14.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/24

(1)

3. juulil 2013 saatsid komisjoni talitused kõikidele liikmesriikidele küsimustiku nende sadamate toimimise ja maksustamise kohta, et saada valdkonnast ülevaade ja selgitada sadamate olukorda seoses riigiabi käsitlevate ELi eeskirjadega. Prantsuse ametiasutused vastasid 25. oktoobri 2013. aasta kirjaga. 3. veebruari 2014. aasta kirjaga palusid komisjoni talitused täiendavaid andmeid sadamate maksustamise kohta äriühingu tulumaksuga Prantsusmaal. Prantsuse ametiasutused vastasid 1. aprilli 2014. aasta kirjaga.

(2)

9. juuli 2014. aasta kirjaga teavitas komisjon Prantsuse ametiasutusi nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (2) (edaspidi „menetlusmäärus“) artikli 21 kohaselt oma esialgsest hinnangust sadamate maksustamist käsitlevatele Prantsuse eeskirjadele. Kirjas öeldi, et komisjon peab neid eeskirju riigiabiks, ja täpsustati, miks komisjon peab neid siseturuga kokkusobimatuks. Komisjon andis Prantsuse ametiasutustele võimaluse esitada selle esialgse hinnangu kohta oma tähelepanekud. Prantsuse ametiasutused edastasid komisjonile oma tähelepanekud 7. novembri 2014. aasta kirjaga. Komisjoni talitused ja Prantsuse ametiasutused kohtusid 12. detsembril 2014. 15. jaanuaril 2015 saatsid Prantsuse ametiasutused komisjonile täiendavad tähelepanekud. Komisjoni talitused teavitasid 1. juuni 2015. aasta kirjaga Prantsuse ametiasutusi, et nad jäävad praeguses etapis 9. juuli 2014. aasta kirjas väljendatud esialgse seisukoha juurde.

(3)

21. jaanuari 2016. aasta kirjaga kinnitas komisjon oma seisukohta ning tegi Prantsuse ametiasutustele ettepaneku kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 108 lõikega 1 ja menetlusmääruse artikliga 22 lõpetada asjakohase meetmena alates 2017. aasta eelarveaasta algusest äriühingu tulumaksust vabastamine, millest sadamad saavad kasu vastavalt oma majandustegevusest pärit tulule. Prantsuse ametiasutustel paluti anda kooskõlas menetlusmääruse artikli 23 lõikega 1 kahe kuu jooksul komisjoni ettepanekule tingimusteta ja ühemõtteline vastus.

(4)

Prantsuse ametiasutused edastasid komisjonile 11. aprilli 2016. aasta kirjaga oma märkused. 27. juunil 2016 korraldati Prantsuse ametiasutuste ja komisjoni talituste kohtumine.

(5)

Kuna Prantsuse ametiasutused ei võtnud oma vastuses asjakohast meedet käsitlevat ettepanekut tingimusteta ja ühemõtteliselt vastu, otsustas komisjon 8. juuli 2016. aasta kirjaga algatada menetlusmääruse artikli 23 lõike 2 kohaselt ELTLi artikli 108 lõikes 2 ettenähtud menetluse. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon palus Prantsusmaal esitada otsuse sisu kohta oma märkused. Komisjon kutsus ka huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse meetme kohta.

(6)

Prantsusmaa edastas oma märkused komisjonile 19. septembri 2016. aasta kirjaga.

(7)

Komisjon sai märkusi järgmistelt huvitatud isikutelt: suured Mandri-Prantsusmaa meresadamad (Le Havre, Rouen, Dunkerque) ning Prantsusmaa ülemerealade meresadamad (Guyana, Guadeloupe), kaubandus- ja tööstuskojad, sadamavaldajad (Bresti kaubandus- ja tööstuskoda, Bayonne'i (Baskimaa) kaubandus- ja tööstuskoda), sadamate ja üldiselt merendusvaldkonna kutseühingud või esindajad (Prantsuse siseveesadamate liit, veeteede edendamise koostöökomitee/Provoideau, Prantsuse sadamate liit, Prantsuse mereinstituut), kohalikud omavalitsused (Guadeloupe'i departemang, Guadeloupe'i piirkond, Bretagne'i piirkond) ning Rotterdami sadam nelja Madalmaade avalik-õigusliku meresadama nimel.

(8)

Komisjon edastas need märkused Prantsusmaale, kellele anti võimalus neid kommenteerida. Komisjon sai Prantsusmaa kommentaarid 3. novembri 2016. aasta kirjaga. 16. novembril 2016 korraldati Prantsuse ametiasutuste ja komisjoni talituste kohtumine.

(9)

Prantsusmaa sadamate (kala-, kauba- ja jahisadamad) süsteem koosneb riigile kuuluvatest sadamatest (ühelt poolt suured meresadamad, mida varem nimetati autonoomseteks sadamateks, ja teiselt poolt suured jõesadamad, eelkõige Pariisi ja Strasbourgi autonoomsed sadamad) ning kohalikele omavalitsustele kuuluvatest sadamatest. Kuigi Prantsusmaa väidab, et vaidlusalune meede keskendub kala- ja kaubasadamatele, võivad jahisadamaid käitada üksused, kellele kohaldatakse äriühingu tulumaksust vabastamist (nagu kaubandus- ja tööstuskojad), ning menetlus puudutab seetõttu ka neid.

(10)

Suured meresadamad, mida 2008. aasta reformini (4) nimetati autonoomseteks sadamateks, on avalik-õiguslikud ettevõtted. Nendega on seotud rohkem kui 80 % Prantsuse merekaubandusmahust. Prantsusmaa sõnul täidavad suured meresadamad järgmisi ülesandeid: sadamakapteni juhatusel mereliikluse reguleerimine ning järelevalve sadamaaladel ja neile juurdepääsul, sadamataristu ehitamine ja korrashoid, sadamaterritooriumi haldamine ja väärtuse suurendamine, üldine sadama edendamine, sadamateenuste ning maismaa-, raudtee- ja jõetransporditeede arendamine ja pakkumine. Neile on antud finantssõltumatus.

(11)

Suurte meresadamate käitamine kuulub riigi pädevusse. Nende töösse on kaasatud avaliku sektori raamatupidaja ja neid kontrollivad riigi esindajad. Prantsusmaa teatas, et pärast 2008. aasta reformi, millega anti käitlustegevus üle erasektorile, keskenduti suurte meresadamate ülesannetega seoses uuesti ühelt poolt julgeolekule, turvalisusele ja sadamapolitseile ning teiselt poolt sadamavaldkonna arendamisega seotud tegevusele. Sellest ajast on sadamad oma maa-ala omanikud.

(12)

Autonoomseid jõesadamaid, nimelt Pariisi autonoomset sadamat ja Strasbourgi autonoomset sadamat käitavad riiklikud avalikud asutused. Teisi jõesadamaid juhivad kontsessionäärid (tavaliselt kaubandus- ja tööstuskoda).

(13)

Kohalikele omavalitsustele kuuluvaid sadamaid, mida nimetatakse detsentraliseeritud sadamateks, kontrollivad omavalitsused, ning nende käitamine on üldiselt usaldatud kaubandus- ja tööstuskodadele või merevaldkonna kaubanduskodadele (5). Prantsusmaa sõnul on need sadamad tavaliselt väikesed ja avaldavad mõju kohalikul tasandil.

(14)

Üldise maksuseadustiku artikli 205, artikli 206 lõike 1 ja artikli 1654 kohaselt kohaldatakse äriühingu tulumaksu tulutoova äritegevuse või tulutoovate tehingutega tegelevatele eraõiguslikele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Peale selle kohaldatakse üldise maksuseadustiku 4. lisa artikli 165 kohaselt tööstuslikele või kaubanduslikele avalik-õiguslikele ettevõtetele kõiki sarnastele eraõiguslikele äriühingutele kohaldatavaid otseseid ja võrreldavaid makse. Nimetatud seadustiku 4. lisa artiklis 167 on täpsustatud, et neid sätteid kohaldatakse eelkõige „kaubandus- ja tööstuskodadele“ ning „autonoomsetele sadamatele“ (mis muutusid 2008. aastal suurteks meresadamateks, välja arvatud teatud sadamad, nagu Pariisi ja Strasbourgi autonoomsed jõesadamad).

(15)

Ministri 11. augusti 1942. aasta ja 27. aprilli 1943. aasta otsustega (6) on siiski äriühingu tulumaksust vabastatud „autonoomsed sadamad, merevaldkonna kaubanduskojad, sadamarajatisi käitavad kaubandus- ja tööstuskojad, kohalikud omavalitsused, kes on meresadamate riigile kuuluvate seadmete kontsessionäärid, ning ettevõtjad, kes võivad nende asemel neid seadmeid käitada“. Kõnealune maksuvabastus puudutab üldiselt kõiki „sadama käitamiseks vajalikke või sellest käitamisest otse sõltuvaid kinnisasju ja teenuseid“. Fiskaaldokumendis on täpsustatud, et „eespool nimetatud [11. augusti 1942. aasta] otsust tuleks kohaldada liberaalselt ja säilitada maksuvabastus mitte üksnes vaieldamatult merega seotud teenuste puhul, vaid ka merevaldkonna kaubanduskodade rajatiste puhul, mis ei ole rangelt võttes sadamarajatised, kuid on siiski sadama käitamisega seotud, ilma milleta neil ei oleks eesmärki“ ning et äriühingu tulumaksust on samuti vabastatud „finantstooted, mida autonoomsed sadamad ja merevaldkonna kaubandus- ja tööstuskojad saavad tööstuslike ja äriliste mererajatiste käitamisest pärit vahendite investeerimise eest“.

