14.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 142/23

(1)

27. aprillil 2013 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) (2) subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina Rahvavabariik”, „Hiina RV” või „Hiina”) pärit solaarklaasi impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Komisjon algatas menetluse kaebuse alusel, mille esitas 14. märtsil 2013 ettevõtja EU ProSun Glass (edaspidi „kaebuse esitaja”) selliste tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu solaarklaasi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid solaarklaasi subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida komisjon luges piisavaks, et algatada uurimine.

(3)

Komisjon teavitas enne menetluse algatamist kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 10 lõikega 7 Hiina RV valitsust sellest, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et Hiina RVst pärit solaarklaasi subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Komisjon kutsus Hiina RV valitsuse konsultatsioonidele, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokku lepitud lahenduseni.

(4)

Hiina RV valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis seejärel ka toimusid. Konsultatsioonide käigus vastastikuse kokkuleppeni ei jõutud. Siiski võttis komisjon nõuetekohaselt arvesse Hiina RV valitsuse seisukohti kaebuses nimetatud kavade kohta. Pärast konsultatsioone esitas Hiina RV valitsus oma seisukohad.

(5)

28. veebruaril 2013 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (3) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes liitu.

(6)

27. novembril 2013 kehtestas komisjon määrusega (EL) nr 1205/2013 (4) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes.

(7)

Käesoleva subsiidiumivastase ja paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus analüüsiti kahju sama liidu tootmisharu, samade representatiivsete liidu tootjate ja sama uurimisperioodi määratluse alusel ning selle tulemusel tehti identsed järeldused, kui ei ole märgitud teisiti. Seda peeti asjakohaseks, et ühtlustada kahju analüüsimist ja tagada mõlemas menetluses tehtud järelduste kooskõla. Seetõttu võeti kummagi menetluse käigus kõiki kahju tekitamise kohta esitatud märkusi arvesse mõlema menetluse puhul.

(8)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele Hiina RV eksportivatele tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, tarnijatele, turustajatele, kasutajatele ja nende ühendustele ning Hiina RV ametiasutustele. Algatamisteates paluti kõikidel uurimisega seotud isikutel komisjoniga ühendust võtta ja endast teada anda.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul.

(10)

Kaebuse esitajad, Hiina RV eksportivad tootjad, importijad ja Hiina RV ametiasutused esitasid oma seisukohad. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine.

(11)

Komisjon teatas algatamisteates, et ta on otsustanud piirduda uurimisel Hiina RV eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate arvu mõistliku hulgaga, moodustades selleks valimi, nagu see on ette nähtud algmääruse artikliga 27.

(12)

Komisjon võttis valimisse viis äriühingut nendest kaheksast tootjast, kes uurimisperioodi jooksul jäid sõelale samasuguse toote suurima representatiivse müügimahu põhjal.

(13)

Pärast kontrollkäike otsustas komisjon kõrvaldada valimist ühe viiest kaasatud äriühingust, sest kõnealust äriühingut ei peetud liidu tootmisharu suhtes representatiivseks, kuna see oli kaheksast endast teada andnud tootjast ainsana alustamisetapis. Seetõttu nägi komisjon ohtu, et äriühingu kaasamisel ei oleks kahjunäitajad ja eelkõige kasumlikkuse suundumus andnud tõepärast ülevaadet liidu tootmisharu olukorrast.

(14)

Selle tagajärjel moodustati neljast liidu tootjast koosnev lõplik valim. Nende toodangu arvele langes uurimisperioodil 79 % liidu tootmisharu müügist liidu turul. Valimit peeti seega liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(15)

Kolm liidu tootjat taotlesid algmääruse artikli 29 alusel, et nende isikut ei avalikustataks. Nad väitsid, et nende isiku avalikustamine võib oluliselt kahjustada nende äritegevust. Komisjon uuris talle esitatud põhjendusi ja kiitis nende taotlused heaks. Liidu tootjate piiratud hulka arvesse võttes ei esitatud üldises teavet avalikustavas dokumendis ka teisi nimesid, kuna see oleks võimaldanud ära arvata anonüümsust palunud äriühingud.

(16)

Äriühingu Interfloat Corporation/GMB Glasmanufaktur Brandenburg GmbH (edaspidi „GMB/IF”) isik oli aga juba üldsusele teada, sest ta oli avalikult teatanud, et on üks kaebust toetavatest äriühingutest. Seetõttu on äriühingut üldises teavet avalikustavas dokumendis nimetatud.

(17)

Samuti nimetas kaebuse esitaja avalikustamist käsitlevate märkuste mittekonfidentsiaalses versioonis kolme liidu tootjat, kes olid äritegevuse lõpetanud (Guardian, AGC ja Centrosolar Glass), ja neljandat äriühingut, kes oli tootmist märkimisväärselt vähendanud (Saint Gobain).

(18)

Algatamisteates paluti kõikidel Hiina RV eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates märgitud teave kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(19)

Üheksa eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Koostööd tegevad äriühingud hõlmasid 2012. aastal peaaegu 100 % solaarklaasi teatatud ekspordist liitu.

(20)

Vastavalt algmääruse artiklile 27 moodustas komisjon valimi neljast eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast vaatlusaluse toote suurima representatiivse ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Moodustatud valimi arvel oli 76 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust uurimisperioodil.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 2 teavitas komisjon moodustatud valimist kõiki huvitatud isikuid ja palus neil märkusi esitada. Ühtegi märkust ei esitatud.

(22)

Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei taotlenud algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset hindamist.

(23)

Algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu vormile vastasid neli sõltumatut importijat, kuid küsimustikule vastasid kaks importijat ja kaksteist kasutajat. Koostööd tegevate importijate väikest arvu arvesse võttes ei olnud valimi moodustamine vajalik.

(24)

Küsimustikud saadeti Hiina RV valitsusele ja valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, kõikidele endast teatanud importijatele ja kõikidele endast teatanud kasutajatele. Hiina RV valitsusele saadeti ka küsimustiku lisa ja paluti see edastada Hiina RV riigiosalusega kommertspankadele, kes on valimisse kuuluvatele äriühingutele uurimisperioodi jooksul raha laenanud. Hiina RV valitsus teatas, et nad saatsid küsimustiku lisa asjaomastele pankadele, kuid ei saanud ühtegi vastust.

(25)

Küsimustikule vastasid neli valimisse kuuluvat Hiina eksportivat tootjat, kõik valimisse kaasatud liidu tootjad, kaks sõltumatut liidu importijat ning 12 kasutajat.

(26)

Komisjon küsis teavet huvitatud isikutelt ja kontrollis kogu saadud teavet, mida peeti vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide lõplikuks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud toimusid järgmiselt.

(27)

Kõikidele huvitatud isikutele saadeti teavet avalikustav dokument, mis sisaldas olulisemaid fakte ja väiteid, mille põhjal komisjon oli teinud ettepaneku kehtestada Hiina RVst pärit solaarklaasi suhtes tasakaalustavad tollimaksud. Kõigile isikutele teatati ajavahemik, mille jooksul nad võivad avalikustamise kohta märkusi esitada.

(28)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(29)

Hiina RV valitsus väitis, et kõnealune teavet avalikustav dokument ei vasta subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 22 lõigetes 3 ja 5 sätestatud standarditele, samuti ei ole seal ka piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud uurimisasutuse tegevuse tulemusi ja järeldusi. Hiina RV valitsus ei esitanud aga konkreetseid näiteid selle väidetava eksimuse kohta. Komisjon vaatas dokumendi hoolikalt läbi ja on arvamusel, et dokument sisaldab piisavalt teavet selleks, et Hiina RV valitsus saaks kasutada oma kaitseõigust.

(30)

Teatavat sorti teavet ei saanud dokumendis avalikustada, kuna tegemist oli ärisaladusega, ja seda avaldati üksnes asjaomastele valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele saadeti konfidentsiaalne eridokument, milles oli teave ja arvutused iga tasakaalustusmeetmete kasutamist soodustava kava ja selle rakendamisega kaasneva kasu kohta, ning neile anti 25 päeva aega selle kohta märkusi esitada.

(31)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(32)

Käesoleva uurimise raames vaadeldav toode on solaarklaas, mis koosneb karastatud sooda-lubi-lehtklaasist, mille rauasisaldus on alla 300 ppm, päikese läbitustegur üle 88 % (mõõdetuna järgmistes tingimustes: AM1,5 300–2 500 nm), kuumuskindlus kuni 250 °C (mõõdetud EN 12150 kohaselt), vastupidavus termolöökidele Δ 150 K (mõõdetud EN 12150 kohaselt) ja mehaaniline tugevus vähemalt 90 N/mm2 (mõõdetud EN 1288-3 kohaselt) (edaspidi „vaatlusalune toode”, üldjuhul „solaarklaas”). Vaatlusalune toode kuulub CN koodi ex 7007 19 80 alla.

(33)

Uurimine näitas, et vaatlusalune toode, Hiina RVs toodetud ja omamaisel turul müüdud ning liidus liidu tootmisharu toodetud ja müüdud toode on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Seepärast peetakse neid algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses samasugusteks toodeteks.

(34)

Üks sõltumatu importija soovis, et uurimise alt jäetaks välja kasvuhoonete ehitamiseks kasutatav kasvuhooneklaas, väites, et selliste konstruktsioonide jaoks kasutatakse väga erinevas mõõdus klaasplaate, samas kui solaarklaasi toodetakse üksnes teatavates kindlates mõõtudes. Kõnealune importija esitas ka tõendi selle kohta, et osa tema impordist oli klaas, mille rauasisaldus on üle 300 ppm. Seepärast jääb kõnealune import toote määratluse alt välja. Impordi ülejäänud osa suhtes arvab komisjon, et hoolimata suuruse erinevusest võib neid klaasplaate kasutada ka solaarklaasina. Näiteks võivad importijad tollimaksudest kõrvalehoidmiseks tellida vajalikust suuremaid klaasplaate ja seejärel seda klaasi alles liidus lõigata. Seetõttu on kasvuhooneklaas, mille rauasisaldus on alla 300 ppm, osa vaatlusalusest tootest.

(35)

Teine sõltumatu importija väitis, et tema imporditaval mööbliklaasil (mida kasutatakse klaasriiulite, klaaspaneelide, lauaklaaside, liuguste paneelide, kattepaneelide jms jaoks) on samasugused või väga sarnased tehnilised omadused kui solaarklaasil, kuid taotles selle uurimise alt välja jätmist, sest sellel on erinev lõppkasutus.

(36)

Esitatud tõendite põhjal tundub aga, et suuremal osal selle sõltumatu importija imporditaval klaasil ei ole kõiki eespool kirjeldatud solaarklaasi tehnilisi omadusi. Eelkõige on kuut liiki imporditud klaasil palju suurem rauasisaldus kui 300 ppm, samal ajal kui üht tüüpi imporditud klaasi rauasisaldus on alla 300 ppm, ent nende päikese läbitustegur on oluliselt väiksem kui minimaalne 88 %, mis on vajalik selle määratlemiseks solaarklaasina.

(37)

Importija väitis, et kuigi need klaasiliigid ei vasta ühele eespool kirjeldatud solaarklaasi tehnilisele omadusele, on need kooskõlas solaarklaasi põhilise liigitusega, st tegemist on „karastatud sooda-lubi-lehtklaasiga”. Komisjon on aga seisukohal, et uurimise kohaldamisalasse kuulub üksnes sellist liiki klaas, mis vastab kõikidele solaarklaasi tehnilistele omadustele. Sellest tulenevalt jäävad kõik eespool nimetatud liiki klaasid, mida impordib asjaomane importija, väljapoole uurimise kohaldamisala.

(38)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks selgesti väljendada, et kõik kasvuhooneklaasi ja mööbliklaasi liigid, millel võivad olla põhjenduses 32 osutatud solaarklaasiga sarnased tehnilised omadused, jäävad vaatlusaluse toote määratluse alla, sest neid on võimalik solaarklaasina kasutada.

(39)

Pärast avalikustamist väitis sama importija, et kuna toote määratluse alt ei arvatud välja solaarklaasi, mida võib kasutada ka mööbliklaasina, tekitab see äriühingutele halduskoormust ja viivitusi. Väidetavalt on selle põhjus asjaolu, et äriühingutel tuleb saata katsearuanne liidu tolliasutustele iga kord, kui tolliasutustel tekib küsimus, kas imporditavate toodete suhtes tuleks meetmeid kohaldada.

(40)

Komisjon on seisukohal, et seda liiki klaasi ei peaks uurimise kohaldamisalast välja arvama, kuna solaarklaasi on võimalik kasutada kasvuhoone- ja mööbliklaasina. Tollimaksudest kõrvalehoidmist võimaldavaid õiguslikke lünki tuleks vältida, et tagada liidu tootmisharu piisav kaitse tasakaalustatavate subsiidiumide kahjuliku mõju eest. Piisava kaitse positiivne mõju kaalub üles täiendava halduskoormuse negatiivse mõju, mille all asjaomane importija väidetavalt kannatab.

(41)

Veel väitis sama importija, et valuklaas tuleks toote määratluse alt välja jätta, sest selle tootmisprotsess erineb valtsklaasi omast, mida kõnealune importija peab ainsaks solaarklaasi liigiks. Importija teatas, et valuklaasist kodusisustustooteid ei saa kasutada solaarklaasina ning need tuleks seetõttu uurimise kohaldamisalast välja jätta. Valuklaasi ei saa aga uurimise kohaldamisalast välja jätta, sest see vastab kõikidele eespool esitatud tehnilistele omadustele. Uurimise ajal huvitatud isikute esitatud konfidentsiaalsetest dokumentidest on näha olnud, et valuklaasi saab kasutada solaarklaasina ning seda toodavad nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportijad. Seda kinnitab internetis avalikult kättesaadav teave (5). Sellest tulenevalt jääb valuklaas uurimise kohaldamisalasse.

(42)

Kaebuse esitaja väitis, et Hiina RV subsideerib oma solaarklaasisektorit. Kaebus sisaldab esmapilgul usutavaid tõendeid mitmesuguse subsideerimise kohta nii õigusaktides kui ka mitmes poliitika- ja planeerimisdokumendis, mille alusel riik seda sektorit toetab.

(43)

Komisjon vaatas kaebuses nimetatud dokumendid ning Hiina RV valitsuse ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt uurimise ajal esitatud täiendavad dokumendid läbi, analüüsis neid ning leidis, et paljud dokumendid tõendavad, et solaarklaasisektorile saab Hiina RVs paljudes valdkondades osaks sooduskohtlemine.

(44)

Hiina RV valitsus lisas solaarklaasisektori oma 12. viisaastakuplaanis oluliste tootmisharude nimekirja (6). Samuti on Hiina RV valitsus avaldanud konkreetse poliitika „Fotoelektrisektori 12. viisaastakuplaan”, milles klaasi peetakse fotoelektrisektori jaoks oluliseks lisamaterjaliks, mille omamaist tootmist on vaja. Plaani kohaselt tuleb valitsusel toetada sektori arendamist ja tehnoloogilist innovatsiooni ning tagada sellele rahalisi vahendeid.

(45)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni tsiteeritud 12. viisaastakuplaani seose solaarklaasiga. Vaie lükati tagasi, kuna plaanis nimetatakse konkreetselt solaarklaasi 9. peatüki 6. veerus, kus on esitatud olulised valdkonnad tootmise arendamisel. 12. viisaastakuplaanis on selgelt väljendatud Hiina RV valitsuse prioriteedid käsitletaval ajavahemikul ja üks neist on solaarklaasi tootmine.

(46)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni tõlgenduse 12. viisaastakuplaanist seoses fotoelektrisektoriga, väites, et see ei toetanud komisjoni järeldusi. See vaie aga lükati tagasi, kuna on selgelt vastuolus teistelt Hiina RV valitsusasutustelt saadud teabega. Kontrollkäigul Hiina RV valitsuse juurde selgitas tööstuse ja IT-ministeerium ise, et solaarklaas on kaasatud plaani, milles keskendutakse jõuliselt kvaliteedi parandamisele, sest hea kvaliteediga solaarklaas on eluliselt tähtis fotoelektritööstuse soodustamiseks.

(47)

Innovatsiooni ja uute materjalide tähtsust üldiselt on märgitud 12. viisaastaku tööstustehnoloogia innovatsiooniprogrammis, (7) mis on kavandatud viisaastakuplaani rakendamiseks, ning samuti pikaajalises teaduse ja tehnoloogia arendusplaanis (8). Selle jõuline keskendumine tehnoloogilisele innovatsioonile hõlmab uute materjalide väljaarendamist. Selles kontekstis on ka konkreetselt osutatud solaarklaasile.

(48)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV komisjoni järeldused väitega, et solaarklaasi ei olnud kummaski neis dokumentides nimetatud. Komisjon märgib, et mõlemad dokumendid on kavandatud eritoetuse pakkumiseks kõrgtehnoloogiaettevõtetele, nagu on arutletud nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 (9) (edaspidi „päikesepaneele käsitlev määrus”) põhjendustes 401 ja 402, kus käsitletakse samu Hiina RV valitsuse esitatud argumente. Mõlemad dokumendid on ette nähtud 12. viisaastakuplaani ja fotoelektritööstuse plaani rakendamiseks ning toetavad kõrgtehnoloogilisi ja uue tehnoloogia ettevõtteid, mille hulka kuulub palju solaarklaasitootjaid.

(49)

Hiina RV riiginõukogu otsuses nr 40 ajutiste meetmete kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses (edaspidi koos sellele lisatud dokumendiga „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses” viidatud kui „otsus nr 40”) osutatakse, et Hiina RV valitsus toetab aktiivselt uute energiatööstuste arengut ja kiirendab päikeseenergia kasutamise arengut, (10) ning antakse kõigile finantseerimisasutustele korraldus anda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele (see kategooria hõlmab solaarklaasisektori projekte) ja lubatakse rakendada „soodustatud projektide suhtes muud sooduskohtlemist” (11).

(50)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni tõlgenduse dokumendi „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses” artiklitest 5 ja 17. Hiina RV valitsuse väite kohaselt ei nimetata artiklis 5 solaarklaasi. Siiski nimetatakse seal päikeseenergia kasutamise soodustamist, milleks on vaja solaarklaasi, seega arvab komisjon, et ajutised eeskirjad hõlmavad ka solaarklaasi.

