9.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 136/27

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 119 lõike 1 teise lõiguga (määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1310/2013 (millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal) artikliga 8) (5) on ette nähtud, et määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklit 30 kohaldatakse põllumajanduslikul eelarveaastal 2013 tekkinud kulude ja tehtud maksete raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

(2)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 30 kontrollib komisjon kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiidab selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nendele lisatud kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabe ning raamatupidamisarvestuse täielikkust, täpsust ja õigsust käsitleva tõendi, samuti sertifitseerimisasutuste koostatud aruannete põhjal.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 5 lõike 1 teisele lõigule võetakse 2013. eelarveaastal arvesse liikmesriikide kulud ajavahemikul 16. oktoobrist 2012 kuni 15. oktoobrini 2013.

(4)

Määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse vastaval eelarveaastal (st 2013) tehtud kuumaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liidab summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul tehtud kulutustega.

(5)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ja edastanud liikmesriikidele enne 31. märtsi 2014 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(6)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta. I lisas on kontrollitud ja heakskiidetud summad ning summad, mis nõutakse liikmesriigilt sisse või mis makstakse tagasi liikmesriigile, kelle aastaaruanne on osutunud täielikuks, täpseks ja tõepäraseks.

(7)

Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja nende raamatupidamisarvestusi ei saa käesoleva otsusega heaks kiita. Asjaomased makseasutused on loetletud II lisas.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 9 lõikele 4 tuleb augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtajaületamisi siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses arvestada. Osa kuludest, mis teatavad liikmesriigid nendel 2013. aasta kuudel deklareerisid, tehti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata kontrollitavate ja heakskiidetavate summade vajalikud vähendamised.

(9)

Komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 17 ja määruse (EÜ) nr 883/2006 artiklile 9 teatavaid eelarveaasta 2013 raamatupidamisarvestuse kannete alusel tehtavaid igakuiseid makseid juba vähendanud või need peatanud, kuna maksed on ülemmäära ületanud või ei ole nende puhul arvestatud tähtaegadega. Käesoleva otsuse tegemisel peaks komisjon vähendatavaid või peatatavaid summasid arvesse võtma, et vältida ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid, samuti selliste summade tagasimaksmist, mille kohta tuleks hiljem teha finantskorrektsioon. Kõnealuseid summasid võib vajaduse korral täiendavalt uurida nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 31. Seepärast ei piira käesolev otsus edaspidiste nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste tegemist komisjoni poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 31.

(10)

Määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 10 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus on sätestatud, et raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusega määratakse summad, mida EL ja asjaomased liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklite 32 ja 33 kohaselt uuesti kasutada. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 119 lõike 1 teisele lõigule kohaldatakse põllumajanduslikul 2013. eelarve kantud kulude ja maksete puhul jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 kohast menetlust. Põllumajanduslikul eelarveaastal 2013 olid artiklid 32 ja 33 jõus, seega tuleks nende kohaldamisest tulenevaid summasid võtta 2013. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitleva otsuse puhul arvesse.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 5 katab eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Kõnealuse määruse artikli 32 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramiste tõttu algatatud tagasinõudmismenetluste seisu kohta. Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamise kohta seoses tagasinõutavate summadega on sätestatud määruses (EÜ) nr 885/2006. Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud tabel, mille liikmesriigid pidid 2014. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja ja kaheksa aasta jooksul. Seepärast ei piira käesolev otsus edaspidiste nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste tegemist komisjoni poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 8.

(12)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 6 ja määruse (EÜ) nr 885/2006 artiklile 10 võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja ettenähtud kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse 100 % eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest ELi eelarvest. Summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendused esitatakse koondaruannetes, mille asjaomased liikmesriigid esitavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 3. Komisjon ei peaks käesoleva otsusega kõnealuseid summasid asjaomaselt liikmesriigilt sisse nõudma ja vastavad finantstagajärjed peaksid olema kantud ELi eelarvest. Seepärast ei piira käesolev otsus edaspidiste nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste tegemist komisjoni poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 8.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõike 2 kohaselt ei piira käesolev otsus selliste edaspidiste nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste tegemist, mida komisjon võib teha selleks, et jätta Euroopa Liidu rahastamise alt välja kulud, mis ei ole kantud Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt,