21.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/1

(1)

29. novembril 2013 algatas Euroopa Komisjon („komisjon”) dumpinguvastase uurimise Indoneesiast („asjaomane riik”) pärit naatriumglutamaadi Euroopa Liitu importimise suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (2) („algatamisteade”).

(2)

Samal päeval kuulutas komisjon välja määruse (EÜ) nr 1225/2009 („algmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise seoses Hiina Rahvavabariigist („Hiina”) pärit naatriumglutamaadi suhtes kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmetega, avaldades teate Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 16. oktoobril 2013 Ajinomoto Foods Europe SAS („kaebuse esitaja”), naatriumglutamaadi ainus tootja liidus, kes esindab seega 100 % kogu liidu naatriumglutamaaditoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Samuti andis komisjon uurimise algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja Indoneesia ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja asjaga teadaolevalt seotud vahendajatele ning kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametnik neid ära kuulaks.

(6)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(7)

Pidades silmas asjaomase riigi eksportivate tootjate ja uurimisega hõlmatud sõltumatute importijate suurt hulka ning selleks, et viia uurimine lõpule õigusaktides ettenähtud aja jooksul, kuulutas komisjon algatamisteates, et ta on otsustanud piirata mõistlikku eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate hulka, keda uuritakse, moodustades valimi kooskõlas algmääruse artikliga 17 (seda nimetatakse ka „väljavõtteliseks uuringuks”).

(8)

Selleks, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik sõltumatud importijad annaksid endast teada ning esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(9)

Nõutud teabe esitasid 14 sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon valimisse kolm ettevõtjat suurima liitu suunatud impordi mahu ning geograafiliselt liidus asumise alusel. Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate importijatega. Märkusi ei esitatud.

(10)

Koostööd kolmest valitud äriühingust tegi hiljem ainult üks, vastates küsimustikule.

(11)

Selleks, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik Indoneesia eksportivad tootjad annaksid endast teada ning esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(12)

Nõutud teabe esitasid neli asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Eksportivate tootjate vähest arvu arvestades otsustas komisjon, et nende puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud ainsale liidu tootjale, neljale valimisse kuuluvale eksportivale tootjale, kolmele valimisse kuuluvale sõltumatule importijale ja kolmekümne kolmele liidus tuvastatud kasutajale.

(14)

Küsimustikule vastasid ainus liidu tootja, üks kolmest väljavalitud sõltumatust importijast, üks vahendaja, kolm neljast teadaolevast eksportivast tootjast ning viis kasutajat.

(15)

Uurimisel sai selgeks, et valimisse kuuluv eksportiv tootja, kes koostööd ei teinud, oli seotud ühe teise valimisse kuuluva eksportiva tootjaga, kes tegi koostööd, vastates küsimustikule.

(16)

Põhjenduses 15 nimetatud koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et teda ei tohiks käsitada seotuna eksportiva tootjaga, kes koostööd ei tee, kuna kummalgi äriühingutest ei ole teise otsustele mingit mõju. Peale selle väitis koostööd tegev eksportiv tootja, et ta ei saaks tootjat, kes koostööd ei tee, sundida vastama. Uurimisel leiti, et mõlemad äriühingud kuulusid samadele aktsionäridele. Seetõttu käsitati neid seotuna ühenduse tolliseadustiku rakendamist käsitleva komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (4) artikli 143 lõike 1 punkti d tähenduses.

(17)

Kolmas koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et Indoneesias on veel üks vaatlusaluse toote tootja, kes kuulub põhjenduses 16 nimetatud kontserni, kuid kes ei andnud endast teada. Kuigi selline tootja on tõepoolest olemas, ei leitud uurimise käigus Eurostati andmetest ega muudest kättesaadavatest allikatest tõendeid sellest, et kõnealune tootja oleks vaatlusalusel perioodil liitu eksportinud. Seetõttu ei nõutud sellelt äriühingult endast teada andmist ega eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikes palutud teabe esitamist. Peale selle, nagu kirjeldatud põhjenduses 48, kehtestati kõigile asjaomase riigi tootjatele, kes ei teinud koostööd, jääktollimaks. Kõnealuse jääktollimaksu alus on algmääruse artikkel 18 ja seda kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele”.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgse kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas.

(19)

Algmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(20)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2010. aasta 1. aprillist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”) (5).

(21)

Vaatlusalune toode on Indoneesiast pärit naatriumglutamaat, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2922 42 00 alla („vaatlusalune toode”). Naatriumglutamaat on toidulisand ja seda kasutatakse peamiselt lõhna- ja maitsetugevdajana suppides, puljongites, kala- ja liharoogades, vürtsisegudes ning valmistoitudes. Seda toodetakse mitmesuguses suuruses valgete lõhnata kristallidena. Naatriumglutamaati kasutatakse ka keemiatööstuses muul otstarbel kui toidulisandina, näiteks pesuainetes.

(22)

Peamiselt valmistatakse seda mitmesuguste suhkrusisaldajate (maisitärklis, tapiokk, suhkrusiirup, suhkruroomelass ja suhkrupeedimelass) kääritamise teel.

(23)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel, Indoneesias toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval tootel ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetaval ja müüdaval tootel on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samuti samad põhilised kasutusotstarbed.

(24)

Üks huvitatud isik väitis, et Indoneesias toodetava naatriumglutamaadi ja liidus toodetava naatriumglutamaadi vahel on märkimisväärne kvaliteedierinevus. Väideti, et selle kvaliteedierinevuse tõttu ei ole liidu tootmisharu toodetav ja liidu turul müüdav naatriumglutamaat Indoneesiast imporditava naatriumglutamaadiga omavahel vahetatav ning seetõttu ei tohiks neid pidada samasugusteks. See väide jäi tõendamata ja oli vastuolus uurimise tulemustega, milles ei leitud Indoneesias ja liidus toodetava naatriumglutamaadi vahel kvaliteedierinevust. Tegelikult ostsid mitu kasutajat naatriumglutamaati nii liidu tootmisharult kui ka Indoneesiast ning kasutasid neid samaks või sarnaseks otstarbeks. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(25)

Eespool kirjeldatust lähtuvalt käsitatakse käesolevas etapis vaatlusalust toodet, Indoneesias toodetavat ja sealsel siseturul müüdavat toodet ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetavat ja müüdavat toodet samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(26)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht omamaise turu sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Sellest lähtuvalt oli iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline.

(27)

Seejärel tegi komisjon kindlaks omamaisel turul müüdavad tootetüübid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tootetüüpidega.

