28.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 357/1

(1)

2009. aasta novembris juhtis kodanike saadetud üksikasjalik teave komisjoni tähelepanu nelja Hispaania spordiklubi Athletic Club Bilbao, Club Atlético Osasuna (Navarra), FC Barcelona ja Real Madrid CFi võimalikule eeliskohtlemisele äriühingu tulumaksu kohaldamisel võrreldes spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingutega. Hispaanial paluti seda 15. veebruaril, 12. aprillil ja 28. septembril 2010 kommenteerida. Märkused saadi 23. märtsil ja 15. detsembril 2010.

(2)

18. detsembri 2013. aasta kirjas teatas komisjon Hispaaniale oma otsusest algatada seoses nimetatud abiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“). Hispaania edastas oma märkused 17. veebruari 2014. aasta kirjas. 17. detsembril 2015 esitas Hispaania lisateabe.

(3)

Komisjoni otsus alustada menetlust (menetluse algatamise otsus) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abi/meetme kohta.

(4)

Komisjon sai huvitatud isikutelt märkused. Need edastati Hispaaniale, et ta saaks neile vastata; Hispaania märkused saadi 21. novembri 2014. aasta kirjaga.

(5)

1990. aasta ley del deporte (seadus 10/1990) (3) artikli 19 lõikega 1 kohustati kõiki Hispaania profiklubisid (clubes deportivos) kujundama ennast ümber spordiga seotud piiratud vastutusega äriühinguteks (sociedades anónimas deportivas). Sellise meetme põhjenduseks toodi klubide halb juhtimine, kuna selle liikmed ega juhid ei kandnud majanduskahjude korral mingeid finantskohustusi. Uue ettevõtlusvormi (spordiga seotud piiratud vastutusega äriühing) eesmärk oli luua profispordiga tegelevatele klubidele õigusliku ja majandusliku vastutuse mudel, et parandada nende juhtimisvõimalusi.

(6)

Seaduse 10/1990 seitsmenda täiendava sättega (edaspidi „DA 7a“) vabastati kõnealusest kohustusest jalgpalliklubid, millel oli eelneva 4–5 aasta jooksul olnud positiivne saldo. Seaduse preambuli kohaselt põhineb erand asjaolul, et need klubid on juhitud „heade juhtimistavade“ alusel ja seetõttu puudub vajadus tegutsemisvormi muuta. Need klubid võivad säilitada oma praeguse õigusliku struktuuri, kui nende üldkoosolekul ei otsustata teisiti (4).

(7)

Selgus, et sellele tingimusele vastavad vaid Athletic Club Bilbao, Club Atlético Osasuna (Navarra), FC Barcelona ja Real Madrid CF. Seaduses ei mainita sõnaselgelt nende nelja klubi nime, mis said erandist kasu. Need klubid ei muutnud oma tegutsemisvormi spordiga seotud piiratud vastutusega äriühinguks, ehkki neil oleks selleks õigus olnud.

(8)

Spordiklubide maksustamine erineb spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingute suhtes rakendatavast maksusüsteemist; viimaste suhtes kohaldatakse äriühingute tulumaksustamise üldist korda. Spordiklubid on mittetulundusüksused (Entidades sin ánimo de lucro) ja nende kohta kehtib vastavalt Hispaania äriühingu tulumaksu seaduse (Ley del Impuesto sobre Sociedades) artikli 9 lõike 3 punktile a osaline vabastus äriühingu tulumaksust. Osalise vabastuse tulemusel peavad vabastuse saanud klubid mittetulundusüksustena maksma äriühingu tulumaksu seaduse artikli 28 lõike 2 kohaselt oma kommertstulu pealt äriühingu tulumaksu vähendatud 25 % määra ja mitte 30 % üldmäära alusel (kuni 2006. aastani oli see 35 % ja 2007. aastal 32,5 %).

(9)

Hispaania spordiseaduses ei ole sätestatud ajavahemikku sellise erikohtlemise uuesti hindamiseks. Seega on esialgu tingimustele vastanud neljal klubil võimalus saada kasu spordiklubide maksustamise eelisseisundist, olenemata teiste klubide finantsolukorra arengust. Ühelgi majanduslikult tasuval meeskonnal ei ole võimalik uuesti klubi staatust omandada.

(10)

Nimetatud neli klubi tegelevad kutsetegevusega kasumi saamise eesmärgil. Näiteks teenis Real Madrid CF hooajal 2013/2014 tulu 549 miljonit eurot ja FC Barcelona 484 miljonit eurot (5). Tulu saadi sponsorlusest, teleülekandeõiguste, kauba (klubiga seotud fännitoodete, nt klubisärkide koopiate) ja litsentside müügist ning mängupäeval staadionil piletite ja muu müügist. Mõlemad klubid on mitme aasta jooksul olnud Euroopa kõrgliigas tulude poolest juhtival kohal. Athletic Club Bilbao on pidevalt mänginud Hispaania esiliigas ja osaleb korrapäraselt rahvusvahelistel võistlustel, näiteks meistriliigas. Club Atlético Osasuna mängis esiliigas kuni hooajani 2012/2013, mil ta viidi üle riikliku profijalgpallisüsteemi teise liigasse (Segunda Division), ja osales aeg-ajalt profiklubide Euroopa võistlustel.

(11)

Oma esialgses otsuses väitis komisjon, et vähemalt Real Madrid CFil ja FC Barcelonal oli pärast 2000. aastat maksustatavaid tulusid. Aastaaruannetest selgub, et näiteks Real Madrid CFi maksueelne kasum hooajal 2008/2009 oli 25 miljonit eurot, hooajal 2009/2010 31 miljonit eurot, hooajal 2010/2011 47 miljonit eurot, hooajal 2011/2012 32 miljonit eurot ja hooajal 2012/2013 47 miljonit eurot. Need näitajad lubavad oletada märkimisväärse maksustatava tulu olemasolu viimastel aastatel, vähemalt Real Madrid CFi puhul, kellele soodsam 25 % maksumäär 30 % asemel võib anda majandusliku eelise konkurentide ees.

(12)

Menetluse algatamise otsuses määras komisjon kindlaks, et asjaomased jalgpalliklubid kvalifitseeruvad mittetulundusühenduste alla. See ei tühista nende kvalifikatsiooni ettevõtjana vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1. Abi saanud professionaalsel sporditegevusel on kaubanduslik eesmärk (6). Sellised tululoovad tegevused on olemuslikult majanduslikud ja need toimuvad teravas konkurentsis teiste Euroopa suuremate professionaalsete jalgpalliklubidega. Tuluallikad on seotud meeskondade eduga spordivõistlustel. See edu omakorda sõltub suurel määral klubil kasutada olevatest vahenditest, mille abil tõmmata ligi või hoida parimaid mängijaid ja treenereid.

(13)

Maksuerisus võib valikuliselt anda nimetatud neljale klubile eelisseisundi. Komisjon tegi seetõttu menetluse algatamise otsuses esialgse järelduse, et need neli klubi kasutavad soodusmaksumäära kujul eelist, mis maksusüsteemi olemusest lähtudes ei ole põhjendatud. Maksuerisus nende ja teiste klubide vahel kujutab endast mõju, mille on tekitanud seadus 10/1990, mis jättis alles piiratud arvul abisaajaid. Komisjon leidis veel, et selline eelis tuleneb riigi vahenditest, kuna riik loobub võimalikust maksutulust, ning professionaalsetele jalgpalliklubidele antav abi mõjutab liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kauplemist.

