28.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 250/34

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1175/2005 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „vaatlusalune riik“) pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Meetmed kehtestati koguselise tollimaksuna, mille määr oli kahe individuaalse tollimaksumääraga Hiina eksportiva tootja puhul 6,30 eurot tonni kohta ja 8,10 eurot tonni kohta ning kõigi teiste Hiina eksportivate tootjate puhul 56,40 eurot tonni kohta.

(2)

Aegumise läbivaatamise (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) järel pikendati 2011. aasta augustis meetmeid nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 831/2011 (3) viie aasta võrra.

(3)

Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta teate (4) avaldamist sai komisjon 12. mail 2016 taotluse kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 (edaspidi „taotlus“).

(4)

Taotluse esitas Saksamaa äriühing Solvay & CPC Barium Strontium GmbH & Co. KG (edaspidi „taotluse esitaja“), kes on liidu ainus baariumkarbonaadi tootja ja kelle toodang moodustab seega 100 % liidu kogutoodangust. Taotlust põhjendati sellega, et lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise korral dumping ja kahju tõenäoliselt jätkuksid.

(5)

Komisjon tegi pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsuse, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning andis 18. augustil 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

(6)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Lisaks sellele teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, HRV ametiasutustele, teadaolevatele importijatele ja uurimise algatamisega teadaolevalt seotud kasutajatele ning kutsus neid üles osalema.

(7)

Huvitatud isikutel oli võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele seoses impordiga HRVst, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Indiat, ja kutsus neid üles selle valiku kohta märkusi esitama. Selle kohta ei saadud ühtki märkust.

(9)

Komisjon võttis ühendust India ametiasutuste ja teadaolevate India baariumkarbonaadi tootjatega ning kutsus neid üles koostööd tegema. Ükski India tootja ei teinud koostööd ega esitanud palutud teavet.

(10)

Samal ajal soovis komisjon teha koostööd teiste võimalike võrdlusriikide teadaolevate tootjatega ning võttis ühendust ka Brasiilia, Iraani, Korea Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide asjaomaste ametiasutustega, paludes neil esitada nende tootjate ühenduste ja tootjate nimed ja aadressid, kes teadaolevalt toodavad ja müüvad baariumkarbonaati nende turul. Ükski nimetatud riikide tootja ei soovinud siiski koostööd teha.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(12)

Arvestades HRV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(13)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust, kui neid on.

(14)

Ükski Hiina eksportiv tootja ei andnud endast teada. Väljavõtteline uuring ei olnud seega vajalik.

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, võttis komisjon ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijatega ja palus neil esitada algatamisteates nimetatud teave.

(16)

Endast andis teada kuus importijat, kes tutvustasid end ja esitasid komisjonile algatamisteates palutud teabe.

(17)

Importijate väikest arvu arvesse võttes otsustas komisjon väljavõttelist uuringut mitte teha ja saatis küsimustiku kõigile end tutvustanud kuuele importijale. Nagu on märgitud allpool põhjenduses 19, ei vastanud küsimustikule siiski ükski neist importijatest.

(18)

Komisjon saatis küsimustiku ainsale liidu tootjale, kuuele importijale ja 86 endast teada andnud kasutajale, kõigile neljale teadaolevale Hiina eksportivale tootjale ja 20 teadaolevale tootjale võimalikes võrdlusriikides (18 Indias, üks Iraanis ja üks Ameerika Ühendriikides).

(19)

Küsimustiku vastused saadi ainsalt liidu tootjalt ja 15 kasutajalt. Koostööd ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja ega ükski võimalike võrdlusriikide tootja. Kuigi endast teada andnud importijad tutvustasid end alguses, nagu on märgitud eespool põhjenduses 16, ei vastanud ükski neist hiljem komisjoni saadetud küsimustikule.

(20)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, sellest tuleneva kahju ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(21)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(22)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad lõplikud dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused.

(23)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit baariumkarbonaat, mis sisaldab strontsiumi üle 0,07 % massist ja väävlit üle 0,0015 % massist, on pulbri, pressitud graanulite või kaltsineeritud graanulite kujul (edaspidi „vaatlusalune toode“) ning kuulub praegu CN-koodi ex 2836 60 00 (TARICi kood 2836600010) alla.

(24)

Baariumkarbonaati kasutatakse toorainena mitmes tööstusharus. Eelkõige kasutatakse seda keraamiliste frittide ja glasuuride, tellise- ja katusekivide ning eriotstarbeliste klaaside tootmisel ning keemiatööstuses.

(25)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(26)

Komisjon järeldas seetõttu, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(27)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines dumping ning kas kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise.

(28)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, ei teinud uurimise käigus koostööd ükski Hiina eksportiv tootja. Seepärast teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võidakse Hiina eksportiva tootja puhul kasutada kättesaadavaid andmeid, et kindlaks teha, kas dumpingut praegu esineb ja milline on dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus. Hiina ametiasutustelt ei laekunud komisjonile selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(29)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu olemasolu ning selle jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, mille hulka kuulusid eelkõige:

(30)

Esialgse uurimise raames kohaldati kahe eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Koostööst keeldumise tõttu võeti nende eksportivate tootjate puhul normaalväärtuse arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse kättesaadavaid andmeid.

(31)

Normaalväärtus määrati alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt kindlaks, lähtudes Hiina ekspordistatistika andmebaasis sisalduvatest Hiina ekspordihindadest toodete eksportimisel muude kolmandate riikide turgudele, kus ei ole kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

(32)

Seda peeti kõige põhjendatumaks meetodiks, kuna koostööst keeldumise tõttu ei olnud muu teave kättesaadav.

(33)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, tugineti ekspordihinna arvutamisel artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile, millest selgus nende kahe Hiina eksportiva tootja vaatlusaluse toote import liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kelle suhtes kohaldati esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tehasehindade põhjal arvutatud ekspordihinda. Õiglase võrdluse eesmärgil kohandati nii ekspordihinda kui ka normaalväärtust hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Alusmääruse artikli 18 kohaselt tehti avalikult kättesaadava teabe ja taotluses sisaldunud teabe põhjal kohandusi seoses mereveo-, käitlemis- ja riigisisese veo kuludega.

(35)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(36)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist äriühingu Hubei Jingshan Chutian Barium Salt Corp. Ltd. puhul umbes 30 % ja äriühingu Zaozhuang Yongli Chemical Co. puhul umbes 20 %.

(37)

Nende Hiina eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist, tuleks normaalväärtus kindlaks määrata alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt, st asjakohases turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik“) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(38)

Eelmise aegumise läbivaatamise ajal valiti võrdlusriigiks India. Seepärast tegi komisjon käesoleva läbivaatamise algatamisteates ettepaneku kasutada võrdlusriigina taas Indiat ning kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(39)

Nagu on märgitud põhjenduses 10, soovis komisjon teha koostööd ka teiste võimalike võrdlusriikide, st Brasiilia, Iraani, Korea Vabariigi ja Ameerika Ühendriikidega, kutsudes teadaolevaid tootjaid vajalikku teavet esitama.

(40)

Ükski nende riikide tootja ei nõustunud siiski menetluses koostööd tegema. Puudusid andmed, et baariumkarbonaati oleks võidud toota mõnes muus riigis.

(41)

Arvestades võimalike võrdlusriikide tootjate koostööst keeldumist, mida on kirjeldatud eespool, määras komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kindlaks mis tahes muul põhjendatud alusel.

(42)

Normaalväärtus määrati sellega seoses kindlaks liidu tootmisharu keskmise tootmiskulu põhjal, lisades teatava summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvestamiseks. Müügi-, üld- ja halduskulud lähtusid alusmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt analoogia alusel liidu tootmisharu tegelikest müügi-, üld- ja halduskuludest samasuguse toote tootmisel ja müügil liidu turul, samal ajal kui kasum põhines samasuguse toote tootmiselt ja müügilt tavapärase kaubandustegevuse käigus saadud kasumil.

(43)

Seda peeti kõige põhjendatumaks meetodiks, kuna koostööst keeldumise tõttu ei olnud muu teave kättesaadav.

(44)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, määrati ekspordihinnad kindlaks vastavalt alusmääruse artiklile 18, st tuginedes artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile, millest selgus nende Hiina eksportivate tootjate toodangu import liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kelle suhtes ei kohaldatud esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist.

(45)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tehasehindade põhjal arvutatud ekspordihinda. Õiglase võrdluse eesmärgil kohandati põhjendatud juhtudel ekspordihinda ja normaalväärtust hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Alusmääruse artikli 18 kohaselt tehti avalikult kättesaadava teabe ja taotluses sisaldunud teabe põhjal kohandusi seoses mereveo-, käitlemis- ja riigisisese veo kuludega.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(47)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist üle 100 %.

(48)

Lisaks dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksporditegevus muudes kolmandates riikides ning liidu turu atraktiivsus.

(49)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtuti dumpingu kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest andmetest, nimelt põhjenduses 29 mainitud allikatest.

