„i)

juhtudel, mis hõlmavad ühte või mitut EFTA riiki, võtab EFTA järelevalveamet vastu otsuse, mis on adresseeritud asjaomase EFTA riigi/asjaomaste EFTA riikide riiklikele reguleerivatele asutustele;

ii)

koostööametil on õigus osaleda täielikult EFTA järelevalveameti ja selle ettevalmistavate organite töös, välja arvatud õigus hääletada, kui EFTA järelevalveamet täidab EFTA riikide suhtes koostööameti ülesandeid vastavalt käesolevale lepingule;

iii)

EFTA järelevalveametil on õigus osaleda täielikult koostööameti ja selle ettevalmistavate organite töös, kuid tal ei ole hääleõigust;

iv)

koostööamet ja EFTA järelevalveamet teevad otsuste, arvamuste ja soovituste vastuvõtmisel tihedat koostööd.

EFTA järelevalveamet võtab otsused vastu põhjendamatu viivituseta eelnõude alusel, mille on koostanud koostööamet omal algatusel või EFTA järelevalveameti taotlusel.

Käesoleva määruse kohaselt EFTA järelevalveametile eelnõu koostades teavitab koostööamet EFTA järelevalveametit. EFTA järelevalveamet määrab tähtaja, mille jooksul EFTA riikide riiklikel reguleerivatel asutustel lubatakse asjaomases küsimuses arvamust avaldada, võttes igakülgselt arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi.

EFTA riikide riiklikud reguleerivad asutused võivad taotleda EFTA järelevalveametilt otsuse läbivaatamist. EFTA järelevalveamet edastab taotluse koostööametile. Sellisel juhul kaalub koostööamet EFTA järelevalveametile põhjendamatu viivituseta uue eelnõu koostamist.

Kui koostööamet muudab EFTA järelevalveameti poolt vastu võetud otsusega paralleelset otsust, peatab või tühistab selle, koostab koostööamet EFTA järelevalveametile põhjendamatu viivituseta samaväärse mõjuga eelnõu;

v)

kui koostööameti ja EFTA järelevalveameti vahel esineb erimeelsusi seoses kõnealuste sätete haldamisega, kutsuvad koostööameti direktor ja EFTA järelevalveameti kolleegium põhjendamatu viivituseta kokku istungi konsensuse leidmiseks, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust. Kui sellist konsensust ei leita, võib koostööameti direktor või EFTA järelevalveameti kolleegium paluda lepinguosalistel pöörduda küsimusega EMP ühiskomitee poole, kes tegeleb sellega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 111, mida kohaldatakse mutatis mutandis. Kooskõlas EMP ühiskomitee 8. veebruari 1994. aasta otsuse nr 1/94 (millega võetakse vastu EMP ühiskomitee töökord) (15) artikliga 2 võib lepinguosaline taotleda kiireloomulistel juhtudel istungi viivitamatut kokkukutsumist. Käesolevast lõikest olenemata võib lepinguosaline kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 5 või 111 mis tahes ajal omal algatusel küsimusega EMP ühiskomitee poole pöörduda;

vi)

EFTA riigid või mis tahes füüsiline või juriidiline isik võivad EFTA kohtus algatada menetluse EFTA järelevalveameti vastu kooskõlas EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu artiklitega 36 ja 37.“;

„i)

juhtudel, mis hõlmavad ühte või mitut EFTA riiki, võtab EFTA järelevalveamet vastu otsuse, mis on adresseeritud asjaomase EFTA riigi/asjaomaste EFTA riikide riiklikele reguleerivatele asutustele;

ii)

koostööametil on õigus osaleda täielikult EFTA järelevalveameti ja selle ettevalmistavate organite töös, välja arvatud õigus hääletada, kui EFTA järelevalveamet täidab EFTA riikide suhtes koostööameti ülesandeid vastavalt käesolevale lepingule,

iii)

EFTA järelevalveametil on õigus osaleda täielikult koostööameti ja selle ettevalmistavate organite töös, kuid tal ei ole hääleõigust;

iv)

koostööamet ja EFTA järelevalveamet teevad otsuste, arvamuste ja soovituste vastuvõtmisel tihedat koostööd.

EFTA järelevalveamet võtab otsused vastu põhjendamatu viivituseta eelnõude alusel, mille on koostanud koostööamet omal algatusel või EFTA järelevalveameti taotlusel.

Käesoleva direktiivi kohaselt EFTA järelevalveametile eelnõu koostades teavitab koostööamet EFTA järelevalveametit. EFTA järelevalveamet määrab tähtaja, mille jooksul EFTA riikide riiklikel reguleerivatel asutustel lubatakse asjaomases küsimuses arvamust avaldada, võttes igakülgselt arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi.

EFTA riikide riiklikud reguleerivad asutused võivad taotleda EFTA järelevalveametilt otsuse läbivaatamist. EFTA järelevalveamet edastab taotluse koostööametile. Sellisel juhul kaalub koostööamet EFTA järelevalveametile põhjendamatu viivituseta uue eelnõu koostamist.

