mahule, mis on samas suurusjärgus kui liidu kogutarbimine. Peale selle tegi komisjon Hiina ekspordiandmebaasi põhjal kindlaks ka selle, et suurem osa kõnealusest müügist (ligikaudu 85 %, mis vastab 40 000 tonnile) langes selliste Hiina eksportivate tootjate arvele, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist (st äriühingud, kelle suhtes kehtivad liidu turul praegu kõrgeimad dumpinguvastased tollimaksud). Seega niipea, kui meetmed aeguvad, suunatakse need mahud veelgi tõenäolisemalt ümber liidu turule, kuna nende puhul on suhteliselt kõrgete tollimaksude kõrvaldamise näol tegemist veel suurema stiimuliga.

(54)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et liidu turg on nii oma hindade kui ka suuruse poolest trikloroisotsüanuurhapet eksportivate Hiina tootjate jaoks atraktiivne turg ning et niipea, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistatakse, suunatakse liidu turule tõenäoliselt vähemalt 40 000 tonni dumpinguhinnaga müüdavat Hiina trikloroisotsüanuurhapet.

(55)

Uurimise järeldused näitasid, et Hiina eksportivad tootjad jätkasid trikloroisotsüanuurhappe dumpinguhinnaga müümist liidu turul. Ühtlasi tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVs on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus vaatlusaluse toote tootmiseks. Samuti on liidu turg selle suurust ja suhteliselt kõrgeid hindu arvestades Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne.

(56)

Samasugust toodet tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolm liidu tootjat (23).

(57)

Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et ühte nendest tootjatest, äriühingut Inquide S.A.U., ei tuleks käsitada osana liidu tootmisharust alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses, kuna kõnealune tootja ise oli väidetavalt dumpinguhinnaga toote netoimportija. Andmed, mida ta esitas oma vastustes küsimustikule, näitavad, et kõnealune äriühing importis vaatlusalust toodet, et imporditud mahud ületasid liidus toodetud mahte ja et asjaomane import ei olnud oma laadilt ajutine.

(58)

Selle taustal otsustas komisjon mitte käsitada kõnealust äriühingut liidu tootmisharu osana. Praktilisest seisukohast tähendab see otsus, et liidu tootmisharu olukorda puudutavate kahjunäitajate kindlaksmääramisel ei võetud asjaomase äriühinguga seotud andmeid arvesse. Äriühingu Inquide S.A.U. müügimahte võeti aga arvesse liidu kogutarbimise kindlaksmääramisel.

(59)

Äriühingu Inquide S.A.U. väljajätmise tulemusel ja konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse kahte liidu tootjat käsitlev teave indekseeritud kujul või vahemikena.

(60)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu kontrollitud müügimaht liidu turul, äriühingu Inquide S.A.U. kontrollitud müügimaht ja Eurostati andmed liidu turule suunatud impordi mahu (TARICi tasandil) kohta.

(61)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(62)

2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas liidu tarbimine pidevalt, kokku 18 %. Nagu allpool kirjeldatud, mõjutas see oluliselt teatavaid kahjunäitajaid.

(63)

Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa

(64)

Vaatlusalusel perioodil on Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe import kasvanud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt. Ainus väike erand oli 2015. aasta, mil impordimaht eelmise aastaga võrreldes tegelikult mõnevõrra vähenes, mis kajastas tarbimise soikumist liidu turul kõnealusel aastal, nagu on näidatud tabelis 1. Sellele impordi kahanemisele järgnes omakorda impordi märkimisväärne uus kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (üle 24 % võrreldes 2015. aastaga). Tervikuna vaadelduna võttis tabelis 1 esitatud tarbimise dünaamilise tõusu peaaegu täielikult enda alla kasvav import Hiina RVst.

(65)

Samal ajal kasvas alates 2013. aastast oluliselt Hiina RV impordi turuosa, saavutades 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini märkimisväärse, enam kui 16 protsendipunktise juurdekasvu.

(66)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi keskmine hind

(67)

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad kõikusid vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, tõustes kokku 4 %. See suundumus võib teataval määral kajastada aastate lõikes esinevaid erinevusi tootevalikus (24).

