30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/97

(1)

Eurorühmal on eriline vastutus euroala majanduse juhtimise eest. Majandus- ja finantskriis paljastas selgelt euroala läbipõimunud sisesuhted, rõhutades vajadust ühtse kooskõlastatud poliitilise lähenemisviisi järele, mille puhul võetakse arvesse tugevat mõjude ülekandumist liikmesriikide, mille rahaühik on euro („euroala liikmesriigid”) vahel ning mis võimaldab operatiivseks majanduskeskkonna muutustele reageerimiseks poliitikat tõhusalt kooskõlastada.

(2)

Euroalaliikmesriigid kirjutasid 2. märtsil 2012 alla majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule, kohustudes ellu viima täiendavaid ulatuslikke poliitikareforme ja oma poliitikat koordineerima. 2013. aastal jõustuvad teise majanduse juhtimise paketi määrused (3) („teise paketi määrused”), mis süvendab eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimist euroalal.

(3)

Praegu tehakse tööd majandus- ja rahaliidu edasiseks tihendamiseks. Komisjon esitas 28. novembril 2012 teatise tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava kohta. Kavas on kindlaks määratud tõelise majandus- ja rahaliidu põhimõtted ja eesmärgid ning nende saavutamise vahendid ja meetmed. Kava eesmärk on algatada üleeuroopaline arutelu. 12. septembril 2012 esitas komisjon tegevuskava pangandusliidu poole liikumiseks. Selle ettepanekuga koos esitati ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks vajaliku kahe määruse ettepanekud. 5. detsembril 2012 esitas Euroopa Ülemkogu eesistuja aruande, milles on esitatud konkreetne ja tähtajaline tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks. Aruande töötasid omavahelises tihedas koostöös välja komisjoni president, eurorühma esimees ja Euroopa Keskpanga president. Aruanne keskendus integreeritud rahandus-, eelarve ja majanduspoliitika raamistiku loomisele ning demokraatliku õiguspärasuse ja aruandekohustuse põhimõtte elluviimisele.

14. detsembril 2012 määrasid liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid kindlaks, mil viisil liigutakse edasi majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimisel, tunnistades euroala liikmesriikide majanduse vastastikust sõltuvust ning eeliseid, mida euroala stabiilsus pakub selle liikmetele ja liidule tervikuna.

(4)

Euroopa Parlament osaleb nõuetekohaselt Euroopa poolaasta eluviimisel ja ta esitas oma 20. novembri 2012. aasta resolutsioonis „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” oma seisukoha majandus- ja rahaliidu tihendamise kohta.

(5)

Kriisiohjamine euroalal on olnud sihikindel. Kõik liikmesriigid ja ELi institutsioonid on kindlalt ja kahtlusteta tegutsenud euroala terviklikkuse tagamise nimel. Sellele vaatamata tuleb eurorühmapoolset kriisiohjet veelgi parandada, et täielikult tagada euroala tõhus koordineerimine. Koordineerimist tuleb tugevdada ka selleks, et euroalas kujuneks välja järjekindel ja terviklik lähenemisviis, ning selleks, et tagada vajalike poliitikameetmete rakendamine. Nende eesmärkide saavutamine aitaks tugevdada kodanike ja turgude kindlustunnet ning seega toetaks euroala majanduse elavdamist ja finantsstabiilsuse suurendamist.

(6)

Teise paketi määruste rakendamine tugevdab veelgi eelarvejärelevalvet euroalal. Teise paketi määruste kohaselt on eurorühma ülesanne arutada läbi liikmesriikide eelarveprojektid ja kogu euroala eelarveperspektiiv, et tagada nõuetekohane eelarvepoliitika seisund. Arutelu aluseks on komisjoni arvamus euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade kohta ning komisjoni üldhinnang euroala esialgsete eelarvekavade ja nende vastastikuse mõju kohta. Euroala eelarve konsolideerimise käigus on raskeimaks ülesandeks püsivalt vähendada avaliku sektori võla suhet SKPsse. Selleks tuleb ühteaegu teostada diferentseeritud, majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimise poliitikat ning suurendada euroala kasvupotentsiaali.

Stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osaga ettenähtud eelarve struktuurse kohandamise puhul nominaalse kontrollväärtuse suunas võetakse arvesse riikide jätkusuutlikkusega seotud riski erinevust lühikeses ja keskpikas perspektiivis ning võimaldatakse kogu kohandamise jooksul rakendada automaatset tasakaalustusmehhanismi. Sama pakti ennetava osaga nähakse ette järkjärguline kohandamine vastavalt keskpika perioodi eesmärkidele, kusjuures struktuurne eelarvepositsioon peaks paranema 0,5 % aastas. Seda võib riigiti kohandada, võttes arvesse tsükliliste tingimuste ja võla jätkusuutlikkusega seotud riske. Keskpika perspektiivi eelarvepoliitika usaldusväärsust aitaks suurendada ka see, kui valitsemissektori kulude ja tulude struktuur kajastaks paremini eri kuluartiklite ja tuluallikate mõju majanduskasvule. Lisaks saaks majanduse kasvupotentsiaali parandada täiendavate struktuurireformidega ning kasutades ära ELi olemasolevate eelarveraamistike pakutavaid võimalusi tasakaalustada tulutoovad avaliku sektori investeeringud eelarvedistsipliini eesmärkidega stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavates sätetes.