(28)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tootetüübi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tootetüübi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tootetüübi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et Indoneesia eksportivad tootjad, kes koostööd tegid, müüsid vaatlusalust toodet Indoneesia turul tüüpilises koguses võrreldes kogustega, mida samad eksportivad tootjad liitu ekspordivad.

(29)

Seejärel uuris komisjon iga eksportiva tootja puhul, kas nende omamaist müüki saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina algmääruse artikli 2 lõike 4 alusel. Selleks määrati iga tootetüübi puhul kindlaks uurimisperioodil omamaise turu sõltumatutele klientidele kasumlikult müüdud toodangu osakaal.

(30)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tootetüübi kohta olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(31)

Antud juhul oli kõigi eksportivate tootjate kõigi tootetüüpide puhul omamaine müük kasumlik ning kaalutud keskmine hind üle tootmiskulude. Sellele vastavalt arvutati kõigi eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kõigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(32)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või liidus ja sellest väljaspool asuvate seotud äriühingute kaudu.

(33)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(34)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liidu seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Sellisel juhul rakendati kohandusi, et võtta arvesse kasumit (vt põhjendust 35) ning kõiki importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, kaasa arvatud müügi-, üld- ja halduskulusid.

(35)

Sel puhul ei saanud kasutada seotud äriühingute saavutatud kasumimarginaali, kuna seda ei peetud usaldusväärseks. Üks sõltumatu importija tegi koostööd, kuid tema kasumlikkus oli konfidentsiaalne ning seda ei saanud kolmandatele isikutele avaldada. Seetõttu ning muu teabe puudumisel kasutati ekspordihinna määramisel kasumimarginaali 5 %. Sellist marginaali peeti põhjendatuks, kuna seda kasutati ka ühes varasemas samalaadse tootmisharu toodetud keemiatoodet käsitlevas menetluses (6).

(36)

Kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat väitsid, et nende esimeste seotud klientide puhul rakendatud ekspordihinnad põhinevad reaalturuväärtusel ning et seetõttu peaks ekspordihinna kindlaksmääramine põhinema Indoneesia eksportiva tootja ning esimese seotud kliendi vahelise müügi hinnal, mitte aga arvestuslikul ekspordihinnal. Nad väitsid, et nende müügihinnad esimestele seotud klientidele olid samal tasemel kui hinnad sõltumatutele klientidele liidus.

(37)

Uurimisel leiti, et hoolimata sarnastest hinnatasemetest ei olnud seotud äriühingute vahelised siirdehinnad tasemel, mis võimaldaks seotud importijatel liidus mõistlikku kasumit teenida. Samuti ei saa välistada, et seotud äriühingute vahel esines teatud kulusid ning et esines ristkompenseerimist teiste toodete kaudu. Sel põhjusel järeldati, et kontsernisisene siirdehind ei kajastanud toote asjakohast turuväärtust, võrreldes müügiga sõltumatutele klientidele.

(38)

Seetõttu ei saa seotud äriühingute vahelist siirdehinda käsitada reaalturuväärtusel põhinevana ning vastavad väited lükati tagasi. Mõlema eksportiva tootja ekspordihinnad seotud osapoolte kaudu arvutati seega algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, nagu kirjeldatakse eespool põhjendustes 34 ja 35.

(39)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(40)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(41)

Seega tehti kõigil juhtudel, mille kohta oli tõendatud, et need mõjutavad hindade võrreldavust, kohandusi, et arvestada impordimakse, hinnavähendeid, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakkimiskulusid, laenukulusid, komisjonitasusid ja panga teenustasusid.

(42)

Üks eksportiv tootja eksportis naatriumglutamaati väljaspool liitu asuva seotud vahendusäriühingu kaudu, kes müüs toodet edasi liidus asuvale seotud importijale, kes omakorda müüs toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Selle müügi puhul tehti kohandus liiduvälise vahendaja hinnalisandi arvestamiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i.

(43)

Üks eksportiv tootja taotles normaalväärtuse kohandamist stiimulite ja reklaamikulude arvessevõtmiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga k. Uurimisel leiti siiski, et need kulud ei ole üksikute omamaiste müügitehingutega otseselt seotud ning et seetõttu ei saa tõestada, et need oleksid mõjutanud hindade võrreldavust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(44)

Kaks eksportivat tootjat taotlesid normaalväärtuse kohandamist transpordikulude arvessevõtmiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga e. Arvutati välja transpordikulud koduriigis, sealhulgas kaupade tehasest lattu toimetamise kulud. Neid kulusid peeti siiski äriühingusisese logistika kuludeks ning seetõttu ei saanud need sobida normaalväärtuse kohandamiseks algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e alusel.

(45)

Üks huvitatud isik väitis, et liidus toidulisandina müüdav naatriumglutamaat peab vastama teatud puhtusnõuetele (≥99 %), mis on määratletud komisjoni direktiivis 2008/84/EÜ (7). See huvitatud isik väitis, et samal ajal kui liitu eksporditav naatriumglutamaat peab neile nõuetele vastama, ei kohaldata selliseid nõudeid Indoneesia koduturul müüdavale tootele. Seetõttu võiks põhjendatud olla normaalväärtuse kohandamine füüsiliste ja keemiliste omaduste erinevuste alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga a.

(46)

Asjaomane huvitatud isik ei esitanud oma väite toetuseks siiski mingeid arvandmeid, kuna ta ei pakkunud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a järgi ühtki põhjendatud hinnangut sellise väidetava erinevuse turuväärtuse kohta. Peale selle sai komisjon võtta oma võrdluses võimalikke puhtuseastmete erinevusi arvesse tootetüüpe piiritledes. Seetõttu võrreldi omavahel ühelt poolt liidu turule eksporditud ja teiselt poolt Indoneesia siseturul müüdud sama või sarnase puhtuseastmega tootetüüpe. Seetõttu ei olnud kohandamine põhjendatud ja taotlus tuli tagasi lükata.

(47)

Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul võrdles komisjon vaatlusaluse toote vastava tüübi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(48)

Kõigi teiste Indoneesia eksportivate tootjate suhtes tegi komisjon algmääruse artikli 18 kohaselt kõiki kättesaadavaid fakte arvestades kindlaks dumpingumarginaali. Tuleb märkida, et nagu põhjenduses 15 öeldud, otsustas üks eksportiv tootja, et ei tee tahtlikult uurimises koostööd. Seetõttu peeti koostöö määra väheseks. Kooskõlas artikli 18 lõikega 6 otsustas komisjon võtta jääktollimaksu taseme aluseks kõrgeim dumpingumarginaal, mis seondub ühe täielikult koostööd tegeva ja kontrollitud eksportiva tootja tüüpilise ekspordimahuga, võttes kaalutud keskmise alusel arvesse ka selle koostööd tegeva eksportiva tootja jaoks määratud dumpingumarginaali, kes oli seotud koostööst hoiduva eksportiva tootjaga.

(49)

Sellisel alusel on esialgsed dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast (kulud, kindlustus, vedu) liidu piiril ilma tollimakse tasumata) järgmised.

(50)

Samasugust toodet tootis liidus uurimisperioodil üks tootja. See moodustab „liidu tootmisharu” algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(51)

Kuna liidu tootmisharu moodustab ainult üks tootja, siis tuli kõik tundlike andmetega seotud arvandmed konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(52)

Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks, lisades liidu tootmisharu müügile liidu turul Indoneesiast ja teistest riikidest tuleva impordi, lähtudes Eurostati andmetest ja küsimustikus antud vastustest.

(53)

Väideti, et koostööd tegev liidu tootja tuleks liidu tootmisharust välja arvata, kuna ta on seotud ühe tootjaga Indoneesias, kes koostööd ei teinud, ja et uurimine tuleks lõpetada. Antud juhul ei ole siiski vaja koostööd tegevat liidu tootjat liidu tootmisharust välja arvata, hoolimata tema suhtest Indoneesia eksportiva tootjaga, kes koostööd ei teinud, kuna kõnealune ainuke liidu tootja tegi komisjoniga uurimises täielikku koostööd ja teda sai täielikult kontrollida. Peale selle ei olnud asjaolul, et Indoneesia eksportiv tootja koostööd ei teinud, liidu tootjalt kogutud andmete usaldusväärsusele mingit mõju. Seetõttu tuleks see väide kõrvale jätta.

(54)

Liidu tarbimine kujunes järgmiselt.

Tabel 1

Liidu naatriumglutamaadi tarbimine (tonnides)

(55)

Majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses liidu tarbimine vähenes, suurenedes mõnevõrra uuesti majandusaastal 2012/2013 ja uurimisperioodil. Kokkuvõttes langes tarbimine vaatlusalusel perioodil 2 %. Tarbimise vähenemise majandusaastal 2011/2012 võrreldes majandusaastaga 2010/2011 põhjustas peamiselt liidu tootmisharu müügi vähenemine liidu turul, mis tulenes tootmise vähenemisest samal ajal (vt põhjendus 68). Import oli mõlemal aastal sarnasel tasemel. Tarbimise suurenemise majandusaastal 2012/2013 põhjustas peaaegu täielikult impordi suurenemine, kuna liidu tootmisharu müük jäi üldjoontes samaks. Uurimisperioodil aga, kui liidu tootmisharu müük vähenes, suurenes impordi maht oluliselt, eriti Indoneesiast (vt põhjendus 57).

(56)

Komisjon määras impordi mahu kindlaks Eurostati andmete ja küsimustikule antud vastuste põhjal. Impordi turuosa määrati liidu tarbimise alusel, mis on määratud põhjenduses 52.

(57)

Import asjaomasest riigist liitu kujunes järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides)

(58)

Vaatlusalusel perioodil suurenes impordi maht Indoneesiast peaaegu kolm korda. See kasvas pidevalt ja oluliselt, 182 %, majandusaasta 2010/2011 8 638 tonnilt uurimisperioodi 24 385 tonnile.

(59)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vastav turuosa peaaegu kolm korda. See suurenes 187 %, hoolimata tarbimise üldisest vähenemisest (–2 %).

(60)

Komisjon määras impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete ja küsimustikule antud vastuste põhjal.

(61)

Keskmine Indoneesiast liitu tuleva impordi hind kujunes järgmiselt.

Tabel 3

Impordi hinnad (eurot/tonn)

(62)

Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi keskmine hind tõusis pisut majandusaasta 2010/2011 tasemelt majandusaastal 2011/2012, vähenedes majandusaastal 2012/2013 ja veelgi uurimisperioodil. Üldiselt vähenes vaatlusalusel perioodil Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi keskmine hind 6 %.

(63)

Komisjon määras hinna allalöömise uurimisperioodil kindlaks, võrreldes

(64)

Nagu põhjenduses 46 nimetatud, väitis üks eksportiv tootja, et liidus toidulisandina müüdav naatriumglutamaat peab vastama teatavatele liidu õigusaktidega kehtestatud puhtusnõuetele. Eksportiv tootja väitis, et Indoneesiast imporditud ja väljaspool toidusektorit kasutatavatele toodetele selliseid nõudeid ei kohaldata ning et seega võib olla õigustatud kohandus, millega võetaks arvesse keemilisi või füüsikalisi omadusi, võrreldes liidu turul müüdava tootega. Asjaomane eksportiv tootja ei esitanud aga oma väite kinnituseks mingeid arvandmeid. Peale selle sai komisjon võrdlemisel võimalikke puhtusastmete erinevusi arvesse võtta tootetüüpe piiritledes. Seetõttu võrreldi omavahel ühelt poolt liidu turule eksporditud ja teiselt poolt liidu tootmisharu poolt liidu turul müüdud sama või sarnase puhtuseastmega tootetüüpe. Seetõttu ei olnud kohandus põhjendatud ja taotlus lükati tagasi.

(65)

Üks huvitatud isik väitis, et Indoneesiast tuleva impordi hinna allalöömist arvutades tuleks arvesse võtta valuutakõikumiste mõju. Tõepoolest, dumpinguhindadega impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu hindadele uuritakse põhimõtteliselt muu hulgas hinna allalöömise kindlaksmääramise teel. Antud juhul võrreldi ekspordi dumpinguhindu ja liidu tootmisharu müügihindu. Kahju arvutamisel kasutatud ekspordihinnad arvestati aga ümber eurodesse, et andmed oleksid võrreldavad. Vahetuskursside kasutamine käesoleval juhtumil tagab, et hinnavahe on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(66)

Hindu võrreldi tüüpide kaupa sama tasandi tehingute puhul, tehes vajadusel asjakohaseid kohandusi. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu käibest uurimisperioodil. See näitas Indoneesiast tuleva impordi kaalutud keskmist hinna allalöömise marginaali liidu turul vahemikus 0–5 %.

(67)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhindadega impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis uurimisperioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(68)

Liidu kogu tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste oli vaatlusalusel perioodil järgmine.

