18.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/90

(1)

Komisjon võttis 26. novembril 2015 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2016) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 17.–18. märtsil 2016 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Komisjon võttis 26. novembril 2015 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Sloveeniat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal päeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta. Euroopa Ülemkogu kiitis 18.–19. veebruaril 2016 soovituse heaks ja 8. märtsil 2016 võttis nõukogu selle vastu (3). Pidades silmas majandus- ja rahaliidu riikide tihedaid majandusseoseid, peaks Sloveenia riigina, mille rahaühik on euro, tagama kõnealuse soovituse täieliku ja õigeaegse rakendamise.

(2)

26. veebruaril 2016 avaldati 2016. aasta aruanne Sloveenia kohta. Selles hinnati Sloveenia edusamme nõukogu poolt 14. juulil 2015 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi. Põhjaliku analüüsi tulemused esitas komisjon 8. märtsil 2016. Komisjon järeldab oma analüüsi põhjal, et Sloveenias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. Puudused pangandussektoris, ettevõtete võlakoormus, investeeringute puudumine ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse pika perioodi ohutase on need nõrgad kohad, millega tuleb tegeleda. Sloveenia pangandussektori usaldusväärsus on taastunud. Laenumahu kasv on siiski endiselt negatiivne ja viivislaenude osakaal suhteliselt suur. Sloveenia jaoks on oluline maandada riske, mis on seotud riigi rahanduse jätkusuutlikkusega ja tulenevad surve suurenemisest riigi tervishoiu- ja pensionisüsteemidele, ning vähendada suurenenud valitsemissektori võlga. Lisaks on vaja vähendada investeerimist pärssivaid takistusi, eelkõige avaliku halduse valdkonnas. Sotsiaalpartnereid on vaja ulatuslikumalt kaasata nii poliitika kujundamisse kui ka struktuurireformide rakendamisse, eelkõige pensione, tervishoidu, pikaajalist hooldust ja tööturupoliitikat käsitlevates küsimustes.

(3)

Sloveenia esitas 15. aprillil 2016 nii oma 2016. aasta riikliku reformikava kui ka 2016. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi võeti arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega.

(5)

Sloveenia 2016. aasta stabiilsusprogrammist ilmneb, et pagulaste erakorralisel sissevoolul on märkimisväärne mõju eelarvele, ning programmis esitatakse piisavad tõendid nende täiendavate eelarvekulude ulatuse ja olemuse kohta. Komisjoni arvamuse kohaselt ulatus abikõlblike täiendavate kulude summa 2015. aastal 0,06 %-ni SKPst ning praeguse prognoosi kohaselt ulatub see 2016. aastal 0,07 %-ni SKPst. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 3 sätted võtavad arvesse seda lisakulu, sest pagulaste sissevool on ebatavaline sündmus, selle mõju Sloveenia riigi rahandusele on märkimisväärne ning keskpika perioodi eelarve-eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamine ei seaks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Kuna Sloveenia suhtes rakendati 2015. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, siis osutatud sätteid riigi suhtes ei kohaldatud. Lõplik hinnang 2016. aasta kohta, sealhulgas abikõlblike summade kohta, koostatakse 2017. aasta kevadel, lähtudes Sloveenia ametiasutuste esitatud vaatlusandmetest.

(6)

Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamist kohaldatakse Sloveenia suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda. 2016. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt on valitsusel kavas parandada järk-järgult valitsemissektori nominaalset eelarvepositsiooni – 2,2 %-lt SKPst 2016. aastal 0,4 %-le SKPst 2019. aastal. Vaatamata stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele on eelarve struktuurne tasakaal, mis on ühtlasi keskpika perioodi eelarve-eesmärk, kavas saavutada alles 2020. aastal pärast programmiperioodi lõppu. Ometi viitab ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon, (5) et 2019. aastal on struktuurne eelarvepuudujääk 1,2 % SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenema 2016. aastal 80,2 %-le SKPst ja jätkama vähenemist, olles 2019. aastal 73,8 % SKPst. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Ent kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks alates 2017. aastast võetavaid meetmeid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud. Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2017. aastal Sloveenia SKP lõhe 1,8 % SKPst, samas kui kavandatud potentsiaalne kasvumäär on 1,1 % ja SKP reaalkasv 2,3 % SKPst. Seega on Sloveenia majanduslik seis 2017. aastal hinnangu kohaselt hea ning eelarve struktuuri on vaja kohandada 1 % ulatuses SKPst. Sloveenia võimaliku kasvu ja SKP lõhe arvutamise osas püsib siiski suur ebakindlus, võttes arvesse Sloveenia tööturu erilist olukorda, eriti suurt majanduslangust aastatel 2008–2013 ja rakendatavaid struktuurireforme. SKP lõhe alternatiivse hindamise kohaselt, mis hõlmab pikemat ajavahemikku ja kajastab hindamismeetodi käimasolevat läbivaatamist, kahaneb Sloveenia SKP lõhe aeglasemalt, mis tähendab, et oleks ennatlik kinnitada Sloveenia majanduse head seisu 2017. aastal. Seetõttu on praeguses olukorras asjakohasem, et 2017. aastal jätkataks tavapäraselt struktuurse eelarvepositsiooni parandamist. Näib olevat oht, et keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks soovitatavast kohandamiskavast kaldutakse 2016. aastal mõningal määral kõrvale, ning kui poliitikat ei muudeta, on oht, et 2017. aastal kaldutakse sellest märkimisväärselt kõrvale. 2016. aasta kohta tehtud järeldus ei muutu ka juhul, kui hinnangus ei oleks võetud arvesse pagulaste erakorralise sissevoolu mõju eelarvele. Kavandatu kohaselt peaks Sloveenia järgima 2016. aastal võlareegliga seotud üleminekukorda ning 2017. aastal selle nõudeid üldiselt täitma. Tuginedes stabiilsusprogrammi hindamisele ja võttes arvesse komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi, on nõukogu arvamusel, et on oht, et Sloveenia ei suuda stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid täita. Seepärast tuleb tal nõuete täitmiseks võtta 2016. ja 2017. aastal täiendavaid meetmeid.

(7)

2015. aasta juulis võttis parlament vastu eelarve-eeskirjade seaduse. Siiski ei ole veel nimetatud ametisse sõltumatut eelarvenõukogu, kes teostab järelevalvet kõnealuste eesmärkide rakendamise üle. Lisaks on vastu võtmata riigi rahanduse seaduse muudatused, mis on vajalikud eelarve-eeskirjade seaduse täielikuks rakendamiseks ning mille eesmärk on luua seaduslik alus, et võtta eelarvestamisel kasutusele mitmeaastane lähenemisviis.

(8)

Valitsemissektori suur võlg, mis on tublisti üle 60 % SKPst, muudab Sloveenia haavatavaks nominaalkasvu ja intressimäära järskude muutuste korral. Sloveenia elanikkond vananeb kiiremini kui enamikus liikmesriikides. Kuna riiklikke kulutusi pensionidele, tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele on kavas suurendada, on Sloveenia pikaajalise jätkusuutlikkuse mahajäämuse näitaja teistest liikmesriikidest kõrgem ning riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on Sloveenias habras. Sloveenia kavandatud riiklikud pensionikulutused on kõikidest liikmesriikidest suurimad ja prognooside kohaselt kasvavad need 11,8 %-lt SKPst 2013. aastal 15,3 %-le SKPst 2060. aastal. Prognooside kohaselt kasvab vanadussõltuvusmäär ajavahemikul 2013–2060 rohkem kui kaks korda, avaldades pensionisüsteemile tugevat survet. Prognoositud kaudsed kohustused, mis tulenevad elanikkonna vananemisega seotud kulutustest, osutavad rahvastiku vananemisega kaasnevatele pikaajalistele probleemidele. Lisaks võib tulevikus tekkida olukord, kus vähese tööstaažiga inimestel puudub piisav sissetulek, kuna suureneb selliste inimeste arv, kelle tööstaaž on ebapiisav või lühike, k.a seetõttu, et nad sisenevad tööturule hilja ja töötavad ajutistel või vähese tootlikkusega töökohtadel. Valge raamat pensionide kohta avaldati 2016. aasta aprillis ja sellele toetudes toimub ulatuslik avalik konsultatsioon. Konsultatsiooni tulemusi võetakse arvesse pensionisüsteemi reformimisel, mis peaks saama heakskiidu parlamendi praeguse koosseisu ametiaja jooksul. Sotsiaalpartneritega on jõutud kiiresti kokkuleppele reformi põhielementide osas, mis käsitlevad pensioniiga, pensionide taset, indekseerimist ja teise samba optimeerimist.

(9)

Elanikkonna vananemise tõttu suurenevad avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele prognooside kohaselt aastaks 2060 enam kui kaks korda. See on Sloveenia eelarve jätkusuutlikkuse jaoks suur probleem. Prognooside kohaselt suureneb 80-aastaste ja vanemate osakaal kolm korda, kasvades 4,6 %-lt 2013. aastal 12,4 %-le 2060. aastal. Ajavahemikus 2003–2013 kasvasid kogukulud pikaajalisele hooldusele 85 %, kusjuures erasektori kulud kasvasid kiiremini kui avaliku sektori kulutused. Sloveenias puudub integreeritud pikaajalise hoolduse süsteem. Sloveenia kulud on peamiselt seotud riiklike mitterahaliste hüvitistega ja enamik kuludest on seotud hoolekandeasutuste, mitte koduhooldusega, kuigi mõlemad näitajad jäävad allapoole ELi keskmist. Tervishoiusüsteemi kulutasuvust on võimalik märkimisväärselt parandada, kui tugevdada meetmeid, mille eesmärk on parandada esmatasandi arstiabi, kus peab toimuma selekteerimine, liikuda statsionaarselt haiglaravilt ambulatoorsele ravile, parandada haiglate töö tõhusust ja juhtimist, täiustada tervishoiuteenustega seotud lepingute sõlmimise ja maksete tegemise protsessi, töötada välja parem kuluteabesüsteem, et kohandada diagnoosipõhisteks rühmadeks jaotamise imporditud süsteemi ja arendada edasi kvaliteedijärelevalve raamistikku. Ühishangete osakaal on väike ja lepingute sõlmimisel on peamiseks kriteeriumiks madal hind. Koostatud on tervishoiusüsteemi põhjalik ülevaade ning valitsuses võeti 2015. aasta lõpus ja parlamendis 2016. aasta märtsis vastu resolutsioon riikliku tervishoiuteenuste kava kohta aastateks 2016–2025. Resolutsioon sisaldab strateegilist kava tervishoiusüsteemi arendamiseks. Mõned selle meetmed on rakendamisel, samas kui ettepanekud muude oluliste siduvate rakendusmeetmete kohta on koostamisel ja tuleb veel esitada. Samuti ei selgu, kas reformi raames käsitletakse selliseid põhiküsimusi nagu integreeritud automaatsed stabiliseerimiskavad, mis leevendaksid tulu kõikumist kogu majandustsükli jooksul, või juurdepääs teenustele ja teenuste osutamise kvaliteet. Pikaajalise hoolduse seaduse, tervishoiuseaduse ja ravikindlustuse seaduse vastuvõtmist on korduvalt edasi lükatud, kuid praeguse ajakava kohaselt loodetakse need vastu võtta 2016. aasta teisel poolel.

(10)

Tööturu olukord paraneb tasapisi ja sotsiaalsed tingimused on stabiliseerunud. Töökohtade loomine on tõusuteel ja tööpuudus väheneb. Siiski on eakamate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturul osalemise määr jätkuvalt madal. Kõigist töötutest moodustavad pikaajalised töötud endiselt üle poole ning märkimisväärne osa pikaajalistest töötutest on madala kvalifikatsiooniga või vanemad kui 50 aastat. Aktiivsete tööturupoliitika meetmete suunised aastateks 2016–2020 toetavad seni rakendatud lähenemisviisi, kuigi osutatud poliitikavaldkonna rahastamine on endiselt vähene. Novembris 2015 kehtestati tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete suhtes ajutine erand, mida kohaldatakse juhul, kui vastpalgatud töötajal on vanust rohkem kui 55 aastat. Lisaks on 2016. aastal kavas esitada ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks, mis võimaldaksid pikendada tööelu (sealhulgas töökeskkonna kohandamise abil) ja oleksid asjakohased ka pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast. Palkade kasv on kooskõlas tööviljakuse kasvuga ning toetab jätkuvalt välist konkurentsivõimet. Novembris 2015 võttis parlament vastu ametiühingute poolt välja pakutud seaduseelnõu, milles esitati miinimumpalga uus määratlus, et jätta välja teatavad preemiad. Selle tulemusena taganesid tööandjate organisatsioonid sotsiaalkokkuleppest ning sotsiaaldialoog nõrgenes märkimisväärselt.

(11)

Edusamme on tehtud viivislaenude restruktureerimise osas, kuigi nende tase on kriisieelse ajaga võrreldes endiselt kõrge. Sloveenias on rakendatud mitmeid poliitilisi meetmeid pangandussektori jätkusuutlikkuse parandamiseks. Need hõlmavad pankade suutlikkuse suurendamist ja konkreetsete eesmärkidega tegevuskavade kehtestamist viivislaenude vähendamiseks. Sloveenias on kehtestatud mitu meedet krediidiriski juhtimiseks. Positiivseid tulemusi on oodata 2016. aasta keskel. Lühemas perspektiivis on poliitilisteks prioriteetideks jõuda viivislaenude tasumisel kokkuleppele ja juhtida krediidiriski. Suurte äriühingute tegevuse ja finantsvaldkonna restruktureerimine on lõpule viidud ning restruktureerimislepingute järgimist kontrollitakse pidevalt. Pankade varahaldusettevõtja (BAMC) toimib täielikult ja kindlaks on määratud selle strateegia aastateks 2017–2022. Kuigi pankade varahaldusettevõtja on saavutanud edu laenuportfelli restruktureerimisel, on siiski säilinud märkimisväärne oht riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. 2015. aastal põhjustas valitsemissektori eelarvepuudujäägist (2,9 % SKPst) 1 % SKPst varahaldusettevõtja tegevus. Pankade varahaldusettevõtja tegevuse järelevalve oli ebapiisav, sest valitsus alahindas 2015. aastal märkimisväärselt varahaldusettevõtja eelarvepuudujääki (0,7 % SKPst) ega olnud teadlik varahaldusettevõtja poolt mahakantud laenude mahust. Täiendavad restruktureerimisvahendid on samuti kättesaadavad. Innustudes suurte äriühingute restruktureerimisel saavutatud edust, alustas Sloveenia ka mitmesuguste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate restruktureerimist. Praegu rakendavad pangad väikeste ja keskmise suurusega (VKEd) ettevõtjate restruktureerimise suuniseid. Rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemisel VKEde ja mikroettevõtjate jaoks on tehtud edusamme. Nende juurdepääs alternatiivsetele rahastamisallikatele, näiteks riskikapitalile, on siiski piiratud. Hoolimata sellest, et võla- ja omakapitaliinstrumentide kättesaadavus turul on suurenenud, sõltuvad väikeettevõtjad endiselt liiga palju pangalaenudest. Seepärast on osutatud sektor väga tundlik laenuturu muutuste suhtes.

(12)

Investeeringute kasv on olnud viimastel aastatel tagasihoidlik ning see on piiranud Sloveenia majandustoodangut ja majanduskasvu väljavaateid. Erasektori investeeringud vähenesid majanduskriisi ajal järsult ja vähenes ka nende osatähtsus SKPs. Avaliku sektori investeeringud sõltuvad tugevasti ELi vahendite dünaamikast, seetõttu on vaja rohkem tootlikke investeeringuid, et stimuleerida ja säilitada majanduskasvu. Peamiselt tänu erastamisprotsessis tehtud jõupingutustele on välismaised otseinvesteeringud Sloveenias viimase kahe aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Siiski mõjutab Sloveenia ettevõtluskeskkonda endiselt nii finantsvõimenduse vähendamine ja suur halduskoormus, eelkõige sellistes valdkondades nagu ehitus ja ruumiline planeerimine ning maksukohustuse täitmine, kui ka eeskirjad, millega piiratakse juurdepääsu reguleeritud kutsealadele ja nendel tegutsemist, mis pidurdab investeeringute juurdevoolu. Selleks et lihtsustada ettevõtlust Sloveenias, on vaja suurendada ettevõtjate usaldust, kõrvaldada avaliku halduse kitsaskohad ja vähendada bürokraatiat, mis tuleneb seaduste ja määruste suurest hulgast ja õigusaktide sagedasest muutmisest. Valitsuse koonddokumendis sätestatud halduskoormuse vähendamise meetmetest on rakendatud ligikaudu pooled, kuid mõned, eelkõige ehituslubade ja ruumilise planeerimisega seotud asjakohased meetmed, on edasi lükatud.