(50)

Hiina tootmisvõimsuse hindamiseks kasutati kümne teadaoleva Hiina baariumkarbonaadi tootja (8) kohta leitud avalikult kättesaadavaid andmeid. Nende deklareeritud tootmisvõimsus oli kumulatiivselt vähemalt 428 000 tonni aastas, mis on üle viie korra rohkem allpool põhjenduses 62 nimetatud liidu kogutarbimisest (77 099 tonni) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja COMTRADE'i 2015. aasta andmete (9) kohaselt umbes kolm korda rohkem baariumkarbonaadi kogu maailmakaubandusest.

(51)

Vaba tootmisvõimsuse puhul tugineti muu teabe puudumisel eelmise aegumise läbivaatamise järeldustele. Sellest lähtuvalt peeti Hiina vaba tootmisvõimsuse suuruseks 280 000 tonni (10).

(52)

Uurimise käigus ei viidanud miski sellele, et Hiina baariumkarbonaadi tootmisvõimsus oleks eelmise aegumise läbivaatamisega võrreldes märkimisväärselt muutunud. Uurimise käigus ei ilmnenud ka Hiina tarbimise märkimisväärset kasvu ega baariumkarbonaadi maailmaturu suutlikkust võtta sellest vabast tootmisvõimsusest tulenev toodang lähitulevikus vastu.

(53)

Komisjon leidis seepärast, et eelmise aegumise läbivaatamise käigus tuvastatud suur vaba tootmisvõimsus on jäänud suuresti samale tasemele ja puuduvad andmed, et see lähitulevikus märkimisväärselt muutuks.

(54)

Sellele tuginedes leiti, et Hiina vaba tootmisvõimsus oli kolm korda suurem kui liidu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(55)

Seoses Hiina eksporditegevusega muudes kolmandates riikides leiti, et müük kuuele suurimale eksporditurule, kus meetmeid ei ole kehtestatud, (11) st Brasiiliasse, Egiptusesse, Iraani, Jaapanisse, Mehhikosse ja Venemaale, toimus dumpinguhinnaga. Hiinast kõnealusele kuuele turule eksporditud toodete hindu, mis põhinevad Hiina ekspordistatistika andmebaasil, võrreldi seega nende äriühingute eespool põhjenduses 42 kindlaksmääratud normaalväärtusega, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ja saadi tulemuseks dumpingumarginaalid, mis olid olenevalt konkreetsest eksporditurust vahemikus alates umbes 55 %st kuni üle 70 %ni. See eksport moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 46 % Hiina koguekspordist muudesse kolmandatesse riikidesse ja seda peeti seetõttu tüüpiliseks.

(56)

Uurimine on näidanud, et Hiina ekspordistatistika andmebaasi põhjal olid Hiinast sellisele kuuele suurimale kolmanda riigi eksporditurule viidud toodete hinnad, kus meetmeid ei olnud kehtestatud, keskmiselt madalamad kui samal perioodil (läbivaatamisega seotud uurimisperiood) liitu eksporditud toodete hinnad. See tähendab, et vaatlusaluse Hiina toote keskmine hind liidus oli 397 eurot tonni kohta, samal ajal kui Hiinast kuuele suurimale eksporditurule viidud samasuguse toote keskmine hind oli 345 eurot tonni kohta. See kehtis umbes 90 % kohta Hiina ekspordi kogumahust muude kolmandate riikide turgudele, sh põhjenduses 55 nimetatud kuule suurimale turule. Komisjon leidis sellele tuginedes, et liidu turg on Hiina eksportijatele atraktiivne, sest nad võivad kõrgema müügihinna kaudu saada suuremat kasumit, lüües samal ajal liidu tootmisharu hinnad ikkagi alla, nagu on näidatud allpool põhjenduses 73.

(57)

Peale selle näitab liidu turu atraktiivsust ka Hiina eksportijate jätkuv rohkus liidu turul hoolimata kehtivatest meetmetest. Sellega seoses on Hiinast pärit impordi turuosa alates 2003. aastast – st enne kehtivate meetmete jõustumist – kuni praeguse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni kasvanud peaaegu 50 % tasemelt vahemikuni 59–73 %. Samal ajal kui Hiina üleilmne ekspordimaht vähenes 130 000 tonnilt 2009. aastal 125 000 tonnile 2015. aastal, (12) toimus Hiinast liitu suunatud ekspordis vastupidine suundumus ja see kasvas 37 341 tonnilt 2009. aastal 51 919 tonnile 2015. aastal, mis näitab selgelt Hiina eksportivate tootjate huvi liidu turu vastu. Nagu eespool on märgitud, toimus see areng kehtivatest meetmetest hoolimata.