(16)

Oma 8. juuli 2016. aasta kirjas märkis komisjon, et Prantsuse ametiasutused ei nõustunud 21. jaanuari 2016. aasta kirjas märgitud asjakohase meetme rakendamise tähtajaga ning et ehkki nad ütlesid sissejuhatuses, et ei vaidlusta põhimõtteliselt komisjoni pakutud meetmeid, tundub et Prantsuse ametiasutused kahtlevad väikeste sadamate puhul komisjonipoolses abi kvalifitseerimises riigiabiks. Komisjon leidis, et Prantsuse ametiasutused ei ole tingimusteta, ühemõtteliselt ja terviklikult nõustunud komisjoni 21. jaanuaril 2016 esitatud asjakohase meetmega.

(17)

Kuna komisjon oli endiselt arvamusel, et sadamate äriühingu tulumaksust vabastamine vastavalt nende majandustegevusele on riigiabi kava, ja kuna tal oli kahtlusi selle abikava kokkusobivuses siseturuga, otsustas ta algatada menetlusmääruse artikli 23 lõike 2 kohaselt ELTLi artikli 108 lõikes 2 ettenähtud menetluse.

(18)

Teatud Prantsuse meresadamate käitajad ja sadamavaldajate esindajad, peamiselt Le Havre'i suur meresadam, Bresti kaubandus- ja tööstuskoda ning Prantsuse sadamate liit, on seisukohal, et sadamad ei ole ettevõtjad ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. Prantsuse ametiasutused jagavad seda seisukohta ja lisavad, et sadamad „ei ole teistega sarnased ettevõtjad“, vaid „teisi ettevõtjaid teenindavad osalejad“ ning et „asjaolu, et Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud sihtotstarbeline artikkel [artikkel 93], milles käsitletakse riigiabi seoses transpordiga, näitab et Euroopa Liidu seadusandja on soovinud võtta seda eripära arvesse“.

(19)

Bresti kaubandus- ja tööstuskoja sõnul osutavad sadamad üldist huvi pakkuvat mittemajanduslikku teenust ning üksnes riiklik ametiasutus on pädev kindlaks määrama avalikes huvides tegutsemise ulatuse. ELTLi artikli 107 lõige 1 ei kehti, kui „riik teostab avalikku võimu“, millega on tegemist sadamate puhul, kes täidavad riigi seaduslikult delegeeritud ülesandeid. Bresti kaubandus- ja tööstuskoja sõnul rakendatakse ministri 11. augusti 1942. aasta ja 27. aprilli 1943. aasta otsustega üldise maksuseadustiku 4. lisa artiklit 165 ja tunnistatakse, et sadamate tegevus ei ole tulutoov.

(20)

Prantsuse sadamate liit ja Le Havre'i suur meresadam lisavad, et teatud Prantsusmaa sadamad on äärmiselt tähtsad rajatised, „mille puudumine võib oluliselt vähendada sõjalist või majanduslikku võimekust, julgeolekut või rahva ellujäämise võimet“ kaitseseadustiku artikli L. 1332-1 tähenduses, mistõttu need moodustavad riigi põhifunktsioonide täitmisega seotud taristu.

(21)

Viidates kohtuasjale C-276/97, rõhutab Le Havre'i suur meresadam, et suured meresadamad on avalik-õiguslikud asutused, kes tegutsevad oma loomise, kontrollimise, juhtimise ja tulude osas eriomase õigusrežiimi raames. Kuivõrd ametiasutused tegutsevad avalik-õiguslike asutustena, täidavad suured meresadamad kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 4 lõike 5 kohaselt käibemaksuvabastuse jaoks vajalikke tingimusi.

(22)

Viimaks on Prantsuse ametiasutused ja mitu sadamavaldajat seisukohal, et nii sadamas sees kui sellest väljaspool tehtavad süvendustööd ei ole majanduslikud ja et komisjon on seda märkinud 20. oktoobri 2004. aasta otsuses toimikus nr N520/200[3] (***)  (7) (edaspidi „20. oktoobri 2004. aasta otsus“). Nad selgitavad, et see tegevus võimaldab teenindada kõiki terminale ja on vajalik, et tagada kõikidele seda vajavatele operaatoritele täielikult turvaline juurdepääs laevateele ja sadama veealale, ning võimaldab seetõttu kõikide laevade vaba liikumist. Süvendamine on kasulik eranditult kõikidele teeninduspiirkonna operaatoritele ja seega kogu merenduskogukonnale.

(23)

Le Havre'i suur meresadam andis teada, et sadamamaksude struktuur määratakse kindlaks riigi tasandil ja et Euroopa Kohus pidas kohtuasjas C-343/95 oluliseks asjaolu, et tasud kiidab heaks riigiasutus. Ta on seisukohal, et kõik suurtele meresadamatele transpordiseadustiku artikli L. 5312-2 alusel antud ülesanded on komisjoni otsustuspraktika, eelkõige 20. oktoobri 2004. aasta otsuse ja komisjoni riigiabi käsitleva 19. juuli 2016. aasta teatise (8) (edaspidi „19. juuli 2016. aasta teatis“) punkti 17 alapunktides a ja f viidatud otsuste kohaselt mittemajanduslikud. Tema hinnangul võisid suured meresadamad pärast 2008. aasta reformi üksnes erandjuhtudel käitada riigile kuuluvaid seadmeid ning see on ainus tegevus, mida võiks pidada majandustegevuseks.

(24)

Le Havre'i suur meresadam ning Bresti kaubandus- ja tööstuskoda on seisukohal, et sadamate mis tahes ülejäänud majandustegevus tuleks igal juhul kvalifitseerida kõrvaltegevuseks, ning seetõttu ei saa sellist tegevust pidada 19. juuli 2016. aasta teatise punktide 18 ja 207 kohaselt majanduslikuks.

(25)

Prantsuse siseveesadamate liit märgib, et investeeringute tasuvuse tagamine, mis on tavapärase äriühingu investeerimisvalikute ülim eesmärk, on sadamate jaoks avaliku huvi järel teisejärguline. Prantsuse siseveesadamate liit on seisukohal, et komisjon on ise 20. oktoobri 2004. aasta otsuses tunnistanud, et sadamataristu projekte „ei käivitataks kunagi puhtärilise ettevõtmisena“. Ta lisab, et konkurentsiõigust tohib kohaldada üksnes tulu saamise või ärilisel eesmärgil tegutsevatele ettevõtjatele ning et aktsionärideta siseveesadamate (jõesadamate) kasum investeeritakse järjekindlalt tagasi.

(26)

Mitu Prantsuse meresadama käitajat ja siseveesadama käitaja esindajat on seisukohal, et asjaomase meetmega hüvitatakse kulud seoses selliste ülesannete täitmisega, mille on sadamatele määranud riik. Dunkerque'i suur meresadam kinnitab, et nende ülesannete kulud ületavad järjekindlalt teoreetilist äriühingu tulumaksukulu. Maksuvabastus ei annaks sadamatele seega majanduseelist.

(27)

Prantsuse ametiasutuste ja mitme Prantsuse meresadama käitaja hinnangul ei ole meede valikuline, kuna seda kohaldatakse kõikidele Prantsuse sadamatele ja see on olnud Prantsuse maksusüsteemi lahutamatu osa juba üle 70 aasta.

(28)

Nad lisavad, et komisjon ei ole tõestanud, mille poolest on sadamad õiguslikult ja faktiliselt võrreldavas olukorras muude ettevõtjatega, ning märgivad ära, et sadamad pakuvad siseriikliku õiguse alusel transpordiettevõtjatele nende ülesannete täitmiseks vajalikke tegutsemistingimusi nendega konkureerimata ja neid asendamata ning nad peavad täitma ülesandeid, mis kujutavad endast riigi määratud kohustusi või kuuluvad avaliku võimu teostamise juurde. Le Havre'i suur meresadam täpsustab, et teistest ettevõtjatest eristab neid sadamamaksude suur osakaal sadamate eelarves, riigi ulatuslik kontroll suurte meresadamate üle ning asjaolu, et ei ole „tavapärastes majandustingimustes tegutsevaid ettevõtjaid […], arvestades seaduslikku monopoli, mis suurtel meresadamatel on sadamate haldamise üle“. Bretagne'i piirkonna puhul näitab asjaolu, et teatud väikeseid sadamaid haldavad kaubandus- ja tööstuskojad, et seal on olukord erinev.

(29)

Bresti kaubandus- ja tööstuskoda, kes on Bresti sadama valdaja, ning Le Havre'i suur meresadam juhivad tähelepanu, et äriühingu tulumaksust vabastamise alus sadamate puhul on üldise maksuseadustiku 4. lisa artikkel 165 sedavõrd, kuivõrd sadamad ei tegele tulutoova tegevusega, mida võib maksustada äriühingu tulumaksuga. Seega olid ministri 11. augusti 1942. aasta ja 27. aprilli 1943. aasta otsused üksnes kinnitus üldise maksuseadustiku 4. lisa artikli 165 ning artiklite 205 ja 206 üldiste sätete kohaldamise kohta sadamate suhtes.