(13)

Avaliku halduse arengustrateegia aastateks 2015–2020, mille vastuvõtmine moodustas osa Sloveenia vastavustingimustest, et saada juurdepääs Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele aastatel 2014–2020, hõlmab mitut valdkonda. Seepärast on strateegia nõuetekohaseks ja õigeaegseks rakendamiseks vaja, et ministeeriumid oma tegevust koordineeriksid. Valitsus võttis 2016. aasta veebruaris vastu teise vahearuande korruptsiooni suhtes nulltolerantsi kehtestamist hõlmava programmi rakendamise kohta. Programmi rakendamisel on tehtud teatavaid edusamme. Paraku on osa programmiga ettenähtud meetmetest (tervishoiusektori ühishanked, kuritegevuse uurimine pangandussektoris, ametialast ausust ja korruptsiooni tõkestamist käsitleva seaduse vastuvõtmine) edasi lükatud. Ametialast ausust ja korruptsiooni tõkestamist käsitleva seaduse kavandatud muutmine annab võimaluse parandada korruptsiooniennetuskomisjoni toimimist, suurendades selle usaldusväärsust ja tegevuse tõhusust. Õigussüsteemis on vähenenud kohtumenetluste pikkus ja kohtuasjade arv, mis oli varem väga suur. Osaliselt on see tingitud uute kohtuasjade arvu vähenemisest. Teataval määral on vähenemisele kaasa aidanud ka täitemenetluse ja statistilise analüüsiga seotud muudatused. Ülemkohus jätkab menetlusprotsessi ajakohastamist kohtutes ja kohtuasjade haldamise süsteemide reformimist. Vaatamata sellele, et maksejõuetusraamistikku on parandatud ja ettevõtete reorganiseerimiseks on loodud paremad võimalused, on likvideerimismenetlus aeganõudev ja ebatõhus.

(14)

Riigi sekkumine majandusse on jätkuvalt ulatuslik. Riik on Sloveenia suurim tööandja, varahaldur ja ettevõtete võlakirjade omanik. Lähtudes selle valdkonna kohta Sloveeniale ajavahemikul 2012–2015 antud soovitustest, koostati Sloveenia riikliku valdusettevõtja jaoks uus raamistik. See hõlmab riigivara haldamise strateegiat, varade tootluse kriteeriume ja 2016. aasta majandamiskava. See raamistik täiendab 2014. aasta lõpus vastu võetud äriühingu üldjuhtimise uut koodeksit, mida kohaldatakse riigiettevõtete suhtes. Strateegia kinnitab riigi majanduses osalemise praegust ulatust ja selle eesmärk on parandada riigiettevõtete tulemuslikkust. Läbivaadatud raamistiku rakendamine Sloveenia riikliku valdusettevõtja poolt on olulise tähtsusega, et tagada valitsuse omandisuhete ja reguleerimisega seotud funktsioonide eraldatus ning riigiettevõtete professionaalne haldamine. Osutatud tegevus ja valitud varade edasine erastamine peaks vähendama selle valdkonnaga seotud tingimuslikke eelarvekohustusi. Kooskõlas Sloveenia riikliku valdusettevõtja majandamiskavaga käivitatakse 2016. aastal Nova Ljubljanska Banka (NLB) erastamine.

(15)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Sloveenia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2016. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Sloveeniale esitatud soovituste alusel võetud meetmeid. Arvesse ei ole võetud üksnes nende asjakohasust Sloveenia eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada nii ELi üldist majandusjuhtimist. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(16)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(17)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1, 3 ja 4,

1.

Korrigeerida ülemäärast eelarvepuudujääki ning saavutada 2016. ja 2017. aastal eelarve kohandamine 0,6 % ulatuses SKPst keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suhtes. Kehtestada keskpika perioodi eelarve-eesmärk, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Nimetada ametisse sõltumatu eelarvenõukogu ja muuta riigi rahanduse seadust, et tugevdada eelarveraamistikku. Viia lõpule pikaajalise hoolduse ja tervishoiusüsteemi reform ja seda rakendada, et muuta osutatud süsteemid kulutõhusamaks ning tagada kättesaadava ja kvaliteetse hoolduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Võtta 2017. aasta lõpuks vastu vajalikud meetmed pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse ja adekvaatsuse tagamiseks.

2.

Koostöös tööturu osapooltega suurendada madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet, sealhulgas suunatud elukestva õppe ja aktiveerimise meetmete kaudu.

3.

Parandada krediidivõimeliste äriühingute rahastamistingimusi, sh pakkudes jätkusuutlikke lahendusi viivislaenude tasumiseks ja tagades juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisallikatele. Tagada pankade varahaldusettevõtja strateegia nõuetekohane rakendamine.

4.

Võtta meetmeid, et ajakohastada avalikku haldust ja vähendada ettevõtete halduskoormust. Tugevdada riigiettevõtete juhtimist ja tõhusust.