29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/25

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (3) Eesti 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Eesti ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (4) esitas komisjon 15. novembril 2013 arvamuse Eesti 2014. aasta eelarvekava kohta.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (5) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Eestit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)

Eesti esitas 8. mail 2014 oma 2014. aasta riikliku reformikava ja 29. aprillil 2014 oma 2014. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuse dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

2014. aasta stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on pidada kogu programmi jooksul kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist ja luua piisavad eelarvepuhvrid majanduslikult raskeks ajaks. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse eelmist keskpika perioodi eelarve-eesmärki – struktuurset ülejääki –, mis on stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutust rangem. Eesti ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon halveneb 2014. aastal eeldatavalt 0,1 protsendipunkti võrra SKPst, kaldudes seega kõrvale nõutavast kohandamiskavast, enne kui paraneb 0,4 protsendipunkti võrra SKPst 2015. aastal ja jääb aastatel 2016–2017 tasakaalulähedaseks. Lisaks sellele osutab stabiilsusprogramm kulueesmärgist kõrvalekaldumise ohule 2014. aastal ja märkimisväärse kõrvalekaldumise ohule 2015. aastal. Üldiselt sisaldab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskava riske seoses stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega.

(9)

Stabiilsusprogrammi fiskaalprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium, mida ei ole kinnitanud sõltumatu üksus, on realistlik ja üldiselt kooskõlas komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga. Nimetatud prognoosi kohaselt suureneb struktuurne eelarvepuudujääk 2014. aastal 0,1 % võrra SKPst ja tulemuseks on 0,3 % suurune lõhe SKPst võrreldes nõutava kohandamisega ja oluline kõrvalekaldumine kaheaastase perioodi jooksul hinnatuna. Komisjon prognoosib struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist 2015. aastal veel 0,2 % võrra SKPst, osutades olulisele kõrvalekaldumisele nõutavast kohandamisest, mis on vajalik keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks. Olulist kõrvalekaldumist kulueesmärgist prognoositakse ka aastatel 2014–2015. Lähtudes 2014. aasta stabiilsusprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et 2014. ja 2015. aastal on oht keskpika perioodi eelarve-eesmärgist oluliselt kõrvale kalduda. Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu täitmiseks kehtestatud struktuurse eelarvetasakaalu reegel jõustus Eestis uue riigieelarve seadusega 23. märtsil 2014, kuid seda reeglit tuleb veel täiendada mitmeaastaste kulueesmärkide siduvamaks muutmisega.

(10)

Tööturu valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme noorte töötuse ja pikaajalise töötuse vähendamisel. Erilist tähelepanu on vaja pöörata meetmetele, millega luuakse madalapalgalistele töötajatele stiimulid töötamiseks. Vaja on täiendavaid jõupingutusi, et tegeleda suureneva tööjõupuudusega, sealhulgas sellisega, mille põhjuseks on vananemine ning tööturult väljumine terviseprobleemide või puude tõttu. Töövõimereformi õigeaegne vastuvõtmine ja rakendamine koos juurdepääsu tagamisega vajalikele teenustele on seetõttu väga oluline. Perepoliitikale tehtavate kulutuste kulutõhusust saaks veelgi suurendada, parandades muu hulgas juurdepääsu lastehoiuteenustele. See peaks looma head eeldused naiste varajaseks tööturule naasmiseks ja vähendama püsivat suurt soolist palgalõhet. Tuleb suurendada jõupingutusi ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks väljaspool Tallinna ja Tartut asuvates piirkondades, et ennetada majandusarengu erinevuste suurenemist ja vähendada töötust, eelkõige madala kvalifikatsiooniga inimeste hulgas.

(11)

Hariduse ja koolituse valdkonnas võeti hiljuti vastu reformid, mille eesmärk on viia hariduse korraldus ja õppekavad vastavusse tööturu vajadustega. Vaja on täiendavaid jõupingutusi, et lihtsustada üleminekut hariduse omandamiselt tööellu. Vaja on süstemaatilisi jõupingutusi, eelkõige kaasates sotsiaalpartnerid, et suurendada osalust kutsehariduses ja -koolituses ning väljaõppes töökohal, eelkõige tööpraktikas. Elukestva õppe strateegia rakendamisel on vaja teha suuri jõupingutusi, et pakkuda hädavajalikku täiendõpet, ümberõpet ja kvalifikatsioonitasemeid, eelkõige tööturul halvemas olukorras olevatele inimestele. On olemas aruka spetsialiseerumise raamistik, mis hõlmab ettevõtluse ja majanduskasvu strateegiat ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiat, keskendub ühistele prioriteetidele ning tegeledes samas põhjalikult konkreetsete teemavaldkondadega. Majanduse väiksust silmas pidades tuleks jätkata jõupingutusi teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelistamiseks ja prioriseerimiseks.