Kui koostööamet muudab EFTA järelevalveameti poolt vastu võetud otsusega paralleelset otsust, peatab või tühistab selle, koostab koostööamet EFTA järelevalveametile põhjendamatu viivituseta samaväärse mõjuga eelnõu;

v)

kui koostööameti ja EFTA järelevalveameti vahel esineb erimeelsusi seoses määruse sätete haldamisega, kutsuvad koostööameti direktor ja EFTA järelevalveameti kolleegium põhjendamatu viivituseta kokku istungi konsensuse leidmiseks, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust. Kui sellist konsensust ei leita, võib koostööameti direktor või EFTA järelevalveameti kolleegium paluda lepinguosalistel pöörduda küsimusega EMP ühiskomitee poole, kes tegeleb sellega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 111, mida kohaldatakse mutatis mutandis. Kooskõlas EMP ühiskomitee 8. veebruari 1994. aasta otsuse nr 1/94 (millega võetakse vastu EMP ühiskomitee töökord) (16) artikliga 2 võib lepinguosaline taotleda kiireloomulistel juhtudel istungi viivitamatut kokkukutsumist. Käesolevast lõikest olenemata võib lepinguosaline kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 5 või 111 mis tahes ajal omal algatusel küsimusega EMP ühiskomitee poole pöörduda;

vi)

EFTA riigid või mis tahes füüsiline või juriidiline isik võivad EFTA kohtus algatada menetluse EFTA järelevalveameti vastu kooskõlas EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu artiklitega 36 ja 37.“;

i)

Jæren ja Ryfylke,

ii)

Hordaland.

a)

EFTA riikide riiklikud reguleerivad asutused osalevad täielikult Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti töös, kõigis selle ettevalmistavates organites, sealhulgas töörühmades, komiteedes ja töökondades, aga ka juhatuses ja reguleerivate asutuste nõukogus, kuid ilma hääleõiguseta;

b)

olenemata lepingu protokollist nr 1, hõlmab kõnealuses määruses sisalduv termin „liikmesriik/liikmesriigid“ lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riike;

c)

EFTA riikide puhul aitab koostööamet vajaduse korral olenevalt asjaoludest EFTA järelevalveametit või alalist komiteed nende ülesannete täitmisel;

d)

artiklites 7, 8 ja 9 osutatud koostööameti siduvaid otsuseid käsitlevad sätted asendatakse juhtudel, mis hõlmavad mõnda EFTA riiki, järgmiste sätetega:

e)

artiklisse 12 lisatakse järgmine tekst:

„EFTA riikide riiklikud reguleerivad asutused osalevad täielikult haldusnõukogu töös, kuid neil ei ole hääleõigust. Haldusnõukogu kodukorras tagatakse täielikult EFTA riikide riiklike reguleerivate asutuste osalemine.“;

f)

artiklisse 14 lisatakse järgmine tekst:

„EFTA riikide riiklikud reguleerivad asutused osalevad täielikult reguleerivate asutuste nõukogus ja koostööameti kõigi ettevalmistavate organite töös. Neil ei ole reguleerivate asutuste nõukogus hääleõigust. Reguleerivate asutuste nõukogu kodukorras tagatakse täielikult EFTA riikide riiklike reguleerivate asutuste osalemine.“;

g)

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Kui kaebus on seotud koostööameti otsusega juhtumi puhul, kus erimeelsus hõlmab ka ühe või enama EFTA riigi reguleerivaid asutusi, palub apellatsiooninõukogu asjaomastel EFTA riikide riiklikel reguleerivatel asutustel esitada kindlaksmääratud aja jooksul märkused apellatsioonimenetluse osalistelt saadud teabe kohta. Asjaomastel EFTA riikide riiklikel reguleerivatel asutusel on õigus anda suulisi seletusi. Kui apellatsiooninõukogu muudab EFTA järelevalveameti poolt vastu võetud otsusega paralleelset otsust, peatab või tühistab selle, koostab koostööamet põhjendamatu viivituseta EFTA järelevalveametile samaväärse mõjuga eelnõu.“;

h)

artiklit 20 ei kohaldata ühte või mitut EFTA riiki hõlmavatel juhtudel;

i)

artiklisse 21 lisatakse järgmine tekst:

„EFTA riigid osalevad koostööameti rahastamises. Sel eesmärgil kohaldatakse lepingu artikli 82 lõike 1 punktis a ja protokollis nr 32 sätestatud korda.“;

j)

artiklisse 27 lisatakse järgmine tekst:

„EFTA riigid annavad koostööametile privileegid ja immuniteedid, mis on võrdväärsed Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis sisalduvate privileegide ja immuniteetidega.“;

k)

artiklisse 28 lisatakse järgmine tekst:

„Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib koostööameti direktor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.

Erandina muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist e, artikli 82 lõike 3 punktist e ja artikli 85 lõikest 3 käsitleb koostööamet EMP lepingu artikli 129 lõikes 1 osutatud keeli oma töötajate suhtes liidu keeltena, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1.“;

l)

artikli 30 lõikele 1 lisatakse järgmine tekst:

„Käesoleva määruse raames kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ka ameti selliste dokumentide suhtes, mis käsitlevad EFTA riike.“;

m)

artiklisse 32 lisatakse järgmine tekst:

„EFTA riikide esindajad osalevad täielikult artikli 32 alusel loodud komitee töös, kuid neil ei ole hääleõigust.““