(68)

Hiina ekspordiandmebaasi andmed (25) näitasid seevastu teistsugust hinnakujunduse mustrit. USA dollarites väljendatuna langes trikloroisotsüanuurhappe keskmine ekspordihind liitu võrdlusperioodil tõepoolest 9 %. See osutab, et hinnakasv oli vahetuskursi kõikumise tulemus ega kajastanud Hiina eksportivate tootjate hinnakujundust liidu turul, nagu Eurostatilt algselt saadud andmed näitasid.

(69)

Hiina RVst pärit impordi hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad kogu vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2015. aastal. Hindade allalöömise kindlaksmääramisel tugines komisjon oma arvutustes Eurostatilt saadud Hiina RV keskmistele CIF-ekspordihindadele, kohandades neid nõuetekohaselt ülespoole, et võtta arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid (26). Vaatlusaluse toote hindu võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmise hinnaga, mis oli kohandatud tehasehindade tasemele.

(70)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõid Hiina RVst pärit impordi hinnad ilma kehtivat dumpinguvastast tollimaksu arvesse võtmata liidu tootmisharu hindasid alla 2–4 %.

(71)

Alljärgnevas tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst vaatlusalusel perioodil liitu suunatud impordi mahu ja turuosa muutumine.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest

(72)

Muudest riikidest kui Hiina RVst liitu suunatud import oli aastatel 2013–2015 nii mahu kui ka turuosa poolest ebaoluline ja kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil protsendipunktides arvestatuna tagasihoidlikult. Kõnealuse impordi hinnataseme puhul täheldatud suundumus võib teataval määral kajastada aastate lõikes esinevaid erinevusi tootevalikus. Tuleb aga rõhutada, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind ei olnud kunagi nii madal kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(73)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate uurimist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(74)

Kahju kindlakstegemisel ei eristanud komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, sest liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustasid ainult kaks tootjat. Komisjon hindas majandusnäitajaid nende kahe tootjaga seotud andmete põhjal, välja arvatud investeeringute ja investeeringutasuvuse puhul, mis andmete puudumise tõttu käsitlevad kõnealusest kahest äriühingust vaid ühte.

(75)

Majandusnäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, ühiku müügihinnad, ühiku tootmiskulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ning kapitali kaasamise võime. Neid on analüüsitud järgmiselt.

(76)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(77)

Alates 2013. aastast on liidu tootjad oma tootmismahtu ja ülesseatud võimsust järk-järgult suurendanud, reageerides nii kasvanud nõudlusele, nagu on näidatud eespool tabelis 1. Alates 2015. aastast on liidu tootmisharu tegutsenud peaaegu täisvõimsusel. Selline tootmisrajatiste optimaalne kasutamine kajastus positiivselt väiksemates tootmiskuludes ja seeläbi liidu tootmisharu kasumlikkuses, nagu on täpsustatud allpool.

(78)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(79)

Kokku kahanes liidu tootmisharu müük 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 5 %, kuigi tarbimine kasvas samal ajavahemikul 18 %. Selle tulemusel vähenes liidu tootmisharu turuosa aasta-aastalt märgatavalt. Seevastu suutsid Hiina eksportivad tootjad sama aja jooksul oma turuosa ja ekspordimahte oluliselt suurendada, nagu on osutatud tabelis 2.

(80)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(81)

Tööhõive liidu tootmisharus kasvas 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 12 %. Tootlikkus, mida väljendatakse tootmismahuna töötaja kohta, suurenes vaatlusalusel perioodil 19 %.

(82)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(83)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 4 % aastatel 2013–2014 ja püsis seejärel kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suhteliselt muutumatuna.

(84)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja liidu tootmisharu müüdud kaupade maksumus

(85)

Trikloroisotsüanuurhappe ühikuhinnad ELis püsisid kuni 2015. aastani keskmiselt suhteliselt stabiilsed ja tõusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi, 4 % võrra. Teataval määral kajastab see tõus osutatud tootevaliku mõjule (vt joonealune märkus 24 eespool).

(86)

Tootmismahu kasvu ja toorainehinna muutumise tulemusel kahanes müüdud kaupade ühikumaksumus vaatlusalusel perioodil 5 %.