(58)

Peale selle näitas uurimine, et baariumkarbonaadi kaks olulist eksporditurgu, nimelt Ameerika Ühendriigid ja India, on kehtestanud Hiina suhtes dumpinguvastased meetmed ja kolmas oluline eksporditurg, Brasiilia, on kehtestanud kõrged 10 % imporditollimaksud, mis kaitsevad neid turge tõhusalt suuremahulise impordi eest. Arvestades ka põhjenduses 52 esitatud järeldusi, et baariumkarbonaadi turg on stabiilne ja üldine tarbimise tase kogu maailmas ei ole märkimisväärselt kasvanud, on seetõttu ebatõenäoline, et Hiina vaba tootmisvõimsus suunatakse neile turgudele; meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse see pigem liidu turule.

(59)

Järelikult viitavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud dumpingumarginaalid, suur hinnanguline tootmisvõimsus ja suur vaba tootmisvõimsus ning Hiina tava müüa baariumkarbonaati eksporditurgudel dumpinguhinnaga ja liidu turu atraktiivsus sellele, et meetmete kehtetuks tunnistamisega kaasneks tõenäoliselt liitu suunatud ekspordi märkimisväärne kasv. Arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaali, on tõenäoline ka see, et tulevane eksport toimub ilmselgelt dumpinguhinnaga. Seetõttu leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

(60)

Ainsa koostööd tegeva liidu tootja toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 100 % liidu baariumkarbonaadi toodangust. Komisjon leidis seetõttu, et kõnealune tootja moodustab alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu, ja teda nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(61)

Kuna liidus on ainult üks tootja, ei ole liidu tarbimise, turuosade ning hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutustega seotud andmed konfidentsiaalsuse huvides esitatud täpsete arvudena, et tagada konfidentsiaalsus kooskõlas alusmääruse artikliga 19. Komisjon püüdis selle asemel esitada vahemikud, et sellest hoolimata kaitsta huvitatud isikute kaitseõigust saada aru komisjoni kasutatud metoodikast.

(62)

Liidu tarbimise arvutamiseks liideti liidu tootja kontrollitud kogumüük liidus ja Eurostati andmetel põhinev koguimport kolmandatest riikidest.

(63)

Nende andmete alusel arenes liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(64)

2013.–2014. aastal kasvas liidu tarbimine 5 % ja vähenes seejärel alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 4 %. Kokkuvõttes püsis liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil stabiilne, kasvades vaid 1 %.

(65)

Kuna käesoleva uurimise käigus ei teinud koostööd ükski Hiina eksportiv tootja, kasutas komisjon vaatlusalusel perioodil HRVst liitu suunatud impordi mahu ja hindade kindlakstegemiseks kättesaadavat Eurostati ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi statistikat.

(66)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(67)

Hiina import püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne. 2013.–2014. aastal kasvas impordimaht 8 % ja vähenes seejärel alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini taas 8 %. Impordi areng oli üldjoontes kooskõlas liidu tarbimise arenguga.

(68)

Kokkuvõttes püsis Hiina turuosa vaatlusalusel perioodil stabiilne, vähenedes vaid 2 %. Turuosa kasvas 2013.–2014. aastal 3 % (vahemikuni 62–80 %), saavutas 2015. aastal stabiilsuse ja vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 % (vahemikuni 59–73 %).

(69)

Artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis kättesaadavast statistikast ilmnes, et Hiinast liitu suunatud import oli pärit peamiselt kahelt Hiina eksportivat tootjalt, kelle suhtes kohaldati esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist. Neilt kahelt äriühingult pärit import moodustas vaatlusalusel perioodil üle 75 % Hiinast pärit koguimpordist.

(70)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi hinnasuundumuse kindlaks Eurostati statistika põhjal. HRVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad

(71)

Hiinast pärit impordi hinnad langesid 2013.–2014. aastal 6 %, tõusid seejärel 2015. aastal 13 % ja langesid lõpuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 %. Kokkuvõttes kasvasid Hiinast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 5 %. See hinnatõus on kooskõlas põhjenduses 91 märgitud liidu tootmisharu müügihinna tõusuga liidu turul, mis oli vaatlusalusel perioodil umbes 4 %.

(72)

Kuna ükski käesoleva uurimisega hõlmatud Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, võrdles komisjon hinna allalöömise kindlaksmääramiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmist:

(73)

Võrdluse tulemus väljendati protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja nende Hiina eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, oli see vahemikus 32–37 % ja 27–31 %. Ülejäänud Hiina eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse jääktollimaksumäära, oli hinna allalöömise marginaal vahemikus 31–35 %.

