29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/92

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad tegid otsuse liikmesriikide tasandil võetavate meetmete kohta, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja rakendada riigipõhised soovitused.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (3) Austria 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Austria ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Austria 2014. aasta eelarvekava kohta.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Austriat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)

Austria esitas 8. aprillil 2014 oma 2014. aasta riikliku reformikava ja 29. aprillil 2014 oma 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

2014. aasta stabiilsusprogrammis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on täita keskpika perioodi eesmärk, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk, mis 2016. aastaks ei ole suurem kui 0,45 % SKPst, mis kajastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Valitsemissektori eelarvepuudujääk toodi 2013. aastal jätkusuutlikult tasemele alla 3 % SKPst. (Ümber arvutatud) struktuurne eelarvepuudujääk jäi 2014. aastal kavakohaselt muutumatuks ning väheneb 2015. aastal 0,3 protsendipunkti võrra SKPst, jäädes kummalgi aastal märkimisväärselt maha nõutava kohandamise määrast. Kulude kasv põhjustab samuti märkimisväärse kõrvalekalde kulueesmärgist aastatel 2014–2015. 12. mail 2014 teatas Austria täiendavate tulu- ja kulumeetmete paketist. Tingimusel et need meetmed rakendatakse nõuetekohaselt ja õigeaegselt, ei sisalda Austria eelarvestrateegia enam kavandatud märkimisväärset kõrvalekallet keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast aastal 2014. Samal ajal esineb keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kavandatud kohandamiskavas ikka veel riske seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega. Stabiilsusprogrammi kohaselt suureneb valitsemissektori võlg 2014. aastal Hypo Alpe Adria varahaldusvahendi loomise mõjust tingituna märkimisväärselt, s.t 74,5 %-lt SKPst 2013. aastal kuni 79 %-ni SKPst 2014. aastal, kuid hakkab alates 2015. aastast vähenema.

Stabiilsusprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav ning selle koostas sõltumatu asutus, Austria majandusuuringute instituut (WIFO). Komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt jääb eelarvedefitsiit 2014. ja 2015. aastal alla 3 %. Struktuurne eelarvepositsioon peaks aga kõnealuse prognoosi kohaselt 2014. aastal halvenema ning paranema 2015. aastal kõigest 0,1 % võrra SKPst. Lähtudes stabiilsusprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning määruse (EÜ) nr 1466/97 kohaselt 12. mail välja kuulutatud täiendavatele meetmetele antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et Austria on oma ülemäärast eelarvepuudujääki jätkusuutlikult korrigeerinud, kuid siiski valitseb märkimisväärse kõrvalekalde oht keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast aastatel 2014 ja 2015.

(9)

Kooskõlas majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga tugevdas Austria 2012. aastal oma eelarveraamistikku Austria sisemajanduse stabiilsuse pakti reformi abil. Austria eelarvenõukogu mandaati laiendati alates 2013. aasta novembrist, et viia see kooskõlla fiskaalkokkuleppe nõuetega. Valitsuse eri tasandite vaheliste suhete põhjaliku reformimise vajadus nende vastutusalade paremaks ühtlustamiseks on aga koalitsioonilepingus kirjas.

(10)

Keskpika ja pikaajalise perioodi pensioni- ja tervishoiukulud ning vähemal määral pikaajalise hoolduse kulud ohustavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust. 2014. aastal on jõustunud mõningad meetmed ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemide kasutuse piiramiseks ja tööturul püsimise stiimulite suurendamiseks. Siiski jääb tegelik pensioniiga, mis 2012. aastal oli 58,4 aastat, ELi keskmisele tublisti alla. See on märkimisväärselt väiksem seadusjärgsest pensionieast (2012. aastal meeste puhul 5,6 aasta võrra ja naiste puhul 2,6 aasta võrra). Riiklik reformikava sisaldab küllaltki kõrgeid lühiajalisi eesmärke, et tõsta tegelikku pensioniiga 1,6 aasta võrra ajavahemikus 2012–2018, ja nende täitmist tuleb hoolikalt jälgida. Pensionisüsteemi hiljutine reformimine peaks teataval määral vähendama ohtu jätkusuutlikkusele, kui sellega kaasneb tööturu olukorra selline paranemine, mis võimaldab eakamatel töötajatel kauem tööturul püsida. Samal ajal puuduvad plaanid selliste struktuursema ja pikaajalisema toimega meetmete võtmiseks, nagu meeste ja naiste seadusjärgse pensioniea ühtlustamise kiirendamine ning pensioniea kooskõlla viimine oodatava eluea muutustega, mis annaksid täiendava panuse tööea pikendamisse ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamisse.