(51)

Seejärel vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni tõlgenduse artiklist 17, kus märgitakse, et üksnes soodustatud tootmisharud peaksid saama krediiditoetust, ja nähakse ette, et seda tuleb anda pigem krediidipõhimõtetest kui sooduskohtlemisest lähtudes.

(52)

Valimisse kaasatud äriühingute kontrollimisel ega kontrollkäigul Hiina RV valitsuse juurde ei leitud mingeid tõendeid, et sellest eeskirjast kinni peetakse. Asjaomased pangad ei teinud uurimise käigus koostööd, et oleks saanud eeskirja täitmist kontrollida või tõendada. Tegelikult on uurimine näidanud, et teatavad ettevõtted saavad kasu sooduskohtlemist rakendavast laenupoliitikast. Seetõttu lükkab komisjon tagasi Hiina RV valitsuse väite, et solaarklaasitööstusele antakse laenu krediidipõhimõtetest lähtudes. Oluline on asjaolu, et kõik finantsasutused annavad laenu soodustatud tootmisharudele, mille hulka kuulub solaarklaasitootmine, ja et sellist toetust antakse tegelikult soodustingimustel.

(53)

2011. aastal soovitas riiklik arengu- ja reformikomisjon riiginõukogul otsuse nr 40 programmi läbi vaadata. Riiginõukogu andis välja riiginõukogu otsuse nr 9 suuniskataloogi kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses (edaspidi „otsus nr 9”). Kõnealune dokument „soodustab aktiivselt” Hiina RV valitsust ja riigiasutusi „andma suuniseid asjaomaste tootmisharude arendamiseks ja optimeerima tööstuse struktuuri moderniseerimist”. Otsuse nr 9 punkti 12 alapunktis 2 nimetatakse konkreetselt päikeseenergiatööstuse jaoks vajaliku üliselge valuklaasi tootmise soodustamist.

(54)

Hiina RV valitsuses vastu võetud keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020) antakse lubadus „eelistada strateegilist rahastamist”, „julgustada finantseerimisasutusi andma soodustingimustel krediiditoetust suurematele riiklikele teadusprojektidele ja tehnoloogilise industrialiseerimise projektidele”, „julgustada finantseerimisasutusi täiustama ja tugevdama kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele osutatavaid finantsteenuseid” ning „rakendada soodsaid maksumeetmeid kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengu toetamiseks”.

(55)

Solaarklaasi tootmine kuulub kõrgtehnoloogiliste ettevõtete kirjelduse alla, nagu näitab uute tehnoloogiatega ja kõrgtehnoloogiaga tegelevate tootjate arv, ning seda peetakse uueks tootmisharuks nii Hiinas kui ka Euroopa Liidus. Samuti märkis komisjon selles kontekstis, et üks valimisse kuuluvatest äriühingutest sai riiklikult arengu- ja reformikomisjonilt eritoetuse innovatsiooni eest solaarklaasi valdkonnas, mis näitab selgesti Hiina RV valitsuse huvi selle kõrgtehnoloogilise sektori vastu.

(56)

Kaebuse esitaja on väitnud, et väidetavad subsiidiumid koosnevad kavadest, mis on esitatud allpool C jao punktis 2. Pärast valimisse kuuluvate Hiina RV äriühingute kontrollimist ja külaskäiku Hiina RV valitsuse juurde analüüsis komisjon kõnealuseid kavasid, mille kaudu said valimisse kuuluvad äriühingud uurimisperioodi jooksul kasu.

(57)

Valimisse kuuluvate äriühingute kontrollimisel tõi nende sisedokumentide uurimine päevavalgele provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutustelt saadud subsiidiume. Neid subsiidiume ei olnud kaebuses konkreetselt loetletud. Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal ei ole selge, kas need on olnud sihtotstarbelised subsiidiumid või kohalikud subsiidiumikavad. Nende kavade kohalik iseloom tähendab siiski, et kaebuse esitajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et nad oleksid olnud kõnealustest subsiidiumidest teadlikud, ja seepärast ei ole neid subsiidiume kaebuses otseselt nimetatud.

(58)

Komisjon pakkus välja täiendavad konsultatsioonid Hiina RV valitsusega seoses muude äriühingu või kohaga seotud erisubsiidiumidega, mille kohta leiti kontrollkäikude ajal teavet valimisse kuuluvate äriühingute dokumentides ja mida kaebuses ei olnud loetletud. Komisjon pakkus need konsultatsioonid välja, et tagada uurimise ajal nõuetekohane menetlus. Hiina RV valitsus keeldus sellest pakkumisest väitega, et niisugune pakkumine ei ole kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga.

(59)

Komisjon on arvamusel, et kõnealused muud subsiidiumid on tihedalt seotud kaebuses ja algatamisteates osutatud tüüpi meetmetega ja tavadega. Need meetmed hõlmavad sama liiki rahalist osalust ja vaatlusaluse tootega seotud ning seega kuuluvad uuritavate subsideerimistavade määratluse alla, mida subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 22 lõike 2 punkti iii nõuete kohaselt tuleb algatamisteates täpsustada. Algatamisteates nimetatud kavade loetelu ei ole ammendav, mida näitab ka punkti 3 sõnastus „subsiidiumide hulka kuuluvad muu hulgas …”. Seepärast leidis komisjon, et sellised täiendavad subsiidiumid kuuluvad käesoleva menetluse kohaldamisalasse.

(60)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus selle, kuidas komisjon oli subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut tõlgendanud, ning teatas oma arvamuse, et komisjonil ei ole õiguslikku alust tasakaalustada ühele valimisse kaasatud eksportivale tootjale antud ühte konkreetset subsiidiumi, isegi kui see subsiidium oli otseselt seotud kaebuse esitajate poolt kindlaks määratud subsideerimisega. Komisjon ei nõustu kõnealuses küsimuses sellega, kuidas Hiina RV valitsus on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut tõlgendanud. Juhul kui kaebuse esitajad on kindlaks määranud subsideerimise ning sellise subsideerimise raames leitakse näiteid nii riiklikest kavadest kui ka kohalikke soodustusi, siis leiab komisjon, et tal on õigus tasakaalustada kõiki ilmsiks tulnud soodustusi. See kehtib eriti siis, kui leitud soodustuste toimemehhanism, iseloom ja mõju on samasugune kui muudel kaebuses ja algatamisteates juba kindlaks määratud kavadel.

(61)

Komisjon teatas Hiina RV valitsusele 18. detsembril 2013, et kaalub kättesaadavate faktide kasutamist, kuna ei ole saanud vastust riigiosalusega kommertspankadelt, kellele Hiina RV valitsus saatis nende jaoks ette nähtud küsimustiku lisa.

(62)

Hiina RV valitsus vastas 26. detsembril 2013 ega nõustunud artikli 28 kavandatava kasutamisega „väidetavalt riigiosalusega pankade” vastu, kuid ei vaidlustanud fakti, et pangad ei olnud küsimustikule vastanud. Hiina RV valitsus ei vaidlustanud ka fakti, et need pangad on riigiosalusega. Seetõttu ei jäänud komisjonile muud valikut kui kasutada riigiosalusega kommertspankade käest saada loodetud teabe asemel parimaid kättesaadavaid fakte.

(63)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus artikli 28 kasutamise selleks, et asendada riigiosalusega kommertspankadelt neile saadetud küsimustiku lisaga oodatud teavet. Komisjon ei eita, et Hiina RV valitsus esitas käesoleva uurimise käigus teavet ja komisjon analüüsis seda ning võttis seda vajaduse korral arvesse. Kuid olukorras, kus ei Hiina RV valitsus ega riigiosalusega kommertspangad ega ka mitte äriühingud ei esitanud teavet näiteks krediidivõime kohta, oli komisjon sunnitud kasutama algmääruse artiklis 28 osutatud „kättesaadavaid fakte”.

(64)

Valimis osalenud eksportivate tootjate juurde tehtud kontrollkäikudel leitud muude subsiidiumide suhtes, mida ei ole algatamisteates seoses konkreetse programmiga otseselt nimetatud, on komisjon kasutanud oma järelduste tegemiseks kõiki kättesaadavaid tõendeid. Leitud subsiidiumid kuulusid algatamisteates kirjeldatud tüüpi meetmete ja tavade alla ning komisjon pakkus Hiina RV valitsusele võimalust jätkata konsultatsioone nende subsiidiumide teemal, kuid pakkumist ei võetud vastu. Komisjon arvab, et kõnealused subsiidiumid on tihedalt seotud seda tüüpi meetmete ja tavadega, mille esinemist nimetatakse kaebuses ja algatamisteates.

(65)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni järeldused, mis olid tehtud valimisse kaasatud äriühingute kontrollimisel leitud subsiidiumide ja muude subsiidiumikavasid käsitlevate punktide kohta. Komisjon soovib selgitada, et ei kohaldanud neil juhtumitel artiklit 28. Kui koostöö oli hea, kuid teavet lihtsalt ei saadud esitada – näiteks täpset õiguslikku alust ühekordsete subsiidiumimaksete kohta –, siis kasutati asjaomase äriühingu esitatud tõendeid, et teha järeldus, kas tegemist on tasakaalustamist vajava subsiidiumiga.

(66)

Hiina RV valitsus väidab ka, et komisjon ei esitanud piisavalt teavet selle kohta, kui ta kasutas algmääruse artiklis 28 osutatud parimaid kättesaadavaid fakte. Selle väitega viidatakse tegelikult sellele, et kasutati järeldusi, mis olid tehtud sama subsiidiumi uurimist käsitlenud varasemate uurimiste käigus. Sellistel juhtudel on komisjon täpselt viidanud asjaomase määruse põhjendustele ja esitanud argumentide kokkuvõtte.

(67)

Hiina RV valitsus märgib, et teavet avalikustavas dokumendis ei ole üksikasjalikumalt kirjeldatud teatavaid ühekordseid subsiidiume, mida oli antud valimisse kaasatud äriühingutele. Seda ei tehtud selleks, et kaitsta ärisaladust, mille valimisse kaasatud äriühingud olid komisjonile usaldanud, ning ei olnud võimalik teha üksikasjalikumat kokkuvõtet ilma konfidentsiaalsust rikkumata. Täielike andmetega konfidentsiaalne teavet avalikustav dokument esitati igale valimisse kaasatud eksportivale tootjale eraldi. Kui valimisse kaasatud eksportiv tootja esitas õigusliku aluse, siis oli see märgitud kõnealusele äriühingule esitatud teavet avalikustavas dokumendis. Igal juhul pakuti Hiina RV valitsusele subsiidiumide asjus konsultatsioone ja anti võimalus esitada täpsemat asjakohast teavet, kuid ta ei võtnud pakkumist vastu.

(68)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele ja valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele küsimustiku ja soovis teavet järgmiste kavade kohta, mille raames oli väidetavalt eraldatud subsiidiume solaarklaasitööstusele.

(69)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku lisa, mis tuli saata riigiosalusega kommertspankadele, riiklikele arengupankadele ja eraomanduses finantsasutustele, mis laenasid raha valimisse kuuluvatele äriühingutele uurimisperioodi jooksul. Hiina RV valitsus teatas komisjonile, et nad saatsid küsimustiku, kuid ei saanud vastust. Nagu eespool märgitud, on komisjon seetõttu teatanud Hiina RV valitsusele, et kõnealuse koostöö puudumise tõttu kohaldab ta artiklit 28 ja kasutab kättesaadavaid fakte, et teha oma järeldused selle küsimuse kohta.

(70)

Sooduslaenud on Hiinas ette nähtud järgmiste õigusnormidega: Hiina RV kommertspanganduse seadus (edaspidi „pangandusseadus”), Hiina Rahvapanga 28. juunil 1996 kehtestatud laenude üldeeskirjad ja riiginõukogu otsus nr 40, millele on viidatud eespool.

(71)

Varasemates subsiidiumivastastes uurimistes Hiina RV suhtes on jõutud järeldusele, et Hiina pangandussüsteemis valitsevad riigiosalusega pangad või pangad, milles riigil on kontrolliv huvi osaluse kaudu. Mõlemale on osutatud kui „riigiosalusega kommertspankadele”. Komisjon leidis ka, et riigiosalusega kommertspangad täidavad valitsusasutuste ülesandeid. Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et olukord oleks muutunud. Nagu on märgitud päikesepaneele käsitleva määruse põhjenduses 161, mis on kõige värskem uurimine kõnealusel teemal, moodustavad viis suurimat riigiosalusega kommertspanka (Hiina Põllumajanduspank, Hiina Pank, Hiina Ehituspank, Kommunikatsioonipank ning Hiina Tööstus- ja Kommertspank) bilansimahu poolest enam kui 50 % pangandussektorist.

(72)

Kättesaadavate faktide, sealhulgas päikesepaneele käsitlevas määruses esitatud faktide põhjal jäädakse järelduse juurde, et riigiosalusega kommertspangad on riigiorganid algmääruse artikli 2 punkti b tähenduses, nagu on üksikasjalikult sätestatud päikesepaneele käsitleva määruse põhjendustes 158–168.

(73)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus selle järelduse väitega, et komisjon ei olnud esitanud põhjusi, miks peetakse riigiosalusega kommertspankasid riigiorganiteks. Komisjon lükkab selle väite tagasi, sest põhjendused, miks riigiosalusega kommertspangad on riigiorganid, on esitatud päikesepaneele käsitleva määruse põhjendustes 158–168 ja Hiina RV valitsus ei ole esitanud teavet, mis oleks vastuolus nende parimate kättesaadavate faktidega. Kokkuvõttes:

(74)

Kõnealuste põhjenduste järeldused on hiljutised, sest need avaldati alles 2013. aasta lõpus, ja nende avaldamise ajal oli täielikult teada, et Hiina laenuintresside alammäära poliitika 2013. aasta juulis muutus.

(75)

Samuti nagu varasemates uurimistes, püüdis komisjon kontrollida Hiina RV valitsuse ja eelkõige keskpanga – Hiina Rahvapanga – rolli finantsturgudel ja pangandussektoris seoses laenamisega solaarklaasisektorile. Kuigi koostöö Hiina RV valitsuse ja Hiina Rahvapangaga oli üldiselt rahuldav, ei esitanud Hiina Rahvapank dokumendi „Ringkiri hoiuste ja laenude intressimäärade muutmisega seotud küsimuste kohta” (YinFa (2004) 251) täisteksti. Kõnealuse dokumendiga on määratud kindlaks laenude ja hoiuste intresside alammäärad ja ülemmäärad. Kommertspankade (nii riigiosalusega kommertspankade kui ka eraomanduses kommertspankade) laenudele ja riiklike arengupankade laenudele on sätestatud ringkirjas üksnes alammäär. Sooduslaenude ja nende laenude puhul, mille jaoks riiginõukogu on vastu võtnud erieeskirjad, on ringkirjas sätestatud, et intressimäärad ei saa tõusta. Täpne ülempiir on sätestatud selliste laenude suhtes kohaldatavate erieeskirjadega.

(76)

Komisjoni kontrollkäigu ajal teatas Hiina Rahvapank, et dokumenti ei saa esitada, kuna see ei ole nende veebilehel avalikkusele kättesaadav. Internetiotsinguga aga tuli välja, et Hiina RV valitsuse poolt paari aasta eest Austraalia ametiasutustele antud dokumentide hulgas (13) on ringkirja eksemplar ja selle ingliskeelne tõlge. Otse Hiina RV valitsuse käest saadud ametliku eksemplari puudumise tõttu käsitles komisjon seda versiooni asjaomase ringkirja õige ja täieliku eksemplarina.

(77)

Ringkiri näitab, et Hiina Rahvapank mõjutas nendele laenudele intressimäärade seadmist, mis riigiosalusega kommertspangad Hiina RVs uurimisperioodi jooksul andsid. Hiina RV valitsus selgitas, et Hiina Rahvapank loobus 2013. aasta juulis laenuintressidele seatud alam- ja ülemmäärast. Selgitust võeti arvesse, kuid kuna selline teavitamine toimus pärast uurimisperioodi lõppu, ei mõjuta see käesoleva dokumendi järeldusi. Igal juhul ei ole uurimisperioodi ajal kehtinud laenuintresside alammäär ainus argument, mille põhjal komisjon riigiosalusega kommertspankasid riigiorganiteks peab. Sellest hoolimata kehtivad endiselt päikesepaneele käsitleva määruse põhjendustes 158–168 esitatud järeldused.

(78)

Pärast avalikustamist esitas Hiina RV valitsus mitu märkust ringkirja YinFa (2004) 251 asjus, ilma et ta oleks selgitanud, miks komisjonile ringkirja täisteksti ei antud, ega kinnitanud selle teksti õigsust, mis Austraalia ametiasutustele anti ja mille komisjon ise leidis. Nagu varem päikesepaneelide uurimisel on leitud, on ringkirjas sätestatud Hiina Rahvapanga selged laenujuhised pankadele. Nagu varasemate uurimiste puhul märgitud, on ringkirja sisu oluline selle mõistmiseks, millist rolli mängivad Hiina RV valitsus ja Hiina Rahvapank pankade ja laenamise suunamisel.

(79)

Komisjoni järeldus jääb samaks kui varem päikesepaneele käsitlevas määruses esitatu, nimelt esiteks: pangandusseaduse artikli 34 kohaselt peavad pangad Hiina RVs teostama laenutegevust kooskõlas rahvamajanduse vajadustega. Rahvamajanduse vajadused on sätestatud 12. viisaastakuplaanis.

(80)

Pärast avaldamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni tõlgenduse pangandusseaduse artiklist 34 väitega, et „kõnealune lause on mitmemõtteline ega anna selgeid juhiseid pankadele teatud viisil toimimiseks. Üheski dokumendis ei ole kirjeldatud rahvamajanduse vajadusi, ei 12. viisaastakuplaanis ega mingis muus määruses või otsuses.”

(81)

See erineb tõlgendusest, mille Hiina RV valitsus andis artiklile 34 päikesepaneelidega seotud uurimises, kui nimetas seda „neutraalseks”. Komisjon ei nõustu Hiina RV valitsuse sellise hinnanguga. Komisjon arvab – ja Hiina RV valitsus ei ole tõendanud vastupidist –, et rahvamajanduse suhtes kohaldatav strateegia on sätestatud 12. viisaastakuplaanis ja fotoelektritööstuse eriplaanis ning et finantsasustusi julgustatakse laenama sellistele soodustatud tootmisharudele nagu solaarklaasisektor.

(82)

Hiina RV valitsus on juhtinud komisjoni tähelepanu pangandusseaduse muudele artiklitele, nimelt artiklitele 4, 5 ja 7, millega tagatakse laenude andmine ilma sekkumiseta ja pärast krediidikvaliteedi hinnangut. Komisjon võtab teadmiseks nende artiklite olemasolu, kuid märgib, et Hiina RV valitsus, pangad ja asjaomased valimisse kuuluvad äriühingud ei suutnud tõendada, et laenud anti ilma sekkumiseta – võttes arvesse sooduslaenu andmist solaarklaasisektorile – ja krediidikvaliteedi hinnanguga, sest hoolimata komisjoni taotlusest ei esitatud näidisena ega leitud seoses ühelegi valimisse kuuluvale eksportivale tootjale antud laenuga ühtegi laenulepingut ega riskihinnangut, sealhulgas krediidikvaliteedi hinnangut.

(83)

Teiseks, seadusjõuga otsuste nr 40 ja nr 9 alusel nõutakse pankadelt krediiditoetuse andmist soodustatud tootmisharudele. Hiina RV valitsus kinnitas kaubandusministeeriumisse tehtud kontrollkäigu ajal, et solaarklaasisektor on soodustatud tootmisharu. See on kooskõlas 2011. aasta kataloogiga, milles on esitatud suunised struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses, mille Hiina RV valitsus küsimustikule vastates esitas ja milles solaarklaasisektor on liigitatud soodustatud tootmisharude kategooriasse.

(84)

Otsuses nr 40 on sätestatud suunised kõikidele finantsasutustele siduvate juhistena, kuidas edendada ja toetada soodustatud tootmisharusid, ning solaarklaasisektor on soodustatud tootmisharu.

(85)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni hinnangu otsuse nr 40 ja sellega seotud eeskirjade ning otsuse nr 9 mõju kohta. Komisjon teatab uuesti, et tema hinnang nii otsuse nr 40 kui ka sellega seotud eeskirjade kohta on, et seal on sätestatud rahvamajanduse vajadused. Seal on sätestatud valitsuse ja finantssektori strateegia ja eelkõige finantsasutuste otsene laenamine sellistele soodustatud tootmisharudele nagu solaarklaasisektor.

(86)

Hiina RV valitsusel paluti selgitada riiginõukogu selliste otsuste õiguslikku staatust nagu otsus nr 40. Valitsuse ainus vastus oli, et see on riiginõukogu väljastatud eeskiri, mis ei ole osa Hiina õigusest. Kuid nad ei esitanud selle väite põhjenduseks tõendeid. Hiina RV valitsuse seisukoht on vastuolus avalikkusele kättesaadava teabega, milles kirjeldatakse riiginõukogu kõrgeima haldusasutusena, kellel on õigus võtta vastu haldusakte. Kõnealuste allikate kohaselt on riiginõukogu otsused õiguslikult siduvad eeskirjad (14). Kättesaadavate faktide põhjal asub komisjon seega seisukohale, et otsus nr 40 ja sellega seotud rakendusotsused, nagu otsus nr 9, on haldusaktid ja sellistena osa Hiina õigusest.

(87)

Seega kinnitab komisjon päikesepaneele käsitleva määruse põhjenduses 191 toodud analüüsi, mille põhjal tehakse järeldus, et otsus nr 40 ja otsus nr 9 on muude avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate suhtes õiguslikult siduvad.

(88)

Komisjon analüüsis ka seda, kas Hiina RV valitsus annab Hiina eraomanduses olevatele pankadele ülesande ja/või juhised väljastada solaarklaasi tootjatele sooduslaene algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(89)

Pangandusseaduse artiklit 34 kohaldatakse ka Hiina eraomanduses olevate pankade suhtes. Hiina RV valitsus ja huvitatud isikud ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et järeldus, milleni jõuti päikesepaneele käsitleva määruse põhjenduses 174 ja mille kohaselt Hiina RV valitsus jagab neile samasuguseid korraldusi nagu riigiosalusega pankadele, enam ei kehti. Pangandusseaduse artiklis 34 on sätestatud, et pankadele on antud korraldus „teostada oma laenutegevust vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika vaimus” (15). Kõnealustel asjaoludel, nagu on sätestatud päikesepaneele käsitleva määruse põhjenduses 188, on nii riigiosalusega kommertspankade kui ka eraomanduses pankade laenustrateegia otsustajaks Hiina RV valitsus.

(90)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus järelduse, et nad annavad Hiina RV eraomanduses olevatele pankadele ülesandeid või juhivad neid, ning vaidlustas eelkõige kaalu, mille komisjon on andnud pangandusseaduse artiklile 34, väitega, et „väljendi „rahvamajanduse vajadused” sisu on avatud tõlgendustele ja ilmselgelt tõlgendused erinevad sõltuvalt seda sätet uurivatest isikutest/organitest”.

(91)

On tähelepanuväärne, et Hiina RV valitsus ei nõustunud komisjoni tõlgendusega, kuid ei esitanud oma seaduse omapoolset tõlgendust.

(92)

Komisjonil pruugib aga üksnes viidata eelmiste uurimiste tulemustele ja käesoleva juhtumi puhul kättesaadavatele faktidele, et uuesti kinnitada järeldust, et rahvamajanduse vajadused on sätestatud Hiina RVs avaldatud plaanides ja eeskirjades ning et artikliga 34 nõutakse pankadelt laenamist kooskõlas neis esitatud rahvamajanduse kirjeldustega, mis hõlmab ka solaarklaasi tootmise soodustamist.

(93)

Järeldus on seega, et Hiina RV valitsus annab eraomanduses olevatele pankadele ülesandeid või suunab neid laenama soodustatud tootmisharudele kooskõlas pangandusseaduse artikliga 34.

(94)

Seega teeb komisjon järelduse, et Hiina RVs riigiosalusega kommertspankade väljastatud laenude puhul on tegemist solaarklaasi tootjatele antud rahalise toetusega valitsuse rahaliste vahendite otsese ülekandmise vormis vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i.

(95)

Samad tõendid kinnitavad, et valitsus annab riigiosalusega kommertspankadele (ja eraomandis olevatele pankadele) ülesandeid ja juhiseid, ning see omakorda tähendab rahalise toetuse andmist vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile iv.

(96)

Konkreetsuse suhtes märgib komisjon, et Hiina RV valitsus suunab sooduslaenud piiratud hulgale tootmisharudele ja solaarklaasisektor, mis on osa fotoelektrisektorist, on üks neist, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud päikesepaneele käsitleva määruse põhjenduses 172. Hiina RV valitsus lisas solaarklaasisektori oma 12. viisaastakuplaanis oluliste tootmisharude nimekirja. Otsuses nr 40 märgitakse, et Hiina RV valitsus toetab aktiivselt uute energiatööstuste arengut ja kiirendab päikeseenergia kasutamise arengut. Kõikidele finantsasutustele on esitatud korraldus anda krediiditoetust üksnes soodustatud projektidele ja see on kategooria, millesse kuuluvad solaarklaasiprojektid. Kõnealune otsus lubab ka muu soodustatud projekte käsitleva sooduspoliitika rakendamist.

(97)

Pärast avalikustamist seadis Hiina RV valitsus kahtluse alla konkreetsuse kohta tehtud järeldused ja eelkõige komisjoni tõlgenduse 12. viisaastakuplaanist, väites, et „sel ei ole õiguslikku väärtust, kuna see ei ole siduv dokument”. Komisjon ei ole selle väitega nõus ja märgib, et Hiina RV valitsus esitas samu väiteid varasemate uurimiste ajal ja siis nendega samuti ei nõustutud. 12. viisaastakuplaanis on märgitud: „Rahvakongress arutas seda kava ja kiitis selle heaks ning sellel on seaduse jõud”.

(98)

Komisjon teeb seega järelduse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on seega algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed.

(99)

Kasuga on tegemist ulatuses, milles valitsus või valitsuse volituste ja juhiste kohaselt tegutsevad erapangad annavad laenu soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja võiks turul tegelikult saada.

(100)

Komisjon püüdis samuti kui varasemates uurimistes kontrollida krediidiriski hindamist, mida teostasid uurimisperioodi jooksul valimisse kuuluvatele äriühingutele raha laenanud pangad. Äriühingud ei esitanud ühtegi tõendit oma krediidireitingu kohta ja pangad ei teinud uurimise ajal koostööd. Seetõttu ei saanud komisjon näha ühtegi tõendit, et solaarklaasiettevõtetele antud laenud põhinesid riskihindamisel ja intressimäär otsustati selle tulemusena.

(101)

Olukorras, kus Hiina RV valitsus, eksportivad tootjad ega pangad teavet ei andnud, toetus komisjon kättesaadavatele faktidele, et otsustada, kas Hiina RV sooduslaenud tõid tegelikult kasu valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, kes olid Hiina RV pankadest laenu saanud.

(102)

Komisjon alustas samuti kui päikesepaneelide uuringus Hiina Rahvapanga poolt ametlikult avaldatud ja Hiina jüaanides antavate laenude suhtes kohaldatavate keskpanga intressimäärade läbivaatamisega,. Keskmine intressimäär uurimisperioodil oli 6,26 %.

(103)

Komisjon korrigeeris seejärel Hiina Rahvapanga intressimäära, et võtta arvesse asjaomaste äriühingute krediidiriski. Asjaomased äriühingud aga ei esitanud sõltumatut krediidireitingut või muud sellist teavet, mis oleks võimaldanud komisjonil välja arvutada krediidireitingut. Igal juhul on komisjon varasemates uurimistes kindlaks määranud, et Hiina ettevõtete krediidireitinguid moonutab valitsuse toetus ning ei ole tõendeid mingist laenusaajate sisulisest riskihindamisest. Seetõttu kasutas komisjon sama metoodikat kui päikesepaneelide uurimise puhul ja käsitles kõiki asjaomaseid äriühinguid nii, nagu oleks neil mitteinvesteeringu tüüpi investeerimisklassi BB-reiting (Bloombergi krediidireitinguettevõtte järgi).

(104)

BB-reitinguga äriühingute võlakirjade ja AAA-reitinguga äriühingute võlakirjade (AAA-reiting on Hiina RV võlakirjadel) preemiate vahe lisati seejärel Hiina Rahvapanga keskmisele laenuintressimäärale uurimisperioodil. Selle tulemusel saadi uurimisperioodi intressimäära võrdlusalus 10,37 % valimisse kuuluvatele äriühingutele Hiina jüaanides antud laenude jaoks.

(105)

Komisjon võrdles seda intressimäära võrdlusalust tegeliku intressimääraga, mida asjaomaste äriühingute suhtes uurimisperioodi jooksul kohaldati, ja jõudis järeldusele, et solaarklaasitööstusele antakse laenu turutingimustest soodsamatel tingimustel.

(106)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni arvutatud võrdlusaluse ja järeldused, mille komisjon oli teinud võrdlusalust ja tegelikult makstud intressi võrreldes.

(107)

Võrdlusaluse ja tegelikult makstud intressi võrdlemine näitab selgelt, et valimisse kuuluvad eksportivad tootjad, kes laenasid Hiina pankadelt Hiina jüaanides, maksid vähem kui nende finantspositsiooniga äriühingute tavaline kommertsintressimäär oleks olnud.

(108)

Teiseks, komisjon tõepoolest teadis, et Hiina Rahvapank tõstis 2013. aasta juulis laenuintresside alammäära, ja mainis seda teavet avalikustavas dokumendis. Kuid see siiski ei muuda järeldust, et Hiina RV valitsus sekkub Hiina pankade laenukäitumisse, eelkõige otsuse nr 40 ja sellega seotud eeskirjade ning pangandusseaduse artikli 34 sätete kohaldamise kaudu.

(109)

Kolmandaks, komisjon arvutas võrdlusaluse Hiina jüaanides võetud laenude jaoks vaid seepärast, et valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel ei olnud Hiina pankadest eurodes või USA dollarites võetud laene.

(110)

Lisaks soovis Hiina RV valitsus saada rohkem teavet selle kohta, miks andis komisjon valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele BB-krediidireitingu. BB-krediidireiting valiti seepärast, et komisjon ei saanud asjaomaste pankade koostöösoovimatuse tõttu tõendeid selle kohta, et ühelegi valimisse kuuluvale eksportivale tootjale oleks arvutatud krediidireiting. Samuti ei ole BB-reiting kahjulik järeldus ja töötab tegelikult asjaomaste valimisse kuuluvate äriühingute kasuks, sest see on finantsturgudel parim mitteinvesteeringu tüüpi investeerimisklass.

(111)

Artikli 28 tingimuste kohaselt oli komisjonil kohustus kasutada parimaid kättesaadavaid fakte, mis leiti päikesepaneele käsitleva määruse järeldustest, kus BB-krediidireitingut oli kasutatud sealsesse valimisse kaasatud äriühingute puhul. Kõnealusel juhul peeti seda mõistlikuks ja pärast avalikustamist ei saadud ühtegi tõendit selle kohta, et asjaomased pangad oleksid valimisse kaasatud äriühingutele andnud mõne muu krediidireitingu.

(112)

Uurimise tulemuste põhjal teeb komisjon järelduse, et Hiina solaarklaasitööstus sai uurimisperioodil kasu sooduslaenudest, mida väljastasid nii riigiosalusega pangad kui ka erapangad. Solaarklaasitööstuse rahastamine on algmääruse tähenduses subsiidium, sest:

(113)

Seda subsiidiumi tuleks käsitada tasakaalustatavana, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(114)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus eelmiste uurimiste tulemuste kasutamise selleks, et teha käesoleva juhtumi puhul subsideerimise kohta järeldusi, ja väitis eelkõige, et komisjon usaldas liiga palju päikesepaneele käsitleva määruse uurimistulemusi.

(115)

Nimetatud väide lükati tagasi. Nagu varem märgitud, oli komisjon Hiina RV pankade koostöösoovi puudumise tõttu sunnitud kasutama artikli 28 sätteid ja parimaid kättesaadavaid fakte. Päikesepaneelide uurimine on kõige uuem uurimine ja sisaldab kõige värskemaid tulemusi Hiinas toimuva subsideerimise kohta. Päikesepaneelid ei ole sama toode kui solaarklaas, kuid mõlemad kuuluvad samasse uude energiasektorisse ja neid käsitletakse samades valitsuse planeerimisdokumentides. Muu teabe puudumisel on päikesepaneelidega seotud uurimistulemuste kasutamine parimate kättesaadavate faktidena asjakohane. Hiina RV valitsus väitis ka, et päikesepaneelide uurimise ja käesoleva uurimise vahepeal on toimunud olulisi muudatusi, eelkõige on Hiina Rahvapank tõstnud 2013. aasta juulis laenuintresside alammäära. See väide lükati tagasi, kuna päikesepaneelide uurimise järeldused osutavad oma uurimisperioodile ja käesolev uurimine osutab oma uurimisperioodile. Mõlemal juhul toimus alammäära tõstmine pärast mõlema uurimisperioodi lõppemist ega mõjuta seega artikli 28 kasutamist ega päikesepaneelidega seotud uurimistulemuste käsitamist parimate kättesaadavate faktidena.

(116)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud peale ühe said laenu nii riigiosalusega kommertspankadest kui ka erapankadest. Ühte äriühingut rahastati üksnes tema maksuvaba emaettevõtja kaudu ja Hiina RVs asuvad pangad laene ei andnud.

(117)

Pärast avalikustamist vaidlustas üks valimisse kaasatud äriühing komisjoni järelduse ja märkis, et komisjon ei palunud äriühingul sõltumatut krediidireitingut esitada. Kuid komisjon palus äriühingul esitada kogu saadud laene käsitlev teave, aga äriühing ei esitanud sõltumatut krediidireitingut. Kui äriühingul selline teave oli, siis oleks ta pidanud kaebuses esitatud väiteid ja küsimustikuga küsitud teavet silmas pidades selle teabe esitama. Kui tal oli sõltumatu krediidireiting, siis oleks ta pidanud selle kohe esitama, eriti pidades silmas teavet avalikustavas dokumendis esitatud teavet. See väide lükatakse seetõttu tagasi.

(118)

Algmääruse artikli 6 punktis b on sätestatud, et sooduslaenust saadav kasu tuleks arvutada kui vahe makstud intressisumma ja selle summa vahel, mida äriühing maksaks võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada. Nagu märgitud, siis määras komisjon sisulise riskihindamise puudumise tõttu võrreldava kommertslaenu jaoks turu võrdlusaluse.

(119)

Kasu arvutati uurimisperioodi kohta kui erinevus uurimisperioodi jooksul tegelikult makstud intressi ja sellise intressi vahel, mida oleks makstud, kasutades võrdlusalust.

(120)

Valimisse kuuluvate tootjate jaoks selle metoodika järgi arvutatud subsiidiumimarginaalid on järgmised.

(121)

Valimisse kuuluvad eksportivad tootjad ei saanud uurimisperioodi jooksul kasu ekspordikrediidi subsiidiumikavadest, krediidiliinidest, ekspordigarantiidest, rohelise ekspressi kavast ega maksuvabadele valdusettevõtjatele juurdepääsu lubamisest.

(122)

Valimisse kuuluvad äriühingud ei saanud uurimisperioodi jooksul programmidest „Famous Brands” ja „China World Top Brands”.

(123)

Valimisse kuuluvad äriühingud said mitme valitsustasandi valitsusasutustelt märkimisväärseid ühekordseid toetusi, mille tulemusena nad said uurimisperioodi jooksul kasu. Need avastati asjaomaste äriühingute kontrollimisel ning asjaomased äriühingud ega Hiina RV valitsus ei olnud neid küsimustiku vastustes nõuetekohaselt avalikustanud. Kaebuse esitaja väitis, et solaarklaasitootjad said neid ühekordseid toetusi provintsivalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning nendest tulenes kasu, sest raha saadi ilma piisava analüüsita (16). Algatamisteates on samuti sätestatud, et toetuskavad on subsideerimine, mida kasutatakse solaarklaasitööstuse toetamiseks.

(124)

Äriühingutele andsid kõnealuseid toetusi riigi, provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutused ja kõik need olid asjaomaste äriühingute suhtes või asukoha või tööstuse liigi poolest konkreetsed. Tavaliselt ei avalikustatud nende toetuste andmise aluseks olevat täpset seadust juriidiliste üksikasjade tasemel (kui neil õiguslikku alust üldse oligi), kuigi komisjonile anti sageli (kuigi mitte alati) koopia valitsusasutuse väljastatud dokumendist, mis toetuse andmisega kaasnes.

