18.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/53

(1)

18. septembril 2015 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1559 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torude impordi suhtes liitu.

(2)

Komisjon algatas 20. detsembril 2014 uurimise (3) kaebuse alusel, mille esitas 10. novembril 2014 Saint-Gobain PAM Group (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu keragrafiitmalmist torude kogutoodangust.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 14, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

11. märtsil 2015 algatas komisjon eraldi subsiidiumidevastase uurimise Indiast pärit keragrafiitmalmist torude liitu importimise suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (4). Asjaomase uurimise lõplikud järeldused sätestatakse eraldi määruses (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus”) (5).

(5)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud pöördumised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Lisaks andis endast teada ja esitas oma märkused veel üks India tootja Tata Metaliks DI Pipes Limited (edaspidi „Tata”). Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(6)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Komisjon kontrollis kohapeal ühe koostööd tegeva eksportiva tootjaga seotud Itaalia äriühingu poolt antud lisainformatsiooni.

(7)

Jindal Saw Limited (edaspidi „Jindal”) taotles kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik”) sekkumist esialgse kahjude arvestuse mõningate aspektide suhtes. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatas taotluse läbi ja vastas kirjalikult otse eksportivale tootjale.

(8)

Seejärel teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Indiast pärit keragrafiitmalmist torude liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõigile isikutele anti võimalus esitada märkusi lõpliku avalikustamise kohta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(9)

28. jaanuaril 2016 toimus Electrosteel Castings Limited (edaspidi „ECL”) taotlusel ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(10)

Märkusi, mida huvitatud isikud esitasid, kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(11)

Nagu on esitatud ajutise määruse põhjendustes 15 ja 16, määratleti vaatlusalune toode esialgu India päritolu keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torudena (edaspidi „keragrafiitmalmist torud”), mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 alla.

(12)

Keragrafiitmalmist torusid kasutatakse joogiveega varustamiseks, reovee käitlemiseks ning põllumajandusmaa niisutamiseks. Vee transportimine keragrafiitmalmist torudes võib põhineda survel või lihtsalt gravitatsioonil. Torud on vahemikus 60 – 2 000 mm ning 5,5, 6, 7 või 8 meetrit pikad. Torude sisepind on üldjuhul kaetud tsemendi või muude materjalidega ning välispind tsingi, värvi või lindist mähisega. Peamised lõppkasutajad on kommunaalettevõtted.

(13)

Jindal ja India valitsus väitsid, et keragrafiitmalmist torud, mis ei ole seest ega väljast kaetud (edaspidi „katmata torud”), tuleks vaatlusaluse toote hulgast välja arvata, kuna sellised torud on erinevate füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omadustega pooltooted ja neid ei saa ilma täiendava töötlemiseta kasutada vee edasitoimetamiseks. Katmata torud ei ole vaatlusaluse tootega omavahel vahetatavad ning neil on erinev lõppkasutusviis.

(14)

Kaebuse esitaja vaidlustas selle väite ning väitis omalt poolt, et kõikidel keragrafiitmalmist torudel, katmata või mitte, on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ja sama lõppkasutusviis. Kaebuse esitaja väitis veel, et seest ja väljast katmist loetakse viimistlemiseks, mis moodustab ainult kuni 20 % keragrafiitmalmist torude tootmise kogumaksumusest ning et see ei muuda keragrafiitmalmist torude põhiomadusi. Kaebuse esitaja rõhutas veel, et katmata torudel ei ole muud tegelikku funktsiooni või kasutusotstarvet lõpptarbija jaoks kui vee ja reovee edasitoimetamine, neid ei müüda liidu turul ning need peavad tingimata olema kaetud enne kaubastamist ja vastama liidu standarditele. Lisaks sellele kuuluvad keragrafiitmalmist katmata torud sama tollikoodi alla kui kaetud torudki ning nende väljaarvamine võiks seetõttu viia kõikidest dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmiseni ja vähendada asjaomaste meetmete mõju, võttes arvesse India eksportijate märkimisväärset tootmisvõimsust torude katmiseks liidus (umbes 80 000 tonni aastas). Sellega seoses väitis kaebuse esitaja veel, et alates 2013. aastast on märkimisväärselt suurenenud Indiast pärit katmata torude import ja see oli 2015. aastal peaaegu kolm korda suurem kui 2013. aastal. Kaebuse esitaja arvates kõnealune suundumus tõenäoliselt jätkub.

(15)

Uurimine on näidanud, et katmata torud ei oma tegelikku funktsiooni/kasutusotstarvet turu jaoks ja neid ei müüda sellisena liidu turul. Asjaomased torud peavad tingimata läbima edasise töötluse, st seest ja väljast katmise enne, kui nad muutuvad turustatavateks ja vastavateks ELis vee ja reovee edasitoimetamise kohta kehtivatele standarditele. Sellal kui vastavus ELi standarditele ei ole toote määratlemisel tingimata otsustav tegur, ei saa selle analüüsimisel, kas katmata toru on lõpptoode või ainult pooltoode, mööda vaadata asjaolust, et katmata toru tuleb täiendavalt töödelda enne, kui seda saab kasutada kavandatud lõppkasutusviisil. Seetõttu komisjon leiab, et keragrafiitmalmist katmata torusid tuleb käsitada pooleldi valmis keragrafiitmalmist torudena.

(16)

Sellele vaatamata võib pooltooteid ja valmiskaupu käsitada ühe tootena, kui i) neil on samasugused põhiomadused ja, kui ii) täiendavad töötlemiskulud ei ole märkimisväärsed (6). On selge, et seest ja väljast katmine lisab katmata torudele reaalse omaduse, mis annab neile torudele olulise ja peamise väärtuse, mis on vajalik nende peamise kasutusotstarbe täitmiseks liidu turul, nimelt vee ja reovee edasitoimetamiseks kooskõlas ELi standarditega. Samuti on selge, et katmata torule sisemise ning välimise kattekihi lisamise maksumus ulatub tavaliselt kuni 20 %ni keragrafiitmalmist toru tootmise kogumaksumusest. Seega tuleb ka kõnealust täiendavat töötlemist pidada oluliseks.

(17)

Sellest lähtub, et keragrafiitmalmist pooleldi valmis, katmata torusid ei saa pidada samaks tooteks keragrafiitmalmist viimistletud (seest ja väljast kattekihiga kaetud) torudega, mistõttu need tuleb vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(18)

Komisjon ei leidnud, et katmata torude tootemääratlusest väljajätmine põhjustaks arvestatavat kõrvalehoidmise riski. Katmata torusid impordib ainult üks Jindaliga seotud äriühing, kellel, vastupidi kaebuse esitaja väitele, on väike tootmisvõimsus liidus torude katmiseks. Komisjoni kontrollitud andmete alusel on tegelik tootmisvõimsus umbes 15 000 tonni aastas. Peale selle, kuigi Indiast pärit katmata torude import paistab peale uurimisperioodi lõppu suurenevat, on mahud, lähtudes kaebuse esitaja poolt esitatud andmetest, siiski tagasihoidlikud (vähem kui 10 000 tonni 2015. aastal). Võttes arvesse liidus asuva seotud äriühingu piiratud tootmisvõimsust torude katmiseks, ning tema praegust katmata torudega seonduvat äriplaani eelseisvateks aastateks, mis on 15 000 – 21 000 tonni 2017. aastaks, ei ole tõenäoline, et kõnealune tootmiskoht muudetakse väravaks, mille kaudu hakkab saabuma massiliselt katmata torusid ainsa eesmärgiga need katta, et vältida viimistletud torudele liidus kehtivat tollimaksu, mille puhul tekiks tõenäoliselt vastuolu alusmääruse artikliga 13.

(19)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles Jindal keragrafiitmalmist ääriktorude väljajätmist tootemääratlusest. Jindal esitas oma taotluse uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(20)

Erinevalt katmata torudest on ääriktorud keragrafiitmalmist torud, mis on lõplikult viimistletud sisemise ja välimise kattekihiga. Seetõttu sobivad ääriktorud vee ja reovee edasitoimetamiseks ilma täiendava töötluseta. Põhiolemuselt on need täispikkuses keragrafiitmalmist torudest pikkusesse lõigatud ja äärikutega varustatud torud, mis ühendatakse poltide ja mutrite abil, samal ajal kui teised keragrafiitmalmist torud ühendatakse liitmikega. Pikkusesse lõikamiseks ja äärikute lisamiseks tehtava töötlemise kulu ei saa pidada kuluks keragrafiitmalmist torude põhiomaduste muutmise eest, mis on vee ja reovee edasitoimetamine, või oluliseks töötlemiskuluks. Seetõttu, kuigi teatud täiendav töötlemine on vajalik, et toota keragrafiitmalmist torudest ääriktorusid, leidis komisjon, et kõnealused tooted on üks toode, ning väljaarvamise taotlus lükati tagasi.

(21)

Eespool toodud kaalutlusi silmas pidades määratletakse vaatlusalune toode lõplikult kui keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) torud (edaspidi „keragrafiitmalmist torud”), mille hulka ei kuulu sisemise ja välise kattekihita keragrafiitmalmist torud (edaspidi „katmata torud”), mis pärinevad Indiast ja kuuluvad CN-koodide ex 7303 00 10 ja ex 7303 00 90 alla.