Tabel 4

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(69)

Tootmine oli vaatlusalusel perioodil kõikuv. Kui majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses see vähenes, siis 2011/2012 ja 2012/2013 võrdluses suurenes ning uurimisperioodil langes madalaimale tasemele. Uurimine näitas, et kõikumisi põhjustasid peamiselt hoolduseks peatamised, mida liidu tootmisharu tegi iga 15 kuu järel, ning kehvad ilmastikutingimused 2010/2011 talvel, mis häirisid ühe peamise tooraine (ammoniaak) tarneid. Uurimisperioodil oli hoolduseks peatamine pikem, millega sooviti vähendada suuri varusid. Kokkuvõttes langes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 9 %.

(70)

Tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilseks.

(71)

Tootmismahu vähenemise ja stabiilse tootmisvõimsuse tulemusel kujunes tootmisvõimsuse rakendusaste vastavalt tootmismahule, s.o kõigepealt vähenes majandusaastal 2011/2012, siis suurenes majandusaastal 2012/2013 ning vähenes uurimisperioodil taas. Üldiselt vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil 9 %, mis on vastavuses tootmismahu vähenemisega.

(72)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(73)

Liidu tootmisharu naatriumglutamaadi müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 17 %. Müügimaht vähenes peamiselt majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses, püsides järgmistel aastatel suhteliselt stabiilsena. Müügimahu vähenemine koos samaaegse tarbimise vähenemise ning Indoneesiast tuleva impordi suurenemisega tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise vaatlusalusel perioodil kokku umbes 15 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2010/2011 ja 2011/2012 majandusaastate vahel 4 %, langedes kokku Indoneesia impordi turuosa samaaegse suurenemisega. Majandusaasta 2012/2013 ja uurimisperioodi võrdluses jätkas liidu tootmisharu turuosa pidevat vähenemist, samal ajal kui Indoneesia impordimaht ja turuosa kasvasid oluliselt suuremaks.

(74)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %, siis liidu tootmisharu müügimaht vähenes 17 %, mis tähendas turuosa vähenemist 15 %.

(75)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(76)

Liidu tootmisharu tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt, kokkuvõttes 8 %. Peamiselt tulenes see kasv varasema sidusäriühingu integreerimisest 2011. aastal ning liidu tootmisharu hooldusüksuse laiendamisest.

(77)

Tootlikkus vähenes tööhõive suurenemise ja tootmismahu vähenemise tulemusel, nagu näidatud tabelis 4 põhjenduses 68.

(78)

Kõik dumpingumarginaalid on selgelt üle miinimumtaseme. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule on oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist tuleva impordi mahtu ja hindu.

(79)

Liidu tootmisharu oli endiselt toibumas varasema Hiinast pärit sama toote dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Kõnealuste meetmete osas on parasjagu paralleelselt käimas meetmete läbivaatamise uurimine kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2, nagu nimetatakse põhjenduses 2.

(80)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Keskmised müügihinnad

(81)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %. Kõigepealt suurenes see majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses 7 %, kuid vähenes pärast seda pidevalt kuni uurimisperioodini. Kõnealust hinnatõusu majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 vahel võib mõista samaaegse kulude suurenemise tagajärjena, kuigi kulud suurenesid järsemalt kui hinnad. Samal ajal suurenes Indoneesia import ning avaldas liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet. Selle tulemusel vähenesid liidu tootmisharu hinnad majandusaastal 2012/2013 majandusaastaga 2011/2012 võrreldes 6 % ning uurimisperioodil veel 4 %.

(82)

Tootmise ühikukulu suurenes vaatlusalusel perioodil 30 %. Kulud suurenesid pidevalt alates majandusaastast 2011/2012 ning selle põhjustas peamiselt tooraine- ja tööjõukulude suurenemine. Nagu eespool nimetatud, ei saanud kõnealust kulude suurenemist katta samaväärse hinnatõusuga Indoneesiast pärineva dumpinguhindadega impordi hinnasurve tõttu.

(83)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(84)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 24 %. Seda selgitavad peamiselt liidu tootmisharu kasvavad pingutused oma töötajate tulemuslikkuse parandamiseks, et optimeerida tootmisprotsessi.

(85)

Liidu tootja laovarud kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

(86)

Kokkuvõttes suurenes laoseis vaatlusalusel perioodil 43 %. Majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses laoseis vähenes, kuna tootmismaht vähenes ja ekspordi müügimaht suurenes. Majandusaastate 2011/2012 ja 2012/2013 võrdluses varud suurenesid, kuna tootmismaht suurenes, samal ajal kui liidu tootmisharu müük liidu turul jäi peaaegu samaks. Majandusaastast 2012/2013 kuni uurimisperioodini laoseis taas vähenes, peamiselt otsuse tõttu vähendada tootmist, et püüda suuri laoseise vähendada.

(87)

Laovaru protsendina toodangust vähenes majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses, kuid majandusaastate 2011/2012 ja 2012/2013 võrdluses peaaegu kahekordistus. Uurimisperioodil suurenes see võrreldes majandusaastaga 2012/2013 veelgi. Kokkuvõttes suurenesid laovarud vaatlusalusel perioodil 56 %. Suurenemist majandusaastal 2012/2013 ja uurimisperioodil tuleb vaadelda Indoneesiast tuleva dumpinguhindadega impordi kasvu taustal ajal, mil liidu müük jäi samal perioodil peaaegu samaks.

(88)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(89)

Komisjon määras liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Majandusaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 kasumlikkus küll vähenes oluliselt, jäi aga siiski positiivseks. Alates majandusaastast 2012/2013 muutus kasumlikkus negatiivseks. Uurimisperioodil vähenes see veelgi. Kokkuvõttes vähenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 180 %. Peamiselt tulenes see areng hinnasurvest, mida avaldas dumpinguhindadega liitu sisenenud import Indoneesiast, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul määrata oma hindu kooskõlas kulude kasvuga.

(90)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevusi ise rahastada. Netorahavoo arengusuund oli kasumlikkusega sama, see on pidev vähenemine vaatlusalusel perioodil, olles alates majandusaastast 2012/2013 negatiivne. Uurimisperioodil süvenes see tendents veelgi. Kogu netorahavoo vähenemine vaatlusalusel perioodil oli 119 %.

(91)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 97 %. Peamiselt koosnesid need investeeringutest, mida oli vaja hoolduseks ning õigusaktidest tulenevate ohutusnõuete täitmiseks. Kuigi liidu tootmisharu oli alles toibumas vaatlusalusele perioodile eelnenud dumpingust, mida kasutasid Hiina eksportivad tootjad, hakkas liidu tootmisharus olukord paranema ja tootmine oli vaatlusaluse perioodi alguses kuni majandusaastani 2011/2012 kasumlik. Sellises olukorras tehti hulk investeeringuid, mida ei saanud enam edasi lükata ning mis selgitavad olulist investeeringute suurenemist majandusaastal 2011/2012 ja pärast seda.

(92)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli ka samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus alates majandusaastast 2012/2013 negatiivne, kajastades kasumlikkuse negatiivset arengusuunda. Kokkuvõttes langes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 210 %.

(93)

Võttes arvesse kasumlikkuse vähenemist ja kahanevat rahavoogu, avaldus negatiivne mõju ka äriühingu võimele kapitali kaasata.

(94)

Peaaegu kõik peamised kahjunäitajad arenesid negatiivses suunas. Seejuures langesid vaatlusalusel perioodil tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendusaste umbes 9 % ning müügimaht 17 %. Seoses katsega tasakaalustada müügimahu ja turuosa kaotust langesid liidu tootmisharu keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil 3 %, samal ajal kui tootmiskulud tõusid 30 %. Selle tagajärjel hakkas kasumlikkus, mis oli vaatlusaluse perioodi alguses positiivne, vähenema, muutus majandusaastal 2012/2013 negatiivseks ning vähenes uurimisperioodil veelgi. Samasuguseid negatiivseid arenguid kogeti netorahavoos ja investeeringutasuvuses.

(95)

Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Peamiselt tulenes kasv vaatlusalusel perioodil varasema sidusäriühingu integreerimisest 2011. aastal ning liidu tootmisharu hooldusüksuse laiendamisest. Positiivses suunas arenesid ka investeeringumahud. Peamiselt seondusid need ennetusmeetmete ja turvanõuetega, mitte aga tootmisvõimsuse suurendamisega. Seetõttu ei välista kõnealune positiivne arengusuund kahju olemasolu.

(96)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon käesolevas etapis, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(97)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas dumpinguhindadega import asjaomasest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Algmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada teised tegurid. Komisjon tegi kindlaks, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist tulev dumpinguhindadega import, ei omistataks dumpinguhindadega impordile. Kõnealused tegurid on

(98)

Et määrata kindlaks põhjusliku seose olemasolu Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi dumpinguhindadega impordi ning liidu tootmisharu kantud kahju vahel, analüüsis komisjon uuritava impordi mahtu ja hinnatasemeid ning seda, kui suur oli nende panus olulisse kahjusse, mida kandis liidu tootmisharu.

(99)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil suurenes madalate dumpinguhindadega impordi maht Indoneesiast 182 %, mis tõi samal ajal kaasa umbes 187 % suuruse turuosa kasvu. See langes kokku liidu tootmisharu müügimahu 17 % ning turuosa 15 % suuruse langemisega. Samuti tõi see kaasa muudest kolmandatest riikidest tuleva koguimpordi turuosa languse 71 %.

(100)

Indoneesia impordihinnad langesid samal ajal 8 %. Indoneesiast pärit import avaldas liidu turule hinnasurvet, mistõttu liidu tootmisharu ei saanud tõsta oma hindu kooskõlas oma kulude kasvuga, vaid pidi vaatlusalusel perioodil hoopis oma hindu langetama. See tõi kaasa kasumlikkuse olulise vähenemise, mis asendus majandusaastal 2012/2013 kahjumiga, mis uurimisperioodil veel järsult suurenes.

(101)

Eeltoodu põhjal tegi komisjon käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharu halvenev olukord langes kokku Indoneesiast tuleva dumpinguhindadega impordi olulise suurenemisega ning et Indoneesia impordil oli liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisel määrav tähtsus.

(102)

Impordile Hiinast rakendatakse praegu dumpinguvastaseid tollimakse. Vaatlusalusel perioodil kasvas impordimaht 65 %, millele vastavalt suurenes turuosa 68 %. Nii maht kui turuosa jäid aga vaatlusalusel perioodil väikseks. Hiina hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt — 20 %. Kui arvestada kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse, siis need hinnad ei löönud liidu tootmisharu hindu alla.

(103)

Sellistes tingimustes ei saa Hiina importi käsitada uurimisperioodil liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele kaasa aidanud tegurina.

Tabel 11

Import Hiinast

(104)

Muudest kolmandatest riikidest tuleva impordi maht kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import muudest kolmandatest riikidest

(105)

Muude kolmandate riikide impordimaht kokku vähenes majandusaasta 2010/2011 10 268 tonnilt uurimisperioodiks 2 894 tonnile, s.o vaatlusalusel perioodil 72 %. Samal ajal vähenes vastav turuosa 71 %. Uurimisperioodil moodustas muude kolmandate riikide impordi turuosa ainult umbes neljandiku oma majandusaasta 2010/2011 tasemest. Kokkuvõttes vähenes kolmandate riikide import vaatlusalusel perioodil 10 %.

(106)

Üks huvitatud isik väitis, et koguimport, sh Indoneesia import, oli vaatlusalusel perioodil stabiilne.

(107)

See väide oli vastuolus kättesaadava statistikaga, millel põhinevad uurimise järeldused, nagu näidatud tabelis 13. Kogu liitu sisenenud import suurenes vaatlusalusel perioodil tegelikult 46 %. Seetõttu lükati väide tagasi.

Tabel 13

Koguimport

(108)

Eelöeldu põhjal järeldati esialgu, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvalda põhjuslikku seost Indoneesiast pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(109)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil ainult pisut, s.o 2 %, mis ei saa selgitada liidu tootmisharu müügimahtude 17 % ja turuosa 15 % vähenemist. Seetõttu tehti esialgne järeldus, et tarbimise areng ei mänginud liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju kujunemisel rolli.

(110)

Liidu tootmisharu ekspordimahud arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Liidu tootmisharu eksporditulemused

(111)

Liidu tootmisharu ekspordi maht suurenes majandusaastal 2011/2012 ning vähenes seejärel pisut järgmistel aastatel kuni uurimisperioodini. Vaatlusalusel perioodil see peaaegu kahekordistus. Samal ajal vähenesid mõnevõrra ekspordihinnad (5 %). Ekspordimüügi suurenemine kompenseeris müügimahu ja turuosa kaotust liidus osaliselt. Olukorras, mida iseloomustas tugev hinnasurve dumpinguhindadega impordilt, oleks ekspordimüügi kasvu puudumisel mastaabisäästu kaotus ja selle mõju liidu tootmise ühikukulule olnud veelgi suurem. Seetõttu ei saanud liidu eksporditulemused avaldada kahju tekkimisele negatiivset mõju.