(7)

Enamik ELi finantsturgudega seotud riskinäitajaid ja turul valitsevad meeleolud on võrreldes 2012. aastaga paranenud ning üha süvenev ja halvav usalduse allakäigu tendents on peatunud. Kuid turud on endiselt üsna killustatud. Pankade rahastamistingimused on küll paranenud, kuid see ei avaldu veel reaalmajandusele laenuandmine hoogustumises; pankade laenamistegevuse ja erasektori rahastamise kulukus on liikmesriigiti väga erinev. Praeguse konjunktuuri puhul on olulisimateks eesmärkideks pangandussektori ja erasektori (ilma finantssektorit arvesse võtmata) finantsvõimenduse kavakohane vähendamine, säilitades reaalmajandusele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”) tootlikel eesmärkidel laenusaamise võimalused.

(8)

Laenusaamise võimalusi aitaks parandada pangabilansside parandamine ja vajaduse korral pankade omakapitali edasine tugevdamine. Sellega seoses aitavad ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Pangandusjärelevalve teostatavad varade kvaliteedi hinnangud ja stressitestid suurendada pangabilansside läbipaistvust, välja selgitada allesjäänud riskitegurid ning kokkuvõttes parandada usaldust sektori kui terviku suhtes. Kuna püsib oht, et finantsturgude killustumine süveneb ning finantsturud jäävad heitlikuks, on oluline kiirendada euroalal pangandusliidu loomist ja vältida pangakriiside lahendamiseks juhtumipõhiste lahenduste otsimist.

(9)

Toote- ja tööturgude toimimise parandamiseks tuleks kogu euroalal teostada struktuurireforme. See võimaldaks parandada konkurentsivõimet, kiirendada kohandamist ja tagada ressursside püsiv ümberjaotamine. Lisaks aitavad struktuurireformid olulisel määral kaasa tasakaalustamisele ja finantsvõimenduse vähendamisele. Puudujäägiga liikmesriikide puhul võimaldab konkurentsivõime parandamine suurendada netoeksporti, mis omakorda soodustab orienteerumist tootlikumatel, vähem tööjõumahukatel avatud sektoritel põhinevale kasvumudelile ning toetab majanduse elavdamist ja võimaldab vähendada võlasuhet. Samal ajal peaksid jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid ellu viima reforme oma konkurentsivõime parandamiseks. See aitaks kaasa ressursside ümberjaotamisele ja soodustaks investeerimist suletud sektorites, mis toetaks majanduskasvu sisenõudluse suurendamise teel ning ühtlustaks kohandamist terve euroala ulatuses. Samal ajal avaldab kriis laias laastus asümmeetrilist mõju euroala liikmesriikide tööhõivele, mis on enim langenud liikmesriikides, kus sisenõudlus on vähenenud kõige rohkem ja kus jooksevkonto tasakaalustamatust on vähendatud kõige suuremal määral. Kuna tsükliline töötus ei ole märkimisväärselt ja kiiresti vähenenud, võib ilmneda hüstereesimõju, mille puhul töötus muutub krooniliseks ega olene otseselt palgataseme muutustest. Seetõttu on eriti oluline teostada struktuurireforme tööturul, et leevendada ohte, mis võivad kahjustada euroala sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduskasvu väljavaateid. Kirjutades 2. märtsil 2012 alla majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule, võtsid liikmesriigid endale kohustuse arutada eelnevalt ja vajaduse korral kooskõlastada omavahel riikide peamisi majandusreformide kavu selleks, et õppida parimatest tavadest, ning kohustuse teha tööd majanduspoliitika koordineerimise suurendamiseks. Selleks et stimuleerida vajalike meetmete võtmist ning innustada läbi viima reforme kooskõlas riigipõhiste soovitustega, peaks vastuvõetud meetmete rakendamise mõju jälgima ka eurorühm,

1.

Võtta vastutus kooskõlastatud poliitilise lähenemisviisi kohaldamise eest euroalal, et tagada euroala hea toimimine, suurendada majanduskasvu ja tööhõivet ning jätkata tööd majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks. Anda eurorühmale keskne roll euroala liikmesriikide suhtes kohaldatava järelevalveraamistiku tugevdamisel nii, et ta saaks koordineerida ja jälgida euroala stabiilsuse ja tugevuse kindlustamiseks vajalike reformide elluviimist riikide tasandil ja euroala tasandil eesmärgiga suurendada poliitika sidusust, ning euroala tippkohtumiste ettevalmistamisel.