(22)

Uurimine näitas, et eespool määratletud vaatlusalune toode, mis on toodetud ja mida müüakse Indias ja toode, mis on toodetud ja mida müüakse liidus, omavad samasuguseid füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi omadusi ning on seetõttu samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teatas ECL, et teatavad omamaise müügiga seotud kulud, mis olid esitatud müügi-, üld- ja halduskulude all, olid esitatud juba ka tootmiskulude all, mille tulemusena olid need kahekordselt arvesse võetud, ja seega tuleks neid kulusid vastavalt korrigeerida. Lisaks taotles ta teatavate kulude korrigeerimist, mis olid arvesse võetud normaalväärtuse arvutamisel, ja teatavate vähenduste mahaarvamist normaalväärtuse arvutamisel. Lähtudes kättesaadavatest kontrollitud tõenditest komisjon nõustus, et teatavad kulud olid esitatud kahekordselt ja korrigeeris selle asjaolu, arvestades asjaomased kulud maha müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon tegi ka vajalikud parandused normaalväärtuse arvutamisel arvesse võetud teatavates kulutustes ja mahaarvamistes.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tegi komisjon kindlaks, et sama eksportiva tootja puhul oli juhtudel, kui normaalväärtus määrati kindlaks arvestuslikul teel, ekslikult maha arvatud teatavad hinnaga seotud kulud, peamiselt finantskulud. Nimetatud asjaolu parandati ning kõnealusele äriühingule anti sellest teada.

(25)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et komisjon oleks pidanud normaalväärtuse arvutamisel keskmise krediidikulu lahutama, selle asemel, et seda üldse arvesse võtmata jätta, nagu komisjon esialgu tegi.

(26)

Kõnealune väide lükati tagasi, kuna keskmine krediidikulu on asjakohane ainult juhul, kui normaalväärtus arvutatakse omamaise turu hindade alusel ja see ei oma tähtsust, kui normaalväärtus arvutatakse tootmiskulude alusel, nagu vaatlusaluste tooteliikide puhul tehti. Selle põhjuseks on asjaolu, et krediidikulu ei ole seotud tootmiskuludega, ent võetakse tavaliselt ühe tegurina arvesse hindade kindlaksmääramisel.

(27)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Jindal veel, et mittetüüpilise müügi puhul (7) ei oleks komisjon pidanud kasutama mitte tegelikku kasumimarginaali, mis on sellise müügi puhul saavutatud, kuna see on liiga kõrge, vaid selle asemel äriühingu kaalutud keskmist kasumimarginaali. Eksportiv tootja esitas oma väite uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist, ent ei esitanud uusi tõendeid.

(28)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna sellise mittetüüpilise müügi normaalväärtus määrati kindlaks eksportiva tootja tegelikku kasumit arvesse võttes, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6.

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis sama eksportiv tootja, et normaalväärtuse arvutuste korrigeerimise käigus oleks tulnud ka transpordikulud maha arvata. See oli siiski juba tehtud, kuna komisjon lahutas transpordikulud selleks, et jõuda tehasehinna tasemele, juba normaalväärtuse arvutamise esialgses etapis.

(30)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis sama eksportiv tootja, et kirjavea tõttu ei ole normaalväärtuse arvutuste korrigeerimise käigus pakkekulusid maha arvestatud. Leiti, et väide on õigustatud ning viga parandati.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas liidu tootmisharu uuesti taotluse, et komisjon peaks korrigeerima normaalväärtust, võttes arvesse India rauamaagi ekspordimaksu. Komisjon tegi paralleelse subsiidiumidevastase uurimise käigus kindlaks, et India rauamaagi ekspordihinnad olid moonutatud mitmete India ekspordipiirangute tõttu. Nimetatud asjaoludel ei ole vajadust kõnealuse moonutusega käesolevas uurimises enam arvestada, kuna vastasel korral läheks subsiidiumi mõju kahekordselt arvesse.

(32)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 19–32.

(33)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teatas ECL, et seotud liidu äriühingute teatavad eksportmüügiga seotud kulud, mis olid esitatud müügi-, üld- ja halduskulude all, olid esitatud ühtlasi ka impordijärgsete kuludena, mille tulemusena need võeti kahekordselt arvesse. Lisaks taotles ta teatud kulude korrigeerimist, mis olid arvesse võetud nii ekspordihinna kindlaksmääramisel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 kui ka alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g rakendamisel. Komisjon nõustus, et teatud kulud olid kahekordselt arvesse võetud ja lahutas need seotud liidu äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon tegi vajalikud parandused ka ekspordihinna arvutamisel arvesse võetud teatud kulutustes ja mahaarvamistes.

(34)

Teine eksportiv tootja tuvastas samuti teatavad kulud, mis olid kahekordselt maha arvestatud, nii impordijärgsete kuludena kui ka osana seotud liidu äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludest. Ka tema taotles teatud mahaarvamistega seoses ümberarvestamist. Komisjon analüüsis taotlust ja tegi asjakohased parandused. Nagu lõplike järelduste avalikustamise raames on juba selgitatud, olid need avalikustamisdokumendi lisades märgitud mõned miinusmärgiga ekspordihinnad seotud krediitarvete ja hinnaalandustega, mida näitas asjaolu, et kogused, millest teada anti, olid samuti negatiivsed ja ei tulenenud parandustest, mida tehti alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel.

(35)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et komisjon ei oleks pidanud ekspordihinna arvutamisel rakendama alusmääruse artikli 2 lõiget 9, vaid et ekspordihind oleks pidanud põhinema eksportiva tootja ning temaga seotud liidu äriühingute vahelistel siirdehindadel. Ta väitis, et asjaomased hinnad on usaldatavad kolmel põhjusel. Esiteks oli hind, mida äriühing küsis temaga seotud liidu äriühingutelt, väidetavalt kooskõlas eksportiva tootja müügihinnaga sõltumatute liidu importijate jaoks. Teiseks oli hind, mida eksportiv tootja küsis temaga seotud liidu äriühingutelt, samuti kooskõlas tema ekspordihindadega sõltumatute importijate jaoks muudel turgudel. Kolmandaks on liidu riiklikud tolliasutused järjepidevalt pidanud usaldusväärseteks eksportivate tootjate hindu, millega nad müüvad nendega seotud äriühingutele. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas eksportiv tootja oma taotluse uuesti, ent ilma uusi argumente või tõendeid lisamata.

(36)

Eksportiv tootja esitas selle väite juba esialgses etapis (vt ajutise määruse põhjendus 44). Komisjon lükkas eksportiva tootja esimese ja teise väite tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 45. Lisaks lükkas komisjon ümber äriühingu kolmanda väite ajutise määruse põhjenduses 37 märgitud põhjustel, mille alusel ta lükkas tagasi teise eksportiva tootja samasuguse väite.

(37)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Jindal uuesti temaga seotud Hispaania ettevõtja krediidikulude kohanduse korrigeerimist rakendades intressimäära arvutamiseks uut valemit. Ometi oli kohandus välja arvestatud lähtudes andmetest, mille äriühing ise esitas vastuseks küsimustikule. Selle kohta, miks neid andmeid ei võiks kasutada, tõendeid ei esitatud. Seetõttu ei näinud komisjon põhjust oma metoodika muutmiseks ja avalikult kättesaadava Euroopa Keskpanga määra kasutamiseks krediidikulude arvestamisel, mida nõudis eksportiv tootja. Ei tõestatud, et just see oli määr, mis rakendus tema Hispaania ettevõtjale. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(38)

Ajutises määruses ei olnud ühe eksportiva tootjaga seotud Itaalia äriühingu poolt tehtud katmata torude töötlemiskulusid maha arvatud ajutise määruse põhjendustes 40 ja 41 esitatud põhjustel.

(39)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon oleks pidanud asjaomase seotud äriühingu töötlemiskulud maha arvama alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kahel peamisel põhjusel. Esiteks, et toimida kooskõlas ühe seotud Ühendkuningriigi äriühingu äärikutega seotud töötlemiskulude mahaarvamisega (ajutise määruse põhjendus 42). Teiseks põhjusel, et komisjon on eelmistel kordadel töötlemiskulud maha arvestanud, isegi juhul, kui töötlemiskulud olid liidus kõrgemad kui päritoluriigis.

(40)

Nagu põhjendustes (13) kuni (17) märgitud, on katmata torud tootemääratlusest välja jäetud. Seepärast jättis komisjon ekspordihinna arvutamisel välja vastavalt ka kogu müügi, mis on seotud katmata torudega, mida liidus edasi töödeldakse. Järelikult puudub kaebuse esitaja taotlusel eesmärk ning see lükatakse seetõttu tagasi.

(41)

Ajutises määruses (vt selles esitatud põhjendusi 42 ja 43) olid mõlema eksportiva tootja Ühendkuningriigis asuvate seotud äriühingute töötlemiskulud seotud äärikute lisamise ning torude lühemaks lõikamisega ning need arvestati alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamisel maha.

(42)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist nõudis Jindal, et ääriktorud, mida müüb temaga seotud Ühendkuningriigi äriühing, jäetaks välja vaatlusaluse toote määratlusest ja seepärast ka äriühingu dumpingumarginaali arvestusest.

(43)

Põhjendustes (19) ja (20) esitatud põhjustel ei pidanud komisjon õigeks ääriktorude väljaarvamist vaatlusaluse toote määratlusest. Ääriktorud, mis moodustasid ainult väikese osa seotud importijate kogumüügist, jäeti siiski ekspordihinna kindlaksmääramisel arvestusest välja.

(44)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Jindal, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine ajutise määruse artikli 2 lõike 9 alusel temaga seotud Itaalia ja Ühendkuningriigi äriühingute ekspordihinna kindlaksmääramisel ei olnud põhjendatud, sest need näitajad olid väidetavalt selgelt ülemäära suured. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas äriühing oma taotlust, ent uusi argumente või tõendeid siiski ei esitanud. Äriühing esitas järgmise taotluse.

(45)

Esiteks väideti, et müügi-, üld- ja halduskuludele on avaldanud mõju töötlemine kahes liidu äriühingus. Äriühing tegi ettepaneku kasutada selle asemel temaga seotud Hispaania äriühingu (mis ei tegelenud uurimisperioodil töötlemisega) müügi-, üld- ja halduskulusid. Teiseks tegi äriühing ettepaneku jätta alternatiivse võimalusena välja temaga seotud Itaalia äriühingu kulud, mis olid konkreetselt seotud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks tehtava töötlemise ja kuludega ja mis olid arvestatud sisse müügi-, üld- ja halduskuludesse. Selle kohta esitas äriühing täiendavad andmed. Komisjon kontrollis asjaomaseid andmeid teise kontrollkäigu ajal kõnealusesse seotud Itaalia äriühingusse. Selliseid andmeid ei esitatud Ühendkuningriigis asuva seotud äriühingu kohta, ent eeldati, et tema ekspordihinna kohandamiseks tuleks kasutada seotud Itaalia äriühingu puhul korrigeeritud müügi-, üld- ja halduskuludega sama summat.

(46)

Komisjon lükkas esimese taotluse tagasi, kuna pidas õigeks, et ajutise määruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamisel tuleb lähtuda iga seotud äriühingu tegelikest müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon ei saanud aru, miks ei või tegelike kulude arvesse võtmist lähtepunktina pidada mõistlikuks aluseks.

(47)

Teist valikuvõimalust pidas komisjon põhjendatuks, kuna mõlema kaupleja puhul oli liidus töödeldud kaupade müük ekspordihinna kindlaksmääramisel arvestusest välja jäetud. See asjaolu õigustas ka kulude jaotust, et oleks võimalik välja jätta töötlemisega seotud kulud. Teise kontrollkäigu tulemusena, mille käigus kontrolliti seotud Itaalia äriühingu kohta esitatud müügi-, üld- ja halduskulude täiendavat jaotust, nõustus komisjon, et mõned kulud olid seotud ainult katmata torude töötlemisega (mis, nagu eespool mainitud, on tootemääratlusest välja jäetud). Seega ei võetud töötlemisega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna arvutamisel arvesse. Ühendkuningriigis asuva seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid täiendavalt ei korrigeeritud, kuna äriühing ei esitanud peale esialgsete järelduste avalikustamist nende kulude kohta täiendavat jaotust. Kõik liidus asuvate seotud äriühingute kulutused, mis olid seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse, olid juba esialgses etapis maha arvatud.

(48)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jindal, et tema kontsernistruktuur on peale uurimisperioodi muutunud ja et ta ei ekspordi enam oma Ühendkuningriigis ja Hispaanias asuvate seotud äriühingute kaudu. Pärast uurimisperioodi lõppu toimunud väidetavad muutused kontsernistruktuuris ei saa avaldada mõju dumpingumarginaalidele, mis tehti kindlaks uurimisperioodi kohta käivate kontrollitud andmete alusel. Kõnealune väide lükati seetõttu tagasi.

(49)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis sama eksportiv tootja veel, et komisjon kasutas erinevat lähenemisviisi ühelt poolt müügi-, üld- ja halduskulude ja teiselt poolt kasumi kohandamisel. Müügi-, üld- ja halduskulude kohandamisel võttis komisjon arvesse tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud, samas kui kasumi kohandamisel asendati tegelikud summad teoreetilise summaga.

(50)

Kõnealune seotud äriühing oli uurimisperioodil kahjumis. Seega ei olnud olemas reaalset kasumimarginaali, mida oleks saanud kasutada. Kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 43 sätestatuga kasutati mõistliku võrdlusaluse puudumisel 3,7 % suurust keskmist kasumit, mida peetakse mitteseotud importija puhul kohaseks kasumitasemeks. Komisjon pidas kõnealuse kasumitaseme kasutamist täpsemaks kui mis tahes seotud importija kasumitaseme kasutamist, kui selline kasumitase oleks kättesaadav.

(51)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas ECL ka taotluse, et tema liidus asuvate seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ei tohiks ekspordihinna arvutamisel kogu mahus maha arvata. Äriühing väitis, et tema liidus asuvad tütarettevõtjad on importija, nagu ka eksportiva tootja turundusosakonna rollis. Ta esitas arvamuse, et ainult need liidus asuvate seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud, mis on seotud nende äriühingute tegevusega importijana, tuleb ekspordihinna arvutamisel maha arvata. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitati see väide uuesti, ent ilma uute üksikasjadeta.

(52)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, eksportiv tootja eksportis uurimisperioodil liitu ka otse, kuigi väikestes kogustes, ja mitte ainult läbi temaga seotud äriühingute. Lisaks selgus uurimise käigus, et eksportiv tootja oli kandnud ka Indias eksportmüügiga seoses kulusid (nt eksportmüügiga liitu tegelevad töötajad ja muud müügi-, üld- ja halduskulud). See näitas, et äriühingu eksporditegevus ja kaasnevad kulud jagunesid emaettevõtja ja temaga seotud liidu äriühingute vahel. Pärast lõplike järelduste avaldamist väitis äriühing, et peamist turundusfunktsiooni täitsid liidus asuvad seotud äriühingud ja järelikult kandsid nemad ka seonduvad kulud. See ei ole vastuolus komisjoni hinnanguga, kuna äriühing tunnistas, et teatud liitu suunduva eksportmüügiga seonduvad kulud kandis ka emaettevõtja. Seetõttu lükati tagasi väide, et liidus asuvad seotud äriühingud on emaettevõtja turundusosakonnad.

(53)

Teiseks on turunduse, reklaami ja muud liidus klientide leidmise otstarbel tehtavad tegevused tavapärased importija tegevused ning on tavapärane, et importija kannab ka seonduvad kulud. Täpsemalt, need on osa toote müügiga seoses tehtavatest kulutustest. Pealegi ei oleks tekkinud neid kulutusi, mida äriühing otsustas teha seoses ekspordiga, kui vaatlusalust toodet ei oleks liitu imporditud. Seetõttu ei ole põhjendatud eksportimiseks ja importimiseks tehtavate tegevuste eristamine, nagu seda tegi eksportiv tootja, ja see tuleb samuti tagasi lükata. Siiski arvati seotud liidu äriühingute poolt vaatlusaluse toote või teiste toodete kolmandatesse riikidesse eksportimiseks tehtud kulud juba eelnevalt maha nende ettevõtete müügi-, üld- ja halduskuludest.

(54)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 33–48.

(55)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist avaldas ECL arvamust, et äriühingute-siseseid krediidikulusid, st India emaettevõtja ja temaga seotud liidu äriühingute vahelisi krediidikulusid ei oleks tulnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel maha arvata, kuna komisjon ei aktsepteerinud eksportiva tootja ja temaga seotud liidu äriühingute vahelist siirdehinda. Komisjon oli alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihinna kindlaksmääramisel juba maha arvanud liidus asuvate seotud äriühingute krediidikulud, mis olid seotud müügiga sõltumatutele klientidele. Selle väitega nõustuti.

(56)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et ajutise määruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel tuleks normaalväärtusest maha arvata ka tollimaksu tagastamise kava ja sihttoodete kava summad, et oleks tagatud normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus.

(57)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 53, ei tehtud kohandusi siiski ekspordisoodustuste suhtes, kuna eksportivad tootjad ei tõendanud, et eksportmüügi pealt tasumata või tagastamata maks sisaldub omamaises hinnas. See asjaolu leidis kinnitust ka paralleelses subsiidiumidevastases uurimises, (8) mille käigus tehti kindlaks, et nn tollimaksu tagastamise kava ja sihttoodete kava on subsiidiumid India valitsuse poolt antava rahalise toetuse kujul ja neid ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks.

(58)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles sama eksportiv tootja uuesti, et tollimaksu tagastamise kava ja sihttoodete kava summad tuleks normaalväärtusest maha arvata. Uusi seonduvaid andmeid ega argumente ta ei esitanud. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

(59)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist taotles kaebuse esitaja uuesti, et komisjon rakendaks ajutise määruse artikli 2 lõike 11 teises lauses sätestatud suunatud dumpingut käsitlevat erandlikku metoodikat.

(60)

Komisjon ei teinud kindlaks uusi asjaolusid, mis oleksid tal võimaldanud muuta oma esialgset hinnangut, et suunatud dumpingu metoodika kasutamine ei ole õigustatud.

(61)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 49–54.

(62)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis ECL, et dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamiseks kasutatud CIF-väärtused on vastuolulised. Äriühing väitis, et CIF-väärtus, mida kasutati nimetajana ECLi dumpingumarginaali arvutamisel, peaks olema sama CIF-väärtus, mida kasutati kahjumarginaali arvutamiseks ja mis kajastab arvestuslikku ekspordihinda CIF-tasemel.

(63)

Komisjon leidis, et dumpingumarginaali arvutamisel tuleb nimetajaks võtta tegelik CIF-hind liidu piiril, millega kaup on deklareeritud liidu tolliasutustele. Kõnealune metoodika tagab, et dumpingumarginaal arvutatakse protsendina tegelikust CIF-hinnast liidu piiril, ning et dumpinguvastane tollimaks kogutakse liidu tolliasutuste poolt tegelikku CIF-hinda liidu piiril aluseks võttes. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. Lisaks on nii dumpingu kui ka kahju arvestamisel kasutatud ekspordihinnad liidu piiril arvestuslikult kindlaks määratud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Seetõttu on mõlemad, nii dumpingu kui ka kahju arvestuse juures kasutatud metoodika omavahel kooskõlas. Siiski ei välista see asjaolu, et lõplik maksusumma tuleb väljendada protsendina tolliasutustele teatatud CIF-väärtusest.

(64)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et võrreldes kahe eksportiva tootja dumpingu- ja kahjumarginaale, ilmnes anomaalia, sest ühe puhul oli madalam dumpingumarginaal kokku pandud kõrgema kahjumarginaaliga, samas kui teise eksportiva tootja puhul oli vastupidi tehtud.

(65)

Kõnealune erinevus tuleneb asjaolust, mida on ka eespool selgitatud, et nii ekspordihind kui ka normaalväärtus (suures osas) määrati mõlema eksportiva tootja puhul kindlaks arvestuslikult. Seetõttu peegeldasid dumpingumarginaalid pigem mõlema äriühingu kulude struktuuri kui tegelikku hinda sõltumatutele klientidele, nii India omamaisel kui ka liidu turul.

(66)

Kaebuse esitaja väitis, et katmata torude väljajätmise tõttu on ühe eksportiva tootja dumpingumarginaal liiga madalaks hinnatud ja et see peaks olema määratud kõrgemale tasemele. Kuna komisjon otsustas jätta katmata torud tootemääratlusest välja põhjendustes (13)-(19) esitatud põhjustel, puudus kõnealusel väitel eesmärk ja see lükati seetõttu tagasi.

(67)

Kaebuse esitaja väitis veel, et dumpingumarginaalide arvutamisel oleks tulnud arvesse võtta hinnatasemeid pärast uurimisperioodi. Ta väitis, et pärast uurimisperioodi vähendasid eksportivad tootjad oma hindu liidu turul, samal ajal kui hinnad India omamaisel turul jäid väidetavalt stabiilseks.

(68)

Kaebuse esitaja märkis õigesti, et „sõna „üldjuhul” kasutamine alusmääruse artikli 6 lõikes 1 võimaldab selle alusel teha erandi reegli suhtes, mis keelab arvesse võtta teavet, mis käib uurimisperioodile järgneva perioodi kohta” (9). Taotlus mõlema eksportiva tootja uue ekspordihinna ja normaalväärtuse arvutamiseks uurimisperioodile järgneva perioodi kohta nõuaks uue põhjaliku analüüsi tegemist komisjoni poolt, mis hõlmaks nii andmete kogumist eksportivatelt tootjatelt kui ka nende kontrollimist. Seda ei ole tehniliselt ja õiguslikult võimalik teha käesoleva menetluse raames. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(69)

Kuna rohkem märkusi ei olnud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 55 ja 56 esitatud metoodika dumpingumarginaalide arvutamiseks.

(70)

Võttes arvesse normaalväärtuse ja ekspordihinna korrigeerimisi ning asjaolu, et muid märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised.

(71)

Mitmed isikud väitsid, et avalikustatud esialgsed järeldused ei sisaldanud kahju kindlakstegemiseks piisavat teavet liidu tarbimise, impordi- ja ekspordistatistika ning makro- ja mikromajanduslike näitajate kohta. Selle väitega osaliselt nõustuti ja täiendav teave kahjunäitajate kohta on esitatud allpool, siiski vaid ulatuses, mis tagab õigustatud konfidentsiaalsusnõuete kaitse.

(72)

Pärast lõplike järelduste avaldamist laekunud märkuste põhjal avastas komisjon, et oli osa liidu tootmisharu eksportmüügist arvesse võtnud müügina liidus. Parandatud müüginumbrite tõttu on tulnud väikeseid muudatusi/parandusi teha ka mõningaid muid kahjunäitajaid iseloomustavates vahemikes ja/või indeksites, nimelt liidu kogutarbimises, eksportivate tootjate turuosas, liidu tootmisharu turuosas ja liidu müügihinnas. Kõnealuste paranduste mõju asjaomastele kahjunäitajatele oli siiski tühine ning see ei mõjutanud suundumusi ega muutnud ära järeldust, et tekitatud kahju oli oluline.

(73)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kolm tootjat. Nemad moodustavad „liidu tootmisharu” alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(74)

Kuna liidu tootjaid on ainult kolm ja SG PAM Group esitas andmed oma tütarettevõtjate kohta ning hinnangud ainukese koostööd mittetegeva liidu tootja – Tiroler Rohre GmbH („TRM”) kohta, on kõik näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, et kaitsta uurimise käigus koostööd teinud liidu teise tootja konfidentsiaalsust.

(75)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli 590 000 – 610 000 tonni. Komisjon tegi liidu kogutoodangu kindlaks teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav – näiteks kaebuses sisalduv teave koostööd mittetegeva tootja kohta ja koostööd tegevatelt liidu tootjatelt uurimise käigus kogutud andmed. Kahe koostööd tegeva liidu tootja toodang moodustas umbes 96 % liidu kogutoodangust.

(76)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese müügi kogumahu alusel, millele liideti liitu suunatud kolmandate riikide import. Komisjon tegi liidu tootmisharu kogumüügi kindlaks koostööd tegevatelt liidu tootjatelt kogutud andmete ja koostööd mittetegeva tootja kohta kaebuses esitatud teabe alusel. Impordimahud saadi Eurostati andmetest ja need ühitati koostööd tegevate India tootjate poolt esitatud andmetega.

(77)

Euroopa Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Liidu tarbimine

(78)

Liidu tarbimine vähenes 7 % vaatlusalusel perioodil. Liidu tarbimine oli graafiliselt kujutatuna U-kujuline – see vähenes märkimisväärselt aastatel 2011–2012 (üle 13 %), vähenes jätkuvalt 2013. aastal ning suurenes uurimisperioodil. Kõnealust tarbimismustrit võib selgitada asjaolu, et keragrafiitmalmist torude lõpptarbijateks on veevarustuse, kanalisatsiooni ja niisutustöödega tegelevad äriühingud. Need on enamasti riiklikust rahastamisest sõltuvad avaliku sektori asutused. Aastatel 2011 ja 2012 läks majanduskriis üle täielikuks riigivõla kriisiks, mille mõju ulatus 2013. aastasse ja mis sundis liikmesriikide valitsusi märkimisväärselt vähendama riiklikke investeeringuid ja kulutusi. See selgitab nõudluse märkimisväärset vähenemist keragrafiitmalmist torude järele, eelkõige sellistes riikides nagu Hispaania, Portugal ja Itaalia.

(79)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Eurostati andmeid võrreldi eksportivate tootjate esitatud andmetega ning erinevused olid marginaalsed. Pärast katmata torude tootemääratlusest väljaarvamist arvas komisjon Indiast imporditud katmata torude kogused maha kõikide nende aastate impordist, mil katmata torusid imporditi, st 2013. aastal ja uurimisperioodil. Samamoodi tehti kindlaks impordi turuosa.

Impordi maht ja turuosa

(80)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Indiast pärit impordi maht, kahanevale turule vaatamata, enam kui 10 %. Samal ajal suurenes India eksportivate tootjate turuosa peaaegu 18 %. On tähelepanuväärne, et aastatel 2012–2013, mil liidu tarbimine oli väike ja järjest vähenemas, kasvas Indiast pärit import märkimisväärselt, peaaegu 10 %, mis tõstis selle turuosa peaaegu 17 %. Indiast pärit impordi märkimisväärne kasv jätkus ka uurimisperioodil, kusjuures selle turuosa kasvas täiendavalt 6 % aastast 2013 kuni uurimisperioodini.

(81)

Komisjon tegi Eurostati andmete põhjal kindlaks impordihinnad, et analüüsida muutusi hinnasuundumustes. Peale katmata torude väljaarvamist, eemaldas komisjon Indiast imporditud katmata torude maksumuse ja kogused ka nende aastate keskmise hinna arvutustest, mil katmata torusid imporditi, nimelt 2013. aasta ja uurimisperioodi.

(82)

Indiast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Impordihinnad

(83)

Pärast 6 %-list hinnatõusu ajavahemikul 2011–2012, hinnad langesid 2013. aastal ning uurimisperioodil jõudsid vaatlusaluse perioodi algusega samale tasemele.

(84)

Eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu esitatud teabe alusel tegi komisjon kindlaks hindade allalöömise uurimisperioodil, võrreldes selleks:

(85)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et tema ja kaebuse esitaja poolt müüdavate toodete vahel on olulised erinevused, mis mõjutavad hindade võrreldavust. Eriti tõid nad välja, et nad ei tooda torusid, mis on varustatud kahekambrilise piirajaga liitmikuga, mida SG PAM müüb kaubamärgi Universal joint all. Samuti ei tooda nad automaatühendusi õhukeste torude jaoks, mis sarnanevad SG PAM Blutop tooterühma plasttorudele. Lisaks väitsid nad, et ei tooda seest termoplastiga kaetud torusid, nagu SG PAM turustab kaubamärgi Ductan all ja kasutab oma Blutop tooterühmas. Liidu keragrafiitmalmist torude kasutajad kinnitasid kõnealuseid väiteid ja samuti asjaolu, et mitte kumbki India koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest ei suuda nimetatud tooteid müügiks pakkuda. Seepärast arvas komisjon SG PAMi Universal joint'iga varustatud torud ning SG PAMi Blutop tooterühma hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutustest välja. Kõnealune väljaarvamine mõjutas mahu poolest vähem kui 10 % tehinguid.

(86)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et Universal joint'i väljajätmine ei olnud põhjendatud, kuna igal eksportival tootjal on olemas tehniline lahendus, millega sellist toruühendust asendada. Komisjon tuletas meelde, et mitmed kasutajad olid kinnitanud, et eksportivad tootjad ei suuda pakkuda kahekambrilise piirajaga toruühendust. Igal juhul ei omistatud käesolevas uurimises toruühenduse tüübile olulise elemendi tähendust, mille alusel erinevaid tooteliike nende hindade võrdlemise eesmärgil üksteisest eristada. Seetõttu ei olnud võimalik teha õiglast hinnavõrdlust tooteliikide kaupa. Võttes arvesse, et kõnealuse toruühendusega varustatud torude hulk on väike, õiglase hinnavõrdluse tegemise keerukust ja asjaolu, mis on märgitud põhjenduses 91, et suurema osa tooteliikide puhul löödi hinnad alla ja nende kahjumarginaal tuli välja arvutada, kinnitas komisjon, et kahekordse piirajaga toruühenduste väljajätmine hindade allalöömise arvutustest on asjakohane.

(87)

Jindal väitis, et muud tegelikud erinevused, muu hulgas näiteks väliskatte ja sisemise vooderduse erinevused, avaldasid samuti hindade võrreldavusele mõju ning seepärast tuleks ka neid kohandamisel/väljaarvamisel arvesse võtta. Need väited lükati siiski tagasi. Nii liidu tootmisharu kui ka India eksportivad tootjad olid teada andnud võrreldavate füüsikaliste omadustega tooteliikide müügist liitu ning seepärast oli nende teiste väidetavate erinevuste suhtes läbi viidud õiglane võrdlus, eesmärgiga arvutada välja hinna allalöömise ja kahjumarginaalid.

(88)

Nagu põhjenduses 43 on märgitud, jäeti ääriktorud eksportivate tootjate ekspordihindade kindlaksmääramisel arvestusest välja. Seetõttu jäeti sama toote müük liidu tootmisharu poolt ka hinna allalöömise arvestusest välja. Liidu turul müüdavate ääriktorude kogus oli väga väike (vähem kui 1 %).

(89)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jindal, et komisjoni tehtud ekspordihinna kohandused, nimelt müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kohandused, on vastuolus WTO poolt sätestatuga. Sama eksportiv tootja väitis, et selliselt kohandatud ekspordihinnad (mis mõnikord on null või isegi negatiivsed) ei saa olla aluseks, mille põhjal hinnata, kas dumpinguhindadega import põhjustab kahju liidu tootmisharule. Komisjon sellega ei nõustunud. Komisjoni tava kohaselt kohandati liidu tootjate hinnad tehasehindade tasemele, arvates muu hulgas maha ka transpordiga seotud kulud. Seetõttu ei oleks õiglane importija edasimüügihinna võrdlemine liidu tehasehinnaga. Lisaks eemaldati, pärast lõplike järelduste avalikustamist, hinna allalöömise arvestusest see ainuke juhtum, mil eksportiva tootja hind oli nullist väiksem, kusjuures eemaldamise mõju marginaalidele oli tühine.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist juhtis Jindal tähelepanu, et komisjon ei olnud esitanud teavet liidu toodete ja eksportivate tootjate toodete kokkusobivuse kohta üksikute tooteliikide kaupa ja et tootja ei saanud seetõttu kindlaks teha, kas komisjon oli analüüsinud hinna allalöömise olulisust selle osa tooteliikide suhtes, mille puhul hinna allalöömist kindlaks ei tehtud.

(91)

Tooteid, mis sobisid hinna allalöömise arvutustesse, oli kahel eksportival tootjal vastavalt 99 % ja 95 % ning hindade allalöömine tehti kindlaks 98 % ja 91 % liidu turul müüdavate eri tooteliikide puhul. Võttes arvesse, et hind oli alla löödud väga suurel osal tooteliikidest, lükkas komisjon tagasi väite, et hindade allalöömise kohta ei olnud tehtud korralikku analüüsi.

(92)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tata, et hindade allalöömine, mis põhines liidu tootmisharu tootmiskuludel, ei olnud sobiv indikaator kahju kindlakstegemiseks, kuna tootmiskulu oli liiga suur suurte püsikulude ja liigse tootmisvõimsuse tõttu. Nagu allpool märgitakse, on hindade allalöömiseks vaja hindu võrrelda. Igal juhul on hindade allalöömine vaid üks mitmest näitajast, mida kontrollitakse, et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(93)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, peale tagasimaksete ja hinnaalanduste mahaarvamist. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas, et kahe koostööd tegeva eksportiva tootja kaalutud keskmised hinna allalöömise marginaalid olid 30,9 % ja 31,7 %.

(94)

Mikro- ja makromajanduslikud näitajad on avaldatud kas vahemikena või indeksitena, mis tagab õigustatud konfidentsiaalsusnõuete kaitse vastavalt põhjenduses (71) sätestatule.

(95)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Liidu toodang, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(96)

Liidu tootmisharu kogutoodang oli uurimisperioodil veidi suurem kui 2011. aastal, kuigi uurimisperioodil oli müük liidus palju väiksem (vt allpool). Toodangu kasvu 2013. aastal ja uurimisperioodil tõukas tagant suurenenud eksportmüük (vt põhjendus (128)).

(97)

Tootmisvõimsus jäi kogu vaatlusaluse perioodi kestel samaks. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral ja kooskõlas toodangu suurenemisega. Sellele vaatamata jäi tootmisvõimsuse rakendusaste suhteliselt madalale tasemele 53–58 %. Keragrafiitmalmist torude tootmine on tootmisharu, mida iseloomustavad suhteliselt kõrged püsikulud. Tootmisvõimsuse madal rakendusaste halvendab püsikulude katmist, mis võib mõju avaldada liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(98)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa

(99)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müük 11 %, kuni 380 000 – 420 000 tonnini uurimisperioodil. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes tarbimismahu vähenemisest oluliselt rohkem ning selle tagajärjel vähenes turuosa 4 % vaatlusalusel perioodil.

(100)

ECL väitis, et tonnides arvestatud müügimahu vähenemine ei võta arvesse asjaolu, et kaebuse esitaja tõi vaatlusalusel perioodil turule ja müüs palju kergemaid torusid ja seetõttu on vähenemine liialdatud. Kõnealuse väite kinnituseks tõendeid ei esitatud ja seetõttu lükati see väide tagasi. Siiski jättis komisjon üht liiki kergemad torud (Blutop) hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutustest välja põhjenduses 85 esitatud põhjustel.

(101)

Kokkuvõttes vähenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil 7 %. 2012. aastal vähenes tarbimine järsult enam kui 13 %, jäädes 2013. aastal madalseisu ja hakkas taastuma uurimisperioodil. Vaatlusaluse perioodi alguses langes koos tarbimisega ka müük liidu tootmisharus, import kolmandatest riikidest ja import Indiast. Vaatlusaluse perioodi lõpul, kui liidu tarbimine oli kasvama hakanud, ei saanud liidu tootmisharu sellest taastumisest täies ulatuses kasu, kuna nii tema müügimaht kui ka turuosa liidus olid vähenenud, samal ajal kui Indiast pärit import oli turuosa juurde võitnud.

(102)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Töötajate arv ja tootlikkus

(103)

Tööhõive ja tootlikkus olid uurimisperioodil samal tasemel, nagu need olid olnud 2011. aastal. Asjaolu, et tööhõive ei vähenenud, tuleneb peamiselt märkimisväärsest müügi suurenemisest väljaspool liitu, nagu on märgitud allpool põhjendustes (127) ja (128), mis võimaldas liidu tootmisharul töötajaid uuesti tööle võtta.

(104)

Kõik dumpingumarginaalid olid üle miinimumtaseme. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli olulise tähtsusega, võttes arvesse mahtusid ning märkimisväärset hinna allalöömist vaatlusalusest riigist saabunud dumpinguhinnaga impordi poolt.

(105)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puudusid andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(106)

Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Müügihinnad liidus

(107)

Ühiku keskmine müügihind kasvas 2012. ja 2013. aastal, langes 3 % uurimisperioodil ja läks tagasi samale tasemele, kus ta oli olnud vaatlusaluse perioodi alguses. Tootmiskulud suurenesid 2012. aastal ja vähenesid 2013. aastal ning uurimisperioodil peamiselt peamise toormaterjali – rauamaagi ja vanametalli hinna langemise tõttu.

(108)

Jindal väitis, et liidu tootmisharu vähenev kasumlikkus ei ole kooskõlas asjaoluga, et ühiku müügihinna ja tootmiskulude vahe on liidu tootmisharus uurimisperioodil kasvanud. Komisjon ei nõustunud selle väitega. Eespool tabelis märgitud tootmiskulu ei kasutatud kasumlikkuse arvutamisel. Tootmiskulu määrati kindlaks vaatlusaluse toote valmistamise maksumuse ning müügi-, üld- ja halduskulude alusel neljas liidu koostööd tegevas äriühingus. Teisalt arvutati kasumlikkus välja liidu sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest, mis hõlmas müüdud kaupade maksumust, müügi-, üld- ja halduskulusid, uurimis- ja arenduskulusid ning teatud muid kulusid kõikides liidu koostööd tegevates tootvates äriühingutes ja nende tütarettevõtjatest müügiüksustes. Seetõttu võib kasumlikkus areneda erinevalt ühiku müügikulust ja tootmiskulust.