(30)

Viidates Prantsusmaa konstitutsioonikohtule, kelle hinnangul võib teha erandi võrdse maksustamise põhimõttest tingimusel, et seadusandja võtab erineva kohtlemise puhul aluseks objektiivsed ja ratsionaalsed kriteeriumid seoses meetme eesmärkidega ning see ei too kaasa avalik-õiguslike koormiste kandmise võrdsuse põhimõtte märkimisväärset rikkumist (20. aprilli 2012. aasta otsus nr 2012-238 QPC) (9), väidavad mitmed Prantsuse meresadamate käitajad, et kõnealune meede ei too kaasa avalik-õiguslike koormiste kandmise võrdsuse põhimõtte märkimisväärset rikkumist.

(31)

Prantsuse ametiasutused ja mitu Prantsuse meresadama käitajat juhivad tähelepanu, et komisjon ei tõenda konkurentsi kahjustamist, samas kui konkurentsis osalev veomaht on väike ja sadama atraktiivsus sõltub väga paljudest näitajatest (teiste logistikaahela lülide tegevusest), mida sadamate maksustamine äriühingu tulumaksuga kuidagi ei mõjuta. Prantsuse siseveesadamate liit on seisukohal, et erinevalt meresadamatest ei konkureeri siseveesadamad omavahel, kuna nende sisemaad on palju väiksemad ja eraldatumad.

(32)

Prantsuse ametiasutuste ja mitme Prantsuse meresadama käitaja hinnangul ei mõjuta väikesed sadamad (mis ei kuulu üleeuroopalisse transpordivõrku) oma tegevuse mahu ja eelkõige kohaliku mõju tõttu konkurentsi, eriti kuna Prantsuse väikeste sadamate kumulatiivne tegevus moodustab üksnes 1 % liidu kogu veomahust. Komisjon ise on tunnistanud, et „vastavalt väljakujunenud tavale ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust negatiivselt abi nende sadamate taristule, mille asjaomane turuosa on alla 5 % reisijate- või kaubaveost“ (11. aprilli 2016. aasta otsus juhtumi SA.43975 kohta – Funchali sadam) (10).

(33)

Mitu huvitatud isikut on seisukohal, et ülemeremaade sadamad ei saa konkureerida teiste liikmesriikide sadamatega.

(34)

Prantsuse ametiasutuste ja mitme huvitatud isiku meelest tooks Prantsuse sadamate maksustamine äriühingu tulumaksuga tegelikult kaasa Euroopa sadamate vahelise konkurentsi moonutamise, kuna riikidel on kõigil erinevad maksumäärad. Nad lisavad, et suur hulk riike toetavad oma sadamaid rahaliselt mitme, nii maksu- kui ka muu meetmega.

(35)

Rotterdami sadam leiab, et äriühingu tulumaks kujutab 2017. aastal endast Madalmaade sadamatele märkimisväärset kulu, mida ei pea kandma nende konkurendid, eelkõige Dunkerque'i ja Le Havre'i sadam.

(36)

Prantsuse ametiasutuste ja paljude Prantsuse sadamate käitajate jaoks on asjaomane maksuvabastus igal juhul kokkusobiv siseturuga, kuna see võimaldab hüvitada teatavaid sadama rahastatavaid ülesandeid, mis kuuluvad avaliku võimu teostamise juurde (ülesanded, mis on seotud sadamakapteniga, sadamate juurdepääsuteede süvendamisega, kaitserajatiste korrashoiuga, maapoolse juurdepääsuga, keskkonnakaitsega ning julgeoleku ja turvalisusega). Kuna äriühingu tulumaksu summa, mille maksmisest on vabastatud iga sadam, ei ületa avaliku võimu teostamisega seotud kulude summat ja jääb isegi alla selle, on asjaomane maksuvabastus siseturuga kokkusobiv.

(37)

Siseveesadamate valdajate esindajad rõhutavad, et siseveesadamatel on oluline roll mitmeliigilise transpordi arendamises, et sadamatesse tehtavad investeeringud kuuluvad ELTLi artikli 93 kohaldamisalasse (transpordi koordineerimine) ning et äriühingu tulumaksust vabastamine kuulub ka ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamisalasse, mis käsitleb üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, nagu Seine'i ja Põhja-Euroopat ühendav kanal ning üleeuroopalised transpordikoridorid. Prantsuse siseveesadamate liit täpsustab, et kehtida võib ELTLi artikkel 93 seoses „avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude“ katmisega.

(38)

Prantsuse ametiasutuste ja ülemerepiirkondade huvitatud isikute meelest tuleks seal asuvate sadamate puhul meedet hinnata erinevalt, võttes arvesse ELTLi lepingu artiklit 349. Sõltuvalt turgude väiksusest, nende territooriumide saarelisest või isoleeritud iseloomust ning kaugusest kõikidest muudest Euroopa sadamatest, tundub, et asjaomane meede ei mõjuta konkurentsi. Gaudeloupe'i suur meresadam märgib ära ettepaneku lisada ülemerepiirkondade transpordile ettenähtud tegevusabi komisjoni määrusesse (EL) nr 651/2014 (11) (edaspidi „üldine grupierandi määrus“). Guyana suur meresadam on seisukohal, et ta täidab üldist huvi pakkuvat ülesannet (avalik julgeolek, riigikaitse, varustamine) ega mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt, kuna sadam on üksnes varustuskanal. Seoses maksumusega moodustavad lennutranspordi abil territooriumile toodavad kaubad üksnes 1 % kogu kaubaveost. Huvitatud isikud leiavad, et äriühingu tulumaksust vabastamise kaotamine toob kaasa territooriumi varustamise kallinemise, mis peegeldub kaupade hinnas lõppklientide jaoks, ning investeerimisvõime vähenemise. Nad rõhutavad, et maksuvabastuse kaotamine oleks vastuolus muude komisjoni heakskiidetud kõrvalekalduvate maksusätetega, nagu maksundusalased abimeetmed investeeringutele või käibemaksu nullmäär, mis võimaldab langetada tarbimiskulusid.

(39)

Mitu Prantsuse meresadama käitajat palus komisjonilt käimasoleva menetluse peatamist, kuni viiakse lõpule praegune Euroopa sadamate tegevuskava, eelkõige üldise grupierandi määruse läbivaatamine ning ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik (edaspidi „sadamateenuste määruse ettepanek“) (12). Neid üllatas Prantsusmaa vastu suunatud menetluse kiirus, samas kui komisjon suhtles Madalmaadega enne lõpliku otsuse tegemist umbes 20 aastat.

(40)

Rotterdami sadam palus komisjonil lükata Madalmaade sadamate maksustamine äriühingu tulumaksuga edasi kuni sektoriuuringu valmimiseni ning et kõik Põhja-Euroopa piirkonnas asuvad meresadamad (Põhjamere lõunapoolse rannikuala sadamad) maksustataks samal ajal või vähemalt et Belgia ja Prantsuse sadamad maksustataks äriühingu tulumaksuga kiiresti ja samal ajal.

(41)

ELTLi artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(42)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähistab mõiste „ettevõtja“ majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist (13). Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on majandustegevus igasugune tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul (14).

(43)

Kooskõlas kohtupraktikaga (15) on komisjon mitmes otsuses leidnud, et sadamataritute kaubanduslik käitamine ja ehitamine on majandustegevus (16). Näiteks on majandustegevus sadamaterminali kaubanduslik käitamine, kui see tehakse kasutajatele tasu eest kättesaadavaks (17). Samuti on Euroopa Kohus juba tunnistanud kaudselt, kuid kindlalt teatud sadamatega seotud tegevuse, eelkõige „kauba või mis tahes materjalide sadamas lastimise, lossimise, ümberlaadimise, hoiustamise ning üldise ümberpaigutamise“ (18) majanduslikku iseloomu. Need põhimõtted ei kehti mitte üksnes meresadamate, vaid ka siseveesadamate suhtes (19).

(44)

Komisjon ei vaidle vastu, et sadamatele võib delegeerida riiklike või mittemajandusliku iseloomuga teatavate ülesannete täitmise, näiteks meretranspordi kontrollimise ja julgeoleku tagamise (20) või saastevastase järelevalve teostamise (21) ning et nende ülesannete täitmisel ei ole sadamad ettevõtjad ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon täpsustab sellega seoses, et käesolevas menetluses käsitletav äriühingu tulumaksust vabastamine võib endast kujutada riigiabi üksnes siis, kui see puudutab majandustegevusest saadud tulu. Teisest küljest, asjaolust, et üksus viib ellu ühte või mitut riiklikku või mittemajanduslikku ülesannet, ei piisa selleks, et teda üldiselt mitte pidada ettevõtjaks. Sadamat loetakse järelikult ettevõtjaks, kui – ja niivõrd, kuivõrd – viib ta ellu ühte või mitut majandustegevust.

