19.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks, ning nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11, peavad liidu poliitikasse ja tegevusse olema integreeritud keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklites 120 ja 121 on sätestatud, et liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(3)

Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varem tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud liikmesriigid seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu probleemiga. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohanemisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit ühe oma poliitilise prioriteedina nimetanud struktuurireformide elluviimist.

(4)

Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat ning pikaajalist nägemust. Struktuurireformide elluviimine erinevates avaliku poliitika valdkondades on keerukas, sest nende mõju avaldub sageli hiljem. Seetõttu on õigeaegne ja tõhus kavandamine ja elluviimine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud tähtsat rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel. Struktuurireformide elluviimise eest vastutuse võtmine kohapeal on reformide eduka elluviimise oluline tingimus.

(5)

Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad jätkusuutlikku majanduskasvu tagavate ning liidu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega kooskõlas olevate struktuurireformide kavandamise ja elluviimisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, näiteks piiratud haldus- ja institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õiguse puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

(6)

Liidul on märkimisväärsed kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll ning toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega. Liidu kogemust liikmesriikide ametiasutuste abistamisel reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklikke ja sidusaid meetmeid.

(7)

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“ sisaldab kasulikke soovitusi komisjoni poolt liikmesriikidele tehnilise abi andmise kohta. Kõnealuseid soovitusi tuleb võtta arvesse toetuse andmisel käesoleva määruse alusel.

(8)

Seda arvesse võttes on vaja luua struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja viia ellu majanduskasvu soodustavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada niisuguste ühiste eesmärkide saavutamist nagu majanduse elavdamise, ühtekuuluvuse ja töökohtade loomise toetamine, Euroopa konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimine. See võimaldaks ka paremini reageerida majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele kõrgetasemelise sotsiaalse heaolu ning kvaliteetsete tervishoiu- ja haridusteenuste tagamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.

(9)

Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, töökohtade ja investeeringutega seotud valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteemid, võitlus pettuse, korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, konkurents, riigihanked, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, finantssektori poliitika, kaubandus, säästev areng, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus, maaelu areng ning kalandus.

(10)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega ühtekuuluvuse, investeerimise, jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime saavutamiseks. Komisjon võiks esitada juhendid toetusetaotluse põhiosade kohta.

(11)

Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid meetmeid ja tegevusi, peaks komisjon saavutama asjaomase liikmesriigiga kokkuleppe prioriteetsete valdkondade, eesmärkide, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma kohta, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

(12)

Komisjon peaks muu hulgas läbipaistvuse saavutamiseks esitama käesolevas määruses sätestatud tingimustel koostöö- ja toetuskavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13)

Komisjonil peaks olema võimalik toetust sooviva liikmesriigi nõusolekul korraldada toetuse andmist koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või teiste liikmesriikidega, kes on nõustunud tegutsema reformipartneritena. Toetust soovival liikmesriigil peaks olema võimalik konkreetse toetusvaldkonna või konkreetsete toetusvaldkondade puhul luua reformipartnerina partnerlus ühe või mitme liikmesriigiga, kes aitavad koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Kuigi reformide eest vastutab toetust sooviv liikmesriik, peaksid toetust pakkuvad reformipartnerid või teised liikmesriigid või mõlemad saama aidata kaasa programmi edukale elluviimisele.

(14)

Komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ ja 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve“ rõhutatakse, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele ja meetmetele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, st mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed ja teostatavad toetustegevused tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane. Programmi raames võetavad meetmed ja teostatavad tegevused peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud riigisiseste probleemide asjakohasel tasandil lahendamisele ja mõjutavad piiri- või liiduüleseid probleeme ning mis võiksid samuti aidata kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Lisaks peaksid programmi raames võetavad meetmed ja teostatavad tegevused aitama kaasa liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise saavutamisele. Ühtlasi peaksid need aitama ka suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ning ka eriteadmiste kasutamiseks.

(15)

Programmi rahastamiseks on vaja ette näha rahastamispakett, mille kestus ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4) kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(16)

Programmi rahastamispakett peaks koosnema rahalistest vahenditest, mis on komisjoni algatusel arvatud maha tehnilise abi jaoks ette nähtud eraldistest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) nr 1303/2013 (5) ning (EL) nr 1305/2013 (6). Mahaarvamise võimaldamiseks selle konkreetse programmi puhul on kõnealuseid määrusi vaja muuta, ilma et see piiraks ettepanekute esitamist tulevikus.

(17)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (7) punkti 17 tähenduses. Programmi rahastamist komisjoni algatusel määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 alusel tehnilise abi eraldiste ülekandmiste teel tuleks kaaluda üksnes ühekordse lahendusena, mis ei tohiks luua pretsedenti tulevaste algatuste rahastamiseks.

(18)

Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada vabatahtlikkuse alusel programmi rahastamispaketti lisavahenditega. Praegu piiratakse määrusega (EL) nr 1303/2013 võimalust kanda liikmesriigi algatusel antavaks tehniliseks abiks eraldatud vahendeid üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes liikmesriikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(19)

Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) (edaspidi „finantsmäärus“). Selleks peaks komisjon võtma vastu iga-aastased tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Iga-aastastes tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid.

(20)

Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsiooniliste ja haldusreformide jätkamisel ja elluviimisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et toetuste kaasrahastamise määr oleks kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(21)

Ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil olema toetust sooviva liikmesriigi taotluse alusel võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana ja kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajaduste rahuldamisel.