(125)

Üks valimisse kuuluv äriühing sai uurimisperioodil toetusi majandusarenguvööndilt (Economic Development Zone), milles ta asub. Majandusarenguvöönd arvutas need toetused 20 %-na kõikidest maksudest, mida äriühing kohalikule maksuasutusele maksis, ning need hõlmasid muu hulgas ettevõtte tulumaksu, maamaksu ja dividendide tulumaksu.

(126)

Üks teine valimisse kaasatud äriühing sai uurimisperioodil suure toetuse kohalikult omavalitsuselt, et katta elektrivõrguga liitumise kulud, mille nad oleksid muidu pidanud ise maksma. See anti äriühingule selleks, et „toetada piirkonna suurettevõtteid”.

(127)

Üks teine valimisse kuuluv äriühing sai kõrgtehnoloogilise solaarklaasi tootmiseks riikliku arengu- ja reformikomisjoni tööstuse kohanemise fondist otsetoetusena 25 miljonit Hiina jüaani. Kõnealune riigi otsetoetus anti 2006. aastal ja äriühing jaotas selle 10 % osadeks järgmiseks 10 aastaks. 2,5 miljonit Hiina jüaani loeti seetõttu uurimisperioodil saadud kasuks.

(128)

Sama äriühing oli 2012. aastal oma raamatupidamisse kandnud muid toetusi kohalikult maksuasutuselt ja muudelt kohaliku omavalitsuse asutustelt. Äriühing teatas, et enamik neist toetustest ei olnud tegelikult raha otsene ülekandmine kõnealustelt asutustelt äriühingule, vaid äriühingu poolt valitsusele varem makstud summade hüvitamine. Kuna rahuldavaid tõendeid ei olnud võimalik esitada, ei saa komisjon seda selgitust heaks kiita.

(129)

Veel üks valimisse kuuluv äriühing sai enne uurimisperioodi kohalikult omavalitsuselt otsetoetust 15 miljonit Hiina jüaani ja äriühing jaotas selle 10 % osadeks järgmiseks 10 aastaks. Toetust maksti äriühingule selleks, et arendada fotoelektritööstust (mis hõlmab ka solaarklaasisektorit), kiirendada arenenud tootmisbaasi ehitamist kohalikus tööstuspargis ja sujuvalt rakendada suuri projekte.

(130)

Sama äriühing sai enne uurimisperioodi ka mitmeid muid toetusi ja eraldas osa toetusest uurimisperioodi jaoks. Kuid äriühing ei esitanud kõnealuste toetuste kohta üksikasjalikku teavet ja selle puudumisel kasutati järelduse tegemiseks kättesaadavaid fakte. Komisjon on muude kättesaadavate faktide puudumisel jõudnud järeldusele, et need toetused on selle äriühingu suhtes konkreetsed ja et uurimisperioodil eraldatud toetust tuleks pidada kasuks.

(131)

Hiina RV valitsusel paluti anda nende toetuste kohta täiendavat teavet ja pidada nende üle konsultatsioone, kuid ta keeldus. Valimisse kuuluvate äriühingute saadud toetuste kohta kogutud tõendite põhjal ning igasuguse muu teabe puudumise tõttu loeb komisjon neid toetusi subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna toimus Hiina RV valitsuse vahendite ülekandmine vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena ja seeläbi saadi kasu.

(132)

Samuti on kõnealused toetused konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest nende saamine näib olevat piiratud teatavate äriühingutega või konkreetsete projektidega konkreetses piirkonnas ning need on antud valimisse kuuluvate äriühingute ühekordsete vajaduste täitmiseks. Kõnealused toetused ei vasta algmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele, sest abikõlblikkuse tingimused ja ettevõtete valimise tegelikud kriteeriumid ei ole läbipaistvad, objektiivsed ega kehti automaatselt. Lisaks sellele puuduvad ka tõendid selle kohta, et toetused kuuluvad laiemasse subsiidiumikavasse.

(133)

Pärast avalikustamist seadis Hiina RV valitsus kahtluse alla komisjoni volituse neid toetusi uurida ja komisjoni analüüsi osalisest teabest, mis talle kättesaadav oli. Komisjon on aga hoolikalt analüüsinud ärisaladusega kaetud teavet, mille asjaomased äriühingud talle kättesaadavaks tegid, ja kui oli tõendeid nii kasu saamise kui ka toetuse konkreetsuse kohta, siis toetus tasakaalustati.

(134)

Kõikidel juhtudel esitasid äriühingud teavet toetuste summa ja selle kohta, kes toetust andis, isegi kui teatud juhtudel ei olnud äriühingul dokumenti selle õigusliku aluse näitamiseks, mille põhjal toetuse andja toetust andis. Asjaomased äriühingud paigutasid selle sissetuleku oma raamatupidamisarvestuses subsiidiumitulu rubriiki ja lasksid nendele kontodele teha sõltumatu auditi. Seda on peetud otseseks tõendiks subsiidiumi kohta, mille kaudu saadi tasakaalustatavat kasu.

(135)

Samuti vaidlustas üks valimisse kuuluv äriühing samadel põhjustel komisjoni volituse uurida ja tasakaalustada neid ettevõttespetsiifilisi toetusi. Komisjon lükkab nende argumendi samadel põhjustel tagasi ja kinnitab oma seisukohta, et tal on volitus neid toetusi uurida ja neid tasakaalustada, kui see on vajalik.

(136)

Allpool esitatud tabel näitab eespool esitatud toetuste kohta kasu arvutamist, kusjuures kasuna käsitatakse uurimisperioodil saadud summat või uurimisperioodil raamatupidamisse kantud summat, kui asjaomane äriühing oli selle maha kandnud.

(137)

Kavaga „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” antakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele õigus kahel esimesel aastal mitte maksta ettevõtte tulumaksu ja järgmisel kolmel aastal maksta ainult 12,5 % tavapärase 25 % asemel.

(138)

Kõnealuse kava õiguslik alus on Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse artikkel 8 ja Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 72. Hiina RV valitsus väitis, et ettevõtte tulumaksu 2008. aasta seaduse artikli 57 alusel on see kava lõpetatud ja üleminekuaeg kestab 2012. aasta lõpuni. Seadus esitab seega selgelt, et 2012. finantsaastal saadi selle kava alusel kasu.

(139)

Kõnealuse kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” kaudu said äriühingud kasu 2012. finantsaastal, misjärel kava Hiina RV valitsuse väitel lõpetati.

(140)

Üks valimisse kaasatud äriühingutest oli välisomanduses ettevõte, mis kasutas uurimisperioodil kõnealust maksukava. Neile oli tavapärase ettevõtte tulumaksu täismäära 25 % asemel määratud maksumäär 12,5 %, mis oli märgitud nende 2012. aasta ettevõtte tulumaksu deklaratsiooni ja raamatupidamise aastaaruandesse.

(141)

Komisjon avalikustas need tulemused huvitatud isikutele ja Hiina RV valitsus esitas märkuse, et üleminekuteatise (17) kohaselt lõppevad kõik selle kava pakutavad soodustused 2012. aastal. Hiina RV valitsus märkis, et kui tasakaalustavad tollimaksud kehtestatakse, ei tohiks seda kehtestada kasu suhtes, mida üks valimisse kuuluv äriühing on kõnealuse kava kaudu uurimisperioodi jooksul saanud. See väide võeti vastu, kuna kõnealuse valimisse kuuluva äriühingu puhul ei ole komisjonil asjaomase juhtumi konkreetsetel asjaoludel tõendeid kasusaamise jätkumise kohta.

(142)

Kuigi kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” on varasemate määrustega tasakaalustatud, ei kehtesta komisjon selle ühe valimisse kaasatud äriühingu suhtes tollimaksu, et tasakaalustada uurimisperioodi jooksul saadud kasu, kuna komisjonil ei ole tõendeid selle kohta, et kõnealune kava või selle mõni versioon kehtiks selle ühe valimisse kaasatud äriühingu suhtes tollimaksude kehtestamise kuupäeval.

(143)

Selle kava raames võivad äriühingud, kes suudavad tõendada teatud tingimuste täitmist, et olla tunnustatud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena, maksta ettevõtte tulumaksu tavapärase 25 % tulumaksumäära asemel 15 % vähendatud tulumaksumääraga.

(144)

Selle kava õiguslik alus on 2008. aasta ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 28 lõige 2, haldusmeetmed kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete kindlaksmääramiseks (Guo Ke Fa Huo [2008] nr 172) ja ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 93 koos riikliku maksuameti teatisega kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete tulumaksu tasumisega seotud probleemide kohta (Guo Shui Han [2008] nr 985).

(145)

Kava kohaldatakse Hiina RV valitsuse poolt kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena tunnustatud ettevõtete suhtes. Selle kava jaoks abikõlblikel ettevõtetel peavad olema peamised sõltumatud intellektuaalomandi õigused ja nad peavad vastama järgmistele tingimustele, mis on sätestatud õigusliku alusega ja kokku võetud järgnevalt:

(146)

Leiti, et kõnealust kava kasutas mõni valimisse kaasatud äriühing, kes selle kaudu maksis 25 % ettevõtte tulumaksu asemel üksnes 15 %. Need äriühingud olid taotlenud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte staatust ja saanud ametliku teate, et nad täitsid kava tingimusi ja neil on õigus täita oma ettevõtte tulumaksudeklaratsiooni vastavalt.

(147)

Nagu ka varasema päikesepaneelide uurimise põhjendustes 322–326 märgitud, peab komisjon seda kava subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(148)

Subsiidium on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest seda võivad saada ainult kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaati omavad ettevõtted, mis vastavad kõigile 2008. aasta haldusmeetmetes sätestatud tingimustele. Asjaomased valimisse kuuluvad äriühingud said kõnealuse sertifikaadi. Abikõlblikkus ei ole automaatne ja toetust andev asutus ei ole kehtestanud ega õigusaktides ei ole sätestatud objektiivseid kriteeriume.

(149)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni järeldused, väites, et abikõlblikkuse kriteeriumid olid objektiivsed ja neid kohaldatakse võrdselt kõikide Hiina RV äriühingute suhtes. Komisjon ei nõustu Hiina RV valitsuse seaduste ja rakendusmeetmete tõlgendusega, millest nähtub, et kava on piiratud teatavate sektoritega ja ettevõtetega, mida Hiina RV valitsus toetab selliste tingimuste alusel, mis ei näi olevat objektiivsed ega neutraalsed, nagu see, et nende toodang on hõlmatud kõrgtehnoloogiliste toodete kategooria hulka, mida riik esmajoones toetab.

(150)

Abikõlblikkus ei ole automaatne, vaid sõltub kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaadist, mille väljastavad pädevad asutused pärast nende kaalutlusõigusel põhineva menetluse läbimist.

(151)

Komisjon peab seega kõnealust subsiidiumi tasakaalustatavaks.

(152)

Komisjon on arvutanud tasakaalustatava subsiidiumisumma kui vahe uurimisperioodil tavapäraselt makstava maksusumma ja sellise maksusumma vahel, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil tegelikult maksid.

(153)

Kaebuse esitaja väitis, et solaarklaasi eksportivad tootjad saavad subsiidiume ühest teisest otsesest maksuvabastuskavast, nimelt dividendide tulumaksuvabastusest nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul (18). See kuulub algatamisteates sätestatud üldise subsideerimise alla, mis toimub otsese tulumaksu maksuerandite ja/või maksuvähenduste kaudu.

(154)

Dividendide tulumaksuvabastuse õiguslikud alused on ettevõtte tulumaksu seaduse artiklid 25–26 ja ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 83.

(155)

Komisjon leidis, et üks valimisse kuuluv äriühing sai dividendide tulumaksuvabastuse kui nõuetele vastav residendist ettevõte. See äriühing taotles otse kohalikult maksuasutuselt aktsiainvesteeringutega saadud dividendide mahaarvamist maksustatavast tulust.

(156)

Komisjon peab seda subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saab kasu asjaomane äriühing. Toetusesaaja kasu võrdub maksusäästu summaga.

(157)

Komisjon on teavet avalikustavas dokumendis märkinud, et asjaomane subsiidiumikava on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest õigusaktidega piiratakse juurdepääs sellele kavale üksnes ettevõtetega, kes on Hiina Rahvavabariigi residendid ja kes on teinud investeeringuid teistesse residentidest ettevõtetesse.

(158)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus need järeldused väitega, et dividendide tulumaksuvabastust nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul ei või lugeda konkreetseks, kuna ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõikega 3 on ette nähtud, et selline dividendide tulumaksuvabastus on kättesaadav ka mitteresidentidest ettevõtetele. Lisaks sellele märgib Hiina RV valitsus, et abikõlblikkuse kriteeriumid on objektiivsed ja neid kohaldatakse kõikide residentidest ettevõtete suhtes, sõltumata tootmisharust, tootest või geograafilisest asukohast.

(159)

Võttes arvesse, et käesolevas menetluses Hiina RV valitsuse poolt esitatud ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõikes 3 on sätestatud, et selline dividendide tulumaksuvabastus on kättesaadav ka mitteresidentidest ettevõtetele, jääb komisjon siiski seisukohale, et see subsiidiumikava on konkreetne. Tõepoolest, ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 25 kinnitab, et see maksuvabastus on ette nähtud riigi poolt soodustatud tootmisharudele ja projektidele. Seega on üksnes soodustatud tootmisharudel ja projektidel juurdepääs sellele kavale. Nagu on kirjeldatud eespool punkti 5.1 alapunktis c, siis solaarklaasisektor on soodustatud tootmisharu.

(160)

Komisjon on arvutanud subsiidiumisumma kui vahe uurimisperioodil tavapäraselt makstava maksusumma ja sellise maksusumma vahel, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil tegelikult maksid.

(161)

Lisaks punktides 7.1–7.3 hinnatud kavadele ei leidnud komisjon mingeid tõendeid selle kohta, et valimisse kaasatud äriühingud oleksid saanud kasu muudest otsestest maksuvabastus- ja maksuvähenduskavadest peale nende, mis on loetletud eespool C jao punktis 4. Oma kontrollide käigus leidis komisjon aga ühe valimisse kaasatud äriühingu raamatupidamisaruannetest kaks muud äriühingute maksukava, nimelt teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestuse ning kinnisvaramaksu ja maakasutusmaksu tagastamise. Nagu on kirjeldatud algatamisteates, kuuluvad ka need otseste maksuvabastus- ja maksuvähenduskavade alla kui meetmed, mille puhul maksuhaldur on vähendanud äriühingu makstavat tulumaksusummat või mille puhul maksuhaldur on tagastanud juba makstud äriühingu tulumaksu. Teadus- ja arendustegevuse kulude maksude tasaarvestamine on seotud ka eespool C jao punktis 4 loetletud välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse maksude tasaarvestamisega.

(162)

Teadus- ja arendustegevuse kulude maksude tasaarvestamise õiguslik alus on Hiina ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 30.

(163)

Kinnisvaramaksu ja maakasutusmaksu tagastamise puhul ei avalikustatud täpset seadust, mille alusel kõnealuseid eeliseid võimaldati, kuigi komisjonile esitati koopia maksuvabastusele lisatud provintsivalitsuse ringkirjast.

(164)

Komisjon avastas, et ühele valimisse kaasatud äriühingule võimaldati teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamist ning kinnisvaramaksu ja maakasutusmaksu tagastamist. Provintsivalitsuse väljastatud dokumendi kohaselt piirdub kõnealune tagastamine kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtetega.

(165)

Seoses teadus- ja arendustegevuse kulude tasaarvestamisega on komisjon seisukohal, et kõnealuse subsiidiumikava puhul on tegemist konkreetse kavaga, arvestades asjaolu, et artiklit 30 tuleb lugeda koos ettevõtte tulumaksu seaduse artikliga 25, milles on sätestatud, et kõnealune maksuvabastus piirdub riigi soodustatud tootmisharude ja projektidega. Seega saavad kõnealust kava kasutada üksnes soodustatud tootmisharud ja projektid. Nagu on selgitatud eespool punkti 5.1 alapunktis c, on solaarklaasisektor soodustatud tootmisharu.

(166)

Kinnisvaramaksu ja maakasutusmaksu tagastamine oli konkreetne tootmisharu asukoha ja liigi seisukohast. Täiendavate konsultatsioonide pidamist käsitlevas taotluses paluti Hiina RV valitsusel esitada kõnealuste maksukavade kohta lisateavet, kuid ta keeldus sellest. Seepärast jätkas komisjon uurimist kogutud tõendite põhjal, mis käsitlesid asjaomaste kavade kohaldamist valimisse kaasatud äriühingute suhtes, sest muu teave ei olnud kättesaadav.

(167)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni järeldused ja väitis, et komisjon ei avalikustanud teavet avalikustavas dokumendis mingeid otseseid tõendeid asjaomaste kavade konkreetsuse kohta. Teavet, mis sisaldas üksikasjalikke andmeid nende kavade konkreetsuse kohta, avalikustati üksnes kõnealusele äriühingule ning sellelt äriühingult ei saadud mingeid märkusi. Komisjon on esitanud lisateavet asjaomaste kavade konkreetsuse kohta ka eespool esitatud põhjendustes.

(168)

Komisjon on seisukohal, et kõnealuste kavade näol on tegemist subsiidiumidega algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega tulude vormis, mis jäi Hiina RV valitsusel saamata ja millest asjaomane äriühing kasu sai. Toetusesaaja saadud kasu on samaväärne maksusäästu summaga.

(169)

Komisjon arvutas subsiidiumide summa uurimisperioodil tavapäraselt kogutava maksusumma ja asjaomase äriühingu poolt tegelikult makstud maksusumma vahena.

(170)

Komisjon ei leidnud, et mõni valimisse kaasatud äriühing oleks saanud mis tahes kasu eespool C jao punktis 4 loetletud kaudsete maksustamis- ja tariifikvootide kavade kaudu.

(171)

Ei leitud, et valimisse kaasatud äriühingud oleksid uurimisperioodi jooksul saanud mingit kasu seoses antimoni või elektrienergia ostmisega.

(172)

Nagu on täpsustatud ka päikesepaneele käsitleva määruse põhjendustes 354–370, ei ole äriühingutel võimalik Hiina RVs otseselt maad osta, vaid nad saavad kohalikelt ametiasutustelt osta üksnes maakasutusõiguse.

