18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 217/7

(1)

Komisjonis 24. novembril 2014. aastal registreeritud kirjaga taotles Itaalia luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 206 ja 226 ning mis käsitleb käibemaksu tasumist ja arveldamise korda.

(2)

Komisjon teatas Itaalia taotlusest teistele liikmesriikidele 16. märtsi 2015. aasta kirjaga. Komisjon teatas 17. märtsi 2015. aasta kirjas Itaaliale, et tal on olemas kogu teave, mida on vaja taotluse hindamiseks.

(3)

Itaalia on kindlaks teinud, et riigiasutustele tarnitava kauba ja osutatavate teenuste puhul esineb hulgaliselt maksudest kõrvalehoidumist. Kõnealuste kaubatarnete ja osutatud teenuste puhul maksab riigiasutus käibemaksu kaubatarnijale või teenuseosutajale, kes üldreeglina on kohustatud need käibemaksusummad maksuametile üle kandma. Itaalia ametiasutused on aga osutanud, et paljud tarnijad ja teenuseosutajad üritavad maksude maksmisest kõrvale hoida ja jätavad käibemaksu maksuametile maksmata.

(4)

Itaalia taotles sellise erandi kohaldamist, mille alusel riigiasutustele tarnitava kauba või osutatavate teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu ei makstaks kaubatarnijale või teenuseosutajale, vaid kantaks eraldiseisvale ja kinnisele pangakontole. Erandina kohaldatav meede peaks võimaldama seda maksudest kõrvalehoidumise viisi välistada, mõjutamata seejuures tasumisele kuuluva käibemaksu summat. Seepärast on vaja teha kõnealuste kaubatarnete ja osutatud teenuste puhul erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 206. Lisaks sellele on vaja teha erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 226, et lisada eraldi märge selle kohta, et käibemaks tuleb maksta selleks ettenähtud kontole.

(5)

Meetmega kaasneb see, et maksukohustuslasel, kes riigiasutusele kaupa tarnib või teenust osutab, võib osutuda vajalikuks sagedamini taotleda käibemaksu tagastamist. Itaalia on osutanud sellele, et ta on vastu võtnud vajalikud õigusnormid ja haldusmeetmed, et kiirendada tagastamistoiminguid eesmärgiga tagada, et asjaomaste maksukohustuslaste mahaarvamisõigust järgitaks täiel määral. Itaalialt tuleks seega nõuda, et ta esitaks 18 kuud pärast erandi kehtima hakkamist komisjonile aruande, milles kirjeldatakse üldolukorda seoses käibemaksutagastustega ja antakse teavet, kui palju kulub keskmiselt aega maksutagastuseks. 2014. aastal kehtestati Itaalias kohustus, mille kohaselt riigiasutustele kaupa tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased peavad esitama arved elektrooniliselt. See peaks siis, kui asjakohane kontrollisüsteem on elektrooniliste andmete põhjal välja töötatud ja kasutusele võetud, võimaldama tulevikus asjaomast sektorit nõuetekohaselt kontrollida. Kui süsteem on täies mahus rakendatud, ei ole direktiivi 2006/112/EÜ sätetest tehtavat erandit enam vaja. Seepärast on Itaalia kinnitanud, et erandina kohaldatava meetme pikendamist ei taotleta.

(6)

Erandina kohaldatav meede on seega kooskõlas taotletava eesmärgiga, sest meede on ajaliselt piiratud ja seda kohaldatakse üksnes sektoris, kus on palju probleeme maksudest kõrvalehoidumisega. Lisaks sellele ei kaasne erandina kohaldatava meetmega ohtu, et maksudest kõrvalehoidumine võiks üle kanduda teistesse sektoritesse või liikmesriikidesse.

(7)

Meetmega taotletud eesmärkide tagamiseks ja selleks, et selle kohaldamine ei tooks maksuperioodi suhtes kaasa õiguskindlusetust, on asjakohane hakata käesolevat määrust kohaldama 1. jaanuarist 2015.

(8)

Erandi kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksupõhiselt laekuvaid liidu omavahendeid,