(22)

Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seotud meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti seoses liikmesriikides liidu fondidest ja liidu programmidest rahastatavate meetmetega. Komisjon peaks tegema kõik selleks, et tagada vastastikune täiendavus ja koostoime asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

(23)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(24)

Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmi raames rakendatud meetmete ja programmiga saavutatud tulemuste seire jaoks panna algusest peale paika kohane läbipaistev raamistik. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta, sealhulgas teabe liikmesriikide esitatud toetusetaotluste, toetusetaotluste hindamiskriteeriumide kohaldamise analüüside, koostöö- ja toetuskavade, reformipartnerite osaluse ning võetud erimeetmete kohta. Teostada tuleks sõltumatu vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, vahendite kasutamise tõhususe ja Euroopa lisaväärtuse kohta. Sõltumatus järelhindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(25)

Selleks et programmi elluviimisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte loetelu muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsioonilisi, haldus- ja struktuurireforme, osutades käesolevas määruses määratletud liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimisstruktuuride või avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa, läbipaistva ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(28)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu kohaldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

töötatakse välja ja võetakse kasutusele lahendused, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate kohalike, piirkondlike või riiklike probleemide lahendamisele ning võivad aidata kaasa ka sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

b)

täiendatakse muid liidu programme ja poliitikavaldkondi ning luuakse nendega koostoime piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane;

c)

panustatakse liidu õiguse ja poliitikameetmete järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse ning Euroopa väärtuste, sealhulgas solidaarsuse edendamisse;

d)

panustatakse heade tavade jagamisse, et ühtlasi suurendada reformiprogrammide nähtavust, ning kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

e)

edendatakse toetusesaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelist vastastikust usaldust ning koostööd liikmesriikide vahel.

a)

toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt nende prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaal-majanduslikku mõju;

b)

aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja -strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

c)

toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide kogemusi;

d)

aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, muu hulgas ametialaste teadmiste ja oskuste tugevdamise ning selgete vastutusalade kehtestamise abil.

a)

avaliku sektori finantsjuhtimine ja varade valitsemine, eelarvemenetlus ning võla haldamine ja tulu haldamine;

b)

institutsiooniline reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, mis muu hulgas saavutatakse, juhul kui see on asjakohane, normide lihtsustamise teel, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemide reformimine ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

c)

ettevõtluskeskkond (sh VKEde puhul), reindustrialiseerimine, erasektori arendus, investeerimine, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni ja digiteerimise toetamine;

d)

haridus ja koolitus; tööturupoliitika, sealhulgas sotsiaaldialoog, mille sihiks on töökohtade loomine; vaesuse vähendamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine; sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid; rahvatervis ja tervishoiusüsteemid; samuti ühtekuuluvus-, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

e)

poliitikameetmed, mille abil viiakse ellu kliimameetmeid, edendatakse energiatõhusust ning saavutatakse energiavarustuse mitmekesistamine, samuti põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

f)

finantssektori poliitika, sealhulgas finantskirjaoskuse, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja reaalmajandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire; ning maksudest kõrvalehoidumist tõkestav poliitika.

a)

poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste, strateegiate ja reformi tegevuskavade koostamise ning õiguslike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

b)

ekspertide, sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide, lühi- või pikaajaline kaasamine, et täita spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvaid ülesandeid või sooritada operatiivtegevusi, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

c)

institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, samuti kaasaaitamine kodanikuühiskonna võimestamisele vastavalt vajadusele, eelkõige:

d)

andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning asjakohasel juhul näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine;

e)

kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

f)

IT-suutlikkuse suurendamine: asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamise, hoolduse, käitamise ja kvaliteedikontrolli alane oskusteave ning avalike teenuste digiteerimisele suunatud programmide alane oskusteave;

g)

uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

h)

teabevahetusprojektid õppimiseks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ning heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon ja kui see on asjakohane, kommunikatsioon sotsiaalvõrgustikes;

i)

materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

j)

muu asjakohane tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

a)

liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine;

b)

makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (14) kohaselt euroala liikmesriikides ja nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 (15) kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

c)

jätkusuutlikku majanduskasvu tagavate reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis.

a)

niipea, kui toetusesaaja liikmesriik on eemaldanud kogu tundliku või konfidentsiaalse teabe, mille avalikustamine seaks ohtu toetusesaaja liikmesriigi avalikud huvid;

b)

pärast mõistliku aja möödumist, kui asjaomase teabe avalikustamine ei kahjustaks toetusmeetmete rakendamist programmi raames, ja igal juhul hiljemalt kaks kuud pärast selliste meetmete võtmist vastavalt koostöö- ja toetuskavale.

a)

toetused, sealhulgas toetused liikmesriikide ametiasutustele;

b)

avaliku hanke lepingud;

c)

välisekspertide, sealhulgas toetust andvate või saavate liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohaliku omavalitsuse ekspertide kulude hüvitamine;

d)

osalus rahvusvaheliste organisatsioonide loodud usaldusfondides ning

e)

kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

a)

liikmesriikides ning

b)

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides asjaomases lepingus sätestatud tingimustel.

a)

tagavad vastastikuse täiendavuse ja koostoime eri vahendite vahel liidu, riiklikul ja kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b)

optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist ning

c)

tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riiklikul ja kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

a)

artikli 7 lõikes 1 osutatud liikmesriikide toetusetaotlused;

b)

artikli 7 lõikes 2 osutatud liikmesriikide toetusetaotluste analüüsimise kriteeriumide kohaldamise analüüsid;

c)

artikli 7 lõikes 2 osutatud koostöö- ja toetuskavad;

d)

artiklis 9 osutatud reformipartnerite osalus ning

e)

artikli 13 lõikes 6 osutatud erimeetmed.

1)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punkt l asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 91 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest kuni 112 233 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse määrusega (EL) 2017/825 loodud struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.“