(173)

Hiina RV maahaldusseaduses on täpsustatud, et kogu maa kuulub rahvale ning seda ei saa osta ega müüa, kuid seaduses on sätestatud tingimused, mille alusel äriühingutele saab müüa maakasutusõigusi pakkumiste, noteeringute või enampakkumiste teel.

(174)

Põhimõtteliselt annab enampakkumiste süsteem turule võimaluse hinnata teatava maakasutusõiguse hinda, seega määratakse hind sõltumatult. Komisjoni külastuse jooksul märkis aga Hiina RV valitsus, et ta kehtestab igal juhul iga maaklassi miinimumhinna (maatüki kvaliteedi põhjal on maa jagatud klassidesse 1–15), millest allapoole maakasutusõiguse hind ei saa langeda.

(175)

Samuti kontrollib Hiina RV valitsus maa pakkumist, piirates provintside ja aastate lõikes kvootidega maa-ala, mille kohta võib müüa maakasutusõigust tööstus- või elamumaana kasutamise eesmärgil.

(176)

Igal juhul ei leidnud komisjon ühegi valimisse kaasatud eksportiva tootja ostetud maakasutusõiguse puhul tõendeid enampakkumismenetluse kohta, millega oleks sõltumatult määratud maakasutusõiguse hind. Äriühing, kelle käsutusse maa anti, pakkus kas alghinna või alghinnast 5 Hiina jüaani ruutmeetri kohta rohkem ning kuna ta oli ainuke pakkuja, anti talle maakasutusõigus.

(177)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni järeldused ning väitis, et Hiina RVs toimus tootmisharule maakasutusõiguse müümisel tegelik enampakkumismenetlus.

(178)

Esiteks väitis Hiina RV valitsus, et tegelik enampakkumissüsteem on olemas, sest nagu iga enampakkumise korraldaja määrab valitsus ainult alghinna. See väide lükatakse tagasi, sest tavaliselt määrab enampakkumisel alghinna sõltumatu enampakkumise korraldaja pärast sõltumatut hindamist, mis ei vasta käesoleva juhtumi puhul tõele, sest maakasutusõiguse omanik on ühtlasi enampakkumise korraldaja.

(179)

Seejärel väitis Hiina RV valitsus, et miinimumhinnad on kehtestatud eesmärgiga tagada, et lõpphind ei langeks allapoole maakasutusõiguse turuväärtuse algtasemest. Selle väite toetamiseks ei esitatud mingeid tõendeid ning väide ise on tautoloogiline, sest maakasutusõiguse eest makstav rahasumma (mille valitsus on kehtestanud) on eelduste kohaselt turuhind (millest lähtub miinimumhind).

(180)

Järgnevalt väitis Hiina RV valitsus, et enampakkumisel teiste pakkujate puudumise põhjal „ei saa eeldada, et maakasutusõiguse puhul ei toimunud tegelikku enampakkumist”. Tegelikult on asjaomaste tõendite põhjal tehtud järeldus täpselt vastupidine. Taotlustest hoolimata ei ole Hiina RV valitsus esitanud tõendeid ainsagi maakasutusõiguse kohta, mille hind oleks kujunenud võistleva enampakkumise teel, ning seepärast on protsessi tagajärg see, et valitsus kehtestab hinna ja äriühing maksab kõnealuse hinna. Kuigi mitme pakkuja olemasolu iga enampakkumise korral ei pruugi olla turupõhise süsteemi kindlakstegemise absoluutne nõue, siis mitme pakkuja täielik puudumine, mis vastas tõele kõikide valimisse kaasatud äriühingute puhul, osutab kindlalt tegelike turuhindade puudumisele.

(181)

Selle juhtumi puhul, mil üks valimisse kaasatud äriühing maksis ruutmeetri eest valitsuse kehtestatud hinnast 5 Hiina jüaani rohkem, väitis äriühing komisjonile, et pädev asutus oli andnud neile korralduse seda teha üksnes selleks, et jätta mulje, nagu oleks enampakkumine toimunud. Seepärast ei saa komisjon käsitada seda asjaolu otsese tõendina, mis näitab, et Hiina RVs on olemas maakasutusõiguse müügi turg.

(182)

Seepärast maksid valimisse kaasatud äriühingud tegelikult Hiina RV valitsuse kehtestatud hinna. Nagu on sätestatud ka päikesepaneele käsitlevas määruses (põhjendused 361–370), antakse maakasutusõigusi tegelikust maksumusest väiksema tasu eest võrreldes turupõhise võrdlusalusega, mida on kirjeldatud allpool punktis e.

(183)

Komisjoni järelduse kohaselt tuleks maakasutusõiguse andmist Hiina RV valitsuse poolt käsitada algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses subsiidiumina selliste kaupade pakkumise näol, millest äriühingud said kasu. Kuna uurimise käigus ei tehtud kindlaks maakasutusõiguste müügi toimiva turu olemasolu Hiina RVs, näitab välise võrdlusaluse kasutamine (vt punkt e allpool), et valimisse kaasatud eksportijate maakasutusõiguse eest makstud summa on turumäärast väiksem.

(184)

Subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c alusel konkreetne, sest riiginõukogu otsuse nr 40 kohaselt peavad ametiasutused tagama, et maad antakse soodustatud tootmisharudele, millest üks on solaarklaasisektor. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad.

(185)

Maaga seotud olukorda Hiina RVs käsitletakse ka IMFi töödokumendis, milles kinnitatakse, et maakasutusõiguste andmisel Hiina tootmisharudele ei järgita turutingimusi (19).

(186)

Hiina RV valitsus vaidlustas konkreetsust käsitleva järelduse, väites, et otsuses nr 40 kehtestatud piiranguid ei saa kasutada tõendina konkreetse eelise andmise kohta. See väide lükatakse tagasi, sest otsuse nr 40 tagajärjel antakse maakasutusõigusi soodustatud tootmisharudele. Solaarklaasi tootmine on soodustatud tootmisharu ja seepärast hõlmavad otsuse nr 40 sätted solaarklaasi tootjatele maakasutusõiguste andmist.

(187)

Üks valimisse kaasatud äriühing vaidlustas samuti komisjoni järeldused, väites, et Hiinas on toimiv maakasutusõiguste turg. Nende hinnang maakasutusõigustega seotud protsessile Hiinas ei põhjenda aga nende järeldust. Nad ei suutnud endiselt tõendada, et maakasutusõigusi hinnatakse sõltumatult, et neid müüakse sõltumatul enampakkumisel, et maakasutusõiguste hinna määrab võistleva pakkumismenetluse tulemusel kindlaks turg ning et valitsuse toetus ei moonuta ühtegi hinda.

(188)

Seejärel väitis valimisse kaasatud äriühing, et kuigi komisjon oleks pidanud tegema järelduse, mille kohaselt on toimiv turg olemas ja seega subsiidium puudub, peaks komisjon võrdlema äriühingu maakasutusõiguse hinda võrdlusalusega, milleks oleksid maakasutusõiguste hinnad provintsis, kus äriühing asub. Kuna komisjon on kindlaks teinud, et sobiv turupõhine võrdlusalus kõnealuses provintsis puudub, lükati see väide tagasi.

(189)

Saadud kasu suurus on maakasutusõiguse eest makstud hinna ja asjakohase välise võrdlusaluse vahe. Sarnaselt päikesepaneele käsitleva määrusega on kõnealune väline võrdlusalus maa turuhind Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumil (edaspidi „Hiina Taibei”).

(190)

Pärast avalikustamist seadis Hiina RV valitsus kahtluse alla Hiina Taibei võrdlusalusena kasutamise ning taotles rohkem teavet selle kohta, miks Hiina Taibei on selleks sobiv. Nagu on selgitatud päikesepaneele käsitleva määruse põhjenduses 467, peab komisjon Hiina Taibeid sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:

(191)

Kõiki neid tegureid arvesse võttes järeldas komisjon, et turutingimuste olemasolu korral oleksid maakasutusõiguse hinnad Hiina RVs valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul väga sarnased maa hindadele Hiina Taibeis.

(192)

Üks valimisse kaasatud äriühing tegi ettepaneku, et välise võrdlusaluse kasutamise korral tuleks arvesse võtta selle provintsi SKPd, kus äriühing asub, ning et võrdlusaluseks peaksid olema „kehtivad maahinnad Egiptuses, Armeenias, Guatemalas, Kongos, Mongoolias või Indoneesias”, sest need riigid on „sarnasel arengutasemel”. See väide lükati tagasi järgmistel põhjustel:

(193)

Teine valimisse kaasatud äriühing väitis pärast avalikustamist, et Hiina Taibei ei ole sobilik selle konkreetse provintsi majandustingimuste puhul, kus äriühing asub, kuid ei pakkunud välja alternatiive. Võttes arvesse alternatiivseid võrdlusaluseid käsitlevate ettepanekute puudumist, kinnitatakse Hiina Taibei kasutamist.

(194)

Andmed maa keskmise hinna kohta Hiina Taibeis 2012. aastal on pärit majandusministeeriumi tööstusosakonnast ning seda on inflatsiooni ja SKP kasvu arvessevõtmiseks korrigeeritud allapoole, et määrata maa võrdlushind iga kalendriaasta kohta. Kuna maakasutusõigused kehtivad 50 aastat ja kulumi arvestamisel võetakse see aluseks, moodustab kasu uurimisperioodil 1/50 võrdlushinna ja tegelikult makstud hinna vahest.

(195)

Tegelikust maksumusest väiksema tasu eest maa pakkumisega seoses kindlaks määratud subsiidiumimäär on järgmine.

(196)

Komisjon arvutas kooskõlas algmääruse sätetega uurimisaluste äriühingute tasakaalustavate subsiidiumide summad kavade kaupa ning liitis kõnealused summad, et arvutada terve äriühingu subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil.

(197)

Allpool esitatud üldiste subsiidiumimarginaalide kindlakstegemiseks arvutas komisjon kõigepealt protsentuaalse subsideerimise, s.o subsiidiumide summa äriühingu kogukäibest. Seejärel kasutati asjaomast protsendimäära vaatlusaluse toote uurimisperioodi jooksul liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks.

(198)

Seejärel arvutati subsiidiumi summa uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud vaatlusaluse toote ruutmeetri kohta ning alljärgnevad marginaalid, mis on arvutatud protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest ruutmeetri kohta.

(199)

Pärast avalikustamist märkis Hiina RV valitsus, et avalikustamise ajal subsiidiumimarginaale avaldades ei võtnud komisjon arvesse paralleelses dumpinguvastases menetluses arvutatud dumpingumarginaale ning et kehtestatava tollimaksumäära arvutamisel tegeles komisjon üksnes topeltarvestamisega.

(200)

Hiina RV valitsus leidis, et kui subsideerimine leitakse põhjustavat dumpingut, peaksid seda kajastama nii marginaalide arvutused kui ka tollimaksu arvutused.

(201)

Arvestades asjaolu, et käesoleva juhtumis puhul piirduvad meetmed kahjumarginaaliga, ei muudaks selline käsitlus tegelikult kehtestatud tollimakse. Seepärast ei pidanud komisjon vajalikuks käsitleda kõnealuste väidete sisu.

(202)

Pärast algatamist andsid endast teada kaheksa tootjat, kes tootsid liidus uurimisperioodi jooksul samasugust toodet. Komisjon ei ole teadlik teistest liidu tootjatest, kes toodaksid samasugust toodet. Seepärast on komisjon seisukohal, et kõnealused kaheksa tootjat moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ning neid nimetatakse „liidu tootmisharuks”.

(203)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu olemasolevat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuse esitajalt saadud teavet, liidu tootmisharu ühenduse (Glass for Europe) esitatud makromajanduslikke andmeid ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule. Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul võrreldi andmeid küsimustiku vastustega. Selle põhjal oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 21 734 000 m2.

(204)

Pärast avalikustamist täheldas Hiina RV valitsus liidu tootmisharuga seotud erinevusi teavet avalikustavas dokumendis esitatud andmete ja kaebuses sisalduvate andmete vahel. Peale selle väitis Hiina RV valitsus, et see viitab objektiivsete ja usaldusväärsete tõendite puudumisele ning seab komisjoni järeldused kahtluse alla.

(205)

Kaebuses sisalduvate andmete ja teavet avalikustava dokumendi vahelised erinevused, mille Hiina RV valitsus kindlaks tegi, on tingitud asjaolust, et kõiki valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud andmeid kontrolliti kohapeal ning vajaduse korral neid ajakohastati. Kuna valim esindab 79 % liidu tootmisharu kogumüügist liidu turul, ei saa komisjon nõustuda väitega, et kasutatud tõendite näol ei olnud tegemist objektiivse ja usaldusväärse alusega, mille põhjal komisjon oma järeldused tegi.

(206)

Ühegi valimisse kaasatud liidu tootja toodang ei olnud ette nähtud enda tarbeks. Sellest tulenevalt ei olnud vaja eraldi analüüsida müüki suletud turul.

(207)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu kõikide tootjate liidu turul toimuva müügi kogumahu alusel, millest lahutati nende eksport ja millele liideti import Hiina RVst ja import muudest kolmandatest riikidest. Liidu tarbimine määrati kindlaks kaebuse esitaja ning ühenduse Glass for Europe esitatud andmete põhjal ja võimaluse korral võrreldi seda valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule.

(208)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (1 000 m2)

(209)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu kogutarbimine 2009.–2011. aastal 65 %, kuid kahanes uurimisperioodil 2011. aastaga võrreldes. 2012. aastal oli aga tarbimine 2009. aasta tasemest märgatavalt suurem. See on tingitud peamiselt lõpptoodete, eelkõige fotoelektriliste moodulite tarbimise kasvust (vt E jao punkt 2.3 allpool).

(210)

Kuna solaarklaasi imporditakse liitu CN-koodi 7007 19 80 (muud – lamineeritud kildumatu klaas) all, mis hõlmab ka muid tooteid, mida käesolevas uurimises ei käsitleta, ei saanud impordimahtude ja -väärtuste kindlakstegemiseks kasutada Eurostati andmeid. Impordimahud ja -väärtused tehti kindlaks kaebuse esitaja ning ühenduse Glass for Europe esitatud andmete põhjal. Asjaomasest riigist pärit subsideeritud import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (1 000 m2) ja turuosa

(211)

Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote liitu suunatud subsideeritud impordi maht märkimisväärselt – 596 %. Selle tagajärjel suurenes oluliselt Hiina RVst imporditud vaatlusaluse toote turuosa liidu turul (7,2 %-lt 30,5 %-le).

(212)

Ka liidu tarbimine kasvas kuni 2012. aastani. 2012. aastal, mil liidu turg kahanes, suutsid Hiina eksportivad tootjad sellele vaatamata oma impordi kogumahtu suurendada.

(213)

Pärast avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjon on kasutanud paisutatud näitajaid, samal ajal kui Hiina ekspordistatistika näitas teavet avalikustavas dokumendis täpsustatud impordimahuga võrreldes uurimisperioodil väidetavalt palju väiksemat eksporti, ning palus selgitada, kuidas kõnealused mahud on arvutatud.

(214)

Kõigepealt märgib komisjon, et Hiina RV esitatud ekspordistatistika andmed, sealhulgas kõiki karastatud klaasi liike käsitlevad andmed, on üle 2,5 korra väiksemad kui kogused, mida Eurostati statistika näitab terve CN-koodi ex 7007 19 80 kohta 2012. aastal. Sellest tulenevalt ei saa komisjon neid põhjendatult usaldusväärseks pidada.

(215)

Komisjoni arvutused põhinevad kaebuse esitaja ja ühenduse Glass for Europe esitatud teabel. Kõnealused andmed on kättesaadavad mittekonfidentsiaalses toimikus. Komisjon võrdles seda teavet valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja teiste koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmetega. Nagu on märgitud eespool A jao punktis 3.3, moodustas koostööd tegevate eksportivate tootjate toodang 2012. aastal peaaegu 100 % solaarklaasi teatatud ekspordist liitu. Sellest tulenevalt ei ole komisjonil põhjust arvata, et tema järelduste aluseks olev teave ei ole õige. Peale selle ei esitanud Hiina RV valitsus mingeid tõendeid oma väite põhjendamiseks.

(216)

Asjaomasest riigist pärit liitu suunatud subsideeritud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/m2)

(217)

Vaatlusaluse toote keskmine impordihind langes vaatlusalusel perioodil. Keskmine impordihind vähenes 27,2 % – 6,02 eurolt/m2 2009. aastal 4,38 eurole/m2 uurimisperioodil.

(218)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi iga tooteliigi puhul kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul, vastava tooteliigi kaalutud keskmiste impordihindadega (määratuna CIF-hindade põhjal ja ülespoole korrigeerituna, st 0,4 eurot/m2 tollivormistuse, käitlemis- ja laadimiskulude ning 3 % tollimaksude võrra), millega valimisse kaasatud Hiina tootjate imporditud toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul. Sõltuvalt toote kontrollnumbrist suurendavad kõnealused korrigeerimised hinda 7–15 %, st kaalutud keskmiselt 11 % võrra.

(219)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes eelmises põhjenduses sätestatud nõuetekohased korrigeerimised ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et vaatlusaluse toote subsideeritud impordi puhul moodustas kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal äriühingu kohta 10,6–26,7 % valimisse kaasatud liidu tootjate hindadest.

(220)

Uurides subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu seisundit vaatlusalusel perioodil mõjutasid.

(221)

Nagu on selgitatud eespool A jao punktis 3.2, kasutati liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju uurimisel väljavõttelist uuringut.

(222)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon analüüsis vaatlusaluse perioodi makromajanduslikke näitajaid ühenduse Glass for Europe ja kaebuse esitaja esitatud andmete põhjal, mis hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon analüüsis mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule esitatud vastuste põhjal.

(223)

Käesoleva uurimise tarbeks hinnati järgmisi makromajanduslikke näitajaid: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast subsideerimisest toibumine.

(224)

Hinnati järgmisi mikromajanduslikke näitajaid: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(225)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei analüüsinud kahju kooskõlas algmääruse artikli 8 lõigetega 1 ja 4, sest ta teostas kahju analüüsi kahe eraldiseisva ja väidetavalt vastuolulise andmekogumi, st makro- ja mikromajanduslike kahjunäitajate põhjal. Peale selle väitis ta, et kahel andmekogumil põhineva analüüsi väidetav vastuolulisus seab tõsiselt kahtluse alla kogu kahju käsitluse asjakohasuse, õigluse ja objektiivsuse.