(74)

Liitu suunatud impordimaht muudest kolmandatest riikidest kui vaatlusalune riik on esitatud allpool tabelis. Koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel. Kolmandatest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 4

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahud, turuosad ja hinnad

(75)

Tabelis 4 on esitatud komisjoni kogutud andmed muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtude, turuosa ja vaatlusaluse toote impordihindade kohta. Komisjon märgib, et muude kolmandate riikide 2013.–2015. aasta turuosa ja muudest kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote 2013.–2015. aasta impordihindade puhul ei kasutatud indekseerimist. Seda järgmisel põhjusel. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht liidu turul oli 2013.–2015. aastal marginaalne (alla 100 tonni), nii et selle üldine turuosa koguimpordist oli väheoluline (0,01–0,2 %). Kui oleks kasutatud indekseerimist nagu tabelis esitatud impordimahu puhul, oleks tulemuseks saadud suundumus olnud mitteesindav ja segadusttekitav (kui 2013. aasta indeks oleks olnud 100, oleks turuosa olnud tabelis järgmine: 2014. aastal 8 775, 2015. aastal 22 516 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 279). Sama olukord oleks tekkinud juhul, kui indekseerimist oleks kasutatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes (kui 2013. aasta indeks oleks olnud 100, oleks suundumus olnud järgmine: 2014. aastal 250, 2015. aastal 118 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 11). Kuna on kindel, et need arvud ei oleks tabelis 4 kujutada soovitud olukorda täpselt kajastanud, otsustas komisjon erandkorras, et muude kolmandate riikide turuosa ja neist riikidest pärit vaatlusaluse toote keskmisi impordihindu ei indekseerita vaatlusaluse perioodi esimese aasta põhjal, vaid indeksina esitatakse ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmed.

(76)

Tabelis 4 esitatud andmete põhjal saab siiski eristada teatavaid suundumusi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes import 87 tonnilt 2 007 tonnile, mis vastas üldisele turuosale vahemikus 1–5 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas muudest kolmandatest riikidest pärit impordist enamiku import Indiast (1 986 tonni). Keskmine impordihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 388 eurot tonni kohta. See hinnatase oli veidi madalam keskmistest Hiina hindadest liidu turul ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta (397 eurot tonni kohta), kuid märkimisväärselt madalam liidu tootmisharu hindadest. Kuna aga impordimaht muudest kolmandatest riikidest ei olnud märkimisväärne, ei oleks see saanud liidu tootmisharu majanduslikku olukorda oluliselt mõjutada.

(77)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis kujundasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda.

(78)

Tuleb märkida, et kuna liidu tootmisharu koosneb ainult ühest tootjast, tuli tundlikud äriandmed esitada indeksitena.

(79)

Komisjon hindas liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid nende kontrollitud andmete alusel, mis esitati ainsa liidu tootja vastustes küsimustikule.

(80)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Liidu toodang, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(81)

Liidu tootmisharu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, kuid tema tootmisvõimsus jäi samaks. 2014. aastal suurenes liidu tootmisharu toodang märkimisväärse 20 % võrra, kuid vähenes järk-järgult kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Selle tulemusel paranes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil nelja protsendipunkti võrra, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 65 %ni.

(82)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(83)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müügimaht 3 %.

(84)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2013.–2015. aastal 6 % ja suurenes seejärel veidi (2 %) alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Vaatlusalusel perioodil vähenes see kokku 4 % võrra.

(85)

Ajavahemikus alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas liidu tarbimine 1 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes 3 % ja turuosa vähenes seetõttu 4 %.

(86)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(87)

Liidu tootmisharu töötajate arv suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %. 2014. aastal kasvas tootlikkus toodangu suurenemise tõttu 6 %, kuid vähenes järgmisel aastal. Selle tulemusel tootlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil veidi (1 %).

(88)

HRVst pärit impordi suhtes on 2005. aastast alates kehtinud dumpinguvastased meetmed.

(89)

Nagu on märgitud põhjendustes 35–47, olid Hiina tootjate dumpingumarginaalid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil miinimummarginaalist märkimisväärselt kõrgemal tasemel. Mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale on suur, kuna dumpinguhinnaga baariumkarbonaati imporditakse HRVst jätkuvalt märkimisväärses mahus.

(90)

Liidu tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele ja ühiku tootmiskulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad ja ühikuhinnad

(91)

Liidu tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 4 %. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 71, oli see hinnatõus Hiina impordi puhul täheldatud hinnatõusuga samas vahemikus.

(92)

Liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu vähenes 2013.–2014. aastal 9 % ja suurenes seejärel veidi (4 %) alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Kokkuvõttes vähenes see vaatlusalusel perioodil 5 %, mis oli osaliselt tingitud tootmisprotsessi ratsionaliseerimisega saavutatud tõhususe kasvust ja püsikulude (tonni kohta) vähendamisest tootmismahtude suurendamise abil.

(93)

Nagu eelmise aegumise läbivaatamise ajal juba märgitud, toodab liidu tootmisharu samas käitises kahte toodet, baariumkarbonaati ja strontsiumkarbonaati. Nende kahe toote kombineeritud tootmine võimaldab hajutada püsikulusid. Vaatlusalusel perioodil restruktureeriti liidu tootmisharu tootmisprotsess, minnes nn järjestikustelt kampaaniatelt üle paralleelsele (14) toomisele jagatud seadmetega. Sellega kaasnes kulude kokkuhoid, tootmisvoogude ratsionaliseerimine ja seega tõhususe kasv.

(94)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(95)

Ajavahemikus alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas liidu tootja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 7 %.

(96)

Liidu tootmisharu varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(97)

Liidu tootmisharu peatab hooldustöödeks tootmise üheks kuuks aastas. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pikendati tootmispausi üheksa nädalani, kuna nõudlus oli eelmiste aastatega võrreldes vähenenud. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpp langes kokku varude ja tavapärase tegevuse taastamisega pärast nimetatud tootmispausi, kui varusid oli minimaalselt. 2013.–2015. aastal arvutati varude suurus aasta samal ajal, kui varud olid keskmisel tasemel.

(98)

Liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid 2013.–2014. aastal 31 % ja vähenesid seejärel veidi (6 %) 2014.–2015. aastal. Ajavahemikus alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenesid varud 51 %. Vaatlusalusel perioodil vähenesid kõik lõppvarud 26 %.

(99)

Lõppvarud protsendina toodangust suurenesid 2013.–2015. aastal 2 protsendipunkti võrra 22 %ni ja vähenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 %ni.

(100)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(101)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlakstegemiseks esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt kahjumis. Kasumlikkus suurenes 2013.–2014. aastal 60 % ja vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 %. Kokkuvõttes jäi kasumlikkus vaatlusaluse perioodi 54 % kasvust hoolimata negatiivseks.

(102)

Rahavoog, mis näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada, vähenes 2013.–2014. aastal 502 %, saavutades negatiivse taseme, ja kasvas seejärel pidevalt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes rahavoog 52 %.

(103)

Ajavahemikul 2013–2014 suurenesid investeeringud 7 % ja vähenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 2014. aastaga võrreldes 26 %. Kokkuvõttes suurenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 19 %. 2013. ja 2014. aasta investeeringud olid suuremad, kuna tootmisprotsessi restruktureeriti, et parandada töövooge, ratsionaliseerida kulusid ja suurendada tõhusust. Alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini olid investeeringud seotud seadmete väljavahetamisega.

(104)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil oli see negatiivne. Võrreldes 2012. aastaga suurenes see 2015. aastal 89 % ja vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 19 %. Kokkuvõttes suurenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil sarnaselt kasumlikkusega 70 %.

(105)

Vaatlusaluse perioodi jooksul paranesid veidi mitu näitajat, nagu tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive ja ühiku müügihind. Ühiku tootmiskulu vähenes osaliselt suurema tõhususe ja tootmismahu kasvu tulemusena.

(106)

Liidu tootmisharu oli sellegipoolest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt kahjumis ning tootmisvõimsuse rakendusaste oli madal ja investeeringutasuvus negatiivne. Vähenes ka liidu tootmisharu turuosa, kuigi tarbimine oli stabiilne.

(107)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt olulist kahju.

(108)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil olid Hiinast liidu turule saabunud dumpinguhinnaga impordi mahud suured, nagu on kirjeldatud põhjendustes 66–69. Sellest tulenevalt jäi Hiinast pärit baariumkarbonaat liidu turul kõige tarbitumaks, hoides suurt ja stabiilset turuosa, mis oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vahemikus 59–73 % ja 62–80 %.

(109)

Kuigi Hiina dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 5 %, jäid need hinnad liidu tootmisharu hindadest oluliselt madalamale tasemele. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 73, lõi Hiinast pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 28,7–34,4 % alla. Arvestades Hiinast pärit ilmselge dumpinguhinnaga impordi suuri mahte, mis avaldasid liidu turule olulist hinnasurvet, ei saanud liidu tootmisharu oma müügihindu piisavalt tõsta, et need kataksid tootmiskulu. Seda tõendab Hiina impordi puhul, mille suhtes kehtisid dumpinguvastased tollimaksud, kindlaks määratud hinna allalöömise marginaal vahemikus 62–71 % ja 83–95 %.

(110)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharule kahjuliku olukorra põhjuseks tuleb pidada Hiinast pärit märkimisväärselt madala dumpinguhinnaga impordi suurt mahtu ning sellel impordil oli peamine roll liidu tootmisharule olulise kahju põhjustamisel.

