I PEATÜKK.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

II PEATÜKK.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

III PEATÜKK.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

IV PEATÜKK.

1. JAGU.

43.

44.

45.

46.

2. JAGU.

47.

48.

3. JAGU.

49.

50.

4. JAGU.

51.

52.

53.

5. JAGU.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

6. JAGU.

64.

65.

66.

7. JAGU.

67.

68.

69.

I LISA.

II LISA.

III LISA.

IV LISA.

V LISA.

VI LISA.

VII LISA.

VIII LISA.

IX LISA.

X LISA.

XI LISA.

XII LISA.

XIII LISA.

a)

Riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) põhieesmärk on luua raamistik riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohasele kasutamisele.

b)

Kokkuleppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi riiklikuks toetuseks, nagu on määratletud punkti 5 alapunktis a, et edendada eksportijate vahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel.

a)

Osalised kohustuvad jagama mitteosalistega teavet riiklikku toetust käsitlevate teatiste kohta, nagu on sätestatud punkti 5 alapunktis a.

b)

Osaline saadab konkurentsiolukorras oleva mitteosalise taotlusel mitteosalisele vastuse riiklikuks toetuseks pakutavate finantseerimistingimuste kohta vastastikkuse põhimõtte alusel samal moel, nagu ta vastaks osalise taotlusele.

a)

Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis:

b)

Kokkulepet kohaldatakse seotud abi suhtes; IV peatükis sätestatud korda kohaldatakse ka kaubandusega liituva sidumata abi suhtes.

c)

Kokkulepet ei kohaldata sõjalise varustuse ega põllumajandustoodete ekspordi suhtes.

d)

Riiklikku toetust ei anta, kui on selgeid tõendeid, et leping on sõlmitud ostjaga, kes ei asu kaupade tegelikus sihtriigis, eelkõige soodsamate tagasimaksetingimuste saamise eesmärgil.

a)

Kokkuleppe koosseisu kuuluvad järgmised sektorilepped:

b)

Sektorileppe osaline võib kohaldada leppe riiklikku toetust käsitlevaid sätteid kõnealuse sektorileppega hõlmatud kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes. Kui sektorilepe ei sisalda kokkuleppe sättele vastavat sätet, kohaldab sektorileppe osaline kokkuleppe sätet.

a)

Osalised võivad kohaldada X lisas sätestatud tingimusi kaupade ja/või teenuste ekspordi suhtes nende tehingute puhul, mis vastavad X lisa 1. liites sätestatud kriteeriumidele.

b)

Punkti a kohaldatakse selliste kaupade ja teenuste ekspordi suhtes, mida hõlmab sektorilepe tuumaenergiajaamade ekspordikrediitide kohta ja sektorilepe taastuvate energiaallikate ja veeprojektide ekspordikrediitide kohta.

c)

Punkti a ei kohaldata selliste kaupade ja teenuste ekspordi suhtes, mida hõlmab sektorilepe tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide kohta ja sektorilepe laevade ekspordikrediitide kohta.

a)

Osalised kohustavad riiklikult toetatavate kaupade ja teenuste ostjaid tegema sissemakseid vähemalt 15 % ulatuses ekspordilepingu väärtusest XI lisas määratletud krediiditähtaja alguses või enne seda. Sissemaksete suuruse määramisel võib ekspordilepingu väärtust võrdeliselt vähendada, kui tehing hõlmab kolmanda riigi kaupu ja teenuseid, mida riiklikult ei toetata. Lubatud on finantseerimine/kindlustus kuni 100 % ulatuses garantiipreemiast. Garantiipreemia võib arvata ekspordilepingu väärtuse hulka või mitte. Kõnealusteks sissemakseteks ei peeta pärast krediiditähtaja algust tehtud garantiipreemiaid.

b)

Selliseid sissemakseid võib riiklikult toetada üksnes tavapäraste krediiditähtajaeelsete riskide suhtes võimaldatava kindlustuse või garantii vormis.

c)

Välja arvatud punktides b ja d sätestatu, ei anna osalised riiklikku toetust rohkem kui 85 % ekspordilepingu väärtusest, kaasa arvatud kolmandate riikide tarned, kuid välja arvatud kohalikud kulud.

d)

Osalised võivad anda riiklikku toetust kohalike kulude katteks tingimusel, et:

a)

I kategooria riigid on suure sissetulekuga (2) OECD riigid. Kõik muud riigid kuuluvad II kategooriasse.

b)

Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:

c)

Riigi kategooria muutub alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

a)

I kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat, kusjuures punktis 48 sätestatud eelneva teatamise menetluse rakendamisel on võimalik kokku leppida kuni kaheksa ja poole aasta pikkuses tähtajas.

b)

II kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat.

c)

Lepingu puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte sihtriiki, peaksid osalised püüdma jõuda punktides 58–63 sätestatud korras ühisseisukohale, et leppida kokku sobivates tingimustes.

a)

Muude elektrijaamade puhul kui tuumaelektrijaamad, on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat. Kui osaline kavatseb toetada pikemat kui punktis 12 ettenähtud tagasimaksetähtaega, teatab ta sellest ette punktis 48 sätestatud korras.

b)

Muud elektrijaamad kui tuumaelektrijaamad on täielikud elektrijaamad või nende osad, mis ei tööta tuumkütuse abil, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sh töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste elektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks. Sinna hulka ei kuulu kulud, mille eest vastutab tavaliselt ostja, eelkõige kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide, jaotlate ja veevarustusega, mis asuvad väljaspool elektrijaama krundi piire, ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba, kütuselaadimisluba), välja arvatud:

a)

Ekspordikrediidi põhisumma makstakse tagasi võrdsete osamaksetena.

b)

Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c)

Liisingutehingute toetuseks antava ekspordikrediidi puhul võib punktis a sätestatud põhisumma võrdsete tagasimaksete asemel kohaldada põhisumma võrdsete tagasimaksete ja intressi kombinatsiooni.

d)

Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib ekspordikrediiti anda muudel tingimustel kui eespool punktides a–c sätestatud. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuses ning võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel saadaoleva võlateeninduse profiiliga ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

e)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a)

Intressid ei sisalda:

b)

Kui riiklikku toetust antakse otsekrediidi või -finantseerimise või refinantseerimise vormis, võib garantiipreemia lisada intressimäära nimiväärtusele või võtta seda eraldi tasuna; mõlemat osa tuleb osalistele eraldi täpsustada.

a)

Osalised, kes annavad riiklikku toetust fikseeritud intressimääraga laenudeks, kohaldavad miinimumintressimääradena asjakohaseid turuintressi viitemäärasid. Turuintressi viitemäärad on intressimäärad, mis on kindlaks määratud järgmiste põhimõtete alusel:

b)

Riikliku finantseerimistoetuse andmine ei korva ega hüvita osaliselt ega täielikult asjakohast krediidiriski garantiipreemiat, mida võetakse tagasimaksmata jätmise riski katteks vastavalt punkti 23 sätetele.

a)

Alguses valib iga osaline, kes soovib kehtestada turuintressi viitemäära, oma riigi vääringu jaoks ühe kahest järgmisest põhiintressimäärade süsteemist:

Põhiintressimäärasüsteemi erandid lepitakse kokku osaliste vahel.

b)

Turuintressi viitemäär on iga osalise põhiintressimäärast 100 baaspunkti võrra suurem, kui osalised ei lepi kokku teisiti.

c)

Ülejäänud osalised rakendavad konkreetse vääringu suhtes kehtestatud turuintressi viitemäära juhul, kui nad otsustavad finantseerida nimetatud vääringus.

d)

Osaline võib vahetada oma põhiintressimäära süsteemi, teatades sellest kuus kuud ette ja olles eelnevalt konsulteerinud teiste osalistega.

e)

Osaline või mitteosaline võib taotleda turuintressi viitemäära kindlaksmääramist mitteosaleja vääringus. Huvitatud mitteosalisega konsulteerides võib osaline või sekretariaat kõnealuse mitteosalise nimel teha ettepaneku turuintressi viitemäära arvutamiseks selles vääringus, rakendades punktide 58–63 kohast ühisseisukoha menetlust.

a)

Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse ujuva intressimääraga laenudeks, ei lubata pankadel ega muudel finantseerimisasutustel pakkuda laenu kehtivusajal võimalust kohaldada turuintressi viitemäära (esialgse lepingu sõlmimisel kehtiv) või lühiajalist turuintressimäära, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

b)

Laenu või selle mis tahes osa vabatahtliku ennetähtaegse tagasimaksmise korral hüvitab laenuvõtja riiklikku finantseerimistoetust andnud valitsusasutusele kõik kulud ja kahjud, mis tulenevad kõnealusest ennetähtaegsest tagasimaksmisest, sealhulgas valitsusasutuse poolt fikseeritud määraga raha sissevoolu ennetähtaegsest tagasimaksmisest tingitud katkestusega seotud kulud.

a)

Kohaldatav garantiipreemia alammäär arvutatakse järgmiste tegurite järgi:

b)

Garantiipreemia alammäärad väljendatakse protsentides krediidi põhisummast nii, nagu nõutaks garantiipreemiad täies ulatuses sisse krediidi esimesel väljavõtukuupäeval. Selgitus garantiipreemia alammäära arvutamise kohta koos matemaatiliste valemitega on esitatud VI lisas.

c)

Ei ole kehtestatud garantiipreemiate alammäärasid tehingute kohta, mis on seotud 0 kategooria riikide võlgnikega, ja garantiipreemiate määrad, mida osalised kohaldavad selliste tehingute suhtes, määratakse kindlaks juhtumipõhiselt. Tagamaks, et garantiipreemiate määrad, mida kohaldatakse 0 kategooria riikide võlgnikega seotud tehingute suhtes, ei lööks alla hindasid eraturgudel, järgivad osalised järgmist korda:

d)

7. kategooriasse kuuluvate „suurima riskiga” riikide puhul nõutakse põhimõtteliselt selle kategooria suhtes kehtestatud garantiipreemiate alammääradele juurdemaksmist; kõnealused garantiipreemiamäärad määrab riiklikku toetust andev osaline.

e)

Tehingu garantiipreemia alammäära arvutamisel kohaldatakse riigi laenuriskide puhul võlgniku riigi liigitust ja ostja riski liigituse puhul võlgniku liigitust, välja arvatud järgmistel juhtudel:

f)

Kriteeriumid ja tingimused, millega reguleeritakse kolmanda isiku garantii kohaldamist vastavalt olukordadele, mida kirjeldatakse punkti 24 alapunkti e esimeses ja teises taandes, on sätestatud VII lisas.

g)

h)

Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis seondub kolmandast isikust garandiga, kes ei asu võlgnikuga samas riigis, teatab sellest punkti 47 alapunkti a kohaselt ette. Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis seondub garandina tegutseva mitmepoolse või piirkondliku institutsiooniga, teatab sellest punkti 48 alapunkti a kohaselt ette.

a)

Riigi krediidiriski viis tegurit on järgmised:

b)

Riigid on liigitatud ühte kaheksast riigi laenuriski kategooriast (0–7). Garantiipreemia alammäärad on kehtestud 1.–7. kategooria kohta kuid mitte 0 kategooria kohta, kuna riigi laenuriski taset loetakse sellesse kategooriasse kuuluvate riikide puhul tähtsusetuks. 0 kategooria riikide tehingutega seonduv krediidirisk on valdavalt seotud võlgniku/garandi riskiga.

c)

Suure sissetulekuga (5) OECD ja euroala riigid on liigitatud 0 kategooriasse.

d)

Kõik riigid (6), mida ei ole liigitatud 0 kategooriasse eespool esitatud punkti c alusel, liigitatakse riigi laenuriskide liigitamise korra alusel, mis hõlmab järgmist:

e)

Riigi laenuriskide liigitust jälgitakse pidevalt ja vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi laenuriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest. Kui riik liigitatakse ümber riigi laenuriski madalamasse või kõrgemasse kategooriasse, kohaldavad osalised hiljemalt viis tööpäeva pärast seda, kui sekretariaat on teatanud ümberliigitamisest, garantiipreemia määra, mis vastab riigi laenuriski uue kategooriaga seostatud garantiipreemia alammäärade tasemele või on sellest kõrgem.

f)

Sekretariaat avaldab kohaldatava riigi laenuriskide liigituse.

a)

Kõikide riikide puhul, mis on liigitatud riigi laenuriskide liigitamise korra kohaselt vastavalt punkti 25 alapunktile d, hinnatakse riigi maksejõuetusriski selleks, et teha erandkorras kindlaks need riigid,

b)

Punki 26 alapunktis a nimetatud riigid tehakse kindlaks riigi laenuriskide hindamise korra kohaselt, mille osalised on koostanud ja milles kokku leppinud.

c)

Punkti 26 alapunktis a loetletud kriteeriumidele vastavat riikide loendit jälgitakse pidevalt, see vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning sekretariaat teatab viivitamata riigi maksejõuetusriskide liigitamise korrast tulenevatest muutustest.

d)

Punkti 26 alapunkti d kohaselt kindlaks tehtud riikide loendi avaldab sekretariaat.

a)

Ostja riskide liigitus põhineb võlgniku/garandi tagatiseta laenude reitingul, mille on kindlaks määranud osaline.

b)

Ilma et see piiraks punkti 27 alapunkti a kohaldamist, võib tehinguid, mida toetatakse vastavalt kokkuleppe X lisas (projektide finantseerimine) sätestatud tingimustele, ja tehinguid, mille krediidiväärtus on kuni 5 miljonit SDRi, liigitada tehingupõhiselt, st pärast seda, kui on kohaldatud ükskõik millist ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viisi, kuid selliste tehingute suhtes ei saa nende liigitusest olenemata teha ühtegi allahindlust ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside kohaldamisel.

c)

Riiklikud võlgnikud ja garandid liigitatakse ostja riskide kategooriasse SOV/CC0.

d)

Järgmistel juhtudel võib mitteriiklikke võlgnikke ja garante erandkorras liigitada ostja riskide kategooriasse „parem kui riik” (SOV+) (8):

e)

Osaline teatab punkti 48 alapunkti a kohaselt ette tehingutest:

f)

Konkreetse tehingu pärast konkureerimisel, kus konkureerivad osalised on liigitanud võlgniku/garandi eri riskikategooriatesse, püüavad konkureerivad osalised jõuda kokkuleppele ühises ostja riskide liigituses. Kui ühises liigituses kokkuleppele ei jõuta, ei keelata osalisel (osalistel), kes liigitas(id) võlgniku/garandi kõrgemasse ostja riski liigitusse, kohaldada madalamat ostja riskide liigitust.

a)

Ekspordikrediidi toote kvaliteet näitab, kas tegemist on kindlustus-, garantii- või otselaenu/-finantseerimistootega, ning kindlustustoodete puhul seda, kas intresside kate tagatakse nõuete ooteajal (s.o ajavahemik võlgniku suhtes kehtiva maksetähtpäeva ja selle kuupäeva vahel, mil kindlustaja on kohustatud tegema eksportijale/finantseerimisasutusele tagasimakse) ilma lisamakseta.

b)

Kõik osaliste pakutavad ekspordikrediidi tooted liigitatakse ühte järgmisest kolmest tooterühmast:

a)

Osalised võivad kasutada järgmisi riigi laenuriskide maandamise meetmeid, mille täpne kasutus on sätestatud VIII lisas:

b)

Osaline, kes kohaldab garantiipreemia alammäära, mis näitab riigi laenuriski maandamise kasutamist, teatab sellest punkti 47 alapunkti a kohaselt ette.

a)

Osalised võivad kasutada järgmisi ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viise, mis võimaldavad kohaldada krediidikvaliteedi parandamise tegurit, mis on suurem kui 0:

b)

Ostja riski krediidikvaliteedi parandamise viiside määratlused ja maksimaalsed krediidikvaliteedi parandamise teguri väärtused on esitatud VIII lisas.

c)

Krediidikvaliteedi parandamise viise võib kasutada kas eraldi või koos järgmiste piirangutega:

d)

Osalised teatavad eelnevalt kooskõlas punkti 48 alapunktiga a tehingutest mitteriikliku võlgniku/garandiga, mille krediidiväärtus on üle 5 miljoni SDRI, juhul kui krediidikvaliteedi parandamise viiside kasutamise tulemusel kohaldatakse 0st suuremat krediidikvaliteedi parandamise tegurit.

a)