(226)

Sama isik nimetas mitut varasemat uurimist, mille puhul liidu institutsioonid olid väidetavalt vastuoluliselt määratlenud andmekogumite kuulumise kas makro- või mikromajanduslike andmete alla.

(227)

Komisjon ei saa selle väitega nõustuda. Tegemist on metoodikaga, mida kohaldatakse valimite koostamise juhtumite puhul, et analüüsida liidu tootmisharu olukorda ja võtta lisaks valimiga seotud suundumustele arvesse ka liidu tootmisharu kui tervikuga seotud suundumusi. Analüüsis on arvestatud kõiki algmääruse artikli 8 lõikega 4 ette nähtud tegureid. Järeldus kahju kohta on samuti tehtud kõigi nende tegurite põhjal. Seega teostati kahjuanalüüs kooskõlas algmääruse artikli 8 lõigetega 1 ja 4.

(228)

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(229)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu toodang kooskõlas tarbimisega. Juba vaatlusaluse perioodi alguses oli liidu tootmisharul üleliigne tootmisvõimsus. Liidu tarbimise kiire kasvu tõttu kahanes kõnealune üleliigne tootmisvõimsus kuni 2011. aastani, sest liidu tootmisvõimsus küll kasvas, ent aeglasemalt kui liidu tarbimine. Tootmisvõimsuse kasv jätkus 2012. aastal, samal ajal kui liidu tarbimine vähenes. Toodang kasvas aastatel 2009–2011 ja vähenes seejärel uurimisperioodil 30 %. Tänu olemasolevale tootmisvõimsusele suutis liidu tootmisharu toodangut kiiresti suurendada, et vastata liidu nõudluse ulatuslikule kasvule kuni 2011. aastani. Samal ajal suurendas liidu tootmisharu aastatel 2009–2011 täheldatud kasvule reageerides tootmisvõimsust veelgi, kuigi toodangus avaldus see osaliselt alles uurimisperioodil. Sellega kaasnes uurimisperioodil tootmisvõimsuse rakendamise järsk kahanemine võrreldes varasemate aastatega.

(230)

Kuigi liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil vastusena kasvanud tarbimisele oma tootmisvõimsust, kasvas tootmismaht väiksemal määral kui tarbimine ning pärast märkimisväärset suurenemist vaatlusaluse perioodi esimesel kolmel aastal vähenes uurimisperioodil tootmisvõimsuse rakendamine, mis langes kokku asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi turuosa kasvuga ning ebaõiglase konkurentsiga, millega liidu tootmisharu peamised päikesepaneelide kasutajatest kliendid puutusid kokku ka asjaomases sektoris kindlaks tehtud Hiina dumpingu ja subsideerimise tõttu.

(231)

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(232)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 22,7 %. Kuna aga liidu tarbimine suurenes 65 %, viis see liidu tootmisharu turuosa kahenemiseni 88,6 %-lt 2009. aastal 65,8 %-le uurimisperioodil, st vaatlusalusel perioodil toimus 25,7 % vähenemine. Liidu tootmisharu müügimaht kasvas palju vähem kui asjaomasest riigist pärit subsideeritud import. Selle tagajärjel ei saanud liidu tootjad tarbimise kasvust täielikku kasu ja seega nende turuosa vaatlusalusel perioodil vähenes.

(233)

Liidu tootmisharu kasv kajastub mahunäitajates, nagu toodangumaht, müügimaht ja turuosa võrrelduna tarbimissuundumustega. Vaatamata tarbimise suurenemisele vaatlusalusel perioodil ei kasvanud liidu tootjate turuosa koos tarbimisega. Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul. Samal perioodil suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa 321 %. Asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud kasvada kooskõlas turu kasvuga, avaldas üldist kahjulikku mõju selle majanduslikule olukorrale.

(234)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(235)

Kokkuvõttes suurenes tööhõive 2009. aastast kuni uurimisperioodini 52 %. Kõnealune kasv toimus aga ajavahemikul kuni 2011. aastani, mil see saavutas tipptaseme (932 täistööaja ekvivalenti), ja vähenes seejärel uurimisperioodil 857 täistööaja ekvivalendini. 2009. aastaga võrreldes kasvas tootlikkus 2010. ja 2011. aastal üksnes mõnevõrra. See on osaliselt tingitud asjaolust, et samasuguse toote tootmine on väga automatiseeritud ja nõuab vähe töötajaid. 2011. aastaga võrreldes vähenes tootlikkus aga uurimisperioodil 24,4 %. See tulenes tootmise ligikaudu 30 % vähenemisest samal ajavahemikul, mis mõjutas kahjulikult tootmisvõimsuse rakendamist.

(236)

Seega vähenes uurimisperioodil tööhõive, järgides liidu samasuguse toote tootmise suundumust uurimisperioodil.

(237)

Kõik subsiidiumimarginaalid ületavad oluliselt miinimumtaset. Arvestades asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu, võib tegelike subsiidiumimarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule pidada märkimisväärseks.

(238)

Kuna see on esimene subsiidiumidevastane uurimine, milles vaatlusalust toodet käsitletakse, ei ole varasemast subsideerimisest toibumine hindamisel asjakohane küsimus.

(239)

Nagu eespool viidatud, analüüsitakse mikromajanduslikke näitajaid küsimustiku vastuste põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid. Enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid tegi oma algse investeeringu ja alustas samasuguse toote tootmist 2009. aastal. Kuigi enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid tegutses juba varem klaasisektoris, pidid kõik äriühingud tegema investeeringuid solaarklaasi jaoks kasutatavatesse rajatistesse, mis on tavalise klaasi tootmisest täiesti sõltumatu, sest klaasi puhtus ja rauasisaldus, aga ka üldine kvaliteet on väga erinevad. Peale selle tuleb klaasi karastada, mida tavalise klaasi puhul ei tehta. Lõpuks klaas ka pinnatakse. Seega avaldab kõnealune alustamisetapp 2009. aastal kõikidele allpool analüüsitud näitajatele olulist mõju. Selleks et näidata suundumusi ilma valimisse kaasatud äriühingute alustamisetapi moonutava mõjuta, on esitatud indeksid ka 2010. aasta kohta.

(240)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Keskmine müügihind liidus

(241)

Ühiku müügihind vähenes pidevalt tervel vaatlusalusel perioodil, ent hinnalangus oli eriti järsk uurimisperioodil, mil hind vähenes 7,9 % võrreldes 2011. aastaga, 9,5 % võrreldes 2010. aastaga ja 23 % võrreldes 2009. aastaga. Liidu tootjate müügihinna vähenemine oli aeglasem kui asjaomasest riigist imporditud toodete müügihinna puhul täheldatud suundumus. Näiteks oli Hiina toodete hinnalangus 2011.–2012. aastal 11 %, liidu toodete hinnad vähenesid samal perioodil aga 8 %.

(242)

Hoolimata liidu tootmisharu ühiku keskmise müügihinna ja Hiina impordihinna suurest erinevusest, nagu on selgitatud eespool D jao punktis 4.2, oli tooteliikide võrdlusel põhinev tegelik hindade allalöömine palju väiksem, jäädes uurimisperioodil vahemikku 10,6–26,7 %. See tuleneb asjaolust, et valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad ei eksportinud kõiki tooteliike, mida liidu tootjad tootsid.

(243)

Pärast avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei ole Hiina toodete keskmiste hindade arvutamisel arvesse võtnud Hiina eksportivate tootjate eksporditavate tooteliikide ja liidu tootjate müüdavate tooteliikide vahelisi erinevusi. Selle asjaolu nimetamine, et liidu keskmiste müügihindade ja Hiina eksportivate tootjate keskmiste müügihindade vahe on suur, viis väidetavalt faktide moonutatud esitamiseni liidu müügihindade ja Hiina importihindade vahe tõttu.

(244)

Nagu eespool osutatud, teostas komisjon hindade allalöömise kindlakstegemiseks üksikasjaliku võrdluse tooteliikide lõikes, mis on vaieldamatult kahju analüüsimise osa. Peale selle viitas komisjon selgelt erinevuste põhjusele, milleks on asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad ei tooda kõiki tooteliike, mida toodab liidu tootmisharu. Sellest tulenevalt ei saa väita, et komisjon oleks esitanud fakte eksitavalt ja moonutatult.

(245)

Ühiku tootmiskulu kasvas 2011. aastast kuni uurimisperioodini üle 10 %, püsides ajavahemikul 2010–2011 suhteliselt stabiilsena. Üldiselt järgisid tootmiskulud aastatel 2009–2011 müügihinna suundumusi. Ühiku tootmiskulu suurenemine 2012. aastal oli tingitud tootmismahu vähenemisest.

(246)

Samuti väitis Hiina RV valitsus, et ühiku keskmise müügihinna vähenemise vaatlusalusel perioodil põhjustas muu hulgas saavutatud tootmisefektiivsus. Peale selle ei põhjustanud ühiku tootmiskulu suurenemist 2012. aastal väidetavalt mitte tootmismahu vähenemine, vaid tootmisvõimsuse suurenemine.

(247)

Efektiivsuse suurenemine ajavahemikul 2009–2011 vähendas tõepoolest ühiku tootmiskulu ja aitas seeläbi vähendada ühiku müügihinda. Komisjon tegi aga kindlaks, et keskmise müügihinna tase langes uurimisperioodil oluliselt allapoole ühiku keskmise tootmiskulu taset, moodustades sellest vaid 88 %. Samal ajal ei saanud valimisse kaasatud äriühingute tootmisvõimsuse suurenemine põhjustada nende ühiku tootmiskulu kasvu. Ajavahemikul 2011–2012 kasvas nende tootmisvõimsus tegelikult ainult 2,6 %, samal ajal kui nende ühiku keskmine tootmiskulu suurenes samal ajavahemikul 10,6 %. Sellest tulenevalt lükatakse need väited tagasi.

(248)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(249)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt, kokku 12 %. Suurim kasv – 4,8 % – toimus aga 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Tööjõukulude üldist kasvu võib osaliselt selgitada kuludega, mida teatavad liidu tootjad kandsid seoses oma tehaste töö seiskamisega 2011. aastast kuni uurimisperioodini, st vajadusega maksta töötajatele palka, olenemata asjaolust, et nad tegelikult ei töötanud.

(250)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

(251)

Varud kasvasid ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini 7,3 % ja ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini 15 %, samas vähenesid need 2010.–2011. aastal 11,6 %.

(252)

Pärast avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et varudega seotud suundumused ei ole olulised, sest nende absoluutne ja suhteline kasv oli väga väike.

(253)

Arvestades hinna muutumist, ei ole tootjal mõistlik hoida suuri varusid, sest nende väärtus kahaneb kiiresti. Seepärast võib eeldada, et liidu tootjate samasuguse toote varud on piiratud. Seetõttu on samasuguse toote laovarude kasv 2011. aastast kuni uurimisperioodini asjakohane, kuigi üsna piiratud näitaja selle kindlakstegemisel, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Laovarude suurt absoluutset mahtu 2010. aastal tuleb vaadelda selle taustal, et müük oli kõnealusel aastal palju suurem kui uurimisperioodil.

(254)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(255)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on, samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest.

(256)

2009. aastal kandis enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid kahju, mis, nagu on selgitatud eespool D jao punktis 7, tulenes peamiselt asjaolust, et nad alustasid sel ajal samasuguse toote tootmist. 2010. aastal oli keskmine kasum juba 8,31 %. Seejärel kahanes kasumlikkus mõnevõrra 2011. aastal, mil algas subsideeritud impordi kasv. Uurimisperioodil kandis tootmisharu olulist kahju, nimelt toimus 2011. aastaga võrreldes 276,6 % langus.

(257)

Netorahavoog ehk valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada vähenes ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini järsult, 81 %. Alates 2010. aastast on see järk-järgult suurenenud ja kokkuvõttes kasvanud terve vaatlusaluse perioodi jooksul.

(258)

Investeeringutasuvust väljendati kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest.

(259)

Tabelist 10 selgub, et pärast alustamisetappi 2009. aastal, mil tootmisharu tegi samasuguse toote tootmisse suuri investeeringuid, vähenesid investeeringud aastatel 2009–2011 järjepidevalt ning kasvasid seejärel uurimisperioodil. Võrreldes 2009. aastaga püsisid investeeringud uurimisperioodil aga madalal tasemel. Uurimisperioodil tehtud investeeringud olid seotud peamiselt teadus- ja arendustegevusega, aga ka tootmistehnoloogia ja -protsesside täiustamise ja hooldamisega, et suurendada tõhusust. Eelkõige investeeris tootmisharu uutesse teadus- ja innovatsioonimahukatesse tooteliikidesse, mida Hiina RVst samal ajavahemikul ei imporditud.

(260)

Seevastu vähenes investeeringutasuvus 2009.–2012. aastal 34 %. Enne uurimisperioodi suurenes see aga järjepidevalt, kasvades ajavahemikul 2009–2011 293 %, ent kahanes siis uurimisperioodil 2011. aastaga võrreldes 186 %. Langus 2012. aastal on loogiline tagajärg asjaolule, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil kahju.

(261)

Seoses kapitali kaasamise võimega leiti, et liidu tootmisharu suutlikkus samasuguse toote jaoks raha saada vähenes pidevalt, mille tagajärjel halvenes liidu tootmisharu finantsolukord.

(262)

Liidu tootmisharu olukorra analüüs näitas enamiku peamiste kahjunäitajate selget negatiivset suundumust. Üldise tarbimise kasvu taustal kogutoodang vaatlusalusel perioodil suurenes. Müügimaht küll kasvas, kuid liidu tootmisharu turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil, sest tarbimine kasvas asjaomasel perioodil suuremal määral. Keskmine müügihind langes vaatlusaluse perioodi vältel järsult, mis avaldas negatiivset mõju kõikidele finantstulemuste näitajatele, nagu kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(263)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu müügimaht tervikuna. Müügimahu kasvuga kaasnes aga nii keskmise müügihinna kui ka liidu tootmisharu turuosa märkimisväärne vähenemine.

(264)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitas uurimine eelkõige seda, et liidu tootmisharu müügihinnad olid uurimisperioodi jooksul nende tootmiskuludest madalamad, avaldades kahjulikku mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, mis muutus uurimisperioodil väga negatiivseks.

(265)

Tootmisvõimsus muutus ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini aga positiivselt. Kuigi investeeringud 2009. aastast kuni uurimisperioodini vähenesid, kasvasid need ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Nagu on selgitatud eespool D jao punktis 7.4, tuleneb see asjaolust, et valimisse kaasatud äriühingud jätkasid investeerimist samasugusesse tootesse, keskendudes muu hulgas tooteliikidele turunišis, kus asjaomane riik neid konkreetseid tooteliike veel ei ekspordi ning mille puhul on tegemist teadus- ja innovatsioonimahukate toodetega. Samal ajal on selge, et liidu tootmisharu peab suutma toota ja müüa ka suurtes kogustes põhilisi tooteliike (mis praegu konkureerivad Hiina RVst pärit subsideeritud impordiga), et hajutada püsikulusid ja saavutada mastaabisääst.

(266)

Pärast avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjoni hinnang on vastuoluline, sest selles on märgitud, et investeeringud tehti peamiselt teadus- ja arendustegevusse, väites samal ajal, et uurimisperioodil suurendati tootmisvõimsust nõudluse kasvu ootuses. Kõnealused väited ei ole mitte vastuolulised, vaid teineteist täiendavad: samal ajavahemikul tehtud investeeringud uutesse tooteliikidesse tõid vältimatult kaasa tootmisvõimsuse suurenemise. Kuigi sellised investeeringud tõepoolest suurendavad liidu tootmisharu kulusid, kujutavad need endast peale selle olulist näitajat selle kohta, et tootmisharu teeb konkurentsivõime säilitamiseks kõik endast oleneva.

(267)

Sellest tulenevalt võib järeldada, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil mitte üksnes olulist kahju, vaid otsis ka aktiivselt võimalusi vähendada vaatlusaluse toote subsideeritud impordi mõjuvälja, arendades innovaatilisi tooteid, mida asjaomasest riigist veel ei impordita.

(268)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(269)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõigetega 6 ja 7 uuriti, kas asjaomasest riigist pärit subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, mida võib pidada oluliseks. Lisaks subsideeritud impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

(270)

Uurimine näitas, et subsideeritud import kasvas vaatlusalusel perioodil: impordi maht suurenes 596 % ning selle turuosa kasvas 366 %. Seega on leidnud kinnitust väide, et nii vaatlusaluse toote impordi maht kui ka selle turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Subsideeritud impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus. Teiste sõnadega kasvas import oluliselt kiiremini kui liidu turg ning liidu tootjad kaotasid turuosa Hiina subsideeritud impordile. Nagu on märgitud eespool D jao punktis 4.2, kinnitas uurimine ka seda, et subsideeritud import lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla.

(271)

Uurimine näitas, et subsideeritud impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 27,2 %, mis tõi kaasa veelgi suurema erinevuse liidu tootjate ja eksportivate tootjate hindade vahel. Sellise tugeva hinnasurve juures tegi liidu tootmisharu suuri pingutusi oma tootmiskulude vähendamiseks. Kõnealustele pingutustele vaatamata sundis Hiina impordi erakordselt madal hinnatase liidu tootmisharu oma müügihinda veelgi alandama kasumit mittetootva tasemeni. Pärast tegevuse alustamise etappi 2009. aastal saavutasid liidu tootjad 2010. ja 2011. aastal stabiilse kasumitaseme. Uurimisperioodil kandsid liidu tootjad aga olulist kahju.

(272)

Pärast avalikustamist vaidlustasid mitu huvitatud isikut komisjoni järelduse, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiina RVst pärit subsideeritud impordi vahel on põhjuslik seos. Nende väitel puudub kahju ja asjaomasest riigist pärit impordi suurenemise vahel ajaline kokkulangevus. See tuleneb asjaolust, et ajavahemikul 2009–2011 kasvas Hiina import märkimisväärselt. Peale selle oli Hiina impordi keskmine hind 2011. aastal 4,96 eurot/m2, mis sarnaneb 2012. aasta summale (4,38 eurot/m2).

(273)

Samad isikud väitsid, et järeldus, mille kohaselt liidu tootmisharu kantud kahju on omistatav Hiina impordile 2012. aastal, on vastuolus järeldusega, et väidetavalt ei avaldanud Hiina import aasta varem mingit kahjulikku mõju, kuigi keskmised impordihinnad olid väga sarnased.

