KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/86,

20. oktoober 2016,

millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate põhjalähedaste liikide püügiga Vahemeres

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lossimiskohustuse rakendamine

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust kohaldatakse Vahemeres käesoleva määruse lisas kindlaks määratud kalapüügi suhtes.

Lossimiskohustust kohaldatakse kõnealuses lisas nimetatud liikidele, mis on püütud liidu vetes või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „Vahemeri“– Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joonest;

b)   „GFCMi geograafiline alapiirkond“– Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafiline alapiirkond vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (5) I lisas esitatud määratlusele;

c)   „Vahemere lääneosa“– GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11;

d)   „Aadria meri“– GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18;

e)   „Vahemere kaguosa“– GFCMi geograafilised alapiirkonnad 15, 16, 19, 20, 22, 23 ja 25.

Artikkel 3

Ellujäämismääral põhinev erand

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud erandit lossimiskohustusest liikide puhul, mille kõrge ellujäämismäär on teaduslikult tõestatud, kohaldatakse 2017. aastal järgmiste liikide suhtes:

2.   Lõikes 1 osutatud tingimustes püütud harilik merikeel (Solea solea), jakobi kammkarp (Pecten jacobeus), kukk-karp (Venerupis spp.) ja veenuskarp (Venus spp.) tuleb viivitamata vabastada piirkonnas, kus need püüti.

3.   Liikmesriigid, kellel on otsene majandamishuvi seoses kalapüügiga Vahemerel, esitavad komisjonile 1. maiks 2017 lisaks 2016. aasta 4. ja 7. juuli ühiste soovituste kohastele andmetele täiendavad tagasiheiteandmed ja muu asjakohase teadusliku teabe, mis toetaks lõikes 1 sätestatud erandit. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) annab esitatud andmetele ja teabele oma hinnangu hiljemalt 2017. aasta juuliks.

Artikkel 4

Vähese tähtsusega erand

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktile c tagasi heita järgmised käesoleva määruse lisa kohaselt püüki määratlevate liikide kogused:

Artikkel 5

Laevade nimekiri

1.   Asjaomased liikmesriigid määravad lisas esitatud kriteeriumide alusel kindlaks laevad, mille suhtes lossimiskohustust iga konkreetse püügi puhul kohaldatakse.

2.   Asjaomased liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2016 komisjonile ja teistele liikmesriikidele liidu kalanduskontrolli turvalise veebisaidi kaudu kõigi euroopa merluusi, hariliku meripoisuri, hariliku merikeele ja roosa süvahännaku püügiga tegelevate laevade nimekirja. Liikmesriigid ajakohastavad neid nimekirju.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)  i) Aadria meres toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) – kõrgetasemelise töörühma ADRIATICA (Horvaatia, Itaalia ja Sloveenia) ühine soovitus; ii) Vahemere kaguosas toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava (geograafilised alapiirkonnad 15, 16, 19, 20, 22, 23 ja 25) – kõrgetasemelise töörühma SUDESTMED (Küpros, Kreeka, Itaalia ja Malta) ühine soovitus ning iii) Vahemere lääneosas toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava (geograafilised alapiirkonnad 1, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11) – kõrgetasemelise töörühma PESCAMED (Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) ühine soovitus.

(3)  Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(4)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruanded – Evaluation of the landing obligation joint recommendations (STECF-16-10), 2016. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg, EUR 27758 EN, JRC Scientific and Policy Report, 104 lk, kättesaadav aadressil https://bookshop.europa.eu/en/reports-of-the-scientific-technical-and-economic-committee-for-fisheries-stecf--pbLBAX16010/?CatalogCategoryID=0A4KABsty0gAAAEjqJEY4e5L.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(6)  Käesolevas määruses kasutatud püügivahendikoodid vastavad komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1) XI lisas esitatud koodidele. Vähem kui kümnemeetrise kogupikkusega laevade puhul vastavad tabelis esitatud püügivahendikoodid FAO püügivahendite klassifikatsiooni koodidele.