Garantiipreemiate alammäärade piisavuse hindamiseks ja vajaduse korral suurenduste või vähenduste võimaldamiseks kasutatakse rööpselt garantiipreemiaandmete allikaid (PFT, Premium Feedback Tool), et pidevalt jälgida ja kohandada garantiipreemiate alammäärasid.

b)

Garantiipreemiaandmete allikate abil hinnatakse garantiipreemiate alammäärade piisavust nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelike kogemuste kui ka krediidiriski hindamisega seotud eraturu teabe mõistes.

c)

Kokkuleppe garantiipreemiaid käsitlevate eeskirjade kõik aspektid vaadatakse põhjalikult läbi hiljemalt 31. detsembriks 2015.

a)

Osalised on kokku leppinud, et nende ekspordikrediidi ja seotud abi poliitika peaksid teineteist täiendama. Ekspordikrediidi poliitika peaks lähtuma avatud konkurentsist ja turujõudude vabast toimimisest. Seotud abi poliitikaga tuleks ette näha vajalikud välisvahendid riikidele, valdkondadele või projektidele, mida turu kaudu ei rahastata või mille puhul selline võimalus on väike. Seotud abi poliitika peaks tagama parima kulude ja tulude suhte, vähendama võimalikult palju kaubanduse moonutamist ja aitama neid vahendeid arengu seisukohast tõhusalt kasutada.

b)

Seotud abi käsitlevad kokkuleppe sätted ei kehti mitmepoolsete või piirkondlike institutsioonide abistamisprogrammide suhtes.

c)

Need põhimõtted ei piira OECD arenguabikomitee (DAC) seisukohti seotud ja sidumata abi kvaliteedi kohta.

d)

Osaline võib nõuda lisateavet mis tahes vormis abi seotuse kohta. Kui ei ole kindel, kas teatav finantseerimismeede kuulub XI lisas sätestatud seotud abi määratluse alla, esitab doonorriik tõendeid selle kohta, et abi on XI lisa määratluse kohaselt tegelikult „sidumata”.

a)

riiklik arenguabilaen, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)”;

b)

riiklik arenguabiannetus, nagu on määratletud „OECD arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)”, ja

c)

muu avaliku sektori rahaline vahend, mis hõlmab annetusi ja laene, kuid mitte kokkuleppekohast riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, või

d)

mis tahes õiguslik või tegelik ühend, mis koosneb vähemalt kahest eespool nimetatud vahendist ja mis on doonorriigi, laenuandja või laenuvõtja valduses, ja/või järgmised finantseerimisvahendid:

a)

Sidusfinantseerimine võib toimuda mitmesugusel kujul, sh segakrediit, segafinantseerimine, ühisfinantseerimine, paralleelne finantseerimine või omavahel seotud üksiktehingud. Neid kõiki iseloomustavad järgmised põhijooned:

b)

Tegeliku seose ehk ühenduse määravad kindlaks sellised tegurid nagu:

c)

Järgmised tavad ei välista tegeliku seose või ühenduse olemasolu:

a)

Seotud abi ei saa riigid, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on Maailmapanga andmete kohaselt suurem madalama keskmise sissetulekuga riikide ülempiirist. Maailmapank arvutab selle künnise igal aastal uuesti (12). Riik liigitatakse ümber alles pärast seda, kui Maailmapanga poolt talle määratud kategooria on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

b)

Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi.

a)

Seotud abi ei võimaldata riiklikele ega eraprojektidele, mis üldjuhul oleksid majanduslikult tasuvad turu või kokkuleppe tingimustel finantseerimise korral.

b)

Sellise abi tingimustele vastavus sõltub:

c)

Alapunktis b esitatud põhiküsimuste abil püütakse kirjeldada, kuidas peaks projekti hindama, et otsustada, kas projekti tuleks finantseerida sellisest abist või turu või kokkuleppe tingimustele vastavast ekspordikrediidist. Punktides 54–56 kirjeldatud konsulteerimise käigus kujuneb aja jooksul eeldatavalt kogemustepagas, mille abil saab eelnevalt täpsemalt kindlaks teha piiri nende kahe projektiliigi vahel nii ekspordikrediiti kui ka abi andvate asutuste jaoks.

a)

tehniline tugi: seotud abi, milles riikliku arenguabi osa seisneb üksnes tehnilises koostöös, mille väärtus on kas alla 3 % tehingu koguväärtusest või alla ühe miljoni SDRi, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, ja

b)

väikeprojektid: kapitalimahutuste projektid, mille väärtus on alla ühe miljoni SDRi ja mida finantseeritakse täielikult arenguabiannetustest.

a)

Punktide 36 ja 37 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille soodustustase on vähemalt 80 %, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 35 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

b)

Punkti 37 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille väärtus on alla kahe miljoni SDRi, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 35 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

c)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratletud vähimarenenud riikidele seotud abi andmise suhtes ei kohaldata punktide 36 ja 37 sätteid.

d)

Teised osalised suhtuvad pooldavalt seotud abi menetluste kiirendamisse kooskõlas konkreetsete asjaoludega:

e)

Ilma et see piiraks punktide 36 ja 37 kohaldamist, võib osaleja erandkorras anda toetust ühel järgmisel viisil:

a)

Asjaomases vääringus oleva laenu soodustustaseme arvutamiseks kasutatav diskontomäär (diferentseeritud diskontomäär) muutub iga aasta 15. jaanuaril ja see arvutatakse järgmiselt:

b)

Soodustustaseme arvutamiseks kasutatav tähtpäev on XI lisas määratletud krediiditähtaja algus.

c)

Sidusfinantseerimise üldise soodustustaseme arvutamisel lähtutakse sellest, et järgmiste krediitide, rahaliste vahendite ja maksete soodustustase on null:

Soodustustaseme arvutamisel võetakse arvesse krediiditähtaja alguses või enne seda tehtud makseid, mida ei peeta sissemakseteks.

d)

Diskontomäär kohandamisel: tingimuste kohandamisel abi finantseerimisega tähendab täielik kohandamine kohandamist sama soodustustasemega, mis oli esialgsel pakkumisel ja mis on ümber arvutatud kohandamise ajal kehtiva diskontomäära alusel.

e)

Soodustustaseme arvutamisel võetakse kohalikke kulusid ja hankeid kolmandatest riikidest arvesse üksnes siis, kui neid finantseerib doonorriik.

f)

Finantseerimise üldise soodustustaseme leidmiseks korrutatakse finantseerimismeetme iga osa nimiväärtus vastava soodustustasemega, liidetakse tulemused ja jagatakse saadud summa osade nimiväärtuste kogusummaga.

g)

Konkreetse abistamislaenu diskontomääraks on teatamise ajal kehtiv määr. Viivitamatu teatamise korral on diskontomääraks siiski laenutingimuste kinnitamise ajal kehtiv määr. Diskontomäära muutumine laenutähtajal ei muuda laenu soodustustaset.

h)

Kui enne lepingu sõlmimist vahetatakse vääringut, muudetakse teatist. Soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks on muutmise päeval kehtiv määr. Muuta ei ole vaja, kui teine võimalik vääring ja kogu vajalik teave soodustustaseme arvutamiseks on märgitud esialgses teatises.

i)

Ilma et see piiraks alapunktist g kohaldamist, on abistamiskrediidiliini raames sooritatavate üksiktehingute soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks algselt selle krediidiliini kohta teatatud määr.

a)

Osalised ei kehtesta seotud abi tingimusi kauemaks kui kaheks aastaks, olgu see abi seotud üksiktehingute finantseerimise või abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppega. Abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe korral algab kehtivusaeg sellele allakirjutamise päeval, millest teatatakse punkti 50 kohaselt; krediidiliini pikendamisest teatatakse nii, nagu oleks tegemist uue tehinguga, ning teatele lisatakse selgitav märkus selle kohta, et tegemist on pikendamisega ja et krediidiliini pikendatakse tingimustel, mis on lubatud pikendamisest teatamise ajal. Üksiktehingute, sealhulgas abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe alusel teatatavate üksiktehingute korral algab kehtivusaeg päeval, mil nõusolekust teatatakse sõltuvalt asjaoludest kas punkti 49 või 50 kohaselt.

b)

Kui riik kaotab esimest korda õiguse saada Maailmapangalt 17aastasi laene, piirdub olemasolevate ja uute seotud abi käsitlevate protokollide ja teatatud krediidiliinide kehtivusaeg ühe aastaga, mis algab punkti 36 alapunkti b kohase võimaliku ümberliigitamise päevast.