(87)

Aastatel 2013–2014 vähenes varude tase 40 % võrra ja jäi 2015. aastal samasse suurusjärku. Varude suurem hulk läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpul kajastab müügi vähenemist samal ajavahemikul.

(88)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(89)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlakstegemiseks esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil paranes liidu tootmisharu kasumlikkus järk-järgult ja muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil positiivseks. Sellest hoolimata oli kasumlikkus palju väiksem kui esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud sihtkasum, milleks kehtestati see kasumlikkuse tase, mille liidu tootmisharu saavutas kahjuliku dumpingu puudumise tingimustes.

(90)

Ajavahemikku 2013–2015 iseloomustasid kasumlikkuse puudumine ja negatiivne investeeringutasuvus. Viimased andmed osutavad, et uuesti on saavutatud napp positiivne investeeringutasuvus. Märkimisväärne mahusurve, mida kasvav import Hiina RVst 2013. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule avaldas, ei võimaldanud liidu tootmisharul liidu tarbimise dünaamilisest kasvust täit kasu saada. Nagu on eespool põhjenduses 64 näidatud, neelas selle kasvu peaaegu täielikult dumpinguhinnaga import Hiina RVst.

(91)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog suurenes vaatlusalusel perioodil mitu korda. Rahavoo märkimisväärne suurenemine on seletatav peamiselt muutustega käibekapitalis.

(92)

Alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini täheldatud tasemed ei kajasta mitte üksnes tavapäraseid investeerimismäärasid, millega kaetakse pidevad hooldustööd ja masinaosade vajalik väljavahetamine, vaid ka tootlikkuse ja tootmisprotsesside parandamiseks tehtud investeeringuid.

(93)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides põhivara arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, arenes samasuguse toote tootmise ja müügiga seotud investeeringutasuvus positiivselt, kuid jääb mõistlikest eesmärkidest väga kaugele.

(94)

Kindlakstehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest ja meetmete praegusest tasemest oluliselt kõrgemad (vt eespool põhjendused 2, 4 ja 47). Veelgi enam, võttes arvesse vaba tootmisvõimsust ja Hiina RVst pärit impordi hindu (vt põhjendused 50 ja 66), ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule tühiseks pidada.

(95)

Esialgsed meetmed kehtestati 2005. aasta oktoobris. Nagu on osutatud eespool põhjenduses 89, saavutas liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esialgse uurimise (27) käigus kindlaksmääratud 10 %-lisest sihtkasumist oluliselt väiksema kasumi. Võttes arvesse nii liidu tootmisharu üldist olukorda kui ka Hiina RVst pärit impordi arengut viimastel aastatel, võib teha järelduse, et vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele ei ole liidu tootmisharu sellest mõjust täielikult taastunud.

(96)

Eeltoodut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Vaatlusalusel perioodil paranes mitu näitajat, eelkõige finantsnäitajad.

(97)

Nimetatud näitajaid ei saa aga käsitada üksteisest eraldiseisvatena. Tegelikult kinnitavad turuosa kaotamine, kahanev müügimaht ja ebapiisav kasumlikkuse tase, analüüsituna koostoimes suhteliselt soodsa tarbimiskontekstiga, et liidu tootmisharult oleks võinud põhjendatult eeldada tulemusi, mis on lähemal kasumimarginaalile 10 % käibest, mida peetakse selle sektori puhul mõistlikuks tavapärastes kaubandustingimustes, kui puudub dumpinguhinnaga import. Peale selle tulenes toodangu, tootmisvõimsuse ja kasumlikkuse puhul täheldatud positiivne suundumus ka liidu tootmisharu otsustest investeerida täiendavatesse tootmisrajatistesse ja olemasolevate masinate ratsionaalsemast kasutamisest. See tootmisvõimsuse optimaalne kasutamine on seletatav ka kolmandatele turgudele suunatud ekspordi suurenemisega.

(98)

Tulenevalt nendest arengusuundadest ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärsest kasvust jõuti järeldusele, et hoolimata teatavate kahjunäitajate puhul täheldatud positiivsest suundumusest ja kuigi liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, on ta kokkuvõttes haavatavas olukorras ega suudaks tulla toime Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi uue hüppelise kasvuga.

