29.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/79

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/30/EL,

26. veebruar 2014,

elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (3), tuleb teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (4) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (5) on sätestatud üldpõhimõtted ja sätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2004/108/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et oleks tagatud raadioside, sealhulgas ringhäälingu vastuvõtu ja vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) raadioside-eeskirjadele tegutseva amatöörraadioside, elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude ning nendega ühendatud seadmete kaitse elektromagnetiliste häiringute eest.

(5)	Elektromagnetiliste häiringute vastast kaitset tagavad riigisisesed õigusnormid tuleb ühtlustada, et kindlustada elektri- ja elektroonikaaparatuuri vaba liikumine, vähendamata seejuures põhjendatud kaitsetaset liikmesriikides.

(6)	Käesolev direktiiv hõlmab tooteid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas täiesti uued tooted, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või täiesti uued või kasutatud tooted, mis on imporditud kolmandast riigist.

(7)	Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(8)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud seadmete hulka peaksid olema arvatud nii aparatuur kui ka paigaldised. Mõlematele tuleks siiski ette näha eraldi sätted. Seda seepärast, et aparatuur kui selline võib liidu sees vabalt liikuda, samas kui paigaldised on paigaldatud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohta ja koosnevad eri liiki aparatuurist ja vajaduse korral muudest seadistest. Selliste paigaldiste ülesehitus ja toimimine vastavad enamikel juhtudel nende kasutajate konkreetsetele vajadustele.

(9)	Kui käesoleva direktiiviga reguleeritakse aparatuuri, tuleks seda kohaldada turule lastud valmisaparatuuri suhtes. Teatavaid koostisosasid või alakooste peaks teatavatel tingimustel käsitlema aparatuurina, kui need tehakse kättesaadavaks lõppkasutajale.

(10)

Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed ei tohiks olla hõlmatud käesoleva direktiiviga, kuna neid reguleeritakse juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (6). Mõlema direktiivi elektromagnetilise ühilduvuse nõuetega saavutatakse sama kaitsetase.

(11)	Käesolev direktiiv ei tohiks hõlmata õhusõidukeid või nendesse paigaldamiseks mõeldud seadmeid, kuna nende suhtes juba kohaldatakse elektromagnetilist ühilduvust käsitlevaid liidu või rahvusvahelisi erieeskirju.

(12)	Käesoleva direktiiviga ei tuleks reguleerida elektromagnetilise ühilduvuse seisukohalt loomupäraselt ohutuid seadmeid.

(13)	Käesolev direktiiv ei tohiks hõlmata seadmete ohutust, kuna seda käsitlevad eraldi liidu või riigisisesed õigusaktid.

(14)

Võrku ühendatavate seadmete tootjad peaksid seadmeid valmistama sellisel viisil, et seadmete tavapärastel töötingimustel kasutamisel oleks välistatud võrguteenuse kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemine. Võrguoperaatorid peaksid konstrueerima oma võrgud sellisel viisil, et võrku ühendatavate seadmete tootjatel ei lasuks ebaproportsionaalselt suurt kohustust võrguteenuse kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemise välistamiseks. Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid harmoneeritud standardite väljatöötamisel seda eesmärki piisavalt arvesse võtma (sealhulgas asjakohaste elektromagnetiliste nähtuste liikide kumulatiivseid toimeid).

(15)	Kaitse elektromagnetiliste häiringute vastu nõuab mitmesugustele ettevõtjatele kohustuste kehtestamist. Neid kohustusi tuleks sellise kaitse saavutamiseks kohaldada õiglasel ja tõhusal viisil.

(16)	Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et aparatuur vastab käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga turustusahelas, et tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(17)

Kõik tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses oleva aparatuuri. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(18)	Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(19)	Toote kavandamise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(20)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid aparatuuri suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastava aparatuuri vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule aparatuuri, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlik. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et aparatuuri märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(21)

Aparatuuri turule laskmisel peaks iga importija märkima aparatuurile oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui aparatuuri suurus või laad seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks avama pakendi, et lisada aparatuurile oma nimi ja aadress.

(22)	Levitaja teeb aparatuuri turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et aparatuuri käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt aparatuuri nõuetelevastavust.

(23)	Kui ettevõtja laseb aparatuuri turule oma nime või kaubamärgi all või muudab aparatuuri selliselt, et see võiks mõjutada aparatuuri vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(24)	Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase aparatuuriga seotud kogu vajaliku teabe.

(25)

Aparatuuri jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtjad, kes tegid nõuetele mittevastava aparatuuri turul kättesaadavaks. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile aparatuuri tarninud või kellele nemad on aparatuuri tarninud.

(26)

Paigaldised, sealhulgas suured masinad ja võrgud, võivad tekitada elektromagnetilisi häiringuid või olla neist mõjutatud. Paigaldiste ja aparatuuri vahel võib olla liides ning paigaldise poolt tekitatud elektromagnetilised häiringud võivad mõjutada aparatuuri ja vastupidi. Elektromagnetilise ühilduvuse seisukohast ei ole oluline, kas elektromagnetilised häiringud on tekitatud aparatuuri või paigaldise poolt. Sellest tulenevalt peaks paigaldistele ja aparatuurile kohaldama ühtset ja terviklikku oluliste nõuete korda.

(27)

Käesolev direktiiv peaks piirduma oluliste nõuete kindlaksmääramisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda seadmed, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7) eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone. Harmoneeritud standardid kajastavad liidus üldtunnustatud tehnika taset elektromagnetilise ühilduvuse osas.

(28)	Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(29)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtava aparatuuri vastavust olulistele nõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt ohu tasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(30)	Vastavushindamise kohustusega tuleks tootjalt nõuda aparatuuri elektromagnetilise ühilduvuse hindamist asjakohaste nähtuste seisukohalt, et teha kindlaks, kas aparatuur vastab käesoleva direktiivi olulistele nõuetele.

(31)

Kui aparatuuril võib olla erinevaid konfiguratsioone, peaks elektromagnetilise ühilduvuse hindamine kinnitama, et aparatuur vastab olulistele nõuetele sellistes konfiguratsioonides, mida tootja peab representatiivseks aparatuuri tavapärasel kasutamisel sellele ettenähtud rakendustes; sellisel juhul peaks olema piisav, kui hindamine teostatakse kõige tõenäolisemalt kõige suuremaid häiringuid põhjustada võiva konfiguratsiooni ja häiringutele kõige vastuvõtlikuma konfiguratsiooni põhjal.

(32)

Turule lastud aparatuuri puhul, mis on ette nähtud ühendamiseks teatava paigaldisega ning mis ei ole teisiti turul kättesaadavaks tehtud, ei ole asjakohane teostada vastavushindamist eraldi selle paigaldise vastavushindamisest, millega ühendamiseks aparatuur on ette nähtud. Selline aparatuur tuleks seega vabastada tavaliselt aparatuuri suhtes kohaldatavast vastavushindamismenetlusest. Siiski ei tohiks lubada, et see aparatuur seab ohtu sellise paigaldise nõuetele vastavuse, millega aparatuur on ühendatud. Kui aparatuur ühendatakse enam kui ühe identse paigaldisega, peaks nende paigaldiste elektromagnetilise ühilduvuse karakteristikute tuvastamine olema piisav, et tagada vabastamine vastavushindamismenetlusest.

(33)	Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, andes käesoleva direktiivi kohast teavet aparatuuri vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele liidu asjakohastele ühtlustamisaktidele.

(34)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(35)

CE-vastavusmärgis ehk aparatuuri vastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise kohta.

(36)	Paigaldised ei pea oma eripära tõttu olema varustatud CE-vastavusmärgise ega ELi vastavusdeklaratsiooniga.