(12)

Eesti ressursimahukus on jätkuvalt väga suur. Avaliku sektori hoonete energiatõhususe valdkonnas on tehtud edusamme, kuid jõupingutusi tuleb jätkata ja suurendada, eelkõige elu- ja tööstushoonete sektoris. Jäätmekäitluse ja prügilasse ladestamise valdkonnas on tehtud olulisi edusamme, kuid tuleb tagada ringlussevõtu majanduslik elujõulisus. Transpordi arengukava meetmed tuleb rakendada, eelkõige võimaldamaks Eestil ohjeldada heitkogustega kauplemise süsteemi väliste sektorite CO2 heitkoguseid. Kaubaveo energiatõhusust on võimalik suurendada, võttes kasutusele säästvamaid transpordiliike. Ühistransporditeenuse kasutamist on võimalik veelgi suurendada, parandades piirkondlike transpordivõrkude vastastikust täiendavust ning bussi ja raudtee reisijateveo omavahelist ühilduvust. Erasõidukite kasutamine suureneb, kuid sõiduautopargi keskmine vanus on ELi keskmisest peaaegu kaks korda kõrgem ja uued sõiduautod on liidus kõige saastavamate hulgas. Keskkonnastiimuleid, sealhulgas maksustamine, on vaja oluliselt tugevdada. Kuigi piiriüleste energiaühenduste valdkonnas on astutud paljutõotavaid samme, on Eesti energiaturu täielikuks ühendamiseks liiduga vaja veel aega ja investeeringuid.

(13)

Suurenevad piirkondlikud erinevused kombineerituna negatiivsete demograafiliste suundumuste, ebatõhususe ja kohalike omavalitsuste omavahelise puuduliku koostööga vähendavad Eesti arengupotentsiaali. Osaliselt peegeldab see püsivat vastuolu fiskaalvõimekuse ja kohustuste vahel väikestes omavalitsustes, aga ka piiratud mastaabisäästu. Tõhusamate ja juurdepääsetavamate kvaliteetsete avalike teenuste osutamine kohalikul tasandil, lähtudes teeninduspiirkondadest ja teenuste miinimumstandarditest, eelkõige transpordi, pikaajalise hoolduse, alushariduse ja sotsiaalteenuste valdkonnas, on aktiveerimise ja tööturumeetmete tulemuslikkuse eeldus.

(14)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Eesti majanduspoliitikat. Ta on hinnanud riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Eesti eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(15)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (7). Riigina, mille rahaühik on euro, peaks ka Eesti tagama nende soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse vastavalt komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosile tekkivat lõhet 0,3 % SKPst, mis osutab riskile kalduda oluliselt kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetest. Tugevdada 2015. aastal oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamine ja selle järgimine edaspidi. Täiendada eelarvetasakaalu reeglit siduvamate mitmeaastaste kulueesmärkidega keskpika perioodi eelarveraamistiku raames ja jätkata avaliku sektori kulutuste tõhustamist.

2.

Suurendada madalapalgalistele töötajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid töötamiseks. Suunata aktiveerimiseks tehtavaid jõupingutusi, tagades töövõimereformi õigeaegse vastuvõtmise ja rakendamise. Suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutõhusust, parandades samal ajal lastehoiuteenuste kättesaadavust ja nendele juurdepääsu. Kasutada kooskõlastatud meetmeid majandusarengu ja ettevõtluse soodustamiseks piirkondades, kus valitseb suur tööpuudus.

3.

Tagada haridus- ja koolitussüsteemi vastavus tööturu vajadustele, tõsta oskuste ja kvalifikatsiooni taset, laiendades elukestva õppe meetmeid ja süstemaatiliselt suurendades osalust kutsehariduses ja -koolituses, sealhulgas tööpraktikas. Veelgi tõhustada teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide prioriseerimist ja spetsialiseerimist ning süvendada ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd, et aidata kaasa rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisele.

4.

Suurendada jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks, eelkõige elu- ja tööstushoonete osas. Oluliselt suurendada keskkonnastiimuleid transpordisektoris, et aidata kaasa vähem ressursimahukale liikuvusele. Jätkata liikmesriikidest naabritega piiriüleste energiaühenduste arendamist, et mitmekesistada energiaallikaid ja soodustada konkurentsi Baltimaade energiaturgude parema integreerimise kaudu.

5.

Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste pakkumine, eelkõige aktiveerimismeetmeid täiendavate sotsiaalteenuste pakkumine.