(99)

Nagu järeldati põhjendustes 96–98, ei kannatanud liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, ent selle olukord on jätkuvalt ebakindel.

(100)

Et teha kindlaks kahju kordumise tõenäosus Hiina RV suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti järgmisi tegureid: a) Hiina RV eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsuse olemasolu; b) liidu turu atraktiivsus ja Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumine muudel kolmandatel turgudel ja c) Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi tõenäoline mõju.

(101)

Hiina RV on maailma suurim trikloroisotsüanuurhappe tootja, kelle arvele langes 2015. aasta lõpuks ligikaudu 57 % maailma üldisest tootmisvõimsusest. Põhjenduses 50 tehtud analüüs näitas, et hinnangute kohaselt ületab olemasolev vaba tootmisvõimsus Hiinas olulisel määral liidu kogutarbimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellega seoses on oluline märkida, et läbivaatamistaotlusest saadud teabe põhjal, mida kinnitasid ka koostööd teinud Jaapani eksportivad tootjad, on liidu turg USA järel maailmas suuruselt teine turg.

(102)

Neid tegureid arvesse võttes on väga tõenäoline, et meetmete tühistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad oma toodangu liidu turule.

(103)

Liidu turu atraktiivsust kajastab asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kasvas Hiinast liidu turule suunatud ekspordi maht vaatlusalusel perioodil kiiresti. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis Hiina RV liitu 28 000 tonni trikloroisotsüanuurhapet võrrelduna 17 000 tonniga 2013. aastal.

(104)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu turule suunatud ligikaudu 23 % Hiina ekspordist. Teisalt võimaldasid kogutud tõendid kindlaks teha, et ligikaudu 47 % Hiina eksportmüügi mahust ülejäänud maailmas müüdi keskmiste hindadega, mis olid madalamad kui keskmine ekspordihind liidu turule. See ekspordimaht vastab mahule, mis on enam-vähem võrdväärne kogu liidu tarbimisega.

(105)

Nagu on märgitud põhjenduses 53, siis meetmete aegumise korral suunatakse selliste Hiina eksportivate tootjate ekspordimahud, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, veelgi tõenäolisemalt ümber liidu turule, kuna nende puhul on suhteliselt kõrgete tollimaksude kõrvaldamise näol tegemist veel suurema stiimuliga.

(106)

Kirjeldatud põhjustel järeldas komisjon, et liidu turg on nii oma hindade kui ka suuruse poolest Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg.

(107)

Komisjon viis läbi simulatsiooni, et hinnata Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu tõenäolist mõju liidu tootmisharule. Eeldades müügi- ja tootmismahu suhteliselt tagasihoidlikku, 5 000 tonni suurust vähenemist Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suurenemise tagajärjel, kasvaks ühiku tootmiskulu 7,1 %, mis halvendaks liidu tootjate olukorda ja viiks nad kahjumisse.

(108)

Peale selle ei saa välistada, et täiendav import Hiinast suurendaks ka hinnasurvet liidu turul. Nagu on märgitud põhjenduses 70, löövad Hiina eksportivate tootjate impordihinnad liidu turul liidu tootmisharu hindasid juba praegu 2–4 % võrra alla. Tõenäolisel juhul, kui osutatud täiendava impordi hind oleks sama, süveneks kahjulik mõju liidu tootmisharule veelgi.

(109)

Kuigi kasumlikkus areneb positiivselt, on see endiselt liiga väike pikas perspektiivis finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks. Peale selle saavutati osutatud tasuvus kasvavate tootmismahtude kontekstis, mis ei kajastunud turuosas. Seega oleks võinud põhjendatult eeldada, et liidu tootmisharu amortiseerib edaspidi oma püsikulusid suurema toodetud mahu arvelt.

(110)

On oluline märkida, et muudest riikidest ELi suunatud trikloroisotsüanuurhappe impordi mahud ei ole olnud piisavad, et pidada neid liidu tootmisharu hetkeolukorra seisukohast oluliseks teguriks.