(109)

Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(110)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 4 %. Kasv jäi alla liidu üldisele palgakasvule, nagu näitavad Eurostati andmed.

(111)

Jindal juhtis tähelepanu, et komisjon ei esitanud Eurostati andmeid, millele ta tugines, kui väitis, et liidu tootmisharu tööjõukulud vähenesid vähem kui kogu liidu tööstussektoris. Komisjon selgitas, et tööjõukulu aastane kasv kogu Euroopa Liidu tööstussektoris oli Eurostati (10) andmetel 6,9 % aastatel 2011–2014 ja peaaegu 5 % aastatel 2011–2013.

(112)

Koostööd tegevate liidu tootjate varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Varud

(113)

Lõppvarude tase vaatlusalusel perioodil langes. Varude taseme languse põhjus on peamiselt liidu tootmisharu juhtide kehtestatud rangemad käibekapitali nõuded.

(114)

Koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(115)

Komisjon määras koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele tarbijatele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes 2,5–3,0 %-lt 2011. aastal 1,5–2,0 %-ni uurimisperioodil ja oli aastatel 2012 ja 2013 negatiivne.

(116)

Netorahavoog näitab koostööd tegevate liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli 2011. aastal ja uurimisperioodil sarnasel tasemel.

(117)

Investeeringute tase oli uurimisperioodil kõrgem, kui see oli olnud 2011. aastal. Aastatel 2012 ja 2013 oli investeeringute tase siiski palju madalam ja uurimisperioodil toimunud kasv ei tasakaalustanud eelnenud aastatel aset leidnud kahanemist. Uurimisperioodil toimunud investeeringute kasvu võib suurel määral seletada ühe suure investeeringuga, mille tegi koostööd tegev liidu tootja, et asendada hädavajalik seade, mis oli purunenud. Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus oli uurimisperioodil oluliselt madalam kui 2011. aastal.

(118)

Liidu tootmisharu kaotas 4 % turuosa kahaneval turul, samas vähenes ta müük liidu turul 11 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi kogu vaatlusalusel perioodil madalaks, kuigi veidi kasvas, võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega, peamiselt tänu märkimisväärsele ekspordi kasvule liidu tootmisharus. Samal ajal kui liidu tootmisharu mingil määral taastus 2012. ja 2013. aasta negatiivsetest tulemustest, tootmisharu kasumlikkus langes vaatlusalusel perioodil ning oli uurimisperioodi lõpus vaid 1,5–2,0 %, palju madalamal määratud sihtkasumist, milleks oli 5 % (vt ajutise määruse põhjendus 126).

(119)

Asjaolu, et mõned kahjunäitajad, nagu näiteks tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste, tootlikkus, rahavoog, investeeringud või investeeringutasuvus jäid suhteliselt samale tasemele või paranesid, ei muuda järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, nagu on selgitatud põhjenduses 122.

(120)

Eksportivad tootjad ja Tata väitsid, et asjaolu, et mitmed näitajad osutavad positiivsele/stabiilsele suundumusele, tähendab, et liidu tootmisharu olukord ei ole kahjustatud. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Esiteks sätestab alusmääruse artikli 3 lõige 5, et uurides liidu tootmisharu, hinnatakse kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis mõjutavad tootmisharu olukorda ja et seejuures „ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist”. Teiseks ei ole olulise kahju olemasolu kindlakstegemiseks tarvis, et kõikide asjakohaste majandusnäitajate ja -tegurite suundumus oleks negatiivne. Mõne kahjunäitaja stabiilne või isegi positiivne suundumus ei välista olulise kahju olemasolu. Sellise uurimise tulemus peab põhinema kõikide näitajate koondhinnangul, mida on täielikult kinnitanud ka Euroopa kohtupraktika (11).

(121)

Madal kasumlikkus, millega kaasneb müügi ja turuosade vähenemine liidus, asetab liidu tootmisharu väga raskesse majanduslikku ja finantsolukorda.

(122)

Kõikide asjakohaste kahjunäitajate igakülgse analüüsi tulemusel ja võttes arvesse liidu tootmisharu rasket majanduslikku ja finantsolukorda, järeldatakse, et tootmisharu kannab olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(123)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mõlemad India eksportivad tootjad ja Tata, et liidu tootmisharu olukord ja Indiast pärinev import ei lange ajaliselt kokku ja et liidu tootmisharu kahjulik olukord ei ole põhjustatud Indiast pärit impordi tõttu. Eriti tõid nad esile, et liidu tootmisharu jõudis uurimisperioodil tagasi kasumisse ja müügimahud suurenesid, samal ajal, kui Indiast pärit impordi mahud olid suured. Samuti väitsid nad, et komisjon jättis kohaselt hindamata teised tegurid, eriti finantskriisi ja liidu tootmisharu liigse tootmisvõimsuse, mis olid peamisteks kahju põhjustajateks. Kõnealuseid väiteid korrati mitmel korral pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(124)

Kui analüüsitakse, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses, tuleb võtta eriti arvesse, kas dumpinguhinnaga import on hindu märkimisväärselt alla löönud. Selleks tuleb teha võrdlus liidu tootmisharu samasuguse toote hinnaga. Komisjon analüüsis, kas asjaomase impordi mõjul hinnad langesid märkimisväärselt või kas oli takistatud hindade kasv, mis vastasel korral oleks aset leidnud. Komisjon tuletas meelde, et pidev surve madala dumpinguhinnaga impordi poolt, mis ei võimalda liidu tootmisharul oma müügihindu kohandada, võib kujutada endast põhjuslikku seost alusmääruse tähenduses (12).

(125)

Ajutise määruse põhjenduses 102 komisjon tõdes, et liidu tarbimise märkimisväärse languse põhjuseks aastatel 2011 ja 2012 olid ülemaailmne finantskriis ja kahanevad avaliku sektori kulutused ning et kõnealune langus tarbimises mõjutas liidu tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi alguses. Siiski, alates 2013. aastast, kui tarbimine oli liidus ikka veel madalseisus, kuni uurimisperioodi lõpuni, kasvas Indiast pärit dumpinguhindadega import liitu märkimisväärselt, 16 % võrreldes üldise 10 %lise kasvuga kogu vaatlusalusel perioodil. Samas kasvas Indiast pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil peaaegu 18 % ja alates 2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 6 %. See sai võimalikuks, kuna vaatlusalust toodet müüdi oluliselt odavamate hindadega, kui olid liidu tootmisharu hinnad. Uurimise käigus tehti kindlaks, et India dumpinguhinnaga eksport lõi uurimisperioodil liidu hinnad alla enam kui 30 %.

(126)

Selle tulemusena, vaatamata kogu maailma taastumisele finantskriisist ja liidu tarbimise kasvule alates 2013. aastast, ei saanud liidu tootmisharu nimetatud asjaoludest täiel määral kasu. Kuigi liidu tootmisharu müügimaht suurenes alates 2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, vähenes kogu müügimaht vaatlusalusel perioodil 10 %, võrreldes Indiast pärit impordiga, mis kasvas samal ajavahemikul 10 %. Dumpinguhindadega impordi sissevool Indiast, mis lõi liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, ei võimaldanud liidu tootmisharul oma müügimahte liidu turul suurendada tasemele, mis oleks taganud jätkusuutliku kasumitaseme. Oma tootmismahtude säilitamiseks suurendas liidu tootmisharu oma ekspordimahte (vt tabel allpool). Seega esines ajaline kokkulangevus liidu tootmisharu hindu märkimisväärselt alla lööva (umbes 30 %) dumpinguhindadega impordi, mis langetas märkimisväärselt hindu liidu turul, mis omakorda takistas hinnatõusu, mis oleks vastasel korral aset leidnud ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel uurimisperioodil.

(127)

Koostööd tegevate liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Koostööd tegevate liidu tootjate eksport

(128)

Liidu tootmisharu müük väljaspool liitu suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt – 30 %, samal ajal kui keskmine müügihind jäi suhteliselt stabiilseks. Seetõttu on müük väljaspool liitu tegelikult kahju leevendav tegur. Kui müük väljaspool liitu ei oleks suurenenud, oleks liidu tootmisharu olnud veelgi kahjulikumas olukorras.

(129)

Jindal juhtis tähelepanu, et liidu tootmisharu eksportmüügihinnad olid madalamad liidu müügihindadest ja ei võinud seetõttu kahju leevendada. Suurenenud müük väljaspool liitu võimaldas liidu tootmisharul rohkem toota, säilitada tööhõive taseme ning suurendada tootmisvõimsuse rakendusastet, mis tähendab paremat püsikulude katmist. Asjaolu, et keskmise ekspordiühiku hinnad olid veidi madalamad (5 % ulatuses) liidu müügihindadest, põhjuseks võivad olla mitmed erinevad tegurid, nagu näiteks, et müüdi vähem keerukaid tooteliike, diameetrid olid suuremad, müügitehingute mahud olid suuremad jne ja seetõttu võisid väljaspool liitu olla hinnad madalamad kui müügikulu liidus.