(111)

Uurimine näitas, et import Hiinast toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(112)

Kuna liidu tootmisharu kandis Hiinast pärit impordi tõttu jätkuvalt olulist kahju, hinnati, kas kahju jätkumine oleks tõenäoline, kui Hiina vastu võetud meetmetel lastaks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 aeguda.

(113)

Kahju jätkumise tõenäosuse kindlaksmääramiseks analüüsiti järgmisi elemente: Hiina toodang ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, Hiinast liidu turule suunatud impordi eeldatav hinnatase ja prognoositav mõju liidu tootmisharule.

(114)

Nagu on märgitud põhjenduses 28, põhines see analüüs Hiina eksportivate tootjate koostööst keeldumise tõttu alusmääruse artiklil 18.

(115)

Nagu on märgitud põhjendustes 50–54, oli Hiinas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, st umbes 280 000 tonni. Selline vaba tootmisvõimsus oli kolm korda suurem kui liidu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(116)

Võttes arvesse liitu ja muude kolmandate riikide turgudele eksporditud Hiina toodete hindade võrdlust, Hiina ekspordi jätkuvalt suurt mahtu liidu turul ja Hiina eksportivatele tootjatele teistel olulistel eksporditurgudel kehtivaid tollimakse, leidis komisjon ühtlasi, et liidu turg on Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne, nagu on kirjeldatud põhjendustes 56–58.

(117)

Komisjon järeldas selle põhjal, et Hiina vaba tootmisvõimsus suunataks tõenäoliselt liitu, kui meetmetel lastakse aeguda.

(118)

Ettekujutuse saamiseks hinnatasemest, millega Hiina baariumkarbonaati meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt liidu turule imporditaks, võeti arvesse Hiinast pärit impordi hinnataset liidus ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud võrdlus näitas, et keskmised Hiina hinnad olid ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta üldiselt umbes 35 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Nende kahe äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldati esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist, olid hinnad vastavalt 33–38 % ja 28–32 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Ülejäänud Hiina eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati jääktollimaksu, olid hinnad 40–46 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(119)

Peale selle analüüsiti Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditud baariumkarbonaati hinnatasemeid. Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi puhul olid hinnad keskmiselt umbes 25–45 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(120)

Komisjon järeldas selle põhjal, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral avaldab Hiinast pärit import liidu tootmisharule väga suure tõenäosusega veelgi suuremat hinnasurvet kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(121)

Eeltoodud asjaolude põhjal on Hiina eksportivad tootjad dumpinguvastaste meetmete puudumise korral motiveeritud oluliselt suurendama madala dumpinguhinnaga importi liidu turule, avaldades survet liidus valitsevate hindade alandamiseks.

(122)

Hiina impordimahu suurenemine – mis on vaba tootmisvõimsust arvestades tõenäoline – koos eeldatava täiendava hinnasurvega avaldab liidu tootmisharu olukorrale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju.

(123)

Selle stsenaariumi realiseerumise korral on ebatõenäoline, et liidu tootmisharu saab oma hindu alandada. Seda näitab asjaolu, et liidu tootmisharu ei langetanud vaatlusalusel perioodil oma müügihindu isegi tootmiskulu vähenedes, sest need olid juba kuludest madalamad.

(124)

Kui liidu tootmisharu säilitab sellise stsenaariumi korral oma hinnataseme, on tõenäoline, et ta kaotab müügimahtu ja turuosa, sest tõenäoliselt siseneb turule märkimisväärselt suuremas mahus Hiinast pärit importi veelgi madalama hinnaga.

(125)

Liidu tootmisharu peaks sellest tulenevalt oma toodangut vähendama, mis mõjutaks oluliselt tema tootmiskulu ja kasumlikkust, sest baariumkarbonaadi tootmine on kapitalimahukas ja püsikulude osakaal tonni kohta suureneks märgatavalt.

(126)

Vaatlusalusel perioodil täheldati tootmismahu muutuste mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele. 2014. aastal kaasnes toodangu 20 % suurendamisega liidu tootmisharu kasumlikkuse märgatav paranemine, kuid tootmismahu 8 % vähenemine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõjutas kasumlikkust negatiivselt ja see vähenes. Seega suurendaks tootmismahu vähendamine püsikulusid tonni kohta, samal ajal kui seda kulude kasvu ei saaks Hiinast pärit impordi hinnasurve tõttu kompenseerida müügihindade tõstmisega. Seega vähendaks see veelgi liidu tootmisharu kasumlikkust, kuigi liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil juba kahjumis.

(127)

Komisjon järeldas eeltoodu põhjal, et juba olulist kahju kandva liidu tootmisharu olukord halveneks meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi, sest liidu tootmisharu ei suudaks konkureerida Hiinast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemisega. Seepärast on keskmises perspektiivis tõenäoline, et liidu tootjal ei oleks muud valikut kui tegevus lõpetada.

