30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 217/5

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (3) mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega luuakse sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil ning võimaldatakse kasutada kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi.

(4)

Nõukogu võttis 10. juulil 2012 vastu soovituse Belgia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Belgia stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta (4).

(5)

28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Belgiat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Parlament on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97 nõuetekohaselt kaasatud Euroopa poolaasta raames toimuvasse ning 7. veebruaril 2013 võttis ta vastu resolutsiooni tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis ja resolutsiooni 2013. aasta majanduskasvu analüüsi täiendamise kohta.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(8)

10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Belgia suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Belgias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mida tuleb jälgida ja vastavalt poliitikameetmeid võtta. Eelkõige tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu makromajanduslikele suundumustele kaupade välise konkurentsivõime valdkonnas ja ülemäärasele võlatasemele, eriti seoses avaliku sektori kõrge võlataseme mõjuga reaalmajandusele.

(9)

Belgia esitas 29. aprillil 2013 oma 2013. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2016. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1466/97 kohasele stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. See on võrreldes komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosiga (SKP 2013. aastal ei muutu ja suureneb 1,2 protsendini 2014. aastal) mõnevõrra optimistlikum (SKP ennustatav kasv vastavalt 0,2 % ja 1,5 %). Belgia on rakendanud konsolideerimismeetmeid alates 2010. aastast ja eelkõige 2012. aastal, mil viidi läbi pensionisüsteemi, töötushüvitiste süsteemi ja tooteturgude struktuurireformid. Siiski ei olnud eelarve konsolideerimismeetmed piisavad selleks, et olla kooskõlas nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusega korrigeerida ülemäärane puudujääk. 2012. aastaks seatud ülemäärase puudujäägi korrigeerimise tähtajast ei suudetud kinni pidada ka seetõttu, et pangakontserni Dexia rekapitaliseerimise negatiivne mõju eelarvepuudujäägile oli 0,8 % SKPst ning majandusareng oli 2012. aasta teisel poolel oodatust halvem. Selle tõttu on nüüd ette nähtud puudujäägi vähendamine alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst alates 2013. aastast. Programmis visandatud eelarvestrateegia eesmärk on saavutada eelarve struktuurne tasakaal 2015. aastaks ja täita 2016. aastal keskpika perioodi eesmärk. Programmis muudeti keskpika perioodi eesmärk 0,5 % ülejäägist 0,75 % ülejäägiks SKPst. Uus keskpika perioodi eesmärk vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsusprogramm on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse uue tähtajaga, milleks on 2013. aasta, aga komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt on turvavaru väike, et takistada aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst ületamist, kuna 2013. aastal on ennustatav puudujääk 2,9 % SKPst.

Iga-aastane kavandatud liikumine keskpika perioodi eesmärgi poole, mis on kavas saavutada 2016. aastaks, on üle 0,5 % SKPst (struktuurselt). Konsolideerimismeetmeid ei ole 2013. aastale järgneva aja kohta täpsustatud. Stabiilsusprogrammis sisalduva teabe kohaselt oodatakse, et valitsemissektori kulude kasv, arvestamata kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeid, aitab aastatel 2014–2016 kaasa iga-aastasele struktuurilisele kohandamisele keskpika perioodi eesmärgi suunas 0,5 % võrra SKPst. Stabiilsusprogrammi kohaselt jõuab võla suhe 2013. aastal 100 protsendini SKPst ja langeb järk-järgult 93,0 protsendini SKPst 2016. aastaks. Eeldatavalt on Belgias aastatel 2014–2016 üleminekuperiood seoses võlakriteeriumi täitmisega. Kava kohaselt täidetakse võlakriteerium üleminekuperioodi lõpul. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt ulatub võla suhe 2013. aastal 101,4 protsendini SKPst ja suureneb 2014. aastal 102,1 protsendini SKPst eeldusel, et poliitikat ei muudeta. Üleminekut võla vähendamise nõude täitmisele aastal 2014 ei saavutata, mis osutab sellele, et edusammud keskpika perioodi eesmärgi suunas ei ole piisavad. Stabiilsusprogrammis ei selgitata, kuidas jaguneb kavandatav kohandamine eri valitsustasandite vahel. See küsimus tõstatati ka eelmise aasta riigipõhises soovituses. Lisaks eeskirjadel põhinevale mitmeaastasele raamistikule valitsemissektori jaoks on eelarve-eesmärkide saavutamiseks vaja töötada välja ja kinnitada konkreetne koordineerimiskord, mille abil kindlustada piirkondade, kogukondade ja kohalike ametiasutuste tugevamad automaatsed kohustused, et tagada nende täitmine.

