Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016D0160

    Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/160, 5. veebruar 2016, millega lubatakse kasutada Toyota Motor Europe'i tõhusaid valgusdiood-välisvalgusteid kui uudset tehnilist lahendust sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 31, 6.2.2016, p. 70–77 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2020; kehtetuks tunnistatud 32020D1806

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/160/oj

    6.2.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 31/70


    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/160,

    5. veebruar 2016,

    millega lubatakse kasutada Toyota Motor Europe'i tõhusaid valgusdiood-välisvalgusteid kui uudset tehnilist lahendust sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 4,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Tootja Toyota Motor Europe NV/SA (edaspidi „taotleja”) esitas 15. aprillil 2015 taotluse tõhusa valgusdiood-välisvalgustite süsteemi kui uudse tehnilise lahenduse heakskiitmiseks. Taotluse täielikkust hinnati kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikliga 4 (2). Komisjon leidis, et esialgses taotluses oli puudu teatav oluline teave, ning palus taotlejal selle teabe lisada. Taotleja esitas nõutud teabe 26. mail 2015. Leiti, et taotlus on täielik, ning ajavahemik taotluse hindamiseks komisjonis algas täieliku teabe ametliku kättesaamise kuupäevale järgneval päeval ehk 27. mail 2015.

    (2)

    Taotlust hinnati kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 12, rakendusmäärusega (EL) nr 725/2011 ja tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse taotlused uudsete tehniliste lahenduste heakskiitmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 (edaspidi „tehnilised suunised”, 2013. aasta veebruari versioon) (3).

    (3)

    Taotluses osutatakse tõhusale välisvalgustite süsteemile, mis hõlmab valgusdioodidega varustatud lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid, eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid, numbritulelaternaid ja tagurdustulelaternaid.

    (4)

    Komisjoni arvates selgub taotluses esitatud teabest, et määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 ja rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklites 2 ja 4 osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud.

    (5)

    Taotleja on tõendanud, et valgusdioode kasutati lähitulelaternates, kaugtulelaternates, eesmistes ääretulelaternates, eesmistes udutulelaternates, tagumistes udutulelaternates, eesmistes suunatulelaternates, tagumistes suunatulelaternates, numbritulelaternates ja tagurdustulelaternates alla 3 % võrdlusaastal (2009) registreeritud uutes sõiduautodes. Selle toetuseks on taotleja osutanud tehnilistele suunistele, milles on esitatud Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsiooni CLEPA algatuse Light Sight Safety kokkuvõte. Taotleja on kasutanud eelnevalt kindlaks määratud funktsioone ja keskmiseid andmeid kooskõlas tehnilistes suunistes kirjeldatud lihtsustatud käsitlusega (2013. aasta veebruari versioon).

    (6)

    Taotleja on kooskõlas tehnilistes suunistes kirjeldatud lihtsustatud käsitlusega kasutanud halogeenvalgusteid võrdlusmaterjalina, mille alusel tõendatakse CO2-heite vähendamise võimet tõhusa välisvalgustite süsteemi puhul, mis hõlmab valgusdioodide kasutamist lähitulelaternates, kaugtulelaternates, eesmistes ääretulelaternates, eesmistes udutulelaternates, tagumistes udutulelaternates, eesmistes suunatulelaternates, tagumistes suunatulelaternates, numbritulelaternates ja tagurdustulelaternates.

    (7)

    Taotleja on esitanud metoodika CO2-heite vähenemise mõõtmiseks. Selles kasutatakse valemeid, mis vastavad tehnilistes suunistes valgustusfunktsioonide kirjeldamiseks kasutatud lihtsustatud käsitluse valemitele. Komisjon on seisukohal, et katsemetoodika annab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi ning võimaldab suure statistilise olulisusega realistlikult tõendada CO2-heite vähendamist uudse tehnilise lahenduse kasutamisega vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklile 6.

    (8)

    Seda arvesse võttes leiab komisjon, et taotleja on piisavalt tõendanud, et tõhusa välisvalgustite süsteemi abil, mis hõlmab lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid ja numbritulelaternaid, vähendatakse heidet vähemalt 1 g CO2/km. Seega tuleks samuti järeldada, et tõhus välisvalgustite süsteem, mis hõlmab lisaks nimetatud laternatele ka valgusdioodidega varustatud eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid ja tagurdustulelaternaid või mis moodustab nende laternate asjakohase kombinatsiooni, peaks vähendama CO2-heidet vähemalt 1 g CO2/km.