(45)

Prantsuse sadamad võivad ellu viia mitut liiki majandustegevust, mis vastab eri teenuste pakkumisele eri turgudel (22). Esiteks osutavad sadamad üldist teenust laevadele, andes neile tasu eest juurdepääsu sadamataristule. Teiseks osutavad teatud sadamad laevadele konkreetsemaid teenuseid, nagu lootsimine, laadimine, käitlemine ja sildumine, mida osutatakse samuti tasu eest. Kahel esimesel juhul nimetatakse sadama võetavat tasu üldiselt „sadamamaksuks“ (23). Kolmandaks annavad sadamad tasu eest teatud taristu või teatud maa-alad ettevõtjate kasutusse, kes kasutavad neid alasid oma tarbeks või selleks, et osutada laevadele teatud eespool nimetatud sadamateenuseid (24).

(46)

Kõik Prantsuse sadamad ei tegele tingimata kõigi eespool nimetatud tegevusliikidega. Eelkõige, nagu mitmed neist märkisid, ei saa suured meresadamad reeglina enam kasutada „laevadega seotud lastimiseks, lossimiseks, käitlemiseks ja ladustamiseks kasutatavaid seadmeid“ (Prantsuse transpordiseadustiku artikkel L. 5312-4). Siiski tundub, et teatud suured meresadamad kasutavad jätkuvalt neid seadmeid ja osutavad endiselt vastavaid teenuseid (25).

(47)

Kuigi riigiasutusel on ulatuslik kaalutlusõigus määrata majandustegevuse liikide hulgas kindlaks need, mis võivad olla üldist majandushuvi pakkuvad teenused, ei välista see sellise tegevuse majanduslikku iseloomu. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et mõiste „majandustegevus“ tähendus sõltub asjaoludest, eelkõige turu olemasolust asjaomastele teenustele, ning ei sõltu riiklikest valikutest või hinnangutest. Samuti ei ole asjaolu, et sadamate tegevus ei ole tulutoov üldise maksuseadustiku sätete mõistes, isegi kui see nii on, piisav, et võtta selliselt tegevuselt nende majanduslik iseloom riigiabiõiguse tähenduses. Peale selle ei piisa üksnes asjaolust, et sadamate täidetavad ülesanded on delegeerinud riik, selleks, et lugeda asjaomase tegevuse mittemajanduslikuks. Kõik üldist majandushuvi pakkuvad teenused on tegelikult ülesanded, mille riik on delegeerinud ettevõtjatele. Üldist majandushuvi pakkuvad teenused isegi eeldavad majandustegevust.

(48)

Peale selle ei võimalda asjaolu, et teatud sadamaid võib pidada äärmiselt olulisteks rajatisteks Prantsuse kaitseseadustiku artikli L. 1332-1 tähenduses, järeldada, et sadamate tegevus kujutab endast riigi põhifunktsioonide täitmist riigiabiõiguse mõistes. Mitmesugune energia-, telekommunikatsiooni- ja transpordivaldkonna majandustegevus võib samuti osutuda rahva elu jaoks äärmiselt oluliseks, kuid see ei võta selliselt tegevuselt majanduslikku iseloomu. Komisjon märgib ka, et kaitseseadustik (vt artiklid L. 1332-4, L. 1332-5 ja L. 1332-6) käsitleb sõnaselgelt vähemalt mõnda asjaomast käitajat ettevõtjana.

(49)

Peale selle ei ole väidetav asjaolu, et suured meresadamad vastavad kuuenda käibemaksudirektiivi (26) artikli 4 lõikes 5 sätestatud ja Euroopa Kohtu kohtuasjas C-276/97 hinnatud kriteeriumidele, käesoleval juhul asjakohane. Kuuenda käibemaksudirektiivi asjaomases artiklis on sätestatud, et „[r]iike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi ning teisi avalik-õiguslikke organisatsioone ei käsitata maksukohustuslasena tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena, isegi kui nad koguvad seoses nimetatud tegevuse või tehingutega makse, lõive, liikmemakse või tasusid“ ning Euroopa Kohus on hinnanud, et „tegevus, mille on teostanud ametivõimud kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 4 lõike 5 esimese lõigu kohaselt, tähendab tegevust, mille on teinud avalik-õiguslik organ talle eriomase õigusrežiimi raames“ (27). Kuigi võib ette näha, et sadamad tegutsevad neile eriomase õigusrežiimi raames, ei kaota nad üksnes selle tunnuse tõttu käibemaksukohustust (28). Selle asemel, et lükata ümber tegevuse majanduslik iseloom, kinnitab maksuvabastuse kohaldamine, et tegevus on majanduslik, kuna maksuvabastus (mis mõjutab otseselt maksukohustust) on mõttekas üksnes siis, kui tegevus on majanduslik (29). Eelkõige arendas kohus selle kriteeriumi (tegevuse elluviimine eriomase avalik-õigusliku asutuse õigusrežiimi raames) välja seoses käibemaksudirektiivi artikli 4 lõikega 5 ja sellel ei ole vastet riigiabiõiguses. Vastupidi, põhjenduses 43 viidatud kohtupraktika kohaselt ei piisa ettevõtjale kohaldatavast õigusrežiimist selleks, et välistada majandustegevuse olemasolu ELTLi artikli 107 tähenduses.

(50)

Samuti see, kas sadamad tegutsevad puhtärilisel kasu maksimeerimise eesmärgil, kas nad seavad avaliku huvi tähtsamaks investeeringute tasuvusest või mitte, kas neil on kasumit taotlev eesmärk ning kas nad investeerivad järjekindlalt oma tulu tagasi või mitte, ei ole piisav, et pidada mittemajanduslikuks tegevust, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises turul (30). Komisjon märgib veel, et teatud Prantsuse sadamad teenivad kasumit, maksavad dividende riigile (31) ega investeeri järelikult oma kasumit järjekindlalt taristusse.

(51)

Lõpuks kinnitab Prantsuse ametiasutuste argument, mille kohaselt sisaldab ELTL transpordivaldkonna riigiabi käsitlemiseks eriartiklit (artikkel 93), vaid seda, et transpordialane tegevus on majandustegevus (vastasel juhul ei oleks tegemist riigiabiga).

(52)

Mis puudutab konkreetsemalt teenuseid, mida sadamad sadamamaksu eest pakuvad, siis asjaolu, et sadamamaksude struktuur määratakse kindlaks riigi tasandil ja tasud kiidab heaks riigi ametiasutus, ei ole iseenesest piisav, et võtta neilt teenustelt nende majanduslik iseloom (32). Le Havre'i suure meresadama osutatud kohtuasjas C-343/95 võttis Euroopa Kohus tegevuse majanduslikku iseloomu hinnates peamiselt aluseks nende olemuse (vt punktid 18 ja 23) ja teiseks tasude heakskiitmise riigi tasandil. Lisaks on Prantsuse transpordiseadustiku kohaselt tasude kindlaksmääramine sadamate endi ülesanne (33).

(53)

Mis puudutab Le Havre'i suure meresadama viidet komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta otsusele kohtuasjas N520/200[3], (***) siis komisjon märgib, et tema otsustuspraktika on pärast 2004. aastat arenenud üheskoos Euroopa Kohtu praktika arenguga. Sadama juurdepääsutaristu ehitamist ja korrashoidu, kui seda taristut saavad kasutada ilma kedagi diskrimineerimata ja tasuta kõik kasutajad, loetakse harilikult üldmeetmeteks, mida võtab riik tema vastutusel oleva meretranspordi arendamise raames. Kui riigiabijuhtumi teatud üksikasjad ei nõua muud otsust, leiab komisjon üldiselt, et väljaspool sadamat asuvad juurdepääsutaristud toovad kasu kogu merenduskogukonnale ja nende riiklik rahastamine ei ole riigiabi. Vastupidiselt sellele toob sadamas asuva juurdepääsutaristu riiklik rahastamine üldjuhul eeldatavasti kasu konkreetselt sadama enda käitamisele ja on riigiabi (34).

(54)

19. juuli 2016. aasta teatise punkti 17 alapunktis f nimetatud komisjoni otsusest seoses riigiabiga SA.36346 (35) ei saa järeldada, et sadamaterritooriumi haldamine ja selle väärtuse suurendamine ning eelkõige konkreetse maa-ala ja taristu väljaüürimine või tasu eest kättesaadavaks tegemine ei ole majandustegevus. Riigiabijuhtum SA.36346 käsitles tegelikult avaliku maa-ala taaselustamist ja mitte maa-ala tasu eest välja üürimist.

(55)

Avaliku maa-ala tasu eest väljaüürimine kujutab endast üldiselt majandustegevust, eriti kui sadama lepingupartner osutab oma klientidele sadamateenuseid (36). Lisaks on Prantsuse haldusasutused juba ise leidnud, et maa väljaüürimisest saadud tulu tuleks siseriikliku õiguse alusel maksustada äriühingu tulumaksuga (37). Samuti tuleneb riigi rahanduse peadirektoraadi avaldatud maksualaseid õigusakte käsitlevatest kommentaaridest (Prantsuse maksuameti ametlik doktriin), (38) et kogu sadama või sadama osa kontsessioonitasudele (näiteks riigile kuuluvate seadmete kontsessioonide puhul) kohaldatakse käibemaksu, mis näitab veel kord nende majanduslikku iseloomu.