(37)	Ühe käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluse puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(38)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2004/108/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(39)	Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

(40)	Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja järelevalvesse kaasatud asutused.

(41)	Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(42)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab sertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(43)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastava aparatuuri nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(44)	Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(45)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(46)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(47)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud aparatuuri suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(48)	Kaitsemeetmete menetlus on juba sätestatud direktiivis 2004/108/EÜ. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(49)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud pooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitse aspektidele ohtu kujutava aparatuuriga. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega sellise aparatuuri suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(50)	Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(51)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(52)	Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või enam ei vasta teavituse aluseks olnud nõuetele.

(53)	Kooskõlas väljakujunenud tava võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste arutamisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(54)	Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(55)	Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastava aparatuuri suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse selle eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(56)	Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisisese õiguse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(57)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele aparatuur, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2004/108/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud aparatuuri, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(58)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on siseturu toimimise tagamine, nõudes seadmete vastavust kohasele elektromagnetilise ühilduvuse tasemele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)	Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(60)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisas sätestatud direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevade ja kohaldamise kuupäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolev direktiiv reguleerib seadmete elektromagnetilist ühilduvust. Selle eesmärk on tagada siseturu toimimine, nõudes seadmete vastavust kohasele elektromagnetilise ühilduvuse tasemele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 3 määratletud seadmete suhtes.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	direktiivi 1999/5/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate seadmete suhtes;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (9), osutatud lennundustoodete, osade ja seadmete suhtes;

c)	raadioamatööride kasutavate raadioseadmete suhtes Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni (10) raames vastu võetud raadioside-eeskirjade mõistes, välja arvatud juhul, kui seadmed on turul kättesaadavaks tehtud;

d)

seadmete suhtes, mis oma loomupäraste füüsikaliste omaduste tõttu: i) ei ole võimelised elektromagnetkiirguse tekitamiseks või sellele kaasa aitamiseks, mis ületaks taset, millest kõrgema taseme korral ei saa raadio- ja telekommunikatsioonisideseadmed või muud seadmed töötada ettenähtud viisil, ja ii) töötab ettenähtud kasutamisest tuleneva elektromagnetilise häiringu korral töökvaliteedi vastuvõetamatu halvenemiseta;

e)	eritellimusel valminud hindamiskomplektid, mis on mõeldud erialaspetsialistidele eranditult eesmärgipäraseks kasutamiseks teadus-ja arendusasutustes.

Punkti c esimese lõigu kohaldamisel ei peeta raadioamatööridele kokkupanemiseks mõeldud komplekte ning raadioamatööride muudetud ja neile kasutamiseks mõeldud turul kättesaadavaks tehtud seadmeid turul kättesaadavaks tehtud seadmeteks.

3.   Kui I lisas sätestatud olulised nõuded lõikes 1 osutatud seadmetele on osaliselt või täielikult sätestatud täpsemalt liidu muudes õigusaktides, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või selle kohaldamine lõpeb nende seadmete suhtes selliste nõuete osas kõnealuste liidu õigusaktide rakendamise kuupäevast.

4.   Käesolev direktiiv ei mõjuta seadmete ohutust reguleerivate liidu või riigisiseste õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „seade”– mis tahes aparatuur või paigaldis;

2)   „aparatuur”– mis tahes lõppseade või lõppseadmete kombinatsioon, mis on lõppkasutajale mõeldud ühtse funktsionaalse üksusena tehtud turul kättesaadavaks ja võib tekitada elektromagnetilisi häiringuid või mille toimimist võivad sellised häiringud mõjutada;

3)   „paigaldis”– eriomane kombinatsioon mitut tüüpi aparatuurist ja, kui see on asjakohane, muudest seadistest, mis on kokku pandud ja paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas;

4)   „elektromagnetiline ühilduvus”– seadme võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata vastuvõetamatuid elektromagnetilisi häiringuid muudele selles keskkonnas asuvatele seadmetele;

5)   „elektromagnetiline häiring”– elektromagnetiline nähtus, mis võib halvendada seadme toimimist; elektromagnetiline häiring võib olla elektromagnetiline müra, soovimatu signaal või levikeskkonna muutumine;

6)   „häiringukindlus”– seadme võime toimida ettenähtud viisil talitluse kvaliteedi halvenemiseta elektromagnetilise häiringu korral;

7)   „ohutuse huvides”– inimelu või vara kaitse huvides;

8)   „elektromagnetiline keskkond”– kõik teatavas kohas täheldatavad elektromagnetilised nähtused;

9)   „turul kättesaadavaks tegemine”– aparatuuri tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

10)   „turule laskmine”– aparatuuri liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

11)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab aparatuuri või laseb aparatuuri kavandada või valmistada ning turustab seda aparatuuri oma nime või kaubamärgi all;

12)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

13)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit aparatuuri;

14)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb aparatuuri turul kättesaadavaks;

15)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

16)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette seadmele esitatavad tehnilised nõuded;

17)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

18)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

19)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

20)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas aparatuuriga seotud käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud;

21)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

22)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi aparatuur, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

23)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist;

24)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

25)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et aparatuur vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse aparatuurina järgmist:

1)	„koostisosad” või „alakoostud”, mis on kavandatud ühendamiseks aparatuuriga lõppkasutaja poolt ning mis võivad tekitada elektromagnetilise häiringu või mille toimimist selline häiring võib mõjutada;

2)	„teisaldatavad seadmed”, mis on määratletud aparatuuri või asjakohasel juhul muude seadiste kogumina ning mida saab vajaduse korral liigutada ja kasutada paljudes asukohtades.

Artikkel 4

Turul kättesaadavaks tegemine ja/või kasutusele võtmine

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et seade tehakse turul kättesaadavaks ja/või võetakse kasutusele ainult siis, kui see nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning eesmärgipärase kasutamise korral vastab käesolevale direktiivile.

Artikkel 5

Seadmete vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhjustel käesoleva direktiivi nõuetele vastavate seadmete turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil.

2.   Käesoleva direktiivi nõuded ei takista järgmiste seadmete kasutusele võtmist või kasutamist käsitlevate erimeetmete rakendamist mis tahes liikmesriigis:

a)	meetmed, mille eesmärk on lahendada teatavas kohas olemasolev või prognoositav elektromagnetilise ühilduvuse probleem;

b)	ohutuse huvides võetavad meetmed, mille eesmärk on kaitsta üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või vastuvõtu- või saatejaamu, kui neid kasutatakse ohutuse huvides täpselt määratletud olukordade spektri korral.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (11) kohaldamist, teatavad liikmesriigid neist erimeetmetest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Heakskiidetud erimeetmed avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastava seadme väljapanekut ja/või esitlemist messidel, näitustel või sarnastel üritustel tingimusel, et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et sellist seadet ei tohi turul kättesaadavaks teha ega võtta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud käesoleva direktiiviga. Väljapanek võib toimuda üksnes tingimusel, et elektromagnetiliste häiringute vältimiseks on võetud kohased meetmed.

Artikkel 6

Olulised nõuded

Seade peab vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1.   Aparatuuri turule laskmisel tagavad tootjad, et see on kavandatud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2.   Tootjad koostavad II või III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 14 osutatud asjaomase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud aparatuuri vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul peale aparatuuri turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad, et on olemas menetlused, mis võimaldavad säilitada seeriatoodangu vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi aparatuuri konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal aparatuuri vastavust kinnitati.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud aparatuur kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui aparatuuri suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või aparatuuriga kaasasolevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi aparatuurile või, kui see ei ole võimalik, aparatuuri pakendile või aparatuuriga kaasasolevasse dokumenti. Aadress osutab ühele ainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et aparatuuriga on kaasas juhised ja artiklis 18 osutatud teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle aparatuuri käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele esitamiseks kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist;

b)	esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle aparatuuri vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

c)	teha pädevate riiklike asutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud aparatuuri põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavat aparatuuri.