(11)

Vahendite tõhusat jaotamist Austria tervishoiusüsteemis takistavad keerukas valitsemisstruktuur ning suhteliselt tugev rõhuasetus suurele ja kulukale haiglasektorile. On võetud meetmeid tervishoiureformi elluviimiseks ning avaliku sektori kulutuste tasuvuse suurendamiseks. Siiski ei pruugi nimetatud meetmed olla piisavad kõnealuse sektori struktuursete puudujääkide kõrvaldamiseks ning vaja on seada kõrgemaid eesmärke üleminekul haiglaravilt ambulatoorsele ravile ja tugevdada ennetavat tervishoidu, milleks eraldatavad avaliku sektori kulutused on väiksemad ELi keskmisest. Esmatasandi arstiabi parandamiseks ja krooniliste haiguste integreeritud raviplaanide arendamiseks kavandatavad meetmed on teretulnud. Pikaajalise hoolduse fond, mida pikendati 2016. aastani täiendava 650 miljoni euroga ja mida kavatsetakse pikendada veelgi kuni 2018. aastani 700 miljoni euroga, pakub ajutist lahendust hooldusteenuste rahastamiseks. Pikaajalise hoolduse jätkusuutlikule rahastamisele tuleb pöörata tähelepanu ka hiljem.

(12)

Austria maksusüsteemi iseloomustab jätkuvalt töötajate kõrge maksu- ja sotsiaalmaksukoormus, seda eriti madala sissetulekuga töötajate puhul. Tööjõumaksud moodustasid 2012. aastal 24,7 % SKPst, mis on üks kõrgemaid näitajaid liidus. Maksukiil on peaaegu 50 % tööjõukuludest. Kõrge tulumaks madala sissetuleku puhul ja kõrged sotsiaalmaksud ei innusta tööle vähese teenimispotentsiaaliga isikuid ja leibkonna teisi palgasaajaid.

Hiljuti vastu võetud maksupakett sisaldab piiratud meetmeid tööjõu maksukoormuse vähendamiseks, kuid ei kasuta ära võimalust üleminekuks majanduskasvu vähem kahjustavatele maksudele, näiteks perioodilistele kinnisvaramaksudele, kus maksustatava vara hinnangud on aegunud.

(13)

Austria tööturg jätkab edukat toimimist ja sealne töötuse määr on madalaim liidus (2013. aastal 4,9 %). Rahvastiku vananemisest ja võimalikust kahanevast tööjõust tingitud edasised proovikivid eeldavad aga eakamate töötajate, naiste ja võõrtöötajate alakasutatud tööturupotentsiaali paremat kasutamist. Eakamate töötajate tööhõive määr jääb ELi keskmisele alla (vastavalt 44,9 % ja 50,3 %), ehkki see määr on alates 2000. aastast kasvanud märkimisväärselt, peaaegu 15 protsendipunkti võrra tasemeni 44,9 % 2013. aastal. Meetmed ennetähtaegselt pensionile jäämise piiramiseks jõustuvad 2014. aastal ning täiendavad meetmed tööturult hiljem väljumise stiimulite tugevdamiseks on ettevalmistamisel. Siiski on eakamatel töötajatel raskusi tööturul püsimise või sinna taas sisenemisega. Võõrtöötajatele on jätkuvaks takistuseks täielik lõimumine tööturul ja tunduvalt kõrgem töötuse määr, mis on osaliselt tingitud allesjäänud pärssivatest teguritest nende kvalifikatsioonide tunnustamisel, ehkki nende osakaal tööjõus üha kasvab. Olgugi et naiste tööhõive määr 70,8 % 2013. aastal on suhteliselt kõrge, ei ole see täistööaja ekvivalendiga võrreldes sugugi nii hea tulemus (55,6 % aastal 2012). Austrias on esimeste seas osalise tööajaga naiste tööhõive osakaalu poolest ning suur osa naisi töötab madalapalgalistel töökohtadel. Selle tulemusel on sooline palga- ja pensionilõhe üks suurimaid liidus. Ehkki on võetud meetmeid lastehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse teenuste parandamiseks, on nimetatud teenuste kättesaadavus siiski piiratud.

