14.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/1

(1)

3. juulil 2013 saatis komisjon kõikidele liikmesriikidele nende sadamate maksustamist hõlmava küsimustiku, et saada ülevaade selle valdkonna kohta ja selgitada sadamate olukorda lähtuvalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 107 sätestatud Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadest. Belgia ametiasutused vastasid 30. septembri ja 9. oktoobri 2013. aasta kirjadega. 20. jaanuari 2014. aasta kirjaga palus komisjon esitada täiendavat teavet sadamate suhtes kohaldatavate maksueeskirjade kohta. Belgia ametiasutused vastasid 13. märtsi 2014. aasta kirjaga ja Brüsseli sadam edastas oma märkused 18. märtsil 2014. aastal saadud kirjaga.

(2)

9. juuli 2014. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale vastavalt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (edaspidi „menetlusmäärus“) (2) artikli 21 sätetele oma esialgsest hinnangust, mille kohaselt teatud Belgia sadamate (edaspidi „Belgia sadamad“) suhtes kohaldatava tulumaksuvabastuse näol võib olla tegemist siseturuga kokkusobimatu riigiabiga ning seda abi tuleb käsitada abina kõnealuse määruse artikli 1 punkti b tähenduses. 23. septembril 2014 toimus kohtumine Belgia ametiasutustega. Vallooni piirkond ja Brüsseli sadam esitasid oma märkused 30. septembri 2014. aasta kirjadega ning Flaami piirkond esitas oma märkused 1. oktoobri 2014. aasta kirjaga. Komisjon teatas Belgiale 1. juuni 2015. aasta kirjaga, et ta on võtnud Belgia esitatud asjaolud teadmiseks ning on endiselt seisukohal, et teatavate sadamate suhtes kohaldatava tulumaksuvabastuse näol on tegemist siseturugakokkusobimatu abiga, kui kõnealused sadamad tegelevad majandustegevusega, ning määral, milles nad sellega tegelevad. Selle kirja suhtes esitati 3. augustil 2015 hagi, (3) mis jäeti Üldkohtu 9. märtsi 2016. aasta otsusega (4) vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

(3)

21. jaanuari 2016. aasta kirjaga esitas komisjon uuesti oma seisukoha, mille kohaselt sadamate suhtes kohaldatava tulumaksuvabastuse näol on tegemist aluslepinguga kokkusobimatu abikavaga, ning tegi Belgia ametiasutustele ettepaneku võtta ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 ja menetlusmääruse artikli 22 kohaselt sobivad meetmed ning tühistada Belgia sadamate suhtes kohaldatav tulumaksuvabastus sedavõrd, kui need sadamad tegelevad majandustegevusega. Belgia ametiasutustele tehti ettepanek muuta asjaomaseid õigusakte 10 kuu jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast ning seda muudatust tuli kohaldada hiljemalt 2017. maksuaasta algusest majandustegevuse tulemusel saadava tulu suhtes. Belgia ametiasutustel paluti komisjonile kahe kuu jooksul alates otsuse kättesaamisest kirjalikult teatada, et Belgia nõustub menetlusmääruse artikli 23 lõike 1 sätete kohaselt tingimusteta ja ühemõtteliselt kõnealuste sobivate meetmete täieulatusliku võtmisega. Selle sobivate meetmete võtmise ettepaneku suhtes esitati 18. märtsil 2016 hagi, (5) mis jäeti Üldkohtu 27. oktoobri 2016. aasta otsusega (6) vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

(4)

21. märtsi 2016. aasta kirjaga esitasid Belgia ametiasutused komisjonile oma märkused soovitatud sobivate meetmete kohta.

(5)

8. juuli 2016. aasta kirjaga otsustas komisjon menetlusmääruse artikli 23 lõike 2 sätete kohaselt algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(6)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (7). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused. 24. augustil 2016 korraldati kohtumine nende Belgia sadamate esindajatega, kellele meetmed olid suunatud.

(7)

Belgia esitas oma märkused 9. septembri 2016. aasta kirjaga (föderaalne rahandusministeerium) ja 16. septembri 2016. aasta kirjaga (Vallooni piirkond ja Vallooni piirkonna sadamad).

(8)

Komisjonile esitasid märkusi järgmised huvitatud isikud: Sea Invest, Antwerpeni, Genti ja Zeebrugge sadamate käitaja (14. september 2016), Rotterdami sadam, mis esindab viit Madalmaade riiklikku meresadamat (16. september 2016), Brüsseli sadam (16. september 2016), Flaami sadamakomisjon (Vlaamse Havencommissie) (19. september 2016) ja – pärast märkuste esitamise tähtaja möödumist – Antwerpeni ja Zeebrugge sadamad (4. oktoober 2016).

(9)

Komisjon edastas need märkused Belgiale, andes võimaluse neid kommenteerida. Komisjon sai Belgia kommentaarid 14. novembri 2016. aasta kirjaga. Belgia ametiasutused ja komisjon korraldasid 19. detsembril 2016 kohtumise, millega seoses edastati komisjonile täiendavat teavet. Belgia föderaalsed ja regionaalsed ametiasutused, kellest osa on meetmest abisaajad, ning komisjon korraldasid veel ühe kohtumise 10. jaanuaril 2017.

(10)

Belgias kuulub sadamate all olev maa riikliku omandi hulka. 1990. aastatel anti Belgia peamiste sadamate käitamine üle detsentraliseeritud üksustele. Teatud sadamaid käitavad autonoomsed kohalikud sadamavaldajad (näiteks Genti, Ostende ja Antwerpeni sadamad), teatud sadamaid käitavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (näiteks Belgia kesk- ja lääneosa autonoomsed sadamad ning Liège'i, Charleroi ja Namuri sadamad) või avalik-õiguslik aktsiaselts, nagu see toimub Zeebrugge sadama puhul.

(11)

Sadamaid käitavad riiklikud üksused, sadamavaldajad.

(12)

Vastavalt 1992. aastal (8) ühtlustatud tulumaksuseadustiku artikli 1 sätetele kohaldatakse residentidest äriühingute suhtes tulumaksu, mida nimetatakse äriühingu tulumaksuks (9). Residentidest juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul ei ole tegemist äriühingutega, kohaldatakse tulumaksu, mida nimetatakse juriidiliste isikute tulumaksuks (10). Tulumaksuseadustiku artiklis 2 on „äriühing“ määratletud kui „mis tahes nõuetekohaselt registreeritud ühing, ettevõte, asutus või üksus, kes on juriidiline isik ja kelle tegevus või tehingud on suunatud tulu teenimisele“.

(13)

Tulumaksuseadustiku artikli 180 lõikes 2 on sätestatud, et teatud Belgia sadamate suhtes ei kohaldata äriühingute tulumaksu (11). Tulumaksuseadustiku artikli 220 lõikes 2 on sätestatud, et juriidiliste isikute puhul, kelle suhtes ei kohaldata tulumaksuseadustiku artikli 180 kohaselt äriühingute tulumaksu, kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu (12). Juriidiliste isikute tulumaksuga ei maksustata tulu või kasumi kogusummat, vaid üksnes teatud tululiike. Tulumaksuseadustiku artikli 221 kohaselt maksustatakse juriidiliste isikute puhul, kelle suhtes kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu, üksnes nende Belgias asuv kinnisvara katastriväärtuse põhjal ning kapitali- ja vallasvaratulud (13). Lisaks sellele vastavad juriidiliste isikutega maksustatava tulu suhtes kohaldatavad maksumäärad tavaliselt kinnisvara- või vallasvaramaksu (14) tasemele, mis on üldiselt madalam äriühingute tulumaksu määrast (33,99 %).

(14)

8. juuli 2016. aasta kirjas leidis komisjon, et Belgia ametiasutused ei nõustunud komisjoni 21. jaanuari 2016. aasta kirjaga tehtud ettepanekus toodud sobivate meetmete võtmise ajakavaga ning Belgia valitsus ei ole sõnaselgelt nõustunud põhimõttega, mille kohaselt sadamate suhtes tuleb kohaldada äriühingute tulumaksu, ega võtnud kohustust tühistada Belgia sadamate suhtes kohaldatav maksuvabastus. Komisjon järeldab selle põhjal, et Belgia ametiasutused ei ole tingimusteta, ühemõtteliselt ja täieulatuslikult nõustunud komisjoni 21. jaanuari 2016. aasta ettepanekus soovitatud sobivate meetmete võtmisega.

(15)

Võttes arvesse, et komisjon oli endiselt seisukohal, et Belgia sadamate suhtes kohaldatava maksuvabastuse näol on juhul, kui kõnealused sadamad tegelevad majandustegevusega, tegemist olemasoleva abikavaga, ning võttes arvesse kahtlusi seoses sellise abikava kokkusobivusega siseturuga, otsustas komisjon menetlusmääruse artikli 23 lõike 2 kohaselt algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(16)

Belgia sadamad ja Belgia ametiasutused leiavad, et sadamate näol ei ole tegemist „ettevõtjatega“ ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna sadamate ülesanded, eeskätt avaliku ja erasektori administratiivhaldamine ei ole käsitatav majandustegevusena. Nad rõhutavad, et tegemist on üldist huvi pakkuvate ülesannete täitmisega, mis on sadamatele delegeerinud riigiasutused, kellel on õigus otsustada majandustegevusega mitteseotud üldhuviteenuste ulatuse üle. Nad märgivad, et sadamavaldajatel on nende ülesannete täitmiseks erivolitused, et nad tegutsevad ametiasutuste kontrolli all ning nende eesmärk ei ole kasumi teenimine, saadav kasum investeeritakse tagasi sadamataristusse ning teatud sadamate puhul makstakse kohalikule omavalitsusele, kes on sadama aktsionär.

(17)

Antwerpeni ja Zeebrugge sadamad ning Belgia ametiasutused leiavad, et lennujaamadega seotud Euroopa Kohtu praktika (kohtuasi C-82/01, Aéroports de Paris) (15) ei ole sadamate suhtes kohaldatav nende taristute erinevuse tõttu. Eeskätt märgivad nad, et sadamate monopoolne seisund tuleneb avalik-õiguslike üksuste kasuks tehtud halduslikust detsentraliseerimismenetlusest, mille eesmärk ei olnud kasumi teenimine, samas kui lennujaamade käitamine usaldati majandustegevuse ainukontsessiooniga eraõiguslikele ettevõtjatele, millega kaasneb tegevusega seotud majandusrisk. Ühtlasi leiavad nad, et Euroopa Kohtu käsitletud vaidlus Aéroports de Paris kohtuasjas ei hõlmanud taristuteenuste osutamist ning seetõttu ei saa analoogiat Belgia sadamavaldajate sadamate kättesaadavaks tegemisega pidada asjakohaseks.

(18)

Suurem osa huvitatud isikutest ja Belgia ametiasutused ei nõustu komisjoni menetluse algatamise otsuses nimetatud tegevuse kvalifitseerimisega majandustegevuseks, eeskätt hõlmab see sadamataristu kättesaadavaks tegemist laevadele, territooriumi ja taristu rentimist ettevõtjatele, selgitades, et territooriumi rentimise, taristu kontsessioonide andmise ja sadamale juurdepääsu võimaldamise (sadamamaksud) hinnad on avalikud, mittediskrimineerivad, sadamavaldaja on need eelnevalt ühepoolselt kindlaks määranud ning neid ei mõjuta pakkumise ja nõudluse suhe. Seejuures toovad nad välja Belgia konstitutsioonikohtu 19. novembri 2015. aasta otsuse, (16) milles märgitakse, et sadamatasude näol on tegemist kolmandate isikute makstava „puhtakujulise hüvitisega“ sadamavaldaja sekkumise eest. Samuti osutavad nad Flaami piirkonna 2. märtsi 1999. aasta sadamadekreedile meresadamate strateegia ja haldamise kohta (17) (edaspidi „2. märtsi 1999. aasta Flaami piirkonna sadamadekreet“), milles on sätestatud, et sadamamaksud peavad olema saadavate teenuste väärtusega võrreldes „mõistliku suurusega“. Lisaks sellele märgivad nad, et kontsessioonitasud on väiksemat lisaväärtust teenida võimaldavate territooriumide puhul proportsionaalselt madalamad ning põhinevad objektiivsetel parameetritel (mis on asjaomaste territooriumidega seotud) ja peegeldavad osutatud teenuse objektiivset väärtust. Vallooni piirkond ja Vallooni sadamad märgivad, et taristu kasutamise eest makstava tasu olemasolu anna tingimata tunnistust sellest, et sadamate tegevuse näol on tegemist majandustegevusega, sest asjaolu, et kõnealustest tasudest saadav tulu ei võimalda investeeritud kapitali tagasi teenida, näitab, et sadama tegevuse näol on tegemist üldhuviteenuse osutamisega.

(19)

Nende väitel tegelevad sadamas majandustegevusega peamiselt kontsessionäärid, kes tagavad kaupade käitlemise (peale- ja mahalaadimise), kusjuures sadamavaldaja ei ole kontsessionääridest ja reederitest äriühingute vaheliste kommertslepingutega seotud. Seega ei käita sadamaid ärilisest seisukohast mitte sadamavaldajad, vaid äriühingud, kellele on antud taristuga seotud kontsessioonid, kusjuures kõnealused ettevõtjad paigaldavad ise kauba käitlemiseks vajaliku varustuse ja sisseseade (kraanad ja angaarid)

(20)

Ühtlasi lisavad nad, et sadamavaldajad peavad üha suuremas ulatuses rahastama mittemajanduslikku tegevust, mis kuulub piirkonna pädevusse või millel puudub seos sadama käitamisega (18). Nad nimetavad mitut komisjoni otsust ja Euroopa Kohtu otsuseid, milles on nende väitel sätestatud, et taristu kõigile võimalikele kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavaks tegemise ning kohaliku omavalitsuse territooriumi haldamise ning tööstus- ja kaubandustegevuse arendamise eesmärgil erasektori huvides kasutamise näol ei ole tegemist majandustegevusega.

(21)

Samuti märgivad nad, et sadama sellise tegevuse näol, nagu tõsteteenused (kraanateenus) ja pukseerimine, on tegemist vaid kõrvaltegevusega.

(22)

Flaami piirkonna sadamakomisjon leiab, et kuivõrd sadamavaldajad peavad üha suuremas ulatuses rahastama majandustegevusega mitteseotud ja piirkonna pädevusalasse kuuluvat taristut, ei ole äriühingute tulumaksust vabastamise näol tegemist eelisega.

(23)

Rotterdami sadam märgib, et Antwerpeni, Zeebrugge ja Genti sadamate tegelik maksustamismäär jääb alla 1 % raamatupidamislikest tuludest.

(24)

Belgia ametiasutused kinnitavad, et kuna sadamate suhtes kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu, ei ole täidetud tingimus, mille kohaselt eelis peab olema antud riigi ressurssidest.

(25)

Suurem osa huvitatud isikutest ja Belgia ametiasutused leiavad, et asjakohane võrdlussüsteem juriidiliste isikute tulumaksustamise puhul ei ole mitte äriühingute tulumaks (nagu on väidetud menetluse algatamise otsuses), vaid tegemist on tulumaksuseadustiku artikliga 1, millega kehtestatakse residentidest juriidiliste isikute jaoks kaks paralleelset maksustamissüsteemi (äriühingute tulumaks ja juriidiliste isikute tulumaks), mille kohaldamine sõltub tulumaksuseadustiku artiklis 2 kindlaksmääratud kriteeriumidest (sellest, kas juriidilise isiku tegevus hõlmab „kasumliku eesmärgiga toiminguid või tehinguid“). Samuti märgivad nad, et tulumaksuseadustiku artikkel 180, milles nähakse ette, et sadamaid ei maksustata äriühingute tulumaksuga, üksnes täpsustab ja võimaldab kohaldada tulumaksuseadustiku artikli 1 sätteid. Teatud huvitatud isikud ja Belgia ametiasutused leiavad samuti, et juriidiliste isikute tulumaks on asjakohane võrdlussüsteem sadamate jaoks, kelle näol ei ole tegemist äriühingutega tulumaksuseadustiku artikli 2 tähenduses ning et tulumaksuseadustiku artikli 180 lõige 2 ei kujuta endast erandit juriidiliste isikute tulumaksustamise üldisest korrast, vaid selle abil üksnes kohaldatakse neid üldisi eeskirju. Seega väidavad nad, et isegi kui artikli 180 lõige 2 tunnistada kehtetuks, ei tähenda see, et sadamate suhtes kohaldataks igal juhul äriühingute tulumaksu, kuna haldusasutus peaks eraldi uurima nende olukorda seoses tulumaksuseadustiku artiklitega 1 ja 2, sest kuivõrd sadamad ei ole tulumaksuseadustiku artikli 2 tähenduses „äriühingud“, ei kohaldata nende suhtes äriühingute tulumaksu.

(26)

Vallooni piirkond ja Vallooni piirkonna sadamad lisavad, et selliste paralleelsete süsteemide kehtimine (kahe maksustamissüsteemi, äriühingute tulumaksu ja juriidiliste isikute tulumaksu olemasolu) on tulude maksustamise süsteemi olemuslik ja oluline komponent ning tuleneb Belgia põhiseadusest. Seejuures ei nõua Belgia põhiseadus seadusandjalt teatava tegevuse maksustamist ning loomupäraselt riiklike haldusasutuste puhul (riik, kohalikud omavalitsused, piirkonnad, provintsid ja kommuunid) kohaldatakse avaliku teenindamisega seotud avaliku või erasektori varade puhul maksuvabastust lähtuvalt üldisest õiguspõhimõttest. Belgia ametiasutused märgivad samuti, et riiklike kohtute praktika kohaselt ei maksustata avaliku sektori ülesannete ja varadega seotud teenuseid, kui seadus seda sõnaselgelt ette ei näe.

(27)

Antwerpeni ja Zeebrugge sadamavaldajad ning Belgia ametiasutused märgivad, et selliste üksuste suhtes, nagu sadamad, kes ei jaota oma kasumit, vaid investeerivad selle uuesti, või kes täidavad ülesandeid, mis lähevad kaugemale nende omaenda huvidest, kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu ning see vastab maksusüsteemi üldisele loogikale.

(28)

Nad väidavad samuti, et nad on teiste äriühingute tulumaksu kohustuslastega võrreldes erinevas olukorras. Kuigi neil on teatav autonoomia, ja sõltumata majandustegevuse võimalikust olemasolust, kuuluvad sadamavaldajad avalik-õiguslike asutuste hulka ja tagavad üldhuviteenuste ülesannete täitmise; seejuures ei ole neil nende põhikirjast lähtuvalt kasumi teenimisega seotud eesmärke. Nad ei kasuta tööstuslikke ega ärilisi meetodeid ning nende tegevuse eesmärgid ei ole seotud investeeringute tagasiteenimisega lühiajalises perspektiivis. Kontsessioonitasud ja sadamatasud ei kata alati sadamaametite kantavaid kulusid. Nad tagavad avaliku teenindamisega seotud ülesannete täitmist, millega seotud kulusid ei saa tulumaksuseadustiku artikli 49 alusel ettevõtja maksubaasist maha arvata, seega oleks äriühingute tulumaksu kohaldamise korral tegemist diskrimineerimisega võrreldes ülejäänud ettevõtjatega, mis tooks kaasa sadamate investeerimissuutlikkuse vähenemise.

(29)

Belgia ametiasutused märgivad, et Belgia konstitutsioonikohus on 1. detsembri 2016. aasta otsuses (19) kinnitanud seadusandja valikut kohaldada sadamate suhtes tulumaksuvabastust.

(30)

Flaami piirkonna sadamakomisjon rõhutab, et teistes liikmesriikides, eeskätt Madalmaades rahastavad sadamate samalaadseid tegevusi riiklikud ametiasutused, seega ei kahjustata konkurentsitingimusi.

(31)

Antwerpeni ja Zeebrugge sadamavaldajad, kes osutavad riigiabi mõistet käsitleva komisjoni teatise (20) (edaspidi „19. juuli 2016. aasta teatis“) lõikele 188, märgivad, et igal sadamal on oma sadamapiirkonnas õiguspärane monopol, mis välistab samaaegselt „konkurentsi nii turul kui ka turu üle“. Nad järeldavad selle põhjal, et meede ei too kaasa konkurentsi kahjustamist. Samuti nimetavad nad Madalmaade konkurentsiameti teatist, (21) mille kohaselt Rotterdami sadam ei ole konkurentsiseisundis teiste sadamate käitajatega, kuna sadamatasud moodustavad vaid piiratud osa reederite transpordikuludest ning kõnealuste hindade muutumine suurenemise või vähenemise suunas ei mõjuta sadama tegevusmahtu.

(32)

Nad juhivad tähelepanu, et 19. juuli 2016. aasta teatise kohaselt võrgutaristute puhul täiendavad võrgu erinevad elemendid üksteist, mitte ei konkureeri omavahel (punkt 211 ja allmärkus nr 311), seega on konkurentsi kahjustamine välistatud. Nad märgivad, et kõnealuses teatises kohaldab komisjon seda põhimõtet raudteetaristu ehitamise suhtes (punkt 219) ja maanteetaristu, sh tasuliste teede ehitamise suhtes (punkt 220), ning leiavad, et seda on võimalik kohaldada ka sadamate suhtes.

(33)

Vallooni piirkond ja Vallooni piirkonna sadamad märgivad seejuures, et äriühingute tulumaksust vabastatud sisesadamad ei konkureeri teiste eraõiguslike sisesadamatega, kes võimaldavad juurdepääsu samadele avalikkusele avatud taristutele. Föderaalsed ametiasutused lisavad, et suhteliselt väikesed sisesadamad on ülejäänud sadamatele täienduseks ning on konkurentsiolukorras üksnes maanteetranspordiga.

(34)

Rotterdami sadam märgib, et Madalmaade riiklikud sadamad on konkurentsiolukorras eeskätt Antwerpeni, Zeebrugge ja Genti sadamatega.

(35)

Vallooni piirkond ja Vallooni piirkonna sadamad leiavad, et ELi toimimise lepingu artikli 106 lõige 2 on meetme siseturuga kokkusobivuse hindamiseks asjakohane õiguslik alus: sadamatel on selge seadusjärgne volitus ning ei saa olla vastuväiteid sellele, et sadamad vastavad kõikidele kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele. Nad rõhutavad, et siseturuga kokkusobivust ELi toimimise lepingu artikli 93 sätete alusel, milles ei välistata selliste tingimuste puhul kaubanduse kahjustamise puudumist, tuleb hinnata laiaulatuslikult.

(36)

Antwerpeni ja Zeebrugge sadamavaldajad leiavad, et komisjon ei ole andnud piisavalt põhjendatud vastust väidetele, mis on seotud meetme siseturuga kokkusobivuse kohta. Nad lisavad, et ELi toimimise lepingu artikli 93 sätteid on võimalik käsitada meetme kokkusobivuse õigusliku alusena, kuna sadamate ülesanne on rahastada taristut, mis toetab üleeuroopalisi võrke.

(37)

Belgia ametiasutused paluvad komisjonil kehtestada üleminekuaeg sadamate suhtes äriühingute tulumaksu kohaldamiseks. Nad rõhutavad, et 8. juuli 2016. aasta menetluse algatamise otsuses sätestatud ajavahemik (sadamate maksustamine äriühingute tulumaksuga alates 1. jaanuarist 2017) on liiga lühike, eriti kui pidada silmas Madalmaade jaoks juhtumi SA.25338 puhul kehtestatud tähtaega. Nad rõhutavad, et tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 tühistamine eeldab seadusandlikku menetlust, mis kestab „üldjuhul vähemalt kolm kuni kuus kuud“. Nende väitel tuleb õigusakte muuta palju enamal määral kui üksnes tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 tühistamine, kuna i) see tühistamine ei tähenda tingimata, et sadamate suhtes hakatakse kohaldama äriühingute tulumaksu, ii) sadamate jaoks uue maksukorralduse väljatöötamisel tuleb arvesse võtta põhiseaduses sätestatud võrdõiguslikkuse põhimõtet ja iii) juriidilise isiku üleminek juriidilise isiku tulumaksuga maksustamiselt äriühingute tulumaksuga maksustamisele ei ole Belgia maksundusseaduses konkreetselt reguleeritud. Nad lisavad, et eeldatava olemasoleva abikava lõpetamise korral peab komisjon arvestama liikmesriigi õiguspäraste huvidega seoses abisaajate õiguskindluse tagamisega.

(38)

Rotterdami sadam palub komisjonil lükata Madalmaade sadamate äriühingute tulumaksuga maksustamine edasi kuni sektoripõhise uurimise lõpuleviimiseni, nii et kõik Põhjamere piirkonnas olevad sadamad maksustataks kõnealuse maksuga samaaegselt või vähemalt kohaldataks kiiresti ja samaaegselt äriühingute tulumaksu Belgia ja Prantsusmaa sadamate suhtes.

(39)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(40)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on „majandustegevus igasugune tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul“  (22). Seejuures „mõiste“ ettevõtja „tähistab majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist“  (23).

(41)

Lisaks sellele, vastavalt taristu kasutamise majandustegevusena käsitamisega seotud kohtupraktikale, (24) on komisjon mitme otsuse puhul sedastanud, et sadamataristu ärilise kasutamise ja ehitamise näol on tegemist majandustegevusega (25). Nii on majandustegevusega tegemist näiteks kasutajatele tasu eest sadamaterminali ärilistel eesmärkidel kasutamise võimaldamine (26). Niisamuti on Euroopa Kohus juba varem kaudselt, kuid ühemõtteliselt sedastanud, et teatavate sadamatoimingute näol on tegemist majandustegevusega, eeskätt hõlmab see „pealelaadimise, mahalaadimise, ümberlaadimise, ladustamise ja kaupade või mis tahes materjalide üldise sadamas liikumisega seotud toiminguid“  (27). Komisjon kohaldab neid eeskirju mitte üksnes meresadamate, vaid ka sisesadamate suhtes (28).

(42)

Sellega seoses ja vastupidiselt Belgia ametiasutuste ja teatud huvitatud isikute väidetele leiab komisjon, et sadamate suhtes tuleb kohaldada Euroopa Kohtu lennujaamadega seotud kohtupraktikat, sest lennujaamad on lihtsalt teist tüüpi taristuobjektid. Teatud huvitatud isikute osutatud erinevused sadamate ja lennujaamade vahel – eeskätt õigusliku struktuuri erinevused või asjaolu, et sadamad on avalik-õiguslikud üksused, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine – ei ole asjakohased seoses teatud vara või teenuse pakkumise üldise kriteeriumiga turul, mis on Euroopa Kohtu praktika aluseks. Komisjon märgib samuti, et Euroopa Kohus on Aéroports de Paris kohtuotsuse punktis 90 sedastanud, et „vaadeldaval juhul on ärilistel alustel võetavate tasude näol tegemist lennujaamataristu haldusteenuste hüvitamisega“; seega ei ole õige väita, et see kohtuasi ei hõlma taristuteenuste osutamist, nagu väidavad Belgia ametiasutused ja teatud huvitatud isikud.

(43)

Selleks et otsustada, kas Belgia sadamate näol on tegemist ettevõtetega, ei ole vaja hinnata kõikide nende sadamate tegevuse majanduslikku või mittemajanduslikku laadi. Piisab sellest, kui tehakse kindlaks, et meetmega hõlmatavad üksused tegelevad reaalselt ühe või mitme majandustegevusega, millega seoses neid saab käsitada ettevõttena. Seejuures ei tähenda asjaolu, et teatav üksus tegeleb ühe või mitme riikliku ülesande täitmisega või mittemajandusliku tegevusega, et seda üksust ei saa üldises plaanis käsitada ettevõttena.

(44)

Belgia sadamad võivad tegeleda mitme majandustegevuse liigiga, mis hõlmavad eri teenuste osutamist eri turgudel. Esiteks osutavad sadamad üldist teenust oma klientidele (eeskätt reederitele, aga üldisemalt kõikidele laevade käitajatele), võimaldades üldjuhul sadamatasuks nimetatava hüvitise eest laevadele juurdepääsu sadamataristule (29). Teiseks osutavad teatavad sadamad – samuti tasu eest – laevadele eriteenuseid, nagu lootsimine, tõstmine, stividori- ja sildumisteenused (30). Kolmandaks annavad sadamad teatavad taristuobjektid või teatud territooriumi tasu eest ettevõtete käsutusse, kes kasutavad neid oma isiklikeks vajadusteks või selleks, et pakkuda laevadele teatud eespool nimetatud eriteenuseid.

(45)

Asjaolu, et kolmandad ettevõtted kasutavad teatavat sadamataristut või sadama territooriumi reederitele või laevadele pakutavate teenuste osutamiseks, ei välista võimalust, et sadamavaldaja haldustegevust, mis seisneb eeskätt kõnealuse territooriumi ja taristu rentimises nimetatud kolmandatele ettevõtetele, tuleb käsitada majandustegevusena.

(46)

Komisjon märgib samuti, et ka Belgia siseriiklik õigus hõlmab viiteid sadamate tegevuse tööstuslikule ja/või ärilisele alusele (31). Eeskätt on tulumaksuseadustiku ametlikes kommentaarides osutatud sellele, et sadamad kasutavad „teatud tööstus-, äri- või põllumajandusettevõtteid“  (32) või et isegi kasumi teenimise eesmärgi puudumisel arendavad nad välja „pidevalt toimiva kutsealase tegevuse võrgustiku, mis hõlmab tegevuse […] kordamist piisava sagedusega, et käsitada seda tööstusliku, äri- või põllumajandusliku tegevusena [ja] rakendada tööstuslikke või ärilisi meetodeid“, (33)  (34).

(47)

Lisaks sellele märgib komisjon, et sadamate teatud tegevus võib olla mittemajanduslikku laadi, see hõlmab eeskätt teatavaid sadamakapteni büroo teenuseid, nagu mereliikluse kontroll ja turvamine (35) või saasteseire (36). Vaadeldaval juhul on tegevus, mida komisjon käsitab majandustegevusena, siiski eristatav eelmises lauses nimetatud (muust) tegevusest.

(48)

Komisjon märgib samuti, et kuigi riiklikel ametiasutustel on „laiaulatuslik suvaõigus osutada, tellida ja korraldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid nii palju kui võimalik vastavalt kasutajate vajadustele“, (37) ei välista see võimalust, et kõnealuse tegevuse näol on tegemist majandustegevusega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleneb majandustegevuse mõiste faktilistest asjaoludest, eeskätt asjaomaste teenuste turu olemasolust, (38) ning ei sõltu riiklikul tasandil tehtud otsustest. Seetõttu peab komisjon vajalikuks käsitleda sadamate teatud tegevust majandustegevusena, vaatamata sellele, et riiklikud ametiasutused leiavad, et tegemist on majandustegevusega mitteseotud üldist huvi pakkuvate teenustega.

(49)

Ka järgmised kaalutlused ei saa iseenesest seada kahtluse alla vaadeldava tegevuse majanduslikku või mittemajanduslikku laadi.

(50)

Samuti ei ole ettevõtteks kvalifitseerumise seisukohalt oluline Belgia ametiasutuste ja teatud huvitatud osapoolte esitatud väide, mille kohaselt sadamavaldajate osutatud teenuste eest tasutavad hinnad on avalikud, mittediskrimineerivad ja sadamavaldaja on need ühepoolselt eelnevalt kindlaks määranud ning neid ei mõjuta pakkumise ja nõudluse suhe (43).

(51)

Komisjon märgib esmalt, et sadamate kohaldatavate hindade tunnusjooned (avalikkus, diskrimineerimise välistamine jne) on samalaadsed kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (44) puhul, mille näol on tegemist majandustegevusega ja mille suhtes kohaldatakse riigiabi käsitlevaid õigusakte. Ka suurema osa majandustegevuse liikide puhul on makstavad hinnad avalikud, mittediskrimineerivad ning teenuseosutaja on need eelnevalt ühepoolselt kindlaks määranud.

(52)

Kuigi kasutajatelt saadava tulu ja vastava tegevusega seotud kulude proportsioon ja vastupidi, maksu abil (maksukohustuslase) kaetavate kulude proportsioon võib mõnikord anda tunnistust turu ja majandustegevuse olemasolust, ei ole hindade kindlaksmääramise meetod iseenesest seejuures oluline.

(53)

Seejuures ei ole vaidlustatud asjaolu, et sadamate kasutajate ja klientide makstavad tasud (üldine sadamamaks, eriteenuste tasud ja kontsessioonitasud) katavad vähemalt suurema osa kuludest, mida sadamavaldajad kannavad teenuste osutamisel turul (45).

(54)

Seejuures, vaatamata sellele, et Vallooni piirkond ja Vallooni piirkonna sadamad märgivad, et taristu kasutamise eest makstavad tasud ei kata investeeritud kapitali kulusid, ei too nad oma väite tõestamiseks ühtki faktilist asjaolu.

(55)

Kõnealune väide on esitatud kui tõend selle kohta, et sadam täidab üldist huvi pakkuvaid ülesandeid, kuid see ei ole iseenesest asjakohane selleks, et otsustada, kas sadama tegevuse näol on tegemist majandustegevusega või mitte. Komisjon märgib samuti, et määratluse kohaselt ei kaeta üldist majandushuvi pakkuva teenusega (mille osutamise näol on tegemist majandustegevusega) seotud kulud kasutajatelt saadava tulu abil, nii et rahastamispuudujääk ei pea tingimata välistama majandustegevuse olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.

(56)

Lisaks sellele ei tähenda lihtne asjaolu, et hinnad on kindlaks määranud sadamavaldajad, seda, et nõudlust ei ole arvesse võetud. Vastupidi, sadamavaldajad võtavad hindade, eeskätt sadamatasude kindlaksmääramisel arvesse turutingimusi (pakkumist ja nõudlust, eeskätt konkurentide hindu ning kasutajate ja klientide nõudlusega seotud käitumist) (46). Seoses kontsessioonitasudega märgivad Antwerpeni ja Zeebrugge sadamad, et nende suurus on määratud kindlaks lähtuvalt maa-alaga või asjaomase tegevusega seotud objektiivsetest teguritest, mis peegeldavad pakutava ruumi või teenuse omaväärtust ja tekitatavat lisaväärtust. Seega on tasude suurus seotud sadamate osutatava teenuse tunnustega ning sadamas tegutsevate ettevõtete ja nende tegevuse tunnustega. See tähendab, et tasude suuruse näol on tegemist sadama rakendatava turustuspoliitika olulise komponendiga, millega sadam innustab reedereid ja kasutajaid kasutama sadama taristut ning pakub ettevõtjatele võimalust sadamas tegutseda oma toodete või teenuste arendamiseks.

(57)

Seega on nii tasu eest sadamataristule juurdepääsu võimaldamise kui ka territooriumi kasutamise võimaluse pakkumise näol tegemist turul pakutavate teenustega ning sellest tulenevalt majandustegevusega.

(58)

Seoses teenustega, mida sadamad osutavad sadamatasude eest (üldine juurdepääs sadamataristule ja võimalikud eriteenused), märgib komisjon, et Belgia konstitutsioonikohtu 19. novembri 2015. aasta otsuses (nr 162/2015) on kohus leidnud, et sadamatasude näol on tegemist „puhtakujulise hüvitisega“, mida kolmandad isikud maksavad sadamavaldaja sekkumise eest, ning et Flaami piirkonna 2. märtsi 1999. aasta sadamaid käsitlevas määruses on sätestatud, et sadamamaksud peavad olema saadavate teenuste väärtusega võrreldes „mõistliku suurusega“, mis kinnitab seda, et sadamad pakuvad tasu eest teenuseid turutingimustes. Asjaolu, et kõnealune tasu peab mõistlikus ulatuses katma saadava teenusega seotud kulud, võimaldab a priori välistada selle, et sadama kasutajatele osutatavate teenustega seotud kulud hüvitatakse peamiselt maksu abil ja mitte kasutajatele osutatavate teenuste eest saadava tegeliku tasu abil, ning kinnitab veel kord, et Belgia kasutab sadama ja selle kasutajate vaheliste suhete puhul majanduspõhist lähenemisviisi ning et sellise tegevuse näol on tegemist majandustegevusega.

(59)

Komisjon märgib samuti, et Belgia konstitutsioonikohtu ees kaitses Flaami piirkonna valitsus seisukohta, et üldised sadamatasud (tasu sadamataristule juurdepääsu võimaldamise eest) on võrreldavad „tasuga, mida makstakse tasulise tee või tunneli kasutamise eest“  (47). Komisjoni otsustuspraktikast tuleneb, et tasulise maantee või tunneli kasutamise näol on tegemist majandustegevusega (48). Komisjon märgib samuti, et sadamatasud on samalaadselt muude teenustega põhimõtteliselt maksustatud käibemaksuga (49).

(60)

Huvitatud isikute ja Belgia ametiasutuste osutatud komisjoni ja Euroopa Kohtu otsused ei sea seda järeldust kahtluse alla. Juhtumis N110/2008 JadeWeserPort (50) ei teinud komisjon otsust vaadeldava tegevuse majandusliku või mittemajandusliku laadi kohta, huvitatud isikute ja Belgia ametiasutuste oma väidete toetuseks esitatud põhjendustele (otsuse põhjendused 52–63) järgnesid põhjendused, milles märgiti, et vaadeldava tegevuse näol võib olla tegemist majandustegevusega (otsuse põhjendused 64–66). Seoses juhtumitega N390/2005 (ümberlaadimiskeskuste ehitamine Lanaken-Maastrichti raudteeliinil), (51) ja N478/2004 (Coras Iompair Eireann), (52) märgib komisjon, et need hõlmavad raudteetaristu ehitust ja mitte tasu eest juurdepääsu võimaldamist sadamataristule, ning et komisjoni seisukoht nende juhtumite puhul ei vasta Euroopa Kohtu kohtupraktikale (53) ega isegi mitte komisjoni praegusele otsustuspraktikale, mille kohaselt tuleb lugeda majandustegevuseks sellise taristu ehitamist, mida on ette nähtud kasutada majanduslikel alustel. Ja lõpuks tuleb märkida, et Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-18/01, Korhonen, (54) ei hõlma riigiabiga seotud õigusakte, vaid nõukogu direktiivi 92/50/EMÜ (55).

(61)

Huvitatud isikute ja Belgia ametiasutuste osutatud 19. juuli 2016. aasta teatise punkti 17 alapunktis f nimetatud komisjoni otsuses juhtumi SA.36346 (56) kohta ei väideta, et sadamate haldamise ja selle väärtuse tõstmise, eeskätt sadama territooriumi ja taristu väljarentimise või sellele tasu eest juurdepääsu võimaldamise näol oleks tegemist mittemajandusliku tegevusega. Juhtum SA.36346 hõlmas toetust avaliku territooriumi heakorrastamiseks ja mitte territooriumi või taristu tasu eest väljarentimist.

(62)

Komisjon on oma otsustuspraktikas juba leidnud, et avaliku sektori vara tasu eest väljarentimise näol on tegemist majandustegevusega, eeskätt juhul, kui sadamaga lepingu sõlminud isik pakub oma klientidele sadamateenuseid (57). Sadamavaldajate avaldatud hinnakirjadest ilmneb ühtlasi, (58) et kontsessioonitasudele lisandub käibemaks, mis annab tunnistust sellest, et tegemist on majandustegevusega. Niisamuti on ka sadama territooriumi väljarentimise näol tegemist majandustegevusega, mis maksustatakse käibemaksuga (59).

(63)

Komisjon märgib samuti, et Antwerpeni ja Zeebrugge sadamad rõhutavad oma kommentaarides, et kontsessionääri valik toimub pärast turuhanget, mis annab kinnitust sellest, et need sadamad pakuvad sadamataristule juurdepääsu võimaldades varasid või teenuseid turutingimustes.

(64)

Asjaolu, et teatud üksuse majandustegevus on väikesemahuline või kõrvalise tähtsusega võrreldes tema mittemajandusliku tegevusega, ei võimalda põhimõtteliselt jätta see tegevus arvesse võtmata riigiabi eeskirjade kohaldamisel.

(65)

Lisaks sellele, ilma et oleks vaja anda hinnangut eri tegevusliikide proportsiooni kohta iga sadama kohta eraldi, ilmneb eelnevatest selgitustest, et väga suure osa tegevuse näol, mida huvitatud isikud või Belgia ametiasutused käsitasid mittemajandusliku tegevusena (territooriumi rentimine, tasu eest taristule juurdepääsu võimaldamine), on tegelikult tegemist majandustegevusega. Nagu eelnevast ilmneb, ei ole vaidlustatud asjaolu, et sadamatasud ja kontsessioonitasud moodustavad suurema osa Belgia sadamate käibest ning Antwerpeni sadama puhul on vastavad tulud isegi suuremad jooksvatest kogukuludest.

(66)

Kuigi komisjon nõustub sellega, et juhul kui taristut kasutatakse peaaegu eranditult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda täielikult riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja, tingimusel, et seda kasutatakse majanduslikult ainult kõrvaltegevuseks, (60) ei tähenda asjaolu, et sadamad tegelevad mittemajandusliku tegevusega, seda, et ka sadamataristut kasutatakse peaaegu eranditult seoses mittemajandusliku tegevusega.

(67)

Komisjon järeldab seega, et meetmega hõlmatud Belgia sadamate tegevuse näol on vähemalt osaliselt tegemist majandustegevusega.

(68)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt hõlmab eelise mõiste lisaks kasule ka toiminguid, mis eri viisidel vähendavad tasusid, mida ettevõtja eelarve tavaliselt sisaldab (61).

(69)

Komisjon märgib, et Belgia maksundust hõlmavate õigusaktide kohaselt ei maksustata äriühingute tulumaksuga kasumit, mida Belgia sadamad saavad tulumaksuseadustiku artikli 180 lõikes 2 nimetatud tegevuse tulemusel. Seega ei pea need sadamad kandma kulusid sarnaselt tavapäraselt äriühingute tulumaksuga maksustatavatele üksustele.

(70)

Juriidiliste isikute tulumaksuga ei maksustata kasumi kogusummat. Üksuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu, maksustatakse vaid nende Belgias asuva kinnisvaraga seotud katastritulud ning kapitali- ja vallasvaratulud (62). Seega ei hõlma juriidiliste isikute tulumaksuga maksustatav summa sadamate saadavat kogukasumit, näiteks ei maksustata sadama klientide makstavaid sadamatasusid, mille eest sadamad osutavad teenuseid, ega sadamataristu kasutamise eest makstavaid renditasusid. Lisaks sellele on osa juriidilisteisikute tulumaksuga maksustatava tulu puhul maksumäär üldiselt madalam (63) äriühingute tulumaksu määrast (33,99 %). Majandustegevuse eest makstava maksu summa on seega väiksem, kui see oleks äriühingute tulumaksu eeskirjade kohaldamise puhul.

(71)

Lisaks sellele ei ole Belgia esitanud tõendeid, mis oleksid võimaldanud vaidlustada seda komisjoni järeldust 9. juulil 2014 algatatud koostöömenetluse raames ega esitatud kommentaarides pärast ametliku uurimismenetluse algatamist 8. juulil 2016. Belgia ei ole samuti vaidlustanud Madalmaade sadamate esitatud kommentaare, mille kohaselt Antwerpeni, Zeebrugge ja Genti sadamate suhtes kohaldatav maksumäär on oluliselt madalam Belgia äriühingute tulumaksu määrast (33,99 %).