2.   Enne aparatuuri turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 14 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et aparatuur kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et aparatuur ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta aparatuuri turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui aparatuur kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi aparatuurile või, kui see ei ole võimalik, aparatuuri pakendile või aparatuuriga kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et aparatuuriga on kaasas juhised ja artiklis 18 osutatud teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja muude lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui aparatuur on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

6.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

7.   Importijad säilitavad kümme aastat pärast aparatuuri turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

8.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel aparatuuri vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Levitajate kohustused

1.   Aparatuuri turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et aparatuur kannab CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja artiklis 18 osutatud teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul aparatuur kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et aparatuur ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei tee ta aparatuuri turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui aparatuur kujutab endast ohtu.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui aparatuur on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu aparatuuri vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 11

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 7 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb aparatuuri turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud aparatuuri viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 12

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)	ettevõtjad, kes on neile aparatuuri tarninud;

b)	ettevõtjad, kellele nemad on aparatuuri tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui aparatuur neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise aparatuuri tarnisid.

3.   PEATÜKK

SEADME VASTAVUS

Artikkel 13

Seadme vastavuse eeldus

Seade, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 14

Aparatuuri vastavushindamismenetlused

Aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele tõendatakse ühega järgmistest vastavushindamismenetlustest:

a)	tootmise sisekontroll, mis on sätestatud II lisas;

b)	ELi tüübihindamine, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, mis on sätestatud III lisas.

Tootja võib otsustada piirata esimese lõigu punktis b osutatud menetluse kohaldamist oluliste nõuete teatavate aspektidega, tingimusel et oluliste nõuete muude aspektide suhtes kohaldatakse esimese lõigu punktis a osutatud menetlust.

Artikkel 15

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II ja III lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus aparatuur turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui aparatuuri suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse aparatuuri vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kantakse aparatuurile või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase aparatuuri olemust arvestades lubatud, kinnitatakse märgis aparatuuri pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse aparatuurile enne selle turule laskmist.

3.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Artikkel 18

Aparatuuri kasutamist käsitlev teave

1.   Aparatuuriga pannakse kaasa teave iga konkreetse ettevaatusabinõu kohta, mida peab aparatuuri kokkupanekul, paigaldamisel, hooldamisel või kasutamisel tarvitusele võtma, et tagada aparatuuri kasutusele võtmisel selle vastavus I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

2.   Aparatuurile, mille vastavus I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele ei ole elamurajoonides tagatud, ja vajaduse korral ka selle pakendile, lisatakse selge viide kõnealusele kasutuspiirangule.

3.   Aparatuuriga kaasasolevas juhendis peab sisalduma teave, mida on vaja aparatuuri eesmärgipäraseks kasutamiseks.

Artikkel 19

Paigaldised

1.   Aparatuurile, mis on turul kättesaadavaks tehtud ja mida võidakse ühendada paigaldisega, kohaldatakse kõiki käesolevas direktiivis aparatuuri kohta sätestatud asjakohaseid sätteid.

Artiklite 6–12 ja 14–18 nõuded ei ole siiski kohustuslikud aparatuuri korral, mis on ette nähtud ühendamiseks konkreetse paigaldisega ega ole teisiti turul kättesaadavaks tehtud.

Sellisel juhul määratlevad aparatuuriga kaasasolevad dokumendid paigaldise ja selle elektromagnetilise ühilduvuse karakteristikud ning viitavad aparatuuri paigaldisega ühendamisel võetavatele ettevaatusabinõudele, et mitte rikkuda asjaomase seadme nõuetele vastavust. Lisaks sellele sisaldavad need artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 osutatud teavet.