(14)

Austria on parandanud haridusalaseid tulemusi kõigis kategooriates, nagu võib näha OECD 2012. aasta õpilaste oskuste uuringust, kuid lugemisoskus jääb siiski allapoole ELi keskmist ning sotsiaalmajanduslik taust mõjutab ikka veel märkimisväärselt haridustulemusi. Kuigi koolist väljalangemise vähendamise eesmärk on küll üldjoontes täidetud, on üha kasvava hulga välismaal sündinud õpilaste väljalangemise määr üle kolme korra kõrgem Austrias sündinud õpilaste väljalangemise määrast (vastavalt 18,5 % ja 5,7 % aastal 2012). Liiga vähe pannakse rõhku koolist väljalangemise ennetamisele ning seni on välja töötamata kvaliteetse alushariduse üleriigiline strateegia. Mõned koolisüsteemi eri aspektide reformid, nagu Neue Mittelschule kava elluviimine, on pooleli või alles äsja heaks kiidetud. Tuleb siiski hoolikalt jälgida Neue Mittelschule kava suutlikkust leevendada nelja-aastase algastme järgse õpilaste eri koolitüüpidesse jaotamise ehk varase diferentseerimise negatiivset mõju sotsiaalselt tõrjutud õpilastele ning parandada õpitulemusi. Kõrghariduses avaldab sisseastujate arvu kasv survet rahandusele ja õppekorraldusele, aga õppekava läbinud tudengite osakaal jääb alla ELi keskmise. Haridustulemuste parandamine on endiselt väga tähtis, et lihtsustada üleminekut hariduse omandamiselt tööellu.

(15)

Endiselt püsib suur hulk regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad ettevõtjatel ja kutsetöötajatel oma teenuste pakkumist Austrias. Teatavaid kutsealasid reguleerivad õigusaktid piiravad ettevõtluse vorme ja kehtestavad osaluse omamisega seotud nõuded, samal ajal kui juurdepääs eri kutsealadele sõltub konkreetsest kutsekvalifikatsioonist ja interdistsiplinaarsete teenindusettevõtete asutamine on endiselt raskendatud. Nimetatud nõuete kombinatsioon loob tõkkeid turule sisenemisele ja kutseteenuste osutamisele, mis omakorda pärsib konkurentsi. Kutsekvalifikatsiooni nõuetega seoses osaleb Austria kogu ELi hõlmavas vastastikuses hindamises ning on ajakohastanud oma reguleeritud kutseealade andmekogu, mis märgib esimest sammu kutsekvalifikatsiooni nõuete põhjendatuse ja proportsionaalsuse hindamisel.

(16)

Riigihankeid käsitlevate ELi õigusaktide avaldamisnõuete eesmärk on tagada konkurents ning võrdne kohtlemine tänu paremale teavitusele lepingusõlmimise võimalustest, mis on üks turulepääsu peamisi tingimusi. Suurem konkurents pakkujate vahel toob harilikult kaasa soodsamad pakkumised hankeüksustele, sealhulgas hindade märkimisväärse langetamise. Riigihankeid käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt Austria asutuste ja üksuste avaldatud pakkumismenetluste väärtus oli 2012. aastal 1,5 % SKPst ja 6,6 % avaliku sektori kogukuludest ehitustöödele, kaupadele ja teenustele, mis jääb tublisti alla vastavatele ELi keskmistele väärtustele 3,4 % ja 17,7 %. Olukord põhjustab kasutamata ärivõimaluste tõttu märkimisväärseid kulusid Austria maksumaksjatele ja ettevõtjatele.

(17)

Vaatamata Austria föderaalse konkurentsiameti eelarve suurendamisele valitseb kõnealuses ametis ikkagi töötajate puudus võrreldes teiste liikmesriikide sarnaste või väiksemate asutustega. Austria raudtee kauba- ja reisijateveo turgudel oleks vaja teha täiendavaid pingutusi konkurentsi edendamiseks, nagu soovitas nõukogu 2013. aastal.