(130)

Eksportivad tootjad väitsid samuti, et kaebuse esitaja oli ise endale selle kahju tekitanud, kuna ta keskendus järjest enam tootmistegevusele Hiina Rahvavabariigis ning suure osa tema müügist muudesse riikidesse peale Euroopa Liidu moodustavad Hiina tooted, mis on põhjuseks muu hulgas ka madalale tootmisvõimsuse rakendusastmele. Komisjon ei nõustunud selle väitega. Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tootmisharu eksportmüük märkimisväärselt 30 %, mis hoidis ära languse tootmises ning mitmete muude kahjunäitajate halvenemise.

(131)

Eksportivad tootjad ja Tata väitsid, et kahju põhjustajaks on liigne struktuuriline tootmisvõimsus. Asjaolu, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste oli vaatlusalusel perioodil madal, ei tähenda siiski tingimata, et ta kannataks liigse struktuurilise tootmisvõimsuse ja/või sellises ulatuses ebaefektiivsuse tõttu, mis õigustaks mittekahjustava hinna allapoole korrigeerimist. Tuletatakse meelde, et 2011. aastal, vaatamata madalale tootmisvõimsuse rakendusastmele, mis oli siis isegi madalam kui uurimisperioodil, oli liidu tootmisharu kasumlikkus kõrgem. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(132)

Jindal väitis, et liidu tootmisharu müügi-, üld- ja halduskulud kahekordistusid vaatlusalusel perioodil ja et see oli tegur, mis põhjustas kahju, mis omakorda katkestas põhjusliku seose. Siiski lükati kõnealune väide tagasi, kuna leiti, et müügi-, üld- ja halduskulud olid vaatlusalusel perioodil ainult veidi suurenenud.

(133)

Eksportivad tootjad ja Tata väitsid, et investeeringute kasv on selge märk paranenud olukorrast ja et kasvav Indiast pärit import ei põhjusta kahju. Komisjon ei nõustunud. Esiteks oli isegi suurenenud investeeringute maht 22–24 miljonit eurot suhteliselt väike võrreldes liidu tootmisharu kogumüügiga, mis ulatus üle 400 miljoni euro. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 117, purunes ühel liidu tootjal üks suur vedela raua segisti. Segisti asendamiseks oli vaja uurimisperioodil teha suur põhivara soetamise kulutus.

(134)

ECL leidis, et vähenenud kasumlikkuse põhjuseks oli selle seadme purunemine. Tuleb märkida, et juba esialgses etapis koostati arvutused, mille alusel eraldati segisti purunemise mõju kasumlikkusele ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(135)

Jindal väitis samuti, et uurimisperioodil suurenenud vahe ühiku müügihinna ja tootmiskulude vahel viitab põhjusliku seose puudumisele dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel. Nagu on selgitatud põhjenduses 108, ei ole ühiku müügihind ja tootmiskulud kindlaksmääratud ühel ja samal alusel ja seetõttu ei ole nende kahe näitaja vahel korrelatsiooni. Igal juhul ei olnud hinna kasv tootmiskulude suhtes uurimisperioodil piisav, et taastada liidu tootmisharu sihtkasum.

(136)

Sama eksportiv tootja leidis, et võttes arvesse asjaolu, et impordihinnad olid 2011. aastal ja uurimisperioodil samal tasemel (COMEXTi andmete alusel), võib teha järelduse, et hindade allalöömine / oluliselt madalamad hinnad ja liidu tootmisharu head tulemused 2011. aastal kattuvad ajaliselt. Kõnealune hüpotees põhineb eeldustel, mida komisjon ei jaga. Liidu tootmisharu olukord ei olnud 2011. aastal hea, kuna tema kasumlikkus oli alla sihttaset, milleks oli 5 %.

(137)

Kui ei oleks toimunud märkimisväärset liidu tootmisharu müügihindade allalöömist Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi poolt, mis surus hinnad märkimisväärselt madalale tasemele või takistas hinnatõusu, mis vastupidisel korral oleks aset leidnud, oleks liidu tootmisharu müügimahud kasvanud, tootmisvõimsuse rakendusaste oleks paranenud ja kasumlikkuse tase oleks samuti tõusnud. Seetõttu teeb komisjon järelduse, et kõnealuse olulise kahju põhjustas liidu tootmisharule Indiast pärit dumpinguhindadega import, mis oli takistuseks hinnatõusule, mis oleks liidu tootmisharul võimaldanud taas saada jätkusuutlikku kasumit. Asjaomast põhjuslikku seost ei kõrvaldanud muud tegurid, nagu näiteks finantskriis, liidu eksportmüük, madalad tootmisvõimsuse rakendusastmed jne, nagu on selgitatud põhjendustes eespool.

(138)

Kuna rohkem märkusi põhjusliku seose kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 109 esitatud järeldused.

(139)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et ei oleks liidu huvides kehtestada dumpinguvastaseid meetmeid India suhtes, kuna kaebuse esitaja on liidu turul valitsevas seisundis, ning võttes arvesse, et kaebuse esitaja toodab vaatlusalust toodet Hiinas ja saaks toodet lihtsalt liitu importida juhul, kui India suhtes kehtestatakse meetmed, mis tema valitsevat seisundit veelgi tugevdaks.

(140)

Käesolev uurimine on näidanud, et kaebuse esitajaga seotud Hiina tootmisüksustest pärinev import liitu on olnud uurimisperioodil tähtsusetu. Samuti ei ole märke, et kaebuse esitaja hakkaks tulevikus kõnealuseid Hiina tootmisüksuseid kasutama Indiast pärit impordi asendamise eesmärgil juhul, kui meetmed kehtestatakse.

(141)

Nagu on viidatud ajutises määruses, saatis komisjon välja täiendava teabenõude, et analüüsida sügavamalt meetmete kehtestamise võimalikku mõju konkurentsiolukorrale. Komisjon sai umbes 50 vastust, peamiselt liidu vaatlusaluse toote turustajatelt, ehitusettevõtjatelt ja mitmelt vee-ettevõttelt, kelle nimed on leitavad avalikust failist.

(142)

Peaaegu kõik täiendavale teabenõudele vastanud kasutajad tundsid muret kaebuse esitaja väga suure turuosa üle ja väljendasid kartust, et peale dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist on tema peamised konkurendid, s.o India äriühingud, sunnitud liidu turult lahkuma, jättes kaebuse esitaja valitsevasse seisundisse. Mõned turustajad väitsid, et SG PAM oli keeldunud nendega kauplemast või oli pakkunud neile vähem soodsamaid tingimusi, kuna nad olid hakanud koostööd tegema eksportivate tootjatega. Üks kasutaja esitas kaks hinnapakkumist, mis tema arvates näitasid, et SG PAM oli oma hindu umbes 25 % tõstnud 2015. aasta detsembris. Mõned kasutajad väitsid, et SG PAM oli kasutanud ära oma tugevat positsiooni ja mõjutanud pakkumusmenetlusi.

(143)

On küll tõsi, et Euroopa Liidu konkurentsireeglid kehtestavad märkimisväärse turuosaga äriühingute jaoks rangemad käitumisreeglid, ent valitseva mõju ja selle kuritarvituse kindlakstegemine on konkurentsiasutuste ülesanne. Konkurentsiasutused alustavad menetlust asjaomase tooteturu ja geograafilise turu uurimisega. Näiteks juhtumi puhul, mis puudutas HDPE ja MDPE kanalisatsioonitorusid ei välistatud, et need konkureerivad keragrafiitmalmist ja terasest torudega, kuigi lõpuks jäeti tooteturg määratlemata (13). Käesoleva juhtumi puhul ei saanud komisjon asjakohast tooteturgu ja geograafilist turgu määratleda, kuna talle ei olnud esitatud ametlikku kaebust konkurentsiolukorra kohta.

(144)

Ainuõiguslikud turustuskokkulepped, mis pakuvad soodsamaid tingimusi või isegi rangemaid vertikaalseid piiranguid kaupade turustamisel, ei ole iseenesest ebaseaduslikud (14) ja lõpliku hinnangu andmine, kas asjaomased piirangud on konkurentsi kahjustavad või isegi kuritahtlikud, on konkurentsiasutuse pädevuses. Mis puudutab hinnapakkumisi, mis väidetavalt osutasid hinna tõstmisele SG PAMi poolt, siis komisjon leidis, et neid on raske võrrelda ilma põhjalikuma pakkumiste sisu ja kaasnevate tingimuste uurimiseta. Pealegi laekus komisjonile ainult üks tõend väidetava hinnatõstmise kohta, mis iseenesest ei tõesta, et hinnatõstmine oli laiaulatuslik.

(145)

Dumpinguvastastes menetlustes uurib komisjon konkurentsiprobleeme vaid nii palju, kui on vaja selleks, et kindlaks teha, kas dumpinguvastaste meetmete rakendamine on selgelt liidu huvide vastu. Selline analüüs ei saa hõlmata konkurentsiolukorra hindamist rangelt õiguslikus mõttes, sest seda võivad teha ainult pädevad konkurentsiasutused. Iga juhul ei esitatud veenvaid tõendeid, et kaebuse esitaja hakkaks juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtestatakse, muul moel konkurentsi kahjustama, v.a sellega, et tal on juba praegu turul tugev positsioon. Ei esitatud ühtki konkurentsiasutuse otsust, mis oleks kinnitanud, et kaebuse esitaja käitumine seoses vaatlusaluse tootega oleks konkurentsi kahjustav. Ei esitatud ühtki kohtuotsust, mis oleks kinnitanud, et kaebuse esitaja oleks mõjutanud pakkumusmenetlusi.

(146)

Tuletatakse meelde, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada liidu tootjatele ja kolmandatest riikidest tootjatele võrdsed tingimused konkureerimiseks, ja mitte eksportivate tootjate turult välja tõrjumine. Seepärast kehtestatakse liidu eeskirjade alusel tollimaksud sellisel tasemel, mis võimaldavad India eksportijatel jätkata endiselt konkureerimist liidu tootjatega, ent õiglaste hindadega. Kombineeritud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed kehtestatakse dumpingu ja subsiidiumide tasandile, mis jääb madalamale allalöödud hindade tasemest.

(147)

Peale selle on mitu kolmandates riikides asuvat tootjat (Hiinas, Türgis, Venemaal ja Šveitsis), kes juba müüvad liidu turule. Vaatlusalusel perioodil oli nende müügimaht väike ja vähenev. Ilmnes, et üks müügi vähenemise põhjustest teiste importijate puhul oli India tootjate agressiivne hinnakujundus, kuna nende hinnad olid kaugelt madalamad kõikide teiste suuremate importivate riikide hindadest (v.a Venemaa).

(148)

Kasutajad kinnitasid, et juhul, kui liidu tootmisharu tõstab ühepoolselt hindu, võib import teistest riikidest keskpikas perspektiivis suureneda, kui vastavad kolmandate riikide eksportijad on saanud kätte täiendavad, liikmesriikide poolt nõutavad sertifikaadid.

(149)

Seepärast komisjon nõustus, et huvide kaalumisel ja tasakaalustamisel tuleb prioriteediks seada liidu tootmisharu kaitsmine kahjustava dumpingu eest kasutajate huvide ees vältida võimalikku negatiivselt mõju konkurentsiolukorrale liidu turul. Ohtu, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine võib tugevdada juhtiva liidu tootja niigi tugevat positsiooni, leevendavad mitmed tegurid, näiteks konkureerivad jätkuvalt India, teiste eksportijate ning asendustooted, mis tagab piisava konkurentsisurve liidu tootmisharule, et ära hoida võimalikke negatiivseid mõjusid konkurentsiolukorrale liidu turul. Lõpuks tuleb korrata, et komisjon on valmis jälgima oma meetmete mõju konkurentsiolukorrale liidu turul.

(150)

Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 121 esitatud järeldus.

(151)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Jindal, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi lisamise asemel tootmiskulude hulka liidu tootmisharu jaoks mittekahjustava hinna kindlakstegemise eesmärgil, tuleks mittekahjustavat hinda allapoole korrigeerida liidu tootmisharu liigse struktuurilise tootmisvõimsuse ja ebatõhususe tõttu. Komisjon ei olnud arvamusel, et eksisteerib liigne struktuuriline tootmisvõimsus, nagu on märgitud põhjenduses 131, ning lükkas seetõttu kõnealuse väite tagasi.

(152)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mõlemad eksportivad tootjad, et metoodika, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamiseks, ei olnud korrektne, kuna võrdlus liidu müügihindadega ei põhine tegelikul, liidu esimeselt sõltumatult kliendilt küsitud hinnal, vaid arvestuslikul ekspordihinnal, mis on kunstlikult madal. Seepärast on kahjumarginaal kunstlikult kõrge. Kõnealune väide esitati uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(153)

Kahjumarginaali väljaarvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale madalama maksumäära kohaldamine kui see, mis põhineb dumpingumarginaalil, on piisav, et kõrvaldada dumpinguhindadega impordi poolt tekitatud kahju. Käesolev hinnang põhineb ekspordihinnal liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva eksportmüügi puhul määratakse ekspordihind, analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava lähenemisviisiga, esimesele sõltumatule kliendile edasimüügi hinna alusel, mida on kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu element, ja kuna nimetatud artikkel on ainus alusmääruse artikkel, milles antakse juhiseid ekspordihinna määramiseks, on selle artikli kasutamine analoogia põhjal õigustatud. Alusmääruse artikli 2 lõige 9 sätestab aluse tootmiskulude vajadusel mahaarvamiseks, nagu ka kõikide teiste kulude, mis tekivad importimise ja edasimüügi vahel. Seetõttu komisjon leidis, et rakendatud metoodika annab õige aluse hindade võrdlemiseks ning seega ka kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks.

(154)

Seepärast lükatakse asjaomane väide tagasi ning kinnitatakse metoodika kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 123–127.

(155)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingumarginaalide tasemel. Käesoleval juhul tuleks tollimaksu määr samuti kehtestada kindlakstehtud dumpingumarginaalide tasemel.

(156)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles liidu tootmisharu meetmete kehtestamist pigem koguseliste kui väärtuseliste tollimaksudena. Tuletatakse meelde, et esialgses etapis kehtestati väärtuselised tollimaksud. Väärtuselised tollimaksud on tavapäraselt eelistatud meetmete vorm, kuna nad muudavad ekspordihinna muutumisel meetmed tulemuslikumaks. Liidu tootmisharu taotles koguseliste meetmete kehtestamist kolmel peamisel põhjusel:

(157)

Mis puutub tootmisharu poolt esitatud esimesse põhjusesse, siis on mis tahes India ekspordihinna vähenemist peale uurimisperioodi, mis on viinud dumpingu suurenemiseni, kohasem käsitleda kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 3 vahepealse läbivaatamise käigus. Mis puutub teise põhjusesse, mis on teatud määral seotud esimese põhjusega, siis alusmääruses on erisäte, mis reguleerib, kuidas toimida kulude absorbeerimisele suunatud tegevuste puhul. Tuleb märkida, et absorptsiooni käsitlev säte (alusmääruse artikkel 12) näeb ette, et muutusi normaalväärtustes võib uuesti läbi vaadata, mis kinnitab sõnaselgelt, et ekspordihindade langus võib olla põhjustatud muutustest kuludes, mis viib edasi normaalväärtuse ja sellest tulenevalt dumpingu taseme vähenemiseni. Lõpuks, seoses kolmanda punktiga, on tootmisharu ise tunnistanud, et keragrafiitmalmist torude peamise toorme, rauamaagi, hind on alates 2014. aastast langenud. See avaldab mõju normaalväärtusele ja ekspordihinnale, mis omakorda mõjutab dumpingutaset. On tõenäoline, et rauamaagi hindade langus on põhjustanud keragrafiitmalmist torude hindade languse pärast uurimisperioodi lõppu. Asjaolu, et keragrafiitmalmist torude hinnad võivad muutuda sarnaselt toormehinna muutustega ei ole põhjuseks fikseeritud tollimaksu kehtestamiseks väärtuselise tollimaksu asemel.

(158)

Kõikidel eespool esitatud põhjustel leitakse, et fikseeritud tollimaks, mis oleks importijatele ülemäära koormav olukordades, kui ekspordihinnad langevad kooskõlas toormehindadega, ei ole põhjendatud. Fikseeritud tollimaksud sobivad enam ühetaoliste toodete jaoks ja mitte selliste jaoks, nagu on kõnealune toode, mis hõlmab palju erinevaid tooteliike.

(159)

Paralleelselt dumpinguvastase uurimisega viidi läbi ka subsiidiumidevastane uurimine. Võttes arvesse väiksema tollimaksu reeglit ja asjaolu, et lõplikud subsiidiumimarginaalid on madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, peaks komisjon kehtestama lõpliku tasakaalustava tollimaksu kindlakstehtud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel ning seejärel kehtestama lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis oleks kooskõlas asjaomase kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega.

(160)

Vältimaks dumpinguvastaste meetmetega seoses kahekordselt arvesseminekut, võttis komisjon arvesse asjaolu, et subsiidiumidest kolm on ekspordisubsiidiumid, mis alandavad tõhusalt ekspordihindu ning suurendavad sel viisil vastavalt dumpingumarginaale. Komisjon vähendas dumpingumarginaali subsiidiumisummade võrra, mis tehti kindlaks seoses ekspordiga kaasnevate skeemidega paralleelse subsiidiumidevastase uurimise käigus. Eespool kirjeldatu põhjal on kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

(161)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad tehti kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute olukorda, mis tehti käesoleva uurimise ajal kindlaks. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikidele teistele äriühingutele” kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes vaatlusaluse toote impordile, mis pärineb vaatlusalusest riigist ja mille on tootnud kõnealused äriühingud ja seega konkreetselt nimetatud õigussubjektid. Kõnealuseid määrasid ei tohiks kohaldada vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, kelle nime ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, kelle puhul peaks kehtima „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(162)

Kõik taotlused rakendada kõnealuseid äriühingu individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast üksuse nimemuudatust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata komisjonile (15) koos kogu asjakohase teabega, eriti mis puudutab mis tahes tootmisega seotud muudatust ettevõtte tegevuses, omamaist ja eksportmüüki, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuudatusega või kõnealuse muutustega tootmis- ja müügiüksustes. Vajadusel muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(163)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad järgmist: kehtiva ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse neile kõikide teiste äriühingute suhtes rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(164)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kombineeritud lõplikke määrasid, tuleks vabastada.

(165)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et üks eksportiv tootja on asunud kehtestatud ajutisi tollimakse absorbeerima, keeldudes hindu tõstmast. Seda väidet ei ole võimalik kontrollida käesoleva uurimise raames. Juhul, kui esitatakse eraldi absorptsioonivastane taotlus, on võimalik algatada alusmääruse artikli 12 lõike 1 alusel läbivaatamine, kui esitatakse esmapilgul usutavana näivad tõendid.

(166)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,