c)

Selliseid protokolle ja krediidiliine on võimalik pikendada üksnes tingimustel, mis on kokkuleppe punktide 36 ja 37 sätetega kooskõlas pärast:

Nendel asjaoludel võib olemasolevaid tingimusi kohaldada punktis 40 sätestatud diskontomäära muutumisest olenemata.

a)

Kui osaline nõustub andma riiklikku toetust, millest ta on teatanud punktides 47–50 sätestatud menetluste kohaselt, teatab ta sellest kõikidele teistele osalistele ja märgib teatise viitenumbri asjakohasele võlausaldajate teavitussüsteemi (CRS) vormile 1C.

b)

Punktide 55–57 kohases teabevahetuses teatab osaline teistele osalistele nendest krediiditingimustest, mille korral ta kavatseb toetada teatavat tehingut, ja ta võib nõuda teistelt osalistelt samalaadset teavet.

a)

Enne finantseerimistingimuste kohandamist, mida osaline või mitteosaline eeldatavalt pakub vastavalt punktidele 18 ja 42, teeb osaline kõik mõistlikud pingutused, kasutades vajaduse korral ka punktis 57 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, veendumaks, et kõnealuseid tingimusi toetatakse riiklikult, ning täidab järgmised tingimused.

b)

Osaline, kes kavatseb pakkuda identseid finantseerimistingimusi neile, keda on teavitatud vastavalt punktidele 47 ja 48, võib seda teha siis, kui siinkohal sätestatud ooteaeg on läbi saanud. Osaline teatab võimalikult varakult oma kavatsusest.

a)

Osaline, kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (teatamise algatanud osalise) pakutavad finantseerimistingimused on kokkuleppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe kohe kättesaadavaks.

b)

Teatamise algatanud osaline selgitab oma pakkumise finantseerimistingimusi kahe tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt.

c)

Pärast teatamise algatanud osalise selgitust võib iga osaline taotleda sekretariaadilt selle küsimuse arutamiseks osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku korraldamist viie tööpäeva jooksul.

d)

Riikliku toetusega seotud finantseerimistingimused ei jõustu enne osaliste spetsiaalse nõupidamiskoosoleku tulemuste selgumist.

a)

Osaline teavitab kõiki teisi osalisi vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist kooskõlas kokkuleppe V lisaga, kui:

c)

Kui mõni teine osaline teeb kõnealuse ajavahemiku jooksul ettepaneku aruteluks, ootab teatamise algatanud osaline veel kümme kalendripäeva.

d)

Osaline teatab kõikidele teistele osalistele oma lõplikust otsusest pärast arutelu, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist vastavalt punktile 69. Osalised säilitavad andmeid oma kogemuste kohta seoses garantiipreemiamääradega, millest on teatatud vastavalt eespool esitatud alapunktile a.

a)

Osaline teatab kooskõlas kokkuleppe V lisaga kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist oma kavatsusest:

b)

Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda kõnealuse tehinguga seoses toetust või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

a)

Osaline teatab eelnevalt oma kavatsusest riiklikult toetada:

b)

Eelnev teatis edastatakse vähemalt 30 tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

c)

Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

d)

Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse sellise seotud abi suhtes, mis on osa punktis 35 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

a)

Osaline teatab kõikidele teistele osalistele viivitamata, st kahe tööpäeva jooksul, nõusoleku andmisest, kui ta annab riiklikku toetust seotud abi puhul, mille väärtus on kas:

b)

Samuti teatab osaline viivitamata kõikidele teistele osalistele abistamisprotokolli, krediidiliini või samasuguse kokkuleppe allkirjastamisest.

c)

Eelnevalt ei ole vaja teatada, kui osaline kavatseb finantseerimistingimusi kohandada tingimustega, millest on viivitamata teatatud.

a)

Osaline, kes soovib selgitust seotud abi võimalike kaubanduslike põhjuste kohta, võib nõuda täieliku abi laadi hinnangu (kirjeldatud IX lisas) esitamist.

b)

Lisaks sellele võib osaline taotleda punkti 52 kohast konsulteerimist teiste osalistega. Selline konsulteerimine hõlmab ka punktis 57 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, kus arutatakse:

a)

Konsulteerimise käigus võib osaline nõuda muu hulgas järgmist teavet:

b)

Pärast konsulteerimise lõpulejõudmist teatab sekretariaat mõlema punktis 51 esitatud küsimuse vastustest kõikidele osalistele vähemalt kümme tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kui konsulteerivad osalejad on lahkarvamusel, palub sekretariaat teistel osalistel avaldada oma arvamust viie tööpäeva jooksul. Sekretariaat vahendab need arvamused teatise saatnud osalisele, kes peaks oma abipakkumist uuesti kaaluma, kui pakkumine ei leia märkimisväärset toetust.

a)

Doonorriik, kes soovib projekti teostada märkimisväärse toetuse puudumisest olenemata, teatab oma kavatsusest teistele osalistele eelnevalt, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva pärast konsultatsiooni lõppu ehk eesistuja lõppjärelduse vastuvõtmist. Samuti saadab doonorriik OECD peasekretariaadile kirja, milles ta esitab konsultatsiooni tulemused ja selgitab esmajärgulisi kaubandusega mitteseotud riiklikke huve, mis sunnivad teda niiviisi toimima. Osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad.

b)

Doonorriik teatab viivitamata osalistele, et ta on saatnud OECD peasekretariaadile kirja, mille ärakirja ta lisab oma teatisele. Doonorriik ega ükski teine osaline ei anna nõusolekut seotud abi kohta enne, kui kõnealuse teatise saatmisest osalistele on möödunud kümme tööpäeva. Projektide puhul, millel leiti konsultatsioonide käigus olevat konkureerivaid turutingimustel põhinevaid pakkumisi, pikeneb kõnealune tähtaeg kümnelt tööpäevalt viieteistkümnele.

c)

Sekretariaat jälgib konsultatsioonide kulgu ja tulemusi.

a)

Osaline võib küsida mõnelt teiselt osaliselt, kuidas too suhtub mõnda kolmandasse riiki, mõne kolmanda riigi asutusse või teatavasse äritegemisviisi.

b)

Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma.

c)

Kui järelepärimine saadetakse rohkem kui ühele osalisele, loetletakse selles saajad.

d)

Igast järelepärimisest saadetakse sekretariaadile ärakiri.

a)

Osaline, kellele saadetakse järelepärimine, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik. Igast vastusest saadetakse ärakiri teistele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile.

b)

Kui vastus järelepärimisele muutub hiljem asjakohatuks mis tahes põhjusel, näiteks seetõttu, et

läkitatakse viivitamata uus vastus, millest saadetakse ärakiri kõikidele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile.

a)

Osaline nõustub kümne tööpäeva jooksul suuliste konsultatsioonide taotlustega.

b)

Suuliste konsultatsioonide taotlus esitatakse osalistele ja mitteosalistele. Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik.

c)

Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed, nt ühisseisukoha. Sekretariaat teeb konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavaks.

a)

Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse üksnes sekretariaadile. Sekretariaat saadab ühisseisukoha ettepaneku kõikidele osalistele ja seotud abi puhul ka kõikidele arenguabikomitee kontaktasutustele. Ettepaneku tegijat OLISi teadetetahvlil (Bulletin Board) olevasse ühisseisukohtade registrisse ei märgita. Sekretariaat võib ettepaneku tegija nime nõudmise korral siiski suuliselt avaldada mõnele osalisele või arenguabikomitee liikmele. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust.

b)

Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:

c)

Punkti 36 alapunkti b punkti 4 kohaselt tehtud ühisseisukoha ettepanek suunatakse sekretariaadile ja selle ärakiri saadetakse kõikidele osalistele. Ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline esitab täieliku selgituse selle kohta, miks tema arvates tuleks teatav riik liigitada punkti 36 alapunktis b sätestatust erineval viisil.

d)

Sekretariaat teeb kokkulepitud ühisseisukohad avalikkusele kättesaadavaks.

a)

Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti.

b)

Vastuses võib olla taotlus lisateabe saamiseks, heakskiit ja tagasilükkamine, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivettepanek.

c)

Osalist, kes teatab, et tal puudub seisukoht, kuna eksportija ega abi saava riigi asutused ei ole projekti toetamise küsimuses tema poole pöördunud, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks.

a)

20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks.

b)

Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline.

c)

Kui osaline ei kiida heaks üht või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad. Sellise osalise heakskiitmise tõttu võivad teised osalised muuta oma hoiakut ettepandud ühisseisukoha suhtes. Kõik osalised võivad pakkuda ühisseisukohaga hõlmamata tingimusi või kohandada oma tingimusi selliste tingimustega.

d)

Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 58 ja 59 sätestatud menetluste kohaselt. Sellisel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad.

a)

Vastuvõetud ühisseisukoht kehtib kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja et kõik osalised jagavad seda arvamust. Ühisseisukoht kehtib veel kaks aastat, kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu. Järgmistes pikendamistes võib kokku leppida samas korras. Punkti 36 alapunkti b punkti 4 kohaselt vastuvõetud ühisseisukoht kehtib seni, kuni saadakse Maailmapanga andmed järgmise aasta kohta.

b)

Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab OLISis loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Muu hulgas teeb sekretariaat järgmist:

a)

Punkti 20 sätete kohaselt kindlaks määratavatest vääringute turuintressi viitemääradest teatatakse välksidevahendite abil vähemalt kord kuus sekretariaadile, kes edastab need kõikidele osalistele.

b)

Selline teatis peab jõudma sekretariaati hiljemalt viis päeva pärast saadetava teabega hõlmatud kuu lõppu. Seejärel teatab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõikidele osalistele ja teeb need avalikkusele kättesaadavaks.

a)

Osalised vaatavad korrapäraselt läbi kokkuleppe toimimise. Läbivaatamise ajal uurivad osalised muu hulgas teatamismenetlusi, eristatud diskontomäärade süsteemi rakendamist ja toimimist, seotud abi käsitlevaid eeskirju ja menetlusi, tingimuste kohandamist, varasemaid kohustusi ja kokkuleppe osaliste ringi laiendamise võimalusi.

b)

See läbivaatamine põhineb osaliste kogemustel ja nende ettepanekutel parandada kokkuleppe toimimist ja tõhusust. Osalised võtavad arvesse kokkuleppe eesmärke ning valitsevat majandus- ja rahandusolukorda. Teave ja ettepanekud, mida osalised soovivad selleks läbivaatamiseks edastada, peavad jõudma sekretariaati hiljemalt 45 kalendripäeva enne läbivaatamise kuupäeva.

a)

Osalised vaatavad korrapäraselt läbi turuintressi viitemäärade kindlaksmääramise süsteemi eesmärgiga tagada, et teatatud määrad kajastavad valitsevaid turutingimusi ja vastavad nende määrade kehtestamise aluseks olevatele eesmärkidele. Sellised läbivaatamised hõlmavad ka nende määrade kohaldamisel neile lisatavaid marginaale.

b)

Osaline võib esitada eesistujale põhjendatud taotluse erakorraliseks läbivaatamiseks, kui ta leiab, et ühe või mitme vääringu turuintressi viitemäär ei kajasta enam valitsevaid turutingimusi.

a)

riigi laenuriskide liigitus ja riigi maksejõuetuse riskide hindamismudeli menetlused, et uurida kogemuste alusel mudeli sobivust;

b)

garantiipreemiate alammäärade tase veendumaks, et need on jätkuvalt täpsed krediidiriski näitajad, võttes arvesse nii riiklikku ekspordikrediiti andvate asutuste tegelikke kogemusi kui ka eraturu teavet krediidiriski hindamise kohta;

c)

garantiipreemia alammäärade eristus, milles võetakse arvesse osaliste pakutavate ekspordikrediidi toodete kvaliteedi ja garantiiprotsendi erinevust, ja

d)

kogemused, mis on seotud riigi laenuriskide maandamise ja ostja riski krediidikvaliteedi parandamise kasutamisega, ning nende garantiipreemia alammääradele avaldatava konkreetse mõju jätkuv kehtivus ja asjakohasus.

a)

igale uuele 100 brutoregistertonnisele ja suuremale merelaevale, mida kasutatakse kauba või reisijate veoks, samuti muudele eriotstarbelistele laevadele ja ujuvvahenditele (näiteks kalapüügilaevadele, kala töötlevatele baaslaevadele, jäämurdjatele ning iseseisvalt liikuvatele põhjasüvendajatele, mis on varustatud statsionaarse käitusseadmega, juhtimissüsteemiga (rooliseadmega) ja avamerel vajalike navigatsiooniseadmetega), puksiirlaevadele võimsusega 365 kW ja üle selle ning laevade lõpetamata, ujuvil ja liikuvatele korpustele. Sektorilepe ei hõlma sõjalaevu. Ujuvdokke ja merel paiknevaid liikuvüksuseid sektorilepe ei hõlma, kuid probleemide tekkimise korral seoses nimetatud üksustele ekspordikrediitide taotlemisega, võivad sektorileppe osalised (edaspidi „osalised”) pärast iga osalise põhjendatult esitatud taotluse läbivaatamist otsustada sellele oma toetuse andmise.

b)

Laevade ümberehitus. Laeva ümberehitus tähendab üle 1 000tonnise kogumahutavusega merelaeva igasugust ümberehitamist tingimusel, et ümberehituse tulemusena muudetakse põhjalikult lastiplaani, laeva kere konstruktsiooni või käitusseadme süsteemi.

c)

a)

Ekspordikrediidi põhisumma makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes regulaarsete ajavahemike järel, mis on tavaliselt 6 kuud ja kõige rohkem 12 kuud.

b)

Intressi makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures intressi esimene makse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c)

Liisingutehingute toetuseks antava ekspordikrediidi puhul võib punktis a sätestatud põhisumma võrdsete tagasimaksete asemel kohaldada põhisumma võrdsete tagasimaksete ja intressi kombinatsiooni.

d)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

e)

Käesoleva sektorileppe osaline, kes kavatseb toetada intressi maksmist teistsugustel tingimustel kui alapunktides b sätestatud, teatab sellest enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette kooskõlas kokkuleppe V lisaga.

a)

Sektorilepet kontrollitakse igal aastal või ükskõik missuguse osalise taotlusel OECD laevaehituse töörühma raames ning kokkuleppeosalistele esitatakse sellekohane ettekanne.

b)

Kõnealuse kokkuleppe ja käesoleva sektorileppe vahelise selguse ja järjepidevuse hõlbustamiseks ning võttes arvesse laevaehitustööstuse omapära, peavad käesoleva sektorileppe ja kokkuleppe osalised vastavalt vajadusele omavahel nõu ning koordineerivad vastavalt oma tegevust.

c)

Kui kokkuleppeosalised otsustavad kokkulepet muuta, vaatavad sektorileppe osalised (edaspidi „osalised”) niisuguse otsuse läbi ja kaaluvad selle asjakohasust käesoleva sektorileppe suhtes. Käesolevas sektorileppes vaadeldavaid kokkuleppe muudatusi seni ei kohaldata. Juhul kui osalised nimetatud muudatuste tegemisega kokkuleppes nõustuvad, teatavad nad sellest kokkuleppeosalistele kirjalikult. Juhul kui leppeosalised ei saa nõustuda nimetatud muudatuste tegemisega kokkuleppes, kuna nende kohaldamine puudutab laevaehitust, siis teavitavad nad oma vastuväidetest kokkuleppeosalisi ning asuvad küsimusele lahenduse leidmiseks viimastega nõu pidama. Juhul kui kahe grupi vahel ei suudeta saavutada ühtki kokkulepet, jäävad valdavateks osaliste seisukohad, mis puudutavad muudatuste kohaldamist laevaehituse suhtes.

a)

välja arendama näidisloetelu laevatüüpidest, mida üldiselt peetakse kaubanduslikult ebatasuvaks, võttes arvesse kokkuleppes kindlaksmääratud valdkondi seotud abi kohta.

b)

Vaatama läbi kokkuleppe sätted vähima garantiipreemia suhtes kavatsusega lisada need käesolevasse sektorileppesse.

c)

Arutama vastavalt asjakohaste rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus toimunud arengutele mõne muu korra sisseviimist vähimate intressimäärade kohta, sealhulgas spetsiaalsete turuintressi viitemäärade (CIRR) ja kõikuvate intressimäärade kohta.

d)

Vaatama läbi kokkuleppe sätete kohaldatavuse käesoleva sektorileppe suhtes seoses projektide rahastamisega.