(72)

Samuti ei ole võimalik nõustuda Flaami piirkonna sadamakomisjoni väidetega, mille kohaselt on tulumaksuvabastusest tuleneva eelise sisuline eesmärk üksnes hüvitada sadamavaldajate teostatavat järjest suurenevat nende pädevusalasse mittekuuluva mittemajandusliku taristu rahastamist. Mitte ükski siseriikliku õiguse säte ei võimalda tagada, et eelisele vastav summa on piiratud üksnes kõnealuse mittemajandusliku taristuga seotud kuludega (64). Tulumaksuvabastus, mille summa on proportsionaalne saadava kasumiga, annab eelise, mille suurus ei sõltu mittemajandusliku taristu rahastamisega seotud võimalikest kuludest.

(73)

Seega leiab komisjon, et kõnealused sadamad said eelise ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille suurus võrdub erinevusega äriühingute tulumaksu summa, mida sadamad oleksid pidanud maksma majandustegevuse eest, ning juriidiliste isikute tulumaksu summa, mida nende majandustegevuse eest on võimalik nõuda, vahel.

(74)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt käsitatakse riigiabina üksnes liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antud abi. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et loobumine ressurssidest, mis üldjuhul oleksid pidanud laekuma riigieelarvesse, on käsitatav riigi ressursside kasutamisena (65).

(75)

Vastupidiselt Belgia ametiasutuste väidetule tuleb öelda, et kui sadamate majandustegevuse juriidiliste isikute tulumaksuga maksustamise tulemusel kohaldatakse maksukohustuslase suhtes soodsamat maksustamist kui äriühingute tulumaksuga maksustamise korral (vt eelnev punkt 5.1.2 majanduseelise olemasolu kohta), on tegemist riigile väiksema maksutulu laekumisega.

(76)

Seetõttu leiab komisjon, et meetme abil toimub riigi ressursside üleandmine ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(77)

Lisaks sellele, kuivõrd kõnealune maksusüsteem kuulub Belgia üldisesse maksusüsteemi ja selle kohaldamine Belgia puhul ei tulene Euroopa Liidu õigusaktidest, on see seostatav riigiga (66).

(78)

Selleks et meedet saaks käsitada riigiabina, peab see olema valikuline, see tähendab, et meede peab soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (67).

(79)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (68) hõlmab ettevõtte eelarvesse tavapäraselt kuuluvaid kulusid vähendava meetme, nagu maksuvabastus, hindamine kolme etappi: esmalt tuleb välja selgitada, milline on kõnealuses liikmesriigis kehtiv üldine või tavapärane maksunduskord (nn võrdlussüsteem). Teiseks tuleb kindlaks määrata, kas vaadeldav maksualane meede kujutab endast erandit sellest süsteemist, eristades ettevõtjaid, kes on kõnealuse võrdlussüsteemina määratletava süsteemi eesmärke arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Sellisel juhul on meede automaatselt valikuline. Kolmandaks tuleb kindlaks määrata, kas erandi moodustav meede on võrdlussüsteemi laadi või kogumajanduse sisemise loogika alusel põhjendatav (69). Selle kolmanda etapi puhul on liikmesriigi kohus tõendada, et maksustamise erisus tuleneb otseselt tema maksusüsteemi aluspõhimõtetest või -suunistest (70).

(80)

Menetluse jooksul on Belgia ametiasutused kaitsnud kaht seisukohta. Vastustes komisjoni talituste 3. juulil 2013 edastatud küsimustikule märkisid Belgia ametiasutused esmalt, et sadamate äriühingute tulumaksust vabastamise õiguslik alus on tulumaksuseadustiku artikli 180 lõige 2. Seejärel leidsid nad aga 19. detsembril 2016 edastatud kommentaarides, et sadamate suhtes ei kohaldata äriühingute tulumaksu, sest kohaldatakse lihtsalt tulumaksuseadustiku artiklites 1 ja 2 sätestatud üldisi eeskirju, kuivõrd sadamate näol ei ole tegemist äriühingutega tulumaksuseadustiku artikli 2 tähenduses.

(81)

Riigiabi mõiste näol on tegemist objektiivse mõistega ning arvesse tuleb võtta üksnes meetme mõju. Asjaolu, et Belgia sadamad ei maksa äriühingute tulumaksu, ei ole vaidlustatud, kuid selle maksuvabastuse alus võib Belgia ametiasutuste väitel olla kas tulumaksuseadustiku artikli 180 lõige 2 või tulumaksuseadustiku artiklid 1 ja 2.

(82)

19. detsembri 2016. aasta kommentaarides märgivad Belgia ametiasutused, et tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 sätetel ei ole õiguslikku jõudu ning need sätted on üksnes deklaratiivsed. Nende tühistamine ei muuda sadamate seisundit äriühingute tulumaksu kohaldamise suhtes. Sadamate tulumaksuvabastus tuleneb Belgia ametiasutuste väitel tulumaksuseaduse artiklite 1 ja 2 sätetest ning Belgia maksusüsteemi üldpõhimõtetest. Belgia ametiasutused väidavad, et sadamate näol ei ole tegemist äriühingutega tulumaksuseadustiku artiklite 1 ja 2 tähenduses.

(83)

Sellisel juhul moodustavad võrdlussüsteemi tulumaksuseadustiku artiklid 1 ja 2, milles on sätestatud, et äriühinguid maksustatakse äriühingute tulumaksuga, samas kui residentidest juriidilisi isikuid, kelle puhul ei ole tegemist äriühingutega, maksustatakse juriidiliste isikute tulumaksuga. Kuivõrd Belgia ametiasutuse väitel sadamad ei ole äriühingud, kohaldatakse nende suhtes juriidiliste isikute tulumaksu. Tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 sätted, milles väljendatakse vaid artiklites 1 ja 2 toodud üldisi eeskirju, ei moodusta seega erandit võrdlussüsteemi suhtes ning on kõnealuse võrdlussüsteemi lahutamatu osa. Lähtuvalt sellest, et sadamate näol ei ole tegemist äriühingutega, võib juriidiliste isikute tulumaksuga seotud eeskirju käsitada kitsama võrdlussüsteemina.

(84)

See tõlgendus tugineb eeskätt eeldusele, et sadamate tegevuse laad võimaldab kindlalt välistada selle, et neid võib käsitada (residentidest juriidiliste isikute) tulumaksustamise seisukohalt äriühingutena, samas kui nende puhul on tegemist ettevõtjatega ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses, nagu on näidatud eespool. Ei Belgia ega kolmandate isikute esitatud märkustes ei esitata veenvaid tõendusi selle seisukoha paikapidavuse kohta.

(85)

Komisjon leiab vastupidi, et sadamate näol on tulumaksu kohaldamise seisukohalt tegemist äriühingutega seoses nende tegevuse põhiomadustega ja seoses sellega, et nad tegelevad majandustegevusega, mis võimaldab neid käsitada ettevõtjatena ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. Seejuures ei võimalda ükski siseriikliku õiguse säte seda äriühinguna käsitamist vaidlustada.

(86)

Komisjon märgib, et eeldus, millel põhineb Belgia ametiasutuste väide, on vastuolus tulumaksuseadustiku ametlike kommentaaridega, muude siseriiklike õigusaktidega ning Belgia valitsuse ametlike seisukohavõttudega. Tulumaksuseadustiku ametlikes kommentaarides on märgitud, et juriidilised isikud, kes on „tingimusteta“ äriühingute tulumaksu kohaldamisalast välja jäetud (eeskätt sadamad tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 sätete kohaselt) peavad „põhimõtteliselt olema maksukohustuslased, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu“  (71). Ka õigusliku vormi alusel (ja vastava õigusliku vormiga üldiselt seotud tunnuste põhjal) peaks suurema osa tulumaksuseadustiku artikli 180 lõikes 2 loetletud sadamate suhtes, kelle näol on tegemist aktsiaseltside, osaühingute või autonoomsete sadamavalitsustega, kohaldatama äriühingute tulumaksu (72). Samuti tuleb märkida, et 2. märtsi 1999. aasta Flaami piirkonna sadamaid käsitlev määrus hõlmab viiteid sadamategevuse tööstuslikule (73) ja/või ärilisele iseloomule, (74) mis võimaldab nende käsitamist äriühingutena tulumaksuseadustiku artikli 2 tähenduses ja peaks tooma kaasa nende maksustamise äriühingute tulumaksuga. Seejuures on ka Belgia valitsus ise väitnud Belgia konstitutsioonikohtu ees, et sadamad, nagu ka teised tulumaksuseadustiku artiklis 180 ja artikli 220 lõikes 2 nimetatud äriühingud ja juriidilised isikud on „tegelikult juriidilised isikud, kelle tegevusel või tehingutel on kasumi teenimise eesmärk tulumaksuseadustiku artikli 2 tähenduses“  (75). Belgia esindajatekoja ees kinnitas riigi peaministri asetäitja ning rahanduse ja väliskaubanduse minister, et Belgia sadamad on avalik-õiguslikud ettevõtted, kelle suhtes tulumaksuseadustiku artiklis 180 sätestatud tingimusteta maksuvabastuse puudumisel tuleks kohaldada tulumaksuseadustiku artiklites 1, 2 ja 179 alusel äriühingute tulumaksu (76). Lõpuks tuleb märkida, et sadamate suhtes ei kohaldata juriidiliste isikute tulumaksu mitte tavapäraselt ja otseselt, vaid üksnes seoses sellega, et nad on sellest maksust spetsiifiliselt vabastatud tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 sätete alusel, kohaldades tulumaksuseadustiku artikli 220 lõike 2 sätteid, mis on vastuolus Belgia ametiasutuste tõlgendusega, mille kohaselt sadamate suhtes kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu, kuna tegemist on residentidest juriidiliste isikutega, kes ei ole äriühingud.

(87)

Seega ei jaga komisjon seisukohta, mille kohaselt isegi kui artikli 180 lõige 2 kuulutada kehtetuks, ei tähenda see, et sadamate suhtes kohaldataks äriühingute tulumaksu tulumaksuseadustiku artiklite 1 ja 2 alusel. Eelmises põhjenduses osutatud asjaolude tõttu on komisjon, vastupidi, seisukohal, et Belgia siseriikliku õiguse üldeeskirjade kohaselt peaks sadamate suhtes, kes on tulumaksuseadustiku artikli 2 kohaselt äriühingud, kohaldama äriühingute tulumaksu, kui nad ei ole sellest ametlikult ja tingimusteta vabastatud tulumaksuseadustiku artikli 180 kõike 2 sätete alusel. Samadel põhjustel leiab komisjon, et sadamate maksustamise puhul tuleb võrdlussüsteemiks võtta juriidiliste isikute tulumaksu eeskirjad.

(88)

Belgia ametiasutused ja teatud huvitatud kolmandad isikud väidavad oma kommentaarides, et sadamate tulumaksuvabastus tuleneb lisaks tulumaksuseadustiku üldistele eeskirjadele (artiklid 1 ja 2) ka siseriikliku õiguse muudest üldistest eeskirjadest (üldine õiguspõhimõte, kohtupraktikast tulenev eeskiri, mille kohaselt avalikke teenuseid, ülesandeid ja varasid võib maksustada vaid juhul, kui see on sõnaselgelt õigusaktidega või põhiseadusega ette nähtud).

(89)

Nende asjaoludega seoses märgib komisjon, et Belgia õigussüsteemi üldiste eeskirjade nõuetekohase kohaldamise korral tuleks sadamad maksustada äriühingute tulumaksuga seoses majandustegevusest saadavate tuludega.

(90)

Seejuures, isegi kui vastupidiselt komisjoni tõendatule võiksid kõnealused siseriiklikud õigusaktid või nende ametiasutuste pakutav tõlgendamine viia äriühingute tulumaksu mittekohaldamiseni Belgia sadamate suhtes, tekitaksid need eeskirjad diskrimineeriva olukorra ettevõtjate vahel, kes tegelevad majandustegevusega ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses (vt eespool punkt 5.1.1). Samaväärselt komisjoni allpool analüüsitud tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 sätetega annaksid ka need eeskirjad või kogu Belgia tulumaksusüsteem tervikuna teatud ettevõtjatele, st sadamatele, eelise, kuna need ettevõtjad oleksid, võttes arvesse nende majandustegevusest saadavaid tulusid, samas olukorras teiste ettevõtjatega (residentidest juriidiliste isikutega), kelle suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu seoses residentidest juriidiliste isikute suhtes kohaldatava tulumaksu eesmärgiga, st kasumi maksustamisega. Komisjon leiab, et sadamad ei järgi „toimimispõhimõtteid, mis eristavad neid selgelt teistest ettevõtjatest“, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu (77). Asjaolu, et sadamatel ei ole kasumi saamise eesmärki, (78) ei ole piisav eeldamaks, et nad on erinevas olukorras võrreldes teiste ettevõtjatega, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu. Sellise eelduse korral oleks kogu Belgias kohaldatav süsteem valikuline (79).

(91)

Seega isegi kui tulumaksuseadustiku artiklid 1 ja 2 oleksid Belgia sadamate äriühingute tulumaksust vabastamise õiguslikuks aluseks, on see maksuvabastus seoses sadamate majandustegevusega ikkagi prima facie valikuline.

(92)

Nagu ilmneb eespool toodud kaalutlustest, on komisjon seisukohal, et Belgia sadamate tulumaksuvabastuse ainuke õiguslik alus on tulumaksuseadustiku artikli 180 lõige 2 ning kui see artikkel puuduks, kohaldataks sadamate suhtes äriühingute tulumaksu samaväärselt muude äriühingute või ettevõtetega, kes saavad kasumit seoses majandustegevusega.

(93)

Komisjon leiab, et vaadeldaval juhul tuleb võrdlussüsteemina kasutada üldisi maksunduseeskirju, mis tulenevad tulumaksuseadustiku artiklite 1 ja 2 sätetest. Tulumaksuseadustiku artikli 1 sätetega kehtestatakse Belgia residentidest juriidiliste isikute jaoks kahetine tulumaksusüsteem: äriühingute suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu ja juriidiliste isikute suhtes, kes ei ole äriühingud, kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu. Tulumaksuseadustiku artikkel 2 hõlmab kriteeriume, mis võimaldavad määrata kindlaks äriühingud ning seega juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu, ning elimineerimise teel need juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu. Artiklis 179 on sätestatud, et äriühingute tulumaksuga maksustatavad maksukohustuslased on residentidest äriühingud.

(94)

Tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 näol on tegemist erandiga nimetatud üldistest maksueeskirjadest. Selle lõike sätetega vabastatakse sadamad tingimusteta äriühingute tulumaksu kohaldamisest, kohaldamata ka üldisi artiklites 1 ja 2 sätestatud eeskirju äriühingute tulumaksu ja juriidiliste isikute tulumaksu kohustuslaste eristamiseks, st arvestamata seda, kas kõnealuste sadamate näol on tegemist äriühingutega või mitte (80).

(95)

Kuivõrd põhjenduses 86 toodud põhjustel tuleb sadamaid käsitada äriühingutena tulumaksuseadustiku artikli 1 tähenduses, võib sadamate tulumaksu kohaldamise võrdlussüsteemi määratleda kitsamalt, nii et see hõlmab äriühingute tulumaksu kohaldamise eeskirju ehk tulumaksuseadustiku artiklite 1 ja 179 sätteid, mille kohaselt residentidest äriühinguid maksustatakse äriühingute tulumaksuga, mis on määratletud kui „kogutulult võetav maks“.

(96)

Pidades silmas võrdlussüsteemi, on tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 sätete näol tegemist ilmselge erandiga (see on selle sätte mõte), sest selle alusel jäetakse sadamad artikli 179 ja äriühingute tulumaksu kohaldamisalast välja, nii et need jäävad seejärel tulumaksuseadustiku artikli 220 lõike 2 kohaselt juriidiliste isikute tulumaksu kohaldamisalasse. Ilma tulumaksuseadustiku artikli 180 lõikes 2 sätestatud selgesõnalise ja eriomase maksuvabastuseta tuleks Belgia sadamate suhtes samaväärselt teiste residentidest äriühingutega kohaldada täieõiguslikult äriühingute tulumaksu.

(97)

Eelnevast ilmneb, et tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 sätted moodustavad erandi äriühingute tulude maksustamise üldistest eeskirjadest (võrreldes tulumaksuseadustiku artiklites 1 ja 2 sätestatud üldiste eeskirjadega ja tulumaksuseadustiku artiklis 179 sätestatud vähem üldiste eeskirjadega), eristades ettevõtjaid, kes on võrdlussüsteemina käsitatava maksusüsteemi eesmärke silmas pidades samaväärses faktilises ja õiguslikus olukorras. Sõltumata sellest, milline on kasutatav võrdlussüsteem (äriühingute tulumaks või residentidest juriidiliste isikute tulude üldine maksustamissüsteem), on tulumaksu eesmärk ikkagi maksustada tulusid, see on eesmärk, mida silmas pidades on kõik ettevõtted oma majandustegevusega seoses samaväärses faktilises ja õiguslikus olukorras.

(98)

Asjaolul, et sadamatel ei ole kasumi teenimisega seotud eesmärke või et nad pööravad vähem tähelepanu investeeringute tagasiteenimisele lühiajalises perspektiivis, ei ole selle hinnanguga seoses mingit tähtsust. On teada, et majandustegevusega tegelevate mittetulunduslike ettevõtete suhtes kohaldatavat maksuvabastust käsitatakse üldjuhul valikulisena, isegi kui seda võimaldatakse riikliku seadusandja püstitatud eesmärgiga toetada üksusi, keda käsitatakse sotsiaalselt vajalikena (81). Asjaolu, et Belgia sadamaid käitavad ja kontrollivad avalik-õiguslikud üksused või – jättes kõrvale majandustegevuse – et nad tegelevad mittemajandusliku tegevusega, nagu avaliku võimu teostamisega seotud ülesanded, ei tähenda, et nad oleksid äriühingute tulumaksustamise seisukohalt erinevas õiguslikus ja faktilises olukorras võrreldes ettevõtetega, kelle tulud pärinevad majandustegevusest.

(99)

Seega on vaadeldav meede prima facie valikuline selles osas, mis puudutab sadamate majandustegevust.

(100)

Nagu eespool näidatud, peab liikmesriik tõendama, et erand on põhjendatav võrdlusmaksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega. Kolme etappi hõlmava analüüsi kolmanda etapi puhul võivad erinevat kohtlemist põhjendada üksnes võrdlussüsteemi seesmisest loogikast tulenevad tegurid.

(101)

Meetme vastavus siseriiklikele õigussätetele ei saa iseenesest olla süsteemist tulenev põhjendus, kui ei ole võimalik näidata, et see põhjendus tuleneb võrdlusaluseks võetud maksusüsteemi olemusest (82).

(102)

Seoses sellega tuleb märkida, et Belgia konstitutsioonikohtu 1. detsembri 2016. aasta otsusel nr 151/2016 ei ole kindlasti seda ulatust, mida Belgia ametiasutused püüavad talle anda. Kõnealune otsus ei hõlma tulumaksuvabastust, mida kohaldatakse sadamate suhtes riigiabi eeskirjade alusel, vaid äriühingute tulumaksu kohaldamist omavalitsusühenduste ettevõtete, kooperatiivüksuste ja projektipõhiste ühingute suhtes lähtuvalt võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, nii et diskrimineerimise puudumine siseriikliku õiguse alusel ei määra ära valikulisuse puudumist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 sätete alusel.

(103)

Ühtlasi, kuivõrd määrav kriteerium teatud üksuse suhtes kas äriühingute tulumaksu või juriidiliste isikute tulumaksu kohaldamisel on tema tegevuse või tehingute kasumlik iseloom (vt tulumaksuseadustiku artikkel 2), ei ole sellised väidetavad asjaolud, nagu sadamate maksuvabastuse kohaldamine seoses nende tegevuse eesmärgiga, mis läheb kaugemale nende isiklikest huvidest, seoses sellega, et neil puudub põhikirjaline kasumi teenimise eesmärk, et nad moodustavad osa riigiorganitest ning tagavad üldhuviteenustega seotud ülesannete täitmise, piisavad selleks, et põhjendada maksusüsteemi aluspõhimõtetest tingitud soodsamat maksukohtlemist võrreldes teiste residentidest äriühingutega. Ka teised ettevõtted reinvesteerivad oma kasumi, on püstitanud eesmärke võiavaldavad majandusele mõju, mis ületab nende endi huvi, (83) kuid nende suhtes ei kohaldata vabastust äriühingute tulumaksust. Seejuures võivad ka üksused, mis ei kuulu riigiorganite koosseisu (näiteks mittetulundusühingud) kuuluda juriidiliste isikute tulumaksu kohaldamisalasse, tingimusel, et nad vastavad tulumaksuseadustiku artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, nii et ka kuulumine avaliku sektori üksuste hulka ei ole asjakohane tegur seoses siseriiklike eeskirjadega. Need ühingud võivad vaatamata põhikirjalise kasumliku eesmärgi puudumisele kuuluda äriühingute tulumaksu kohaldamisalasse tulumaksuseadustiku artiklite 1 ja 2 alusel, kui nad tegelevad tegevusega või tehingutega, millel on kasumlik eesmärk.

(104)

Väidetav asjaolu, et sadamate ressursid ei kata alati nende kulusid, ei saa olla äriühingu suhtes kohaldatava maksuvabastuse põhjenduseks, kuna sellises olukorras, kus kasum puudub, ei tule tulumaksusüsteemi tavapärasel kohaldamisel maksu maksta, ning kuna kahjumit on võimalik üle kanda ja majandustegevuse tulemusel saadavast võimalikust tulevasest tulust maha arvata, nii et maksuvabastuse järele ei ole vajadust ning see avaldab mõju üksnes juhul, kui sadamal tekib maksustatav kasum. Komisjon märgib, et ajavahemikul 2004–2014 (üksteist majandusaastat) oli Antwerpeni, Genti, Zeebrugge ja Ostende majandustulem peaaegu pidevalt positiivne (üks negatiivne tulemus Antwerpeni sadamal 2011. aastal ja üks Ostende sadamal 2013. aastal), nii et esitatud põhjendus on teoreetiline ja tegelike asjaoludega vastuolus. Lisaks sellele ei ole sadamate maksuvabastusega samalaadset tulumaksuvabastust nähtud ette mitte ühegi teise äriühingu jaoks olukorras, kus nende ressursid ei kata nende kulusid.

(105)

Samast mõtteviisist lähtuvalt ei võimalda ka asjaolu, et teatud ettevõtte tegevuse eesmärgiga mitteseotud kulud ei ole tulumaksuseadustiku artikli 49 kohaldamise alusel äriühingute tulumaksust mahaarvatavad, samuti põhjendada sadamate äriühingute tulumaksust vabastamist. Tulumaksuseadustiku artiklis 49 on sätestatud, et „maha saab arvata kulud, mida maksukohustuslane on kandnud maksustamisperioodi kestel seoses maksustatava tulu omandamise või säilitamisega“. Esiteks, sadamate tulumaksuvabastus ei ole seotud asjaoluga, et sadamad on tulumaksuseadustiku artikli 49 alusel eelisolukorras: tulumaksuvabastus hõlmab kogu saadud kasumit ja ei ole piiratud kasumiga, mis tuleneb teatud kulude mahaarvamise võimaluse puudumisest tulumaksuseadustiku artikli 49 alusel. Seega ei saa sadamate tulumaksuvabastust põhjendada Belgia maksusüsteemi suuniseeskirjaga isegi juhul, kui eeldada, et tulumaksuseadustiku artikli 49 näol on tegemist sellise suunisega. Lisaks sellele ei ole ei Belgia ametiasutused ega huvitatud isikud näidanud, mil viisil võiks meetme eesmärki (84) ja selle rakendamist silmas pidades selline meede olemuslikult takistada sadamate üldist mittemajanduslikku huvi esindava tegevusega seotud kulude mahaarvamist. Antwerpeni ja Zeebrugge sadamad nimetavad seda probleemi üksnes riskina ja mitte tõendatud asjaoluna.

(106)

Asjaolu, et sadamate tulumaksuvabastus, samuti nagu ka avaliku sektori vara või teatud avaliku teenindamisega seotud avalik-õiguslike üksuste eraõigusliku vara maksuvabastus tuleneb üldisest õiguspõhimõttest või isegi Belgia põhiseadusest, kui see peaks nii olema, (85) ei saa samuti iseenesest tingimata põhjendada väidet, et kõnealune maksuvabastus tuleneb maksusüsteemi olemusest ja üldisest ülesehitusest, kuna põhiseaduse autorid või siseriikliku õiguse loojad võivad olla võtnud arvesse asjaolusid, mis ei ole seotud maksusüsteemi või selle suunispõhimõtete nõuetekohase toimimisega.

(107)

Lõpuks tuleb märkida, et Belgia ametiasutuste ja huvitatud isikute märkused seoses siseriikliku kohtupraktika määratletud kriteeriumidega, mille alusel hinnatakse, kas juriidiline isik on äriühing tulumaksuseadustiku artiklite 1 ja 2 tähenduses (eeskätt tööstuslike ja äriliste meetodite puudumine), ei võimalda põhjendada meetme kohaldamist maksusüsteemi seesmise loogika abil, kuna need märkused on tegelikult suunatud sellele, et tõendada, et sadamate näol ei ole tegemist äriühingutega, mis tähendab, et sellisel juhul oleks tulumaksuvabastus valikuline seoses kriteeriumide valikuga, mille alusel määratakse kindlaks võrdlussüsteemi piirid (vt eespool) ja mitte seoses võrdlussüsteemi suhtes tehtava erandiga, mida oleks võimalik põhjendada.

(108)

Selleks et meedet saaks käsitada riigiabina, peab see mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust ning kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi. Need kriteeriumid on omavahel tihedalt seotud.

(109)

Kohtupraktika kohaselt eeldatakse seega konkurentsi kahjustamist, kui riik annab rahalise eelise ettevõtjale, kes tegutseb liberaliseeritud sektoris, kus esineb või võib esineda konkurents (86). Ei ole võimalik vaidlustada asjaolu, et sadamate sektoris esineb konkurents, mida teravdavad veelgi transpordi valdkonnale, eriti mere- ja sisevetetranspordile iseloomulikud eripärad ja tegurid. Sadamate osutatavad veoteenused on vähemalt teataval määral konkurentsiolukorras teiste sadamate omadega ning Belgia ja teiste liikmesriikide teiste veoettevõtjatega.

(110)

Huvitatud isikutega toimunud avalike konsultatsioonide käigus sadamate valdkonna määruse eelnõu kohta leiti, et „kõik huvirühmad rõhutasid vajadust tagada stabiilsed ja võrdväärsed tingimused […] „sadamatevahelise“ konkurentsi puhul Euroopa Liidus (sadamatevaheline konkurents) […]“  (87). Ühtlasi on sadamad, eeskätt sisesadamad ja veetransport, mille ühe lüli nad moodustavad, konkurentsiolukorras teiste transpordiliikidega. Seejuures on konkurents eriti terav Belgia ranniku ja Madalmaade sadamate vahel (seda nimetatakse sageli piirkonna Amsterdam – Rotterdam – Antwerpen puhul).

(111)

Meede tugevdab sellest kasusaajate positsiooni rahvusvahelises kaubanduses, seega võib meede kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ja moonutada konkurentsi.

(112)

Lisaks sellele tuleb märkida, et väidetavad samalaadsed riigiabi hõlmavad meetmed teistes liikmesriikides ja komisjoni tehtud otsused nende väidetavate meetmete kohta ei mõjuta vaadeldava meetme käsitamist riigiabina, ning asjaolu, et meetmest said kasu tulumaksuseadustiku artikli 180 lõikes 2 nimetatud sadamad, mille tulemusel paranes nende konkurentsiolukord võrreldes võrdlusaluseks valitud olukorraga, mille puhul neid oleks maksustatud äriühingute tulumaksu kohaldamise tavapärastel tingimustel (88).

(113)

Lisaks sellele, isegi kui eeldada, et sadamatel on õiguspärane monopoolne seisund teenuste pakkumiseks käitatavas sadamas, on nende pakutavad transporditeenused vähemalt teataval määral konkurentsiolukorras teiste transpordiettevõtjate omadega, eeskätt teiste liikmesriikide sadamatega.

(114)

Madalmaade konkurentsiameti arvamus, millele pöörasid tähelepanu huvitatud isikud, ei ole käesoleva riigiabi menetluse puhul asjakohane. See arvamus ei hõlma abikava hinnangut ELi toimimise lepingu artikli 107 alusel, mis eeldab konkurentsiga seotud olukorra eraldi vaatlemist. 2. märtsi 1999. aasta Flaami piirkonna sadamaid käsitleva määruse artiklis 25 on muu seas öeldud, et sadamate kehtestatud hinnad mõjutavad nende konkurentsiolukorda (89). Euroopa sadamate vahelise konkurentsi olemasolu kinnitavad ka Madalmaade avalike sadamate esitatud kommentaarid.

(115)

Lisaks sellele ei ole viited 19. juuli 2016. aasta teatise punktidele 211, 219 ja 220 vaadeldaval juhul asjakohased, kuna need ei hõlma sadamataristut, mida on nimetatud punktis 215. Selles punktis on sätestatud, et „sadamataristu riiklik rahastamine soodustab majandustegevust ning selle suhtes tuleb põhimõtteliselt kohaldada riigiabi eeskirju“ ning „Kuna sadamad konkureerivad sageli omavahel, mõjutab sadamataristu rahastamine tõenäoliselt samuti liikmesriikidevahelist kaubandust“. Lisaks sellele on osutatud teatise punktides 219 ja 220 märgitud, et kõnealusetaristu ehitamiseks antav abi võib mitte mõjutada ühendusesisest kaubandust või konkurentsi, kuid käesoleva menetluse raames vaadeldava meetme puhul ei ole tegemist taristu ehitamiseks antava abiga, vaid tegevusabiga, mis on seotud sadama käitamise raames saadava kasumiga.

(116)

Eespool esitatud väiteid silmas pidades tuleb järeldada, et Belgia sadamatele tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 alusel ette nähtud maksuvabastuse näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuivõrd tulu, mille suhtes maksuvabastust kohaldatakse, tuleneb sadamate majandustegevusest.

(117)

Asjaomane liikmesriik peab tõendama, et riigiabi hõlmavat meedet võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Belgia ametiasutused ei ole eri märkustes, vastustes ja kommentaarides esitanud ühtki asjaolu meetme siseturuga kokkusobivuse tõendamiseks. Vallooni piirkond ja Vallooni piirkonna sadamad leiavad, et ELi toimimise lepingu artikkel 93 ning artikli 106 lõige 2 on meetme siseturuga kokkusobivuse hindamiseks asjakohane õiguslik alus. Antwerpeni ja Zeebrugge sadamavaldajad peavad selleks ELi toimimise lepingu artiklit 93.

(118)

ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2 on sätestatud, et hüvitist avaliku teenindamise ülesande täitmise eest võib lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui selle puhul on täidetud teatud tingimused (90). Samas märgib komisjon, et vaadeldav meede, mis seostab abisumma saadava kasumiga, ei ole seotud ega piiratud avaliku teenindamise ülesande kuludega, (91) samas kui tegemist on vältimatu tingimusega selleks, et abi saaks ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel tunnistada siseturuga kokkusobivaks. Seega ei saa meedet käsitada avaliku teenuse eest makstava hüvitisena, mis on siseturuga kokkusobiv, ning see ei ole kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel.

(119)

Teiseks, ELi toimimise lepingu artiklis 93 on sätestatud, et toetused, mis vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist, võib samuti kuulutada siseturuga kokkusobivaks. Kuigi sadamad mängivad olulist rolli mitmeliigilise transpordi arengus, ei jää kõik sadamate investeeringud ELi toimimise lepingu artikli 93 kohaldamisalasse, mis on piiratud abiga, mis vastab transpordi koordineerimise vajadusele. Seejuures ei ole äriühingute maksuvabastuse näol tegemist investeerimisabiga, vaid tegevusabiga, mis ei ole suunatud konkreetsete investeeringute toetamisele. Meede toetab ettevõtteid, mis teenivad suuremat kasumit ning millel on seega a priori suurem sisemine suutlikkus investeeringute rahastamiseks. Nagu eespool on näidatud, ei ole meede suunatud ka teatud avaliku teenindamisega olemuslikult seotud ülesannete kulude hüvitamisele. Lisaks antakse selle maksuvabastusmeetme abil eelis teatud kulude ilma ülempiirita hüvitamise näol. Meede ei ole piiratud transpordi koordineerimiseks vajaliku summaga, sellega ei hüvitata avaliku teenindamisega olemuslikult seotud ülesannete kulusid, seega ei ole selle puhul võimalik tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Meetmel ei ole ka selgelt määratletud innustavat mõju. Sellepärast ei ole ELi toimimise lepingu artikkel 93 kohaldatav.

(120)

Kolmandaks, vaatamata sellele, et ei Belgia ega huvitatud isikud ei ole välja toonud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisega seonduvat, vaatleb komisjon seda, kas kõnealuse meetme näol on tegemist abiga „teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks“, mõjutamata kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Eespool toodud põhjustel (proportsionaalsuse puudumine, innustava mõju puudumine ja seose puudumine selgelt määratletud ühishuvi pakkuva eesmärgiga) leiab komisjon, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c sätted ei ole kohaldatavad.

(121)

Belgia ametiasutused selgitasid, et sadamate suhtes kohaldatakse juriidiliste isikute tulumaksu alates 1960. aastatest, enne seda kohaldati nende suhtes otsest maksu, mis on samalaadne juriidiliste isikute tulumaksuga. Sadamate suhtes kohaldatav maksukohtlemine oli samuti seotud sadamate õigusliku seisundiga, mis on aja jooksul muutunud. Belgia ametiasutuste väitel kohaldati juriidiliste isikute tulumaksu sadamate suhtes juba enne Rooma lepingu jõustumist 1958. aastal. Saadud teabe kohaselt on sadamad olnud alati äriühingute tulumaksust vabastatud.

(122)

Menetlusmääruse artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt on enne aluslepingute jõustumist kohaldatud abikavade näol tegemist olemasolevate abikavadega.

(123)

Olemasoleva teabe kohaselt kohaldati tulumaksuvabastust sadamate suhtes juba enne 1958. aastat ning seda ei ole hiljem sisuliselt muudetud. Seetõttu tuleb meedet käsitada olemasoleva abikavana.

(124)

Seoses Belgia ametiasutuste esitatud taotlusega kehtestada üleminekuperiood, meenutab komisjon, et olemasoleva abiga seotud menetluse selles staadiumis on üleminekuperioodi põhimõtteliselt võimalik kehtestada üksnes erakorraliste asjaolude korral. Lõppotsuses saab komisjon liikmesriigile määrata kindlaks üksnes nõutavaid muudatusi arvesse võttes mõistliku pikkusega rakendamistähtaja.

(125)

Komisjon märgib samuti, et alates koostöömenetluse käivitamisest 9. juulil 2014 on Belgia ametiasutustel olnud juba teatav aeg selleks, et käivitada arutelu vajalike õigusaktide muudatuste tegemise üle. Komisjon märgib samuti, et ei ole alust nõuda äriühingute tulumaksu kohaldamist sadamate suhtes alates 1. jaanuarist 2017, nagu seda kartsid Belgia ametiasutused.

(126)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108 talle antud korraldavale rollile peab komisjon nõuetekohase hoolsusega lõpetama siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmise ja taastama õiglase konkurentsi tingimused. Kui komisjon menetluse selles etapis leiab, et teatud ettevõtetele on antud siseturuga kokkusobimatut abi, ei saa ta põhimõtteliselt lubada vaadeldava riigiabi lõpetamise edasilükkamist või kehtestada üleminekuperioodi, kuna see tähendaks pikema aja jooksul siseturuga kokkusobimatu abi andmist, mis oleks ebaõiglane konkurentide suhtes, kes abi ei saa või saavad seda väiksemas ulatuses. Komisjon märgib sellega seoses, et Madalmaade sadamad, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu alates 1. jaanuarist 2017, palusid äriühingute tulumaksu kiireloomulist kohaldamist Belgia sadamate suhtes.

(127)

Nagu on öeldud eespool, ei võimalda teiste liikmesriikide teistele sadamatele antav võimalik muu abi põhjendada menetluse edasilükkamist või komisjoni otsuse ellurakendamiseks võetavate siseriiklike meetmete jõustumise edasilükkamist. Sellise edasilükkamise tulemus oleks Põhja-Euroopa sadamate, eeskätt Belgia sadamate, osutatud Madalmaade sadamate ja Prantsusmaa sadamate vahelise praeguse ebavõrdsuse pikendamine, kuna kõnealuste muude sadamate suhtes on tehtud samalaadne paralleelne otsus, millega tühistati maksuvabastused, mida nende suhtes praegu kohaldatakse.

(128)

Lisaks sellele ei ole asjaolu, et komisjon on väidetavalt jätnud Madalmaade sadamate jaoks juhtumis SA.25338 (92) pikema ellurakendamise tähtaja, asjakohane selleks, et põhjendada üleminekuperioodi kehtestamist vaadeldaval juhul. Komisjon kohtleb kõiki liikmesriike samalaadselt ja igal juhtumil on iselaadsed asjaolud, seega ei ole Madalmaade juhtum võrreldav Belgia juhtumiga. Seejuures keeldus komisjon lõppotsuses sõnaselgelt kehtestamast üleminekuperioodi Madalmaade jaoks, vaatamata sellele, et samalaadsed meetmed on siiani kehtivad teistes liikmesriikides. Samuti tuleb märkida, et Madalmaad pidid lõpetama kõnealuste maksumeetmete kohaldamise enne Belgiat, mis ei ole soodne nende sadamate jaoks.

(129)

Lisaks sellele ei ole Belgia ametiasutuste esitatud väidete näol seoses raskustega siseriikliku õiguse nõuetelevastavuse tagamisega tegemist erakorraliste asjaoludega, mis võiksid põhjendada üleminekuperioodi kehtestamist. Eeskätt, nagu komisjon on eespool selgitanud, peaks tulumaksuseadustiku artikli 180 lõike 2 kehtetuks tunnistamine olema piisav selleks, et kohaldada sadamate suhtes äriühingute tulumaksu. Samuti ei ole piisav asjaolu, et juriidilise isiku maksustamiselt juriidilise isiku tulumaksuga üleminek äriühingute tulumaksugamaksustamisele ei ole Belgia maksuõiguses sätestatud; Belgia maksuametil on võimalus (ja ta on seda kasutanud) sellist üleminekut reguleeriva õigussätte puudumisel kvalifitseerida juriidilise isiku tulumaksuga maksustatav tegevus ümber nii, et selle suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksu. Lõpuks tuleb märkida, et Belgia ametiasutused ei selgita, kuidas sadamate tingimusteta tulumaksuvabastuse tühistamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, isegi kui eeldada, et see siseriiklikust õigusest pärinev asjaolu on asjakohane üleminekuperioodi kehtestamiseks. Vastupidi, hiljutist ümberkorraldust, millega hakati omavalitsusühenduste ettevõtete suhtes kohaldama äriühingute tulumaksu, millest nad varem olid vabastatud, kusjuures nende suhtes kohaldati siiani juriidiliste isikute tulumaksu (see vastab sadamate olukorrale), tutvustas Belgia valitsus kui võrdse kohtlemise edendamiseks võetavat meedet (93).

(130)

Lisaks sellele tuleb märkida, et komisjon ei ole vaadeldavat meedet, millest Belgia ei ole komisjonile teatanud, mitte kunagi heaks kiitnud. Seega ei ole õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted vaadeldaval juhul kohaldatavad, seda enam, et kuivõrd tegemist on olemasoleva abiga, ei saa komisjon nõuda varem antud abi tagasimaksmist.

(131)

Seoses Madalmaade sadamate taotlusega lükata edasi nendele äriühingute tulumaksu kohaldamine, meenutab komisjon, et käesolev menetlus ei hõlma Madalmaade sadamaid, vaid Belgia sadamaid. Madalmaade sadamaid hõlmava juhtumi SA.25338 lõppotsuses (94) keeldus komisjon edasi lükkamast sadamate maksustamist äriühingute tulumaksuga sisuliselt samadel põhjustel kui käesolevas otsuses toodud põhjused. Äriühingute tulumaksu kohaldamine Madalmaade sadamate suhtes tuleneb Madalmaade siseriiklikust õigusest ning komisjonil ei ole pädevust, vähemalt mitte ELi toimimise lepingu artikli 107 alusel, kohustada liikmesriiki muutma oma õigusakte selleks, et anda teatud ettevõtjatele riigiabi.

(132)

Tulumaksuseadustiku artikli 180 lõikes 2 nimetatud Belgia sadamate suhtes kohaldatava tulumaksuvabastuse näol on tegemist siseturuga kokkusobimatu olemasoleva abikavaga.

(133)

Seetõttu peavad Belgia ametiasutused tühistama selle tulumaksuvabastuse ja kohaldama kõnealuste üksuste suhtes äriühingute tulumaksu. See meede tuleb võtta enne otsuse tegemise kalendriaasta lõppu ning seda tuleb kohaldada hiljemalt alates meetme vastuvõtmisele järgneval maksuaastal saadava tulu suhtes,

1)

kuningriigi elanike kogutulult võetav maks, mida nimetatakse füüsiliste isikute tulumaksuks;

2)

residendist äriühingute kogutulult võetav maks, mida nimetatakse äriühingute tulumaksuks;

3)

Belgia juriidiliste isikute, kes ei ole äriühingud, tulult võetav maks, mida nimetatakse juriidiliste isikute tulumaksuks;

4)

mitteresidentide tulult võetav maks, mida nimetatakse mitteresidentide tulumaksuks“.

1)

Belgias asuva kinnisvara katastriväärtus, […]

2)

kapitali- ja vallasvaratulud ja kasum, sealhulgas artikli 21 lõigetes 5, 6 ja 10 osutatud esimesed tulurühmad, artikli 21 lõikes 13 osutatud intressid ja artikli 90 lõigetes 5–7 ja 11 osutatud muud tulud“.

—

Nr 2/4: „Äriühingu mõiste hõlmab kõiki äriühinguid, ühendusi, asutusi ja üksuseid,

Täpsemate selgituste jaoks punktides a, b ja c toodud mõistete kohta osutatakse punktidele 179/6–20“.

—

Nr 179/10: „Mõiste „käitamine“ all tuleb mõista „mis tahes tööstus- äri- või põllumajandusettevõtte käitamist“, millest saadava kasumi näol on tegemist füüsiliste isikute tulumaksuga maksustatava tuluga, kui seda käitamist teostab füüsiline isik või ühing vms, kes ei ole juriidiline isik (1992. aasta tulumaksuseadustiku artikli 23 lõike 1 punktid 1 ja 24)“.

—

Nr 179/11: „Mõiste „kasumi saamisega seotud toimingud“ hõlmab samaaegselt:

Punkti 2 all osutatud toimingud, mille laad võimaldab üldjuhul saada tulu või teenida kasumit, ilma et neid toiminguid tegeval juriidilisel isikul oleks põhikirjaliselt või tegelikult kasumi teenimise eesmärk“.