(18)

Sellal kui pangandussektori üldine kapitaliseerimine näitas 2013. aastal paranemise märke, oleks pankade riskiprofiile arvesse võttes vaja kapitalipuhvrite tugevdamiseks lisapingutusi. Nõukogu soovitas 2013. aastal Austrial kiirendada riigistatud või osaliselt riigistatud pankade restruktureerimist. Eeloleval suvel peaks parlamendile vastuvõtmiseks esitatama Hypo Alpe Adria likvideerimise õigusraamistik. Käimas on ettevalmistused vastava varahaldusettevõtja asutamiseks. Sügiseks peaks nimetatud varahaldusettevõtja suutma tegevust alustada. Österreichische Volksbanken AG ja rämpspank Kommunalkredit, KA Finanz, jätkavad vastavalt oma restruktureerimist ja likvideerimist kooskõlas ELi riigiabi otsustega. Läbipaistvad ja otsustavad sammud riigistatud pankade restruktureerimise lõpetamiseks on esmatähtsad, et säilitada finantsstabiilsus ning viia miinimumi kahjulikud mõjud riigi rahandusele.

(19)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Austria majanduspoliitikat. Ta on hinnanud riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Austria eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(20)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Austria tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse tekkinud lõhet (komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi andmetel 0,5 % SKPst), mis osutab pärast Austria teatavaks tehtud konsolideerimismeetmete arvessevõtmist riskile kalduda märkimisväärselt kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetest. Tugevdada 2015. aastal märkimisväärselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eesmärgi saavutamine ja seejärel säilitamine, ning tagada võlareegli täitmine, et valitsemissektori võlatase näitaks jätkusuutlikku kahanemistendentsi. Tõhustada veelgi eri valitsustasandite vahelisi eelarvelisi suhted, lihtsustades näiteks korralduslikku ülesehitust ning viies vastavusse kulu- ja rahastamiskohustused.

2.

Parandada pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, eelkõige edendades meeste ja naiste seadusjärgse pensioniea ühtlustamist, tõstes tegelikku pensioniiga ning viies pensioniea vastavusse oodatava eluea muutustega. Jälgida ennetähtaegselt pensionile jäämist piiravate äsjaste reformide elluviimist. Parandada veelgi tervishoiu ja pikaajalise hoolduse teenuste kulutõhusust ja jätkusuutlikkust.

3.

Vähendada tööjõu suurt maksukoormust madala sissetulekuga töötajate puhul, suunates maksustamise majanduskasvu vähem kahjustavate allikatele, näiteks perioodilistele kinnisvaramaksudele, sealhulgas maksubaasi ajakohastamise teel. Tugevdada meetmeid sisserändaja taustaga inimeste, naiste ja eakate töötajate tööturuväljavaadete parandamiseks. See hõlmab ka lastehoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse teenuste edasist parandamist ning sisserändajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. Parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte, sealhulgas sisserändaja taustaga noorte haridustulemusi, edendades alusharidust ja vähendades varase diferentseerimise negatiivset mõju. Parandada veelgi strateegilist planeerimist kõrgharidussüsteemis ja edendada koolist väljalangemist vähendavaid meetmeid.

4.

Kõrvaldada teenusepakkujatele kehtestatud liigsed tõkked, sealhulgas need, mis on seotud õigusliku vormi ja osaluse omamisega seotud nõuetega ning interdistsiplinaarsete teenindusettevõtete asutamisega. Vaadata reguleeritud kutsealade puhul läbi tööturule sisenemisele ja neil kutsealadel tegutsemisele kehtivate piirangute proportsionaalsus ja põhjendatus üldise huvi seisukohast. Teha kindlaks ELi õigusaktide alusel avatud avalike hangete lepingute väikese väärtuse põhjused. Suurendada märkimisväärselt föderaalse konkurentsiameti käsutuses olevaid vahendeid.

5.

Jätkata riigistatud ja osaliselt riigistatud pankade korrapärase restruktureerimise hoolikat jälgimist ja tulemuslikku edendamist.