2.

Tagada, et eurorühm jälgib ja koordineerib euroala liikmesriikide eelarvepoliitikat ja kogu euroala eelarvepoliitika seisundit, et tagada eelarvepoliitika majanduskasvu soosiv ja diferentseeritud teostamine. Selleks peaksid eurorühm ja komisjon omavahel läbi arutama arvamused, mille komisjon koostab iga euroala liikmesriigi esialgsete eelarvekava kohta, ning kogu euroala eelarveseisundi ja -väljavaated vastavalt komisjoni üldhinnangule euroala esialgsete eelarvekavade ja nende vastastikuse mõju kohta. Koordineerimine peaks aitama tagada seda, et euroala liikmesriigi eelarve konsolideerimise kiirus oleneb tema eelarve- ja majanduslikust olukorrast, kusjuures eelarve struktuurse kohandamise puhul kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga võetakse arvesse struktuurimuutuste vajadust, et võimaldada kogu kohandamise vältel rakendada automaatset tasakaalustusmehhanismi. Lisaks võimaldaks koordineerimine suurendada eelarvepoliitika usaldusväärsust keskpikas perspektiivis, tagades, et konsolideerimisega kaasneb üldiselt tõhus ja majanduskasvu soodustav kulude ja tulude kombinatsioon ning viiakse ellu majanduskasvu potentsiaali võimendavad struktuurireformid.

3.

Eurorühma raames tuleks analüüsida, mis põhjusel erinevad euroala liikmesriigiti eelkõige VKEdele antavate laenude intressimäärad, uurida euroala finantsturgude killustatuse mõju ja toetada killustatuse kõrvaldamist.

4.

Tuginedes viimaste aastate rekapitaliseerimis- ja ümberkorraldamismeetmete tulemustele tuleks jätkata pankade bilansi parandamist, et vähendada ühtse turu killustumist ja parandada krediidivoogu reaalmajandusse, eriti VKEdele. Sel eesmärgil tuleks a) tagada, et ühtse järelevalvemehhanismi raames ja Euroopa Pangandusjärelevalve osalusel teostatavad bilansihindamised ja stressitestid viidaks lõpule vastavalt kokkulepitud ajakavale; b) tagada, et pankade rekapitaliseerimisel peetaks kinni koormuse võrdsetel tingimustel jagamise nõuetest; c) tagada usaldusväärsete eelarvepõhiste kaitsevahendite kättesaadavus bilansihindamiste ja stressitestide kontekstis; d) kõrvaldada pangandusjärelevalvest tulenevad stiimulid pankadele varade ja kohustuste tasakaalustamiseks vaid oma riigi piires ning e) läbida kiiremini pangandusliidu loomiseks vajalikud etapid vastavalt Euroopa Ülemkogu poolt ettenähtule.

5.

Euroala liikmesriikide peamisi majandusreformikavu tuleks eelnevalt kooskõlastada. Eelkõige tuleks jälgida töö- ja tooteturu struktuurireformide elluviimist ning reformide mõju euroalale, võttes arvesse nõukogu soovitusi igale euroala liikmesriigile. Tuleks edendada täiendavat kohandamist euroalal, mis tagab sisemise ja välise tasakaalustamatuse korrigeerimise, viies muu hulgas täielikult lõpule reformid, mille eesmärk on kõrvaldada jooksevkonto puudujäägiga ja jooksevkonto ülejäägiga liikmesriikides esinevad moonutused säästmis- ja investeerimiskäitumises. Tuleks astuda vajalikud sammud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tõhusaks rakendamiseks, eelkõige hinnates ülemäärase tasakaalustamatuse käes kannatavate liikmesriikide edusamme võetud reformikohustuste täitmisel ja reformide elluviimist neis liikmesriikides, kus tasakaalustamatus nõuab otsustavat tegutsemist, et vältida kogu euroalale avalduvat negatiivset mõju.

6.

2013. aasta majanduskasvu analüüsi kohaselt ning võttes kollektiivseid ja olulisi meetmeid kriisi, tegeleda sotsiaalsete tagajärgedega ja suureneva töötusemääraga. Eriti murettekitav on töötute noorte olukord ning soovitatakse võtta majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe ning ELi noortegarantii kohaseid julgeid meetmeid. Samuti soovitatakse viia läbi täiendavaid reforme tööleidmise võimaluste parandamiseks, tööturult enneaegse lahkumise ärahoidmiseks, tööturu killustatuse vastu võitlemiseks ja innovatsiooni toetamiseks.