e)

Arutama seda, kas:

võib kasutada seoses tagasimakseprofiiliga, mida käsitletakse käesoleva sektorileppe punktis 5.

a)

Käesolevas sektorileppes esitatakse sätted, mida kohaldatakse riiklike ekspordikrediitide suhtes, mis on seotud lepingutega:

c)

Käesolevat sektorilepet ei kohaldata:

a)

Punkti 1 alapunkti a punktides 1 ja 2 sätestatud kaupade ja teenuste puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 18 aastat.

b)

Algse kütuselaadungi puhul on pikim tagasimaksetähtaeg neli aastat tarnimispäevast. Tuumkütuse hilisema uuestilaadimise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat tarnimispäevast.

d)

Kasutatud kütuse kõrvaldamise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaks aastat.

e)

Kasutatud kütuse rikastamise ja käitlemise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat.

a)

Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes alapunkides 1 või 2 sätestatud korda:

b)

Põhisumma makstakse tagasi ja intresse makstakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures põhisumma ja intressi esimene osamakse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

c)

Erakorralisel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib riiklikku toetust käesoleva sektorileppe punkti 1 alapunkti a punktides 1 ja 2 nimetatud kaupade ja teenuste jaoks anda muudel tingimustel, kui on sätestatud eespool punktides a ja b. Kõnealuse toetuse andmist selgitatakse tasakaalustamatusega võlgnikule kättesaadavate rahaliste vahendite ajastuse ning võlateeninduse profiili vahel, mis on võimaldatud võrdse, kord poolaastas toimuva tagasimaksmise graafiku alusel, ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

d)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a)

Kooskõlas kokkulepe punktiga 48 teatab osaline enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette, kui ta kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega.

b)

Kui teate saatnud osaline kavatseb anda toetust tagasimaksetähtajaga, mis on pikem kui 15 aastast ja/või kooskõlas punkti 3 alapunktiga c eespool, ootab ta veel kümme kalendripäeva, juhul kui mõni teine osaline nõuab esialgse kümne kalendripäeva jooksul arutelu.

c)

Osaline teavitab arutelu järel oma lõplikust otsusest kõiki teisi osalisi, et hõlbustada saadud kogemuste läbivaatamist.

a)

ujuva minimaalse intressimäära kord;

b)

riikliku toetuse maksimaalne summa kohalikeks kuludeks.

a)

Käesoleva sektorileppe eesmärk on sätestada raamistik sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi ennustatavaks, järjepidevaks ja läbipaistvaks kasutamiseks, mis on ette nähtud õhusõidukite ja muude allpool punkti 4 alapunktis a määratletud kaupade ja teenuste müügiks või liisimiseks. Käesoleva sektorileppega püütakse soodustada võrdseid võimalusi sellise ekspordikrediidi puhul, et edendada eksportijatevahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel finantseerimistingimustel.

b)

Käesolevas sektorileppes sätestatakse soodsaimaid tingimused, mille alusel võib anda riiklikult toetatavat ekspordikrediiti.

c)

Selle saavutamiseks püütakse käesoleva sektorileppega saavutada tasakaal, mis kõikidel turgudel:

d)

Käesoleva sektorileppe osalised (edaspidi „osalised”) on nõus sellega, et käesolevas sektorileppes sisalduvad sätted on välja töötatud ainult selle sektorileppe tarbeks ning need ei piira riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) teiste osade kohaldamist ja muutmist.

a)

Käesolevat sektorilepet kohaldatakse igasuguse riikliku toetuse suhtes, mida annab valitsus või mida antakse valitsuse nimel ning mille tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat, selleks, et eksportida:

b)

Riiklikku toetust võib anda mitmes vormis:

c)

Käesolevat sektorilepet ei kohaldata riikliku toetuse suhtes, mis on ette nähtud:

a)

Käesoleva sektorileppe tähenduses on uus õhusõiduk:

b)

Ilma et see piiraks eespool alapunktis a sätestatu kohaldamist, võib osaline anda toetust uute õhusõidukite puhul asjakohastel tingimustel seoses tehingutega, mille puhul on kõnealuse osalise eelneval teadmisel kehtestatud ajutised kaubanduslikud finantskokkulepped, kuna riikliku toetuse andmine viibis; selline viivitus ei tohi olla pikem kui 18 kuud. Sellistel juhtudel on tagasimaksetähtaeg ja lõpliku tagasimaksmise kuupäev samad, nagu need oleksid olnud siis, kui õhusõiduki müügiks või liisinguks oleks saadud riiklikku toetust alates õhusõiduki tegeliku kohaletoimetamise kuupäevast.

a)

Tehingute korral 1. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:

b)

Tehingute korral 2.–8. riskikategooriasse (vastavalt II liites esitatud tabelile) liigitatud ostjatega/laenuvõtjatega on osalised kohustatud:

c)

Osaline, kes kohaldab punkti 8 alapunkti b, vähendab riikliku toetuse maksimaalset summat osamaksete põhisumma võrra, mis loetakse maksmisele kuuluvaks krediiditähtaja algusest, tagamaks, et väljamakse ajal oleks tasumata summa sama suur kui siis, kui selliste riiklikult toetatavat ekspordikrediidi oleks antud kohaletoimetamise ajal. Sellises olukorras peab osaline olema enne kättetoimetamist saanud riikliku toetuse taotluse.

a)

Riiklikku toetust andvad osalised võtavad riiklikult toetatud krediidisummalt tasu vähemalt garantiipreemia alammäära ulatuses, mis on sätestatud kooskõlas II liitega.

b)

Vajaduse korral kasutavad osalised kokku lepitud garantiipreemia määra teisendamise mudelit, et teha teisendusi riikliku toetuse tasumata summalt arvutatud aastaste hinnavahede ja üksikute makstud garantiipreemiate määrade vahel, mis on arvutatud riikliku toetuse algselt summalt.

a)

Kõikide uute õhusõidukite puhul on pikim tagasimaksetähtaeg 12 aastat.

b)

Erandjuhtudel ja eelneva etteteatamise korral on lubatud kuni 15aastane pikim tagasimaksetähtaeg. Sellisel juhul kohaldatakse kooskõlas II liitega arvutatud garantiipreemiate alammäärade suhtes 35 % suurust lisamaksu.

c)

Riiklikult toetatava ekspordikrediidi puhul ei tohi tagasimaksetähtaega pikendada tagatise suhtes kehtivate õiguste jagamisega samadel alustel kui äriettevõtjatest laenuandjatega.

a)

Osalised kohaldavad põhisumma tagasimaksmise ja intressi maksmise suhtes allpool alapunktides 1 või 2 sätestatud korda.

b)

Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist ja eelneva etteteatamise korral võib põhisumma tagasimaksmist liigendada selliselt, et see hõlmaks kõikide tasumata summade lõplikku maksmist kindlaksmääratud kuupäeval. Sellisel juhul liigendatakse põhisumma tagasimaksed enne lõplikku makset selliselt, nagu on sätestatud eespool alapunktis a, põhinedes amortisatsiooniperioodil, mis ei tohi olla pikem kui pikim tagasimaksetähtaeg, mis on lubatud toetatavate kaupade ja teenuste puhul.

c)

Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunkti a kohaldamist, võib põhisumma tagasimaksmist liigendada võlgnikule vähem soodsatel tingimustel.

d)

Pärast krediiditähtaja algust tasumisele kuuluvat intressi ei kapitaliseerita.

a)

Osalised, kes annavad riiklikku finantseerimistoetust, kohaldavad kooskõlas III liite sätetega kas minimaalset ujuvat intressimäära või minimaalset fikseeritud intressimäära.

b)

Selliste reaktiivlennukite soetamiseks, mille puhashind on vähemalt 35 miljonit USA dollarit, antakse riiklikku toetuste turuintresside viitemäärade alusel vaid erandkorras. Osaline, kes kavatseb sellist toetust anda, teavitab sellest teisi osalisi vähemalt 20 kalendripäeva enne lõpliku kohustuse võtmist, näidates ära laenuvõtja isiku.

c)

Intressimäär ei hõlma ühtki makset, mis on tehtud eespool punktis 11 viidatud garantiipreemiana, ega allpool punktis 16 viidatud tasusid.

a)