(112)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu müügi vähenemine liidu turul tulenes tema naatriumglutamaadi ekspordimüügist hiljuti Türgis omandatud toiduaineid töötlevale seotud äriühingule. See väide ei olnud põhjendatud. Peale selle näitas uurimine, et liidu tootmisharu omandas toiduaineid töötleva äriühingu alles pärast uurimisperioodi. See ei saanud avaldada mõju liidu tootmisharu olukorrale uurimisperioodil. Kirjeldatud põhjustel järeldati, et liidu tootmisharu müük oma seotud äriühingule Türgis ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(113)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas liidu tootmisharu tootmisprotsessi olemuslik ebatõhusus. Kõnealune huvitatud isik ei viidanud aga ühelegi konkreetsele ebatõhusale aspektile ning tema väide jäi põhjendusteta. Ka uurimine ei toonud liidu tootmisharus päevavalgele ühtki potentsiaalselt ebatõhusat külge. Seetõttu lükati see väide tagasi. Kirjeldatud põhjustel järeldati, et liidu tootmisharu väidetav ebatõhusus ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(114)

Üks isik väitis, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju on põhjustanud finantskriis. Liidu naatriumglutamaadi turg ei olnud aga volatiilne ning ülemaailmne finantskriis mõjutas seda marginaalselt. Kui see ei oleks nii ning liidu tootmisharu kahju olnuks tõesti põhjustatud ülemaailmsest finantskriisist, oleks sama kehtinud kõigi teiste naatriumglutamaadi turul tegutsejate kohta. Nagu näha, suutsid Indoneesia naatriumglutamaadi tootjad oma müügimahtu liidu turul suurendada hoolimata ülemaailmsest finantskriisist. Seega puudub põhjus eeldada, et liidu tootmisharu pidanuks olema oma Aasia vastaspooltega võrreldes ülemaailmsest finantskriisist tõsisemalt mõjutatud. Seetõttu tuleb väide tagasi lükata. Kirjeldatud põhjustel järeldati, et finantskriisi mõjud ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(115)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju tulenes olulistest investeeringutest, mida oli vaja, et täita liidus kohaldatavaid ohutuseeskirju.

(116)

Uurimine näitas siiski, et ELi ohutusnõuetega seotud investeeringud olid võrreldes teiste investeeringutega vaatlusalusel perioodil väikesed. Olulise osa liidu tootmisharu poolt tehtud investeeringutest moodustasid ennetavad hooldusinvesteeringud. Investeeringute suurim kasv toimus majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses. Seda kasvu selgitab asjaolu, et liidu tootmisharu, olles alles taastumas varasemast dumpinguhindadega impordist Hiinast, pidi lükkama ennetava hoolduse jaoks vajalikke investeeringuid kuni kahjumiperioodide lõppemiseni edasi. Kui Hiina impordile kehtestatud tollimaksud hakkasid turul mõju avaldama, jõudis liidu tootmisharu uuesti kasumisse ning võis naasta tavapärase investeeringute taseme juurde. Järgnenud perioodidel jäid investeeringud sarnasele tasemele ja katsid peamiselt hooldust. Tootmisvõimsuse suurendamiseks investeeringuid ei tehtud ning see jäi vaatlusalusel perioodil samaks. Kirjeldatud põhjustel järeldati, et liidu tootmisharu investeeringud ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(117)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjuseks oli oluline toorainete, nimelt tööstusliku suhkru, ammoniaagi, naatriumhüdroksiidi ja väävelhappe hinna tõus.

(118)

Tööstuslik suhkur on üks peamisi tegureid liidu tootmisharu kogu tootmiskuludes. Nagu põhjenduses 81 kirjeldatakse, suurenes liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu, sealhulgas tööstusliku suhkru kulu vaatlusalusel perioodil tõepoolest. Avalikult kättesaadavad statistilised andmed (9) näitavad, et tööstusliku suhkru keskmine hind liidus tõusis küll majandusaastast 2010/2011 kuni 2012. aasta keskpaigani pisut, kuid jäi siiski maailmaturu hinnale alla. Hiljem vähenes tööstusliku suhkru hind nii liidu turul kui ka maailmaturul ning mõlemad hinnad jäid paigale sarnasel tasemel. Seetõttu on väide, et kahju tulenes suhkruhindade kasvust, põhjendamata ja tuleks tagasi lükata.

(119)

Liidu tootmisharu ammoniaagi, naatriumhüdroksiidi ja väävelhappe kulud suurenesid vaatlusalusel perioodil kooskõlas nende toodete rahvusvaheliste hindadega. Seega ei piirdunud kõnealune hinnatõus liidu tootmisharuga, vaid mõjutas ka kolmandate riikide ettevõtjaid. Sel põhjusel ei saa käsitada ammoniaagi, naatriumhüdroksiidi ja väävelhappe hinnatõuse sellisena, mis põhjustaksid liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju.

(120)

Veel üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjustasid suurenenud tööjõu- ja pakendamiskulud. Kuigi uurimisel selgus, et need tegurid tõepoolest vaatlusalusel perioodil kulusid suurendasid (vt põhjendusi 81 ja 83), selgitas komisjon samuti välja, et liidu tootmisharu ei suutnud Indoneesia impordi hinnasurve tõttu seda kulude kasvu isegi osaliselt kajastada oma müügihinnas. Seetõttu ei saanud lugeda nendest teguritest tulenevat kulude kasvu liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjuseks.

(121)

Eespool esitatud analüüs näitab ajavahemikus majandusaastast 2010/2011 kuni uurimisperioodini Indoneesiast pärit dumpinguhindadega impordi olulist mahu ja turuosa kasvu ning impordihindade vähenemist vaatlusalusel perioodil.

(122)

Kõnealune Indoneesiast pärit madala hinnaga impordi turuosa suurenemine langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemisega, mis koos hindade langetamise survega tekitas uurimisperioodil olulist kahju liidu tootmisharule.

(123)

Teisest küljest näitas teiste võimalike liidu tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine, et ükski neist teguritest ei saanud avaldada märkimisväärset negatiivset mõju.

(124)

Eeltoodu põhjal on komisjon teinud käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli asjaomasest riigist pärit dumpinguhindadega import ning et teised tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost.

(125)

Komisjon selgitas kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõjud välja ja eraldas need dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Hiina ja muude kolmandate riikide impordi, tarbimise muutumise, liidu tootmisharu eksporditulemuste, liidu tootmisharu väidetava ebatõhususe, finantskriisi, investeeringute ja ELi õigusnormidest tulenevate ohutusnõuete ning tooraine ja muude kulude mõjud liidu tootmisharu negatiivsetele arengutele olid piiratud.