(56)

Sadama juurdepääsutaristu ehitamist ja korrashoidu, eelkõige jõgede, juurdepääsuteede ja kanalite süvendamist, kui seda taristut saavad ilma kedagi diskrimineerimata ja tasuta kasutada kõik kasutajad, loetakse harilikult üldmeetmeteks, mida võtab riik tema vastutusel oleva meretranspordi arendamise raames. Üldreeglina teeb komisjon vahet, kas juurdepääsutaristu asub sadama sees või sellest väljas ja on üldsusele kättesaadav. Kui riigiabijuhtumi teatud üksikasjad ei nõua muud otsust, leiab komisjon üldiselt, et väljaspool sadamat asuvad juurdepääsutaristud toovad kasu kogu merenduskogukonnale ja nende riiklik rahastamine ei ole riigiabi. Vastupidiselt sellele toob sadamas asuva juurdepääsutaristu riiklik rahastamine üldjuhul eeldatavasti kasu konkreetselt sadama enda käitamisele ja on riigiabi (39).

(57)

Näiteks on komisjon otsustanud, et suudmeala süvendamine, mis parandab juurdepääsu jõele ning on kasulik eranditult kõikidele suudmealas ja piki siseveeteid asuvatele ettevõtjatele, on üldmeede, mis on kasulik kogu merenduskogukonnale. Seega oli komisjon selle riigiabijuhtumi puhul seisukohal, et süvendamine ei kujuta endast majandustegevust (40).

(58)

Asjaolu, et üksuse majandustegevus on kas vähem tähtis või vähem tulutoov kui tema mittemajanduslik tegevus, ei võimalda üldiselt tema majandustegevuse puhul riigiabieeskirju kohaldamata jätta.

(59)

Peale selle ja ilma et eri majandustegevuse osakaalu iga sadama kohta oleks vaja eraldi hinnata, ilmneb varasematest arengusuundadest, et väga suur osa tegevusest, mida teatud huvitatud isikud ja Prantsuse ametiasutused peavad mittemajanduslikuks, on majandusliku iseloomuga. Lisaks moodustavad sadamamaksud ja kontsessioonitasud väga suure osa suurte meresadamate tulust (41) ja need aitavad märgatavalt kaasa sadamate positiivse äriühingu tulumaksubaasi loomisele.

(60)

Viimaks on komisjon nõus, et kogu taristu rahastamine võib jääda riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja, kui seda taristut kasutatakse peaaegu eranditult mittemajanduslikuks tegevuseks ja kui selline kasutamine jääb ainult kõrvaltegevuseks (42). Siiski ei tähenda asjaolu, et sadamad viivad oma asukohas ellu mittemajanduslikku tegevust, et sadamataristut ennast kasutataks peaaegu eranditult mittemajanduslikuks tegevuseks ning et majanduslik tegevus oleks mittemajandusliku tegevuse kõrvaltegevus.

(61)

Autonoomsed sadamad (mis muudeti suuremalt jaolt suurteks meresadamateks, välja arvatud Pariisi ja Strasbourgi autonoomsed jõesadamad), merevaldkonna kaubanduskojad, sadamarajatisi haldavad kaubandus- ja tööstuskojad, kohalikud omavalitsused, kes on meresadamate riigile kuuluvate seadmete kontsessionäärid, ning ettevõtjad, kes võivad nende asemel neid seadmeid käitada, kes käitavad otse taristut või osutavad teenuseid sadamas, on seoses nende majandustegevusega – eelkõige punktis 45 kirjeldatud majandustegevusega – ettevõtjad ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(62)

ELTLi artikli 107 lõike 1 kohaselt võib riigiabi olla üksnes riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et sellistest ressurssidest loobumine, mis põhimõtteliselt oleks tulnud maksta riigi eelarvesse, on riigi ressursside üleandmine selle sätte tähenduses (43).

(63)

Maksuvabastuse kaudu, millest said kasu Prantsuse sadamate käitajad, loobus Prantsusmaa maksutulust, mistõttu see maksuvabastus tähendab riigi ressursside üleandmist ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kuna asjaomase maksuvabastuse allikaks on mitu ministri otsust, on see seostatav ka Prantsusmaaga.

(64)

Et olla riigiabi, peab asjaomane meede andma abisaajale rahalise eelise. Eelise all tuleb lisaks positiivsetele soodustustele mõista ka meetmeid, mis eri viisidel vähendavad tasusid, mida ettevõtja eelarve tavaliselt sisaldab (44).

(65)

Nagu eelnevalt selgus, oleks Prantsuse maksualaste õigusaktide kohaselt pidanud kohaldama „autonoomsetele sadamatele, merevaldkonna kaubanduskodadele, sadamarajatisi haldavatele kaubandus- ja tööstuskodadele, kohalikele omavalitsustele, kes on meresadamate riigile kuuluvate seadmete kontsessionäärid, ning ettevõtjatele, kes võivad nende asemel neid seadmeid käitada“ (45) äriühingu tulumaksu seoses nende majandustegevusega, kuid nad on sellest vabastatud. Järelikult ei pidanud need üksused kandma äriühingu tulumaksuga seotud kulusid, mis Prantsuse ettevõtjatel vastavalt nende äritegevusele harilikult tekivad. Seega on nad saanud majanduseelise ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(66)

Lisaks sellele seaks väidetav asjaolu, et äriühingu tulumaksust vabastamisega hüvitatakse riigiasutuse poolt sadamatele antud avalikest ülesannetest tekkivad lisakulud, eelise iseloomu kahtluse alla üksnes siis, kui ühelt poolt oleks maksuvabastusest tuleneva kasu summa eesmärk olnud tegelikult hüvitada avalike ülesannetega seotud lisakulud ning kui teiselt poolt oleks see summa olnud piiratud täitmisel lisandunud netokuludega (ülemäärase hüvitamise vältimise tingimus) (46). Kõnealusel juhul ei olnud see nii. Tegelikult ei ole ühegi siseriikliku õiguse sättega loodud mingit sidet äriühingu tulumaksust vabastamise ja võimalike sadamatele määratud avaliku teenindamise kohustuste vahel (47). Siseriikliku õigusega on tagatud vaid, et hüvitise summa (st äriühingu tulumaksu tasumata summa) on piiratud avalike teenuste osutamise kohustuse täitmise kuludetäielikuks või osaliseks katmiseks vajalikuga. Äriühingu tulumaksust vabastamisele, mille summa on proportsionaalne saadud kasumiga, ei ole kehtestatud ülemmäära ja see võib seetõttu kaasa tuua eelise, mis ei ole võrreldav avalike teenuste osutamise kohustusest tekkiva lisakuluga. Viimaks ei tõenda Dunkerque'i suure meresadama väide, et avaliku teenindamise kohustustega seotud kulu ületab järjekindalt äriühingu tulumaksu teoreetilist kulu, mingid varasemad andmed. Isegi kui see väide oleks mineviku kohta leidnud kinnitust, ei piisa sellest ülemäärase hüvitamise vältimise tingimuse täitmiseks, kuna puudub õiguslik tagatis (mis kehtiks ka tuleviku suhtes) ülemäärase hüvitamise vältimiseks.

(67)

Et meedet võiks pidada riigiabiks, peab see olema valikuline, st see peab soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses (48).

(68)

Väljakujunenud kohtupraktika (49) kohaselt sisaldab varalise valikulisuse hindamine meetmete korral, mis vähendavad ettevõtjate tavalisi kulusid, kolme järgmist etappi: esiteks tuleb kindlaks määrata, missugune on asjaomases liikmesriigis üldkohaldatav või „tavapärane“ maksustamiskord (nn võrdlussüsteem); teiseks tuleb kindlaks määrata, kas vaadeldav maksumeede kujutab endast erandit võrdlussüsteemist, sest teeb vahet ettevõtjatel, kes on süsteemi eesmärke arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Sellisel juhul on meede a priori valikuline; kolmandaks tuleb kindlaks määrata, kas erandit saab põhjendada võrdlussüsteemi olemusest ja üldisest ülesehitusest lähtuvalt. Mis puudutab kolmandat etappi, siis liikmesriigi ülesanne on näidata, et erinev maksualane kohtlemine tuleneb otseselt võrdlussüsteemina määratletud maksustamiskorra aluspõhimõtetest või suunistest (50).

(69)

Võrdlussüsteem on Prantsuse äriühingu tulumaks, mida üldiselt kogutakse kõikide äriühingute ja muude juriidiliste isikute saadud kasumilt või tulult (üldise maksuseadustiku artikkel 205). Üldise maksuseadustiku artikli 206 lõike 1 ja artikli 1654 kohaselt kohaldatakse äriühingu tulumaksu tulutoova äritegevuse või tulutoovate tehingutega tegelevatele eraõiguslikele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Üldise maksuseadustiku 4. lisa artikli 165 kohaselt kohaldatakse tööstuslikele või kaubanduslikele avalik-õiguslikele ettevõtetele kõiki otseseid ja samalaadseid sarnastele eraõiguslikele äriühingutele kohaldatavaid makse. Nimetatud seadustiku 4. lisa artiklis 167 on täpsustatud, et neid sätteid kohaldatakse kaubandus- ja tööstuskodadele ning autonoomsetele sadamatele. Ei Prantsuse ametiasutused ega kolmandad huvitatud isikud ei ole seda punkti pärast menetluse algatamise otsust kommenteerinud.

(70)

Juba nimetatud ministri 1942. ja 1943. aasta otsuste kohaselt on „autonoomsed sadamad, merevaldkonna kaubanduskojad, sadamarajatisi käitavad kaubandus- ja tööstuskojad, kohalikud omavalitsused, kes on meresadamate riigile kuuluvate seadmete kontsessionäärid, ning ettevõtjad, kes võivad nende asemel neid seadmeid käitada“, äriühingu tulumaksust vabastatud. Vastupidiselt teatud Prantsuse sadamate väidetele ei tulene seetõttu sadamate äriühingu tulumaksust vabastamine üldise maksuseadustiku üldsätetest (eelkõige seadustiku 4. lisa artiklist 165) ja sadamate tegevuse mittetulunduslikust olemusest, vaid ministri 1942. ja 1943. aasta otsustest, millega tehakse neist üldsätetest selgesõnaliselt erand ja milles ollakse selgelt seisukohal, et sadamatel on tulunduslik tegevus (51). Seda kinnitab huvitatud isikute viidatud riiginõukogu otsus (52).

(71)

Siiski, pidades silmas võrdlussüsteemi eesmärki, nimelt maksustada äriühingute ja juriidiliste isikute saadud kasumit, on ministri 1942. ja 1943. aasta otsustes viidatud üksused teiste selle maksuga maksustatavate äriühingute või juriidiliste isikutega sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras sel määral, mil kõik need ettevõtjad saavad kasumit. Asjaomane maksuvabastus kujutab endast seetõttu erandit võrdlussüsteemis kehtestatud eeskirjadest.

(72)

Komisjon on seega seisukohal, et eespool nimetatud üksuste maksust vabastamine on prima facie valikuline.

(73)

Asjaolu, et meedet kohaldatakse kõikidele Prantsuse sadamatele, isegi kui see on tõestatud, (53) ei mõjuta seda järeldust. Asjaomane meede ei ole tegelikult võrdlussüsteemi suhtes üldine, kuna seda kohaldatakse üksnes teatud ettevõtjate (sadamate käitajate) suhtes, kes on ometi teiste selle maksuga maksustatavate äriühingute või juriidiliste isikutega, st kõikide kasumit saavate ettevõtjatega, sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Meede oleks üldine üksnes sadamate endiga piirduva võrdlussüsteemi suhtes (1942. ja 1943. aasta otsustega loodud võrdlussüsteem), samas eespool tõestati, et võrdlussüsteemiks on äriühingu tulumaksu üldsätted, mida kohaldatakse kõikide sektorite ettevõtjatele.

(74)

Lisaks sellele, pidades silmas võrdlussüsteemi eesmärki maksustada kõikide juriidiliste isikute saadud kasum tulumaksuga, ei ole Prantsuse ametiasutuste ja huvitatud isikute nimetatud omadused (sadamatele teiste ettevõtjate teenindamiseks pandud ülesanded, eriülesanded, kaubandus- ja tööstuskoja teostatav käitamine, konkurentsi puudumine, sadamamaksudest rahastamine ja avaliku võimu teostamine) asjakohased, et tõestada erineva faktilise ja õigusliku olukorra olemasolu. Kuigi need tingimused võivad vajaduse korral selgitada, et avalikku ülesannet täitvate sadamate käitajate kasumlikkus on väiksem ja seega on maksustatav kasum väiksem, ei õigusta see, et saadud kasum – hoolimata üldhuviteenusega seotud ülesannete täitmise kuludest – vabastatakse äriühingu tulumaksust.

(75)

Lisaks on Prantsuse ametiasutused juba tunnistanud seoses taotlusega luua maksustamise erikord jahisadamate autonoomsetele avalik-õiguslikele ettevõtetele, et „Euroopa Liidu konkurentsiõiguse eeskirjad ei luba kehtestada konkreetse tegevuse suhtes erandit loovaid maksumeetmeid“ (54).

(76)

Prantsuse ametiasutused märgivad, et meede on olnud Prantsuse maksusüsteemi lahutamatu osa juba üle 70 aasta, kuid aja kulgemisest ei piisa, et pidada asjaomase süsteemi tavapärastest eeskirjadest kõrvale kaldumist põhjendatuks süsteemi olemuse ja ülesehitusega. Möödunud aeg võib seevastu põhjendada menetluse kasutamist seoses olemasoleva abi suhtes (vt allpool). Komisjon leiab muu hulgas, et käesoleval juhul on võrdlussüsteemi aluseks olev loogika maksustada kasumit. Järelikult ei vasta sellele loogikale maksuvabastus, mis põhineb üksnes ühte teatud ettevõtjate kategooriasse kuulumisel või mis on ette nähtud üksnes teatavatele seadusega kindlaks määratud üksustele.

(77)

Lõpuks, mis puudutab teatud huvitatud isikute väidet, et asjaomane meede ei „too kaasa võrdsuse põhimõtte märkimisväärset rikkumist“, siis komisjon märgib, et asjaolu, et meede ei „too kaasa võrdsuse põhimõtte märkimisväärset rikkumist“ Prantsuse õiguses, ei tähenda, et „see meede tuleneb otseselt võrdlussüsteemi olemuslikest aluspõhimõtetest või suunistest või […] on süsteemi toimimiseks ja mõjususeks vajalike süsteemiomaste mehhanismide tulemus“ (***) (55) riigiabiõiguse tähenduses. Nagu ilmneb konstitutsioonikohtu otsusest, (56) võetakse Prantsuse õiguses võrdse kohtlemise hindamisel arvesse erandit kehtestava meetme eesmärke, st üldisest huvist lähtuvaid eesmärke väljaspool maksusüsteemi, mida ei saa kasutada maksusüsteemiolemuse ja ülesehitusega põhjendamise etapis. Kuigi süsteemiväliseid eesmärke võib võimaluse korral arvesse võtta riigiabi kokkusobivuse hindamise etapis, ei võimalda need põhjendada erandi valikulisust ega järelikult tõestada riigiabi puudumist. Peale selle ei käsitle huvitatud isikute osutatud konstitutsioonikohtu otsus ministeeriumi määruseid, millega vabastatakse sadamad äriühingu tulumaksust, vaid õigusakti, millega vabastatakse maksust teatud spordiüritused, mille sisemine loogika on äriühingu tulumaksust erinev.

(78)

Komisjon on seetõttu seisukohal, et äriühingu tulumaksust vabastamine ei ole põhjendatud Prantsuse maksusüsteemi olemuse ja säästlikkusega.

(79)

Et meedet saaks pidada riigiabiks, peab see mõjutama Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust ja kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi. Need kaks kriteeriumi on omavahel tihedalt seotud.

(80)

Nagu Euroopa Kohus on kohtuotsuses Eventech (57) meelde tuletanud, siis

(81)

Kohtuotsuses Wam (58) on eelkõige rõhutatud järgmist:

(82)

Antud juhul vabastab asjaomastele sadamatele osaks saav maksusoodustus nad kulust, mida nad oleksid tavaliselt pidanud kandma. Sellega antakse neile eelis võrreldes nende Prantsuse sadamatega ja Euroopa Liidu välismaiste sadamatega, kelle suhtes seda ei kohaldata. Seega võib see mõjutada ühendusesisest kaubandust ja kahjustada konkurentsi.

(83)

Sadamasektoris eksisteerib konkurents ning selle muudavad teravaks transpordi, eelkõige mere- ja sisetranspordi olemus ja omadused. Isegi kui arvestada, et sadamatel on seaduslik monopol sadamateenuste osutamiseks nende käitatava sadama sees, konkureerivad nende osutatavad transporditeenused vähemalt mingil määral teiste sadamate või teistes sadamates ning nii Prantsusmaa (59) kui ka muude liikmesriikide transporditeenuste osutajate pakutavate teenustega.

(84)

Nõnda rõhutasid seoses sadamavaldkonna määruse eelnõuga huvitatud isikutega peetud avaliku konsulteerimise raames „kõik sidusrühmad […] vajadust stabiilsete ja võrdsete tingimuste järele […] sadamatevahelise konkurentsi […] jaoks ELis“ (60). Samuti konkureerivad sadamad, eelkõige siseveesadamad ja üldisemalt veetransport, mille lüliks nad on, teiste transpordiliikidega. Kuna on olemas või võib leida muid lahendusi kaupade transportimiseks ülemerepiirkondades, võib meede moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ka emamaast või muudest Euroopa sadamatest kaugel asuvate sadamate puhul.

(85)

Kuigi on õige, et sadama atraktiivsust saab mõõta mitme näitaja abil, eelkõige sõltuvalt selle ühendusest sisemaaga, (61) on sadama pakutavate teenuste hind (sadamamaks ja muud laevaomanike makstavad tasud) üheks sadamate konkurentsivõime oluliseks elemendiks (62). Vastupidiselt Prantsuse ametiasutuste ja teatud huvitatud isikute väidetele ei saa asjaolust, et see element on võrreldes teiste sadama konkurentsielementidega rohkem või vähem tähtis, järeldada, et asjaomane meede ei mõjuta konkurentsi, kuna see meede võib mõjutada sadamate kehtestatavaid hindu ning kui kõik muud tegurid jäävad samaks, on see hind otsustav tegur laevaomanike valikus ühe tee või logistilise lahenduse kasuks, mis tähendab eelistada ühte sadamat teisele.