Vastavalt garantiipreemia hoidmisaja piirangutele võtavad osalised, kes annavad riiklikku toetust täiemahulise garantii kujul, garantiipreemia hoidmisajal riikliku toetuse väljavõtmata osa eest garantiipreemia hoidmistasu järgmiselt:

b)

Osalised, kes annavad riiklikku toetust otsekrediidi või -finantseerimise vormis, võtavad järgmisi tasusid:

a)

Kui varumootor ostetakse või tellitakse seoses uuele õhusõidukile paigaldatavate mootoritega, võib riiklikku toetust anda õhusõidukiga samadel tingimustel.

b)

Kui varuosad ostetakse koos uue õhusõidukiga, võib nende jaoks riiklikku toetust anda õhusõidukiga samadel tingimustel kuni 5 % uue õhusõiduki ja paigaldatud mootorite puhashinnast; varuosade jaoks antava 5 % piirmäära ületava riikliku toetuse suhtes kohaldatakse punkti 20 alapunkti d allpool.

c)

Kui varumootoreid ei osteta koos uue õhusõidukiga, on pikim tagasimaksetähtaeg kaheksa aastat. Selliste varumootorite puhul, mille tükihind on vähemalt 10 miljonit USA dollarit, ja tingimusel, et tehing vastab kõikidele II liite punktis 19 sätestatud nõuetele, on tagasimaksetähtaeg 10 aastat.

d)

Kui teisi varuosi ei osteta koos uue õhusõidukiga, on pikim tagasimaksetähtaeg:

a)

viis aastat juhul, kui lepingu väärtus on vähemalt 5 miljonit USA dollarit;

b)

kaks aastat juhul, kui lepingu väärtus on alla 5 miljoni USA dollari.

a)

Ühe kuu jooksul pärast lõpliku kohustuse võtmise kuupäeva esitab osaleja IV liites ette nähtud teabe kõikidele teistele osalejatele ja ärakirja sekretariaadile.

b)

Selleks, et määrata kindlaks võrdlusalus kooskõlas III liite punkti 8 alapunkiga b, esitatakse sekretariaadile teave täiemahulise garantii määrade kohta hiljemalt viis päeva pärast iga kuu lõppu.

a)

Osaline võib küsida teiselt osaliselt teavet tema riiklikult toetatava ekspordikrediidi kasutamise kohta käesolevas sektorileppes käsitletud õhusõidukite müügiks või liisimiseks.

b)

Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma.

c)

Osaline, kellele selline järelepärimine saadetakse, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab omapoolselt nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik.

d)

Igast järelepärimisest ja vastusest saadetakse ärakiri sekretariaadile.

a)

Konkurentsiolukorras võib osaline nõuda suulisi konsultatsioone ühe või mitme osalisega.

b)

Iga osaleja nõustub sellise palvega kümne tööpäeva jooksul.

c)

Konsultatsioonid toimuvad pärast kümne tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik.

d)

Osaliste eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed. Sekretariaat teeb kõikidele osalistele konsultatsiooni tulemused viivitamata kättesaadavateks.

a)

Osaline (algatanud osaline), kellel on mõistlik alus arvata, et teise osalise (arupärimisele vastava osalise) pakutavad finantseerimistingimused on käesolevas sektorileppes ette nähtud tingimustest soodsamad, teatab sellest sekretariaadile; sekretariaat teeb kõnealuse teabe arupärimisele vastavale osalisele viivitamata kättesaadavaks.

b)

Arupärimisele vastav osaline selgitab kõnealuse riikliku toetuse finantseerimistingimusi viie tööpäeva jooksul pärast teabe väljastamist sekretariaadi poolt.

c)

Pärast arupärimisele vastava osalise selgitust võib algatanud osaline taotleda, et sekretariaat korraldaks viie tööpäeva jooksul erikonsultatsiooni, et koos arupärimisele vastava osalisega seda küsimust arutada.

d)

Enne tehinguga jätkamist ootab arupärimisele vastav osaline ära konsultatsiooni tulemused, mis võetakse kokku vastava konsultatsiooni toimumise päeval.

a)

Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse ainult sekretariaadile. Algataja isikut OLISi ühisseisukohtade loendis ei avaldata. Sekretariaat võib osalise nõudmise korral avaldada algataja isiku suuliselt. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust.

b)

Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:

a)

Vastused antakse 20 kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti.

b)

Vastus võib olla heakskiit, tagasilükkamine, taotlus lisateabe saamiseks, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivne ühisseisukoha ettepanek.

c)

Osaline, kes ei vasta või teatab, et tal puudub seisukoht, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks.

a)

20 kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks.

b)

Pärast seda lisatähtaega loetakse osaline, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut sõnaselgelt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab sõnaselgelt heaks veel vähemalt üks osaline.

c)

Kui osaline ei kiida heaks üht või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad.

a)

Kui ettepaneku teinud osaline ja muudatus- või alternatiivettepaneku teinud osaline ei jõua punktis 30 viidatud kaheksa kalendripäeva pikkuse lisatähtaja jooksul ühisseisukoha suhtes kokkuleppele, võivad nad seda tähtaega omavahelisel kokkuleppel pikendada. Sekretariaat teatab sellistest pikendamistest kõikidele osalistele.

b)

Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 28–30 sätestatud menetluste kohaselt. Sellisel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad.

a)

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib heakskiidetud ühisseisukoht kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja kõik osalised jagavad seda arvamust.

b)

Kui osaline taotleb pikendamist 14 kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu ja lahkarvamusi ei esine, kehtib ühisseisukoht veel kaks aastat; edasistes pikendamistes võib leppida kokku sama menetluse teel.

c)

Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab OLISis loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Niisiis avaldab sekretariaat muu hulgas kord kvartalis loendi ühisseisukohtadest, mille kehtivustähtaeg lõpeb järgmises kvartalis.

d)

Konkureerivaid õhusõidukeid tootva mitteosalise taotluse korral edastab sekretariaat kõnealusele mitteosalisele kõik kehtivad ühisseisukohad.

a)

Võttes arvesse osalise rahvusvahelisi kohustusi, võib osaline kohandada mitteosalise pakutava riikliku toetuse finantseerimistingimusi.

b)

Mitteosalise pakutud mittevastavate tingimuste kohandamisel:

c)

Kui tingimusi kohandav osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

a)

Sekretariaat teostab järelevalvet käesoleva sektorileppe rakendamise üle ja annab osalistele kord aastas aru.

b)

Igast tehingust, mis loetakse punkti 39 alapunkti a alusel tingimustele vastavaks, teatatakse kooskõlas punkti 24 alapunkti a ja IV liite sätetega.

c)

Igast tehingust, mis loetakse punkti 39 alapunkti b alusel tingimustele vastavaks, teatatakse kooskõlas punkti 24 alapunkti a ja IV liite sätetega ning lisaks sellele:

a)

Osalised vaatavad sektorileppe läbi alljärgnevalt:

b)

Eespool esitatud alapunkti a alapunktis 1 sätestatud läbivaatamise käigus arutatakse:

c)

Läbivaatamise olulisusust tunnistades ja tagamaks, et käesoleva sektorileppe tingimused vastavad jätkuvalt osaliste vajadustele, jätab iga osaline endale õiguse käesolevast sektorileppest loobuda kooskõlas allpool esitatud punktiga 40.

a)

osaliste tavade uurimine riikliku toetuse andmisel enne krediiditähtaja algust;

b)

kaudsete laenude suhtes kohaldatavad sätted;

c)

punkti 19 kohaste pikimate tagasimaksetähtaegade pikendamine kasutatud õhusõidukite puhul, mida on enne müüki oluliselt uuendatud;

d)

punkti 21 kohaste pikimate tagasimaksetähtaegade pikendamine suuremate lepinguliste väärtuste puhul;

e)

uuendamise (punkt 21) ja teenuste (punkt 22) suhtes kohaldatavad sätted;

f)

Kaplinna tingimustele vastavaks tunnistamine;

g)

huvitatud osalise määratlus.

a)

Osalejad võivad anda riiklikku toetust 1. juulil 2007 jõustunud õhusõidukite sektorileppes (edaspidi „2007. aasta ASU”) sätestatud tingimustel, kui on täidetud järgmised tingimused:

b)

Osalejad võivad anda riiklikku toetust enne käesoleva sektorileppe jõustumist kehtinud tingimustel, kui on täidetud järgmised tingimused:

c)

Selle punkti rakendamist kontrollitakse kooskõlas punkti 35 alapunktidega b ja c.

