9.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 261/16

(1)

Komisjon võttis 16. novembril 2016 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2017) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 9.–10. märtsil 2017 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 16. novembril 2016 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Taanit ei nimetatud ühena nendest liikmesriikidest, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

2017. aasta aruanne Taani kohta avaldati 22. veebruaril 2017. Selles hinnati Taani edusamme nõukogu poolt 12. juulil 2016 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmete võtmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

Taani esitas nii oma 2017. aasta riikliku reformikava kui ka 2017. aasta lähenemisprogrammi 28. aprillil 2017. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi võeti arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (3) artiklis 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, milles käsitletakse seda, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(5)

Taani suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2017. aasta lähenemisprogrammis on valitsus ette näinud, et 2017. aastal saavutatakse valitsemissektori eelarvepuudujääk 1,9 % SKPst ja kogu programmiperioodi vältel kuni 2020. aastani järgitakse jätkuvalt keskpika perioodi eelarve-eesmärki – struktuurset eelarvepuudujääki 0,5 % SKPst. 2017. aasta lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse langema 2017. aastal 37,0 %-le ja jätkama langust, jõudes 2020. aastal 33,9 %-le SKPst. Neid eelarveprognoose toetav makromajanduslik stsenaarium on programmiperioodi ulatuses usutav. Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne eelarvepositsioon jõudma 2017. aastal puudujääki 0,4 % SKPst ja 2018. aastal 0,1 % SKPst, mis on enam-vähem kooskõlas 2017. aasta lähenemisprogrammi eesmärgiga ning ületab keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Üldiselt on nõukogu prognooside põhjal seisukohal, et Taani täidab 2017. ja 2018. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(6)

Taani jätkusuutliku majanduskasvu eeltingimus on tööjõu pakkumise tagamine demograafiliste probleemide tingimustes. Viimaste aastate mitu põhjalikumat tööturu reformi on suunatud eelkõige töötamise stiimulite suurendamisele ja aktiivse tööturupoliitika tõhustamisele. Need reformid võivad aidata saavutada Taani strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive eesmärgi, parandada Taani heaoluriigi mudeli jätkusuutlikkust ja võidelda tekkiva teatavate pädevuste nappusega. Reformid, mille eesmärk on suurendada kutsehariduses osalejate ja selle läbijate määra, ning kolmepoolne kokkulepe täiendavate õpipoisikohtade loomise kohta suurendavad tõenäoliselt kvalifitseeritud töötajate arvu. Kuid strateegia „Euroopa 2020“ riiklikku sotsiaalse kaasatuse eesmärki – vähendada väga madala tööhõivega kodumajapidamistes elavate inimeste arvu – pole veel kaugeltki saavutatud. Endiselt on probleemiks ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade tööturule kaasamine ja tööalane konkurentsivõime. See kehtib eelkõige väljastpoolt ELi pärit rändetaustaga inimeste kohta (sealhulgas nende kohta, kes on Taanis pikemalt elanud), osaliselt nende keskmiselt madalama haridustaseme tõttu võrreldes kohalikega. See lõhe püsib ka teises põlvkonnas. 2016. aasta kolmepoolsetel läbirääkimistel kokku lepitud töökohale integreerimise meetmed võivad parandada äsja saabunud pagulaste olukorda, mida tuleb tulevikus pingsalt seirata. Siiski tuleks veel võtta täiendavaid meetmeid, et kaasata tulemuslikumalt tööturule muid marginaliseeritud rühmi, nagu madala haridustasemega noored ja vanemad kui 60aastased töötajad.

(7)

Tootlikkuse kiire kasv on ülioluline majanduskasvu toetamiseks, suhteliselt kõrge heaolutaseme säilitamiseks Taanis ja riigi pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Ehkki Taani tootlikkuse tase on võrreldes muude liikmesriikidega kõrge, on tootlikkuse kasv pikka aega aeglustunud. Tootlikkuse loid areng iseloomustab eelkõige riigisisese suunitlusega teenustesektorit. Taani on rakendanud viimastel aastatel mitmeid reforme, kuid tootlikkuse kasv püsib aeglane, sest konkurents on mõnes teenustesektoris endiselt nõrk. Sektorikohased piirangud pärsivad konkurentsi, näiteks hulgimüügi ja transporditeenuste sektoris.

(8)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2017) raames Taani majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2017. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2017. aasta lähenemisprogrammi ja 2017. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Taanile esitatud soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud üksnes nende asjakohasust Taani eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada nii liidu üldist majandusjuhtimist.

(9)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2017. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja on arvamusel, et Taani täidab stabiilsuse ja kasvu pakti,

1.

Edendada konkurentsi riigisisese suunitlusega teenustesektoris.