    (9)

    Kuna välisvalgustuse sisselülitumist ei nõuta CO2-heitega seotud tüübikinnituskatsetel, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2007 (4) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008, (5) on komisjon nõus, et kõnealuste valgustusfunktsioonide suhtes ei kohaldata standardset katsetsüklit.

    (10)

    Asjaomaste valgusfunktsioonide sisselülitumine on kohustuslik selleks, et tagada sõiduki ohutu kasutamine juhi valikutest sõltumata. Seetõttu leiab komisjon, et uudse tehnilise lahenduse kasutamisega saadav CO2-heite vähendamine on tootja saavutus.

    (11)

    Komisjon leiab, et kontrolliaruande on koostanud sõltumatu ja sertifitseeritud asutus nimega Vehicles Certification Agency (VCA) ning aruanne toetab taotluses esitatud järeldusi.

    (12)

    Seda arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse uudse tehnilise lahenduse heakskiitmisele ei tohiks olla vastuväiteid.

    (13)

    Iga tootja, kes soovib eriheite sihttaseme saavutamiseks vähendada oma keskmist CO2 eriheidet käesoleva otsusega heaks kiidetud uudse tehnilise lahenduse abil, peaks rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 lõike 1 kohaselt osutama käesolevale otsusele asjaomastele sõidukitele EÜ tüübikinnitustunnistuse saamiseks esitatavas taotluses.

    (14)

    Ökoinnovatsiooni üldkoodi määramiseks, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (6) I, VIII ja IX lisale vastavates asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, tuleks kindlaks määrata individuaalne kood, mida kasutatakse käesoleva otsusega heaks kiidetud uudse tehnilise lahenduse tähistamiseks,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    1.   Tõhus välisvalgustite süsteem, mis hõlmab valgusdioodidega varustatud lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid, eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid, numbritulelaternaid ja tagurdustulelaternaid ning mis on ette nähtud kasutamiseks M1-kategooria sõidukites, kiidetakse heaks kui uudne tehniline lahendus määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 tähenduses.

    2.   Kõiki lõikes 1 osutatud valgustusfunktsioone või nende asjakohast kombinatsiooni sisaldava tõhusa välisvalgustite süsteemi kasutamisega vähendatav CO2-heite kogus tehakse kindlaks lisas sätestatud metoodika abil.

    3.   Tüübikinnitusdokumentidesse kantav individuaalne ökoinnovatsiooni kood, mida kasutatakse käesolevas otsuses heaks kiidetud uudse tehnilise lahenduse tähistamiseks, on „15”.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Brüssel, 5. veebruar 2016

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

    (2)  Komisjoni 25. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 725/2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord (ELT L 194, 26.7.2011, lk 19).

    (3)  https://circabc.europa.eu/w/browse/42c4a33e-6fd7-44aa-adac-f28620bd436f

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

    (5)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, 18. juuli 2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).


    LISA

    1.   Katsemetoodika – sissejuhatus

    Selleks et teha kindlaks, kui palju väheneb CO2-heide tänu valgusdioodidega varustatud tõhusale välisvalgustite süsteemile, mis hõlmab lähitulelaternaid, kaugtulelaternaid, eesmisi ääretulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid, tagumisi udutulelaternaid, eesmisi suunatulelaternaid, tagumisi suunatulelaternaid, numbritulelaternaid ja tagurdustulelaternaid või nende asjakohast kombinatsiooni M1-kategooria sõidukis, tuleb kindlaks määrata järgmine:

    a)

    katsetingimused;

    b)

    katsemenetlus;

    c)

    valemid CO2-heite vähenemise arvutamiseks;

    d)

    valemid standardhälbe arvutamiseks;

    e)

    CO2-heite vähenemise kindlakstegemine tüübikinnitusasutustes tõendamiseks.

    2.   Katsetingimused

    Kohaldatakse UN/ECE eeskirja nr 112 (1)„Ühtsed sätted mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega”. Energiatarbe kindlakstegemiseks võetakse aluseks eeskirja nr 112 punkt 6.1.4 ning sama eeskirja 10. lisa punktid 3.2.1 ja 3.2.2.