(86)

Lisaks tuleb märkida, et Euroopa sadamad konkureerivad ka omavahel, et kaasata laevaomanikele teatud sadamateenuseid pakkuvaid ettevõtjaid (või kontsessionääre), kui sadamaasutus neid teenuseid otse ei paku. Tasu määral, mida sadamad nõuavad maa ja taristu (sadamaseadmed) kättesaadavaks tegemise eest kontsessionääridelt, on samuti oluline roll viimaste otsuses eelistada üht sadamat teistele, samuti mõjutab otsust seal pakutavate võimaluste valik. Üldisemalt konkureerivad sadamad muude ettevõtjatega rahastamis- ja investeerimisturul. Kui kõik muud tegurid jäävad samaks, annab meede sadamatele eelise investorite silmis võrreldes teiste ettevõtjatega, kes ei saa meetmest kasu (investeerimine on atraktiivsem).

(87)

Kuna asjaomane meede kujutab endast riigiabikava, mida kohaldatakse suuruse, geograafilise asukoha, liigi (siseveesadam, meresadam) või tegevuse poolest väga erinevatele sadamatele, ei ole väitmaks, et hinnatav meede on riigiabi, vaja tõestada üksikjuhtumite kaupa, et asjaomane meede toob iga sadama puhul kaasa konkurentsi moonutamise ja kaubanduse mõjutamise.

(88)

Siinkohal piisab sellest, kui öelda, et Prantsuse ametiasutused ja huvitatud isikud tunnistavad, et teatud suured sadamad, nagu Le Havre'i, Roueni ja Marseille' sadam konkureerivad muude Euroopa Liidu sadamatega, mistõttu meede mõjutab kaubandust. Seda kinnitavad ka Rotterdami sadama märkused.

(89)

Samas, väidetav asjaolu, et sarnased riigiabi meetmed on olemas teistes liikmesriikides, ja komisjoni käitumine nende võimalike meetmete suhtes ei mõjuta asjaomase meetme pidamist riigiabiks, (63) kuna Prantsuse sadamate vabastamine äriühingu tulumaksust toob selgelt kaasa nende konkurentsiolukorra paranemise võrreldes võrdlusolukorraga, kus neid oleks maksustatud äriühingu tulumaksu süsteemi harilikes tingimustes (64). Liikmesriikide äriühingu tulumaksu erinevad määrad on vaid liikmesriikidevahelise otseste maksude alase ühtluse puudumise tagajärg ja peegeldavad üksnes liikmesriikide suveräänseid otsuseid rahastada maksumaksjatele maksude kaudu teatud teenuseid või teenuste teatud taset.

(90)

Lisaks ei ole vaja, et konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine oleks tuntav või oluline. Seega näitab väide, et konkureerivad veomahud on väikesed, selle asemel et tõestada konkurentsi moonutamise puudumist, hoopis seda, et Prantsuse sadamate ja muude liidu sadamate vahel esineb vähem või rohkem intensiivne konkurentsisuhe. Samuti ei tähenda asjaolu, et Prantsuse väikeste sadamate kumulatiivne tegevus moodustab üksnes 1 % liidu kogu veomahust, seda, et nende osa ühel või mitmel konkurentsi moonutamise analüüsi jaoks asjakohasel turul on sama suur. Peale selle käsitleb Prantsuse ametiasutuste ja huvitatud isikute osutatud 11. aprilli 2016. aasta otsus investeeringutele antud abimeetme kokkusobivust, mis tähendab, et kõnealune meede loetakse riigiabiks, mis mõjutab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(91)

Kui ka väikesed sadamad, nagu need on määratlenud Prantsusmaa, (65) moodustavad vaid väikese osa liidu veomahust, ei välista asjaolu, et abi saav ettevõtja on väike, iseenesest konkurentsi moonutamist või konkurentsi moonutamise ohtu siseturul, eelkõige kuna abisaajate tegevus toimub piirialadel. Bayonne'i kaubasadama ja Saint-Jean-de-Luzi/Cibourei kalasadama (mis on Prantsusmaa määratluse kohaselt väikesed sadamad) kontsessionääri Bayonne'i (Baskimaa) kaubandus- ja tööstuskoja märkused näitavad muu hulgas, et need piiriäärsed sadamad tajuvad tõhusa piiriülese konkurentsi olemasolu (66). Kui komisjon on teatud juhtudel (67) tunnistanud, et eelist andval meetmel ei saa olla mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, ei tugine ta sellele järeldusele jõudmisel abi saava ettevõtja suurusele, vaid mitme kriteeriumi individuaalsele hindamisele (68).

(92)

Komisjon ei välista, et teatud konkreetsete sadamate puhul (eelkõige nende puhul, mis täidavad otsustuspraktikas seatud tingimused) võib leida, et kõnealune meede ei mõjuta kaubandust.

(93)

Eespool esitatud süsteemsematel põhjustel mõjutab hinnatav meede kõikide ministri 1942. ja 1943. aasta otsustes nimetatud abisaajate äriühingu tulumaksust üldise vabastamise korra kaudu ELi-sisest kaubandust ja kahjustab või võib kahjustada konkurentsi.

(94)

Komisjon järeldab seega, et autonoomsete sadamate (kes on osaliselt muudetud suurteks meresadamateks), merevaldkonna kaubanduskodade, sadamarajatisi haldavate kaubandus- ja tööstuskodade, kohalike omavalitsuste, kes on meresadamate riigile kuuluvate seadmete kontsessionäärid, ning ettevõtjate, kes võivad nende asemel neid seadmeid käitada, maksust vabastamine on riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(95)

Asjaomase liikmesriigi ülesanne on näidata, et riigiabi meetmeid võib pidada kokkusobivaks siseturuga. Kui Prantsuse ametiasutused nimetasid meetme kokkusobivuse aluseks üksnes ühelt poolt teatud sadamate täidetavate ülesannete hüvitamist, millele viitab ELTLi artikli 106 lõige 2, ning teiselt poolt ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a, siis teatud huvitatud isikud nimetasid ka ELTLi artiklit 93 (transpordi koordineerimine) ja artikli 107 lõike 3 punkti b (üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid).

(96)

Esiteks näeb ELTLi artikli 106 lõige 2 ette, et avaliku teenindamise kohustustega seotud kulude hüvitamise võib lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui see täidab teatud tingimusi (69). Sellega seoses on Prantsuse ametiasutused ja teatud huvitatud isikud seisukohal, et kõnealune meede on siseturuga kokkusobiv, kuna see võimaldab hüvitada teatud sadamate rahastatud ülesandeid, mis kuuluvad avaliku võimu teostamise juurde. Komisjon märgib siiski, et asjaomane meede, mis seob abi suuruse saadud kasumiga, ei ole seotud ega piiratud avaliku teenindamise kohustuste täitmise kuludega (70). See ei tulene ka meetmest kasu saajatele nende ülesannete täitmiseks selgelt antud volitusest (71). Seega ei saa meedet käsitada avaliku teenuse eest makstava hüvitisena, mis on siseturuga kokkusobiv, ning see ei ole kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel.

(97)

Teiseks on ELTLi artiklis 93 öeldud, et toetusi, mis vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist, võib pidada kokkusobivaks siseturuga. Kuigi, nagu rõhutavad Prantsuse siseveesadamate valdajate esindajad, on siseveesadamatel oluline roll mitmeliigilise transpordi arendamises, ei kuulu kõik sadamatesse tehtavad investeeringud ELTLi artikli 93 kohaldamisalasse, mis on piiratud transpordi koordineerimise vajadusele vastavate toetustega. Lisaks ei kujuta äriühingu tulumaksust vabastamine endast investeeringuteks ettenähtud abi, vaid tegevusabi, mis ei ole suunatud investeeringutele. Meetme puhul antakse eelis ettevõtjatele, kes teenivad suuremat kasumit ja kellel on seega suurem võime kasumit koguda ja finantseeringuid rahastada. Meede ei ole samuti suunatud avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmisele, nagu on eespool märgitud. Lisaks ei ole täielikust maksuvabastusest saadud eelis piiratud transpordi koordineerimiseks ega avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmiseks vajaliku summaga ning seega ei taga see proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Sellel ei ole samuti selgelt kindlaksmääratud stimuleerivat mõju, eelkõige kuna maksuvabastus toob rohkem kasu kõige tulusamatele sadamatele, kellel on kõige rohkem vahendeid ning kellel on stiimuleid kõige vähem vaja. Sellepärast ei ole ELTLi artikkel 93 kohaldatav.

(98)

Kolmandaks, ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt võib siseturuga kokkusobivaks lugeda ka üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks ettenähtud abi. Sellega seoses on Prantsuse siseveesadamate valdajate esindajad üldiselt seisukohal, et äriühingu tulumaksust vabastamine kuulub nimetatud artikli kohaldamisalasse. Samadel põhjustel, mida kirjeldati eespool, ei saa selle arutluskäiguga siiski nõustuda. Asjaomane meede ei ole suunatud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimisele ja see ei ole proportsionaalne sellise projekti kuludega. Tegemist on eelisega, mis on sadamatele kasulik lihtsalt tänu sellele, et nad saavad kasumit; asjaolu, et nad aitavad kaasa üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimisele, ei oma sealjuures tähtsust.