I lisa punktis 2 osutatud hea inseneritava dokumenteeritakse ja dokumentatsiooni hoiab vastutav isik või hoiavad vastutavad isikud asjaomastele riiklikele asutustele kontrollimiseks esitamiseks kogu paigaldise eluea vältel.

2.   Märkide olemasolu korral paigaldise mittevastavuse kohta, eelkõige kaebuste korral seadmete poolt tekitatud häiringute kohta, võivad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused taotleda paigaldise nõuetele vastavuse tõendamist ning vajaduse korral algatada hindamise.

Mittevastavuse tuvastamisel kehtestavad pädevad asutused asjakohased meetmed, et viia paigaldis vastavusse I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

3.   Liikmesriigid näevad ette vajalikud sätted paigaldise asjakohastele olulistele nõuetele vastavuse eest vastutava isiku või vastutavate isikute kindlakstegemiseks.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 26 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teab.

Artikkel 24

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või aparatuurist, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud hinnatava aparatuuri kavandamise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava aparatuuri kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajaliku hinnatava aparatuuri kasutamist ega aparatuuri kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud aparatuuri kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale III lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati kõigile aparatuuri liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)	töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)	menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)	menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse aparatuuri tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)	põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)	piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)	I lisas sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)	oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III lisa või selle rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 26

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd III lisa alusel.

Artikkel 27

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja aparatuuri kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 28

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest aparatuurist ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 27 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 24 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 29

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu; loetelu sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 30

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III lisas sätestatud vastavushindamismenetlusega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse aparatuuri tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada aparatuuri vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et aparatuur ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)	sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)	teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)	nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama aparatuuriga tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 35

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub valdkondliku teavitatud asutuste rühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVA APARATUURI KONTROLL JA LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 37

Liidu turujärelevalve ja liidu turule siseneva aparatuuri kontroll

Aparatuuri suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 38

Menetlus aparatuuri jaoks, mis kujutab endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et mõni käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv aparatuur ohustab käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitsega seotud aspekte, viivad nad asjaomase aparatuuri hindamise läbi kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et aparatuur ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid aparatuuri nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud aparatuuride suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et piirata või keelata aparatuuri kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, aparatuur turult kõrvaldada või see tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava aparatuuri tuvastamiseks vajalikku teavet, aparatuuri päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)	aparatuuri mittevastavus käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitse aspekte käsitlevatele nõuetele või

b)	esinevad puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase aparatuuri mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase aparatuuri suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse aparatuur turult.

Artikkel 39

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab riigisisesele meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava aparatuuri kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning aparatuuri mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 38 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 40

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)	CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 17 rikkudes;

b)	CE-vastavusmärgis ei ole kinnitatud;

c)	ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)	ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

e)	tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f)	artikli 7 lõikes 6a või artikli 9 lõikes 3 nimetatud teave puudub, on vale või puudulik;

g)	mõni muu artiklis 7 või artiklis 9 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et aparatuur võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab elektromagnetilise ühilduvuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 42

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 43

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista direktiivi 2004/108/EÜ reguleerimisalasse kuuluva sellise seadme turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, mis vastab kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Artikkel 44

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 19. aprillil 2016 artikli 2 lõike 2, artikli 3 lõike 1 punktide 9–25, artikli 4, artikli 5 lõike 1, artiklite 7–12, artiklite 15, 16 ja 17, artikli 19 lõike 1 esimese lõigu, artiklite 20–43 ning II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/108/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud V lisas esitatud nimetatud direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäeva ning kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 46

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artiklit 2, artikli 3 lõike 1 punkte 1–8, artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artiklit 6, artiklit 13, artikli 19 lõiget 3 ning I lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 47

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

(4)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(6)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(10)  Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikiri ja konventsioon, mis on vastu võetud täiendaval täievolilisel konverentsil (Genf, 1992) ja mida on muudetud täievolilisel konverentsil (Kyoto, 1994).

(11)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

---

---

---

---

---

---

---

---