(126)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjulikust dumpingust ei ole antud juhul meetmete vastuvõtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st liidu tootmisharu, vahendajate, importijate, kasutajate ja tooraine tarnijate huvide hindamisel.

(127)

Uurimisel tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, mille põhjustas dumpinguhindadega import Indoneesiast. Peaaegu kõik kahju näitajad osutasid negatiivsetele suundumustele ning eelkõige halvenesid vaatlusalusel perioodil tootmismaht, müügimaht, turuosa ja kasumlikkus. Langustrend leidis kinnitust ka teiste rahaliste tulemustega seotud näitajate, nagu rahavoo ja investeeringutasuvuse puhul. Laovarud samal ajal suurenesid.

(128)

Pärast meetmete kehtestamist eeldatakse, et impordihinnad tõusevad ja liidu tootmisharu saab vabaks hinnasurvest, mida praegu avaldab dumpinguhindadega import. Seeläbi peaks liidu tootmisharu saama võimaluse tõsta oma hindu nii, et need kajastaksid kulude kasvu ja jõuaksid järk-järgult kasumlikule tasemele. Samuti avaldaks see positiivset mõju tootmis- ja müügimahule. Meetmete puudumisel läheb liidu tootmisharu olukord väga tõenäoliselt veelgi halvemaks. Müügimahu ja turuosa jätkuv vähenemine on väga tõenäoline, kuna dumpinguhindadega impordi hinnasurve jätkuks ning liidu tootmisharu oleks sunnitud sobituma liidus kehtiva madala hinnatasemega. Sellise stsenaariumi puhul teeniks liidu tootmisharu jätkuvalt olulist kahjumit. Ei saa välistada, et tulenevalt müügi- ja tootmismahu vähenemisest ja suurest kahjumist peaks liidu tootmisharu lõpetama tootmise keskpikas perspektiivis üldse, mille tagajärjel kaoksid liidus töökohad. Samuti muudaks see liidu sõltuvaks kolmandatest riikidest tulevast impordist.

(129)

Seetõttu järeldati käesolevas etapis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu huvides.

(130)

Pärast algatamisteate avaldamist andis endast märku neliteist äriühingut. Valimisse valiti kolm sõltumatut importijat, kellele saadeti küsimustikud, millele vastuse saatis ainult üks. Kõnealuses äriühingus tehti kohapealne kontroll.

(131)

Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi import moodustas importija käibest alla 15 %. Komisjon leidis, et kuigi tollimaksude kehtestamine mõjutaks naatriumglutamaadiga seotud tegevusi negatiivselt, jääks äriühing üldiselt kasumlikuks.

(132)

Uurimise käigus andis endast märku üks liidu vahendaja, kes tegeleb naatriumglutamaadi edasimüügiga liidus ja sellest väljaspool. Kõnealune vahendaja ostis naatriumglutamaati peamiselt liidu tootmisharult, aga ka Indoneesiast ja muudest kolmandatest riikidest pärit naatriumglutamaadi importijatelt. Kõnealuse vahendaja naatriumglutamaadiga seotud tegevus oli võrreldes tema kogutegevusega marginaalne. Sel põhjusel arvati, et dumpinguvastaste meetmete võimalik mõju tema olukorrale oleks tühine.

(133)

Kasutajad tegutsevad peamiselt toidu ja joogi sektoris, kasutades naatriumglutamaati, vürtsisegude, suppide ja valmistoitude valmistamisel. Samuti kasutatakse naatriumglutamaati mittetoiduliseks otstarbeks, näiteks pesuainete valmistamisel.

(134)

Endast andis teada kolmkümmend kolm äriühingut, kellele saadeti küsimustikud. Viis äriühingut tegi uurimisega koostööd, saates küsimustikule vastused. Neist neli tegutses toidu ja joogi sektoris ning üks toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris. Kaht koostööd tegevat äriühingut, neist üks toidu ja joogi sektorist ning teine pesuainete tootjate seast, kontrolliti kohapeal.

(135)

Uurimine näitas, et keskmiselt moodustas naatriumglutamaat umbes 5 % koostööd tegevate ja vajalikke andmeid esitanud äriühingute naatriumglutamaati sisaldavate toodete kogumaksumusest.

(136)

Kaks koostööd tegevat äriühingut ostsid naatriumglutamaati peamiselt liidu tootmisharult ning importisid Indoneesiast vähe või ei importinud üldse. Nende kahe äriühingu puhul moodustas naatriumglutamaati sisaldavate toodetega seotud tegevus umbes kolmandiku nende kõigist tegevustest. Uurimisperioodil leiti äriühingud olevat kasumlikud. Kirjeldatud järeldusi arvesse võttes avaldaksid kavandatud Indoneesia-vastased meetmed tõenäoliselt neile äriühingutele piiratud mõju.

(137)

Ülejäänud kaks äriühingut ostsid Indoneesiast suuremaid koguseid, kuid nende naatriumglutamaadiga seotud tegevus oli üldise tegevusega võrreldes suhteliselt väheoluline. Peale selle olid kõnealused kaks äriühingut esitatud teabe põhjal uurimisperioodil kasumlikud. Seetõttu on vähetõenäoline, et võimalikud meetmed Indoneesia naatriumglutamaadi vastu avaldaksid neile kahele äriühingule olulist mõju.

(138)

Üks koostööd teinud äriühing kasutas naatriumglutamaati pesuainete valmistamiseks. Naatriumglutamaat moodustas nende toodete tootmiskulust 15–20 %. Uurimisperioodil ostis äriühing naatriumglutamaati peamiselt liidu tootmisharult, kuid importis seda ka Indoneesiast ja vähemal määral Koreast. Naatriumglutamaati sisaldavate toodetega oli seotud ainult väike osa tema tegevusest, mis leiti peale selle andvat uurimisperioodil ka positiivseid kasumimarginaale vahemikus 5–10 %.

(139)

Kuigi ei saa välistada, et seda äriühingut võib Indoneesia-vastaste meetmete kehtestamine negatiivselt mõjutada, osutaks muude tarneallikate kättesaadavus ja naatriumglutamaadiga seotud tegevuse kasumlik seis eelkirjeldatu põhjal sellele, et meetmete võimalik mõju kõnealusele äriühingule oleks piiratud.

(140)

Kõnealune huvitatud isik väitis, et arvestades ELi regulatiivset raamistikku, mis keelab fosfaatide ja teiste fosforiühendite kasutamise, (10) kasutatakse naatriumglutamaati tõenäoliselt edaspidi suuremas koguses, et asendada pesuainete tootmisel fosfaate ja teisi fosforiühendeid. Seetõttu arvatakse, et naatriumglutamaadi nõudlus liidus suureneb oluliselt ning et võimalikel naatriumglutamaadi impordile kehtestatavatel dumpinguvastastel meetmetel oleks sellele uuele turule kahjulik mõju.