(99)

Neljandaks, kooskõlas ELTLi artikli 107 lõike 3 punktiga a võib siseturuga kokkusobivaks pidada „abi majandusarengu edendamiseks […] [ELTLi] artiklis 349 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda“. Sellele sättele viitasid Prantsuse ametiasutused ja mitu ülemerepiirkondade huvitatud isikut seoses seal asuvate sadamatega. Asjaomane meede ei ole siiski suunatud kõnealustele piirkondadele.

(100)

Kui meetme puhul ka antaks eelis üksnes ELTLi artiklis 349 osutatud piirkondades asuvatele sadamatele, ei ole selle eesmärk nende piirkondade majanduslik areng ega nende struktuurselt ebasoodsa olukorra hüvitamine, kuna see piirdub valdkondliku eelise andmisega transpordisektori ühte konkreetset liiki ettevõtjatele, hoolimata nende tegevusest. Prantsusmaa ei ole tõendanud, et meede mõjutaks imporditud kaupade hinda, ja sellega seoses võib märkida, et teatud ülemerepiirkondade sadamad saavad kasumit, maksavad dividende riigile (72) ja neil on a priori piisavad varud, et langetada sadamamakse, kui neid peetakse asjaomaste piirkondade majandusarengule takistuseks. Samuti võib äriühingu tulumaksust vabastamine mõjutada erinevaid rahavooge (eelkõige dividende), mitte tingimata imporditud kaupade hindu. Prantsusmaa ei kinnita sellega seoses, et sadamad oleksid oluliselt ebasoodsamas olukorras võrreldes teiste artiklis 349 osutatud piirkondades asuvate ettevõtjatega. Meetme olemus ja toimimine (eelis, mis antakse vaid teatud ettevõtjatele, võtmata arvesse nende tegevust, mis on proportsionaalne saadud kasumiga ja mitte vajadustega ning ei ole piiratud kindlaksmääratud eesmärgiga, mille saavutamine tähendaks finantsstiimulit) eristavad seda selgelt huvitatud isikute nimetatud komisjoni heakskiidetud tegevusabi andmiseks ettenähtud maksumeetmetest. Maksundusalased abimeetmed investeeringutele või käibemaksu nullmäär on tegelikult üldmeetmed, mille kohaldamisala hõlmab ilma kedagi diskrimineerimata ELTLi artiklis 349 osutatud piirkondades asuvaid ettevõtjaid.

(101)

Lisaks ei ole vastupidiselt Guadeloupe'i suure meresadama väidetele asjaomase meetme puhul kohaldatav läbivaadatud üldine grupierandi määrus, (73) mis hõlmab teatud määral ülemerepiirkondade transpordile ettenähtud tegevusabi. Määruse artikli 15 lõiget 4 kohaldatakse üksnes meetmetele, mille summa on piiratud teatud näitajatega (kogulisandväärtus, tööjõukulud, käive), mis ei ole asjakohane äriühingu tulumaksust vabastamise korral.

(102)

Järelikult ei saa käsitletavat meedet pidada siseturuga kokkusobivaks ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a alusel.

(103)

Viiendaks, ehkki ELTLi artikli 107 lõike 3 punktile c ei osutanud ei Prantsusmaa ega huvitatud isikud, analüüsib komisjon, kas kõnealune meede võiks soodustada „teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade [arengut]“, mõjutamata ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Eespool juba nimetatud põhjustel (proportsionaalsuse puudumine, motiveeriva mõju puudumine ja seose puudumine kindlaksmääratud üldist huvi pakkuva eesmärgiga), leiab komisjon siiski, et ELTLi artikli 107 lõike 3 punkt c ei ole kohaldatav.

(104)

Viimaks, kui teatud huvitatud isikud on seisukohal, et meetme lõpetamine mõjutaks sadamate investeerimisvõimet, siis komisjon rõhutab, et asjaomane meede ei ole suunatud investeeringutele (74).

(105)

Menetlusmääruse artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt on abikavad, mis kehtisid enne ELi toimimise lepingu jõustumist, olemasolevad abikavad.

(106)

Võttes arvesse, et kõnealune maksuvabastus jõustus 1942. aastal ja seda ei ole hiljem sisuliselt muudetud, on komisjon seisukohal, et asjaomase meetme näol on tegemist olemasoleva abikavaga.

(107)

Vastavalt ELTLi artiklite 107 ja 108 kohaselt komisjonile pandud kohustusele peab ta nõutava hoolikusega tegema lõpu siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabile ja taastama ausa konkurentsi tingimused.

(108)

Kooskõlas menetlusmääruse artikli 9 lõikega 6 peab komisjon lõpliku otsuse vastu võtma niipea, kui menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlused on kõrvaldatud. Kui komisjon leiab, et teatud ettevõtjatele on antud kokkusobimatut abi, ei saa ta selles menetluse etapis põhimõtteliselt asjaomast riigiabimenetlust peatada või üleminekuaega anda. Lisaks tähendaks see lubada pikema aja vältel anda siseturuga kokkusobimatut abi, mis oleks ebaõiglane konkurentide suhtes, kes ei saa abi või kes saavad vähem abi. Komisjon märgib sellega seoses, et Madalmaade sadamad, keda maksustatakse äriühingu tulumaksuga alates 1. jaanuarist 2017, paluvad tal maksustada võimalikult kiiresti Prantsuse sadamad äriühingu tulumaksuga.

(109)

Nagu eespool märgitud, ei õigusta muu riigiabi võimalik andmine muudele liikmesriikide sadamatele menetluse peatamist, mille jooksul kokkusobimatut abi antaks edasi. Tuleb rõhutada, et „[m]itme konkurentsimoonutuse mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ei tee üksteist kahjutuks, vaid need hoopis kuhjuvad ja ühisturule kahjulikud tagajärjed suurenevad“ (75). Peale selle, kui peatada Prantsuse sadamate maksuvabastuste kaotamise menetlus, siis selle mõjul pikeneksid praegused konkurentsimoonutused Põhja-Euroopa sadamate vahel, kuna Madalmaade sadamad on kaotanud need maksusoodustused alates 1. jaanuarist 2017.

(110)

Lisaks ei ole see, et komisjoni menetlus seoses Madalmaade sadamate maksusüsteemiga (76) kestis kauem kui Prantsuse sadamatega seotud menetlus, asjakohane toetamaks praeguse riigiabijuhtumi puhul üleminekuperioodi. Komisjon käsitleb kõiki juhtumeid õiglaselt ja igat riigiabijuhtumit vastavalt selle iseärasustele. Komisjon püüab oma otsuste täitmise tähtajad määrata kindlaks nii, et võimaldada liikmesriigil otsust rakendada mõistliku aja jooksul vastavalt asjaoludele, mitte aga võimaldada asjaomastel ettevõtjatel saada veelgi kauem kasu siseturuga kokkusobimatuks kuulutatud abist.

(111)

Viimaks ei ole Prantsusmaa täpsustanud, miks nõuaksid üldise grupierandi määruse läbivaatamine ja sadamateenuste määruse ettepanek menetluse peatamist. Igal juhul võeti läbivaadatud grupierandi määrus, mis ei hõlma äriühingu tulumaksust täieliku vabastamise meetmeid, vastu 17. mail 2017. Mis puudutab sadamateenuste määrust, mis võeti vastu 15. veebruaril 2017, (77) siis selle eesmärk ega tagajärg ei ole mõjutada komisjoni tegevust ELTLi artiklite 107 ja 108 alusel.

(112)

Järelikult ei ole põhjust menetlust peatada.

(113)

Mis puudutab Madalmaade sadamate taotlust lükata nende maksustamine äriühingu tulumaksuga edasi, siis komisjon tuletab meelde, et käesolev menetlus ei puuduta Madalmaade sadamaid, vaid [Prantsusmaa] (***) sadamaid. Oma lõppotsuses riigiabi SA.25338 kohta seoses Madalmaade sadamatega (78) ei nõustunud komisjon muu hulgas edasi lükkama Madalmaade sadamate maksustamist äriühingu tulumaksuga põhimõtteliselt samadel põhjustel, nagu on esitatud käesolevas otsuses. Madalmaade sadamate maksustamine äriühingu tulumaksuga tuleneb Madalmaade siseriiklikust õigusest ja komisjonil ei ole igal juhul ELTLi artikli 107 raames võimalik kohustada liikmesriiki muutma oma õigusakte, et anda teatud ettevõtjatele riigiabi.

(114)

11. augusti 1942. aasta ja 27. aprilli 1943. aasta ministri otsustes nimetatud ettevõtjate (autonoomsed sadamad, mis on osaliselt muudetud suurteks meresadamateks, merevaldkonna kaubanduskojad, sadamarajatisi haldavad kaubandus- ja tööstuskojad, kohalikud omavalitsused, kes on meresadamate riigile kuuluvate seadmete kontsessionäärid, ning ettevõtjad, kes võivad nende asemel neid seadmeid käitada) vabastamine äriühingu tulumaksust on riigiabi kava, mis on siseturuga kokkusobimatu.

(115)

Seetõttu peaksid Prantsuse ametiasutused tühistama asjaomase äriühingu tulumaksust vabastamise ja maksustama vastavad ettevõtjad äriühingu tulumaksuga. See meede tuleks vastu võtta enne käimasoleva kalendriaasta lõppu käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevaga ja seda tuleks kohaldada hiljemalt alates meetme vastuvõtmisele järgneva eelarveaasta algusest toimuvale majandustegevusele,