29.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/10

(1)

Selleks et võidelda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 10 tulemuslikult diskrimineerimise vastu, aidata tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 järgimist ning püüelda kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 3 täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärgi saavutamise poole ning selleks, et jälgida liidu poliitiliste eesmärkide, nagu strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide täitmise käiku, on vaja võrreldavaid, usaldusväärseid ja objektiivseid statistilisi andmeid töötajate, töötute ja väljaspool tööturgu olevate inimeste olukorra kohta ning seejuures tuleb järgida statistika konfidentsiaalsust, eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset.

(2)

Seoses ELi toimimise lepingu jõustumisega tuleb komisjonile antud volitused viia vastavusse ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (2) jõustumisest tuleneva uue õigusraamistikuga.

(3)

Komisjon on võtnud endale määruse (EL) nr 182/2011 alusel kohustuse vaadata ELi toimimise lepingus kehtestatud kriteeriumide kohaselt läbi seadusandlikud aktid, mis praegu sisaldavad viiteid kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(4)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (3) sisaldab viiteid kontrolliga regulatiivmenetlusele ning seepärast tuleks see ELi toimimise lepingus kehtestatud kriteeriumide kohaselt läbi vaadata.

(5)

Eelkõige selleks, et võtta arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja tehnika arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kohandustega muutujate loendis, mida on täpsustatud määruses (EÜ) nr 577/98 osutatud 14 vaatlustunnuste rühma loetelu raames, et kehtestada kolmeaastane lisaküsimustike programm, milles täpsustatakse iga lisaküsimustiku objekti, loendit ja eriteabe valdkonna kirjeldust („ala-lisaküsimustikud”) ning vaatlusperioodi. Lisaks sellele peaks komisjonil olema õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et kiita heaks struktuuriliste muutujate loend ja vaatluse sagedus. Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

(6)

On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(7)

Määruse (EÜ) nr 577/98 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(8)

Kuna tööjõuvaatluse lisaküsimustikel on liidu poliitika jaoks suur tähtsus, peab liit osalema lisaküsimustike rakendamise rahastamises põhimõttel, mille kohaselt jagatakse finantskohustused mõistlikult liidu ja liikmesriikide eelarvete vahel. Toetusi tuleks anda ilma toetustaotluste esitamiseta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (4). Toetusi tuleks anda lisaküsimustike tegeliku rakendamise eeldusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (5) osutatud riiklikele statistikaametitele ja teistele siseriiklikele asutustele. Tööjõuvaatluste tegemiseks antavaid toetusi võidakse eraldada ühekordsete maksete vormis. Sellega seoses peaks ühekordsete maksete kasutamine olema üks peamistest toetuste haldamise lihtsustamise viisidest.

(9)

Erandina määrusest (EL, Euratom) nr 966/2012 ning pidades silmas tööjõuvaatluse lisaküsimustike, mille abil määratakse kindlaks liidu poliitika eesmärkide näitajad, tarbeks kogutava täiendava teabega kaasnevat lisakoormust, on vaja kaasrahastada nii riigiametnike palgakulusid, isegi juhul, kui asjaomane ametiasutus oleks toetatud meetme võtnud ka ilma liidu toetuseta, kui ka muid asjakohaseid rahastamiskõlblikke kulusid.

(10)

Komisjonile volituste andmise osas piirdutakse käesolevas määruses komisjonile määrusega (EÜ) nr 577/98 antud volituste vastavusse viimisega ELi toimimise lepingu artikliga 290 ja määruse (EL) nr 182/2011 jõustumisest tuleneva uue õigusraamistikuga ning, kui see on asjakohane, kõnealuste volituste ulatuse läbivaatamisega. Kuna liikmesriigid ei suuda endiselt määruse (EÜ) nr 577/98 eesmärke piisavalt saavutada, vaid neid oleks parem saavutada pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja, et käesolev määrus ei mõjutaks meetmete vastuvõtu menetlusi, mida on alustatud, kuid mida ei ole enne käesoleva määruse jõustumist lõpule viidud.

(12)

Määrust (EÜ) nr 577/98 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 7a

Lisaküsimustikud

1.   Artikli 4 lõikes 1 kirjeldatud teabele võib lisada täiendavaid tunnuseid (edaspidi „lisaküsimustik”).

2.   Valim, mida kasutatakse lisaküsimustikega teabe kogumisel, peab andma teavet ka struktuuriliste muutujate kohta.

3.   Valim, mida kasutatakse lisaküsimustikega teabe kogumisel, peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

4.   Komisjonil on õigus võtta artikli 7c kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega luuakse kolme aastat hõlmav lisaküsimustike programm. Selle programmiga määratletakse iga lisaküsimustiku objekt, loend ja eriteabe valdkonna kirjeldus („edaspidi ala-lisaküsimustikud”), mis moodustab raamistiku, mille raames määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud lisaküsimustiku tehnilised tunnused, ning määratletakse vaatlusperiood. Programm võetakse vastu hiljemalt 24 kuud enne kõnealuse programmi vaatlusperioodi algust.

5.   Selleks et tagada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud programmi ühetaoline kohaldamine, täpsustab komisjon rakendusaktidega lisaküsimustiku tehnilisi tunnuseid iga ala-lisaküsimustiku raames kooskõlas kõnealuses lõikes osutatud eriteabe valdkonnaga, samuti andmete edastamiseks kasutatavaid filtreid ja koode ning tulemuste edastamise tähtaega, mis võib erineda artiklis 6 sätestatud tähtajast. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Üksikasjalik loend lisaküsimustikuga kogutavate andmete kohta koostatakse hiljemalt 12 kuud enne kõnealuse küsimustiku kohase vaatlusperioodi algust. Lisaküsimustiku maht ei või olla suurem kui 11 tehnilist tunnust.

Artikkel 7b

Rahastamist käsitlev säte

Liit annab rahalist toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (6) artiklis 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja teistele siseriiklikele asutustele käesoleva määruse artiklis 7a osutatud lisaküsimustike rakendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1296/2013 (7) artikli 16 lõike 1 punktile a. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) artikli 128 lõike 1 teise lõiguga võib liit anda ilma toetustaotluste esitamiseta toetusi kõnealustele riiklikele statistikaametitele ja teistele siseriiklikele asutustele. Toetused võidakse anda ühekordsete maksetena ja neid antakse tingimusel, et liikmesriigid võtavad lisaküsimustike rakendamisest tegelikult osa.

Artikkel 7c

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 7a osutatud delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu ainult juhul, kui need on vajalikud, et võtta arvesse sotsiaalset ja majanduslikku arengut. Nimetatud delegeeritud õigusaktidega ei muudeta nõutava teabe esitamise vabatahtlikkust.

Komisjon esitab nõuetekohase põhjenduse nendes delegeeritud õigusaktides sätestatud statistiliste meetmete kohta, kasutades vajaduse korral vastavate ekspertide nõuandeid, mis põhinevad kulutasuvuse analüüsil, sealhulgas hinnangul andmeesitajate koormuse ning statistika koostamise kulude kohta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

3.   Artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 7a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. juunist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kõnealuse viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 7a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 4 lõike 2 ja artikli 7a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud selle suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast nende teavitamist asjaomasest õigusaktist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164)."

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238)."

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).”"

3)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. See komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (9) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"