(274)

Samuti väitsid kõnealused isikud, et kantud olulise kahju ja Hiina subsideeritud impordi ajalist kokkulangevust ei saa hinnata terve vaatlusaluse perioodi (2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni) põhjal, võtmata seejuures arvesse sellel ajavahemikul täheldatud suundumusi.

(275)

Vaatlusaluse perioodi algusest kuni uurimisperioodi lõpuni kasvas import 596 % ja selle turuosa 321 %. Impordihinnad kahanesid vaatlusaluse perioodi jooksul 27,2 %.

(276)

Vastab tõele, et liidu tootmisharu kasumimarginaal oli 2011. aastal ainult mõnevõrra väiksem kui 2010. aastal, hoolimata Hiina RVst pärit impordi suurest kasvust juba 2011. aastal. Liidu solaarklaasi tarbimine kasvas aga 2011. aastal märgatavalt, st 20,4 % aastatel 2010–2011, samal ajal kui Hiina RVst pärit import kasvas samal ajavahemikul 150 %. Uurimisperioodil tarbimine küll vähenes veidi enam kui 19 %, ent Hiina import suurenes veelgi, kasvades üle 35 %. See näitab selgelt liidu tootmisharu uurimisperioodil kantud olulise kahju ja Hiina subsideeritud impordi suure kasvu ajalist kokkulangevust. Loogiliselt kulub ka teatav aeg enne, kui liidu tootjad kasvanud subsideeritud impordi kahjulikku mõju (näiteks klientide kaotamine, kahjumi kandmine, investeeringutasuvuse ja rahavoo vähenemine jne) tunnevad. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(277)

Ühtlasi analüüsis komisjon muid suundumusi vaatlusalusel perioodil. Asjaolu, et 2011. aastal teenis liidu tootmisharu tõepoolest jätkuvalt kasumit, kuigi Hiina import oli kõnealusel aastal juba kasvanud, ei mõjuta järeldust, et liidu tootmisharu kantud kahju uurimisperioodil langes ajaliselt kokku Hiina subsideeritud impordi jätkuva suurenemisega.

(278)

Kuigi uurimisperioodil vähenes tarbimine veidi enam kui 19 %, siis Hiina eksportivad tootjad:

(279)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldab komisjon, et subsideeritud impordi olemasolu ja selle turuosa ulatuslik kasv hindade juures, mis on liidu tootmisharu hindasid järjekindlalt alla löönud, on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(280)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest (1 000 m2)

(281)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 46 %, kooskõlas liidu tarbimise kasvuga. Uurimisperioodil vähenes selle turuosa 2011. aastaga võrreldes mõnevõrra (3,7 %), püsides aga vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsena. Suuruselt teine eksportija Hiina RV järel on Türgi, millele järgneb India.

(282)

Kõikidest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta kättesaadavatest andmetest ilmneb, et keskmine impordihind oli kõrgem kui Hiina impordi keskmine hind. See kehtib ka vaatlusaluse toote konkreetsete liikide ühikuhinna puhul. Teiselt poolt sarnanes kolmandate riikide keskmine impordihind liidu tootmisharu keskmise hinnaga või oli sellest suurem.

(283)

Võttes arvesse muudest kolmandatest riikidest pärit impordi väikest kogumahtu ja turuosa, aga ka selle hinnataset, järeldab komisjon, et kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(284)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordisuutlikkus

(285)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük kasvas ajavahemikul 2009–2011, ent langes uurimisperioodil järsult, kaotades 74 % väärtuses ja 71,9 % mahus. Valimisse kaasatud Hiina eksportijate vastuste põhjal on see peamiselt tingitud Hiina ekspordi väga madalatest hindadest liidu tootmisharu ekspordi põhilistes sihtkohtades (st Ameerika Ühendriikides ja Kanadas).

(286)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük moodustas 2009. aastal (alustamisetapis) 20 % nende müügi kogumahust, 2010. aastal 11 % ja 2011. aastal, mil eksportmüük oli tipptasemel, üksnes 14 %. 2012. aastal toimus veel vähenemine 5 %ni.

(287)

Liidu tootmisharu peamine turg on liidu turg, mis on üks maailma suurimaid turge, mitte kolmandate riikide turud. Asjaolu, et solaarklaas on suhteliselt raske ja habras, tähendab ka lisakulusid kaugetesse sihtkohtadesse transportimisel (purunemise ja korrosiooni tõttu). Samuti leidis uurimise käigus kinnitust see, et ekspordisuutlikkuse vähenemine on peamiselt tingitud madala hinnaga Hiina ekspordiga konkureerimisest ka kolmandate riikide turgudel. Sellest tulenevalt ei saa komisjon järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate väiksem ekspordisuutlikkus kõrvaldab põhjusliku seose subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(288)

Pärast avalikustamist vaidlustasid mitu isikut komisjoni järelduse, mille kohaselt valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüügi langus uurimisperioodil on suure tõenäosusega tingitud Hiina ekspordi väga madalatest hindadest liidu tootmisharu ekspordi põhilistes sihtkohtades (st Ameerika Ühendriikides ja Kanadas). Nad leidsid, et see järeldus ei ole põhjendatud, sest Hiina eksportis ka 2011. aastal ja seega ei ole mingit põhjust, miks mõju oleks avaldunud alles 2012. aastal. Ühtlasi olid nad seisukohal, et tegelikult on väikese eksportmüügi põhjus asjaolu, et liidu tootmisharu ei ole konkurentsivõimeline ning maailmaturu hindade langemisel ei suutnud liidu tootmisharu konkurentsis püsida. Sellest tulenevalt väitsid kõnealused isikud, et liidu tootmisharu eksportmüügi vähenemine uurimisperioodi jooksul mõjutas veelgi kantud kahju.

(289)

Komisjon lükkab need väited tagasi järgmistel põhjustel. Liidu tootmisharu peamine turg on jätkuvalt liidu turg, mitte kolmandate riikide turud. Kaugetesse sihtkohtadesse transportimisel purunemise ja korrosiooni tõttu esinevaid lisakulusid on võimalik kompenseerida, ent üksnes siis, kui hinnatase kolmandates riikides on piisavalt kõrge. Nii ei tundu see olevat. Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal, mille valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid vastustena küsimustikule, olid Hiina ekspordi hinnad liidu tootmisharu ekspordi peamistes sihtkohtades tõepoolest väga madalad ja langesid uurimisperioodi jooksul 2011. aastaga võrreldes veelgi. See näitab, et liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse vähenemine on põhjustatud peamiselt üha langeva hinnaga Hiina ekspordist ka kolmandate riikide turgudel, mis leidis kinnitust uurimise käigus.

(290)

Ühtlasi väitsid samad isikud, et uurimine käsitles liidu turgu ning selle käigus ei hinnatud mingit väidetavat ebaõiglast hinnakujundust kolmandate riikide turgudel.

(291)

Isegi kui eeldada, et ELi institutsioonide järeldused on õiged, omistasid need liitu suunatud subsideeritud impordile väidetavalt ka muude tegurite põhjustatud kahju. Seetõttu ei olnud Hiina väidetavalt madala hinnaga või subsideeritud ekspordi näol kolmandatesse riikidesse tegemist subsideeritud impordiga ELi ja seega kujutas see endast eraldi tegurit, mille kahjulikku mõju ei saa omistada subsideeritud impordile.

(292)

Komisjon lükkab selle väite tagasi. Komisjon ei uurinud, kas Hiina RV import kolmandatesse riikidesse on dumpinguhinnaga ja/või subsideeritud. Ta tegi valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade põhjal üksnes kindlaks, et kõnealused hinnad on viimastel aastatel pidevalt langenud.

(293)

Samamoodi analüüsis komisjon Hiina RVst pärit ja kolmandatesse riikidesse suunatud impordi hinnalangust eraldi tegurina ega omistanud seda liitu suunatud subsideeritud impordile. Seda kasutati tegelikult ainult võimaliku selgitusena sellele, miks liidu tootmisharu eksport selle peamistesse kolmandatest riikidest sihtkohtadesse vähenes, võttes arvesse asjaolu, et kõnealused turud ei ole ega ole kunagi olnud liidu tootmisharu põhilised turud. Isegi 2010. ja 2011. aastal, mil eksportmüük oli tipptasemel, toimus üle 85 % liidu tootmisharu müügist liidu turul.

(294)

Seepärast järeldab komisjon, et valimisse kaasatud liidu tootjate vähenenud ekspordisuutlikkus ei kõrvalda põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(295)

Nagu on mainitud eespool D jao punktis 3, suurenes liidu tarbimine 2009. aastast kuni uurimisperioodini 65 %. Tipptaseme saavutas see 2011. aastal, kasvades 2009. aastaga võrreldes 105 %. Liidu tootmisharu ei saanud aga kõnealusest tarbimise kasvust täielikku kasu. Liidu tootmisharu kogumüük suurenes kuni 2011. aastani märgatavalt, ent kasvas aeglasemalt kui turg. Seejärel kahanes see uurimisperioodi jooksul ka üldkokkuvõttes. Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, langedes uurimisperioodil 2009. aastaga võrreldes 25,7 % (2011. aastaga võrreldes –15,8 %). Nii Hiina turuosa kui ka müügimaht, vastupidi, kasvasid oluliselt isegi siis, kui tarbimine ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini kahanes, mille tulemusel suurenesid need 2011. aastast kuni uurimisperioodini 68,4 % ning terve perioodi vältel 321 %. Kogu vaatlusalusel perioodil kasvas Hiina import 596 %.

(296)

Kuna liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil kasvas, tugevdab selle areng põhjuslikku seost subsideeritud impordi kasvu ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel, kuid ei ole iseenesest liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjus. Peale selle kasvas Hiina subsideeritud impordi turuosa liidu tootmisharu arvelt isegi uurimisperioodil, mil tarbimine vähenes.

(297)

Pärast avalikustamist väitsid mitu isikut, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud liidu tarbimise vähenemisest. Väidetavalt on see ainus tegur, mis 2012. aastal ilmselt esmakordselt vähenes ning millega kahju on võimalik põhjendatult seostada, samal ajal kui Hiina import samade hindade juures kui 2012. aastal sai alguse juba 2011. aastal.

(298)

2012. aastal tarbimine varasemate aastatega võrreldes tõepoolest langes. Komisjoni analüüs hõlmab aga ajavahemikku vaatlusaluse perioodi algusest 2009. aastal kuni uurimisperioodi lõpuni ning selle aja jooksul suurenes liidu tarbimine kokku 65 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa järjepidevalt ja märgatavalt, kokku 25,7 %, samal ajal kui Hiina impordi turuosa kasvas 321 %. Hiina import suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 596 %.

(299)

Peale selle oli liidu tarbimine uurimisperioodil jätkuvalt 2010. aastaga võrreldaval tasemel, samal ajal kui 2010. aastal teenis liidu tootmisharu mõistlikku kasumit, nagu on osutatud eespool tabelis 10. Seepärast ei saanud ainuüksi liidu tarbimise vähenemine uurimisperioodil põhjustada kahju, mida liidu tootmisharu uurimisperioodil kandis. Lisaks kahanes liidu tootmisharu turuosa 2010.–2012. aastal 26,6 %, samas kui Hiina import kasvas samal ajavahemikul 318 %. Ning kui liidu tootmisharu kantud kahju oleks tingitud tarbimise langusest uurimisperioodi jooksul, oleks kõnealune langus pidanud mõjutama ka Hiina importi. See ei ole aga ilmselgelt nii. Vastupidi, uurimisperioodi jooksul kasvasid märkimisväärselt nii Hiina impordi maht kui ka turuosa.

(300)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes lükkab komisjon selle väite tagasi. Seepärast järeldab komisjon, et tarbimise vähenemine uurimisperioodil ei kõrvaldanud põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(301)

Eespool tabelis 4 kirjeldatud liidu tootmisvõimsuse suurenemine järgis selgelt liidu tarbimise suurenemise suundumust kuni 2011. aasta lõpuni. Uurimise käigus ilmnes, et peamine põhjus, miks tootmisvõimsus 2011. aastast kuni uurimisperioodini 12,5 % võrra suurenes, oli ühe äriühingu sisenemine solaarklaasi turule. Kõikide teiste turul tegutsevate äriühingute tootmisvõimsus samal perioodil mõnevõrra vähenes. Sellest tulenevalt järgis liidu tootmisharu tootmisvõimsus üldiselt liidu tarbimise suundumust. Seega leiab komisjon, et liidu tootmisharu ulatuslik tootmisvõimsus, mis oli suur juba vaatlusaluse perioodi alguses ja püsis sellisena uurimisperioodi jooksul, ei kõrvaldanud põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(302)

Pärast avalikustamist väitsid mitu isikut, et komisjon ei olnud kahju olulise põhjusena arvesse võtnud väidetavat üleliigset tootmisvõimsust. Tootmisvõimsuse suurenemine ei olnud vaatlusalusel perioodil väidetavalt põhjendatud tarbimise kasvuga, sest liidu tootmisharu tootmisvõimsuse ja tarbimise vahel oli pidevalt suur lõhe, mis nende arvamuse kohaselt ei ole majanduslikult elujõuline. Peale selle väitsid nad, et tegelikult suurendas kantud kahju uue äriühingu turule sisenemine ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini, sest see suurendas omamaist konkurentsi.

(303)

Samuti väitsid kõnealused isikud, et liidu tarbimise vähenemine ja suurenev tootmisvõimsus koos eksportmüügi langusega põhjustasid madala tootmisvõimsuse rakendamise määra. Nimetatud madal tootmisvõimsuse rakendamise määr tõi kaasa kõrged püsikulud, mis nende arvamuse kohaselt mõjutasid oluliselt liidu solaarklaasisektorit.

(304)

Komisjon märgib, et terve liidu tootmisharu tootmisvõimsuse tase oli vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt kõrgem kui liidu kogutarbimise tase. Sellest hoolimata ei takistanud see valimisse kaasatud liidu tootjatel teenida kahel uurimisperioodile eelnenud aastal kasumit, samal ajal kui nad kandsid märkimisväärset kahju (–14,5 %) üksnes uurimisperioodil.

(305)

Peale selle kasvas valimisse kaasatud liidu tootjate tootmisvõimsus ajavahemikul 2010–2011 ainult 4 % ja ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini 2,6 %, mille tagajärjel oli kogukasv 2010. aastast kuni uurimisperioodini tagasihoidlik – 6,7 %.

(306)

Seega esines tarbimise ja tootmisvõimsuse vaheline erinevus tervel vaatlusalusel perioodil ning kuigi uurimisperioodil oli see mõnevõrra suurem, ei selgita see valimisse kaasatud äriühingute kantud suurt kahju uurimisperioodil. Selle tagajärjel lükkab komisjon tagasi väite, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse tase ei ole majanduslikult elujõuline.

(307)

Seoses argumendiga, et 2012. aastal turule sisenenud uus äriühing mõjutas liidu tootmisharu kantud kahju, märgib komisjon, et kõnealune uus turule siseneja oli küll installeerinud suure tootmisvõimsuse, kuid tema toodang ja müügimaht olid väga piiratud, moodustades uurimisperioodil ligikaudu 2 % ELi kogumüügist. Selle tulemusel ei avaldanud tema turule sisenemine liidu tootmisharu tulemustele tervikuna peaaegu mitte mingit mõju, välja arvatud asjaolu, et ta paisutas oluliselt viimase tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist käsitlevaid andmeid. Kui asjaomase äriühingu andmeid mitte arvestada, siis kõikide teiste liidu tootjate tootmisvõimsus aastatel 2011–2012 tegelikult vähenes.

(308)

Samuti ei leidnud uurimise käigus kinnitust see, et püsikulud avaldavad solaarklaasisektorile olulist mõju. Tegelikult jäid valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised püsikulud uurimisperioodil vahemikku 25–35 % tootmise kogukuludest. Eelmistel aastatel (2010 ja 2011) oli püsikulude osakaal mõnevõrra väiksem, ent siiski samas suurusjärgus. See näitab selgelt, et suur tootmisvõimsus uurimisperioodil mõjutas ilmselt tootmiskulusid, kuid see mõju ei olnud oluline ega selgita uurimisperioodil kantud ulatuslikku kahju, eelkõige võrreldes varasematel aastatel teenitud kasumiga. Peale selle kahanes valimisse kaasatud liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendamise määr võrreldes varasemate aastatega, kuid püsis uurimisperioodil siiski 65 % tasemel.

(309)

Lisaks võttis komisjon oma analüüsis arvesse ka seda, et installeeritud tootmisvõimsust on võimalik kohandada muud liiki klaasi tootmiseks, mis jääb väljapoole käesoleva uurimise kohaldamisala. Seega ei nõustu komisjon muu hulgas selle elemendi tõttu huvitatud isikuga selle suhtes, et suur installeeritud tootmisvõimsus ei ole majanduslikult elujõuline.

(310)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükkab komisjon tagasi kõnealuste isikute esitatud väited ja kordab, et tarbimise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise muutused vaatlusalusel perioodil, analüüsituna nii eraldi kui ka kumulatiivselt, ei ole nii ulatuslikud, et kõrvaldada põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja subsideeritud impordi vahel.

(311)

Komisjoni käsutuses oleva teabe (20) põhjal moodustab ligikaudu 80–85 % solaarklaasi müügist müük fotoelektriliste moodulite tootjatele (kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid ja kilest fotoelektrilised moodulid) ning ligikaudu 15–20 % müük kuuma vee saamiseks kasutatavate lamedate päikesekollektorite tootjatele. Sellest tulenevalt avaldavad fotoelektriliste moodulite valdkonnas täheldatud suundumused suurt mõju solaarklaasi tarbimisele.

(312)

Pärast avalikustamist väitsid kaks isikut, et lisaks vaatlusaluse toote tarbimise muutumisele oli liidu tootmisharu kantud kahju tingitud ka fotoelektriliste moodulite tarbimise vähenemisest ning kahjust, mida asjaomane tootmisharu kandis 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses. Väidetavalt hakkas mõju, mida fotoelektriliste moodulite tootjate finantsraskused avaldasid solaarklaasi turule, ilmnema 2011. aasta lõpus ja 2012. aastal tingituna nende kahe sündmuse vahelisest paratamatust viiteajast.

(313)

Fotoelektriliste moodulite tarbimine kasvas samal ajavahemikul, st 2009–2012, järjepidevalt ning isegi hoolimata 2012. aastal esinenud langusest püsis tarbimise tase 221 % kõrgem kui 2009. aastal ja 44 % kõrgem kui 2010. aastal (21). Peale selle tehti kindlaks, et kui algselt tekitasid liidus nõudluse moodulite järele finantstoetusskeemid, peamiselt soodustariifid, ei saa järeldada, et soodustariifide vähendamine (2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses) oleks kõrvaldanud põhjusliku seose subsideeritud impordi ja kahju vahel (22). See on tingitud asjaolust, et fotoelektriliste moodulite nõudlus oli samal ajavahemikul (2009–2012) jätkuvalt suhteliselt suur.

(314)

Seega püsis fotoelektriliste moodulite tarbimise tase ja sellest tulenevalt solaarklaasi nõudluse tase vaatlusalusel perioodil kõrge. Selle väikest kahanemist 2012. aastal ei saa iseenesest käsitada sellise tegurina, mis kõrvaldaks Hiina RVst pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel kindlaks tehtud põhjusliku seose.

(315)

Kuna fotoelektriliste moodulite nõudlus püsis ajavahemikul 2009–2012 suhteliselt suur ja solaarklaasi nõudlus suurenes samal ajavahemikul 65 %, ei saa samamoodi väita, et mõju, mida fotoelektriliste moodulite tootjate finantsraskused 2011. aasta lõpus/2012. aasta alguses solaarklaasi tarbimisele avaldasid, oleks iseenesest selline tegur, mis kõrvaldaks Hiina RVst pärit solaarklaasi subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel kindlaks tehtud põhjusliku seose.

(316)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitab komisjon, et fotoelektriliste moodulite tarbimise muutumist ei saa iseenesest käsitada sellise tegurina, mis kõrvaldaks Hiina RVst pärit subsideeritud solaarklaasi impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel kindlaks tehtud põhjusliku seose.

(317)

Uurimise käigus tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiina RVst pärit subsideeritud impordi vahel. Komisjon analüüsis ka muid võimalikke kahju põhjuseid, nagu importi muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu ekspordisuutlikkust, tarbimisharjumuste ja tootmisvõimsuse muutumist ning vaatlusaluse toote teatavate kasutajate turuolukorda. Leiti, et ükski neist ei kõrvaldanud eraldi ega kumulatiivselt analüüsituna Hiina RVst pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(318)

Lähtudes eespool esitatud analüüsist, milles eristati põhjalikult kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldati see mõju subsideeritud impordi kahjustavast mõjust, järeldatakse, et asjaomasest riigist pärit subsideeritud import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 6 tähenduses.

(319)

Pärast uurimisperioodi on mitu liidu solaarklaasi tootjat avalikult teatanud tootmistegevuse lõpetamisest, mille tulemusel on oluline osa tootmisvõimsusest nüüd paratamatult kasutamata tootmisvõimsus. See tugevdab veelgi eespool kindlaks tehtud põhjuslikku seost ning näitab subsideeritud impordi laastavat mõju liidu tootmisharule.

(320)

Algmääruse artikli 31 kohaselt uuris komisjon, kas olenemata järeldusest kahjustava subsideerimise kohta oleks meetmete võtmine käesoleval juhul ilmselgelt liidu huvidega vastuolus. Liidu huvide analüüs põhines kõikide käesoleva menetlusega seotud mitmesuguste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, tooraine tarnijate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(321)

Uurimisperioodil andis liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisel ja müümisel otseselt tööd ligikaudu 860 inimesele. Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodil on asjaomasest riigist pärit subsideeritud import tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. Mõni liidu tootja oli juba sunnitud oma tootmisrajatised sulgema, samal ajal kui teised olid muutunud maksejõuetuks (23). Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(322)

Eeldatakse, et subsiidiumidevastaste tollimaksude kehtestamisega kõrvaldatakse kahjustava subsideerimise kaubandust moonutav mõju ning taastatakse liidu turul tõhus konkurents, mis võimaldab liidu tootmisharul samasuguse toote hindu ühtlustada, et kajastada tootmiskulusid ja suurendada seeläbi kasumlikkust. Samuti võib eeldada, et meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast, millel oleks positiivne mõju tootmisharu üldisele finantsseisundile.

(323)

Lisaks peaks liidu tootmisharu saama parema juurdepääsu kapitalile ning ta peaks suutma edaspidigi investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni solaarklaasi turul.

(324)

Samuti on tõenäoline, et need liidu tootjad, kes olid sunnitud Hiina subsideeritud impordi survel tootmise peatama, võivad oma äritegevust uuesti alustada. Üldiselt ei tagataks kõnealuse stsenaariumi järgi mitte üksnes olemasolevaid töökohti, vaid pakutaks ka mõistlikku väljavaadet tootmise edasiseks laiendamiseks ja tööhõive suurendamiseks.

(325)

Kui meetmeid ei kehtestata, võib eeldada, et liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkus vähenevad veelgi. See tähendaks jätkusuutmatust lühikeses või keskpikas perspektiivis. Selle tagajärjel muutuksid lisaks suurele hulgale liidu tootjatele, kes on juba olnud sunnitud turult lahkuma, maksejõuetuks ka teised tootjad, mille tulemusel kaoks liidu tootmisharu lühikeses kuni keskpikas perspektiivis tõenäoliselt täielikult, mis omakorda avaldaks märkimisväärset mõju praegustele töökohtadele.

(326)

Seepärast järeldatakse, et subsiidiumidevastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(327)

Kahe koostööd tegeva importija peamise äritegevuse moodustas vaatlusaluse tootega kauplemine. Neil mõlemal oli vaatlusaluse toote puhul mitu allikat, st nad ei tarninud mitte üksnes Hiina RVst, vaid ka liidust ja kolmandatest riikidest.

(328)

Väideti, et vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamine kahjustaks importijate äritegevust. Esiteks ei tohiks tollimaksude kehtestamine tuua kaasa kogu Hiina RVst pärit impordi peatamist. Teiseks, kuigi võib oodata, et meetmete kehtestamine võib kahjustada üksnes või peamiselt Hiina RVst importivate importijate finantsseisundit, võib kolmandatest riikidest tarnimise võimalust arvestades eeldada, et importijad on paindlikud ja muudavad vajaduse korral oma tarneallikaid.

(329)

Seepärast järeldatakse, et kavandatud ulatuses meetmete kehtestamine võib teataval määral kahjustada vaatlusaluse toote sõltumatute importijate olukorda, kuid selle mõju leevendab asjaolu, et importijad ja kauplejad saavad kasutada muid tarneallikaid nii kolmandatest riikidest kui ka liidu tootmisharust, mis on suuteline oma toodangut suurendama, ning igal juhul ei kaalu see üles positiivset mõju teistele isikutele.

(330)

Ükski tooraine tarnija ei teinud uurimises koostööd. Kuna kõnealused tarnijad andmeid ei esitanud, puuduvad tõendid selle kohta, et meetmete kehtestamine läheks vastuollu asjaomaste isikute huvidega.

(331)

Kõik vastanud kasutajad on fotoelektriliste moodulite ja/või päikesekollektorite tootjad. Kolm kasutajat toetab subsiidiumidevastaseid meetmeid, väites, et liidu tootmisharu toodab kvaliteetsemat solaarklaasi, mida Hiina äriühingud ei suuda alati tarnida. Seevastu kolm teist kasutajat olid subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamise vastu. Kõnealused kasutajad eeldavad, et subsiidiumidevastaste tollimaksude kehtestamine kahjustaks nende äritegevust. Arvestades fotoelektriliste moodulite tootmisharu kehva olukorda, prognoosivad nad, et neil ei oleks võimalik hinnatõusu lõpptarbijatele edasi kanda.

(332)

Kasutajate esitatud teabe põhjal moodustab solaarklaas üksnes ligikaudu 6–8 % fotoelektriliste moodulite kogukuludest. Seega langeb solaarklaasi arvele vaid piiratud osa fotoelektriliste moodulite kuludest ja lõppväärtusest. Peale selle võib eeldada, et Hiina RVst imporditud solaarklaasi suhtes subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamise korral peaks mõju fotoelektriliste moodulite kogukuludele olema alla 1 %. See tuleneb peamiselt asjaolust, et koostööd tegevad kasutajad ostavad märkimisväärses koguses solaarklaasi liidu tootjatelt.

(333)

Kuigi subsiidiumidevastaste tollimaksude võimalik kehtestamine suurendab tõenäoliselt mõnevõrra fotoelektriliste moodulite sisendihinda võrreldes vastupidise stsenaariumiga, mille puhul tollimakse ei kehtestata, ei tohiks need seega eeldatavalt avaldada olulist kahjulikku mõju liidu fotoelektriliste moodulite tootmisharu kuludele ja lõpphindadele.

(334)

Peale selle on mõnel kasutajal juba teisi tarneallikaid, näiteks Türgi ja India, mida subsiidiumidevastaste tollimaksude kehtestamine kahjulikult ei mõjutaks. Ka ülejäänud kasutajatel on võimalus kasutada teisi tarneallikaid kolmandatest riikidest või liidu tootmisharust.

(335)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükkas komisjon tagasi väited, mille teatavad kasutajad meetmete kehtestamise vastu esitasid.

(336)

Üks importija väitis, et kuna teatavad liidu tootjad osalesid tasapinnalise klaasiga (solaarklaas moodustab selle osa) seotud ülemaailmses kartellis ning said Euroopa Komisjonilt 2007. aastal trahvi, kasutavad nad subsiidiumidevastast vahendit nende kahjude hüvitamiseks, mida kartell kandis trahvide ja liidus turuosa kaotamise näol. Kui liidu turule pääsemist subsiidiumidevastaste tollimaksudega piiratakse, on liidu tootjatel peale selle suurem stiimul osaleda kartellis või muus konkurentsivastases tegevuses seoses selliste toodetega, mille koguseid liidus ei ole võimalik eriti suurendada, näiteks kodusisustustooted.

(337)

Kõnealused väited tuleks tagasi lükata. Esiteks täheldab komisjon, et kartelli tegevus lõppes 2007. aastal. Seepärast kartelli varasem tegevus vaatlusalusel perioodil tootmisharu enam ei mõjutanud. Teiseks ei osalenud kartellis ükski valimisse kaasatud liidu tootja ega ükski praegu tegutsev suure müügimahuga liidu tootja. Kolmandaks ei eeldata, et subsiidiumidevastaste tollimaksude võimalik kehtestamine avaldaks mingit mõju liidu tootmisharu konkurentsikäitumisele, sest ühelt poolt ei muuda see liidu turu struktuuri ning teiselt poolt on äriühingutel üldine kohustus järgida kohaldatavaid liidu ja liikmesriikide konkurentsieeskirju, sõltumata sellest, kas tollimaksud on kehtestatud või mitte.

(338)

Samuti väitis üks importija, et tollimaksude kehtestamine avaldaks kahjulikku mõju liidu solaarklaasi peegeldusvastase pinnakatte turule. Väidetavalt tegutsevad kõnealusel turul, mille asjaomane importija on määratlenud seotud turuna, valdavalt liidu tootjad ning meetmete kehtestamine tugevdaks nende seisundit, kahjustades peegeldusvastast pinnakatet pakkuvaid konkurente. Lisaks väideti, et importijatel on raskusi liidu tootjatelt tellimuste kättesaamisega või selliste tellimuste täitmisega mõistliku aja jooksul ja mõistliku hinnaga.

(339)

Peegeldusvastase pinnakatte turg moodustab osa uurimisest ega ole seotud turg. Uurimine näitas, et liidu tootjad olid uurimisperioodi jooksul sellel nišiturul tõepoolest jätkuvalt konkurentsivõimelised, hoolimata suhteliselt kõrgematest hindadest, mida nad küsivad, sest turu arvamuse kohaselt on nende pinnakattega toodetel kvaliteedieelis. Selle kohta, et liidu tootmisharu ei suudaks peegeldusvastase pinnakattega solaarklaasi nõudluse võimaliku kasvuga toime tulla, ei esitatud aga mingeid tõendeid. Seega tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(340)

Seoses väidetega, mille kohaselt liidu tootjad on keeldunud tellimusi täitmast või mõistlike hindadega õigeaegselt kohale toimetamast, tuleb märkida, et iga tootja valib ise oma äristrateegia sel määral, mil kõnealusel tootjal või kõnealustel tootjatel ei ole asjakohasel turul eraldiseisvalt ega üheskoos valitsevat seisundit. Liidu turul on piisav konkurents, et tarnijaid vahetada ja/või mitmekesistada. Seepärast tuleks ka see väide tagasi lükata.

(341)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ning lähtudes hinnangust kõikidele erinevatele huvidele tervikuna, nõuavad liidu huvid Hiina RVst pärit solaarklaasi impordi suhtes lõplike meetmete võtmist.

(342)

Subsideerimise, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kehtestada lõplikud tasakaalustusmeetmed, et subsideeritud import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(343)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud subsiidiumimarginaale ning liidu tootjatele tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära, ilma et ületataks kindlaks tehtud subsiidiumimarginaale.

(344)

Kahjustava subsideerimise mõju kaotamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võeti arvesse seda, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada sellist maksueelset kasumit, mida kõnealusel tootmisharul oleks liidus tavapärastes konkurentsitingimustes, st subsideeritud impordi puudumise korral, samasuguse toote müügist mõistlikult võimalik teenida.

(345)

Kasumimarginaali 8,3 % käibest peetakse asjakohaseks miinimumiks, mida liidu tootmisharu võiks kahjustava subsideeritud impordi puudumise korral eeldada. See kasumimarginaal põhineb valimisse kaasatud liidu tootjate keskmisel kasumil 2010. aastal, mil vaatlusaluse toote import oli veel väike ja ei moonutanud seepärast tavapäraseid konkurentsitingimusi.

(346)

Selle põhjal arvutati liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 8,3 % kasumimarginaal valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil.

(347)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, milleks võrreldi valimisse kaasatud Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutustes ja mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordikulude ja tollimaksude arvesse võtmiseks, samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati kõiki võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(348)

Pärast avalikustamist vaidlustas üks isik kasumieesmärgina kasutatud kasumimarginaali. Tema väitel peaks komisjon võtma arvesse kõiki muid tegureid, mis uurimisperioodil kasumlikkust mõjutasid. Ta väitis, et mõistlik kasumieesmärk ei tohiks olla suurem kui 5 %.

(349)

Komisjon lükkab selle väite tagasi järgmistel põhjustel. Kasutatud kasumieesmärk ei põhine hinnangutel, vaid tegelikul kasumil, mida liidu tootmisharu teenis enne Hiina subsideeritud impordi põhjustatud konkurentsimoonutusi. Komisjon leiab, et see on mõistlik kasum, ning on võtnud arvesse ka seda, et kui jätta kõrvale Hiina subsideeritud impordi mõju, ei olnud turuolukord uurimisperioodiga võrreldes oluliselt erinev. Kõnealuse isiku väide, et tarbimine oli 2010. aastal palju suurem kui 2012. aastal, ei ole faktiliselt õige. Nagu on osutatud eespool E jao punktis 2.3, oli tarbimine 2010. aastal sarnasel tasemel kui 2012. aastal. Samuti suurendas liidu tootmisharu eeldatavat suurt nõudluse kasvu arvesse võttes 2010. aastal tootmisvõimsust, mis mõjutas negatiivselt tema asjaomase aasta kasumit. Lisaks on välja pakutud 5 % suurune kasumieesmärk meelevaldne, sest see ei põhine mingitel andmetel ega tegelikel arvutustel, ning seepärast lükatakse see tagasi.

(350)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikliga 15 tuleks Hiina RVst pärit solaarklaasi impordi suhtes kehtestada vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplik tasakaalustav tollimaks sellisel tasemel, mis vastab kindlaks tehtud subsiidiumi- või kahjumarginaalile, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Käesoleval juhul tuleks tollimaksumäär kehtestada seega kindlaks tehtud subsiidiumimarginaali tasemel.

(351)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati „kõigi teiste äriühingute” tollimaks samale tasemele kui valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. „Kõigi teiste äriühingute” puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(352)

Lisas loetletud valimisse mittekaasatud koostööd tegevate Hiina äriühingute suhtes kehtestatakse lõplik tollimaksumäär, mis on võrdne valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmise tollimaksumääraga.

(353)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on kehtestatava tollimaksu määrad järgmised.

(354)

Eespool nimetatud tasakaalustusmeetmed kehtestatakse väärtuselise tollimaksuna, st protsendimäärana impordi väärtusest.

(355)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad määrati kindlaks asjaomase uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste valimisse kaasatud äriühingute puhul, kusjuures nende suhtes kehtestatud keskmist tollimaksumäära kohaldatakse nende koostööd tegevate äriühingute suhtes, keda valimisse ei kaasatud.

(356)

Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste imporditud toodete suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud kõnealused äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei saa kohaldada imporditud toodete suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, keda ei ole artiklis 1 konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(357)

Kõik taotlused kohaldada äriühingute suhtes individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksumäärasid (näiteks pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb esitada viivitamata komisjonile koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või tootmis- ja müügiüksuste loomisega. Vajaduse korral muudetakse sellele vastavalt käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(358)

Tasakaalustava tollimaksu nõuetekohase jõustamise tagamiseks tuleks jääktollimaksumäära kohaldada nii koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes kui ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud, välja arvatud juhul, kui nad tegid uurimises koostööd.

(359)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et väärtuselised dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud ei ole tõhusad, ning palus komisjonil kehtestada meetmed minimaalse impordihinnana. Peale selle tegid minimaalset impordihinda käsitlevad ettepanekud ka mitu kasutajat. Kõnealuste isikute esitatud põhjused ja põhjused, miks komisjon need taotlused tagasi lükkas, on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 470/2014 (24). (edaspidi „lõplik dumpinguvastane määrus”) põhjendustes 144–168.

(360)

Pärast avalikustamist tegid kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja Henan Yuhua ettepaneku hinnakohustuste võtmiseks minimaalse ekspordihinna vormis. Komisjon lükkas kavandatud kohustused tagasi põhjustel, mis on esitatud lõpliku dumpinguvastase määruse põhjendustes 172–179.

(361)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 25 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

—

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. jaanuar 2012 – 31. detsember 2012) liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid,

—

ta on tegelikult eksportinud liitu vaatlusalust toodet pärast meetmete aluseks olevat uurimisperioodi või ta on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu oluline kogus,