(11)

Prognooside kohaselt suurenevad Belgias vananemisega seotud kulud märkimisväärselt (+2,0 protsendipunkti SKPst) juba aastatel 2010–2020, eelkõige pensionide ja pikaajalise hoolduse valdkonnas. Eakate sotsiaalkindlustussüsteemi reformimisega on alustatud ja sellel peaks olema positiivne mõju eakate tööhõivele. Siiski viitavad prognoosid sellele, et Belgia ei suuda täita endale 2020. aastaks seatud eesmärki selles valdkonnas. Ülesande ulatust silmas pidades tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et kaotada lõhe tegeliku ja seadusjärgse pensioniea vahel. Meetmed seadusjärgse pensioniea sidumiseks oodatava eluea pikenemisega võimaldaksid säilitada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis. Rahalist jätkusuutlikkust käsitlev eesmärk tuleb tasakaalustada vajadusega säilitada eakate sotsiaalkindlustuse süsteemide piisavus. Pikaajalise hoolduse puhul tuleks uurida võimalusi, kuidas parandada nende teenuste riiklike kulutuste kulutõhusust, millised on tervishoiu valdkonnas kulude kokkuhoidu võimaldavad meetmed, nagu ennetus- ja rehabiliteerimismeetmed, ning millised on meetmed, mille abil luua paremaid tingimusi iseseisvaks elamiseks, arvestades hooldusteenuste suhteliselt kõrget hinda.

(12)

Belgia kauaaegne konkurentsivõime vähenemine on põhjustatud mitmest tegurist, mille hulgas on palkade kujundamise süsteem, häired sisenditurul ning majanduse innovatsioonivõimega seotud mittekulupõhised tegurid. 1996. aastal kehtestatud palganorm, eesmärgiga säilitada konkurentsivõime peamiste kaubanduspartnerite suhtes, ei ole alati oma rolli täitnud. Senised otsese mõjuga meetmed, et viia palkade areng paremini vastavusse produktiivsuse tasemega, kujutavad endast küll liikumist õiges suunas, kuid neist ei piisa, et tagada pikaajaline vastavus palkade ja tootlikkuse suundumuste vahel. Palgaläbirääkimiste raamistikku tuleb struktuurselt veelgi täiustada: näiteks tuleks kohaldada automaatset korrigeerimist olukorras, kus palganormi ei järgita, või kus terviseindeksi tõus ületab peamiste kaubanduspartnerite palgatõusu. Palgaläbirääkimiste süsteem peaks tagama, et palgasuundumused järgivad allpiirkondliku ja kohaliku tasandi tootlikkuse dünaamikat. Belgia spetsialiseerub tiheda rahvusvahelise konkurentsiga vahetoodetele, mis muudab raskeks selle, et lõpphinnas kajastuksid muutused sisendhindades. Kuigi Belgia teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemi tugevad küljed on kulupõhise konkurentsivõime probleemi leevendanud, jääb ettevõtete teadus- ja arendustegevus endiselt väga kontsentreerituks ja ettevõtete laiem osalemine selles tegevuses jääb nõrgaks. Tõhustada tuleks raamtingimusi, mis võimaldavad kiirendada üleminekut teadmistepõhisemale majandusele, keskendudes ettevõtlusele, hõlbustades ettevõtete dünaamikat ja inimkapitali kujunemist.

(13)

Elektri ja paljude muude kaupade ja teenuste hinnad on Belgias kõrgemad kui teistes liikmesriikides, osutades nõrgale konkurentsisurvele ja struktuursetele tõketele. Jaekaubanduse hinnad on üle euroala keskmise, samas aga pärsivad kutseteenustele seatud piirangud uuenduslike ärimudelite kujunemist ja investeeringuid. Belgia on saavutanud vähe edu konkurentsi suurendamisel võrgutööstustes ning tugevate ja sõltumatute reguleerivate asutuste loomine jääb puudulikuks. Belgia on mobiilse lairibaühenduse leviku poolest liidus eelviimasel kohal. See on peamiselt seotud regulatiivsete ja koordineerimisalaste probleemidega spektri kättesaadavusel. Ehkki traditsioonilise energiatarnija valitsev seisund energiatootmise vallas on nõrgenenud, kuna senisest enam tarbijaid vahetab teenuseosutajat, on konkurents elektri ja gaasi jaemüügi ning elektri hulgimüügi puhul endiselt problemaatiline ja selle tulemuseks on võrreldes naaberriikidega kõrged levituskulud, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt tööstustarbijate netohinna taset. Belgia otsus kontrollida gaasi ja elektri jaehindasid lõppkasutajale võib takistada investeeringuid võimsusesse ja uute ettevõtjate turuletulekut. Litsentsimistingimused postiteenuste sektoris on endiselt problemaatilised. Riigisisene reisijate raudteevedu ei ole konkurentsile avatud ning sadamate tööõigus on moderniseerimata. Kõnealused meetmed on hädavajalikud, arvestades kõigi eespool nimetatud sektorite olulisust konkurentsivõimele.

(14)

Belgia maksusüsteem põhineb ebaproportsionaalselt suurel määral otsestel maksudel ja süsteem sisaldab õiguslikke lünki, mis vähendavad selle õiglust. Ehkki Belgia on teinud tööjõu üldise maksukoormuse vähendamiseks mõningaid jõupingutusi, on enamiku töötajate rühmade kaudne maksumäär Belgias endiselt liidu kõrgeimate hulgas. Belgia on keskkonnamaksude osakaalu poolest maksutulude kogumahus endiselt viimaste hulgas. Maksusüsteemi lihtsustamiseks ja selle tõhususe parandamiseks, vähendades ja ühtlustades sealhulgas maksukulusid ning kaotades põhjendamatud või ebatõhusad vähendatud käibemaksumäärad, on veel piisavalt võimalusi.

(15)

Belgia probleemiks on keskmisest madalamale tasemele pidama jäänud osalemine tööturul ning suured tööhõive ja töötuse erinevused piirkondade ja rahvastikurühmade vahel. Kõige vähem tööturul osalevate elanikkonnarühmade hulgas on kõigis piirkondades sisserändaja taustaga inimesed, eakamad inimesed ja madala kvalifikatsiooniga noored. Samuti on nende rühmade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk suurem. Töötushüvitiste süsteemi reformimine on küll samm õiges suunas, aga ei taga iseenesest tööjõu pakkumise ja nõudluse tulemuslikumat ühitamist, kui sellega ei kaasne tööotsingute tulemuslikum toetamine ja koolitusvõimalused. Föderaaltasandil rakendatavate tööpuuduse vähendamise ja piirkondlikul tasandil rakendatavate tööhõivet toetavate meetmete koosmõju muudab süsteemi väga keerukaks. Ehkki madala kvalifikatsiooniga noortele suunatud meetmetest saavad kasu ka sisserändajad, oleks vaja konkreetselt sellele sihtrühmale mõeldud laiaulatuslikku strateegiat. Tõenäoliselt osutub tööturu nõudluse ja töötajate oskuste teatud mittevastavus probleemi lahendamine raskeks, kui ei suurendata piirkondadevahelist töötajate liikuvust. On vaja põhjalikumalt hinnata seda, kuidas muuta hariduse ja koolituse pakkumine läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning kuidas suurendada erinevate koolitusepakkujate vahelist sünergiat.

(16)

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevad prognoosid aastani 2020 osutavad sellele, et Belgia ei täida eesmärki vähendada oma heitkoguseid 15 % võrra. Endiselt on ebaselge, kuidas erinevate asutuste üksikute algatustega kavatsetakse tagada eesmärgi saavutamine või kuidas jagatakse kohustused piirkondade vahel. Ebaselgeks jääb ka see, milline on eelkõige transpordi- ja ehitussektori heitkoguste vähendamiseks rakendatud ühendmeetmete mõju. Liiklusummikud on Belgia majandusele suureks koormaks, mille mõju on hinnanguliselt 2 % SKPst ja see on Euroopas üks kõrgemaid määrasid. Liikluse maksustamise uue süsteemi rakendamine on Belgia kõigis kolmes piirkonnas 2016. aastani edasi lükatud.

(17)

Regionaalse ülesehitusega riigile omased koordineerimisküsimused eeldavad avaliku halduse tõhusat korraldust, kuna paljude võrgustike, tasandite ja osalejate olemasoluga võib kaasneda struktuuride dubleerimine nõrgenenud juhtimise ja suuremate halduskuludega. Need küsimused kerkivad esile eelkõige seoses maksude ja eelarve konsolideerimisega kaasneva koormuse jaotumisega (sh seoses hariduse ja sotsiaalkindlustusega), mis nõuavad suuremat koostööd ja koordineerimist.

(18)

Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Belgia majanduspoliitikat. Hinnati riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Belgia eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–7.

(19)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud stabiilsusprogrammi ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1.

(20)

Võttes arvesse komisjoni põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–5.