1.

Osalised julgustavad tsiviilõhusõidukite tootmisvõimsust arendavaid mitteosalisi kohaldama käesoleva sektorileppe korda. Selleks kutsuvad osalised mitteosalisi alustama endaga dialoogi õhusõidukite sektorileppega ühinemise tingimuste üle.

2.

Sekretariaat peaks tagama, et käesolevas sektorileppes osalemisest huvitatud mitteosalisele antakse täielikku teavet tingimuste kohta, mis on seotud käesoleva sektorileppe osaliseks saamisega.

3.

Seejärel kutsuvad osalised mitteosalisi võtma osa käesoleva sektorileppe täitmisega seotud tegevusest ja osalema vaatlejatena asjakohastel koosolekutel. Selline kutse kehtib kuni kaks aastat ning seda saab üks kord pikendada veel kaheks aastaks. Sellel ajavahemikul palutakse mitteosalistel esitada ülevaade oma ekspordikrediidi süsteemist, eriti seoses tsiviilõhusõidukite ekspordiga.

4.

Ajavahemiku lõpus teatab mitteosaline, kas ta tahab saada käesoleva sektorileppe osaliseks ja järgida selle korda; kui mitteosaline seda kinnitab, teeb ta kord aastas osamakse käesoleva sektorileppe rakendamisega kaasnevate kulude katteks.

5.

Huvitatud mitteosaline loetakse osaliseks 30 tööpäeva pärast käesoleva liite punktis 4 viidatud kinnitamist.

1.

Osalised on leppinud kokku riskide liigituste loendis (edaspidi „loend”) ostjatele/laenuvõtjatele. Sellised riskide liigitused väljendavad ostjate/laenuvõtjate kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuete krediidireitingut levinud reitinguskaala, näiteks mõne reitinguagentuuri skaala alusel.

2.

Riskide liigitused koostavad osaliste määratud eksperdid vastavalt käesoleva liite tabelis 1 esitatud riskikategooriatele.

3.

Loend on siduv tehingu igas etapis (näiteks kampaania ja tarnimine) kooskõlas käesoleva liite punkti 15 sätetega.

4.

Loendi koostavad ja kinnitavad osalised enne käesoleva sektorileppe jõustumist, seda haldab sekretariaat, kes teeb selle konfidentsiaalsuse alusel kättesaadavaks kõikidele osalistele.

5.

Õhusõidukeid tootva mitteosalise taotluse korral võib sekretariaat teavitada teda konfidentsiaalselt ostja/laenuvõtja riski liigitusest ja sel juhul teavitab sekretariaat vastavast taotlusest kõiki osalisi. Mitteosaline võib igal ajal teha sekretariaadile ettepanekuid loendi täiendamise kohta. Mitteosaline, kes teeb ettepaneku loendi täiendamiseks, võib osaleda riskide liigitamise menetluses huvitatud osalisega samadel alustel.

6.

Käesoleva liite punkti 15 sätete kohaselt võib loendit erandkorras ajakohastada siis, kui osaline annab mis tahes vormis märku sellest, et ta kavatseb kohaldada loendist erinevat riskide liigitust või kui osaline vajab sellise ostja/laenuvõtja riski liigitust, kes ei ole veel loendisse kantud (17)  (18).

7.

Iga osaline saadab enne alternatiivse või uue riski liigituse kasutamist sekretariaadile taotluse loendi ajakohastamiseks alternatiivse või uue riski liigituse alusel. Sekretariaat saadab taotluse kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalistele, nimetamata taotluse esitanud osalise isikut.

8.

Huvitatud osalistele antakse kümme tööpäeva (19) kas loendi muutmise ettepanekuga nõustuda või see vaidlustada; kui osaline selle ajavahemiku jooksul ei vasta, loetakse ta ettepanekuga nõustunuks. Kui kümnepäevase perioodi lõpuks ei ole keegi ettepanekut vaidlustanud, on loendi muudatusettepanek vastu võetud. Sekretariaat muudab loendit vastavalt ja saadab OLISi teate viie tööpäeva jooksul, muudetud loend on siduv alates selle teate saatmise kuupäevast.

9.

Juhul kui riski liigituse muutmise ettepanek vaidlustatakse, teevad huvitatud osalised ekspertide tasemel kõik selleks, et jõuda kokkuleppele riski liigituse suhtes täiendava kümnepäevase ajavahemiku jooksul pärast lahkarvamusest teatamist. Lahkarvamuse lahendamiseks tuleks kasutada kõiki vajalikke vahendeid, vajaduse korral sekretariaadi abiga (näiteks konverentskõned, suulised konsultatsioonid). Kui huvitatud osalised jõuavad riski liigituse suhtes kokkuleppele kõnealuse kümne tööpäeva jooksul, teavitavad nad tulemusest sekretariaati, mille järel sekretariaat ajakohastab vastavalt loendit ja saadab järgneva viie tööpäeva jooksul OLISi teate. Muudetud loend on siduv alates selle teate saatmise kuupäevast.

10.

Juhul, kui eksperdid ei lahenda lahkarvamust kümne tööpäeva jooksul, saadetakse küsimus osalistele, et nad teeksid otsuse asjakohase riski liigituse kohta hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

11.

Lõpliku kokkuleppe puudumise korral võib osaline pöörduda ostja/laenuvõtja riski liigituse kindlaksmääramiseks reitinguagentuuri poole. Sellisel juhul saadab osaliste eesistuja osaliste nimel ostjale/laenuvõtjale teatise kümne tööpäeva jooksul. Teatis sisaldab osaliste vahel kokku lepitud pädevust seoses riski hindamise alase konsulteerimisega. Selle tulemusel saadud riski liigitus kantakse loendisse ja see on siduv kohe pärast seda, kui sekretariaat on saatnud OLISi teate ajakohastamisemenetluse lõpuleviimise kohta viie tööpäeva jooksul.

12.

Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kannab reitinguagentuuri poole pöördumise seotud kulud huvitatud ostja/laenuvõtja.

13.

Käesoleva liite punktides 9–11 sätestatud menetluste ajal kohaldatakse kehtivat riskide liigitust (kui see on loendisse kantud).

14.

Kehtivad riskide liigitused on liigitused, nagu on loendisse kandnud sekretariaat; garantiipreemiate määrade kohta antakse teavet ja nõusolekuid ainult kooskõlas selliste riskiliigitustega.

15.

Riskide liigitused kehtivad maksimaalselt 12 kuud alates kuupäevast, kui sekretariaat kannab need loendisse selleks, et osalised saaksid anda garantiipreemiate kohta teavet ja lõplikke nõusolekuid; konkreetse tehingu kehtivusaega võib pikendada veel 18 kuu võrra, kui on antud nõusolek või on võetud lõplik kohustus ja võetakse garantiipreemia hoidmise tasu. Riskide liigitusi võib 12kuulise kehtivusaja jooksul läbi vaadata ostja/laenuvõtja riskiprofiili olulise muutumise korral, näiteks reitinguagentuuri esitatud reitingu muutmise korral.

16.

Kui ükski osaleja ei taotle riskide liigituse ajakohastamist vähemalt 20 tööpäeva enne asjaomase liigituse kehtivusaja lõppu, eemaldab sekretariaat kõnealuse riskide liigituse järgmisest ajakohastatud loendist. Sekretariaat saadab ajakohastamise taotluse kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalistele, nimetamata taotluse esitanud osalise isikut, ja kohaldatakse käesoleva liite punktides 9–11 sätestatud menetlusi.

17.

Kui ostja/laenuvõtja küsib kampaania ajal teavet oma riskide liigituse kohta ja seda pole veel loendisse kantud, võib kõnealune ostja/laenuvõtja küsida oma kuludega reitinguagentuurilt näitlikku riskide liigitust. Sellist riskide liigitust ei kanta loendisse, osalised võivad seda kasutada oma riski hindamise alusena.

18.

Käesoleva liite punktides 19–58 sätestatakse garantiipreemiate alammäärad, mis vastavad ostja/laenuvõtja (või kui tegemist on mõne teise üksusega, tehingu peamise tagasimaksmise allika) riskide liigitusele.

19.

Osalejad võivad anda riiklikku toetust garantiipreemiate alammäärade ulatuses või üle selle, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: