30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/42

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse (4) Itaalia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Itaalia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta.

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti võttis komisjon 28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Itaaliat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Itaalia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Itaalias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta otsustavaid poliitikameetmeid. Itaalia makromajanduslik tasakaalustamatus väljendub jätkuvalt peamiselt välise konkurentsivõime vähenemises ning avaliku sektori kõrges võlatasemes pikaajalise tagasihoidliku majanduskasvu tingimustes.

(9)

Itaalia esitas 11. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017. Sellele järgnevalt väljendas 28. aprillil ametisse nimetatud uus valitsus oma kavatsust tugevdada struktuursete reformide tegevuskava ja kinnitas samaaegselt stabiilsusprogrammis esitatud eelarve-eesmärke. 17. mail võeti vastu dekreetseadus, mis hõlmab kinnisvara maksustamist käsitlevaid uusi sätteid ja töötasu täiendamise süsteemi laiendamist tööturul alahõivatud töötajatele. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide ja valitsuse võetud uute meetmete omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2014. aasta puhul optimistlik, võrreldes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga. See stsenaarium on usutav alates 2015. aastast. Sellegipoolest vaid eeldusel, et vastu võetud struktuurireformid rakendatakse täielikult, mis on aga jätkuvalt probleemiks. Uus valitsus kinnitas stabiilsusprogrammis kirjeldatud eelarvestrateegia ja parlament kiitis selle heaks. Eelarvestrateegia eesmärk on hoida kogu programmiperioodi vältel puudujääk alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst, saavutada 2013. aastal keskpika perioodi eesmärk ja vähendada võla suhet SKPsse alates 2014. aastast. Stabiilsusprogrammis kinnitatakse keskpika perioodi eesmärki, milleks on struktuurselt tasakaalus eelarvepositsioon, mis on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. 2012. aastal viidi puudujääk aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 protsendini SKPst ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt jääb see aastatel 2013 - 2014 eeldatavasti alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse. Arvatakse, et Itaalia valitsuse poolt 17. mail vastu võetud sätetel ei ole märkimisväärset mõju puudujäägile, kui neid järjekindlalt rakendatakse. Nagu tõdetakse nõukogu poolt 21. juunil 2013 vastu võetud otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamise kohta, on õigusaktidesse viidud sisse kaks kaitseklauslit eelarve-eesmärkide saavutamise tagamiseks. Struktuurne eelarvepositsioon paranes aastatel 2009–2012 kokku 2,7 protsendipunkti võrra SKPst, ning kui eeldada, et poliitika ei muutu, peaks struktuurne eelarvepositsioon protsendina SKPst paranema veel ühe protsendipunkti võrra 2013. aastal (ulatudes –0,5 protsendini) ning seejärel 2014. aastal vaid veidi halvenema.

Struktuurne esmane eelarvepositsioon peaks aastal 2014 olema ligi 5 % SKPst. Aastaks 2013 prognoositav struktuuriline kohandamine on asjakohane, seda ka kulude analüüsi põhjal (arvestamata kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid). Seevastu komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi põhjal näib, et 2014. aastal kaldutakse kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast. Stabiilsusprogrammis prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe saavutab 2013. aastal tipptaseme ning hakkab seejärel langema muu hulgas ka tänu erastamistuludele, mis ulatuvad ühe protsendipunktini SKPst aastas. Prognooside kohaselt aga kasvab võla suhe SKPsse endiselt, ulatudes 2014. aastaks 132,2 protsendini SKPst, eeldusel et poliitikat ei muudeta, ja selle põhjuseks on muu hulgas kommertsvõla tasumine, mis lisab ligikaudu 2,5 protsendipunkti aastatel 2013–2014; neis prognoosides ei arvestata aga erastamisest saadavat tulu, kuna üksikasjad ei ole veel täpsustatud. 2013. aastast alates on Itaalias kolmeaastane üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega ning stabiilsusprogrammis sisalduv võlasuundumus tagab piisavad edusammud kriteeriumi täitmise suunas. Stabiilsusprogrammis esitatud puudujääki ja võlga käsitlevad prognoosid aga tuginevad eelarvemeetmete täielikule rakendamisele ja struktuurireformimeetmete vastuvõtmisele. Need meetmed on määrava tähtsusega, et suurendada turgude usaldust ning edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

(11)

Ehkki eelarve jätkusuutlikkuse edendamiseks ja majanduskasvu ergutamiseks on vastu võetud olulisi reforme, on endiselt probleeme nende täieliku rakendamisega, samuti tuleks võtta täiendavaid meetmeid. Mitmed kavandatud olulised meetmed on veel heaks kiitmata või on asjaomased õigusaktid vastu võtmata ning on oht, et nende kohaldamist ei jälgita kõigil valitsemistasanditel järjepidevalt. Avaliku halduse tõhusus seoses õigus- ja menetlusraamistiku, valitsemise kvaliteedi ja haldussuutlikkusega on hoolimata võetud meetmetest endiselt väike ning see mõjutab reformide rakendamist ja ettevõtluskeskkonda.

(12)

Ettevõtluskeskkonna parandamiseks on vaja lõpule viia tsiviilõigussüsteemi reform, mis hõlmab kohtute korralduse kiiret läbivaatamist ning juhtumite menetlemiseks kuluva aja, lahendamata kohtuasjade ja kohtuvaidluste suure arvu vähendamist. Konstitutsioonikohtu 2012. aasta oktoobri vahendusmenetlust käsitlevat otsust järgides on vaja meetmeid, et edendada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamist. Tõsine probleem on korruptsioon, millest tulenevaid kulusid hinnatakse 4 protsendile SKPst ja mis häirib oluliselt majanduse elavnemise võimalusi. 2012. aasta novembri korruptsioonivastane seadus vajab järelmeetmeid ning korruptsioonivastase võitluse tõhusust saaks veelgi parandada, eelkõige pikendades hagi aegumise tähtaegu, mis praegu on lühikesed.

(13)

Seni kohaldatud eelarve konsolideerimise kaugelevaatavat strateegiat on täiendatud 2012. aasta aprillis põhiseadusesse lisatud tasakaalus eelarve reegliga ning meetmetega avaliku sektori kulude tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks. Ent puudujäägid rakendamises on piiranud võetud meetmete täielikku tulemuslikkust. Poliitiline ummikseis on blokeerinud provintside arvu vajaliku vähendamise. Ühtekuuluvusmeetme kava rakendamine võimaldas kiirendada struktuurifondide kasutamist ja need nende kaudu eraldatud summa oli ligikaudu 11,9 miljardit eurot kolmel järjestikusel etapil. Siiski jätab rahaliste vahendite parem haldamine eelkõige Lõuna-Itaalias suuresti soovida ning see annab põhjust tunda tõsist muret 2014–2020 programmiperioodi pärast. Itaalial on seega piisavalt tegutsemisruumi avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks.

(14)

Pankadel on tavapäraselt oluline roll Itaalia majandustegevuse toetamisel, eelkõige väikeettevõtjatele antavate laenude kaudu. Nende suutlikkus selle rolli täitmisel on aga pikaajalise majanduslanguse tõttu nõrgenenud. Suurenenud krediidirisk koos viivislaenude suure ja kasvava hulgaga on laenuandmist vähendanud ja süvendab pankade madalat kasumlikkust. Sellele olukorrale reageerimiseks hindab Itaalia Pank praegu langenud väärtusega laenude tagatiste asjakohasust kohapealsete kontrollkäikudega. Osa Itaalia pankade üldjuhtimise teatud aspektid võivad piirata pankade finantsvahenduse tulemuslikkust. Pangaväliste rahastamiskanalite (eelkõige omakapitali ja ettevõtete võlakirjade kaudu rahastamine) kasutamise soodustamiseks ja innovatsioonivõime edendamiseks on võetud küll meetmeid, aga nende ulatus on piiratud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemisega kohta äritehingute puhul (5) ülevõtmine ja kuhjunud kommertsvõla kavandatud tasumine aitab kaasa ettevõtete likviidsuse parandamisele.

(15)

2012. aasta juunis võeti vastu ulatuslik tööturu reform, et vähendada tööturu jäikust ja killustatust. Reform tuleb lõpule viia, võttes vastu menetluses olevad rakendusaktid, ja jälgida tähelepanelikult selle kohapealset konkreetset elluviimist. Samuti ei ole riiklikud tööturuasutused integreeritud veel töötushüvitisi maksva asutusega, mis toetaks tõhusate aktiveerimisstrateegiate rakendamist. Ajavahemikul 2011–2013 koostasid sotsiaalpartnerid järjestikustes kokkulepetes uue palgakujundamise raamistiku. Seda toetavad maksustiimulid, et viia palgad senisest paremini vastavusse tootlikkuse ja kohaliku tööturu tingimustega. Seda raamistikku tuleks tõhusalt rakendada ja seda järk-järgult rakendamise tulemuste jälgimise alusel kohandada.

(16)

Jätkuvalt suurenes noorte töötus ja nende noorte inimeste osakaal, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega, ulatudes 2012. aasta lõpus vastavalt 37 protsendini ja 21,1 protsendini. Nii kolmanda taseme hariduse omandamise kui ka kolmanda taseme haridusega noorte tööhõive määra poolest on Itaalia liidus viimasel kohal. See viitab sellele, et hariduse omandanud noorte oskused ei vasta tööturu nõudmistele. Haridussüsteemist varakult lahkujate arv on hoolimata mõningasest vähenemisest endiselt suur. Seega tõstatub haridussüsteemi tulemuslikkuse küsimus. Õpetajaamet on siinkohal keskse tähtsusega, seda iseloomustab praegu ühese karjääri võimalus ning see pakub piiratud väljavaateid ametialaseks arenguks. Naiste osalemine tööturul on väike ning naiste ja meeste tööhõive erinevus on liidu üks suuremaid. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk ning eelkõige suur materiaalne puudus suurenevad märkimisväärselt, samal ajal kui sotsiaalkaitsesüsteemil on üha suuremaid raskusi, et rahuldada sotsiaalseid vajadusi, kuna tegeletakse peamiselt pensionikulutustega.

(17)

Maksusüsteemi struktuur on jätkuvalt keeruline ja see koormab tugevalt tööjõudu ja kapitali. Pärast 2010.-2011. aasta jõupingutusi on täiendavad meetmed maksukoormuse nihutamiseks tootmisega seotud teguritelt tarbimisele, omandile ja keskkonnale olnud piiratumad. Lisameetmeid on vaja maksusüsteemi lihtsustamiseks, maksukulude ühtlustamiseks, omandimaksubaasi vastavusse viimiseks turuväärtustega, maksukuulekuse suurendamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamiseks. Katastriväärtuste läbivaatamise järel kavandatud kinnisvara maksustamise reformi eesmärk on õiglasem maksustamine, võttes arvesse stabiilsusprogrammis osutatud eelarvestrateegia piiranguid. Varimajanduse ja deklareerimata töö osakaalu vähendamine aitab parandada riigi rahandust ning sel on positiivne mõju võrdsusele. Käibemaksuvabastuste või vähendatud maksumäärade ja otseste maksukulude läbivaatamine võib vajada ka kohandusi sotsiaalsiirete osas, et selle jaotuslik mõju oleks võimalikult väike.

(18)

Märkimisväärseid jõupingutusi on tehtud teenustesektori liberaliseerimisel. Reguleeritud kutsealasid käsitleva reformiga tuleks aga minna veelgi kaugemale, et kaotada olemasolevad piirangud, ning kõnealuse reformi keskseid põhimõtteid tuleks kaitsta võimalike, eelkõige õiguselukutsete reformist tulenevate tagasilöökide eest. Konstitutsioonikohtu 2012. aasta juuli otsust järgides on samuti oluline võtta meetmeid, et avada kohaliku tasandi avalikud teenused konkurentsile. Itaalia õigusaktidega kooskõlas Itaalia konkurentsiameti ettepanekute järgimine aitab neid probleeme lahendada.

(19)

Võrgutööstusi küll praegu reformitakse, et avada turule juurdepääs ja suurendada infrastruktuuri võimsust, kuid olulised probleemid püsivad endiselt. Gaasivõrgu eraldamine on peaaegu lõpule viidud ning 2013. aasta märtsis vastu võetud riikliku energiastrateegia rakendamist tuleb jätkata. Telekommunikatsioonisektori avamine konkurentsile on järgmine potentsiaalne tegevusvaldkond. Maanteede, lennujaamade, sadamate ja raudteede eest vastutav uus transpordiamet on veel loomata. Kõnealune amet peaks olema sõltumatu, sellel peaksid olema toimimiseks vajalikud vahendid ja volitused rakendada sanktsioone. Samuti on suureks probleemiks riigisisese ja piiriülese infrastruktuuriga seotud puudujäägid (sh erinevused riigi põhja- ja lõunaosa vahel), mille tulemuseks on kõrged energiahinnad, lairibaühenduste väike levik ja transpordi kitsaskohad.

(20)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Itaalia majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Itaalia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(21)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (6) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(22)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–6.

(23)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (7). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Itaalia tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada, et eelarvepuudujääk jääb 2013. aastal alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst, rakendades selleks täielikult vastu võetud meetmed. Jätkata struktuurilist kohandamist sobivas tempos majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise kaudu, et saavutada ja säilitada keskpika perioodi eesmärk alates 2014. aastast. Saavutada kavandatud esmane struktuurne ülejääk, et püsivalt vähendada kõrget võla suhet SKPsse. Jätkata avaliku sektori kulude püsivat tõhustamist ja kvaliteedi parandamist, rakendades täielikult 2012. aastal vastu võetud meetmed ja vaadates kõikidel valitsemistasanditel kulud korrapäraselt läbi.

2.

Tagada käimasolevate reformide õigeaegne elluviimine, võttes kiiresti vastu vajalikud õigusaktid, millele järgneb nende kohaldamine kõigil valitsustasanditel ja kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, ning jälgida nende mõju. Suurendada avaliku halduse tõhusust ja parandada eri valitsustasandite vahelist koordineerimist. Lihtsustada haldus- ja õigusraamistikku kodanike ja ettevõtjate jaoks ning vähendada juhtumite menetlemiseks kuluvat aega ja kohtuvaidluste suurt hulka tsiviilõigussüsteemis, edendades sealhulgas vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi. Tugevdada korruptsiooni tõkestamise eesmärgil õigusraamistikku, vaadates sealhulgas läbi aegumistähtaegade eeskirjad. Võtta vastu struktuurimeetmed, et parandada ELi rahaliste vahendite haldamist Itaalia lõunapiirkondades, pidades silmas 2014.–2020. aasta programmiperioodi.

3.

Laiendada kogu pangandussektorile äriühingu üldjuhtimise häid tavasid, mis parandavad tõhusust ja kasumlikkust, et toetada seeläbi tootmistegevusele suunatavaid krediidivoogusid. Jätkata käimasolevat tööd varade kvaliteedi läbivaatamisel kogu pangandussektoris ja lihtsustada pankade bilansis olevate viivislaenude probleemi lahendamist. Soodustada jätkuvalt kapitaliturgude arengut, et mitmekesistada rahastamisvõimalusi ja parandada ettevõtete juurdepääsu rahastamisele (eelkõige omakapital), nii et seeläbi suureneks ettevõtete innovatsioonivõime ja paraneks nende areng.

4.

Tagada tööturgu ja palkade kujundamist käsitlevate reformide tõhus rakendamine, et viia palgad senisest paremini vastavusse tootlikkusega. Võtta täiendavaid meetmeid eelkõige naiste ja noorte tööturul osalemise suurendamiseks, näiteks noortegarantii rakendamise kaudu. Edendada kutseharidust ja -koolitust, tagada riiklike tööturuasutuste suurem tõhusus ning parandada kolmanda taseme õppuritele suunatud karjääri- ja nõustamisteenuste kvaliteeti. Vähendada rahalisi stiimuleid, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama, ning parandada hoiuteenuste (eelkõige lastehoiu ja pikaajalise hoolduse) ja kooliväliste teenuste pakkumist. Suurendada jõupingutusi, et vältida haridussüsteemist varakult lahkumist. Parandada koolide kvaliteeti ja tulemusi, sealhulgas edendades õpetajate kutsealast arengut ja mitmekesistades nende karjäärivõimalusi. Tagada sotsiaalsiirete tõhusus, sealhulgas hüvitiste parema suunamise kaudu, ning eelkõige madala sissetulekuga ja lastega leibkondade jaoks.

5.

Nihutada eelarveneutraalsel viisil maksukoormus tööjõult ja kapitalilt tarbimisele, omandile ja keskkonnale. Vaadata selleks läbi käibemaksuvabastuste, vähendatud maksumäärade ja otseste maksukulude ulatus ning reformida katastrisüsteemi, et viia korduvad kinnisvaramaksud vastavusse turuväärtustega. Jätkata võitlust maksudest kõrvalehoidumise vastu, parandada maksukohustuste täitmist ning võtta otsustavaid meetmeid võitlemiseks varimajanduse ja deklareerimata tööga.

6.

Tagada teenustesektori avamist käsitlevate meetmete nõuetekohane rakendamine. Kaotada kutseteenuste sektoris olemas olevad piirangud ning edendada turule juurdepääsu kohaliku tasandi avalike teenuste osutamisel, näiteks olukordades, kus tuleks kasutada riigihankeid (kontsessioonide asemel). Jätkata võetud meetmete kohaldamist, et parandada turule juurdepääsu tingimusi võrgutööstuste puhul, võttes prioriteetse sammuna ette transpordiameti loomise. Ajakohastada infrastruktuuri võimsust, keskendudes energiavõrkude ühendustele, ühendvedudele ja kiirele lairibaühendusele telekommunikatsiooni valdkonnas, seades eesmärgiks ka põhja- ja lõunaosa vaheliste erinevuste kaotamise.