(21)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle vääringuks on euro (6). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Belgia tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Võtta täiendavaid meetmeid, et saavutada nõukogu otsuses (korrigeerida ülemäärane puudujääk 2013. aastaks ning suurendada jätkusuutlikkust ja konsolideerimise usaldusväärsust) täpsustatud struktuuriline kohandamine. Eelarve püsiv tasakaalustamine nõuab kaugelepürgivate struktuurireformide usaldusväärset rakendamist, et suurendada kohandumisvõimet ning edendada majanduskasvu. Jätkata pärast ülemäärase puudujäägi korrigeerimist struktuurilist kohandamist vajalikus tempos, et saavutada 2016. aastaks keskpika perioodi eesmärk ja tagada, et kõrge võlatase hakkab kindlalt vähenema. Selleks tuleb hiljemalt 15. oktoobriks 2013 esitada majanduskasvu soodustavad struktuurimeetmed aastaks 2014, et tagada ülemäärase puudujäägi jätkusuutlik korrigeerimine ja piisavad edusammud keskpika perioodi eesmärgi täitmise suunas. Tagada, et kohandused jaotuksid ajaliselt ühtlaselt või koonduksid perioodi algusesse. Võtta vastu konkreetne koordineerimiskord, et tagada eelarve-eesmärkide siduvus nii föderaal- kui ka sellest madalamatel tasanditel keskpikal kavandamisperioodil, sealhulgas võttes kiiresti vastu valitsemissektori eelarve tasakaalu/ülejäägi reegli, mis on kooskõlas stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu nõuetega majandus- ja rahaliidus, ning suurendada koormuse jaotumise läbipaistvust ja aruandekohustust eri valitsustasanditel.

2.

Suurendada jõupingutusi, et kaotada lõhe tegeliku ja seadusjärgse pensioniea vahel, sealhulgas jätkates käimasolevaid reforme, et vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämise võimalusi. Edendada eakate sotsiaalkindlustuse süsteemide reformimist tööhõivet toetavate meetmetega ja aktiivset vananemist soodustavate tööturu reformidega. Tõsta tegelikku pensionile jäämise iga, viies pensioniea või pensionihüvitised vastavusse muutustega oodatavas elueas. Jätkata riiklike kulutuste kulutõhususe parandamist seoses hooldusasutustes osutatavate pikaajalise hoolduse teenustega.

3.

Taastada konkurentsivõime, jätkata käimasolevaid jõupingutusi palkade kujundamise süsteemi reformimiseks, sealhulgas palkade indekseerimine. Sotsiaalpartneritega konsulteerides ja riiklikke tavasid järgides võtta struktuurimeetmed, et tagada, et palgakujundus vastab tootlikkuse suundumustele, peegeldab allpiirkondliku ja kohaliku tasandi tootlikkuse ja tööturutingimuste erinevust ning näeb ette automaatse korrigeerimise, kui palkade areng kahjustab kulupõhist konkurentsivõimet.

4.

Esitada konkreetsed struktuurimeetmed ja nende ajakava, et suurendada konkurentsi teenustesektoris, kõrvaldades tõkked jaeteenuste sektoris ning kutseteenustel lasuvad ülemäärased piirangud ja parandada mobiilse lairibaühenduse pakkumist. Jätkata energiasektori toimimise parandamist, vähendades jaotuskulusid ja jälgides jaehindasid, suurendada reguleerivate asutuste sõltumatust energia, telekommunikatsiooni ja transpordisektoris (raudtee, lennujaamad). Kaotada olemasolevad reguleerivad piirangud postiteenuste sektoris.

5.

Koostada konkreetseid ettepanekuid ja nende ajakava maksukoormuse nihutamiseks tööjõult majanduskasvu vähem moonutavatele maksubaasidele, uurides eelkõige keskkonnamaksude kasutamise potentsiaali, näiteks diislikütuse ja kütteainete ning ametiautode erakasutamise maksustamine. Lihtsustada maksusüsteemi, vähendades maksukulusid tulumaksu osas, parandades käibemaksu tõhusust ja suurendades maksukuulekust olemasolevate õiguslike lünkade kaotamise kaudu.

6.

Vähendada veelgi tegureid, mis motiveerivad mitte töötama, tagades tööotsingu kohustuse tegeliku rakendamise ja kõigile töötutele individuaalse abi tööotsingutel. Võtta meetmeid töötajate liikuvuse suurendamiseks piirkondade vahel. Lihtsustada ja tugevdada ühtsust tööhõivet soodustavate meetmete, aktiveerimismeetmete, töövahenduse, hariduse, elukestva õppe ja kutseõppe poliitika vahel eakamatele inimestele ja noortele. Töötada välja ulatuslikud, sotsiaalset kaasatust ja tööturgu edendavad strateegiad sisserändaja taustaga inimestele.

7.

Võtta konkreetseid meetmeid ja leppida kokku ülesannete selges jaotuses föderaalse ja piirkondliku tasandi ametiasutuste vahel, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate sektorite (eelkõige transpordi- ja ehitussektor) puhul.