    3.   Katsemenetlus

    Mõõtmised tuleb teha nii, nagu on näidatud joonisel. Kasutatakse järgmisi seadmeid:

    toiteplokk (vahelduvpinge allikas);

    kaks digitaalset multimeetrit, üks alalisvoolu ja teine alalispinge mõõtmiseks. Katse ülesseadmise joonisel on kujutatud võimalust, kuidas ühendada toiteplokiga alalispinge voltmeeter.

    Katse ülesseadmine

    Image

    Kokku tuleks pingega 13,2 V teha viis voolumõõtmist igale sõidukil kasutatavale valgusti tüübile (lähitulelaternatele, kaugtulelaternatele, eesmistele ääretulelaternatele, eesmistele udutulelaternatele, tagumistele udutulelaternatele, eesmistele suunatulelaternatele, tagumistele suunatulelaternatele, numbritulelaternatele ja tagurdustulelaternatele). Elektroonilise valgusallika juhtseadisega juhitava(te) LED-mooduli(te) korral tehakse mõõtmine taotleja osutatud viisil.

    Alternatiivina võib teha muid voolumõõtmisi muude pingete juures. Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele kontrollitud dokumendid vajaduse kohta teha nimetatud muid mõõtmisi. Kokku tehakse iga täiendava pinge juures viis voolumõõtmist.

    Täpne kasutatud pinge ja mõõdetud vool tuleb esitada nelja kümnendkoha täpsusega.

    4.   Valemid

    CO2-heite vähenemise kindlaksmääramiseks ja selle kindlakstegemiseks, kas läviväärtus 1 g CO2/km on saavutatud, tuleb läbida järgmised etapid:

     

    1. etapp: energiasäästu arvutamine

     

    2. etapp: CO2-heite vähenemise arvutamine

     

    3. etapp: CO2-heite vähenemise veamäära arvutamine

     

    4. etapp: läviväärtuse kontrollimine

    4.1.   Energiasäästu arvutamine

    Kõigi viie mõõtmise puhul arvutatakse kasutatud võimsus nii, et kasutatud pinge korrutatakse mõõdetud vooluga. Kui LED-lampide elektriga varustamiseks kasutatakse samm-mootorit või elektroonilist regulaatorit, siis ei võeta mõõtmisel arvesse vastava komponendi koormust. Selle tulemusena saadakse viis väärtust. Iga väärtus esitatakse nelja kümnendkoha täpsusega. Seejärel arvutatakse kasutatud võimsuse keskmine väärtus. Selleks liidetakse kõnealused viis väärtust ja jagatakse summa viiega.

    Energiasääst arvutatakse järgmise valemi abil.

    Valem 1:

    ΔP = Pbaseline – Peco-innovation

    kus:

    ΔP

    energiasääst [W];

    Pbaseline

    võrdluslahenduse võimsus vastavalt tabelile 1 [W];

    Peco-innovation

    ökoinnovatsiooni puhul kasutatud võimsuse keskmine väärtus [W].

    Tabel 1

    Eri liiki võrdlusvalgustite tarbitav võimsus

    Valgusti liik

    Tarbitav koguvõimsus [W]

    Lähitulelatern

    137

    Kaugtulelatern

    150

    Eesmine ääretulelatern

    12

    Numbritulelatern

    12

    Eesmine udutulelatern

    124

    Tagumine udutulelatern

    26

    Eesmine suunatulelatern

    13

    Tagumine suunatulelatern

    13

    Tagurdustulelatern

    52

    4.2.   CO2-heite vähenemise arvutamine

    Uudse tehnilise lahenduse (tõhusa välisvalgustite süsteemi) abil saavutatava CO2-heite vähenemise koondtulemus arvutatakse valemite 2, 3 ja 4 abil.

    Bensiinimootoriga sõiduki puhul

    Valem 2:

    Formula

    Diiselmootoriga sõiduki puhul

    Valem 3:

    Formula

    Bensiinimootori ja turboülelaaduriga sõiduki puhul

    Valem 4:

    Formula

    Need valemid näitavad uudse tehnilise lahenduse (tõhusa välisvalgustite süsteemi) abil saavutatavat CO2-heite vähenemist kokku (g CO2/km).

    Valemite 2, 3 ja 4 sisendandmed on järgmised:

    ΔPj

    valgustiliigi (j) elektrivõimsuse sääst [W], mis on 1. etapi tulemus;

    UFj

    valgustiliigi (j) kasutuskoefitsient, mis on esitatud tabelis 2;

    m

    uudse tehnilise lahenduse paketti kuuluvate valgustiliikide arv;

    v

    Euroopa uue sõidutsükli (NEDC) keskmine sõidukiirus, milleks on 33,58 km/h;

    VPe – P

    bensiinimootoriga sõidukite efektiivvõimsuse kulu, milleks on 0,264 l/kWh;

    VPe – D

    diiselmootoriga sõidukite efektiivvõimsuse kulu, milleks on 0,22 l/kWh;

    VPe – PT

    diiselmootoriga sõidukite efektiivvõimsuse kulu, milleks on 0,28 l/kWh;

    ηA

    vahelduvvoolugeneraatori kasutegur, milleks on 0,67;

    CFP

    bensiini ümberarvestustegur, milleks on 2 330 g CO2/l;

    CFD

    diislikütuse ümberarvestustegur, milleks on 2 640 g CO2/l.

    Tabel 2

    Eri liiki valgustite kasutuskoefitsient

    Valgusti liik

    Kasutuskoefitsient (UF)

    Lähitulelatern

    0,33

    Kaugtulelatern

    0,03

    Eesmine ääretulelatern

    0,36

    Numbritulelatern

    0,36

    Eesmine udutulelatern

    0,01

    Tagumine udutulelatern

    0,01

    Eesmine suunatulelatern

    0,15

    Tagumine suunatulelatern

    0,15

    Tagurdustulelatern

    0,01

    4.3.   CO2-heite vähenemise statistilise vea arvutamine

    Statistiline viga CO2-heite vähenemises määratakse kindlaks kahes etapis. Esimeses etapis tuleb võimsuse vea väärtus määrata standardhälbena, mis on võrdne keskmise väärtuse ümbruses oleva usaldusvahemikuga 68 %.

    Selleks kasutatakse valemit 5.

    Valem 5:

    Formula

    kus:

    Formula

    valimi keskmise standardhälve [W];

    xi

    valimi väärtus [W];

    Formula

    valimi keskmine väärtus [W];

    n

    vaatluste arv valimi kohta, st 5.

    CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks bensiinimootoriga, turbo-bensiinimootoriga ja diiselmootoriga sõidukite puhul kasutatakse mõõtevea leviku seadust, mida arvutatakse valemiga 6.

    Valem 6:

    Formula

    kus:

    Formula

    CO2-heite koguvähenemise standardhälve [gCO2/km]

    Formula

    mõju, mida avaldab arvutatud CO2-heite vähenemisele Pj

    Formula

    Formula standardhälve [W];

    m

    uudse tehnilise lahenduse paketti kuuluvate valgustiliikide arv

    Valemi 2 asendamisel valemis 6 saame valemi 7, mida kasutatakse bensiinimootoriga sõidukite CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks.

    Valem 7:

    Formula

    Valemi 3 asendamisel valemis 6 saame valemi 8, mida kasutatakse diiselmootoriga sõidukite CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks.

    Valem 8:

    Formula

    Valemi 4 asendamisel valemis 6 saame valemi 9, mida kasutatakse turboülelaaduriga bensiinimootoriga sõidukite CO2-heite vähenemise vea arvutamiseks.

    Valem 9:

    Formula

    4.4.   Läviväärtuse kontrollimine

    Läviväärtuse 1,0 g CO2/km statistiliselt olulise ületamise tõendamiseks tuleks kasutada valemit 10.

    Valem 10:

    Formula

    kus:

    MT

    minimaalne läviväärtus [g CO2/km];

    Formula

    CO2-heite vähenemine kokku [g CO2/km], mis tuleb esitada nelja kümnendkoha täpsusega;

    Formula

    CO2-heite koguvähenemise [g CO2/km] standardhälve, mis tuleb esitada nelja kümnendkoha täpsusega.

    Kui uudse tehnilise lahenduse (tõhusa välisvalgustite süsteemi) abil saavutatav CO2-heite vähenemine kokku on valemi 10 alusel tehtud arvutuste kohaselt väiksem rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 esitatud läviväärtusest, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 teist lõiku.


    (1)  E/ECE/324/Rev.2/Add.111/Rev.3 — E/ECE/TRANS/505/Rev.2/Add.111/Rev.3, 9. jaanuar 2013


    Top