(14)

Komisjon tegi menetluse algatamise otsuses esialgse järelduse, et riigi rahaline abi, mis loob eelise professionaalsetele spordiklubidele Athletic Club Bilbao, Club Atlético Osasuna (Navarra), FC Barcelona ja Real Madrid CF, võib suure tõenäosusega moonutada konkurentsi ja mõjutada kauplemist. Seega on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(15)

Komisjon kahtleb abimeetme kokkusobivuses siseturuga. Komisjon leidis samuti, et käesoleva juhtumi puhul ei saa kohaldada ühtegi kokkusobivuse kriteeriumi suunist. Seetõttu tuleb kokkusobivust hinnata vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt, mille järgi võib abi pidada kokkusobivaks siseturuga siis, kui sellega soodustatakse ühistes huvides teatud majandustegevust või teatud majanduspiirkondade arengut.

(16)

Komisjon kahtles, kas on olemas ühistes huvides olev eesmärk, mis õigustaks valikulist tegevustoetust väga tugevatele osalejatele ülimalt konkurentsitihedas majandussektoris. Sellest tulenevalt leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et seadusega 10/1990 kehtestatud kava alusel annab Hispaania soodusmaksumäärade kujul neljale spordiklubile – Athletic Club Bilbao, Club Atlético Osasuna (Navarra), FC Barcelona ja Real Madrid CF – individuaalset tegevusabi, mida ei saa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt õigustada. Komisjon palus Hispaanial ja huvitatud isikutel märkusi esitada.

(17)

Pärast menetluse algatamise otsuse avaldamist sai komisjon seisukohad Real Madrid CFilt, FC Barcelonalt, Athletic Club Bilbaolt, Liga Nacional de Fútbol Profesionalilt, ühelt kodanikult ja organisatsioonidelt, mis soovisid jääda anonüümseks.

(18)

Liga Nacional de Fútbol Profesional viitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 sätestatud spordi eripärale. Ta väidab, et seadusega 10/1990 taheti lihtsalt kehtestada klubide jaoks sotsiaalse vastutuse vabatahtlik süsteem. Ta lisab, et seetõttu puudus reformil maksudega seotud eesmärk. Maksustamisega seotud tagajärjed tekivad soovitud eesmärkide saavutamise käigus kaudselt.

(19)

Athletic Club Bilbao osutab seoses äriühingu tulumaksuga Baskimaa Biskaia ajaloolise territooriumi (Territorio Histórico de Bizkaia) maksuautonoomiale, mida tunnustas ka Üldkohus (7). Selleks, et teha kindlaks, kas Athletic Club Bilbao kasutab valikulist eelist, tuleks seega lähtuda Biskaia ajaloolisest territoriaalsest raamistikust. Ehkki spordiseadust kohaldatakse kogu riigis, ei ole selles sätestatud maksueeskirju. Euroopa Liidu lepingu alusel on liit siiski kohustatud austama liikmesriikide piirkondlikke ja omavalitsuslikke struktuure. Biskaia ajaloolisel territooriumil ei ole spordiga seotud piiratud vastutusega äriühinguid. Seega ei saa klubi sõnul selles piirkonnas toimuda spordiüksuste valikulist kohtlemist. Athletic Club Bilbaod tuleb vaadelda kui subjekti, mille kohta kehtib üldine äriühingute tulumaksustamiskord, mida kohaldatakse kõikide Biskaia ajaloolise territooriumi mittetulundusüksuste suhtes.

(20)

Liga Nacional de Fútbol Profesional, Real Madrid CF, FC Barcelona ja Athletic Club Bilbao leiavad, et äriühingu tulumaksuerisus on õigustatud asjaomase maksu olemuse tõttu; seetõttu ei kujuta see endast valikulist eelist. Spordiklubisid maksustatakse samamoodi nagu teisi mittetulundusüksusi ja samade eeskirjade kohaselt. Mittetulundusüksuste üldist tulumaksustamiskorda ei saa pidada erandiks äriühingute suhtes kohaldatavast tulumaksustamiskorrast. Tegemist on iseseisva üldise maksukorraga, mida kohaldatakse kõikide Hispaania mittetulundusüksuste suhtes, olenemata valdkonnast, suurusest ja piirkonnast. Erinev õiguslik kord piiraks mittetulundusühingute turupõhist tegevust ja vähendaks nende võimalusi luua tulu samamoodi kui kasumile orienteeritud äriühingud. Kasumile orienteeritud äriühingute peamine motiiv kasumi saamiseks on luua jaotatavat tulu, et tagada oma osanikele piisav investeeringutasuvus.

(21)

Real Madrid CF viitab kohtuasjas Kennemer Golf Euroopa Kohtu tehtud otsusele, (8) mille punktides 26, 31 ja 35 sedastatakse, et mittetulundusühenduse eesmärk ei tohi olla liikmetele kasumi teenimine.

(22)

Real Madrid CF ja Athletic Club Bilbao väidavad, et ehkki süstemaatiline kasumi taotlemine ei takista üksuse kategoriseerimist mittetulundusühenduste alla, tuleb saadud kasum kasutada klubi teenuste osutamiseks. Nad rõhutavad asjaolu, et spordiklubi kasumit ei tohi jagada selle liikmete vahel. Sellest tulenevalt ei ole spordiklubid ja spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingud võrreldavas olukorras ei faktiliselt ega õiguslikult. Igal juhul on võimalik maksustamise erinevus põhjendatud Hispaania maksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega.

(23)

Klubi Real Madrid CF väitel ei ole seega kasumi teenimise eesmärk piisav ühiseks võrdlusaluseks. Võrdlusalusena tuleks selle asemel kasutada jagatava kasumi teenimist, mida klubidel ei ole võimalik teha. Real Madrid leiab, et klubid on sarnased ühistutega, ja osutab argumentidele, mis on toodud Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas Paint Graphos (9).

(24)

Real Madrid CF, FC Barcelona ja Liga Nacional de Fútbol Profesional rõhutavad, et spordiklubi juhtorgani suhtes kehtestatud vastutuskord on palju rangem kui spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingute suhtes. Juhatus peab esitama pangagarantii, mis katab 15 % klubi eelarvelistest kulutustest, et tagada selle volituste ajal tekkinud kahjude katmine. Lisaks on juhatuse liikmetel otsene ja piiramatu vastutus oma praeguse ja tulevase isikliku varaga mis tahes kahjude eest, mis ületavad garantiiga kaetud kahjud. Peale selle teostab spordiklubide kommertstegevuse, eelkõige laenude võtmise üle ranget järelevalvet ja kontrolli avalik-õiguslik asutus Hispaania Kõrgem Spordinõukogu (Consejo Superior de Deportes).

(25)

Athletic Club Bilbao ja Liga Nacional de Fútbol Profesional väidavad, et klubide käsutuses ei ole samu vahendeid, mis piiratud vastutusega äriühingutel on seoses juurdepääsuga kapitaliturgudele. Eelkõige ei saa klubid oma kapitali suurendada uute osade emiteerimisega. Lisaks sellele ei toimu erinevate maksumäärade kohaldamise tõttu klubi ja selle kontrollitud äriühingute vahel aruannete konsolideerimist. Seega ei saa klubi ja asjaomaste äriühingute vahel kasumit ja kahjumit tasaarvestada, nii nagu piiratud vastutusega äriühingutel on võimalik konsolideerida nende kontrolli all olevate tütarettevõtete aruanded. FC Barcelona leiab, et klubid on seetõttu ilmselgelt halvemas olukorras võrreldes ülejäänud Euroopaga, kus investorid võivad spordiklubidesse investeerida suuri summasid.

(26)

Seoses erinevatest maksumääradest tulenevate eelistega väidab Real Madrid CF, et madalama maksumäära kehtestamine klubide kui mittetulundusüksuste tegevuskasumile ei saa iseenesest olla soodsam valikuline meede, mis oleks samaväärne riigiabiga. Klubide ja piiratud vastutusega äriühingute tulumaksustamiskorra sisulised erinevused oleks klubidele ebasoodsad ning nulliks nende suhtes kohaldatud pisut madalamast maksumäärast tulenevad eelised. Real Madrid CF osutab asjaolule, et erakorralise kasumi või omakapitali ülekandest saadud kapitalikasumi reinvesteerimise mahaarvamine on spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingute puhul suurem (12 %) kui spordiklubide puhul (7 %). Olenevalt olukorrast võib selline mahaarvamine mõnikord olla väga märkimisväärne.

(27)

Real Madrid CF esitas äriühingu tulumaksu kohta klubi maksuaruande, mis hõlmas ajavahemikku juulist 2000 kuni 30. juunini 2013 ja mille koostasid klubi maksukonsultandid. See aruanne näitab, et Real Madrid CFi jaoks on vaatlusalusel perioodil klubi maksustamiskord mittetulundusüksusena olnud palju ebasoodsam sellest, kui klubi suhtes oleks kohaldatud üldist äriühingute maksustamiskorda.

(28)

Read Madrid CF esitab […] (*1).

(29)

Athletic Club Bilbao rõhutab […].

(30)

Real Madrid CF, FC Barcelona ja Athletic Club Bilbao nõuavad, et väidetavat abi, kui see olemas on, tuleb pidada olemasolevaks abiks. Mittetulundusühenduste erimaksumäär kehtestati enne Hispaania ühinemist Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1986 ning ei ole pärast seda oluliselt muutunud. 27. detsembri seaduses 61/1978 äriühingu tulumaksu kohta (Ley 61/1978, de 27 de diciembre, del Impuesto sobre Sociedades) kavandati mittetulundusühingutele, näiteks jalgpalliklubidele, osalist maksuvabastust ja majandustegevuselt saadud tulu madalamat maksumäära.

(31)

FC Barcelona leiab, et seadusega 10/1990 ei looda iseenesest uut riigiabi meedet. Vastupidi, enamik klubisid jäetakse eelissüsteemist välja. Seega võiks väita, et sellega ei antud klubidele eelist, vaid vähendati abisaajate arvu. See ei kujuta endast uut abi, vaid seaduse järgmist muutmist, mille eesmärk on võrreldes eelneva olukorraga vähendada konkurentsi moonutamist. Athletic Club Bilbao väidab, et seadus 10/1990 ei muutnud klubide olukorda ja nende suhtes jätkati mittetulundusühenduste tulumaksustamiskorra kohaldamist.

(32)

Hispaania märkused on esitanud Baskimaa Biskaia provintsivalitsus (Diputación Foral de Bizkaia) ja Navarra piirkond (Comunidad Foral de Navarra).

(33)

Hispaania kinnitab, et seaduse 10/1990 järgi peavad profivõistlustel osalevad klubid tegevusvormilt muutuma spordiga seotud piiratud vastutusega äriühinguteks. Hispaania rõhutab, et mittetulundusühenduste maksustamiseeskirjad ei hõlma mitte ainult jalgpalliklubisid, vaid kõiki mittetulundusüksusi. Kõikide selliste üksuste jaoks on seaduses sätestatud, et neil tuleb maksta 25 % suurust äriühingu tulumaksu kommertstegevuselt saadud kasumilt. Seetõttu kuuluvad ka profispordist saadud tulud maksustamisele. Spordiklubide kohtlemist võiks seega pidada üldiseks meetmeks, mida kohaldatakse kõikide mittetulundusüksuste suhtes.

(34)

9. veebruaril 2015 teavitas Hispaania komisjoni äriühingu tulumaksueeskirjade muutmisest 27. novembri 2014. aasta äriühingute maksustamise seadusega 27/2014 (del Impuesto sobre Sociedades), (10) mille kohaselt vähendatakse äriühingute üldist 30 % tulumaksumäära 2015. aastal 28 %ni ja pärast 2016. aastat kuni 25 %ni. See tähendab, et spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingute suhtes kohaldatakse alates 2016. aastast samuti 25 % äriühingu tulumaksumäära. Alates 2016. aastast maksustatakse Hispaania sõnul nii klubisid kui ka spordiga seotud piiratud vastutusega äriühinguid ühtemoodi.

(35)

Hispaania rõhutab, et maksuerisus ei tekita eelist, sest klubid tegelikult ei maksa vähem makse. Mittetulundusüksusest sõltuvad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse erinevat maksustamiskorda (nt seetõttu, et need on piiratud vastutusega äriühingud), ei saa kasu maksustamiskorrast, mida kohaldatakse valdusklubide suhtes. Piiratud vastutusega äriühingud saavad kontserni ettevõtete kasumi siiski konsolideerida. Hispaania kasutab andmeid äriühingute kehtiva tulumaksumäära kohta, mida ajavahemikul 2008–2011 maksid need üksused, mille suhtes kohaldati äriühingu tulumaksu, ja näitlikustab nende abil, et eelis ei ole nii oluline, kui viieprotsendine maksumäära erinevus lubab oletada (11).

(36)

Hispaania ning eelkõige Biskaia provintsivalitsus ja Navarra piirkond viitavad äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes riigiabi eeskirjade kohaldamist käsitleva teatise (12) lõigule 25, mille kohaselt võib erinev kohtlemine olla õigustatud maksusüsteemi olemuse ja ülesehitusega. Madalam maksumäär oleks õigustatud, kuna sellest kasu saavad klubid oleksid mittetulundusühendused, mis ei teeni kasumit. Lisaks sellele oleks see õigustatud seetõttu, et erinevalt piiratud vastutusega äriühingute ja nende osanike vahelistest suhetest ei ole klubide eesmärk kasumi jaotamine liikmete vahel.

(37)

Selle väite toetuseks viitab Hispaania Euroopa Kohtu otsusele Itaalia ühistute kohta (13). Selle otsuse punktis 61, mis käsitleb ühistute maksustamist, sedastab kohus, et võttes arvesse tulundusühistute eriomaseid tunnuseid, tuleb niisiis märkida, et selliste nagu põhikohtuasjas kõne all olevate tootmis- ja tööühistute olukorda ei saa põhimõtteliselt pidada õiguslikult ja faktiliselt sarnaseks äriühingute olukorraga, kuid tingimusel, et nad tegutsevad oma liikmete majanduslikes huvides ja et nende suhe oma liikmetega ei ole pelgalt ärialane, vaid isiklik ja individuaalne, milles liikmed aktiivselt osalevad ja milles neil on õigus saada õiglaselt osa ühistu majandustegevuse tulemustest.

(38)

Biskaia provintsivalitsus toob välja erinevuse investorite, kes loodavad teenida ettevõttesse investeerimisest tulu, ja sellise õiguseta klubiliikmete vahel. Komisjon oleks eksiteel, kui ta peaks äriühingute tulumaksustamise peamiseks eesmärgiks äriühingute kasumi maksustamist. Biskaia provintsivalitsuse sõnul ei ole maksustamise peamine eesmärk mitte ainult juriidilise isiku kasumi maksustamine, vaid arvestada tuleb ka asjaoluga, kas kasum on osanike vahel ümber jaotatud ja kas ka osanike kasumiosa on maksustatud.

(39)

Hispaania viitab samuti asjaolule, et ühistute juurdepääs kapitaliturgudele on piiratum, kuna nad ei saa emiteerida kaubeldavaid aktsiaid. Hispaania väidab, et samamoodi ei ole klubidel selliseid vahendeid kapitaliturgudele pääsemiseks nagu piiratud vastutusega äriühingutel. Klubide konkurentsipositsiooni parandamise rahastamiseks ei saa osanikud teha kapitalisüste, näiteks osta kallihinnalisi jalgpallureid. Lisaks on kehtestatud piirangud võlgade võtmiseks (nt vaja saada kinnitus Consejo Superior de Deportesilt). Hispaania osutab samuti eeskirjadele, mis sätestavad spordiklubi juhatuse liikmete isikliku finantsvastutuse klubi negatiivsete tulemuste korral ja mis on rangemad piiratud vastutusega äriühingute juhatajate suhtes kehtestatust.

(40)

Hispaania viitab viimasena asjaolule, et kuningliku dekreedi Real Decreto 177/1981 sobre clubs y federaciones deportivas  (14) artikli 30 kohaselt peab klubi investeerima sporditaristu või väljakute müügist saadud vahendid uuesti samatüübiliste rajatiste ehitamiseks või täiendustöödeks.

(41)

Samamoodi nagu klubid Real Madrid CF ja Athletic Club Bilbao, väidab Hispaania, et kui abi peaks eksisteerima, siis tuleks seda pidada olemasolevaks abiks. Enne seadust 10/1990 kehtis seadus 13/1980 General de la Cultura Física y del Deporte. Selle seaduse kohaselt olid Hispaania ühinemisel Euroopa Liiduga 1986. aastal kõik klubid mittetulundusüksused. Alates 1982. aastast on nende klubide nagu iga teise mittetulundusüksuse kommertstegevuse suhtes kohaldatud madalat äriühingu 15 % tulumaksumäära. Seetõttu oleks mis tahes abi olemasolev abi vastavalt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (15) artikli 1 punkti b alapunktile i (menetlusmäärus), mis hõlmab kõiki abiprogramme ja individuaalset abi, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast ELi toimimise lepingu jõustumist vastavates liikmesriikides. Seadusega 10/1990 vaid kinnitatakse klubide staatust, sealhulgas nende maksustamisest tulenevaid tagajärgi, olgugi et vaid teatud tingimustele vastavate klubide puhul. Maksustamiseelis nende klubide jaoks kehtestati seega enne Hispaania ühinemist 1986. aastal.

(42)

Hispaania ning eelkõige Navarra piirkond ja Biskaia provintsivalitsus osutavad nende piirkondade maksuautonoomiale. Autonoomia hõlmab äriühingu tulumaksumäära suurust. Üldine äriühingu tulumaks on Navarra piirkonnas 30 % ja Biskaia ajaloolises piirkonnas 28 %. Mittetulundusüksuste ärikasumi maksustamismäär on vastavalt 25 % ja 21 %.

(43)

Hispaania põhiseaduses sätestatud maksuautonoomia tõttu ei ole Navarra piirkonnas ja Biskaia provintsivalitsuses vastu võetud üldine maksumeede territoriaalselt valikuline. Mõlemas piirkonnas ei ole ühtegi spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingut. Seega ei saa ükski teine spordiüksus väita, et teda koheldakse ebaõiglaselt. Komisjon tunnistas viga, et ei teinud kindlaks võrdlussüsteemi geograafilist ulatust. Seega, kui komisjon analüüsib, kas teatav maksukohtlemine on diskrimineeriv, tuleb piirkondade maksustamiskordade asjaomase võrdlussüsteemina kasutada kõnealust piirkondlikku maksustamiskorda, kuna selles suhtes on piirkonnad sõltumatud.

(44)

Navarra märgib, et […].

(45)

Samuti tõendab ja toetab Biskaia provintsivalitsus maksuameti maksuhinnangute abil, et Athletic Club Bilbao […].

(46)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale eeldab meetme kvalifitseerumine abiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, et kõik selle sätte tingimused on täidetud (16). Seega on kindlalt kehtestatud, et meetme kvalifitseerimisel riigiabiks peab esiteks olema tegemist riigi sekkumise või vähemalt riigi ressurssidega, teiseks peab sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust, kolmandaks peab see andma abisaajatele eelise ning neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (17).

(47)

Seadusega 10/1990 kehtestatud abikava alusel saavad madalamat maksumäära kasutavad neli klubi riigi ressurssidest tuleneva eelise, kuna riik loobub võimalikust maksutulust. See eelis tuleneb majanduskohustuste, näiteks ettevõtja eelarvet tavaliselt koormavate maksukohustuste kergendamisest (18). Asjaomane madalam maksumäär kujutab endast riigi ressursse, millest riik on loobunud. Meede on seostatav riigiga, sest see tuleneb seaduse 10/1990 kohaldamisest.

(48)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt tuleb kindlaks määrata, kas riigiabi annab ettevõtjatele valikulise eelise võrreldes teiste ettevõtjatega, mis on õiguslikult ja faktiliselt võrreldavas olukorras, kui pidada silmas kõnealuse meetme abil saavutatavat eesmärki.

(49)

Esiteks peab eelis olema ettevõtjale antud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt kvalifitseeruvad jalgpalliklubid ettevõtjateks, kui nad tegelevad majandustegevusega, olenemata nende riikliku õiguse kohasest staatusest. Euroopa Kohus on järjekindlalt määratlenud ettevõtjat kui üksust, mis tegeleb majandustegevusega, olenemata selle õiguslikust staatusest ja rahastamisviisist (19). Riigiabi eeskirjade kohaldamine ei sõltu sellest, kas üksus on loodud kasumit teenima. Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohaselt võivad mittetulundusüksused samuti pakkuda turul kaupu ja teenuseid ning seetõttu võivad nad kvalifitseeruda ettevõtjatena (20). Professionaalsed spordiklubid kvalifitseeruvad seega äriühinguks ning nende suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu konkurentsiseadusi niivõrd, kuivõrd nad tegelevad majandustegevusega (21). Professionaalsed spordiklubid teenivad kasumit piletimüügist, turundustegevusest, teleülekandeõiguste ja fännitoodete müügist, sponsorlusest jm saadud tulult ning konkureerivad üksteise ja teiste professionaalsete jalgpalliüksustega (millel on spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingu staatus). Sellest tulenevalt on analüüsitavad neli klubi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt ettevõtjad.

(50)

Seoses võimaliku valikulise eelisega loobutud maksutulu vormis on Euroopa Kohus töötanud välja kriteeriumid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks (22).

(51)

Nagu komisjon menetluse algatamise otsuses on täpsustatud, on maksuerisus prima facie valikuline, kui see teatavate ettevõtjate puhul lahkneb üldisest või võrdlusalusest maksusüsteemist. Tuleb hinnata, kas võrrelduna teiste ettevõtjatega, mis on maksukorda silmas pidades samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras, sisaldub meetmes teatavate ettevõtjate suhtes kohaldatav erand. Kui meetmes selline erand leidub, võib järeldada, et meetmega antav eelis on prima facie valikuline. Selline meede võib siiski olla õigustatud maksusüsteemi loogikast ja olemusest lähtudes.