(141)

Käesolevas etapis on siiski keeruline ennustada, kuidas uus õigusraamistik mõjutaks liidu turgu ning kas või millises ulatuses see hoogustaks naatriumglutamaadipõhiste pesuainete tootmist ja mõjutaks seeläbi naatriumglutamaadi nõudlust liidus. Samuti ei esitanud huvitatud isik tõendeid selle kohta, millises ulatuses dumpinguvastane tollimaks võiks kahjulikku mõju avaldada. Seoses sellega märgitakse, et dumpinguvastase tollimaksu eesmärk on taastada liidu turul võrdsed tingimused. Seega peaks Indoneesia import ka edaspidi liidu turgu varustama, kuid õiglaste hindadega. Samuti leiti uurimise käigus hulk alternatiivseid tarneallikaid, näiteks Brasiilia, Vietnam ja Korea.

(142)

Uurimise tulemuste põhjal jääks asjaomase äriühingu naatriumglutamaadiga seotud tegevuse kasumlikkus positiivseks isegi juhul, kui kogu tema nõudlus naatriumglutamaadi järele imporditaks Indoneesiast. Selles halvima arengu stsenaariumis ei võeta arvesse võimalust, et vähemalt osa tollimaksust saaks kanda üle lõppklientidele.

(143)

Liidu toorainetarnijatest andis endast teada ja vastas küsimustikule neli. Nende toorainemüük liidu tootmisharule moodustas vaid väikese osa nende kogukäibest. Seetõttu ei mõjutaks meetmete puudumine tarnijate olukorda.

(144)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharul on liidu turul valitsev positsioon ning et dumpinguvastased meetmed Indoneesiast pärit impordi suhtes kindlustaksid seda positsiooni, mis ei oleks liidu huvides.

(145)

Uurimine näitas selgelt, et ainus liidu tootja ei suutnud säilitada oma müügimahtu liidus, kaotades turuosa Indoneesia impordile. Peale selle ei suutnud liidu tootmisharu Indoneesia impordi hinnasurve tõttu suurendada oma hinnataset kooskõlas toorainekulude kasvuga ning kandis uurimisperioodil olulist kahju. Samuti märkis komisjon, et on olemas ka konkurents mitmest muust kolmandast riigist pärit impordi näol, kes saavad kasutada vaba juurdepääsu liidu turule. Neil alustel olid tõendid liidu tootmisharu väidetava valitseva positsiooni kohta ebapiisavad ja väide tuli tagasi lükata.

(146)

Mõned huvitatud isikud väitsid ka seda, et Indoneesia impordile ei oleks alternatiivi, kuna kolmandate riikide impordi hinnatasemed on liiga kõrged.

(147)

Tuletatakse meelde, et majandusaastal 2010/2011 oli kolmandatest riikidest pärit impordil oluline turuosa. Ka import kolmandatest riikidest kannatas Indoneesia dumpinguhindadega impordi hinnasurve all ning kaotas Indoneesia impordile oluliselt müügimahtu ja turuosa. Tollimaksude kehtestamine Indoneesiast pärit impordile peaks võimaldama teistel riikidel, nagu Brasiilia, Korea ja Vietnam, oma kaotatud osa liidu turul tagasi võita. Mis puudutab hindasid, siis dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk peaks olema taastada liidus võrdsed tingimused, lubades seega importkaubal siseneda liitu õiglase hinnaga. Uurimine näitas, et tollimaksude kehtestamine ei avaldaks tootmisahela järgmise etapi tootmisharule prognooside kohaselt olulist mõju. Seetõttu lükati tagasi väide, et alternatiivseid tarneallikaid ei ole.

(148)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon kindlaks, et uurimise käesolevas etapis puuduvad mõjuvad põhjused järeldamaks, nagu ei oleks ajutiste meetmete kehtestamine Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes liidu huvides.

(149)

Komisjoni poolt dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järelduste alusel tuleks kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhindadega impordi täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(150)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, millist tollimaksusummat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju.

(151)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhindadega impordi puudumisel. Kuna komisjon leidis, et dumpinguhindadega import hakkas avaldama mõju alles vaatlusaluse perioodi kolmandal aastal, määrati kasumimarginaal viitega perioodi esimesele kahele aastale, mil dumpinguhindadega import puudus. Komisjon pidas sobilikuks kasutada põhjenduses 89 välja selgitatud kaalutud keskmist kasumimarginaali. Määrati kasumimarginaal vahemikus 5–15 %. Täpsemat kasumimarginaali ei saa konfidentsiaalsusnõuete tõttu avaldada. Sellistel lähtealustel arvutas komisjon samasuguse toote hinna, mis ei põhjusta liidu tootmisharule kahju, lisades selliselt arvutatud kasumimarginaali liidu tootmisharu tootmiskulule uurimisperioodil. Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, lähtudes võrdlusest koostööd tegevate Indoneesia eksportivate tootjate kaalutud keskmise impordihinna, mis määrati kindlaks hinna allalöömise uurimisel, ning liidu tootmisharu poolt liidu turul müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise kahju mittetekitava hinna vahel uurimisperioodil. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Põhjenduse 154 tabelis on esitatud kahjumarginaalid vastavalt kasumi 5 % ja 15 % korral.

(152)

Nagu põhjenduses 64 öeldud, väitis üks eksportiv tootja, et liitu imporditava naatriumglutamaadi puhtuse ning liidu tootmisharu poolt liidu turul müüdava naatriumglutamaadi puhtuse tasemed võivad olla erinevad ning et seetõttu tuleks rakendada sobivat kohandust. Samas põhjenduses esitatud põhjustel ei ole selline kohandamine põhjendatud ning see väide tuli tagasi lükata.

(153)

Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 2 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude summa tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(154)

Eelneva põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(155)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas oma nime ja aadressiga nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(156)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist juhul, kui ta muudab oma isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (11). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas järgmist: äriühingu tootmisega seotud tegevuste muutmine; omamaine ja eksportmüük, mis seondub näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Kui see on põhjendatud, uuendab komisjon individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingute nimekirja.

(157)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama lisas sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(158)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, kohaldatakse kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(159)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(160)

Käesoleva määruse jaoks tollimaksude kehtestamisega seoses tehtud järeldused on ajutised ja võimalik, et neid peab lõplike meetmete rakendamiseks veelkord kaaluma,

a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi; ning

c)

taotleda, et komisjon ja/või kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametnik nad ära kuulaks.