(111)

Eespool kirjeldatu põhjal, ja kuna mingeid märkusi ei esitatud, leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamisega kaasneks liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumine.

(112)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(113)

Võttes arvesse järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta, mis on esitatud eespool põhjendustes 96–98, ja kooskõlas argumentidega, millele tugineb põhjenduses 111 kindlaks määratud kahju kordumise tõenäosus, leidis komisjon, et kehtivate meetmete aegumine tooks kaasa ebakindla majandusliku olukorra halvenemise liidu trikloroisotsüanuurhappesektoris, millel on olnud keeruline tulla toime Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga ja mille olukord ei ole Hiina RV eksportivate tootjatega kaugeltki võrdne.

(114)

Seega tuleks meetmete jätkumine kasuks liidu tootmisharule, mis saaks sellisel juhul jätkuva dumpingu mõjust täiendavalt taastuda. Meetmete kehtetuks tunnistamine seevastu peataks liidu tootmisharu toibumise, ohustades tõsiselt tootmisharu elujõulisust ning seades seeläbi ohtu selle olemasolu, mille tagajärjel väheneks turul pakkumine ja konkurents.

(115)

Uurimise algatamise etapis võeti ühendust 14 teadaoleva importija/turustaja, 11 Euroopa riikliku liidu ja kahe Euroopa ühendusega. Küsimustikule vastas üks Hispaania importija.

(116)

Kõnealune kaupleja ostis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst suures koguses trikloroisotsüanuurhapet (6 % koguimpordist). Samuti ostis ta piiratud koguses trikloroisotsüanuurhapet liidu tarnijatelt. Trikloroisotsüanuurhappega seotud äritegevus on osa laiemast ärivaldkonnast, mis 2015. aastal moodustas 35 % asjaomase äriühingu kogukäibest. Äriühingu väitel teenis ta uurimisaluse toote pealt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumit, ent lõppkokkuvõttes ei esitanud ta piisavalt selgitusi selle kohta, kuidas kõnealune kasum kindlaks määrati. Äriühing on meetmete jätkamise vastu, kuid ei esitanud oma seisukoha toetamiseks veenvaid argumente.

(117)

Nagu on täpsustatud põhjenduses 57, otsustas komisjon uurimise käigus mitte käsitada liidu tootmisharu osana üht taotluse esitajat, äriühingut Inquide S.A.U., kuna kõnealune tootja ise oli väidetavalt dumpinguhinnaga toote netoimportija. Pärast seda, kui äriühingut Inquide S.A.U. teavitati, ei esitanud ta otsuse kohta vastuväiteid. Inquide S.A.U. rõhutas aga, et olenemata komisjoni otsusest toetab ta jätkuvalt Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kehtestatud meetmete jätkamist.

(118)

Täiendava teabe puudumisel ei ilmnenud uurimise käigus, et meetmete jätkamine tooks kaasa mis tahes olulise kahjuliku mõju kõnealusele importijale või importijatele üldiselt.

(119)

Tuginedes kättesaadavale teabele ja kuna vastupidist tõendav teave/tõendusmaterjal puudus, järeldas komisjon seega, et meetmete säilitamine ei avalda liidu importijatele olulist kahjulikku mõju.

(120)

Uurimise algatamise etapis saadeti küsimustikud 39 teadaolevale kasutajale. Ükski kasutaja ei esitanud küsimustikule vastuseid. Kuna vastuseid ei esitatud, ei saa kasutajate huvide kohta järeldusi teha. Uue teabe puudumisel võib seega pidada jätkuvalt asjakohaseks esimese aegumise läbivaatamise määruse põhjenduses 91 märgitud kasutajate toetust asjaomastele meetmetele, st seda, et meetmete jätkamine ei kahjustaks konkurentsi liidu turul ja pakuks kasutajate tootmisharule suuremat valikut turuhindadega konkureerivaid tarnijaid.

(121)

Eespool toodud tegureid arvesse võttes järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamist.

(122)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses Hiina RV vastu kehtivad meetmed säilitada. Teavitamise järel anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ükski huvitatud isik ei esitanud avalikustamise kohta märkusi.

(123)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011.

(124)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee ei avaldanud arvamust,