(128)

Komisjon järeldas seetõttu, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju jätkumine väga tõenäoline.

(129)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikliga 21, kas vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(130)

Kehtivad dumpinguvastased meetmed on võimaldanud liidu tootmisharul säilitada baariumkarbonaadi tootmise liidus. Liidu tootmisharu ei suutnud siiski varasemast kahjustavast olukorrast täielikult taastuda ja tema tegevus jäi kahjumlikuks.

(131)

Kuigi on tõsi, et Hiinast pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil ikkagi suur, mis avaldas liidu toomisharu olukorrale negatiivset mõju, kaitsesid meetmed sellegipoolest liidu tootmisharu, eriti enamiku Hiina eksportivate tootjate eest, kelle suhtes kohaldatakse praegu jääktollimaksu. Uurimise põhjal järeldati siiski, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneksid Hiina eksportivad toojad liidu turule tõenäoliselt taas veelgi suuremate mahtudega.

(132)

Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu tegi investeeringuid oma tootmisprotsessi ratsionaliseerimiseks ja selle käitise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kus toodetakse paralleelselt kahte toodet, baariumkarbonaati ja strontsiumkarbonaati. Nagu on selgitatud põhjenduses 93, sõltuvad nende kahe toote tootmiskulud üksteisest, sest protsessi mõnes osas kasutatakse eriseadmeid mõlema toote jaoks. Kombineeritud tootmine võimaldab liidu tootmisharul suuri püsikulusid kogu käitise peale hajutada.

(133)

Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, läheksid liidu tootmisharu jõupingutused kulude ratsionaliseerimiseks tühja, sest müügi ja tootmismahu vähenemise tõttu püsikulud suureneksid, nagu on kirjeldatud põhjenduses 126. See ohustaks tõsiselt baariumkarbonaadi tootmise elujõulisust, nii et see võidakse peatada. Sellel on põhjenduses 132 selgitatud põhjustel negatiivne mõju ka strontsiumkarbonaadi tootmisele.

(134)

Komisjon järeldas eeltoodu põhjal, et liidu tootmisharu huvides on säilitada HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(135)

Komisjon saatis küsimustiku kuuele sõltumatule importijale, kes endast teada andsid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 16 ja 18. Ükski neist ei teinud siiski uurimise ajal koostööd.

(136)

Uurimise käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid näidanud, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamisel oleks sõltumatute importijate olukorrale oluline negatiivne mõju.

(137)

Komisjon võttis uurimise algatamise ajal ühendust kõikide teadaolevate kasutajatega ja kutsus neid üles koostööd tegema. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 18, andis endast teada 86 äriühingut ja neile kõigile saadeti küsimustik. Küsimustikule vastas 15 kasutajat.

(138)

Neist 15 kasutajast ainult viis esitasid küsimustikule täieliku vastuse. Ülejäänud kümme kasutajat ei esitanud oma vastuse mittekonfidentsiaalset versiooni, mida nõuab alusmääruse artikli 19 lõige 2. Nende vastuseid ei saanud seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 3 arvesse võtta.

(139)

Küsimustikule täieliku vastuse esitanud viie koostööd tegeva kasutaja import moodustas umbes 6 % liidu tootmisharu müügist liidus ja 10 % Hiinast pärit koguimpordist. Nad esindasid liidu kogutarbimisest umbes 8 %. Koostööd tegevad kasutajad tegutsesid keraamiliste frittide ja glasuuride, kemikaalide, klaasi ja kristalli ning elektrotehnika sektoris, mis on baariumkarbonaadi mõned põhikasutusalad.

(140)

Uurimise käigus tuvastati, et baariumkarbonaat moodustab koostööd tegevate kasutajate üldisest tootmiskulust ainult 1,4–2,6 %, olenevalt lõpptootele esitavatest nõudmistest. Seetõttu peetakse meetmete mõju neile kasutajatele suhteliselt piiratuks.

(141)

Üks kasutaja väitis, et dumpinguvastased meetmed mõjutasid tema tootmiskulu negatiivselt ja kahjustasid seega tema konkurentsivõimet. Nagu on näidatud põhjenduses 140, siis uurimise käigus tuvastatud asjaolud seda väidet ei toetanud, mistõttu see lükati tagasi.

(142)

Eeltoodu põhjal puudusid igasugused viited sellele, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamisel oleks kasutajate olukorrale märkimisväärne negatiivne mõju.

(143)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu.

(144)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(145)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks HRVst pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes kohaldatavad määrusega (EL) nr 831/2011 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(146)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,