(52)

Komisjon kehtestas menetluse algatamise otsuses seoses maksustamisega professionaalsete spordiklubide ühtse võrdlussüsteemi. Kinnitades oma esialgset seisukohta, leiab komisjon, et üldreegel on järgmine: alates 1990. aastast maksustati selliseid ettevõtjaid kui piiratud vastutusega äriühinguid vastavalt äriühingu tulumaksu seadusele. Kuid teatud klubisid maksustati endiselt siiski kui mittetulundusühendusi nende eelnevate aastate majandusnäitajate alusel. De facto olid need tingimused nimetatud nelja professionaalse jalgpalliklubi puhul täidetud. Menetluse algatamise otsuses teatas komisjon samuti, et need neli klubi on samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras kui teised professionaalsed spordiklubid, kui pidada silmas nende maksukorra eesmärki, milleks on tekitada äriühingu kasumilt riigile tulu. Mõlemal on maksubaasiks ettevõtja tulumaksuaasta lõpuks teenitud puhaskasum. Komisjon kinnitab oma esialgset seisukohta.

(53)

Erandina tavalistest maksumääradest, mida kohaldatakse profispordiga tegelevate üksuste suhtes, on teatavate professionaalsete spordiklubide maksustatav sissetulek maksustatud erineva, madalama maksumäära alusel kui teiste samasuguste üksuste oma. Endisi klubisid koheldakse erinevalt, kuna nad saavad kasutada madalamat maksumäära, millele ei ole õigus piiratud vastutusega äriühinguna tegutsevatel klubidel, mille suhtes kohaldatakse seega üldist äriühingu tulumaksumäära. Seega kehtestatakse seaduse 10/1990 artikliga DA 7a prima facie valikuline eelis teatavate professionaalsete spordiklubide suhtes.

(54)

Eelis on ka de facto valikuline, sest seadusega 10/1990 on erand tehtud piiratud arvul abisaajatele. Sellega kehtestati püsiv erinevus, mis põhines klubide 1990. aasta majandusnäitajatel ja mille alusel de facto tekitati neljale klubile võimalus jääda äriühingu tulumaksustamise üldise korra kohaldamisalast välja selliselt, et nende suhtes kohaldatakse mittetulundusühenduste madalamat maksumäära. Kui Hispaania leidis, et klubide juriidiline vorm ei olnud sobilik profivõistlustel osalemiseks, oleks olnud loogiline muuta süsteemi kõikide klubide jaoks.

(55)

Seoses põhjustega, miks professionaalsed jalgpalliklubid ja spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingud ei ole samasuguses faktilises ja õiguslikus olukorras, nagu väidab Hispaania, teatab komisjon, et majanduslike näitajate erinevus ei õigusta erinevat kohtlemist seoses kohustusliku organisatsioonivormiga või praegusel juhul selle puudumisega. Kahjud ei ole teatud organisatsioonivormi olemuslik omadus. Seega ei ole majandusnäitajad objektiivne kriteerium, millega õigustada erinevaid maksustamispõhimõtteid või kehtestada tähtajatult teatavaid tegevusvorme.

(56)

Erinevat kohtlemist ei saa õigustada ka rangema sisekontrollimehhanismiga, millele viitavad Real Madrid CF ja FC Barcelona. Selline sisekontroll ei ole nende klubide maksutaseme juures oluline ega jaota üksusi maksustamise seisukohast kahte mittevõrreldavasse rühma. Lisaks ei sobitu selline põhjendus erineva maksukohtlemise põhimõtetega, nagu selgitatakse allpool (põhjendus 57).

(57)

Erinevat kohtlemist võib siiski õigustada maksustamissüsteemi olemuse ja ülesehitusega (23). Nagu komisjon menetluse algatamise otsuses märkis, on profijalgpallis tegutsevate teatud ettevõtjate kasuks erineva maksukohtlemise kehtestanud liikmesriigi ülesanne näidata, et seda saab tegelikult põhjendada asjaomase süsteemi olemuse ja ülesehitusega (24).

(58)

Nagu eespool öeldud, ei saa majandusnäitajate erinevus olla erineva kohtlemise põhjuseks, kui kõne all on kohustuslik organisatsioonivorm, mis toob kaasa erineva maksustamise. Majandusnäitajad ei ole maksustamisloogikale omane objektiivne kriteerium.

(59)

Lisaks sellele ei saa erinevat kohtlemist õigustada rangemate kontrollimehhanismidega, millele Real Madrid CF ja FC Barcelona viitavad, nagu on selgitatud põhjenduses 55. Sellised sisekontrollid ei ole seotud nende klubide maksustamise tasemega. Peale selle ei sobitu selline põhjendus erineva maksukohtlemise põhimõtetega. Seadusega 10/1990 kehtestatud erineva kohtlemise põhjus oli asjaolu, et paljusid klubisid juhiti halvasti, sest ei nende liikmed ega juhid kandnud majanduskahjude korral rahalist vastutust. Uus spordiga seotud piiratud vastutusega äriühing peaks profiklubidele olema majandusliku ja õigusliku vastutuse alal eeskujuks, et suurendada nende võimalusi klubi paremini juhtida. Kuid siiski näib, et väidetavalt rangemad reeglid muudavad sellise põhjenduse tühiseks. Kui teatud klubide suhtes taheti kohaldada rangemat kontrolli, siis ei ole nimetatud seaduse eesmärgi täitmiseks vaja kohustuslikus korras muuta klubi piiratud vastutusega äriühinguks.

(60)

Hispaania ja mitmed huvitatud isikud väidavad, et kõrvalekalle üldisest maksumäärast on põhjendatud ja seega ei anna eelist, viidates Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Paint Graphos seoses ühistute maksustamisega (25). Selles otsuses märkis kohus, et võttes arvesse kindlaid tegevuspõhimõtteid järgivate tulundusühistute eriomaseid tunnuseid, ei saa nende ettevõtjate olukorda pidada põhimõtteliselt õiguslikult ja faktiliselt sarnaseks äriühingute omaga, tingimusel, et nad tegutsevad oma liikmete majanduslikes huvides, liikmed osalevad aktiivselt selle tegevuses ja neil on õigus saada õiglaselt osa ühistu majandustegevuse tulemustest (26).

(61)

Hispaania ja huvitatud isikud väidavad, et kooskõlas nimetatud otsusega on asjaolu, et klubid ei pea oma kasumit osanike vahel ära jaotama, oluline eripära, mis õigustab kõrvalekallet üldisest maksumäärast.

(62)

Biskaia provintsivalitsus leiab samamoodi, et klubide madalam maksustamismäär on põhjendatud investorite ja klubiliikmete vahelise erinevusega, kuna esimesed loodavad teenida äriühingus osalemiselt tulu, aga teistel sellist õigust ei ole. Maksustamise peamine eesmärk ei ole mitte ainult juriidilise isiku kasumi maksustamine, vaid arvestada tuleb ka asjaoluga, kas kasum on osanike vahel ümber jaotatud ja kas ka nemad on omal tasemel maksustatud.

(63)

Siiski ei saa nende argumentidega põhjendada teatavate professionaalsete jalgpalliklubide väiksemat maksustamist võrreldes teiste professionaalsete spordiüksustega. Komisjon märgib, et selliste argumentidega tahetakse öelda, et jalgpalliklubid ei ole faktiliselt ega õiguslikult võrreldavas olukorras ühegi teise piiratud vastutusega äriühinguga kui et selgitada, et teatud professionaalsete spordiüksuste erandlik maksukohtlemine on õigustatud. Igal juhul püüavad need neli klubi aktiivselt endale kasumit teenida, ehkki nad on mittetulundusüksused. Paint Graphose otsuses oli kohus seisukohal, et tulundusühistute olukorda ei saa põhimõtteliselt pidada õiguslikult ja faktiliselt sarnaseks äriühingute omaga, sest nad tegutsevad oma liikmete majanduslikes huvides ja eelkõige on nende liikmetel õigus saada õiglaselt osa ühistu majandustegevuse tulemustest. Kohus osutab samuti äriühingute otsest maksustamist käsitleva komisjoni teatise punktile 25, milles väljendatakse komisjoni seisukohta, et siseriikliku maksusüsteemi olemusele ja üldisele ülesehitusele võib õiguspäraselt tugineda selleks, et põhjendada seda, et tulundusühistuid, kes jaotavad kogu oma kasumi liikmetele, ei maksustata ühistu tasandil, kuna maks nõutakse sisse liikmetelt (27).

(64)

Nagu Hispaania väidab, on erinevalt ühistutest mittetulundusüksustele iseloomulik see, et neil puudub eesmärk jaotada kasum oma liikmete või üksuste vahel. Klubidel ei ole lubatud kasumit jaotada. Klubid peavad kasutama sissetuleku klubi eesmärkide täitmiseks, mis tähendab, et nad saavad selle täies ulatuses ära kasutada, selle asemel et see osaliselt liikmete vahel ära jaotada.

(65)

Samamoodi, asjaolu, et klubid on kohustatud reinvesteerima sporditaristu või väljakute müügist saadud tulu ehitusse või samaliigilise taristu täiendamisse, ei vähenda nende konkurentsipositsiooni ega ole põhjuseks erinevale ja soodsamale maksukohtlemisele võrreldes teiste professionaalsete spordiüksustega. See pigem innustab neid oma rajatisi täiendama.

(66)

Pidades silmas asjaolu, et klubidel võib olla vähem võimalusi pääseda ligi kapitaliturgudele, ei takista näiteks kapitaliturul aktsiate müümise võimaluse puudumine neil neljal klubil pääseda ligi muud liiki likviidsusvahenditele. Professionaalse spordiklubi jaoks on veel mitmeid võimalusi, näiteks laenud või fännitoodete müük, mille puhul on juurdepääs võrreldav teiste äriühingutega. Väidetav piiratum juurdepääs kapitaliturule ei anna põhjust teatud jalgpalliklubisid kohelda maksustatava kasumi puhul erinevalt. Põhjendamata on isegi asjaolu, kas seeläbi vähenevad riskid või kas see suurendab või vähendab kasumi teenimise võimalusi. Kui klubide ebasoodne olukord on niivõrd märkimisväärne, nagu nad seda väidavad, siis on neil alati võimalus muuta oma ettevõtlusvormi.

(67)

Kuid mis puudutab Hispaania asutuste ja huvitatud isikute esitatud kaalutlusi, siis seoses Hispaania väitega, et eelist ei ole, kui võrrelda mittetulundusüksuste tegelikke maksulaekumisi, on toodud näitajate alusel, mida on taasesitatud põhjenduses 35, näha, et mitte kõikidel, vaid enamikul aastatel oli mittetulundusühendustena maksustatud professionaalsete jalgpalliklubide tegelik maksustamine väiksem kui üldise maksustamiskorra kohaselt maksustatud võrreldavate üksuste oma. Ehkki arvatakse, et mittetulundusüksus ei saa konsolideerida tema valduses olevate äriühingute kasumeid, ei muuda see asjaolu, et peamine tegevus on saada kasu madalamast maksumäärast.

(68)

Real Madrid CF osutab lisaks reinvesteerimiseks mõeldud maksukrediidisüsteemile. Kooskõlas muudetud äriühingu tulumaksu seaduse artikliga 42 on erakorralise kasumi või omakapitali ülekandest saadud kapitalikasumi reinvesteerimise mahaarvamine suurem spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingute puhul (12 %), mille suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksumäära täies ulatuses, kui spordiklubide puhul (7 %), mille suhtes kohaldatakse 25 % suurust äriühingu tulumaksu. Real Madrid CFi sõnul on teatud perioodil klubi kui mittetulundusüksuse maksustamine olnud talle ebasoodsam kui muul juhul kohaldatav piiratud vastutusega äriühingute üldine maksustamiskord. Kuid isegi kui selline olukord leiaks kinnitust, ei näita see, et klubide standardne reinvesteerimiseks mõeldud maksukrediidisüsteem oleks põhimõtteliselt ja pikemas perspektiivis palju kasulikum. Lisaks antakse maksukrediiti vaid kindlatel tingimustel, mida ei kohaldata pidevalt.

(69)

Viimasena osutab Hispaania võimalikele ebasoodsatele tingimustele, mis võivad tekkida UEFA ausa mängu reeglite järgimisel. Kuid need on jalgpalliorganisatsiooni kehtestatud sise-eeskirjad, mille eesmärk on tagada spordiüksuste mõistlik finantsjuhtimine ja vältida kahjumi pidevat tekitamist. Nende abil ei saa põhjendada riigipoolset kasumite erinevat maksustamist. See põhjendus ei ühti võrdlusaluseks oleva maksusüsteemi loogika ja olemusega ning seega ei välista see valikulisuse olemasolu.

(70)

Seega kaldub nimetatud nelja spordiklubi tegelik maksustamine olema väiksem kui profispordis tegevate piiratud vastutusega äriühingute tavaline maksustamine, nagu näha Hispaania toodud näitajatest, mis on taasesitatud põhjenduses 35, isegi kui võtta arvesse, nagu osutab Real Madrid, piiratud vastutusega äriühingute ja mittetulundusüksuste erinevaid võimalusi arvata maha erakorralise tulu või sellise kapitalikasvu reinvesteerimine, mis on saadud omakapitali ülekandest aastal, mil nimetatud reinvesteerimine või ülekanne toimus. Seega, nimetatud nelja klubi kohtlemine mittetulundusliku maksukohtlemise põhimõtete alusel, sealhulgas kohaldades võrreldes teiste professionaalsete spordiklubidega madalamat maksumäära, ei ühti ühegi maksusüsteemi loogikaga ja loob teatud klubidele maksueelise (28). Hispaania ja huvitatud isikute märkustes ei esitatud õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, mis mõjutaks komisjoni menetluse algatamise otsuses tehtud esialgseid järeldusi eelise olemasolu kohta.

(71)

Seetõttu ei saa maksuerandite puhul, mis tulenevad eesmärgist, mis ei ole seotud maksusüsteemiga, mille osa need moodustavad, kõrvale hoiduda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 nõuete täitmisest (29). Riigi meede on valikuline, kuna sellest saavad kasu valitud ettevõtjad, mis on seatud teistsugusesse olukorda kui kõik teised professionaalsed spordiklubid, mille suhtes kohaldatakse piiratud vastutusega äriühingute maksustamiskorda.

(72)

Riigi esimeses liigas mängiva klubi eelis võib lisaks mõjutada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust. Kõik klubid, mille suhtes kohaldatakse mittetulunduslikku maksustamiskorda, kuuluvad vähemalt mingil hetkel riigi esimesse liigasse. Esimeses ja teises liigas mängivad klubid võistlevad Euroopa võistluste kohtade pärast ning tegelevad fännitoodete ja teleülekandeõiguste müügiga. Teleülekandeõiguste ja fännitoodete müük ning sponsorlus on tuluallikad, mille pärast riigi esimese liiga klubid võistlevad nii kodu- kui ka välismaal. Mida rohkem on klubil vahendeid parimaid mängijaid ligi meelitada või neid klubis hoida, seda edukamalt saavad nad võistelda, mis tähendab suuremat tulu mainitud tegevustest. Lisaks sellele on klubide omandisuhete struktuur rahvusvaheline.

(73)

Seetõttu võib riigi rahaline toetus, millega antakse madalama maksumäära kujul eelis teatud professionaalsetele spordiklubidele, mõjutada Euroopa Liidu sisest kaubandust ja moonutada konkurentsi, kuna selle abi tulemusel tugevneb nende rahaline olukord turul võrreldes nende konkurentidega (30). Seega on tegemist abiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Sellist abi on antud neljale klubile igal aastal alates seaduse 10/1990 jõustumisest 1990. aasta oktoobris kuni 2015. aastani. Siinkohal ei ole oluline, et see mõju ei pruukinud olla seaduse 10/1990 esmane eesmärk (31).

(74)

Athletic Club Bilbao on asutatud Biskaia ajaloolisel territooriumil ja Club Atlético Osasuna Navarras. Komisjon ei sea küsimuse alla Biskaia provintsivalitsuse ja Navarra piirkonna maksuautonoomiat ühes nende eelisõigustega. Komisjon ei sea küsimuse alla nende õigust kehtestada oma territooriumil äriühingu tulumaksumäära. Komisjon on teadlik sellisest autonoomiast ka riigiabi eeskirjade kohaldamise ja meetme valikulisuse kindlaks tegemise kontekstis. Kuid see, mida komisjon käesoleva otsuse raames analüüsib, on siiski seotud mõjudega, mida erinevad ettevõtlusvormid võivad avaldada asjaomase maksustamiskorra tingimustes, ning kas selline kohtlemine konkreetsete tingimuste kohaselt on valikuline, võttes arvesse teatud piirkondades kehtivaid äriühingute tulumaksu erisusi.

(75)

Seadust 10/1990 kohaldatakse siiski kogu Hispaania territooriumil ja see võib seega samamoodi tuua kaasa erineva kohtlemise piirkondades, kus on kehtestatud erinev äriühingu tulumaksumäär; seda seni, kuni see maksumäär on teatud professionaalsete jalgpalliklubide (mittetulundusühendused) jaoks erinev võrreldes teiste klubidega, mis on samasuguses olukorras, kuid mille suhtes ei kohaldata erikohtlemist (spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingud). Nagu on kirjeldatud põhjenduses 42, kohaldavad mõlemad piirkonnad tegelikult erinevat äriühingu tulumaksumäära, ehkki maksustamine on sarnane Hispaania maksustamiskorraga. Määravaks ei ole siinkohal asjaolu, et juhuse tõttu võib asjaomastel territooriumidel seadusest 10/1990 kasu saada vaid üks üksus (32). Küsimus ei ole siiski selles, kas Athletic Club Bilbao ja Club Atlético Osasuna võiksid ka edaspidi saada kasu mittetulundusühenduse staatusest, vaid et nende suhtes kohaldatakse madalamat maksumäära, samas kui teiste samasuguses olukorras olevate ettevõtjate suhtes kohaldatakse üldist maksumäära.

(76)

Seoses Hispaania ja huvitatud isikute ettepanekuga, mille kohaselt oleks spordiklubidele madalama äriühingu maksumäära kujul antav abi olemasolev abi, on selge, et üldine maksuerisus äriühingute ja mittetulundusüksuste vahel kehtis juba enne Hispaania ühinemist Euroopa Liiduga. Samuti rõhutati, et sellisest erisusest said kasu kõikide sektorite mittetulundusühendused, olenemata ettevõtja suurusest või asukohast. Hispaania selgitas samuti, et Hispaania ühinemisel 1986. aastal olid kõik jalgpalliklubid mittetulundusüksused. Komisjonil ei ole seega õigust käsitleda analüüsimisel olevat meedet kui uut abi.

(77)

Menetlusmääruse artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt tähendab olemasolev abi kõiki abimeetmeid, mis olid asjaomases liikmesriigis olemas enne Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist ja mida kohaldatakse ka pärast seda. Menetlusmääruse artikli 1 punkti c kohaselt ei hõlma uue abi mõiste mitte ainult täiesti uusi abimeetmeid, vaid ka olemasoleva abi muudatusi. Menetlusmääruse artikli 1 punkti c kohaldamisel on aluseks võetud komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (33) artikli 4 lõige 1, mis kirjeldab olemasoleva toetuse märkimisväärset muudatust kui mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme siseturuga kokkusobivuse hindamist. See tähendab, et olemasoleva abi muudatust, mis võib mõjutada komisjoni esialgset hinnangut kava kokkusobivuse kohta, tuleb pidada uueks abiks.

(78)

Määruse (EÜ) nr 794/2004 artikli 4 lõikes 2 on teavituskohustuse näitena toodud toetusprogrammi kohaldamiskriteeriumide karmistamine. See hõlmab samuti kõlblike abisaajate arvu vähenemist (käesoleval juhul väga märkimisväärne). Seega, olenemata ühinemiseelsete eeskirjade analüüsist, kehtestati seadusega 10/1990 uus kord, mille alusel säilis mittetulunduslik maksukohtlemine vaid teatud jalgpalliklubide suhtes, samas kui teisi professionaalseid klubisid kohustati alluma üldiselt kohaldatavale äriühingu tulumaksustamiskorrale.

(79)

Vaidlusaluse meetmega seati neli ettevõtjat olukorda, mis on soodsam olukorrast, kus ettevõtjate suhtes kohaldatakse õigusaktide alusel üldiseid maksumäärasid. Meetmega luuakse seega erisus sektoris, kus klubid aktiivselt tegutsevad, ja seeläbi mõjutatakse selles sektoris konkurentsi tasakaalu. Eelistatud neli klubi muudetakse võrreldavalt tugevamaks, samas nõrgestades nende konkurentide olukorda. Seadusega 10/1990 jäeti profispordi puhul kõrvale võimalus tegutseda mittetulundusüksusena, kuid võimaldati üksikutel professionaalsetel jalgpalliüksustel jääda soodsamasse õiguslikku keskkonda. Muudatusega kehtestati maksuerisus ühe kindla sektori piires. See muudatus kujutab endast selle sektori ettevõtjate diskrimineerimist, mis ei ole puhtalt formaalne ega halduslik ning võib mõjutada abi siseturuga kokkusobivuse hindamist (nagu nähtub järgmisest osast).

(80)

Viimasena märgib komisjon, et menetlusmääruse artiklis 17 ette nähtud aegumistähtaja möödumise tagajärjel ei muutu uus abi olemasolevaks abiks (34).

(81)

Seetõttu tuleb 1990. aasta seadusega kehtestatud muudatust, millega vähendati võimalike abisaajate arvu ja loodi turul uus konkurentsiolukord, pidada uueks abiks.

(82)

Riigiabi loetakse kokkusobivaks siseturuga, kui see kuulub ükskõik millisesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 loetletud kategooriasse, (35) ning seda võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui komisjon leiab, et see kuulub ükskõik millisesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3 loetletud kategooriasse (36). Abi andval liikmesriigil on siiski kohustus tõestada, et antud riigiabi on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigete 2 ja 3 (37) kohaselt kokkusobiv siseturuga.

(83)

Ei Hispaania ega abisaajad ole väitnud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandid oleksid käesoleval juhul kohaldatavad.

(84)

Komisjon märgib seoses sellega, et kuna madalama maksumäärana antav abi vähendab kulusid, mida tavaliselt peaksid kandma klubid oma äritegevuse käigus, tuleks abi pidada tegevusabiks. Üldjuhul ei saa sedalaadi abi põhimõtteliselt käsitada siseturuga kokkusobivana Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, kuivõrd see ei ole ette nähtud teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks ning pakutavad maksusoodustused ei ole ajaliselt piiratud ega vähenevad või proportsionaalsed sellega, mis on vajalik konkreetse majandusliku mahajäämuse kõrvaldamiseks asjaomastes piirkondades.

(85)

Spordi edendamine võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c mõttes olla ühist huvi pakkuv eesmärk. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1 on kirjas, et liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse. Kuid sama artikli lõike 2 kohaselt tehakse seda eesmärgiga arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse kaudu.

(86)

Hispaania ja huvitatud isikud ei esitanud argumente, mis toetaks abi kokkusobivust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel ja sama lepingu artiklis 165 kirjeldatud mõttes. On ilmselge, et spordi üldine toetamine ei ole kõnealuse meetme eesmärk, sest meetmega soovitakse toetada nelja kindlat professionaalset spordiklubi.

(87)

Komisjon ei saa seega määrata kindlaks ühist huvi pakkuvat eesmärki, millega võiks põhjendada valikulise toetuse andmist teatud tugevatele osalejatele väga konkurentsitihedas majandussektoris ja mis leevendaks siseturu konkurentsi võimalikku moonutamist. Sellest tulenevalt ei ole riigiabi siseturuga kokkusobiv.

(88)

Vastavalt ELi toimimise lepingule ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on komisjon pädev otsustama, et asjaomane liikmesriik peab abi andmise lõpetama või seda muutma, kui on leitud, et abi on siseturuga kokkusobimatu (38). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et riigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada eelnev olukord (39). Sellega on kohus sedastanud, et see eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on tagasi maksnud ebaseadusliku abi kaudu saadud summad, loobudes seega eelisest, mis talle oli antud võrreldes konkurentidega turul, ning enne abi väljamaksmist valitsenud olukord on taastatud (40).

(89)

Kooskõlas kohtupraktikaga on menetlusmääruse artikli 16 lõikes 1 sätestatud, et „kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]“.

(90)

Seega arvestades, et komisjoni ei teavitatud kavast ja et selle kohaselt anti neljale professionaalsele spordiklubile üksikabi, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 108, mida seetõttu tuleb pidada ebaseaduslikuks ja kokkusobimatuks abiks, tuleb see sisse nõuda, et taastada olukord, mis valitses turul enne sellise abi andmist. Sissenõudmine peaks hõlmama ajavahemikku alates eelise saamisest ehk hetkest, kui asjaomane abi anti abisaaja käsutusse, kuni kõik on tagasi makstud, ning sissenõutavatelt summadelt võetakse intressi, kuni kõik on tagasi makstud. Kuupäev, millal abi anti abisaajate käsutusse, on see päev, millal nad maksid äriühingu tulumaksu eelismäära alusel.

(91)

Menetlusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt on komisjonil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Sama määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt algab tähtaja kulg päevast, mil abisaajale antakse ebaseaduslikku abi. Aegumistähtaja arvestamine katkeb, kui komisjon või komisjoni nõudmisel liikmesriik võtab ebaseadusliku abiga seotud mis tahes meetmeid. Sellest tulenevalt on otsustav tegur artiklis 17 osutatud aegumistähtaja alguse määramisel hetk, millal abi tegelikult anti. Selles sättes viidatakse abi andmise hetkele, mitte kuupäevale, millal abikava vastu võeti.

(92)

Kui tegemist on abikavaga, mille käigus antakse eeliseid perioodiliselt, võivad kuupäev, millal abi õigusliku aluse moodustav õigusakt vastu võeti, ja kuupäev, millal asjaomastele ettevõtjatele tegelikult abi anti, olla ajaliselt üksteistest piisavalt kaugel. Sellisel juhul tuleb aegumistähtaja arvutamisel pidada abi abisaajale mitteantuks kuni kuupäevani, millal abisaaja selle tegelikult kätte sai. Seetõttu algab aegumistähtaeg igal aastal kuupäeval, millal tuleb ära maksta äriühingu tulumaks, ehkki abi õiguslikuks aluseks olev õigusakt võeti vastu 1990. aastal (41).

(93)

Hispaania kohustus abi tagasi maksta hõlmab seega kümmet aastat hetkest, kui komisjon palus Hispaanialt esimest korda teavet abimeetme kohta. See toimus 15. veebruaril 2010. Seega algab maksuerinevuse sissenõudmine 2000. aastast.

(94)

Neljale jalgpalliklubile antud abi suurus tekib klubide makstud äriühingu tulumaksu ja tegelikult maksmisele kuuluva äriühingu tulumaksu vahest, kui nende klubide suhtes oleks asjaomasel aastal kohaldatud piiratud vastutusega äriühingu tulumaksueeskirju.

(95)

Tegelik eelis tuleb siiski kindlaks teha ja võtta arvesse mittetulundusüksuste suhtes kohaldatava äriühingu tulumaksustamiskorra eripärasid, mis teatud tingimustes võivad mõnel aastal tekitada ettevõtetele suurema tulumaksukoormuse, kui see oleks olnud alternatiivse stsenaariumi kohaselt spordiga seotud piiratud vastutusega äriühingute maksustamisel. Komisjon võtab arvesse Real Madrid CFi esitatud argumente […]. Komisjon tuletab siiski meelde, et sissenõutava abi tegelik suurus tehakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi sissenõudmismenetluse käigus, mille korraldavad Hispaania asutused tihedas koostöös komisjoniga.

(96)

Komisjon märgib seoses sellega, et Unicredito kohtuasja kohaselt ei võeta sissenõutava abi puhul arvesse hüpoteetilisi tegureid, näiteks arvukad valikud, mida abisaajad oleksid võinud teha, sest tegelikkuses abi toetusel tehtud valikud võivad osutuda pöördumatuks (42).

(97)

Komisjon leiab, et õigusaktiga 10/1990 on Hispaania ebaseaduslikult kehtestanud klubide Athletic Club Bilbao, Club Atlético Osasuna, FC Barcelona ja Real Madrid CF kasuks äriühingu tulumaksu sooduskorra, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3.

(98)

Selline abi ei sobi kokku siseturuga. Sellest tulenevalt tuleb Hispaanial lõpetada nelja klubi erandkohtlemine ning nõuda neilt sisse erinevus nende makstud äriühingu tulumaksu ja äriühingu tulumaksu vahel, mida oleks nende suhtes kohaldatud, kui nende õiguslik vorm oleks tulumaksuaastal 2000 olnud spordiga seotud piiratud vastutusega äriühing,

a)

iga artiklis 1 osutatud abisaaja saadud abi kogusumma;

b)

igalt abisaajalt sissenõutav kogusumma (põhisumma ja intress);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, milles kinnitatakse, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.