EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013B0102

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve Lõplik vastuvõtmine

ELT L 66, 8.3.2013, p. 1–1936 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013

8.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 66/1


Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve

LÕPLIK VASTUVÕTMINE

(2013/102/EL, Euratom)

EUROOPA PARLAMENDI PRESIDENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1),

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (3) eriti mitmeaastast finantsraamistikku, mis on ette nähtud kokkuleppe I osas ja sätestatud selle I lisas,

võttes arvesse komisjoni poolt 25. aprillil 2012. aastal esitatud Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti,

võttes arvesse 24. juulil 2012. aastal vastu võetud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu eelarve projekti kohta,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2013, mille komisjon esitas 19. oktoobril 2012. aastal,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi poolt 23. oktoobril 2012. aastal vastu võetud resolutsiooni nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve projekti kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2012. aastal vastu võetud muudatusettepanekuid üldeelarve projekti kohta,

võttes arvesse presidendi 23. oktoobri 2012. aasta kirja, milles kokkuleppel nõukogu eesistujaga kutsuti 26. oktoobril 2012 kokku lepituskomitee koosolek,

võttes arvesse nõukogu eesistuja 23. oktoobri 2012. aasta kirja, milles teatatakse, et nõukogu ei saa kõiki Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekuid heaks kiita,

võttes arvesse asjaolu, et lepituskomitee ei jõudnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 6 osutatud 21-päevase tähtaja jooksul ühise teksti osas kokkuleppele,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve uut projekti, mille komisjon esitas 23. novembril 2012. aastal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikele 8,

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2012. aasta seisukohta Euroopa Liidu eelarveprojekti kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikleid 75b, 75d ja 75e,

võttes arvesse nõukogu seisukoha heakskiitmist Euroopa Parlamendis 12. detsembril 2012. aastal,

KINNITAB JÄRGMIST:

Ainus artikkel

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlus on lõpule viidud ning Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve on lõplikult vastu võetud.

Strasbourg, 12. detsember 2012

President

M. SCHULZ


(1)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


2013. AASTA EELARVE LÄBIRÄÄKIMISTEL KOKKULEPITUD KOLME INSTITUTSIOONI ÜHISAVALDUSED

10. detsember 2012

Euroopa Parlamendi president, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president annavad teada, et nimetatud kolm institutsiooni leppisid 2013. aasta eelarve vastuvõtmise raames kokku kolmes allpool toodud ühisavalduses.

Ühisavaldus 2013. aasta maksete assigneeringute kohta

Võttes arvesse käimasolevaid eelarve konsolideerimise jõupingutusi liikmesriikides ja võttes teadmiseks komisjoni poolt 2013. aastaks kavandatud maksete taseme, lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku 2013. aasta maksete assigneeringute taseme vähendamises võrreldes komisjoni eelarveprojektiga. Nad paluvad, et komisjon algataks aluslepingu kohaselt vajalikke meetmeid ja eelkõige taotleks täiendavaid maksete assigneeringuid paranduseelarves, kui 2013. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad alamrubriigi 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”), alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”), rubriigi 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”), rubriigi 3 („Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus”) ja rubriigi 4 („ELi ülemaailmne roll”) kulude katmiseks.

Lisaks paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil esitada hiljemalt 2013. aasta oktoobri keskpaigaks ajakohastatud arvnäitajad alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”) maksete assigneeringute olukorra ja prognooside ning rubriigis 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”) kajastatud maaelu arendamise kohta ning esitada vajaduse korral paranduseelarve projekt. Nõukogu ja Euroopa Parlament on teadlikud asjaolust, et paranduseelarve projekti on võib-olla vaja juba 2013. aasta keskpaigaks. Selleks et hõlbustada maksete assigneeringute taseme otsustamist iga-aastase eelarvemenetluse raames, nõustuvad kolm institutsiooni uurima, kuidas paremini viia omavahel kokku eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega koostatavad maksete assigneeringute prognoosid ja vastavad vajadused.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad iga paranduseelarve projekti kohta seisukoha vastu võimalikult kiiresti, et vältida maksete assigneeringute puudujääke. Lisaks sellele kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu töötlema kiirelt igasuguseid maksete assigneeringute ümberpaigutusi, sealhulgas finantsraamistiku eri rubriikide vahel, et kasutada parimal moel eelarvesse kantud maksete assigneeringuid ning viia need kooskõlla tegeliku eelarve täitmise ja vajadustega.

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 18 kohaselt tuletavad Euroopa Parlament ja nõukogu meelde, et on vaja tagada eelarve täitmise alusel maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste kuhjumist.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon jälgivad aktiivselt 2013. aasta eelarve täitmist kogu aasta jooksul, keskendudes maksete tegemisele, saadud tagasimaksete nõuetele ning muudetud prognoosidele, tuginedes komisjoni poolt edastatud üksikasjalikule teabele.

Igal juhul tuletavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon meelde oma ühist vastutust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 323 – et „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes”.

Ühisavaldus 2012. aasta maksevajaduste kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu märgivad, et komisjoni poolt 2013. aasta eelarveprojektis kavandatud maksete tase põhines eeldusel, et 2012. aasta maksevajadused kaetakse 2012. aasta eelarves kasutatavatest assigneeringutest. Paranduseelarves nr 6/2012 ette nähtud täiendavaid maksete assigneeringuid vähendati aga 2,9 miljardi euro võrra võrreldes komisjoni poolt kavandatud summaga ning need ei vasta seega laekunud maksenõuete tasemele.

Seetõttu võtab komisjon endale kohustuse esitada 2013. aasta alguses paranduseelarve projekti, mille ainus eesmärk on katta 2012. aasta peatatud nõuete maksmine niipea, kui maksmise peatamine on kõrvaldatud, ning muid pooleliolevaid seaduslikke kohustusi, ilma et see piiraks 2013. aasta eelarve nõuetekohast täitmist.

ELi eelarvestamise usaldusväärsuse ja täpsuse tagamiseks võtavad nõukogu ja Euroopa Parlament seisukoha kõnealuse paranduseelarve projekti kohta võimalikult kiiresti, et katta maksmisele kuuluvaid kohustusi.

Ühisavaldus rubriigi 5 ning töötasude ja pensionide kohandamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et praeguses etapis ei lisata 2013. aasta eelarvesse 2011. aasta töötasude kohandamise mõju eelarvele. Ilma et see piiraks nõukogu seisukohta kohtuasjades C-66/12, C-63/12, C-196/12 ja C-453/12, paluvad nad ühiselt, et komisjon, kui kohus peaks tegema otsuse komisjoni kasuks ning niipea kui ta seda teeb, esitaks paranduseelarve projekti, mis hõlmab vastavalt vajadusele 2011. aasta töötasude kohandamise mõju rahastamist institutsioonidele, sealhulgas selle tagasiulatuvat mõju ja võimalikke viiviseid.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seega endile kohustuse selline paranduseelarve projekt võimalikult kiiresti heaks kiita ja näha ette vajalikud täiendavad assigneeringud, seadmata ohtu poliitilisi prioriteete.

Eespool toodud avaldustes on lepitud kokku eeldusel, et Euroopa Parlament kiidab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktiga a heaks nõukogu 6. detsembri 2012. aasta seisukoha 2013. aasta eelarve kohta (1).

Euroopa Parlamendi president

Martin SCHULZ

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Demetris CHRISTOPHIAS

Euroopa Komisjoni president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Parlament kiitis nõukogu seisukoha heaks 12. detsembril 2012.


SISUKORD

2013. aasta eelarve läbirääkimistel kokkulepitud kolme institutsiooni ühisavaldused

TULUDE KOONDARVESTUS

A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine

B. Tulude koondarvestus eelarverubriikide kaupa

C. Ametikohtade loetelus märgitud personal

D. Hooned

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

I jagu. Euroopa Parlament

— Tulud

— Kulud

— Personal

II jagu. Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

— Tulud

— Kulud

— Personal

III jagu. Komisjon (II köide)

— Tulud

— Kulud

— Personal

IV jagu. Euroopa Liidu Kohus

— Tulud

— Kulud

— Personal

V jagu. Kontrollikoda

— Tulud

— Kulud

— Personal

VI jagu. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

— Tulud

— Kulud

— Personal

VII jagu. Regioonide Komitee

— Tulud

— Kulud

— Personal

VIII jagu. Euroopa Ombudsman

— Tulud

— Kulud

— Personal

IX jagu. Euroopa Andmekaitseinspektor

— Tulud

— Kulud

— Personal

X jagu. Euroopa välisteenistus

— Tulud

— Kulud

— Personal

SISUKORD

2013. aasta eelarve läbirääkimistel kokkulepitud kolme institutsiooni ühisavaldused

TULUDE KOONDARVESTUS

A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine

B. Tulude koondarvestus eelarverubriikide kaupa

— Jaotis 1.

Omavahendid

— Jaotis 3.

Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine

— Jaotis 4.

Institutsioonide ja muude liidu asutustega seotud isikutelt laekuvad tulud

— Jaotis 5.

Institutsioonide haldustegevusest saadav tulu

— Jaotis 6.

Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osamaksed ja tagasimaksed

— Jaotis 7.

Viivised ja trahvid

— Jaotis 8.

Laenutehingud

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

C. Ametikohtade loetelus märgitud personal

D. Hooned

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

I jagu. Euroopa Parlament

— Tulud

— Jaotis 4.

Tulud institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5.

Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6.

Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavate isikute kulud

— Jaotis 2.

Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3.

Institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulud

— Jaotis 4.

Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

II jagu. Euroopa Ülemkogu ja Nõukogu

— Tulud

— Jaotis 4.

Erinevad liidu maksud ja saadaolevad summad

— Jaotis 5.

Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6.

Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 7.

Intressid hilinenud maksete eest

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2.

Hooned, seadmed ja tegevuskulud

— Jaotis 3.

Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

IV jagu. Euroopa Liidu Kohus

— Tulud

— Jaotis 4.

Tulud institutsioonide ja teiste liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5.

Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2.

Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3.

Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

V jagu. Kontrollikoda

— Tulud

— Jaotis 4.

Tulud institutsiooni heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5.

Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2.

Hooned, vallasvara, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

VI jagu. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

— Tulud

— Jaotis 4.

Tulud institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5.

Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2.

Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

VII jagu. Regioonide Komitee

— Tulud

— Jaotis 4.

Tulud institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5.

Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2.

Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

VIII jagu. Euroopa Ombudsman

— Tulud

— Jaotis 4.

Tulud institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 6.

Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 9.

Muud tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavate isikute kulud

— Jaotis 2.

Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3.

Institutsiooni üldiste ülesannete täitmisega seotud kulud

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

IX jagu. Euroopa andmekaitseinspektor

— Tulud

— Jaotis 4.

Mitmesugused liidu maksud, lõivud ja tasud

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Institutsiooni heaks töötavate isikute kulud

— Jaotis 2.

Hooned, seadmed ja institutsiooni tegevuskulud

— Jaotis 3.

Euroopa andmekaitsenõukogu

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

X jagu. Euroopa välisteenistus

— Tulud

— Jaotis 4.

Erinevad liidu maksud ja saadaolevad summad

— Jaotis 5.

Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6.

Liidu kokkulepete ja programmidega seotud sisse- ja tagasimaksed

— Jaotis 7.

Intressid hilinenud maksete eest

— Jaotis 9.

Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1.

Peakorteri personal

— Jaotis 2.

Peakorteri hooned, seadmed ja tegevuskulud

— Jaotis 3.

Delegatsioonid

— Jaotis 10.

Muud kulud

— Personal

A.   SISSEJUHATUS JA ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu üldeelarve on dokument, kus on esitatud ja millega kiidetakse igal aastal heaks Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks vajalikuks peetavate tulude ja kulude kogusumma.

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastapõhisuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt.

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtte kohaselt peavad kõik liidu tulud ja kulud, mis on eelarvesse kirjendatud, olema koondatud ühte dokumenti.

Aastapõhisuse põhimõtte kohaselt võetakse eelarve vastu korraga üheks aastaks ning jooksvaks eelarveaastaks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid tuleb põhimõtteliselt kasutada selle aasta jooksul.

Tasakaalu põhimõtte kohaselt peab eelarveaastaks prognoositav tulu olema võrdne nimetatud aasta maksete assigneeringutega: laenu võtmine võimaliku eelarvepuudujäägi katmiseks ei sobi kokku omavahendite süsteemiga, mistõttu seda ei kiideta heaks.

Kooskõlas arvestusühiku põhimõttega koostatakse ja täidetakse eelarve eurodes ning raamatupidamisdokumendid esitatakse eurodes.

Kõikehõlmavuse põhimõtte kohaselt kaetakse maksete assigneeringute kogusumma kogutulust, välja arvatud piiratud arv tuluartikleid, mis on eraldatud konkreetsete kuluartiklite jaoks. Tulud ja kulud kirjendatakse eelarvesse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

Sihtotstarbelisuse põhimõte tähendab, et igal assigneeringul peab olema otstarve ja see tuleb eraldada konkreetseks eesmärgiks, et vältida assigneeringute segiminekut.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte on määratletud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetest lähtuvalt.

Eelarve koostatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega, mis tagab usaldusväärse teabe eelarve täitmise ja raamatupidamisaruannete kohta.

Eelarves kajastatakse assigneeringuid ja vahendeid otstarbe järgi (tegevuspõhine eelarvestamine), et suurendada läbipaistvust eelarve haldamisel lähtuvalt usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärkidest ning eeskätt tõhususest ja mõjususest.

Praeguses eelarves on kulud kinnitatud mahus 150 898 391 104 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 132 836 987 855 eurot maksete assigneeringutena, mis on võrreldes 2012. aasta eelarvega erinevus vastavalt +1,66 % ja –2,15 %.

Eelarve tulud moodustavad kokku 132 836 987 855 eurot. Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne sissenõudmismäär on 0,30 % (v.a Austria, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle sissenõudmismäärad on vastavalt 0,225 %, 0,15 %, 0,10 % and 0,10 %), samal ajal kui kogurahvatulul põhinevate omavahendite sissenõudmismäär on 0,7288 %. Traditsioonilised omavahendid (tolli- ja suhkrumaksud) annavad 14,12 % 2013. aasta eelarve vahenditest. Käibemaksupõhiste omavahendite panus on 11,31 % ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite panus 73,40 %. Käesoleva eelarveaasta muu tulu mahuks prognoositakse 1 548 967 007 eurot.

2013. aasta eelarve rahastamiseks vajatavad omavahendid moodustavad liikmesriikide kogurahvatulust kokku 0,98 %, jäädes seega allapoole 1,23 % suurust ülempiiri, mis arvestatakse, kasutades nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artikli 3 lõikes 1 esitatud meetodit (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

Meetod, mida kasutatakse 2013. aasta eelarve rahaliste vahendite arvutamiseks, on samm-sammult esitatud järgnevates tabelites.

ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

Assigneeringud, mis kaetakse eelarveaasta 2013 jooksul vastavalt nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artikli 1 sätetele

KULUD

Rubriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012 (1)

Muutus (protsentides)

1.

Jätkusuutlik kasv

59 085 022 097

60 287 086 467

–1,99

2.

Loodusvarade kaitse ja majandamine

57 484 414 991

58 044 868 674

–0,97

3.

Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 514 583 267

2 182 532 099

–30,60

4.

EL kui ülemaailmne partner

6 322 601 760

6 966 011 071

–9,24

5.

Haldus

8 430 365 740

8 277 736 996

+1,84

Kogukulu  (2)

132 836 987 855

135 758 235 307

–2,15


TULUD

Eelarverida

Eelarve 2013

Eelarve 2012 (3)

Muutus (protsentides)

Mitmesugused tulud (jaotised 4–9)

1 548 967 007

5 109 219 138

–69,68

Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast (peatükk 3 0, artikkel 3 0 0)

p.m.

1 496 968 014

Välistegevuse tagatisfondi ülejääkide tagastamisest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükk 3 0, artikkel 3 0 2)

p.m.

p.m.

Käibemaksust ja eelnevate eelarveaastate rahvamajanduse kogutoodangu / kogurahvatulu põhistest omavahenditest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükid 3 1 ja 3 2)

p.m.

497 328 000

Jaotiste 3–9 kogutulu

1 548 967 007

7 103 515 152

–78,19

Tollimaksude ja suhkrumaksude netosumma (peatükid 1 1 ja 1 2)

18 755 200 000

16 824 200 000

+11,48

Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel (tabelid 1 ja 2, peatükk 1 3)

15 029 949 025

14 546 298 300

+3,32

Lisaomavahenditest rahastatav osa (kogurahvatulul põhinevad omavahendid, tabel 3, peatükk 1 4)

97 502 871 823

97 284 221 855

+0,22

Assigneeringud, mis kaetakse otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklis 2 osutatud omavahenditest (4)

131 288 020 848

128 654 720 155

+2,05

Kogutulu  (5)

132 836 987 855

135 758 235 307

–2,15


TABEL 1

Ühtlustatud käibemaksubaaside piiristusmäära arvutus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b

Liikmesriik

1 % piiristamata käibemaksu arvestusbaasist

1 % kogurahvatulust

Piiristusmäär (protsentides)

1 % piiristusmääraga korrutatud kogurahvatulust

1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist (6)

Liikmesriigid, kus käibemaks on piiristatud

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

Belgia

1 690 557 000

3 973 060 000

50

1 986 530 000

1 690 557 000

 

Bulgaaria

190 547 000

403 363 000

50

201 681 500

190 547 000

 

Tšehhi Vabariik

679 066 000

1 488 457 000

50

744 228 500

679 066 000

 

Taani

1 011 507 000

2 603 724 000

50

1 301 862 000

1 011 507 000

 

Saksamaa

12 022 668 000

27 629 794 000

50

13 814 897 000

12 022 668 000

 

Eesti

82 284 000

168 961 000

50

84 480 500

82 284 000

 

Iirimaa

624 406 000

1 286 410 000

50

643 205 000

624 406 000

 

Kreeka

873 300 000

1 994 678 000

50

997 339 000

873 300 000

 

Hispaania

4 775 808 000

10 438 737 000

50

5 219 368 500

4 775 808 000

 

Prantsusmaa

9 831 724 000

21 490 884 000

50

10 745 442 000

9 831 724 000

 

Itaalia

6 621 706 000

16 175 934 000

50

8 087 967 000

6 621 706 000

 

Küpros

145 973 000

176 569 000

50

88 284 500

88 284 500

Küpros

Läti

72 561 000

221 358 000

50

110 679 000

72 561 000

 

Leedu

121 821 000

334 146 000

50

167 073 000

121 821 000

 

Luksemburg

246 521 000

325 255 000

50

162 627 500

162 627 500

Luksemburg

Ungari

400 384 000

1 018 984 000

50

509 492 000

400 384 000

 

Malta

48 396 000

62 058 000

50

31 029 000

31 029 000

Malta

Madalmaad

2 739 704 000

6 263 887 000

50

3 131 943 500

2 739 704 000

 

Austria

1 425 851 000

3 181 638 000

50

1 590 819 000

1 425 851 000

 

Poola

1 911 307 000

3 943 766 000

50

1 971 883 000

1 911 307 000

 

Portugal

781 760 000

1 637 391 000

50

818 695 500

781 760 000

 

Rumeenia

505 766 000

1 435 776 000

50

717 888 000

505 766 000

 

Sloveenia

182 040 000

356 425 000

50

178 212 500

178 212 500

Sloveenia

Slovakkia

256 580 000

733 238 000

50

366 619 000

256 580 000

 

Soome

943 700 000

2 078 819 000

50

1 039 409 500

943 700 000

 

Rootsi

1 848 128 000

4 235 344 000

50

2 117 672 000

1 848 128 000

 

Ühendkuningriik

9 654 893 000

20 118 338 000

50

10 059 169 000

9 654 893 000

 

Kokku

59 688 958 000

133 776 994 000

 

66 888 497 000

59 526 181 500

 


TABEL 2

Käibemaksupõhiste omavahendite jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b (peatükk 1 3)

Liikmesriik

1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist

Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne määr (7) (protsentides)

Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel

 

(1)

(2)

(3) = (1) × (2)

Belgia

1 690 557 000

0,300

507 167 100

Bulgaaria

190 547 000

0,300

57 164 100

Tšehhi Vabariik

679 066 000

0,300

203 719 800

Taani

1 011 507 000

0,300

303 452 100

Saksamaa

12 022 668 000

0,150

1 803 400 200

Eesti

82 284 000

0,300

24 685 200

Iirimaa

624 406 000

0,300

187 321 800

Kreeka

873 300 000

0,300

261 990 000

Hispaania

4 775 808 000

0,300

1 432 742 400

Prantsusmaa

9 831 724 000

0,300

2 949 517 200

Itaalia

6 621 706 000

0,300

1 986 511 800

Küpros

88 284 500

0,300

26 485 350

Läti

72 561 000

0,300

21 768 300

Leedu

121 821 000

0,300

36 546 300

Luksemburg

162 627 500

0,300

48 788 250

Ungari

400 384 000

0,300

120 115 200

Malta

31 029 000

0,300

9 308 700

Madalmaad

2 739 704 000

0,100

273 970 400

Austria

1 425 851 000

0,225

320 816 475

Poola

1 911 307 000

0,300

573 392 100

Portugal

781 760 000

0,300

234 528 000

Rumeenia

505 766 000

0,300

151 729 800

Sloveenia

178 212 500

0,300

53 463 750

Slovakkia

256 580 000

0,300

76 974 000

Soome

943 700 000

0,300

283 110 000

Rootsi

1 848 128 000

0,100

184 812 800

Ühendkuningriik

9 654 893 000

0,300

2 896 467 900

Kokku

59 526 181 500

 

15 029 949 025


TABEL 3

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite ühtse määra kindlaksmääramine ja jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c (peatükk 1 4)

Liikmesriik

1 % kogurahvatulust

Lisaomavahendite ühtne määr

Lisaomavahendid ühtse määra alusel

 

(1)

(2)

(3) = (1) × (2)

Belgia

3 973 060 000

 

2 895 750 221

Bulgaaria

403 363 000

 

293 989 644

Tšehhi Vabariik

1 488 457 000

 

1 084 856 430

Taani

2 603 724 000

 

1 897 714 696

Saksamaa

27 629 794 000

 

20 137 874 099

Eesti

168 961 000

 

123 146 606

Iirimaa

1 286 410 000

 

937 595 214

Kreeka

1 994 678 000

 

1 453 813 750

Hispaania

10 438 737 000

 

7 608 235 208

Prantsusmaa

21 490 884 000

 

15 663 552 046

Itaalia

16 175 934 000

 

11 789 770 216

Küpros

176 569 000

 

128 691 669

Läti

221 358 000

0,7288463 (8)

161 335 967

Leedu

334 146 000

 

243 541 088

Luksemburg

325 255 000

 

237 060 915

Ungari

1 018 984 000

 

742 682 754

Malta

62 058 000

 

45 230 746

Madalmaad

6 263 887 000

 

4 565 411 085

Austria

3 181 638 000

 

2 318 925 197

Poola

3 943 766 000

 

2 874 399 396

Portugal

1 637 391 000

 

1 193 406 430

Rumeenia

1 435 776 000

 

1 046 460 076

Sloveenia

356 425 000

 

259 779 055

Slovakkia

733 238 000

 

534 417 829

Soome

2 078 819 000

 

1 515 139 610

Rootsi

4 235 344 000

 

3 086 914 953

Ühendkuningriik

20 118 338 000

 

14 663 176 923

Kokku

133 776 994 000

 

97 502 871 823


TABEL 4

Madalamaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulu brutomaksete vähendamise arvutamine ja selle rahastamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 2 lõikele 5 (peatükk 1 6)

Liikmesriik

Brutomaksete vähendamine

Kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides

Brutomaksete vähendamisel kohaldatav kogurahvatulu baasmäär

Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamine

 

(1)

(2)

(3)

(4) = (1) + (3)

Belgia

 

2,97

25 706 523

25 706 523

Bulgaaria

 

0,30

2 609 842

2 609 842

Tšehhi Vabariik

 

1,11

9 630 626

9 630 626

Taani

 

1,95

16 846 635

16 846 635

Saksamaa

 

20,65

178 770 505

178 770 505

Eesti

 

0,13

1 093 213

1 093 213

Iirimaa

 

0,96

8 323 340

8 323 340

Kreeka

 

1,49

12 905 981

12 905 981

Hispaania

 

7,80

67 540 796

67 540 796

Prantsusmaa

 

16,06

139 050 482

139 050 482

Itaalia

 

12,09

104 661 652

104 661 652

Küpros

 

0,13

1 142 438

1 142 438

Läti

 

0,17

1 432 232

1 432 232

Leedu

 

0,25

2 161 994

2 161 994

Luksemburg

 

0,24

2 104 467

2 104 467

Ungari

 

0,76

6 593 038

6 593 038

Malta

 

0,05

401 528

401 528

Madalmaad

– 693 598 388

4,68

40 528 649

– 653 069 739

Austria

 

2,38

20 585 859

20 585 859

Poola

 

2,95

25 516 985

25 516 985

Portugal

 

1,22

10 594 260

10 594 260

Rumeenia

 

1,07

9 289 769

9 289 769

Sloveenia

 

0,27

2 306 144

2 306 144

Slovakkia

 

0,55

4 744 202

4 744 202

Soome

 

1,55

13 450 391

13 450 391

Rootsi

– 171 966 543

3,17

27 403 555

– 144 562 988

Ühendkuningriik

 

15,04

130 169 825

130 169 825

Kokku

– 865 564 931

100,—

865 564 931

0

ELi SKP hinnadeflaator eurodes (2012 aasta kevadine majandusprognoos):

a) 2004 EL 25 = 97,9307 / b) 2006 EL 25 = 102,2271 / c) 2006 EL 27 = 102,3225 / d) 2013EL 27 = 112,3768

Ühekordne maksevähendus Madalmaadele: 2013 aasta hindades:

605 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 693 598 388 eurot

Ühekordne maksevähendus Rootsile: 2013 aasta hindades:

150 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 171 966 543 eurot


TABEL 5

Ühendkuningriigi 2012. aasta eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 4 (peatükk 1 5)

Kirjeldus

Koefitsient (9) (%)

Summa

1.

Ühendkuningriigi osa (protsentides) nominaalses piiristamata käibemaksubaasis

15,2078

 

2.

Ühendkuningriigi osa (protsentides) laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukuludes

7,2969

 

3.

(1) – (2)

7,9109

 

4.

Eraldatud kogukulu

 

118 254 315 352

5.

Laienemisega seotud kulud (10) = (5a + 5b)

 

28 277 437 283

5a.

Ühinemiseelne kulu

 

3 082 696 513

5b.

Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud

 

25 194 740 770

6.

Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)

 

89 976 878 069

7.

Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) × (6) × 0,66

 

4 697 847 740

8.

Ühendkuningriigi kasu (11)

 

620 273 811

9.

Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)

 

4 077 573 929

10.

Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu (12)

 

5 148 759

11.

Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10)

 

4 072 425 170


Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 4 lõikele 2 ei tohi kõnealuse artikli lõike 1 punktis g osutatud Ühendkuningriigi täiendav sissemakse, mis tuleneb eraldatud kulude vähendamisest laienemisega seotud kulu võrra, ületada ajavahemikul 2007–2013 10 500 000 000 eurot 2004. aasta hindades. Vastavad summad on esitatud järgmises tabelis.

2007.–2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatavad korrigeerimised

Esialgse summa erinevus võrreldes 10,5 miljardi euro künnisega

(omavahendeid käsitlev otsus 2007 vs. omavahendeid käsitlev otsus 2000) eurodes

Erinevus jooksev- hindades

Erinevus 2004. aasta püsihindades

A)

2007. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

0

0

B)

2008. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

– 301 679 647

– 280 649 108

C)

2009. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–1 349 840 247

–1 275 338 491

D)

2010. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 117 969 550

–1 956 957 875

E)

2011. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 355 745 675

–2 144 599 880

F)

2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 528 825 389

–2 247 081 154

G)

Erinevused kokku = A + B + C + D + E + F

–8 654 060 508

–7 904 626 509


TABEL 6

Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise rahastamise (–4 072 425 170 eurot) arvutus (peatükk 1 5)

Liikmesriik

Vähendatud kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides

Osamaksed ilma Ühendkuningriiki arvestamata

Osamaksed ilma Saksamaad, Madalmaid, Austriat, Rootsit ja Ühendkuningriiki arvestamata

3/4 veerus 2 esitatud Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi osamaksetest

Veerg 4 esitatuna vastavalt veerule 3

Rahastamisaste

Korrigeerimine pärast rahastamisastme kohaldamist

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6) = (2) + (4) + (5)

(7)

Belgia

2,97

3,50

5,49

 

1,50

4,99

203 319 870

Bulgaaria

0,30

0,35

0,56

 

0,15

0,51

20 641 952

Tšehhi Vabariik

1,11

1,31

2,06

 

0,56

1,87

76 171 234

Taani

1,95

2,29

3,60

 

0,98

3,27

133 244 609

Saksamaa

20,65

24,31

0,—

–18,23

0,—

6,08

247 496 041

Eesti

0,13

0,15

0,23

 

0,06

0,21

8 646 516

Iirimaa

0,96

1,13

1,78

 

0,48

1,62

65 831 554

Kreeka

1,49

1,75

2,76

 

0,75

2,51

102 076 906

Hispaania

7,80

9,18

14,43

 

3,93

13,12

534 198 490

Prantsusmaa

16,06

18,91

29,70

 

8,10

27,01

1 099 788 009

Itaalia

12,09

14,23

22,36

 

6,09

20,33

827 797 416

Küpros

0,13

0,16

0,24

 

0,07

0,22

9 035 853

Läti

0,17

0,19

0,31

 

0,08

0,28

11 327 913

Leedu

0,25

0,29

0,46

 

0,13

0,42

17 099 797

Luksemburg

0,24

0,29

0,45

 

0,12

0,41

16 644 804

Ungari

0,76

0,90

1,41

 

0,38

1,28

52 146 128

Malta

0,05

0,05

0,09

 

0,02

0,08

3 175 795

Madalmaad

4,68

5,51

0,—

–4,13

0,—

1,38

56 109 257

Austria

2,38

2,80

0,—

–2,10

0,—

0,70

28 499 771

Poola

2,95

3,47

5,45

 

1,49

4,96

201 820 761

Portugal

1,22

1,44

2,26

 

0,62

2,06

83 792 876

Rumeenia

1,07

1,26

1,98

 

0,54

1,80

73 475 304

Sloveenia

0,27

0,31

0,49

 

0,13

0,45

18 239 917

Slovakkia

0,55

0,65

1,01

 

0,28

0,92

37 523 182

Soome

1,55

1,83

2,87

 

0,78

2,61

106 382 790

Rootsi

3,17

3,73

0,—

–2,79

0,—

0,93

37 938 425

Ühendkuningriik

15,04

0,—

0,—

 

0,—

0,—

0

Kokku

100,—

100,—

100,—

–27,26

27,26

100,—

4 072 425 170

Välja on arvutatud 15 komakohta.

TABEL 7

Üldeelarve rahastamise kokkuvõte (13) omavahendite liigi ja liikmesriigi kaupa

Liikmesriik

Traditsioonilised omavahendid

Käibemaksu- ja kogurahvatulu põhised omavahendid, k.a kohandused

Omavahendite kogusumma (14)

Suhkrumaksude netosumma (75 %)

Tollimaksude netosumma (75 %)

Tavapäraste omavahendite kogu netosumma (75 %)

Sissenõudmiskulud (25 % kogu traditsioonilistest omavahenditest) p.m.

Käibemaksupõhised omavahendid

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid

Madalmaade ja Rootsi kasuks tehtav vähendamine

Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

Liikmesriikide osamaksed kokku

Liikmesriigi osatähtsus osamaksete kogusummas (%)

 

(1)

(2)

(3) = (1) + (2)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9) = (5) + (6) + (7) + (8)

(10)

(11) = (3) + (9)

Belgia

6 600 000

1 871 900 000

1 878 500 000

626 166 667

507 167 100

2 895 750 221

25 706 523

203 319 870

3 631 943 714

3,23

5 510 443 714

Bulgaaria

400 000

62 200 000

62 600 000

20 866 667

57 164 100

293 989 644

2 609 842

20 641 952

374 405 538

0,33

437 005 538

Tšehhi Vabariik

3 400 000

246 200 000

249 600 000

83 200 000

203 719 800

1 084 856 430

9 630 626

76 171 234

1 374 378 090

1,22

1 623 978 090

Taani

3 400 000

373 500 000

376 900 000

125 633 333

303 452 100

1 897 714 696

16 846 635

133 244 609

2 351 258 040

2,09

2 728 158 040

Saksamaa

26 300 000

3 780 400 000

3 806 700 000

1 268 899 996

1 803 400 200

20 137 874 099

178 770 505

247 496 041

22 367 540 845

19,88

26 174 240 845

Eesti

0

25 000 000

25 000 000

8 333 333

24 685 200

123 146 606

1 093 213

8 646 516

157 571 535

0,14

182 571 535

Iirimaa

0

217 100 000

217 100 000

72 366 667

187 321 800

937 595 214

8 323 340

65 831 554

1 199 071 908

1,07

1 416 171 908

Kreeka

1 400 000

141 200 000

142 600 000

47 533 334

261 990 000

1 453 813 750

12 905 981

102 076 906

1 830 786 637

1,63

1 973 386 637

Hispaania

4 700 000

1 221 600 000

1 226 300 000

408 766 667

1 432 742 400

7 608 235 208

67 540 796

534 198 490

9 642 716 894

8,57

10 869 016 894

Prantsusmaa

30 900 000

2 034 500 000

2 065 400 000

688 466 667

2 949 517 200

15 663 552 046

139 050 482

1 099 788 009

19 851 907 737

17,64

21 917 307 737

Itaalia

4 700 000

1 799 100 000

1 803 800 000

601 266 667

1 986 511 800

11 789 770 216

104 661 652

827 797 416

14 708 741 084

13,07

16 512 541 084

Küpros

0

24 800 000

24 800 000

8 266 667

26 485 350

128 691 669

1 142 438

9 035 853

165 355 310

0,15

190 155 310

Läti

0

26 800 000

26 800 000

8 933 333

21 768 300

161 335 967

1 432 232

11 327 913

195 864 412

0,17

222 664 412

Leedu

800 000

55 000 000

55 800 000

18 600 000

36 546 300

243 541 088

2 161 994

17 099 797

299 349 179

0,27

355 149 179

Luksemburg

0

15 700 000

15 700 000

5 233 333

48 788 250

237 060 915

2 104 467

16 644 804

304 598 436

0,27

320 298 436

Ungari

2 000 000

119 800 000

121 800 000

40 600 000

120 115 200

742 682 754

6 593 038

52 146 128

921 537 120

0,82

1 043 337 120

Malta

0

10 800 000

10 800 000

3 600 000

9 308 700

45 230 746

401 528

3 175 795

58 116 769

0,05

68 916 769

Madalmaad

7 300 000

2 086 000 000

2 093 300 000

697 766 667

273 970 400

4 565 411 085

– 653 069 739

56 109 257

4 242 421 003

3,77

6 335 721 003

Austria

3 200 000

239 900 000

243 100 000

81 033 334

320 816 475

2 318 925 197

20 585 859

28 499 771

2 688 827 302

2,39

2 931 927 302

Poola

12 800 000

426 400 000

439 200 000

146 400 000

573 392 100

2 874 399 396

25 516 985

201 820 761

3 675 129 242

3,27

4 114 329 242

Portugal

200 000

136 500 000

136 700 000

45 566 667

234 528 000

1 193 406 430

10 594 260

83 792 876

1 522 321 566

1,35

1 659 021 566

Rumeenia

1 000 000

124 700 000

125 700 000

41 900 000

151 729 800

1 046 460 076

9 289 769

73 475 304

1 280 954 949

1,14

1 406 654 949

Sloveenia

0

81 800 000

81 800 000

27 266 667

53 463 750

259 779 055

2 306 144

18 239 917

333 788 866

0,30

415 588 866

Slovakkia

1 400 000

141 700 000

143 100 000

47 700 000

76 974 000

534 417 829

4 744 202

37 523 182

653 659 213

0,58

796 759 213

Soome

800 000

169 600 000

170 400 000

56 800 000

283 110 000

1 515 139 610

13 450 391

106 382 790

1 918 082 791

1,70

2 088 482 791

Rootsi

2 600 000

552 600 000

555 200 000

185 066 667

184 812 800

3 086 914 953

– 144 562 988

37 938 425

3 165 103 190

2,81

3 720 303 190

Ühendkuningriik

9 500 000

2 647 000 000

2 656 500 000

885 500 000

2 896 467 900

14 663 176 923

130 169 825

–4 072 425 170

13 617 389 478

12,10

16 273 889 478

Kokku

123 400 000

18 631 800 000

18 755 200 000

6 251 733 333

15 029 949 025

97 502 871 823

0

0

112 532 820 848

100,—

131 288 020 848

B.   TULUDE KOONDARVESTUS EELARVERUBRIIKIDE KAUPA

Jaotis

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

1

OMAVAHENDID

131 288 020 848

128 654 720 155

118 164 003 100,—

3

ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE

p.m.

1 994 296 014

6 370 047 475,72

4

INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD

1 278 186 868

1 312 344 852

1 206 807 562,37

5

INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

53 884 139

68 290 286

587 087 322,20

6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSAMAKSED JA TAGASIMAKSED

60 000 000

50 000 000

2 454 482 917,19

7

VIIVISED JA TRAHVID

123 000 000

3 648 000 000

1 182 868 266,22

8

LAENUTEHINGUD

3 696 000

384 000

858 312,—

9

MITMESUGUSED TULUD

30 200 000

30 200 000

33 793 060,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

132 836 987 855

135 758 235 307

129 999 948 015,70

JAOTIS 1

OMAVAHENDID

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 1 1

1 1 0

2005/2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 1

Suhkru laomaksud

p.m.

p.m.

839,—

1 1 3

Mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksud ning C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavad maksud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 7

Tootmismaks

123 400 000

123 400 000

122 682 977,95

1 1 8

Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad

p.m.

p.m.

0,—

1 1 9

Kvoodiületamise tasu

p.m.

p.m.

9 044 997,76

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

123 400 000

123 400 000

131 728 814,71

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud

18 631 800 000

16 700 800 000

16 645 989 074,77

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

18 631 800 000

16 700 800 000

16 645 989 074,77

PEATÜKK 1 3

1 3 0

Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b käibemaksust kogunevad omavahendid

15 029 949 025

14 546 298 300

14 076 620 541,64

 

PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA

15 029 949 025

14 546 298 300

14 076 620 541,64

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

97 502 871 823

97 284 221 855

87 259 205 936,16

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

97 502 871 823

97 284 221 855

87 259 205 936,16

PEATÜKK 1 5

1 5 0

Ühendkuningriigile otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklite 4 ja 5 kohaselt ette nähtud eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimine

0,—

0,—

51 857 520,20

 

PEATÜKK 1 5 — KOGUSUMMA

0,—

0,—

51 857 520,20

PEATÜKK 1 6

1 6 0

Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 5

0,—

0,—

–1 398 787,48

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

0,—

0,—

–1 398 787,48

 

Jaotis 1 — Kogusumma

131 288 020 848

128 654 720 155

118 164 003 100,—

PEATÜKK 1 1 —

SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A)

PEATÜKK 1 2 —

OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD

PEATÜKK 1 3 —

VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE B KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID

PEATÜKK 1 4 —

VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE C KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

PEATÜKK 1 5 —

EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMINE

PEATÜKK 1 6 —

MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE

PEATÜKK 1 1 — SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A)

1 1 0     2005/2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Suhkrusektori turgude ühise korraldusega sätestati, et suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootjad maksavad põhitoodangu- ja B-makse. Need maksud olid ette nähtud turgude toetamiseks tehtud kulude katmiseks. Praegu artiklisse kantud summad tulenevad varem kehtestatud maksude korrigeerimisest. 2007/2008. turustusaasta ja järgnevate aastate maksud kantakse käesoleva peatüki artiklisse 1 1 7 kui „tootmismaks”.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2001, 19. juuni 2001, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

0,—

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 0 – kokku

p.m.

p.m.

0,—

1 1 1     Suhkru laomaksud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

839,—

Märkused

Artikkel hõlmab uute liikmesriikide sissenõutud tulusid suhkru üleliigse laoseisu mittekõrvaldamise eest komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 60/2004 (millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 9, 15.1.2004, lk 8)) tähenduses.

Artikkel hõlmab ka tulusid, mis tekkisid järelejäänud suhkrulaomaksust pärast laomaksu kaotamist nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1).

Lisaks hõlmab artikkel tasumata summasid, mis tuleb tasuda vastavalt komisjoni 13. jaanuari 1982. aasta määruse (EMÜ) nr 65/82 (milles sätestatakse suhkru järgmisesse turustusaastasse ülekandmise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 9, 14.1.1982, lk 14)) artiklile 5, juhul kui ei täideta üle kantud suhkru ladustamise kohustust, ja summasid, mis tuleb tasuda vastavalt nõukogu 30. juuni 1981. aasta määrusele (EMÜ) nr 1789/81 (millega kehtestatakse suhkrusektori miinimumvarude süsteemi käsitlevad üldised eeskirjad (EÜT L 177, 1.7.1981, lk 39)), juhul kui ei täideta suhkrusektori miinimumvarude süsteemi käsitlevaid üldisi eeskirju.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

p.m.

p.m.

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

0,—

Eesti

p.m.

p.m.

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

839,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

p.m.

p.m.

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

p.m.

p.m.

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

p.m.

p.m.

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 1 – kokku

p.m.

p.m.

839,—

1 1 3     Mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksud ning C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavad maksud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Summad, mis vastavad mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksudele. Need sisaldavad ka C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavaid makse.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2670/81, 14. september 1981, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad kvooti ületava suhkrutoodangu kohta (EÜT L 262, 16.9.1981, lk 14).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

0,—

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 3 – kokku

p.m.

p.m.

0,—

1 1 7     Tootmismaks

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

123 400 000

123 400 000

122 682 977,95

Märkused

Suhkrusektori turgude ühise korralduse kohaselt tuleb suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvatel ettevõtjatel maksta tootmismaksu.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 16.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 952/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (ELT L 178, 1.7.2006, lk 39).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), eriti artikkel 51.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

6 600 000

6 600 000

6 601 725,90

Bulgaaria

400 000

400 000

401 391,—

Tšehhi Vabariik

3 400 000

3 400 000

3 368 702,50

Taani

3 400 000

3 400 000

3 349 918,58

Saksamaa

26 300 000

26 300 000

26 339 173,20

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

1 400 000

1 400 000

1 428 318,—

Hispaania

4 700 000

4 700 000

5 007 013,25

Prantsusmaa

30 900 000

30 900 000

30 933 280,80

Itaalia

4 700 000

4 700 000

3 962 693,25

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

800 000

800 000

812 268,—

Luksemburg

0,—

Ungari

2 000 000

2 000 000

1 960 882,82

Malta

0,—

Madalmaad

7 300 000

7 300 000

7 243 992,—

Austria

3 200 000

3 200 000

3 159 246,60

Poola

12 800 000

12 800 000

12 887 983,45

Portugal

200 000

200 000

56 250,—

Rumeenia

1 000 000

1 000 000

832 566,95

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

1 400 000

1 400 000

1 317 300,75

Soome

800 000

800 000

728 991,—

Rootsi

2 600 000

2 600 000

2 731 320,41

Ühendkuningriik

9 500 000

9 500 000

9 559 959,49

Artikkel 1 1 7 – kokku

123 400 000

123 400 000

122 682 977,95

1 1 8     Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 58 kohaselt ettevõtjatele eraldatud suhkru lisakvoot ja isoglükoosi täiendav kvoot maksustatakse ühekordse summaga.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 8 ja artikli 9 lõiked 2 ja 3.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 952/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (ELT L 178, 1.7.2006, lk 39).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

p.m.

p.m.

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

0,—

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

p.m.

p.m.

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 8 – kokku

p.m.

p.m.

0,—

1 1 9     Kvoodiületamise tasu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

9 044 997,76

Märkused

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 64 kehtestavad kvoodiületamise tasu liikmesriigid ja nõuavad selle sisse asjaomastelt nende territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 15.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 967/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 176, 30.6.2006, lk 22).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

p.m.

p.m.

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

313 959,02

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

762 760,13

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

7 371 200,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

6 629,62

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

590 448,99

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

p.m.

p.m.

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 9 – kokku

p.m.

p.m.

9 044 997,76

PEATÜKK 1 2 — OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD

1 2 0     Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

18 631 800 000

16 700 800 000

16 645 989 074,77

Märkused

Tollimaksude käsitamine ühiste kulude rahastamiseks mõeldud omavahenditena tuleneb loogiliselt kaupade vabast liikumisest liidus. Artikkel võib sisaldada impordimakse, lisatasusid, täiendavaid summasid ja hüvitissummasid, lisasummasid ja lisaelemente, ühise tollitariifistiku maksumäärasid ja muid tollimakse, mille Euroopa Liidu institutsioonid on kehtestanud või kehtestavad kolmandate riikidega kauplemise suhtes, ning endise Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

1 871 900 000

1 617 018 333

1 574 447 893,09

Bulgaaria

62 200 000

51 282 852

48 731 825,96

Tšehhi Vabariik

246 200 000

217 147 869

216 910 693,97

Taani

373 500 000

328 796 882

324 203 012,79

Saksamaa

3 780 400 000

3 406 524 926

3 428 895 307,98

Eesti

25 000 000

21 856 714

21 895 275,18

Iirimaa

217 100 000

198 413 543

199 751 597,81

Kreeka

141 200 000

132 843 402

139 588 534,33

Hispaania

1 221 600 000

1 115 070 864

1 165 153 480,20

Prantsusmaa

2 034 500 000

1 669 058 128

1 528 031 533,13

Itaalia

1 799 100 000

1 668 963 510

1 737 777 723,97

Küpros

24 800 000

20 342 829

24 633 514,39

Läti

26 800 000

23 086 745

22 564 755,68

Leedu

55 000 000

46 362 726

43 764 438,14

Luksemburg

15 700 000

14 381 907

14 292 014,—

Ungari

119 800 000

99 537 934

99 025 060,64

Malta

10 800 000

9 934 870

10 140 238,05

Madalmaad

2 086 000 000

1 879 677 368

1 928 401 712,57

Austria

239 900 000

197 372 747

186 334 539,40

Poola

426 400 000

352 924 423

339 098 482,82

Portugal

136 500 000

121 300 029

134 916 744,20

Rumeenia

124 700 000

108 810 479

109 052 763,07

Sloveenia

81 800 000

73 044 948

74 191 737,85

Slovakkia

141 700 000

120 826 940

116 072 031,97

Soome

169 600 000

149 117 665

151 648 198,66

Rootsi

552 600 000

484 159 322

464 202 323,36

Ühendkuningriik

2 647 000 000

2 572 942 045

2 542 263 641,56

Artikkel 1 2 0 – kokku

18 631 800 000

16 700 800 000

16 645 989 074,77

PEATÜKK 1 3 — VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE B KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID

1 3 0     Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b käibemaksust kogunevad omavahendid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

15 029 949 025

14 546 298 300

14 076 620 541,64

Märkused

Kõikide liikmesriikide jaoks kehtiv, vastavalt liidu eeskirjadele kindlaks määratud ühtlustatud arvessevõetava käibemaksubaasi suhtes kohaldatav ühtne määr on 0,30 %. Nimetatud eesmärgil arvesse võetav arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50 % kogurahvatulust. Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmise määraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt b ja lõige 4.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

507 167 100

492 601 800

488 276 100,—

Bulgaaria

57 164 100

53 834 700

50 703 900,03

Tšehhi Vabariik

203 719 800

193 612 500

200 237 602,10

Taani

303 452 100

297 384 600

289 227 655,08

Saksamaa

1 803 400 200

1 748 253 000

1 653 923 250,—

Eesti

24 685 200

23 641 500

21 597 900,—

Iirimaa

187 321 800

185 366 100

190 045 350,—

Kreeka

261 990 000

268 480 800

305 838 000,—

Hispaania

1 432 742 400

1 437 471 000

1 577 470 500,—

Prantsusmaa

2 949 517 200

2 862 885 900

2 797 328 100,—

Itaalia

1 986 511 800

1 958 027 700

1 727 718 300,—

Küpros

26 485 350

25 856 250

26 898 000,—

Läti

21 768 300

20 683 200

18 529 530,70

Leedu

36 546 300

34 265 700

35 444 400,—

Luksemburg

48 788 250

46 604 700

47 477 700,—

Ungari

120 115 200

104 292 000

127 082 176,26

Malta

9 308 700

8 928 450

9 148 950,—

Madalmaad

273 970 400

268 334 100

276 720 999,96

Austria

320 816 475

312 221 700

296 038 350,—

Poola

573 392 100

515 659 500

529 165 756,44

Portugal

234 528 000

235 144 500

246 720 750,—

Rumeenia

151 729 800

146 559 300

138 828 489,65

Sloveenia

53 463 750

52 206 000

54 279 000,—

Slovakkia

76 974 000

75 223 500

64 378 800,—

Soome

283 110 000

272 974 500

251 985 600,—

Rootsi

184 812 800

177 296 700

166 480 169,51

Ühendkuningriik

2 896 467 900

2 728 488 600

2 485 075 211,91

Artikkel 1 3 0 – kokku

15 029 949 025

14 546 298 300

14 076 620 541,64

PEATÜKK 1 4 — VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE C KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

1 4 0     Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

97 502 871 823

97 284 221 855

87 259 205 936,16

Märkused

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid on lisaomavahendid, millest kaetakse kulud, mida ei ole võimalik rahastada asjaomase aasta traditsioonilistest omavahenditest, käibemaksupõhistest omavahenditest ja muudest tuludest. Seega hoiab kogurahvatulul põhinevate omavahendite olemasolu Euroopa Liidu üldeelarve alati ex ante tasakaalus.

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite sissenõudmismäär kehtestatakse vastavalt eelarve kuludele, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest (käibemaksupõhised maksed, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud). Seda sissenõudmismäära kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes.

Liikmesriikide kogurahvatulu suhtes kohaldatav määr käesoleval eelarveaastal on 0,7288 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt c.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

2 895 750 221

2 900 914 595

2 551 066 177,96

Bulgaaria

293 989 644

290 309 850

255 205 041,99

Tšehhi Vabariik

1 084 856 430

1 060 359 740

982 009 469,32

Taani

1 897 714 696

1 916 285 232

1 695 800 977,30

Saksamaa

20 137 874 099

20 189 170 789

18 015 507 359,04

Eesti

123 146 606

119 901 016

101 212 404,96

Iirimaa

937 595 214

948 017 408

873 866 919,96

Kreeka

1 453 813 750

1 509 513 772

1 500 777 281,96

Hispaania

7 608 235 208

7 832 364 178

7 271 600 414,04

Prantsusmaa

15 663 552 046

15 709 240 443

14 023 354 543,—

Itaalia

11 789 770 216

11 922 352 958

10 865 931 276,—

Küpros

128 691 669

130 214 700

123 682 439,04

Läti

161 335 967

158 557 124

129 216 133,93

Leedu

243 541 088

236 036 287

200 238 365,25

Luksemburg

237 060 915

234 706 001

218 312 058,04

Ungari

742 682 754

663 799 227

678 619 318,59

Malta

45 230 746

44 964 581

42 068 721,04

Madalmaad

4 565 411 085

4 596 562 680

4 222 386 866,—

Austria

2 318 925 197

2 330 821 606

2 018 923 380,96

Poola

2 874 399 396

2 653 451 897

2 485 241 391,53

Portugal

1 193 406 430

1 215 218 351

1 134 471 860,96

Rumeenia

1 046 460 076

1 041 985 020

865 691 994,47

Sloveenia

259 779 055

262 914 717

249 585 809,96

Slovakkia

534 417 829

529 977 419

473 926 799,96

Soome

1 515 139 610

1 512 918 428

1 331 002 925,—

Rootsi

3 086 914 953

3 066 857 414

2 696 961 652,49

Ühendkuningriik

14 663 176 923

14 206 806 422

12 252 544 353,41

Artikkel 1 4 0 – kokku

97 502 871 823

97 284 221 855

87 259 205 936,16

PEATÜKK 1 5 — EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMINE

1 5 0     Ühendkuningriigile otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklite 4 ja 5 kohaselt ette nähtud eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

0,—

0,—

51 857 520,20

Märkused

Ühendkuningriigi kasuks kohaldatav eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise mehhanism (Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine) kehtestati Euroopa Ülemkogu Fontainebleau kohtumisel (1984. aasta juunis) ja selle tulemusel vastu võetud omavahendeid käsitleva 1985. aasta otsusega. Mehhanismi eesmärk on vähendada Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatust tema poolt liidule tehtavate maksete vähendamise kaudu.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artiklid 4 ja 5.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

203 319 870

198 203 463

185 512 958,04

Bulgaaria

20 641 952

19 835 268

18 558 453,—

Tšehhi Vabariik

76 171 234

72 448 521

71 220 198,73

Taani

133 244 609

130 929 180

123 357 326,82

Saksamaa

247 496 041

241 497 563

230 537 205,—

Eesti

8 646 516

8 192 174

7 360 143,—

Iirimaa

65 831 554

64 772 790

63 547 406,04

Kreeka

102 076 906

103 136 734

109 136 186,04

Hispaania

534 198 490

535 142 160

528 789 146,04

Prantsusmaa

1 099 788 009

1 073 325 585

1 019 775 186,—

Itaalia

827 797 416

814 588 491

790 168 077,—

Küpros

9 035 853

8 896 851

8 994 159,—

Läti

11 327 913

10 833 332

9 406 000,41

Leedu

17 099 797

16 127 055

14 561 289,01

Luksemburg

16 644 804

16 036 164

15 875 604,—

Ungari

52 146 128

45 353 733

48 420 485,05

Malta

3 175 795

3 072 181

3 059 228,04

Madalmaad

56 109 257

54 982 877

54 032 187,—

Austria

28 499 771

27 880 676

25 835 351,04

Poola

201 820 761

181 295 704

178 037 184,55

Portugal

83 792 876

83 029 154

82 498 538,04

Rumeenia

73 475 304

71 193 078

62 683 549,95

Sloveenia

18 239 917

17 963 510

18 149 823,96

Slovakkia

37 523 182

36 210 428

34 463 850,—

Soome

106 382 790

103 369 355

96 790 233,—

Rootsi

37 938 425

36 684 944

34 489 444,44

Ühendkuningriik

–4 072 425 170

–3 975 000 971

–3 783 401 693,—

Artikkel 1 5 0 – kokku

0

0

51 857 520,20

PEATÜKK 1 6 — MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE

1 6 0     Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 5

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

0,—

0,—

–1 398 787,48

Märkused

Üksnes ajavahemikul 2007–2013 vähendatakse Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevaid aastaseid brutomakseid vastavalt 605 000 000 euro ja 150 000 000 euro võrra, väljendatuna 2004. aasta hindades. Kõnealused summad kohandatakse jooksevhindadega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikli 10 lõige 9.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõige 5.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

25 706 523

25 260 463

24 197 489,04

Bulgaaria

2 609 842

2 527 948

2 420 682,01

Tšehhi Vabariik

9 630 626

9 233 356

9 309 591,79

Taani

16 846 635

16 686 549

16 086 232,73

Saksamaa

178 770 505

175 802 420

170 881 511,04

Eesti

1 093 213

1 044 069

960 024,96

Iirimaa

8 323 340

8 255 106

8 288 841,96

Kreeka

12 905 981

13 144 481

14 235 240,96

Hispaania

67 540 796

68 202 334

68 972 916,—

Prantsusmaa

139 050 482

136 792 269

133 014 960,96

Itaalia

104 661 652

103 816 968

103 066 026,—

Küpros

1 142 438

1 133 878

1 173 158,04

Läti

1 432 232

1 380 677

1 225 783,36

Leedu

2 161 994

2 055 347

1 899 309,96

Luksemburg

2 104 467

2 043 763

2 070 743,04

Ungari

6 593 038

5 780 203

6 421 903,76

Malta

401 528

391 541

399 032,04

Madalmaad

– 653 069 739

– 638 798 259

– 624 989 585,04

Austria

20 585 859

20 296 231

19 149 984,—

Poola

25 516 985

23 105 618

23 514 717,29

Portugal

10 594 260

10 581 828

10 760 744,04

Rumeenia

9 289 769

9 073 354

8 205 141,87

Sloveenia

2 306 144

2 289 398

2 367 383,04

Slovakkia

4 744 202

4 614 915

4 495 311,96

Soome

13 450 391

13 174 128

12 624 890,04

Rootsi

– 144 562 988

– 141 598 022

– 138 333 322,59

Ühendkuningriik

130 169 825

123 709 437

116 182 500,26

Artikkel 1 6 0 – kokku

0

0

–1 398 787,48

JAOTIS 3

ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast

p.m.

1 496 968 014

4 539 394 282,77

3 0 2

Välistegevuse tagatisfondi ülejäägi tagasimaksmisest tulenevad omavahendite ülejäägid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

p.m.

1 496 968 014

4 539 394 282,77

PEATÜKK 3 1

3 1 0

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel

3 1 0 3

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel

p.m.

217 596 000

722 281 620,61

 

Artikkel 3 1 0 — Kogusumma

p.m.

217 596 000

722 281 620,61

 

PEATÜKK 3 1 — KOGUSUMMA

p.m.

217 596 000

722 281 620,61

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

3 2 0 3

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

p.m.

279 732 000

1 155 085 183,84

 

Artikkel 3 2 0 — Kogusumma

p.m.

279 732 000

1 155 085 183,84

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

p.m.

279 732 000

1 155 085 183,84

PEATÜKK 3 4

3 4 0

Teatavate liikmesriikide vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest kõrvalejäämise mõjust tulenev korrektsioon

p.m.

p.m.

– 282 578,19

 

PEATÜKK 3 4 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

– 282 578,19

PEATÜKK 3 5

3 5 0

Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

3 5 0 4

Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

p.m.

0,—

–46 431 033,31

 

Artikkel 3 5 0 — Kogusumma

p.m.

0,—

–46 431 033,31

 

PEATÜKK 3 5 — KOGUSUMMA

p.m.

0,—

–46 431 033,31

PEATÜKK 3 6

3 6 0

Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

3 6 0 4

Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 3 6 0 — Kogusumma

p.m.

0,—

0,—

 

PEATÜKK 3 6 — KOGUSUMMA

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

p.m.

1 994 296 014

6 370 047 475,72

PEATÜKK 3 0 —

KASUTATAV ÜLEJÄÄK EELMISEST EELARVEAASTAST

PEATÜKK 3 1 —

MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

PEATÜKK 3 2 —

MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6, 7 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU / RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

PEATÜKK 3 4 —

TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA TEATAVATEST POLIITIKAVALDKONDADEST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEV KORREKTSIOON

PEATÜKK 3 5 —

ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE LÕPLIKU ARVESTUSE TULEMUS

PEATÜKK 3 6 —

ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE VAHEARVESTUSE TULEMUS

PEATÜKK 3 0 — KASUTATAV ÜLEJÄÄK EELMISEST EELARVEAASTAST

3 0 0     Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

1 496 968 014

4 539 394 282,77

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kantakse iga eelarveaasta jääk, kas ülejääk või puudujääk, tulu või kuluna järgneva aasta eelarvesse.

Tulude ja kulude asjakohased esialgsed eelarvestused kirjendatakse eelarvemenetluse käigus eelarvesse, kasutades vajaduse korral kirjalikku muutmisettepanekut, mis esitatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 39. Need koostatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 15 sätestatud põhimõtete alusel.

Pärast eelarveaasta raamatupidamisarvestuse sulgemist kantakse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarvega, mille komisjon peab esitama 15 päeva jooksul pärast esialgse raamatupidamisaruande esitamist.

Puudujääk kirjendatakse III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 27 02 01.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikkel 7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikkel 18.

3 0 2     Välistegevuse tagatisfondi ülejäägi tagasimaksmisest tulenevad omavahendite ülejäägid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 artiklitele 3 ja 4 kantakse artiklisse välistegevuse tagatisfondi ülejäägid, mis tekivad pärast sihtsumma saavutamist.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, 25. mai 2009, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eriti selle artikli 7 lõige 2.

PEATÜKK 3 1 — MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

3 1 0     Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel

3 1 0 3   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

217 596 000

722 281 620,61

Märkused

Vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõikele 1 saadavad liikmesriigid enne 31. juulit komisjonile aruande eelmise kalendriaasta käibemaksu-omavahendite baasi kogusumma kohta.

Selle aruande põhjal vastavalt liidu eeskirjadele arvutatud summa kantakse asjaomase liikmesriigi puhul deebetisse, eelnenud eelarveaasta jooksul tegelikult tehtud kaksteist makset aga kreeditisse. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid saldo kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1 nimetatud komisjoni kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Kui komisjoni kontrolli tulemusena tehakse eespool nimetatud aruandesse vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artiklile 9 parandus ja/või eelnenud eelarveaastate kogurahvatulu muutub viisil, mis toob kaasa käibemaksu-omavahendite baasi piiristamise, korrigeeritakse käibemaksu-omavahendite saldot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89, 29. mai 1989, käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti selle artikli 10 lõiked 4, 5 ja 8.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

–16 821 000

28 248 185,26

Bulgaaria

p.m.

– 996 000

493 743,83

Tšehhi Vabariik

p.m.

– 174 000

7 449 176,38

Taani

p.m.

–4 212 000

2 076 879,75

Saksamaa

p.m.

53 626 000

17 568 295,03

Eesti

p.m.

– 630 000

1 255 001,79

Iirimaa

p.m.

5 741 000

3 468 761,62

Kreeka

p.m.

–52 894 000

–27 207 676,22

Hispaania

p.m.

– 124 891 000

386 936 162,77

Prantsusmaa

p.m.

14 165 000

119 302 438,91

Itaalia

p.m.

336 619 000

84 125 027,89

Küpros

p.m.

44 000

66 837,58

Läti

p.m.

1 369 000

–2 670 657,77

Leedu

p.m.

2 419 000

–7 590 645,48

Luksemburg

p.m.

–5 720 000

– 808 338,16

Ungari

p.m.

–22 336 000

–10 460 626,65

Malta

p.m.

382 000

305 970,96

Madalmaad

p.m.

–11 027 000

13 622 917,50

Austria

p.m.

13 880 000

10 021 395,93

Poola

p.m.

210 000

–2 117 333,16

Portugal

p.m.

122 000

52 549 013,—

Rumeenia

p.m.

3 233 000

–47 274,28

Sloveenia

p.m.

– 350 000

451 073,36

Slovakkia

p.m.

8 727 000

–4 424 287,31

Soome

p.m.

4 468 000

14 960 274,81

Rootsi

p.m.

7 649 000

6 645 887,98

Ühendkuningriik

p.m.

4 993 000

28 061 415,29

Punkt 3 1 0 3 – kokku

p.m.

217 596 000

722 281 620,61

PEATÜKK 3 2 — MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6, 7 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU / RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

3 2 0     Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

3 2 0 3   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

279 732 000

1 155 085 183,84

Märkused

Vastavalt arvandmetele, mille liikmesriigid on määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitanud eelnenud eelarveaasta kogurahvatulu kogusumma ja selle komponentide kohta, arvutatakse vastavalt liidu eeskirjadele summa, mis kantakse asjaomase liikmesriigi puhul deebetisse, nimetatud eelarveaasta jooksul tehtud kaksteist makset kantakse aga kreeditisse.

Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid saldo kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Kui määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud varasemate eelarveaastate kogurahvatulus / sisemajanduse koguproduktis tehakse muudatus, korrigeeritakse asjaomase liikmesriigi puhul määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõike 7 kohaselt kindlaks määratud saldot, arvestades määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikleid 4 ja 5.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikli 10 lõiked 6, 7 ja 8.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

50 377 000

75 090 848,28

Bulgaaria

p.m.

4 961 000

18 780 019,26

Tšehhi Vabariik

p.m.

26 971 000

187 940 253,96

Taani

p.m.

49 367 000

8 756 363,25

Saksamaa

p.m.

414 891 000

– 413 112 131,18

Eesti

p.m.

1 420 000

5 607 059,31

Iirimaa

p.m.

30 334 000

12 641 677,11

Kreeka

p.m.

– 145 806 000

– 125 366 408,35

Hispaania

p.m.

–59 671 000

80 167 959,41

Prantsusmaa

p.m.

64 017 000

5 652 988,38

Itaalia

p.m.

– 126 290 000

832 541 650,20

Küpros

p.m.

200 000

– 259 300,87

Läti

p.m.

11 385 000

4 363 908,98

Leedu

p.m.

2 568 000

13 405 135,44

Luksemburg

p.m.

–27 121 000

–3 302 114,04

Ungari

p.m.

–18 994 000

–12 525 899,86

Malta

p.m.

1 812 000

1 448 859,98

Madalmaad

p.m.

–95 839 000

–7 046 685,31

Austria

p.m.

58 625 000

130 156 774,28

Poola

p.m.

–20 329 000

8 342 621,37

Portugal

p.m.

102 906 000

72 761 794,65

Rumeenia

p.m.

75 334 000

36 131 959,43

Sloveenia

p.m.

– 219 000

2 220 662,26

Slovakkia

p.m.

–5 779 000

795 829,91

Soome

p.m.

–43 539 000

104 522 069,29

Rootsi

p.m.

79 194 000

100 732 942,07

Ühendkuningriik

p.m.

– 151 043 000

14 636 346,63

Punkt 3 2 0 3 – kokku

p.m.

279 732 000

1 155 085 183,84

PEATÜKK 3 4 — TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA TEATAVATEST POLIITIKAVALDKONDADEST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEV KORREKTSIOON

3 4 0     Teatavate liikmesriikide vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest kõrvalejäämise mõjust tulenev korrektsioon

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

– 282 578,19

Märkused

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes käsitleva protokolli artiklile 5 ei vastuta nimetatud liikmesriigid finantstagajärgede eest, mis tulenevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest, välja arvatud nende valdkondadega seotud halduskulude puhul. Seega võidakse korrigeerida nende riikide omavahendite makseid aastate osas, mil nad nimetatud poliitikavaldkondades ei osale.

Iga liikmesriigi osa korrigeerimismehhanismis arvutatakse asjaomasest meetmest või poliitikavaldkonnast tulenevate eelarve kulude põhjal proportsionaalselt eelnenud aasta kogurahvatulu kogusumma ja selle komponentidega, mis liikmesriigid on esitanud nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) artikli 2 lõike 2 kohaselt (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

Komisjon määrab kindlaks iga liikmesriigi saldo ja teatab talle sellest piisavalt aegsasti, et ta saaks vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklile 10a kanda detsembrikuu esimesel tööpäeval saldo kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti selle artikkel 10a.

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokoll Taani seisukoha kohta, eriti selle artikkel 3, ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokoll Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes, eriti selle artikkel 5.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

1 149 280,38

Bulgaaria

p.m.

p.m.

111 890,26

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

439 227,25

Taani

p.m.

p.m.

–3 315 728,36

Saksamaa

p.m.

p.m.

8 039 873,04

Eesti

p.m.

p.m.

43 316,88

Iirimaa

p.m.

p.m.

–2 086 915,62

Kreeka

p.m.

p.m.

704 697,94

Hispaania

p.m.

p.m.

3 301 509,21

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

6 272 302,46

Itaalia

p.m.

p.m.

4 935 887,68

Küpros

p.m.

p.m.

53 725,57

Läti

p.m.

p.m.

59 378,60

Leedu

p.m.

p.m.

86 633,15

Luksemburg

p.m.

p.m.

91 255,07

Ungari

p.m.

p.m.

262 376,96

Malta

p.m.

p.m.

18 028,57

Madalmaad

p.m.

p.m.

1 859 341,94

Austria

p.m.

p.m.

907 266,74

Poola

p.m.

p.m.

963 277,03

Portugal

p.m.

p.m.

532 096,02

Rumeenia

p.m.

p.m.

371 521,33

Sloveenia

p.m.

p.m.

111 205,36

Slovakkia

p.m.

p.m.

207 113,37

Soome

p.m.

p.m.

584 454,38

Rootsi

p.m.

p.m.

1 164 142,90

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

–27 149 736,30

Artikkel 3 4 0 – kokku

p.m.

p.m.

– 282 578,19

PEATÜKK 3 5 — ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE LÕPLIKU ARVESTUSE TULEMUS

3 5 0     Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

3 5 0 4   Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

0,—

–46 431 033,31

Märkused

Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus.

2011. aasta andmed vastavad Ühendkuningriigi 2007. aasta eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemusele ning 2006. aasta lõplikule ajakohastamisele.

2012. aasta andmed vastavad Ühendkuningriigi 2008. aasta eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemusele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/597/EÜ, Euratom 29. september 2000, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42), eriti selle artiklid 4 ja 5.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti selle artiklid 4 ja 5.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

–2 436 633

–8 048 641,92

Bulgaaria

p.m.

1 220 806

– 206 211,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

1 690 027

3 347 606,79

Taani

p.m.

–3 876 276

–11 234 208,90

Saksamaa

p.m.

–4 774 265

–12 248 421,96

Eesti

p.m.

47 930

–1 365 231,—

Iirimaa

p.m.

492 015

–10 814 067,96

Kreeka

p.m.

–4 953 249

–16 084 340,04

Hispaania

p.m.

–5 638 762

–41 096 144,04

Prantsusmaa

p.m.

–19 594 776

–53 860 120,92

Itaalia

p.m.

8 439 585

–72 263 136,—

Küpros

p.m.

– 497 841

– 463 799,98

Läti

p.m.

– 254 104

– 376 724,74

Leedu

p.m.

318 425

– 607 506,—

Luksemburg

p.m.

– 714 690

– 885 867,—

Ungari

p.m.

–1 193 752

–1 392 527,31

Malta

p.m.

–66 212

– 126 186,96

Madalmaad

p.m.

– 305 503

–3 320 143,92

Austria

p.m.

– 238 031

–1 858 687,92

Poola

p.m.

–2 645 902

4 656 538,98

Portugal

p.m.

2 383 572

– 898 938,—

Rumeenia

p.m.

1 233 079

4 182 315,73

Sloveenia

p.m.

39 130

– 220 740,—

Slovakkia

p.m.

– 868 292

2 462 865,19

Soome

p.m.

2 996 972

–9 671 119,08

Rootsi

p.m.

–1 526 708

–1 495 196,45

Ühendkuningriik

p.m.

30 723 455

187 457 601,10

Punkt 3 5 0 4 – kokku

p.m.

0

–46 431 033,31

PEATÜKK 3 6 — ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE VAHEARVESTUSE TULEMUS

3 6 0     Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

3 6 0 4   Ühendkuningriigi eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Punkt kajastab enne Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise lõplikku arvestust tehtud viimase vahearvestuse ja varem eelarvesse kantud korrigeerimise erinevust.

2012. aasta andmed vastavad Ühendkuningriigi 2010. aasta eelarve tasakaalustamatuse korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemusele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti selle artiklid 4 ja 5.

Liikmesriik

Eelarve 2013

Eelarve 2012

2011. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

–7 206 164

0,—

Bulgaaria

p.m.

– 874 899

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

–1 231 077

0,—

Taani

p.m.

–5 756 244

0,—

Saksamaa

p.m.

–12 395 478

0,—

Eesti

p.m.

– 159 399

0,—

Iirimaa

p.m.

–4 114 974

0,—

Kreeka

p.m.

–10 261 013

0,—

Hispaania

p.m.

–31 026 737

0,—

Prantsusmaa

p.m.

–53 804 546

0,—

Itaalia

p.m.

–44 693 441

0,—

Küpros

p.m.

– 988 357

0,—

Läti

p.m.

230 629

0,—

Leedu

p.m.

– 468 727

0,—

Luksemburg

p.m.

–1 321 483

0,—

Ungari

p.m.

–4 025 268

0,—

Malta

p.m.

– 289 108

0,—

Madalmaad

p.m.

–3 588 342

0,—

Austria

p.m.

– 764 191

0,—

Poola

p.m.

–15 230 602

0,—

Portugal

p.m.

–4 186 172

0,—

Rumeenia

p.m.

1 370 640

0,—

Sloveenia

p.m.

–1 504 459

0,—

Slovakkia

p.m.

–2 287 722

0,—

Soome

p.m.

–4 814 952

0,—

Rootsi

p.m.

–1 637 487

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

211 029 573

0,—

Punkt 3 6 0 4 – kokku

p.m.

0

0,—

JAOTIS 4

INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensionisaajate ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi juhatuste liikmete, töötajate ja pensionisaajate palkadelt, hüvitistelt ja toetustelt makstavatest maksudest

644 173 746

633 070 802

587 748 843,89

4 0 3

Laekumised institutsioonide töötavate liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

52 831,09

4 0 4

Laekumised institutsioonide töötavate liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

43 887 871

65 496 118

63 055 440,43

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

688 061 617

698 566 920

650 857 115,41

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

472 648 608

476 991 862

456 370 768,48

4 1 1

Pensioniõiguste ülekandmine või väljaostmine töötajate poolt

98 306 299

115 100 938

75 066 154,68

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

110 000

110 000

107 145,68

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

571 064 907

592 202 800

531 544 068,84

PEATÜKK 4 2

4 2 0

Detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

19 060 344

21 575 132

24 371 335,12

4 2 1

Euroopa Parlamendi liikmete sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

35 043,—

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

19 060 344

21 575 132

24 406 378,12

 

Jaotis 4 — Kogusumma

1 278 186 868

1 312 344 852

1 206 807 562,37

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

PEATÜKK 4 2 —

MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

4 0 0     Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensionisaajate ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi juhatuste liikmete, töötajate ja pensionisaajate palkadelt, hüvitistelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

644 173 746

633 070 802

587 748 843,89

Märkused

Artikkel hõlmab kõiki makse, mida arvestatakse igat liiki palgalt, töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, v.a hüvitised ja peretoetused, mida makstakse pensioni saavatele isikutele ning komisjoni liikmetele, ametnikele ning muudele teenistujatele ja isikutele, kes saavad teenistuse lõpetamise hüvitisi, millele on osutatud iga kulude eelarvestuse jaotise peatükis 01.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eriti selle artikkel 13.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

Nõukogu otsus 2009/910/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 36).

Nõukogu otsus 2009/912/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 38).

Euroopa Parlament

 

65 835 934

Nõukogu

 

22 452 000

Komisjon:

 

439 977 193

— haldamine

(358 208 000)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(14 966 352)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(16 415 055)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(2 902 000)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(666 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(2 332 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(851 000)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(1 145 000)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)

(3 382 000)

 

— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

(228 203)

 

— amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(143 420)

 

— ühisettevõte ARTEMIS – tehnoloogiaalgatus manussüsteemides

(97 680)

 

— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)

(69 381)

 

— ühisettevõte Clean Sky

(165 141)

 

— Euroopa Kalanduskontrolli Amet (CFCA)

(285 711)

 

— Ühenduse Sordiamet (CPVO)

(252 480)

 

— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)

(1 039 625)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

p.m.

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(228 373)

 

— Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

(913 380)

 

— Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

(102 179)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(3 924 919)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)

(786 380)

 

— Eurojust

(573 681)

 

— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

(1 068 486)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(563 211)

 

— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

(3 353 036)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(1 251 270)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(1 753 398)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(571 139)

 

— Euroopa GNSSi Agentuur (Galileo)

(217 312)

 

— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

(128 967)

 

— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

(137 503)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)

(425 878)

 

— ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E)

(1 708 380)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(841 041)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMA)

(4 229 961)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(496 720)

 

— Euroopa nanoelektroonika alane ühisettevõte (ENIAC)

(95 678)

 

— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

(251 098)

 

— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

(100 337)

 

— Euroopa Politseiamet (Europol)

(2 629 713)

 

— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

(804 709)

 

— Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet (ERCEA)

(843 145)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)

(581 178)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(756 725)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(468 029)

 

— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)

(411 524)

 

— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)

(123 798)

 

— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

(944 402)

 

— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)

(271 482)

 

— Kütuselementide ja Vesiniku Valdkonna ühisettevõte (FCH)

(122 404)

 

— innovatiivsete ravimite algatus – ühisettevõte IMI

(218 218)

 

— ühisettevõte SESAR

(210 264)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(3 606 330)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(1 113 897)

 

Euroopa Liidu Kohus

 

23 277 000

Kontrollikoda

 

10 170 000

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

4 467 343

Regioonide Komitee

 

3 105 726

Euroopa Ombudsman

 

585 550

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

446 000

Euroopa välisteenistus

 

21 457 000

Euroopa Investeerimispank

 

34 000 000

Euroopa Keskpank

 

16 000 000

Euroopa Investeerimisfond

 

2 400 000

 

Kokku

644 173 746

4 0 3     Laekumised institutsioonide töötavate liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

52 831,09

Märkused

Ajutisi makse käsitlevad sätted kehtisid 30. juunini 2003. Seepärast hõlmab kõnealune eelarverida komisjoni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstud ajutiste maksude jääkidest tulenevaid tulusid.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

— haldamine

(p.m.)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(p.m.)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(p.m.)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(p.m.)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(p.m.)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(p.m.)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(p.m.)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(p.m.)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)

(p.m.)

 

— Ühenduse Sordiamet (CVPO)

(p.m.)

 

— Eurojust

(p.m.)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

(p.m.)

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(p.m.)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMEA)

(p.m.)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(p.m.)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(p.m.)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(p.m.)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(p.m.)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(p.m.)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(p.m.)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(p.m.)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(p.m.)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(p.m.)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(p.m.)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(p.m.)

 

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

4 0 4     Laekumised institutsioonide töötavate liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

43 887 871

65 496 118

63 055 440,43

Märkused

Artikkel on mõeldud personalieeskirjade artikli 66a kohase ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstava erimaksu laekumise kajastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

Nõukogu otsus 2009/910/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 36).

Nõukogu otsus 2009/912/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 38).

Euroopa Parlament

 

4 612 253

Nõukogu

 

2 797 000

Komisjon:

 

28 787 102

— haldamine

(17 302 000)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(1 508 653)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(1 431 056)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(301 000)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(65 500)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(218 500)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(75 500)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(120 000)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)

(346 500)

 

— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

(45 188)

 

— amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(16 872)

 

— ühisettevõte ARTEMIS – tehnoloogiaalgatus manussüsteemides

(17 912)

 

— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)

(15 654)

 

— ühisettevõte Clean Sky

(34 424)

 

— Euroopa Kalanduskontrolli Amet (CFCA)

(64 827)

 

— Ühenduse Sordiamet (CPVO)

(44 971)

 

— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

(161 737)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

p.m.

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(42 972)

 

— Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

(232 955)

 

— Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

(21 275)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(879 680)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)

(108 682)

 

— Eurojust

(67 487)

 

— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

(188 401)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(117 284)

 

— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

(573 091)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(184 312)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(349 651)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(108 358)

 

— Euroopa GNSSi Agentuur (Galileo)

(50 280)

 

— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

(31 470)

 

— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

(29 742)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)

(92 579)

 

— ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E)

(344 968)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(215 883)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMA)

(577 944)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(122 544)

 

— Euroopa nanoelektroonika alane ühisettevõte (ENIAC)

(16 112)

 

— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

(52 413)

 

— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

(18 268)

 

— Euroopa Politseiamet (Europol)

(572 560)

 

— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

(165 603)

 

— Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet (ERCEA)

(164 346)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)

(105 047)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(142 899)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(94 263)

 

— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)

(62 836)

 

— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)

(23 832)

 

— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

(157 112)

 

— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)

(48 712)

 

— Kütuselementide ja Vesiniku Valdkonna ühisettevõte (FCH)

(30 601)

 

— innovatiivsete ravimite algatus – ühisettevõte IMI

(45 003)

 

— ühisettevõte SESAR

(40 036)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(709 951)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(227 656)

 

Euroopa Liidu Kohus

 

3 393 000

Kontrollikoda

 

1 400 000

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

426 482

Regioonide Komitee

 

296 213

Euroopa Ombudsman

 

67 821

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

75 000

Euroopa välisteenistus

 

2 033 000

 

Kokku

43 887 871

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

472 648 608

476 991 862

456 370 768,48

Märkused

Artikkel kajastab töötajate sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

Euroopa Parlament

 

62 231 768

Nõukogu

 

31 521 000

Komisjon:

 

327 351 713

— haldamine

(211 582 000)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(17 962 756)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(18 442 276)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(3 410 000)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(1 033 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(4 954 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(1 588 000)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(2 691 000)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)

(4 947 000)

 

— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

(375 143)

 

— amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(296 034)

 

— ühisettevõte ARTEMIS – tehnoloogiaalgatus manussüsteemides

(119 437)

 

— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)

(119 566)

 

— ühisettevõte Clean Sky

(216 208)

 

— Euroopa Kalanduskontrolli Amet (CFCA)

(454 951)

 

— Ühenduse Sordiamet (CPVO)

(354 516)

 

— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)

(2 338 186)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

p.m.

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(411 259)

 

— Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

(1 729 396)

 

— Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

(149 678)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(5 970 837)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve)

(672 226)

 

— Eurojust

(1 184 136)

 

— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

(1 808 173)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(918 767)

 

— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

(4 299 716)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(1 438 369)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(2 969 364)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(818 040)

 

— Euroopa GNSSi Agentuur (Galileo)

(403 386)

 

— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

(256 130)

 

— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

(285 554)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)

(602 597)

 

— ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E)

(2 522 259)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(1 688 542)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMA)

(4 911 854)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(847 012)

 

— Euroopa nanoelektroonika alane ühisettevõte (ENIAC)

(108 619)

 

— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

(405 427)

 

— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

(187 403)

 

— Euroopa Politseiamet (Europol)

(4 220 351)

 

— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

(1 187 914)

 

— Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet (ERCEA)

(1 962 590)

 

— Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)

(713 491)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(1 005 675)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(718 657)

 

— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)

(879 661)

 

— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)

(296 562)

 

— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

(2 473 777)

 

— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)

(586 330)

 

— Kütuselementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)

(190 673)

 

— innovatiivsete ravimite algatus – ühisettevõte IMI

(270 751)

 

— ühisettevõte SESAR

(259 681)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(5 370 253)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(1 742 530)

 

Euroopa Liidu Kohus

 

18 124 000

Kontrollikoda

 

8 400 000

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

5 968 211

Regioonide Komitee

 

4 493 611

Euroopa Ombudsman

 

532 305

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

422 000

Euroopa välisteenistus

 

13 604 000

 

Kokku

472 648 608

4 1 1     Pensioniõiguste ülekandmine või väljaostmine töötajate poolt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

98 306 299

115 100 938

75 066 154,68

Märkused

Artikkel kajastab ametnike varasemate ametikohtade pensioniõiguste kindlustusmatemaalise väärtuse või kindlasummalise tagasiostmisväärtuse makseid Euroopa Liidu eelarvesse.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Parlament

 

9 134 938

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

89 171 361

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

98 306 299

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

110 000

110 000

107 145,68

Märkused

Isiklikel põhjustel puhkust võtvad ametnikud ja muud teenistujad võivad jätkata pensioniõiguste omandamist tingimusel, et nad kannavad ka tööandja sissemaksete kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlament

 

10 000

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

100 000

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

110 000

PEATÜKK 4 2 — MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 0     Detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

19 060 344

21 575 132

24 371 335,12

Märkused

Artikkel hõlmab detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tehtavaid tööandjapoolseid sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjon

 

19 060 344

4 2 1     Euroopa Parlamendi liikmete sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

35 043,—

Märkused

Artikkel kajastab Euroopa Parlamendi liikmete sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi liikmete kulude ja toetuste maksmise eeskiri, eriti selle III lisa.

Euroopa Parlament

 

p.m.

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Sissetulek vallasvara (varustus) müügist

5 0 0 0

Sissetulek transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

141 814,85

5 0 0 1

Sissetulek muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

378 637,17

5 0 0 2

Tulud muudele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

4 371 168,15

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

4 891 620,17

5 0 1

Kinnisvara müügist saadav tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Sissetulek väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 426 428,07

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

6 318 048,24

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Sissetulek varustuse ja seadmete üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0

Sissetulek kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

30 516 261,68

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

375 140,25

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

30 891 401,93

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

30 891 401,93

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt

1 884 139

11 290 286

5 864 751,67

5 2 1

Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

10 000 000

15 000 000

11 455 376,72

5 2 2

Eelfinantseerimisest laekuv intress

40 000 000

40 000 000

40 436 396,93

5 2 3

Usalduskontodelt laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 862 776,66

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

51 884 139

66 290 286

60 619 301,98

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Teiste institutsioonide või asutuste kasuks osutatud teenustest või tehtud töödest laekuv tulu, sealhulgas lähetushüvitiste summad, mis on makstud teiste institutsioonide või asutuste eest ja nende poolt tagasi makstud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

37 826 316,28

5 5 1

Tulu kolmandatelt isikutelt nende taotlusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

4 445 786,74

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

42 272 103,02

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagastamisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

49 132 444,88

5 7 1

Sihtotstarbeline tulu, näiteks sihtasutuste tulu, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

110 437,26

5 7 2

Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsioonide haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

140 514 065,46

5 7 4

Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

252 557 069,69

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

442 314 017,29

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Tulu üüriga seotud maksetest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

36 563,64

5 8 1

Tulu laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

424 610,32

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

461 173,96

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muud tulud haldustegevusest

2 000 000

2 000 000

4 211 275,78

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

2 000 000

2 000 000

4 211 275,78

 

Jaotis 5 — Kogusumma

53 884 139

68 290 286

587 087 322,20

PEATÜKK 5 0 —

SISSETULEK VALLASVARA (VARUSTUS) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULU

PEATÜKK 5 2 —

INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU

PEATÜKK 5 5 —

OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

PEATÜKK 5 0 — SISSETULEK VALLASVARA (VARUSTUS) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Sissetulek vallasvara (varustus) müügist

5 0 0 0   Sissetulek transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

141 814,85

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonidele kuuluvate sõidukite müügist või väljavahetamisest saadud tulud.

Siia kantakse ka laekumised nende transpordivahendite müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende väärtus on raamatupidamises täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktide a ja b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 0 0 1   Sissetulek muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

378 637,17

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukite) müügist või väljavahetamisest saadud tulud.

Siia kantakse ka laekumised selliste vahendite, sisseseade, materjali ning teadus- ja tehniliste seadmete müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende väärtus on raamatupidamises täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktide a ja b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 0 0 2   Tulud muudele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

4 371 168,15

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 0 1     Kinnisvara müügist saadav tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse institutsioonidele kuuluva kinnisvara müügist saadud tulud.

5 0 2     Sissetulek väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 426 428,07

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULU

5 1 0     Sissetulek varustuse ja seadmete üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 1 1     Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0   Sissetulek kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

30 516 261,68

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

375 140,25

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 2 — INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU

5 2 0     Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

1 884 139

11 290 286

5 864 751,67

Märkused

Artiklisse kantakse investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt.

Euroopa Parlament

 

1 200 000

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

400 000

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

40 000

Regioonide Komitee

 

44 139

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

200 000

 

Kokku

1 884 139

5 2 1     Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

10 000 000

15 000 000

11 455 376,72

Märkused

Artikkel kajastab intressimakseid toetatavatelt organisatsioonidelt, kes on paigutanud komisjonilt saadud ettemaksed intressi teenivatele kontodele. Kui nimetatud ettemaksed jäävad kasutamata, tuleb need koos intressiga komisjonile tagastada.

Komisjon

 

10 000 000

5 2 2     Eelfinantseerimisest laekuv intress

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

40 000 000

40 000 000

40 436 396,93

Märkused

Artiklisse kantakse eelfinantseerimisest laekuv intressitulu.

Seda tulu võib kasutada vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktile d täiendavate assigneeringute kandmiseks eelarveridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

Delegeeritud määruses finantsmääruse kohaldamise eeskirjade kohta sätestatakse ka sätted eelmaksetelt kogunenud intresside arvestamise kohta.

Komisjon

 

40 000 000

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eriti selle artikli 21 lõike 3 punkt d.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

5 2 3     Usalduskontodelt laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 862 776,66

Märkused

Artiklisse kirjendatakse usalduskontodelt saadavad intressid ja muu tulu.

Liidu usalduskontod on avatud rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (Euroopa Investeerimisfond, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Nõukogu Arengupank / Kreditanstalt für Wiederaufbau, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), kes haldavad liidu programme, ning liidu makstavad summad jäävad kontole, kuni need tehakse mõne programmi raames kättesaadavateks näiteks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või kandidaatriikides projekte juhtivatele institutsioonidele.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 4 kohaselt tehakse liidu programmide usalduskontodelt saadavatest intressidest täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele on kantud vastava tulu aluseks olnud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eriti artikli 21 lõige 4.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

PEATÜKK 5 5 — OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST LAEKUV TULU

5 5 0     Teiste institutsioonide või asutuste kasuks osutatud teenustest või tehtud töödest laekuv tulu, sealhulgas lähetushüvitiste summad, mis on makstud teiste institutsioonide või asutuste eest ja nende poolt tagasi makstud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

37 826 316,28

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 5 1     Tulu kolmandatelt isikutelt nende taotlusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

4 445 786,74

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagastamisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

49 132 444,88

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 1     Sihtotstarbeline tulu, näiteks sihtasutuste tulu, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

110 437,26

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti d kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 2     Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 3     Muud institutsioonide haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

140 514 065,46

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 4     Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

252 557 069,69

Märkused

Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele, et katta liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali, sealhulgas Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatava komisjoni personali kohalikul tasandil hallatavad kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks X eelarvejao (Euroopa välisteenistus) kulude eelarvestuse punkti 3 0 0 5.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Tulu üüriga seotud maksetest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

36 563,64

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 8 1     Tulu laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

424 610,32

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artiklisse kirjendatakse ka tulud, mis tekivad õnnetusjuhtumis kannatada saanud ametnike palkadest, mille kindlustusseltsid on hüvitanud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 9 — MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

5 9 0     Muud tulud haldustegevusest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

2 000 000

2 000 000

4 211 275,78

Märkused

Artiklisse kantakse ka muud haldustegevusest saadavad tulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

2 000 000

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

2 000 000

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSAMAKSED JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 0

6 0 1

Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1

Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuuma sünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 2

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

16 697 188,17

6 0 1 3

Koostöölepingud kolmandate riikidega liidu teadusprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

344 593 840,72

6 0 1 5

Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 6

Euroopa koostöölepingud teadus- ja tehnikauuringute valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

361 291 028,89

6 0 2

Muud programmid

6 0 2 1

Mitmesugused humanitaarabiga seotud tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 0 3

Assotsieerimislepingud liidu ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu programmides – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

196 461 242,11

6 0 3 2

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

256 840,90

6 0 3 3

Kolmandate isikute osalemine liidu meetmetes – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

30 438 242,43

 

Artikkel 6 0 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

227 156 325,44

 

PEATÜKK 6 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

588 447 354,33

PEATÜKK 6 1

6 1 1

Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3

Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud vara paigutusest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

47 896 088,58

6 1 1 4

Tulud, mis pärinevad söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi rahatagastustest

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

47 896 088,58

6 1 2

Selliste kulude hüvitamine, mida kanti taotluse alusel ja tasu eest tööde läbiviimisel – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

645,92

6 1 4

Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevustele antava liidu abi tagasimaksed

6 1 4 3

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 4 4

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavatele riskijagamisvahenditele antud liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

 

 

Artikkel 6 1 4 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5

Kasutamata liidu abi tagasimaksed

6 1 5 0

Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

p.m.

p.m.

42 018 394,95

6 1 5 1

Kasutamata eelarvetasakaalu abirahade hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 2

Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 3

Institutsiooni sõlmitud lepingute raames tasutud kasutamata summade tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

602 575,71

6 1 5 7

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Kalanduse Arendusrahastu ettemaksete tagasimaksed

p.m.

p.m.

4 559 723,50

6 1 5 8

Mitmesuguse kasutamata liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 282 087,08

 

Artikkel 6 1 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

48 462 781,24

6 1 6

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 7

Seoses liidu abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0

Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

6 098 617,93

 

Artikkel 6 1 7 — Kogusumma

p.m.

p.m.

6 098 617,93

6 1 8

Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0

Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

110 579,80

6 1 8 1

Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

19 836,54

 

Artikkel 6 1 8 — Kogusumma

p.m.

p.m.

130 416,34

6 1 9

Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1

Muude selliste kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

186 420,45

 

Artikkel 6 1 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

186 420,45

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

102 774 970,46

PEATÜKK 6 2

6 2 0

Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele osutatud tasulistest teenustest saadav tulu

6 2 2 1

Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

9 094 616,65

6 2 2 3

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

8 974 726,67

6 2 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu uurimistööst Teadusuuringute Ühiskeskuse raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

61 913,43

6 2 2 5

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2 6

Tulud, mis saadakse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt teistele komisjoni talitustele osutatud teenustelt konkurentsitingimustel ja põhjustavad täiendavaid assigneeringuid – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

54 982 731,42

 

Artikkel 6 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

73 113 988,17

6 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu teadustööst (kaudne tegevus) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

73 113 988,17

PEATÜKK 6 3

6 3 0

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksed Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

218 105 387,—

6 3 1

Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 1

Maksed Islandi ja Norraga sõlmitud lepingust tulenevate halduskulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 107 086,43

6 3 1 2

Maksed suureulatuslike informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 554 519,92

6 3 1 3

Muud Schengeni acquis’ raames tehtavad osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

15 186 000,—

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

18 847 606,35

6 3 2

Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

67 847 000,—

6 3 3

Maksed teatavatesse välisabiprogrammidesse

6 3 3 0

Liikmesriikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

37 268 915,03

6 3 3 1

Kolmandate riikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 3 3 2

Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 3 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

37 268 915,03

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

342 068 908,38

PEATÜKK 6 5

6 5 0

Finantskorrektsioonid

6 5 0 0

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

p.m.

p.m.

85 083 943,54

 

Artikkel 6 5 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

85 083 943,54

 

PEATÜKK 6 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

85 083 943,54

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

451 438 669,18

6 6 0 1

Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

60 000 000

50 000 000

114 183 916,32

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

60 000 000

50 000 000

565 622 585,50

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

60 000 000

50 000 000

565 622 585,50

PEATÜKK 6 7

6 7 0

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

467 339 394,15

6 7 0 2

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

177 592 514,88

6 7 0 3

Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

21 894 709,96

 

Artikkel 6 7 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

666 826 618,99

6 7 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

30 544 547,82

6 7 1 2

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 7 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

30 544 547,82

 

PEATÜKK 6 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

697 371 166,81

PEATÜKK 6 8

6 8 0

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 8 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

60 000 000

50 000 000

2 454 482 917,19

PEATÜKK 6 0 —

OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 2 —

TASU EEST TEENUSTE OSUTAMISEST SAADAV TULU

PEATÜKK 6 3 —

ERILEPINGUTEST TULENEVAD MAKSED

PEATÜKK 6 5 —

FINANTSKORREKTSIOONID

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 7 —

EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

PEATÜKK 6 8 —

AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

PEATÜKK 6 0 — OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE

6 0 1     Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1   Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuuma sünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute, eriti 14. septembri 1978. aasta koostöölepingu alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

6 0 1 2   Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

16 697 188,17

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja tema 26 termotuumasünteesiga tegeleva koostööpartneri vaheliste mitmepoolsete Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete (EFDA) alusel saadavad tulud.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Sellised tulud katavad koostööpartnerite panuse ühisfondi selliste kulutuste rahastamisse, mis tulenevad projekti JET, termotuumasünteesi tipptaseme arvuti ja muude vahendite kasutamisest EFDA jaoks.

6 0 1 3   Koostöölepingud kolmandate riikidega liidu teadusprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

344 593 840,72

Märkused

Liidu ja kolmandate riikide (eelkõige selliste riikide, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis, et ühineda liidu teadusprogrammidega) vaheliste koostöölepingute alusel saadav tulu.

Saadud osamaksetega kaetakse kõnealuse programmiga seotud koosolekute, ekspertide lepingute ja teadusuuringute kulud.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklites 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04, 09 04 02, 10 02 02, 10 03 02, 15 07 78 ja 32 06 03 (kaudsed meetmed), olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Õiguslik alus

Nõukogu ja komisjoni otsus 2007/502/EÜ, Euratom, 25. juuni 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 24).

Nõukogu otsus 2007/585/EÜ, 10. juuli 2007, Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 220, 25.8.2007, lk 3).

Nõukogu otsus 2010/558/EL, 12. märts 2010, Fääri saarte osalemist liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) võimaldava Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 245, 17.9.2010, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/27/EL, 12. juuli 2010, partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 14, 19.1.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/28/EL, 12. juuli 2010, millega sõlmitakse partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel) protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (ELT L 14, 19.1.2011, lk 5).

Komisjoni otsus K(2011) 5803, 18 august 2011, Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise ühismemorandumi (mis käsitleb Moldova Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teaduse ja tehnoloogiaarengu seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Nõukogu otsus 2013/4/Euratom, 11. detsember 2012, millega kiidetakse heaks, et Euroopa Komisjon sõlmib Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013) (ELT L 4, 9.1.2013, lk 1).

6 0 1 5   Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidule huvi pakkuvate teadus- ja tehnoloogiaprojektide („Eureka” jt) raames liidu ja kolmandate riikide asutustega sõlmitud koostöölepingute alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudne meede).

6 0 1 6   Euroopa koostöölepingud teadus- ja tehnikauuringute valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammides osalevatelt riikidelt saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudne meede).

Alusaktid

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST) osalevate riikide ministrite resolutsioon (alla kirjutatud Viinis 21. novembril 1991) (EÜT C 333, 24.12.1991, lk 1).

6 0 2     Muud programmid

6 0 2 1   Mitmesugused humanitaarabiga seotud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Kolmandate isikute osamaksed seoses humanitaarabiga.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt avatakse mis tahes nimetatud tulude alusel täiendavad assigneeringud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotisse 23.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 0 3     Assotsieerimislepingud liidu ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu programmides – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

196 461 242,11

Märkused

Liidu ja allpool loetletud riikide vaheliste assotsieerimislepingute alusel nende riikide erinevates liidu programmides osalemise tulemusena saadav tulu. Riikidelt, mis on juba liikmesriigid, saadav võimalik tulu on seotud varasemate tehingutega.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb üldisi põhimõtteid Türgi Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides (EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29).

Komisjoni otsus K(2007) 2029, 11. mai 2007, Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Türgi Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vaheline Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 2).

Komisjoni otsus K(2007) 6103, 11. detsember 2007, Euroopa Liidu ja Albaania Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Albaania Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 9).

Komisjoni otsus K(2008) 4037, 1. august 2008, Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa Ühenduse ning Horvaatia Vabariigi vaheline Horvaatia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 16) (kohaldatakse kuni Horvaatia Vabariigi ühinemiseni (1. juuli 2013)).

Komisjoni otsus K(2007) 2017, 11. mai 2007, Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Horvaatia Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta (kohaldatakse kuni Horvaatia Vabariigi ühinemiseni (1. juuli 2013)).

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 29).

Komisjoni otsus K(2007) 2030, 11. mai 2007, Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Serbia Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatav protokoll, mis käsitleb Euroopa ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut (ELT L 192, 22.7.2005, lk 23).

Komisjoni otsus K(2007) 2016, 11. mai 2007, Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Kirjavahetuse vormis leping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 43, 19.2.2008, lk 11).

Komisjoni otsus K(2008) 233, 24. jaanuar 2008, Euroopa Liidu ning Montenegro vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Montenegro assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa lepingute lisaprotokollid (artiklid 228 ja 238), millega avatakse ühenduse programmid kandidaatriikidele.

6 0 3 2   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

256 840,90

Märkused

Punkt on ette nähtud kolmandatelt riikidelt laekuvate tollikoostöö kokkulepete osamaksete jaoks, mis on seotud eriti transiidiprojekti ning tollitariifide ja muude andmete (elektroonilist) levitamist käsitlevate projektidega.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 14 03 01, 14 04 01, 14 04 02 ja 14 05 03.

Õiguslik alus

20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 6. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

6 0 3 3   Kolmandate isikute osalemine liidu meetmetes – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

30 438 242,43

Märkused

Kolmandate isikute panus liidu tegevusse.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 1 — MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 1     Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3   Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud vara paigutusest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

47 896 088,58

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise hetkel.

Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 4 lähevad kasutatavate varade investeeringute puhastulud Euroopa Liidu üldeelarve tuludesse, mis on sihtotstarbelised ning mõeldud söe- ja terasetööstusega seotud sektorites teadusprojektide rahastamiseks söe ja terase teadusfondist.

Puhastulu teadusprojektide rahastamiseks aastal n + 2 kajastatakse likvideeritava ESTÜ aasta n bilansis ning pärast likvideerimise lõpetamist varadena söe ja terase teadusfondi bilansis. Selline rahastamismehhanism jõustus 2003. aastal. Aastast 2011 pärinevat tulu kasutatakse teadusuuringuteks 2013. aastal. Minimeerimaks finantsturgudel toimuvatest muutustest tulenevaid kõikumisi teadusuuringute rahastamises, kohaldatakse tasandusmeetmeid. Eeldatavalt ulatub 2013. aastal teadusuuringute rahastamiseks kasutada oleva puhastulu summa 51 732 500 euroni.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 eraldatakse 72,8 % fondi assigneeringutest terasega seotud sektorile ja 27,2 % söega seotud sektorile.

Finantsmääruse artikli 21 ja artikli 181 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse peatükki 08 23.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 1 4   Tulud, mis pärinevad söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi rahatagastustest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise hetkel.

Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 4 lõikele 5 lähevad tagasi makstavad summad esialgu tagasi likvideeritava ESTÜ varadesse ning seejärel, pärast likvideerimise lõpetamist, söe ja terase teadusfondi varadesse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 2     Selliste kulude hüvitamine, mida kanti taotluse alusel ja tasu eest tööde läbiviimisel – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

645,92

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Komisjon

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

6 1 4     Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevustele antava liidu abi tagasimaksed

6 1 4 3   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Äriliselt edukaks osutunud projektidele makstud toetuste täielik või osaline tagasimaksmine koos võimaliku osalusega kasumist, mis tuleneb Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks tehtavate riskikapitalitehingute osana Venture Consorti ja Eurotech Capitali vahenditest saadud toetustest.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4 4   Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavatele riskijagamisvahenditele antud liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

 

Märkused

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavatele riskijagamisvahenditele antud liidu abi ülejääk ja tagasimaksed.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti selle artiklid 14 ja 36a.

6 1 5     Kasutamata liidu abi tagasimaksed

6 1 5 0   Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

42 018 394,95

Märkused

Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist, Kalanduse Arendusrahastust, Ühtekuuluvusfondist, Solidaarsusfondist, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) saadud, kuid kasutamata jäänud abi tagasimaksed.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse tulusid täiendavateks assigneeringuteks eelarveridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

6 1 5 1   Kasutamata eelarvetasakaalu abirahade hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 2   Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 3   Institutsiooni sõlmitud lepingute raames tasutud kasutamata summade tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

602 575,71

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 7   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Kalanduse Arendusrahastu ettemaksete tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

4 559 723,50

Märkused

Punkti kantakse struktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Kalandusfondist tehtud ettemaksete tagasimaksed.

Finantsmääruse artiklite 21 ja 178 kohaselt eraldatakse mis tahes nimetatud tulude alusel III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotiste 04, 11 ja 13 vastavatel ridadel täiendavaid assigneeringuid, kui neid on vaja selleks, et struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi panus asjaomastesse toimingutesse ei väheneks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1), eriti selle II lisa artikkel D.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti selle artikli 82 lõige 2 ja II peatükk.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

6 1 5 8   Mitmesuguse kasutamata liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 282 087,08

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 6     Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri tagasimaksed seoses summadega, mille komisjon on tasunud ettemaksena verifikatsioonilepete alusel teostatud järelevalve eest (vt III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklid 32 05 01 ja 32 05 02).

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Kokkulepe Belgia Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Taani Kuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vahel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamiseks (EÜT L 51, 22.2.1978, lk 1), eriti selle artikkel 15.

Ühenduse, Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Prantsusmaa ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

6 1 7     Seoses liidu abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0   Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

6 098 617,93

Märkused

Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö raames enam makstud summade tagasimaksed pakkujatelt või abisaajatelt.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 21 06 02.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

6 1 8     Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0   Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

110 579,80

Märkused

Pakkumiskutsetes või toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud finantstingimustes sisalduvad sätted toiduabi andmise kohta.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 8 1   Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

19 836,54

Märkused

Toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud tarnetingimustes sisalduvad sätted.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 9     Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1   Muude selliste kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

186 420,45

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse punktidesse 19 06 04 01 ja 22 02 05 01.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

PEATÜKK 6 2 — TASU EEST TEENUSTE OSUTAMISEST SAADAV TULU

6 2 0     Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis on saadud lähtematerjalide või uurimisprogrammides kasutamiseks mõeldud lõhustuvate erimaterjalide tasu eest liikmesriikidele tarnimisest.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikli 6 punkt b.

6 2 2     Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele osutatud tasulistest teenustest saadav tulu

6 2 2 1   Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

9 094 616,65

Märkused

Tulu, mis on saadud kõrgvooreaktori käitamisest Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuses.

Kolmandate isikute maksed igasuguste Teadusuuringute Ühiskeskuse kõrgvooreaktori käitamisega seotud kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05 ja 10 04 04.

Varasemate programmide lõpuleviimine

Tulud laekuvad Belgialt, Prantsusmaalt ja Madalmaadelt.

6 2 2 3   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

8 974 726,67

Märkused

Tulu, mis on saadud isikutelt, ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid.

Finantsmääruse artikli 21 ja artikli 183 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III jao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 02 kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu uurimistööst Teadusuuringute Ühiskeskuse raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

61 913,43

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 04 02, 10 04 03 ning peatükkidesse 10 02 ja 10 03.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

6 2 2 5   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute maksetest, kingetest või annakutest Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse jaoks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 10 01 05 ja peatükkidesse 10 02, 10 03 ja 10 04.

6 2 2 6   Tulud, mis saadakse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt teistele komisjoni talitustele osutatud teenustelt konkurentsitingimustel ja põhjustavad täiendavaid assigneeringuid – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

54 982 731,42

Märkused

Tulu, mis on saadud muudelt komisjoni talitustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uuringuid ja/või osutab teenuseid, ning tulu osalemisest teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammidega seotud tegevuses.

Finantsmääruse artikli 21 ja artikli 183 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 03 teiste komisjoni talitustega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 4     Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu teadustööst (kaudne tegevus) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

PEATÜKK 6 3 — ERILEPINGUTEST TULENEVAD MAKSED

6 3 0     Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksed Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

218 105 387,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksed, mis tulenevad nende riikide finantsosalusest liidu tegevuses vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82 ja protokollile 32.

Kavandatud osamaksete kogumaht on ära toodud kokkuvõttes, mis on esitatud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse lisas teabe eesmärgil.

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed antakse komisjoni kasutusse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 32 artiklitele 1, 2 ja 3.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

6 3 1     Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 1   Maksed Islandi ja Norraga sõlmitud lepingust tulenevate halduskulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 107 086,43

Märkused

Maksed halduskulude katteks, mis tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud lepingust viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36), ning eriti nimetatud lepingu artiklist 12.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Nõukogu

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

6 3 1 2   Maksed suureulatuslike informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 554 519,92

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 04, 18 02 05, 18 02 11 ja 18 03 11.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige kõnealuse lepingu artikkel 9.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

Nõukogu otsus 2011/349/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

6 3 1 3   Muud Schengeni acquis’ raames tehtavad osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

15 186 000,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 06, 18 02 07 ja 18 03 14.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38) ja eriti selle lepingu artikkel 9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

Nõukogu otsus 2011/305/EL, 21. märts 2011, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirjade kohta (ELT L 137, 25.5.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/349/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

Nõukogu otsus 2012/192/EL, 12. juuli 2010, kirjutada liidu nimel alla Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkuleppele, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 103, 13.4.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/193/EL, 13. märts 2012, sõlmida liidu nimel Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 103, 13.4.2012, lk 3).

Alusaktid

Komisjoni 16. septembri 2011. aasta muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2011) 559 (lõplik)).

6 3 2     Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

67 847 000,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse kogu Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmekulude rahastamist, täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punkti 21 01 04 10.

Alusaktid

Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV–EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (ELT L 247, 9.9.2006, lk 32).

6 3 3     Maksed teatavatesse välisabiprogrammidesse

6 3 3 0   Liikmesriikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

37 268 915,03

Märkused

Punkti kirjendatakse osamaksed, mida liikmesriigid, sealhulgas nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, teevad asjakohase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 1   Kolmandate riikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse osamaksed, mida kolmandad riigid, sealhulgas nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, teevad asjakohase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 2   Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse osamaksed, mida rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 5 — FINANTSKORREKTSIOONID

6 5 0     Finantskorrektsioonid

6 5 0 0   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

85 083 943,54

Märkused

Punkti kirjendatakse struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, Kalanduse Arendusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondiga ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib punkti kirjendatud summasid kasutada selleks, et eraldada III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotiste 04, 05, 11 ja 13 vastavates rubriikides täiendavaid assigneeringuid, kui neid on vaja varem vastu võetud korrektsioonide tühistamise või vähendamise vältimiseks.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 105 lõikele 1 ei mõjuta nimetatud määrus komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (EMÜ) nr 4253/88, (EÜ) nr 1164/94 ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnesoleva abi suhtes kehtinud või kehtivate õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1), eriti selle artikkel 24.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eriti selle artikli 39 lõige 2.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2001, 2. märts 2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (EÜT L 64, 6.3.2001, lk 13).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

451 438 669,18

Märkused

Punkti kantakse finantsmääruse artikli 21 kohaselt sellised võimalikud tulud, mida ei ole kantud 6. jaotise teiste osade alla ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

60 000 000

50 000 000

114 183 916,32

Märkused

Punkti kantakse sellised võimalikud tulud, mida ei ole kantud 6. jaotise teiste osade alla ja mida ei kasutata finantsmääruse artikli 21 kohaselt.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Komisjon

 

60 000 000

 

Kokku

60 000 000

PEATÜKK 6 7 — EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

6 7 0     Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

467 339 394,15

Märkused

Punkti kantakse tulud, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavuskontrolli otsustest, mis on tehtud seoses kuludega, mida on rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) alusel. See on mõeldud ka summade jaoks, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud eelarvesse kantud asjaomaste sihtotstarbeliste tuludega, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 kohaldamisest saadavad summad.

Punkti kantakse ka määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ja 30. septembril 2012 lõpetatava ajutise suhkrutööstuse ümberkorralduskava alusel (suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist) rahastatavaid kulusid käsitlevate raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsuste alusel Euroopa Liidu üldeelarvesse laekuv tulu. Punkti kantakse ka summad, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis käsitlevad suhkrutööstuse ümberkorraldusfondiga seotud sihtotstarbelist tulu, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 16 ja artikli 32 lõike 5 kohaldamisest tulenevad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kantud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse mis tahes punkti EAGFi raames.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 619 000 000 eurot, sealhulgas 230 000 000 eurot, mis kanti vastavalt finantsmääruse artiklile 14 üle aastast 2012 aastasse 2013.

2013. aasta eelarve koostamisel võeti summat 500 000 000 eurot arvesse artikli 05 02 08 alla kuuluvate meetmete rahastamiseks ja ülejäänud summat 119 000 000 eurot võeti arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 0 2   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

177 592 514,88

Märkused

Punkti kantakse eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu tagasi nõutud summad, sealhulgas asjaomased intressid, eelkõige pettuse korral tagasi nõutud summad, saadud trahvimaksed ja intress ning minetatud tagatised, mis tulenevad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust rahastatavatest kuludest 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi rubriigi 1 ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames. Punkti kantakse ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad kõnealuse määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Punkt on ette nähtud ka nende summade jaoks, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel, sealhulgas intressid, karistusmaksed ja tagatised, mis tulenevad kuludest, mida on rahastatud määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ja 30. septembril 2012 lõpetatava ajutise suhkrutööstuse ümberkorralduskava alusel (suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist). Punkti on kavas kanda ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad kõnealuse määruse artikli 32 lõike 5 kohastest raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kantud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse mis tahes punkti EAGFi raames.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 161 000 000 eurot.

2013. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 0 3   Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

21 894 709,96

Märkused

Punkt on mõeldud määruse (EÜ) nr 1788/2003 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 78 kohaselt kogutud ja tagasi nõutud summade kajastamiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kantud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse mis tahes punkti Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raames.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 78 000 000 eurot.

2013. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 1     Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

30 544 547,82

Märkused

Punkti kantakse tulud, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsustest, mis on tehtud seoses toetustega maaelu arendamiseks, mida on rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Samuti on see mõeldud summade jaoks, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mida saab pidada sihtotstarbeliseks tuluks. Punkti kantakse ka EAFRDst tehtud ettemaksete tagasimaksmisega seotud summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse igasugust käesolevasse punkti kantud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2013. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 1 2   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kantakse summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel, sealhulgas nendega seonduvad viivised, eriti aga summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või pettuse juhtude korral, laekunud karistusmaksed ja viivised ning minetatud tagatised seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) finantseeritava maaelu arendamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2013. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

PEATÜKK 6 8 — AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

6 8 0     Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kantakse määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 kohased ajutised liidu suhkrusektori ümberkorraldusmaksed.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutati käesolevas punktis esitatud summasid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

Kõnealune ajutine suhkrutööstuse ümberkorraldusfond lõpetati 30. septembril 2012. Seetõttu 2013. aastal suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava raames kulutusi ei tehta ja uusi ajutisi ümberkorraldusmakseid ei koguta. Suhkrutööstuse ümberkorraldusfondi saldo antakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) käsutusse vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 1 lõike 3 teisele lõigule. Suhkrutööstuse ümberkorraldusfondiga seotud eelarveread ühendatakse asjaomaste EAGFi eelarve ridadega. Eelarve punkt 6 8 0 1 säilitatakse ajutiselt vaid läbipaistvuse tagamiseks, et säiliks ülevaade suhkrutööstuse ümberkorraldusfondi saldo kasutamisest.

Suhkrutööstuse ümberkorraldusfondi saldo hinnanguline suurus on 675 000 000 eurot.

2013. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

JAOTIS 7

VIIVISED JA TRAHVID

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Viivised

7 0 0 0

Viivised liikmesriikide riigikassade kontodelt tehtud hilinenud maksetelt

5 000 000

160 000 000

311 679 410,22

7 0 0 1

Muud viivised

3 000 000

3 000 000

845 278,98

 

Artikkel 7 0 0 — Kogusumma

8 000 000

163 000 000

312 524 689,20

7 0 1

Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

15 000 000

280 000 000

51 640 150,20

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

23 000 000

443 000 000

364 164 839,40

PEATÜKK 7 1

7 1 0

Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid

100 000 000

3 175 000 000

815 703 426,82

7 1 1

Uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maks

p.m.

 

 

7 1 2

Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

p.m.

30 000 000

3 000 000,—

 

PEATÜKK 7 1 — KOGUSUMMA

100 000 000

3 205 000 000

818 703 426,82

PEATÜKK 7 2

7 2 0

Hoiuste intressid ja rahatrahvidelt laekuvad viivised

7 2 0 0

Hoiuste intressid ja trahvid, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 7 2 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 7 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 7 — Kogusumma

123 000 000

3 648 000 000

1 182 868 266,22

PEATÜKK 7 0 —

VIIVISED

PEATÜKK 7 1 —

RAHATRAHVID

PEATÜKK 7 2 —

HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED

PEATÜKK 7 0 — VIIVISED

7 0 0     Viivised

7 0 0 0   Viivised liikmesriikide riigikassade kontodelt tehtud hilinenud maksetelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

5 000 000

160 000 000

311 679 410,22

Märkused

Liikmesriik, kes viivitab omavahendite sissemakse tegemisega komisjoni nimel avatud kontole, millele on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1, peab tasuma intressi.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks on euro, võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks ei ole euro, võrdub intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Intressimäär kehtib kõikide määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 10 loetletud omavahendite osamaksete puhul.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

5 000 000

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

5 000 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eriti artikli 78 lõige 4.

7 0 0 1   Muud viivised

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 000 000

3 000 000

845 278,98

Märkused

Punkt on mõeldud kõikide muude viivisintresside jaoks peale omavahenditelt laekuvate viivisintresside.

Komisjon

 

3 000 000

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

3 000 000

Õiguslik alus

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3), eriti selle protokolli 32 artikli 2 lõige 5.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti artikkel 102.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eriti artikli 78 lõige 4.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), eriti artikkel 83.

7 0 1     Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

15 000 000

280 000 000

51 640 150,20

Märkused

Artikkel on mõeldud trahvide pangakonto intresside ja trahvidega seotud viivisintresside jaoks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti artiklid 14 ja 15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eriti artikli 78 lõige 4.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), eriti artikkel 83.

PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID

7 1 0     Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

100 000 000

3 175 000 000

815 703 426,82

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaseid kohustusi.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Liidu Kohtule, ei nõua komisjon summat sisse. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti selle artiklid 14 ja 15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

7 1 1     Uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maks

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Uus artikkel

Artikkel on ette nähtud komisjoni määratud ülemääraste heitkoguste maksu kajastamiseks.

Määruse (EÜ) nr 443/2009 eesmärk on kehtestada osana ühenduse terviklikust lähenemisviisist väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ühenduses registreeritavate uute sõiduautode heitenormid, tagades samal ajal siseturu nõuetekohase toimimise.

Alates 2012. aastast kohaldab komisjon juhul, kui tootja süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase ületab asjaomasel aastal tootja eriheite sihttaset, tootja suhtes või ühendatud autopargi puhul autopargi haldaja suhtes igal kalendriaastal ülemääraste heitkoguste maksu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1), eriti selle artikkel 9.

Komisjoni otsus 2012/100/EL, 17. veebruar 2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 kohase uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maksu kogumise meetodi kohta (ELT L 47, 18.2.2012, lk 71).

7 1 2     Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

30 000 000

3 000 000,—

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõige 2.

PEATÜKK 7 2 — HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED

7 2 0     Hoiuste intressid ja rahatrahvidelt laekuvad viivised

7 2 0 0   Hoiuste intressid ja trahvid, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest tulenevatelt hoiustelt ja trahvidelt makstavatest intressidest saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97, 7. juuli 1997, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6), eriti artikkel 16.

JAOTIS 8

LAENUTEHINGUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 8 0

8 0 0

Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 1

Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 2

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 1

8 1 0

Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

8 1 3

Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Liidu investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 2

8 2 7

Euroopa Liidu tagatis liidu sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

p.m.

p.m.

0,—

8 2 8

Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 3

8 3 5

Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 5

8 5 0

Euroopa Investeerimisfondi makstud dividendid

3 696 000

384 000

858 312,—

 

PEATÜKK 8 5 — KOGUSUMMA

3 696 000

384 000

858 312,—

 

Jaotis 8 — Kogusumma

3 696 000

384 000

858 312,—

PEATÜKK 8 0 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

PEATÜKK 8 1 —

KOMISJONI ANTUD LAENUD

PEATÜKK 8 2 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

PEATÜKK 8 3 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST KOLMANDATE RIIKIDE FINANTSASUTUSTE ANTUD LAENUDELE

PEATÜKK 8 5 —

TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

PEATÜKK 8 0 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

8 0 0     Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriikidele lubatav laenu põhiosa ülemmäär on 50 000 000 000 eurot.

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 01 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao „Komisjon” lisas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

Nõukogu otsus 2011/288/EL, 12. mai 2011, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi (ELT L 132, 19.5.2011, lk 15).

8 0 1     Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 02 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao „Komisjon” lisas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Nõukogu otsus 77/271/Euratom, 29. märts 1977, otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 11).

Nõukogu otsus 80/29/Euratom, 20. detsember 1979, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 12, 17.1.1980, lk 28).

Nõukogu otsus 82/170/Euratom, 15. märts 1982, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 78, 24.3.1982, lk 21).

Nõukogu otsus 85/537/Euratom, 5. detsember 1985, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 334, 12.12.1985, lk 23).

Nõukogu otsus 90/212/Euratom, 23. aprill 1990, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega antakse komisjonile volitused väljastada Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 26).

8 0 2     Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma peab jääma õigusliku alusega ette nähtud piiresse.

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 03 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kajastamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao „Komisjon” lisas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EL) nr 407/2010, 11. mai 2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

Nõukogu rakendusotsus 2011/77/EL, 7. detsember 2010, Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 30, 4.2.2011, lk 34).

Nõukogu rakendusotsus 2011/344/EL, 30. mai 2011, Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

Nõukogu rakendusotsus 2011/682/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 269, 14.10.2011, lk 31).

Nõukogu rakendusotsus 2011/683/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 269, 14.10.2011, lk 32).

PEATÜKK 8 1 — KOMISJONI ANTUD LAENUD

8 1 0     Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse peatükkide 22 02 ja 19 08 alla kantud assigneeringutest Vahemere piirkonnas asuvatele kolmandatele riikidele antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kirjendamiseks.

Siin kirjendatakse ka mõnedele Vahemere-äärsetele liikmesriikidele antud erilaenude ja riskikapitali tagasimaksed ja intressimaksed, kuid need moodustavad väikse osa üldmahust. Nimetatud laenud ja riskikapital anti siis, kui asjaomased riigid ei olnud veel liiduga ühinenud.

Tavaliselt ületab saadav tulu eelarves prognoositud summad, sest erilaenude intressimakseid võib tasuda nii eelmise kui ka jooksva finantsaasta jooksul. Erilaenudelt ja riskikapitalilt võetakse intressi alates laenu väljamaksmise hetkest. Erilaenude intresse makstakse poolaastamaksetena ning riskikapitali intresse üldjuhul aastamaksetena.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Alusaktid

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (KOM(2008) 308 (lõplik)), ja eriti selle artikkel 23.

8 1 3     Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Liidu investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud kajastama III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punkti 19 08 01 01 kantud assigneeringutest Euroopa Liidu Investeerimispartnerite tegevuse raames Vahemere piirkonna kolmandatele riikidele antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimakseid ja intressimakseid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

PEATÜKK 8 2 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

8 2 7     Euroopa Liidu tagatis liidu sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kantakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 04 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao „Komisjon” lisas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59).

Nõukogu otsus 97/472/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bulgaariale (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 61).

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist rahalist abi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57).

Nõukogu otsus 1999/731/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 27).

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, millega antakse Jugoslaavia Liitvabariigile täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, millega antakse Bosniale ja Hertsegoviinale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2003/825/EÜ, 25. november 2003, millega muudetakse otsust 2002/882/EÜ (millega antakse Jugoslaavia Liitvabariigile täiendavat makromajanduslikku finantsabi) seoses täiendava makromajandusliku finantsabi andmisega Serbiale ja Montenegrole (ELT L 311, 27.11.2003, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse Albaaniale makromajanduslikku abi ja tunnistatakse kehtetuks otsus 1999/282/EÜ (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

Nõukogu otsus 2009/891/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 6).

Nõukogu otsus 2009/892/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 9).

8 2 8     Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 05 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao „Komisjon” lisas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/ Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Liikmesriikidele antud Euratomi laenude õigusliku aluse kohta vt ka artikkel 8 0 1.

PEATÜKK 8 3 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST KOLMANDATE RIIKIDE FINANTSASUTUSTE ANTUD LAENUDELE

8 3 5     Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 06 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao „Komisjon” lisas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsus (Vahemere protokollid).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu 19. juuli 1982. aasta otsus (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta otsus (Jugoslaavia protokolli väline laen).

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari, Poola, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeeniaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5), tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1488/96 (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse ühenduse garantii Euroopa Investeerimispangale teatavates kolmandates riikides teostatavate vastastikust huvi pakkuvate projektide jaoks antud laenudest tuleneva kahjumi suhtes (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia Vabariik, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (Argentina, Bolivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peru, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macao, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks ning muudetakse otsust 97/256/EÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et pikendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale (EIP) ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii ühendusevälistele projektidele antud laenudest tekkiva kahjumi puhuks (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika Vabariik) (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et laiendada ühenduse garantiid, mis anti Euroopa Investeerimispangale Horvaatia projektidega seotud laenude katteks (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse garantii laiendamiseks nii, et see katab Jugoslaavia Liitvabariigis teostatavatele projektidele antavaid laene (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii teatud tüüpi projektidele Venemaal, Ukrainas, Moldaavias ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude vastu (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11).

Nõukogu otsus 2006/174/EÜ, 27. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et lisada Maldiivid hõlmatud riikide nimekirja seoses hiidlainekatastroofiga India ookeanil 2004. aasta detsembris (ELT L 62, 3.3.2006, lk 26).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 633/2009/EÜ, 13. juuli 2009, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

PEATÜKK 8 5 — TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

8 5 0     Euroopa Investeerimisfondi makstud dividendid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 696 000

384 000

858 312,—

Märkused

Artikkel on mõeldud nende dividendide kirjendamiseks, mida Euroopa Investeerimisfond maksab tehtud sissemaksete eest.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

30 200 000

30 200 000

33 793 060,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

30 200 000

30 200 000

33 793 060,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

30 200 000

30 200 000

33 793 060,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

132 836 987 855

135 758 235 307

129 999 948 015,70

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

30 200 000

30 200 000

33 793 060,—

Märkused

Artiklisse kantakse mitmesugused tulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

30 000 000

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Kontrollikoda

 

200 000

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

30 200 000

C.   AMETIKOHTADE LOETELUS MÄRGITUD PERSONAL

Kinnitatud ametikohtade loetelu

Institutsioon

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Euroopa Parlament

5 567

1 146

5 540

1 144

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

3 117

36

3 117

36

Euroopa Komisjon:

24 502

442

24 617

448

haldus

18 906

364

18 926

364

teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

3 773

 

3 827

 

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

669

 

672

 

Euroopa Pettustevastane Amet

303

75

303

81

Euroopa Personalivaliku Amet

122

3

122

3

individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

182

 

188

 

infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

403

 

426

 

infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

144

 

153

 

Euroopa Liidu Kohus

1 579

416

1 547

405

Kontrollikoda

752

139

752

135

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

692

35

689

35

Regioonide Komitee

494

43

488

43

Euroopa Ombudsman

27

40

22

44

Euroopa Andmekaitseinspektor

45

 

43

 

Euroopa välisteenistus

1 669

 

1 667

3

Kokku

38 444

2 298

38 482

2 293


Kinnitatud ametikohtade loetelu

Liidu asutused, kellel on juriidilise isiku staatus

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Detsentraliseeritud asutused

707

5 198

711

4 968

Euroopa ühisettevõtted

62

319

62

320

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

 

34

 

28

Rakendusametid

 

425

 

413

Kokku

769

5 976

773

5 729

D.   HOONED

Institutsioonid

Üüritud hooned

Omatavad hooned

2013. aasta assigneeringud (15)

2012. aasta assigneeringud (16)

I jagu

Euroopa Parlament

49 173 000

60 041 999

1 219 461 360 (17)

II jagu

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

9 153 000 (18)

8 785 000 (19)

421 942 118 (20)

III jagu

Komisjon (21):

 

 

1 665 153 626,40 (22)

 

— peakontorid (Brüsselis ja Luxembourgis)

243 683 000

248 302 000

1 537 700 758,83

 

— liidus asuvad bürood

12 685 000

12 537 000

37 472 675,64

 

— toidu- ja veterinaaramet

2 385 000

2 385 000

21 840 638,63

 

— liidu delegatsioonid (23)

31 450 000

31 642 000

 

— Teadusuuringute Ühiskeskus

68 139 553,30

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

7 445 000

7 336 000

 

— Euroopa Pettustevastane Amet

4 790 000

4 638 000

 

— Euroopa Personalivaliku Amet

2 721 000

2 486 000

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

3 480 000

3 415 000

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

5 433 000

5 332 000

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

2 690 000

2 729 000

IV jagu

Euroopa Liidu Kohus

45 180 000

42 128 000

354 574 038,22 (24)

V jagu

Kontrollikoda

4 195 000

3 942 000

36 057 853,04

VI jagu

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

13 145 527

12 910 167

130 582 862 (25)

VII jagu

Regioonide Komitee

9 569 296

9 260 838

89 570 342 (26)

VIII jagu

Euroopa Ombudsman

479 200

488 000

IX jagu

Euroopa Andmekaitseinspektor

728 067

586 437

X jagu

Euroopa välisteenistus (27)

 

 

59 307 691,05 (28)

 

— peakorterid (Brüssel)

6 616 000

5 901 000

 

 

— liidu delegatsioonid

55 679 000

53 655 000

 

 

Kokku

510 680 090

519 152 441

3 976 649 890,71


Institutsioon

Asukoht

Ostmise aasta

Summad

Vahesumma

Kokku

Euroopa Parlament

Brüssel

 

 

774 458 111

 

Maa

 

118 147 754

 

 

Paul-Henri Spaak (D1)

1998

45 010 408

 

 

Paul-Henri Spaak (D2)

1998

20 824 433

 

 

Altiero Spinelli (D3)

WIB (D4)

JAN (D5)

1998

2007

2008

288 356 087

83 989 722

119 636 914

 

 

Atrium

1999

22 245 830

 

 

Atrium II

2004

7 402 088

 

 

Montoyer 75

2006

20 466 161

 

 

Trier I

2011

12 000 000

 

 

Eastman

2008

16 218 333

 

 

Cathedrale

2005

1 845 894

 

 

Wayenberg (Marie Haps)

2003

5 734 319

 

 

Remard

2010

12 580 167

 

 

Strasbourg (Louise Weiss)

1998

 

233 606 190

 

Strasbourg (WIC, SDM, IPE III)

2006

 

113 068 752

 

Luxembourg (KAD)

2003

 

40 870 667

 

Luxembourg (KAD Z)

2010

 

1 688 452

 

Jean Monnet’ maja (Bazoches)

1982

 

0

 

Lissabon

1986

 

499 860

 

Ateena

1991

 

4 124 139

 

Kopenhaagen

2005

 

3 801 404

 

Haag

2006

 

4 679 484

 

Valletta

2006

 

2 170 474

 

Nikosia

Viin

London

Budapest

2006

2008

2008

2010

 

2 732 651

22 101 300

12 285 982

3 373 894

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

Brüssel

 

 

421 942 118

 

Maa

 

67 525 000

 

 

Justus Lipsius

1995

161 313 281

 

 

Lastesõim

2006

12 774 286

 

 

Lex

2007

180 329 551

 

Commission (29)

Brüssel

 

 

1 445 735 922,16

 

Overijse

1997

1 044 426,11

 

 

Loi 130

1987

52 554 255,39

 

 

Breydel

1989

14 601 291,10

 

 

Haren

1993

6 701 877,90

 

 

Clovis

1995

10 102 684,09

 

 

Cours Saint-Michel 1

1997

17 592 413,24

 

 

Belliard 232 (30)

1997

19 512 150,28

 

 

Demot 24 (31)

1997

30 190 649,05

 

 

Breydel II

1997

36 544 598,47

 

 

Beaulieu 29/31/33

1998

35 393 301,35

 

 

Charlemagne

1997

111 530 627,36

 

 

Demot 28 (32)

1999

24 026 069,33

 

 

Joseph II 99 (33)

1998

17 012 317,82

 

 

Loi 86

1998

27 025 607,05

 

 

Luxembourg 46 (34)

1999

35 812 391,14

 

 

Montoyer 59 (35)

1998

17 925 119,58

 

 

Froissart 101 (36)

2000

18 904 960,71

 

 

VM 18 (37)

2000

17 289 096,53

 

 

Joseph II 70 (38)

2000

38 705 035,19

 

 

Loi 41 (39)

2000

64 083 042,16

 

 

SC 11 (40)

2000

20 022 737,90

 

 

Joseph II 30 (41)

2000

34 160 332,89

 

 

Joseph II 54 (42)

2001

41 758 157,54

 

 

Joseph II 79 (43)

2002

39 534 416,43

 

 

VM2 (44)

2001

38 669 633,94

 

 

Palmerston

2002

6 980 898,18

 

 

SPA 3 (45)

2003

27 964 405,—

 

 

Berlaymont (46)

2004

405 723 400,79

 

 

CCAB (47)

2005

43 293 968,32

 

 

BU-25

2006

50 576 551,70

 

 

Cornet-Leman

2006

21 097 831,26

 

 

Madou

2006

115 151 674,36

 

 

WALI

2009

4 250 000,—

 

 

Luxembourg

 

 

91 964 836,67

 

Euroforum (48)

2004

84 439 170,—

 

 

Foyer Européen

2009

7 525 666,67

 

 

Bürood liidus

 

 

37 472 675,64

 

Lissabon

1986

1993

-

365 369,94

 

 

Marseille

1991

1993

71 846,62

19 436,10

 

 

Milano

1986

 

 

Kopenhaagen

2005

3 793 357,35

 

 

Valletta

2006

2 251 661,68

 

 

Nikosia (Byron)

2006

2 732 651,01

 

 

Haag

2006

4 652 665,—

 

 

London

2008

18 521 671,84

 

 

Budapest

2010

5 064 016,10

 

 

Teadusuuringute Ühiskeskus

 

 

68 139 553,30

 

Ispra

 

40 698 765,52

 

 

Geel

 

17 545 328,26

 

 

Karlsruhe

 

1 945 216,28

 

 

Petten

 

7 950 243,24

 

 

Toidu- ja veterinaaramet

 

 

21 840 638,63

 

Grange (Iirimaa) (49)

2002

21 840 638,63

 

 

Komisjon kokku

 

 

1 665 153 626,40

Euroopa Liidu Kohus

Luxembourg

 

 

354 574 038,22

 

(A-tiib – Erasmus, B-tiib – Thomas More ja C-tiib

1994

31 064 561,69

 

 

Uue kohtumaja hoonekompleks (renoveeritud endine kohtumaja, seda ümbritsev lisaehitus, kaks torni ja ühendusgalerii)

2008

323 509 476,53

 

Kontrollikoda

Luxembourg

 

 

36 057 853,04

 

Maa

1990

776 630,—

 

 

Luxembourg (K1)

1990

10 217 402,47

 

 

Luxembourg (K2)

2004

19 494 897,93

 

 

Luxembourg (K3)

2009

5 568 922,64

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Brüssel

 

 

130 582 862

 

Montoyer 92–102

2001

31 623 145

 

 

Belliard 99–101

2001

77 170 978

 

 

Belliard 68–72

2004

9 119 580

 

 

Trèves 74

2005

8 042 131

 

 

Belliard 93

2005

4 627 028

 

Regioonide Komitee

Brüssel

 

 

89 570 342

 

Montoyer

2001

16 634 179

 

 

Belliard 101–103

2001

40 720 622

 

 

Belliard 68

2004

14 488 532

 

 

Trèves 74

2004

12 835 044

 

 

Belliard 93

2005

4 891 965

 

Euroopa välisteenistus (50)

Liidu delegatsioonid  (51)

 

 

59 307 69,05 (52)

 

Buenos Aires (Argentina)

1992

419 669,68

 

 

Canberra (Austraalia)

1983

 

 

 

1990

449 874,26

 

 

Cotonou (Benin)

1992

150 125,39

 

 

Gaborone (Botswana)

1982

 

 

 

1985

1986

-

131,40

 

 

 

1987

5 308,28

 

 

Brasilia (Brasiilia)

1994

295 626,83

 

 

Ouagadougou (Burkina Faso)

1984

 

 

 

1997

1 193 091,32

 

 

Bujumbura (Burundi)

1982

 

 

 

1986

12 380,75

 

 

Phnom Penh (Kambodža)

2005

580 319,88

 

 

Ottawa (Kanada)

1977

 

 

Praia (Cabo Verde)

1981

 

 

Bangui (Kesk-Aafrika Vabariik)

1983

 

 

N’Djamena (Tšaad)

1991

2009

15 954,34

361 840,50

 

 

Peking (Hiina)

1995

2 513 727,80

 

 

Moroni (Komoorid)

1988

11 750,04

 

 

Brazzaville (Kongo)

1994

122 816,16

 

 

San José (Costa Rica)

1995

318 246,16

 

 

Abidjan (Côte d’Ivoire)

1993

142 065,32

 

 

 

1994

187 327,97

 

 

Malabo (Ekvatoriaal-Guinea)

1986

6 090,77

 

 

Pariis (Prantsusmaa)

1990

1 455 857,68

 

 

 

1991

69 230,12

 

 

Libreville (Gabon)

1996

253 943,96

 

 

Banjul (Gambia)

1989

20 753,72

 

 

Bissau (Guinea-Bissau)

1995

251 329,45

 

 

Tokyo (Jaapan)

2006

34 008 178,59

 

 

Nairobi (Kenya)

2005

641 653,07

 

 

Maseru (Lesotho)

1985

 

 

 

1990

113 420,51

 

 

 

1991

199 528,91

 

 

 

2006

215 316,60

 

 

Lilongwe (Malawi)

1982

 

 

 

1988

7 493,49

 

 

Mexico (Mehhiko)

1995

1 353 701,12

 

 

Rabat (Maroko)

1987

31 965,52

 

 

Maputo (Mosambiik)

2008

4 121 447,03

 

 

Windhoek (Namiibia)

1992

302 207,22

 

 

 

1993

2009

96 253,39

1 370 072,92

 

 

Niamey (Nigeri Vabariik)

1997

91 168,26

 

 

Abuja (Nigeeria)

1992

294 672,84

 

 

 

2005

4 004 315,73

 

 

Port Moresby (Paapua Uus-Guinea)

1982

48 274,53

 

 

Kigali (Rwanda)

1980

 

 

Dakar (Senegal)

1984

 

 

Honiara (Saalomoni Saared)

1990

29 305,80

 

 

Pretoria (Lõuna-Aafrika)

1994

458 247,25

 

 

 

1996

504 896,74

 

 

Mbabane (Svaasimaa)

1987

1988

43 244,49

27 397,74

 

 

Dar es Salaam (Tansaania)

2002

3 187 782,85

 

 

Kampala (Uganda)

1986

10 589,59

 

 

Montevideo (Uruguay)

1990

148 463,34

 

 

New York (Ameerika Ühendriigid)

1987

95 578,20

 

 

Washington (Ameerika Ühendriigid)

1997

1 118 286,25

 

 

Lusaka (Sambia)

1982

 

 

Harare (Zimbabwe)

1990

93 554,81

 

 

 

1994

178 747,73

 

Kõik kokku

 

 

 

3 976 649 890,71

I JAGU

EUROOPA PARLAMENT

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

1 750 463 939

Omavahendid

– 143 024 893

Nõutav osamaks

1 607 439 046

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

65 835 934

64 501 324

59 911 584,97

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

8 927,87

4 0 4

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust

4 612 253

8 249 104

7 651 055,76

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

70 448 187

72 750 428

67 571 568,60

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

62 231 768

63 913 228

59 587 394,69

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

9 134 938

9 134 938

19 412 415,58

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

10 000

10 000

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

71 376 706

73 058 166

78 999 810,27

PEATÜKK 4 2

4 2 1

Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi

p.m.

p.m.

35 042,83

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

35 042,83

 

Jaotis 4 — Kogusumma

141 824 893

145 808 594

146 606 421,70

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 2 —

MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

65 835 934

64 501 324

59 911 584,97

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

8 927,87

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4     Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

4 612 253

8 249 104

7 651 055,76

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

62 231 768

63 913 228

59 587 394,69

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

9 134 938

9 134 938

19 412 415,58

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

10 000

10 000

0,—

PEATÜKK 4 2 — MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 1     Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

35 042,83

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, eelkõige selle III lisa.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine)

5 0 0 0

Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

100 807,15

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

21 781,92

5 0 0 2

Laekumised kaupade tarnimisest muudele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

118 893,21

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

241 482,28

5 0 1

Laekumised kinnisvara müügist

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

234 062,89

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

475 545,17

PEATÜKK 5 1

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 865 007,33

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 607,76

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 867 615,09

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 867 615,09

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

1 200 000

1 200 000

1 241 174,39

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

1 200 000

1 200 000

1 241 174,39

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 729 663,53

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

4 112 861,49

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

7 842 525,02

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksetest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 187 113,18

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 2

Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 735 433,48

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

3 922 546,66

PEATÜKK 5 8

5 8 1

Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

122 499,40

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

122 499,40

 

Jaotis 5 — Kogusumma

1 200 000

1 200 000

15 471 905,73

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (KAUPADE TARNIMINE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULU

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST

PEATÜKK 5 5 —

TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA (KAUPADE TARNIMINE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine)

5 0 0 0   Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

100 807,15

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate sõidukite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

21 781,92

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Laekumised kaupade tarnimisest muudele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

118 893,21

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

5 0 1     Laekumised kinnisvara müügist

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud institutsioonile kuuluva kinnisvara müügist laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

234 062,89

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artiklis sisalduvad ka elektroonilisel andmekandjal olevate toodete müügist laekuvad tulud.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULU

5 1 1     Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 865 007,33

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 607,76

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST

5 2 0     Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

1 200 000

1 200 000

1 241 174,39

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni kontodele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

PEATÜKK 5 5 — TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0     Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 729 663,53

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

4 112 861,49

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksetest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 187 113,18

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti d kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2     Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksetest laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 735 433,48

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 1     Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

122 499,40

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artikkel hõlmab ka õnnetusjuhtumitesse sattunud ametnike palga tagasimakseid kindlustusseltsidelt.

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

9 584 345,17

6 6 0 1

Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

9 584 345,17

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

9 584 345,17

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

9 584 345,17

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

9 584 345,17

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt on punkt ette nähtud selliste tulude kirjendamiseks, mida ei nähta ette jaotise 6 teistes osades ja mida kasutatakse täiendavate assigneeringutena nende kulutuste rahastamisel, milleks nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt määratud.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

1 630 759,36

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 630 759,36

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 630 759,36

 

KÕIK KOGUSUMMA

143 024 893

147 008 594

173 293 431,96

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 630 759,36

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.

Artiklis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära käesoleva eelarve lisas.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

206 880 378

197 362 360

195 411 479,96

Reservid (10 0)

1 216 926

12 118 481

 

 

208 097 304

209 480 841

195 411 479,96

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

582 928 309

576 721 497

540 454 418,64

Reservid (10 0)

9 604 000

 

 

 

592 532 309

576 721 497

540 454 418,64

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

116 297 560

112 763 320

118 800 096,83

Reservid (10 0)

545 839

 

 

 

116 843 399

112 763 320

118 800 096,83

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

19 179 850

17 926 450

14 489 623,62

 

Jaotis 1 — Kogusumma

925 286 097

904 773 627

869 155 619,05

Reservid (10 0)

11 366 765

12 118 481

 

 

936 652 862

916 892 108

869 155 619,05

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

213 328 268

210 520 856

195 529 891,02

Reservid (10 0)

 

2 000 000

 

 

213 328 268

212 520 856

195 529 891,02

2 1

ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA VALLASVARA

129 552 588

129 855 624

117 290 772,48

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

14 732 000

14 570 000

9 652 196,91

 

Jaotis 2 — Kogusumma

357 612 856

354 946 480

322 472 860,41

Reservid (10 0)

 

2 000 000

 

 

357 612 856

356 946 480

322 472 860,41

3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

3 0

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

36 580 010

38 072 350

32 807 760,36

3 2

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

128 954 011

111 117 836

92 059 311,79

 

Jaotis 3 — Kogusumma

165 534 021

149 190 186

124 867 072,15

4

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

4 0

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

92 944 200

88 215 000

83 078 152,35

4 2

PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD

185 799 000

190 840 175

170 564 354,10

Reservid (10 0)

1 546 000

 

 

 

187 345 000

190 840 175

170 564 354,10

4 4

PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

375 000

360 000

340 000,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

279 118 200

279 415 175

253 982 506,45

Reservid (10 0)

1 546 000

 

 

 

280 664 200

279 415 175

253 982 506,45

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

12 912 765

14 118 481

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

9 000 000

15 374 172

0,—

10 3

LAIENEMISRESERV

p.m.

p.m.

0,—

10 4

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV

p.m.

p.m.

0,—

10 5

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS

p.m.

p.m.

0,—

10 6

UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

10 8

SÜSTEEMI EMAS RESERV

1 000 000

50 000

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

22 912 765

29 542 653

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 750 463 939

1 717 868 121

1 570 478 058,06

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Palgad ja hüvitised

1 0 0 0

Palgad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

71 393 074

69 880 000

67 373 853,88

Reservid (10 0)

1 216 926

 

 

 

72 610 000

69 880 000

67 373 853,88

1 0 0 4

Tavalised reisikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

72 343 140

64 203 310

69 748 956,88

Reservid (10 0)

 

11 326 466

 

 

72 343 140

75 529 776

69 748 956,88

1 0 0 5

Muud reisikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 054 639

4 448 082

4 572 202,03

Reservid (10 0)

 

792 015

 

 

5 054 639

5 240 097

4 572 202,03

1 0 0 6

Üldkulude hüvitis

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

39 388 525

39 275 428

37 843 364,12

1 0 0 7

Ametiülesannete täitmisega seotud hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

184 000

181 000

173 699,85

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

188 363 378

177 987 820

179 712 076,76

Reservid (10 0)

1 216 926

12 118 481

 

 

189 580 304

190 106 301

179 712 076,76

1 0 1

Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse meetmed

1 0 1 0

Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 769 000

3 322 540

1 269 237,26

1 0 1 2

Puudega parlamendiliikmetega seotud erimeetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

384 000

384 000

273 154,56

 

Artikkel 1 0 1 — Kogusumma

3 153 000

3 706 540

1 542 391,82

1 0 2

Üleminekuhüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

800 000

490 000

747 314,—

1 0 3

Pensionid

1 0 3 0

Vanaduspensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 818 000

11 084 000

9 924 539,99

1 0 3 1

Invaliidsuspensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

395 000

418 000

343 741,07

1 0 3 2

Toitjakaotuspensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 820 000

2 930 000

2 695 823,19

1 0 3 3

Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

31 000

46 000

65 674,62

 

Artikkel 1 0 3 — Kogusumma

14 064 000

14 478 000

13 029 778,87

1 0 5

Keele- ja arvutikursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

500 000

700 000

379 918,51

1 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

206 880 378

197 362 360

195 411 479,96

Reservid (10 0)

1 216 926

12 118 481

 

 

208 097 304

209 480 841

195 411 479,96

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

577 124 909

569 732 297

535 880 699,27

Reservid (10 0)

9 604 000

 

 

 

586 728 909

569 732 297

535 880 699,27

1 2 0 2

Tasustatav ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

400 000

455 200

230 000,—

1 2 0 4

Õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 460 000

5 035 000

2 725 000,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

581 984 909

575 222 497

538 835 699,27

Reservid (10 0)

9 604 000

 

 

 

591 588 909

575 222 497

538 835 699,27

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

391 400

402 000

447 800,15

1 2 2 2

Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

552 000

1 097 000

1 170 919,22

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

943 400

1 499 000

1 618 719,37

1 2 4

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

582 928 309

576 721 497

540 454 418,64

Reservid (10 0)

9 604 000

 

 

 

592 532 309

576 721 497

540 454 418,64

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

38 578 161

36 848 800

30 538 390,72

Reservid (10 0)

545 839

 

 

 

39 124 000

36 848 800

30 538 390,72

1 4 0 2

Tõlgid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

53 000 000

53 000 000

56 964 283,06

1 4 0 4

Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 097 950

7 961 520

5 973 048,23

1 4 0 6

Vaatlejad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

447 449

1 200 000

0,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

100 123 560

99 010 320

93 475 722,01

Reservid (10 0)

545 839

 

 

 

100 669 399

99 010 320

93 475 722,01

1 4 2

Sisseostetavad teenused

1 4 2 0

Sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 800 000

13 370 000

24 987 456,20

1 4 2 2

Institutsioonide keelealane koostöö.

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

374 000

383 000

336 918,62

 

Artikkel 1 4 2 — Kogusumma

16 174 000

13 753 000

25 324 374,82

1 4 4

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

116 297 560

112 763 320

118 800 096,83

Reservid (10 0)

545 839

 

 

 

116 843 399

112 763 320

118 800 096,83

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0

Töölevõtmise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

378 850

402 775

270 000,—

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 850 000

4 400 000

3 913 224,64

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

5 228 850

4 802 775

4 183 224,64

1 6 3

Toetusmeetmed institutsiooni teenistujatele

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

718 000

711 500

544 095,05

1 6 3 1

Liikuvus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 000 000

996 000

512 344,98

1 6 3 2

Töötajate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

305 000

310 400

293 375,68

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

2 023 000

2 017 900

1 349 815,71

1 6 5

Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 285 000

1 135 000

1 006 583,27

1 6 5 2

Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 960 000

3 960 000

2 600 000,—

1 6 5 4

Lasteaed ja lepingulised lastesõimed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 683 000

6 010 775

5 350 000,—

 

Artikkel 1 6 5 — Kogusumma

11 928 000

11 105 775

8 956 583,27

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

19 179 850

17 926 450

14 489 623,62

 

Jaotis 1 — Kogusumma

925 286 097

904 773 627

869 155 619,05

Reservid (10 0)

11 366 765

12 118 481

 

 

936 652 862

916 892 108

869 155 619,05

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0     Palgad ja hüvitised

1 0 0 0   Palgad

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 0 0 0

71 393 074

69 880 000

67 373 853,88

Reservid (10 0)

1 216 926

 

 

Kogusumma

72 610 000

69 880 000

67 373 853,88

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 9 ja 10.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 1 ja 2.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete põhimäärusega sätestatud palkadeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

2013. aastaks reservi paigutatud assigneeringud, mille kasutamine sõltub 2011. aasta palkade 1,7 %-lise korrigeerimisega seotud otsusest, vabastatakse kohe, kui Euroopa Kohus teeb otsuse komisjoni kasuks.

1 0 0 4   Tavalised reisikulud

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 0 0 4

72 343 140

64 203 310

69 748 956,88

Reservid (10 0)

 

11 326 466

 

Kogusumma

72 343 140

75 529 776

69 748 956,88

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 10–21 ja 24.

Assigneering on ette nähtud reisi- ja elamiskulude hüvitamiseks seoses töökohta ja sealt tagasi sõitmise ning muude ametireisidega.

Osa assigneeringuga on kavandatud võtta arvesse reisikulude kokkuhoidu, mis saavutatakse parlamendi 10. mai 2011. aasta resolutsiooni (ELT L 250, 27.9.2011, lk 3) kohaselt lennukipiletite ostmisega tööga seotud sõitudel kogunenud lennumiile kasutades.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 0 5   Muud reisikulud

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 0 0 5

5 054 639

4 448 082

4 572 202,03

Reservid (10 0)

 

792 015

 

Kogusumma

5 054 639

5 240 097

4 572 202,03

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 22 ja 23.

Assigneering on ette nähtud täiendavate reisikulude ja parlamendiliikme valimisriigis sooritatud reiside kulude hüvitamiseks.

1 0 0 6   Üldkulude hüvitis

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

39 388 525

39 275 428

37 843 364,12

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 25–28.

Hüvitis on ette nähtud parlamendiliikmete tööülesannetest tulenevateks kuludeks vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete ülalnimetatud artiklitele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 25 000 eurot.

1 0 0 7   Ametiülesannete täitmisega seotud hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

184 000

181 000

173 699,85

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Juhatuse 16.–17. juuni 2009. aasta otsus.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi presidendi ametiülesannetega seotud kindlaksmääratud suurusega elamis- ja esinduskulude hüvitiste katmiseks.

1 0 1     Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse meetmed

1 0 1 0   Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 769 000

3 322 540

1 269 237,26

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 18 ja 19.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 3–9 ja 29.

Euroopa Liidu ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse ühine eeskiri.

Euroopa Liidu ametnike ravikindlustuse ühine eeskiri.

Komisjoni otsus, mis käsitleb ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid.

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, eelkõige artikkel 21 ja IV lisa (kohaldamine 18 kuud kestval üleminekuperioodil pärast 6. koosseisu ametiaja lõppu).

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete õnnetusjuhtumikindlustuseks, ravikulude hüvitamiseks ja isiklike asjade kaotuse või varguse kindlustuseks.

See on ette nähtud ka parlamendiliikmete kindlustamiseks ja abistamiseks, kui neil on vaja ametisõitude ajal kodumaale tagasi pöörduda.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 140 000 eurot.

1 0 1 2   Puudega parlamendiliikmetega seotud erimeetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

384 000

384 000

273 154,56

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 30.

Assigneering on ette nähtud teatavateks kuludeks, mis on vajalikud selleks, et anda abi raske puudega parlamendiliikmele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 0 2     Üleminekuhüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

800 000

490 000

747 314,—

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 13.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 45–48 ja 77.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikme ametiaja lõppemisel makstavateks üleminekutoetusteks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 0 3     Pensionid

1 0 3 0   Vanaduspensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 818 000

11 084 000

9 924 539,99

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 14 ja 28.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 49, 50 ja 75.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensioni maksmiseks pärast parlamendiliikme ametiaja lõppu.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

1 0 3 1   Invaliidsuspensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

395 000

418 000

343 741,07

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 15.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 51–57 ja 75.

Assigneering on ette nähtud pensioni maksmiseks parlamendiliikmetele, kellel tuvastatakse invaliidsus ametiaja jooksul.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 0 3 2   Toitjakaotuspensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 820 000

2 930 000

2 695 823,19

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 17.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 58–60 ja 75.

Assigneering on ette nähtud toitjakaotuspensioni ja/või orvupensioni maksmiseks parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete surma korral.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 15 000 eurot.

1 0 3 3   Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

31 000

46 000

65 674,62

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 27.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni sissemakseteks parlamendiliikmete täiendavasse vabatahtlikku pensioniskeemi.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 0 5     Keele- ja arvutikursused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

700 000

379 918,51

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 44.

Juhatuse 4. mai 2009. aasta otsus parlamendiliikmete keele- ja arvutikoolituse kohta.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete keele- ja arvutikursuste kuludeks.

1 0 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmetele tehtavate väljamaksete võimaliku korrigeerimisega seotud kuludeks.

See on määratlemata otstarbega ja seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele kooskõlas finantsmäärusega.

PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

1 2 0     Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasu ja hüvitised

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 2 0 0

577 124 909

569 732 297

535 880 699,27

Reservid (10 0)

9 604 000

 

 

Kogusumma

586 728 909

569 732 297

535 880 699,27

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmisteks kuludeks:

palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

ravikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, kutsehaiguskindlustus ja muud sotsiaalkindlustuskulud,

kindlasummalised ületunnitasud,

mitmesugused hüvitised ja toetused,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate reisikulude hüvitamine nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, mis võimaldavad ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

See on ette nähtud ka Euroopa Parlamendi Brüsseli ja Strasbourgi spordikeskustes aset leidvate õnnetusjuhtumitega seotud kindlustusmakseteks.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud puudega ja puudega inimeste õiguste ja mittediskrimineerimise alaste ekspertteadmistega ajutiste töötajate töölevõtmiseks, et rakendada juhatuse poolt vastu võetud (PE413.568/BUR) Euroopa Parlamendi sekretariaadis soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava (2009–2013) kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (eelkõige selle artikliga 26) ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Selleks otstarbeks ette nähtud assigneeringute kasutamise kohta koostatakse aastaaruanne.

Finantsmääruse 21 lõike 3 punktidele a–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 800 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

2013. aastaks reservi paigutatud assigneeringud, mille kasutamine sõltub 2011. aasta palkade 1,7 %-lise korrigeerimisega seotud otsusest, vabastatakse kohe, kui Euroopa Kohus teeb otsuse komisjoni kasuks.

1 2 0 2   Tasustatav ületunnitöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

400 000

455 200

230 000,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamise kuludeks vastavalt ülalnimetatud sätetele.

1 2 0 4   Õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 460 000

5 035 000

2 725 000,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende pereliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele ametikohale üleviimise korral, kui muutub töökoha asukoht,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes on sunnitud muutma elukohta seoses tööle asumisega, teisele ametikohale üleviimisega, kui muutub töökoha asukoht, või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes tõendavad, et olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või teisele ametikohale üleviimisega, kui muutus töökoha asukoht,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega lõpetatakse töösuhe ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele, kui institutsioon lõpetab nendega töölepingu,

lepinguliste töötajate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksete ja liidu vastavasse skeemi tehtavate osamaksete vahe lepingu muutumisel.

1 2 2     Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

391 400

402 000

447 800,15

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes:

on arvatud reservi seoses ametikohtade vähendamisega institutsioonis,

töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

See katab samuti tööandjapoolse ravikindlustuse osamakse ja nendele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kahjud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

552 000

1 097 000

1 170 919,22

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade või määruste (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95 ja (EÜ, Euratom) nr 1748/2002 alusel makstavad toetused,

tööandjapoolsed osamaksed hüvitiste saajate ravikindlustusse,

mitmesugustele hüvitistele kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

Õiguslik alus

Nõukogu 17. novembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 4).

Nõukogu 30. septembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1748/2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Parlamendi koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike ja Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonide ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 9).

1 2 4     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul otsustatava töötasude võimaliku korrigeerimisega seotud kuludeks.

See on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0     Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 4 0 0

38 578 161

36 848 800

30 538 390,72

Reservid (10 0)

545 839

 

 

Kogusumma

39 124 000

36 848 800

30 538 390,72

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud (sealhulgas toetused ja hüvitised), tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud.

Osa nendest assigneeringutest on ette nähtud puudega ja puudega inimeste õiguste ja mittediskrimineerimise alaste ekspertteadmistega lepinguliste töötajate töölevõtmiseks, et rakendada juhatuse poolt vastu võetud (PE413.568/BUR) Euroopa Parlamendi sekretariaadis soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava (2009–2013) kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (eelkõige selle artikliga 26) ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Selleks otstarbeks ette nähtud assigneeringute kasutamise kohta koostatakse aastaaruanne.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 500 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

2013. aastaks reservi paigutatud assigneeringud, mille kasutamine sõltub 2011. aasta palkade 1,7 %-lise korrigeerimisega seotud otsusest, vabastatakse kohe, kui Euroopa Kohus teeb otsuse komisjoni kasuks.

1 4 0 2   Tõlgid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

53 000 000

53 000 000

56 964 283,06

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Kokkulepe abitõlkide kohta.

Assigneering on institutsioonidevahelise koostöö raames ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Parlamendi või muude institutsioonide korraldatud koosolekutel, kus ei ole võimalik kasutada Euroopa Parlamendi tõlke (ametnikke või ajutisi teenistujaid), rakendatavate abitõlkide tasud, sotsiaalkindlustusmaksed, sõidukulud ja päevaraha,

ülalnimetatud koosolekutel, kus ei ole võimalik kasutada ametnikke, ajutisi teenistujaid või muid teenistujaid, rakendatavate konverentsikorraldusettevõtjate, tehnikute ja administraatorite teenused,

teenused, mida osutavad Euroopa Parlamendile muude institutsioonide ametnike või ajutiste teenistujatena töötavad tõlgid,

sõidukulud ja päevaraha seoses teenustega, mida osutavad Euroopa Parlamendile rahvusvahelise koostöö raames rahvusvahelistes institutsioonides töötavad tõlgid,

institutsioonide keelealane koostöö.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 097 950

7 961 520

5 973 048,23

Märkused

Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonide ajutiste teenistujate riikide valitsusasutuste, viimastega võrdsustatavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde tööle lähetamise eeskiri (juhatuse 7. märtsi 2005. aasta otsus).

Euroopa Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskiri (Euroopa Parlamendi peasekretäri 1. veebruari 2006. aasta otsus).

Ekspertide Euroopa Parlamenti tööle lähetamise eeskiri (juhatuse 4. mai 2009. aasta otsus).

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

praktikantide praktika alguse ja lõpu hüvitis ja reisikulud,

praktikantide praktika ajaks sõlmitavate ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuste kulud,

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulude katmine vastavalt eeskirjadele,

kulud, mis on seotud riiklike ekspertide lähetamisega Euroopa Parlamenti,

tõlkidele ja tõlkijatele koolituste korraldamine, sealhulgas koostöös konverentsitõlke koolitusasutuste ja tõlkealast koolitust pakkuvate ülikoolidega, samuti stipendiumid tõlkide ja tõlkijate koolituseks ning erialaseks täiendusõppeks, õppematerjalide hankimine ja sellega seotud kulud,

puudega inimeste praktika katseprogrammi raames praktika lisakulud, mis on otseselt seotud praktikandi puudega, kooskõlas Euroopa Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskirja artikli 20 lõikega 8.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 4 0 6   Vaatlejad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

447 449

1 200 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vaatlejatega seotud kulude katmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 11.

1 4 2     Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 800 000

13 370 000

24 987 456,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud mittekoosseisuliste töövõtjate tehtavate tõlke-, trüki-, kodeerimis- ja tehnilisteks abitöödeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

1 4 2 2   Institutsioonide keelealane koostöö.

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

374 000

383 000

336 918,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitees heaks kiidetud institutsioonide keelealase koostöö arendamise kulud,

infoväljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete, avalikel üritustel, näitustel ja keelemessidel osalemise kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

1 4 4     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul otsustatava töötasude võimaliku korrigeerimisega seotud kuludeks.

See on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 6 1     Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0   Töölevõtmise kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

378 850

402 775

270 000,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/620/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/621/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide reisi- ja elamiskulud,

teenistujate valimismenetluste korralduskulud.

Põhjendatud juhtudel ja pärast Euroopa Personalivaliku Ametiga konsulteerimist võib assigneeringut kasutada institutsiooni enda korraldatud konkurssideks.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 850 000

4 400 000

3 913 224,64

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud selliste koolituste kulude katmiseks, mille eesmärk on suurendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust, näiteks ametlike töökeelte kursuste kaudu.

1 6 3     Toetusmeetmed institutsiooni teenistujatele

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

718 000

711 500

544 095,05

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

järgmistesse kategooriatesse kuuluvate inimeste abistamine institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamispoliitika raames:

aktiivses teenistuses ametnikud ja ajutised teenistujad,

aktiivses teenistuses ametnike ja ajutiste teenistujate abikaasad,

ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,

puudest tingitud ning vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja ühisest ravikindlustusskeemist mittehüvitatavate mittemeditsiiniliste kulude tagasimaksed eelarve võimaluste piires, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

meetmed eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks,

toetus personalikomiteele ning sotsiaalhoolekande ettenägematud kulud. Sotsiaaltegevuses osalejatele personalikomitee poolt tehtavate maksete või hüvitatavate kulude eesmärk on rahastada tegevusi, millel on sotsiaalne, kultuuriline või keeleline mõõde, kuid üksikutele töötajatele või leibkondadele toetusi ei maksta.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 8 000 eurot.

1 6 3 1   Liikuvus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

996 000

512 344,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikuvusega seotud kuludeks eri töökohtades.

1 6 3 2   Töötajate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

305 000

310 400

293 375,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvusest teenistujate vahel sotsiaalsete suhete edendamiseks ja selle rahaliseks toetamiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, spordiühingutele, kultuuriühingutele jms, samuti alalise vaba aja keskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamaksuks.

Assigneeringust rahastatakse ka toetust institutsioonidevahelisele ühiskondlikule tegevusele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 800 000 eurot.

1 6 5     Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 285 000

1 135 000

1 006 583,27

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud meditsiiniteenistuse halduskuludeks Euroopa Parlamendi kolmes töökohas, sealhulgas materjalide, ravimite jms hankimiseks, ennetuslike arstlike läbivaatuste kuludeks, invaliidsuskomisjoni halduskuludeks ning kulutusteks üldarsti ettekirjutuse kohaselt väljastpoolt saadava eriarstiabi eest.

Samuti kaetakse assigneeringust teatavate meditsiiniliselt vajalike töövahendite hankimise kulud ning teenuseosutamislepingute alusel või lühiajaliselt asendajatena töötavate meditsiini- ja parameditsiinitöötajatega seotud kulud.

1 6 5 2   Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 960 000

3 960 000

2 600 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate haldus- ning tegevuskuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 000 000 eurot.

1 6 5 4   Lasteaed ja lepingulised lastesõimed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 683 000

6 010 775

5 350 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud lasteaia ja lepinguliste lastesõimede üldkulude Euroopa Parlamendi osamakseteks.

Vanemate osamaksetest laekuvate finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 200 000 eurot.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

33 032 000

34 131 999

29 166 071,76

2 0 0 1

Liisingumaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 141 000

25 910 000

3 867 436,60

2 0 0 3

Kinnisvara soetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

31 412 520,24

2 0 0 5

Hoonete ehitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 213 000

6 995 000

5 177 752,52

2 0 0 7

Ruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

39 459 000

33 625 000

23 514 945,21

Reservid (10 0)

 

2 000 000

 

 

39 459 000

35 625 000

23 514 945,21

2 0 0 8

Muud kinnisvarahaldusega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 210 000

5 100 000

2 849 962,76

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

100 055 000

105 761 999

95 988 689,09

Reservid (10 0)

 

2 000 000

 

 

100 055 000

107 761 999

95 988 689,09

2 0 2

Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

57 264 000

46 965 000

43 815 032,50

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

18 975 000

18 435 000

18 590 859,49

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

36 043 268

38 405 857

36 279 709,90

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

991 000

953 000

855 600,04

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

113 273 268

104 758 857

99 541 201,93

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

213 328 268

210 520 856

195 529 891,02

Reservid (10 0)

 

2 000 000

 

 

213 328 268

212 520 856

195 529 891,02

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid

2 1 0 0

Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

33 016 000

37 392 000

32 309 241,22

2 1 0 2

Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

67 651 088

62 933 000

60 263 388,49

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

100 667 088

100 325 000

92 572 629,71

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 232 500

3 277 500

3 140 618,19

2 1 4

Tehniline varustus ja sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 585 000

19 983 124

15 734 462,75

2 1 6

Sõidukid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 068 000

6 270 000

5 843 061,83

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

129 552 588

129 855 624

117 290 772,48

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 339 500

2 608 000

1 904 200,70

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

75 000

170 000

324 549,04

2 3 2

Õigusabikulud ja kahjutasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 714 000

1 314 000

1 316 614,30

2 3 5

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 421 000

7 441 000

4 612 355,49

2 3 6

Posti- ja kohaletoimetamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

357 000

352 500

269 919,69

2 3 7

Kolimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 100 000

950 000

686 445,84

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

661 500

784 500

538 111,85

2 3 9

Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kava

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 064 000

950 000

 

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

14 732 000

14 570 000

9 652 196,91

 

Jaotis 2 — Kogusumma

357 612 856

354 946 480

322 472 860,41

Reservid (10 0)

 

2 000 000

 

 

357 612 856

356 946 480

322 472 860,41

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA VALLASVARA

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

Märkused

Kuna kindlustusettevõtjad ei kata enam Euroopa Parlamendi hoonete osas töövaidluste ja terrorirünnakutega seotud riske, tuleb need riskid katta Euroopa Liidu üldeelarvest.

Seetõttu rahastatakse selle jaotise assigneeringutest kõiki töövaidlustest ja terrorirünnakutest põhjustatud kahjudega seotud kulusid.

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0     Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

33 032 000

34 131 999

29 166 071,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi kasutatavate hoonete või hooneosade üürikuludeks.

Samuti kaetakse sellest hoonetega seotud maksud. Üürikulud arvutatakse 12 kuu kohta kehtivate või ettevalmistatavate üürilepingute alusel, milles üldjuhul on sätestatud ka seos elukallidus- või ehitushinnaindeksiga.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste osamaksud maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks väliskuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.

2 0 0 1   Liisingumaksed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

16 141 000

25 910 000

3 867 436,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete või hooneosade iga-aastasteks liisingumakseteks vastavalt kehtivatele või ettevalmistatavatele lepingutele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste osamaksud maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks väliskuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

31 412 520,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara soetamisega seotud kuludeks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetusi käsitletakse vastavalt finantsmääruse sätetele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste osamaksud maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks väliskuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.

2 0 0 5   Hoonete ehitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 213 000

6 995 000

5 177 752,52

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste osamaksud maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks väliskuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.

2 0 0 7   Ruumide sisustamine

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 0 0 7

39 459 000

33 625 000

23 514 945,21

Reservid (10 0)

 

2 000 000

 

Kogusumma

39 459 000

35 625 000

23 514 945,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde ja sellega seotud muude tööde kuludeks, sh arhitektide või inseneride tasudeks jms.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

Liikmesriikide või nende avalik-õiguslike asutuste või üksuste osamaksud maa ja hoonete ostmise või kasutamisega seotud kulude ja nendega seotud tasude, samuti institutsiooni hoonetega ja rajatistega seotud kulude rahastamise või hüvitamise kujul loetakse sihtotstarbeliseks väliskuluks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 tähenduses.

2 0 0 8   Muud kinnisvarahaldusega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 210 000

5 100 000

2 849 962,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvarahaldusega seotud kulude katmiseks, mida ei ole selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toodud, nt:

jäätmekäitlus ja -töötlus,

kohustuslik kontroll, kvaliteedikontroll, ekspertiisid, auditid, täitmise järelevalve jne,

tehniline raamatukogu,

haldustugi (building helpdesk),

hooneplaanide haldus ja teabealane tugi,

muud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 0 2     Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

57 264 000

46 965 000

43 815 032,50

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa Parlamendi kasutatavate talle kuuluvate või üüritud hoonete (ruumid ja tehnilised seadmed) korrashoiu, hoolduse, käitamise ja puhastusega seotud kulude katmiseks vastavalt kehtivatele lepingutele.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artiklit 118.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 75 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

18 975 000

18 435 000

18 590 859,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 82 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

36 043 268

38 405 857

36 279 709,90

Märkused

Assigneering on eelkõige ette nähtud Euroopa Parlamendi kolme alalise töökoha ja Euroopa Parlamendi Euroopa Liidus asuvate infobüroode ning kolmandates riikides asuvate büroode turvalisuse ja valve kuludeks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artiklit 118.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 120 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

991 000

953 000

855 600,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmakseteks.

PEATÜKK 2 1 — ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA VALLASVARA

Märkused

Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.

2 1 0     Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid

2 1 0 0   Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

33 016 000

37 392 000

32 309 241,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse ning sellega seotud tööde kuludeks. Nimetatud seadmed ja tarkvara on ette nähtud eeskätt andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemide, osakondade ja fraktsioonide arvutitega varustamise ning elektroonilise hääletussüsteemi jaoks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 152 000 eurot.

2 1 0 2   Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

67 651 088

62 933 000

60 263 388,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusettevõtjatelt ja andmetöötlusnõustajatelt andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks, rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas parlamendiliikmete ja fraktsioonide – abistamiseks, uuringute läbiviimiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja sisestamiseks vajalike sisseostetavate teenuste kuludeks.

Samuti on see ette nähtud uue palgaarvestusliidese NAP institutsioonide ühise kokkuleppe alusel loodava kasutajatoe sisseseadmise kulude Euroopa Parlamendi poolseks osamaksuks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 458 000 eurot.

2 1 2     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 232 500

3 277 500

3 140 618,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas ergonoomilise büroomööbli hankimiseks, rentimiseks, korrashoiuks ja parandustöödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks. See on samuti ette nähtud Euroopa Parlamendi mööblivarude haldamisega seotud eri kulude katmiseks.

Samuti on assigneering ette nähtud kunstiteoste ja erivahendite hankimiseks ning nendega seotud jooksvateks kuludeks, nagu eksperdi-, säilitamis-, raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 1 4     Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

19 585 000

19 983 124

15 734 462,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise tehnilise varustuse ja sisseseade soetamiseks, rentimiseks, hoolduseks ja remondiks, samuti haldamiseks:

kirjastamise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja sisseseade,

trükikoja, telefoniteenuse, sööklate, kaupluste, turvateenistuse, konverentside tehnilise teenindamise, audiovisuaalsektori jms sisseseade,

erivahendid (elektroonilised, arvutitehnilised, elektrilised vahendid) ja nendega seotud sisseostetavad teenused,

taotluse alusel kahe täiendava telefoniliini paigaldamine parlamendiliikmete bürooruumidesse.

Assigneering on ette nähtud ka inventari edasimüügi ja mahakandmisega seotud reklaamikuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 205 000 eurot.

2 1 6     Sõidukid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 068 000

6 270 000

5 843 061,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud sõidukite (autod ja jalgrattad) hankimiseks, korrashoiuks ja remondiks ning autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, samuti asjakohasteks kindlustuskuludeks ning muudeks halduskuludeks. Sõidukipargi uuendamisel ning sõidukite hankimisel ja üürimisel eelistatakse keskkonda kõige vähem saastavaid sõidukeid, nt hübriidautosid.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 175 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD

Märkused

Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.

2 3 0     Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 339 500

2 608 000

1 904 200,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse jms ostmiseks, samuti sellega seotud halduskuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 15 000 eurot.

2 3 1     Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

75 000

170 000

324 549,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakuludeks (teenustasud, vahendustasud, mitmesugused muud kulud) ja muudeks finantskuludeks, sh hoonete rahastamisega seotud lisakuludeks.

2 3 2     Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 714 000

1 314 000

1 316 614,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Liidu Kohtu, üldkohtu, avaliku teenistuse kohtu või liikmesriikide kohtute poolt Euroopa Parlamendile määratavad võimalikud kohtukulud,

advokaatide palkamine Euroopa Parlamendi esindamiseks liidu ja liikmesriikide kohtutes ning juriidiliste nõustajate või ekspertide palkamine õigusteenistuse abistamiseks,

advokaaditasude hüvitamine distsiplinaarmenetluse ja sellega võrdväärsete menetluste raames,

kahjutasud, intressid ja võlgnevused finantsmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses,

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklite 69 ja 70 alusel sõlmitud vastastikustest kokkulepetest tulenevad hüvitised.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 5     Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 421 000

7 441 000

4 612 355,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste andmesidevõrkudega seotud kuludeks, andmetöötluskeskuste ja infobüroode kuludeks, samuti sidealasteks liitumis- ja teenustasudeks (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon).

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

2 3 6     Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

357 000

352 500

269 919,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud riiklike postiteenistuste või kullerifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasudeks.

Samuti on see ette nähtud postiteenuste kuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 7     Kolimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 100 000

950 000

686 445,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste töötajate teostatud kolimise ja sellega seotud tööde kuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 40 000 eurot.

2 3 8     Muud halduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

661 500

784 500

538 111,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

kindlustused, mis ei sisaldu muudes punktides,

saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinitöötajate ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste hankimine ja korrashoid,

mitmesugused tegevus- ja halduskulud, kaupade või teenuste ost, mis ei sisaldu muudes punktides,

EMASi tegevusega seotud mitmesugused ostud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

2 3 9     Euroopa Parlamendi süsinikuheite tasakaalustamise kava

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 064 000

950 000

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

27 616 000

29 070 000

25 950 467,44

3 0 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 361 350

1 361 350

964 092,79

3 0 4

Mitmesugused koosolekute kulud

3 0 4 0

Mitmesugused sisekoosolekute kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 600 000

2 600 000

2 594 000,—

3 0 4 2

Koosolekud, kongressid ja konverentsid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 405 000

1 396 000

1 060 451,44

3 0 4 3

Parlamentaarsete assambleede korraldamise, parlamentidevaheliste delegatsioonide ja muude delegatsioonide muud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 473 000

1 562 000

596 075,28

3 0 4 9

Kulutused reisibüroo teenustele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 124 660

2 083 000

1 642 673,41

 

Artikkel 3 0 4 — Kogusumma

7 602 660

7 641 000

5 893 200,13

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

36 580 010

38 072 350

32 807 760,36

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Eksperdiarvamuste hankimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

11 530 000

11 420 000

7 590 304,11

3 2 2

Teabe hankimine ja arhiveerimine

3 2 2 0

Dokumentatsiooni- ja raamatukogu kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 927 111

4 516 686

4 064 806,63

3 2 2 2

Arhiivkogude kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 965 000

1 932 500

1 799 861,29

 

Artikkel 3 2 2 — Kogusumma

6 892 111

6 449 186

5 864 667,92

3 2 3

Suhted kolmandate riikide parlamentidega ja toetus parlamentaarsele demokraatiale

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

750 000

535 000

467 352,77

3 2 4

Kirjastamine ja levitamine

3 2 4 0

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 000 000

5 056 000

3 703 321,02

3 2 4 1

Elektroonilised ja traditsioonilisel andmekandjal väljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 175 000

4 760 000

5 456 313,53

3 2 4 2

Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

23 755 900

21 626 000

17 629 067,94

3 2 4 3

Parlamentarium – Euroopa Parlamendi külastajatekeskus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 916 000

3 600 000

2 472 062,55

3 2 4 4

Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

29 996 000

28 940 000

27 197 373,79

3 2 4 5

Seminaride, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 830 300

3 696 650

1 992 279,39

3 2 4 6

Parlamendi telekanal (Web TV)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 000 000

8 500 000

7 897 416,90

3 2 4 7

Euroopa Ajaloo Maja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 400 000

 

 

3 2 4 8

Audiovisuaalse teabe kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 133 700

14 760 000

11 105 032,67

3 2 4 9

Teabevahetus liikmesriikide parlamentidega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

475 000

675 000

167 659,36

 

Artikkel 3 2 4 — Kogusumma

108 681 900

91 613 650

77 620 527,15

3 2 5

Infobüroodega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 100 000

1 100 000

516 459,84

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

128 954 011

111 117 836

92 059 311,79

 

Jaotis 3 — Kogusumma

165 534 021

149 190 186

124 867 072,15

PEATÜKK 3 0 —

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

PEATÜKK 3 2 —

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 3 0 — KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

3 0 0     Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

27 616 000

29 070 000

25 950 467,44

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni töötajate, riikide lähetatud ekspertide ja praktikantide sõitudeks nende töökoha ja Euroopa Parlamendi kolme töökoha (Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg) vahel ning lähetusteks muudesse paikadesse peale parlamendi kolme töökoha. Assigneeringust kaetakse transpordikulud, päevaraha, majutuskulud ja ebamugaval ajal töötamise hüvitis. Samuti kaetakse sellest täiendavad kulud (sh sõidupiletite ja majutusbroneeringute tühistamine, elektrooniliste arvetega seotud kulud, lähetuste kindlustusega seotud kulud).

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

3 0 2     Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 361 350

1 361 350

964 092,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

institutsiooni esinduskohustustega seotud kulud, sh institutsiooni teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste hindamise üksuse (STOA) tegevusega seotud vastuvõttude kulud ja institutsiooni liikmete esinduskulud,

presidendi esinduskulud seoses reisidega väljapoole Euroopa Parlamendi töökohti,

presidendi kantselei esinduskulud ja presidendi kantselei sekretariaadi kulude osamaks,

peasekretariaadi vastuvõttude ja esinduskulud, sh meenete ja medalite hankimine ametnike jaoks, kellel on täitunud 15- või 25-aastane teenistusaeg,

mitmesugused protokollist tulenevad kulud, nagu lipud, esitlusalused, kutsed, trükitud menüüd jne,

institutsiooni külastavate tähtsate isikute reisi- ja elamiskulud,

parlamendiliikmete ja teenistujate ametisõitudega seotud viisakulud,

vastuvõttude ja esinduskulud ja muud Euroopa Parlamendi ametiülesannete täitmisega seotud parlamendiliikmete erikulud.

3 0 4     Mitmesugused koosolekute kulud

3 0 4 0   Mitmesugused sisekoosolekute kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 600 000

2 600 000

2 594 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni koosolekutel pakutavate karastus- ja muude jookide ning kergete einete kuludeks, samuti nende teenustega seotud halduskuludeks.

3 0 4 2   Koosolekud, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 405 000

1 396 000

1 060 451,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmisteks kuludeks:

väljaspool parlamendi töökohti toimuvate koosolekute korraldamise kulud (parlamendikomisjonid või nende delegatsioonid, fraktsioonid), sh vajaduse korral esinduskulud,

osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele, millesse Euroopa Parlament või mõni selle organitest kuulub (Parlamentidevaheline Liit, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon, Parlamentaarse Liidu 12+ Grupp).

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

3 0 4 3   Parlamentaarsete assambleede korraldamise, parlamentidevaheliste delegatsioonide ja muude delegatsioonide muud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 473 000

1 562 000

596 075,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige koosolekute kuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0, mida korraldavad:

AKV–ELi parlamentaarne ühisassamblee, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee ja Euronesti parlamentaarne assamblee ning nende organid;

Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee (assamblee), selle komisjonid ja juhatus; need kulud hõlmavad Euroopa Parlamendi sissemakset assamblee autonoomse sekretariaadi eelarvesse või kulude otsest hüvitamist ulatuses, mis kajastab Euroopa Parlamendi osa assamblee eelarves;

parlamentidevahelised delegatsioonid, ajutised delegatsioonid, parlamentaarsed ühiskomisjonid, parlamentidevahelised koostöökomisjonid, WTO parlamentaarsed delegatsioonid, ning WTO parlamentaarne konverents ja selle juhtkomitee.

3 0 4 9   Kulutused reisibüroo teenustele

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 124 660

2 083 000

1 642 673,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendiga lepingu sõlminud reisibüroo tegevusest tingitud kuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

PEATÜKK 3 2 — EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

3 2 0     Eksperdiarvamuste hankimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 530 000

11 420 000

7 590 304,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Parlamendi juhtorganite ja administratsiooni jaoks, sh Euroopa Ajaloo Maja loomise jaoks läbiviidavateks uuringuteks ja muuks uurimistegevuseks (seminarid, ümarlauad, eksperdirühmad ja konverentsid) kvalifitseeritud ekspertide ja uurimisinstituutidega sõlmitavate lepingute kulud,

uuringute hindamise kulud ja institutsiooni teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste hindamise üksuse (STOA) teadusasutuste tegevuses osalemise kulud,

komisjonide, delegatsioonide ja uurimis- ning töörühmade koosolekutest osa võtma kutsutud ekspertide ja muude isikute, sealhulgas Euroopa Parlamendile petitsioone esitanud isikute reisi-, elamis- ja muud kulud,

distsiplinaarnõukogu, finantsrikkumiste uurimise toimkonna jms organite tööst osa võtvate välisosalejatega seotud kulud.

3 2 2     Teabe hankimine ja arhiveerimine

3 2 2 0   Dokumentatsiooni- ja raamatukogu kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 927 111

4 516 686

4 064 806,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

üldteatmeteoste hankimine ja uuendamine ning raamatukogu fondide ajakohastamine,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning internetiteenuste tellimused, sh autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjandusväljaannete sisukokkuvõtete ja -analüüside koostamise tellimused või teenuslepingud ning ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklite säilitamine optilisel andmekandjal,

institutsiooniväliste dokumendikogude ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (v.a arvuti riistvara ja sidekulud),

rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Euroopa Parlamendile võetud kohustustega seotud kulud,

erivahendite, sealhulgas raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ning arvutitehniliste vahendite ja/või süsteemide hankimine, samuti nende vahendite ja süsteemide hankimiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks välisteenuste ostmise või rentimise kulud,

raamatukogu tegevuse, eelkõige raamatukogu klientidega seotud teenuste (päringud, analüüsid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sh selleks vajalike vahendite ning kommunikatsioonikulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

uute sõnaraamatute ja erialasõnastike hankimine või asendamine olenemata andmekandjast, sh uute keelte üksustele, ning muude teoste hankimine keeleteenistustele ja õigusaktide kvaliteedi tagamise üksusele.

10 000 euro suurust assigneeringut võib kasutada Euroopa Parlamendi liikmete raamatuklubisse oma töid tutvustama kutsutud autorite sõidu- ja majutuskulude ning päevarahade maksmiseks.

3 2 2 2   Arhiivkogude kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 965 000

1 932 500

1 799 861,29

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) ning Euroopa Parlamendi vastu võetud rakendusmeetmed.

Juhatuse 16. detsembri 2002. aasta otsus infovahetuse ja läbipaistvuse parandamise kohta: Euroopa Parlamendi arhiivid.

Juhatuse 4. juulil 2011. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi liikmete ja endiste liikmete eraarhiivide omandamise eeskiri.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kuludeks:

arhiivikogude eri andmekandjatele (mikrofilmidele, diskettidele, kassettidele jne) salvestamise kuludeks, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite, raamatute ja ajakirjade) hankimise, rentimise, hooldamise ja parandamise kulud, sh sellega seotud sisseostetavad teenused,

eri andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulud,

välistegevuse kulud esmaste arhiiviallikate (ajakirjanike ja/või ajaloolaste ning/või arhivaaride jt kogutud ütlused) või teiseste arhiiviallikate (dokumendid mis tahes andmekandjal) hankimiseks.

Samuti on assigneering ette nähtud Euroopa Parlamendi liikmete ametikohustuste täitmisel kogutud dokumentide töötlemise kuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

3 2 3     Suhted kolmandate riikide parlamentidega ja toetus parlamentaarsele demokraatiale

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

750 000

535 000

467 352,77

Märkused

ELi liikmesriikide parlamentide esimeeste konverentsi (Kopenhaagen 2006 ja Bratislava 2007) eesistuja järeldused.

Juhatuse 18. juuni 2007. aasta otsus.

Geograafiline ala: Euroopa Liidust väljaspool asuvad riigid, v.a Euroopa Liidu kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja kolmandate riikide demokraatlikult valitud parlamentide, samuti vastavate piirkondlike parlamentaarsete organisatsioonide vahel suhete arendamise kuludeks. Eelkõige on tegemist parlamentaarse võimekuse suurendamisele suunatud meetmetega uutes ja arenevates demokraatlikes riikides ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamisega parlamentides.

3 2 4     Kirjastamine ja levitamine

3 2 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 000 000

5 056 000

3 703 321,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni osamakseks väljaannete talituse kuludes Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate tekstide avaldamiseks ja levitamiseks ning muudeks sellega seotud kuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 150 000 eurot.

3 2 4 1   Elektroonilised ja traditsioonilisel andmekandjal väljaanded

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 175 000

4 760 000

5 456 313,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

mitmesugused digitaalse kirjastamisega seotud kulud (siseveebilehed) ning traditsioonilisel andmekandjal kirjastamise kulud (mitmesuguste dokumentide ja trükistega seotud alltöövõtu kulud), sh jaotamine,

toimetamis- ja tõlkesüsteemide ajakohastamine, hooldus ja korrigeerimine.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 150 000 eurot.

3 2 4 2   Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

23 755 900

21 626 000

17 629 067,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud infoväljaannete, sh elektrooniliste väljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete ning liikmesriikides ja ühinevates riikides ning riikides, kus Euroopa Parlamendil on kontaktbüroo, avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kuludeks, samuti õigusloome jälgimissüsteemi (OEIL) ajakohastamise kuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 2 4 3   Parlamentarium – Euroopa Parlamendi külastajatekeskus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 916 000

3 600 000

2 472 062,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud Parlamentariumi – Euroopa Parlamendi külastajatekeskuse rahastamiseks

3 2 4 4   Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

29 996 000

28 940 000

27 197 373,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud toetusteks külastusrühmadele ning sellega seotud järelevalve ja infrastruktuuri kuludeks, Euroscola programmi tegevuskuludeks ning stipendiumiteks kolmandate riikide arvamuskujundajatele (EUVP). Assigneeringut suurendatakse igal aastal, kasutades indeksit, mille abil võetakse arvesse rahvamajanduse kogutulu ja hindade muutusi.

Igal Euroopa Parlamendi liikmel on õigus kutsuda aastas kuni viis külastajate rühma – kokku kuni 110 külastajat. Ühel külastusel osalejate arv võib olla minimaalselt 10 ja maksimaalselt 110.

Assigneeringusse on arvatud vajalik summa puudega külastajate jaoks.

3 2 4 5   Seminaride, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 830 300

3 696 650

1 992 279,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

liikmesriikide, ühinevate riikide ja riikide, kus Euroopa Parlamendil on kontaktbüroo, arvamuskujundajatele siseriiklike ja rahvusvaheliste sümpoosionide ja seminaride korraldamisega seotud kuludeks või rahalisteks toetusteks, parlamentaarsete sümpoosionide ja seminaride korraldamise kuludeks ning üleeuroopaliste kultuuriprojektide, näiteks Sahharovi auhinna, Euroopa, Iisraeli ja Palestiina noorte poliitiliste liidrite ühisnõupidamiste ning Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX rahastamiseks,

Strasbourgi ja Brüsseli istungisaalis toimuvate erisündmuste kuludeks vastavalt juhatuse vastu võetud aastakavale,

mitmekeelsust edendavateks meetmeteks, näiteks seminarideks ja konverentsideks, kohtumisteks tõlkide koolitajatega, mitmekeelsuse ning tõlgi elukutse alase teadlikkuse parandamise meetmeteks, institutsioonidevahelise ja rahvusvahelise koostöö raames võetud meetmeteks ning institutsioonidevahelise ja rahvusvahelise koostöö raames koos teiste teenistustega korraldatavates samalaadsetes tegevustes osalemiseks,

Sahharovi auhinna võrgustiku talitluskulude ning võrgustiku liikmete lähetuskulude katmiseks.

Assigneeringust kaetakse ka nende tegevuste korraldamisega seotud kulud, kaasa arvatud teenuste ja toitlustuskulud.

Sellest kaetakse ka kulud, mis kaasnevad ajakirjanike kutsumisega Euroopa Parlamendi üritusi kajastama.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 2 4 6   Parlamendi telekanal (Web TV)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 000 000

8 500 000

7 897 416,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud parlamendi telekanali (Web TV) rahastamiseks.

Prototüübi kohta koostatakse hinnang. Selles tuleb arvesse võtta projekti kulusid ja sisu, samuti selle ülesehitust, fraktsioonide osalemist ning programmi sisulise külje määratlust.

3 2 4 7   Euroopa Ajaloo Maja

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 400 000

 

 

Märkused

Assigneeringust rahastatakse Euroopa Ajaloo Maja tegevust, nagu näiteks spetsiaalse sisustuse hankimine, kollektsioonide soetamine ja näituste korraldamine, samuti selle tegevuskulusid.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 000 eurot.

3 2 4 8   Audiovisuaalse teabe kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 133 700

14 760 000

11 105 032,67

Märkused

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2002. aasta resolutsioon 2003. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 72).

Euroopa Parlamendi 14. mai 2002. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2003. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 150).

Euroopa Parlamendi 14. mai 2003. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2004. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 179).

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

audiovisuaalse valdkonna (sh institutsiooni enda ja sisseostetavate teenuste, näiteks raadio- ja televisioonijaamade tehniliste teenuste, samuti audiovisuaalsete programmide ettevalmistamise, tootmise, kaastootmise ja levitamise, liinide rentimise, televisiooni- ja raadioprogrammide ülekande ning institutsioonide ja audiovisuaalse ringhäälingu asutuste vaheliste suhete arendamiseks kasutatavate muude vahendite) tegevuseelarve,

täiskogu istungite ja parlamendikomisjonide koosolekute interneti-otseülekannete kulud,

arhiivi sisseseadmine, mis tagab meediakanalitele ja kodanikele alalise juurdepääsu teabele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 13 000 eurot.

3 2 4 9   Teabevahetus liikmesriikide parlamentidega

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

475 000

675 000

167 659,36

Märkused

Euroopa parlamentaarsete assambleede (juuni 1977) ja Euroopa Liidu parlamentide (september 2000, märts 2001) eesistujate konverentsid. Geograafiline ala: Euroopa Liidu liikmesriigid ning Euroopa Liidu kandidaatriigid ja kandidaatriigieelse seisundiga riigid.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kulud; see hõlmab parlamentidevahelisi suhteid, mis ei ole kaetud peatükkidega 1 0 ja 3 0, teabe- ja dokumentide vahetust ning abi vastava teabe analüüsil ja haldamisel, sh teabevahetust Euroopa Parlamendi uurimis- ja dokumentatsioonikeskusega (ECPRD),

eelnimetatud parlamentide ametnike koostööprogrammide ja koolituste rahastamine ning üldised abinõud nende parlamentaarse võimekuse suurendamiseks.

See hõlmab õppekülastusi Euroopa Parlamenti Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis; assigneeringust kaetakse täielikult või osaliselt osalejate kulud, eelkõige reisikulud, sõidukulud, majutus ja päevaraha,

õigusloome ning dokumentatsiooni, analüüsi ja teabe alased koostöömeetmed, domeeni www.ipex.eu turbe meetmed, sh ECPRD rakendatavad meetmed.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelise koostöö rahastamiseks ÜVJP/ÜJKP parlamentaarse kontrolli valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele ning eelkõige protokolli nr 1 (liikmesriikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklitele 9 ja 10.

3 2 5     Infobüroodega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 100 000

1 100 000

516 459,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikideks Euroopa Parlamendi infobüroodega seotud kuludeks (kontoritarbed, telekommunikatsioon, kohaletoimetamiskulud, käitlemine, transport, mitmesugused lisakulutused).

JAOTIS 4

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

58 750 000

57 165 000

54 692 881,35

4 0 2

Euroopa tasandi erakondade rahastamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

21 794 200

18 900 000

17 289 881,—

4 0 3

Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 400 000

12 150 000

11 095 390,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

92 944 200

88 215 000

83 078 152,35

PEATÜKK 4 2

4 2 2

Parlamendiliikmete assistendid

4 2 2 0

Parlamendiliikmete assistendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

185 299 000

190 340 175

170 564 354,10

Reservid (10 0)

1 546 000

 

 

 

186 845 000

190 340 175

170 564 354,10

4 2 2 2

Vahetuskursi erinevused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

500 000

500 000

0,—

 

Artikkel 4 2 2 — Kogusumma

185 799 000

190 840 175

170 564 354,10

Reservid (10 0)

1 546 000

 

 

 

187 345 000

190 840 175

170 564 354,10

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

185 799 000

190 840 175

170 564 354,10

Reservid (10 0)

1 546 000

 

 

 

187 345 000

190 840 175

170 564 354,10

PEATÜKK 4 4

4 4 0

Endiste parlamendiliikmete koosolekute ja muu tegevuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

200 000

200 000

200 000,—

4 4 2

Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute ja muu tegevuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

175 000

160 000

140 000,—

 

PEATÜKK 4 4 — KOGUSUMMA

375 000

360 000

340 000,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

279 118 200

279 415 175

253 982 506,45

Reservid (10 0)

1 546 000

 

 

 

280 664 200

279 415 175

253 982 506,45

PEATÜKK 4 0 —

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

PEATÜKK 4 2 —

PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD

PEATÜKK 4 4 —

PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

PEATÜKK 4 0 — TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

4 0 0     Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

58 750 000

57 165 000

54 692 881,35

Märkused

Juhatuse 30. juuni 2003. aasta otsusega vastu võetud eeskiri, viimati muudetud 2. juulil 2012.

Assigneering on ette nähtud fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete järgmisteks kuludeks:

sekretariaadi-, haldus- ja tegevuskulud,

poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud liidu poliitilise tegevuse raames.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

4 0 2     Euroopa tasandi erakondade rahastamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

21 794 200

18 900 000

17 289 881,—

Märkused

Euroopa Liidu leping, eriti selle artikli 10 lõige 4.

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 224.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad (ELT C 112, 9.4.2011, lk 1).

Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks.

4 0 3     Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 400 000

12 150 000

11 095 390,—

Märkused

Euroopa Liidu leping, eriti selle artikli 10 lõige 4.

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 224.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad (ELT C 112, 9.4.2011, lk 1).

Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamiseks.

PEATÜKK 4 2 — PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD

4 2 2     Parlamendiliikmete assistendid

4 2 2 0   Parlamendiliikmete assistendid

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 2 2 0

185 299 000

190 340 175

170 564 354,10

Reservid (10 0)

1 546 000

 

 

Kogusumma

186 845 000

190 340 175

170 564 354,10

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 21.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 33–44.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 5a ja 125–139.

Juhatuse poolt vastu võetud rakendusmeetmed Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendamiseks.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete assistentide kuludeks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 400 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

2013. aastaks reservi paigutatud assigneeringud, mille kasutamine sõltub 2011. aasta palkade 1,7 %-lise korrigeerimisega seotud otsusest, vabastatakse kohe, kui Euroopa Kohus teeb otsuse komisjoni kasuks.

4 2 2 2   Vahetuskursi erinevused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vahetuskursierinevusteks, mis kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest vastavalt parlamendiliikmete assisteerimise kulude hüvitamise suhtes kohaldatavatele sätetele.

PEATÜKK 4 4 — PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

4 4 0     Endiste parlamendiliikmete koosolekute ja muu tegevuse kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

200 000

200 000

200 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi endiste liikmete ühenduse koosolekute kuludeks ning vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.

4 4 2     Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute ja muu tegevuse kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

175 000

160 000

140 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute kuludeks ja vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

12 912 765

14 118 481

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

12 912 765

14 118 481

0,—

 

PEATÜKK 10 1

9 000 000

15 374 172

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

9 000 000

15 374 172

0,—

 

PEATÜKK 10 3

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 4

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 4 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 5

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 6

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 8

1 000 000

50 000

0,—

 

PEATÜKK 10 8 — KOGUSUMMA

1 000 000

50 000

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

22 912 765

29 542 653

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 750 463 939

1 717 868 121

1 570 478 058,06

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 3 —

LAIENEMISRESERV

PEATÜKK 10 4 —

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV

PEATÜKK 10 5 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS

PEATÜKK 10 6 —

UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV

PEATÜKK 10 8 —

SÜSTEEMI EMAS RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 912 765

14 118 481

0,—

Märkused

1.

Punkt

1 0 0 0

Palgad

1 216 926

2.

Punkt

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

9 604 000

3.

Punkt

1 4 0 0

Muud teenistujad

545 839

4.

Punkt

4 2 2 0

Parlamendiliikmete assistendid

1 546 000

 

 

 

Kogusumma

12 912 765

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 000 000

15 374 172

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarveotsustest tulenevateks kuludeks (kulud, mida ei ole võimalik prognoosida).

PEATÜKK 10 3 — LAIENEMISRESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kuludeks seoses laienemiseks valmistumisega.

PEATÜKK 10 4 — INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud teabe- ja kommunikatsioonipoliitika kuludeks.

PEATÜKK 10 5 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kinnisvarainvesteeringute ja sisustustööde kuludeks. Euroopa Parlamendi juhatusel palutakse võtta kinnisvara ja hoonete valdkonnas vastu sidus ja vastutustundeline pikaajaline strateegia, milles võetakse arvesse suurenevate hoolduskuludega seotud eriprobleemi, renoveerimisvajadust ja hoonete valvega seotud kulusid ning tagatakse Euroopa Parlamendi eelarve jätkusuutlikkus.

PEATÜKK 10 6 — UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonis väljatöötamisel olevate prioriteetsete projektidega seotud kuludeks.

PEATÜKK 10 8 — SÜSTEEMI EMAS RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

50 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tegevuskuludega seotud konkreetsete eelarveridade rahastamiseks vastavalt juhatuse otsustele EMASi tegevuskava rakendamise kohta, eelkõige pärast Euroopa Parlamendi süsinikdioksiidi bilansi hindamist.

PERSONAL

I jagu – Euroopa Parlament

Tegevusüksus ja palgaaste

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Muud

Fraktsioonid

Kategooriata

1

 

 

 

AD 16

11

 

1

7

AD 15

35

 

1

4

AD 14

184

2

6

24

AD 13

449

8

2

34

AD 12

238

 

11

67

AD 11

131

 

6

36

AD 10

191

 

5

28

AD 9

155

 

6

21

AD 8

167

 

7

18

AD 7

502

 

5

29

AD 6

214

 

1

48

AD 5

271

 

10

99

AD kokku

2 548

10

61

415

AST 11

151

10

 

33

AST 10

71

 

17

24

AST 9

165

 

3

28

AST 8

500

 

5

39

AST 7

563

 

1

58

AST 6

424

 

6

65

AST 5

280

 

7

63

AST 4

206

 

22

70

AST 3

234

 

5

68

AST 2

205

 

1

59

AST 1

192

 

1

93

AST kokku

2 991

10

68

600

Kokku

5 540  (53)

20  (54)

129

1 015

Kõik kokku l

6 684  (55)


Tegevusüksus ja palgaaste

2013

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Muud

Fraktsioonid

Kategooriata

1

 

 

 

AD 16

11

 

1

7

AD 15

35

 

1

4

AD 14

209

2

6

25

AD 13

459

8

2

37

AD 12

203

 

12

65

AD 11

131

 

5

35

AD 10

191

 

6

27

AD 9

166

 

6

21

AD 8

297

 

7

24

AD 7

405

 

6

37

AD 6

179

 

3

57

AD 5

299

 

11

76

AD kokku

2 585

10

66

415

AST 11

151

10

 

33

AST 10

81

 

17

25

AST 9

215

 

4

31

AST 8

485

 

4

48

AST 7

518

 

1

48

AST 6

424

 

6

64

AST 5

284

 

8

68

AST 4

296

 

22

65

AST 3

322

 

7

73

AST 2

140

 

 

72

AST 1

90

 

 

74

AST kokku

3 006

10

69

601

Kokku

5 592  (56)

20  (57)

135

1 016

Kõik kokku l

6 743  (58)

II JAGU

EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

535 511 300

Omavahendid

–56 770 000

Nõutav osamaks

478 741 300

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

ERINEVAD LIIDU MAKSUD JA SAADA OLEVAD SUMMAD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

22 452 000

23 992 000

20 760 593,63

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2 797 000

2 691 000

3 604 895,15

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

25 249 000

26 683 000

24 365 488,78

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

31 521 000

31 469 000

25 773 463,98

4 1 1

Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused ja tagasiostmine

p.m.

p.m.

12 217 590,81

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

31 521 000

31 469 000

37 991 054,79

 

Jaotis 4 — Kogusumma

56 770 000

58 152 000

62 356 543,57

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TEENISTUJATE TÖÖTASUDELT

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TEENISTUJATE TÖÖTASUDELT

4 0 0     Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

22 452 000

23 992 000

20 760 593,63

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

2 797 000

2 691 000

3 604 895,15

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

31 521 000

31 469 000

25 773 463,98

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused ja tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

12 217 590,81

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikkel 4 ja artikli 11 lõige 2.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

55 493,71

5 0 0 2

Tulud teistele institutsioonidele ja asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

55 493,71

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

55 493,71

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest

p.m.

p.m.

454 729,05

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

454 729,05

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest ja antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

p.m.

p.m.

207 716,25

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

207 716,25

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele ja asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide ja asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

18 929 189,12

5 5 1

Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

15 428,38

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

18 944 617,50

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

34 830 616,34

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

541,26

5 7 2

Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 720 886,60

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

37 552 044,20

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Mitmesugused hüvitised

p.m.

p.m.

304 495,11

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

304 495,11

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu haldustegevusest laekuv tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

57 519 095,82

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE JA ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

55 493,71

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Tulud teistele institutsioonidele ja asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD

5 1 0     Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1     Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

454 729,05

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0     Tulud investeeringutest ja antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

207 716,25

PEATÜKK 5 5 — TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE JA ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0     Tulu teistele institutsioonidele ja asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide ja asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

18 929 189,12

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

15 428,38

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

34 830 616,34

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

541,26

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2     Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 720 886,60

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Mitmesugused hüvitised

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

304 495,11

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

5 9 0     Muu haldustegevusest laekuv tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 1

6 1 2

Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 6 3

6 3 1

Osamaksed Schengeni acquis’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1

Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu alusel tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 116 410,58

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 116 410,58

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 116 410,58

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 116 410,58

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 3 —

ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 1 — MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 2     Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 3 — ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

6 3 1     Osamaksed Schengeni acquis’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1   Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu alusel tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 116 410,58

Märkused

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline 18. mai 1999. aasta leping viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36) ja eelkõige selle artiklist 12 tulenevate halduskulude osamaksed.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kirjendatakse käesolevasse punkti kõik tulud, mis ei ole ette nähtud jaotise 6 muudes osades ning mida kasutatakse täiendavate assigneeringutena selliste kulude katmiseks, mille suhtes vastavad tulud on sihtotstarbelisena määratud.

JAOTIS 7

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Intressid hilinenud maksete eest

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 7 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 7 0 —

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

PEATÜKK 7 0 — INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

7 0 0     Intressid hilinenud maksete eest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

1 333,96

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 333,96

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 333,96

 

KÕIK KOGUSUMMA

56 770 000

58 152 000

120 993 383,93

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 333,96

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 138 000

1 454 000

635 111,—

1 1

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

300 244 000

295 792 000

280 279 577,—

1 2

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

13 763 000

11 801 000

10 266 213,—

1 3

MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

8 657 000

9 240 000

8 324 765,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

323 802 000

318 287 000

299 505 666,—

2

HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

44 233 000

43 503 000

58 538 759,—

2 1

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

42 209 000

42 689 000

39 659 259,—

2 2

TEGEVUSKULUD

122 567 300

127 441 000

106 656 351,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

209 009 300

213 633 000

204 854 369,—

3

INSTITUTSIOONI ERIMISSIOONIDE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

3 0

PERSONAL

0,—

3 1

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

p.m.

2 481 969,—

3 2

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

0,—

3 3

TEGEVUSKULUD

0,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

p.m.

2 481 969,—

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

700 000

p.m.

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

2 000 000

2 000 000

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

2 700 000

2 000 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

535 511 300

533 920 000

506 842 004,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0

Põhipalk

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

316 000

311 000

304 450,—

1 0 0 1

Ametikohaga seotud rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

65 000

67 000

62 673,—

1 0 0 2

Isikliku olukorraga seotud rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

8 134,—

1 0 0 3

Sotsiaalkindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 000

20 000

12 504,—

1 0 0 4

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

675 000

910 000

247 350,—

1 0 0 6

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

77 000

0,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

1 089 000

1 405 000

635 111,—

1 0 1

Teenistuse lõpetamine

1 0 1 0

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

1 0 2

Määratlemata otstarbega assigneering

1 0 2 0

Määratlemata otstarbega assigneering rahaliste õiguste muutumise korral

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

49 000

49 000

0,—

 

Artikkel 1 0 2 — Kogusumma

49 000

49 000

0,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

1 138 000

1 454 000

635 111,—

PEATÜKK 1 1

1 1 0

Töötasu ja muud rahalised õigused

1 1 0 0

Põhipalgad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

221 770 000

219 068 000

209 291 313,—

1 1 0 1

Personalieeskirjades sätestatud ametikohaga seonduvad rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 141 000

2 573 000

2 172 484,—

1 1 0 2

Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

58 072 000

57 434 000

54 779 310,—

1 1 0 3

Sotsiaalkindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 713 000

9 602 000

9 065 121,—

1 1 0 4

Paranduskoefitsiendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

50 000

30 000

46 804,—

1 1 0 5

Ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 700 000

1 633 000

1 656 666,—

1 1 0 6

Personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 050 000

3 140 000

2 201 336,—

 

Artikkel 1 1 0 — Kogusumma

296 496 000

293 480 000

279 213 034,—

1 1 1

Teenistusest lahkumine

1 1 1 0

Hüvitis seoses teenistuskoha huvides pensionile jäämisega (kooskõlas personalieeskirja artiklitega 41 ja 50)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

424 000

321 000

307 194,—

1 1 1 1

Teenistusest lõpliku lahkumise hüvitis

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

258 000

282 000

325 464,—

1 1 1 2

Endiste peasekretäride õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

542 000

387 000

433 885,—

 

Artikkel 1 1 1 — Kogusumma

1 224 000

990 000

1 066 543,—

1 1 2

Määratlemata otstarbega assigneering

1 1 2 0

Määratlemata otstarbega assigneering (ametnikud ja ajutised töötajad)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 513 000

1 317 000

0,—

1 1 2 1

Määratlemata otstarbega assigneering (pensionile jäänud ja ametist vabastatud isikud)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

11 000

5 000

0,—

 

Artikkel 1 1 2 — Kogusumma

2 524 000

1 322 000

0,—

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

300 244 000

295 792 000

280 279 577,—

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused

1 2 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 536 000

7 752 000

6 649 510,—

1 2 0 1

Riikide lähetatud eksperdid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 148 000

1 187 000

1 030 841,—

1 2 0 2

Praktika

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

464 000

565 000

540 038,—

1 2 0 3

Sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 343 000

2 069 000

2 045 824,—

1 2 0 4

Lisateenused tõlkeosakonnale

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

145 000

177 000

0,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

13 636 000

11 750 000

10 266 213,—

1 2 2

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

127 000

51 000

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

13 763 000

11 801 000

10 266 213,—

PEATÜKK 1 3

1 3 0

Personalijuhtimise kulud

1 3 0 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

166 000

152 000

137 129,—

1 3 0 1

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 925 000

1 683 000

1 589 384,—

 

Artikkel 1 3 0 — Kogusumma

2 091 000

1 835 000

1 726 513,—

1 3 1

Institutsiooni abi oma töötajatele

1 3 1 0

Eritoetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

40 000

16 949,—

1 3 1 1

Sotsiaalsed kontaktid töötajate vahel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

119 000

119 000

135 090,—

1 3 1 2

Täiendav abi puudega inimestele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

115 000

69 000

87 895,—

1 3 1 3

Muud sotsiaalkulutused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

66 000

66 000

65 600,—

 

Artikkel 1 3 1 — Kogusumma

330 000

294 000

305 534,—

1 3 2

Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 3 2 0

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

431 000

431 000

356 422,—

1 3 2 1

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

1 115 000

980 940,—

1 3 2 2

Lastesõimed ja laste hoidu võimaldavad asutused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 014 000

1 749 000

1 901 267,—

 

Artikkel 1 3 2 — Kogusumma

2 445 000

3 295 000

3 238 629,—

1 3 3

Lähetused

1 3 3 1

Nõukogu peasekretariaadi lähetuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 191 000

3 216 000

2 659 089,—

1 3 3 2

Euroopa Ülemkoguga seotud teenistujate sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

600 000

600 000

395 000,—

 

Artikkel 1 3 3 — Kogusumma

3 791 000

3 816 000

3 054 089,—

 

PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA

8 657 000

9 240 000

8 324 765,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

323 802 000

318 287 000

299 505 666,—

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 1 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 2 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 3 —

MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0     Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0   Põhipalk

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

316 000

311 000

304 450,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete põhipalga katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 1   Ametikohaga seotud rahalised õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

65 000

67 000

62 673,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete ametikohaga seotud rahaliste õiguste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 2   Isikliku olukorraga seotud rahalised õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

20 000

8 134,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete isikliku olukorraga seotud rahaliste õiguste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 000

20 000

12 504,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete eest tööandja makstavate kindlustusmaksete katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 4   Muud halduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

675 000

910 000

247 350,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse järgmised kulud:

lähetusega kaasnevad sõidukulud ja päevarahad ning lisa- või erakorralised kulud, mis kaasnevad Euroopa Ülemkogu eesistuja lähetusega;

Euroopa Ülemkogu eesistuja esinduskulud, mis on seotud tema ülesannete täitmisega ja on osa institutsiooni tegevusest.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 0 0 6   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

77 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega seotud rahaliste õiguste katmiseks.

1 0 1     Teenistuse lõpetamine

1 0 1 0   Pensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Ülemkogu institutsiooni endiste liikmete vanaduspension;

paranduskoefitsientide mõju Euroopa Ülemkogu institutsiooni endiste liikmete vanaduspensionidele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 2     Määratlemata otstarbega assigneering

1 0 2 0   Määratlemata otstarbega assigneering rahaliste õiguste muutumise korral

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

49 000

49 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete rahaliste õiguste muutumisega kaasneva finantsmõju katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

PEATÜKK 1 1 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringud eelarveaastaks on hinnatud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ametikohtade loetelu alusel.

Võtmaks arvesse asjaolu, et kõik Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohad ei ole kogu aeg täidetud, kohaldatakse töötasude, toetuste ja maksete suhtes 5,5 % kindlamääralist vähendamist.

1 1 0     Töötasu ja muud rahalised õigused

1 1 0 0   Põhipalgad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

221 770 000

219 068 000

209 291 313,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate põhipalkade, väljavõtmata iga-aastase puhkuse hüvitamise ja juhtimistoetuste rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 1   Personalieeskirjades sätestatud ametikohaga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 141 000

2 573 000

2 172 484,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

sekretariaaditoetusi,

majutus- ja transporditoetusi,

kindlasummalisi kohalike sõidukulude hüvitisi,

hüvitisi vahetustega töö või valveaja eest ametniku töökohal või kodus,

muid hüvitisi ja tagasimakseid,

ületunnitöö (autojuhid, turvatöötajad, nõukogu peasekretäri ja Euroopa Ülemkogu eesistuja sekretärid).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 2   Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

58 072 000

57 434 000

54 779 310,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetusi,

majapidamis-, lapse- ja koolitoetusi,

lapsehoolduspuhkuse või perepuhkuse toetusi,

ametniku või ajutise töötaja, tema abikaasa ja tema ülalpeetavate isikute töötamiskohast päritolukohta sõitmise kulusid,

muid hüvitisi ja toetusi.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 713 000

9 602 000

9 065 121,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus, kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalmaksed,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, et võimaldada ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 4   Paranduskoefitsiendid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

50 000

30 000

46 804,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate puhul selliste paranduskoefitsientide mõju katmiseks, mida kohaldatakse töötasule ja osale tasudest, mis kantakse üle teise riiki kui töökohariik.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 5   Ületunnitöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 700 000

1 633 000

1 656 666,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt allpool nimetatud sätetele.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 6   Personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 050 000

3 140 000

2 201 336,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende pereliikmete) sõidukulud teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel või teisele tööle üleviimisel, kui muutub töökoha asukoht,

sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast teenistusse asumist või pärast nende teisele tööle üleviimist või pärast teenistusest lõplikku lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine,

päevarahad ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et pärast teenistusse asumist on nad pidanud vahetama elukohta,

teenistusest vabastamise hüvitis katseajal olevale ametnikule, kes vabastatakse töölt ilmse sobimatuse tõttu,

hüvitis ajutise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 1     Teenistusest lahkumine

1 1 1 0   Hüvitis seoses teenistuskoha huvides pensionile jäämisega (kooskõlas personalieeskirja artiklitega 41 ja 50)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

424 000

321 000

307 194,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmistele ametnikele makstavate hüvitiste katmiseks:

reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

teenistuskoha huvides pensionile jäänud astme AD 16 või AD 15 ametnik.

See katab ka tööandja osa ravikindlustusest ja nimetatud hüvitistele kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

1 1 1 1   Teenistusest lõpliku lahkumise hüvitis

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

258 000

282 000

325 464,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

personalieeskirjade või määruse (EÜ, Euratom) nr 1747/2002 alusel makstavad toetused,

tööandjapoolsed osamaksed hüvitiste saajate ravikindlustusse,

mitmesugustele hüvitistele kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1747/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Liidu Nõukogu koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 5).

1 1 1 2   Endiste peasekretäride õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

542 000

387 000

433 885,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

institutsiooni endiste peasekretäride vanaduspension,

institutsiooni endiste peasekretäride leskede ja orbude toitjakaotuspensionid,

institutsiooni endiste peasekretäride vanaduspensioni paranduskoefitsientide mõju rahastamine.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

1 1 2     Määratlemata otstarbega assigneering

1 1 2 0   Määratlemata otstarbega assigneering (ametnikud ja ajutised töötajad)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 513 000

1 317 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

1 1 2 1   Määratlemata otstarbega assigneering (pensionile jäänud ja ametist vabastatud isikud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 000

5 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

PEATÜKK 1 2 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 2 0     Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused

1 2 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 536 000

7 752 000

6 649 510,—

Märkused

Assigneering on peamiselt ette nähtud muude teenistujate, eelkõige abitöötajate, lepinguliste töötajate, kohaliku personali, erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasude, tööandja poolt eri sotsiaalkindlustussüsteemidesse tehtavate maksete ning selliste teenistujate töötasule kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 2 0 1   Riikide lähetatud eksperdid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 148 000

1 187 000

1 030 841,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud riikide lähetatud ekspertide hüvitiste ja halduskulude rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

1 2 0 2   Praktika

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

464 000

565 000

540 038,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantide stipendiumi, õpingutega seotud sõidu- ja lähetuskulude ning praktika ajal õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustuse kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 3   Sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 343 000

2 069 000

2 045 824,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi nende teenuste kulude katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga ja kelleks on eelkõige:

mitmesuguseid teenuseid osutav ajutine personal,

lisapersonal kohtumisteks Luxembourgis ja Strasbourgis,

töötingimuste valdkonna eksperdid.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 4   Lisateenused tõlkeosakonnale

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

145 000

177 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooniväliste tõlkebüroode osutatud tõlketeenuste kulude katmiseks, et ühest küljest vähendada nõukogu tõlkeosakonna ajutist ülekoormust ning teisest küljest kontrollida Euroopa Liidu keelte hulka mittekuuluvates keeltes kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid ja muid kokkuleppeid.

Punkt katab samuti Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusele antud mis tahes tööga seotud kulutused.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 2     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

127 000

51 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 3 — MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

1 3 0     Personalijuhtimise kulud

1 3 0 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

166 000

152 000

137 129,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artikliga 3 ette nähtud konkursside korraldamise kulud, vestlusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud ning tööle värbamise arstliku läbivaatuse kulud;

ajutiste töötajate, abipersonali ja kohaliku personali valikuprotseduuride korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa Personalivaliku Ametiga, võib seda assigneeringut kasutada konkursside korraldamiseks institutsiooni enda poolt;

uue töökoha leidmise meetmete kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31 ja 33 ning III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

1 3 0 1   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 925 000

1 683 000

1 589 384,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

institutsioonidevaheliste ja institutsioonidesiseste täienduskursuste ja ümberõppe, sealhulgas keelekursuste korraldamine, ning pädevuse kontrollimine,

ametnike seminaride ja konverentside osavõtumaksud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 3 1     Institutsiooni abi oma töötajatele

1 3 1 0   Eritoetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000

40 000

16 949,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevate ametnike ja muude teenistujate abistamiseks võetavate meetmete rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 24 ja 76.

1 3 1 1   Sotsiaalsed kontaktid töötajate vahel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

119 000

119 000

135 090,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud töötajate omavaheliste sotsiaalsete kontaktide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 1 2   Täiendav abi puudega inimestele

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

115 000

69 000

87 895,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud puudega inimeste abistamise poliitika raames antava abi katmiseks puudega inimestele, kes on:

teenistuses olevad ametnikud,

teenistuses olevate ametnike abikaasad,

ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve raames olemasolevate rahaliste vahendite piires ja pärast seda, kui on arvesse võetud elukoha- või päritoluriigist saadavad hüvitised, hüvitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vajalikud mittemeditsiinilised kulud, mis on tingitud puudest.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 1 3   Muud sotsiaalkulutused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

66 000

66 000

65 600,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud töötajate ja nende perekondade kasuks tehtavate muude sotsiaalkulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 2     Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 3 2 0   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

431 000

431 000

356 422,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Ülemkoguga seotud meditsiinikulud,

meditsiinikabinettide tegevuskulud, tarbimis-, hoolekande- ja meditsiinilise varustuse kulud,

terviseuuringutega (töölevõtmisel ja iga-aastased) seotud kulud,

invaliidsuskomiteede ja eriuuringute jaotisesse paigutatavad kulud,

monitoriga töötamiseks vajalike prillidega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 33 ja 59, II lisa artikkel 8 ja VII lisa artikli 2 lõige 5.

Peasekretäri vastu võetud sisedirektiiv nr 2/2010, mis käsitleb monitoriga töötamiseks vajalike prillidega seotud kulude hüvitamist.

1 3 2 1   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

1 115 000

980 940,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate rendilevõtja osutatud teenuste eest makstava tasu katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 2 2   Lastesõimed ja laste hoidu võimaldavad asutused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 014 000

1 749 000

1 901 267,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

nõukogu osamaks lasteaedade ja teiste sõimede ning laste hoidu võimaldavate asutuste kuludesse (maksta komisjonile),

nõukogu lastesõime halduskulud.

Vanemate osamaksudest ja vanemate tööandjateks olevate asutuste osamaksudest laekuvatest tuludest tulenev sihtotstarbeline tulu.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 3     Lähetused

1 3 3 1   Nõukogu peasekretariaadi lähetuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 191 000

3 216 000

2 659 089,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu peasekretariaadi ametnike lähetuskulude ja ametireiside, sõidukulude, päevarahade ning lähetusega kaasnevate või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 11, 12 ja 13 ning VII lisa.

1 3 3 2   Euroopa Ülemkoguga seotud teenistujate sõidukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

600 000

600 000

395 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu peasekretariaadi ametnike Euroopa Ülemkoguga seotud konkreetse tegevuse lähetuskulude ja ametireiside, sõidukulude, päevarahade ning lähetusega kaasnevate või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 11, 12 ja 13 ning VII lisa.

JAOTIS 2

HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 631 000

1 607 000

1 048 635,—

2 0 0 1

Iga-aastased liisingumaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 2

Kinnisvara omandamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 000 000

5 000 000

25 000 000,—

2 0 0 3

Sisustus- ja paigaldustööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 860 000

8 030 000

1 909 192,—

2 0 0 4

Turvalisusega seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

490 000

1 110 000

427 117,—

2 0 0 5

Hoonete omandamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

470 000

485 000

436 300,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

15 451 000

16 232 000

28 821 244,—

2 0 1

Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0

Puhastus- ja hooldustööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 823 000

12 861 000

16 337 684,—

2 0 1 1

Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 405 000

4 232 000

3 976 013,—

2 0 1 2

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 906 000

9 412 000

8 787 931,—

2 0 1 3

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

210 000

211 000

210 076,—

2 0 1 4

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

438 000

555 000

405 811,—

 

Artikkel 2 0 1 — Kogusumma

28 782 000

27 271 000

29 717 515,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

44 233 000

43 503 000

58 538 759,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara omandamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 759 000

7 969 000

11 168 742,—

2 1 0 1

Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

17 895 000

19 032 000

17 255 352,—

2 1 0 2

Seadmete ja tarkvara teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 131 000

4 891 000

3 604 705,—

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 006 000

4 224 000

3 687 944,—

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

36 791 000

36 116 000

35 716 743,—

2 1 1

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

930 000

946 000

595 831,—

2 1 2

Tehniline varustus ja seadmed

2 1 2 0

Tehnilise varustuse ja seadmete ostmine ja väljavahetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 445 000

4 243 000

2 251 292,—

2 1 2 1

Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

60 000

60 000

42 788,—

2 1 2 2

Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, teenindus, hooldus ja remont

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 065 000

580 000

585 823,—

 

Artikkel 2 1 2 — Kogusumma

3 570 000

4 883 000

2 879 903,—

2 1 3

Transport

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

918 000

744 000

466 782,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

42 209 000

42 689 000

39 659 259,—

PEATÜKK 2 2

2 2 0

Koosolekud ja konverentsid

2 2 0 0

Delegatsioonide sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 972 000

24 675 000

21 482 591,—

2 2 0 1

Mitmesugused sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

445 000

420 000

287 000,—

2 2 0 2

Tõlkekulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

83 962 300

86 723 000

71 789 816,—

2 2 0 3

Esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 351 000

2 000 000

1 750 946,—

2 2 0 4

Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 717 000

3 024 000

2 498 714,—

2 2 0 5

Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 320 000

800 000

173 723,—

 

Artikkel 2 2 0 — Kogusumma

111 767 300

117 642 000

97 982 790,—

2 2 1

Teabega seotud kulud

2 2 1 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 232 000

513 000

815 819,—

2 2 1 1

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 467 000

5 176 000

4 618 000,—

2 2 1 2

Üldväljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

455 000

610 000

535 496,—

2 2 1 3

Teavitamine ja avalikud üritused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 978 000

1 753 000

1 176 536,—

 

Artikkel 2 2 1 — Kogusumma

9 132 000

8 052 000

7 145 851,—

2 2 2

Kontaktasutused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

2 2 3

Muud kulud

2 2 3 0

Kontoritarbed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

530 000

657 000

514 750,—

2 2 3 1

Postikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

110 000

145 000

93 656,—

2 2 3 2

Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

45 000

40 000

55 000,—

2 2 3 3

Institutsioonidevaheline koostöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 2 3 4

Kolimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

10 000

1 311,—

2 2 3 5

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 000

20 000

12 400,—

2 2 3 6

Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

700 000

600 000

650 000,—

2 2 3 7

Muud tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

253 000

275 000

200 593,—

 

Artikkel 2 2 3 — Kogusumma

1 668 000

1 747 000

1 527 710,—

 

PEATÜKK 2 2 — KOGUSUMMA

122 567 300

127 441 000

106 656 351,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

209 009 300

213 633 000

204 854 369,—

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

PEATÜKK 2 2 —

TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0     Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 631 000

1 607 000

1 048 635,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu poolt kasutatavate hoonete üüri ja maksude ning koosolekuruumide, ladude ja parkimiskohtade üüri rahastamiseks:

Brüsselis kasutatavad ruumid,

Luxembourgis kasutatavad ruumid (Kirchberg).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 135 000 eurot.

Assigneeringutaotluste summat on vähendatud, võttes arvesse hinnangulist sihtotstarbelist tulu.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete või hooneosade iga-aastaste liisingumaksete rahastamiseks kehtivate lepingute või koostatavate lepingute alusel.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 2   Kinnisvara omandamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 000 000

5 000 000

25 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara omandamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 3   Sisustus- ja paigaldustööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 860 000

8 030 000

1 909 192,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde kulude katmiseks, eelkõige:

teenistusruumide sisustamiseks ja ümberkujundamiseks kooskõlas tegevusalaste nõuetega,

teenistusruumide ja tehniliste sisseseadete kohandamiseks, et viia need vastavusse kehtivate töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ning standarditega.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 4   Turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

490 000

1 110 000

427 117,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud isikute ja vara füüsilise ja materiaalse turvalisusega seotud hoonete sisustamise tööde kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 5   Hoonete omandamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

470 000

485 000

436 300,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas ekspertide poolt institutsiooni hoonete kohandamise ja laiendamise kohta tehtud uuringutega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1     Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 823 000

12 861 000

16 337 684,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

ehitusalade puhastamine,

mitmesugused hooldus- ja parandustööd,

tehnilised seadmed,

mitmesuguste tehniliste seadmete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid, elektri- ja turvaseadmed) hooldamise lepingud,

aedade ja taimede hooldus.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 405 000

4 232 000

3 976 013,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 906 000

9 412 000

8 787 931,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Euroopa Ülemkogu ja nõukogu poolt kasutatavate hoonete turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

210 000

211 000

210 076,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kasutatavate hoonete jaoks kindlustusettevõtetega sõlmitud lepingute kohaste maksete rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 4   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

438 000

555 000

405 811,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollidega jne seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 1 — INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

2 1 0     Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara omandamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 759 000

7 969 000

11 168 742,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara ostu- ja üürikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 1   Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 895 000

19 032 000

17 255 352,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvutiteenuseid osutavate ettevõtete ja konsultatsioonifirmade poolt arvutisüsteemide ning rakendustarkvara töö ja arendamisega seotud abitööde ja koolituse kulude katmiseks (kaasa arvatud kasutajatugi).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 2   Seadmete ja tarkvara teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 131 000

4 891 000

3 604 705,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara teeninduse ja hooldusega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 006 000

4 224 000

3 687 944,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sideteenuste liitumis- ja teenustasude ning andmesidekulude rahastamiseks.

Telefonikulude arvestuses võeti hinnangute koostamisel arvesse korduvkasutuse tasuvust.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 1     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

930 000

946 000

595 831,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

mööbli ja erimööbli ostmine,

sellise mööbli väljavahetamine, mis on ostetud vähemalt 15 aastat tagasi või mida ei saa taaskasutada,

mööbli üürimine,

mööbli hooldus ja remont.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2     Tehniline varustus ja seadmed

2 1 2 0   Tehnilise varustuse ja seadmete ostmine ja väljavahetamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 445 000

4 243 000

2 251 292,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste, eelkõige arhiveerimise, ostuosakonna, turvalisuse, konverentsitehnika, sööklate ja hoonetega seotud tehniliste püsi- või teisaldatavate seadmete ja varustuse ostmise või väljavahetamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 1   Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

60 000

60 000

42 788,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige konverentside ja sööklatega seotud tehnilise abi ja järelevalve kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 2   Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, teenindus, hooldus ja remont

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 065 000

580 000

585 823,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja seadmete üürimise kulude, samuti nende teeninduse, hoolduse ja remondiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 3     Transport

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

918 000

744 000

466 782,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas järgmiste kulude katmiseks:

autopargi omandamine, liisimine ja väljavahetamine,

autode üürimise kulud,

ametiautode hooldamise ja remontimise kulud (kütuse, rehvide jms ostmine),

nõukogu peasekretariaadi poolt vastu võetud liikuvuspoliitika kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 2 — TEGEVUSKULUD

2 2 0     Koosolekud ja konverentsid

2 2 0 0   Delegatsioonide sõidukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

19 972 000

24 675 000

21 482 591,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eesistujariigile ja delegatsioonidele tekkinud sõidukulude tagasimaksete katmiseks:

nõukogu istungite korral,

nõukogu raames peetavate koosolekute korral.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

2 2 0 1   Mitmesugused sõidukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

445 000

420 000

287 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu peasekretäri või Euroopa Ülemkogu eesistuja poolt koosolekutele kutsutud või lähetusse saadetud ekspertide sõidukulude ja päevarahade rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri otsus nr 21/2009 lähetuskulude hüvitamise kohta isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu Nõukogu töötajad.

2 2 0 2   Tõlkekulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

83 962 300

86 723 000

71 789 816,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni suulise tõlke peadirektoraadi (SCIC) poolt nõukogu peasekretariaadile Euroopa Ülemkogu istungite, nõukogu istungite ja ettevalmistavate organite raames osutatud teenuste rahastamiseks nõukogu peasekretäri otsuse nr 111/2007 kohaselt.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 111/2007 suulise tõlkimise kohta Euroopa Ülemkogul, nõukogus ja selle ettevalmistavates organites.

2 2 0 3   Esinduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 351 000

2 000 000

1 750 946,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonil lasuvatest kohustustest tulenevate esinduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 4   Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 717 000

3 024 000

2 498 714,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekutel pakutava toitlustuse ja serveeritava söögiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 5   Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 320 000

800 000

173 723,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1     Teabega seotud kulud

2 2 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 232 000

513 000

815 819,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

raamatute ja muude trükiste ja/või elektrooniliste väljaannete ostmine raamatukogu jaoks,

ajalehtede ja ajakirjade ning selliste väljaannete sisuanalüüse esitavate teenuste ja muude elektrooniliste väljaannete (välja arvatud ajakirjandusagentuurid) tellimine; assigneering katab samuti kõnealuste väljaannete püsikoopiatena või elektroonilisel kujul taasesitamisest ja ringlusesse laskmisest tulenevad autoriõigusega seotud kulud,

kulud seoses juurdepääsuga välistele dokumentidele ja statistilistele andmebaasidele,

uudisteagentuuride teletaibivastuvõtjate abonementtasud,

raamatute köitmine ja muud väljaannete ning ajakirjade säilitamiseks vajalikud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 1   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 467 000

5 176 000

4 618 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tekstide koostamise, avaldamise ja levitamise kulude katmiseks, mida nõukogu peab avaldama Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohaselt, ning liidu õigusaktide jõustumise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 2   Üldväljaanded

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

455 000

610 000

535 496,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu muude väljaannete kui Euroopa Liidu Teataja Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikes keeltes koostamise, kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ja levitamise kulude rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 3   Teavitamine ja avalikud üritused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 978 000

1 753 000

1 176 536,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis tekivad muu hulgas seoses nõukogu avalike kohtumiste ja institutsiooni tööd tagava audiovisuaalse meedia abiga (varustuse üürimine ja raadio-/TV-teenuste lepingud, raadio-/TV-teenuste ülekannete jaoks vajaliku varustuse ostmine, hooldus ja parandus, välised fototeenused jne),

ka erinevate teabealaste tegevuste ja avalike suhete kulud,

institutsiooni tegevustega seotud väljaannetest ja avalikest üritustest teavitamise kulud, kaasa arvatud abijuhtimise ja infrastruktuuri kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 2     Kontaktasutused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud New Yorgi ja Genfi kontaktasutuste eelmistes rubriikides määratlemata jooksvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3     Muud kulud

2 2 3 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

530 000

657 000

514 750,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

paberi ostmine,

valguskoopiad ja teenustasud,

eripaber ja kontoritarbed (igapäevased kontoritarbed),

trükitud materjalid,

kirjade saatmiseks vajalikud tarvikud (ümbrikud, pakkepaber, postifrankeerimismasinad, templid, raamid),

dokumentide paljundustöökoja tarvikud (printeritahm, ofsetivormid, filmid ja kemikaalid plaatide valmistamiseks).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 1   Postikulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

110 000

145 000

93 656,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud postikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 2   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

45 000

40 000

55 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud lepingute alusel väljastpoolt kaasatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide uurimuste ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 3   Institutsioonidevaheline koostöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevahelise tegevusega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 4   Kolimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

10 000

1 311,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimise ja varustuse transpordiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 5   Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 000

20 000

12 400,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide finantskulude, sealhulgas pangakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 6   Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

700 000

600 000

650 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

võimalikud kulud, mille kandmise on nõukogule määranud mõni kolmest kohtust, mis moodustavad Euroopa Liidu Kohtu (st Euroopa Kohus, Üldkohus või Avaliku Teenistuse Kohus),

kohtus nõukogu esindama või nõukogu haldus- ja lepingulistes küsimustes nõustama palgatud advokaatidele makstavad tasud,

kahjutasud ja kompensatsioonid, mida nõukogu võib olla kohustatud maksma.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 7   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

253 000

275 000

200 593,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

kindlustusmaksed, välja arvatud hoonete kindlustusmaksed, mida arvestatakse punktis 2 0 1 3,

töötajate töörõivaste ostmise kulud vastavalt nõukogu peadirektoraadi A poolt vastu võetud eeskirjadele ning töökodade ja siseteenuste töötajate töövahendite ostmise ja töörõivaste parandamise ning hooldamise kulud,

nõukogu osalemine selliste ühenduste kulude katmises, kelle tegevus on otseselt seotud liidu institutsioonide tegevusega,

muud eelnevates rubriikides eraldi määratlemata tegevuskulud (lipud, mitmesugused teenused).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ERIMISSIOONIDE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

3 0 0 0

Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 0 0 1

ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 0 0 2

Erinõunikud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 0 0 — Kogusumma

0,—

3 0 1

Muud personaliga seotud kulutused

3 0 1 0

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 0 1 1

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 0 1 — Kogusumma

0,—

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

0,—

PEATÜKK 3 1

3 1 0

Hooned

3 1 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

1 553 102,—

3 1 0 3

Sisustus- ja paigaldustööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 1 0 4

Hoonete turvalisusega seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 1 0 5

Hoonete omandamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 1 0 — Kogusumma

p.m.

1 553 102,—

3 1 1

Hoonetega seotud kulud

3 1 1 0

Puhastus- ja hooldustööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

152 691,—

3 1 1 1

Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

264 706,—

3 1 1 2

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

511 470,—

3 1 1 3

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 1 1 4

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 1 1 — Kogusumma

p.m.

928 867,—

 

PEATÜKK 3 1 — KOGUSUMMA

p.m.

2 481 969,—

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Informaatika ja telekommunikatsioon

3 2 0 0

Seadmete ja tarkvara omandamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 2 0 1

Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 2 0 2

Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 2 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 2 0 — Kogusumma

0,—

3 2 1

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

0,—

PEATÜKK 3 3

3 3 0

Koosolekud ja konverentsid

3 3 0 0

Delegatsioonide sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 0 1

Mitmesugused sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 0 2

Tõlkekulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 0 3

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 0 4

Reisimisega seotud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 0 5

Mitmesugused koosolekukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 3 0 — Kogusumma

0,—

3 3 1

Teabega seotud kulud

3 3 1 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 1 1

Üldväljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 1 2

Teave ja avalikud üritused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 3 1 — Kogusumma

0,—

3 3 2

Muud kulud

3 3 2 0

Kontoritarbed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 2 1

Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

3 3 2 2

Muud tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

0,—

 

Artikkel 3 3 2 — Kogusumma

0,—

 

PEATÜKK 3 3 — KOGUSUMMA

0,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

p.m.

2 481 969,—

PEATÜKK 3 0 —

PERSONAL

PEATÜKK 3 1 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 3 2 —

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

PEATÜKK 3 3 —

TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 3 0 — PERSONAL

3 0 0     Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

3 0 0 0   Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames riikide poolt Euroopa Liidu sõjalisse staapi lähetatud sõjaliste ekspertide tasude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2003/479/EÜ, 16. juuni 2003, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 160, 28.6.2003, lk 72).

3 0 0 1   ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide tasude katmiseks, eelkõige ühelt poolt kriisiohjamise ja teiselt poolt infotehnoloogilise julgeoleku valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 0 0 2   Erinõunikud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud selliste erinõunike tasude katmiseks, kelle nõukogu on ametisse nimetanud eriülesannete täitmiseks ÜJKP/ÜVJP raames.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 5, 119 ja 120.

3 0 1     Muud personaliga seotud kulutused

3 0 1 0   Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud järgmise katmiseks:

Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames tekkinud lähetuskulud,

ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 0 1 1   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames kursustel, konverentsidel ja kongressidel osalemise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

PEATÜKK 3 1 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

3 1 0     Hooned

3 1 0 0   Üür

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

1 553 102,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis asuvate ÜJKP/ÜVJP valdkonna ametnike ja liikmesriikide lähetatud ekspertide tööruumideks ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone üürikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 0 3   Sisustus- ja paigaldustööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud sisustustööde tegemise kulude katmiseks, eelkõige:

teenistusruumide sisustamine vastavalt ametikohast tulenevatele vajadustele,

teenistusruumide kohandamine kehtivate töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ning standarditega vastavusse viimiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

3 1 0 4   Hoonete turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone turvalisuse tagamiseks tehtava töö kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 0 5   Hoonete omandamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone kasutamisega seoses tehtavate arhitektuuriliste ja tehniliste uuringute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1     Hoonetega seotud kulud

3 1 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

152 691,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

büroode, töökodade ja ladude (kaasa arvatud kardinate, seinakatete, vaipade, ribakardinate jne) puhastamine,

kulunud kardinate, seinakatete ja vaipade väljavahetamine,

värvimine,

mitmesugused hooldustööd,

tehniliste seadmete remontimise tööd,

tehnilised seadmed,

mitmesuguste tehniliste seadmete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid) hooldamise lepingud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

264 706,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoones tarbitud vee, gaasi ja elektrienergiaga seonduvate kulude ning nende hoonete küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

511 470,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoonega seotud kindlustusmaksete rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 4   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoonega seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollide jms seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 3 2 — INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

3 2 0     Informaatika ja telekommunikatsioon

3 2 0 0   Seadmete ja tarkvara omandamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP talituste arvutisüsteemide ja rakendustarkvara varustuse või tarkvara, kontori- ja telekommunikatsiooniseadmete ning tehniliste seadmete ostmise, üürimise ja uuendamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Asepeasekretäri otsus, 18. detsember 2000, teabeturbe üksuse (Infosec – Information Systems Security) asutamise kohta.

3 2 0 1   Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud arvutiteenuseid osutavate ettevõtete ja konsultatsioonifirmade osutatud abi, ÜJKP/ÜVJP talituste arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide, rakenduste ja varustuse ning tehniliste seadmete (sealhulgas kasutajatugi) kasutuselevõtmise ja loomise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 0 2   Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP talituste arvutiseadmete ja -süsteemide ja rakendustarkvara, kontori- ja telekommunikatsiooniseadmete ning tehniliste seadmete hooldamisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud eelkõige ÜJKP/ÜVJP valdkonna tegevustega seoses tekkinud liitumistasude, kommunikatsiooni- ja andmesidekulude katmiseks.

Telefon- ja telegraafside kulude arvestuses võeti hinnangute koostamisel arvesse korduvkasutuse suurendatud tasuvust ja Belgacomiga sõlmitud tariifilepinguid.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 1     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames töötavatele ametnikele ja riikide lähetatud ekspertidele eri-, turva- ja spetsiaalse mööbli ostmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 3 3 — TEGEVUSKULUD

3 3 0     Koosolekud ja konverentsid

3 3 0 0   Delegatsioonide sõidukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud eesistujariigile ja delegatsioonidele eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt ÜJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral tekkinud sõidukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/78/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 1).

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

3 3 0 1   Mitmesugused sõidukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud nõukogu peasekretäri poolt kokku kutsutud või lähetusele saadetud ÜJKP/ÜVJP valdkonna ekspertide sõidu- ja majutuskulude rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri otsus nr 21/2009 lähetuskulude hüvitamise kohta isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu Nõukogu töötajad.

3 3 0 2   Tõlkekulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt ÜJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral nõukogule komisjoni tõlkide osutatud teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/78/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 1).

3 3 0 3   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud muu hulgas poliitika- ja julgeolekukomitee ja Euroopa Liidu sõjalise staabi riikide lähetatud ekspertide vastuvõttude ja esinduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 0 4   Reisimisega seotud halduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames reisimise korral väljaspool nõukogu peakorterit tekkinud ettenägematute kulude katmiseks: ruumide ja tehniliste seadmete ajutine üürimine, tõlkimine ja tõlge, telekommunikatsioonikulud ja muud mitmesugused koosolekutega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 3 0 5   Mitmesugused koosolekukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud koosolekukulude ning muude, teiste punktide all eraldi määratlemata, ÜJKP/ÜVJP rakendamisega seoses tekkinud mitmesuguste halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 1     Teabega seotud kulud

3 3 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames uuringute, spetsiaalse ekspertiisi, dokumentatsiooni ja andmete saamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

3 3 1 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud nõukogu muude väljaannete kui Euroopa Liidu Teataja koostamise ja kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ning levitamise kulude katmiseks ÜJKP/ÜVJP valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 1 2   Teave ja avalikud üritused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas teavituskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2     Muud kulud

3 3 2 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas töötavatele ametnikele ja riikide lähetatud ekspertidele kirja- ja kontoritarvete ostmise katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2 1   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP valdkonna kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide poolt lepingu alusel tehtud uuringute ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2 2   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone eest vastutavate julgeolekutöötajate vormirõivaste ja rõivamanuste ostmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

700 000

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

700 000

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

2 000 000

2 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

2 000 000

2 000 000

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

2 700 000

2 000 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

535 511 300

533 920 000

506 842 004,—

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

700 000

p.m.

0,—

Märkused

Selle peatüki assigneeringud on määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 000 000

2 000 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste ettenägematute kulude katmiseks, mis tulenevad eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarvelistest otsustest.

PERSONAL

Jagu II – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

Tegevusüksus ja palgaaste

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Euroopa Ülemkogu eesistuja

Teised

Kategooriatesse mittekuuluvad

2

AD 16

8

1

AD 15

33 (59)

1

AD 14

104 (60)

2

1

AD 13

185

3

AD 12

173

2

2

AD 11

128

AD 10

76

3

AD 9

101

1

AD 8

105

AD 7

168

1

AD 6

154

3

AD 5

117

AD kokku

1 352

17

3

AST 11

31

2

AST 10

34

1

AST 9

67

AST 8

97

1

AST 7

317

2

AST 6

224

2

AST 5

191

3

AST 4

186

1

AST 3

203

3

AST 2

205

1

AST 1

208

AST kokku

1 763

16

Kogusumma

3 117

33

3

Kõik kokku

3 153


Tegevusüksus ja palgaaste

2013

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Euroopa Ülemkogu eesistuja

Teised

Kategooriatesse mittekuuluvad

1

AD 16

8

1

AD 15

33 (61)

1

AD 14

126 (62)

2

1

AD 13

193

3

AD 12

158

2

2

AD 11

108

AD 10

80

3

AD 9

107

1

AD 8

122

AD 7

189

1

AD 6

133

3

AD 5

135

AD kokku

1 392

17

3

AST 11

36

2

AST 10

35

1

AST 9

70

AST 8

107

1

AST 7

308

2

AST 6

218

2

AST 5

186

3

AST 4

197

1

AST 3

229

3

AST 2

218

1

AST 1

120

AST kokku

1 724

16

Kogusumma

3 117

33

3

Kõik kokku

3 153

IV JAGU

EUROOPA LIIDU KOHUS

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Kohtu eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

354 880 000

Omavahendid

–44 794 000

Nõutav osamaks

310 086 000

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA TEISTE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saajate töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest

23 277 000

22 623 000

21 235 431,88

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavast erimaksust

3 393 000

3 319 000

3 147 475,52

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

26 670 000

25 942 000

24 382 907,40

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

18 124 000

18 044 000

18 112 907,40

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine ja tagasiostmine

p.m.

p.m.

616 777,37

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

18 124 000

18 044 000

18 729 684,77

 

Jaotis 4 — Kogusumma

44 794 000

43 986 000

43 112 592,17

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saajate töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

23 277 000

22 623 000

21 235 431,88

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 393 000

3 319 000

3 147 475,52

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

18 124 000

18 044 000

18 112 907,40

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine ja tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

616 777,37

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist (kaubavarud)

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

353 288,60

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

353 288,60

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

133 136,37

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

486 424,97

PEATÜKK 5 1

5 1 1

Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0

Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest ja antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

p.m.

p.m.

56 174,70

5 2 2

Eelfinantseeringutest saadav intress

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

56 174,70

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele ja asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide ja asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 5 1

Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste ja tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

352 976,16

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud tagasimaksed ja muud maksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

467 423,26

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

820 399,42

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürimisega seotud maksetest laekunud tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Kindlustushüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

7 523,73

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

7 523,73

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muud tulud haldustegevusest

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 370 522,82

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULU

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE JA ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD MAKSED JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara müügist (kaubavarud)

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

353 288,60

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks. Siia kantakse ka laekumised nende transpordivahendite müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende väärtus on raamatupidamises täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

133 136,37

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULU

5 1 1     Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0   Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0     Tulud investeeringutest ja antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

56 174,70

Märkused

Artiklisse kirjendatakse investeeringutest või antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid.

5 2 2     Eelfinantseeringutest saadav intress

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 5 — TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE JA ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0     Tulu teistele institutsioonidele ja asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide ja asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste ja tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD MAKSED JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

352 976,16

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti d kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud tagasimaksed ja muud maksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

467 423,26

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Üürimisega seotud maksetest laekunud tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1     Kindlustushüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

7 523,73

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 — MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

5 9 0     Muud tulud haldustegevusest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse muud haldustegevusest saadavad tulud.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

44 794 000

43 986 000

44 483 114,99

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

33 357 000

32 538 000

30 434 394,04

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

208 399 500

207 263 000

194 472 834,66

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

19 686 500

17 656 000

17 997 804,74

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

5 806 500

5 469 000

4 594 086,61

 

Jaotis 1 — Kogusumma

267 249 500

262 926 000

247 499 120,05

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

62 265 000

60 937 000

66 097 229,28

2 1

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

18 632 500

18 530 000

16 623 718,33

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 843 000

1 832 000

2 018 251,43

2 5

KOHTUMISED JA KONVERENTSID

696 500

710 000

662 954,53

2 7

TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

3 148 500

3 360 000

2 969 760,13

 

Jaotis 2 — Kogusumma

87 585 500

85 369 000

88 371 913,70

3

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

3 7

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

45 000

40 000

33 419,55

 

Jaotis 3 — Kogusumma

45 000

40 000

33 419,55

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

354 880 000

348 335 000

335 904 453,30

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud ja muud rahalised õigused

1 0 0 0

Töötasud ja toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

22 849 000

22 537 000

21 822 220,49

1 0 0 2

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

565 000

575 000

389 702,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

23 414 000

23 112 000

22 211 922,49

1 0 2

Ajutised toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 279 000

2 223 000

1 768 769,80

1 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 666 000

6 395 000

5 882 901,64

1 0 4

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

288 000

284 000

284 000,—

1 0 6

Koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

435 000

382 000

286 800,11

1 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

275 000

142 000

0,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

33 357 000

32 538 000

30 434 394,04

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud rahalised õigused

1 2 0 0

Töötasud ja toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

202 805 000

202 827 000

191 424 191,38

1 2 0 2

Ületunnitöö tasustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

728 500

728 000

697 128,05

1 2 0 4

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 908 000

2 565 000

2 200 666,65

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

206 441 500

206 120 000

194 321 986,08

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegse lõppemise korral

1 2 2 0

Hüvitised institutsiooni huvides teenistusest vabastamise puhul

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

230 000

230 000

150 848,58

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ja eripensioniskeem ametnikele ja ajutistele töötajatele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

230 000

230 000

150 848,58

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 728 000

913 000

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

208 399 500

207 263 000

194 472 834,66

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 200 000

4 985 000

4 558 769,05

1 4 0 4

Kohapealne koolitus ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

676 000

720 000

575 000,—

1 4 0 5

Muud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

309 000

282 000

368 019,35

1 4 0 6

Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 454 500

11 645 000

12 496 016,34

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

19 639 500

17 632 000

17 997 804,74

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

47 000

24 000

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

19 686 500

17 656 000

17 997 804,74

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

278 500

240 000

174 455,14

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 534 000

1 505 000

1 517 910,36

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

1 812 500

1 745 000

1 692 365,50

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

346 500

336 000

326 920,50

1 6 3

Institutsiooni personaliga seonduvad lisakulud

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

43 000

43 000

9 169,89

1 6 3 2

Töötajatevahelised sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalhoolekande kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

267 500

209 000

209 411,63

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

310 500

252 000

218 581,52

1 6 5

Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutav tegevus

1 6 5 0

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

189 000

288 000

132 278,18

1 6 5 2

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

198 000

76 000

73 940,91

1 6 5 4

Laste päevakeskus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 950 000

2 772 000

2 150 000,—

 

Artikkel 1 6 5 — Kogusumma

3 337 000

3 136 000

2 356 219,09

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

5 806 500

5 469 000

4 594 086,61

 

Jaotis 1 — Kogusumma

267 249 500

262 926 000

247 499 120,05

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0     Töötasud ja muud rahalised õigused

1 0 0 0   Töötasud ja toetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 849 000

22 537 000

21 822 220,49

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 3, 4, 4a, 11 ja 14.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete puhul järgmiste kulude katmiseks:

põhitöötasud,

eluasemetoetused,

peretoetused: st majapidamistoetus, ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus,

esinduskulude ja teenistusülesannete täitmisega seotud kulude hüvitised,

õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandja osamakse (0,87 %), ravikindlustuse tööandja osamakse (3,4 %),

sünnitoetus,

institutsiooni liikme surma korral makstavad hüvitised,

põhitöötasu, eluasemetoetuse ja peretoetuse suhtes ning institutsiooni liikmete töötasu osa ülekandmisel muusse liikmesriiki kui töökohariik kohaldatavad paranduskoefitsiendid (Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 17 kohaldamine analoogia alusel).

1 0 0 2   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

565 000

575 000

389 702,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsiooni liikmete teenistusse asumisega või teenistusest lahkumisega seotud (sh pereliikmete) sõidukulud,

institutsiooni liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumisega seotud sisseseadmis- ja ümberasumistoetused,

institutsiooni liikmete teenistusse asumisega või teenistusest lahkumisega seotud kolimiskulud.

1 0 2     Ajutised toetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 279 000

2 223 000

1 768 769,80

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste toetuste, peretoetuste ja institutsiooni liikmete teenistusest lahkumise järgse elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 3     Pensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 666 000

6 395 000

5 882 901,64

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

endiste liikmete vanaduspensionid ja nende elukohariigi paranduskoefitsiendid,

invaliidsuspensionid,

institutsiooni endiste liikmete leskede ja orbude toitjakaotuspensionid ja nende elukohariigi paranduskoefitsiendid.

1 0 4     Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

288 000

284 000

284 000,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud transpordikulude, lähetuse päevarahade ja lähetusega seotud kulude või ettenägematute kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 0 6     Koolitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

435 000

382 000

286 800,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete keelekursustel ja muul koolitusel osalemise kulude katmiseks.

1 0 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

275 000

142 000

0,—

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate palga- ja pensionide kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 4 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0     Töötasud ja muud rahalised õigused

1 2 0 0   Töötasud ja toetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

202 805 000

202 827 000

191 424 191,38

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 62, 64, 65, 66, 67 ja 68 ning VII lisa I jagu, artikkel 69 ja VII lisa artikkel 4, XIII lisa artikkel 18, artiklid 72 ja 73, VIII lisa artikkel 15, artiklid 70, 74 ja 75, VII lisa artikkel 8, ning artikkel 34.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 28a, 42, 47 ja 48.

Euroopa ühenduste ametnike ravikindlustuse eeskirjad, eelkõige artikkel 23.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate põhipalgad,

peretoetused, mille hulka kuuluvad ametnike ja ajutiste töötajate majapidamistoetus, ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus,

ametnike ja ajutiste töötajate kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused,

kiirmasinakirjutajana, teleksioperaatorina, masinakirjutajana, juhtivsekretärina või põhisekretärina töötavate AST-kategooria ametnike sekretariaaditoetus,

ravikindlustuse tööandja osamaks (3,4 % põhipalgast); teenistuja osamaks on 1,7 % põhipalgast,

õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandja osamaks (0,87 % põhipalgast) ja asjaomaste personalieeskirjade kohaldamisest tulenevad täiendavad kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus,

institutsiooni maksed ajutiste töötajate pensioniõiguste loomiseks või säilitamiseks nende päritolumaal,

sünnitoetus ja ametniku surma korral surmale järgneva kolmanda kuu lõpuni täismääras töötasu maksmine ning surnukeha päritolukohta transportimise kulud,

ametniku või ajutise töötaja iga-aastase puhkusega seotud sõidukulud (sh tema abikaasa ja ülalpeetavate sõidukulud) teenistuskohast päritolukohta,

vallandamistoetus selge mittevastavuse tõttu töölt kõrvaldatud katseajal olevale ametnikule, hüvitis ajutisele töötajale temaga lepingu lõpetamisel institutsiooni algatusel, ajutiseks töötajaks või ametnikuks nimetatud endiste abiteenistujate pensioniõiguste tagasiostmine,

ametnike ja abiteenistujate töötasule ja ületunnitöö tasule kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju,

majutus- ja transporditoetus,

ametiülesannete täitmisega seotud kindlasummalised toetused,

kindlasummalised kohalike sõidukulude hüvitised,

vahetustega töö ning kodus ja/või töökohal tehtava valveaja hüvitised.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 0 2   Ületunnitöö tasustamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

728 500

728 000

697 128,05

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ametnikele ja abiteenistujatele ning kohalikele töötajatele ületunnitöö eest makstava kindlasummalise toetuse ja tunnitasu katmiseks, kui täiendava puhkuse andmine ei ole kehtiva korra alusel võimalik.

1 2 0 4   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 908 000

2 565 000

2 200 666,65

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artiklid 5, 6, 7, 9 ja 10.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistujate (sealhulgas nende pereliikmete) sõidukulud teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel,

nende teenistujate sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, kes peavad teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta või kes pärast lõplikult teenistusest lahkumist mujale ümber asuvad,

nende teenistujate kolimiskulud, kes peavad teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta või kes pärast lõplikult teenistusest lahkumist mujale ümber asuvad,

päevaraha teenistujatele, kes tõendavad, et on pidanud teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 2     Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegse lõppemise korral

1 2 2 0   Hüvitised institutsiooni huvides teenistusest vabastamise puhul

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

230 000

230 000

150 848,58

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 50 ja 72 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud katmaks hüvitisi ametnikele, kes arvatakse ajutiselt reservi institutsiooni ametikohtade arvu vähendamise tõttu, ning ametnikele, kelle ametikoha palgaaste on AD 16, AD 15 või AD 14 ning kes saadetakse pensionile teenistuskoha huvides.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ja eripensioniskeem ametnikele ja ajutistele töötajatele

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Antud assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katteks:

katmaks hüvitisi personalieeskirjade või muude eeskirjade kohaldamisel,

hüvitisi saavate isikute ravikindlustuse tööandja osamakse katmiseks,

paranduskoefitsientide mõju katmiseks mitmesuguste hüvitiste puhul.

1 2 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 728 000

913 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu poolt töötasude ja hüvitiste võimaliku kohandamise mõjuga seotud kulude katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0     Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 200 000

4 985 000

4 558 769,05

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artikkel 3 ning III ja IV jaotis, artikkel 4 ja V jaotis ning artikkel 5 ja VI jaotis.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

abiteenistujate, kohalike töötajate ja abitõlkide töötasu ja sotsiaalkindlustuse tööandja osamaksud,

erinõustajate tasud ja muud kulud, sealhulgas institutsiooni meditsiinitöötaja tasu,

lepinguliste töötajate võimaliku kasutamisega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 4 0 4   Kohapealne koolitus ja personalivahetus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

676 000

720 000

575 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

liikmesriikide ametnike ja muude riiklike ekspertide Euroopa Liidu Kohtu teenistustesse lähetamise kulud,

institutsiooni teenistustes väljaõppel viibivatele üliõpilastele makstavad stipendiumid.

1 4 0 5   Muud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

309 000

282 000

368 019,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude sisseostetavate teenuste kulude katteks, kui institutsiooni oma üksused ei saa kõnealuseid ülesandeid täita.

1 4 0 6   Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 454 500

11 645 000

12 496 016,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevahelise suulise ja kirjaliku tõlke komitee (ICTI) poolt institutsioonidevahelise keelealase koostöö edendamiseks võetud meetmed,

Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraadi vabakutseliste tõlkide tasud,

konverentsitõlkide tasu,

tasu lepingulise ja muu koosseisuvälise konverentsipersonali teenuste eest,

tekstide korrektuuri tugiteenuse osutamisega seotud kulud, eelkõige vabakutseliste korrektorite töötasud ning kindlustus-, sõidu-, elamis- ja lähetuskulud ja nendega seotud halduskulud,

vabakutseliste või tõlkebüroode tõlkijate teenuste või masinakirjatööde ja muude väljastpoolt tõlketeenistust tellitud tööde kulud.

1 4 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

47 000

24 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu poolt heaks kiidetavate töötasude kohandamisega seonduvate kulutuste katmiseks.

See on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist teistesse käesoleva peatüki artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

1 6 1     Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

278 500

240 000

174 455,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste avatud konkursside väljakuulutamise, kandidaatide kohalekutsumise ja konkursi korraldamiseks vajalike ruumide ja varustuse üürimise kulude katmiseks. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast Euroopa Personalivaliku Ametiga konsulteerimist võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda tarbeks korraldatavate konkursside jaoks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 534 000

1 505 000

1 517 910,36

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste täiendus- ja ümberõppekursuste, sealhulgas keelekursuste kulude katmiseks.

Assigneeringust kaetakse ka õppematerjali ja tehniliste vahendite kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 2     Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

346 500

336 000

326 920,50

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 3     Institutsiooni personaliga seonduvad lisakulud

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

43 000

43 000

9 169,89

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevate teenistujate abistamiseks rakendatavate meetmetega seotud kulude katmiseks.

See on ühtviisi ette nähtud puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistele puuetega inimestele:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve võimaluste piires hüvitada puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud ning nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilisi kulutusi, kui elukoha- või päritoluriigi õigused on ammendatud.

1 6 3 2   Töötajatevahelised sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalhoolekande kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

267 500

209 000

209 411,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud

kõigi selliste algatuste edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, mille eesmärk on töötajate klubide ning spordi- ja kultuuriühenduste tegevust toetades eri rahvustest teenistujate vaheliste sotsiaalsete kontaktide edendamine,

ametnike ja nende perede toetamiseks võetavate muude toetusmeetmete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 5     Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutav tegevus

1 6 5 0   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

189 000

288 000

132 278,18

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud ametnike iga-aastase tervisekontrolli, kaasa arvatud kõigi kontrolli raames nõutavate meditsiiniliste läbivaatuste ja uuringute kulude ning meditsiinikeskuse halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 5 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

198 000

76 000

73 940,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate sisseseade ostmise ja hooldamise kulude ning osaliselt ka tegevuskulude katmiseks.

Assigneering katab samuti restoranide ja sööklate sisseseade väljavahetamise ja uuendamise kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 5 4   Laste päevakeskus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 950 000

2 772 000

2 150 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgi laste päevakeskuse ja õppekeskuse Euroopa Liidu Kohtu osamaksu katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 132 000

12 648 000

11 585 507,23

2 0 0 1

Kapitalirent/ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 030 000

29 480 000

38 815 043,26

2 0 0 3

Kinnisvara soetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5

Hoonete ehitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Tööruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 520 000

899 000

889 279,36

2 0 0 8

Ehitusprojektidega seotud uuringud ja tehnoabi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 440 000

1 368 000

978 887,38

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

46 122 000

44 395 000

52 268 717,23

2 0 2

Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastusteenused ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 153 000

6 896 000

6 320 059,15

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 870 000

3 735 000

2 163 934,70

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 684 000

5 446 000

5 008 293,19

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

112 000

127 000

107 244,84

2 0 2 9

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

324 000

338 000

228 980,17

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

16 143 000

16 542 000

13 828 512,05

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

62 265 000

60 937 000

66 097 229,28

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 371 000

4 743 000

4 210 886,61

2 1 0 2

Sisseostetavad teenused tarkvara ja süsteemide käitamiseks, arendamiseks ja hoolduseks

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 883 000

9 616 000

9 388 452,87

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

800 000

1 050 000

879 859,22

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

16 054 000

15 409 000

14 479 198,70

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

926 000

1 028 000

350 884,09

2 1 4

Tehnilised vahendid ja tehniline sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

244 000

693 000

382 494,83

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 408 500

1 400 000

1 411 140,71

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

18 632 500

18 530 000

16 623 718,33

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

736 000

707 000

932 432,75

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

26 000

15 161,—

2 3 2

Õigusabikulud ja kahjuhüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

17 740,—

2 3 6

Postikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

350 000

635 000

675 000,—

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 717 000

444 000

377 917,68

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

2 843 000

1 832 000

2 018 251,43

PEATÜKK 2 5

2 5 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

197 000

184 000

171 286,36

2 5 4

Kohtumised, kongressid ja konverentsid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

326 000

339 000

315 382,68

2 5 6

Teavitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

173 500

187 000

176 285,49

2 5 7

Õigusteabetalitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

696 500

710 000

662 954,53

PEATÜKK 2 7

2 7 0

Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 7 2

Dokumenteerimis-, raamatukogu- ja arhiveerimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 333 500

1 278 000

1 166 483,68

2 7 4

Väljaandmine ja levitamine

2 7 4 0

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

630 000

600 000

648 000,—

2 7 4 1

Üldväljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 185 000

1 482 000

1 155 276,45

 

Artikkel 2 7 4 — Kogusumma

1 815 000

2 082 000

1 803 276,45

 

PEATÜKK 2 7 — KOGUSUMMA

3 148 500

3 360 000

2 969 760,13

 

Jaotis 2 — Kogusumma

87 585 500

85 369 000

88 371 913,70

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

KOHTUMISED JA KONVERENTSID

PEATÜKK 2 7 —

TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0     Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 132 000

12 648 000

11 585 507,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni valduses olevate hoonete üürikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 0 1   Kapitalirent/ostmine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 030 000

29 480 000

38 815 043,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud kapitalirendi- või ostulepingu esemeks olevate hoonete eest tasumisele kuuluvate maksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehitamise kulude katmiseks.

2 0 0 7   Tööruumide sisustamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 520 000

899 000

889 279,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud

erinevate sisustustööde kulude katmiseks, milleks on eeskätt vaheseinte paigaldamine, kardinad, juhtmed, värvimine, seinakatted, põrandakatted, vahelaed ja tehnilised seadmed või muu sellega seonduv,

selliste kulude katmiseks, mis tulenevad uuringute ja nõustamisega seotud töödest.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 0 8   Ehitusprojektidega seotud uuringud ja tehnoabi

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 440 000

1 368 000

978 887,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud suuremahuliste ehitusprojektidega seotud uuringutest ja tehnoabist tulenevate kulude katmiseks.

2 0 2     Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastusteenused ja hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 153 000

6 896 000

6 320 059,15

Märkused

Assigneering on vastavalt olemasolevatele lepingutele ette nähtud ruumide ja tehnilise sisseseade koristamise ja hoolduse ning institutsiooni poolt kasutatavate hoonete üldhoolduse (värvimine, parandustööd jms) kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 160 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 870 000

3 735 000

2 163 934,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 180 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 684 000

5 446 000

5 008 293,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kasutatavate hoonete valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 84 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

112 000

127 000

107 244,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kasutatava kinnisvara kindlustuslepingute alusel tasutavate kindlustusmaksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 9   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

324 000

338 000

228 980,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud muude jooksvate kulude katmiseks, mida pole selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toodud, sealhulgas teemaksud, kanalisatsiooni- ja prügiveokulud, teeviidad jms.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 12 000 eurot.

PEATÜKK 2 1 — INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

2 1 0     Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 371 000

4 743 000

4 210 886,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud infotehnoloogia, bürootehnika ja telefonside (sh telefaksid, videokonverentsi- ja multimeediaseadmed) ning suulise tõlke abivahendite (nt simultaantõlkeks vajalikud tõlkekabiinid, kõrvaklapid ja kanali vahetamise aparatuur), seadmete ja sisseseade ostmise, uuendamise, üürimise, parandamise ja hooldamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 2   Sisseostetavad teenused tarkvara ja süsteemide käitamiseks, arendamiseks ja hoolduseks

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 883 000

9 616 000

9 388 452,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud infotehnoloogiliste analüüside ja programmeerimise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

800 000

1 050 000

879 859,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi selliste telekommunikatsiooniga seotud kulude katmiseks nagu (laua- ja mobiiltelefonide) abonementmaksud ja telekommunikatsioonikulud.

Assigneering on samuti ette nähtud andmeedastusvõrkudega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 60 000 eurot.

2 1 2     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

926 000

1 028 000

350 884,09

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lisamööbli ostmine,

vähemalt 15 aastat vana mööbli ja parandamiskõlbmatu mööbli väljavahetamine,

mööbli üürimine,

mööbli hooldamine ja parandamine.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 4     Tehnilised vahendid ja tehniline sisseseade

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

244 000

693 000

382 494,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

tehniliste seadmete ostmine,

tehniliste seadmete, eelkõige audiovisuaalsete vahendite ja arhiveerimis- ning raamatukoguvahendite ja hoonete hooldustöökodade mitmesuguste tööriistade ning paljundus-, levitamis- ja postitustehnika uuendamine,

tehniliste vahendite ja tehnilise sisseseade üürimine,

käesolevas artiklis nimetatud vahendite ning sisseseade hooldamine ja parandamine.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 6     Transpordivahendid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 408 500

1 400 000

1 411 140,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

transpordivahendite soetamine,

suurima läbisõiduga (vähemalt 120 000 km) sõidukite väljavahetamine,

sõidukite üürimine ja üüritud sõidukite kasutamine,

ametiautode hooldamine, remont, garaažis hoidmine ja parkimine ning teemaksud ja kindlustus.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 43 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0     Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

736 000

707 000

932 432,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kontoritarvete soetamiseks:

kserokoopia- ja valguskoopiapaber ning makseblanketid,

kontoripaber ja -tarbed,

dokumentide paljundamise teenistuse tarvikud,

jaotus- ja postitusteenistuse tarvikud,

helisalvestustarvikud,

trükised ja blanketid,

infotehnoloogia- ja bürootehnika seadmete tarvikud,

muud tarvikud ja vahendid, mida ei kanta põhivarade loetelusse.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 100 eurot.

2 3 1     Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

26 000

15 161,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjoni- ja vahendustasu, mitmesugused kulud) ja muude finantskulude katmiseks.

Institutsioonide pangakontole laekuv intressitulu kirjendatakse tuluna.

2 3 2     Õigusabikulud ja kahjuhüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

20 000

17 740,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muuhulgas institutsiooni esindajat nõustavate advokaatide tasude maksmiseks asjades, kus poolteks on institutsiooni administratsioon ja ametnik või muu personali hulka kuuluv isik, ning samuti kahju hüvitamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 3 6     Postikulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

350 000

635 000

675 000,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 3 8     Muud halduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 717 000

444 000

377 917,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

mitmesugused kindlustused (eelkõige tsiviilvastutus- ja varguskindlustus ning tekstitöötlustehnikaga seotud riskide ning elektririskide kindlustus),

kohtunike ja kohtujuristide talaaride, kohtuteenrite ja autojuhtide vormirõivaste ning paljundusteenistuse ja hoolduspersonali tööriiete ostmine, hooldus ja puhastamine,

mitmesugused sisenõupidamiste kulud,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete kolimise ja teisaldamise kulud,

teenuste osutajatega seotud tegevuskulud,

muud eelnevatel eelarveridadel eraldi välja toomata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 5 — KOHTUMISED JA KONVERENTSID

2 5 2     Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

197 000

184 000

171 286,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kohustustega seotud vastuvõtu- ja esinduskulude ning töötajate vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

2 5 4     Kohtumised, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

326 000

339 000

315 382,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige koostöös liikmesriikide justiitsministeeriumidega liikmesriikide kohtunikele ja teistele juristidele institutsiooni asukohas seminaride ja muu väljaõppe korraldamise kulude katmiseks.

Institutsiooni ja liikmesriikide kohtute liidu õiguse alase kohtupraktika arengule kaasa aitamiseks on vajalik töökoosolekute korraldamine liikmesriikide kõrgeimate kohtuinstantside kohtunike ja liidu õiguse asjatundjatega.

Assigneering on samuti ette nähtud korralduskulude, sh osalejate reisi- ja elamiskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 5 6     Teavitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

173 500

187 000

176 285,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu õigust käsitlevate üldhuviteoste ostmise ja väljaandmise kulude katmiseks, samuti muude teavitamis- ja fotografeerimiskulude katmiseks ning institutsiooni külastuste kulude katmises osalemiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 5 7     Õigusteabetalitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis võivad tekkida komisjoni poolt institutsioonile esitatud taotluse korral osaleda õigusteabetalituse (teabe talletamine institutsioonidevahelisse andmebaasi ja selle teabe levitamine) kulude kandmisel.

PEATÜKK 2 7 — TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

2 7 0     Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

2 7 2     Dokumenteerimis-, raamatukogu- ja arhiveerimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 333 500

1 278 000

1 166 483,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

raamatute, dokumentide ja muude väljaannete ostmine ning olemasolevate fondide ajakohastamine,

õigusteabe infotehnoloogiline talletamine ja sellise teabe ostmine,

raamatukogu erivahendite ostmine,

ajalehtede ning mitmesuguse üldperioodika ja bülletäänide tellimine,

uudisteagentuuridele tehtud tellimused,

raamatukogu teoste köitmine ja säilitamine,

teatavatest institutsioonidevälistest õigusteabe andmebaasidest tehtavad teabeotsingud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 7 4     Väljaandmine ja levitamine

2 7 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

630 000

600 000

648 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni poolt Euroopa Liidu Teatajas materjalide avaldamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

2 7 4 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 185 000

1 482 000

1 155 276,45

Märkused

Antud assigneering on nimelt ette nähtud Euroopa Kohtu lahendite kogumiku, kaasa arvatud Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu lahendid, samuti liidu õiguse kohtupraktika lühikokkuvõtte trükkimise ja levitamise kulude katteks.

Assigneering on samuti ette nähtud eelkõige Euroopa Liidu Kohtu aastaaruande ja muude külastajatele jagatavate Euroopa Liidu Kohut tutvustavate infotrükiste väljaandmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 3 7

3 7 1

Euroopa Liidu Kohtule eriomased kulud

3 7 1 0

Kohtukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

45 000

40 000

33 419,55

3 7 1 1

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 18 ette nähtud vahekohtukomitee

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 3 7 1 — Kogusumma

45 000

40 000

33 419,55

 

PEATÜKK 3 7 — KOGUSUMMA

45 000

40 000

33 419,55

 

Jaotis 3 — Kogusumma

45 000

40 000

33 419,55

PEATÜKK 3 7 —

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

PEATÜKK 3 7 — TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

3 7 1     Euroopa Liidu Kohtule eriomased kulud

3 7 1 0   Kohtukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

45 000

40 000

33 419,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud kohtu töö normaalse sujumise tagamiseks kõigil neil juhtudel, kui on antud luba tasuta kohtumenetluseks, ning sellega kaetakse tunnistajate ja asjatundjatega seotud kulud, ekspertiisikulud, õigusabinõudega seotud kulud, advokaaditasud ja muud kulud, mis võivad jääda institutsiooni kanda.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

3 7 1 1   Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 18 ette nähtud vahekohtukomitee

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

354 880 000

348 335 000

335 904 453,30

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

Tegevusüksus ja palgaaste

Euroopa Liidu Kohus

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

5

5

AD 15

10

1

10

1

AD 14

45 (63)

45 (64)

39 (65)

44 (66)

AD 13

100

98

AD 12

102 (67)

68

107 (68)

66

AD 11

67

75

69

73

AD 10

42

34

42

33

AD 9

137

1

129

1

AD 8

170

1

178

1

AD 7

156

126

AD 6

44

44

AD 5

49

28

40

Kokku

927

253

887

219

AST 11

10

10

AST 10

12

1

10

1

AST 9

29

29

AST 8

41

5

35

5

AST 7

67

29

73

28

AST 6

65

24

67

24

AST 5

66

47

66

45

AST 4

81

42

81

68

AST 3

140

10

131

10

AST 2

84

5

84

5

AST 1

57

74

Kokku

652

163

660

186

Kõik kokku

1 579  (69)

416

1 547  (70)

405

Kõik kokku

1 995  (71)  (72)

1 952  (73)

V JAGU

EUROOPA KONTROLLIKODA

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus kontrollikoja eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

142 760 618

Omavahendid

–20 170 000

Nõutav osamaks

122 590 618

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

10 170 000

10 210 000

9 348 170,81

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

1 400 000

1 400 000

1 409 791,33

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

11 570 000

11 610 000

10 757 962,14

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

8 400 000

8 300 000

8 035 326,58

4 1 1

Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

p.m.

1 300 000

47 781,40

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

8 400 000

9 600 000

8 083 107,98

 

Jaotis 4 — Kogusumma

19 970 000

21 210 000

18 841 070,12

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

10 170 000

10 210 000

9 348 170,81

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

4 0 3     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

1 400 000

1 400 000

1 409 791,33

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

8 400 000

8 300 000

8 035 326,58

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

1 300 000

47 781,40

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning VIII lisa artikkel 48.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara (kaubavarud) müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 150,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu (endine artikkel 5 0 0)

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

3 150,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

11 187,36

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

14 337,36

PEATÜKK 5 1

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1 1

Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

p.m.

p.m.

387 594,78

5 2 2

Eelfinantseerimisest laekunud intressid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

387 594,78

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

272 097,98

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

272 097,98

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürile andmisega seotud hüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu haldustegevusest saadud tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

674 030,12

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (KAUBAVARUD) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSTEGEVUSEST SAADUD TULU

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA (KAUBAVARUD) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara (kaubavarud) müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 150,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu (endine artikkel 5 0 0)

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

11 187,36

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel. Vastavad tulud on hinnanguliselt 70 000 eurot.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD

5 1 1     Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0     Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

387 594,78

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni kontodele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 2 2     Eelfinantseerimisest laekunud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud eelfinantseerimisest laekunud intressitulude kirjendamiseks.

PEATÜKK 5 5 — TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0     Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

272 097,98

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Üürile andmisega seotud hüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1     Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSTEGEVUSEST SAADUD TULU

5 9 0     Muu haldustegevusest saadud tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud muu haldustegevusest saadud tulu kirjendamiseks.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

200 000

200 000

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

200 000

200 000

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

200 000

200 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

20 170 000

21 410 000

19 515 100,24

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

200 000

200 000

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

14 565 337

14 592 283

12 951 777,94

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

97 772 266

96 486 831

87 624 116,81

1 4

MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

4 175 765

4 173 000

3 863 885,18

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAID ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

6 428 250

6 483 500

5 532 342,69

 

Jaotis 1 — Kogusumma

122 941 618

121 735 614

109 972 122,62

2

HOONED, VALLASVARA, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

8 327 000

9 941 000

13 914 903,68

2 1

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

8 027 000

7 338 000

7 246 359,75

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

413 000

525 000

482 296,56

2 5

NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID

768 000

793 000

752 614,10

2 7

INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

2 284 000

2 144 000

1 969 030,90

 

Jaotis 2 — Kogusumma

19 819 000

20 741 000

24 365 204,99

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

142 760 618

142 476 614

134 337 327,61

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasu ja muud rahalised õigused

1 0 0 0

Töötasu, hüvitised ja pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 669 992

8 495 000

8 291 574,29

1 0 0 2

Rahalised õigused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

224 259

829 000

213 245,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

8 894 251

9 324 000

8 504 819,29

1 0 2

Ajutised hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 736 480

1 682 253

1 192 008,95

1 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 437 561

3 128 000

2 951 673,27

1 0 4

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

308 000

308 000

239 642,98

1 0 6

Koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

70 000

100 000

63 633,45

1 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

119 045

50 030

0,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

14 565 337

14 592 283

12 951 777,94

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasu ja muud rahalised õigused

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

95 362 536

94 540 000

86 269 724,78

1 2 0 2

Tasustatud ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

421 829

460 000

400 520,89

1 2 0 4

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 180 087

1 067 000

953 871,14

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

96 964 452

96 067 000

87 624 116,81

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuse huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 2 2 2

Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste teenistujate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

807 814

419 831

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

97 772 266

96 486 831

87 624 116,81

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muu personal

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 832 900

2 685 000

2 567 999,77

1 4 0 4

Praktika ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

987 000

1 044 000

941 665,64

1 4 0 5

Muud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 315

111 000

25 830,77

1 4 0 6

Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

293 000

323 000

328 389,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

4 153 215

4 163 000

3 863 885,18

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

22 550

10 000

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

4 175 765

4 173 000

3 863 885,18

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

60 250

68 500

62 000,—

1 6 1 2

Personali täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

705 000

690 000

687 467,72

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

765 250

758 500

749 467,72

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 700 000

3 802 000

3 416 856,77

1 6 3

Institutsiooni töötajate abistamise meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

25 000

15 000

25 216,—

1 6 3 2

Töötajate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalmeetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

64 000

103 000

61 435,73

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

89 000

118 000

86 651,73

1 6 5

Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0

Meditsiiniabi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

105 000

106 000

68 488,75

1 6 5 2

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

45 000

37 000

52 416,04

1 6 5 4

Laste päevakeskus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 654 000

1 597 000

1 158 461,68

1 6 5 5

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti kulud kontrollikoja personali toimikute haldamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

70 000

65 000

0,—

 

Artikkel 1 6 5 — Kogusumma

1 874 000

1 805 000

1 279 366,47

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

6 428 250

6 483 500

5 532 342,69

 

Jaotis 1 — Kogusumma

122 941 618

121 735 614

109 972 122,62

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAID ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0     Töötasu ja muud rahalised õigused

1 0 0 0   Töötasu, hüvitised ja pensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 669 992

8 495 000

8 291 574,29

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 2.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete palkade, hüvitiste ja palgaga seotud väljamaksete, samuti töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulude katmiseks.

1 0 0 2   Rahalised õigused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

224 259

829 000

213 245,—

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kontrollikoja liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumisega seotud sõidukulud,

kontrollikoja liikmetele teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel makstavad sisseseadmis- ja ümberasumistoetused,

kontrollikoja liikmetele teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel hüvitatavad kolimiskulud.

1 0 2     Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 736 480

1 682 253

1 192 008,95

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete ajutiste hüvitiste ja peretoetuste katmiseks pärast teenistuse lõppu.

1 0 3     Pensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 437 561

3 128 000

2 951 673,27

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artiklid 9, 10, 11 ja 16.

Assigneering on ette nähtud endiste kontrollikoja liikmete vanaduspensionide, invaliidsuspensionide ning leskedele ja orbudele makstava toitjakaotuspensioni katmiseks.

1 0 4     Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

308 000

308 000

239 642,98

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktile e vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 000 eurot.

1 0 6     Koolitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

70 000

100 000

63 633,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete keelekursustel ja muudel erialase täiendusõppe kursustel osalemise kulude katmiseks.

1 0 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

119 045

50 030

0,—

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasu ja pensioni kohandamisega seotud kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki suhtes kohaldati 2 %.suurust eelarve vähendamise standardmäära.

1 2 0     Töötasu ja muud rahalised õigused

1 2 0 0   Töötasu ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

95 362 536

94 540 000

86 269 724,78

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed,

ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustused, kutsehaiguskindlustus ja muud sotsiaalkindlustuskulud,

institutsiooni osamakse ravikindlustusse,

muud hüvitised ja toetused,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega lõpetatakse töösuhe ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele juhul, kui asutus lõpetab nende töölepingu,

hüvitis vahetustega töö või valveaja eest teenistuja töökohal ja/või kodus.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

421 829

460 000

400 520,89

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamiseks vastavalt eespool toodud sätetele.

1 2 0 4   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 180 087

1 067 000

953 871,14

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, institutsioonist lahkumise või teisele töökohale üleviimise korral,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

abitöötajate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksete ja liidu vastavasse skeemi tehtavate osamaksete vahe lepingu muutumisel.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 2     Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuse huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes on reservi arvatud ametikohtade arvu vähendamise tõttu, ja vanemametnikele, kes on teenistuse huvides ametist vabastatud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste teenistujate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade või määruste kohaselt makstavad hüvitised,

tööandjapoolsed osamaksed hüvitiste saajate ravikindlustusse,

eri hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

807 814

419 831

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasude kohandamisega seotud kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki muudesse artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 — MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0     Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muu personal

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 832 900

2 685 000

2 567 999,77

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katmiseks:

muu personali, sealhulgas abi- ja lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes,

meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt teistest asutustest värvatud personali töötasud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 4 0 4   Praktika ja personalivahetus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

987 000

1 044 000

941 665,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kontrollikojas lähetuses viibivate või seal ajutisel ametikohal töötavate, eelistatavalt liikmesriikide või teiste riikide ametnike ja teiste spetsialistide või lühiajalise nõustamistööga seonduvad kulud,

liidu ametnikele personalivahetusest tingitud lisakulude hüvitamine,

kontrollikojas tehtava praktikaga seotud kulud.

1 4 0 5   Muud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

40 315

111 000

25 830,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud ajutiste töötajate (välja arvatud ajutised tõlkijad) palkamiseks.

1 4 0 6   Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

293 000

323 000

328 389,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevahelise suulise ja kirjaliku tõlke komitee (ICTI) vastu võetud meetmetega seonduvad kulud, mis on mõeldud institutsioonidevahelise keelealase koostöö edendamiseks,

vabakutseliste ja teiste mittekoosseisuliste tõlkide tasud, sotsiaalkindlustuse osamaksed, sõidukulud ja päevarahad,

vabakutseliste või ajutiste tõlkijate tööga või masinakirja- ja muude tõlketeenistuse poolt tellitud töödega seonduvad kulud.

1 4 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 550

10 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasu kohandamisega seotud kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki muudesse artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAID ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

1 6 1     Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

60 250

68 500

62 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja korraldatavate konkursside ja muude valikumenetluste reklaamimise, kandidaatide kutsumise, ruumide ja varustuse üürimise kulude, samuti kandidaatide sõidu- ja meditsiinilise läbivaatuse kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 1 2   Personali täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

705 000

690 000

687 467,72

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste täiendusõppe kursuste, kaasa arvatud keelekursuste, finantsjuhtimis- ja -kontrollialaste seminaride korraldamise ja liikmesriikides toimuvate samalaadsete seminaride registreerimistasude katmiseks.

Assigneering katab ka osa panusest, mille annavad teatud kutseühingud, kelle tegevus seondub kontrollikoja tööga.

See katab ka personalikoolituse jaoks vajalike õppematerjalide ja tehnilise varustuse ostmise.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 500 eurot.

1 6 2     Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 700 000

3 802 000

3 416 856,77

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja koosseisuliste töötajate ning kontrollikojas lähetuses viibivate spetsialistide, riiklike või rahvusvaheliste ametnike ja praktikantide sõidukulude (kaasa arvatud lisakulud seoses piletite ja broneeringutega), lähetushüvitiste ja lisa- või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 6 3     Institutsiooni töötajate abistamise meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

25 000

15 000

25 216,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevate ametnike abistamise kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud puuetega inimeste abistamise poliitika raames antava abi kulude katmiseks järgmistele puuetega inimestele:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve võimaluste piires hüvitada puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud ning nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilisi kulutusi, kui elukoha- või päritoluriigi õigused on ammendatud.

1 6 3 2   Töötajate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalmeetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

64 000

103 000

61 435,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud

eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamiseks ja selleks rahalise toetuse pakkumiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, kultuuri- ja spordiühingutele,

muu töötajatele ja nende peredele antava abi ja toetusrahade katmiseks.

1 6 5     Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0   Meditsiiniabi

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

105 000

106 000

68 488,75

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud personali iga-aastase tervisekontrolli, kaasa arvatud kõigi kaasneda võivate nõutavate meditsiiniliste läbivaatuste ja analüüside kulude katmiseks.

1 6 5 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

45 000

37 000

52 416,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud restorani ja sööklate sisseseade ümberkorraldamise ja uuendamise katmiseks, et täita kehtivaid riiklikke töötervishoiu- ja tööohutusstandardeid.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 5 4   Laste päevakeskus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 654 000

1 597 000

1 158 461,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja osamakse katmiseks Luxembourgi laste päevakeskuse ja õppekeskuse osas.

1 6 5 5   Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti kulud kontrollikoja personali toimikute haldamisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

70 000

65 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti ja kontrollikoja vahelise teenuslepinguga seonduvate kulude katmiseks.

JAOTIS 2

HOONED, VALLASVARA, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 466 000

4 195 000

3 782 000,—

2 0 0 1

Üürimine/ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 3

Kinnisvara ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 000 000

3 000 000

7 000 000,—

2 0 0 5

Hoonete ehitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Teenistusruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

160 000

165 000

324 929,42

2 0 0 8

Ehitusprojektidega seonduvad uuringud ja tehniline abi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

35 000

50 000

44 366,48

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

5 661 000

7 410 000

11 151 295,90

2 0 2

Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastus ja korrashoid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 211 000

1 106 000

1 432 999,99

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 099 000

1 044 000

809 370,83

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

204 000

232 000

398 565,53

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

66 000

69 000

49 815,37

2 0 2 9

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

86 000

80 000

72 856,06

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

2 666 000

2 531 000

2 763 607,78

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

8 327 000

9 941 000

13 914 903,68

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ning hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 236 000

1 907 000

1 779 276,35

2 1 0 2

Tarkvara ja süsteemide käitamise, arendamise ja hooldamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 122 000

3 960 000

4 094 999,99

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

839 000

634 000

626 000,—

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

7 197 000

6 501 000

6 500 276,34

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

109 000

107 000

105 060,73

2 1 4

Tehniline varustus ja sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

150 000

159 000

120 761,18

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

571 000

571 000

520 261,50

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

8 027 000

7 338 000

7 246 359,75

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

150 000

165 000

140 988,22

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

20 000,—

2 3 2

Õigusabikulud ja kahjutasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

20 000

140 000,—

2 3 6

Posti- ja kättetoimetamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

50 000

55 000

45 105,—

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

163 000

265 000

136 203,34

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

413 000

525 000

482 296,56

PEATÜKK 2 5

2 5 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

234 000

234 000

245 607,27

2 5 4

Nõupidamised, kongressid ja konverentsid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

142 000

142 000

130 181,26

2 5 6

Teabelevitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

17 000

17 000

16 825,57

2 5 7

Ühendatud tõlke- ja konverentsitalitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

375 000

400 000

360 000,—

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

768 000

793 000

752 614,10

PEATÜKK 2 7

2 7 0

Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

480 000

480 000

328 591,16

2 7 2

Dokumentatsiooni, raamatukogu ja arhiveerimisega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

304 000

304 000

294 866,25

2 7 4

Tootmine ja levitamine

2 7 4 0

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

670 000

600 000

665 000,—

2 7 4 1

Üldväljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

830 000

760 000

680 573,49

 

Artikkel 2 7 4 — Kogusumma

1 500 000

1 360 000

1 345 573,49

 

PEATÜKK 2 7 — KOGUSUMMA

2 284 000

2 144 000

1 969 030,90

 

Jaotis 2 — Kogusumma

19 819 000

20 741 000

24 365 204,99

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID

PEATÜKK 2 7 —

INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Märkused

Kuna kindlustusettevõtted ei kata enam töövaidluste ja terrorirünnakutega seotud riske seoses kontrollikoja valduses olevate hoonetega, kaetakse need Euroopa Liidu üldeelarvest. Jaotises kirjendatud assigneeringud katavad seega kõik töövaidlustest ja terrorirünnakutest põhjustatud kahjude hüvitamise kulud.

2 0 0     Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 466 000

4 195 000

3 782 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud üürikulude katmiseks Luxembourgis ja Brüsselis.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 7 000 eurot.

2 0 0 1   Üürimine/ostmine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud iga-aastaste üürimaksete ja muude samalaadsete üüri-/müügilepingutest tulenevate institutsiooni kulude katmiseks.

2 0 0 3   Kinnisvara ostmine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 000 000

3 000 000

7 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis (Kirchbergis) asuva kontrollikoja hoone laiendamise tööde finantseerimise katmiseks iga-aastaste osamaksete kaupa.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja hoone K3 ehitusprojekti rahastamiseks.

2 0 0 5   Hoonete ehitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

160 000

165 000

324 929,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

erinevate sisustustööde, sealhulgas vaheseinte, kardinate, juhtmete, põrandakatete ja ripplagede paigaldamise, värvimis- ja tapetseerimistööde ning nendega kaasnevate tehniliste tööde kulude katmiseks,

suuremahuliste ehitusprojektidega seonduvate uuringute ja tehnilise abi kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 0 8   Ehitusprojektidega seonduvad uuringud ja tehniline abi

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

35 000

50 000

44 366,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud suuremahuliste ehitusprojektidega seonduvate uuringute ja tehnilise abi kulude katmiseks.

2 0 2     Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja korrashoid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 211 000

1 106 000

1 432 999,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

ruumide, liftide, keskkütte, õhukonditsioneerimissüsteemide ja elektriseadmete korrashoiu ja puhastuse ning ümberehitamise ja remontimise kulude katmiseks,

hooldus-, puhastus-, pesu- ja keemilise puhastuse vahendite ning muude korrashoiuks vajalike tarvete ostmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused), võttes arvesse finantsmääruse artiklit 70.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 099 000

1 044 000

809 370,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

204 000

232 000

398 565,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete turvalisusega, eelkõige hoonete valvelepingute, tuletõrjeseadmete ja julgeolekuametnike varustuse ostmise ja korrashoiuga seonduvate jms kulude katmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused), võttes arvesse finantsmääruse artiklit 70.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

66 000

69 000

49 815,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni valduses olevate hoonete, samuti vallasvara ja kunstiteostega seonduvate kindlustusmaksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 9   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

86 000

80 000

72 856,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud muude, selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toomata jooksvate kulude, eelkõige kanalisatsiooni, prügiveo, liiklusmaksude, märkidega jms seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 1 — ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

2 1 0     Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ning hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 236 000

1 907 000

1 779 276,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste tegevuskulude katmiseks:

arvutiseadmete ja tarkvara, samuti muude tarvikute ja paberkandjate ostmine, liisimine ja hooldus,

arvutikaablid.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 2   Tarkvara ja süsteemide käitamise, arendamise ja hooldamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 122 000

3 960 000

4 094 999,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud asutusevälise personali ning väljastpoolt tellitavate tööde, sealhulgas helpdesk’i teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

839 000

634 000

626 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi telekommunikatsiooniga seonduvate kulude (liitumistasud, telefoniliinid, kõnetasud, hooldustasud, telefoniseadmete ostmine, uuendamine, remont ja hooldus) katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 45 000 EUR.

2 1 2     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

109 000

107 000

105 060,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud täiendava mööbli ostmiseks või üürimiseks, hoolduseks ja parandamiseks, samuti kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 4     Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

159 000

120 761,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja kontori sisseseade ostmiseks, uuendamiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 6     Transpordivahendid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

571 000

571 000

520 261,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite ostmiseks ja üürimiseks koos juhiga või ilma (kaasa arvatud taksod), samuti nende kasutamisega seonduvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot ja seda kasutatakse Vél’OH teenuse abonementide ostuks.

PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0     Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

165 000

140 988,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirja- ja kontoritarvetega seonduvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 3 1     Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

20 000

20 000,—

2 3 2     Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000

20 000

140 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi kulude ja tasude katmiseks, mida kontrollikoda võib kanda.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 3 6     Posti- ja kättetoimetamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

50 000

55 000

45 105,—

2 3 8     Muud halduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

163 000

265 000

136 203,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lähetuses olevate töötajate pagasikindlustuse kulud,

kullerite ja autojuhtide vormirõivad ning muud töörõivad,

institutsiooni sisenõupidamistel pakutavad karastusjoogid ning kerged eined,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete kolimise ja teisaldamise kulud,

muud, eelnevatel ridadel eraldi välja toomata tegevuskulud ning hooldus- ja remondivahendite kulud,

pisikulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 5 — NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID

2 5 2     Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

234 000

234 000

245 607,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja kohustustest tulenevate vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

2 5 4     Nõupidamised, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

142 000

142 000

130 181,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud uurimisgruppides ja töörühmades osalevate spetsialistide sõidukulude, päevaraha ja kaasnevate lisakulutuste ning selliste kohtumiste korraldamise kulude katmiseks, kui neid ei kaeta olemasoleva infrastruktuuriga.

See on ette nähtud ka konverentside, kongresside ja kohtumiste korraldamise ning neil osalemise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 6     Teabelevitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 000

17 000

16 825,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis seonduvad kontrollikoja tegevust tutvustavate teabekohtumiste korraldamisega ülikoolide õppejõududele, erialaajakirjade toimetajatele ja muudele liikmesriikide asjast huvitatutele. Assigneering on samuti ette nähtud kontrollikoja teabe- ja kommunikatsioonipoliitikaga seonduvate muude kulude katmiseks.

2 5 7     Ühendatud tõlke- ja konverentsitalitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

375 000

400 000

360 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja komisjoni tõlketeenistuste osutatavate teenuste eest tasumiseks.

PEATÜKK 2 7 — INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

2 7 0     Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

480 000

480 000

328 591,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud auditi- ja haldusalaste uuringute tellimiseks lepingu alusel asutusevälistelt spetsialistidelt.

Audititöö käigus tuleb kontrollikojal pöörduda asutuseväliste spetsialistide poole tehniliste uuringute ning keemiliste, füüsikaliste ja statistiliste analüüside asjus. Assigneering katab ka kulud seoses sõltumatu audiitori tehtava kontrollikoja raamatupidamise aastaaruande auditiga, mille aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2 7 2     Dokumentatsiooni, raamatukogu ja arhiveerimisega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

304 000

304 000

294 866,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

materjalide, dokumentide ja teiste mitteperioodiliste väljaannete hankimine ning ka olemasolevate köidete ajakohastamine,

spetsiaalne raamatukogu sisustus,

mitmesuguste ajalehtede, ajakirjade ja bülletäänide tellimine,

uudisteagentuuride või väliste andmebaaside kasutajaks registreerimine,

osa välisandmete kohta päringu tegemine,

raamatukogu materjalide köitmine ja säilitamine,

arhiivimaterjalide töötlemine ja nende asendusmaterjalide hankimine.

2 7 4     Tootmine ja levitamine

2 7 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

670 000

600 000

665 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja materjalide Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 70 000 eurot.

2 7 4 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

830 000

760 000

680 573,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

kontrollikoja poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule ja artikli 325 lõikele 4 vastu võetud ettekannete ning arvamuste avaldamise ja levitamise kulude katmiseks,

üldisest audititööst ja kontrollikoja tegevusest teavitamise kulude katmiseks (eriti veebileht, audiovisuaalsed materjalid, dokumentatsioon), sh kulud suhtluseks ajakirjanduse ja teiste sidusrühmadega.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

142 760 618

142 476 614

134 337 327,61

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

V jagu – Kontrollikoda

Kategooria ja palgaaste

Kontrollikoda

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad (74)

2013

2012

2013

2012

Kategooria puudub

 

 

1

1

AD 16

 

 

 

 

AD 15

10 (79)

9

 

 

AD 14

32 (75)  (79)

33 (75)

30 (80)

29

AD 13

33 (78)  (79)

18 (78)

2

2

AD 12

61 (76)  (78)  (79)

69 (76)  (78)

5

5

AD 11

33 (78)  (79)

37 (78)

31

31

AD 10

57 (78)  (79)

44 (78)

2 (80)

1

AD 9

76 (78)  (79)  (80)

90 (78)

 

 

AD 8

52

52

 

 

AD 7

23 (77)

23 (77)

 

 

AD 6

133 (78)  (79)

118 (78)

 

 

AD 5

27 (78)  (79)  (80)  (81)

38 (78)

 

 

Kokku AD

537

531

71

69

AST 11

9

9

 

 

AST 10

7

7

 

 

AST 9

6 (79)

3

 

 

AST 8

22 (78)  (79)

21 (78)

 

 

AST 7

28 (77)  (78)  (79)

25 (77)  (78)

29 (80)

28

AST 6

22 (78)  (79)

28 (78)

 

 

AST 5

32 (78)  (79)

29 (78)

 

 

AST 4

18 (78)  (79)

22 (78)

29 (80)

28

AST 3

33 (81)

38

7 (79)

5

AST 2

33 (78)  (79)

28 (78)

3 (79)

5

AST 1

5 (78)  (79)  (80)  (81)

11 (78)

 

 

Kokku AST

215

221

68

66

Kõik kokku

752  (82)

752  (82)

139

135

VI JAGU

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

130 104 400

Omavahendid

–10 902 036

Nõutav osamaks

119 202 364

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest

4 467 343

4 525 153

4 278 035,—

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

426 482

784 235

748 750,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

4 893 825

5 309 388

5 026 785,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

5 968 211

6 295 020

6 027 047,—

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

996 274,—

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

5 968 211

6 295 020

7 023 321,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

10 862 036

11 604 408

12 050 106,—

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

4 467 343

4 525 153

4 278 035,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

426 482

784 235

748 750,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

5 968 211

6 295 020

6 027 047,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

996 274,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning VIII lisa artikkel 48.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 391,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

3 391,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

31 286,—

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

34 677,—

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised vallasvara ja seadmete üürileandmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 389 690,—

5 1 1 1

Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 389 690,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 389 690,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

40 000

40 000

29 639,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

40 000

40 000

29 639,—

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 011 281,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

2 011 281,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

36 301,—

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

67 239,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

150 573,—

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

254 113,—

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürimisega seotud hüvitistest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 028,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

3 028,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu haldustegevusest laekuv tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

40 000

40 000

3 722 428,—

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST SAADAVAD TULUD

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Käesolev punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 391,—

Märkused

Käesolev punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

31 286,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD

5 1 0     Laekumised vallasvara ja seadmete üürileandmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 1 1     Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 389 690,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0     Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

40 000

40 000

29 639,—

PEATÜKK 5 5 — OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST SAADAVAD TULUD

5 5 0     Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 011 281,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

36 301,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

67 239,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

150 573,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Üürimisega seotud hüvitistest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 8 1     Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 028,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

5 9 0     Muu haldustegevusest laekuv tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

 

PEATÜKK 9 0

p.m.

p.m.

42 571,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

42 571,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

42 571,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

10 902 036

11 644 408

15 815 105,—

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

42 571,—

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD

19 533 937

19 284 583

17 553 926,—

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

66 428 959

66 321 120

63 020 157,—

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

4 391 461

4 375 713

4 062 879,—

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 894 000

1 887 752

1 687 876,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

92 248 357

91 869 168

86 324 838,—

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

19 728 687

19 265 546

18 865 706,—

2 1

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜR JA HOOLDUS

6 049 280

6 061 433

6 179 625,—

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

518 451

525 040

483 218,—

2 5

TEGEVUSKULUD

9 425 175

9 071 745

8 717 546,—

2 6

TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

2 134 450

2 023 656

2 075 901,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

37 856 043

36 947 420

36 321 996,—

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

10 2

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

130 104 400

128 816 588

122 646 834,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Palgad, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0

Palgad, hüvitised ja väljamaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

106 080

106 080

84 712,—

1 0 0 4

Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

18 901 194

18 652 551

16 903 574,—

1 0 0 8

Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

472 382

472 382

513 120,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

19 479 656

19 231 013

17 501 406,—

1 0 5

Täiendusõpe, keele- ja muud kursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

54 281

53 570

52 520,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

19 533 937

19 284 583

17 553 926,—

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud rahalised õigused

1 2 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

65 172 858

65 346 120

62 411 101,—

1 2 0 2

Tasustatud ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

34 405

35 000

24 275,—

1 2 0 4

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

664 508

465 000

388 800,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

65 871 771

65 846 120

62 824 176,—

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

172 000

195 981,—

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

p.m.

172 000

195 981,—

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

557 188

303 000

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

66 428 959

66 321 120

63 020 157,—

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 165 064

2 184 327

1 929 715,—

1 4 0 4

Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

928 436

925 886

857 929,—

1 4 0 8

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

68 848

70 000

43 028,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

3 162 348

3 180 213

2 830 672,—

1 4 2

Sisseostetavad teenused

1 4 2 0

Täiendavad tõlketeenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

429 810

421 800

417 505,—

1 4 2 2

Nõuandetegevusega seotud ekspertiisid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

742 851

729 000

744 000,—

1 4 2 4

Institutsioonidevaheline koostöö ja sisseostetavad teenused personalijuhtimise valdkonnas

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

30 000

70 702,—

 

Artikkel 1 4 2 — Kogusumma

1 202 661

1 180 800

1 232 207,—

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

26 452

14 700

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

4 391 461

4 375 713

4 062 879,—

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 000

50 000

35 006,—

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

522 000

505 752

504 587,—

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

602 000

555 752

539 593,—

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

450 000

490 000

432 721,—

1 6 3

Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

41 500

41 500

40 500,—

1 6 3 2

Teenistujate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

185 500

185 500

149 123,—

1 6 3 4

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

85 000

85 000

55 900,—

1 6 3 6

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

1 6 3 8

Lasteaed ja lastesõimed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

530 000

530 000

470 039,—

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

842 000

842 000

715 562,—

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

1 894 000

1 887 752

1 687 876,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

92 248 357

91 869 168

86 324 838,—

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD

1 0 0     Palgad, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0   Palgad, hüvitised ja väljamaksed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

106 080

106 080

84 712,—

Märkused

Assigneeringud on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee liikmete hüvitiste ja väljamaksete, sealhulgas erihüvitiste jm hüvitiste, kindlustusmaksete (sh ravi-, õnnetusjuhtumi- ja reisikindlustusmaksete) ning puudega liikmete eritoetuste katmiseks.

1 0 0 4   Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

18 901 194

18 652 551

16 903 574,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele ning nende asendusliikmetele tehtud väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale transpordi-, sõidu- ja kohtumiste kulude hüvitamise korrale.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 0 8   Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

472 382

472 382

513 120,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajatele ning nende asendajatele tehtud väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale transpordi-, sõidu- ja kohtumiste kulude hüvitamise korrale.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 0 5     Täiendusõpe, keele- ja muud kursused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

54 281

53 570

52 520,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate keelekursuste või muude erialakursuste registreerumiskulude osaliseks katmiseks.

PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 6,5 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0     Töötasud ja muud rahalised õigused

Märkused

Käesoleva artikli assigneeringud on arvutatud vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele.

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

65 172 858

65 346 120

62 411 101,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

ravi-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

institutsiooni osamakse ravikindlustusse,

kindlasummalised ületunnitasud,

muud hüvitised ja toetused, sealhulgas vanema- või perepuhkuse hüvitis,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega teenistussuhe lõpetatakse ilmse tööga mittetoimetuleku tõttu,

hüvitis ajutise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

34 405

35 000

24 275,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool nimetatud sätetele.

1 2 0 4   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

664 508

465 000

388 800,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele töökohale üleviimise korral,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 2 2     Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

172 000

195 981,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes:

arvatakse institutsiooni töökohtade arvu vähendamise tõttu ajutiselt reservi,

töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab ka tööandjapoolse ravikindlustuse osamakse ja nimetatud hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ülalnimetatud sätetega kehtestatud tingimuste kohaselt makstavad hüvitised,

tööandjapoolsed osamaksed hüvitiste saajate ravikindlustusse,

eri hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

557 188

303 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimiskulude rahastamiseks.

See on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0     Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 165 064

2 184 327

1 929 715,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

muude teenistujate, eelkõige abiteenistujate, lepinguliste teenistujate, kohalike teenistujate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandjapoolsed osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt värvatud teenistujate töötasud,

suurenenud töökoormuse tõttu või erandjuhtudel kasutatavate konverentsikorraldajate ja multimeedia spetsialistide töötasud või tasud,

kindlasummalised ületunnitasud,

ületunnitöö tasustamine vastavalt personalieeskirjade artiklile 56 ja VI lisale,

muud hüvitised ja toetused, sealhulgas vanema- või perepuhkuse hüvitis,

hüvitis teenistuja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

928 436

925 886

857 929,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

praktikantide sõidu- ja lähetuskulud ja -hüvitis ning ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus praktika ajal,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud vastavalt eeskirjadele,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevusvaldkondade Euroopa integratsiooniga seoses erilist huvi pakkuvate uurimisprojektide realiseerimise kulud (piiratud ulatuses),

kulud programmidele noorte koolitamiseks Euroopa vaimus.

1 4 0 8   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

68 848

70 000

43 028,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistujate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele töökohale üleviimise korral,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud teenistujatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse teenistujatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

teenistujate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud sissemaksete ja liidu vastavasse skeemi tehtavate sissemaksete vahe lepingu muutumisel.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2     Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Täiendavad tõlketeenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

429 810

421 800

417 505,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vabakutseliste või ajutiste tõlkijate tehtud töö või tõlkimisteenistuse poolt trükkimiseks ja muude tööde tegemiseks välja saadetud tööde kulude katmiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kasutab alati vabakutselisi tõlkijaid, kes on valitud institutsioonidevahelise üldhanke tulemusena.

Samuti kaetakse assigneeringust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse kulud ning kogu keelealane koostöö institutsioonide vahel.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2 2   Nõuandetegevusega seotud ekspertiisid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

742 851

729 000

744 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ekspertidele tehtavate maksete katmiseks vastavalt kehtivale sõidukulude hüvitamise ja päevarahade maksmise korrale.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2 4   Institutsioonidevaheline koostöö ja sisseostetavad teenused personalijuhtimise valdkonnas

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000

30 000

70 702,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi institutsioonidevahelise koostöö tegevuste rahastamiseks personalijuhtimise valdkonnas.

Assigneering on samuti ette nähtud sisseostetavate teenuste rahastamiseks personalijuhtimise valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

26 452

14 700

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude kulude rahastamiseks.

See on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 6 1     Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

80 000

50 000

35 006,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31 ja 33 ning III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

ajutiste töötajate, lepinguliste teenistujate ja kohalike teenistujate valikumenetluste korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa personalivaliku ametiga, võib seda assigneeringut osaliselt kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

522 000

505 752

504 587,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

töötajatele täienduskoolituse ja ümberõppe ning keelekursuste korraldamine institutsioonidevahelistel alustel. Assigneeringuid võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel osaliselt kasutada institutsioonisiseste kursuste korraldamiseks;

õppeprogrammide kavandamiseks ja läbiviimiseks õppematerjalide soetamise või valmistamise ning spetsialistide läbiviidavate erialaste koolituste korraldamisega seotud kulud,

erialased koolituskursused, mille eesmärk on teadlikkuse parandamine puuetega inimeste küsimuses, ning võrdseid võimalusi ja karjäärinõustamist käsitlevad ja eelkõige võimekuse hindamisele suunatud koolitused,

lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 2     Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

450 000

490 000

432 721,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 6 3     Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

41 500

41 500

40 500,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

puuetega inimeste abistamise institutsioonidevahelise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute abistamine:

aktiivses teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

aktiivses teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,

puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate mittemeditsiiniliste, ühise ravikindlustussüsteemi poolt mittehüvitatavate kulutuste tagasimaksmine tingimusel, et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed,

meditsiini- ja sotsiaalteenuste osutamine (nt koduabi, haigete laste hoidmine, psühholoogiline abi või lepitus),

sotsiaaltalituse pisikulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 3 2   Teenistujate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

185 500

185 500

149 123,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni töötajate vaheliste sotsiaalsete kontaktide edendamiseks ja selleks rahalise toetuse pakkumiseks ning tööheaolu loomiseks.

Samuti katab see toetust personalikomiteele, selleks et see saaks osaleda niisuguste sotsiaalhoolekandeasutuste juhtimises ja järelevalves nagu töötajate klubid, spordiühingud, kultuuriüritused, hobid jne.

Assigneering on ette nähtud ka institutsiooni poolt tihedas koostöös personalikomiteega vastu võetud sotsiaalmeetmeteks rahalise toetuse pakkumiseks (personalieeskirjade artikkel 1e).

Samuti katab see Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee finantsosaluse Overijses asuva Euroopa Liidu institutsioonide vahelise keskuse sotsiaal-, spordi-, haridus- ja kultuuritegevuse toetuseks.

Samuti katab assigneering töötajatele suunatud liikuvuskava elluviimist. Kava eesmärk on soodustada ühistranspordi kasutamist, vähendada isiklike sõiduautode kasutamist ja CO2-jalajälge.

1 6 3 4   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

85 000

85 000

55 900,—

Märkused

Euroopa Liidu personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud meditsiiniteenistuse halduskulude katmiseks kolmes töökohas, sealhulgas materjali, ravimite jne ostmine, ennetuslike arstlike läbivaatuste kulud, invaliidsuskomisjoni halduskulud ning kulud väljastpoolt saadavale eriarstiabile, mida teenistuse arst peab vajalikuks.

Samuti katab see assigneering teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

1 6 3 6   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskulude katmiseks.

1 6 3 8   Lasteaed ja lastesõimed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

530 000

530 000

470 039,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu lasteaia, samuti sõimede ja päevakeskuste Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osamakse katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate lapsevanemate tehtavatest osamaksetest saadavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 099 776

2 063 776

1 884 564,—

2 0 0 1

Iga-aastased liisingumaksed ja samalaadsed kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

11 483 890

11 081 751

11 025 603,—

2 0 0 3

Kinnisvara soetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5

Hoonete ehitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Ruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

321 275

322 500

431 135,—

2 0 0 8

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

56 943

57 160

79 277,—

2 0 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

13 961 884

13 525 187

13 420 579,—

2 0 2

Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 539 992

2 544 613

2 476 908,—

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 034 605

1 028 037

862 397,—

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 052 711

2 027 711

2 059 044,—

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

139 495

139 998

46 778,—

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

5 766 803

5 740 359

5 445 127,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

19 728 687

19 265 546

18 865 706,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 514 025

1 499 599

1 449 337,—

2 1 0 2

Tarkavarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 887 328

1 880 906

2 205 219,—

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 364 214

1 408 940

1 352 669,—

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

4 765 567

4 789 445

5 007 225,—

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

231 188

216 287

172 792,—

2 1 4

Tehniline varustus ja sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

963 225

966 401

908 630,—

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

89 300

89 300

90 978,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

6 049 280

6 061 433

6 179 625,—

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

214 031

215 540

219 876,—

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 500

4 500

5 000,—

2 3 2

Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

50 000

50 000

34 680,—

2 3 6

Posti- ja kohaletoimetamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

125 000

135 000

102 060,—

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

124 920

120 000

121 602,—

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

518 451

525 040

483 218,—

PEATÜKK 2 5

2 5 4

Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0

Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

227 430

215 000

281 551,—

2 5 4 2

Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamise ning nendel osalemise mitmesugused kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

587 745

587 745

454 040,—

2 5 4 4

Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuse korraldamise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

75 000

100 000

39 447,—

2 5 4 6

Institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustustest tulenevad kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

139 000

139 000

80 000,—

2 5 4 8

Tõlgid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 396 000

8 030 000

7 862 508,—

 

Artikkel 2 5 4 — Kogusumma

9 425 175

9 071 745

8 717 546,—

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

9 425 175

9 071 745

8 717 546,—

PEATÜKK 2 6

2 6 0

Teabevahetus, teave ja väljaanded

2 6 0 0

Teabevahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

795 500

795 500

816 429,—

2 6 0 2

Väljaannete avaldamine ja levitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

503 000

503 000

434 471,—

2 6 0 4

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

460 000

350 000

440 631,—

 

Artikkel 2 6 0 — Kogusumma

1 758 500

1 648 500

1 691 531,—

2 6 2

Teabe kogumine, dokumentatsioon ja arhiveerimine

2 6 2 0

Uurimused, teadusuuringud ja arutelud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

155 000

155 000

172 301,—

2 6 2 2

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

178 700

178 700

170 613,—

2 6 2 4

Arhiveerimine ja sellega seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

42 250

41 456

41 456,—

 

Artikkel 2 6 2 — Kogusumma

375 950

375 156

384 370,—

 

PEATÜKK 2 6 — KOGUSUMMA

2 134 450

2 023 656

2 075 901,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

37 856 043

36 947 420

36 321 996,—

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜR JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 2 6 —

TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktooberi 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikkel 60.

Kui assigneering on ette nähtud seadmete soetamiseks või teenuste tellimiseks sõlmitud lepingu kulude katmiseks, konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega nende poolt kokku lepitud tingimuste osas.

2 0 0     Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 099 776

2 063 776

1 884 564,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete üüri ning selliste koosolekute ruumide üürikulude katmiseks, mis korraldatakse hoonetes, mida komitee alaliselt ei kasuta.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed ja samalaadsed kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 483 890

11 081 751

11 025 603,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kapitalirendilepingutest tulenevate iga-aastaste liisingumaksete ja muude samalaadsete kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete soetamise kulude katmiseks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetuste jagamine toimub vastavalt finantsmäärusele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Ruumide sisustamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

321 275

322 500

431 135,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde läbiviimiseks, sealhulgas juhtmete paigaldamine, turvalisuse ja restoraniga seotud tööd jne, samuti kõik muud sisustamisega seotud kulud, eelkõige arhitektide või inseneride töötasud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 8   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

56 943

57 160

79 277,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

hoonetega seotud kulud, mida ei ole käesoleva peatüki teistes artiklites konkreetselt mainitud, eelkõige hoonete uuringutega ning hoonetes tehtavate hooldustööde või tööde ettevalmistamise ja järelevalvega seotud tehnilise või ehitusalase abi kulud,

kulud hoonete kohandamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees töötavate ja komiteed külastavate puuetega inimeste vajadustele, mis selgusid puuetega inimeste juurdepääsu auditist, mis on juba heakskiidu saanud,

kommunaalteenuste kulud.

2 0 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni võimalike kinnisvarainvesteeringute kulude katmiseks.

See on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

2 0 2     Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 539 992

2 544 613

2 476 908,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks: ruumide, liftide, küttesüsteemide, kliimaseadmete ja tulekindlate uste puhastus ja hooldus ning samuti kahjuritõrje, värvimis- ja parandustööd ning hoonete välimuse ja ümbruse parandamine, sh kulud uuringutele, analüüsidele, lubadele, keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) normidest kinnipidamisele jne.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 034 605

1 028 037

862 397,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 052 711

2 027 711

2 059 044,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige hoonete turvalisust ja valvet kindlustavate töötajate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

139 495

139 998

46 778,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmaksete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

PEATÜKK 2 1 — INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜR JA HOOLDUS

Märkused

Kui assigneering on ette nähtud sisseseade ostmise kulude või sisseseade soetamiseks või teenuse tellimiseks sõlmitud lepingu kulude katmiseks, konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste osas.

2 1 0     Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 514 025

1 499 599

1 449 337,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara ostmise, üürimise, teenindamise ja hooldamise ning muude seotud tööde kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 2   Tarkavarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 887 328

1 880 906

2 205 219,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusbüroodele ja andmetöötlusnõustajatele andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks vajalike sisseostetavate teenuste kulude, samuti rakendussüsteemide loomise ja haldamise, kasutajate – sealhulgas liikmete – abistamise, uuringute läbiviimise ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja sisestamisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 364 214

1 408 940

1 352 669,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonide, televisiooni) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks. Samuti katab see liikmete ja volitatud esindajate jaoks selliste seadmete kaasfinantseerimist, mis võimaldavad neil saada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee dokumente elektrooniliselt.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 2     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

231 188

216 287

172 792,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja parandustöödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks.

Kunstiteoste osas on assigneering ette nähtud nii nende omandamiseks kui ka erivahendite ostmiseks tehtud kulude ja nendega seotud jooksvate kulude, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 1 4     Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

963 225

966 401

908 630,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise tehnilise varustuse ja sisseseade ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks:

kirjastamise, arhiveerimise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms seotud tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja sisseseade,

trükikoja, arhiivide, sööklate, töötajate kaupluste ja audiovisuaalne sisseseade ning telefoniteenuse, turvalisuse ja konverentside tehnilise teenindamisega seotud tehniline varustus jne.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 35 000 eurot.

2 1 6     Transpordivahendid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

89 300

89 300

90 978,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (autode ja jalgrataste) ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 4 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0     Kontoritarbed ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

214 031

215 540

219 876,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse ning mõnede väljastpoolt trükitöö ostmiseks tehtavate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 3 1     Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 500

4 500

5 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasude, vahendustasude, mitmesuguste muude kulude) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 3 2     Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

50 000

50 000

34 680,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kõik kulud, mis tulenevad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osalemisest liidu ja liikmesriikide kohtumenetlustes, õigusteenuste kasutamisest, õigusalaste materjalide ja teoste soetamisest, samuti muud õigusalased ja õigustalituse osalusega menetlusi või menetluseelset tegevust puudutavad kulud,

kahjutasud, intressid ja seonduvad võlgnevused finantsmääruse artikli 11 lõikes 3 määratletud tähenduses.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 6     Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

125 000

135 000

102 060,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuse või transpordifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 8     Muud halduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

124 920

120 000

121 602,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kindlustuskulud, mis ei ole kaetud muude punktidega,

saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinipersonali ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste ostmise ja korrashoiu kulud,

kõik kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste töötajate läbi viidud kolimise ja sellega seotud tööde kulud,

mitmesugused halduskulud, näiteks rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügikuulutuste avaldamine ajalehtedes jne.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

PEATÜKK 2 5 — TEGEVUSKULUD

2 5 4     Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0   Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

227 430

215 000

281 551,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisenõupidamistel pakutavate jookide ning vahel kergete einete ja tööeinete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 2   Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamise ning nendel osalemise mitmesugused kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

587 745

587 745

454 040,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste ürituste kulude (kaasa arvatud esinduskulude) katmiseks: a) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajate osalemine kongressidel, konverentsidel, seminaridel, sümpoosionidel jne ning b) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud arutelud ning nii üldised kui ka erikonverentsid ja koosolekud (sealhulgas kaasrahastamise summad, kui nimetatud üritused korraldatakse kellegagi ühiselt, või allhangete kaudu korraldamisega seotud kulud).

Samuti katab see kõik kulud, mis on tehtud koosolekute organiseerimisel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning nii Euroopa Liidust kui ka kolmandatest riikidest pärit koostööpartnerite vahel (kaasa arvatud ühiskondlike huvigruppide esindajad).

Lisaks katab assigneering järgmiste tegevuste tõttu tehtud kulutused: a) kolmandate riikide ühiskondlike huvigruppide delegatsioonide külastused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse ning b) endiste komitee liikmete ühenduse tegevus.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 250 000 eurot.

2 5 4 4   Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuse korraldamise kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

75 000

100 000

39 447,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuskulude katmiseks, kuid ei hõlma Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate reisikulusid ja hüvitisi.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 6   Institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustustest tulenevad kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

139 000

139 000

80 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustusest tulenevate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 8   Tõlgid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 396 000

8 030 000

7 862 508,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkide teenuste kasutamisega seotud kulude katteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (nii teiste institutsioonide tõlkide kui ka vabakutseliste tõlkide kasutamine), sealhulgas nende tasude, sõidukulude ja päevarahade katteks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

PEATÜKK 2 6 — TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

2 6 0     Teabevahetus, teave ja väljaanded

2 6 0 0   Teabevahetus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

795 500

795 500

816 429,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katma kõik Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesmärkide ja tegevusega seotud kommunikatsiooni- ja teabekulud, üldsuse ning sotsiaal-kutsealaste organisatsioonide teavitamisega seotud tegevuse kulud, konverentside, kongresside ja seminaride reklaamikulud ning suurte ürituste, kultuurialgatuste ja komitee mitmesuguste ürituste kulud, sealhulgas organiseeritud kodanikuühiskonna auhinna kulu. Samuti katab see kõik nimetatud üritustega seotud materjalide, teenuste, tarbekaupade ja varustuse kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 6 0 2   Väljaannete avaldamine ja levitamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

503 000

503 000

434 471,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldamiskulude katmiseks, et levitada kõigil andmekandjatel välja antavaid väljaandeid ja üldist teavet.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

2 6 0 4   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

460 000

350 000

440 631,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu Teataja trükkimiskulude ning levitamise ja muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 125 000 eurot.

2 6 2     Teabe kogumine, dokumentatsioon ja arhiveerimine

2 6 2 0   Uurimused, teadusuuringud ja arutelud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

155 000

155 000

172 301,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud volitatud ekspertidele ja uurimisinstituutidele eri valdkondade ja uuringute ekspertide arutelude kulude katmiseks.

2 6 2 2   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

178 700

178 700

170 613,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

üldteatmeteoste soetamise ja uuendamise, samuti raamatukogu fondide nüüdisajastamisega seotud kulud,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning Interneti-teenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjade sisust kokkuvõtete ja analüüside tellimuste või teeninduslepingute või nende ajakirjade artiklite optilisel andmekandjal säilitamise kulud,

institutsioonideväliste dokumentide ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud arvuti riistvara ja sidekulud),

rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele võetud kohustustega seotud kulud,

eriliste raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu vahendite, sealhulgas elektriliste, elektrooniliste ja arvutitehnika vahendite ja/või süsteemide ostmise või üürimise kulud, samuti nende vahendite ja süsteemide soetamiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

raamatukogu tegevusega seotud teenustega seotud kulud, eriti sellistega, mis on suunatud raamatukogu klientidele (päringud, analüüsid), ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms seotud kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu tarbeks vajalike köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sealhulgas selleks vajalike vahendite ning kommunikatsiooni kulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teoste soetamine keeleteenistuste jaoks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

2 6 2 4   Arhiveerimine ja sellega seotud tööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

42 250

41 456

41 456,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Liidu Teataja ja mitmesuguste brošüüride köitmise kulud,

arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulud, arhiveerimisega seotud teenustööde kulud, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulud, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite) soetamise, üürimise ja hooldamise kulud ning kõikidel andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 2

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

130 104 400

128 816 588

122 646 834,—

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 2 —

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 10 2 — HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Kategooria ja palgaaste

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Kategooriata

 

1

 

1

AD 16

 

 

 

 

AD 15

6

 

6

 

AD 14

19

1

19

1

AD 13

37

3

32

3

AD 12

40

 

40

 

AD 11

30

 

30

 

AD 10

20

 

25

 

AD 9

22

10

21

10

AD 8

29

 

27

 

AD 7

47

2

39

2

AD 6

48

1

52

1

AD 5

47

2

46

2

AD kokku

345

20

337

20

AST 11

5

 

2

 

AST 10

10

 

7

 

AST 9

13

1

14

1

AST 8

18

 

20

 

AST 7

44

1

44

1

AST 6

54

4

60

4

AST 5

48

4

49

4

AST 4

42

1

42

1

AST 3

61

3

60

3

AST 2

34

 

34

 

AST 1

18

1

20

1

AST kokku

347

15

352

15

Kokku

692

35

689

35

Kõik kokku

727

724

VII JAGU

REGIOONIDE KOMITEE

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Regioonide Komitee eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

87 373 636

Omavahendid

–7 939 689

Nõutav osamaks

79 433 947

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest

3 105 726

3 151 895

2 836 804,—

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude töötavate teenistujate töötasudelt makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

–15,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

296 213

457 817

498 404,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

3 401 939

3 609 712

3 335 193,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

4 493 611

4 507 738

4 124 120,—

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

 

932 875,—

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

 

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

4 493 611

4 507 738

5 056 995,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

7 895 550

8 117 450

8 392 188,—

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 105 726

3 151 895

2 836 804,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega on kehtestatud Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude töötavate teenistujate töötasudelt makstavast ajutisest maksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

–15,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

296 213

457 817

498 404,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

4 493 611

4 507 738

4 124 120,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

 

932 875,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle VIII lisa artikli 11 lõige 2 ning artiklid 17 ja 48.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

 

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 40 lõige 3 ja artikli 83 lõige 2.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artiklid 41 ja 43.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised mööbli ja seadmete üürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

44 139

50 286

39 874,—

5 2 2

Intressitulu eelfinantseerimisest

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

44 139

50 286

39 874,—

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Laekumised teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürimisega seotud hüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu haldustegevusest laekuv tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

44 139

50 286

39 874,—

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULU OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artikkel hõlmab ka laekumisi kõnealuste toodete müügist elektrooniliste vahendite kaudu.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD

5 1 0     Laekumised mööbli ja seadmete üürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1     Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0     Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

44 139

50 286

39 874,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodele laekunud panga- või muude intressidena saadavate tulude kirjendamiseks.

5 2 2     Intressitulu eelfinantseerimisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud eelfinantseerimisest saadava intressitulu kirjendamiseks.

PEATÜKK 5 5 — TULU OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0     Laekumised teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Üürimisega seotud hüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1     Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artikkel hõlmab ka ametnike ja muude teenistujate palkade hüvitamist kindlustuse poolt seoses õnnetusega.

PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

5 9 0     Muu haldustegevusest laekuv tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel hõlmab muud haldustegevusest saadavat tulu.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 939 689

8 167 736

8 432 062,—

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel hõlmab mitmesuguseid tulusid.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

8 088 350

8 035 279

7 833 083,—

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

47 079 803

46 334 782

42 590 643,75

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

8 471 679

8 436 243

7 916 284,32

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD MUUD KULUD

1 458 200

1 473 500

1 439 436,11

 

Jaotis 1 — Kogusumma

65 098 032

64 279 804

59 779 447,18

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

14 469 802

14 112 210

13 629 270,20

2 1

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

3 754 399

3 866 339

4 126 308,23

2 3

HALDUSKULUD

394 298

394 037

372 862,10

2 5

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

820 695

903 401

894 104,45

2 6

EKSPERDITEADMISED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

2 836 410

2 947 692

3 148 680,99

 

Jaotis 2 — Kogusumma

22 275 604

22 223 679

22 171 225,97

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

 

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

 

10 2

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

 

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

87 373 636

86 503 483

81 950 673,15

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0

Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 000

90 000

90 000,—

1 0 0 4

Sõidu- ja elamiskulud, kohtumistel osalemisega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 993 350

7 930 279

7 719 156,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

8 073 350

8 020 279

7 809 156,—

1 0 5

Kursused institutsiooni liikmetele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

15 000

23 927,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

8 088 350

8 035 279

7 833 083,—

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

46 214 016

45 492 575

42 235 647,63

1 2 0 2

Tasustatav ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

60 000

65 000

56 051,58

1 2 0 4

Õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

570 000

575 110

298 944,54

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

46 844 016

46 132 685

42 590 643,75

1 2 2

Hüvitised enneaegse teenistusest lahkumise korral

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides pensionile jäänud personalile

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning eripensionisüsteem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

235 787

202 097

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

47 079 803

46 334 782

42 590 643,75

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 175 152

2 198 202

2 013 633,90

1 4 0 2

Suulise tõlke teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 613 917

4 538 521

4 315 309,18

1 4 0 4

Praktika, toetused ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

810 160

805 160

520 981,24

1 4 0 8

Õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

50 000

88 000,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

7 629 229

7 591 883

6 937 924,32

1 4 2

Sisseostetavad teenused

1 4 2 0

Tõlkeosakonna sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

347 200

347 200

447 200,—

1 4 2 2

Nõuandetegevusega seotud eksperdiabi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

495 250

497 160

531 160,—

 

Artikkel 1 4 2 — Kogusumma

842 450

844 360

978 360,—

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

8 471 679

8 436 243

7 916 284,32

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

50 000

50 000

72 971,20

1 6 1 2

Täiendusõpe, ümberõpe ja töötajate teavitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

418 200

410 000

371 464,91

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

468 200

460 000

444 436,11

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

425 000

450 000

450 000,—

1 6 3

Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

3 500,—

1 6 3 2

Komiteesisene sotsiaalne tegevus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

30 000

40 000,—

1 6 3 3

Liikuvus/transport

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

45 000

45 000

60 000,—

1 6 3 4

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

45 000

43 500

40 000,—

1 6 3 6

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 6 3 8

Lasteaed ja lastesõimed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

425 000

425 000

401 500,—

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

565 000

563 500

545 000,—

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

1 458 200

1 473 500

1 439 436,11

 

Jaotis 1 — Kogusumma

65 098 032

64 279 804

59 779 447,18

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0     Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0   Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

80 000

90 000

90 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete tegevuse ja ülesannetega seotud või raportöörina tegutsevate liikmete kontorikulude katmiseks. Assigneeringu teine osa on mõeldud ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse sissemaksete ning puudega liikmete toetuste katmiseks.

1 0 0 4   Sõidu- ja elamiskulud, kohtumistel osalemisega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 993 350

7 930 279

7 719 156,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete ning nende asendusliikmete väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale sõidukulude hüvitamise ja päevarahade maksmise korrale.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 5     Kursused institutsiooni liikmetele

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 000

15 000

23 927,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete keelekursuste või muude tööalaste kursuste osalemistasude osaliseks katmiseks ning keele iseseisva õppimise materjalide ostmiseks kooskõlas Regioonide Komitee eeskirjaga nr 003/2005.

PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 7,9 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0     Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

46 214 016

45 492 575

42 235 647,63

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelkõige rahastama järgmisi ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajatega seonduvaid kulusid:

palgad, peretoetused, kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused ning palgaga seotud väljamaksed,

institutsiooni sissemakse ühisesse ravikindlustusskeemi (kindlustus haiguste, õnnetuste ja kutsehaiguste vastu),

ületundide eest saadav kindlasummaline hüvitis,

muud mitmesugused väljamaksed ja hüvitised,

töökohast päritolukohta sõidu kulude hüvitamine ametnikule või ajutisele teenistujale, tema abikaasale ning tema ülalpeetavatele,

töötasude ja teise kui töökohariiki korrapäraselt üle kantava töötasu osa suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju,

ajutiste teenistujate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, et võimaldada ajutistel teenistujatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele juhul, kui asutus lõpetab nende lepingu.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 eurot.

1 2 0 2   Tasustatav ületunnitöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

60 000

65 000

56 051,58

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool mainitud sätetele.

1 2 0 4   Õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

570 000

575 110

298 944,54

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele töökohale üleviimise korral,

sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast teenistusse asumist või pärast nende teisele ametikohale üleviimist või pärast lõplikku teenistusest lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine,

päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale.

1 2 2     Hüvitised enneaegse teenistusest lahkumise korral

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides pensionile jäänud personalile

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katmaks hüvitisi ametnikele:

reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

kes töötavad AD 16 või AD 15 astme ametikohal ning saadetakse pensionile teenistuskoha huvides.

See katab ka tööandja osa ravikindlustusest ja nimetatud hüvitistele kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning eripensionisüsteem

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85, 12. detsember 1985, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks Hispaania ja Portugali ühinemise tõttu (EÜT L 335, 13.12.1985, lk 56)

Assigneeringust kaetakse:

personalieeskirjade või eelviidatud määruse alusel makstavad toetused,

tööandjapoolne sissemakse hüvitise saajate ravikindlustusse,

mitmesuguste hüvitiste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

1 2 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

235 787

202 097

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude kohandamise kulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0     Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 175 152

2 198 202

2 013 633,90

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katteks:

muude teenistujate, sh lepinguliste teenistujate, lepinguliste töötajate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, sh hüvitis ületundide eest, tööandja maksed erinevatesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse, peretoetused, kodumaalt lahkumise toetused ja teenistuskohast päritolukohta sõitmise kulude hüvitised ning nimetatud teenistujate töötasu suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju või lepingu lõpetamise hüvitis,

meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt värvatud personali töötasud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 13 000 eurot.

1 4 0 2   Suulise tõlke teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 613 917

4 538 521

4 315 309,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud suulise tõlke teenuste kulude katmiseks.

See katab tõlkide tasu, sotsiaalmaksed, reisi- ja päevarahade kulud.

1 4 0 4   Praktika, toetused ja personalivahetus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

810 160

805 160

520 981,24

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

praktikantide hüvitised, sõidu- ja lähetuskulud ning ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustused praktika ajal,

Regioonide Komitee ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud vastavalt eeskirjadele,

Regioonide Komitee tegevusvaldkondade Euroopa integratsiooniga seoses erilist huvi pakkuvate uurimisprojektide realiseerimise kulud (piiratud ulatuses).

1 4 0 8   Õigused teenistusse asumisel, teisele tööle üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000

50 000

88 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis tekivad Regioonide Komitee ametnike ning ajutiste töötajate ja muude teenistujate õiguste kindlaksmääramise ja nendele õiguste alusel tehtavate maksetega seotud teenustest. Kuna sellised teenused võivad hõlmata muu hulgas Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti pakutavaid teenuseid, laiendatakse institutsioonidevahelist koostööd ning selle kasu tuleneb mastaabisäästust, millega kaasneb kokkuhoid. Selliste teenuste hulka võib kuuluda:

pensioniõiguste ülekandmine päritoluriigist ja päritoluriiki,

pensioniõiguste arvutamine,

ümberasumistoetuse kindlaksmääramine ja maksmine,

töötushüvitistega seotud toimikute haldamine ja hüvitiste maksmine õigustatud isikutele.

1 4 2     Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Tõlkeosakonna sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

347 200

347 200

447 200,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud välislepingupartnerite osutatud tõlketeenuste kulude katmiseks: raamlepingute raames tõlgivad vabakutselised tõlkijad ELi 23 ametlikku keelde ja ka muudesse kui ELi ametlikesse keeltesse, v.a mõne sellise muu keele puhul, kui samalaadsed menetlused puuduvad.

Samuti kaetakse sellest Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (Luksemburgis) kulud ning kogu keelealane koostöö institutsioonide vahel.

1 4 2 2   Nõuandetegevusega seotud eksperdiabi

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

495 250

497 160

531 160,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee tegevuses osalevate oma erialavaldkonnas kvalifitseeritud ekspertide kulude katmiseks vastavalt Regioonide Komitee tegevuses osalevate ekspertide, ettekannete tegijate ja uurijate sõidukulude hüvitamise ning päevarahade maksmise korrale.

1 4 9     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude kohandamise kulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD MUUD KULUD

1 6 1     Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

50 000

50 000

72 971,20

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/620/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/621/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste värbamisega seotud kulude katmiseks, nagu näiteks:

konkursside korraldamise ja kandidaatide valimise kulud ning konkursiga seotud suulistele või kirjalikele testidele, intervjuule või meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud (vaba ametikoha väljakuulutamisele vastanud) kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate ning riiklike lähetatud ekspertide valimiseks korraldatud menetluste kulud, sealhulgas intervjuule või meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

eelnimetatud kandidaatide kindlustusega seotud kulud,

kulud seoses kandidaatide asjaomasele ametikohale määramisega seotud hindamismenetlustega, nagu näiteks hindamiskeskuste kulud,

vabade ametikohtade teadete avaldamine sobivates meediakanalites,

sisekonkursid,

jne.

1 6 1 2   Täiendusõpe, ümberõpe ja töötajate teavitamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

418 200

410 000

371 464,91

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

koolituste ja ümberõppekursuste, sh institutsioonisiseste, institutsioonidevaheliste või institutsioonideväliste pakkujate keelekursuste korraldamine;

Regioonide Komitee ametnike, ajutiste töötajate ja muude teenistujate jaoks personaliga seotud, tööalase ja organisatsioonilise arengu vahendite väljatöötamine ning kasutamine;

õppematerjalide soetamise või koostamise kulud;

kulud erialastele koolituskursustele, mille eesmärk on teadlikkuse tõstmine puuetega inimeste küsimuses, ning võrdseid võimalusi ja karjäärinõustamist käsitlevatele ja eelkõige võimekuse hindamisele suunatud koolitustele.

1 6 2     Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

425 000

450 000

450 000,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 71 ning VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või lähetusel tekkinud ettenägematute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 6 3     Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

20 000

3 500,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 9 lõige 3 ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses;

puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud, nõuetekohaselt tõendatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate mittemeditsiiniliste, ühise ravikindlustussüsteemi poolt mittehüvitatavate kulutuste tagasimaksmine tingimusel, et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud;

eriti raskes olukorras olevate ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed.

1 6 3 2   Komiteesisene sotsiaalne tegevus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000

30 000

40 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest töötajate vaheliste sotsiaalsete kontaktide edendamiseks ja selleks rahalise toetuse pakkumiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, spordiühingutele, kultuuriühingutele jms.

Samuti katab see toetuse personalikomiteele, töötajatele suunatud ühiskondliku tegevuse lisakulud ning institutsioonidevaheliste ühiskondlike tegevuste kulud, sealhulgas Regioonide Komitee osamaksu Overijses asuva Euroopa Liidu institutsioonide vahelise keskuse sotsiaal-, spordi-, haridus- ja kultuuritegevuse toetuseks.

Assigneering on samuti ette nähtud võrdsete võimaluste toetamise meetmete rahastamiseks Regioonide Komitees ja personali sellise abi katmiseks, mida ei kata käesoleva peatüki teised artiklid.

1 6 3 3   Liikuvus/transport

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

45 000

45 000

60 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse kõik liikuvuse kavas sisalduvad meetmed, näiteks toetused ühistranspordi ja ametijalgrataste kasutamise edendamiseks jne.

1 6 3 4   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

45 000

43 500

40 000,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud meditsiiniteenistuse halduskulude katmiseks kuues eri hoonetes asuvas ruumis, sealhulgas materjali, ravimite jne ostmine, ennetuslike arstlike läbivaatuste kulud, invaliidsuskomisjoni halduskulud ning kulud väljastpoolt saadavale eriarstiabile, mida teenistuse arst peab vajalikuks.

Samuti katab see assigneering teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

1 6 3 6   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja kohvikute tegevuskulude katmiseks.

1 6 3 8   Lasteaed ja lastesõimed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

425 000

425 000

401 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud lasteaia, samuti lastesõimede ja päevakeskuste Regioonide Komitee osamaksu katmiseks.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned ja nendega seotud kulud

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 548 696

1 514 886

1 430 974,—

2 0 0 1

Iga-aastased liisingumaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 422 315

8 054 410

7 829 863,66

2 0 0 3

Kinnisvara ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5

Hoonete ehitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Teenistusruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

235 624

255 899

247 431,68

2 0 0 8

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

41 762

41 545

32 007,26

2 0 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringuteks

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

10 248 397

9 866 740

9 540 276,60

2 0 2

Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 862 837

1 858 215

1 799 258,42

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

762 201

773 431

765 704,—

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 497 562

1 515 522

1 491 912,18

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

98 805

98 302

32 119,—

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

4 221 405

4 245 470

4 088 993,60

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

14 469 802

14 112 210

13 629 270,20

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ning teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 120 440

1 152 805

1 042 357,59

2 1 0 2

Tarkvarasüsteemide käitamiseks, arendamiseks ja hoolduseks sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 489 397

1 463 546

2 188 425,85

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

187 982

283 011

175 998,70

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

2 797 819

2 899 362

3 406 782,14

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

168 451

176 399

137 474,85

2 1 4

Tehniline varustus ja sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

708 129

706 438

522 017,23

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 000

84 140

60 034,01

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

3 754 399

3 866 339

4 126 308,23

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

147 970

147 211

166 606,—

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 500

4 500

3 000,—

2 3 2

Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

30 000

30 000,—

2 3 6

Postikulud ja kättetoimetamise tasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

124 000

124 000

82 060,—

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

87 828

88 326

91 196,10

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

394 298

394 037

372 862,10

PEATÜKK 2 5

2 5 4

Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0

Sisekoosolekud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

135 145

110 150

135 150,—

2 5 4 1

Vaatlejad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

82 800

164 251

5 800,—

2 5 4 2

Ürituste korraldamine (Brüsselis või väljaspool Brüsselit) koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, nende liitude ja teiste ELi institutsioonidega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

422 750

445 000

568 779,45

2 5 4 6

Esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

180 000

184 000

184 375,—

 

Artikkel 2 5 4 — Kogusumma

820 695

903 401

894 104,45

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

820 695

903 401

894 104,45

PEATÜKK 2 6

2 6 0

Teabevahetus ja väljaanded

2 6 0 0

Suhted (Euroopa, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi või valdkondliku) meediaga ning partnerluste sõlmimine meediaga (tele-, raadio- ja kirjutav ajakirjandus)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

659 718

694 440

674 422,—

2 6 0 2

Paberkandjal, audiovisuaalsete, elektrooniliste või veebipõhiste (internet/intranet) teabematerjalide kirjastamine ja levitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

835 305

879 268

739 221,54

2 6 0 4

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

150 000

185 000

155 000,—

 

Artikkel 2 6 0 — Kogusumma

1 645 023

1 758 708

1 568 643,54

2 6 2

Dokumentide hankimine ja arhiveerimine

2 6 2 0

Väliseksperdid ja -uuringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

499 353

499 353

856 055,01

2 6 2 2

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

150 934

156 198

194 535,44

2 6 2 4

Arhiivifondide kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

142 100

113 433

121 447,—

 

Artikkel 2 6 2 — Kogusumma

792 387

768 984

1 172 037,45

2 6 4

Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud: teavitus- ja teabevahetustegevus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

399 000

420 000

408 000,—

 

PEATÜKK 2 6 — KOGUSUMMA

2 836 410

2 947 692

3 148 680,99

 

Jaotis 2 — Kogusumma

22 275 604

22 223 679

22 171 225,97

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

PEATÜKK 2 6 —

EKSPERDITEADMISED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

Märkused

Jaotise 2 raamesse jääva kahe komitee ühistalituste summa oli 2012. aastal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osas 23 626 975 eurot ning Regioonide Komitee osas 17 286 367 eurot.

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0     Hooned ja nendega seotud kulud

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 548 696

1 514 886

1 430 974,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete üüri ning nende koosolekute ruumide üürikulude katmiseks, mis korraldatakse hoonetes, mida komitee alaliselt ei kasuta.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 422 315

8 054 410

7 829 863,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kapitalirendilepingutest tulenevate iga-aastaste liisingumaksete ja muude samalaadsete kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 500 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara ostmine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara ostmise kulude katmiseks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetuste jagamine toimub vastavalt finantsmääruse sätetele.

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

235 624

255 899

247 431,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde tegemiseks, sealhulgas konkreetsed tööd, nagu turvalisuse ja restoraniga seotud tööd jne. Assigneering sisaldab ka EMASi raames läbi viidavaid renoveerimisprojekte energiatarbimise vähendamiseks.

2 0 0 8   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

41 762

41 545

32 007,26

Märkused

Assigneeringust kaetakse hoonetega seotud kulud, mida ei ole käesoleva peatüki teistes artiklites konkreetselt mainitud, eelkõige:

insener-tehnilised nõustamisteenused seoses komitee teenistusruumide sisustamise projektidega ning õigusabikulud seoses hoonete võimaliku ostuvõimalusega,

EMASi konsultatsioonid,

muud uuringud mitmesuguste projektide jaoks.

2 0 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringuteks

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni võimalike kinnisvarainvesteeringute kulude katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

2 0 2     Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 862 837

1 858 215

1 799 258,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud ruumide, liftide, küttesüsteemide, kliimaseadmete ja tulekindlate uste puhastuse ja hoolduse ning samuti kahjuritõrje, värvimis- ja parandustööde ning hoonete välimuse ja ümbruse parandamise kulude, sh uuringute, analüüside, lubade, keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi normidest kinnipidamise jne kulude katmiseks.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

762 201

773 431

765 704,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 497 562

1 515 522

1 491 912,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige hoonete turvalisust ja valvet tagavate töötajate kulude katmiseks.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

98 805

98 302

32 119,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmaksete kulude katmiseks.

PEATÜKK 2 1 — ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

2 1 0     Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ning teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 120 440

1 152 805

1 042 357,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara soetamise, rentimise, nende korrashoidmise ja hooldamise ning muude sellega seotud tööde kulude katmiseks.

2 1 0 2   Tarkvarasüsteemide käitamiseks, arendamiseks ja hoolduseks sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 489 397

1 463 546

2 188 425,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusbüroodele ja andmetöötlusnõustajatele andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks vajalike sisseostetavate teenuste kulude katmiseks, samuti rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas liikmete – abistamiseks, uuringute tegemiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja sisestamisega seotud kulude katmiseks.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

187 982

283 011

175 998,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonide, televisiooni) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 1 2     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

168 451

176 399

137 474,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, hooldamise ja paranduse töödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli väljavahetamiseks.

Kunstiteoste osas on assigneering ette nähtud nii nende omandamiseks kui ka erivahendite ostmiseks tehtud kulude ja nendega seotud jooksvate kulude, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikulude katmiseks.

2 1 4     Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

708 129

706 438

522 017,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja sisseseade ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks, milleks on eelkõige:

kirjastamise, arhiveerimise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms seotud tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja kohtkindlad või teisaldatavad seadmed,

trükikoja, arhiivide, sööklate, töötajate kaupluste ja audiovisuaalne sisseseade ning telefoniteenuse, turvalisuse ja konverentside tehnilise teenindamisega seotud tehniline varustus jne,

komiteesiseste koosoleku- ja konverentsiruumide tehnilise varustuse ja sisseseade hooldus ja remont.

2 1 6     Transpordivahendid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

80 000

84 140

60 034,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (autode ja jalgrataste) ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud.

PEATÜKK 2 3 — HALDUSKULUD

2 3 0     Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

147 970

147 211

166 606,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse ning mõningate sisseostetavate trükitööde kulude katmiseks.

2 3 1     Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 500

4 500

3 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasude, vahendustasude, mitmesuguste muude kulude) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

2 3 2     Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000

30 000

30 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kõikvõimalikud kulud, mis kaasnevad Regioonide Komitee osalemisega liidu ja liikmesriikide kohtute menetlustes, õigusteenuste kasutamisega, õigusalaste materjalide ja teoste soetamisega, samuti muud õigusalased kohtu- või kohtuvälised kulud,

kahjutasud, intressid ja kõik nendega seonduvad võlgnevused finantsmääruse artikli 11 lõikes 3 määratletud tähenduses.

2 3 6     Postikulud ja kättetoimetamise tasud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

124 000

124 000

82 060,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuse või eratranspordifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 8     Muud halduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

87 828

88 326

91 196,10

Märkused

Assigneeringust kaetakse:

kindlustuskulud, mis ei ole kaetud muude punktidega,

saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinipersonali ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste ostmise ja hooldamise kulud,

kõik kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste teenistujate tehtud kolimise ja sellega seotud tööde kulud,

mitmesugused tegevuskulud, näiteks dekoratsioonid, annetused jne.

PEATÜKK 2 5 — KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

2 5 4     Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0   Sisekoosolekud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

135 145

110 150

135 150,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisekoosolekutel pakutavate jookide ning vahel kergete einete ja tööeinete kulude katmiseks.

2 5 4 1   Vaatlejad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

82 800

164 251

5 800,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee töös osalevate kandidaatriikide ja Euroopa Liiduga erisuhteid omavate riikide piirkondlike ja kohalike esindajate koosolekul osalemise sõidukulude hüvitamiseks ja päevarahade maksmiseks.

2 5 4 2   Ürituste korraldamine (Brüsselis või väljaspool Brüsselit) koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, nende liitude ja teiste ELi institutsioonidega

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

422 750

445 000

568 779,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude (kaasa arvatud esinduskulude ja transpordikulude) katmiseks:

selliste üldiste või konkreetsete ürituste korraldamine Regioonide Komitee poolt, mille eesmärk on edendada komitee poliitilist või nõuandetegevust. Need üritused toimuvad kas Brüsselis või väljaspool Brüsselit, tavaliselt koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, nende liitude ja teiste ELi institutsioonidega,

komitee liikmete osalemine kongressidel, konverentsidel, kollokviumidel, seminaridel või sümpoosionidel, mille on korraldanud kolmas osapool (ELi institutsioonid, kohalikud või piirkondlikud omavalitsused, nende liidud jne).

2 5 4 6   Esinduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

180 000

184 000

184 375,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni esinduskohustusest tulenevate kulude katmiseks.

Samuti katab see institutsiooni esindavate kindlaksmääratud ametnike esinduskulud.

PEATÜKK 2 6 — EKSPERDITEADMISED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

2 6 0     Teabevahetus ja väljaanded

2 6 0 0   Suhted (Euroopa, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi või valdkondliku) meediaga ning partnerluste sõlmimine meediaga (tele-, raadio- ja kirjutav ajakirjandus)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

659 718

694 440

674 422,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kohaliku ja piirkondliku tasandi ajakirjanike võõrustamine Brüsselis Regioonide Komitee koosolekute ja komitee korraldatud ürituste ajal,

Regioonide Komitee avaliku teabevahetuse ja teavitamise algatused Regioonide Komitee korraldatavate kultuuri- ja muud liiki ürituste või meetmete edendamiseks, sealhulgas kõik seotud audiovisuaalteenused ja -materjalid,

kirjastamispartnerlused ja tootmistoetused (ajalehtede kirjastamine, tele- või raadiosaated).

2 6 0 2   Paberkandjal, audiovisuaalsete, elektrooniliste või veebipõhiste (internet/intranet) teabematerjalide kirjastamine ja levitamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

835 305

879 268

739 221,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee kirjastamis- ja avaldamiskulude katmiseks, et levitada mis tahes andmekandjal välja antavaid väljaandeid, eelkõige:

üld- või eriteavet sisaldavate voldikute kirjastamine ja avaldamine,

e-teabelehtede avaldamine Regioonide Komitee veebilehel ning nende levitamine kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning piirkondlikus ja riiklikus meedias,

Regioonide Komitee ametliku veebisaidi arendamine 24 keeleversioonis,

videote ja muude audiovisuaalsete või raadiodokumentide tootmine.

2 6 0 4   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

185 000

155 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu Teataja trükkimise kulude ning levitamise ja muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 71 600 eurot.

2 6 2     Dokumentide hankimine ja arhiveerimine

2 6 2 0   Väliseksperdid ja -uuringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

499 353

499 353

856 055,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud ekspertide ja uurimisinstituutide välisuuringute kulude katmiseks.

2 6 2 2   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 934

156 198

194 535,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

üldteatmeteoste soetamise ja uuendamise, samuti raamatukogu fondide ajakohastamisega seotud kulud,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning Interneti-teenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjade sisust kokkuvõtete ja analüüside tellimuste või teeninduslepingute või nende ajakirjade artiklite optilisel andmekandjal säilitamise kulud,

institutsioonideväliste dokumentide ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud arvuti riistvara ja sidekulud),

rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Regioonide Komiteele võetud kohustustega seotud kulud,

erivarustuse, sealhulgas tava- või hübriidraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ja arvutitehnika vahendite ja/või süsteemide ostmise ja üürimise kulud, samuti nende vahendite ja süsteemide ostmiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

raamatukogu tegevusega seotud teenuste kulud, eriti selliste teenuste, mis on suunatud raamatukogu klientidele (päringud, analüüsid), ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms seotud kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu tarbeks köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sealhulgas selleks vajalike vahendite ning kommunikatsiooni kulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teatmeteoste soetamine tõlkedirektoraadi jaoks.

2 6 2 4   Arhiivifondide kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

142 100

113 433

121 447,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulude, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulude, arhiveerimisega seotud teenustööde kulude, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulude, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite) soetamise, üüri ja hooldamise kulude ning kõikidel andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulude katmiseks.

2 6 4     Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud: teavitus- ja teabevahetustegevus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

399 000

420 000

408 000,—

Märkused

Regioonide Komitee eeskiri nr 0008/2010 Regioonide Komitee liikmete poliitilise ja teavitustegevuse rahastamise kohta.

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tulenevad Regioonide Komitee liikmete poolt nende Euroopa mandaadi raames tehtud poliitiliste ja teavitusalaste tegevuste kulude katmisest:

Regioonide Komitee liikmete rolli edendamine ja tugevdamine fraktsioonide tegevuse kaudu;

kodanike teavitamine Regioonide Komitee rollist Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsioonilise esindajana.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 2

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

 

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

87 373 636

86 503 483

81 950 673,15

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 2 —

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada alles pärast selle ümberpaigutamist teistesse eelarve peatükkidesse kooskõlas finantsmäärusega.

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

PEATÜKK 10 2 — HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

PERSONAL

VII jagu – Regioonide Komitee

Tegevusüksus ja palgaaste

Regioonide Komitee

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Kategoriseerimata

 

1

 

1

AD 16

 

 

 

 

AD 15

6

 

6

 

AD 14

16

1

12

1

AD 13

19

2

18

2

AD 12

24

3

24

3

AD 11

24

2

26

1

AD 10

17

3

17

3

AD 9

13

1

11

1

AD 8

44

2

33

2

AD 7

46

1

41

2

AD 6

73

12

81

9

AD 5

13

1

20

4

AD kokku

295

29

289

29

AST 11

4

 

3

 

AST 10

5

 

5

 

AST 9

4

 

3

 

AST 8

9

 

8

 

AST 7

15

3

14

2

AST 6

24

 

22

1

AST 5

43

7

39

6

AST 4

37

1

34

2

AST 3

19

1

23

1

AST 2

37

2

41

2

AST 1

2

 

7

 

AST kokku

199

14

199

14

Kõik kokku

494

43

488

43

Teenistujaid kokku

537  (83)

531  (84)

VIII JAGU

EUROOPA OMBUDSMAN

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Ombudsmani eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

9 731 371

Omavahendid

–1 185 676

Nõutav osamaks

8 545 695

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

585 550

560 068

503 281,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

67 821

66 918

68 265,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

653 371

626 986

571 546,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

532 305

535 140

507 064,—

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

0,—

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

532 305

535 140

507 064,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

1 185 676

1 162 126

1 078 610,—

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

585 550

560 068

503 281,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15), eelkõige selle artikli 10 lõiked 2 ja 3.

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

67 821

66 918

68 265,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a, ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15), eelkõige selle artikli 10 lõiked 2 ja 3.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

532 305

535 140

507 064,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 40 lõige 3, ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 17.

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt on käesolev punkt ette nähtud selliste tulude kirjendamiseks, mida ei nähta ette jaotise 6 teistes osades ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks nende kulutuste rahastamiseks, milleks nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt määratud.

JAOTIS 9

MUUD TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Muud tulud

p.m.

p.m.

14 563,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

14 563,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

14 563,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 185 676

1 162 126

1 093 173,—

PEATÜKK 9 0 —

MUUD TULUD

PEATÜKK 9 0 — MUUD TULUD

9 0 0     Muud tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

14 563,—

Märkused

Käesolevasse artiklisse kirjendatakse muud tulud.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

533 314

531 000

498 848,50

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

6 569 282

6 478 000

5 913 420,28

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

411 775

413 000

286 396,10

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

69 000

69 000

56 447,18

 

Jaotis 1 — Kogusumma

7 583 371

7 491 000

6 755 112,06

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

693 000

488 000

479 116,—

2 1

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

100 000

100 500

160 759,27

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

781 500

815 000

734 104,85

 

Jaotis 2 — Kogusumma

1 574 500

1 403 500

1 373 980,12

3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

3 0

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

222 000

220 000

222 330,50

3 2

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

347 000

374 000

362 196,82

3 3

UURINGUD JA MUUD TOETUSED

3 000

26 000

9 825,—

3 4

OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

1 500

2 000

520,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

573 500

622 000

594 872,32

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

 

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

 

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

9 731 371

9 516 500

8 723 964,50

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

376 900

376 000

355 551,26

1 0 2

Ajutised hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

1 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

103 414

102 000

96 173,24

1 0 4

Lähetuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

52 000

52 000

47 124,—

1 0 5

Keele- ja arvutikursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 000

1 000

 

1 0 8

Toetused ja kulud teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

533 314

531 000

498 848,50

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud rahalised õigused

1 2 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 541 282

6 450 000

5 816 250,55

1 2 0 2

Tasustatav ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 000

3 000

3 295,67

1 2 0 4

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

25 000

25 000

93 874,06

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

6 569 282

6 478 000

5 913 420,28

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

6 569 282

6 478 000

5 913 420,28

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

311 775

200 000

201 702,32

1 4 0 4

Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

100 000

213 000

84 693,78

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

411 775

413 000

286 396,10

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

411 775

413 000

286 396,10

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 000

8 000

4 115,87

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

55 000

55 000

45 000,—

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

63 000

63 000

49 115,87

1 6 3

Institutsiooni teenistujate abistamise meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

1 6 3 2

Töötajatevahelised suhted ja muud sotsiaalmeetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 000

6 000

7 331,31

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

6 000

6 000

7 331,31

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

69 000

69 000

56 447,18

 

Jaotis 1 — Kogusumma

7 583 371

7 491 000

6 755 112,06

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0     Palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

376 900

376 000

355 551,26

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artiklid 4a, 11 ja 14.

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

Assigneering on ette nähtud palkade, hüvitiste ja muude ombudsmani palgaga seotud väljamaksete katmiseks, täpsemalt institutsiooni osamakseteks õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse, institutsiooni osamakseteks ravikindlustusse, sünnitoetusteks, surma korral makstavateks toetusteks, iga-aastaseks tervisekontrolliks jms.

Assigneering on samuti ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul vastu võetavate institutsiooni liikmete palkade ja pensionide kohandamise kuludeks.

1 0 2     Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 3     Pensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

103 414

102 000

96 173,24

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensionide ja ombudsmani elukohariigi paranduskoefitsientide, samuti leskede ja orbude toitjakaotuspensionide ning elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 4     Lähetuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

52 000

52 000

47 124,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetustega seotud lisa- või erakorraliste kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 EUR.

1 0 5     Keele- ja arvutikursused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000

1 000

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud keelekursuste või muude erialaste koolituskursuste kulude katmiseks.

1 0 8     Toetused ja kulud teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud teenistusse asumise või teenistusest lahkumise korral ombudsmani (sealhulgas tema perekonna) sõidukulude, sisseseadmis- ja ümberasumistoetuste ning kolimiskulude katmiseks.

PEATÜKK 1 2 — AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 5 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0     Töötasud ja muud rahalised õigused

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 541 282

6 450 000

5 816 250,55

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

ravi-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

kindlasummalised ületunnitasud,

mitmesugused hüvitised ja toetused,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis.

1 2 0 2   Tasustatav ületunnitöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 000

3 000

3 295,67

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool nimetatud sätetele.

1 2 0 4   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

25 000

25 000

93 874,06

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumisel, teenistusest lahkumisel või üleviimisel teisele töökohale,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga mittetoimetuleku tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele, kellega institutsioon lõpetab nende lepingu.

1 2 2     Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes:

arvatakse institutsiooni töökohtade arvu vähendamise tõttu ajutiselt reservi,

töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab samuti tööandjapoolse ravikindlustuse osamakse ja nimetatud hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85, 12. detsember 1985, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistussuhte lõpetamiseks seoses Hispaania ja Portugali ühinemisega (EÜT L 335, 13.12.1985, lk 56), ning nõukogu määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2688/95, 17. november 1995, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistussuhte lõpetamiseks seoses Austria, Soome ja Rootsi ühinemisega (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 1).

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85 või määruse (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2688/95 kohaselt makstavad hüvitised,

tööandjapoolsed osamaksed hüvitiste saajate ravikindlustusse,

eri hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

PEATÜKK 1 4 — MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0     Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

311 775

200 000

201 702,32

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katmiseks:

muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste teenistujate, kohalike teenistujate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandjapoolsed osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes;

teenistujate tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt teistest asutustest värvatud teenistujate töötasud.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

213 000

84 693,78

Märkused

Euroopa Ombudsmani otsus praktika kohta ja Euroopa Ombudsmani otsus ombudsmani büroosse lähetatud rahvusvahelise, riigi ja piirkondliku või kohaliku tasandi ametnike kohta.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

toetused, praktikantide sõidu- ja lähetuskulud, ning ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus praktika ajal,

ombudsmani ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud vastavalt eeskirjadele.

PEATÜKK 1 6 — INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 6 1     Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 000

8 000

4 115,87

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

ametnike ja muude teenistujate valimismenetluste korraldamise kulud.

Seoses töökorraldusega nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast konsulteerimist Euroopa Personalivaliku Ametiga võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

55 000

55 000

45 000,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulutusteks koolitusele, mille eesmärk on täiendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust;

sõidukulud, lähetuste päevaraha ja lähetustega seotud lisakulud või erakorralised kulud, sealhulgas sõidupiletite ja broneeringutega seotud lisakulud (mida ei kaeta artiklist 3 0 0).

1 6 3     Institutsiooni teenistujate abistamise meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76. Euroopa Ombudsmani 15. jaanuari 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Ombudsmani büroo ametnike ja muude teenistujate sotsiaalabi eeskirjad.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute osas institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamise poliitika raames:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,

puudest tingitud, nõuetekohaselt põhjendatud, vajalikuks tunnistatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate selliste mittemeditsiiniliste kulutuste hüvitamine, mida ühine ravikindlustussüsteem ei hõlma, tingimusel et elukoha- või päritoluriigi õigused on ammendatud,

eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed.

1 6 3 2   Töötajatevahelised suhted ja muud sotsiaalmeetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 000

6 000

7 331,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, näiteks töötajate klubide, ühingute, kultuuriürituste jms toetamiseks, samuti personalikomitee korraldatavate tegevuste (kultuuri- ja vaba aja üritused, toitlustamine jne) kulude osamakseteks.

Lisaks katab assigneering rahalise osamakse institutsioonidevaheliseks sotsiaalseks tegevuseks.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üürimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

693 000

488 000

479 116,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

693 000

488 000

479 116,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

693 000

488 000

479 116,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Andmetöötlus- ja telekommunikatsiooniseadmed, kasutuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

63 000

63 000

118 949,31

2 1 0 1

Telekommunikatsiooniseadmete ostmine, teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

955,96

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

63 000

63 000

119 905,27

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

18 000

20 000

26 854,—

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 000

17 500

14 000,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

100 000

100 500

160 759,27

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Halduskulud

2 3 0 0

Kontoritarbed, tarvikud ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

28 000

11 610,85

2 3 0 1

Posti- ja kohaletoimetamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 000

16 000

11 000,—

2 3 0 2

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 500

13 000

4 850,—

2 3 0 3

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 000

2 000

580,—

2 3 0 4

Muud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 000

4 000

2 067,65

2 3 0 5

Õigusabikulud ja kahjutasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

27 000,—

 

Artikkel 2 3 0 — Kogusumma

47 500

63 000

57 108,50

2 3 1

Kirjalik ja suuline tõlge

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

650 000

667 000

608 000,—

2 3 2

Tegevustoetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

84 000

85 000

68 996,35

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

781 500

815 000

734 104,85

 

Jaotis 2 — Kogusumma

1 574 500

1 403 500

1 373 980,12

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0     Hooned

2 0 0 0   Üürimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

693 000

488 000

479 116,—

Märkused

Ombudsmani ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud haldusleping.

Assigneering on ette nähtud kindlasummalise makse tasumiseks Euroopa Parlamendile bürooruumide eest, mille Euroopa Parlament annab ombudsmani käsutusse oma hoonetes Strasbourgis ja Brüsselis. Assigneeringust kaetakse üüritasud ning kindlustuse, vee- ja elektrivarustuse, kütte, koristamise ja korrashoiu, turva- ja valveteenuste teenustasud, samuti mitmesugused muud kinnisvarakulud, sh kõnealuste bürooruumide ümberehitamine, remont ja uuendamine.

PEATÜKK 2 1 — ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

Märkused

Hankelepingu puhul konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes.

2 1 0     Andmetöötlus- ja telekommunikatsiooniseadmed, kasutuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

63 000

63 000

118 949,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

seadmete ostmine, üürimine, teenindus ja hooldus ning tarkvara väljatöötamine,

andmetöötlussüsteemide töö ja hooldusega seotud abi,

kolmandatele isikutele delegeeritud andmetöötlusega seotud toimingud ning muude andmetöötlusteenuste kulud,

telekommunikatsiooniseadmete ostmise, üürimise ja hooldusega seotud kulud ning telekommunikatsiooniga seotud muud kulud (andmesidevõrgud, telefonikeskjaamad, telefonid ja samalaadsed seadmed, faksid, teleksisüsteemid, paigalduskulud jne).

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 1   Telekommunikatsiooniseadmete ostmine, teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

955,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud telekommunikatsiooniseadmete üürimise ja hooldusega seotud kulude ning telekommunikatsiooniga seotud muude kulude (andmesidevõrgud, telefonikeskjaamad, telefonid ja samalaadsed seadmed, faksid, teleksisüsteemid, paigalduskulud jne) katmiseks.

2 1 2     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

18 000

20 000

26 854,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja parandamiseks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks.

2 1 6     Transpordivahendid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

19 000

17 500

14 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (ametiautod) ostmiseks, hoolduseks, kasutamiseks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud, ning võimalike trahvide maksmiseks.

PEATÜKK 2 3 — JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0     Halduskulud

Märkused

Hankelepingu puhul konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes.

2 3 0 0   Kontoritarbed, tarvikud ning mitmesugused äratarvitatavad kaubad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

28 000

11 610,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse jms ostmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 0 1   Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 000

16 000

11 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuste või kullerifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 0 2   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 500

13 000

4 850,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks.

2 3 0 3   Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 000

2 000

580,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasud, vahendustasud, mitmesugused muud kulud) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 3 0 4   Muud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 000

4 000

2 067,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kindlustused, mis ei ole kaetud muude punktidega,

mitmesugused halduskulud, näiteks rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügi kuulutuste avaldamine ajalehtedes jne,

avansikontodega seotud kulud Brüsselis ja Strasbourgis.

2 3 0 5   Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

27 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kõik võimalikud kulud, mis tulenevad ombudsmani osalemisest liidu ja liikmesriikide kohtutes, õigusteenuste kasutamisest, samuti muud õigusalased, menetlusi või menetluseelset tegevust hõlmavad kulud,

kahjutasud, intressid ja igasugused võlgnevused finantsmääruse artikli 11 lõike 3 tähenduses.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 1     Kirjalik ja suuline tõlge

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

650 000

667 000

608 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide lisateenuste, eelkõige aastaaruande ja muude dokumentide tõlkimise ja trükkimisega seotud kulude, samuti lepinguliste ja vabakutseliste tõlkide teenuste ning muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 2     Tegevustoetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

84 000

85 000

68 996,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendile makstavateks üldisteks juhtimiskuludeks, millest kaetakse Euroopa Parlamendi poolt üldteenuste osutamiseks (näiteks raamatupidamine, siseaudit, meditsiiniabi jne) kulutatud töötundide maksumus.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud selliste institutsioonidevaheliste teenuste osutamise kulude katmiseks, mida ei kaeta muudelt eelarveridadelt.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Teenistujate lähetuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

142 000

130 000

140 828,23

3 0 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

15 000

13 609,50

3 0 3

Koosolekud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

40 000

33 035,39

3 0 4

Sisekoosolekud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

35 000

35 000

34 857,38

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

222 000

220 000

222 330,50

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Teabe ja eksperdiarvamuste omandamine

3 2 0 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 000

12 000

9 896,52

3 2 0 1

Arhiivikogude kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

15 000

9 740,—

 

Artikkel 3 2 0 — Kogusumma

27 000

27 000

19 636,52

3 2 1

Tootmine ja levitamine

3 2 1 0

Kommunikatsioon ja väljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

320 000

347 000

342 560,30

 

Artikkel 3 2 1 — Kogusumma

320 000

347 000

342 560,30

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

347 000

374 000

362 196,82

PEATÜKK 3 3

3 3 0

Uuringud ja toetused

3 3 0 0

Uuringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 000

p.m.

9 825,—

3 3 0 1

Muud toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

26 000

 

 

Artikkel 3 3 0 — Kogusumma

3 000

26 000

9 825,—

 

PEATÜKK 3 3 — KOGUSUMMA

3 000

26 000

9 825,—

PEATÜKK 3 4

3 4 0

Ombudsmani ülesannete täitmisega seotud kulud

3 4 0 0

Mitmesugused kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 500

2 000

520,—

 

Artikkel 3 4 0 — Kogusumma

1 500

2 000

520,—

 

PEATÜKK 3 4 — KOGUSUMMA

1 500

2 000

520,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

573 500

622 000

594 872,32

PEATÜKK 3 0 —

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

PEATÜKK 3 2 —

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 3 3 —

UURINGUD JA MUUD TOETUSED

PEATÜKK 3 4 —

OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 3 0 — KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

3 0 0     Teenistujate lähetuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

142 000

130 000

140 828,23

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude, sealhulgas sõidupiletite ja broneeringutega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 0 2     Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 000

15 000

13 609,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kohustustega seotud vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks ning ombudsmani esinduskohustustega seotud ostudeks.

3 0 3     Koosolekud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000

40 000

33 035,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonide, uurimisrühmade või töökoosolekutele kutsutud ekspertide ja muude isikute sõidukulude, päevaraha ja lisakulude ning muude koosolekutega seotud kulude (ruumide üürimine, tõlkevajaduste katmine jne) katmiseks.

3 0 4     Sisekoosolekud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

35 000

35 000

34 857,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni sisekoosolekutega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK 3 2 — EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

3 2 0     Teabe ja eksperdiarvamuste omandamine

3 2 0 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 000

12 000

9 896,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

üldteatmeteoste soetamine ja uuendamine ning raamatukogu fondide ajakohastamine,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning sidusteenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjandusväljaannete sisukokkuvõtete ja -analüüside koostamise tellimused või teenuslepingud ning ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklite säilitamine optilisel andmekandjal,

institutsiooniväliste dokumendikogude ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud riistvara ja sidekulud),

erivahendite, sealhulgas raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ning arvutitehniliste vahendite ja/või süsteemide soetamine, samuti nende vahendite ja süsteemide soetamiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

raamatukogu tegevuse, eelkõige raamatukogu klientidega seotud teenuste (päringud, analüüsid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemidega jms seonduvad kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teoste soetamine ombudsmani teenistuste jaoks.

3 2 0 1   Arhiivikogude kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 000

15 000

9 740,—

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43), ning ombudsmani büroos vastu võetud asjakohased rakendusmeetmed.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulud, arhiveerimisega seotud teenustööde kulud, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulud, erivahendite (elektroonilised, arvutitehnilised ja elektrilised vahendid) soetamise, üürimise ja hooldamise kulud ning kõikidel andmekandjatel (brošüürid, CD-ROM jne) teabe avaldamise kulud,

ombudsmani ametikohustuste täitmisel kogutud ning kehtestatud eeskirja kohaselt Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Ajaloo Arhiivile (HAUC), mõnele ühendusele või fondile annetuste või annakutena üle antud dokumentide töötlemise kulud.

3 2 1     Tootmine ja levitamine

3 2 1 0   Kommunikatsioon ja väljaanded

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

320 000

347 000

342 560,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirjastamise ja teabekulude katmiseks, eelkõige:

Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega seotud trükikulud,

erinevate väljaannete (aastaaruanne jne) ametlikes keeltes trükkimise ja paljundamise kulud,

trükised (traditsioonilisel või elektroonilisel kujul), mille eesmärk on ombudsmani tegevusega seotud informatsiooni levitamine (avalikkussuhted ja vahendid avalikkuse teavitamiseks Euroopa Ombudsmani vastutusalast),

muud institutsiooni teabepoliitikaga seotud kulud (sümpoosionid, seminarid, osalemine avalikel üritustel jne).

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

PEATÜKK 3 3 — UURINGUD JA MUUD TOETUSED

3 3 0     Uuringud ja toetused

3 3 0 0   Uuringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 000

p.m.

9 825,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kvalifitseeritud ekspertidelt ja uurimisinstituutidelt tellitavate uurimuste ja/või uuringute rahastamiseks ning nimetatud uuringute avaldamise kulude ja lisakulude katmiseks.

3 3 0 1   Muud toetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

26 000

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ombudsmani ja liikmesriikide/piirkondlike ombudsmanide ning samalaadsete organitega suhete arendamise ja koostöö edendamisega seotud kulude katmiseks.

Eelkõige võib sellest katta rahalist toetust Euroopa ombudsmanide võrgustiku tegevusvaldkonnaga seotud projektidele (mida ei kaeta punkti 3 2 1 0 vahenditest).

Samuti on see ette nähtud ombudsmani külastajate rühmadega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK 3 4 — OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

3 4 0     Ombudsmani ülesannete täitmisega seotud kulud

3 4 0 0   Mitmesugused kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 500

2 000

520,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ombudsmani spetsiifiliste ülesannetega seotud kulude (nagu suhted liikmesriikide ombudsmanide ja ombudsmanide rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide väljaannete tellimused) katmiseks.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

 

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

9 731 371

9 516 500

8 723 964,50

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul tehtud eelarveotsuste kulude (kulud, mida ei ole võimalik hinnata) katmiseks.

PERSONAL 

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

Tegevusüksus ja palgaaste

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

1

 

1

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

2

 

2

 

AD 13

1

3

1

2

AD 12

 

1

 

2

AD 11

1

1

1

1

AD 10

2

2

2

2

AD 9

2

2

1

2

AD 8

1

1

2

 

AD 7

 

4

 

3

AD 6

3

5

2

6

AD 5

3

1

3

2

AD kokku

17

20

16

20

AST 11

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

1

AST 7

 

1

 

1

AST 6

1

3

1

3

AST 5

5

3

5

2

AST 4

2

2

2

3

AST 3

1

5

1

4

AST 2

 

4

 

5

AST 1

1

1

1

1

AST kokku

10

20

10

20

Kõik kokku

27

40

26

40

IX JAGU

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Andmekaitseinspektori eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

7 661 409

Omavahendid

– 943 000

Nõutav osamaks

6 718 409

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD, LÕIVUD JA TASUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

446 000

438 000

314 751,37

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

23,57

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

75 000

74 000

46 277,89

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

521 000

512 000

361 052,83

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

422 000

410 000

282 383,97

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

422 000

410 000

282 383,97

 

Jaotis 4 — Kogusumma

943 000

922 000

643 436,80

PEATÜKK 4 0 —

TÖÖTASUDELT KINNIPEETAVAD SUMMAD

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — TÖÖTASUDELT KINNIPEETAVAD SUMMAD

4 0 0     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

446 000

438 000

314 751,37

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

4 0 3     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

23,57

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

75 000

74 000

46 277,89

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

422 000

410 000

282 383,97

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

943 000

922 000

643 436,80

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguse tulu vastuvõtmiseks.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

740 448

740 448

752 768

752 768

827 608,81

827 608,81

1 1

INSTITUTSIOONI PERSONAL

4 635 535

4 635 535

4 608 614

4 608 614

3 844 938,82

3 844 938,82

 

Jaotis 1 — Kogusumma

5 375 983

5 375 983

5 361 382

5 361 382

4 672 547,63

4 672 547,63

2

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TEGEVUSKULUD

2 285 426

2 285 426

2 262 708

2 262 708

2 082 755,—

2 082 755,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

2 285 426

2 285 426

2 262 708

2 262 708

2 082 755,—

2 082 755,—

3

EUROOPA ANDMEKAITSENÕUKOGU

3 0

NÕUKOGU TEGEVUSKULUD

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Jaotis 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

 

 

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 661 409

7 661 409

7 624 090

7 624 090

6 755 302,63

6 755 302,63

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud, hüvitised ja muud liikmete rahalised õigused

1 0 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

644 322

659 635

611 768,01

1 0 0 1

Rahalised õigused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

1 0 0 2

Ajutised hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

12 122

127 018,80

1 0 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

32 000

p.m.

0,—

1 0 0 4

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

16 885

0,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

676 322

688 642

738 786,81

1 0 1

Muud liikmetega seotud kulud

1 0 1 0

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 732

4 732

4 732,—

1 0 1 1

Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

59 394

59 394

84 090,—

 

Artikkel 1 0 1 — Kogusumma

64 126

64 126

88 822,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

740 448

752 768

827 608,81

PEATÜKK 1 1

1 1 0

Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate rahalised õigused

1 1 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 872 366

3 755 970

3 090 819,13

1 1 0 1

Rahalised õigused teenistusse asumisel, teenistusest lahkumisel ning teisele tööle üleviimisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

70 564

70 564

204 613,—

1 1 0 2

Tasustatav ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 0 3

Eritoetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

5 070

0,—

1 1 0 4

Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 0 5

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

88 198

0,—

 

Artikkel 1 1 0 — Kogusumma

3 942 930

3 919 802

3 295 432,13

1 1 1

Muud teenistujad

1 1 1 0

Lepingulised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

158 917

147 186

81 771,56

1 1 1 1

Praktika ja personalivahetuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

179 428

179 428

132 212,—

1 1 1 2

Sisseostetavad teenused ja tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

51 202

51 202

96 180,44

 

Artikkel 1 1 1 — Kogusumma

389 547

377 816

310 164,—

1 1 2

Muud personaliga seotud kulud

1 1 2 0

Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

112 686

112 686

103 346,—

1 1 2 1

Värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 789

6 789

10 034,—

1 1 2 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

84 874

84 874

102 499,—

1 1 2 3

Sotsiaalteenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 2 4

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

14 844

14 844

14 844,—

1 1 2 5

Liidu väikelaste keskus ning muud lastesõimed ja lastepäevakodud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 000

87 938

5 000,—

1 1 2 6

Töötajatevahelised suhted ja muud sotsiaalkulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 865

3 865

3 619,69

 

Artikkel 1 1 2 — Kogusumma

303 058

310 996

239 342,69

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

4 635 535

4 608 614

3 844 938,82

 

Jaotis 1 — Kogusumma

5 375 983

5 361 382

4 672 547,63

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 1 —

INSTITUTSIOONI PERSONAL

PEATÜKK 1 0 — INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0     Töötasud, hüvitised ja muud liikmete rahalised õigused

1 0 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

644 322

659 635

611 768,01

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

liikmete palkade, hüvitiste ja toetuste rahastamine ning töötasude ja muusse riiki kui töökohariiki üle kantud rahaliste tasude osa suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud,

institutsiooni osamaksed (0,87 %) õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse,

institutsiooni osamaksed (3,4 %) ravikindlustusse,

sünnitoetused,

toetused surma korral.

1 0 0 1   Rahalised õigused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud teenistusse asumise või teenistusest lahkumise korral liikmete (ja nende perekondade) sõidukulude, sisseseadmis- ja ümberasumishüvitiste ning kolimiskulude katmiseks.

1 0 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

12 122

127 018,80

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja institutsiooni endiste liikmete elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

32 000

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensionide ja institutsiooni liikmete elukohariigist sõltuvate paranduskoefitsientide, samuti leskede ja orbude toitjakaotuspensionide ning nende elukohariigist sõltuvate paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 0 4   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

16 885

0,—

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate töötasude ja pensionide kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle finantsmääruse kohast ümberpaigutamist muudele eelarveridadele.

1 0 1     Muud liikmetega seotud kulud

1 0 1 0   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 732

4 732

4 732,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud keelekursustel, seminaridel ja erialasel koolitusel osalemise kulude katmiseks.

1 0 1 1   Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

59 394

59 394

84 090,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuses viibijate päevaraha ning lähetusega seotud lisa- ja erakorraliste kulutuste katmiseks.

PEATÜKK 1 1 — INSTITUTSIOONI PERSONAL

Märkused

Antud peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 1,1 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 1 0     Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate rahalised õigused

1 1 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 872 366

3 755 970

3 090 819,13

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate põhipalgad,

peretoetused, sealhulgas majapidamistoetus, ülalpeetavate laste toetus ja õppetoetus,

kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused,

institutsiooni osamaksed ravi- ning õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse,

institutsiooni osamaksed spetsiaalsesse töötusfondi,

institutsiooni maksed seoses ajutiste töötajate pensioniõiguste loomise või säilitamisega nende päritolumaal,

töötasude ning muusse riiki kui töökohariiki üle kantud rahaliste tasude osa suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud,

sünnitoetused,

töötamiskohast päritolukohta sõidu kindlasummalised maksed,

eluaseme- ja transporditoetused ning fikseeritud määraga esinduskulud,

kindlasummalised sõiduraha hüvitised,

peaarvepidajate ja avansikontode haldajate erihüvitised.

1 1 0 1   Rahalised õigused teenistusse asumisel, teenistusest lahkumisel ning teisele tööle üleviimisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

70 564

70 564

204 613,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Assigneering on ette nähtud ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende pereliikmete) teenistusse asumisest ja teenistusest lahkumisest või geograafilisest ümberpaigutamisest tulenevate sõidukuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 7), pärast teenistusse asumist, teenistuse lõpetamist või uuele töökohale üleviimist oma elukohta muutma pidavatele teenistujatele makstavate hüvitistega (VII lisa artiklid 5 ja 6), kolimiskuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 9) ja pärast teenistusse asumist oma elukohta muutma pidanud ning seda tõendada suutvatele teenistujatele makstavate ajutiste päevarahadega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 10) seotud kulutuste katmiseks.

1 1 0 2   Tasustatav ületunnitöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö eest maksmiseks vastavalt eespool osutatud sätetes ette nähtud tingimustele.

1 1 0 3   Eritoetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

5 070

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevate ametnike ja muude teenistujate suhtes võetud meetmete katmiseks.

1 1 0 4   Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 50, 64, 65 ja 72 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

reservi arvamise ja teenistuse huvides ametist vabastamise hüvitised,

tööandjapoolsed osamaksed eespool nimetatud hüvitiste saajate ravikindlustusse,

eespool nimetatud hüvitistele rakendatavate paranduskoefitsientide ning võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul vastu võetavate töötasude kohanduste mõju.

1 1 0 5   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

88 198

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate töötasude ja hüvitiste kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle finantsmääruse kohast ümberpaigutamist muudele eelarveridadele.

1 1 1     Muud teenistujad

1 1 1 0   Lepingulised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

158 917

147 186

81 771,56

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud lepinguliste töötajate kasutamisega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 1 1   Praktika ja personalivahetuse kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

179 428

179 428

132 212,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantide hüvitiste, sõidu- ja lähetuskulude ning õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustuse katmiseks praktika ajal.

Samuti on see ette nähtud ühelt poolt Euroopa Andmekaitseinspektori ning teiselt poolt liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate EFTA riikide avaliku sektori ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise personalivahetuse kulutuste katmiseks.

1 1 1 2   Sisseostetavad teenused ja tööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

51 202

51 202

96 180,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi teenuste katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga, ja eelkõige ajutised töötajad.

1 1 2     Muud personaliga seotud kulud

1 1 2 0   Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

112 686

112 686

103 346,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ning VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, päevarahade maksmise ning lähetuse käigus tekkinud lisa- ja ettenägematute kuludega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 2 1   Värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 789

6 789

10 034,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 osutatud konkursside korraldamisest tulenevate kulutuste ning töövestlustel ja arstlikel läbivaatustel osalevate kandidaatide reisi- ja elamiskulude katmiseks.

Assigneering katab samuti ajutiste ja lepinguliste töötajate valikumenetluse korraldamise kulud.

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja vajalik asutuse toimimiseks, võib pärast konsulteerimist Euroopa Personalivaliku Ametiga assigneeringut kasutada ka Euroopa Andmekaitseinspektori enda poolt korraldatavate konkursside tarbeks.

1 1 2 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

84 874

84 874

102 499,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud personalikoolituse ja ümberõppe korraldamise kulude, sealhulgas institutsioonidevahelisel, institutsioonivälisel või -sisesel tasandil korraldatud keelekursustega seotud kulude katmiseks.

Samuti katab see õppematerjalide ja tehniliste seadmete kulud.

1 1 2 3   Sotsiaalteenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et hüvitada institutsioonidevahelise poliitika raames – lähtudes eelarvelistest võimalustest ja pärast elukoha- või päritoluriigi riiklike saada olevate hüvitiste ammendamist – puudega inimeste (ametnike ja teenistuses olevate ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate laste Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses) nõuetekohaselt põhjendatud mittemeditsiinilised kulud, mida puudest tulenevalt vajalikuks peetakse.

1 1 2 4   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

14 844

14 844

14 844,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametnike ja selleks õigust omavate muude teenistujate iga-aastase meditsiinilise kontrolliga, sealhulgas selle kontrolli juurde kuuluvate vajalike analüüside ja arstlike läbivaatustega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 2 5   Liidu väikelaste keskus ning muud lastesõimed ja lastepäevakodud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

80 000

87 938

5 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Andmekaitseinspektori osamaksed liidu väikelaste keskuse ning muude lastesõimede ja lastepäevakodudega seotud kulude hüvitamiseks.

1 1 2 6   Töötajatevahelised suhted ja muud sotsiaalkulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 865

3 865

3 619,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

selleks, et katta kõikide selliste algatuste edendamise ja rahalise toetamisega seotud kulud, mis soodustavad sotsiaalseid kontakte eri rahvustest töötajate vahel, näiteks toetused töötajate klubidele, spordi- ja kultuuriringidele, ning et anda panus ka vaba aja veetmiseks mõeldud kohtumisvõimalusi pakkuva alalise struktuuri (kultuuri- ja vabaajategevus jne) kulude kandmiseks,

selleks, et toetada personalikomitee korraldatava tegevuse (kultuuri- ja vabaajategevus, eined jne) kulude katmist.

Samuti katab assigneering töötajatele suunatud liikuvuskava elluviimist. Kava eesmärk on soodustada ühistranspordi kasutamist, vähendada isiklike sõiduautode kasutamist ja CO2-jalajälge.

JAOTIS 2

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Üürikulud, maksud ja muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

798 516

728 067

586 437,—

2 0 1

Institutsiooni tegevuskulud

2 0 1 0

Seadmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

229 086

155 497

101 046,—

2 0 1 1

Tarvikud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 524

19 524

19 524,—

2 0 1 2

Muud tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

98 368

98 368

40 615,—

2 0 1 3

Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

875 000

980 000

1 053 881,—

2 0 1 4

Kirjastus- ja teavituskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

150 000

166 320

166 320,—

2 0 1 5

Institutsiooni tegevusega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

114 932

114 932

114 932,—

 

Artikkel 2 0 1 — Kogusumma

1 486 910

1 534 641

1 496 318,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

2 285 426

2 262 708

2 082 755,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

2 285 426

2 262 708

2 082 755,—

PEATÜKK 2 0 —

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 2 0 — HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TEGEVUSKULUD

2 0 0     Üürikulud, maksud ja muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

798 516

728 067

586 437,—

Märkused

Euroopa Andmekaitseinspektori ja tööruume kasutada võimaldava teise institutsiooni vahelise halduskoostöö leping.

Assigneering on ette nähtud üüri ja kindlustus-, vee-, elektri-, kütte-, puhastus- ja hooldus-, turvamis- ja järelevalve- ning hoonete muude kuludega seotud tasude, sealhulgas kõnealuste tööruumide ümberehituse, remondi ja renoveerimisega seotud kulude katmiseks ühtse määra alusel või proportsionaalselt.

2 0 1     Institutsiooni tegevuskulud

2 0 1 0   Seadmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

229 086

155 497

101 046,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

seadmed (ostmine ja rentimine), kasutus- ja hoolduskulud, infotehnoloogiaalased teenused, sealhulgas andmetöötlussüsteemide toimimise ja haldamise osas abi andmine ja tarkvara arendamine,

kolmandatele isikutele usaldatud infotehnoloogiaalased toimingud ja muud infotehnoloogiaalaste teenustega seotud kulud, sealhulgas veebilehe arendamine ja haldamine,

telekommunikatsiooniseadmete ostmise, rendile võtmise, korrashoiu ja hooldusega seotud kulud ning muud telekommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas telefoni, telegraafi ja teleksi teel suhtlemise ning elektroonilise andmeedastuse kulud,

tehniliste (turva- ja muude) seadmete ja sisseseadete ning kontoriseadmete (paljundusmasinad ja kalkulaatorid jne) ostmine, asendamine ja hooldus,

mööbli ostmine, hooldus ja väljavahetamine,

muud teenistusruumide sisustamisega seotud esemed ja nendega seotud kulud.

2 0 1 1   Tarvikud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

19 524

19 524

19 524,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

paberi, ümbrike ning kontoritarvikute ostmine,

postisaadetised, postimaksud, kullerteenuse maksud, postipakid ja avalikkusele jaotamine.

2 0 1 2   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

98 368

98 368

40 615,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Andmekaitseinspektori nimel üldteenuseid, nagu lepingute, palkade ja hüvitiste administreerimine jne, pakkuva institutsiooni üldised halduskulud,

muud jooksvad halduskulud (finantskulud, juriidilised kulud jne).

2 0 1 3   Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

875 000

980 000

1 053 881,—

Märkused

Euroopa Andmekaitseinspektori ja teenust osutava institutsiooni vahelise halduskoostöö leping.

Assigneering on ette nähtud kõigi kirjaliku ja suulise tõlke kulude ning muude sellega seotud kulude katmiseks.

2 0 1 4   Kirjastus- ja teavituskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

166 320

166 320,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirjastus- ja teavituskulude ning eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Liidu Teatajas avaldamise trükikulud,

erinevate ametlikes keeltes väljaannete trükkimise ja paljundamise kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektorit käsitlev teabematerjal,

muud institutsiooni teavituspoliitikaga (sümpoosionid, seminarid, avalikel üritustel osalemine jne) seotud kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektori eesmärke, tegevust ja rolli käsitlevate teavitustegevuste ja teabekampaaniatega seotud kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektorit külastavate gruppidega seotud kulud.

2 0 1 5   Institutsiooni tegevusega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

114 932

114 932

114 932,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

vastuvõttude, esinduskulude ja tutvustavate esemete ostmise kulud,

kohtumiste kulud,

ekspertide ja teiste uurimisrühmadest või töökohtumistest osa võtma kutsutud isikute kutsumisega seotud kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ja muud seonduvad kulud,

pädevate ekspertide ja uurimisinstituutide poolt lepingulisel alusel tehtavate uurimuste ja/või uuringute rahastamise kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektori raamatukoguga seotud kulud, sealhulgas eelkõige raamatute ja CD-ROMide ostmine, perioodikaväljaannete ja pressiagentuuride teenuste tellimine ning muud sellega kaasnevad kulud.

JAOTIS 3

EUROOPA ANDMEKAITSENÕUKOGU

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Töötasud, hüvitised ja muud eesistuja rahalised õigused

3 0 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 0 1

Rahalised õigused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 0 2

Ajutised hüvitised

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 0 3

Pensionid

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Artikkel 3 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 1

Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate rahalised õigused

3 0 1 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 1 1

Teenistusse asumise, teenistusest lahkumise ning teisele tööle üleviimisega seotud rahalised õigused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 1 2

Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Artikkel 3 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 2

Muud nõukogu teenistujatega seotud kulutused

3 0 2 0

Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 2 1

Värbamiskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 2 2

Täiendusõpe

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 2 3

Meditsiiniteenistus

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 2 4

Liidu väikelaste keskus ja muud lastesõimed ja lastepäevakodud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Artikkel 3 0 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 3

Nõukogu tegevuskulud

3 0 3 0

Nõukogu koosolekud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 3 1

Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 3 2

Kirjastus- ja teavituskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

3 0 3 3

Andmekaitseasutuste ühised IT-vahendid

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Artikkel 3 0 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Jaotis 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

 

 

PEATÜKK 3 0 —

NÕUKOGU TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 3 0 — NÕUKOGU TEGEVUSKULUD

3 0 0     Töötasud, hüvitised ja muud eesistuja rahalised õigused

3 0 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

liikmete palkade, hüvitiste ja toetuste rahastamine ning töötasude ja muusse riiki kui töökohariiki ülekantud rahaliste tasude osa suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud;

institutsiooni osamaksed õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse (0,87 %);

institutsiooni osamaksed haiguskindlustusse (3,4 %);

sünnitoetused;

toetused surma korral.

3 0 0 1   Rahalised õigused teenistusse asumisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud liikmete (ja nende perekondade) sõidukulude katmiseks nõukogu teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel, nende sisseseadmis- ja ümberasumishüvitiste ning kolimiskulude katmiseks nõukogu teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel.

3 0 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja nõukogu endiste liikmete elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

3 0 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensionide ja nõukogu liikmete elukohariigi paranduskoefitsientide, samuti leskede ja orbude toitjakaotuspensionide ning nende elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

3 0 1     Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate rahalised õigused

3 0 1 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate põhipalgad;

peretoetused, sealhulgas perekonnapea toetus, ülalpeetavate laste toetus ja õppetoetus;

kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused;

institutsiooni osamaksed haiguskindlustusse ning õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse;

institutsiooni osamaksed spetsiaalsesse töötusfondi;

institutsiooni maksed, mida tehakse ajutiste töötajate pensioniõiguste loomiseks või nende päritoluriigis säilitamiseks;

töötasude ning muusse riiki kui töökohariiki ülekantud töötasu osade suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud;

sünnitoetused;

töötamiskohast päritolukohta sõidu kindlasummalised kulud;

eluaseme ja transporditoetused ning fikseeritud määraga esinduskulud;

kindlasummalised sõiduraha hüvitised;

peaarvepidajate ja avansikontode haldajate erihüvitised.

3 0 1 1   Teenistusse asumise, teenistusest lahkumise ning teisele tööle üleviimisega seotud rahalised õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Assigneering on ette nähtud ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende pereliikmete) teenistusse asumisest ja teenistusest lahkumisest või geograafilisest ümberpaigutamisest tulenevate sõidukuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 7), pärast teenistusse asumist, teenistuse lõpetamist või uuele töökohale üleviimist oma elukohta muutma pidavatele töötajatele makstavate hüvitistega (VII lisa artiklid 5 ja 6), kolimiskuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 9) ja pärast teenistusse asumist oma elukohta muutma pidanud ning seda tõendada suutvatele teenistujatele makstavate ajutiste päevarahadega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 10) seotud kulutuste katmiseks.

3 0 1 2   Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 50, 64, 65 ja 72 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

reservi arvamise ja teenistuslikes huvides ametist vabastamise hüvitised,

eespool nimetatud hüvitiste saajate haiguskindlustuse institutsioonipoolsed osamaksed,

eespool nimetatud hüvitiste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide ning võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul vastuvõetavate töötasukohanduste kulud.

3 0 2     Muud nõukogu teenistujatega seotud kulutused

3 0 2 0   Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ning VII lisa artiklid 11–13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, päevarahade ning lähetuse käigus tekkinud lisa- ja muude seotud kulude katmiseks.

3 0 2 1   Värbamiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu kohtusekretäri, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud peasekretäride otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 osutatud konkursside korraldamisest tulenevate kulutuste ning töövestlustel ja arstlikel läbivaatustel osalevate kandidaatide reisi- ja elamiskulude katmiseks.

Assigneering katab samuti ajutiste ja lepinguliste töötajate valikumenetluste korralduskulud.

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja vajalik institutsiooni toimimiseks, võib pärast Euroopa Personalivaliku Ametiga nõupidamist assigneeringut kasutada ka Euroopa Andmekaitsenõukogu korraldatavate konkursside tarbeks.

3 0 2 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud personalikoolituse ja ümberõppe korraldamise kulude, sealhulgas institutsioonidevahelisel, institutsioonivälisel või -sisesel tasandil korraldatud keelekursustega seotud kulude katmiseks.

Samuti katab see õppematerjalide ja tehniliste seadmete kulud.

3 0 2 3   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametnike ja muude selleks õigust omavate teenistujate iga-aastase arstliku kontrolli, sh nimetatud kontrolli käigus nõutavate meditsiiniliste analüüside ja uuringute kulude katmiseks.

3 0 2 4   Liidu väikelaste keskus ja muud lastesõimed ja lastepäevakodud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Andmekaitsenõukogu osamaksete katmiseks liidu väikelaste keskuse ja muude lastesõimede ja lastepäevakodudega seotud kuludes.

3 0 3     Nõukogu tegevuskulud

3 0 3 0   Nõukogu koosolekud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonides, uurimisrühmades või töökoosolekutel osalevate ekspertide ja muude isikute sõidukulude, päevaraha ja lisakulude ning muude koosolekutega seotud kulude (ruumide üürimine, tõlge, toitlustus jne) katmiseks.

3 0 3 1   Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Euroopa Andmekaitsenõukogu ja teenust osutava institutsiooni vaheline halduskoostööleping.

Assigneering on ette nähtud kõikide kirjaliku ja suulise tõlke kulude ning muude seonduvate kulude katmiseks.

3 0 3 2   Kirjastus- ja teavituskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirjastus- ja teavituskulude ning eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega seotud trükikulud;

erinevate ametlikes keeltes väljaannete trükkimise ja paljundamise kulud;

Euroopa Andmekaitsenõukogu teabematerjalid;

muud institutsiooni teavituspoliitikaga seotud kulud (sümpoosionid, seminarid, avalikel üritustel osalemine jne);

Euroopa Andmekaitsenõukogu eesmärke, tegevust ja rolli käsitlevate teavitustegevuste ja teabekampaaniatega seotud kulud;

Euroopa Andmekaitsenõukogu külastavate gruppidega seotud kulud.

3 0 3 3   Andmekaitseasutuste ühised IT-vahendid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

seadmed (ostmine ja rentimine), käitus- ja hoolduskulud, infotehnoloogiateenused, sealhulgas andmetöötlussüsteemide käitus- ja hooldusabi ja tarkvara väljatöötamine;

kolmandatele isikutele usaldatud infotehnoloogiatoimingud ja muud infotehnoloogiateenustega seotud kulutused, sealhulgas veebilehe väljatöötamine ja haldamine;

telekommunikatsiooniseadmete ostmise, rentimise, korrashoiu ja hooldusega seotud kulutused ning muud telekommunikatsiooniga seotud kulutused, sealhulgas telefoni-, telegraafi- ja teleksiside ning elektroonilise andmeedastuse kulud.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 661 409

7 624 090

6 755 302,63

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul tehtud eelarveotsuste kulude (kulud, mida ei ole võimalik hinnata) katmiseks.

PERSONAL

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

Kategooria ja palgaaste

Euroopa Andmekaitseinspektor

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Kategooria puudub

 

 

 

 

AD 16

 

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

 

 

AD 13

1

 

 

AD 12

1

 

1

 

AD 11

1

 

2

 

AD 10

2

 

1

 

AD 9

8

 

7

 

AD 8

6

 

7

 

AD 7

5

 

3

 

AD 6

6

 

7

 

AD 5

 

 

Kokku AD

31

 

29

 

AST 11

 

 

AST 10

1

 

 

AST 9

 

1

 

AST 8

1

 

1

 

AST 7

1

 

1

 

AST 6

1

 

 

AST 5

3

 

3

 

AST 4

3

 

3

 

AST 3

3

 

2

 

AST 2

1

 

3

 

AST 1

 

 

Kokku AST

14

 

14

 

Kõik kokku

45

 

43

 

X JAGU

EUROOPA VÄLISTEENISTUS

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa välisteenistuse eelarveaasta 2013 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

508 762 493

Omavahendid

–37 294 000

Nõutav osamaks

471 468 493

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

ERINEVAD LIIDU MAKSUD JA SAADA OLEVAD SUMMAD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

21 457 000

20 113 000

15 773 939,51

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2 033 000

1 909 000

2 737 594,76

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

23 490 000

22 022 000

18 511 534,27

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

13 604 000

12 756 000

16 525 524,50

4 1 1

Töötajate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

0,—

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

13 604 000

12 756 000

16 525 524,50

 

Jaotis 4 — Kogusumma

37 094 000

34 778 000

35 037 058,77

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTAJATE TÖÖTASUDELT

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTAJATE TÖÖTASUDELT

4 0 0     Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

21 457 000

20 113 000

15 773 939,51

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 4     Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

2 033 000

1 909 000

2 737 594,76

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

13 604 000

12 756 000

16 525 524,50

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1     Töötajate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikkel 4 ja artikli 11 lõige 2.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 2

Laekumised teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üürimisega seotud maksete hüvitistest

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

200 000

p.m.

604 713,19

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

200 000

p.m.

604 713,19

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

6 256 360,39

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 2

Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud sisse- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

713,11

5 7 4

Tulu, mis on saadud komisjoni maksest Euroopa välisteenistusele liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

252 557 069,69

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

258 814 143,19

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Mitmesugused hüvitised

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu halduskorraldusest laekuv tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

200 000

p.m.

259 418 856,38

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULU LAEKUMISTEST OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Laekumised teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULUD

5 1 0     Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1     Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üürimisega seotud maksete hüvitistest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0     Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

200 000

p.m.

604 713,19

PEATÜKK 5 5 — TULU LAEKUMISTEST OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0     Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude hüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

6 256 360,39

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2     Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud sisse- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

713,11

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 4     Tulu, mis on saadud komisjoni maksest Euroopa välisteenistusele liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

252 557 069,69

Märkused

Tulu, mis on saadud komisjoni maksest Euroopa välisteenistusele, et katta liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali, sealhulgas Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatava komisjoni personali kohalikul tasandil hallatavad kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaselt kasutatakse tulusid täiendavate assigneeringute eraldamiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 3 0 0 5.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Mitmesugused hüvitised

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

5 9 0     Muu halduskorraldusest laekuv tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 1

6 1 2

Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 6 3

6 3 1

Osamaksed Schengeni acquis’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1

Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 3 —

ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

PEATÜKK 6 6 —

MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 1 — MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 2     Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 3 — ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

6 3 1     Osamaksed Schengeni acquis’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1   Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud lepingust viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36) ja eelkõige selle artiklist 12 tulenevate halduskulude osamaksed.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 6 — MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

JAOTIS 7

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Intressid hilinenud maksete eest

7 0 0 0

Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

p.m.

p.m.

0,—

7 0 0 1

Muud viivisintressid

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 7 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 7 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 7 0 —

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

PEATÜKK 7 0 — INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

7 0 0     Intressid hilinenud maksete eest

7 0 0 0   Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 78 lõige 4.

7 0 0 1   Muud viivisintressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 78 lõige 4.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

37 294 000

34 778 000

294 455 915,15

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1

PEAKORTERI PERSONAL

1 1

KOOSSEISULISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

117 534 890

117 534 890

115 732 000

115 732 000

109 340 803,98

109 340 803,98

1 2

KOOSSEISUVÄLISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

17 064 422

17 064 422

15 625 900

15 625 900

14 147 254,85

14 147 254,85

1 3

MUUD PERSONALIJUHTIMISEGA SEOTUD KULUD

2 117 000

2 117 000

2 359 828

2 359 828

2 059 749,92

2 059 749,92

1 4

LÄHETUSED

7 723 305

7 723 305

7 723 305

7 723 305

8 080 904,60

8 080 904,60

1 5

TÖÖTAJATE ABISTAMISE MEETMED

1 342 515

1 342 515

1 431 429

1 431 429

1 140 805,—

1 140 805,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

145 782 132

145 782 132

142 872 462

142 872 462

134 769 518,35

134 769 518,35

2

PEAKORTERI HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

19 922 500

19 922 500

16 649 000

16 649 000

21 699 107,—

21 699 107,—

2 1

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

24 432 750

24 432 750

21 646 546

21 646 546

22 492 634,37

22 492 634,37

Reservid (10 0)

 

 

2 500 000

2 500 000

 

 

 

24 432 750

24 432 750

24 146 546

24 146 546

22 492 634,37

22 492 634,37

2 2

MUUD TEGEVUSKULUD

5 676 005

5 676 005

6 163 417

6 263 417

3 377 508,74

3 377 508,74

 

Jaotis 2 — Kogusumma

50 031 255

50 031 255

44 458 963

44 558 963

47 569 250,11

47 569 250,11

Reservid (10 0)

 

 

2 500 000

2 500 000

 

 

 

50 031 255

50 031 255

46 958 963

47 058 963

47 569 250,11

47 569 250,11

3

DELEGATSIOONID

3 0

DELEGATSIOONID

312 949 106

312 949 106

297 573 000

297 573 000

519 693 710,65

519 693 710,65

Reservid (10 0)

 

 

1 272 000

1 272 000

 

 

 

312 949 106

312 949 106

298 845 000

298 845 000

519 693 710,65

519 693 710,65

 

Jaotis 3 — Kogusumma

312 949 106

312 949 106

297 573 000

297 573 000

519 693 710,65

519 693 710,65

Reservid (10 0)

 

 

1 272 000

1 272 000

 

 

 

312 949 106

312 949 106

298 845 000

298 845 000

519 693 710,65

519 693 710,65

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

3 772 000

3 772 000

0,—

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

3 772 000

3 772 000

0,—

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

508 762 493

508 762 493

488 676 425

488 776 425

702 032 479,11

702 032 479,11

JAOTIS 1

PEAKORTERI PERSONAL

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 1 1

1 1 0

Koosseisuliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 1 0 0

Põhipalgad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

90 444 734

87 971 000

83 712 239,38

1 1 0 1

Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

730 396

1 136 000

486 663,83

1 1 0 2

Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

22 370 760

22 690 000

21 649 223,67

1 1 0 3

Sotsiaalkindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 989 000

3 733 000

3 492 677,10

1 1 0 4

Töötasude paranduskoefitsiendid ja kohandused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

202 000

0,—

 

Artikkel 1 1 0 — Kogusumma

117 534 890

115 732 000

109 340 803,98

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

117 534 890

115 732 000

109 340 803,98

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Koosseisuväliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 2 0 0

Lepingulised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 620 464

4 247 000

3 667 820,85

1 2 0 1

Lähetatud riiklikud mittesõjalised eksperdid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 603 674

3 285 000

3 009 000,—

1 2 0 2

Praktika

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

366 000

356 900

338 836,—

1 2 0 3

Sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 2 0 4

Sisseostetud tööjõud ja erinõunikud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 000

500 000

100 000,—

1 2 0 5

Lähetatud riiklikud sõjalised eksperdid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 394 284

7 237 000

7 031 598,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

17 064 422

15 625 900

14 147 254,85

1 2 2

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

17 064 422

15 625 900

14 147 254,85

PEATÜKK 1 3

1 3 0

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 3 0 0

Värbamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

100 000

112 000

249 789,—

1 3 0 1

Koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 217 000

1 217 000

817 359,92

1 3 0 2

Õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

800 000

1 030 828

992 601,—

 

Artikkel 1 3 0 — Kogusumma

2 117 000

2 359 828

2 059 749,92

 

PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA

2 117 000

2 359 828

2 059 749,92

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 723 305

7 723 305

8 080 904,60

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

7 723 305

7 723 305

8 080 904,60

PEATÜKK 1 5

1 5 0

Töötajate abistamise meetmed

1 5 0 0

Sotsiaalteenused ja töötajate abistamise meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

388 000

438 000

136 172,—

1 5 0 1

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

450 000

464 000

509 039,—

1 5 0 2

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

24 914

0,—

1 5 0 3

Lastesõimed ja lasteaiad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

504 515

504 515

495 594,—

 

Artikkel 1 5 0 — Kogusumma

1 342 515

1 431 429

1 140 805,—

 

PEATÜKK 1 5 — KOGUSUMMA

1 342 515

1 431 429

1 140 805,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

145 782 132

142 872 462

134 769 518,35

PEATÜKK 1 1 —

KOOSSEISULISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

PEATÜKK 1 2 —

KOOSSEISUVÄLISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

PEATÜKK 1 3 —

MUUD PERSONALIJUHTIMISEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 1 4 —

LÄHETUSED

PEATÜKK 1 5 —

TÖÖTAJATE ABISTAMISE MEETMED

PEATÜKK 1 1 — KOOSSEISULISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringuid on hinnatud eelarveaastaks kinnitatud Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelu alusel.

Võtmaks arvesse asjaolu, et kõik Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohad ei ole kogu aeg täidetud, kohaldatakse töötasude, toetuste ja maksete suhtes 6,2 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 1 0     Koosseisuliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 1 0 0   Põhipalgad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

90 444 734

87 971 000

83 712 239,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate põhipalkade ja personalieeskirjade artiklis 50 ettenähtud hüvitise rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Euroopa välisteenistus peaks jätma piisaval arvul AD 12 – AD 16 ametikohti täitmata, et täita praeguste töötajate ees kohustusi, ilma et oleks vaja selliseid ametikohti juurde luua või kõrgemale palgaastmele viia.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 1   Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

730 396

1 136 000

486 663,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate:

sekretariaaditoetusi,

majutus- ja transporditoetusi,

kindlasummalisi kohalike sõitude kulude hüvitisi,

hüvitisi vahetustega töö või valveaja eest ametniku töökohal või kodus,

muid hüvitisi ja tagasimakseid,

ületunnitööd.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 2   Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 370 760

22 690 000

21 649 223,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate:

kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetusi,

majapidamis-, lapse- ja koolitoetusi,

lapsehoolduspuhkuse või perepuhkuse toetusi,

töökohast päritolukohta sõidu kulude hüvitamine ametnikule või ajutisele teenistujale, tema abikaasale ning tema ülalpeetavatele,

muid hüvitisi ja toetusi.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 989 000

3 733 000

3 492 677,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate:

ravi-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, mis võimaldavad ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 4   Töötasude paranduskoefitsiendid ja kohandused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

202 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate puhul selliste paranduskoefitsientide mõju katmiseks, mida kohaldatakse töötasule ja osale tasudest, mis kantakse üle teise riiki kui töökohariik.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 2 — KOOSSEISUVÄLISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

1 2 0     Koosseisuväliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 2 0 0   Lepingulised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 620 464

4 247 000

3 667 820,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud lepinguliste töötajate (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasude, tööandja poolt eri sotsiaalkindlustussüsteemidesse tehtavate maksete ning selliste töötajate töötasule kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 2 0 1   Lähetatud riiklikud mittesõjalised eksperdid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 603 674

3 285 000

3 009 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud lähetatud riiklike ekspertide (välja arvatud Euroopa Liidu sõjalise staabi) hüvitiste ja halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus, 23. märts 2011, millega kehtestatakse Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad.

1 2 0 2   Praktika

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

366 000

356 900

338 836,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulutusteks, mis kaasnevad kõrgharidusega kandidaatidele mõeldud praktikakohtadega teenistuses, mis annavad ülevaate liidu eesmärkidest ja probleemidest, tutvustavad institutsioonide tööd ning võimaldavad täiendada omandatud teadmisi töökogemusega Euroopa välisteenistuses.

Assigneering katab stipendiumid ja muud seotud kulud (ülalpeetavatele või puuetega praktikantidele makstavad lisad, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus jne, praktikaga seotud reisikulude hüvitamine, eelkõige praktika alguses ja lõpus, praktikaprogrammiga seotud sündmuste, nt külastuste, majutuse ja vastuvõtu organiseerimisega seotud kulutused). Samuti katab see praktikaprogrammi ning teabevahetuse ja teabe levitamise optimeerimiseks tehtud hindamise kulutused.

Praktikantide valik peab põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel ning vastama geograafilise tasakaalu põhimõttele.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 3   Sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi nende teenuste kulude katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga ja kelleks on eelkõige:

mitmesuguseid teenuseid osutav ajutine personal,

lisapersonal kohtumisteks,

töötingimuste valdkonna eksperdid.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 4   Sisseostetud tööjõud ja erinõunikud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

80 000

500 000

100 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud peamiselt sisseostetud tööjõu, ajutiste töötajate ja erinõunike (sealhulgas ÜJKP/ÜVJP valdkonna) töötasude, tööandja poolt eri sotsiaalkindlustussüsteemidesse tehtavate maksete ning selliste töötajate töötasule kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 2 0 5   Lähetatud riiklikud sõjalised eksperdid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 394 284

7 237 000

7 031 598,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames riikide poolt Euroopa Liidu sõjalisse staapi lähetatud sõjaliste ekspertide tasude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus, 23. märts 2011, millega kehtestatakse Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad.

1 2 2     Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude kohandamise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 3 — MUUD PERSONALIJUHTIMISEGA SEOTUD KULUD

1 3 0     Personalijuhtimisega seotud kulud

1 3 0 0   Värbamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

112 000

249 789,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 ette nähtud konkursside korraldamise kulud, vestlusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud ning tööle värbamise arstliku läbivaatuse kulud;

ajutiste töötajate, abipersonali ja kohaliku personali valikuprotseduuride korraldamise kulud.

Nõuetekohaselt põhjendatud teenistuse vajadustega seotud juhtudel ja pärast nõupidamist Euroopa Personalivaliku Ametiga võib assigneeringut kasutada institutsiooni enda korraldatud konkursside jaoks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31 ja 33 ning III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

1 3 0 1   Koolitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 217 000

1 217 000

817 359,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

institutsioonidevaheliste täiendus- ja ümberõppe, sealhulgas keelekursuste korraldamine, kursusetasud, koolitajate kulud ja logistilised kulud, nagu ruumide ja seadmete rent, samuti mitmesugused asjaomased kulud, nagu joogid ja suupisted, Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames kursustel, konverentsidel ja kongressidel osalemise kulud;

seminaride ja konverentside osavõtumaksud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus, 23. märts 2011, millega kehtestatakse Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

1 3 0 2   Õigused teenistusse asumisel, teisele töökohale üleviimisel ja teenistusest lahkumisel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

800 000

1 030 828

992 601,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele töökohale üleviimise korral;

sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast tööle asumist või pärast nende teisele tööle üleviimist või pärast töölt lõplikku lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine;

päevarahad ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele, kes tõendavad, et pärast tööle asumist on nad pidanud vahetama elukohta;

teenistusest vabastamise hüvitis katseajal olevale ametnikule, kes vabastatakse töölt ilmse sobimatuse tõttu;

hüvitis ajutise või lepingulise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Assigneering on ette nähtud ka selliste toetuste rahastamiseks, mida makstakse ametnikele:

reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

teenistuskoha huvides astmete AD 14 kuni AD 16 ametniku pensionile jäämisel.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 4 — LÄHETUSED

1 4 0     Lähetused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 723 305

7 723 305

8 080 904,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

kõrge esindaja lähetuskulud;

Euroopa välisteenistuse ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate ning erinõunike lähetuskulud ja ametireisid, sõidukulud, päevarahad ning lähetusega kaasnevad või erakorralised kulud;

Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames tekkinud lähetuskulud;

riiklike ekspertide Euroopa välisteenistusse lähetamisega seotud kulud;

kõrge esindaja erinõunike ja eriesindajate lähetuskulud;

enne ametisse asumist koolitusele kutsutud konkursi läbinud kandidaatide lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus Euroopa välisteenistuse lähetuste suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta.

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus, 23. märts 2011, millega kehtestatakse Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad.

PEATÜKK 1 5 — TÖÖTAJATE ABISTAMISE MEETMED

1 5 0     Töötajate abistamise meetmed

1 5 0 0   Sotsiaalteenused ja töötajate abistamise meetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

388 000

438 000

136 172,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

meetmed eriti raskes olukorras olevatele ametnikele ja muudele töötajatele abi andmiseks,

töötajatevaheliste sotsiaalsete kontaktide kulud,

tööle jõudmiseks kasutatava ühiskondliku transpordi kulude osaline hüvitamine töötajatele. Meede on mõeldud stiimulina ühiskondliku transpordi kasutamiseks.

Assigneering on ette nähtud puudega inimeste abistamise poliitika raames antava abi katmiseks puudega inimestele, kes on:

teenistuses olevad ametnikud,

teenistuses olevate ametnike abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve raames olemasolevate rahaliste vahendite piires ja pärast seda, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud, hüvitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vajalikud mittemeditsiinilised kulud, mis on tingitud puudest.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 24 ja 76.

1 5 0 1   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

450 000

464 000

509 039,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

meditsiinikeskuste tegevuskulud, lastesõimede tarbe- ja hooldusvahendite ning ravimite kulud, arstliku läbivaatuse ja invaliidsuskomitee ning prillidega seotud kulud,

teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

1 5 0 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

24 914

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate pidaja osutatud teenuste eest makstava tasu katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 5 0 3   Lastesõimed ja lasteaiad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

504 515

504 515

495 594,—

Märkused

Antud assigneering on ette nähtud lasteaia ja muude lastesõimede ning lasteasutuste kulude katmiseks tehtava Euroopa välisteenistuse osamakse katmiseks (tasutakse komisjonile ja/või nõukogule).

Vanemate osamaksudest ja vanemate tööandjateks olevate asutuste osamaksudest laekuvatest tuludest tulenev sihtotstarbeline tulu.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 2

PEAKORTERI HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür ja iga-aastased liisingumaksed

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 616 000

6 616 000

5 901 000

5 901 000

14 142 723,—

14 142 723,—

2 0 0 1

Kinnisvara omandamine

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

2 0 0 2

Sisustus- ja turvalisusega seotud tööd

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

491 000

491 000

200 000

200 000

645 432,—

645 432,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

7 107 000

7 107 000

6 101 000

6 101 000

14 788 155,—

14 788 155,—

2 0 1

Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0

Puhastus- ja hooldustööd

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 152 000

4 152 000

3 444 000

3 444 000

1 857 340,—

1 857 340,—

2 0 1 1

Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 318 000

1 318 000

1 449 000

1 449 000

856 687,—

856 687,—

2 0 1 2

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 101 000

7 101 000

5 379 000

5 379 000

3 979 463,—

3 979 463,—

2 0 1 3

Kindlustus

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

74 500

74 500

72 000

72 000

37 162,—

37 162,—

2 0 1 4

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

170 000

170 000

204 000

204 000

180 300,—

180 300,—

 

Artikkel 2 0 1 — Kogusumma

12 815 500

12 815 500

10 548 000

10 548 000

6 910 952,—

6 910 952,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

19 922 500

19 922 500

16 649 000

16 649 000

21 699 107,—

21 699 107,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 837 000

12 837 000

10 293 000

10 293 000

9 237 651,05

9 237 651,05

Reservid (10 0)

 

 

2 500 000

2 500 000

 

 

 

12 837 000

12 837 000

12 793 000

12 793 000

9 237 651,05

9 237 651,05

2 1 0 1

Turvaline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 845 750

10 845 750

10 432 954

10 432 954

9 151 781,32

9 151 781,32

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

23 682 750

23 682 750

20 725 954

20 725 954

18 389 432,37

18 389 432,37

Reservid (10 0)

 

 

2 500 000

2 500 000

 

 

 

23 682 750

23 682 750

23 225 954

23 225 954

18 389 432,37

18 389 432,37

2 1 1

Mööbel

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

200 000

200 000

370 592

370 592

3 681 134,—

3 681 134,—

2 1 2

Tehniline varustus ja seadmed

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

250 000

250 000

250 000

250 000

166 496,—

166 496,—

2 1 3

Transport

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

300 000

300 000

300 000

300 000

255 572,—

255 572,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

24 432 750

24 432 750

21 646 546

21 646 546

22 492 634,37

22 492 634,37

Reservid (10 0)

 

 

2 500 000

2 500 000

 

 

 

24 432 750

24 432 750

24 146 546

24 146 546

22 492 634,37

22 492 634,37

PEATÜKK 2 2

2 2 0

Konverentsid, kongressid ja koosolekud

2 2 0 0

Kohtumiste, konverentside ja kongresside korraldamine

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

600 000

600 000

1 200 000

1 200 000

495 000,—

495 000,—

2 2 0 1

Ekspertide sõidukulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

100 000

100 000

150 000

150 000

80 000,—

80 000,—

 

Artikkel 2 2 0 — Kogusumma

700 000

700 000

1 350 000

1 350 000

575 000,—

575 000,—

2 2 1

Teave

2 2 1 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

631 500

631 500

580 000

580 000

681 421,81

681 421,81

2 2 1 1

Satelliidifotod

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

500 000

500 000

200 000

200 000

 

 

2 2 1 2

Üldväljaanded

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

105 000

105 000

105 000

105 000

20 489,28

20 489,28

2 2 1 3

Avalik teave ja avalikud üritused

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

150 000

150 000

150 000

150 000

33 867,31

33 867,31

 

Artikkel 2 2 1 — Kogusumma

1 386 500

1 386 500

1 035 000

1 035 000

735 778,40

735 778,40

2 2 2

Tõlketeenused

2 2 2 0

Kirjalik tõlge

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

2 2 2 1

Suuline tõlge

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

690 000

690 000

600 000

600 000

0,—

0,—

 

Artikkel 2 2 2 — Kogusumma

690 000

690 000

600 000

600 000

0,—

0,—

2 2 3

Muud kulud

2 2 3 0

Kontoritarbed

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

326 505

326 505

320 417

320 417

313 355,—

313 355,—

2 2 3 1

Postikulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

100 000

100 000

158 000

158 000

83 802,63

83 802,63

2 2 3 2

Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

100 000

100 000

141 000

141 000

190 912,—

190 912,—

2 2 3 3

Institutsioonidevaheline koostöö

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 650 000

1 650 000

1 650 000

1 650 000

953 233,—

953 233,—

2 2 3 4

Kolimiskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

150 000

150 000

150 000

150 000

118 726,—

118 726,—

2 2 3 5

Finantskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

20 000

20 000

8 000,—

8 000,—

2 2 3 6

Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

43 000

43 000

129 000

129 000

13 213,—

13 213,—

2 2 3 7

Muud tegevuskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 000

10 000

10 000

10 000

8 500,—

8 500,—

2 2 3 8

Konfliktide ennetamine ja vahendusteenused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

500 000

500 000

400 000

500 000

376 988,71

376 988,71

2 2 3 9

Katseprojekt – Euroopa rahuinstituut

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

200 000

200 000

 

 

 

Artikkel 2 2 3 — Kogusumma

2 899 505

2 899 505

3 178 417

3 278 417

2 066 730,34

2 066 730,34

 

PEATÜKK 2 2 — KOGUSUMMA

5 676 005

5 676 005

6 163 417

6 263 417

3 377 508,74

3 377 508,74

 

Jaotis 2 — Kogusumma

50 031 255

50 031 255

44 458 963

44 558 963

47 569 250,11

47 569 250,11

Reservid (10 0)

 

 

2 500 000

2 500 000

 

 

 

50 031 255

50 031 255

46 958 963

47 058 963

47 569 250,11

47 569 250,11

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

PEATÜKK 2 2 —

MUUD TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 2 0 — HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0     Hooned

2 0 0 0   Üür ja iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 616 000

5 901 000

14 142 723,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse poolt kasutatavate hoonete üüri ja maksude ning koosolekuruumide, ladude ja parkimiskohtade üüri rahastamiseks Brüsselis.

See on ette nähtud ka hoonete või hooneosade iga-aastasteks liisingumakseteks vastavalt kehtivatele või ettevalmistatavatele lepingutele.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

2 0 0 1   Kinnisvara omandamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete omandamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 2   Sisustus- ja turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

491 000

200 000

645 432,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde kulude katmiseks, eelkõige:

institutsiooni hoonete kohandamise ja laiendamise kohta tehtavateks uuringuteks,

hoonete sisustustöödeks seoses isikute ja vara füüsilise ja materiaalse turvalisusega,

teenistusruumide sisustamiseks ja ümberkujundamiseks kooskõlas teenistusnõuetega,

teenistusruumide ja tehniliste seadmete kohandamiseks kehtivate töötervishoiu- ja -ohutusnõuete standarditega vastavusse viimise eesmärgil.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

2 0 1     Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 152 000

3 444 000

1 857 340,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

büroode, töökodade ja ladude (kaasa arvatud kardinad, seinakatted, vaibad, ribakardinad jne) puhastamine;

kulunud kardinate, seinakatete ja vaipade väljavahetamine;

värvimine;

mitmesugused hooldustööd;

tehniliste sisseseadete remontimise tööd;

tehnilised seadmed;

mitmesuguste tehniliste sisseseadete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid) hooldamise lepingud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 318 000

1 449 000

856 687,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 101 000

5 379 000

3 979 463,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse poolt kasutatavate hoonete turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

74 500

72 000

37 162,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse poolt kasutatavate hoonete jaoks kindlustusettevõtetega sõlmitud lepingute kohaste maksete rahastamiseks ja neid hooneid külastavaid isikuid hõlmavaks vastutuskindlustuseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 4   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

170 000

204 000

180 300,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega (k.a Cortenbergi ja ER-hoonega) seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollidega jne seotud kulude rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 1 — INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

2 1 0     Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 1 0 0

12 837 000

10 293 000

9 237 651,05

Reservid (10 0)

 

2 500 000

 

Kogusumma

12 837 000

12 793 000

9 237 651,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud üldiste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

arvutisüsteemide ja rakenduste jaoks vajalike seadmete või tarkvara ost või üür,

kulud arvutiteenuseid osutavatelt ettevõtetelt ja konsultatsioonifirmadelt saadud abile ja koolitusele seoses arvutisüsteemide ning rakendustarkvara töö ja arendamisega (kaasa arvatud kasutajatugi),

arvutiseadmete ja süsteemide ning rakendustarkvara teeninduse ja hoolduse kulud,

kommunikatsiooniteenuste pakkujad,

kommunikatsiooni- ja andmeedastuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 1   Turvaline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 845 750

10 432 954

9 151 781,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud turvalise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

turvaliste arvutisüsteemide ja rakenduste jaoks vajalike seadmete või tarkvara ost või üür,

kulud arvutiteenuseid osutavatelt ettevõtetelt ja konsultatsioonifirmadelt saadud abile ja koolitustele seoses arvutisüsteemide ning rakendustarkvara töö ja arendamisega (kaasa arvatud kasutajatugi) ning arvutiseadmete ja süsteemide ning rakendustarkvara teenindusele ja hooldusele,

turvaliste kommunikatsiooniteenuste abonementtasud,

turvalise kommunikatsiooni ja andmete edastamise kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 1     Mööbel

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

200 000

370 592

3 681 134,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

mööbli ja erimööbli ostmine või asendamine,

mööbli üürimine missioonide ajal ja väljaspool Euroopa välisteenistuse ruume toimuvate koosolekute korral,

mööbli hooldus ja remont.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2     Tehniline varustus ja seadmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

250 000

250 000

166 496,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

mitmesuguste, eelkõige arhiveerimise, turvalisuse, konverentsitehnika, sööklate ja hoonetega seotud tehniliste püsi- või teisaldatavate seadmete ja varustuse ostu või väljavahetamise rahastamine;

eelkõige konverentside ja sööklatega seotud tehnilise abi ja järelevalve kulud;

tehnilise varustuse ja seadmete üürimise kulude, samuti nende teeninduse, hoolduse ja remondiga seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 3     Transport

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

300 000

300 000

255 572,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas järgmiste kulude katmiseks:

teenistussõidukite liisimine või soetamine;

autode üürimise kulud, kui ei ole võimalik kasutada Euroopa välisteenistuse käsutuses olevaid transpordivahendeid, eelkõige lähetuste käigus;

ametiautode käitamise ja hooldamise kulud (kütuse, rehvide jms ost).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 2 — MUUD TEGEVUSKULUD

2 2 0     Konverentsid, kongressid ja koosolekud

2 2 0 0   Kohtumiste, konverentside ja kongresside korraldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

600 000

1 200 000

495 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete jaoks mõeldud kulude rahastamiseks:

välisasjade nõukogu mitteametlike kohtumiste ja muude mitteametlike kohtumiste korraldamine,

poliitilise dialoogi korraldamine ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil,

konverentside ja kongresside korraldamine,

sisekoosolekutega seotud kulud, sealhulgas vajaduse korral erijuhtudel serveeritavad söök ja joogid,

institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustuse täitmisest tulenevad kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 1   Ekspertide sõidukulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

150 000

80 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse poolt koosolekutele kutsutud või lähetusse saadetud ekspertide sõidukulude ja päevarahade katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1     Teave

2 2 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

631 500

580 000

681 421,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

kulud seoses juurdepääsuga välistele dokumentide ja statistilistele andmebaasidele, sealhulgas geograafilistele andmetele;

ajalehtede, ajakirjade, nende sisuanalüüse esitavate teenuste ja muude elektrooniliste väljaannete tellimine, assigneering katab samuti kõnealuste väljaannete püsikoopiatena või elektroonilisel kujul taasesitamisest ja ringlusesse laskmisest tulenevad autoriõigusega seotud kulud;

raamatute ja muude trükiste ja/või elektrooniliste väljaannete ost raamatukogu jaoks;

uudisteagentuuride teletaibivastuvõtjate abonementtasud;

raamatute köitmine ja muud väljaannete ning ajakirjade säilitamiseks vajalikud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

2 2 1 1   Satelliidifotod

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

200 000

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse jaoks satelliidifotode hankimise kuludeks eelkõige kriiside ennetamise ja kriisiohje valdkondades.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 2   Üldväljaanded

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

105 000

105 000

20 489,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis tulenevad Euroopa välisteenistuse väljaannete (sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate) koostamisest liikmesriikide ametlikes keeltes, väljaandmisest kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul ja levitamisest.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 3   Avalik teave ja avalikud üritused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

150 000

33 867,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

audiovisuaalteenused avalikkuse teavitamiseks Euroopa Liidu välispoliitikast ja kõrge esindaja tööst;

Euroopa välisteenistuse veebisaidi väljatöötamine ja toimimine;

institutsiooni tegevustega seotud väljaannetest ja avalikest üritustest teavitamise kulud, kaasa arvatud abijuhtimise ja infrastruktuuri kulud;

ÜJKP/ÜVJP valdkonna teavitamiskulud;

mitmesugused teabealase tegevuse ja avalike suhete kulud, sealhulgas reklaammaterjalid.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 2     Tõlketeenused

2 2 2 0   Kirjalik tõlge

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni poolt Euroopa välisteenistusele osutatud kirjaliku tõlke teenuste rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 2 1   Suuline tõlge

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

690 000

600 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni tõlkide poolt Euroopa välisteenistusele osutatud suulise tõlke teenuse rahastamiseks.

See on ette nähtud ka poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt ÜJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral Euroopa välisteenistusele komisjoni tõlkide poolt osutatud teenuste rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 111/2007 suulise tõlkimise kohta Euroopa Ülemkogul, nõukogus ja selle ettevalmistusorganites.

2 2 3     Muud kulud

2 2 3 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

326 505

320 417

313 355,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

paberi soetamine,

valguskoopiad ja teenustasud,

paber ja kontoritarbed (iga päev kasutatavad kontoritarbed),

trükitud materjalid,

kirjade saatmiseks vajalikud tarvikud (ümbrikud, pakkepaber, postifrankeerimismasinad),

dokumentide paljundustöökoja tarvikud (printeritahm, ofsetivormid, filmid ja kemikaalid plaatide valmistamiseks).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 1   Postikulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

158 000

83 802,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud postikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 2   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

141 000

190 912,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud lepingute alusel väljastpoolt kaasatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide uurimuste ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 3   Institutsioonidevaheline koostöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 650 000

1 650 000

953 233,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliseks tegevuseks, nimelt komisjoni osakondade taotletavate Euroopa välisteenistuse töötajaid, hooneid ja tegevust haldavate haldustöötajate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 4   Kolimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

150 000

118 726,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimise ja varustuse transpordiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 5   Finantskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 000

20 000

8 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide finantskulude, sealhulgas pangakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 6   Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

43 000

129 000

13 213,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

võimalikud Euroopa Kohtu, Üldkohtu ja avaliku teenistuse kohtu poolt Euroopa välisteenistuse kanda jäetud kulud ning kohtus Euroopa välisteenistust esindavate lepinguliste juristide kulud;

lepinguliste juristidega konsulteerimise kulud;

kahjutasud, intressid ja kompensatsioonid, mida Euroopa välisteenistus võib olla kohustatud maksma.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 7   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 000

10 000

8 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

konverentsi teenindava personali ja turvatöötajate töörõivaste ning töökodade ja siseteenuste töötajate töövahendite ostu ja töörõivaste parandamise ning hooldamise kulud;

Euroopa välisteenistuse osalemine selliste ühenduste kulude rahastamises, kelle tegevus on otseselt seotud liidu institutsioonide tegevusega;

muud eelnevates rubriikides eraldi määratlemata tegevuskulud;

eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone eest vastutavate julgeolekutöötajate vormirõivaste ja rõivamanuste ostmise kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 8   Konfliktide ennetamine ja vahendusteenused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

500 000

400 000

500 000

376 988,71

376 988,71

Märkused

2011. ja 2012. aastal toimus ettevalmistav tegevus ELi vahendusrühma loomiseks Euroopa välisteenistuse jaoks. Ettevalmistavat tegevust käsitati esimese sammuna selleks, et tugevdada ja pakkuda püsivat toetust vahendusalgatustele, suurendades kõigepealt liidu sisemist suutlikkust, kuid jätmata kõrvale välis- ja lepinguliste ekspertide teadmistest saadavat tuge.

2013. aastal kavatsetakse sellelt eelarverealt rahastada:

vahendus- ja dialoogiprotsessi toetava personali rakendamist;

lepingute sõlmimist sise- ja väliste vahendus- ja dialoogiekspertidega või nende kutsumist, võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja muude organisatsioonide käimasolevat tööd nimekirjade koostamisel;

teabehaldamist, k.a konfliktianalüüs ja saadud kogemuste alased uuringud ja seminarid, parimate tavade ja juhiste väljatöötamine ja avaldamine;

Euroopa välisteenistuse peakorteri, missioonidele saadetud liidu teenistujate ning delegatsioonijuhtide ja nende personali koolitust ja sisemist suutlikkuse suurendamist seoses vahendus- ja dialoogiga seotud ülesannete ning olukorrateadlikkusega.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 9   Katseprojekt – Euroopa rahuinstituut

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

200 000

200 000

 

 

Märkused

Tuginedes liidu 2009. aasta vahendustegevuse ja dialoogialase suutlikkuse tugevdamise kontseptsioonile, on selle katseprojekti eesmärk analüüsida ja uurida, millised võimalused, kulud ja kasu on seotud liidu vajaduste tõhusa täitmisega rahu vahendamisel.

Võttes arvesse juba tehtud ja tehtavaid pingutusi Euroopa rahuinstituudi loomiseks, olemasolevaid uuringuid, sealhulgas Euroopa Parlamendi uuringut, ning ka sel eesmärgil koostatud äriplaane, käsitletaks tasuvusanalüüsis selliseid küsimusi nagu võimalik institutsiooniline ülesehitus, kaasa arvatud kulustruktuurid, juhtimissüsteemid ja rahastamisvajadused.

Katseprojektis tuleks eelkõige uurida võimalusi Euroopa välisteenistuse potentsiaali optimeerimiseks ning selle potentsiaali koostoime tagamiseks Euroopa välisteenistuse siseselt, muude liidu institutsioonidega, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudiga, Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga, liikmesriikide ja nende rahuvahendamisega tegelevate riiklike asutustega ning muude sidusrühmadega.

Euroopa rahuinstituudi eesmärgid peaksid põhinema liidu põhiväärtustel ja-eesmärkidel, nagu need on kindlaks määratud aluslepingutes.

Piiramata katseprojekti tulemusi, peaksid Euroopa rahuinstituudi ülesannete hulka kuuluma nõustamine, teadusuuringud, vahendamine ja mitteametlik diplomaatia, mille eesmärk on ära hoida konflikte ja neid rahumeelselt lahendada; asjaomaste liidu missioonide läbiviimisel ja juhtimisel saadud õppetunnid ja kogutud head tavad; neis valdkondades suuremate akadeemiliste ja teadusringkondade ning valitsusväliste organisatsioonide kaasamine ning avaliku arvamuse mõjutamine. Katseprojekti uuringu raames tuleks eelkõige selgitada, kuidas see võimalik sõltumatu instituut võiks Euroopa välisteenistust ja liidu üldisemat suutlikkust neis valdkondades suurendada ning koos asjaomaste liidu institutsioonidega olemasolevaid ressursse optimeerida.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

JAOTIS 3

DELEGATSIOONID

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Delegatsioonid

3 0 0 0

Koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

106 608 000

97 931 000

85 683 762,51

3 0 0 1

Koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

62 239 106

60 048 000

52 273 950,79

Reservid (10 0)

 

50 000

 

 

62 239 106

60 098 000

52 273 950,79

3 0 0 2

Muud personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

21 407 000

22 808 000

21 125 596,—

Reservid (10 0)

 

702 000

 

 

21 407 000

23 510 000

21 125 596,—

3 0 0 3

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

99 642 000

93 449 000

86 748 766,49

3 0 0 4

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

23 053 000

23 337 000

25 466 820,15

Reservid (10 0)

 

520 000

 

 

23 053 000

23 857 000

25 466 820,15

3 0 0 5

Komisjoni rahaline toetus delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

248 394 814,71

 

Artikkel 3 0 0 — Kogusumma

312 949 106

297 573 000

519 693 710,65

Reservid (10 0)

 

1 272 000

 

 

312 949 106

298 845 000

519 693 710,65

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

312 949 106

297 573 000

519 693 710,65

Reservid (10 0)

 

1 272 000

 

 

312 949 106

298 845 000

519 693 710,65

 

Jaotis 3 — Kogusumma

312 949 106

297 573 000

519 693 710,65

Reservid (10 0)

 

1 272 000

 

 

312 949 106

298 845 000

519 693 710,65

PEATÜKK 3 0 —

DELEGATSIOONID

PEATÜKK 3 0 — DELEGATSIOONID

3 0 0     Delegatsioonid

3 0 0 0   Koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

106 608 000

97 931 000

85 683 762,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ametikohtade loetelus ettenähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate kulude katmiseks:

põhipalgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste tekkimiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused hüvitised ja toetused;

ületunnitöö;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega töötasude suhtes;

kulud, mis tulenevad nende töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Kõnealuse punkti assigneeringute suhtes on kohaldatud 8 % suurust kindlasummalist vähendust.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa välisteenistuse vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning muid finantstingimusi.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsusega vastu võetud puudega inimeste töölevõtmise tegevuseeskiri.

3 0 0 1   Koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 0 0 1

62 239 106

60 048 000

52 273 950,79

Reservid (10 0)

 

50 000

 

Kogusumma

62 239 106

60 098 000

52 273 950,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

kohaliku ja/või lepingulise tööjõu töötasud, ning sotsiaalkindlustusmaksed ja hüvitised, mida peab tasuma tööandja;

tööandja sissemaksed seoses kohaliku personali täiendava sotsiaalkindlustuskattega;

sisseostetud tööjõu või vabakutseliste töötajate teenused.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

3 0 0 2   Muud personaliga seotud kulud

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 0 0 2

21 407 000

22 808 000

21 125 596,—

Reservid (10 0)

 

702 000

 

Kogusumma

21 407 000

23 510 000

21 125 596,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud noorte (ülikooli lõpetanud) ekspertide lähetamisega Euroopa Liidu delegatsioonidesse;

kulud, mis on seotud liikmesriikide või kolmandate riikide noortele diplomaatidele mõeldud seminaride korraldamisega;

kulud, mis on seotud liikmesriikide ametnike lähetamise või ajutise tööle määramisega delegatsioonidesse;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

töötajate ning nende perekonnaliikmete sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumise või töölt lahkumisega, kui sellega kaasneb töökoha muutumine;

kolimiskulud, mis hüvitatakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

muu personaliga seotud mitmesugused kulud ja toetused, sh õigusnõustamine;

ametnike, ajutiste töötajate, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate värbamismenetlusega seotud kulutused, sh avaldamiskulud, sõidu- ja elamiskulud ning katsetele ja vestlusele kutsutud kandidaatide õnnetusjuhtumikindlustus ning rühmaviisiliste värbamiskatsete ning värbamiseelsete terviseuuringute korraldamisega seotud kulud;

delegatsioonidesse paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine, väljavahetamine, ümberkorraldamine ning hooldamine;

kulud, mis on seotud ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate iga-aastaste terviseuuringute ning nende käigus tehtavate analüüside ja katsetega, kulud, mis on seotud meditsiinilise ja hambaravialase nõustamisega, ning kulud, mis tulenevad AIDSiga seotud meetmete rakendamisest töökohal;

kultuuriüritused ning välismaiste ja kohalike töötajate vaheliste ühiskondlike suhete sõlmimisele kaasa aitavad algatused;

kindlasummaline toetus, mida makstakse ametnikele, kelle ametiülesanded toovad kaasa regulaarseid esinduskulusid, ning selliste kulude hüvitamine, mida kannavad volitatud ametnikud komisjoni ja/või Euroopa välisesinduse esindamisel teenistuse huvides ning seoses oma ametiülesannetega (liidu territooriumil asuvate delegatsioonide puhul kaetakse majutuskulud osaliselt kindlasummalisest esindustoetusest);

ametnike ja muude töötajate lähetustega seotud transpordikulud ning lähetuste päevarahad ja kaasnevad täiendavad või erakorralised kulud;

enne ametisse asumist koolitusele kutsutud konkursi läbinud kandidaatidega seotud transpordikulud ja päevarahad;

meditsiinilise evakueerimisega seotud transpordikulud ja päevarahad;

kriisiolukordadest põhjustatud kulud, sealhulgas reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

kulutused üld- ja keelekoolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust;

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatsioonimeetodite, planeerimise, juhtimise, strateegia, kvaliteeditagamise ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

institutsiooni korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -konverentside kavandamise, pidamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad / ettekannete esitajad ning nende sõidu- ja elamiskulud, ning õppematerjalid);

kursuste korraldamise praktiliste ja logistiliste aspektidega seotud kulud, sealhulgas ruumide, transpordi ja seadmete üürimine väljaõppe ning kohalike ja piirkondlike seminaride jaoks, samuti mitmesugused asjaomased kulud, nagu joogid ja suupisted;

konverentsidel ja sümpoosionidel osalemise kulud ning kutse- ja teadusorganisatsioonide liikmemaksud;

väljaannete ja teabe, vastavate internetilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud.

3 0 0 3   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

99 642 000

93 449 000

86 748 766,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate ajutised majutustoetused ja päevarahad,

väljaspool liitu asuvate delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad kontoriruumidena väljaspool liitu asuvad delegatsioonid või väljapoole liitu tööle määratud ametnikud: üür (kaasa arvatud ajutine majutus) ja maksud, kindlustusmaksed, remont ning kapitaalremont, inimeste ja kaupade julgeolekuga seotud korralised kulutused (kodeerimismasinad, seifid, aknatrellid jne);

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad väljaspool liitu asuvad delegatsioonid kontoriruumidena või delegatsioonide töötajad eluruumidena: vee, gaasi, elektrienergia ning kütuse eest makstavad tasud, hooldus- ja parandustööd, teisaldamine, remont ning muud korralised kulutused (tänavate korrashoiu ning prügiveo eest makstavad kohalikud maksud ning tähiste ja viitade ost);

liidu territooriumil asuvate delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

delegatsioonide kontoriruumidena kasutatavate mis tahes hoonete või hooneosade puhul: üür, vee, gaasi, elektrienergia ning kütteenergia eest makstavad tasud, kindlustusmaksed, hooldus- ja parandustööd, remont ja kapitaalremont, julgeolekukulud, eelkõige valvelepingud, kustutite üürimine ja täitmine, tuletõrjevarustuse ostmine ja hooldus ning tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamine, kohustuslike kontrollimistega seotud kulud jne;

ametnike kasutuses olevate hoonete ja hooneosade puhul: eluasemete turvalisusega seotud kulude hüvitamine;

ehituskruntide ja hoonete soetamise (ostmine või liisimine) või kontori- või eluruumide ehitamisega seotud kulud, sh esialgsete uuringute eest makstavad ning muud mitmesugused tasud.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

3 0 0 4   Muud halduskulud

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 0 0 4

23 053 000

23 337 000

25 466 820,15

Reservid (10 0)

 

520 000

 

Kogusumma

23 053 000

23 857 000

25 466 820,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

mööbli ja seadmete, eelkõige audiovisuaal-, arhiivi-, trüki-, raamatukogu-, suulise tõlke ning eriotstarbeliste kontoritarvete (koopiamasinad, skanner-printerid, faksimasinad jne) ost, üürimine, liisimine, hooldus ning remont ning selliste seadmete kohta käiva dokumentatsiooni ja nendega seotud tarvikute soetamine;

tehnilise varustuse, nagu generaatorite, kliimaseadmete jne ost, hooldus ja remont ning varustuse paigaldamine delegatsioonide üldkasutatavatesse ruumidesse;

sõidukite, sh tööriistade ost, asendamine, üürimine, liisimine, hooldus ja remont;

sõidukite kindlustusmaksed;

raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost ning ajakohastamine, ajalehtede, ajakirjade ning erinevate väljaannete abonementtasud, köitmiskulud ning muud perioodikaväljaannete säilitamisega seotud kulud;

uudisteagentuuridele tehtud tellimuste kulud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning paljundustarvikute ost ning trükiteenuste ostmine institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt;

seadmete transport ja tollivormistus, portjeede, autojuhtide jne vormirõivaste ost ja puhastamine, eri tüüpi kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu), sisekoosolekutega seotud kulud (joogid ning erijuhtudel serveeritav söök);

delegatsioonide haldustegevusega seotud uuringud, analüüsid ja konsultatsioonid ning muud tegevuskulud, mida ei ole konkreetselt kirjendatud käesoleva artikli teistesse punktidesse;

posti, raportite ja publikatsioonide ning postipakkide ja muude õhu-, maa-, mere- või raudteetranspordiga saadetud pakkide postikulud ja kättetoimetamise kulud;

diplomaatilise postiga seotud kulud;

igasugused kulud, mis on seotud ametnike kasutusse antud eluruumide mööbli ja sisseseadega;

tekstitöötlusseadmete (arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide) ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

allhanke korras osutatavad teenused, nt infotehnoloogiasüsteemide väljatöötamine, hooldus ja tugi delegatsioonides;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete, nt printerite ja skännerite ost, üürimine ja liisimine;

telefonikeskjaamade ja vahetusjaamade ning andmeedastusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

kaabel- või raadioside (telefon, telegraaf, teleks, faks) abonementmaksud ja püsikulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ost;

kõnealuste seadmete paigaldamise, konfigureerimise, hoolduse, tugisüsteemide, abiteenuste, dokumentatsiooni ja tarvikutega seotud kulud;

eriolukordade puhul delegatsioonides läbi viidavate aktiivsete julgeolekuoperatsioonidega seotud kulud;

kõik finantskulud, eelkõige pangakulud;

kohandused avansikontode puhul, kui volitatud eelarvevahendite käsutaja on võtnud kõik olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, kuid sellest hoolimata ei ole võimalik kohandustest tulenevat kulu kanda muule eelarvereale;

kohandused olukordades, mil nõue tühistatakse täielikult või osaliselt pärast seda, kui see on tuluna raamatupidamisarvestusse kirjendatud (eelkõige tasaarvestamisel võlaga);

kohandused juhtudel, kui käibemaks on maksmata ja seda ei ole enam võimalik kanda samale reale, kust kanti põhikulud;

eespool nimetatud juhtudel saadavatele intressidele, kui neid ei saa kanda mõnele teisele eelarvereale.

Punkt hõlmab vajaduse korral ka assigneeringut, millega kaetakse sellise panga likvideerimise või tegevuse lõpetamisega kaasnev kahjum, kus komisjonil on avansikontod.

Punktist võib rahastada delegatsioonides liikmesriikidega, eelkõige kriisiolukorras tehtava kohaliku koostöö käigus tekkivaid kulusid.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2010/427/EL, 26. juuli 2010, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30), eelkõige selle artikli 5 lõige 10.

3 0 0 5   Komisjoni rahaline toetus delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

248 394 814,71

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse kogu komisjoni ja Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse delegatsioonide nende kulude rahastamist, mis tulenevad komisjoni personali kohalolekust delegatsioonides, täiendavate assigneeringute tegemiseks.

Assigneering on ette nähtud komisjoni personali, sealhulgas Euroopa Arengufondist rahastatava komisjoni personali järgmiste kulude katmiseks väljaspool liitu asuvates Euroopa Liidu delegatsioonides ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvates Euroopa Liidu delegatsioonides:

kohapealt värvatud töötajate (ja sisseostetud tööjõu) töötasud ja nendega seotud kulud;

osa nimetatud personaliga seotud kuludest, mis kaetakse punktidest 3 0 0 0 (koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused), 3 0 0 1 (koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused), 3 0 0 2 (muud personaliga seotud kulud), 3 0 0 3 (hooned ja nendega seotud kulud) ja 3 0 0 4 (muud halduskulud).

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 250 miljonit eurot.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

3 772 000

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

3 772 000

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

3 772 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

508 762 493

488 676 425

702 032 479,11

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 — MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

3 772 000

0,—

Märkused

Selle peatüki assigneeringud on määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

PEATÜKK 10 1 — ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis tulenevad eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarvelistest otsustest (kulude suurust ei ole võimalik hinnata).

PERSONAL

Jagu X – Euroopa välisteenistus

Tegevusüksus ja palgaaste

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Üleviimiseks Euroopa välisteenistusse

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

12

 

12

 

AD 15

38

 

38

 

AD 14

119

 

108

1

AD 13

198

 

207

1

AD 12

185

 

185

 

AD 11

69

 

69

 

AD 10

78

 

78

 

AD 9

82

 

82

 

AD 8

44

 

39

 

AD 7

56

 

56

 

AD 6

36

 

36

 

AD 5

33

 

28

 

AD kokku

950

0

938

2

AST 11

31

 

31

 

AST 10

27

 

27

 

AST 9

51

 

51

 

AST 8

57

1

62

1

AST 7

102

 

102

 

AST 6

112

 

112

 

AST 5

120

 

125

 

AST 4

58

 

58

 

AST 3

55

 

55

 

AST 2

68

 

68

 

AST 1

38

 

38

 

AST kokku

719

1

729

1

Kõik kokku

1 669  (85)

1

1 667  (86)

3

Töötajaid kokku

1 670

1 670


(1)  Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2012. aasta eelarvele (ELT L 56, 29.2.2012, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1 kuni 6/2012.

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(3)  Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2012. aasta eelarvele (ELT L 56, 29.2.2012, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1 kuni 6/2012.

(4)  2013. aasta eelarve omavahendid määratakse kindlaks 21. mail 2012 ühenduste omavahendite nõuandekomitee 154. koosolekul vastu võetud eelarveprognooside alusel.

(5)  Euroopa Liigu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(6)  Kasutatav arvestusbaas ei ületa 50 % kogurahvatulust.

(7)  Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

(8)  Määra arvutamine: (97 502 871 823) / (133 776 994 000) = 0,728846335289908.

(9)  Ümardatud protsendimäärad.

(10)  Laienemisega seotud kulude summa koosneb järgmisest: i) 2003. aasta assigneeringutest kümnele uuele liikmesriigile (kes ühinesid liiduga 1. mail 2004) tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2004.–2011. aasta SKP deflaatoriga, ning 2006. aasta assigneeringutest Bulgaariale ja Rumeeniale tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2007.–2011. (5a) aasta SKP deflaatoriga, ja ii) nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulust, välja arvatud põllumajanduse otsesed maksed, turuga seotud kulud ja EAGGFi (5b) tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid ei hüvitataks ka pärast ühinemist.

(11)  „Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKT/kogurahvatulu põhiste omavahendite kasutuselevõtt.

(12)  See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 protsendilt 25 protsendile traditsiooniliste omavahendite protsendimäär, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

(13)  p.m. (omavahendid + muud tulud = kogutulu = kogukulu); (131 288 020 848 + 1 548 967 007 = 132 836 987 855 = 132 836 987 855).

(14)  Omavahendite kogusumma protsendina kogurahvatulust: (131 288 020 848) / (13 377 699 400 000) = 0,98 %; omavahendite kogusumma ülemmäär protsendina kogurahvatulust: 1,23 %.

(15)  Assigneeringud hõlmavad kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 (üür), 2 0 0 1 (iga-aastased rendimaksed) ja 2 0 0 3 (kinnisvara soetamine).

(16)  Assigneeringud hõlmavad kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 (üür), 2 0 0 1 (iga-aastased rendimaksed) ja 2 0 0 3 (kinnisvara soetamine).

(17)  31. detsembri 2008. aasta raamatupidamise aruande kuupäevaga esitatud arvestuslik netoväärtus.

(18)  Assigneering hõlmab kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 ja 3 1 0 0 (üür).

(19)  Assigneering hõlmab kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 ja 3 1 0 0 (üür).

(20)  31. detsembri 2008. aasta raamatupidamise aruande kuupäevaga esitatud arvestuslik netoväärtus.

(21)  Hõlmab komisjoni toetust liidu delegatsioonidele ja teadusuuringute poliitikavaldkonna haldusinfrastruktuuriga seotud kulusid.

(22)  Esialgsed summad. Lõplikud summad kajastatakse 2012. aasta raamatupidamise aruannetes.

(23)  Komisjoni toetus liidu delegatsioonidele.

(24)  Kapitalirendi lepingute esemeks olevate kõrvalhoonete A, B ja C ning uue kohtupalee hoonetekompleksi (renoveeritud vana kohtupalee, ringhoone, kaks torni ja ühendav galerii) arvestuslik puhasväärtus, mis on kantud finantsaruannetesse 31. detsembril 2010.

(25)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega. 31. detsembril 2010 bilanssi kantud netoväärtus.

(26)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega. 31. detsembril 2010 bilanssi kantud netoväärtus.

(27)  Olukord 31. detsembril 2011. Liidu delegatsioonide hooned anti Euroopa välisteenistuse kasutusse 1. jaanuaril 2011.

(28)  Olukord 31. detsembril 2011. Liidu delegatsioonide hooned anti Euroopa välisteenistuse kasutusse 1. jaanuaril 2011.

(29)  Esialgsed summad. Lõplikud summad kajastatakse 2012. aasta raamatupidamise aruannetes.

(30)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(31)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(32)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(33)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(34)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega (endine Marie de Bourgogne).

(35)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(36)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(37)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(38)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(39)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(40)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(41)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega (osa hoonest kasutab Euroopa Pettustevastane Amet).

(42)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(43)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(44)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(45)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(46)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(47)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(48)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(49)  Üürimine/ost.

(50)  Liidu delegatsioonide hooned anti Euroopa välisteenistuse kasutusse 1. jaanuaril 2011.

(51)  Välisteenistuse hoonete alla kuuluvad 30 büroohoonet, 28 delegatsioonide juhtide residentsi, 25 ametnike residentsi, üks parkimiskoht ja kaks maatükki.

(52)  Olukord 31. detsembril 2011. Liidu delegatsioonide hooned anti Euroopa välisteenistuse kasutusse 1. jaanuaril 2011.

(53)  Nendest viis personaalset edutamist (kolm astmelt AD 14 astmele AD 15, üks astmelt AST 10 astmele AST 11 ning üks astmelt AST 4 astmele AST 5), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.

(54)  Institutsiooni huvides mujale lähetatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu töötajate koguarvus.

(55)  Üks AD 5 ja neli AST 3 ametikohta (tööalane koolitus), kaks AD 5 ja kaks AST 1 ametikohta (tõlkimine) on kantud ametikohtade loetelu reservi ilma assigneeringuteta.

(56)  Nendest viis personaalset edutamist (kolm astmelt AD 14 astmele AD 15, üks astmelt AST 10 astmele AST 11 ning üks astmelt AST 4 astmele AST 5), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.

(57)  Institutsiooni huvides mujale lähetatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu töötajate koguarvus.

(58)  Üks AD 5 ja neli AST 3 ametikohta (tööalane koolitus), kaks AD 5 ja kaks AST 1 ametikohta (tõlkimine) on kantud ametikohtade loetelu reservi ilma assigneeringuteta.

(59)  Millest neli ad personam palgaastmel AD 16.

(60)  Millest neli ad personam palgaastmel AD 15.

(61)  Millest neli ad personam palgaastmel AD 16.

(62)  Millest seitse ad personam palgaastmel AD 15.

(63)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(64)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(65)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(66)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(67)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 14.

(68)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 14.

(69)  Ilma assigneeringute eraldiseta ei hõlma ettenägematute kulude reservi seoses nende ametnikega, kes on lähetatud Euroopa Liidu Kohtu, Üldkohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu liikmete juurde (6 AD 12, 12 AD 11, 18 AD 10, 9 AD 7, 11 AST 6, 17 AST 5, 21 AST 4, 8 AST 3).

(70)  Ilma assigneeringute eraldiseta ei hõlma ettenägematute kulude reservi seoses nende ametnikega, kes on lähetatud Euroopa Liidu Kohtu, Üldkohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu liikmete juurde (6 AD 12, 12 AD 11, 18 AD 10, 9 AD 7, 11 AST 6, 17 AST 5, 21 AST 4, 8 AST 3).

(71)  Osalise tööajaga täidetavaid ametikohti võib kompenseerida, võttes igas kategoorias selle tagajärjel vabanenud ametikohtadele tööle muid teenistujaid.

(72)  Ei hõlma Euroopa Kohtu põhikirja muutmisega seotud ametikohti (kohtunike arvu suurenemine): ajutised ametikohad 12 kohtuniku kabinettide jaoks – 7 ametikohta palgaastmel AD 14, 11 ametikohta palgaastmel AD 12, 12 ametikohta palgaastmel AD 11, 6 ametikohta palgaastmel AD 10, 12 ametikohta palgaastmel AST 4 ja 12 ametikohta palgaastmel AST 3; alalised ametikohad Üldkohtu kantselei jaoks: kolm AD 9, üks AD 5, ühe AST 2 ametikoha muutmine üheks ametikohaks palgaastmel AD 5, ühe AST 1 ametikoha muutmine üheks ametikohaks palgaastmel AD 5 ja kuue AST 1 ametikoha muutmine kuueks ametikohaks palgaastmel AST 3.

(73)  Osalise tööajaga täidetavaid ametikohti võib kompenseerida, võttes igas kategoorias selle tagajärjel vabanenud ametikohtadele tööle muid teenistujaid.

(74)  Liikmete kabinettidele eraldatud ametikohtade täitmisel järgitakse samu palgaastmekriteeriume, mis kehtisid enne 1. maid 2004.

(75)  Millest üks AD15 ad personam.

(76)  Millest üks AD14 ad personam..

(77)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 47 punkt 1 2011. aasta aprillis muudetud kujul.

(78)  Järgmisele palgaastmele üleviimine 2012. aastal + nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 47 punkt 1 2012. aasta jaanuaris muudetud kujul.

(79)  Järgmisele palgaastmele üleviimine 2013. aastal.

(80)  Horvaatia ühinemine (alates 2013. aasta juulist).

(81)  9 ametikoha kaotamine.

(82)  Ei sisalda liikmete kabinettides lähetuses töötavate ametnike assigneeringuteta erireservi (1 AD14, 2 AD13, 5 AD12, 5 AD11, 12 AD10, 2 AD9, 6 AD8, 1 AD6, 1 AST11, 1 AST10, 1 AST9, 1 AST8, 4 AST7, 10 AST6, 8 AST5, 9 AST4, 4 AST3, 2 AST2 ja 3 AST1).

(83)  Teatud ametikohtade osalise tööajaga töötavate töötajatega täitmise mõju võib kompenseerida täiendavate töötajate töölevõtmisega, tehes seda vastavalt igas tegevusüksuses vabanevate ametikohtade arvule.

(84)  Teatud ametikohtade osalise tööajaga töötavate töötajatega täitmise mõju võib kompenseerida täiendavate töötajate töölevõtmisega, tehes seda vastavalt igas tegevusüksuses vabanevate ametikohtade arvule.

(85)  Millest kuus ad personam edutamist: kaks palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha, kolm palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ametikoha ja üks palgaastme AD 13 ametnik saab AD 14 ametikoha.

(86)  Millest kuus ad personam edutamist: kaks palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha; kolm palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ametikoha; üks palgaastme AD 13 ametnik saab AD 14 ametikoha.


Top

8.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 66/1


III JAGU: KOMISJON

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

Tulud

— Jaotis 4:

Tulud, mis pärinevad institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5:

Institutsiooni haldustegevusest saadav tulu

— Jaotis 6:

Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 7:

Viivisintressid ja trahvid

— Jaotis 8:

Laenutehingud

— Jaotis 9:

Mitmesugused tulud

ASSIGNEERINGUTE (2013 JA 2012) JA TÄITUMISTE (2011) KOKKUVÕTE

— Jaotis XX:

Halduskulud poliitikavaldkondade kaupa

— Peatükk XX 01:

Halduskulud poliitikavaldkondade kaupa

— Jaotis 01:

Majandus- ja rahandusvaldkond

— Peatükk 01 01:

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 01 02:

Majandus- ja rahaliit

— Peatükk 01 03:

Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

— Peatükk 01 04:

Finantstehingud ja rahastamisvahendid

— Jaotis 02:

Ettevõtlus

— Peatükk 02 01:

Ettevõtluse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 02 02:

Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, uuendustegevus ja ettevõtlus

— Peatükk 02 03:

Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted

— Peatükk 02 04:

Koostöö — Turvalisus ja Kosmos

— Peatükk 02 05:

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (Egnos ja Galileo)

— Jaotis 03:

Konkurents

— Peatükk 03 01:

Konkurentsi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 03 03:

Kartellidevastane võitlus ja turu liberaliseerimine

— Jaotis 04:

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

— Peatükk 04 01:

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 04 02:

Euroopa Sotsiaalfond

— Peatükk 04 03:

Töötamine Euroopas — Sotsiaalne dialoog ja liikuvus

— Peatükk 04 04:

Tööhõive, sotsiaalne solidaarsus ja sooline võrdõiguslikkus

— Peatükk 04 05:

Globaliseerumisega kohanemise Euroopa fond (EGF)

— Peatükk 04 06:

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) — Inimressursside arendamine

— Jaotis 05:

Põllumajandus ja maaelu arendamine

— Peatükk 05 01:

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 05 02:

Sekkumised põllumajandusturgudel

— Peatükk 05 03:

Otsetoetused

— Peatükk 05 04:

Maaelu arendamine

— Peatükk 05 05:

Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelsed meetmed

— Peatükk 05 06:

Põllumajandus- ja maaelu arendamise poliitika rahvusvahelised küsimused

— Peatükk 05 07:

Põllumajanduskulude audit

— Peatükk 05 08:

Põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikavaldkonna poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Jaotis 06:

Liikuvus ja transport

— Peatükk 06 01:

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 06 02:

Sise-, õhu- ja meretransport

— Peatükk 06 03:

Üleeuroopalised võrgud

— Peatükk 06 06:

Transpordialased teadusuuringud

— Jaotis 07:

Keskkond ja kliimameetmed

— Peatükk 07 01:

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 07 02:

Ülemaailmsed keskkonnaküsimused ja kliimameetmed

— Peatükk 07 03:

Liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine

— Peatükk 07 12:

Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine

— Peatükk 07 13:

Kliimameetmete süvalaiendamine ja innovatsioon

— Jaotis 08:

Teadusuuringud

— Peatükk 08 01:

Teadusuuringute poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 08 02:

Koostöö — Tervis

— Peatükk 08 03:

Koostöö — Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

— Peatükk 08 04:

Koostöö — Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

— Peatükk 08 05:

Koostöö — Energeetika

— Peatükk 08 06:

Koostöö — Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

— Peatükk 08 07:

Koostöö — Transport (kaasa arvatud lennundus)

— Peatükk 08 08:

Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

— Peatükk 08 09:

Koostöö — Riskijagamisrahastu

— Peatükk 08 10:

Ideed

— Peatükk 08 12:

Võimekus — Teadusuuringute infrastruktuurid

— Peatükk 08 13:

Võimekus — Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

— Peatükk 08 14:

Võimekus — Teadmiste piirkonnad

— Peatükk 08 15:

Võimekus — Teadusuuringute potentsiaal

— Peatükk 08 16:

Võimekus — Teadus ühiskonnas

— Peatükk 08 17:

Võimekus — Rahvusvaheline koostöö

— Peatükk 08 18:

Võimekus — Riskijagamisrahastu

— Peatükk 08 19:

Võimekus — Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

— Peatükk 08 20:

Euratom — Termotuumaenergeetika

— Peatükk 08 21:

Euratom — Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

— Peatükk 08 22:

Varasemate raamprogrammide ja muu tegevuse lõpuleviimine

— Peatükk 08 23:

Söe ja terase teadusfondi uurimisprogramm

— Jaotis 09:

Sidevõrgud, edastatav sisu ja sidetehnoloogia

— Peatükk 09 01:

Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 09 02:

Digitaalse tegevuskava õigusraamistik

— Peatükk 09 03:

Info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtmine

— Peatükk 09 04:

Koostöö — Info- ja sidetehnoloogiad

— Peatükk 09 05:

Võimekus — Teadusuuringute infrastruktuurid

— Jaotis 10:

Otsene teadustegevus

— Peatükk 10 01:

Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 10 02:

Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – Seitsmes raamprogramm (2007–2013) — EL

— Peatükk 10 03:

Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud — Seitsmes raamprogramm (2007–2011 ja 2012–2013) — Euratom

— Peatükk 10 04:

Varasemate raamprogrammide ja muu tegevuse lõpuleviimine

— Peatükk 10 05:

Teadusuuringute ühiskeskuse poolt Euratomi asutamislepingu alusel läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevad varasemad kohustused

— Jaotis 11:

Merendus ja kalandus

— Peatükk 11 01:

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 11 02:

Kalandusturud

— Peatükk 11 03:

Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

— Peatükk 11 04:

Ühise kalanduspoliitika juhtimine

— Peatükk 11 06:

Euroopa Kalandusfond (EFF)

— Peatükk 11 07:

Vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine

— Peatükk 11 08:

Ühise kalanduspoliitika järelevalve ja täitemeetmed

— Peatükk 11 09:

Merenduspoliitika

— Jaotis 12:

Siseturg

— Peatükk 12 01:

Siseturu poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 12 02:

Siseturu poliitika

— Peatükk 12 04:

Kapitali vaba liikumine, äriühinguõigus ja hea ühingujuhtimise tava

— Jaotis 13:

Regionaalpoliitika

— Peatükk 13 01:

Regionaalpoliitika valdkonna halduskulud

— Peatükk 13 03:

Euroopa Regionaalarengu Fond ja muud piirkondlikud meetmed

— Peatükk 13 04:

Ühtekuuluvusfond

— Peatükk 13 05:

Struktuuripoliitikaga seotud ühinemiseelne tegevus

— Peatükk 13 06:

Solidaarsusfond

— Jaotis 14:

Maksukorraldus ja tolliliit

— Peatükk 14 01:

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 14 02:

Maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 14 03:

Maksukorralduse ja tollipoliitika rahvusvahelised aspektid

— Peatükk 14 04:

Tollipoliitika

— Peatükk 14 05:

Maksukorralduspoliitika

— Jaotis 15:

Haridus ja kultuur

— Peatükk 15 01:

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 15 02:

Elukestev õpe, kaasa arvatud mitmekeelsus

— Peatükk 15 04:

Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna koostöö arendamine Euroopas

— Peatükk 15 05:

Noorsoo- ja spordialase koostöö ergutamine ja edendamine

— Peatükk 15 07:

Inimesed — Teadlaste liikuvuse programm

— Jaotis 16:

Teabevahetus

— Peatükk 16 01:

Teabevahetuse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 16 02:

Teabevahetus ja meedia

— Peatükk 16 03:

Kohaliku tasandi teabevahetus

— Peatükk 16 04:

Analüüsi- ja teabevahetusvahendid

— Peatükk 16 05:

Euroopa kodakondsuse edendamine

— Jaotis 17:

Tervise- ja tarbijakaitse

— Peatükk 17 01:

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 17 02:

Tarbijapoliitika

— Peatükk 17 03:

Rahvatervis

— Peatükk 17 04:

Toidu- ja söödaohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis

— Jaotis 18:

Siseasjad

— Peatükk 18 01:

Siseasjade poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 18 02:

Solidaarsus — Välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

— Peatükk 18 03:

Rändevood — Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika

— Peatükk 18 05:

Turvalisus ja vabaduste kaitse

— Peatükk 18 08:

Poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Jaotis 19:

Välissuhted

— Peatükk 19 01:

Välissuhete poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 19 02:

Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

— Peatükk 19 03:

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

— Peatükk 19 04:

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

— Peatükk 19 05:

Suhted ja koostöö kolmandate tööstusriikidega

— Peatükk 19 06:

Kriisidele reageerimine ja ülemaailmsed ohud julgeolekule

— Peatükk 19 08:

Euroopa naabruspoliitika ja suhted venemaaga

— Peatükk 19 09:

Suhted Ladina-Ameerikaga

— Peatükk 19 10:

Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikidega (Iraak, Iraan ja Jeemen)

— Peatükk 19 11:

Välissuhete poliitikavaldkonna poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 19 49:

21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse alusel ellu viidud programmide halduskorralduskulud

— Jaotis 20:

Kaubandus

— Peatükk 20 01:

Kaubanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 20 02:

Kaubanduspoliitika

— Jaotis 21:

Areng ja suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega

— Peatükk 21 01:

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” halduskulud

— Peatükk 21 02:

Toiduainetega kindlustamine

— Peatükk 21 03:

Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

— Peatükk 21 04:

Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

— Peatükk 21 05:

Inim- ja sotsiaalareng

— Peatükk 21 06:

Piirkondlik koostöö Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega

— Peatükk 21 07:

Arengukoostöö meetmed ja ühekordsed programmid

— Peatükk 21 08:

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 21 49:

21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse alusel ellu viidud programmide halduskorralduskulud

— Jaotis 22:

Laienemine

— Peatükk 22 01:

Laienemise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 22 02:

Laienemisprotsess ja -strateegia

— Jaotis 23:

Humanitaarabi

— Peatükk 23 01:

Humanitaarabi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 23 02:

Humanitaarabi, kaasa arvatud abi kodukohast lahkuma sunnitud isikutele, toiduabi ja valmisolek suurõnnetusteks

— Peatükk 23 03:

Kodanikukaitse rahastamisvahend

— Jaotis 24:

Pettustevastane võitlus

— Peatükk 24 01:

Pettustevastase võitluse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 24 02:

Pettustevastane võitlus

— Jaotis 25:

Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

— Peatükk 25 01:

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 25 02:

Suhted kodanikuühiskonnaga, avatus ja teave

— Jaotis 26:

Komisjoni haldus

— Peatükk 26 01:

Komisjoni halduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 26 02:

Multimeediatoodang

— Peatükk 26 03:

Teenuste osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele

— Jaotis 27:

Eelarve

— Peatükk 27 01:

Eelarve poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 27 02:

Eelarve täitmine, järelevalve ja kinnitamine

— Jaotis 28:

Audit

— Peatükk 28 01:

Auditi poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 29:

Statistika

— Peatükk 29 01:

Statistika poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 29 02:

Statistilise teabe koostamine

— Jaotis 30:

Pensionid ja nendega seotud kulud

— Peatükk 30 01:

Pensionide ja nendega seotud kulude poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 31:

Keeletalitused

— Peatükk 31 01:

Keeletalituste poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 32:

Energeetika

— Peatükk 32 01:

Energeetika poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 32 03:

Üleeuroopalised võrgud

— Peatükk 32 04:

Tavapärased ja taastuvad energiaallikad

— Peatükk 32 05:

Tuumaenergia

— Peatükk 32 06:

Energiaalane uurimistegevus

— Jaotis 33:

Õigusküsimused

— Peatükk 33 01:

Õigusküsimuste poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 33 02:

Põhiõigused ja kodakondsus

— Peatükk 33 03:

Kriminaal- ja tsiviilõigus

— Peatükk 33 04:

Uimastiennetus- ja teavitustegevus

— Peatükk 33 05:

Poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 33 06:

Võrdõiguslikkus

— Jaotis 40:

Reservid

— Peatükk 40 01:

Halduskulude reservid

— Peatükk 40 02:

Finantssekkumiste reservid

— Peatükk 40 03:

Negatiivreserv

Lisad

— Euroopa Majanduspiirkond

— Kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani võimalikele kandidaatriikidele avatud eelarverubriikide loetelu

— Laenutehingud — Liidu eelarve raames tagatud laenutehingud (suunisena)

— Väljaannete talitus

— Tulud

— Kulud

— Euroopa Pettustevastane Amet

— Tulud

— Kulud

— Euroopa Personalivaliku Amet

— Tulud

— Kulud

— Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

— Tulud

— Kulud

— Infrastruktuuri- ja logistikaamet – Brüssel

— Tulud

— Kulud

— Infrastruktuuri- ja logistikaamet – Luxembourg

— Tulud

— Kulud

— Personal

TULUDE KALKULATSIOON

JAOTIS 4

TULUD, MIS PÄRINEVAD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasu ja toetuste maksustamisest

492 377 193

482 956 362

452 786 252,13

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

43 893,65

4 0 4

Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasult makstavast erimaksust

28 787 102

46 545 044

43 142 931,13

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

521 164 295

529 501 406

495 973 076,91

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

327 351 713

330 761 736

317 395 535,70

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

89 171 361

104 666 000

40 678 870,58

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

100 000

100 000

107 145,68

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

416 623 074

435 527 736

358 181 551,96

PEATÜKK 4 2

4 2 0

Detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

19 060 344

21 575 132

24 371 335,12

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

19 060 344

21 575 132

24 371 335,12

 

Jaotis 4 — Kogusumma

956 847 713

986 604 274

878 525 963,99

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 2 —

MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

4 0 0     Laekumised ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasu ja toetuste maksustamisest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

492 377 193

482 956 362

452 786 252,13

Märkused

Artikkel hõlmab kõiki makse, mis peetakse kinni palgast, töötasust ja muud tüüpi rahalistest tasudest, v.a hüvitised ja peretoetused, mida makstakse pensioni saavatele isikutele ning komisjoni liikmetele, ametnikele ning muudele teenistujatele ja isikutele, kes saavad teenistuse lõpetamise hüvitisi, millele on osutatud iga kulude eelarvestuse jaotise peatükis 01.

Prognoositav tulu hõlmab ka Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi summasid.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

4 0 3     Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast ajutisest maksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

43 893,65

Märkused

Ajutist maksu käsitlevad sätted kehtisid 30. juunini 2003. Seepärast hõlmab kõnealune eelarverida komisjoni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstud ajutiste maksude jääkidest tulenevaid tulusid.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

4 0 4     Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasult makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

28 787 102

46 545 044

43 142 931,13

Märkused

Artikkel on mõeldud personalieeskirjade artikli 66 kohase ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstava erimaksu laekumise kajastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

327 351 713

330 761 736

317 395 535,70

Märkused

Artikkel kajastab töötajate sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

4 1 1     Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

89 171 361

104 666 000

40 678 870,58

Märkused

Artikkel kajastab ametnike varasemate ametikohtade pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtuse või kindlasummalise tagasiostmisväärtuse makseid liidu eelarvesse.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

4 1 2     Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

100 000

100 000

107 145,68

Märkused

Isiklikel põhjustel puhkust võtvad ametnikud või muud teenistujad võivad jätkata pensioniõiguste omandamist tingimusel, et nad kannavad ka tööandja osamaksete kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 2 — MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 0     Detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

19 060 344

21 575 132

24 371 335,12

Märkused

Artikkel hõlmab detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tehtavaid tööandja osamakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist (kaubatarned)

5 0 0 0

Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

33 657,70

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

175,—

5 0 0 2

Laekumised kaubatarnetest teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

4 252 274,94

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

4 286 107,64

5 0 1

Laekumised kinnisvara müügist

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 002 391,38

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

5 288 499,02

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised mööbli ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

15 582 138,45

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

372 532,49

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

15 954 670,94

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

15 954 670,94

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt

400 000

10 000 000

3 297 847,68

5 2 1

Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile ülekantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

10 000 000

15 000 000

11 455 376,72

5 2 2

Eelfinantseeringutelt laekuvad intressid

40 000 000

40 000 000

40 436 396,93

5 2 3

Usalduskontodelt saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 862 776,66

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

50 400 000

65 000 000

58 052 397,99

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

12 321 005,42

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

315 240,06

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

12 636 245,48

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

9 657 656,95

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 2

Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

134 147 611,32

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

143 805 268,27

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üüriga seoses tehtud maksetest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

17 268,69

5 8 1

Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

291 559,82

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

308 828,51

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu haldustegevusest laekuv tulu

2 000 000

2 000 000

4 211 275,78

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

2 000 000

2 000 000

4 211 275,78

 

Jaotis 5 — Kogusumma

52 400 000

67 000 000

240 257 185,99

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (KAUBATARNED) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULU

PEATÜKK 5 2 —

TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU

PEATÜKK 5 5 —

TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 — LAEKUMISED VALLASVARA (KAUBATARNED) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0     Laekumised vallasvara müügist (kaubatarned)

5 0 0 0   Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

33 657,70

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonile kuuluvate sõidukite müügist või vahetusväärtusest saadud tulud. Siia kantakse ka laekumised selliste sõidukite müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende raamatupidamislik väärtus on täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktide a ja b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

175,—

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukid) müügist või vahetusväärtusest saadud tulud. Siia kantakse ka laekumised selliste vahendite, sisseseade, materjali ning teaduslike ja tehniliste seadmete müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende raamatupidamislik väärtus on täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktide a ja b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Laekumised kaubatarnetest teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

4 252 274,94

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 1     Laekumised kinnisvara müügist

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse institutsioonile kuuluva kinnisvara müügist saadud tulud.

5 0 2     Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 002 391,38

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel.

PEATÜKK 5 1 — ÜÜRITULU

5 1 0     Laekumised mööbli ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1     Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

15 582 138,45

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

372 532,49

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 — TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU

5 2 0     Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

400 000

10 000 000

3 297 847,68

Märkused

Selle tulu puhul on tegemist ainult pangaintressidega, mida makstakse komisjoni jooksvatele kontodele.

5 2 1     Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile ülekantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

10 000 000

15 000 000

11 455 376,72

Märkused

Artikkel kajastab intressimakseid toetatavatelt organisatsioonidelt, kes on paigutanud komisjonilt saadud ettemaksed intressi teenivatele kontodele. Kui nimetatud ettemaksed jäävad kasutamata, tuleb need koos intressiga komisjonile tagastada.

5 2 2     Eelfinantseeringutelt laekuvad intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

40 000 000

40 000 000

40 436 396,93

Märkused

Artiklis kirjendatakse eelfinantseeringutest saadav intressitulu.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti d kohaselt võidakse selles artiklis esitatud summasid kasutada täiendavate assigneeringute kandmiseks eelarveridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

Delegeeritud määrus, mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, sätestab eelfinantseeringutelt laekuvate intresside arvestamise korra.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 8 lõige 4 ning artikli 21 lõike 3 punkt d.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

5 2 3     Usalduskontodelt saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 862 776,66

Märkused

Sellesse artiklisse kirjendatakse usalduskontodelt saadavad intressi- ja muud tulud.

Liidu usalduskontosid peetakse rahvusvahelistes finantsasutustes (Euroopa Investeerimisfond, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Nõukogu Arengupank / Kreditanstalt für Wiederaufbau, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), kes haldavad liidu programme. Liidu sissemaksed jäävad kontole seni, kuni need tehakse kättesaadavaks ühe kindla programmi abisaajatele, nagu väikestele või keskmise suurusega ettevõtjatele või institutsioonidele, kes haldavad projekte ühinevates riikides.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 4 kohaselt kasutatakse liidu programmide jaoks kasutatavatelt usalduskontodelt saadavaid intresse täiendavate assigneeringute avamiseks eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 21 lõige 4.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

PEATÜKK 5 5 — TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0     Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

12 321 005,42

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1     Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

315 240,06

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti a kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 — MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0     Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

9 657 656,95

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1     Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti d kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2     Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklis kirjendatakse teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed.

5 7 3     Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

134 147 611,32

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 — MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0     Üüriga seoses tehtud maksetest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

17 268,69

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1     Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

291 559,82

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 — MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

5 9 0     Muu haldustegevusest laekuv tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

2 000 000

2 000 000

4 211 275,78

Märkused

Artiklis kirjendatakse muud haldustegevusest saadavad tulud.

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 0

6 0 1

Mitmesugused teadusprogrammid

6 0 1 1

Šveitsi–Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 2

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

16 697 188,17

6 0 1 3

Koostöölepingud kolmandate riikidega liidu teadusprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

344 593 840,72

6 0 1 5

Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 6

Lepingud Euroopa teadus- ja tehnikauuringute alase koostöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

361 291 028,89

6 0 2

Muud programmid

6 0 2 1

Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevuseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 0 3

Assotsieerimislepingud liidu ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu programmides – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

196 461 242,11

6 0 3 2

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

256 840,90

6 0 3 3

Kolmandate isikute osalemine liidu tegevuses – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

30 438 242,43

 

Artikkel 6 0 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

227 156 325,44

 

PEATÜKK 6 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

588 447 354,33

PEATÜKK 6 1

6 1 1

Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3

Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud investeeringutest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

47 896 088,58

6 1 1 4

Tulud söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi raames tagasi makstud summadest

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

47 896 088,58

6 1 2

Nende kulude hüvitamine, mis kaasnesid tasu eest tellitud töödega – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

645,92

6 1 4

Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava liidu abi tagasimaksed

6 1 4 3

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 4 4

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavatele riskijagamisvahenditele antava liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

 

 

Artikkel 6 1 4 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5

Kasutamata liidu abi tagasimaksed

6 1 5 0

Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

p.m.

p.m.

42 018 394,95

6 1 5 1

Eelarve tasakaalustamiseks kasutamata abirahade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 2

Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 3

Institutsiooni sõlmitud lepingute alusel makstud kasutamata summade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

602 575,71

6 1 5 7

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ettemaksete tagasimaksed

p.m.

p.m.

4 559 723,50

6 1 5 8

Mitmesuguse kasutamata liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 282 087,08

 

Artikkel 6 1 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

48 462 781,24

6 1 6

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 7

Seoses liidu abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0

Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

6 098 617,93

 

Artikkel 6 1 7 — Kogusumma

p.m.

p.m.

6 098 617,93

6 1 8

Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0

Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või abisaajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

110 579,80

6 1 8 1

Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

19 836,54

 

Artikkel 6 1 8 — Kogusumma

p.m.

p.m.

130 416,34

6 1 9

Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1

Muude kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

186 420,45

 

Artikkel 6 1 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

186 420,45

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

102 774 970,46

PEATÜKK 6 2

6 2 0

Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustest laekuv tulu

6 2 2 1

Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

9 094 616,65

6 2 2 3

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

8 974 726,67

6 2 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu teadustööst Teadusuuringute Ühiskeskuse raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

61 913,43

6 2 2 5

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2 6

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt muudele komisjoni talitustele konkurentsi tingimustes osutatavatest teenustest laekuv tulu, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

54 982 731,42

 

Artikkel 6 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

73 113 988,17

6 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ühenduse teadustööst (kaudne tegevus) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

73 113 988,17

PEATÜKK 6 3

6 3 0

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed Euroopa Majanduspiirkonna koostöölepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

218 105 387,—

6 3 1

Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 2

Maksed suuremahuliste infosüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 554 519,92

6 3 1 3

Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

15 186 000,—

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

17 740 519,92

6 3 2

Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

67 847 000,—

6 3 3

Osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks

6 3 3 0

Liikmesriikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

37 268 915,03

6 3 3 1

Kolmandate riikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 3 3 2

Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 3 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

37 268 915,03

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

340 961 821,95

PEATÜKK 6 5

6 5 0

Finantskorrektsioonid

6 5 0 0

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

p.m.

p.m.

85 083 943,54

 

Artikkel 6 5 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

85 083 943,54

 

PEATÜKK 6 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

85 083 943,54

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

441 854 324,18

6 6 0 1

Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

60 000 000

50 000 000

114 183 916,32

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

60 000 000

50 000 000

556 038 240,50

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

60 000 000

50 000 000

556 038 240,50

PEATÜKK 6 7

6 7 0

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

467 339 394,15

6 7 0 2

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

177 592 514,88

6 7 0 3

Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

21 894 709,96

 

Artikkel 6 7 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

666 826 618,99

6 7 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

30 544 547,82

6 7 1 2

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 7 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

30 544 547,82

 

PEATÜKK 6 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

697 371 166,81

PEATÜKK 6 8

6 8 0

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 8 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

60 000 000

50 000 000

2 443 791 485,76

PEATÜKK 6 0 —

OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 2 —

TASU EEST OSUTATUD TEENUSTE EEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 6 3 —

MAKSED ERILEPINGUTE RAAMES

PEATÜKK 6 5 —

FINANTSKORREKTSIOONID

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 7 —

EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

PEATÜKK 6 8 —

AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

PEATÜKK 6 0 — OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE

6 0 1     Mitmesugused teadusprogrammid

6 0 1 1   Šveitsi–Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute, eriti 14. septembri 1978. aasta koostöölepingu alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

6 0 1 2   Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

16 697 188,17

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja tema 26 termotuumasünteesiga tegeleva koostööpartneri vaheliste mitmepoolsete Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete (EFDA) alusel saadavad tulud.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Sellised tulud katavad koostööpartnerite panuse ühisfondi selliste kulutuste rahastamisse, mis tulenevad projekti JET, termotuumasünteesi tippefektiivsusega arvuti (HPC-FF) ning muude vahendite kasutamisest EFDA jaoks.

6 0 1 3   Koostöölepingud kolmandate riikidega liidu teadusprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

344 593 840,72

Märkused

Liidu ja kolmandate riikide (eelkõige selliste riikide, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST), et ühineda liidu teadusprogrammidega) vaheliste koostöölepingute alusel saadav tulu.

Laekuvatest osamaksetest kaetakse kõnealuse programmiga seotud koosolekute, ekspertide lepingute ja teadusuuringute kulud.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva osa artiklites 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04, 09 04 02, 15 07 78, 32 06 03 (kaudsed meetmed) ning artiklites 10 02 02 ja 10 03 02, olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Õiguslik alus

Nõukogu ja komisjoni otsus 2007/502/EÜ, Euratom, 25. juuni 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 24).

Nõukogu otsus 2007/585/EÜ, 10. juuli 2007, Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 220, 25.8.2007, lk 3).

Nõukogu otsus 2010/558/EL, 12 märts 2010, Fääri saarte osalemist liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) võimaldava Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 245, 17.9.2010, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/27/EL, 12. juuli 2010, partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 14, 19.1.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/28/EL, 12. juuli 2010, millega sõlmitakse partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel) protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (ELT L 14, 19.1.2011, lk 5).

Komisjoni otsus K(2011) 5803, 18. august 2011, Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Moldova assotsieerumist Euroopa Ühenduse teaduse ja tehnoloogiaarengu seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Nõukogu otsus 2013/4/Euratom, 11. detsember 2012, millega kiidetakse heaks, et Euroopa Komisjon sõlmib Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013) (ELT L 4, 9.1.2013, lk 1).

6 0 1 5   Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidule huvi pakkuvate teadus- ja tehnoloogiaprojektide („Eureka” jt) raames liidu ja kolmandate riikide asutustega sõlmitud koostöölepingute alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudsed meetmed).

6 0 1 6   Lepingud Euroopa teadus- ja tehnikauuringute alase koostöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt laekuv tulu.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudsed meetmed).

Alusaktid

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST) osalevate riikide ministrite resolutsioon (alla kirjutatud 21. novembril 1991 Viinis) (EÜT C 333, 24.12.1991, lk 1).

6 0 2     Muud programmid

6 0 2 1   Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevuseks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Kolmandate isikute osamaksed seoses humanitaarabiga.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao jaotisse 23.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 0 3     Assotsieerimislepingud liidu ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu programmides – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

196 461 242,11

Märkused

Liidu ja allpool loetletud riikide vaheliste assotsieerimislepingute alusel nende riikide erinevates liidu programmides osalemise tulemusena saadav tulu. Riikidelt, mis on juba liikmesriigid, saadav võimalik tulu on seotud varasemate tehingutega.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb üldisi põhimõtteid Türgi Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides (EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29).

Komisjoni otsus K(2007) 2029, 11. mai 2007, Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vahelise vastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Türgi Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vaheline Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 2).

Komisjoni otsus K(2007) 6103, 11. detsember 2007, Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Albaania Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 9).

Komisjoni otsus K(2008) 4037, 1. august 2008, Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa Ühenduse ning Horvaatia Vabariigi vaheline Horvaatia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 16) (kohaldatav kuni Horvaatia Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga (1. juuli 2013)).

Komisjoni otsus K(2007) 2017, 11. mai 2007, Euroopa Ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Horvaatia Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta (kohaldatav kuni Horvaatia Vabariigi ühinemiseni Euroopa Liiduga (1. juuli 2013)).

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 29).

Komisjoni otsus K(2007) 2030, 11. mai 2007, Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Serbia Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatav protokoll, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut (ELT L 192, 22.7.2005, lk 23).

Komisjoni otsus K(2007) 2016, 11. mai 2007, Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Kirjavahetuse vormis leping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 43, 19.2.2008, lk 11).

Komisjoni otsus K(2008) 233, 24. jaanuar 2008, Euroopa Ühenduse ja Montenegro vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi (mis käsitleb Montenegro assotsieerumist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013)) heakskiitmise ja allkirjastamise kohta.

Euroopa lepingute lisaprotokollid (artiklid 228 ja 238), millega avatakse ühenduse programmid kandidaatriikidele.

6 0 3 2   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

256 840,90

Märkused

Punkti kantakse kolmandatelt riikidelt laekuvad tollikoostöö lepingute osamaksed, mis on seotud eelkõige transiidiprojekti ning tollitariifide ja muude andmete (elektroonilist) levitamist käsitlevate projektidega.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 14 03 01, 14 04 01, 14 04 02 ja 14 05 03.

Õiguslik alus

20. mail 1987. aastal Euroopa Majandusühenduse ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Isalandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud ühistransiidiprotseduuri konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

6 0 3 3   Kolmandate isikute osalemine liidu tegevuses – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

30 438 242,43

Märkused

Kolmandate isikute võimalik panus liidu tegevusse.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 1 — MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 1     Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3   Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud investeeringutest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

47 896 088,58

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantstehingute lõpetamine, mis on ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal pooleli.

Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 4 lähevad kasutatavate varade investeeringute puhastulud Euroopa Liidu üldeelarve tuludesse, mis on sihtotstarbelised ning mõeldud söe- ja terasetööstusega seotud sektorites teadusprojektide rahastamiseks söe ja terase teadusfondist.

Puhastulu teadusprojektide rahastamiseks aastal n+2 kajastatakse likvideeritava ESTÜ aasta n bilansis ning pärast likvideerimise lõpetamist varadena söe ja terase teadusfondi bilansis. Selline rahastamismehhanism jõustus 2003. aastal. Aastast 2011 pärinevat tulu kasutatakse teadusuuringuteks 2013. aastal. Minimeerimaks finantsturgude ebastabiilsusest tulenevaid kõikumisi teadusuuringute rahastamises kohaldatakse tasandusmeetmeid. Eeldatavalt ulatub 2013. aastal teadusuuringute rahastamiseks kasutada oleva puhastulu summa 51 732 500 euroni.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 eraldatakse 72,8 % fondi assigneeringutest terasesektorile ja 27,2 % söesektorile.

Finantsmääruse artikli 21 ja artikli 181 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva jao kulude eelarvestuse peatükki 08 23.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 1 4   Tulud söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi raames tagasi makstud summadest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal.

Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 4 lõikele 5 lähevad tagasi makstavad summad esialgu tagasi likvideeritava ESTÜ varadesse ning seejärel, pärast likvideerimise lõpetamist, söe ja terase teadusfondi varadesse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 2     Nende kulude hüvitamine, mis kaasnesid tasu eest tellitud töödega – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

645,92

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4     Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava liidu abi tagasimaksed

6 1 4 3   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Äriliselt edukaks osutunud projektidele makstud toetuste täielik või osaline tagasimaksmine koos võimaliku osalemisega kasumist, mis tuleneb Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks tehtavate riskikapitalitehingute osana Venture Consorti ja Eurotech Capitali vahenditest saadud toetustest.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4 4   Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavatele riskijagamisvahenditele antava liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

 

Märkused

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavatele riskijagamisvahenditele antava liidu abi tagasimaksed ja ülejäägid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eelkõige selle artiklid 14 ja 36a.

6 1 5     Kasutamata liidu abi tagasimaksed

6 1 5 0   Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

42 018 394,95

Märkused

Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist, Kalanduse Arendusrahastust, Ühtekuuluvusfondist, Solidaarsusfondist, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) saadud, kuid kasutamata jäänud abi tagasimaksed.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse sellist tulu täiendavate assigneeringute avamiseks eelarveridadel, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

6 1 5 1   Eelarve tasakaalustamiseks kasutamata abirahade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 2   Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 3   Institutsiooni sõlmitud lepingute alusel makstud kasutamata summade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

602 575,71

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 7   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ettemaksete tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

4 559 723,50

Märkused

Punkti kantakse struktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Kalandusfondist tehtud ettemaksete tagasimaksed.

Finantsmääruse artiklite 21 ja 178 kohaselt avatakse sellesse punkti kantud tulude alusel täiendavaid assigneeringuid käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse jaotiste 04, 11 ja 13 vastavatel ridadel, kui neid on vaja selleks, et struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi panus kõnealustesse toimingutesse ei väheneks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1), eelkõige selle II lisa artikkel D.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eelkõige selle artikli 82 lõige 2 ja II peatükk.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

6 1 5 8   Mitmesuguse kasutamata liidu abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 282 087,08

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kanti vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 6     Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri tagasimaksed seoses summadega, mille komisjon on tasunud ettemaksena verifikatsioonilepete alusel teostatud järelevalve eest (vt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklid 32 05 01 ja 32 05 02).

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Kokkulepe Belgia Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Taani Kuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vahel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamiseks (EÜT L 51, 22.2.1978, lk 1) ja eriti selle artikkel 15.

Ühenduse, Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Prantsusmaa ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

6 1 7     Seoses liidu abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0   Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

6 098 617,93

Märkused

Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö raames enam makstud summade tagasimaksed pakkujatelt või abisaajatelt.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 21 06 02.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

6 1 8     Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0   Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või abisaajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

110 579,80

Märkused

Pakkumiskutsetes või toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud finantstingimustes sisalduvad sätted toiduabi andmise kohta.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 8 1   Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

19 836,54

Märkused

Toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud tarnetingimustes sisalduvad sätted.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 9     Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1   Muude kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

186 420,45

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punktidesse 22 02 05 01 ja 19 06 04 01.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

PEATÜKK 6 2 — TASU EEST OSUTATUD TEENUSTE EEST LAEKUV TULU

6 2 0     Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis on saadud lähtematerjalide või uurimisprogrammides kasutamiseks mõeldud lõhustuvate erimaterjalide tasu eest liikmesriikidele tarnimisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikli 6 punkt b.

6 2 2     Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustest laekuv tulu

6 2 2 1   Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

9 094 616,65

Märkused

Tulu, mis on saadud kõrgvooreaktori käitamisest Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuses.

Kolmandate isikute maksed igasuguste Teadusuuringute Ühiskeskuse kõrgvooreaktori käitamisega seotud kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05 ja 10 04 04.

Varasemate programmide lõpuleviimine

Tulud laekuvad Belgialt, Prantsusmaalt ja Madalmaadelt.

6 2 2 3   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

8 974 726,67

Märkused

Tulu, mis on saadud isikutelt, ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid.

Finantsmääruse artikli 21 ja artikli 183 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 02 kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu teadustööst Teadusuuringute Ühiskeskuse raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

61 913,43

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao artiklitesse 10 01 05, 10 04 02 ja 10 04 03 ja peatükkidesse 10 02 ja 10 03.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

6 2 2 5   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis laekub kolmandate isikute maksetest, kingetest või annakutest Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse jaoks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 10 01 05 ja peatükkidesse 10 02, 10 03 ja 10 04.

6 2 2 6   Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt muudele komisjoni talitustele konkurentsi tingimustes osutatavatest teenustest laekuv tulu, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

54 982 731,42

Märkused

Tulu, mis laekub muudelt komisjoni talitustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid, ning tulu osalemisest teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammidega seotud tegevuses.

Finantsmääruse artikli 21 ja artikli 183 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 03 väliste isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 4     Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad ühenduse teadustööst (kaudne tegevus) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

PEATÜKK 6 3 — MAKSED ERILEPINGUTE RAAMES

6 3 0     Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed Euroopa Majanduspiirkonna koostöölepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

218 105 387,—

Märkused

Artikkel kajastab Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide makseid, mis tulenevad nende riikide finantsosalusest liidu tegevuses vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82 ja protokollile 32.

Kavandatud maksete kogumaht on toodud kokkuvõttes, mis on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisas teabe eesmärgil.

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed antakse komisjoni kasutusse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 32 artiklitele 1, 2 ja 3.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

6 3 1     Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 2   Maksed suuremahuliste infosüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 554 519,92

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 04, 18 02 05, 18 02 11 ja 18 03 11.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige selle lepingu artikkel 9.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

Nõukogu otsus 2011/349/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

6 3 1 3   Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

15 186 000,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 06, 18 02 07 ja 18 03 14.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38) ja eriti selle lepingu artikkel 9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

Nõukogu otsus 2011/305/EL, 21. märts 2011, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirjade kohta (ELT L 137, 25.5.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/349/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/350/EL, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

Nõukogu otsus 2012/192/EL, 12. juuli 2010, kirjutada liidu nimel alla Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkuleppele, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja (ELT L 103, 13.4.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/193/EL, 13. märts 2012, sõlmida liidu nimel Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 103, 13.4.2012, lk 3).

Alusaktid

Komisjoni 16. septembri 2011 esitatud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamis- ja jälgimismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2011) 559 lõplik).

6 3 2     Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

67 847 000,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse kogu Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmekulude rahastamist, täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 21 01 04 10.

Alusaktid

Sisekokkulepped nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV–EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (ELT L 247, 9.9.2006, lk 32).

6 3 3     Osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks

6 3 3 0   Liikmesriikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

37 268 915,03

Märkused

Punkti kirjendatakse liikmesriikide, sealhulgas nende avalik-õiguslike ja riigi osalusega asutuste osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 1   Kolmandate riikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse kolmandate riikide, sealhulgas nende avalik-õiguslike ja riigi osalusega asutuste osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 2   Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 5 — FINANTSKORREKTSIOONID

6 5 0     Finantskorrektsioonid

6 5 0 0   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

85 083 943,54

Märkused

Punkti kirjendatakse struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, Kalanduse Arendusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib käesolevas punktis kirjendatud summasid kasutada täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse jaotiste 04, 05, 11 ja 13 vastavatesse rubriikidesse, kui neid on vaja varem vastu võetud korrektsioonide tühistamise või vähendamise vältimiseks.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 105 lõikele 1 ei mõjuta see määrus komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (EMÜ) nr 4253/88, (EÜ) nr 1164/94 ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnealuse abi suhtes kehtinud õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1), eelkõige selle artikkel 24.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eelkõige selle artikli 39 lõige 2.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2001, 2. märts 2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (EÜT L 64, 6.3.2001, lk 13).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 6 6 — MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

441 854 324,18

Märkused

Punkt on ette nähtud finantsmääruse artikli 21 kohaselt selliste võimalike tulude kirjendamiseks, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade all ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

60 000 000

50 000 000

114 183 916,32

Märkused

Punkt on ette nähtud selliste võimalike tulude kirjendamiseks, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade all ja mida ei kasutata finantsmääruse artikli 21 kohaselt.

PEATÜKK 6 7 — EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

6 7 0     Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

467 339 394,15

Märkused

Punkti on ette nähtud kanda tulud, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsustest, mis on tehtud seoses kuludega, mida on finantseeritud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) alusel. Sellesse kantakse ka summad, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud asjaomaste eelarvesse kantud sihtotstarbeliste tuludega, mis ei tulene määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 rakendamisest.

Punkti kantakse ka määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ja 30. septembril 2012 lõpetatava ajutise suhkrutööstuse ümberkorralduskava alusel (suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist) rahastatavaid kulusid käsitlevate raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsuste alusel üldeelarvesse laekuv tulu. Punkti kantakse ka summad, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis käsitlevad suhkrutööstuse ümberkorraldusfondiga seotud sihtotstarbelist tulu, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 16 ja artikli 32 lõike 5 kohaldamisest tulenevad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva jao EAGFi mis tahes eelarvepunkti.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 619 000 000 eurot, sh 230 000 000 eurot, mis on üle toodud 2012. aastast 2013. aastasse kooskõlas finantsmääruse artikliga 14.

2013. aasta eelarve koostamisel on arvesse võetud 500 000 000 eurot artikli 05 02 08 meetmete rahastamiseks ning ülejäänud summat 119 000 000 eurot võeti arvesse artikli 05 03 01 meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 0 2   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

177 592 514,88

Märkused

Punkti on ette nähtud kanda eeskirjade eiramise või hooletuse pärast tagasi nõutavad summad, sealhulgas asjaomased intressid, eelkõige pettuse korral tagasi nõutavad summad, trahvimaksed ja intressid ning minetatud tagatised, mis tulenevad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust rahastatavatest kuludest 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi rubriigi 1 ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames. Punkti kantakse ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad sama määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Punkt on ette nähtud ka nende summade jaoks, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel, sealhulgas intressid, karistusmaksed ja tagatised, mis tulenevad kuludest, mida on rahastatud määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ja 30. septembril 2012 lõpetatava ajutise suhkrutööstuse ümberkorralduskava alusel (suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist). Punkti on kavas kanda ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad kõnealuse määruse artikli 32 lõike 5 kohastest raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kantud tulu lisaassigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao tulude eelarvestuse mis tahes eelarvepunkti EAGFi raames.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 161 000 000 eurot.

2013. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 0 3   Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

21 894 709,96

Märkused

Punkti on ette nähtud kanda määruse (EÜ) nr 1788/2003 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 78 kohaselt kogutud summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva jao Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi mis tahes eelarvepunkti.

Punkti tulu hinnanguline suurus on 78 000 000 eurot.

2013. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 1     Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

30 544 547,82

Märkused

Punkti on ette nähtud kanda summad, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsustest seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) finantseeritava toetusega maaelu arendamisele. Sellesse kantakse ka summad, mis on saadud tulenevalt üldeelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mida saab pidada sihtotstarbeliseks tuluks. Sellesse punkti kantakse ka EAFRDst tehtud ettemaksete tagasimaksmisega seotud summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2013. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

6 7 1 2   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti on ette nähtud kanda summad, mis nõutakse sisse eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel, sealhulgas kaasnevad intressid, eelkõige aga summad, mis nõutakse sisse eeskirjade eiramise, sh pettuste pärast, trahvid ja viivised ning minetatud tagatised seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) finantseeritava maaelu arendamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2013. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

PEATÜKK 6 8 — AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

6 8 0     Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti on ette nähtud kanda määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 kohased ajutised liidu suhkrusektori ümberkorraldusmaksed.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutati käesolevas punktis esitatud summasid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi. Kõnealune ajutine suhkrutööstuse ümberkorraldusfond lõpetati 30. septembril 2012. Seetõttu 2013. aastal suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava raames kulutusi ei tehta ja uusi ajutisi ümberkorraldusmakseid ei koguta. Suhkrutööstuse ümberkorraldusfondi saldo antakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) käsutusse vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 1 lõike 3 teisele lõigule. Suhkrutööstuse ümberkorraldusfondi eelarveread ühendatakse asjaomaste EAGFi eelarve ridadega. Punkt 6 8 0 1 säilitatakse ajutiselt vaid läbipaistvuse tagamiseks, et säiliks ülevaade suhkrutööstuse ümberkorraldusfondi saldo kasutamisest.

Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi hinnanguline jääk on 675 000 000 eurot.

2013. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

JAOTIS 7

VIIVISINTRESSID JA TRAHVID

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Viivisintressid

7 0 0 0

Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

5 000 000

160 000 000

311 679 410,22

7 0 0 1

Muud viivisintressid

3 000 000

3 000 000

845 278,98

 

Artikkel 7 0 0 — Kogusumma

8 000 000

163 000 000

312 524 689,20

7 0 1

Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

15 000 000

280 000 000

51 640 150,20

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

23 000 000

443 000 000

364 164 839,40

PEATÜKK 7 1

7 1 0

Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid

100 000 000

3 175 000 000

815 703 426,82

7 1 1

Uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maks

p.m.

 

 

7 1 2

Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

p.m.

30 000 000

3 000 000,—

 

PEATÜKK 7 1 — KOGUSUMMA

100 000 000

3 205 000 000

818 703 426,82

PEATÜKK 7 2

7 2 0

Intressid deposiitidelt ja trahvidelt

7 2 0 0

Intressid hoiustelt ja viivised rahatrahvidelt, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 7 2 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 7 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 7 — Kogusumma

123 000 000

3 648 000 000

1 182 868 266,22

PEATÜKK 7 0 —

VIIVISINTRESSID

PEATÜKK 7 1 —

RAHATRAHVID

PEATÜKK 7 2 —

INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT

PEATÜKK 7 0 — VIIVISINTRESSID

7 0 0     Viivisintressid

7 0 0 0   Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

5 000 000

160 000 000

311 679 410,22

Märkused

Kui liikmesriik viivitab omavahendite sissemakse tegemisega komisjoni nimel avatud kontole, millele on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1, siis peab see liikmesriik tasuma intressi.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks on euro, võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks ei ole euro, võrdub intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Intressimäär kehtib kõikide määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 10 loetletud omavahendite osamaksete puhul.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 78 lõige 4.

7 0 0 1   Muud viivisintressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 000 000

3 000 000

845 278,98

Märkused

Punkti on ette nähtud kirjendada muud viiviseintressid peale omavahenditega seotute.

Õiguslik alus

Euroopa majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3), eelkõige protokolli 32 artikli 2 lõige 5.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eelkõige selle artikkel 102.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 78 lõige 4.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju, (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), eelkõige selle artikkel 83.

7 0 1     Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

15 000 000

280 000 000

51 640 150,20

Märkused

Artikkel on mõeldud trahvide erikonto intresside ja trahvidega seotud viiviseintresside jaoks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 78 lõige 4.

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju, (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), eelkõige selle artikli 83.

PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID

7 1 0     Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

100 000 000

3 175 000 000

815 703 426,82

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida oma kohustusi, mis tulenevad allpool loetletud määrustest või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 101 ja 102.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Komisjon ei nõua siiski maksmisele kuuluvat summat sisse, kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Liidu Kohtule. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

7 1 1     Uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maks

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Uus artikkel

Artikkel on ette nähtud komisjoni kehtestatud ülemääraste heitkoguste maksu kajastamiseks.

Määruse (EÜ) nr 443/2009 eesmärk on kehtestada osana liidu terviklikust lähenemisviisist väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamiseks liidus registreeritavate uute sõiduautode heitenormid, tagades samal ajal siseturu nõuetekohase toimimise.

Alates 2012. aastast kohaldab komisjon juhul, kui tootja süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase ületab asjaomasel aastal tootja eriheite sihttaset, tootja suhtes või ühendatud autopargi puhul autopargi haldaja suhtes igal kalendriaastal ülemääraste heitkoguste maksu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1), eriti selle artikkel 9.

Komisjoni otsus 2012/100/EL, 17. veebruar 2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 kohase uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maksu kogumise meetodi kohta (ELT L 47, 18.2.2012, lk 71).

7 1 2     Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

30 000 000

3 000 000,—

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikli 260 lõige 2.

PEATÜKK 7 2 — INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT

7 2 0     Intressid deposiitidelt ja trahvidelt

7 2 0 0   Intressid hoiustelt ja viivised rahatrahvidelt, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest tulenevatelt deposiitidelt ja trahvidelt makstavatest intressidest saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97, 7. juuli 1997, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6), eelkõige selle artikkel 16.

JAOTIS 8

LAENUTEHINGUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 8 0

8 0 0

Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 1

Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 2

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 1

8 1 0

Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

8 1 3

Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 2

8 2 7

Euroopa Liidu tagatis liidu sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

p.m.

p.m.

0,—

8 2 8

Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 3

8 3 5

Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 5

8 5 0

Euroopa Investeerimisfondi makstavad dividendid

3 696 000

384 000

858 312,—

 

PEATÜKK 8 5 — KOGUSUMMA

3 696 000

384 000

858 312,—

 

Jaotis 8 — Kogusumma

3 696 000

384 000

858 312,—

PEATÜKK 8 0 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

PEATÜKK 8 1 —

KOMISJONI ANTUD LAENUD

PEATÜKK 8 2 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

PEATÜKK 8 3 —

TULUD, MIS ON SEOTUD EUROOPA LIIDU TAGATISEGA LAENUDELE, MIDA ANNAVAD FINANTSASUTUSED KOLMANDATES RIIKIDES

PEATÜKK 8 5 —

TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

PEATÜKK 8 0 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

8 0 0     Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriikidele lubatud laenusumma ei või sellisel juhul ületada 50 000 000 000 eurot.

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 01 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 01 juures.

8 0 1     Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 02 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 02 juures.

8 0 2     Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma peab jääma õigusliku alusega ette nähtud piiresse.

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 03 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 03 juures.

PEATÜKK 8 1 — KOMISJONI ANTUD LAENUD

8 1 0     Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse peatükkide 22 02 ja 19 08 alla kantud assigneeringutest Vahemere piirkonnas asuvatele kolmandatele riikidele antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kajastamiseks.

Siia kantakse ka mõnedele Vahemere-äärsetele liikmesriikidele antud erilaenude ja riskikapitali tagasimaksed ja intressimaksed, kuid need moodustavad väikse osa üldmahust. Nimetatud laenud/riskikapital anti siis, kui asjaomased riigid ei olnud veel liiduga ühinenud.

Tavaliselt ületab saadud tulu eelarves prognoositud summad, sest erilaenude intressimakseid võib tasuda nii eelmise kui ka jooksva finantsaasta jooksul. Erilaenudelt ja riskikapitalilt võetakse intressi alates laenu väljamaksmise hetkest; erilaenude intresse makstakse poolaastamaksetena ning riskikapitali intresse üldjuhul aastamaksetena.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse peatükkide 22 02 ja 19 08 juures.

Alusaktid

Komisjoni 21. mai 2008. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (KOM(2008) 308 lõplik), eriti selle artikkel 23.

8 1 3     Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punkti 19 08 01 01 Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite tegevuse alla kantud assigneeringutest antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kirjendamiseks.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 19 08 01 01 juures.

PEATÜKK 8 2 — TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

8 2 7     Euroopa Liidu tagatis liidu sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 04 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kajastamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade, sh laenu teenindamise ülevaade nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 04 juures.

8 2 8     Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 05 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 05 juures.

PEATÜKK 8 3 — TULUD, MIS ON SEOTUD EUROOPA LIIDU TAGATISEGA LAENUDELE, MIDA ANNAVAD FINANTSASUTUSED KOLMANDATES RIIKIDES

8 3 5     Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 06 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 06 juures.

PEATÜKK 8 5 — TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

8 5 0     Euroopa Investeerimisfondi makstavad dividendid

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 696 000

384 000

858 312,—

Märkused

Artikkel on mõeldud Euroopa Investeerimisfondi makstavate dividendide kirjendamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

30 000 000

30 000 000

31 441 555,23

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

30 000 000

30 000 000

31 441 555,23

 

Jaotis 9 — Kogusumma

30 000 000

30 000 000

31 441 555,23

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 225 943 713

4 781 988 274

4 777 742 769,19

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 — MITMESUGUSED TULUD

9 0 0     Mitmesugused tulud

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

30 000 000

30 000 000

31 441 555,23

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.

ASSIGNEERINGUTE (2013 JA 2012) JA TÄITUMISTE (2011) KOKKUVÕTE

Jaotis

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01

MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

555 684 796

428 350 972

610 691 954

491 489 691

413 674 859,20

390 612 831,30

Reservid (40 01 40)

 

 

329 267

329 267

 

 

 

555 684 796

428 350 972

611 021 221

491 818 958

413 674 859,20

390 612 831,30

02

ETTEVÕTLUS

1 153 917 851

1 162 343 339

1 148 844 814

1 160 957 206

1 113 031 888,09

1 339 853 264,—

Reservid (40 01 40)

 

 

52 383

52 383

 

 

 

1 153 917 851

1 162 343 339

1 148 897 197

1 161 009 589

1 113 031 888,09

1 339 853 264,—

03

KONKURENTS

92 219 149

92 219 149

91 476 166

91 476 166

93 416 340,60

93 416 340,60

Reservid (40 01 40)

 

 

14 967

14 967

 

 

 

92 219 149

92 219 149

91 491 133

91 491 133

93 416 340,60

93 416 340,60

04

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

12 004 158 933

10 428 697 045

11 580 871 630

11 599 592 229

11 596 284 678,95

10 360 494 428,27

Reservid (40 01 40)

 

 

16 966

16 966

 

 

 

12 004 158 933

10 428 697 045

11 580 888 596

11 599 609 195

11 596 284 678,95

10 360 494 428,27

05

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

58 851 894 643

56 343 710 495

58 573 537 724

56 919 327 243

58 577 244 858,05

56 345 236 328,76

Reservid (40 01 40)

 

 

498 392

498 392

 

 

 

58 851 894 643

56 343 710 495

58 574 036 116

56 919 825 635

58 577 244 858,05

56 345 236 328,76

06

LIIKUVUS JA TRANSPORT

1 740 800 530

983 961 494

1 664 130 368

1 079 303 349

1 609 184 832,53

1 112 539 475,22

Reservid (40 01 40)

 

 

59 867

59 867

 

 

 

1 740 800 530

983 961 494

1 664 190 235

1 079 363 216

1 609 184 832,53

1 112 539 475,22

07

KESKKOND JA KLIIMAMEETMED

498 383 275

391 177 073

487 627 672

388 312 772

477 216 843,66

335 436 978,90

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

 

 

4 273 840

4 273 840

 

 

 

498 383 275

391 177 073

491 901 512

392 586 612

477 216 843,66

335 436 978,90

08

TEADUSUURINGUD

6 878 392 798

4 808 336 202

6 575 193 550

4 425 568 369

5 730 253 075,95

4 612 978 657,30

Reservid (40 01 40)

 

 

4 490

4 490

 

 

 

6 878 392 798

4 808 336 202

6 575 198 040

4 425 572 859

5 730 253 075,95

4 612 978 657,30

09

SIDEVÕRGUD, EDASTATAV SISU JA SIDETEHNOLOOGIA

1 804 898 302

1 388 776 211

1 676 171 150

1 386 313 807

1 636 485 397,32

1 487 281 639,50

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

391 985

391 985

416 680

416 680

 

 

 

1 805 290 287

1 389 168 196

1 676 587 830

1 386 730 487

1 636 485 397,32

1 487 281 639,50

10

OTSENE TEADUSTEGEVUS

424 128 000

411 263 143

410 893 864

404 081 551

473 749 927,06

462 735 717,54

11

MERENDUS JA KALANDUS

909 062 394

679 905 586

912 173 946

685 424 313

998 842 470,11

772 311 352,86

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

115 220 000

113 885 651

73 567 259

73 567 259

 

 

 

1 024 282 394

793 791 237

985 741 205

758 991 572

998 842 470,11

772 311 352,86

12

SISETURG

103 313 472

100 495 338

100 845 994

97 520 484

97 980 265,53

96 138 793,70

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

3 000 000

3 000 000

97 284

97 284

 

 

 

106 313 472

103 495 338

100 943 278

97 617 768

97 980 265,53

96 138 793,70

13

REGIONAALPOLIITIKA

43 388 841 730

37 433 527 516

42 733 499 520

38 096 243 084

40 494 694 938,69

32 997 177 003,40

Reservid (40 01 40)

 

 

16 463

16 463

 

 

 

43 388 841 730

37 433 527 516

42 733 515 983

38 096 259 547

40 494 694 938,69

32 997 177 003,40

14

MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT

144 620 394

111 727 655

142 659 910

110 064 801

140 381 960,89

122 763 836,78

Reservid (40 01 40)

 

 

151 912

151 912

 

 

 

144 620 394

111 727 655

142 811 822

110 216 713

140 381 960,89

122 763 836,78

15

HARIDUS JA KULTUUR

2 813 375 587

2 373 191 082

2 695 715 155

2 393 340 060

2 719 307 982,90

2 417 092 914,78

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

29 933

 

 

 

2 813 375 587

2 373 191 082

2 695 745 088

2 393 369 993

2 719 307 982,90

2 417 092 914,78

16

TEABEVAHETUS

265 992 159

252 703 941

254 177 869

244 792 869

273 715 510,39

261 596 197,37

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

 

 

7 805 987

7 905 987

 

 

 

265 992 159

252 703 941

261 983 856

252 698 856

273 715 510,39

261 596 197,37

17

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

634 370 124

593 133 792

620 695 682

608 059 099

674 600 458,52

608 006 136,31

Reservid (40 01 40)

 

 

280 045

280 045

 

 

 

634 370 124

593 133 792

620 975 727

608 339 144

674 600 458,52

608 006 136,31

18

SISEASJAD

1 185 009 539

732 575 230

1 249 164 958

750 157 756

1 131 409 860,37

793 837 419,06

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

111 280 000

66 442 946

14 779 662

15 699 634

 

 

 

1 296 289 539

799 018 176

1 263 944 620

765 857 390

1 131 409 860,37

793 837 419,06

19

VÄLISSUHTED

5 001 226 243

3 089 423 857

4 813 971 214

3 274 724 552

4 415 110 676,81

3 312 215 282,68

Reservid (40 01 40)

 

 

16 345

16 345

 

 

 

5 001 226 243

3 089 423 857

4 813 987 559

3 274 740 897

4 415 110 676,81

3 312 215 282,68

20

KAUBANDUS

107 473 453

102 177 332

104 144 275

101 514 851

106 070 421,16

104 423 914,98

Reservid (40 01 40)

 

 

37 417

37 417

 

 

 

107 473 453

102 177 332

104 181 692

101 552 268

106 070 421,16

104 423 914,98

21

ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

1 571 699 626

1 206 905 319

1 497 653 514

1 311 000 158

1 611 869 944,19

1 519 974 971,41

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

29 933

 

 

 

1 571 699 626

1 206 905 319

1 497 683 447

1 311 030 091

1 611 869 944,19

1 519 974 971,41

22

LAIENEMINE

1 062 261 928

832 084 571

1 087 450 715

921 238 149

1 119 286 449,94

928 504 704,18

Reservid (40 01 40)

 

 

8 082

8 082

 

 

 

1 062 261 928

832 084 571

1 087 458 797

921 246 231

1 119 286 449,94

928 504 704,18

23

HUMANITAARABI

917 322 828

828 664 270

899 652 064

882 766 786

1 139 295 906,83

1 069 079 654,68

Reservid (40 01 40)

 

 

13 470

13 470

 

 

 

917 322 828

828 664 270

899 665 534

882 780 256

1 139 295 906,83

1 069 079 654,68

24

PETTUSTEVASTANE VÕITLUS

75 427 800

69 443 664

78 842 000

74 068 792

77 426 820,55

72 324 095,95

Reservid (40 01 40)

3 929 200

3 929 200

 

 

 

 

 

79 357 000

73 372 864

78 842 000

74 068 792

77 426 820,55

72 324 095,95

25

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE

193 336 661

194 086 661

193 580 357

192 580 357

197 451 769,16

198 430 551,68

26

KOMISJONI HALDUS

1 030 021 548

1 013 305 407

1 020 317 917

1 005 269 345

1 091 421 929,77

1 096 383 070,63

Reservid (40 01 40)

 

 

1 502 275

1 502 275

 

 

 

1 030 021 548

1 013 305 407

1 021 820 192

1 006 771 620

1 091 421 929,77

1 096 383 070,63

27

EELARVE

67 450 570

67 450 570

68 442 702

68 442 702

60 608 604,45

60 608 604,45

Reservid (40 01 40)

 

 

100 293

100 293

 

 

 

67 450 570

67 450 570

68 542 995

68 542 995

60 608 604,45

60 608 604,45

28

AUDIT

11 879 141

11 879 141

11 775 839

11 775 839

11 705 493,24

11 705 493,24

29

STATISTIKA

82 071 571

107 663 142

129 078 122

121 709 829

145 699 781,76

134 554 699,72

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

51 900 000

7 743 254

29 933

29 933

 

 

 

133 971 571

115 406 396

129 108 055

121 739 762

145 699 781,76

134 554 699,72

30

PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD

1 399 471 000

1 399 471 000

1 334 531 857

1 334 531 857

1 257 343 187,35

1 257 343 187,35

31

KEELETALITUSED

396 815 433

396 815 433

397 947 372

397 947 372

438 379 004,29

438 379 004,29

32

ENERGEETIKA

737 545 751

814 381 051

718 074 592

1 282 574 377

860 128 442,18

965 948 316,70

Reservid (40 01 40)

 

 

23 947

23 947

 

 

 

737 545 751

814 381 051

718 098 539

1 282 598 324

860 128 442,18

965 948 316,70

33

ÕIGUSKÜSIMUSED

218 238 524

184 498 972

217 580 739

187 045 194

218 229 715,47

188 813 831,22

Reservid (40 01 40)

 

 

6 413

6 413

 

 

 

218 238 524

184 498 972

217 587 152

187 051 607

218 229 715,47

188 813 831,22

40

RESERVID

1 049 836 185

275 393 036

863 100 505

195 183 477

0,—

0,—

 

Kogusumma

147 371 141 938

129 309 738 689

144 964 515 710

132 294 398 486

141 001 504 295,96

125 968 198 698,81

millest reservid (40 01 40, 40 02 41)

285 721 185

195 393 036

104 163 505

105 183 477

 

 

JAOTIS XX

HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01

HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

XX 01 01

Eri poliitikavaldkondades alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01

Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01 01

Töötasud ja toetused

5

1 835 349 000

1 828 502 000

1 852 309 094,25

XX 01 01 01 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

14 878 000

13 104 000

12 475 366,—

XX 01 01 01 03

Töötasude korrigeerimine

5

15 497 000

8 158 000

0,—

 

Vahesumma

 

1 865 724 000

1 849 764 000

1 864 784 460,25

XX 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava komisjoni personaliga seotud kulud

XX 01 01 02 01

Töötasud ja toetused

5

110 428 000

102 776 000

108 887 039,95

XX 01 01 02 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

7 462 000

7 484 000

5 449 008,27

XX 01 01 02 03

Assigneeringud töötasude korrigeerimiseks

5

871 000

438 000

0,—

 

Vahesumma

 

118 761 000

110 698 000

114 336 048,22

 

Artikkel XX 01 01 — Vahesumma

 

1 984 485 000

1 960 462 000

1 979 120 508,47

XX 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

XX 01 02 01

Institutsiooni heaks töötavad koosseisuvälised töötajad

XX 01 02 01 01

Lepingulised töötajad

5

66 507 486

66 268 808

64 943 180,90

XX 01 02 01 02

Renditud tööjõud ning eri tegevusalade tehniline ja haldustugi

5

23 545 000

23 810 000

29 094 845,06

XX 01 02 01 03

Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad

5

39 727 000

40 316 000

39 661 791,13

 

Vahesumma

 

129 779 486

130 394 808

133 699 817,09

XX 01 02 02

Komisjoni koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

XX 01 02 02 01

Muu personali töötasud

5

7 619 000

6 434 000

5 529 652,—

XX 01 02 02 02

Noorte ekspertide ja riikide lähetatud ekspertide koolitamine

5

2 300 000

3 500 000

3 419 673,—

XX 01 02 02 03

Muu personali ja muude teenustega seotud kulud

5

256 000

256 000

247 251,—

 

Vahesumma

 

10 175 000

10 190 000

9 196 576,—

XX 01 02 11

Institutsiooni muud juhtimiskulud

XX 01 02 11 01

Lähetus- ja esinduskulud

5

56 391 000

56 891 000

61 191 065,06

XX 01 02 11 02

Konverentside ja koosolekutega seotud kulud

5

27 008 000

27 508 000

26 984 029,54

XX 01 02 11 03

Komiteede koosolekud

5

12 863 000

11 363 000

11 647 614,59

Reservid (40 01 40)

 

 

2 000 000

 

 

 

12 863 000

13 363 000

11 647 614,59

XX 01 02 11 04

Uuringud ja konsultatsioonid

5

6 400 000

7 900 000

6 577 749,76

XX 01 02 11 05

Info- ja juhtimissüsteemid

5

26 985 000

26 985 000

33 556 807,74

XX 01 02 11 06

Täiendus- ja juhtimiskoolitus

5

13 500 000

14 368 000

18 076 695,62

 

Vahesumma

 

143 147 000

145 015 000

158 033 962,31

Reservid (40 01 40)

 

 

2 000 000

 

 

 

143 147 000

147 015 000

158 033 962,31

XX 01 02 12

Muud juhtimiskulud seoses liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga

XX 01 02 12 01

Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud

5

6 328 000

6 541 000

7 051 124,—

XX 01 02 12 02

Delegatsioonide töötajate lisakoolitus

5

500 000

522 000

574 156,—

 

Vahesumma

 

6 828 000

7 063 000

7 625 280,—

 

Artikkel XX 01 02 — Vahesumma

 

289 929 486

292 662 808

308 555 635,40

Reservid (40 01 40)

 

 

2 000 000

 

 

 

289 929 486

294 662 808

308 555 635,40

XX 01 03

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonetega seotud kulud

XX 01 03 01

Komisjoni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

XX 01 03 01 03

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed

5

54 525 000

54 288 154

74 225 463,37

XX 01 03 01 04

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused

5

63 545 000

63 796 000

66 127 387,09

 

Vahesumma

 

118 070 000

118 084 154

140 352 850,46

XX 01 03 02

Hooned ja liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga seotud muud kulud

XX 01 03 02 01

Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud

5

46 908 000

46 690 000

43 837 830,—

XX 01 03 02 02

Seadmed, sisustus, varustus ja teenused

5

9 638 000

9 694 000

10 507 175,—

 

Vahesumma

 

56 546 000

56 384 000

54 345 005,—

 

Artikkel XX 01 03 — Vahesumma

 

174 616 000

174 468 154

194 697 855,46

XX 01 05

Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 05 01

Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud töötasud ja toetused

1.1

197 229 000

189 601 000

195 814 251,92

XX 01 05 02

Kaudse teadustegevuse koosseisuvälised töötajad

1.1

47 262 000

46 562 000

46 870 754,58

XX 01 05 03

Muud kaudse teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

80 253 000

80 233 000

84 108 686,90

 

Artikkel XX 01 05 — Vahesumma

 

324 744 000

316 396 000

326 793 693,40

 

Peatükk XX 01 — Kogusumma

 

2 773 774 486

2 743 988 962

2 809 167 692,73

Reservid (40 01 40)

 

 

2 000 000

 

 

 

2 773 774 486

2 745 988 962

2 809 167 692,73

PEATÜKK XX 01 — HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

XX 01 01     Eri poliitikavaldkondades alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01   Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 01 01

Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01 01

Töötasud ja toetused

5

1 835 349 000

1 828 502 000

1 852 309 094,25

XX 01 01 01 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

14 878 000

13 104 000

12 475 366,—

XX 01 01 01 03

Töötasude korrigeerimine

5

15 497 000

8 158 000

0,—

 

Punkt XX 01 01 01 — Kogusumma

 

1 865 724 000

1 849 764 000

1 864 784 460,25

Märkused

Assigneeringust kaetakse järgmised ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega (v.a kolmandates riikides töötav personal) seotud kulud:

palgad, toetused ja muud palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed, mida komisjon peab tegema ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja stipendiumid;

ametnike ja ajutiste töötajate toetused seoses vahetustega tööga või valveajaga tööl või kodus;

toetused, mida makstakse ametniku vallandamisel ilmse ebakompetentsuse tõttu;

toetused, mida makstakse juhul, kui institutsioon ütleb üles ajutise töötajaga sõlmitud lepingu;

liidu territooriumil asuvates liidu asutustes ja liidu delegatsioonides töötavate ametnike kodudes rakendatud turvameetmetega seotud kulude hüvitamine;

kindlasummalised toetused ja tunnitasu alusel tehtavad maksed AST-kategooria ametnikele ületunnitöö eest, mida kehtiva korra kohaselt ei saa hüvitada vabade päevadega / vaba ajaga;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsientide kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning mujale kui töökohariiki kantavate rahaliste tasude suhtes;

ametnike ja ajutiste töötajate (kaasa arvatud nende perekondade) sõidukulud, mis on seotud tööle asumise, institutsioonist lahkumise või teise töökohta üleviimisega;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale;

üleminekukulud, mis on seotud ametnikega, kes on määratud uutes liikmesriikides asuvatele ametikohtadele enne ühinemist, kuid kellelt nõutakse teenistuse jätkamist nendes liikmesriikides ka pärast ühinemiskuupäeva ning kellel vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste X lisale on erandkorras õigus samadele finants- ja materiaalsetele tingimustele kui need, mida komisjon kohaldas enne ühinemist;

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasude kõigi kohandamistega seotud kulud.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse igal aastal nõukogu määrus liidu institutsioonide ametnike ja muude teenistujate palgaskaalade korrigeerimise kohta, kaasa arvatud palgakasv ja toetused (viimati ELT L 338, 22.12.2010, lk 1).

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 49 100 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

XX 01 01 02   Liidu delegatsioonides alaliselt töötava komisjoni personaliga seotud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava komisjoni personaliga seotud kulud

XX 01 01 02 01

Töötasud ja toetused

5

110 428 000

102 776 000

108 887 039,95

XX 01 01 02 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

7 462 000

7 484 000

5 449 008,27

XX 01 01 02 03

Assigneeringud töötasude korrigeerimiseks

5

871 000

438 000

0,—

 

Punkt XX 01 01 02 — Kogusumma

 

118 761 000

110 698 000

114 336 048,22

Märkused

Punktide 19 01 01 02, 20 01 01 02, 21 01 01 02 ja 22 01 01 02 puhul, milles käsitletakse liidu delegatsioone kolmandates riikides ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised komisjoni ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud kulud:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja lisatasud;

ületunnitöö;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

töötajate ning nende perekonnaliikmete sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumise, töölt lahkumise või teisele tööle üleviimisega, kui sellega kaasneb töökoha muutumine;

kolimiskulud, mis hüvitatakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 6/66/Euratom, nr 121/66/EMÜ, 28. juuli 1966, millega kehtestatakse eluasemetoetusega hõlmatud kohtade loetelu, toetuse maksimumsumma ja selle andmise eeskirjad (EÜT 150, 12.8.1966, lk 2749/66).

Nõukogu määrus nr 7/66/Euratom, nr 122/66/EMÜ, 28. juuli 1966, millega kehtestatakse transporditoetusega hõlmatud kohtade loetelu, toetuse maksimumsumma ja selle andmise eeskirjad (EÜT 150, 12.8.1966, lk 2751/66).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

XX 01 02     Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

XX 01 02 01   Institutsiooni heaks töötavad koosseisuvälised töötajad

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 02 01

Institutsiooni heaks töötavad koosseisuvälised töötajad

XX 01 02 01 01

Lepingulised töötajad

5

66 507 486

66 268 808

64 943 180,90

XX 01 02 01 02

Renditud tööjõud ning eri tegevusalade tehniline ja haldustugi

5

23 545 000

23 810 000

29 094 845,06

XX 01 02 01 03

Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad

5

39 727 000

40 316 000

39 661 791,13

 

Punkt XX 01 02 01 — Kogusumma

 

129 779 486

130 394 808

133 699 817,09

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

abi- ja lepinguliste töötajate (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja maksed seoses lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusega ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

summad, mis on vajalikud puudega inimeste juhtisikutena tegutsevate lepinguliste töötajate töötasude katmiseks;

renditud tööjõu, eelkõige bürootöötajate ja stenografistide-masinakirjutajate kasutamine;

tehnilise ja haldustöö ning intellektuaalteenuste teenuslepingute alusel töötava personaliga seotud kulud ning nimetatud personaliga seotud tegevuskulud ning kulud hoonetele ja seadmetele;

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega komisjoni või kutsumisega lühinõupidamistele, eriti seoses mitmesuguste valdkondade õigusaktide ühtlustamist käsitlevate eelnõude koostamisega ning personalivahetusega, mida korraldatakse ELi õigusaktide ühetaolise kohaldamise tagamiseks liikmesriikides;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksetest ELi üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastel eelarveridadel. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 194 868 eurot.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeliste tulude summa olemasolevate andmete põhjal hinnanguliselt 1 527 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsusega vastu võetud puudega inimeste töölevõtmise tegevuseeskiri.

XX 01 02 02   Komisjoni koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 02 02

Komisjoni koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

XX 01 02 02 01

Muu personali töötasud

5

7 619 000

6 434 000

5 529 652,—

XX 01 02 02 02

Noorte ekspertide ja riikide lähetatud ekspertide koolitamine

5

2 300 000

3 500 000

3 419 673,—

XX 01 02 02 03

Muu personali ja muude teenustega seotud kulud

5

256 000

256 000

247 251,—

 

Punkt XX 01 02 02 — Kogusumma

 

10 175 000

10 190 000

9 196 576,—

Märkused

Punktide 19 01 02 02, 20 01 02 02, 21 01 02 02 ja 22 01 02 02 puhul, milles käsitletakse komisjoni koosseisuväliseid töötajaid liidu delegatsioonides, mis asuvad kolmandates riikides või rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

kohaliku ja/või lepingulise tööjõu töötasud, samuti sotsiaalkindlustusmaksed ja hüvitised, mida peab tasuma tööandja;

tööandja sissemaksed seoses kohaliku personali täiendava sotsiaalkindlustuskattega;

renditud tööjõu või vabakutseliste töötajate teenused.

Liidu delegatsioonidesse lähetatud noorte ekspertide ja riikide ekspertide puhul kasutatakse käesolevat assigneeringut selleks, et

rahastada või kaasrahastada neid kulusid, mis on seotud noorte (ülikooli lõpetanud) ekspertide lähetamisega liidu delegatsioonidesse;

katta liikmesriikide või kolmandate riikide noortele diplomaatidele mõeldud seminaride korraldamise kulusid;

katta kulusid, mis on seotud liikmesriikide ametnike lähetamise või ajutise tööle määramisega liidu delegatsioonidesse.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 45 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

XX 01 02 11   Institutsiooni muud juhtimiskulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 02 11

Institutsiooni muud juhtimiskulud

XX 01 02 11 01

Lähetus- ja esinduskulud

5

56 391 000

56 891 000

61 191 065,06

XX 01 02 11 02

Konverentside ja koosolekutega seotud kulud

5

27 008 000

27 508 000

26 984 029,54

XX 01 02 11 03

Komiteede koosolekud

5

12 863 000

11 363 000

11 647 614,59

Reservid (40 01 40)

 

 

2 000 000

 

 

 

12 863 000

13 363 000

11 647 614,59

XX 01 02 11 04

Uuringud ja konsultatsioonid

5

6 400 000

7 900 000

6 577 749,76

XX 01 02 11 05

Info- ja juhtimissüsteemid

5

26 985 000

26 985 000

33 556 807,74

XX 01 02 11 06

Täiendus- ja juhtimiskoolitus

5

13 500 000

14 368 000

18 076 695,62

 

Punkt XX 01 02 11 — Kogusumma

 

143 147 000

145 015 000

158 033 962,31

Reservid (40 01 40)

 

 

2 000 000

 

 

 

143 147 000

147 015 000

158 033 962,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste detsentraliseeritud talituskulude rahastamiseks:

Lähetused:

personalieeskirjade alusel töötavate komisjoni töötajate ning komisjoni osakondades lähetusel viibivate riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetusega seotud sõidukulud, kaasa arvatud piletite ja broneerimisega seotud lisakulud, päevarahad ning täiendavad ja erakorralised kulud (muude liidu institutsioonide ning asutuste või kolmandate isikute eest tasutud lähetuskulude tagasimaksed loetakse sihtotstarbelisteks kuludeks).

Esinduskulud:

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (ei hüvitata kulusid, mis tulenevad esinduskohustustest suhetes komisjoni või teiste liidu institutsioonide töötajatega).

Koosolekute kulud:

komisjoni poolt loodud või kokku kutsutud eksperdirühmade toimimiseks tehtud kulutuste hüvitamine: uurimis- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel).

Konverentsid:

kulutused, mis on seotud konverentside, kongresside ja kohtumistega, mida korraldab komisjon oma poliitiliste tegevussuundade toetuseks, ning kulutused finantskontrolliasutuste ja -organite võrgustiku toimimiseks, sealhulgas selliste organisatsioonide ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmete vahelise aastakoosoleku korraldamiseks, nagu nõuti Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni 2006/809/EÜ, Euratom (Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmise kohta, III jagu „Komisjon”) (ELT L 340, 6.12.2006, lk 5) lõikes 88;

kulutused, mis on seotud konverentside, seminaride, koosolekute, koolituskursuste ning majasisese praktika korraldamisega liikmesriikide ametnikele, kes juhivad või kontrollivad ELi vahenditest rahastatavaid toiminguid või ELi omavahenditesse laekuvate tulude sissenõudmisega seotud toiminguid või teevad koostööd ELi statistikasüsteemi raames, ning samaliigilised kulutused ELi programmide raames rahastatavaid toiminguid juhtivatele või kontrollivatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ametnikele;

liidu finantshuvide kaitsmisega otseselt seotud juhtimis- või kontrolliülesandeid täitvate kolmandatest riikidest pärit ametnike koolitusega seotud kulutused;

kulud, mis on seotud komisjoni osalemisega konverentsidel, kongressidel ja koosolekutel;

konverentsidel osalemise tasud, välja arvatud koolituskulud;

kutse- ja teadusühingute liikmemaksud;

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud.

Komiteede koosolekud:

Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste või nõukogu määruste alusel loodud komiteedes osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta (institutsioonide või välisesinduste peakorterite) olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel).

Uuringud ja konsultatsioonid:

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui komisjonil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha;

tehtud uuringute ostmine ning spetsialiseeritud teadusasutuste liikmemaksud;

neid assigneeringuid tuleks kasutada eelkõige selleks, et viia läbi teostatavusuuring, millega hinnata võimalusi edendada Balkani piirkonnas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ringlussevõttu. Uuring peaks hõlmama hinnangut vajadustele luua keskkonnahoidlik infrastruktuur, mis võiks olla ka kohalikele kogukondadele nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes kasulik. Kohalikud kogukonnad saaksid kasu säästvamal viisil töökohtade loomisest ja nii piirkonna kui ka ELi ettevõtetele tagaks taaskasutuskeskus tooraine parema kättesaadavuse. Uuring oleks samm edasi Balkani piirkonna piirkondliku ühtekuuluvuse tugevdamise ja koostöö tihendamise protsessis.

Info- ja juhtimissüsteemid:

juhtimis- ja infosüsteemide väljatöötamine ja hooldamine lepingu alusel;

täielike (kasutusvalmis) info- ja juhtimissüsteemide soetamine ja hooldus halduskorralduse (personal, eelarve, rahandus, raamatupidamine jne) valdkonnas;

nimetatud süsteemide ja projektijuhtimisega seotud uurimused, dokumentatsioon ja koolitus;

infotehnoloogia kvaliteedi, turvalisuse, tehnoloogia, selle väljatöötamise metoodika, infotehnoloogia halduse ja muu sellisega seotud oskuste ja teadmiste omandamine kõikides osakondades;

selliste süsteemide tehniline tugi ja nende nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud tehnilised tööd.

Lisakoolitus ja juhtimiskoolitus:

kulutused üldkoolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning komisjoni töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatsioonimeetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteeditagamise ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

komisjoni korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -konverentside kavandamise, pidamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad / ettekannete esitajad ning nende sõidu- ja elamiskulud, samuti õppematerjalid);

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

koolituskulud, mis on seotud trükiste, teabe ja asjaomaste veebilehekülgedega, samuti õppevahendite ostmisega, kaugõppe liikmemaksude ja litsentsidega, raamatute, ajakirjanduse ja multimeediatoodetega;

õppevahendite ostmine.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ELi programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksetest ELi üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastel eelarveridadel. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 1 027 000 eurot.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeliste tulude summa olemasolevate andmete põhjal hinnanguliselt 6 106 200 eurot.

Osa assigneeringust tuleks kasutada selleks, et töötada välja kogu ELi hõlmav metoodika ja saavutada võime teostada ligikaudseid mõõtmisi (ühe toodanguühiku kohta), et täita jätkusuutlikkuse näitajate praegused andmelüngad ja arendada edasi tegelikel andmetel põhinevaid põllumajandusvahendeid, millega toetatakse tootjaid, kes pakuvad avalikke keskkonnahüvesid, eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähendamise kaudu, pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika reformimist 2020. aastaks.

Osa assigneeringust tuleks kasutada selleks, et uurida kõiki etappe alates arukast toomisest, mille puhul hoitakse metalle ja mineraale kokku, kuni võimalike kriitiliste materjalide asendamiseni vähem kriitilistega.

Teine võimalus on uurida haruldasi materjale sisaldavate osade taaskasutamise võimalusi ning seda, kas neid osi on võimalik tugevamaks muuta, et neid oleks võimalik ühest tootest teise paigaldada. Haruldased materjalid ja nende võimaldatavad funktsioonid ei saa olla kriitiliseks teguriks ja need ei tohi kuluda, mistõttu tuleks haruldasi metalle sisaldavaid osi konstrueerida nii, et nende tööiga oleks pikem. Rõhuasetus on lühikese kasutuseaga seadmetel ja stiimulite süsteemi kavandamisel taaskasutuse soodustamiseks.

Uurida tuleks, kas toodetesse kodeeritud andmed võivad anda teavet selle kohta, kus asuvad haruldased materjalid, kuidas käidelda neid taastöötluse maksimeerimiseks, samuti sellist infot toodete keemilise koostise kohta, mis võimaldaks eri käitlemist (nt kui ohtlikke aineid ei ole, ei ole reostust vaja kõrvaldada ning taastöötleja saab kulusid optimeerida).

Sellise tootepõhise kindlakstegemise tehnilise ja majandusliku teostatavuse uurimine on tuleviku põhiülesanne. See oleks ühtlasi tõsiselt võetav samm tegeliku tootja individuaalse vastutuse suunas ning suurema konkurentsi jaoks tingimusi luues kasutuselt kõrvaldamise optimaalse korralduse suunas.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

XX 01 02 12   Muud juhtimiskulud seoses liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 02 12

Muud juhtimiskulud seoses liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga

XX 01 02 12 01

Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud

5

6 328 000

6 541 000

7 051 124,—

XX 01 02 12 02

Delegatsioonide töötajate lisakoolitus

5

500 000

522 000

574 156,—

 

Punkt XX 01 02 12 — Kogusumma

 

6 828 000

7 063 000

7 625 280,—

Märkused

Punktide 19 01 02 12, 20 01 02 12, 21 01 02 12 ja 22 01 02 12 puhul, milles käsitletakse komisjoni personali liidu delegatsioonides kolmandates riikides ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

muu personaliga seotud mitmesugused kulud ja toetused, sh õigusnõustamine;

ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate värbamise menetlusega seotud kulutused, sh avaldamiskulud, sõidu- ja elamiskulud ning katsetele ja intervjuule kutsutud kandidaatide õnnetusjuhtumikindlustus, ning rühmaviisiliste värbamiskatsete ning värbamiseelsete terviseuuringute korraldamisega seotud kulud;

liidu delegatsioonidesse paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine, väljavahetamine, ümberkorraldamine ning hooldamine;

kulud, mis on seotud ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate iga-aastaste terviseuuringute ning nende käigus tehtavate analüüside ja katsetega, samuti kultuuriürituste ning ühiskondlike suhete sõlmimisele kaasa aitavate algatustega;

kulud, mis on seotud arstiabi andmisega ning meditsiinilise ja hambaravialase nõustamisega kohalikele töötajatele, kes on tööle võetud kohaliku õiguse kohase lepinguga, ning kulud, mis tulenevad AIDSiga seotud meetmete rakendamisest töökohal;

kindlasummaline toetus, mida makstakse ametnikele, kelle ametiülesanded toovad kaasa regulaarseid esinduskulusid, ning selliste kulude hüvitamine, mida kannavad volitatud ametnikud komisjoni/liidu esindamisel teenistuse huvides ning seoses oma ametiülesannetega (liidu territooriumil asuvate liidu delegatsioonide puhul kaetakse majutuskulud osaliselt kindlasummalisest esindustoetusest);

ametnike ja muude töötajate lähetustega seotud transpordikulud ning lähetuste päevarahad ja kaasnevad täiendavad või erakorralised kulud;

meditsiinilise evakueerimisega seotud transpordikulud ja päevarahad;

kriisiolukordadest põhjustatud kulud, sealhulgas reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

kulutused üld- ja keelekoolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning komisjoni töö tulemuslikkust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatsioonimeetodite, planeerimise, juhtimise, strateegia, kvaliteeditagamise ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

komisjoni või Euroopa välisteenistuse korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -konverentside kavandamise, pidamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad / ettekannete esitajad ning nende sõidu- ja elamiskulud, ning õppematerjalid);

kursuste korraldamise praktiliste ja logistiliste aspektidega seotud kulud, sealhulgas ruumide, transpordi ja seadmete üürimine väljaõppe ning kohalike ja piirkondlike seminaride jaoks, samuti mitmesugused asjaomased kulud, nagu joogid ja suupisted;

konverentsidel ja sümpoosionidel osalemise kulud ning kutse- ja teadusorganisatsioonide liikmemaksud;

väljaannete ja teabe, vastavate internetilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 14 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

XX 01 03     Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonetega seotud kulud

XX 01 03 01   Komisjoni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 03 01

Komisjoni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

XX 01 03 01 03

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed

5

54 525 000

54 288 154

74 225 463,37

XX 01 03 01 04

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused

5

63 545 000

63 796 000

66 127 387,09

 

Punkt XX 01 03 01 — Kogusumma

 

118 070 000

118 084 154

140 352 850,46

Märkused

Endine punkt XX 01 03 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

komisjoni hoonete telekommunikatsiooniseadmed, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, rent, paigaldus ning hooldus;

andmesidevõrgud (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenused (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine);

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üür ja liisimine;

teabe trükitud kujul esitamiseks vajalike vahendite, nt printerid, faksid, koopiamasinad ja skannerid, sealhulgas tooner, ost, üürimine või liisimine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür ja liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

Europa Interneti-portaali täiendamine ja kasutamine: Europa on kõikide Euroopa institutsioonide ühine server, kust kõik Euroopa Liidu kodanikud saavad elukohast olenemata reaalajas täielikku teavet Euroopa Liidu eesmärkide, institutsioonide struktuuri, päevapoliitika ning kavandatavate tegevuspõhimõtete kohta. Veebileht toimib ka kirjakastina, mille abil kodanikud saavad institutsioonidega suhelda;

komisjoni intranetilehekülje (My IntraComm) loomine ja täiendamine ning nädalalehe „Commission en direct” väljaandmine;

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinide kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisuse ja kvaliteedi tagamise uuringud;

arvutikeskus:

arvutikeskuses kasutatavate arvutite, välisseadmete ja tarkvara ost, üür ja liisimine ning tagavaraseadmetega seotud kulud;

kõnealuste seadmete hoolduse, kasutajatoe, uuringute, dokumentatsiooni, koolituse ja tarvikute ning teenindava välispersonaliga seotud kulud;

arvutikeskuse tegevuse jaoks vajaliku tarkvara väljatöötamine ja hooldus lepingu alusel.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates asutustes (mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03).

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 17 095 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

XX 01 03 02   Hooned ja liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga seotud muud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

XX 01 03 02

Hooned ja liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga seotud muud kulud

XX 01 03 02 01

Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud

5

46 908 000

46 690 000

43 837 830,—

XX 01 03 02 02

Seadmed, sisustus, varustus ja teenused

5

9 638 000

9 694 000

10 507 175,—

 

Punkt XX 01 03 02 — Kogusumma

 

56 546 000

56 384 000

54 345 005,—

Märkused

Punktide 19 01 03 02, 20 01 03 02, 21 01 03 02 ja 22 01 03 02 puhul, milles käsitletakse komisjoni personali liidu delegatsioonides kolmandates riikides ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

ajutised majutustoetused ja päevarahad;

väljaspool liitu asuvate liidu delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad kontoriruumidena liidu delegatsioonid või väljapoole liitu tööle määratud ametnikud: üür (kaasa arvatud ajutine majutus) ja maksud, kindlustusmaksed, remont ning kapitaalremont, inimeste ja kaupade julgeolekuga seotud korralised kulutused (kodeerimismasinad, seifid, aknatrellid jne);

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad liidu delegatsioonid kontoriruumidena või delegatsioonide töötajad eluruumidena, vee, gaasi, elektrienergia ning kütuse eest makstavad tasud, hooldus- ja parandustööd, teisaldamine, remont ning muud korralised kulutused (tänavate korrashoiu ning prügiveo eest makstavad kohalikud maksud ning tähiste ja viitade ost);

liidu territooriumil asuvate liidu delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

liidu delegatsioonide kontoriruumidena kasutatavate mis tahes hoonete või hooneosade puhul üür, vee, gaasi, elektrienergia ning kütteenergia eest makstavad tasud, kindlustusmaksed, hooldus- ja parandustööd, remont ja kapitaalremont, julgeolekukulud, eelkõige valvelepingud, kustutite üürimine ja täitmine, tuletõrjevarustuse ostmine ja hooldus ning tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamine, kohustuslike kontrollimistega seotud kulud jne;

ametnike kasutuses olevate hoonete ja hooneosade puhul: eluasemete turvalisusega seotud kulude hüvitamine;

ehituskruntide ja hoonete soetamise (ostmine või liisimine) või kontori- või eluruumide ehitamisega seotud kulud, sh esialgsete uuringute eest makstavad ning muud mitmesugused tasud;

mööbli ja seadmete, eelkõige audiovisuaal-, arhiivi-, trüki-, raamatukogu-, suulise tõlke ning eriotstarbeliste kontoritarvete (koopiamasinad, skanner-printerid, faksimasinad jne) ost, üür, liisimine, hooldus ning remont ning selliste seadmete kohta käiva dokumentatsiooni ja nendega seotud tarvikute soetamine;

tehniliste seadmete, nagu generaatorite, kliimaseadmete jne ost, hooldus ja remont ning varustuse paigaldamine delegatsioonide üldkasutatavatesse ruumidesse;

sõidukite, sh tööriistade ost, asendamine, üür, liisimine, hooldus ja remont;

sõidukite kindlustusmaksed;

raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost ning ajakohastamine, ajalehtede, ajakirjade ning erinevate väljaannete abonementtasud, köitmiskulud ning muud perioodikaväljaannete säilitamisega seotud kulud;

uudisteagentuuride abonementtasud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning paljundustarvikute ost ning trükiteenuste ostmine institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt;

seadmete transport ja tollivormistus, portjeede, autojuhtide jne vormirõivaste ost ja puhastamine, eri tüüpi kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu), sisekoosolekutega seotud kulud (joogid ning erijuhtudel serveeritav söök);

liidu delegatsioonide haldustegevusega seotud uuringud, analüüsid ja konsultatsioonid ning muud tegevuskulud, mida ei ole konkreetselt kirjendatud käesoleva artikli teistesse punktidesse;

posti, raportite ja publikatsioonide ning postipakkide ja muude õhu-, maa-, mere- või raudteetranspordiga saadetud pakkide postikulud ja kättetoimetamise kulud;

diplomaatilise postiga seotud kulud;

igasugused kulud, mis on seotud ametnike kasutusse antud eluruumide sisustuse ja seadmetega;

tekstitöötlusseadmete (arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide) ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine;

allhanke korras komisjonile osutatavad teenused, nt andmetöötlussüsteemide väljatöötamine, hooldamine ja tugi liidu delegatsioonides;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete, nt printerite ja skannerite ost, üür ja liisimine;

telefonikeskjaamade ja vahetusjaamade ning andmeedastusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üür ja liisimine;

kaabel- või raadioside (telefon, telegraaf, teleks, faks) abonementmaksud ja püsikulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ost;

kõnealuste seadmete paigaldamise, konfigureerimise, hoolduse, tugisüsteemide, abiteenuste, dokumentatsiooni ja tarvikutega seotud kulud;

eriolukordade puhul delegatsioonides läbi viidavate aktiivsete julgeolekuoperatsioonidega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

XX 01 05     Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 05 01   Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud töötasud ja toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

197 229 000

189 601 000

195 814 251,92

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, tööstus, liikuvus ja transport, teadustegevus, infoühiskond ja meedia, haridus ja kultuur, energeetika).

Assigneering katab kulud, mis on seotud töötajatega, sealhulgas liidu delegatsioonidesse ametisse määratud töötajatega, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ning kes töötavad kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel ja osalevad kaudsetes meetmetes nii tuumaprogrammide kui ka muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneering

Raamprogramm (tuumaenergia)

22 840 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

174 389 000

Kogusumma

197 229 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

XX 01 05 02   Kaudse teadustegevuse koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

47 262 000

46 562 000

46 870 754,58

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, tööstus, liikuvus ja transport, teadustegevus, infoühiskond ja meedia, haridus ja kultuur, energeetika).

Assigneering on ette nähtud teadusuuringute kaudsete meetmete juhtimises osalevate koosseisuväliste töötajatega, sealhulgas liidu delegatsioonidesse ametisse määratud töötajatega seotud kulude katmiseks tuumaprogrammide ja muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneering

Raamprogramm (tuumaenergia)

1 615 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

45 647 000

Kogusumma

47 262 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

XX 01 05 03   Muud kaudse teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

80 253 000

80 233 000

84 108 686,90

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, tööstus, liikuvus ja transport, teadustegevus, infoühiskond ja meedia, haridus ja kultuur, energeetika).

Assigneering on ette nähtud teadusuuringute kaudsete meetmete juhtimisega kaasnevate, sealhulgas liidu delegatsioonidesse ametisse määratud töötajatega seotud muude halduskulude katmiseks tuumaprogrammide ja muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneering

Raamprogramm (tuumaenergia)

10 984 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

69 269 000

Kogusumma

80 253 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

JAOTIS 01

MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 01

MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

82 524 796

82 524 796

67 461 954

67 461 954

71 117 038,13

71 117 038,13

Reservid (40 01 40)

 

 

329 267

329 267

 

 

 

82 524 796

82 524 796

67 791 221

67 791 221

71 117 038,13

71 117 038,13

01 02

MAJANDUS- JA RAHALIIT

13 000 000

12 953 676

14 500 000

13 082 630

13 404 311,05

11 551 509,76

01 03

RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

94 550 000

56 339 890

95 550 000

60 050 000

543 476,—

55 236 767,22

01 04

FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

365 610 000

276 532 610

433 180 000

350 895 107

328 610 034,02

252 707 516,19

 

Jaotis 01 — Kogusumma

555 684 796

428 350 972

610 691 954

491 489 691

413 674 859,20

390 612 831,30

Reservid (40 01 40)

 

 

329 267

329 267

 

 

 

555 684 796

428 350 972

611 021 221

491 818 958

413 674 859,20

390 612 831,30

PEATÜKK 01 01 — MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

01 01

MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

01 01 01

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

63 872 541

54 238 966

55 493 301,22

01 01 02

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

01 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

6 504 362

4 337 593

5 270 359,—

01 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

7 805 800

5 127 344

5 934 709,15

Reservid (40 01 40)

 

 

329 267

 

 

 

7 805 800

5 456 611

5 934 709,15

 

Artikkel 01 01 02 — Vahesumma

 

14 310 162

9 464 937

11 205 068,15

Reservid (40 01 40)

 

 

329 267

 

 

 

14 310 162

9 794 204

11 205 068,15

01 01 03

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud ning muud tegevuskulud

01 01 03 01

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

4 042 093

3 458 051

4 169 954,09

01 01 03 04

Muud tegevuskulud

5

300 000

300 000

248 714,67

 

Artikkel 01 01 03 — Vahesumma

 

4 342 093

3 758 051

4 418 668,76

 

Peatükk 01 01 — Kogusumma

 

82 524 796

67 461 954

71 117 038,13

Reservid (40 01 40)

 

 

329 267

 

 

 

82 524 796

67 791 221

71 117 038,13

01 01 01     Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

63 872 541

54 238 966

55 493 301,22

01 01 02     Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

01 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 504 362

4 337 593

5 270 359,—

01 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

01 01 02 11

7 805 800

5 127 344

5 934 709,15

Reservid (40 01 40)

 

329 267

 

Kogusumma

7 805 800

5 456 611

5 934 709,15

01 01 03     Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud ning muud tegevuskulud

01 01 03 01   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 042 093

3 458 051

4 169 954,09

01 01 03 04   Muud tegevuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

300 000

300 000

248 714,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, rent, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

elektrooniliste kontoriseadmete, arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ostmine, rentimine või liisimine, paigaldamine ja hooldamine;

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

telekommunikatsioonivõrkude, nt SWIFTi (pankadevaheline) ja CoreNet’i (Euroopa Keskpanga loodud turvaline võrk) ühenduskulud, ning sellega seotud infrastruktuuri ja teenuste kulud;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, hindamine, dokumentatsioon ja tarvikud.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

PEATÜKK 01 02 — MAJANDUS- JA RAHALIIT

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 02

MAJANDUS- JA RAHALIIT

01 02 02

Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve

5

9 000 000

9 000 000

9 000 000

9 000 000

8 964 892,79

7 469 697,01

01 02 04

Programm „Prince” – Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus

1.1

4 000 000

3 953 676

5 500 000

4 082 630

4 439 418,26

4 081 812,75

 

Peatükk 01 02 — Kogusumma

 

13 000 000

12 953 676

14 500 000

13 082 630

13 404 311,05

11 551 509,76

01 02 02     Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 000 000

9 000 000

9 000 000

9 000 000

8 964 892,79

7 469 697,01

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud järgmiste uuringute tegemise või jätkamisega liikmesriikides ning uuringute tegemisega kandidaatriikides:

komisjoni 15. novembri 1961. aasta otsused:

ühenduse igakuine ettevõtlusuuring (alates 1962);

ehitustööstuse uuring (alates 1963);

kapitaliinvesteeringute uuring (alates 1966);

jaekaubandussektori uuring;

teenusesektori uuring;

ühekordsed päevakajaliste küsimustega seotud uuringud;

nõukogu 15. septembri 1970. aasta otsus:

Euroopa Majandusühenduse tarbijauuring (alates 1972).

Assigneeringust kaetakse samuti kulud, mis on seotud uuringute, töörühmade, konverentside, analüüside, hindamiste, avaldamiste, tehnilise abi, andmebaaside ja tarkvara ostmise ja hooldamise ning selliste meetmete kaasrahastamise ja toetamisega, mis on seotud järgmisega:

majandusarengu jälgimine, meetmete koostoime analüüs ning majanduspoliitiliste tegevussuundade koordineerimine;

majandus- ja rahaliidu välisaspektid;

euroala makromajanduslikud sündmused;

struktuurireformide jälgimine ning majandus- ja rahaliidu turgude toimimise parandamine;

tegevuse koordineerimine finantsasutustega ning finantsturgude analüüs ja arendamine, laenutehingud, sh liikmesriike hõlmavad laenutehingud;

koostöö eespool nimetatud valdkondade ettevõtjate ja otsustusõigusega isikutega;

majandus- ja rahaliidu laiendamine.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

01 02 04     Programm „Prince” – Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

3 953 676

5 500 000

4 082 630

4 439 418,26

4 081 812,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada esmatähtsaid teavitusmeetmeid seoses liidu poliitikaga majandus- ja rahaliidu eeskirjade ja toimimise, tihedama poliitilise kooskõlastamise ning struktuurireformide kasulikkuse kõikides aspektides ning anda kodanikele, kohalikele ametiasutustele ning ettevõtjatele vajalikku teavet euro kohta.

Selle meetme eesmärk on olla tõhusaks sidepidamis- ja dialoogivahendiks Euroopa Liidu kodanike ja liidu institutsioonide vahel ning selle puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riikide ja piirkondade konkreetseid iseärasusi. Tähelepanu keskmes on uute liikmesriikide kodanike ettevalmistamine euro kasutuselevõtuks.

See hõlmab järgmist:

partnerluslepingud nende liikmesriikidega, kes soovivad euro või majandus- ja rahaliidu kohta teavet anda;

tihe koostöö ja võrgustike loomine kõikide liikmesriikidega teabevahetusjuhtide võrgustiku raames majandus- ja rahaliiduga seotud küsimustes;

tsentraliseeritud teabevahetuse arendamine (brošüürid, reklaamlehed, teabelehed, veebilehtede disain, arendamine ja hooldus, näitused, väljapanekud, konverentsid, seminarid, audiovisuaaltooted, arvamusküsitlused, vaatlused, uuringud, reklaammaterjal, mestimisprogrammid jne);

teabevahetusega seotud algatused kolmandates riikides, eelkõige euro rahvusvahelise rolli ja finantsintegratsiooni tähtsuse esiletõstmiseks.

Komisjon peaks võtma selle artikli täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Komisjon on oma euroalase kommunikatsioonistrateegia esitanud 11. augusti 2004. aasta teatises euro ning majandus- ja rahandusliidu informatsiooni ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta (KOM(2004) 552). Kommunikatsioonistrateegiat rakendatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga.

Komisjon annab korrapäraselt aru Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile programmi rakendamise ja järgmiseks aastaks kavandatava tegevuse kohta.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

PEATÜKK 01 03 — RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 03

RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

01 03 01

Osalus rahvusvaheliste finantsasutuste kapitalis

01 03 01 01

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

4

0,—

0,—

01 03 01 02

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 01 03 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 03 02

Makromajanduslik finantsabi

4

94 550 000

56 339 890

95 550 000

60 050 000

543 476,—

55 236 767,22

 

Peatükk 01 03 — Kogusumma

 

94 550 000

56 339 890

95 550 000

60 050 000

543 476,—

55 236 767,22

01 03 01     Osalus rahvusvaheliste finantsasutuste kapitalis

01 03 01 01   Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud liidu märgitud kapitali rahastamiseks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 90/674/EMÜ, 19. november 1990, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu sõlmimise kohta (EÜT L 372, 31.12.1990, lk 1).

Nõukogu otsus 97/135/EÜ, 17. veebruar 1997, millega nähakse ette, et Euroopa Ühendus peab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali kahekordistamise otsuse tõttu märkima täiendavaid aktsiaid (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15).

01 03 01 02   Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu märgitud kapitali kogu sissenõutava osaga või sellest mingi osaga seotud maksetaotluse rahastamiseks.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga praegune kapitalibaas on 30 000 000 000 eurot ning liidu märgitud aktsiakapital moodustab 900 440 000 eurot (3 %). Märgitud kapitali makstud osa moodustab 187 810 000 eurot, seega on märgitud kapitali sissenõutav osa 712 630 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 90/674/EMÜ, 19. november 1990, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu sõlmimise kohta (EÜT L 372, 31.12.1990, lk 1).

Nõukogu otsus 97/135/EÜ, 17. veebruar 1997, millega nähakse ette, et Euroopa Ühendus peab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali kahekordistamise otsuse tõttu märkima täiendavaid aktsiaid (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsus nr 1219/2011/EL, mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid (ELT L 313, 26.11.2011, lk 1).

01 03 02     Makromajanduslik finantsabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

94 550 000

56 339 890

95 550 000

60 050 000

543 476,—

55 236 767,22

Märkused

Selle erakorralise abi eesmärk on leevendada finantsolukorda teatavates kolmandates riikides, kus esineb makromajanduslikke probleeme, millega kaasneb maksebilansi defitsiit ja/või tõsine eelarve tasakaalustamatus.

Sellise abi andmise otseseks tingimuseks on, et abi saavad riigid rakendaksid makromajandusliku stabiliseerimise ning struktuurilise kohandamise meetmeid. Üldjuhul täiendavad liidu meetmed Rahvusvahelise Valuutafondi tegevust, mida kooskõlastatakse muude kahepoolsete rahastajatega.

Komisjon teavitab kaks korda aastas eelarvepädevaid institutsioone abisaajariikide makromajanduslikust olukorrast ning annab kord aastas põhjalikult aru selle abi kasutamisest.

Artikli assigneeringuid kasutatakse ka sellise finantsabi rahastamiseks, mis on mõeldud Venemaaga toimunud konflikti ajal kannatada saanud piirkondade ülesehitamiseks Gruusias. Meetmed peaksid olema suunatud peamiselt riigi makromajanduslikule stabiliseerimisele. Abiks eraldatav kogusumma otsustati rahvusvahelisel rahastajate konverentsil 2008. aastal.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/880/EÜ, 30. november 2006, ühenduse erakorralise finantsabi andmise kohta Kosovole (ELT L 339, 6.12.2006, lk 36).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

Nõukogu otsus 2009/889/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 938/2010/EL, 20. oktoober 2010, millega antakse Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi (ELT L 277, 21.10.2010, lk 1).

PEATÜKK 01 04 — FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 04

FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

01 04 01

Euroopa Liidu tagatised liidu ja Euratomi laenutehingutele ning Euroopa Investeerimispangast antud laenudele

01 04 01 01

Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 02

Tagatis Euratomi laenudele

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 03

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 04

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses makromajandusliku finantsabiga kolmandatele riikidele

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 05

Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 06

Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 14

Maksed tagatisfondi

4

155 660 000

155 660 000

260 170 000

260 170 000

138 880 000,—

138 880 000,—

 

Artikkel 01 04 01 — Vahesumma

 

155 660 000

155 660 000

260 170 000

260 170 000

138 880 000,—

138 880 000,—

01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

1.1

208 950 000

110 000 000

173 010 000

90 725 107

189 730 034,02

113 827 516,19

01 04 05

Ettevõtjate toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) finantskeskkonna parandamine

1.1

p.m.

9 884 191

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 06

Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 09

Euroopa Investeerimisfond

01 04 09 01

Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

1.1

0,—

0,—

01 04 09 02

Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali sissenõutav osa

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 01 04 09 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 10

Tuumaohutus

1.1

1 000 000

988 419

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 01 04 — Kogusumma

 

365 610 000

276 532 610

433 180 000

350 895 107

328 610 034,02

252 707 516,19

01 04 01     Euroopa Liidu tagatised liidu ja Euratomi laenutehingutele ning Euroopa Investeerimispangast antud laenudele

01 04 01 01   Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt võetud laenudele. Liikmesriikidele antavate laenude põhiosa on piiratud 50 000 000 000 eurole.

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad oma lepingulised kohustused täitmata.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos maksegraafikuga, mis kajastab põhi- ja intressimakseid, on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

Nõukogu otsus 2011/288/EL, 12. mai 2011, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi (ELT L 132, 19.5.2011, lk 15).

01 04 01 02   Tagatis Euratomi laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Laenude lubatud ülemmääraks on 4 000 000 000 eurot, millest 500 000 000 eurot on lubatud võtta otsuse 77/270/Euratom alusel, 500 000 000 eurot otsuse 80/29/Euratom alusel, 1 000 000 000 eurot otsuse 82/170/Euratom alusel, 1 000 000 000 eurot otsuse 85/537/Euratom ja 1 000 000 000 eurot otsuse 90/212/Euratom alusel.

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos maksegraafikuga, mis kajastab põhi- ja intressimakseid, on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Nõukogu otsus 77/271/Euratom, 29. märts 1977, otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 11).

Nõukogu otsus 80/29/Euratom, 20. detsember 1979, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni sõlmima Euratomi laenulepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 12, 17.1.1980, lk 28).

Nõukogu otsus 82/170/Euratom, 15. märts 1982, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 78, 24.3.1982, lk 21).

Nõukogu otsus 85/537/Euratom, 5. detsember 1985, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 334, 12.12.1985, lk 23).

Nõukogu otsus 90/212/Euratom, 23. aprill 1990, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 26).

Alusaktid

Komisjoni 6. novembri 2002. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 194).

Komisjoni 6. novembri 2002. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 201).

01 04 01 03   Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikes 2 on sätestatud, et kui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid, võib talle anda liidu finantsabi.

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt võetud laenudele.

Nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on stabiilsusmehhanismi raames liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma piiratud maksete assigneeringute suhtes kohaldatava liidu omavahendite ülemmäära piiresse jääva varuga.

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad oma lepingulised kohustused täitmata.

Komisjon võib oma kohustuste täitmiseks võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos maksegraafikuga, mis kajastab põhi- ja intressimakseid, on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EL) nr 407/2010, 11. mai 2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

Nõukogu rakendusotsus 2011/77/EL, 7. detsember 2010, Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 30, 4.2.2011, lk 34).

Nõukogu rakendusotsus 2011/344/EL, 17. mai 2011, Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

Nõukogu rakendusotsus 2011/682/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 269, 14.10.2011, lk 31).

Nõukogu rakendusotsus 2011/683/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 269, 14.10.2011, lk 32).

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõige 2.

01 04 01 04   Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses makromajandusliku finantsabiga kolmandatele riikidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused allpool osutatud otsuste alusel antud laenude puhul.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos maksegraafikuga, mis kajastab põhi- ja intressimakseid, on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59) (põhisummas kuni 40 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57) (laenuna põhisummas kuni 30 000 000 eurot 15 aastaks).

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29) (põhisummas kuni 200 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31) (põhisummas kuni 50 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11) (põhisummas 245 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, Jugoslaavia Liitvabariigile täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, Bosniale ja Hertsegoviinale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2003/825/EÜ, 25. november 2003, millega muudetakse otsust 2002/882/EÜ (Jugoslaavia Liitvabariigile täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta) seoses Serbiale ja Montenegrole täiendava makromajandusliku finantsabi andmisega (ELT L 311, 27.11.2003, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse Albaaniale makromajanduslikku abi (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2004/861/EÜ, 7. detsember 2004, millega muudetakse nõukogu otsust 2002/883/EÜ Bosniale ja Hertsegoviinale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (ELT L 370, 17.12.2004, lk 80).

Nõukogu otsus 2004/862/EÜ, 7. detsember 2004, millega antakse Serbiale ja Montenegrole makromajanduslikku finantsabi (ELT L 370, 17.12.2004, lk 81).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

Nõukogu otsus 2009/891/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 6).

Nõukogu otsus 2009/892/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 388/2010/EL, 7. juuli 2010, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 179, 14.7.2010, lk 1).

01 04 01 05   Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmine juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Liikmesriikidele ning kolmandatele riikidele antavate Euratomi laenude kogusummaks jääb 4 000 000 000 eurot, nagu on märgitud punktis 01 04 01 02.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos maksegraafikuga, mis kajastab põhi- ja intressimakseid, on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Euratomi laenude õigusliku aluse kohta vt ka punkti 01 04 01 02.

01 04 01 06   Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsusele tagab liit laenud, mida antakse Euroopa Investeerimispangast seoses liidu finantskohustustega Vahemere piirkonna riikide ees.

Selle otsuse alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel Brüsselis 30. oktoobril 1978. aastal ja Luxembourgis 10. novembril 1978. aastal allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse üldtagatis, mille suuruseks on 75 % kõikidest vahenditest, mis on ette nähtud laenutehinguteks järgmistes riikides: Malta, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Portugal (finantsprotokoll, otsetoetus), Türgi, Küpros, Süüria, Iisrael, Jordaania, Egiptus, endine Jugoslaavia ja Liibanon.

Otsuse 90/62/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. aprillil 1990. aastal Brüsselis ja 14. mail 1990. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping laenude kohta Ungaris ja Poolas; see otsus on aluseks ka kõnealuse lepingu laiendamisele, mis hõlmab laene Tšehhoslovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias ning mis allkirjastati 31. juulil 1991 Brüsselis ja Luxembourgis.

Otsuse 93/696/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 22. juulil 1994 Brüsselis ja 12. augustil 1994 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Vastavalt otsustele 93/115/EMÜ ja 96/723/EÜ tagab liit laenud, mida Euroopa Investeerimispank võib individuaalsel alusel anda Ladina-Ameerika ja Aasia riikides, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud koostöölepingud. Otsuse 93/115/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. novembril 1993. aastal Brüsselis ja 17. novembril 1993. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping. Otsuse 96/723/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. märtsil 1997. aastal Brüsselis ja 26. märtsil 1997. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Vastavalt otsusele 95/207/EÜ tagab liit laenud, mida Euroopa Investeerimispank võib individuaalsel alusel anda Lõuna-Aafrikas. Otsuse 95/207/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. oktoobril 1995 Brüsselis ja 16. oktoobril 1995 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997. aastal Brüsselis ja 29. juulil 1997. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 70 % avatud assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Avatud assigneeringute üldine ülemmäär on 7 105 000 000 eurot.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. jaanuaril 2000. aastal Brüsselis ja 17. jaanuaril 2000. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, viimati uuesti sõnastatud 2005. aastal, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % avatud assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 19 460 000 000 eurot. Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2001/777/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 6. mail 2002. aastal Brüsselis ja 7. mail 2002. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse 100 % tagatis Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks. Üldine ülemmäär on 100 000 000 eurot.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel allkirjastati 9. detsembril 2005. aastal Luxembourgis ja 21. detsembril 2005. aastal Brüsselis Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vaheline tagatisleping, millega kehtestatakse 100 % tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Üldine ülemmäär on 500 000 000 eurot. Nimetatud ülemmäär hõlmab perioodi kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel allkirjastati 1. augustil 2007. aastal Luxembourgis ja 29. augustil 2007. aastal Brüsselis Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vaheline tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % EIP finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Otsuse kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27 800 000 000 eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Kõnealune otsus on asendatud otsusega 633/2009/EÜ.

Otsuse nr 633/2009/EÜ alusel allkirjastati 28. oktoobril 2009 Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007. aastal Luxembourgis ja 29. augustil 2007. aastal Brüsselis allkirjastatud tagatislepingu muudatus. Liidu tagatise ülemmäär on 65 % antud krediidi ja tagatiste kogusummast. Euroopa Investeerimispanga finantstehingute ülemmäär, millest on maha arvatud tühistatud summad, on 27 800 000 000 eurot, mis jaguneb 25 800 000 000 euro suuruseks baasmääraks ja 2 000 000 000 euro suuruseks lisavolituseks. Nimetatud ülemmäär hõlmab perioodi kuni 31. oktoobrini 2011.

Otsuse nr 1080/2011/EL alusel allkirjastasid Euroopa Liit ja Euroopa Investeerimispank 22. novembril 2011. aastal Luxembourgis ja Brüsselis tagatislepingu. Liidu tagatise ülemmäär on 65 % kõigi antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ning millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Euroopa Investeerimispanga finantstehingute ülemmäär, millest on maha arvatud tühistatud summad, ei ületa 29 484 000 000 eurot, mis jaguneb 27 484 000 000 euro suuruseks üldvolituseks ja 2 000 000 000 euro suuruseks kliimamuutuste volituseks. Nimetatud ülemmäär hõlmab ajavahemikku alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, kuid see ajavahemik pikeneb automaatselt 30. juunini 2014 juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu uut otsust ei võeta vastu 31. detsembriks 2013.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhimaksed ja intressimaksed ning muud kulud) tagasimaksmine juhul, kui võlgnikud jätavad Euroopa Investeerimispanga antud laenude puhul oma lepingulised kohustused täitmata.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 8. märts 1977 (Vahemere protokollid).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu otsus, 19. juuli 1982 (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus, 9. oktoober 1984 (Jugoslaavia protokolli väline laen).

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari, Poola, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeeniaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finantskoostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõikide Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse ühenduse garantii Euroopa Investeerimispangale teatavates kolmandates riikides teostatavate vastastikust huvi pakkuvate projektide jaoks antud laenudest tuleneva kahjumi suhtes (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud investeerimisprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega (Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macao, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia, Lõuna-Aafrika, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks ja muudetakse otsust 97/256/EÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühendusevälistest (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere maad, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid ja Lõuna-Aafrika) projektidest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et laiendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii ühendusevälistele projektidele antud laenudest tekkiva kahjumi puhuks (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et laiendada ühenduse garantiid, mis anti Euroopa Investeerimispangale Horvaatia projektidega seotud laenude katteks (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse garantii laiendamiseks nii, et see katab Jugoslaavia Liitvabariigis teostatavatele projektidele antavaid laene (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii teatud tüüpi projektidele Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude vastu (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11).

Nõukogu otsus 2006/174/EÜ, 27. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et lisada Maldiivid hõlmatud riikide nimekirja seoses hiidlainekatastroofiga India ookeanil 2004. aasta detsembris (ELT L 62, 3.3.2006, lk 26).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

01 04 01 14   Maksed tagatisfondi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

155 660 000

260 170 000

138 880 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahaliste vahendite tagamiseks, et teha tagatisfondi selle maksemehhanismile vastavaid makseid ja fondi juhtimisega seotud tegevuskulude makseid ning viia seoses EIP välismandaati käsitleva vahekokkuvõttega läbi välishindamine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, 25. mai 2009, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

01 04 04     Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

208 950 000

110 000 000

173 010 000

90 725 107

189 730 034,02

113 827 516,19

Märkused

Osa assigneeringust on ette nähtud kulude katmiseks seoses liidu/ühenduse rahastamisvahenditega, mis kasutatakse ära konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) raames ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) rahastamise võimaldamiseks, sh algatusteks, millega toetatakse ressursitõhusust ja keskkonnasäästlikku majandust.

Osa assigneeringust on ette nähtud järgmiste meetmetega seotud kulude katmiseks:

Euroopas VKEdele krediidi andmise tagamise mehhanismide (nagu krediidi tagamise konsortsiumid) kättesaadavuse edendamine ning vajaduse korral krediidituru probleemide analüüsimine;

selliste VKEde ühenduste poolt finantsasutustele esitatud krediiditaotluste toetamine, kasutades muu hulgas Euroopa Investeerimisfondi (EIF) lisatagatisi;

finantsasutustega kokkulepete sõlmimine subsideeritud laenude andmiseks krediidi tagamise konsortsiumitele.

Ettevõtluse ja ettevõtjate uuendustegevuse peamiseks takistuseks on sageli peetud asjakohaste rahastamisviiside puudulikku kättesaadavust. Nimetatud probleemi võivad süvendada uued raamatupidamisstandardid, mille tõttu on pangad riski suhtes tundlikumad, ja see võib viia reitingute kasutamiseni. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmiga püütakse liidu rahastamisvahendite abil kõrvaldada turul esinevad püsivad puudujäägid, mille tõttu kapital, riskikapital või VKEdele mõeldud laenud on raskesti kättesaadavad. Rahastamisvahendeid haldab komisjoni nimel EIF, mis on riskikapitalile ja VKEde tagatisvahenditele spetsialiseerunud liidu institutsioon.

Programmi eelkäija ehk ettevõtluse ja uuendustegevuse mitmeaastase programmi raames läbi viidud sõltumatute hindamistega tehti hea tavana kindlaks turupõhine lähenemisviis ja nende vahendite rakendamine Euroopa Investeerimisfondi kaudu. Seetõttu jätkatakse nende põhimõtete järgimist ning kohandatakse neid konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis.

Liidu rahastamisvahenditega lihtsustatakse VKEde jaoks rahastamise kättesaadavust. Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi (GIF) abil jagatakse riski ja kasu erainvestoritega, omades võimendavat mõju kapitali paigutamiseks uuenduslikesse äriühingutesse.

GIF on suunatud uuenduslikele VKEdele nende käivitus- ja laienemisetapis, hõlbustades täiendava kapitali eraldamist, et aidata neil viia tooted ja teenused turule. Eriline tähelepanu on pööratud VKEdele, kes tegutsevad ökoinnovatsiooni valdkonnas.

VKEde tagatissüsteem (SMEG) annab jätkuvalt vastu- ja kaastagatisi osalejariikides toimivatele tagatisskeemidele ning otsetagatisi finantsvahendajatele. Eesmärk on vähendada turutõrkeid kasvupotentsiaaliga VKEde juurdepääsul i) laenudele (või laenu asendajatele, nagu liisingule), ii) mikrokrediidile ja iii) omakapitalile või kvaasikapitalile. Väärtpaberistamise kaudu (iv) kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks vastavate institutsioonidega sõlmitud asjakohaste riskijagamiskokkulepete alusel.

Suutlikkuse arendamise kava (CBS) eesmärk oli toetada finantsvahendajate suutlikkust keskenduda täiendavatele investeeringutele ja tehnoloogilistele aspektidele. See vahend ei ole turult saanud siiski mingit vastukaja. Sellest tulenevalt on CBSile algselt reserveeritud eelarve antud GIFile, et toetada peamiselt ökoinnovatsiooni ja tehnosiiret.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide (1) osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud usalduskontodelt ja kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 5 2 3, eraldatakse käesolevasse artiklisse täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Kuni 400 000 eurot võib kasutada kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas ürituste ja väljaannete jaoks ning teabe esitamiseks Internetis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

01 04 05     Ettevõtjate toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) finantskeskkonna parandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

9 884 191

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses liidu rahastamisvahenditega, mis kasutati ära ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige VKEsid käsitleva mitmeaastase programmi (MAP) raames ning neile rahastamise võimaldamiseks. Kuigi kohustusperiood on lõppenud, peavad vahendid toimima mitu aastat, mille jooksul on vaja makseid investeeringuteks ja tagatiskohustuste täitmiseks. Seepärast jätkatakse aruandlus- ja järelevalvenõuete kohaldamist kuni kõnealuste vahendite kestvusperioodi lõpuni.

Komisjon võib oma kohustuste täitmiseks võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide (1) osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/819/EÜ, 20. detsember 2000, ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

01 04 06     Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artiklist rahastatakse

tasud, mis on seotud tagatistega, mida Euroopa Investeerimisfond (EIF) laiendab, et hõlbustada Euroopa Investeerimispanga (EIB), kommertspankade, investeerimisfondide või muude asjakohaste vahendajate antavate laenude mahu ning nende kantava investeerimisriski suurendamist tehingute puhul, mida nad teevad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega;

investeerimisfondide osakud äsja loodud ettevõtetes ning väikestes ja keskmise suurusega kõrgtehnoloogiaettevõtjates;

osa Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludest riikidevaheliste ühisettevõtete kavandamisel ja loomisel ning osa riikidevaheliste investeeringute kogusummast.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/347/EÜ, 19. mai 1998, finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

01 04 09     Euroopa Investeerimisfond

01 04 09 01   Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamiseks.

Euroopa Investeerimisfond loodi 1994. aastal. Selle asutajaliikmed olid Euroopa Ühendus, keda esindas komisjon, Euroopa Investeerimispank ja mitmed finantsasutused. Liidu liikmesus Euroopa Investeerimisfondis on kindlaks määratud otsusega 94/375/EÜ.

Vastavalt otsuse 94/375/EÜ artiklile 3 kinnitab nõukogu liidu seisukoha Euroopa Investeerimisfondi võimaliku kapitali suurendamise kohta ja oma osalemise kohta selles suurendamises ühehäälselt, komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

01 04 09 02   Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali sissenõutav osa

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu märgitud kapitali aktsiate sissenõutava osa rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

01 04 10     Tuumaohutus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

988 419

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust rahastatakse ohutus-, keskkonna-, majandus- ja finantsaspektide hindamiseks vajalikku tehnilist ja õigusabi, k.a Euroopa Investeerimispanga tehtavaid uuringuid, selliste projektide puhul, mille rahastamiseks on taotletud Euratomi laenu. Samuti on meetmed ette nähtud laenulepingute sõlmimiseks ja rakendamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS MAJANDUSE JA RAHANDUSE PEADIREKTORAADILE

MAJANDUSE JA RAHANDUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 02

ETTEVÕTLUS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 01

ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

120 830 851

120 830 851

124 446 294

124 446 294

126 382 717,96

126 382 717,96

Reservid (40 01 40)

 

 

52 383

52 383

 

 

 

120 830 851

120 830 851

124 498 677

124 498 677

126 382 717,96

126 382 717,96

02 02

KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

223 790 000

161 605 503

204 490 000

121 146 802

177 584 367,46

186 637 459,84

02 03

KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

46 500 000

29 731 048

43 550 000

30 643 923

41 460 602,02

32 632 756,18

02 04

KOOSTÖÖ — TURVALISUS JA KOSMOS

751 097 000

482 645 055

599 518 520

507 129 757

562 281 355,47

423 816 321,59

02 05

EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

11 700 000

367 530 882

176 840 000

377 590 430

205 322 845,18

570 384 008,43

 

Jaotis 02 — Kogusumma

1 153 917 851

1 162 343 339

1 148 844 814

1 160 957 206

1 113 031 888,09

1 339 853 264,—

Reservid (40 01 40)

 

 

52 383

52 383

 

 

 

1 153 917 851

1 162 343 339

1 148 897 197

1 161 009 589

1 113 031 888,09

1 339 853 264,—

PEATÜKK 02 01 — ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

02 01

ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

02 01 01

Ettevõtluse poliitikavaldkonna alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

70 532 238

71 247 993

71 615 240,44

02 01 02

Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

02 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 724 308

5 819 863

5 143 878,76

02 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

4 383 761

4 881 377

4 507 900,48

Reservid (40 01 40)

 

 

52 383

 

 

 

4 383 761

4 933 760

4 507 900,48

 

Artikkel 02 01 02 — Vahesumma

 

10 108 069

10 701 240

9 651 779,24

Reservid (40 01 40)

 

 

52 383

 

 

 

10 108 069

10 753 623

9 651 779,24

02 01 03

Ettevõtluse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

4 463 544

4 549 061

5 385 047,46

02 01 04

Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

02 01 04 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud

1.1

1 000 000

1 000 000

987 532,43

02 01 04 02

Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine – Halduskorralduskulud

1.1

160 000

160 000

159 615,50

02 01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud

1.1

5 000 000

6 000 000

4 641 652,96

02 01 04 05

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud

1.1

1 000 000

2 200 000

4 084 878,51

02 01 04 06

Maa seire Euroopa programm (GMES) – Halduskorralduskulud

1.1

1 000 000

1 000 000

1 000 000,—

02 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

1.1

7 583 000

7 583 000

7 795 000,—

 

Artikkel 02 01 04 — Vahesumma

 

15 743 000

17 943 000

18 668 679,40

02 01 05

Ettevõtluse poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

02 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

11 184 000

11 730 000

9 580 700,—

02 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

3 650 000

3 650 000

3 206 930,—

02 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

5 150 000

4 625 000

8 274 341,42

 

Artikkel 02 01 05 — Vahesumma

 

19 984 000

20 005 000

21 061 971,42

 

Peatükk 02 01 — Kogusumma

 

120 830 851

124 446 294

126 382 717,96

Reservid (40 01 40)

 

 

52 383

 

 

 

120 830 851

124 498 677

126 382 717,96

02 01 01     Ettevõtluse poliitikavaldkonna alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

70 532 238

71 247 993

71 615 240,44

02 01 02     Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

02 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 724 308

5 819 863

5 143 878,76

02 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

02 01 02 11

4 383 761

4 881 377

4 507 900,48

Reservid (40 01 40)

 

52 383

 

Kogusumma

4 383 761

4 933 760

4 507 900,48

02 01 03     Ettevõtluse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 463 544

4 549 061

5 385 047,46

02 01 04     Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

02 01 04 01   Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

1 000 000

987 532,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 03 01.

02 01 04 02   Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

160 000

160 000

159 615,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 03 04.

02 01 04 04   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 000 000

6 000 000

4 641 652,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest ja on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevas punktis kajastada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 02 01.

02 01 04 05   Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

2 200 000

4 084 878,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 05 01.

02 01 04 06   Maa seire Euroopa programm (GMES) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

1 000 000

1 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid. Samuti võib see hõlmata kasutajate foorumi loomist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määruse (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1) artikli 17 alusel.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 02 15.

02 01 04 30   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 583 000

7 583 000

7 795 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katteks, mis on seotud asutuse tegevusega ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi meetmete haldamisel.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest ja on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevas punktis kajastada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

02 01 05     Ettevõtluse poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

02 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 184 000

11 730 000

9 580 700,—

02 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 650 000

3 650 000

3 206 930,—

02 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 150 000

4 625 000

8 274 341,42

PEATÜKK 02 02 — KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 02

KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

02 02 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

1.1

161 500 000

115 000 000

156 100 000

73 215 162

157 657 327,04

170 817 643,58

02 02 02

Konkurentsivõime, uuendustegevuse ja ettevõtlusega seotud töö täiendamine

02 02 02 01

ELi–Jaapani tööstuskoostöö keskuse ja rahvusvahelistesse uurimisrühmadesse kuulumise toetamine

1.1

2 290 000

1 877 996

2 390 000

1 905 227

2 101 149,—

2 138 581,82

02 02 02 02

Ettevõtete- ja ettevõtlusalase programmiga seotud tööde täiendamine ja lõpuleviimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) puhul

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

140 844,43

 

Artikkel 02 02 02 — Vahesumma

 

2 290 000

1 877 996

2 390 000

1 905 227

2 101 149,—

2 279 426,25

02 02 03

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) majanduskeskkonna parandamine

02 02 03 01

Katseprojekt — Siseturu konsolideerimine – Katseprojekt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 02 03 02

Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine uues finantskeskkonnas

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 02 03 04

Katseprojekt – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

77 234,88

02 02 03 05

Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

1.1

p.m.

1 500 000

p.m.

3 930 000

4 961 947,47

3 229 846,52

02 02 03 06

Ettevalmistav tegevus – Seotud tegevusaladel toimivate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel ühtlustatud e-äri protsessid ja standardid

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

668 000,—

 

Artikkel 02 02 03 — Vahesumma

 

p.m.

1 500 000

p.m.

3 930 000

4 961 947,47

3 975 081,40

02 02 04

Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 02 07

Katseprojekt – Meetmed tekstiili- ja jalatsisektoris

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

632 000

0,—

339 979,50

02 02 08

Turismiga seonduv tegevus

02 02 08 01

Ettevalmistav tegevus – Euroopa turismi tippsihtkohad

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

1 036 000

0,—

1 207 204,38

02 02 08 02

Ettevalmistav tegevus – Säästev turism

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

700 000

999 085,68

479 063,99

02 02 08 03

Ettevalmistav tegevus – Sotsiaalturism Euroopas

1.1

p.m.

700 000

p.m.

921 000

1 436 168,27

575 847,58

02 02 08 04

Ettevalmistav tegevus – Euroopa ja riikidevaheliste kultuuriturismitoodete edendamine erilise rõhuasetusega kultuuri- ja tööstustoodetel

1.1

2 000 000

1 520 000

2 000 000

1 000 000

 

 

02 02 08 05

Ettevalmistav tegevus – Turism ja selle kõigile kättesaadavus

1.1

1 000 000

1 000 000

1 000 000

500 000

 

 

 

Artikkel 02 02 08 — Vahesumma

 

3 000 000

3 220 000

3 000 000

4 157 000

2 435 253,95

2 262 115,95

02 02 09

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

751 511,94

02 02 10

Ettevalmistav tegevus – Euroopa–Vahemere piirkonna innovatiivsed ettevõtjad muutuste nimel

1.1

2 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

02 02 11

Ettevalmistav tegevus – GMESi operatiivteenused

1.1

p.m.

1 350 000

p.m.

2 500 000

0,—

1 225 721,21

02 02 12

Katseprojekt – Kindlustuse kättesaadavuse lihtsustamine füüsilisest isikust ehitusettevõtjatele ja väikestele ehitusettevõtjatele, et ergutada uuendustegevust ja ökotehnoloogia edendamist Euroopa Liidus

1.1

p.m.

286 000

p.m.

600 000

1 428 690,—

0,—

02 02 13

Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahvusvahelistumise võimalused

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

701 980,01

02 02 15

Maa seire Euroopa programm (GMES)

1.1

55 000 000

36 571 507

39 000 000

32 207 413

9 000 000,—

4 284 000,—

02 02 16

Katseprojekt – Haruldaste muldmetallide alane Euroopa pädevusvõrgustik

1.1

p.m.

300 000

1 000 000

500 000

 

 

02 02 17

Katseprojekt – Euroopa „loomepiirkondade” arendamine

3.2

p.m.

500 000

1 000 000

500 000

 

 

 

Peatükk 02 02 — Kogusumma

 

223 790 000

161 605 503

204 490 000

121 146 802

177 584 367,46

186 637 459,84

02 02 01     Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

161 500 000

115 000 000

156 100 000

73 215 162

157 657 327,04

170 817 643,58

Märkused

Selle assigneeringu eesmärk on tugevdada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõimet, edendada uuendustegevust, sh ökouuendusi, ning toetada ettevõtlusele ja uuendustegevusele suunatud majandus- ja haldusreformi.

Rakendatavad meetmed on eelkõige järgmised:

võrgustikud, mis koondavad mitmesuguseid huvirühmi;

tehnoloogia turustamine, projektid ja muud meetmed uuendusalgatuste toetuseks;

poliitikasuundade analüüsimine, arendamine ja koordineerimine osalevate riikidega;

teabe jagamine, levitamine ja teadvustamine;

liikmesriikide või piirkondade ühistegevuse toetamine

ja muud meetmed, mis sisalduvad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis.

Liit toetab selliseid tegevusi nagu Enterprise Europe Network ning uuendustegevuse ja ettevõtluse edendamine. Samuti toetatakse keskkonnahoidlikke innovatsiooniprojekte, mis käsitlevad selliste liidu tasandil oluliste uuenduslike või öko-uuenduslike tehnoloogiate, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas, kuid mis pole hajutatava riski tõttu veel oluliselt turgu võitnud. Need on kavandatud, et edendada osalevates riikides nende laiemat kasutust ning hõlbustada nende turuleviimist.

Kuna ettevalmistav tegevus „Erasmus noortele ettevõtjatele” lõpeb 2011. aastal ja seda ei lisata uude mitmeaastasesse finantsraamistikku enne 2014. aastat, on vaja rahastada selle jätkamist aastatel 2012 ja 2013. Programmi eesmärk on edendada Euroopa ettevõtlust, teadmiste ja parimate tavade vahetust ning väärtuslike võrgustike ja partnerluste loomist. Osa assigneeringust tuleks kasutada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” sujuva toimimise ja jätkumise tagamiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi kaudu kuni uue finantsraamistiku kinnitamiseni.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kavandatava meetme eesmärk on töötada välja ja katsetada innovatsiooni toetavaid teenuseid, mis on suunatud Euroopa teadmuspõhistele alustavatele ettevõtjatele, kasutades selleks ära Silicon Valleys teadus- ja äritegevuses tegevate eurooplaste ulatuslikke võrgustikke. Noored firmad saavutavad seeläbi kiirema turulepääsu ja kasvu välismaal, luues samas kõrge lisandväärtusega töökohti Euroopas. See eeldab Euroopa innovatsioonitoe pakkujate kooskõlastatud tegevust. Seetõttu uuritakse selle meetme abil innovatsioonitegevuse keskpunktis eelkõige ühise nn Euroopa Innovatsioonikeskuse teostatavust. See keskus ühendab ametlikud esindused (kaubanduskojad, konsulaadid ja tööstuse esindajad), Euroopa alustavatele ettevõtjatele innovatsioonitoe pakkujad ja Euroopa ettevõtjad ning teadlased, kes on valinud elu- ja töökohaks Silicon Valley, eesmärgiga kooskõlastada paremini toe andmist võimalikele kiire kasvuga äriühingutele.

Sihtrühmad

Selle meetme keskmes on uudsete teenuste väljaarendamine ja katsetamine, millega hõlbustatakse noorte teadmuspõhiste äriühingute kiiret kasvu ja kapitalile juurdepääsu, ühendades Silicon Valleys elavate Euroopa ettevõtjate ja teadlaste võrgustikud Euroopa piirkondlike/riiklike innovatsioonituge andvate asutuste teenustega.

Igast liikmesriigist kutsutakse üks noor teadmuspõhine äriühing teenuseid katsetama, looma oma võrgustikke Silicon Valley majandussüsteemis ja andma tagasisidet kogemuste kohta ning nõuandeid selliste teenuste tulevase kujundamise kohta.

Liikmesriikide innovatsiooniasutustel palutakse valida välja noored äriühingud ja projektis kaasa teha noori äriühinguid eksperdiarvamustega toetades. Silicon Valleys bürood omavaid asutusi palutakse osaleda teenuste kujundamisel ja pakkumisel, eriti noortele Euroopa äriühingute büroopinna andmisel.

Välismaal elavate Euroopa ettevõtjate ja teadlaste võrgustikel (2) palutakse osaleda Euroopa noorte äriühingute koolitamisel ja võrkude loomisel, samuti noortele teadmuspõhistele äriühingutele suunatud innovatsiooni tugiteenuste kavandamisel.

Kavandatav tegevus

1.

Kaks seminari või konverentsi (üks Ameerika Ühendriikides, üks Euroopas), mis toovad kokku Euroopa innovatsioonitoe pakkujad ja välismaal elavad teadlased või ettevõtjad, et töötada põhjalikumalt välja lähenemine ühise toe pakkumiseks kasvupotentsiaaliga noortele äriühingutele.

2.

Kaasnev uuring noorte teadmuspõhiste äriühingute ja osalevate välismaal elavate eurooplaste ootuste ning kogemuste hindamiseks.

3.

Konkreetsete tugiteenuste kavandamine ja pakkumine 27 teadmuspõhisest noorest äriühingust koosnevale rühmale kõigist liikmesriikidest. Need teenused hõlmavad valdkonnaspetsiifiliste võrgustike loomise ja koolitusürituste korraldamist Silicon Valleys.

4.

Lõppkonverents sidusrühmadele, kus osalevad Euroopa Parlamendi, komisjoni talituste, katseprojektis osalevate noorte äriühingute, välismaal elavate eurooplaste võrgustike ja innovatsioonitoeasutuste esindajate osalemisel.

5.

Meetmega seotud konkreetsed kommunikatsioonimeetmed.

Kavandatavaks meetmeks sobiv platvorm on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi loodud Proinno Europe / Europe Innova algatus, et hõlbustada poliitika väljatöötamist ning piirkondlike ja riiklike innovatsiooniasutuste ühist teenuste pakkumist.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse artiklisse kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Peale selle on osa assigneeringust kavandatud rahastama noorte innovaatorite liikuvuse meedet. Keegi ei kahtle, et kutsealane liikuvus on oluline nii mitmekülgse tööjõu kujundamiseks, Euroopa kodanikuks olemise tunnetamiseks kui ka Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks. Riigipiirid ei tohiks uuenduslikke ideid takistada. Ideid tuleks arendada suurimas Euroopa talente, rajatisi, infrastruktuuri ja rahalisi vahendeid koondavas süsteemis vastastikuse kasuliku toime, katsetamise ja heakskiitmise kaudu. Nii nagu Euroopa tudengid liiguvad Erasmuse programmi, noored teadlased Marie Curie meetmete ja noored ettevõtjad ettevõtjate Erasmuse programmi raames, peab ka noortel innovaatoritel olema võimalik Euroopa uuendustegevuse edendamiseks piiriüleselt liikuda. Olemasolevate liikuvusprogrammide kohaldamisala ei kattu noorte innovaatorite liikuvuse meetmega, mille keskmes on innovatsiooniprotsess algetapis ideede arendamiseks katseeksemplarideni. See projekt erineb näiteks Erasmuse noorte ettevõtjate programmist, mis on peamiselt innovatsioonijärgse etapi ettevõtlusvahetuse programm, mis annab noortele ettevõtjatele võimaluse ettevõtlusalaseid teadmisi omandada või suurendada. Noorte innovaatorite liikuvuse meedet puudutav ettepanek, mis ühendab innovatsiooni edendamiseks liikuvuse eeliseid, innovatsioonilünga täitmise vajadust ja hoiakute muutmise vajadust, kujutab endast konkreetset meedet tööhõive- ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” ning eelkõige innovaatilise liidu ja noorte liikuvuse alase juhtalgatuse elluviimiseks.

Noorte innovaatorite liikuvuse meetme eesmärk on toetada vähemalt 100 noort innovaatorit. Meede kujutab endast piirideta liikuvuse ja innovaatoritest residentide programmi, mis annab noortele (25–36 aasta vanuses) ja potentsiaalsetele innovaatoritele (18–24 aasta vanuses) võimaluse töötada oma algetapis idee kallal residendist noore innovaatorina vastuvõtva organisatsiooni juures, mis võib olla suur või väike ettevõte, tegevust alustav ettevõte, laboratoorium, ülikool, instituut, valitsusasutus või valitsusväline organisatsioon.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

02 02 02     Konkurentsivõime, uuendustegevuse ja ettevõtlusega seotud töö täiendamine

02 02 02 01   ELi–Jaapani tööstuskoostöö keskuse ja rahvusvahelistesse uurimisrühmadesse kuulumise toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 290 000

1 877 996

2 390 000

1 905 227

2 101 149,—

2 138 581,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

liidu osalus ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskuses;

liidu osalus mitmes rahvusvahelises uurimisrühmas;

endise punkti 02 02 01 01 alusel võetud kulukohustuste täitmine.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 91/179/EMÜ, 25. märts 1991, rahvusvahelise vase uurimisrühma pädevuse heakskiitmise kohta (EÜT L 89, 10.4.1991, lk 39).

Nõukogu otsus 91/537/EMÜ, 14. oktoober 1991, rahvusvahelise tina uurimisrühma pädevuse heakskiitmise kohta (EÜT L 293, 24.10.1991, lk 23).

Nõukogu otsus 92/278/EMÜ, 18. mai 1992, millega kinnitatakse EÜ-Jaapani tööstuskoostöö keskuse konsolideerimine (EÜT L 144, 26.5.1992, lk 19).

Nõukogu otsus 96/413/EÜ, 25. juuni 1996, Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tugevdava ühenduse tegevusprogrammi rakendamise kohta (EÜT L 167, 6.7.1996, lk 55).

Nõukogu otsus 2001/221/EÜ, 12. märts 2001, ühenduse osaluse kohta rahvusvahelises plii ja tsingi uurimisrühmas (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 21).

Nõukogu otsus 2002/651/EÜ, 22. juuli 2002, ühenduse osalemise kohta rahvusvahelises kautšuki uurimisrühmas (EÜT L 215, 10.8.2002, lk 13).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Komisjoni otsus 2006/77/EÜ, 23. detsember 2005, konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitleva kõrgetasemelise töörühma loomise kohta (ELT L 36, 8.2.2006, lk 43).

02 02 02 02   Ettevõtete- ja ettevõtlusalase programmiga seotud tööde täiendamine ja lõpuleviimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) puhul

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

140 844,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmise ettevõtete- ja ettevõtlusalase mitmeaastase programmi alusel võetud kulukohustuste täitmiseks eelkõige seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/490/EMÜ, 28. juuli 1989, majanduskeskkonna parandamise ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu edendamise kohta ühenduses (EÜT L 239, 16.8.1989, lk 33).

Nõukogu otsus 91/319/EMÜ, 18. juuni 1991, millega vaadatakse läbi ühenduse majanduskeskkonna parandamise ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu edendamise programm (EÜT L 175, 4.7.1991, lk 32).

Nõukogu otsus 93/379/EMÜ, 14. juuni 1993, ühenduse meetmete mitmeaastase programmi kohta, et tugevdada esmatähtsaid valdkondi ja tagada ühenduses ettevõtluspoliitika järjepidevus ja kindlustamine, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 68).

Nõukogu otsus 97/15/EÜ, 9. detsember 1996, Euroopa Liidus kolmanda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) mitmeaastase programmi kohta (1997–2000) (EÜT L 6, 10.1.1997, lk 25).

Nõukogu otsus 2000/819/EÜ, 20. detsember 2000, ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 593/2004/EÜ, 21. juuli 2004, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 268, 16.8.2004, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

02 02 03     Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) majanduskeskkonna parandamine

02 02 03 01   Katseprojekt — Siseturu konsolideerimine – Katseprojekt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kulukohustuste katmiseks seoses katseprojektiga, mis on mõeldud meetmete edendamiseks vanade ja uute liikmesriikide piiriüleste piirkondade ettevõtete koostöö ja klastrite moodustamise alal.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 03 02   Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine uues finantskeskkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kulukohustuste katmiseks seoses ettevalmistava tegevusega, mille eesmärk on aidata krediidiasutustel arendada laenutehinguid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 03 04   Katseprojekt – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

77 234,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud meetmetele, millega Euroopa tasandil tagatakse kogemuste vahetamine ja rikastamine teise riigi võtmetähtsusega või täiendavate majandusharude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juures praktika sooritamise kaudu, mis oleks kasulik noortele ettevõtjatele ja potentsiaalsetele noortele ettevõtjatele. See meede peaks tuginema olemasolevaid vajadusi uurivale eelnevale nõudluse (st noorte ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate hulgas) ja pakkumise (st väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) analüüsile. Noorte ettevõtjate praktikaga tuleks püüda edendada kogemuste vahetamist ja soodustada äriideede väljatöötamist, kontrollimist ja kasutamist. See peaks edendama noorte ettevõtjate piiriüleste võrgustike ja partnerlussuhete loomist, mis võimaldab jagada teadmisi olulistes valdkondades ja suurendada äriühingute rahvusvahelistumist. Tähelepanu tuleks pöörata toetavale tegevusele (kursuste korraldamine ja teabe jagamine ühenduse lepinguõiguse ja äriõiguse, ühisturu, Euroopa standardimise, Euroopa tugivahendite ja kohaliku ärikeskkonna kohta). Vahendusorganisatsioonid (kaubandus- ja tööstuskojad, äriinkubaatorid ja muud äritegevust soodustavad ja toetavad üksused) vastutavad programmi rakendamise eest. Tugiamet, mis valitakse kõigile Euroopa äritegevuse toetamise valdkonnas tegevatele üksustele avatud konkursi raames, on vastutav erinevate vahendusorganisatsioonide tegevuse koordineerimise, järelevalve ja toetamise eest ning on ka esimeseks kohaks, kuhu taotlejad tehnilise abi saamiseks ja oma küsimuste esitamiseks pöörduda saaksid. Samuti on selle tugiameti ülesandeks reklaamida programmi Euroopas ning luua programmi veebisait ja hallata seda.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 03 05   Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 500 000

p.m.

3 930 000

4 961 947,47

3 229 846,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud tulevaste ja äsja loodud ettevõtjate jaoks ettenähtud Euroopa liikuvusprogrammi kaudu toimuva tegevuse katmiseks. Programm peaks aitama uutel liidu ettevõtjatel rikastada oma kogemusi, õppida ja luua võrgustikke, veetes teatava aja kogenud ettevõtjate juhitud ettevõtetes teistes liikmesriikides. Programmiga aidatakse suurendada ettevõtlust, luua noorte loominguliste ettevõtjate piiriüleseid võrgustikke, julgustada partnerlussuhete loomist, mis võimaldab jagada teadmisi ja kogemusi ning muuta Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad rahvusvahelistel turgudel uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 03 06   Ettevalmistav tegevus – Seotud tegevusaladel toimivate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel ühtlustatud e-äri protsessid ja standardid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

668 000,—

Märkused

Liidu majanduse vajadusi silmas pidades on selle ettevalmistava tegevuse eesmärk edendada üleeuroopalise ulatusega sihtmeetmeid äriprotsesside ja -normide, samuti andmevahetussüsteemide ja standardite ühtlustamiseks ühe või enama omavahel seotud konkreetse tegevusala tarneahelas osaleja vahel. Liikmesriikide esindajad valivad need tegevusalad välja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud e-äri toetusvõrgustiku kaudu Euroopa Parlamendi osavõtul.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 04     Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada 2008. aastal vastu võetud väikeettevõtlusalgatust („Small Business Act”). Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid tuleb abistada rahastamise saamisel ja Euroopa algatustes osalemisel. Edendada tuleb ka nende innovatsioonisuutlikkust.

02 02 07     Katseprojekt – Meetmed tekstiili- ja jalatsisektoris

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

632 000

0,—

339 979,50

Märkused

Assigneeringu eesmärk on hinnata olukorda tekstiili- ja jalatsisektoris seoses kvootide süsteemi kaotamisega eesmärgiga luua selle valdkonna jaoks liidu programm (eelkõige vähem soodsate piirkondade arendamiseks), millega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, ümberstruktureerimist, kutsealast ettevalmistust ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 08     Turismiga seonduv tegevus

02 02 08 01   Ettevalmistav tegevus – Euroopa turismi tippsihtkohad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 036 000

0,—

1 207 204,38

Märkused

Algatuse eesmärk on väärtustada Euroopa turismi sihtkohti ning juhtida tähelepanu nende mitmekesisusele ja ühisjoontele ning propageerida nii Euroopas kui ka kolmandates riikides sihtkohti, kus majanduskasvu eesmärgi poole püüeldakse viisil, mis tagab turismi sotsiaalse, kultuurilise ja keskkondliku jätkusuutlikkuse. Kõnealune meede aitab ka kaasa Euroopa kodanike teadmiste suurendamisele üksteise kohta.

Projekti eesmärgid on järgmised:

teha tuntust koguvad Euroopa turismi tippsihtkohad, eriti vähem tuntud sihtkohad, märgatavamaks;

suurendada teadlikkust Euroopa turismivõimaluste mitmekesisusest ja väärtustest;

reklaamida kõiki Euroopa riike ja piirkondi nii Euroopas kui ka peamistel kolmandate riikide turgudel;

aidata kaasa liigkülastatavuse ja hooajaliste kõikumiste ärahoidmisele, suunata turistide vooge ebatavalistesse sihtkohtadesse;

toetada säästlikke turismivorme;

luua heade tavade vahetamise platvorm Euroopa tasemel;

edendada premeeritud sihtkohtade võrgustike loomist, et veenda muid sihtkohti omaks võtma säästlikke turismimudeleid.

Igal aastal tunnustatakse liikmesriikide turismisihtkohti vastavalt valitud teemale Euroopa tippsihtkoha nimetusega. Osalema oodatakse ka kandidaatriike.

Projekti „Euroopa turismi tippsihtkohad” eesmärk on juhtida tähelepanu uutele ja eriti vähem tuntud Euroopa turismi tippsihtkohtadele, suurendada teadlikkust Euroopa turismi mitmekesisuse ja kvaliteedi kohta, reklaamida kõiki Euroopa riike ja piirkondi, aidata kaasa liigkülastatavuse ja hooajaliste kõikumiste ärahoidmisele ning suunata turistide vooge ebatavapärastesse sihtkohtadesse, premeerida turismi säästvaid vorme, luua Euroopa platvorm heade tavade vahetamiseks, edendada premeeritud sihtkohtade võrgustike loomist, et veenda muid sihtkohti omaks võtma säästlikke turismimudeleid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 08 02   Ettevalmistav tegevus – Säästev turism

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

700 000

999 085,68

479 063,99

Märkused

Osa sellest assigneeringust võib kasutada Doonau jõe vesikonnas keskkonnasäästliku turismi edendamiseks.

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest, millega liit omandas uue pädevuse turismi valdkonnas liikmesriikide meetmete täiendamiseks, ja komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatisest „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010) 352 lõplik) käivitati ettevalmistav tegevus, et valmistada ette tulevasi seadusandlikke algatusi selliste uute Euroopa turismiradade edendamiseks, mis põhinevad Euroopa kultuuripärandil. Kõnealused turismirajad on teemapõhised piiriülesed turismitooted, mis kajastavad ühist Euroopa kultuuripärandit ja kohalikke traditsioone. Samuti tuleb toetada Euroopa Nõukogu ja selle „Euroopa kultuuriradasid”, nagu ka sarnaseid Euroopa (kultuuriradade) algatusi.

Seetõttu on vaja paremat kooskõlastamist ja koostööd Euroopa Nõukoguga, et kasutada ära Euroopa Nõukogu pikaajalist kogemust ning arendada ja muuta Euroopa kultuurirajad ulatuslikeks piiriülesteks turismipakettideks.

Ettevalmistava tegevuse peamised eesmärgid on järgmised:

suurendada teadlikkust eri kultuuride panusest ühisesse Euroopa kultuuri Euroopa ajaloo mõistmise abil Euroopa materiaalse, mittemateriaalse ja looduspärandi kaudu;

edendada kultuuriturismi kui jätkusuutliku majandusarengu, Euroopa kodakondsuse ja kultuuridevahelise dialoogi tegurit;

edendada säästvat ja vastutustundlikku turismi liidus ja selle naaberriikides;

tugevdada Euroopa kui kvaliteetse sihtkoha mainet ja kuvandit Euroopa ja kolmandate riikide kodanike hulgas;

suurendada kõrvaliste ja vähem tuntud sihtkohtade turismiettevõtjate ja väikeettevõtete suutlikkust jõuda uute sihtrühmadeni; hõlbustada kogemuste vahetamist ja võrgustike loomist ning koondumist;

edendada liidu turismisektori konkurentsivõimet ja innovatsiooni.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14), eriti artikkel 5.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 195.

02 02 08 03   Ettevalmistav tegevus – Sotsiaalturism Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

700 000

p.m.

921 000

1 436 168,27

575 847,58

Märkused

Ühiskonnas on toimumas suured valdkondlikud ja puhkusealased muutused. Uued peremudelid ning üheliikmeliste leibkondade tekkimine, vaba aja lisandumine, keskmise eluea pikenemine ja elanikkonna üldine vananemine, noorte ebakindluse suurenemine, olenemata sellest, kas nad on tööga hõivatud või mitte, on turismikeskkonda põhjalikult muutvad tegurid. Kõigile puhkamisvõimaluste tagamine eeldab liidu tasandil seda, et võetakse arvesse Euroopa ühiskonna eriomadusi.

Selle eesmärgi saavutamiseks peab liit kasutama asjakohaseid vahendeid. Üks neist on sotsiaalturismi arendamine.

Sotsiaalturismi tuntakse eelkõige selle eesmärgi tõttu: võimaldada võimalikult paljudel inimestel puhkama minna. See aitab seeläbi suurendada liikuvust. Sotsiaalturismil on ka teine eesmärk, mida paraku ei ole siiani piisavalt hinnatud: piirkondlik areng – paljude turismiühenduste rajatised paiknevad maa- või mägipiirkondades – ja kohalik areng. Sotsiaalturism on seega tõestus selle kohta, et on tõepoolest olemas vahepealne sektor nn vaba aja turu ja mittekasumliku majandustegevuse vahel. See tõestab, et majanduslik tähtsus ei ole ühitamatu võimalikult paljudele juurdepääsu pakkumisega.

Sotsiaalse segregatsiooni kaotamine tuleb seega ühendada kohaliku arenguga. Edendades juurdepääsu rühmadele, kelle jaoks on puhkusele minek muutunud järjest raskemaks või koguni võimatuks ettevõtmiseks, tugevdab sotsiaalne turism turismisektori tulu teenimise suutlikkust. See aitab arendada hooajavälist turismi, eelkõige piirkondades, kus turism on suures osas hooajaline. Seeläbi soodustab sotsiaalturism pikemaajaliste töökohtade loomist turismisektoris, kuna võimaldab pakkuda tööd ka muul kui turismihooajal.

Selle Calypso-nimelise projekti rakendamine on tõeline võimalus edendada avaliku ja erasektori partnerlust ja sotsiaalmajandust komisjoni toetusel. Euroopa kodanike vahel toimuva suhtluse ja eelkõige sünergia loomise abil annab see projekt suure panuse Euroopa kodakondsuse loomisse. Siinjuures tuleks tähelepanu juhtida sellele, et ligikaudu 40 % kõigist rohkem kui nelja ööbimisega reisidest tehakse välismaale.

See sektor on seega oluline nii seal loodud töökohtade majandusliku kasu kui ka inimestele pakutavate ressursside tõttu.

Kõnealusest meetmest võiksid seetõttu kasu saada turismivaldkonnas tegutsevad eraettevõtjad, kes täidavad eespool nimetatud ülesandeid, sotsiaalturismi ühendused, töönõukogud, transpordiettevõtjad, kohaliku ja piirkondliku tasandi turismiühendused ning solidaarsusühendused, kuid ka äriettevõtjad.

Meetmed hõlmaksid järgmist:

turismi sotsiaalpoliitilisest funktsioonist tulenevate hooajalisust vähendavate meetmete kataloogimine ja levitamine;

selliste lahenduste leidmine, mis võimaldaksid konkreetsetel sihtrühmadel (nt eakad inimesed, noored ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad) minna puhkama, kasutades (riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi) ametiasutuste, heategevusorganisatsioonide või mittetulundusühingute pakutavaid majutusvõimalusi.

Programmi Calypso 2011 eesmärgid põhinevad 2009. aasta uuringu käigus (mille jaoks korraldati pakkumismenetlus) ning mitmetel 2010. aastal Calypso kohtumistel komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel toimunud arutelude raames kindlaks määratud meetmetel, nimelt:

kataloogida peamised (kõige levinumad) head tavad, millega turismi aktiivselt edendatakse eelkõige hooajavälisel ajal ning millega seega luuakse tööhõivevõimalusi siis, kui turisminõudlus on väike;

teha kindlaks Euroopa ja riikide senised meetmed, mis võimaldavad vahetuses osaleda järgmistel sihtrühmadel: eakad inimesed, noored, puudega isikud ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad;

uurida selliste vahetustega seonduvaid raskusi ning pakkuda samas kõige sobivamaid lahendusi;

teha ettepanekuid ühe või mitme mehhanismi kohta, millega turismihooajavälisel ajal võimaldatakse konkreetsetel sihtrühmadel (nt eakad inimesed, noored, puudega isikud ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad) minna puhkama teise liikmesriiki/kandidaatriiki, kasutades liikmesriikide/kandidaatriikide (riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi) ametiasutuste pakutavaid teemaprogramme või majutusvõimalusi ning omavalitsusüksusi, heategevusorganisatsioone, valdasid, liite, sotsiaalpartnereid, kooperatiive või mittetulundusühinguid hõlmavate sidusrühmade algatusi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 08 04   Ettevalmistav tegevus – Euroopa ja riikidevaheliste kultuuriturismitoodete edendamine erilise rõhuasetusega kultuuri- ja tööstustoodetel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 520 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Lissaboni lepinguga anti liidule esmakordselt pädevus turismi valdkonnas. Ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada piiriüleseid temaatilisi turismitooteid, mis kajastavad eelkõige ühist Euroopa kultuuri- ja tööstuspärandit ja kohalikke traditsioone, püüdes kasutada ära varasemaid meetmeid asjaomases valdkonnas ning muude rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonide, nt Euroopa Nõukogu, ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) ja Euroopa reisikomisjoni jne konsolideeritud kogemust.

Eelkõige selleks, et ergutada Euroopa turismisektorit muutuma konkurentsivõimelisemaks, edendatakse asjaomase ettevalmistava tegevuse abil turismitoodete pakkumise mitmekesistamist. Suurepärane kasvupotentsiaal on mitmetel piiriülestel temaatilistel turismitoodetel ja -teenustel, nt mitmeid piirkondi või liikmesriike läbivatel kultuuri- ja tööstusradadel. Neid Euroopa ja riikidevahelisi turismitooteid tuleks tihedas koostöös Euroopa reisikomisjoniga edendada ka kolmandates riikides, et soodustada Euroopa kui ainulaadse sihtkoha kuvandit kaugetel turgudel.

Ettevalmistava tegevuse peamised eesmärgid on järgmised:

piiriüleste turismiprojektide rahastamise abil aidata parandada turismitoodete ja -sihtpunktide kui terviku kvaliteeti kogu liidus;

arendada edasi kultuuritooteid ja turismi säästva majanduse lahutamatu osana ning toetada piirkondlikku majandust;

edendada turismi struktuurimuutusega piirkondades, et anda tõuge nende piirkondade tööhõivele ja majanduskasvule;

luua piirkondlikul, liikmesriikide ja liidu tasandil sidusrühmade ja otsuste tegijate võrgustik, eriti kultuuri- ja tööstusturismi valdkonnas;

edendada Euroopas kultuuritoodete ja kultuuriturismi väärtust ning tugevdada Euroopa imidžit kogu maailma turistide hulgas eelistatuima turismisihtkohana;

toetada riikidevahelisi kultuuri- või tööstusteemasid ja -tooteid, mis aitavad suurendada Euroopa identiteedi tunnet.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 08 05   Ettevalmistav tegevus – Turism ja selle kõigile kättesaadavus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

1 000 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Lissaboni lepingu jõustumisega liidule antud uued pädevusvaldkonnad hõlmavad ka turismi, mille puhul liit võib koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid asjaomases valdkonnas. Kõnealuse uue tähtsa ülesande toetamiseks on tehtud ettepanek käivitada 2012. aastal ettevalmistav tegevus, mis on suunatud tulevaste algatuste ettevalmistamisele turismi ja selle kättesaadavuse valdkonnas. Tegevuse põhieesmärk on suurendada teadlikkust turismi kättesaadavusest, keskendudes eriti puuete temaatikale ja teatavate isikukategooriate erivajadustele. Hoolimata ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist, mille kõik liikmesriigid on allkirjastanud, seisab suur hulk puudega inimestest tegelikult turismi- ja transpordisektori teenuste kättesaadavuse puhul endiselt silmitsi probleemidega.

Ettevalmistava tegevuse peamised eesmärgid on järgmised:

suurendada üldsuse teadlikkust, muu hulgas teabekampaaniate kaudu, turismitoodete ja -teenuste kättesaadavuse kohta, samuti parandada dialoogi ja koostööd puuetega inimesi esindavate organisatsioonide, erivajadustega inimeste kui terviku ja turismitööstuse vahel, et soodustada inimesi rohkem kaasavat ühiskonda ja tagada inimeste kvaliteetne vaba liikumine Euroopas;

aidata kaasa spetsiaalse koolituse arendamisele, mis on suunatud töötajate teadlikkuse parandamisele puuete kohta, eelkõige tulekahjude ärahoidmise ja üldisemalt majutuse ohutuse valdkonnas;

arendada kodanike ja spetsialistide oskusi külalislahkuse osas seoses teenuste kättesaadavusega, neid selles valdkonnas koolitada ja hästi teavitada, muu hulgas ülikoolide ja koolidega tehtava tiheda koostöö ning koostoime kaudu;

motiveerida ja premeerida selliseid Euroopa sihtpunkte, mis on muutnud teenuste kättesaadavuse oma sooduspakkumiste võtmeprioriteediks;

ergutada innovatsiooni paremini ära kasutama, et parandada turismiteenuste kättesaadavust kõigi jaoks;

ergutada turismitoodete kohandamist vastavalt piiratud liikumisvõimega inimeste ja erivajadustega inimeste vajadustele üldisemalt;

aidata luua soodsat ja hea juurdepääsuga keskkonda puuetega inimeste, piiratud liikumisvõimega inimeste ja erivajadustega inimeste jaoks kõigis valdkondades, eelkõige transpordi (liikuvus), majutuse, toitlustuse ja turismitoodete valdkonnas üldiselt;

suurendada selliste kampaaniate ja teavitusmeetmete arvu, mis puudutavad piiratud liikumisvõimega inimeste ja erivajadustega inimeste õigusi välisriigis reisides, et tagada klientide parem teavitamine ja teenuste parem kättesaadavus;

suurendada piiriülest koostööd kättesaadavate turismiteenuste arendamiseks sektori sees, et tagada, et nii liidu kodanikud kui ka külalised kolmandatest riikidest – eelkõige puuetega ja erivajadustega inimesed – saaksid kasutada oma õigusi;

aidata pikas perspektiivis töötada kõigi turismiga seotud valdkondade jaoks välja teenuste kättesaadavusega seotud ühised miinimumstandardid, mis põhineksid kvaliteedil ja oleksid suunatud kõigile kodanikele, sealhulgas puudega, piiratud liikumisvõimega ja erivajadustega inimestele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 09     Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

751 511,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste katmiseks, mis on seotud ettevalmistava tegevusega selliste algatuste rahastamiseks, mille eesmärk on positiivselt reageerida üleilmastumisest tulenevatele probleemidele ja tugevdada ühenduse suutlikkust sellistes olulistes valdkondades nagu teadustöö, uuendustegevus, loovus, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud uuenduslikud meetmed, Euroopa standardite ja vastavusmärgiste edendamine, elukestev õpe ja haridus, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36) täitmist hõlbustavad meetmed.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 10     Ettevalmistav tegevus – Euroopa–Vahemere piirkonna innovatiivsed ettevõtjad muutuste nimel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on suurendada Euroopa ja nelja assotsieerunud Vahemere piirkonna riigi (Egiptus, Liibanon, Tuneesia ja Maroko) noorte ettevõtjate ja innovatsioonivõrgustike arvukust, investeeringuid ja konkurentsivõimet, et arendada liidreid suure potentsiaaliga turgudel.

Suutlikkuse suurendamine

korraldatakse VKEde rahvusvahelistumise alaseid koolitusi, et edendada rohkem kui 150 ettevõtja ja 500 inkubaatori, investorite või ettevõtjate võrgustike tegevust, mille järelmeetmetena korraldatakse veebikonverentse (veebiseminare) ja tehnilise abi andmist; luuakse kaks spetsiaalset juhendajate võrgustikku (et kaasata kogenud ettevõtjaid teiste ettevõtjate abistamiseks): üks naisettevõtjate juhendamise programm ja üks programm, mis hõlmab Vahemere piirkonna riikidest pärit kogukonna ettevõtjaid Euroopas. Äritegevuse arendamise meetmed kolmes tähtsamas sektoris: IT/meedia, energeetika ja keskkond, põllumajandus ja toiduainetööstus;

ettevõtetevahelised kohtumised ettevõtlusalaste ürituste raames, et viia parimad alustavad ettevõtted kokku potentsiaalsete klientide ja investoritega, jälgides nende olemasolu ka hiljem;

investeerimisalaste seminaride korraldamine suurte rahvusvaheliste messide raames mitte üksnes selleks, et viia alustavad ettevõtted ja innovatsiooniklastrid kokku tähtsaimate klientidega, vaid ka selleks, et edendada Euroopa – Vahemere piirkonna innovatsiooni käsitlevat integreeritud pakkumist ja luua Vahemere piirkonna riikidest pärit kogukondade toetusel rahvusvaheline saadikute võrgustik;

töötatakse välja rahastamisele juurdepääsuga seotud meetmed, et parandada Vahemere piirkonna riikide VKEde Euroopa poolse rahastamise mõju ja tõhusust;

ettevõtetevaheliste kohtumiste kavandamine, et viia parimad alustavad ettevõtted kokku potentsiaalsete investoritega;

vahendite väljatöötamine selleks, et selgitada välja Vahemere piirkonnaga seotud riskid ja võimalused Euroopa investorite jaoks;

investeerimisalaste seminaride korraldamine Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide ettevõtjate, investorite ja juhendajate võrgustike (inkubaatorid, kogenud ettevõtjad) kokkuviimiseks, et parandada kulutõhusust ja üldist tõhusust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 11     Ettevalmistav tegevus – GMESi operatiivteenused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 350 000

p.m.

2 500 000

0,—

1 225 721,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kulukohustuste katmiseks seoses ettevalmistava tegevusega. Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile b järgnes ettevalmistavale tegevusele Maa seire Euroopa programmi vastuvõtmine 22. septembril 2010 (vt artikkel 02 02 15).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 12     Katseprojekt – Kindlustuse kättesaadavuse lihtsustamine füüsilisest isikust ehitusettevõtjatele ja väikestele ehitusettevõtjatele, et ergutada uuendustegevust ja ökotehnoloogia edendamist Euroopa Liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

286 000

p.m.

600 000

1 428 690,—

0,—

Märkused

Energiasäästu abinõude ja taastuvate energiaallikate kasutamise arendamine on ehituse valdkonnas väga tähtis. 2,5 miljoni ettevõtja, enam kui 1 200 miljardi euro suuruse käibe ning 12 miljoni töötajaga (kellest 9,7 miljonit on palgatöötajad) moodustab ehitus 10 % liidu SKPst. Ehitusettevõtjatest 99 % on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (alla 250 töötaja), andes 78 % sektori käibest. Ökotehnoloogia ja ökouuenduste suurem kasutamine ehituses sõltub aga mitmetest teguritest, näiteks lisakuludest, toodete kättesaadavusest, tarbijanõudlusest ja oskuste tasemest ettevõtetes.

Teine suur probleem, mis takistab uue tehnoloogia laiemat kasutamist, on ehitusettevõtjate juurdepääs kindlustusele, eriti väiksemate ehitusettevõtjate puhul, mis moodustavad Euroopas enam kui 90 % ehitussektorist. Eelkõige oma suuruse ja finantsbaasi tõttu on väikestel ettevõtjatel raske uut tehnoloogiat (päikeseenergia, fotogalvaanika, maasoojus jne) sisaldavaid ehitus- või renoveerimistöid kindlustada. Praktikas tähendab see takistust ökotehnoloogia levikule väikeste ettevõtjate kaudu, mille arvele langeb enam kui 60 % tootmisest Euroopas. Füüsilisest isikust ehitusettevõtjate ja väikeste ehitusettevõtjate raskused uue ökotehnoloogia kindlustamisel on selge takistus sellise tehnoloogia laiemal kasutamisel.

Seetõttu peab liit looma vahendi, mille kaudu tulemuslikult toetada väikesi ehitusettevõtjaid, millel on suur tähtsus liidu taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärgi saavutamisel (20 % kogu sisemisest tarbimisest 2020. aastaks).

Seetõttu on projekti eesmärk luua liidu rahastamisvahend, mille abil piiratud ajavahemiku jooksul lihtsustada kindlustuse kättesaadavust väikestele ehitusettevõtjatele ökotehnoloogiat hõlmavate ehitusprojektide puhul.

Vastavale assigneeringule – mida võiks hallata Euroopa Investeerimisfond – peaksid kehtima ranged tingimused vahendite väljamaksmisel kindlatele kindlustuskompaniidele, et lihtsustada kindlustuskatte andmist ökotehnoloogiat kasutavatele ehitusettevõtjatele. Seetõttu põhineks projekt samasugusel süsteemil olemasolevate liidu skeemidega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning uuendustegevuse arengu tugevdamiseks (riskikapital, laenutagatised).

Väikeettevõtjad ei saaks liidult vahendeid otse; selle asemel antaks toetust kindlustuskatte, täiendava kindlustuskatte või edasikindlustuse kaudu. Väikeettevõtete jaoks ehituskindlustuse kättesaadavuse lihtsustamise skeemile võiksid kehtida mitmesugused tingimused, näiteks järgmised:

abikõlblikud oleksid ainult teatavast suurusest väiksemad ja väiksema käibega ettevõtjad;

skeem hõlmaks ainult teatavat liiki ehitustöid (mis on seotud ökotehnoloogiaga) ning kindlaid piiratud suurusega lepinguid või projekte;

nõuetele antaks ainult piiratud või kindlasummaline kate.

Ehitustööstus on liidus kasvuhoonegaaside heidete üks tähtsamaid vähendajaid ja taastuvenergia osakaalu suurendajaid kogutarbimises ning etendab aktiivset osa ökotehnoloogiate (päikese-, päikesepaneeli-, maasoojuse jne tehnoloogiad) arendamisel, kasutamisel ja edendamisel.

Nimetatud protsessi takistavad aga selles sektoris töötavate väikeettevõtete ja oskustööliste raskused vajaliku kindlustuskatte taskukohase hinnaga saamisel. Kuna nimetatud tehnoloogiad on uudse iseloomuga ja nendega kaasnevaid riske ei mõisteta, ei soovi kindlustusandjad katet pakkuda.

Varasema ELIOSe projekti raames 2008. aastal alustatud turu-uuring kinnitas, et praegu liikmesriikides olemasolevad kindlustussüsteemid on keerukad ja et puudub ühtne lähenemisviis nimetatud uute tehnoloogiatega seotud riskide hindamiseks.

Seetõttu püütakse katseprojektis seda protsessi edasi arendada ja luua koos liidu asutuste poolt alustatuga sidusus liidus eksisteerivate ja eelneva uuringuga kindlakstehtud eri kindlustussüsteemide vahel. Selleks katsetatakse kindlustuskatte kättesaadavust hõlbustavat skeemi, võttes aluseks kontseptsiooni, mida on juba kasutatud seoses Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laenutagatisvahendite ja vastastikuste tagatisvahenditega. Projekti eesmärgiks on näidata, et ökotehnoloogiaid kasutavaid väikeettevõtjaid on võimalik kindlustada lisakulutusteta.

Selle katseprojektiga astutakse samm võrdlusuuringu etapist tegevusetappi, mis viiks riikide süsteemide lähenemiseni ja võimaldaks ökotehnoloogiaid kasutavaid väikeettevõtjaid rohkem toetada.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 13     Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahvusvahelistumise võimalused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

701 980,01

Märkused

Maailma majandus on tunnistajaks kvalitatiivselt uuele rahvusvaheliste suhete vormile, mis annab VKEdele rahvusvahelises keskkonnas uusi võimalusi. Mõned põhjused uute turgude leidmiseks on järgmised:

kohalik turg on väiksema mastaabiga;

teatavatel perioodidel riikide turud stagneeruvad;

juurdepääs rahvusvahelistele turgudele on seotud suurema kasvu eesmärkidega.

Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames, millega nähakse ette uurimis- ja arendustegevuse toetusprogramme ja riigiüleseid teadusuuringuid, peaksid VKEd osalema piiriülestes projektides, et saada kasu turgude kasvust väljaspool Euroopa Liitu. Selline lähenemisviis võib tuua kaasa kvalifikatsiooni paranemise ja uuenduslikke strateegiaid, andes Euroopa VKEdele konkurentsieelise. Selle ettevalmistava tegevuse eesmärk on katsetada VKEde osalemist sellises tegevuses ja anda vajalikku teavet, et hiljem töötada välja strateegia. Ettevalmistav tegevus hõlmab üksikasjalikku teostatavusuuringut, et hinnata VKEde turupotentsiaali ja asjakohaseid ettevõtlust toetavaid meetmeid peamistel rahvusvahelistel turgudel. Uuringus vaadeldakse erinevaid valikuid ja olemasolevaid vahendeid, mis võimaldavad Euroopa VKEdel kõnealuste turgudega paremini ühenduda, samuti tehakse uuringus ettepanekuid riigipõhiste meetmete kohta, millega hõlbustatakse tulevikus Euroopa VKEde jaoks juurdepääsu kõnealustele turgudele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 15     Maa seire Euroopa programm (GMES)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

55 000 000

36 571 507

39 000 000

32 207 413

9 000 000,—

4 284 000,—

Märkused

Assigneeringu eesmärk on:

käivitada kasutajate vajaduste järgi kujundatud GMESi esialgsete teenuste osutamine;

aidata kaasa GMESi teenuste osutamiseks vajaliku seire-infrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamisele;

luua võimalused teabeallikate laialdasemaks kasutamiseks erasektoris, lihtsustades seega lisandväärtust loovate teenuseosutajate innovaatilist tegevust.

Maa seire teenuste arendamisel on juhtiv roll eelkõige konkurentsivõime ja innovatsiooni hoogustamisel selle sektori ettevõtetes ning järgmise etapi turgudel. Maa seire teenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks Euroopas on veel vaja pidevat avaliku sektori sekkumist. See on tingitud nii turgude suutmatusest reageerida üldsuse erisugustele vajadustele kui ka järgmise etapi turgude ebaküpsusest, mis väljendub tugevas sõltuvuses riiklikest vahenditest ning märkimisväärselt piiratud arenguvõimalustes, sest senini on valitsenud ebakindlus vajalike põhiteenuste ja alusandmete pikaajalise kättesaadavuse ja hinna osas. Seepärast hoogustab eespool kirjeldatud konkreetsete eesmärkide saavutamine majanduskasvu ja töökohtade loomist selles innovatiivses sektoris, mille järgmise etapi segmendi moodustavad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Need teenused hõlbustavad juurdepääsu põhiandmetele, mida on vaja poliitika kujundamiseks liidu, liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku omavalitsuse tasandil sellistes valdkondades nagu põllumajandus, metsade seire, veemajandus, transport, linnaplaneerimine, kliimamuutused ja paljud teised. Assigneering hõlmab ka delegeerimislepingute täitmist, sealhulgas selliste isikute tegevuskulusid, kellele komisjon delegeerib GMESi programmiga seotud ülesanded vastavalt määruse (EL) nr 911/2010 artiklile 4 ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L, 248, 16.9.2002, lk 1) artiklile 54.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 911/2010, 22. september 2010, Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2010/67/EL, 5. veebruar 2010, millega luuakse GMESi partnerite kogu (ELT L 35, 6.2.2010, lk 23).

02 02 16     Katseprojekt – Haruldaste muldmetallide alane Euroopa pädevusvõrgustik

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Haruldastele muldmetallidele saab osaks üha suurem poliitiline tähelepanu. Need 17 elementi on Euroopa tööstuse jaoks kriitilise tähtsusega, kuna nad on kõrgtehnoloogiliste ja vähese süsinikdioksiidiheitega toodete, nt elektriautode ja energiatõhusate elektripirnide tootmiseks hädavajalikud. Nad on asendamatud ka kaitsesektoris (laser, öönägemisprillid, radariseadmed jne). Kuna nõudlus pidevalt kasvab, on pakkumisel raske sellega sammu pidada, eelkõige raskete muldmetallide osas. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et haruldasi muldmetalle on praegu keeruline asendada või taaskasutada. Sellega seoses tuleks nende nõutud ja haruldaste muldmetallide varustuskindluse suurendamiseks keskenduda nende asendamisele ja taaskasutamisele.

Katseprojekti eesmärk on luua haruldaste muldmetallide alane Euroopa pädevusvõrgustik, mis tooks kokku kõik asjaomased Euroopa sidusrühmad (akadeemiad ja teadusasutused, tööstus, poliitika kujundajad, eksperdirühmad jne), et vahetada parimaid tavasid, suurendada arusaamist haruldaste muldmetallide eriomadustest, tegeleda teadustegevusega ning edendada haruldaste muldmetallide taaskasutamist ja asendamist. Eri sidusrühmade liitmine sellisesse võrgustikku oleks väga oluline ka seetõttu, et see võiks aidata levitada uusi tehnoloogiaid ja lühendada uute toodete turulejõudmisele kuluvat aega.

Võrgustiku liikmed kohtuksid mitu korda aastas ja looksid mitmeid töögruppe eri töörühmade raames, mis keskenduvad haruldaste muldmetallidega seotud eri küsimustele (nt taaskasutamine, asendamine, töötlemisjõudlus, kaevandamine jne).

Võrgustiku aluseks võib võtta 1985. aastal loodud CEAM (Concerted European Action on Magnets) võrgustiku, mis oli üleeuroopalise koostöö teerajajaks, hõlmates rohkem kui 80 tööstus- ja akadeemilist rühmitust, kes ühendasid oma kogemused ja teadmised, et paremini mõista haruldastest muldmetallidest püsimagneteid. Paljud teised riigid investeerivad juba järgmise põlvkonna taaskasutustehnoloogiatesse, et haruldasi muldmetalle taaskasutada. Näiteks Jaapan on juba eraldanud 1 miljardi USA dollari suuruse eelarve strateegia jaoks, mida viiakse ellu koostöös haruldaste muldmetallide tööstusega ja mille eesmärk on suurendada varustuskindlust muu hulgas ambitsioonika taaskasutamisprogrammi kaudu. Jaapani valitsus on ka sätestanud eesmärgi vähendada haruldaste muldmetallide importi järgnevatel aastatel 1/3 võrra ja Jaapani riikliku materjaliteaduste instituudi (mis on valitsusega seotud teadusrühm) väitel sisaldavad kasutatud elektroonikaseadmed Jaapanis hinnanguliselt 272 000 tonni haruldasi muldmetalle. Kuivõrd Jaapan impordib haruldasi muldmetalle umbes 30 000 tonni aastas, moodustaks see kuni 10 aasta impordimahu. Haruldaste muldmetallide alane Euroopa pädevusvõrgustik tagaks selle, et liit võtab asjaomast teemat tõsiselt ja püüab parandada oma teadmisi kõnealuste ressursside kohta, et suurendada eelkõige nende taaskasutamist ja asendamist. See aitaks tagada, et liit ei jääks nende tähtsate mineraalide kasutamise tehnoloogilises võidujooksus teistest maha.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 02 17     Katseprojekt – Euroopa „loomepiirkondade” arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 15 04 51

Väljendiga „loomepiirkonnad” üritatakse ühendada „tööstuspiirkonna” traditsioonilist mõistet mõistega „loomemajandus”, nagu on määratletud komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelises raamatus kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta: kohalik piirkond, kuhu on tihedalt koondunud keskmise suurusega, väikesed ja mikroettevõtted, mida iseloomustab nende konkreetne spetsialiseerunud tootmine ja tihe side alalise elanikkonnaga, kusjuures nende väljunditel, mis on küll peamiselt funktsionaalsed, on kultuuriline või loomeline mõõde.

Loomepiirkonnad on tööstuspiirkonnad, kus

tooted ja nendega seotud teenused on tugevalt seotud osaleva inimkapitali loomepotentsiaali arendamisega tänu tihedale seotusele toodete ja nendega seotud teenustega kogu tootmisprotsessi käigus;

tooteid ja nendega seotud teenuseid iseloomustab suur lisandväärtus;

ettevõtete, kodanikuühiskonna, haridussüsteemi ja institutsioonide vahel on traditsiooniliselt välja kujunenud ja arenenud tugev ühtekuuluvus ja vastastikune suhe;

esteetika ja tööeetika mõõde saavad kokku jätkuvas ning dünaamilises dialektikas, mis sõltub sellise sotsiaalse konteksti majanduslikest vajadustest, millega nad haakuvad;

väljakujunenud unikaalne oskusteave väljendub kunstkäsitöös – st on seotud puittoodete, keraamika, nahktoodete valmistamisega jne –, mille pikaealisus põhineb traditsioonidel ja väljavaatel kujuneda osaks kultuuripärandist;

kultuuri-, käsitöö- ja tootmistraditsioonidele on vaja leida uusi edastamisvorme, et säilitada suurepärane kultuuri- ja materiaalne pärand ning tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng.

Projekti eesmärk on viia ellu terve rida kooskõlastatud meetmeid:

määrata teadustöö ja kõigi kogemuste analüüsimise kaudu kindlaks ühised parameetrid, mille väärtus seisneb konkreetse kultuuri kujutamises, ja loomepiirkondade toodete ühised tunnusjooned;

luua Euroopa loomepiirkondade võrgustik, et piiritleda teabe ja parimate tavade vahetus;

luua ühine kaubamärk, mis esindaks ja annaks edasi loomepiirkondade ja nende kunstkäsitöö originaalsust;

arendada välja innovatiivsed sekkumiskavad, mis keskenduvad loomepiirkondade toodete ja teenuste kaitsmisele võltsimise ohu vastu;

edendada loomepiirkondadevahelist partnerlust, et arendada välja noorte tudengite ja praktikantide vahetus liikmesriikide piires, et vahetada kogemusi ja väärtustada erinevusi;

tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust põlvkondade vahel ja oskusteabe edastamist ühelt põlvkonnalt teisele innovatiivsete teabe vahetamise ja jagamise meetmete kaudu;

tugevdada loomepiirkondade võrgustike moodustamise võimet, arendades sünergiat nende tööpiirkonna äriühingute, institutsioonide ja ühiskondlike organisatsioonide vahel.

Euroopa loomepiirkonnad on üheks ehedamatest näidetest Euroopa produktiivse kultuuri tipptasemest. Neile omasteks tunnusteks on inimkapitali loovuse arendamine, kvaliteetsed tooted ja kõigi osaliste – majandussüsteemi, ühiskonna ja institutsioonide – tugev koostoime.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 02 03 — KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 03

KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

02 03 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes

1.1

19 300 000

13 837 868

18 550 000

14 334 567

18 942 745,92

16 837 309,34

02 03 03

Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid

02 03 03 01

Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 03 03 02

Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotisele 3

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 02 03 03 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 03 04

Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine

02 03 04 01

Toetus CENi, CENELECi ja ETSI standardimisalasele tegevusele

1.1

23 500 000

14 826 287

23 500 000

15 559 356

22 517 856,10

15 795 446,84

02 03 04 02

Toetus organisatsioonidele, kes esindavad standardimistegevuses VKEsid ja ühiskonna sidusrühmi

1.1

3 700 000

691 893

 

 

 

 

 

Artikkel 02 03 04 — Vahesumma

 

27 200 000

15 518 180

23 500 000

15 559 356

22 517 856,10

15 795 446,84

02 03 05

Ettevalmistav tegevus – RECAP: peamistes liidu polümeeride töötlemise piirkondades tekkivate plastijäätmete ringlussevõtt kohalikul tasandil

2

p.m.

375 000

1 500 000

750 000

 

 

 

Peatükk 02 03 — Kogusumma

 

46 500 000

29 731 048

43 550 000

30 643 923

41 460 602,02

32 632 756,18

02 03 01     Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 300 000

13 837 868

18 550 000

14 334 567

18 942 745,92

16 837 309,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste siseturu toimimise tõhustamise meetmetega seotud kulude katmiseks:

standardite ühtlustamine ning tehniliste standardite ja eeskirjade infosüsteemi kasutuselevõtmine;

teavitatud asutuste vahelise halduskoostöö ja koordineerimise rahastamine;

liikmesriikide ja EFTA riikide teatavaks tehtud eeskirjade läbivaatamine ning tehniliste eeskirjade kavandite tõlkimine;

meditsiiniseadmeid, kosmeetikat, toiduaineid, tekstiilitooteid, ravimeid, kemikaale, ainete ja valmististe klassifitseerimist ja märgistamist, sõidukeid ja ohutust ning keskkonnakvaliteeti käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine;

suurem sektoritevaheline lähendamine nn uue lähenemisviisi direktiivide kohaldamisalas, eelkõige uue lähenemisviisi laiendamine muudele sektoritele;

määruse (EÜ) nr 765/2008 rakendusmeetmed nii akrediteerimisega seotud infrastruktuuri kui ka turujärelevalve osas;

teatavaid riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete puhul rakendatavaid menetlusi käsitleva määruse (EÜ) nr 764/2008 rakendusmeetmed;

kaitseotstarbeliste toodete liidusisese veo tingimuste lihtsustamist käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ rakendusmeetmed;

liikmesriikidevaheliste partnerlussuhete arendamine ning siseturu- ja turujärelevalvealaste õigusaktide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste vahelise halduskoostöö toetamine;

toetused liidule huvipakkuvatele projektidele, mida viivad ellu kolmandad isikud;

teavitustöö ja -meetmed ning liidu õigusaktide tutvustamine;

siseturu ja turujärelevalve alase strateegilise programmi rakendamine;

toetused Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsioonile;

toetused, mida antakse Euroopa Nõukogule Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni raames;

osalemine vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute üle peetavates läbirääkimistes ning assotsieerunud riikidele Euroopa lepingute raames antav toetus liidu õigustiku vastuvõtmiseks.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ, 27. juuli 1976, liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169).

Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51).

Nõukogu otsus (8300/92), 21. september 1992, millega volitatakse komisjoni pidama läbirääkimisi seoses ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitavate lepingutega vastastikuse tunnustamise kohta.

Nõukogu direktiiv 93/5/EMÜ, 25. veebruar 1993, liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel (EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18).

Nõukogu direktiiv 93/7/EMÜ, 15. märts 1993, liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, 23. märts 1993, olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1).

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 93/465/EMÜ, 22. juuli 1993, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju (EÜT L 220, 22.7.1993, lk 23).

Nõukogu otsus 94/358/EÜ, 16. juuni 1994, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse nimel Euroopa farmakopöa koostamise konventsioon (EÜT L 158, 25.6.1994, lk 17).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/100/EÜ, 17. veebruar 1997, millega muudetakse direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) lisa (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 59).

Nõukogu otsus (8453/97), millega kinnitatakse artikli 113 alusel loodud komitee tõlgendus nõukogu 21. septembri 1992. aasta otsuse kohta, millega antakse komisjonile suunised Euroopa vastavushinnangute lepinguid käsitlevate läbirääkimiste kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ, 20. juuli 1998, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid, millega rakendatakse „uut lähenemisviisi” teatavates sektorites, näiteks masinad, elektromagnetiline ühilduvus, raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, madalpinge elektriseadmed, isikukaitsevahendid, liftid, plahvatusohtlikud keskkonnad, meditsiiniseadmed, mänguasjad, surveseadmed, gaasiseadmed, ehitus, raudteevõrgustiku koostalitlusvõime, väikelaevad, rehvid, mootorsõidukite heitmed, lõhkeained, pürotehnilised seadmed jne.

Nõukogu direktiivid, mis on vastu võetud tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks valdkondades, mida „uus lähenemisviis” ei hõlma.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98, 7. detsember 1998, siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas (EÜT L 337, 12.12.1998, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/4/EÜ, 22. veebruar 1999, kohvi- ja siguriekstraktide kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26).

Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ, 29. aprill 1999, transporditavate surveseadmete kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 20).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35/EÜ, 29. juuni 2000, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2580/2000, 20. november 2000, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3448/93, milles sätestatakse põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ, 27. jaanuar 2003, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 37, 13.2.2003, lk 19).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003, 22. juuli 2003, Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/102/EÜ, 17. november 2003, jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse kohta enne kokkupõrget ja kokkupõrke korral mootorsõidukiga ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 321, 6.12.2003, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 50, 20.2.2004, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (kodifitseeritud versioon) (ELT L 50, 20.2.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/23/EÜ, 23. mai 2007, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta (ELT L 154, 14.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008, 9. juuli 2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, 6. mai 2009, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1007/2011, 27. september 2011, tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1).

02 03 03     Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid

02 03 03 01   Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

02 03 03 02   Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse ameti tegevuskulud, mis on seotud töökavaga (jaotis 3).

Amet peab eelarvepädevaid institutsioone teavitama tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 finantsmääruse artikli 208 lõikes 1 viidatud asutustele tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

2013. aastaks ei ole liidu toetust ette nähtud, sest kemikaaliameti tegevust rahastatakse lõivudest ja tasudest laekuvast tulust, mis arvatakse olevat prognoositavate kulude katteks piisav. Ülejääk kantakse üle järgmisse aastasse, et tagada kemikaaliameti tegevuse järjepidevus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

02 03 04     Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine

02 03 04 01   Toetus CENi, CENELECi ja ETSI standardimisalasele tegevusele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 500 000

14 826 287

23 500 000

15 559 356

22 517 856,10

15 795 446,84

Märkused

Endine artikkel 02 03 04

Kooskõlas üldise eesmärgiga tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime eelkõige standardite vastastikuse tunnustamise ning vastavalt vajadusele Euroopa standardite loomise kaudu, kaetakse sellest assigneeringust

rahalised kohustused, mis tulenevad Euroopa standardimisorganisatsioonidega (nt ETSI, CEN ja CENELEC) allkirjastatavatest lepingutest standardite väljatöötamise kohta;

standarditele vastavuse kontrollimine ja tõendamine, näidisprojektid;

eespool nimetatud programmide ja projektide elluviimisega seotud lepingulised kulud. Kõnealused lepingud hõlmavad järgmist: teadustegevus, assotsieerimine, hindamine, tehnilised operatsioonid, koordineerimine, stipendiumid, toetused, koolitus, teadustöötajate liikuvus, osalemine rahvusvahelistes lepingutes ning osalemine seadmetega seotud kulutustes;

standardiorganite jõudluse parandamine;

standardimiskvaliteedi parandamine ja kontrollimine;

Euroopa standardite riiklikesse standarditesse ülevõtmise ning eelkõige nende tõlkimise toetamine;

meetmed, mis on seotud standardimisalase teavitus-, edendus- ja tutvustustegevusega ning Euroopa huvide kaitsmisega rahvusvahelises standardimistegevuses;

tehnilistele komiteedele pakutavad sekretariaaditeenused;

standarditele vastavuse kontrollimise tehnilised projektid;

koostööprogrammid kolmandate riikidega ning neile antav abi;

töö, mis on vajalik rahvusvaheliste infotehnoloogiastandardite ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus;

sertifitseerimismeetodite täpsustamine ning sertifitseerimise tehniliste meetodite kehtestamine;

kõnealuste standardite riigihangetes kasutamisele kaasa aitamine;

standardite koostamiseks ja nende rakendamise tõhustamiseks läbi viidava tegevuse kooskõlastamine (kasutusõpetused, näitused jne).

Liidu vahendeid tuleb kasutada standardimistoimingute kavandamiseks ja rakendamiseks, konsulteerides põhiliste osapooltega, kelleks on tööstusharude esindajad, töötajate esindajad, tarbijad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, riiklikud ja Euroopa standardimisasutused, liikmesriikide riigihankeametid, kõik riikliku ja liidu tasandi kasutajad ja tööstuspoliitika eest vastutajad.

Infotehnoloogiaseadmete ja koostalitlusvõime toetamise puhuks on nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsuses 87/95/EMÜ (standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas) (EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31) esitatud konkreetsed sätted, milles kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riigihankelepingutes viidatakse Euroopa või rahvusvahelistele standarditele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, Euroopa standardimise rahastamise kohta (ELT L 315, 15.11.2006, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

02 03 04 02   Toetus organisatsioonidele, kes esindavad standardimistegevuses VKEsid ja ühiskonna sidusrühmi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 700 000

691 893

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

See assigneering on ette nähtud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate, tarbijate ning keskkonna ja muude ühiskonna sidusrühmade huve esindavate Euroopa valitsusväliste ja mittetulunduslike organisatsioonide tegevuskulude katteks standardimise alal.

See esindamine Euroopa tasandi standardimisprotsessis on osa nende organisatsioonide põhikirjas sätestatud eesmärkidest ning neid on volitanud neid huve esindama vähemalt 2/3 liikmesriikidest pärinevat riiklikku mittetulunduslikku organisatsiooni.

Selliseid Euroopa organisatsioone toetati varem konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, tarbijapoliitika ning keskkonna rahastamisvahendi LIFE + raames. Hiljuti esitatud ettepanekus Euroopa standardimist käsitleva määruse kohta tegi komisjon ettepaneku, et eri programmide raames rahastatavad standardimise valdkonna meetmed tuleks koondada ühte õigusakti.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE +) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 17).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

02 03 05     Ettevalmistav tegevus – RECAP: peamistes liidu polümeeride töötlemise piirkondades tekkivate plastijäätmete ringlussevõtt kohalikul tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

375 000

1 500 000

750 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 07 03 71

Polümeeride töötlemine on Euroopas oluline tööstusharu, mis hõlmab 50 000 ettevõtet, millest 85 % on VKEd, ja kus töötab 1,6 miljonit inimest. Tööstusharu toodang oli 2009. aastal 45 miljonit tonni, kusjuures Euroopa juhtivad valmisplastosade tootjad on Saksamaa (23 %), Itaalia (16 %), Prantsusmaa (12 %), Hispaania (8,5 %), Ühendkuningriik (8 %) ning Poola (5,5 %). Peaaegu 2/3 tekkivatest plastijäätmetest (1,3 miljonit tonni plasti) moodustavad lõppjäätmed, mis kas eksporditakse Kaug-Itta (peamiselt Hiinasse) või viiakse prügilasse. Kui pool nendest plastijäätmetest, mida praegu ringlusse ei võeta, ringlusse võtta, oleks aastas võimalik kokku hoida umbes 650 000 tonni plasti. Ringlussevõtumäärade suurendamise kaudu aitab ettevalmistav tegevus saavutada strateegia „Euroopa 2020” ressursitõhususe eesmärki. RECAP kujutab endast ettevalmistavat tegevust, mille eesmärk on parandada plastijäätmete ringlussevõttu. Projekt loob võimalused plastitootmisjäätmete ringlussevõtuks uute lahenduste väljatöötamiseks ning säästvatel lahendustel ja tehnoloogiatel põhinevate ringlussevõtukanalite rakendamiseks ja struktureerimiseks. Projekt parandab konkurentsivõimet ja loob töökohti, pikendab plastmaterjalide kasutusiga, hoiab kokku toornaftat ning suurendab plastitööstuse vastutustundlikkust. Projekti raames koostatakse tegevuskava, milles määratakse kindlaks lõpliku säästva lahenduseni jõudmiseks vajalikud sammud: tehnoloogiliste puuduste kõrvaldamiseks mõeldud teadus- ja arenduskoostöö projektide määratlemine, ringlussevõtukanalite korraldamine ja struktureerimine, parimate tavade ja tehnoloogiate edastamine liidu plastitöötlejate kogukonnale, ringlussevõtutehnoloogiate tutvustamine katseseadmete abil, tekkivaid intellektuaalomandiõigusi kasutavate ettevõtete loomine. Tulemusi levitatakse mitmesse liidu piirkonda, kus plastitöötlemine on laialt levinud.

RECAPi esimene alaeesmärk on luua võrdlusalus mitmes liidu piirkonnas Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Ühendkuningriigi, Austria ja Poola plastitöötlemistööstusest pärit plastijäätmete käitlemiseks. Kõikides nendes piirkondades on plastitöötlemistööstus koondunud piiratud geograafilisele alale.

Lisaks võrdlusaluse analüüsimisele on RECAPi teine alaeesmärk teha kindlaks parimad tavad ja anda soovitusi tulevaste meetmete kohta, mis ühendatakse üldisse jäätmekäitlusmetoodikasse. Koostatakse mitu eri kirjeldust võimalike sündmuste kohta. Iga kirjeldus jagatakse struktuurseteks (ringlussevõtukanalite majanduslik, rahaline ja poliitiline korraldus) ning tehnilisteks (teadus- ja arendustegevuse puuduste kõrvaldamine) eesmärkideks. RECAPi kolmas alaeesmärk on katsetada üht kirjeldust ühes projekti raames uuritud piirkondadest. Katsetamisfaasi üks osa on ka kindlaks tehtud tehnoloogilisi puudusi kõrvaldavate teadus- ja arendusprojektide koostamise käivitamine.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 02 04 — KOOSTÖÖ — TURVALISUS JA KOSMOS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 04

KOOSTÖÖ — TURVALISUS JA KOSMOS

02 04 01

Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 01

Kosmosealane uurimistegevus

1.1

312 710 000

249 081 618

251 267 503

278 885 279

238 766 908,03

233 439 451,73

02 04 01 02

Julgeolekualane uurimistegevus

1.1

300 730 000

154 193 382

242 951 017

171 087 661

231 054 481,91

130 097 781,99

02 04 01 03

Transpordialane uurimistegevus (Galileo)

1.1

137 657 000

79 073 529

105 300 000

54 435 064

64 094 999,—

51 121 833,49

 

Artikkel 02 04 01 — Vahesumma

 

751 097 000

482 348 529

599 518 520

504 408 004

533 916 388,94

414 659 067,21

02 04 02

Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

276 095,88

02 04 03

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

28 364 966,53

4 710 718,07

02 04 04

Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine

02 04 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 04 04 02

Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

296 526

2 721 753

0,—

4 170 440,43

 

Artikkel 02 04 04 — Vahesumma

 

296 526

2 721 753

0,—

4 170 440,43

 

Peatükk 02 04 — Kogusumma

 

751 097 000

482 645 055

599 518 520

507 129 757

562 281 355,47

423 816 321,59

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust käsitleva seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rahastamiseks.

Programmi elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 sätestatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetades riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu Euroopa Liidus, muutes Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning tõstes nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdades teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas, ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Kõnealuseid assigneeringuid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline panus kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest liidu tegevusse, kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artikli 02 04 03 alusel.

02 04 01     Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 01   Kosmosealane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

312 710 000

249 081 618

251 267 503

278 885 279

238 766 908,03

233 439 451,73

Märkused

Selle valdkonna tegevuse eesmärk on toetada Euroopa kosmoseprogrammi, keskendudes sellistele rakendustele nagu GMES (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire), mis toob kasu kodanikele ja Euroopa tööstusharu konkurentsivõimele, ja tugevdada kosmoseteaduse ja -tehnoloogia aluseid, mis toob konkreetset kasu Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimele. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste asjaosaliste, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi. Kosmosealane uurimistegevus aitab eeldatavasti täita strateegia „Euroopa 2020” esmatähtsaid ülesandeid, eriti seoses oluliste ühiskonna es seisvate probleemidega, ning panustada arukasse ja jätkusuutlikku majanduskasvu, samuti innovatsiooni.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 01 02   Julgeolekualane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 730 000

154 193 382

242 951 017

171 087 661

231 054 481,91

130 097 781,99

Märkused

Selles valdkonnas rakendatavatel meetmetel on järgmine eesmärk: arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, et suurendada tsiviilrakendustele rõhku pannes suutlikkust kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ohtude suhtes nagu terrorism ja kuritegevus ning ettenägematute sündmuste suhtes, nagu looduskatastroofid või tööstuslikud suurõnnetused; tagada olemasolevate ja arenevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine Euroopa julgeoleku huvides, samas järgides põhilisi inimõigusi; ergutada teenusepakkujate ja -kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste otsimisel; samal ajal meetmete abil tugevdada Euroopa julgeolekutööstuse tehnoloogiabaasi ning konkurentsivõimet. Sellega seoses tuleb teha konkreetseid jõupingutusi Euroopa küberjulgeoleku strateegia väljatöötamiseks.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 01 03   Transpordialane uurimistegevus (Galileo)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

137 657 000

79 073 529

105 300 000

54 435 064

64 094 999,—

51 121 833,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada Galileo väljaarendamist uue põlvkonna tehnikat silmas pidades kõigi transpordiliikide jaoks, sealhulgas ühendveod.

Uurimismeetmete eesmärk on kaasa aidata transpordi parandamisele.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 02     Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

276 095,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste täitmiseks seoses selle ettevalmistava tegevusega, mis moodustab komisjoni panuse liidu laiemasse tegevuskavva Euroopa probleemide ja ohtude käsitlemiseks ning keskendub kodanike turvalisuse suurendamisele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

02 04 03     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

28 364 966,53

4 710 718,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

02 04 04     Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine

02 04 04 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne 2003. aastat alustatud teadusprogrammidega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

02 04 04 02   Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

296 526

2 721 753

0,—

4 170 440,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse kuuenda raamprogrammiga seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

PEATÜKK 02 05 — EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 05

EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

02 05 01

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

1.1

p.m.

355 830 882

167 000 000

367 750 430

196 935 885,18

562 184 008,43

02 05 02

Euroopa GNSSi Agentuur

02 05 02 01

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

9 337 065

9 337 065

7 920 676

7 920 676

5 749 159,—

5 749 000,—

02 05 02 02

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3

1.1

2 362 935

2 362 935

1 919 324

1 919 324

2 637 801,—

2 451 000,—

 

Artikkel 02 05 02 — Vahesumma

 

11 700 000

11 700 000

9 840 000

9 840 000

8 386 960,—

8 200 000,—

 

Peatükk 02 05 — Kogusumma

 

11 700 000

367 530 882

176 840 000

377 590 430

205 322 845,18

570 384 008,43

02 05 01     Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

355 830 882

167 000 000

367 750 430

196 935 885,18

562 184 008,43

Märkused

Euroopa GNSSi programmidele eraldatav liidu toetus on ette nähtud järgmise tegevuse kaasrahastamiseks:

arendusetapi lõpetamisega seotud tegevus;

kasutuselevõtu etapiga seotud tegevus, mis hõlmab satelliitide ehitamist ja lähetamist ning maapealse infrastruktuuri täielikku loomist;

esimesed ettevõtmised seoses äriotstarbelise kasutusetapi käivitamisega, mis hõlmab satelliitide ja maapealse infrastruktuuri haldamist ning süsteemi pidevat hooldamist ja ajakohastamist.

Kooskõlas finantsselgitusega, mis on kaasas määruse (EÜ) nr 683/2008 ettepanekuga, ei ole 2013. aasta eelarves kulukohustusi ette nähtud.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008, 9. juuli 2008, Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

02 05 02     Euroopa GNSSi Agentuur

02 05 02 01   Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 337 065

9 337 065

7 920 676

7 920 676

5 749 159,—

5 749 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa GNSSi Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

02 05 02 02   Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 362 935

2 362 935

1 919 324

1 919 324

2 637 801,—

2 451 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 12 409 958 eurot. Eelarvesse kantud 11 700 000 euro suurusele summale lisatakse 709 958 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS ETTEVÕTLUSE JA TÖÖSTUSE PEADIREKTORAADILE

ETTEVÕTLUSE JA TÖÖSTUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 03

KONKURENTS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

03 01

KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

92 219 149

92 219 149

91 476 166

91 476 166

93 416 340,60

93 416 340,60

Reservid (40 01 40)

 

 

14 967

14 967

 

 

 

92 219 149

92 219 149

91 491 133

91 491 133

93 416 340,60

93 416 340,60

03 03

KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 03 — Kogusumma

92 219 149

92 219 149

91 476 166

91 476 166

93 416 340,60

93 416 340,60

Reservid (40 01 40)

 

 

14 967

14 967

 

 

 

92 219 149

92 219 149

91 491 133

91 491 133

93 416 340,60

93 416 340,60

PEATÜKK 03 01 — KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

03 01

KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

03 01 01

Konkurentsi poliitikavaldkonnas aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

5

77 091 029

75 644 783

77 212 124,05

03 01 02

Konkurentsi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

03 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 569 161

5 877 977

5 478 999,—

03 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

4 680 350

5 123 619

4 919 848,—

Reservid (40 01 40)

 

 

14 967

 

 

 

4 680 350

5 138 586

4 919 848,—

 

Artikkel 03 01 02 — Vahesumma

 

10 249 511

11 001 596

10 398 847,—

Reservid (40 01 40)

 

 

14 967

 

 

 

10 249 511

11 016 563

10 398 847,—

03 01 03

Konkurentsi poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

4 878 609

4 829 787

5 805 369,55

 

Peatükk 03 01 — Kogusumma

 

92 219 149

91 476 166

93 416 340,60

Reservid (40 01 40)

 

 

14 967

 

 

 

92 219 149

91 491 133

93 416 340,60

03 01 01     Konkurentsi poliitikavaldkonnas aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

77 091 029

75 644 783

77 212 124,05

03 01 02     Konkurentsi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

03 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 569 161

5 877 977

5 478 999,—

03 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

03 01 02 11

4 680 350

5 123 619

4 919 848,—

Reservid (40 01 40)

 

14 967

 

Kogusumma

4 680 350

5 138 586

4 919 848,—

03 01 03     Konkurentsi poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 878 609

4 829 787

5 805 369,55

PEATÜKK 03 03 — KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

03 03

KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE

03 03 02

Konkurentsipoliitika valdkonnas komisjoni otsuste vastu algatatud õiguslikest menetlustest tulenevad kahjunõuded

5

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 03 03 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

03 03 02     Konkurentsipoliitika valdkonnas komisjoni otsuste vastu algatatud õiguslikest menetlustest tulenevad kahjunõuded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Et tagada kokkuleppeid, ettevõtjate ühenduste otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101), turgu valitseva seisundi kuritarvitusi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102), riigiabi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108) ning ettevõtjate koondumisi (määrus (EÜ) nr 139/2004) käsitlevate konkurentsieeskirjade kohaldamine, võib komisjon vastu võtta otsuseid, teha uurimisi ja määrata trahve või neid sisse nõuda.

Komisjoni otsused vaatab Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt läbi Euroopa Liidu Kohus.

Ettevaatusabinõuna on asjakohane võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsustest tulenevat võimalikku mõju eelarvele.

Assigneeringu eesmärk on katta Euroopa Liidu Kohtu poolt hagejatele välja mõistetud kahjunõudest tekkivaid kulusid, mis tulenevad konkurentsi vallas komisjoni tehtud otsuste vastu algatatud õiguslikest menetlustest.

Kuna selliste kahjunõuete finantsmõju üldeelarvele on raske eelnevalt täpselt hinnata, on artiklisse tehtud märge „p.m.”. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku teha tegelikele vajadustele vastavad assigneeringud kättesaadavaks ümberpaigutamise teel või paranduseelarve projekti kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101 ja 102 (endised Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 81 ja 82) ning asjaomased teisesed õigusaktid, eelkõige:

nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1);

nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 (endised Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 87 ja 88) ning asjaomased teisesed õigusaktid, eelkõige:

nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS KONKURENTSI PEADIREKTORAADILE

POLIITIKA KOORDINEERIMINE, EUROOPA KONKURENTSIVÕRGUSTIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

RIIGIABI JÄRELEVALVE

ETTEVÕTETE ÜHINEMISE KONTROLLIMINE

JAOTIS 04

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 01

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

94 756 546

94 756 546

94 967 091

94 967 091

96 040 198,82

96 040 198,82

Reservid (40 01 40)

 

 

16 966

16 966

 

 

 

94 756 546

94 756 546

94 984 057

94 984 057

96 040 198,82

96 040 198,82

04 02

EUROOPA SOTSIAALFOND

11 594 862 310

10 087 557 851

11 170 793 739

11 204 142 069

11 088 558 905,61

9 966 313 734,69

04 03

TÖÖTAMINE EUROOPAS — SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS

79 097 000

58 354 054

78 430 000

61 989 703

77 439 218,77

59 067 184,25

04 04

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

122 286 000

108 376 020

124 530 800

111 116 710

117 967 733,75

97 272 632,03

04 05

GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

p.m.

50 000 000

p.m.

67 657 535

113 878 622,—

113 878 622,—

04 06

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) — INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

113 157 077

29 652 574

112 150 000

59 719 121

102 400 000,—

27 922 056,48

 

Jaotis 04 — Kogusumma

12 004 158 933

10 428 697 045

11 580 871 630

11 599 592 229

11 596 284 678,95

10 360 494 428,27

Reservid (40 01 40)

 

 

16 966

16 966

 

 

 

12 004 158 933

10 428 697 045

11 580 888 596

11 599 609 195

11 596 284 678,95

10 360 494 428,27

PEATÜKK 04 01 — TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

04 01

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

04 01 01

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

60 441 789

59 956 236

60 277 606,63

04 01 02

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

04 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

4 164 583

4 282 694

3 776 291,35

04 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

4 908 191

5 101 560

6 295 616,48

Reservid (40 01 40)

 

 

16 966

 

 

 

4 908 191

5 118 526

6 295 616,48

 

Artikkel 04 01 02 — Vahesumma

 

9 072 774

9 384 254

10 071 907,83

Reservid (40 01 40)

 

 

16 966

 

 

 

9 072 774

9 401 220

10 071 907,83

04 01 03

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

3 824 983

3 828 101

4 538 863,54

04 01 04

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

04 01 04 01

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja mitteoperatiivne tehniline abi – Halduskorralduskulud

1.2

15 700 000

16 000 000

15 748 450,34

04 01 04 02

Töösuhted ja sotsiaalne dialoog – Halduskorralduskulud

1.1

260 000

260 000

235 562,13

04 01 04 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud

1.1

470 000

470 000

477 774,32

04 01 04 06

Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs, uuringud ja teadlikkuse tõstmine – Halduskorralduskulud

1.1

175 000

100 000

100 000,—

04 01 04 08

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud

1.1

400 000

400 000

399 037,65

04 01 04 10

Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

1.1

2 847 000

2 847 000

2 388 721,39

04 01 04 11

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” – Halduskulud

1.1

200 000

250 000

153 111,40

04 01 04 13

Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamise rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

4

1 365 000

1 471 500

1 224 595,35

04 01 04 14

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

p.m.

424 568,24

 

Artikkel 04 01 04 — Vahesumma

 

21 417 000

21 798 500

21 151 820,82

 

Peatükk 04 01 — Kogusumma

 

94 756 546

94 967 091

96 040 198,82

Reservid (40 01 40)

 

 

16 966

 

 

 

94 756 546

94 984 057

96 040 198,82

04 01 01     Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

60 441 789

59 956 236

60 277 606,63

04 01 02     Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

04 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 164 583

4 282 694

3 776 291,35

04 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

04 01 02 11

4 908 191

5 101 560

6 295 616,48

Reservid (40 01 40)

 

16 966

 

Kogusumma

4 908 191

5 118 526

6 295 616,48

04 01 03     Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 824 983

3 828 101

4 538 863,54

04 01 04     Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

04 01 04 01   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja mitteoperatiivne tehniline abi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 700 000

16 000 000

15 748 450,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid tehnilise abi meetmeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on komisjonil vaja ESFi rakendamiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katmiseks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge);

teabe ja väljaannetega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames;

teenuste osutamise lepingud;

peakorterite koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud) seotud kulud kuni 5 000 000 euro ulatuses, samuti nende töötajate lähetuskulud.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 01 04 02   Töösuhted ja sotsiaalne dialoog – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

260 000

260 000

235 562,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt punkt 04 03 03 01.

04 01 04 04   EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

470 000

470 000

477 774,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 04.

04 01 04 06   Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs, uuringud ja teadlikkuse tõstmine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

175 000

100 000

100 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 07.

04 01 04 08   Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

400 000

400 000

399 037,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 05.

04 01 04 10   Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 847 000

2 847 000

2 388 721,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

tehnilise ja haldusabi kulud soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning puudega inimeste erivajadustega arvestamiseks ette nähtud ühenduse meetmete rakendamiseks;

kulud (kuni 600 000 eurot), millega kaetakse liikmete ja ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud, koosolekute korraldamisega seotud kulud, konkreetsete toimingutega seotud kulud ning tööohutuse ja -tervishoiu komitee ohutuskampaaniate kulud;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 04 01.

04 01 04 11   Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” – Halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

200 000

250 000

153 111,40

Märkused

Assigneering on kavandatud Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” meetmete rakendamisega seotud tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 04 15.

04 01 04 13   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamise rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 365 000

1 471 500

1 224 595,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või kui järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 04 06 01 kohaseid halduskulusid.

04 01 04 14   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

424 568,24

Märkused

Assigneeringut kasutatakse komisjoni algatusel, tingimusel et ei ületata 0,35 % fondi iga-aastasest maksimumsummast. Seda võib kasutada fondi rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja teabemeetmete ning teadmistebaasi loomise rahastamiseks. Fondist võib rahastada ka fondi tegevusteks vajalikke haldus- ja tehnilise abi, auditi ning kontrolli- ja hindamismeetmeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 05 01.

PEATÜKK 04 02 — EUROOPA SOTSIAALFOND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 02

EUROOPA SOTSIAALFOND

04 02 01

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –1. eesmärk (2000–2006)

1.2

p.m.

240 185 846

p.m.

430 000 000

0,—

247 779 677,56

04 02 02

Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

04 02 03

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –1. eesmärk (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

04 02 04

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –2. eesmärk (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

13 368 033,12

04 02 05

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –2. eesmärk (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

177 934,71

04 02 06

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –3. eesmärk (2000–2006)

1.2

p.m.

55 024 594

p.m.

42 822 534

0,—

132 658 432,28

04 02 07

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –3. eesmärk (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 006 993,58

04 02 08

„EQUALi” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

7 000 000

p.m.

10 000 000

0,—

43 235 678,18

04 02 09

Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuste programmide lõpuleviimine

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

04 02 10

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

04 02 11

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

1.2

0,—

0,—

04 02 17

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

1.2

8 277 649 354

7 400 000 000

7 904 534 226

7 332 907 505

7 866 953 083,—

6 415 399 191,14

04 02 18

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

04 02 19

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

1.2

3 307 212 956

2 378 847 411

3 256 259 513

3 378 412 030

3 210 776 303,—

3 104 564 784,13

04 02 20

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Tegevuse tehniline abi (2007–2013)

1.2

10 000 000

6 500 000

10 000 000

10 000 000

10 829 519,61

8 123 009,99

 

Peatükk 04 02 — Kogusumma

 

11 594 862 310

10 087 557 851

11 170 793 739

11 204 142 069

11 088 558 905,61

9 966 313 734,69

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid ajavahemikuks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja mis on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 1 5 7, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelfinantseerimise tagasimaksete tingimused ajavahemikuks 2007–2013.

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkub ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliinis 24. ja 25. märtsil 1999 peetud istungi eelnimetatud otsustele tuleb programmi uueks kehtivusajaks eraldada 500 000 000 eurot. Täiendavuse põhimõtet tuleb täiel määral järgida. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile kõnealust meedet käsitleva aastaaruande.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 01     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –1. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

240 185 846

p.m.

430 000 000

0,—

247 779 677,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 02     Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige punkti 44 alapunkt b.

17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige punkt 49.

04 02 03     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –1. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 83/516/EMÜ, 17. oktoober 1983, Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 38).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2950/83, 17. oktoober 1983, otsuse 83/516/EMÜ (Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta) rakendamise kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 04     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –2. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

13 368 033,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 05     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –2. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

177 934,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 2 ja 5b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 06     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –3. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

55 024 594

p.m.

42 822 534

0,—

132 658 432,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 07     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine –3. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 006 993,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 3 ja 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 08     „EQUALi” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

7 000 000

p.m.

10 000 000

0,—

43 235 678,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

Alusaktid

Komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised ühenduse algatuse „EQUAL” jaoks, mis käsitleb riikidevahelist koostööd uute võimaluste leidmiseks, et võidelda igasuguse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu tööturul (EÜT C 127, 5.5.2000, lk 2).

04 02 09     Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuste programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

Alusaktid

Komisjoni 13. mai 1992. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ühenduse algatuse raames, mis käsitleb peamiselt tekstiili- ja rõivatööstusest sõltuvaid piirkondi („RETEX”) (EÜT C 142, 4.6.1992, lk 5).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („PESCA”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („URBAN”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 6).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse raames, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohandamist ühisturuga (VKEde algatus) (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 10).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse „RETEX” jaoks (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 17).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama kaitsetööstuse ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Konver”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 18).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama terasetootmispiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Resider II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 22).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama söekaevanduspiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Rechar II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 26).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („ADAPT”) raames, mille eesmärk on edendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 30).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” („Employment”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 36).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („REGIS II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse („Leader II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („PEACE I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („URBAN”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 4).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („ADAPT”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 7).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 13).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse „Interreg” raames („Interreg II C”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („PEACE I”) (KOM(1997) 642 (lõplik)).

04 02 10     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmetega, vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuulusid uurimistööd, katseprojektid ja kogemuste vahetus. Need olid kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmas ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut kasutati eelkõige järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

teabe ja trükistega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud;

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 11     Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta varasematel programmitöö perioodidel võetud Euroopa Sotsiaalfondi kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire-, hindamis-, järelevalve- ja juhtimismeetmete või muude samalaadsete asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega.

Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu struktuurifondide esmatähtsate eesmärkide hulka.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 83/516/EMÜ, 17. oktoober 1983, Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 38).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2950/83, 17. oktoober 1983, otsuse 83/516/EMÜ (Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta) rakendamise kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 17     Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 277 649 354

7 400 000 000

7 904 534 226

7 332 907 505

7 866 953 083,—

6 415 399 191,14

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Lähenemise eesmärgi ülesanne on kiirendada vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades ainelisse ja inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise, majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja -parandamise ning haldussuutlikkuse suurendamise teel majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Kõnealune eesmärk on ühtekuuluvuspoliitika fondide prioriteet. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Osa assigneeringust on mõeldud eraldamiseks lapsehooldusteenuste parandamise toetamiseks, et võimaldada lastel elada perekonnasarnases keskkonnas. Toetus hõlmab järgmist:

koostöö valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike asutuste vahel ning neile osutatav tehniline abi, sealhulgas abi andmine otsustamisel, millised projektid võivad saada liidu toetust;

parimate tavade väljaselgitamine ja vahetamine ning nende tavade ulatuslikum kohaldamine, sealhulgas laste põhjalik jälgimine.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Assigneering on osaliselt ette nähtud piirkonnasiseste erinevuste probleemi lahendamiseks ja eritoetuse andmiseks inimestele, kes elavad ebasoodsamates oludes territoriaalsetes üksustes, mis moodustavad Euroopa eri piirkondades väljapääsmatus vaesuses alad. Abi andmises tuleks eelkõige keskenduda järgmisele:

vaesuses elavate kogukondade integreerimine kodanikuhariduse kaudu piirkondade elanikkonna peavooluga, edendades sallivust ja kultuuridevahelist mõistmist;

kohalike ametiasutuste suutlikkuse suurendamine vajaduste hindamise, projektide kavandamise ja projektide elluviimise osas;

piirkonnasiseste majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine ajutiste positiivse diskrimineerimise meetmete abil, mis keskenduvad tööhõivele ja haridusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 18     Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Tunnustades Põhja-Iiri rahuprotsessi heaks tehtud erilisi jõupingutusi, eraldatakse ajavahemikuks 2007–2013 programmi „PEACE” jaoks kokku 200 000 000 eurot. Kõnealuse programmi rakendamisel järgitakse täielikult struktuurifondi täiendavuse põhimõtet.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 19     Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 307 212 956

2 378 847 411

3 256 259 513

3 378 412 030

3 210 776 303,—

3 104 564 784,13

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi ülesanne on suurendada väljaspool vähem arenenud piirkondi asuvate alade konkurentsivõimet, atraktiivsust ja tööhõivet, hoides ära majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, sealhulgas kaubavahetuse laienemisega seotud muutusi, inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna toetamise, ettevõtluse, keskkonnakaitse ja -parandamise, ligipääsetavuse suurendamise, töötajate ja äriühingute kohanemisvõime ning mittediskrimineeriva tööturu arendamise kaudu. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 20     Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Tegevuse tehniline abi (2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 000 000

6 500 000

10 000 000

10 000 000

10 829 519,61

8 123 009,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 45 ja 46 ning määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseks.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised ja lähetused);

teabe ja trükistega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames;

kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulu, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkus, puudega inimeste juurdepääs ja jätkusuutlik areng;

teenuste osutamise, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) ja uuringute tegemise lepingud;

toetused.

Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada häid tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondadevahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdet, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega ja aitab kaasa liidu tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alaste eesmärkide saavutamisele.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 04 03 — TÖÖTAMINE EUROOPAS — SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 03

TÖÖTAMINE EUROOPAS — SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS

04 03 02

Ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekute kulud

1.1

450 000

247 105

450 000

317 538

500 000,—

111 251,79

04 03 03

Sotsiaalne dialoog ja liidu sotsiaalne mõõde

04 03 03 01

Töösuhted ja sotsiaalne dialoog

1.1

16 675 000

12 849 449

16 500 000

13 155 141

16 800 150,40

11 898 701,96

04 03 03 02

Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed

1.1

17 600 000

14 134 393

17 000 000

14 062 392

16 904 002,80

16 254 398,71

04 03 03 03

Ettevõtjate esindajate teavitamine, nõustamine ja kaasamine

1.1

7 250 000

5 436 305

7 500 000

5 443 506

6 185 009,10

5 177 845,94

 

Artikkel 04 03 03 — Vahesumma

 

41 525 000

32 420 147

41 000 000

32 661 039

39 889 162,30

33 330 946,61

04 03 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)

1.1

21 300 000

13 837 868

20 600 000

14 969 643

20 981 198,52

16 408 630,70

04 03 05

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine

1.1

5 692 000

4 645 570

6 270 000

4 989 881

5 204 219,97

4 265 285,40

04 03 06

Programmi ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks

1.1

p.m.

p.m.

0,—

183 805,19

04 03 07

Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs, uuringud ja teadlikkuse tõstmine

1.1

4 130 000

1 976 838

2 160 000

1 451 602

2 562 443,05

2 710 685,78

04 03 08

Katseprojekt – Eluaseme omamise õiguse kaitse edendamine

1.1

500 000

650 000

1 000 000

500 000

 

 

04 03 09

Katseprojekt – Lähetatud töötajate töö- ja elutingimused

1.1

p.m.

75 000

0,—

414 674,44

04 03 10

Katseprojekt – Töökohtade säilitamise meetmed

1.1

200 000

450 000

0,—

268 568,23

04 03 11

Katseprojekt – Töötajate liikuvuse ja integratsiooni suurendamine liidus

1.1

30 000

50 000

0,—

1 350,—

04 03 12

Katseprojekt – Ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete ulatuslik koostöö inimeste integreerimiseks ühiskonda ja tööturule

1.1

800 000

1 000 000

1 000 000,—

450 000,—

04 03 13

Ettevalmistav tegevus – Sinu esimene EURESi töökoht

1.1

5 000 000

2 250 000

3 250 000

2 125 000

4 000 000,—

0,—

04 03 14

Katseprojekt – Sotsiaalne solidaarsus sotsiaalseks integratsiooniks

1.1

p.m.

750 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000,—

0,—

04 03 15

Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012)

1.1

p.m.

296 526

2 700 000

2 400 000

2 302 194,93

921 986,11

04 03 16

Ettevalmistav tegevus – Teabekeskused lähetatud töötajatele ja võõrtöötajatele

1.1

500 000

250 000

 

 

 

 

 

Peatükk 04 03 — Kogusumma

 

79 097 000

58 354 054

78 430 000

61 989 703

77 439 218,77

59 067 184,25

04 03 02     Ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekute kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

450 000

247 105

450 000

317 538

500 000,—

111 251,79

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses Euroopa ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekutega, mille eesmärk on aidata neil kujundada oma arvamust ja kooskõlastada seisukohti liidu poliitika väljatöötamise suhtes.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

04 03 03     Sotsiaalne dialoog ja liidu sotsiaalne mõõde

04 03 03 01   Töösuhted ja sotsiaalne dialoog

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 675 000

12 849 449

16 500 000

13 155 141

16 800 150,40

11 898 701,96

Märkused

Assigneeringust rahastatakse tööturu osapoolte osalemist Euroopa tööhõivestrateegias ja tööturu osapoolte kaasamist Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ees seisvate probleemide lahendamisse, nagu on ette nähtud strateegia „Euroopa 2020” ja sotsiaalmeetmete kavaga ning liidu algatustega, mille eesmärk on leevendada majanduskriisi tagajärgi. Assigneering hõlmab tööstusharudevahelise ja valdkondliku sotsiaalse dialoogi edendamiseks mõeldud toetusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154. Seetõttu tuleb assigneeringuid kasutada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike konsultatsioonide, kohtumiste, läbirääkimiste ja muude toimingute rahastamiseks.

Lisaks sellele ja nagu pealkirjastki näha, on assigneering mõeldud töösuhete valdkonna meetmete toetamiseks, eelkõige eriteadmiste arendamiseks ja liiduga seotud teabe vahetamiseks.

Assigneering on mõeldud ka kandidaatriikide tööturu osapoolte esindajaid hõlmavate meetmete rahastamiseks, mille konkreetne eesmärk on edendada sotsiaalset dialoogi liidu tasandil. Assigneeringut kasutatakse ka selleks, et edendada naiste ja meeste võrdset osalust nii ametiühingute kui ka tööandjate organisatsioonide otsuseid tegevates organites. Kaks viimast elementi on valdkondadevahelised.

Nende eesmärkide alusel on loodud kaks alaprogrammi:

sotsiaalse dialoogi toetamine Euroopas;

eriteadmiste täiendamine tööstusharudevaheliste suhete valdkonnas.

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 154 ja 155 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 03 03 02   Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 600 000

14 134 393

17 000 000

14 062 392

16 904 002,80

16 254 398,71

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses töötajate organisatsioonide, kaasa arvatud kandidaatriikide töötajate organisatsioonide esindajate teavitus- ja koolitusmeetmetega, mis tulenevad liidu sotsiaalse mõõtmega seotud liidu meetmete rakendamisest. Need meetmed peaksid toetama töötajate organisatsioonide kaasamist Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ees seisvate probleemide lahendamisse, nagu on ette nähtud strateegia „Euroopa 2020” ja sotsiaalmeetmete kavaga ning liidu algatustega, mille eesmärk on leevendada majanduskriisi tagajärgi.

Lisaks sellele on assigneering mõeldud kahe ametiühingu eriinstituudi tööprogrammide toetamiseks – ETUI (Euroopa Ametiühingute Instituut) ja EZA (Euroopa Tööküsimuste Keskus) –, mis on loodud selleks, et lihtsustada suutlikkuse suurendamist Euroopa tasandi koolituste ja teadusuuringute abil ning et parandada töötajate esindajate kaasamist Euroopa valitsemisasjadesse.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud kandidaatriikide töötajate organisatsioonide esindajaid kaasavate meetmete rahastamiseks, mille konkreetne eesmärk on edendada sotsiaalset dialoogi liidu tasandil. Assigneeringut kasutatakse ka selleks, et edendada naiste ja meeste võrdset osalust töötajate organisatsioonide otsuseid tegevates organites.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) ja selle direktiiviga seotud eridirektiivid.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19).

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

1959. aastal ESTÜ Ülemameti ja Rahvusvahelise Tööbüroo töötervishoiu ja tööohutuse teabekeskuse (CIS) vahel sõlmitud konventsioon.

04 03 03 03   Ettevõtjate esindajate teavitamine, nõustamine ja kaasamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 250 000

5 436 305

7 500 000

5 443 506

6 185 009,10

5 177 845,94

Märkused

Assigneeringust kaetakse rahastamistoimingud, mille eesmärk on tagada tingimused ettevõttes töötajate kaasamise arendamise edendamiseks, juhtides tähelepanu Euroopa töönõukogusid käsitlevatele direktiividele 97/74/EÜ ja 2009/38/EÜ, töötajate kaasamist Euroopa äriühingutes ja Euroopa ühistutes käsitlevatele direktiividele, vastavalt 2001/86/EÜ ja 2003/72/EÜ, direktiivile 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses, ning direktiivi 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) artiklile 16.

Sellest assigneeringust rahastatakse meetmeid, mis on suunatud töötajate ja tööandjate esindajate riikidevahelise koostöö tugevdamisele seoses rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete töötajate teavitamise, nõustamise ja osalemisega. Sellest assigneeringust võib rahastada ka riikidevahelistes teavitus-, konsultatsiooni- ja osalusorganites töötavatele läbirääkijatele ja esindajatele suunatud lühiajalisi koolitusmeetmeid. Assigneering võib hõlmata tööturu osapooltele suunatud meetmeid kandidaatriikides.

Assigneeringu vahendeid võib kasutada selliste meetmete rahastamiseks, mis võimaldavad tööturu osapooltel seista oma õiguste eest ja täita oma kohustusi, mis on seotud töötajate osalemisega, eelkõige Euroopa töönõukogude raames ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ees võetud kohustusi, ning tutvustada neile ettevõtete esindajatele riikidevaheliste ettevõtete lepinguid ja tugevdada koostööd töötajate osalemist käsitlevate liidu õigusaktide valdkonnas.

Lisaks võib neid vahendeid kasutada selliste meetmete rahastamiseks, mis on ette nähtud töötajate osalemisega seonduva teabe ja vastavate spetsialistide ettevalmistamisega liikmesriikides, asjakohaste ametiasutuste ja sidusrühmade vahelise koostöö edendamisega ning nende asutuste ja rühmade ning liidu institutsioonide vaheliste suhete parandamisega, et toetada töötajate osalemist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamist ja suurendada nende efektiivsust.

Lisaks võib sellest assigneeringust rahastada uuenduslikke meetmeid, mis on seotud töötajate osalemisega ja mida kasutatakse juhtudel, kui on vaja toetada muutuste prognoosimist ning vältida ja lahendada vaidlusi, mis on tekkinud liidu tasandi ettevõtete ja liidu tasandi kontsernide ümberstruktureerimise, ühinemise, ülevõtmiste ja ümberpaigutuste tagajärjel.

Assigneeringut võib ühtlasi kasutada sotsiaalpartnerite koostööks, et töötada välja lahendused toimetulekuks selliste majanduskriisi tagajärgedega nagu massilised koondamised või tegevuse ümberkorraldamiseks kaasava, jätkusuutliku ja vähem CO2-heiteid tekitava majanduse suunas.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 97/74/EÜ, 15. detsember 1997, millega laiendatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 10, 16.1.1998, lk 22).

Nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ, 8. oktoober 2001, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, 11. märts 2002, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

Nõukogu direktiiv 2003/72/EÜ, 22. juuli 2003, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (ELT L 207, 18.8.2003, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/56/EÜ, 26. oktoober 2005, piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/38/EÜ, 6. mai 2009, Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (uuesti sõnastatud) (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 154 ja 155 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 03 04     EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 300 000

13 837 868

20 600 000

14 969 643

20 981 198,52

16 408 630,70

Märkused

Siseturu väljakujundamise ja Euroopa tööhõivestrateegia rakendamiseks kaetakse sellest assigneeringust EURESi võrgustiku rakendamine ja toimimine.

Võrgustiku eesmärk on arendada koostööd komisjoni ja liikmesriikide, eelkõige nende tööhõivetalituste vahel, et:

osutada värbamis-, nõuande- ja teabeteenuseid töötajatele töö leidmiseks teistes liikmesriikides ja nende õiguste kohta teistes liikmesriikides ning tööandjatele, kes soovivad värvata töötajaid teistest liikmesriikidest;

vahetada tööpakkumisi ja -taotlusi liidu tasandil ja piiriüleselt;

vahetada liikmesriikide vahel teavet tööturu suundumuste ning elu- ja töötingimuste kohta.

Piirialade algatusel võib EURESi võrgustik hõlmata ka erilisi koostöö- ja teenindusstruktuure.

EURESi võrgustik teeb tihedat koostööd komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning õigusküsimuste peadirektoraadi vastavate algatustega, näiteks Europassi ja Ploteusega.

Võrgustik tagab liikumisvabaduse põhimõtte järgimise ning läbipaistva ja mittediskrimineeriva kohaldamise eelkõige küsimustes, mis on seotud liidu kodanike võimalustega töötada riigis, mis ei ole nende päritoluriik.

Assigneeringust kaetakse EURESi võrgustiku tõrgeteta toimimiseks vajalikud meetmed, eelkõige järgmised toetusmeetmed:

toetused EURESi partnerite, sh piirialade sotsiaalpartnerite organiseeritud riiklikule ja piiriülesele toetustegevusele;

liikmesriikide EURESi nõustajate alus- ja lisakoolitus;

EURESi nõustajate vahelised sidemed ja koostöö riiklike, k.a kandidaatriikide tööhõivetalituste vahel;

EURESi tutvustamine ettevõtetele ja üldsusele;

piirialade eriliste koostöö- ja teenindusstruktuuride väljatöötamine vastavalt määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikli 17 punktile b;

meetmed liikuvustakistuste kõrvaldamiseks, eriti tööga seotud sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

osalemine EURESi võrgustikku ja selle huvigruppe ühendavate arvutisüsteemide hoolduses, laiendamises ja pidevas arendamises. See hõlmab ühtset veebiportaali, millele on juurdepääs ka puudega isikutel ning mis pakub mitmekeelset teavet vabade töökohtade, potentsiaalsete kandidaatide CVde, elu- ja töötingimuste, tööturu suundumuste, haridus- ja koolitusvõimaluste ning muude tööalase liikuvusega seotud teemade kohta. Kõnealune portaal peaks arvestama ka kolmandate riikide, eriti Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide kodanike teabevajadusi.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011, 5. aprill 2011, töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

Komisjoni otsus 2003/8/EÜ, 23. detsember 2002, millega rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1612/68 vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse osas (EÜT L 5, 10.1.2003, lk 16).

04 03 05     Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 692 000

4 645 570

6 270 000

4 989 881

5 204 219,97

4 265 285,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

isikute vaba liikumist ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide põhiliste suundumuste analüüs ja hindamine, samuti kõnealustes valdkondades tegutsevate ekspertide võrgustike rahastamine;

poliitiliste arengusuundade analüüs ja uurimine töötajate vaba liikumise valdkonnas, näiteks seoses üleminekuperioodi lõppemise ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate sätete ajakohastamisega;

halduskomisjoni ja selle töörühmade töö toetamine ning tehtud otsustega seotud järelmeetmed, samuti töötajate vaba liikumisega tegelevate tehniliste komiteede ja nõuandekomiteede töö toetamine;

üldsuse parema teenindamise ning teavitamise nimel võetavate meetmete rahastamine, sh meetmed võõrtöötajate sotsiaalkindlustusega seotud probleemide kindlakstegemiseks, haldusmenetluste kiirendamiseks ja lihtsustamiseks, vaba liikumist takistavate asjaolude ja sotsiaalkindlustussüsteemide vahelise koordineerimise puudumise ja nende puudega inimestele avalduva mõju analüüsimiseks, sealhulgas haldusmenetluste kohandamiseks uute infotöötlustehnoloogiatega, et tõhustada õiguste omandamise süsteemi toimimist ning hüvitiste arvutamist ja maksmist vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72, määrusele (EÜ) 859/2003 ja määrusele (EÜ) nr 883/2004, selle rakendusmäärusele (EÜ) 987/2009 ning määrusele (EL) nr 1231/2010;

selliste meetmete rahastamine, mis on seotud sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamisega liikmesriikide vahel ja mille eesmärk on liikmesriikidevahelise koostöö arendamine, pidades silmas määruse (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruse (EÜ) nr 987/2009 rakendamise lihtsustamist. Need meetmed hõlmavad sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi kesksõlme hooldust, süsteemi komponentide testimist, kasutajatoe tegevust ning süsteemi edasise arengu ja koolitustegevuse toetamist.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 45 ja 48.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971, sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, 21. märts 1972, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).

Nõukogu direktiiv 98/49/EÜ, 29. juuni 1998, ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 859/2003, 14. mai 2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.5.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1231/2010, 24. november 2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011, 5. aprill 2011, töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

04 03 06     Programmi ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

183 805,19

Märkused

Assigneeringust rahastatakse algatusi aktiivse vananemise edendamiseks ning tööturul osalemiseks vastavalt järgmiste sündmuste või dokumentidega seoses väljendatud eesmärkidele:

Euroopa Ülemkogu Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000 peetud istung, kus järgmise kümnendi strateegiliseks eesmärgiks seati saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmispõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus;

Euroopa Ülemkogu Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002 peetud istung, kus tehti ettepanek järk-järgult suurendada tegelikku vanusepiiri, mil inimesed lõpetavad töötamise liidus;

Euroopa Ülemkogu Stockholmis 23. ja 24. märtsil 2001 peetud istung, kus tehti nõukogule ja komisjonile ettepanek esitada ühisaruanne tööturul osalemise ja aktiivse vananemise edendamise kohta;

Euroopa Liidu lepingu artikkel 3, milles seatakse eesmärgiks suur tööhõive, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine ning liikmesriikidevaheline majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning solidaarsus;

nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus 2003/578/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta (ELT L 197, 5.8.2003, lk 13), milles tuletatakse meelde Lissabonis ja Stockholmis kokku lepitud eesmärke ning demograafilist probleemi, mis on seotud vanemate naiste ja meeste tööhõive määraga. 5. suunises rõhutatakse tööjõuga varustamise parandamise ja aktiivse vananemise soodustamise osatähtsust;

nõukogu 22. juuli 2003. aasta soovitus 2003/579/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika rakendamise kohta (ELT L 197, 5.8.2003, lk 22), kus määratakse kindlaks teatavad tööjõuga varustamise ja aktiivse vananemisega seotud meetmed.

Assigneeringust rahastatakse ka meetmeid, millega soodustatakse vanuritele mõeldud vahetusprogrammide loomist eriorganisatsioonide kaudu, kelle ülesandeks on välja töötada, inter alia, liikuvuseks vajalikud vahendid ning kohandatavad infrastruktuurid, sh sellised, mis on vajalikud reisimiseks, vastavalt järgmistele dokumentidele:

Euroopa Parlamendi 11. aprilli 2002. aasta resolutsioon 8.–12. aprillini 2002 Madridis peetud ÜRO teise ülemaailmse vananemisalase assamblee kohta (ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 675), milles rõhutatakse vanurite liikuvuse edendamise programmide olulisust, eelkõige selle lõiked 13 ja 14;

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2000. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist „Euroopa igale vanusele – heaolu ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (EÜT C 232, 17.8.2001, lk 381).

Tervishoiuteenuste hea kvaliteet ja kasvav pikaealisus liikmesriikides tõstab majanduspoliitikas rõhuasetuse sotsiaalkaitse küsimustelt eakate inimeste erinevatesse tegevustesse kaasamisele. Et leida selle probleemi lahendamiseks kõige tõhusamad vahendid, on vaja ettevalmistavaid meetmeid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 07     Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs, uuringud ja teadlikkuse tõstmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 130 000

1 976 838

2 160 000

1 451 602

2 562 443,05

2 710 685,78

Märkused

Komisjon esitab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 159 igal aastal sotsiaalset olukorda käsitleva aruande. Iga kahe aasta tagant esitab komisjon aruande demograafiliste muutuste ja nende mõju kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 161 kohaselt võib Euroopa Parlament taotleda, et komisjon koostaks aruanded sotsiaalprobleemide kohta. Assigneeringut kasutatakse aluslepingus osutatud aruandluseks vajaliku analüüsi tegemiseks, samuti teadmiste levitamiseks suuremate sotsiaalsete ja demograafiliste probleemide ja nende lahendusvõimaluste kohta.

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 159 ja 161.

04 03 08     Katseprojekt – Eluaseme omamise õiguse kaitse edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

650 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on toetada liidu aktiivse kaasamise strateegiat, edendades põhiõiguste ühist tunnustamist. Sellega seoses tuleks peamise isikliku eluaseme kaitsmist sundvõõrandamise eest ja madala sissetulekuga perekondade üürile võetud eluaseme kaotamise ärahoidmist (hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul) näha laiemas eluasemetoetuse saamise õiguse raamistikus, nii nagu seda on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõikes 3.

Katseprojekt hõlmab järgmist:

maksejõuetuks jäänud perekondade peamist isiklikku eluaset sundvõõrandamise eest (kui kinnisasi on hüpoteegiga koormatud) kaitsvate liikmesriikide õigusaktide analüüsimine ning väljatõstmise vastase poliitika ja õiguslikult siduva eluaseme omamise õiguse vahelise seose analüüsimine riikides, kus seda õigust tunnustatakse;

uuring selle kohta, kas on võimalik kehtestada ühine miinimumraamistik, et piirata peamise isikliku eluaseme sundvõõrandamist, kui see on võlgniku ainus eluase.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 09     Katseprojekt – Lähetatud töötajate töö- ja elutingimused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

75 000

0,—

414 674,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis võimaldavad uurida lähetatud töötajate tegelikke töö- ja elutingimusi ja seda, kuidas liikmesriigid, tööturu osapooled ning tööinspektsioonid tegelikkuses toimivad. Katseprojekti keskmes on mõned konkreetsed tegevusalad, kus lähetatud töötajate arv on suur, nt ehituse, põllumajanduse ja tervishoiu valdkonnad.

Katseprojekti eesmärk on järgmine:

edendada asjaomast teabevahetust, selgitada välja parimad tavad ja avaldada ülevaade hetke olukorrast liikmesriikides;

uurida küsimusi ja raskusi, mis võivad tekkida töötajate lähetamist reguleerivate õigusaktide kohaldamisel, samuti nende jõustamisel.

Hõlmatavad meetmed sisaldavad teabevahetust lähetatud töötajate kohta, keskendudes järgmisele:

erinevused nende palga ja vastuvõtjariigis samasugust tööd tegevate töötajate töötasu vahel;

lahknevused töö juures veedetud tööaja ja lepingus määratud tööaja vahel;

tegelik hüvitatav puhkus;

nende elutingimused, sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu tingimused;

nende lepingutingimused ja lähetuse kestus;

nende esindatus vastuvõtjariigi ametiühingus;

kuidas inspektsioonid töötavad ja nende tehtava kontrolli sagedus.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 10     Katseprojekt – Töökohtade säilitamise meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

450 000

0,—

268 568,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mille eesmärk on uurida, millises ulatuses on võimalik finantskriisi tagajärjel ohustatud töökohtasid säilitada lühemate tööaegade ja täiendusõppe juurutamise abil. Katseprojekti eesmärk on järgmine:

edendada asjaomast teabevahetust, selgitada välja ja avaldada parimad tavad;

uurida küsimusi ja probleeme, mis võivad tekkida selliste tavade rakendamisel.

Rahastatavad meetmed on järgmised:

uurida, millises ulatuses on sellises finants- ja majanduskriisi olukorras valitsuse rahalisel toetusel kohane kasutada ajutiselt lühema tööaja juurutamist töökohtade säilitamiseks ilma konkurentsi moonutamata;

teha kindlaks, kui head on väljavaated koondamisohus töötajate saatmisel koolitusagentuuridesse;

hinnata, milliseid käegakatsutavaid tööturumeetmeid tuleks võtta ja millisel tasemel, et vältida eelkõige noorte kasvavat tööpuudust;

uurida, kuidas sellised tööhõivepoliitika meetmed muudavad asjaomaste isikute elu- ja töötingimusi.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 11     Katseprojekt – Töötajate liikuvuse ja integratsiooni suurendamine liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 000

50 000

0,—

1 350,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud „Liidu liikuvus- ja integratsioonikava” algatamiseks, et aidata võõrtöötajaid ning edendada seeläbi tööjõu liikuvuse positiivset mõju liidus. Erilist tähelepanu pööratakse ebasoodsas olukorras olevate rahvastikurühmade liikuvuse soodustamisele, nagu Euroopa Parlament Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) (ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 23) kohta koostatud 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonis üles kutsus. Selline kava aitab kõrvaldada liikuvate töötajate suhtes kehtivad ebasoodsad tingimused vastuvõtjariiki integreerumisel, sh mitmed sotsiaalsed probleemid, millega töötajad kokku puutuvad, ning samuti aitab see kava töötajaid päritoluriiki tagasipöördumisel. Selleks proovitakse kaht tegevussuunda:

luua võrgustik ja partnerlussuhted osalejate vahel, kes töötavad liidusisese töötajate rände peamistel trajektooridel, ning

luua nõuandvad organisatsioonid (teabepunktid), et rahuldada kõige ebasoodsamas olukorras olevate liidu võõrtöötajate erinevaid vajadusi.

Kavaga toetatakse sel moel liikmesriike integratsiooni- ja sotsiaalse kaasatuse poliitika arendamisel, et võidelda sotsiaalsete probleemidega ja saada kasu liikuvuse üldmajanduslikest ja tööturuga seotud eelistest. Kava katsefaas annab ka sidusrühmadele võimaluse oma tegevusulatust suurendada ja valmistuda võimalikeks tulevasteks rahavoogudeks Euroopa Sotsiaalfondist.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 12     Katseprojekt – Ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete ulatuslik koostöö inimeste integreerimiseks ühiskonda ja tööturule

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

800 000

1 000 000

1 000 000,—

450 000,—

Märkused

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

suurendada nende tööhõivevaldkondade arvu, mille kaudu ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonna rühmi on võimalik integreerida ühiskonda ja tööturule (nt põllumajandus, tööstus, kaubandus jne);

luua võrgustikud, mis ühendavad ametiasutusi, äriettevõtteid ja mittetulundusettevõtteid, kes suudavad läheneda uuenduslikult juhtimisele ja heaolunäitajate koostamisele, mille abil on võimalik määrata kindlaks meetmete mõju sihtrühmadele.

Projekt hõlmab järgmist:

ärimaailma teadlikkuse suurendamist sotsiaalse vastutuse kohta inimeste tööturule integreerimises osalevate ettevõtete toetamise kaudu;

ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete koostöös sündivaid ettepanekuid iga valdkonna ja sihtrühma puhul tuvastatud sotsiaal-majanduslikele probleemidele tõhusate ja mõjusate lahenduste leidmiseks;

selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemuste saavutamist, millega mõõdetakse tööhõivemäära ja stabiilsete töökohtade arvu suurenemist, naiste tööhõivet ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimist tööturule.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 13     Ettevalmistav tegevus – Sinu esimene EURESi töökoht

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

2 250 000

3 250 000

2 125 000

4 000 000,—

0,—

Märkused

Käesoleva ettevalmistava tegevuse eesmärk on parandada noorte töövõimalusi ning innustada neid siirduma tööle kõigisse liikmesriikidesse ja teha see noortele lihtsamaks. EURESi tööotsinguteenus pakub töövõimalusi kogu liidus. Tegevust tuleks laiendada, et hõlbustada ka praktikantide ja koolitatavate isikute oskuste vastavusse viimist ja neil töö leidmist, mis on nende abistamisel õppimiselt tööle üleminekul otsustava tähtsusega. Ettevõtteid, eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid innustatakse, sh rahalise toetuse abil, rohkem noori tööle võtma.

Sihtrühmad:

kuni 30-aastased noored sõltumata kvalifikatsioonist ja töökogemusest, sest kõnealune projekt ei ole mõeldud ainult esmakordselt tööturule sisenejatele;

kõik seadusjärgselt asutatud äriühingud, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, aitamaks neil (eriti väiksematel ettevõtjatel) vähendada rahvusvahelise värbamisega kaasnevaid kulusid.

Abikõlblikud töökohad:

„Sinu esimene EURESi töökoht” pakub noortele praktikavõimalust, esimest töökogemust või erialast töökohta. Kõnealuse projekti raames ei rahastata asendustööd, ebakindlaid töökohti ega mingil juhul riigi tööõigusega vastuolus olevaid töösuhteid.

Toetuskõlblikud töökohad vastavad ka järgmistele kriteeriumidele:

töökoht peab asuma mõnes teises EURESi liikmesriigis kui see, mis on noore tööotsija päritoluriik (rahvusvahelised tööpakkumised);

töölepingu kestus peab olema vähemalt kuus kuud.

Kaetakse järgmised kulud:

töölevõtmisega kaasnevad kulud ja sihtriigi EURESi liikme eraldatav töölevõtmishüvitis;

tööandjale makstav rahaline stiimul, mille abil katta pärast töölevõtmismenetluse lõppemist tekkivad liikuva töötaja integreerimiskulud (kohapealne väljaõpe, keelekursused, haldustugi jne);

tööotsijatel esimese töövestlusega kaasnevad reisi- ja elamiskulud ning välismaale kolimise kulud.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 14     Katseprojekt – Sotsiaalne solidaarsus sotsiaalseks integratsiooniks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

750 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000,—

0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on toetada ja edendada aktiivset kaasamist käsitleva liidu strateegia tugevdamist, et tagada kõigile inimestele kõigis liikmesriikides vajalikud vahendid inimväärseks eluks.

Katseprojektiga tuleks rahastada võrgustiku loomist riiklikke miinimumsissetuleku tagamise kavasid käsitlevate heade tavade vahetamiseks liikmesriikide, kohalike ja territoriaalsete haldusorganite ning ameti- ja kutseühingute vahel. Kogutud teave peaks samuti kaasa aitama uuringu koostamisele miinimumsissetulekut käsitlevate võimalike ühismeetmete kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 03 15     Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

296 526

2 700 000

2 400 000

2 302 194,93

921 986,11

Märkused

Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta eesmärk oli suurendada üldsuse teadlikkust aktiivsena vananemise tähtsusest, ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust, teabevahetust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liidul, liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel konkreetse tegevuse kaudu töötada välja uuenduslikke lahendusi, meetmeid ja pikaajalisi strateegiaid ning järgida konkreetseid aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusega seotud eesmärke ning edendada meetmeid, mis aitavad võidelda vanusega seotud diskrimineerimise vastu.

Assigneering ette nähtud liidu tegevuse toetamiseks, mis on kooskõlas Euroopa aasta eesmärkidega, ning asjaomase eesistujariigi poolt liidu tasandi lõppkonverentsi korraldamisega seotud kulude katmiseks. Osa nimetatud assigneeringust katab samuti Euroopa aasta hindamisega seotud kulusid.

Artiklisse kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale V, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 940/2011/EL, 14. september 2011, aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta (ELT L 246, 23.9.2011, lk 5).

04 03 16     Ettevalmistav tegevus – Teabekeskused lähetatud töötajatele ja võõrtöötajatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Eesmärk:

Käesoleva ettevalmistava tegevuse eesmärk on tagada lähetatud töötajate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine vastuvõtjariigi tööturul, tuginedes liikmesriikides asuvatele teabekeskustele, et võimaldada lähetatud töötajaile teavet, nõu ja tuge, sealhulgas õigusalast tuge.

Käesolev ettevalmistav tegevus seostub tulevase liidusisese liikumisvabaduse algatusega. Algatuse eesmärk on parandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 (töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires) (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1) rakendamist ja täitmist. Sellega kõrvaldatakse liidu töötajate liikuvuse ees praegu seisvad takistused, tugevdades liidu õigusaktidega antud õiguste rakendamist ja andes teavet ning õigusalast tuge ümberasujatele, kes puutuvad kokku rahvusepõhise diskrimineerimisega. Selle katseprojektiga jätkatakse tööd, mida tehti varasema lähetatud töötajate töö- ja elutingimusi käsitleva katseprojekti raames (artikkel 04 03 09).

Meetmed:

uuring, millega kaaluda võimalusi keskuste võrgustiku korraldamiseks üle ELi;

sidusrühmade konverents;

2–3 katsemeetme algatamine, et katsetada keskuste võrgustikku valitud liikmesriikides.

Teabekeskused peaksid Euroopa Komisjoni abiga:

toetama võõrtöölisi ja andma võõrtööliste rühmadele teavet tööga seotud ja välisriiki puudutavate küsimuste kohta;

pakkuma õigusalaseid teenuseid sisserändajatele, keda võidakse ära kasutada ja ahistada ning kes võiksid esitada nõudeid ja ametlikke kaebusi kooskõlas kehtivate õigusaktidega;

võitlema tööalast ja sotsiaalset lõimumist takistava diskrimineerimise ja sallimatuse vastu;

toetama õigusalase abi andmisega neid, kes on sattunud eeskirjadega vastuollu, eesmärgiga viia töötajate tegevus eeskirjadega kooskõlla ja kaitsta nende põhiõigusi;

ajakohastama ja pakkuma pidevat õigusalast teavet, et tagada lähetatud töötajate ja sisserändajate õiguste täielik tunnustamine konkreetsetes töölepingu asjades;

andma õigusalast tuge järgmistes asjades: väljasaatmiskorraldus; sisserändajate ebaseaduslik viibimine riigis, dokumentideta võõrtöölised, töö- ja elamislubade pikendamine;

töötama välja meetmed võitluseks mitteametliku töötamise vastu ja arendada tööandjate sellealast teadlikkust;

töötama välja kampaaniad tööjõu nappuse kohta tööturul ja päritoluriigis värbamise kohta;

kavandama teavitamiskampaaniaid ja pidama konverentse, seminare jne;

edendama koostööd ja teabevahetust tööhõive- ja immigratsiooniteenistuste vahel.

Ettevalmistava tegevuse ootavad tulemused: aidata kaasa lähetatud töötajate ladusale integreerumisele vastuvõtva riigi tööturule ja samas aidata neil kaitsta ning jõustada oma õigust võrdsele kohtlemisele. Halduskeskkonna parandamise osas aitab ettevalmistav tegevus edendada koostööd tööhõive- ja immigratsiooniteenistuste vahel Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tasandil.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 04 04 — TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 04

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

04 04 01

Progress

04 04 01 01

Tööhõive

1.1

20 808 000

16 803 125

20 558 000

16 330 519

20 156 092,47

16 873 400,39

04 04 01 02

Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

1.1

28 735 000

24 216 268

28 485 000

24 042 153

28 694 634,05

27 827 578,57

04 04 01 03

Töötingimused

1.1

7 893 000

7 413 143

8 525 000

7 711 634

7 379 619,19

7 224 340,42

04 04 01 06

Toetus rakendamiseks

1.1

1 200 000

1 186 103

1 354 000

907 251

1 194 000,—

1 844 581,65

 

Artikkel 04 04 01 — Vahesumma

 

58 636 000

49 618 639

58 922 000

48 991 557

57 424 345,71

53 769 901,03

04 04 03

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

04 04 03 01

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

13 263 000

13 263 000

13 265 379

13 265 379

13 040 000,—

13 040 000,—

04 04 03 02

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotisele 3

1.1

6 852 000

6 852 000

7 023 721

7 023 721

7 170 000,—

7 170 000,—

 

Artikkel 04 04 03 — Vahesumma

 

20 115 000

20 115 000

20 289 100

20 289 100

20 210 000,—

20 210 000,—

04 04 04

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur

04 04 04 02

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

6 978 964

6 978 964

6 978 964

6 978 964

7 288 369,18

6 454 821,—

04 04 04 03

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur – Toetus jaotisele 3

1.1

7 056 036

7 056 036

7 590 736

7 590 736

7 592 500,—

7 381 770,—

 

Artikkel 04 04 04 — Vahesumma

 

14 035 000

14 035 000

14 569 700

14 569 700

14 880 869,18

13 836 591,—

04 04 07

Varasemate programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

494 210

453 626

0,—

356 264,66

04 04 08

Katseprojekt – Ebakindla töö muutmine õigustega tagatud tööks

1.1

p.m.

450 000

450 000

702 518,86

298 215,74

04 04 10

Katseprojekt – Töötajate toetamine tööstuses toimuvate muutuste ajal

1.1

0,—

0,—

04 04 11

Katseprojekt – Eakate väärkohtlemise ärahoidmine

1.1

p.m.

300 000

500 000

0,—

423 527,02

04 04 12

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010

1.1

p.m.

444 789

p.m.

408 263

0,—

1 678 132,58

04 04 15

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”

1.1

26 500 000

19 768 382

24 750 000

22 454 464

24 750 000,—

6 700 000,—

04 04 16

Katseprojekt – Vanemaealiste töötajate töötervishoid ja tööohutus

1.1

p.m.

650 000

2 000 000

1 000 000

 

 

04 04 17

Ettevalmistav tegevus – Noortele suunatud aktiveerimismeetmed: algatuse „Noorte liikuvus” rakendamine

1.1

2 000 000

2 000 000

4 000 000

2 000 000

 

 

04 04 18

Ettevalmistav meede – Sotsiaalettevõtlusest ja noorte ettevõtlusest juhinduv sotsiaalne innovatsioon

1.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 04 04 — Kogusumma

 

122 286 000

108 376 020

124 530 800

111 116 710

117 967 733,75

97 272 632,03

04 04 01     Progress

04 04 01 01   Tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 808 000

16 803 125

20 558 000

16 330 519

20 156 092,47

16 873 400,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia, Euroopa tööhõivestrateegia ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise toetamiseks järgmise tegevuste abil:

tööhõiveolukorra ja -väljavaadete parem tundmaõppimine eelkõige analüüsi ja uuringute abil ning statistika ja ühiste näitajate väljatöötamise abil Euroopa tööhõivestrateegia raames;

Euroopa tööhõivesuuniste ja -soovituste rakendamise ja mõju jälgimine ja hindamine eelkõige ühise tööhõivearuande kaudu ning Euroopa tööhõivestrateegia ja üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika ning muude poliitikavaldkondade vahelise vastasmõju analüüsimise teel;

poliitika, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside üle mõttevahetuste korraldamine, haavatavate rühmade (nt puuetega inimesed, mitteametlikud hooldajad) vajaduste teadvustamine ning mikrokrediidi tavade levitamine, et toetada ettevõtluse arendamist kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste rühmades, üksteiselt õppimise edendamine ning nende tööhõivevaldkondade arvu suurendamine, mille kaudu ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonna rühmi on võimalik integreerida ühiskonda ja tööturule (nt põllumajandus, tööstus, kaubandus jne) Euroopa tööhõivestrateegia ning strateegia „Euroopa 2020” kontekstis;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse arendamine tööhõiveprobleemide, -poliitika, sootundliku ja soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise ning riiklike reformiprogrammide elluviimise alal, kaasa arvatud kohalike ja piirkondlike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude huvirühmade hulgas;

võrgustike loomine ja korrapärase mõttevahetuse korraldamine tööhõive ja sotsiaalküsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OECD ja ILO, et tagada liidu sise- ja välispoliitika ühtsus selles valdkonnas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 02   Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

28 735 000

24 216 268

28 485 000

24 042 153

28 694 634,05

27 827 578,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud avatud koordinatsioonimeetodi rakendamise toetamiseks sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas järgmise tegevuse abil:

vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, pensionide, tervishoiu ja (nii ametliku kui ka mitteametliku) pikaajalise hooldusega seotud küsimuste ja poliitika parem tundmaõppimine analüüside ja uuringute kaudu ning statistika ja ühisnäitajate väljatöötamise kaudu, mis toimub sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas avatud koordinatsiooni meetodi abil;

avatud koordinatsioonimeetodi rakendamise ja selle mõju jälgimine ja hindamine riikide ja liidu tasandil sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas ning avatud koordinatsioonimeetodi ja muude poliitikavaldkondade vastasmõju analüüsimine;

poliitika, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside üle mõttevahetuste korraldamine, haavatavate rühmade (nt puuetega inimesed, mitteametlikud hooldajad) vajaduste teadvustamine ning üksteiselt õppimise edendamine sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegia ning tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kontekstis;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse edendamine liidu koordinatsiooniprotsessi käigus tekkinud võtmeprobleemide ja poliitikaküsimuste üle sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, kaasa arvatud riiklike, piirkondlike ja kohalike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude huvigruppide ning laiema avalikkuse hulgas, eesmärgiga muuta protsessi nähtavamaks, ergutada ambitsioonikamate eesmärkide püstitamist ja pöörata suuremat tähelepanu rakendustegevusele;

oluliste liidu võrgustike suutlikkuse parandamine liidu sise- ja välispoliitiliste eesmärkide ja strateegia arendamise, rakendamise ja ühtsuse saavutamiseks ja jätkuvaks edendamiseks sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, muu hulgas ka koostöös selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD, ILO ja WTO.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 03   Töötingimused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 893 000

7 413 143

8 525 000

7 711 634

7 379 619,19

7 224 340,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud töökeskkonna ja töötingimuste parandamise toetamiseks, kaasa arvatud muutustega kohanemise võime, töötervishoid ja tööohutus, mõistlike abinõude võtmine puuetega töötajate arvessevõtmiseks ning töö- ja pereelu ühitamine (nt mitteametlike hooldajate puhul):

töötingimustega seotud olukorra parem tundmaõppimine eelkõige põhjalike analüüside ja uuringute abil, vajaduse korral statistika ja näitajate väljatöötamine ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine ning ettepanekute tegemine nende parandamiseks;

liidu tööõiguse rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise, juhiste väljatöötamise ning spetsiaalsete organite ja õigusekspertide koostöövõrgustike arendamisega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite vahel;

ennetusmeetmete algatamine ning töötervishoiu ja tööohutuse parandamine, eelkõige vananevat tööjõudu silmas pidades;

teadlikkuse suurendamine, heade tavade vahetamine, teabe levitamine ning töötingimusi ja töö- ja pereelu ühitamist (nt mitteametlike hooldajate, töökeskkonnas peresõbraliku poliitika, lastehoiu, lapseootel naiste ja töötavate emade ning tööturule uuesti sisenejate tugistruktuuride toetamine) käsitlevate põhiliste sõlmküsimuste ja tegevuspõhimõtete arutelu edendamine, sealhulgas sotsiaalpartnerite hulgas;

liidu institutsioonide tööhõive- ning sotsiaalpoliitika sisemise ja välise mõõtme osaliste koostöö tugevdamine eesmärgiga tagada liidu sise- ja välispoliitika parem sidusus selles vallas;

rahvusvaheliste koostöövõrgustike loomine töötajate õiguste alase teabe levitamiseks valitsustele, töötajate ja tööandjate organisatsioonidele ja kodanikele eesmärgiga parandada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide rakendamist ja inimväärse töö tagamise suuniseid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepäevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 06   Toetus rakendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 200 000

1 186 103

1 354 000

907 251

1 194 000,—

1 844 581,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi elluviimise toetamiseks, et katta kulud, mis on eelkõige seotud iga-aastase järelevalve hindamise ja sotsiaalmeetmete kava teemalise iga-aastase foorumiga („Progress”), millel edendatakse dialoogi kõikide tasandite sidusrühmade vahel, avaldatakse programmi tulemused ning arutletakse tuleviku prioriteetide üle eelkõige seoses järgmise programmitsükliga (2014–2020).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 03     Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

04 04 03 01   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 263 000

13 263 000

13 265 379

13 265 379

13 040 000,—

13 040 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

1 000 000 eurot on ette nähtud analüütilisele tööle muutuste seire Euroopa keskuses (EMCC), mille loomine otsustati Euroopa Ülemkogu Nice’is 7.–9. detsembrini 2000 peetud istungil tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike suundumuste kindlakstegemiseks, ettenägemiseks ja juhtimiseks.

Fond peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

04 04 03 02   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 852 000

6 852 000

7 023 721

7 023 721

7 170 000,—

7 170 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised fondi tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Fond peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud muutuste seire Euroopa keskuse (EMCC) toimimiseks vastavalt Euroopa Ülemkogu Nice’is 7.–9. detsembrini 2000 toimunud kohtumisel tehtud otsusele tehnoloogiliste, sotsiaalsete (eelkõige demograafiliste) ja majanduslike suundumuste kindlakstegemiseks, ettenägemiseks ja juhtimiseks. Selleks on vaja koguda, töödelda ja analüüsida kvaliteetseid andmeid.

Sel eesmärgil on ette nähtud 1 000 000 eurot EMCC tegevuse rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka uurimusteks, milles keskendutakse uute tehnoloogiate mõjule töökohas ja kutsehaigustele, näiteks korduvliigutuste mõjule ülesande täitmisel.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 20 384 000 eurot. Eelarvesse kantud 20 115 000 euro suurusele summale lisatakse 269 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Osa assigneeringust on ette nähtud tegevuseks kolme olulise perepoliitikaga seotud teema raames:

peresõbralik poliitika töökohas (tasakaal töö- ja pereelu vahel, töötingimused jne);

sotsiaalkorterites elavate perekondade olukorda mõjutavad tegurid (korraliku elamispinna kättesaadavus perekondadele);

perekondade pikaajaline toetamine, nt lastehooldus ja muud fondi pädevusse jäävad küsimused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

04 04 04     Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur

04 04 04 02   Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 978 964

6 978 964

6 978 964

6 978 964

7 288 369,18

6 454 821,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

04 04 04 03   Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 056 036

7 056 036

7 590 736

7 590 736

7 592 500,—

7 381 770,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised agentuuri tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelistest assigneeringute ümberpaigutamistest. Agentuuri ülesandeks on anda liidu institutsioonidele, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele töötervishoiu- ja tööohutusealast tehnilist, teaduslikku ja majanduslikku teavet.

1 000 000 eurot on ette nähtud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmile.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 14 678 900 eurot. Eelarvesse kantud 14 035 000 euro suurusele summale lisatakse 643 900 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Assigneeringust kaetakse agentuuri määruses (EÜ) nr 2062/94 määratletud ülesannete täitmiseks vajalikud meetmed ning eelkõige järgmised:

teavitus- ja riskiennetusmeetmed, milles pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

ohuseirekeskuse asutamine, mille tegevus rajaneb ettevõtetest või konkreetsest tegevusvaldkonnast kogutud heade tavade näidetel;

samuti koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga kogemuste, teabe ja heade tavade vahetuse korraldamine;

kandidaatriikide integreerimine kõnealustesse teabevõrkudesse ning nende erilist olukorda arvesse võtvate töövahendite loomine;

tervishoiu- ja ohutusalase Euroopa nädala korraldamine, pöörates erilist tähelepanu kasutajate ja lõppsaajatega seotud ohtudele ja vajadustele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

04 04 07     Varasemate programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

494 210

453 626

0,—

356 264,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud eespool nimetatud artiklite ja punktidega seotud ja seni täitmata möödunud aastate kulukohustuste rahastamise katteks.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kandidaatriigid võivad programmides osalemisega kaasnevate kulude katmiseks kasutada Phare ühinemiseelset rahastamisvahendit.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu 9. juuli 1957. aasta otsus kaevanduste ohutus- ja tervishoiukomisjoni pädevuse ja töökorra kohta (EÜT 28, 31.8.1957, lk 487/57).

Nõukogu otsus 74/325/EMÜ, 27. juuni 1974, tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomitee asutamise kohta (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15).

Nõukogu otsus 74/326/EMÜ, 27. juuni 1974, kaevanduste alalise ohutus- ja tervishoiukomisjoni vastutusala laiendamise kohta kõikidele maavarasid kaevandavatele tööstustele (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 18).

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) ja selle direktiiviga seotud eridirektiivid.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19).

Nõukogu otsus 98/171/EÜ, 23. veebruar 1998, ühenduse meetmete kohta, mis käsitlevad tööhõive ja tööturu alaseid analüüse, uuringuid ja sellealast koostööd (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 26).

Nõukogu otsus 2000/750/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse diskrimineerimise vastu võitlemise ühenduse tegevusprogramm (2001–2006) (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 50/2002/EÜ, 7. detsember 2001, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1145/2002/EÜ, 10. juuni 2002, tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1).

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee loomise kohta (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1554/2005/EÜ, 7. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm, ning otsust nr 848/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 255, 30.9.2005, lk 9).

Alusaktid

1959. aastal ESTÜ Ülemameti ja Rahvusvahelise Tööbüroo töötervishoiu ja tööohutuse teabekeskuse (CIS) vahel sõlmitud konventsioon.

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 136, 137 ja 140 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 151, 153 ja 156) vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 04 08     Katseprojekt – Ebakindla töö muutmine õigustega tagatud tööks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

450 000

450 000

702 518,86

298 215,74

Märkused

Assigneeringu eesmärk on toetada meetmeid, millega edendatakse ebakindla töö muutmist õigustega tagatud tööks.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata naistöötajate märkimisväärsele osakaalule ebakindlatel töökohtadel.

Osa assigneeringust eraldatakse tihedaks koostööks vaeseimate töötajate esindajatega katseprojekti kõikides etappides.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 04 10     Katseprojekt – Töötajate toetamine tööstuses toimuvate muutuste ajal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad töötajatel kohaneda muutustega tööstuses. Rahastatavad meetmed hõlmavad järgmist:

uurimust selle kohta, kuidas töötajaid tööstuses toimuvateks muutusteks paremini ette valmistada ja milliseid tööstussektoreid võivad muutused lähitulevikus puudutada;

sotsiaalselt vastutustundliku lähenemisviisi kaudu tööstuses toimuvatele muutustele reageerimist toetava poliitika ja parimate tavade üle mõttevahetuste korraldamine ja nende analüüsimine.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 04 11     Katseprojekt – Eakate väärkohtlemise ärahoidmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

500 000

0,—

423 527,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad jätkutegevusena Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta resolutsioonile Euroopa demograafilise tuleviku kohta (ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 75) ja komisjoni 17. märtsil 2008 korraldatud eakate väärkohtlemise teemalisele konverentsile selgitada välja eakate väärkohtlemise ulatuse liidus.

Katseprojektis keskendutakse eelkõige järgmistele küsimustele:

eakate väärkohtlemise – kehalise, psüühilise ja rahalise – ulatuse hindamine vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusele;

parema arusaamise saavutamine eakate väärkohtlemise põhjustest;

poliitiliste meetmete tulemuslikkuse mõõtmine liikmesriikides.

Meetmed selle eesmärgi saavutamiseks hõlmavad järgmist:

andmete kogumine eakate väärkohtlemise esinemise kohta kogu liidus, mis hõlmab ka ohu- ja kaitsetegureid;

olemasolevate poliitiliste meetmete ja poliitilise raamistiku kaardistamine liidus, et selgitada välja head tavad ja esitada lähteraamistik, mis koosneb eakate väärkohtlemise tulemuslikuks ärahoidmiseks vajalikest meetmetest ja vahenditest.

Poliitiliste meetmete ja poliitilise raamistiku parimad tavad kujundatakse seeläbi, et hinnatakse, millised vahendid töötavad ja millised on vähem tõhusad eakate väärkohtlemise ärahoidmisel.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 04 12     Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

444 789

p.m.

408 263

0,—

1 678 132,58

Märkused

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta eesmärk oli kinnitada ja tugevdada Lissaboni strateegiat käivitades võetud algset liidu poliitilist kohustust „anda otsustav panus vaesuse kõrvaldamisse”.

Kooskõlas otsusega nr 1098/2008/EÜ oli see assigneering ette nähtud sellise riikliku tegevuse toetamiseks, mille liikmesriigid kavandasid oma riikliku Euroopa aasta strateegia ja prioriteetide kohaselt. Osaga assigneeringust kaeti kulud, mis olid seotud liidu tasandi lõppkonverentsi korraldamisega asjaomase eesistujariigi poolt ning teabevahetus- ja teavitamistegevuse tugevdamisega nii üleeuroopalisel kui ka liikmesriikide tasandil.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1098/2008/EÜ, 22. oktoober 2008, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (ELT L 298, 7.11.2008, lk 20).

04 04 15     Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 500 000

19 768 382

24 750 000

22 454 464

24 750 000,—

6 700 000,—

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 283/2010/EL, 25. märts 2010, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

04 04 16     Katseprojekt – Vanemaealiste töötajate töötervishoid ja tööohutus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

650 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Katseprojekt põhineb Euroopa Parlamendi uuringul „Füüsiliste ja psühhosotsiaalsete terviseriskide uued vormid töökeskkonnas” (IP/A/EMPL/FWC/2006–205/C1-SC1) ning resolutsioonil ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012 (ELT C 41E, 19.2 2009, lk 14) ning sellega soovitakse Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri abil parandada soovituste elluviimist ning heade tavade vahetamist. Tuleks hinnata sellise ettevalmistava tegevuse asjakohasust, mille eesmärk on võtta kasutusele liidu vahend, et saavutada strateegias „Euroopa 2020” sätestatud eesmärk tagada töö 75 protsendile elanikkonnale 20–64 aasta vanuste inimeste hulgas ning edendada vanemaealiste töötajate füüsilist ja vaimset tervist. Katseprojektiga tuleks põhjalikumalt uurida võimalusi vanemaealiste inimeste töötervishoiu parandamiseks ning Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri juba tehtud töö jätkamiseks, sest tööjõu vananemine toob kaasa tõsiseid rahalisi tagajärgi nii töötajatele, tööandjatele kui ka maksumaksjatele. Katseprojekti raames tuleks eelkõige teha järgmist:

tagada Euroopa tööjõus noorte ja vanemaealiste inimeste tasakaal, sest see on parim viis üleilmastumisest tulenevate muutuvate oludega kiireks kohanemiseks, ning soodustada kogu liidus personali juhtimist pikaajalise strateegia alusel, mis võimaldab teha karjääris ja koolituses asjakohaseid muudatusi ning mille keskmes on oskuste arendamine ja oskuste vähenemise protsessi aeglustamine;

innustada ja toetada liikmesriikide võetavaid meetmeid, mis on seotud soolise mõõtmega, sh menopausi mõju kohta teabe levitamine, ning vajadusega tagada kõigile töötajatele lisaks headele töötingimustele, mis on eelkõige seotud tervisehoiu ja ohutusega, paindlik töökorraldus ning hoolekandeteenused;

toetada liidu tasandil andmete kogumist ja levitamist vanemaealiste töötajate tüüpiliste probleemide kohta, nagu füüsilise võimekuse vähenemine, füüsilise vormi halvenemine ning mõnede psühhofüüsiliste võimete (nt taju, reageerimisvõime, meeleelundite talitlus) vähenemine, paljude vanemaealiste töötajate haiguste (nt südame-veresoonkonna, hingamisteede ning luu- ja lihaskonna haigused ning hormonaalsed ja ainevahetushäired) esinemise sagenemine, samuti toetada vastavaid ennetus- ja ravimeetmeid, sealhulgas vastutavate personalijuhtide vastavat koolitust;

suurendada vanemaealiste töötajate töötervishoidu ja tööohutust puudutavate heade tavade (nt juhtuuringute) kindlakstegemist, vahetust ja jagamist;

ergutada algatuste väljatöötamist selle kohta, kuidas pakkuda eelkõige VKEdele vanemaealiste töötajate terviseriskide alal tehnilist nõustamist;

tagada, et töötajate, vajaduse korral eelkõige vanemaealiste töötajate tervisekahjustuste vältimiseks järgitaks kehtivaid õiguslikke nõudeid ning seejuures arvestataks riskianalüüsil ka inimeste erinevaid vajadusi;;

tagada üldises tööhõivepoliitikas töötervishoiu ja tööohutuse arvesse võtmine või peavoolustamine ja seda valdkondades, nagu võrdõiguslikkuse tagamine, pensionile minekuga ja pensionidega seotud küsimused, personali- ja koolitusküsimused;

tagada tööjärelevalves ja muudes ennetustegevustes Euroopa tööjõu demograafilise muutusega seotud küsimuste arvesse võtmine või peavoolustamine;

hõlbustada arengut sellistes valdkondades nagu vanemaealiste töötajate tööle tagasi pöördumine ja töövõime taastamine (sealhulgas individuaalne koolitus), nt pärast tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevusi.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 04 17     Ettevalmistav tegevus – Noortele suunatud aktiveerimismeetmed: algatuse „Noorte liikuvus” rakendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

2 000 000

4 000 000

2 000 000

 

 

Märkused

Noorte tööpuudus on Euroopas suur probleem. Liidus on praegu umbes 5,5 miljonit töötut noort, iga viies alla 25-aastane on ilma tööta ja 15 % noortest jätab kooli pooleli. Noorte tööpuuduse määr kasvas 2011. aastal ja jätkas kasvamist 2012. aastal, jõudes mõnes liikmesriigis 45 protsendi. Sellel on nii ühiskonna kui ka üksikisiku seisukohast tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Uuringud näitavad, et inimesed, kes on noorena töötud, seisavad hilisemas elus suurema tõenäosusega silmitsi pikaajalise tööpuudusega ja satuvad suurema tõenäosusega tegema ebakindlaid töid. Seetõttu on ülimalt tähtis, et liikmesriigid aitaksid töö leidmisel või hariduse omandamisel kõiki töötuid noori, olenemata nende haridustasemest. Strateegiaga „Euroopa 2020” seatakse seetõttu liikmesriikidele selged eesmärgid vähendada koolist väljalangemist 10 protsendini ja tõsta tööhõive määra 75 protsendini. Neid probleeme käsitletakse juhtalgatusega „Noorte liikuvus”, kutsudes liikmesriike üles pakkuma nn noortegarantiid, et nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist oleksid kõik noored leidnud töö, jätkaksid haridusteed või osaleksid aktiveerimismeetmetes. Noortegarantii on oluline element koolist tööle ülemineku uuenduslike lähenemisviiside hulgas, nagu on maininud komisjon oma 20. detsembri 2011. aasta teatises noortele pakutavate algatuste kohta (KOM(2011) 933 (lõplik)).

Selles kontekstis on ettevalmistaval tegevusel järgmised eesmärgid:

võtta sihtrühmaks noored, sealhulgas need, kes ei käi koolis, praktikal ega tööl;

uurida, kuidas noortegarantii tegelikkuses liikmesriikides toimiks;

kehtestada innovatiivsed meetmed noorte töötute tööturule tagasi toomiseks ja sellealaste teadmiste jagamiseks kõikidele liikmesriikidele;

tagada noortele inimestele töökoht, haridustee jätkamine või aktiveerimismeetmed nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest.

Projekt hõlmaks seetõttu järgmisi meetmeid:

toetada liikmesriikides läbiviidavate, Euroopa noortegarantiiga sarnanevate projektide uurimist ja nendega saadud kogemuste kogumist;

võttes aluseks parimad kogutud tavad, algatada liikmesriikides 2–3 katseprojekti, et luua kohalik noortegarantii. Sellega toetataks asjaomaseid sidusrühmi kohalikul tasandil, andes nõu ja abi noortegarantii rakendamise kohta;

kavandada koolist väljalangenute jaoks nende oskuste arendamiseks kohalikul tasandil alternatiivseid programme ja selles kontekstis keskenduda eelkõige asjaomaste sidusrühmade (ettevõtted, koolid, noorte hoolekandeteenistused) vahel võrgustiku loomisele, mis oleks üks oluline meede noorte tööturule integreerimise parandamiseks;

kasutada saadud kogemusi ära seoses liidu tulevaste rahastamiskavadega, mis on seotud noorte ja nende tööturule integreerimisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

04 04 18     Ettevalmistav meede – Sotsiaalettevõtlusest ja noorte ettevõtlusest juhinduv sotsiaalne innovatsioon

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Ettevalmistav meede tugineb sotsiaalse innovatsiooni tähtsusele ja sotsiaalettevõtluse tekkele. Need koos ajendavad elujõulistele ärimudelitele tuginedes muutusi eesmärgiga edendada kaasavat, sotsiaalselt õiglasemat ja keskkonnasäästlikku majanduskasvu. Nende abil luuakse ka töökohti sotsiaalsetele vajadustele vastavate tegevuste kaudu jätkusuutliku ja kaasava arengu raames. Käesoleva ettevalmistava tegevuse eesmärk on selgitada välja, arendada, edendada ja levitada keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja finantsvahendajate häid tavasid noorte ettevõtjate või sotsiaalettevõtjate abistamisel noorte suure tööpuuduse ajal. Sellega aitab ettevalmistav meede kaasa noorte ja sotsiaalettevõtluse potentsiaali kasutamisele, mida on toonitatud ka iga-aastases majanduskasvu analüüsis (2012) ja komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (KOM(2012) 173 (lõplik)). Eesmärk on parandada majanduslikku ja sotsiaalset olukorda kohalikul tasandil ning ettevalmistava meetmega näidatakse ka võimalusi noorte ja sotsiaalettevõtluse toetamise kõige tulemuslikumaks kaasamiseks piirkondlikku, linna- või kohalikku arengustrateegiasse. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas võiks perioodil 2014–2020 kasutada finantsinstrumente ja eelkõige struktuurifonde.

Peamine ülesanne on teha mõnes katsepiirkonnas koostööd potentsiaalsete rahastajatega (eriti struktuurifondide programmide, eelkõige ESFi rahastatud programmide korraldusasutustega) ja finantsvahendajatega, sealhulgas EIP grupiga. Selle abil on võimalik töötada välja ja kehtestada teostatavad, sobivad ja usaldusväärsed plaanid või fondid omakapitali või mezzanine-rahastamiseks (kaasa arvatud heategevuslikud riskifondid). Neid on võimalik kasutada selliste struktuuride toetamiseks, mis pakuvad ettevõtte arendamise teenuseid ja võrgustiku võimalusi eemärgiga ergutada ja hõlbustada tärkavat arengut ja kasvu sotsiaalettevõtetes. Meetmed võivad hõlmata tasuvusuuringuid, vastastikust õppimist, heade tavade levitamist ja sihipärast abi riigi- või piirkondlikele asutustele, kui see on vajalik. Kui see on asjakohane, võivad need meetmed tugineda varasematele kohalike omavalitsuste ja finantsvahendajate suutlikkuse suurendamise ja vastastikuse õppimise meetmete tulemustele, nagu JESSICA võrguplatvorm. Õppeplatvorm, millega riiklikel ja kohalikel ametiasutustel ning finantsvahendajatel aidatakse töötada välja tagasimakstavad jätkusuutliku linnaarenduse tugiskeemid struktuurifondide raames (3). Nende õppega seotud katseprojektide tulemused aitavad rakendada asjakohaseid „Euroopa 2020” juhtalgatusi, eelkõige juhtalgatust „Noorte liikuvus”, uute oskuste ja töökohtade tegevuskava, juhtalgatust „Innovatiivne liit” ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi (4) ja valmistavad ette ESFi ja muude ELi fondide tulemuslikku kasutamist pärast 2014. aastat.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 04 05 — GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 05

GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

04 05 01

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1.1

p.m.

50 000 000

p.m.

67 657 535

113 878 622,—

113 878 622,—

 

Peatükk 04 05 — Kogusumma

 

p.m.

50 000 000

p.m.

67 657 535

113 878 622,—

113 878 622,—

04 05 01     Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

50 000 000

p.m.

67 657 535

113 878 622,—

113 878 622,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rahastamiseks, et Euroopa Liidul oleks võimalik ajutiselt ja sihipäraselt abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumisest tingitud oluliste maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Enne 31. detsembrit 2011 esitatud taotluste puhul võib fondi vahendeid kasutada ka nende töötajate toetamiseks, kelle koondamine on otseselt tingitud üleilmsest finants- ja majanduskriisist.

Fondi kulude summa ulatub maksimaalselt 500 miljoni euroni aastas.

Selle reservi eesmärk on vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat ajutist toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid tööturule tagasitulekul.

EGFi võetud meetmed peaksid täiendama ESFi võetud meetmeid. Tuleb vältida topeltrahastamist nende kahe finantsvahendi alusel.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise eeskirjad on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ja määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

Alusaktid

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 04 06 — ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) — INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 06

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) — INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

04 06 01

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

4

113 157 077

29 652 574

112 150 000

59 719 121

102 400 000,—

27 922 056,48

 

Peatükk 04 06 — Kogusumma

 

113 157 077

29 652 574

112 150 000

59 719 121

102 400 000,—

27 922 056,48

04 06 01     Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

113 157 077

29 652 574

112 150 000

59 719 121

102 400 000,—

27 922 056,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmelisust. Inimressursside arendamise rahastamisvahend toetab riike poliitilises arengus ning liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ettevalmistamises ja haldamises, eelkõige nende Euroopa Sotsiaalfondiga seotud ettevalmistustes.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAADILE

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 05

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 01

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

133 234 504

133 234 504

133 954 745

133 954 745

135 638 412,20

135 638 412,20

Reservid (40 01 40)

 

 

498 392

498 392

 

 

 

133 234 504

133 234 504

134 453 137

134 453 137

135 638 412,20

135 638 412,20

05 02

SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL

2 773 440 000

2 772 526 798

3 233 310 000

3 232 963 891

3 532 059 545,79

3 532 805 027,44

05 03

OTSETOETUSED

40 931 900 000

40 931 900 000

40 510 700 000

40 510 700 000

40 178 029 636,76

40 178 029 636,76

05 04

MAAELU ARENDAMINE

14 804 955 797

12 498 639 386

14 600 144 442

13 129 893 741

14 408 430 025,56

12 292 015 084,—

05 05

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

259 328 000

53 770 000

234 458 000

53 586 457

215 000 000,—

101 768 207,—

05 06

PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

6 629 000

5 069 602

6 360 000

5 780 674

5 041 245,41

5 041 245,41

05 07

PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT

–84 900 000

–84 900 000

– 192 700 000

– 192 700 000

76 445 352,42

76 445 352,42

05 08

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

27 307 342

33 470 205

47 310 537

45 147 735

26 600 639,91

23 493 363,53

 

Jaotis 05 — Kogusumma

58 851 894 643

56 343 710 495

58 573 537 724

56 919 327 243

58 577 244 858,05

56 345 236 328,76

Reservid (40 01 40)

 

 

498 392

498 392

 

 

 

58 851 894 643

56 343 710 495

58 574 036 116

56 919 825 635

58 577 244 858,05

56 345 236 328,76

PEATÜKK 05 01 — PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

05 01

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

05 01 01

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

5

100 500 871

100 726 475

101 138 378,71

05 01 02

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

05 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

3 746 843

3 883 348

3 865 717,20

05 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

8 447 218

8 528 713

9 306 937,29

Reservid (40 01 40)

 

 

498 392

 

 

 

8 447 218

9 027 105

9 306 937,29

 

Artikkel 05 01 02 — Vahesumma

 

12 194 061

12 412 061

13 172 654,49

Reservid (40 01 40)

 

 

498 392

 

 

 

12 194 061

12 910 453

13 172 654,49

05 01 03

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

6 360 072

6 431 209

7 605 809,11

05 01 04

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

05 01 04 01

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi

2

8 909 500

8 750 000

8 442 043,26

05 01 04 03

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelne abi (IPARD) – Halduskorralduskulud

4

p.m.

110 000

0,—

05 01 04 04

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) – Mitteoperatiivne tehniline abi

2

5 000 000

5 255 000

4 987 506,63

 

Artikkel 05 01 04 — Vahesumma

 

13 909 500

14 115 000

13 429 549,89

05 01 06

Põllumajandusliku analüüsi, kontrolli ja teabevahetusega seotud kulud ning lepitusorgani kulud, mis on seotud EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimise ja heakskiitmisega

5

270 000

270 000

292 020,—

 

Peatükk 05 01 — Kogusumma

 

133 234 504

133 954 745

135 638 412,20

Reservid (40 01 40)

 

 

498 392

 

 

 

133 234 504

134 453 137

135 638 412,20

Märkused

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 01 01     Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 500 871

100 726 475

101 138 378,71

05 01 02     Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

05 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 746 843

3 883 348

3 865 717,20

05 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

05 01 02 11

8 447 218

8 528 713

9 306 937,29

Reservid (40 01 40)

 

498 392

 

Kogusumma

8 447 218

9 027 105

9 306 937,29

05 01 03     Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 360 072

6 431 209

7 605 809,11

05 01 04     Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 24. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta (ELT L 162, 30.4.2004, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

05 01 04 01   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 909 500

8 750 000

8 442 043,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toetuse ning hindamise, auditi ja kontrollimeetmete katmiseks, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika ning eriti nende meetmete rakendamiseks, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktides a–d.

Assigneering on samuti ette nähtud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja nende trükiste kulude katmiseks, millel on otsene seos määruses (EÜ) nr 870/2004 sätestatud geneetiliste ressursside programmi eesmärgi saavutamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

05 01 04 03   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelne abi (IPARD) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

110 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artiklite 05 05 01 ja 05 05 02 kohaseid halduskulusid.

05 01 04 04   Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 000 000

5 255 000

4 987 506,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikele 1 rahastatud tehnilise abi kulude rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, haldus-, hindamis- ja kontrollimeetmeid. Seetõttu võib assigneeringut kasutada eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, tõlked),

teabe ja trükistega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulud kuni 1 850 000 euro ulatuses, samuti kõnealuste töötajate lähetuskulud.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

05 01 06     Põllumajandusliku analüüsi, kontrolli ja teabevahetusega seotud kulud ning lepitusorgani kulud, mis on seotud EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimise ja heakskiitmisega

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

270 000

270 000

292 020,—

Märkused

Assigneering katab lepitusorgani rahastamise EAGGFi tagatisrahastu ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames (tasud, seadmed, reisikulud ja kohtumised), samuti uuringute ning teabevahetus- ja kontrollikulud, nt audiitorühingute pakutav abi.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 485/2008, 26. mai 2008, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt (ELT L 143, 3.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 05 02 — SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 02

SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL

05 02 01

Teravili

05 02 01 01

Teravilja eksporditoetus

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

52 096,69

52 096,69

05 02 01 02

Teravilja sekkumisladustamine

2

100 000

100 000

2 000 000

2 000 000

– 189 471 647,15

– 189 471 647,15

05 02 01 03

Tärklisega seotud sekkumistegevus

2

100 000

100 000

41 000 000

41 000 000

33 204 578,55

33 204 578,55

05 02 01 99

Muud meetmed (teravili)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–52,21

–52,21

 

Artikkel 05 02 01 — Vahesumma

 

200 000

200 000

43 000 000

43 000 000

– 156 215 024,12

– 156 215 024,12

05 02 02

Riis

05 02 02 01

Riisi eksporditoetus

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 975,41

6 975,41

05 02 02 02

Riisi sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 02 99

Muud meetmed (riis)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 02 02 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 975,41

6 975,41

05 02 03

Toetused lisas 1 nimetamata toodetele

2

8 000 000

8 000 000

12 000 000

12 000 000

12 737 349,43

12 737 349,43

05 02 04

Toiduabiprogrammid

05 02 04 01

Puudustkannatavate isikute abistamise programmid

2

500 000 000

500 000 000

500 000 000

500 000 000

514 971 352,56

514 971 352,56

05 02 04 99

Muud meetmed (toiduabiprogrammid)

2

100 000

100 000

100 000

100 000

8 673,16

8 673,16

 

Artikkel 05 02 04 — Vahesumma

 

500 100 000

500 100 000

500 100 000

500 100 000

514 980 025,72

514 980 025,72

05 02 05

Suhkur

05 02 05 01

Suhkru ja isoglükoosi eksporditoetus

2

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

1 475 288,16

1 475 288,16

05 02 05 03

Tootmistoetus keemiatööstuses kasutatavale suhkrule

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

771 724,36

771 724,36

05 02 05 08

Suhkru ladustamise meetmed

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

196,84

196,84

05 02 05 99

Muud meetmed (suhkur)

2

100 000

100 000

200 000

200 000

187 889 189,81

187 889 189,81

 

Artikkel 05 02 05 — Vahesumma

 

100 000

100 000

1 200 000

1 200 000

190 136 399,17

190 136 399,17

05 02 06

Oliiviõli

05 02 06 03

Oliiviõli ladustamismeetmed

2

17 000 000

17 000 000

23 000 000

23 000 000

0,—

0,—

05 02 06 05

Kvaliteedi parandamise meetmed

2

45 000 000

45 000 000

45 000 000

45 000 000

44 141 641,61

44 141 641,61

05 02 06 99

Muud meetmed (oliiviõli)

2

100 000

100 000

500 000

500 000

12 642,28

12 642,28

 

Artikkel 05 02 06 — Vahesumma

 

62 100 000

62 100 000

68 500 000

68 500 000

44 154 283,89

44 154 283,89

05 02 07

Kiutaimed

05 02 07 01

Toetused kiulina- ja kanepitootjatele

2

10 000 000

10 000 000

17 000 000

17 000 000

20 272 041,38

20 272 041,38

05 02 07 03

Puuvill – Riiklikud ümberkorralduskavad

2

10 000 000

10 000 000

10 000 000

10 000 000

10 006 323,96

10 006 323,96

05 02 07 99

Muud meetmed (kiudtaimed)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Artikkel 05 02 07 — Vahesumma

 

20 000 000

20 000 000

27 000 000

27 000 000

30 278 365,34

30 278 365,34

05 02 08

Puu- ja köögiviljad

05 02 08 01

Puu- ja köögiviljade eksporditoetus

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

49 518,23

49 518,23

05 02 08 03

Tootjate organisatsioonide rakendusfondid

2

267 000 000

267 000 000

496 000 000

496 000 000

785 580 703,89

785 580 703,89

05 02 08 09

Hüvitis tsitrusviljade töötlemise edendamiseks

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

207 120,94

207 120,94

05 02 08 11

Tootjarühmadele antav abi eeltunnustuse saamiseks

2

253 000 000

253 000 000

195 000 000

195 000 000

194 780 884,30

194 780 884,30

05 02 08 12

Koolidele puuvilja jagamise kava

2

90 000 000

90 000 000

90 000 000

90 000 000

57 282 043,49

57 282 043,49

05 02 08 99

Muud meetmed (puu- ja köögiviljad)

2

1 000 000

1 000 000

7 000 000

7 000 000

89 982 029,53

89 982 029,53

 

Artikkel 05 02 08 — Vahesumma

 

611 000 000

611 000 000

788 000 000

788 000 000

1 127 882 300,38

1 127 882 300,38

05 02 09

Viinamarjakasvatussaadused

05 02 09 04

Alkoholi ladustamise meetmed

2

p.m.

p.m.

200 000

200 000

1 616 282,60

1 616 282,60

05 02 09 08

Veinisektori riiklikud toetusprogrammid

2

1 065 600 000

1 065 600 000

1 086 700 000

1 086 700 000

842 058 054,62

842 058 054,62

05 02 09 09

Väljajuurimiskava

2

5 000 000

5 000 000

20 000 000

20 000 000

269 182 397,95

269 182 397,95

05 02 09 99

Muud meetmed (viinamarjakasvatus)

2

1 000 000

1 000 000

2 000 000

2 000 000

–8 593 485,98

–8 593 485,98

 

Artikkel 05 02 09 — Vahesumma

 

1 071 600 000

1 071 600 000

1 108 900 000

1 108 900 000

1 104 263 249,19

1 104 263 249,19

05 02 10

Edendamine

05 02 10 01

Edendusmeetmed – Liikmesriikide maksed

2

60 000 000

60 000 000

54 000 000

54 000 000

46 266 638,57

46 266 638,57

05 02 10 02

Edendusmeetmed – Liidu otsetoetused

2

1 040 000

1 126 798

1 410 000

1 118 891

998 099,07

1 481 806,18

05 02 10 99

Muud meetmed (edendamine)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–9 868,51

–9 868,51

 

Artikkel 05 02 10 — Vahesumma

 

61 040 000

61 126 798

55 410 000

55 118 891

47 254 869,13

47 738 576,24

05 02 11

Muud taimesaadused/meetmed

05 02 11 01

Kuivsööt

2

500 000

500 000

97 000 000

97 000 000

141 091 129,46

141 091 129,46

05 02 11 03

Humal – Abi tootjaorganisatsioonidele

2

2 300 000

2 300 000

2 300 000

2 300 000

2 277 000,—

2 277 000,—

05 02 11 04

POSEI (välja arvatud otsetoetused ning artikkel 11 02 03)

2

230 000 000

230 000 000

257 000 000

257 000 000

223 718 356,76

223 718 356,76

05 02 11 05

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (välja arvatud artikkel 17 03 02)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

378 923,15

378 923,15

05 02 11 99

Muud meetmed (muud taimesaadused/meetmed)

2

200 000

200 000

200 000

200 000

81 179,75

81 179,75

 

Artikkel 05 02 11 — Vahesumma

 

233 000 000

233 000 000

356 500 000

356 500 000

367 546 589,12

367 546 589,12

05 02 12

Piim ja piimatooted

05 02 12 01

Piima ja piimatoodete toetused

2

100 000

100 000

1 000 000

1 000 000

5 418 602,36

5 418 602,36

05 02 12 02

Lõssipulbri sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

–10 000 000

–10 000 000

–73 001 225,52

–73 001 225,52

05 02 12 03

Lõssimüügitoetus

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 12 04

Või ja koore sekkumisladustamine

2

9 000 000

9 000 000

10 000 000

10 000 000

8 330 005,68

8 330 005,68

05 02 12 08

Koolipiim

2

74 000 000

74 000 000

90 000 000

90 000 000

64 235 205,83

64 235 205,83

05 02 12 99

Muud meetmed (piim ja piimatooted)

2

100 000

100 000

100 000

100 000

99 643,94

99 643,94

 

Artikkel 05 02 12 — Vahesumma

 

83 200 000

83 200 000

91 100 000

91 100 000

5 082 232,29

5 082 232,29

05 02 13

Veise- ja vasikaliha

05 02 13 01

Veise- ja vasikaliha eksporditoetused

2

5 000 000

5 000 000

39 000 000

39 000 000

46 138 877,11

46 138 877,11

05 02 13 02

Veise- ja vasikaliha sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 240,—

6 240,—

05 02 13 03

Erakorralised toetusmeetmed

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

78,—

78,—

05 02 13 04

Elusloomade toetused

2

2 000 000

2 000 000

7 000 000

7 000 000

9 638 742,84

9 638 742,84

05 02 13 99

Muud meetmed (veise- ja vasikaliha)

2

100 000

100 000

100 000

100 000

– 135 866,92

– 135 866,92

 

Artikkel 05 02 13 — Vahesumma

 

7 100 000

7 100 000

46 100 000

46 100 000

55 648 071,03

55 648 071,03

05 02 14

Lamba- ja kitseliha

05 02 14 01

Lamba- ja kitseliha sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 14 99

Muud meetmed (lamba- ja kitseliha)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 02 14 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 15

Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

05 02 15 01

Sealiha toetused

2

5 000 000

5 000 000

19 000 000

19 000 000

19 120 219,70

19 120 219,70

05 02 15 02

Sealiha sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

13 000 000

13 000 000

56 324 911,98

56 324 911,98

05 02 15 03

Sealihaturu toetamise erandmeetmed

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 15 04

Munadega seotud toetused

2

p.m.

p.m.

4 000 000

4 000 000

2 783 714,73

2 783 714,73

05 02 15 05

Kodulinnulihaga seotud toetused

2

77 000 000

77 000 000

65 000 000

65 000 000

81 695 320,94

81 695 320,94

05 02 15 06

Mesinduse eritoetused

2

30 000 000

30 000 000

32 000 000

32 000 000

28 379 692,46

28 379 692,46

05 02 15 07

Kodulinnuliha- ja munaturu toetamise erandmeetmed

2

2 000 000

2 000 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 15 99

Muud meetmed (sealiha, kodulinnuliha, munad, mesindus, muud loomakasvatussaadused)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 02 15 — Vahesumma

 

114 000 000

114 000 000

133 000 000

133 000 000

188 303 859,81

188 303 859,81

05 02 17

Põllumajandustootjatele antav toetus

05 02 17 01

Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ühistutele

2

p.m.

p.m.

p.m.

1 195 000

0,—

261 774,54

05 02 17 02

Katseprojekt – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

2

p.m.

p.m.

1 000 000

500 000

0,—

0,—

05 02 17 03

Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ja tarbijate algatustele, mille eesmärk on vähendada süsinikuheidet ja energiatarbimist ning turustada toiduaineid kohalikul tasandil

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 17 04

Ettevalmistav meede – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

05 02 17 07

Katseprojekt – Meetmed põllumajandustoodetega spekuleerimise vastu võitlemiseks

2

p.m.

p.m.

1 500 000

750 000

0,—

0,—

 

Artikkel 05 02 17 — Vahesumma

 

2 000 000

1 000 000

2 500 000

2 445 000

0,—

261 774,54

 

Peatükk 05 02 — Kogusumma

 

2 773 440 000

2 772 526 798

3 233 310 000

3 232 963 891

3 532 059 545,79

3 532 805 027,44

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid selle peatüki iga rea kohta.

Käesoleva peatüki eelarveliste vajaduste kehtestamisel võeti artikli 05 02 08, eelkõige punkti 05 02 08 03 eelarveliste vajaduste kehtestamisel arvesse 500 000 000 euro suurust summat, mis on pärit tulude koondarvestuse punktist 6 7 0 1.

Lisaks on see ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 191 kohaselt võetavate erakorraliste meetmete rahastamiseks.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

05 02 01     Teravili

05 02 01 01   Teravilja eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

52 096,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud teravilja eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 01 02   Teravilja sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

2 000 000

– 189 471 647,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude katmiseks, mis tulenevad teravilja ostmisest riiklikuks ladustamiseks, ja muude riikliku ladustamise kulude katmiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ning hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10–13, 18, 25 ja 27 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

05 02 01 03   Tärklisega seotud sekkumistegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

41 000 000

33 204 578,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1868/94 artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a kohaselt makstud lisatasu ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud määrusega (EÜ) nr 72/2009) artiklis 96 sätestatud tootmistoetuste rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1868/94, 27. juuli 1994, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4).

05 02 01 99   Muud meetmed (teravili)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

–52,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste teraviljadega seotud muude selliste kulude ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 kohaldamisest tulenevate selliste täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 01 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 02     Riis

05 02 02 01   Riisi eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

6 975,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud riisi eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 02 02   Riisi sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude katmiseks, mis tulenevad riisi ostmisest riiklikuks ladustamiseks, ja muude riikliku ladustamise kulude katmiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ning hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10–13, 18, 25 ja 27 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

05 02 02 99   Muud meetmed (riis)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste riisi muude sekkumiskavadega seotud selliste kulude ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 kohaldamisest tulenevate selliste täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 02 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Lisaks rahastatakse sellest maksmata toetusi teatavate Indica tüüpi või omadustega riisi sortide tootmiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 1418/76 artiklile 8a ning kulusid, mis tulenevad 1992/1993. ja 1997/1998. turustusaasta eest toetuste maksmisest Portugali koorimata riisi tootjatele vastavalt määruse (EMÜ) nr 738/93 artiklile 1.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1418/76, 21. juuni 1976, riisituru ühise korralduse kohta (EÜT L 166, 25.6.1976, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 738/93, 17. märts 1993, millega muudetakse määrusega (EMÜ) nr 3653/90 sätestatud turu ühist korraldust reguleerivaid üleminekumeetmeid (EÜT L 77, 31.3.1993, lk 1).

05 02 03     Toetused lisas 1 nimetamata toodetele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 000 000

12 000 000

12 737 349,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavate alkohoolsete jookidena eksporditava teravilja suhtes määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklites 13–18 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 162 sätestatud toetuste ning teravilja ja riisi, suhkru ja isoglükoosi, lõssi, või ja munade töötlemisel saadud kauba suhtes määruses (EÜ) nr 3448/93 sätestatud toetuste rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3448/93, 6. detsember 1993, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/2003, 29. september 2003, teraviljaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 78).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1216/2009, 30. november 2009, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (ELT L 328, 15.12.2009, lk 10).

05 02 04     Toiduabiprogrammid

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3730/87, 10. detsember 1987, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad (EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1).

05 02 04 01   Puudustkannatavate isikute abistamise programmid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000 000

500 000 000

514 971 352,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3730/87 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud määrusega (EL) nr 121/2012) artiklile 27 rahastada toiduainete tarnimist sekkumisvarudest ja liidu turult kaasatud toodetest sellistele kindlaksmääratud organisatsioonidele, kes jaotavad neid liidus enim puudust kannatavatele isikutele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 121/2012, 15. veebruar 2012, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 1234/2007 seoses liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete jaotamisega (ELT L 44, 16.2.2012, lk 1).

05 02 04 99   Muud meetmed (toiduabiprogrammid)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

100 000

8 673,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada eelkõige võimalikku kulude jääki, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 2802/98 kohaldamisest, mille rahastamises leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku 24. novembril 1998, ning toiduabiga, eelkõige teravilja, riisi, suhkru ja piimatoodetega seotud toetustest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1292/96, 27. juuni 1996, toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2802/98, 17. detsember 1998, põllumajandustoodete Venemaa Föderatsiooni tarnimise programmi kohta (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 12).

05 02 05     Suhkur

05 02 05 01   Suhkru ja isoglükoosi eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

1 000 000

1 475 288,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud suhkru ja isoglükoosi eksporditoetusi ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 kohaste kulude jääki, sealhulgas puu- ja köögiviljatoodetesse lisatud teatava suhkruga seotud toetusi, vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 16 ja 18.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

05 02 05 03   Tootmistoetus keemiatööstuses kasutatavale suhkrule

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

771 724,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuslikule suhkrule määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 97 kohaselt antava tootmistoetuse kulude rahastamiseks ning keemiatööstusele määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 3 kohaselt antava toetuse kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 05 08   Suhkru ladustamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

196,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 32 ning määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt antava suhkru eraladustusabi rahastamiseks.

05 02 05 99   Muud meetmed (suhkur)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

200 000

187 889 189,81

Märkused

Endised punktid 05 02 05 99 ja 05 02 16 01

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste suhkruga seotud selliste muude kulude ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 ja määruse (EÜ) nr 318/2006 kohaldamisest tulenevate selliste täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 05 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Kõnealused täitmata kulukohustused hõlmavad eelkõige vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 4 esimesele lõigule Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud toorsuhkru müügi toetusmeetmetega seotud võimalikke täitmata kulukohustusi (endine punkt 05 02 05 04) ning määruse (EÜ) nr 1260/2001artikli 7 lõike 4 teise lõigu, artikli 33 lõike 2 ja artikli 38 kohase rafineerimistööstuse kohandusabi rahastamise kuludega seotud võimalikke täitmata kulukohustusi (endine punkt 05 02 05 07).

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 06     Oliiviõli

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 136/66/EMÜ, 22. september 1966, õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 865/2004, 29. aprill 2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

05 02 06 03   Oliiviõli ladustamismeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 000 000

23 000 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude kulude, eelkõige määruse nr 136/66/EMÜ artikli 20d lõike 3 (laolepingud), määruse (EÜ) nr 865/2004 artikli 6 (turuhäired) ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 33 (vabatahtlik abi) alusel tekkinud kulude rahastamiseks.

05 02 06 05   Kvaliteedi parandamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

45 000 000

45 000 000

44 141 641,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 5 (milles sätestatakse meetmed oliiviõli tootmise kvaliteedi ja ettevõtjate organisatsioonide tegevuse parandamiseks), määruse (EÜ) nr 865/2004 artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 103 (ettevõtjate organisatsioonidele antavad toetused) seotud tegevuskulude jäägi rahastamiseks.

05 02 06 99   Muud meetmed (oliiviõli)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

500 000

12 642,28

Märkused

Assigneeringust rahastatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaseid oliiviõliga seotud selliseid muid kulusid ning määruse (EÜ) nr 136/66 ja määruse (EÜ) nr 865/2004 kohaldamisest tulenevaid muid täitmata kulukohustusi, mida ei rahastata artikli 05 02 06 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Kõnealused täitmata kulukohustused hõlmavad eelkõige võimalikke täitmata kulukohustusi seoses ühenduses toodetud oliiviõli puhul antava tarbimistoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikli 11 lõikega 1), tehniliste, rahaliste ja muude riikliku ladustamisega seotud kuludega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artiklitega 12 ja 13), oliiviõli eksporditoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 20) ning kala- ja köögiviljahoidiste tootmisel kasutatava oliiviõli puhul antavate tootmistoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 20a).

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 07     Kiutaimed

05 02 07 01   Toetused kiulina- ja kanepitootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 000 000

17 000 000

20 272 041,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud pika ja lühikese linakiu ning kanepikiu tootmistoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1673/2000 artikli 2 lõike 3 punktidele a ja b ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 91–95.

Lisaks hõlmab see määruse (EMÜ) nr 1308/70 artiklis 4 sätestatud kiulina ja -kanepi tootmistoetustega seotud kulude jääki, millest on maha arvatud nimetatud määruse artikli 2 kohased vähendused, ning jääke, mis on seotud muude meetmetega, eelkõige määruse (EMÜ) nr 1308/70 artikli 5 kohaselt antud eraladustusabiga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1308/70, 29. juuni 1970, lina- ja kanepituru ühise korralduse kohta (EÜT L 146, 4.7.1970, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1673/2000, 27. juuli 2000, kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16).

05 02 07 03   Puuvill – Riiklikud ümberkorralduskavad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 000 000

10 000 000

10 006 323,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 637/2008 2. peatüki kohaste kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 637/2008, 23. juuni 2008, millega kehtestatakse puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava (ELT L 178, 5.7.2008, lk 1).

05 02 07 99   Muud meetmed (kiudtaimed)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud kraasimata ja kammimata puuvilla puhul määruse (EÜ) nr 1051/2001 alusel antava abiga seotud kulude jäägi ning muude määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel kiudtaimedele tehtavate kulude rahastamiseks, mis ei ole kaetud artikli 05 02 07 muude punktide assigneeringutega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1050/2001, 22. mai 2001, millega kohandatakse kuuendat korda Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolliga nr 4 kehtestatud puuvilla abisüsteemi (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1051/2001, 22. mai 2001, puuvilla tootmistoetuste kohta (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3).

05 02 08     Puu- ja köögiviljad

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/96, 28. oktoober 1996, puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2202/96, 28. oktoober 1996, millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 49).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1182/2007, 26. september 2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).

05 02 08 01   Puu- ja köögiviljade eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

49 518,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude jäägi rahastamiseks seoses järgmisega:

värsked puu- ja köögiviljad vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 35,

puu- ja köögiviljatooted (välja arvatud lisatav suhkur) vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 16 ja 17.

05 02 08 03   Tootjate organisatsioonide rakendusfondid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

267 000 000

496 000 000

785 580 703,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu osaluse rahastamiseks tootjate ühendustele mõeldud rakendusfondide rahastamises vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 15, määruse (EÜ) nr 1182/2007 III jaotise II peatükile ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao II alajaole.

05 02 08 09   Hüvitis tsitrusviljade töötlemise edendamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

207 120,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavate tsitrusviljade tootjaid käsitlevast liidu toetuskavast tulenevate kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 2202/96.

05 02 08 11   Tootjarühmadele antav abi eeltunnustuse saamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

253 000 000

195 000 000

194 780 884,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeltunnustatud tootjarühmadele antud toetustega seotud kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 III jaotise I peatükile ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao I alajaole.

05 02 08 12   Koolidele puuvilja jagamise kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

90 000 000

90 000 000

57 282 043,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude rahastamiseks, mis on seotud liidu toetusega koolidele puuvilja jagamise kavale, vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao IIa alajaole.

05 02 08 99   Muud meetmed (puu- ja köögiviljad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

7 000 000

89 982 029,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste mis tahes muude puu- ja köögiviljadega seotud kulude rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 08 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Assigneering on ette nähtud ka järgmiste tegevuste rahastamiseks:

teised määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2202/96 ja (EÜ) nr 1782/2003 alusel võetavad sekkumismeetmed, mida ei rahastata muudele punktidele mõeldud assigneeringute alt artikli 05 02 08 alusel, ja eelkõige erimeetmed;

abi tunnustatud banaanitootjate organisatsioonide loomise toetamiseks ning nende haldustegevuse abistamiseks;

selliste erimeetmetega seotud täitmata kulukohustused, mille eesmärk on rahastada eelkõige sarapuupähklitootjatele suunatud, määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 55 kohaselt sarapuupähklitootjatele ette nähtud toetuste, käibefondi loonud tootjaorganisatsioonidele ette nähtud eritoetuste ning pähklite ja jaanikaunade kvaliteedi parandamise kava jaoks ette nähtud liidu toetuse rahastamise erimeetmete kuludega seotud täitmata kulukohustused.

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 23 kohaselt tootjate organisatsioonidele antava rahalise hüvitisega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud tomatite töötlemise lisatasudega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 4.

Assigneering on ette nähtud virsikute, pirnide, mustade ploomide ja viigimarjade töötlemise toetustega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 5 ja 9.

Assigneering on ette nähtud kuivatatud viinamarjade sekkumismeetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 9 ning töötlemata viigimarjade (ladustamine) sekkumismeetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

Lisaks on see ette nähtud määrusest (EÜ) nr 399/94 tulenevate kulude rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud puu- ja köögiviljade tasuta jaotamisega seotud transpordi, sorteerimise ja pakendamise kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 30.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 789/89, 20. märts 1989, millega kehtestatakse pähklite ja jaanikaunade suhtes erimeetmed (EÜT L 85, 30.3.1989, lk 3).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1991/92, 13. juuli 1992, millega kehtestatakse töötlemiseks ettenähtud vaarikaid käsitlev erisüsteem (EÜT L 199, 18.7.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3816/92, 28. detsember 1992, milles sätestatakse Hispaania ja teiste liikmesriikide vahelise kaubavahetuse hüvitamiskorra ja sellega seotud meetmete kaotamine puu- ja köögiviljasektoris (EÜT L 387, 31.12.1992, lk 10).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 404/93, 13. veebruar 1993, banaanituru ühise korralduse kohta (EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1), eelkõige selle artikli 6 lõige 1.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 399/94, 21. veebruar 1994, kuivatatud viinamarjade suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 54, 25.2.1994, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/97, 30. oktoober 1997, ühenduse õuna-, pirni-, virsiku- ja nektariinitoodangu parandamise kohta (EÜT L 303, 6.11.1997, lk 3).

05 02 09     Viinamarjakasvatussaadused

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 822/87, 16. märts 1987, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 479/2008, 29. aprill 2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).

05 02 09 04   Alkoholi ladustamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

200 000

1 616 282,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude jäägi rahastamiseks:

tehnilised ja finantskulud, mis tulenevad alkoholi kokkuostmisest riiklikuks ladustamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 27–30;

muud alkoholi ladustamisega seotud kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 31; see viitab erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel.

Lisaks on see ette nähtud „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise katmiseks.

Lisaks hõlmab see assigneering määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 29 lõikes 6 sätestatud alkoholi eraladustamise toetusega (kõrvaltoetus) seotud kulusid.

05 02 09 08   Veinisektori riiklikud toetusprogrammid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 065 600 000

1 086 700 000

842 058 054,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVb jao I ja II alajao kohaste veinisektori toetusprogrammidega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 09 09   Väljajuurimiskava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 000 000

20 000 000

269 182 397,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao III alajao kohase väljajuurimiskavaga seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 09 99   Muud meetmed (viinamarjakasvatus)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

2 000 000

–8 593 485,98

Märkused

Assigneeringust rahastatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 kohaseid viinamarjakasvatusega seotud selliseid muid kulusid ning määruse (EMÜ) nr 822/87 ja määruse (EÜ) nr 1493/1999) kohaldamisest tulenevaid selliseid muid täitmata kulukohustusi, mida ei rahastata artikli 05 02 09 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 10     Edendamine

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2702/1999, 14. detsember 1999, põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2826/2000, 19. detsember 2000, põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

05 02 10 01   Edendusmeetmed – Liikmesriikide maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

60 000 000

54 000 000

46 266 638,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud põllumajandustoodete, nende tootmise meetodite ja toiduainete suhtes rakendatavate liikmesriikide edendamisprogrammide kaasrahastamiseks.

05 02 10 02   Edendusmeetmed – Liidu otsetoetused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 040 000

1 126 798

1 410 000

1 118 891

998 099,07

1 481 806,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud otseselt komisjoni korraldatava edendamistegevuse ning edendamisprogrammide rakendamiseks vajaliku tehnilise abi rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid.

05 02 10 99   Muud meetmed (edendamine)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

–9 868,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude määruste kohaste edendamisvaldkonna sekkumismeetmete rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 10 teiste punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 11     Muud taimesaadused/meetmed

05 02 11 01   Kuivsööt

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

97 000 000

141 091 129,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud kuivsööda tootmistoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 87.

05 02 11 03   Humal – Abi tootjaorganisatsioonidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 300 000

2 300 000

2 277 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 102a kohase humalasektori tootjaorganisatsioonidele antava abi rahastamiseks.

05 02 11 04   POSEI (välja arvatud otsetoetused ning artikkel 11 02 03)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

230 000 000

257 000 000

223 718 356,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

programmi POSEI ja Egeuse mere saari käsitlevate õigusaktide rakendamisest tulenevad kulud,

toetused liidu riisi tarnimiseks Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklile 5.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2019/93, 19. juuli 1993, väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1452/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega (Poseidom) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1453/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed (Poseima) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1454/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes (Poseican) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1785/2003, 29. september 2003, riisituru ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 96).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

05 02 11 05   Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (välja arvatud artikkel 17 03 02)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

378 923,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 13 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 104 alusel tekkinud kulude jäägi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

05 02 11 99   Muud meetmed (muud taimesaadused/meetmed)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

200 000

200 000

81 179,75

Märkused

Assigneeringust rahastatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaseid muude taimesaaduste/meetmetega seotud selliseid muid kulusid ning määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 14, määruse (EÜ) nr 603/95 ja määruse (EÜ) nr 1786/2003 kohaldamisest tulenevaid selliseid muid täitmata kulukohustusi, mida ei rahastata artikli 05 02 11 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 603/95, 21. veebruar 1995, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 63, 21.3.1995, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1786/2003, 29. september 2003, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 114).

05 02 12     Piim ja piimatooted

05 02 12 01   Piima ja piimatoodete toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

1 000 000

5 418 602,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud piima ja piimatoodete eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 12 02   Lõssipulbri sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

–10 000 000

–73 001 225,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–13, 18, 25 ja 27 kohaste tehniliste kulude, finantskulude ja muude lõssipulbri riikliku ladustamise kulude ning „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

05 02 12 03   Lõssimüügitoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud järgmisega:

määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 99 kohaselt loomasöödaks mõeldud väikese rasvasisaldusega lõssipulbri jaoks antav abi,

määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 kohane kaseiiniks töödeldud lõssi toetus.

05 02 12 04   Või ja koore sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 000 000

10 000 000

8 330 005,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 28 ja 29 kohaselt antava eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–13, 18, 25 ja 27 kohaste või ja koore riikliku ladustamise kulude ning „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

05 02 12 08   Koolipiim

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

74 000 000

90 000 000

64 235 205,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud liidu abiga, et varustada haridusasutuste õpilasi teatavate piimatoodetega vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 102.

05 02 12 99   Muud meetmed (piim ja piimatooted)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

100 000

99 643,94

Märkused

Endised punktid 05 02 12 05, 05 02 12 06 ja 05 02 12 99

Assigneeringust rahastatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaseid selliseid muid piimasektori meetmeid ja määruse (EÜ) nr 1255/1999 kohaldamisest tulenevaid selliseid muid täitmata kulukohustusi, mida ei rahastata artikli 05 02 12 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 44 ja 186 kohaste kulude rahastamiseks.

Samuti on see assigneering ette nähtud teatavatele piima- ja piimasaaduste tootjatele mõeldud kompensatsioonidega (nn SLOM) seotud kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2330/98, 22. oktoober 1998, millega nähakse ette hüvitise pakkumine teatavatele piima ja piimatoodete tootjatele, kelle tegevusele on ajutiselt seatud piirangud (EÜT L 291, 30.10.1998, lk 4).

Komisjoni määrus (EL) nr 1233/2009, 15. detsember 2009, milles sätestatakse turutoetuse erimeede piimasektoris (ELT L 330, 16.12.2009, lk 70).

05 02 13     Veise- ja vasikaliha

05 02 13 01   Veise- ja vasikaliha eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 000 000

39 000 000

46 138 877,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud veise- ja vasikaliha eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 13 02   Veise- ja vasikaliha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

6 240,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 34 kohaselt antava veise- ja vasikaliha eraladustusabi rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–12, 18, 25 ja 27 kohaste veise- ja vasikaliha riikliku ladustamise kulude ning „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

05 02 13 03   Erakorralised toetusmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

78,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 44, 186 ja 191 kohaste kulude katmiseks.

05 02 13 04   Elusloomade toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 000 000

7 000 000

9 638 742,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud elusloomade eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 13 99   Muud meetmed (veise- ja vasikaliha)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

100 000

– 135 866,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste veise- ja vasikalihasektori meetmetega seotud selliste muude kulude ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 kohaldamisest tulenevate selliste muude täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 13 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada tasumata makseid seoses liidu toetusega enne 23. jaanuari 2006 tapetud kariloomade, kes olid üle 30 kuu vanused (OTMS) ning pärast 23. jaanuari 2006 tapetud kariloomade, kes olid sündinud enne 1. augustit 1996 (OCDS) vabatahtliku tapmise kuludesse tulenevalt komisjoni 19. aprilli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 716/96 (veiselihaturu erakorraliste toetusmeetmete kasutuselevõtu kohta Ühendkuningriigis (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 14)) kohaldamisest.

05 02 14     Lamba- ja kitseliha

05 02 14 01   Lamba- ja kitseliha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 38 kohaselt antava lamba- ja kitseliha eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

05 02 14 99   Muud meetmed (lamba- ja kitseliha)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste lamba- ja kitselihasektori meetmetega seotud selliste muude kulude ja määruse (EÜ) nr 2529/2001 kohaldamisest tulenevate selliste muude täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 14 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Lisaks on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 44, 186 ja 191 kohaselt teostatavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 15     Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

05 02 15 01   Sealiha toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 000 000

19 000 000

19 120 219,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud sealiha eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 15 02   Sealiha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

13 000 000

56 324 911,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 37 kohaselt antava sealiha eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 03   Sealihaturu toetamise erandmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mille üle otsustatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 44, 186 ja 191.

05 02 15 04   Munadega seotud toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

4 000 000

2 783 714,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud munade eksporditoetustega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 05   Kodulinnulihaga seotud toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

77 000 000

65 000 000

81 695 320,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud kodulinnuliha eksporditoetustega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 06   Mesinduse eritoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 000 000

32 000 000

28 379 692,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud mesindussektori toetamiseks erimeetmete abil, saamata jäänud tulu hüvitamiseks ja tarbijate paremaks teavitamiseks ning turu läbipaistvuse suurendamiseks ja kvaliteedikontrolli tõhustamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 105–110.

05 02 15 07   Kodulinnuliha- ja munaturu toetamise erandmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 000 000

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mille üle otsustatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 44, 45, 186 ja 191.

05 02 15 99   Muud meetmed (sealiha, kodulinnuliha, munad, mesindus, muud loomakasvatussaadused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste sealiha-, linnuliha-, muna-, mesindus- ja muude loomakasvatussaaduste sektoritega seotud selliste muude kulude ning määruste (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75 ja (EÜ) nr 797/2004 kohaldamisest tulenevate selliste muude täitmata kulukohustuste rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 15 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2759/75, 29. oktoober 1975, sealihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2771/75, 29. oktoober 1975, munaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2777/75, 29. oktoober 1975, kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 797/2004, 26. aprill 2004, mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta (ELT L 125, 28.4.2004, lk 1).

05 02 17     Põllumajandustootjatele antav toetus

05 02 17 01   Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ühistutele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 195 000

0,—

261 774,54

Märkused

Assigneering on mõeldud selleks, et aidata põllumajandustootjatel ühistuid moodustada.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

05 02 17 02   Katseprojekt – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

500 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse rahastamiseks.

Assigneeringu eesmärgiks on muu hulgas täiustada toiduainehindade jälgimise vahendit eesmärgiga teha see kasutajasõbralikumaks, lisades sellesse mitmekeelse liidese, mis hõlmaks rohkem toidukaupu ja saavutaks hindade parema võrreldavuse toiduainete tarneahela kõikides lülides liikmesriikides ja nende vahel, et rahuldada tarbijate ja põllumajandustootjate vajadus suurema läbipaistvuse järele toiduainete hindade kujunemise osas.

See peaks ühtlasi sisaldama eri liikmesriikide ja erinevates sotsiaal-majanduslikes olukordades olevate peamiste põllumajandussektorite jätkusuutlike tootmiskulude ja tootjahindade võrdlust erinevate konventsionaalsete ja eetiliste toodete lõikes.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

05 02 17 03   Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ja tarbijate algatustele, mille eesmärk on vähendada süsinikuheidet ja energiatarbimist ning turustada toiduaineid kohalikul tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud, et toetada süsinikuheite ja energiatarbimise vähendamist ning toiduainete turustamiskette kohalikul tasandil.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

05 02 17 04   Ettevalmistav meede – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse rahastamiseks. See aitab muu hulgas täiustada toiduainehindade jälgimise vahendit eesmärgiga teha see kasutajasõbralikumaks, lisades sellesse mitmekeelse liidese, mis hõlmaks rohkem toidukaupu ja saavutaks hindade parema võrreldavuse toiduainete tarneahela kõigis lülides liikmesriikides ja nende vahel, et rahuldada tarbijate ja põllumajandustootjate vajadust suurema läbipaistvuse järele toiduainete hindade kujunemise osas.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

05 02 17 07   Katseprojekt – Meetmed põllumajandustoodetega spekuleerimise vastu võitlemiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 500 000

750 000

0,—

0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on töötada välja tõhusad meetmed põllumajandustoodetega spekuleerimise ja sellega kaasneva hindade kõikumise vastu.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 05 03 — OTSETOETUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 03

OTSETOETUSED

05 03 01

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

05 03 01 01

Ühtne otsemaksete kava

2

30 635 000 000

30 635 000 000

30 472 000 000

30 472 000 000

31 081 825 564,87

31 081 825 564,87

05 03 01 02

Ühtse pindalatoetuse kava

2

6 665 000 000

6 665 000 000

5 963 000 000

5 963 000 000

5 084 279 890,13

5 084 279 890,13

05 03 01 03

Suhkru eritoetus

2

282 000 000

282 000 000

283 000 000

283 000 000

270 214 998,30

270 214 998,30

05 03 01 04

Puu- ja köögivilja eritoetus

2

13 000 000

13 000 000

13 000 000

13 000 000

12 176 831,10

12 176 831,10

05 03 01 05

Eritoetus (artikkel 68) – Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2

469 000 000

469 000 000

458 000 000

458 000 000

381 890 762,58

381 890 762,58

05 03 01 06

Eraldi makstav marjasektori toetus

2

12 000 000

12 000 000

 

 

 

 

05 03 01 99

Muud (tootmiskohustusega sidumata otsetoetused)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 03 01 — Vahesumma

 

38 076 000 000

38 076 000 000

37 189 000 000

37 189 000 000

36 830 388 046,98

36 830 388 046,98

05 03 02

Muud otsetoetused

05 03 02 01

Põllukultuuride pindalatoetus

2

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

3 754 406,73

3 754 406,73

05 03 02 04

Täiendav toetus kõva nisu tootjatele: traditsioonilised tootmispiirkonnad

2

500 000

500 000

500 000

500 000

– 633 785,51

– 633 785,51

05 03 02 05

Seemnetootmistoetus

2

500 000

500 000

24 000 000

24 000 000

23 216 124,61

23 216 124,61

05 03 02 06

Ammlehmatoetus

2

922 000 000

922 000 000

939 000 000

939 000 000

931 759 282,28

931 759 282,28

05 03 02 07

Täiendav ammlehmatoetus

2

51 000 000

51 000 000

51 000 000

51 000 000

50 119 384,13

50 119 384,13

05 03 02 08

Veiseliha eritoetus

2

500 000

500 000

72 000 000

72 000 000

71 614 634,32

71 614 634,32

05 03 02 09

Veiste tapatoetus – Vasikad

2

1 000 000

1 000 000

7 000 000

7 000 000

7 665 425,45

7 665 425,45

05 03 02 10

Veiste tapatoetus – Täiskasvanud veised

2

1 000 000

1 000 000

53 000 000

53 000 000

51 635 685,28

51 635 685,28

05 03 02 13

Toetused lammaste ja kitsede puhul

2

22 000 000

22 000 000

22 000 000

22 000 000

23 052 886,50

23 052 886,50

05 03 02 14

Lisatoetused lammaste ja kitsede puhul

2

7 000 000

7 000 000

7 000 000

7 000 000

7 019 504,88

7 019 504,88

05 03 02 18

Toetused tärklisekartulikasvatajatele

2

100 000

100 000

102 000 000

102 000 000

81 221 443,37

81 221 443,37

05 03 02 19

Riisi pindalatoetus

2

1 000 000

1 000 000

153 000 000

153 000 000

154 271 149,59

154 271 149,59

05 03 02 21

Oliivisalude toetus

2

2 000 000

2 000 000

3 000 000

3 000 000

2 441 710,42

2 441 710,42

05 03 02 22

Tubakatoetus

2

500 000

500 000

500 000

500 000

257 061,71

257 061,71

05 03 02 23

Humala pindalatoetus

2

100 000

100 000

100 000

100 000

0,—

0,—

05 03 02 24

Kõva nisu kvaliteediga seotud eritoetus

2

500 000

500 000

500 000

500 000

245 849,65

245 849,65

05 03 02 25

Valgurikaste taimede toetus

2

500 000

500 000

50 000 000

50 000 000

49 640 451,08

49 640 451,08

05 03 02 26

Pindalatoetused pähklite puhul

2

2 000 000

2 000 000

88 000 000

88 000 000

87 644 463,42

87 644 463,42

05 03 02 28

Toetused siidiussikasvatajatele

2

500 000

500 000

500 000

500 000

402 657,35

402 657,35

05 03 02 36

Teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise toetused

2

4 000 000

4 000 000

117 000 000

117 000 000

123 321 249,05

123 321 249,05

05 03 02 39

Lisasumma suhkrupeedi ja -roo tootjatele

2

21 000 000

21 000 000

30 000 000

30 000 000

45 224 566,65

45 224 566,65

05 03 02 40

Puuvilla pindalatoetus

2

240 000 000

240 000 000

249 000 000

249 000 000

247 266 342,76

247 266 342,76

05 03 02 41

Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Tomatid

2

1 000 000

1 000 000

21 000 000

21 000 000

139 349 453,70

139 349 453,70

05 03 02 42

Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Muud tooted peale tomatite

2

34 000 000

34 000 000

35 000 000

35 000 000

55 666 189,64

55 666 189,64

05 03 02 43

Marjade üleminekutoetus

2

100 000

100 000

11 000 000

11 000 000

10 727 767,91

10 727 767,91

05 03 02 44

Eritoetus (artikkel 68) – Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

2

1 101 000 000

1 101 000 000

866 000 000

866 000 000

747 990 912,31

747 990 912,31

05 03 02 50

POSEI – Euroopa Liidu abiprogrammid

2

417 000 000

417 000 000

395 000 000

395 000 000

415 970 116,88

415 970 116,88

05 03 02 51

POSEI – Muud otsetoetused ja varasemad režiimid

2

100 000

100 000

100 000

100 000

137 981,65

137 981,65

05 03 02 52

POSEI – Egeuse mere saared

2

18 000 000

18 000 000

18 000 000

18 000 000

17 274 246,45

17 274 246,45

05 03 02 99

Muud (otsetoetused)

2

2 000 000

2 000 000

1 500 000

1 500 000

–1 212 791,19

–1 212 791,19

 

Artikkel 05 03 02 — Vahesumma

 

2 854 900 000

2 854 900 000

3 320 700 000

3 320 700 000

3 347 044 371,07

3 347 044 371,07

05 03 03

Täiendavad toetussummad

2

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

597 218,71

597 218,71

 

Peatükk 05 03 — Kogusumma

 

40 931 900 000

40 931 900 000

40 510 700 000

40 510 700 000

40 178 029 636,76

40 178 029 636,76

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid selle peatüki iga rea kohta.

Käesoleva peatüki eelarveliste vajaduste kehtestamisel võeti artikli 05 03 01 ning eelkõige punkti 05 03 01 01 eelarveliste vajaduste kehtestamisel arvesse 1 033 000 000 euro suurune summa, mis on pärit tulude koondarvestuse punktidest 6 7 0 2, 6 7 0 3 ja 6 8 0 1. Punktist 6 8 0 1 pärit summa sisaldab 675 000 000 euro suurust ülejäänud osa suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondist, mis lõpetas tegevuse 30. septembril 2012. Vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 1 lõike 3 teisele lõigule eraldatakse kõnealune ülejäänud osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite ja punktide suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 03 01     Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

05 03 01 01   Ühtne otsemaksete kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 635 000 000

30 472 000 000

31 081 825 564,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse otsemaksete kava kohaste kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotisele ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotisele.

05 03 01 02   Ühtse pindalatoetuse kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 665 000 000

5 963 000 000

5 084 279 890,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse pindalatoetuse kava kohaste kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele, määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele ning 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktidele.

Õiguslik alus

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakt, eriti selle II lisa „Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri” punkti 6A alapunkt 26, kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1).

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia 2005. aasta ühinemisakt, eriti selle III lisa „Ühinemisakti artiklis 19 osutatud nimekiri”.

05 03 01 03   Suhkru eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

282 000 000

283 000 000

270 214 998,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse pindalatoetuse kava kohaldavatele liikmesriikidele antava suhkru eritoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele.

05 03 01 04   Puu- ja köögivilja eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 000 000

13 000 000

12 176 831,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse pindalatoetuse kava kohaldavatele liikmesriikidele antava puu- ja köögivilja eritoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele.

05 03 01 05   Eritoetus (artikkel 68) – Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

469 000 000

458 000 000

381 890 762,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 68 sätestatud tootmiskohustusega sidumata eritoetuse rahastamiseks ning eelkõige selle lõike 1 punkti a alapunktis v ja lõike 1 punktides c ja d osutatud eritoetuste rahastamiseks.

05 03 01 06   Eraldi makstav marjasektori toetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 000 000

12 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 129 kohaselt marjasektorile eraldi makstava toetuse rahastamiseks liikmesriikides, kes kohaldavad ühtse pindalatoetuse kava vastavalt kõnealuse määruse V jaotisele.

05 03 01 99   Muud (tootmiskohustusega sidumata otsetoetused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste rahastamiseks, mis ei ole kaetud muude artikli 05 03 01 punktidega, ning määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisas kinnitatud netoülemmäärade või kõnealuse määruse VIII lisas kinnitatud riiklike ülemmäärade mittejärgimisest johtuvate korrektsioonide katmiseks, mida ei saa kirjendada ühelegi teisele artikli 05 03 01 eelarvereale.

05 03 02     Muud otsetoetused

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 136/66/EMÜ, 22. september 1966, õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1696/71, 26. juuli 1971, humalaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2358/71, 26. oktoober 1971, seemneturu ühise korralduse kohta (EÜT L 246, 5.11.1971, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 154/75, 21. jaanuar 1975, mis käsitleb oliiviregistri sisseseadmist oliiviõli tootvates liikmesriikides (EÜT L 19, 24.1.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2076/92, 30. juuni 1992, millega määratakse kindlaks lehttubaka sordirühmade tagatiskünnised ning sordirühmade ja liikmesriikide kaupa eraldatud tootmiskvoodid (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 77).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1868/94, 27. juuli 1994, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3072/95, 22. detsember 1995, riisituru ühise korralduse kohta (EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1251/1999, 17. mai 1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1254/1999, 17. mai 1999, veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/1999, 17. mai 1999, piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2529/2001, 19. detsember 2001, lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2002, 25. märts 2002, millega määratakse kindlaks lehttubaka tagatiskünnised sordirühmade ja liikmesriikide kaupa 2002., 2003. ja 2004. aasta saakide puhul (EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2323/2003, 17. detsember 2003, millega määratakse 2004/2005. turustusaastaks kindlaks abi määrad seemnesektoris (ELT L 345, 31.12.2003, lk 21).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1544/2006, 5. oktoober 2006, milles sätestatakse erimeetmed siidiusside kasvatamise edendamiseks (ELT L 286, 17.10.2006, lk 1).

05 03 02 01   Põllukultuuride pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 000 000

4 000 000

3 754 406,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatüki ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 4 lõike 3 kohaste teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede, rohusilo ja tootmisest kõrvalejäetud maa pindalatoetuste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 04   Täiendav toetus kõva nisu tootjatele: traditsioonilised tootmispiirkonnad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

– 633 785,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada tasumata makseid seoses määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatüki ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 5 kohaselt traditsioonilistes tootmispiirkondades kõva nisu tootjatele hektari kohta makstava täiendava toetusega.

05 03 02 05   Seemnetootmistoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

24 000 000

23 216 124,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 5. jao, määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatüki ja määruse (EMÜ) nr 2358/71 artikli 3 kohase seemnetootmistoetuse tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 06   Ammlehmatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

922 000 000

939 000 000

931 759 282,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki kohaste ammlehmatoetuste rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 kohaste tasumata maksete rahastamiseks, kui tegemist ei ole määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 lõike 5 kohaldamisest tulenevate täiendavate toetustega (määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 3 ja 6 määratletud piirkondades ning liikmesriikides, kus ammlehmad moodustavad suure osa kariloomade koguarvust).

05 03 02 07   Täiendav ammlehmatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

51 000 000

51 000 000

50 119 384,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki kohase täiendava riikliku ammlehmatoetuse rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud selliste määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 lõike 5 kohaste tasumata maksete rahastamiseks, mida tehakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 3 ja 6 sätestatud piirkondades ning liikmesriikides, kus ammlehmad moodustavad suure osa kariloomade koguarvust.

05 03 02 08   Veiseliha eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

72 000 000

71 614 634,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao, määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 4 kohaste veiseliha eritoetuste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 09   Veiste tapatoetus – Vasikad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

7 000 000

7 665 425,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao, määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 11 kohase veisvasikate tapatoetusega seotud tasumata maksete ning nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 805/68 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) (EÜT L 148, 28.6.1968, lk 24) artikli 4i kohase noorte pullvasikate töötlemise toetusega seotud tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 10   Veiste tapatoetus – Täiskasvanud veised

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

53 000 000

51 635 685,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao, määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 11 kohase täiskasvanud veiste tapatoetusega seotud tasumata maksete ning määruse (EMÜ) nr 805/68 artikli 4i kohase noorte pullvasikate töötlemise toetusega seotud tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 13   Toetused lammaste ja kitsede puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 000 000

22 000 000

23 052 886,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 10. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatüki kohaste loomühikute alusel makstavate toetuste rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 2529/2001 artikli 4 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 14   Lisatoetused lammaste ja kitsede puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 000 000

7 000 000

7 019 504,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude rahastamiseks, mis on seotud vähem soodsate või mägiste piirkondade lamba- ja kitselihatootjatele ute või kitse kohta antavate eritoetustega vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 10. jaole ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatükile.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 2529/2001 artikli 5 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 18   Toetused tärklisekartulikasvatajatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

102 000 000

81 221 443,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 6. peatüki kohaselt kartulitärklise valmistamiseks ette nähtud kartulite kasvatajatele makstava tootmistoetuse tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 19   Riisi pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

153 000 000

154 271 149,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 1. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatüki kohase riisi pindalatoetuse tasumata maksete ning määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 6 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 21   Oliivisalude toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 000 000

3 000 000

2 441 710,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10b, määruse (EMÜ) nr 154/75 artikli 3 ja määruse (EMÜ) nr 136/66 II jaotise kohaselt antava oliivisalude toetuse tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 22   Tubakatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

257 061,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud toortubakat tootvatele põllumajandustootjatele määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10c, määruse (EÜ) nr 546/2002 artikli 1, määruse (EMÜ) nr 2075/92 I jaotise ja määruse (EMÜ) nr 2076/92 artikli 3 kohaselt antava toetuse tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 23   Humala pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

100 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud humalatootjatele määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10d ja määruse (EMÜ) nr 1696/71 artikli 12 kohaselt antava humala pindalatoetuse tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 24   Kõva nisu kvaliteediga seotud eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

245 849,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõva nisu kvaliteediga seotud eritoetuse tasumata maksete rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 1. peatükile.

05 03 02 25   Valgurikaste taimede toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

50 000 000

49 640 451,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud valgurikaste taimede tootjatele määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 3. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatüki kohaselt antava toetuse tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 26   Pindalatoetused pähklite puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 000 000

88 000 000

87 644 463,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 4. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatüki kohaselt pähklitootjatele antavate pindalatoetuste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 28   Toetused siidiussikasvatajatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

402 657,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 111 ja määruse (EÜ) nr 1544/2006 artikli 1 kohaselt siidiussikasvatajatele antava toetuse rahastamiseks.

05 03 02 36   Teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 000 000

117 000 000

123 321 249,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 72 lõike 3 ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 kohaselt antavate toetuste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 39   Lisasumma suhkrupeedi ja -roo tootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

21 000 000

30 000 000

45 224 566,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 7. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10f kohaselt suhkrupeedi ja -roo tootjatele tehtavate maksete rahastamiseks. See abi on ette nähtud tootjatele liikmesriikides, kus on antud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohast ümberkorraldusabi vähemalt 50 % ulatuses suhkrukvootidest, mis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga.

05 03 02 40   Puuvilla pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

240 000 000

249 000 000

247 266 342,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 6. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10a kohaste puuvilla pindalatoetuste rahastamiseks.

05 03 02 41   Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Tomatid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

21 000 000

139 349 453,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud tomateid tootvatele põllumajandustootjatele määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 54 lõike 1 ja artikli 128 lõike 1 ning määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68b lõike 1 ja artikli 143bc lõike 1 kohaselt makstavate üleminekutoetuste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 42   Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Muud tooted peale tomatite

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

34 000 000

35 000 000

55 666 189,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud üht või mitut puu- või köögivilja, kuid mitte tomateid tootvatele põllumajandustootjatele makstavate üleminekutoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 54 lõikele 2 ja artikli 128 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68b lõikele 2 ja artikli 143bc lõikele 2.

05 03 02 43   Marjade üleminekutoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

11 000 000

10 727 767,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 9. jao ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10h kohase marjade üleminekutoetuse tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 44   Eritoetus (artikkel 68) – Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 101 000 000

866 000 000

747 990 912,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 68 sätestatud ning eelkõige selle lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii ja iv ning lõike 1 punktides b ja e osutatud tootmiskohustusega seotud eritoetuse rahastamiseks.

05 03 02 50   POSEI – Euroopa Liidu abiprogrammid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

417 000 000

395 000 000

415 970 116,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste otsetoetuste rahastamiseks, mis on seotud programmidega, mis hõlmavad erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise abistamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

05 03 02 51   POSEI – Muud otsetoetused ja varasemad režiimid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

100 000

137 981,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude jäägi rahastamiseks seoses:

teravilja, õlitaimede ja valgurikaste taimede pindalatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

kaunviljatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

riisi pindalatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

tubakatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

piimatootjatele makstavate piimatoetuste ja lisamaksetega, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohasest valikulisest väljaarvamisest;

otsetoetustega enne 2006. aastat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1452/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega (Poseidom) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1453/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed (Poseima) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1454/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes (Poseican) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

05 03 02 52   POSEI – Egeuse mere saared

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

18 000 000

18 000 000

17 274 246,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude kulude rahastamiseks, mis on seotud Egeuse mere saari käsitlevate õigusaktide rakendamisest tulenevate otsetoetustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2019/93, 19. juuli 1993, väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

05 03 02 99   Muud (otsetoetused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 000 000

1 500 000

–1 212 791,19

Märkused

Endised punktid 05 03 02 27 ja 05 03 02 99

Assigneering on mõeldud muude otsetoetuste rahastamiseks, mis ei ole kaetud muude artikli 05 03 02 punktide assigneeringutega, ning korrektsioonide katmiseks, mida ei saa kirjendada ühelegi teisele eelarvereale. See on mõeldud ka määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisas kinnitatud netoülemmäärade või määruse (EÜ) nr 73/2009 VIII lisas kinnitatud riiklike ülemmäärade mittejärgimisest johtuvate korrektsioonide katmiseks, mida ei saa kirjendada ühelegi teisele artikli 05 03 02 eelarvereale. Sellest võidakse rahastada ka järgmiste kulude jääki:

pindalatoetuse lisatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 8. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 4 lõikele 4,

kikerherneste, läätsede ja hiireherneste põllukultuuride säilitamise hektaritoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 13. peatükile ja määrusele (EÜ) nr 1577/96,

kuivsööda üleminekukord vastavalt määrustele (EÜ) nr 603/95, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 1786/2003,

mittetavapärastes tootmispiirkondades kõva nisu eest makstav täiendav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklile 5,

veiseliha tootmisega seotud aastaaegade mõju hüvitav lisatasu vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 5,

veiseliha tootmise ekstensiivistamise toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 13,

lisamaksed veiselihatootjatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 133 ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 11,

lamba- ja kitsekasvatuse valdkonna lisamaksed vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatükile ja määruse (EÜ) nr 2519/2001 artiklile 5,

piimatootjatele antav piimakarjatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 7. peatükile,

piimatootjatele antavad täiendavad lisatasud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 7. peatükile,

banaanide tasandustoetus vastavalt määruse (EMÜ) nr 404/93 artiklile 12,

üleminekuabi suhkrupeedikasvatajatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10e,

eurol põhineva valuutakorra kehtestamine põllumajanduses,

kuivatatud viinamarjade pindalatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 7.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 404/93, 13. veebruar 1993, banaanituru ühise korralduse kohta (EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1577/96, 30. juuli 1996, millega kehtestatakse erimeede teatavate kaunviljade suhtes (EÜT L 206, 16.8.1996, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2799/98, 15. detsember 1998, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2800/98, 15. detsember 1998, üleminekumeetmete kohta ühises põllumajanduspoliitikas euro kasutuselevõtmiseks (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 8).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1259/1999, 17. mai 1999, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 113).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1786/2003, 29. september 2003, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 114).

05 03 03     Täiendavad toetussummad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 000 000

1 000 000

597 218,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 12 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

PEATÜKK 05 04 — MAAELU ARENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 04

MAAELU ARENDAMINE

05 04 01

Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

05 04 01 14

Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–6 631 996,91

–6 631 996,91

 

Artikkel 05 04 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–6 631 996,91

–6 631 996,91

05 04 02

Maaelu arendamine EAGGFi arendusrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine

05 04 02 01

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

85 339 148

0,—

430 958 351,44

05 04 02 02

Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 03

Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 04

Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 05

Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 06

Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

68 864 005,14

05 04 02 07

Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 08

Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 09

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 04 02 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

85 339 148

0,—

499 822 356,58

05 04 03

Muud meetmed

05 04 03 01

Ettevalmistav tegevus – Liidu taimede ja loomade geneetilised ressursid

2

1 500 000

750 000

 

 

 

 

05 04 03 02

Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

p.m.

412 933

0,—

910 712,69

 

Artikkel 05 04 03 — Vahesumma

 

1 500 000

750 000

p.m.

412 933

0,—

910 712,69

05 04 04

Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 05

Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)

05 04 05 01

Maaelu arengu programmid

2

14 788 920 797

12 488 675 553

14 589 123 242

13 035 891 297

14 408 211 311,—

11 794 000 248,51

05 04 05 02

Operatiivne tehniline abi

2

14 535 000

8 463 833

9 521 200

7 500 363

5 350 711,47

3 913 763,13

05 04 05 03

Katseprojekt – Noorte põllumajandustootjate vahetusprogramm

2

p.m.

750 000

1 500 000

750 000

1 500 000,—

0,—

 

Artikkel 05 04 05 — Vahesumma

 

14 803 455 797

12 497 889 386

14 600 144 442

13 044 141 660

14 415 062 022,47

11 797 914 011,64

 

Peatükk 05 04 — Kogusumma

 

14 804 955 797

12 498 639 386

14 600 144 442

13 129 893 741

14 408 430 025,56

12 292 015 084,—

05 04 01     Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eriti selle artikkel 39.

05 04 01 14   Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

–6 631 996,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikmesriikide selliste tagasi nõutud summade katmiseks, mida ei saa lugeda määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 kohaselt eeskirjade eiramisest või hooletusest tulenevateks. Need summad kuuluvad väljamaksmisele korrigeerimistena seoses punktide 05 04 01 01 – 05 04 01 13 raames varem rahastatud kuludega ning liikmesriigid ei saa neid uuesti kasutada.

Assigneering on ette nähtud ka liikmesriikide poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 39 lõike 3 kohaldamisest tulenevalt deklareeritud jääksummade maksete katteks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 04 02     Maaelu arendamine EAGGFi arendusrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Õiguslik alus

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva artikli kõikide eelarveridade suhtes järgmist õiguslikku alust.

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158, 159 ja 161.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eriti artikkel 39.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

05 04 02 01   Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

85 339 148

0,—

430 958 351,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud EAGGFi arendusrahastu eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 02   Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks on ette nähtud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eriti pidades silmas selle põhjendust 5.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eriti punkti 44 alapunkt b.

05 04 02 03   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada eelmistest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 04   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada eelmistest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 5b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 05   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada varasematest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 5a.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 06   Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

68 864 005,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et programmi „Leader+” kaudu saaks täita programmitöö perioodist 2000–2006 ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Alusaktid

Komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse (Leader+) suunised (EÜT C 139, 18.5.2000, lk 5).

05 04 02 07   Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada täitmata kohustusi, mis on seotud programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Alusaktid

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse (Regis II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse (Leader II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse (Interreg II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (Peace I) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse Interreg (Interreg II C) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) (Peace I) (KOM(1997) 642 lõplik).

05 04 02 08   Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et saaks täita varasematel programmitöö perioodidel võetud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire- ja hindamismeetmete ning asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega.

Sellest rahastatakse ka varasemate mitmeaastaste meetmete jääksummasid, eelkõige kui tegemist on meetmetega, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu fondide esmatähtsate eesmärkide hulka.

Vajaduse korral kasutatakse seda assigneeringut ka selliste summade rahastamiseks, mis makstakse EAGGFi arendusrahastu eest meetmete puhul, mille jaoks ei ole programmitöö perioodiks 2000–2006 vastavaid kulukohustusi saadaval ega ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 09   Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata kohustusi tehnilise abi meetmeteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklile 23. Tehniline abi hõlmas EAGGFi arendusrahastu pakutava abi rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi, seiret, hindamist, inspekteerimist ja juhtimist. Assigneeringut kasutati eelkõige järgmistel eesmärkidel:

toetuskulud (esindustasud, koolitused, kohtumised, lähetused),

teabe ja trükistega seotud kulud,

info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiaga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 03     Muud meetmed

05 04 03 01   Ettevalmistav tegevus – Liidu taimede ja loomade geneetilised ressursid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistava tegevuse rahastamiseks liidu kolmandale programmile taimede ja loomade geneetiliste ressursside säilitamise ja säästliku kasutamise kohta põllumajanduses. Eelmised programmid, mis põhinesid nõukogu määrusel (EÜ) nr 1476/94 ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 870/2004, viidi lõpule 2010. aastal. Projektidele antud esimeste hinnangute põhjal peetakse vajalikuks edasisi meetmeid, millega edendada geneetilise mitmekesisuse säilitamist ja geneetiliste ressursside säästlikku kasutust põllumajanduses ja anda panus kvaliteetsetesse toodetesse ja kohalikesse toiduahelatesse, ning mis toetaksid koostööd ja teadmiste vahetamist teadlaste, põllumajandustootjate, aretajate ning pühendunud kodanike ja VVOde vahel, hõlmates lõppkasutajaid ja tõstes tarbijate teadlikkust selles valdkonnas.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on aidata kaasa liidu kolmanda geneetiliste ressursside programmi täitmisele, eriti järgmistes küsimustes:

kuidas parandada suhtlust liikmesriikide ja nende ametiasutuste vahel geneetiliste ressursside säilitamise ja säästliku kasutamise alal saavutatud parimate tavade ja tehtud jõupingutuste ühtlustamise küsimuses;

kuidas tõhustada võrgustikke peamiste sidusrühmade, sh põllumajandustootjate, teadlaste, geenipankade, VVOde ja lõppkasutajate vahel, ning tõhustada turustamisvõimalusi seoses kvaliteedisüsteemide ja lühikeste toiduahelatega;

kuidas parandada teadmiste ja uurimistulemuste vahetamist põllumajanduslikes süsteemide geneetilise mitmekesisuse suurendamise alal;

kuidas kohandada aretusmeetodeid ja õigusakte geneetilise mitmekesisuse säilitamise ja geneetiliste ressursside säästliku kasutamise vajadustega;

kuidas tegevusega põllumajanduse geneetilise mitmekesisuse suurendamise valdkonnas aidata kaasa maaelu arendamise meetmete edukale elluviimisele;

kuidas vähendada halduskoormust, parandamaks juurdepääsu meetmetele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses..

05 04 03 02   Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

412 933

0,—

910 712,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud ühenduse programmide ülejäänud kulude katmiseks.

Assigneeringu kasutamisel peab prioriteet olema bioloogilise mitmekesisuse säästval kasutamisel ja arendamisel põllumajandustootjate, antud piirkonnas registreeritud valitsusväliste organisatsioonide ning era- ja avaliku sektori organisatsioonide koostoime kaudu. Samuti tuleks parandada tarbijate teadlikkust selles valdkonnas.

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 21 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 180 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 24. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta (ELT L 162, 30.4.2004, lk 18).

05 04 04     Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Kirjendatud assigneeringud on ette nähtud programmitööperioodi 2004–2006 kohustuste väljamaksmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakt, eriti selle II lisa „Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri” punkti 6A alapunkt 26, kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eelkõige selle artikkel 39.

05 04 05     Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga rea kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 01   Maaelu arengu programmid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 788 920 797

12 488 675 553

14 589 123 242

13 035 891 297

14 408 211 311,—

11 794 000 248,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2007.–2013. aastal rahastatavate maaelu arengu programmide katmiseks.

Kõigist käesoleva punkti kulukohustuste assigneeringutest tuleneb 2 355 300 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 1 kohasest kohustuslikust ümbersuunamisest. Lisaks tuleneb 347 900 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 378/2007 kohasest vabatahtlikust ümbersuunamisest. Maaelu arengu meetmeid mõõdetakse kõikides olulistes küsimustes põllumajanduse süsteemide ja tootmismeetodite täiustatud tulemuslikkuse näitajaid kasutades, et lahendada kliimamuutuse, veekaitse, elurikkuse ja taastuvenergiaga seotud probleeme. Liikmesriigid annavad aru uute ülesannete rakendamisest maaelu arengu meetmetes, sealhulgas piimasektoris.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 02   Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 535 000

8 463 833

9 521 200

7 500 363

5 350 711,47

3 913 763,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikes 1 sätestatud tehnilise abi meetmeid ning eelkõige Euroopa maaelu arengu võrgustikku.

Osa assigneeringust on ette nähtud juba kaks aastat toiminud maapiirkondade solidaarsuse Euroopa võrgustiku järkjärguliseks laiendamiseks.

1. Eesmärk: luua solidaarsuse, ennetamise ja teadustegevuse Euroopa ala

Etapp 1: olemasoleva solidaarsusvõrgustiku tugevdamine.

Etapp 2: võrgustiku laiendamine, et pakkuda selle jagatavaid oskusteadmisi muudele Euroopa riikidele meetmete võtmiseks maapiirkondades tööhõive säilitamiseks ning nende majanduslikult elujõulisena hoidmiseks. Üldkasutatavaid tugiskeeme tuleb kiiresti levitada ja standardida ning vahetada arvamusi selle üle, mida „raskustes olemine” täpselt tähendab, et selgitada välja sellises olukorras olevad inimesed, kasutades selleks ühiseid kriteeriume, nn ohusignaale. Sellised ennetusvahendid aitavad äsja loodud tugirühmadel tõhusamalt maapiirkondade probleemidega tegelda.

2. Meetmed: ennetusvahendite levitamine

Järgmisi vahendeid tuleb Euroopa põllumajandustootjatele võimalikult ulatuslikult jagada:

„ohusignaalid”: põhiline ennetav enesehindamise vahend põllumajandustootjatele oma raskuste hindamiseks. See vahend võimaldab põllumajandustootjal teha kindlaks, kui halvas olukorras nad on, et nad saaksid pöörduda abi saamiseks asutuste poole, kes saavad neil aidata võimalikult varases etapis raskustest välja saada;

„lihtsustatud haldusvahend”: see finantsseisundi enesehindamise vahend võimaldab põllumajandustootjatel hinnata oma põllumajandusliku majapidamise finantsseisundit ja vältida raskusi, määrata kindlaks oma suutlikkus investeerida või tegevust mitmekesistada ning pidada kinni eelnevalt koostatud tervendamiskavast. Lihtsustatud haldusvahendi kasutamist õpetatakse individuaalsetes tugirühmades riiklikul tasandil. Koolitus on suunatud raskustes põllumajandustootjaid aitavatele ja toetavatele isikutele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

05 04 05 03   Katseprojekt – Noorte põllumajandustootjate vahetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

750 000

1 500 000

750 000

1 500 000,—

0,—

Märkused

Katseprojekt on ette nähtud noorte põllumajandustootjate vahetusprogrammi loomiseks, mis võimaldaks põllumajandusettevõtte juhtimise alal vahetada piiriüleselt parimaid tavasid, eriti seoses Euroopa põllumajanduse ees seisvate probleemidega, et aidata kaasa Euroopa maapiirkondade arengule.

See programm annaks noortele põllumajandustootjatele hindamatu võimaluse kogeda ise liidu põllumajanduse mitmekülgset tegelikkust, veetes aega eri liikmesriikides asuvates põllumajandusettevõtetes. Selline teadmiste ja kogemuste vahetus Euroopa noorte põllumajandustootjate vahel annaks neile parema ettevalmistuse, et vastata Euroopa tarbijate nõudmistele, anda panus toiduainetega kindlustatusesse ja lahendada muid Euroopa põllumajandussektori ees seisvaid probleeme, näiteks taastuvenergia kasutamine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja süsinikdioksiidi säilitamine.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 05 05 — PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 05

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

05 05 01

Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (SAPARD) – Varasemate meetmete lõpuleviimine

05 05 01 01

Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Programmi lõpuleviimine (2000–2006)

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 05 01 02

Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Ühinemiseelse abi lõpuleviimine kaheksa kandidaatriigi suhtes

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 05 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 05 02

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)

4

259 328 000

53 770 000

234 458 000

53 586 457

215 000 000,—

101 768 207,—

 

Peatükk 05 05 — Kogusumma

 

259 328 000

53 770 000

234 458 000

53 586 457

215 000 000,—

101 768 207,—

05 05 01     Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (SAPARD) – Varasemate meetmete lõpuleviimine

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2004, 20. detsember 2004, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

05 05 01 01   Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Programmi lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Bulgaarias, Rumeenias ja Horvaatias kuni 31. detsembrini 2006 võetud ja seni täitmata kulukohustuste katmiseks, et toetada põllumajanduse ja maaelu arendamise meetmeid SAPARDi raames.

Olenemata toetusesaajast ei ole halduskulude katmine käesolevast punktist lubatud.

05 05 01 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Ühinemiseelse abi lõpuleviimine kaheksa kandidaatriigi suhtes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2003 võetud ja seni täitmata kulukohustuste katmiseks, et toetada kaheksas kandidaatriigis, kes said liikmesriikideks 2004. aastal, põllumajanduse ja maaelu arendamise meetmeid SAPARDi raames.

Olenemata toetusesaajast ei ole halduskulude katmine käesolevast punktist lubatud.

05 05 02     Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

259 328 000

53 770 000

234 458 000

53 586 457

215 000 000,—

101 768 207,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmesust. Maaelu arendamise rahastamisvahendiga toetatakse riike ettevalmistamisel ühenduse ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja haldamiseks ning selle vastavusse viimisel liidu struktuuride ja liidu rahastatud ühinemisjärgsete maaelu arengu programmidega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 05 06 — PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 06

PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

05 06 01

Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

4

6 629 000

5 069 602

6 360 000

5 780 674

5 041 245,41

5 041 245,41

 

Peatükk 05 06 — Kogusumma

 

6 629 000

5 069 602

6 360 000

5 780 674

5 041 245,41

5 041 245,41

05 06 01     Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 629 000

5 069 602

6 360 000

5 780 674

5 041 245,41

5 041 245,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu osamaksed seoses allpool nimetatud rahvusvaheliste lepingutega.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 92/580/EMÜ, 13. november 1992, 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (EÜT L 379, 23.12.1992, lk 15).

Nõukogu otsus 96/88/EÜ, 19. detsember 1995, teraviljakaubanduse ja toiduabi konventsioonide (mis moodustavad 1995. aasta rahvusvahelise teraviljalepingu) Euroopa Ühenduse poolt heakskiitmise kohta (EÜT L 21, 27.1.1996, lk 47).

Nõukogu otsus 2005/800/EÜ, 14. november 2005, mis käsitleb 2005. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu sõlmimist (ELT L 302, 19.11.2005, lk 47).

PEATÜKK 05 07 — PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 07

PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT

05 07 01

Põllumajanduskulude kontroll

05 07 01 02

Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Liidu otsetoetused

2

6 800 000

6 800 000

6 500 000

6 500 000

6 499 903,51

6 499 903,51

05 07 01 06

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

2

– 200 000 000

– 200 000 000

– 200 000 000

– 200 000 000

66 423 876,62

66 423 876,62

05 07 01 07

Eelmiste aastate ühiste halduskulude raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses EAGGFi tagatisrahastuga (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

2

108 300 000

108 300 000

p.m.

p.m.

3 521 572,29

3 521 572,29

05 07 01 10

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses maaelu arengu programmidega EAFRDi raames

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 07 01 11

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll seoses maaelu arengu programmidega EAFRDi raames

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 07 01 — Vahesumma

 

–84 900 000

–84 900 000

– 193 500 000

– 193 500 000

76 445 352,42

76 445 352,42

05 07 02

Vaidluste lahendamine

2

p.m.

p.m.

800 000

800 000

0,—

0,—

 

Peatükk 05 07 — Kogusumma

 

–84 900 000

–84 900 000

– 192 700 000

– 192 700 000

76 445 352,42

76 445 352,42

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva peatüki iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

05 07 01     Põllumajanduskulude kontroll

05 07 01 02   Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Liidu otsetoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 800 000

6 500 000

6 499 903,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaugseire läbiviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 165/94, 24. jaanuar 1994, mis käsitleb kaugseire abil toimuva kontrolli ühendusepoolset kaasfinantseerimist (EÜT L 24, 29.1.1994, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 07 01 06   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

– 200 000 000

– 200 000 000

66 423 876,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 17 (mis käsitleb igakuiste maksete vähendamist seoses maksetähtaegadest mittekinnipidamisega), artikli 17a ja artikli 30 lõike 1 kohaselt tehtud otsustest ning suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondiga seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

05 07 01 07   Eelmiste aastate ühiste halduskulude raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses EAGGFi tagatisrahastuga (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

108 300 000

p.m.

3 521 572,29

Märkused

Endised punktid 05 02 16 02 ja 05 07 01 07

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt tehtud otsustest ning suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondiga seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, kui need on liikmesriikide kasuks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

05 07 01 10   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses maaelu arengu programmidega EAFRDi raames

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõike 1 kohaselt tehtud otsustest tulenevate kulude katteks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 01 11   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll seoses maaelu arengu programmidega EAFRDi raames

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt tehtud otsustest, kui need on liikmesriikide kasuks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 02     Vaidluste lahendamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

800 000

0,—

Märkused

Artikkel sisaldab vajaduse korral eraldist selliste (positiivsete või negatiivsete) kulude rahastamiseks, mille eest komisjon võib hakata vastutama tulenevalt kohtu otsusest, sealhulgas kahjunõuete ja intresside tasumine.

Samuti on see ette nähtud kulude rahastamiseks, mida komisjon võib teha vastavalt nõukogu 4. märtsi 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 595/91 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel ja infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11)) artikli 7 lõikele 2.

PEATÜKK 05 08 — PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 08

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

05 08 01

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN)

2

14 636 655

14 350 561

14 410 160

12 574 403

14 230 188,13

12 489 870,79

05 08 02

Põllumajandusettevõtete struktuuri uuringud

2

450 000

5 881 094

20 235 377

20 031 352

201 455,—

302 462,64

05 08 03

Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine

2

1 550 687

1 628 919

1 460 000

1 336 980

1 443 608,22

1 443 813,54

05 08 06

Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus

2

8 000 000

8 000 000

8 000 000

8 000 000

7 987 290,56

7 987 290,56

05 08 09

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Operatiivne tehniline abi

2

2 670 000

2 670 000

1 705 000

1 705 000

1 269 926,—

1 269 926,—

05 08 10

Katseprojekt – Lõpptarbija kulude hindamine seoses liidu õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas

2

p.m.

939 631

p.m.

750 000

1 468 172,—

0,—

05 08 11

Katseprojekt – Parimate tavade vahetamine nõuetele vastavuse lihtsustamiseks

2

p.m.

p.m.

1 000 000

500 000

 

 

05 08 12

Katseprojekt – Kooskõlastatud teadusuuringud homöopaatia ja taimeteraapia kasutamise kohta loomakasvatuses

2

p.m.

p.m.

500 000

250 000

 

 

 

Peatükk 05 08 — Kogusumma

 

27 307 342

33 470 205

47 310 537

45 147 735

26 600 639,91

23 493 363,53

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 174 lõikele 2 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 08 01     Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 636 655

14 350 561

14 410 160

12 574 403

14 230 188,13

12 489 870,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlasummaliste tasude ning põllumajandusliku raamatupidamise andmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsiks, avaldamiseks ja levitamiseks ning tulemuste analüüsimiseks mõeldud vahendite arendamise rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 79/65/EMÜ, 15. juuni 1965, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27).

05 08 02     Põllumajandusettevõtete struktuuri uuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

450 000

5 881 094

20 235 377

20 031 352

201 455,—

302 462,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu struktuuride seireks vajalike statistiliste uuringute, sealhulgas Eurofarmi andmebaasi rahastamiseks vajalike osamaksete katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88, 29. veebruar 1988, põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta (EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut (ELT L 321, 1.12.2008, lk 14).

05 08 03     Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 550 687

1 628 919

1 460 000

1 336 980

1 443 608,22

1 443 813,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

kulud, mis on seotud liidu põllumajandusstatistika süsteemide täiustamisega;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad andmebaaside ostmise ja kasutamisega seotud teenuste eest tasumist;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad põllumajandussektori modelleerimisega, turu- ja põllumajandusstruktuuri suundumusi käsitlevate lühiajaliste ja keskmise tähtajaga prognoosidega ning tulemuste levitamisega seotud teenuste eest tasumist;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad kaugseire, piirkondlike valimite ja agrometeoroloogiliste mudelite põllumajandusstatistikas rakendamisega seotud teenuste eest tasumist;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad tasu põllumajanduspoliitikaalase majandusanalüüsi tegemise ja sellekohaste näitajate väljatöötamisega seotud teenuste eest.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Nõukogu otsus 96/411/EÜ, 25. juuni 1996, ühenduse põllumajandusstatistika täiustamise kohta (EÜT L 162, 1.7.1996, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1445/2000/EÜ, 22. mai 2000, aerofotograafia ja kaugseire tehnikate rakendamise kohta põllumajandusstatistikas 1999–2003 (EÜT L 163, 4.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2008, 21. jaanuar 2008, meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu (ELT L 25, 30.1.2008, lk 1).

05 08 06     Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 000 000

8 000 000

7 987 290,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika alase teavitustegevuse meetmete rahastamiseks liidu poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 814/2000 artiklile 1.

Meetmed võivad olla järgmised:

eelkõige põllumajandustootjate organisatsioonide, maaelu arengu organisatsioonide, tarbijate ühenduste ja keskkonnakaitseühingute esitatud aastased tööprogrammid;

eelkõige liikmesriikide ametivõimude, meedia ja ülikoolide esitatud erimeetmed;

komisjoni algatusel rakendatud meetmed;

peretalundust edendavad toimingud.

Osa assigneeringust on ette nähtud selleks, et rahastada teabe jagamist koolides, müügikohtades ja muudes tarbijate kontaktpunktides Euroopa põllumajandustootjatelt nõutavate kvaliteedi-, toiduohutus-, keskkonna- ja loomade heaolu standardite kohta ja võrrelda neid kolmandates riikides kehtivate nõuetega. See peaks demonstreerima ühise põllumajanduspoliitika suurt panust nende kõrgete standardite täitmisse ning tutvustama selliseid kehtivaid kvaliteedisüsteeme nagu päritolunimetused ja geograafilised tähised.

Osa assigneeringust on ette nähtud selleks, et rahastada tarbijatele suunatud teavituskampaaniat, mis käsitleb toidu raiskamise põhjuseid ja tagajärgi ning nõuandeid raiskamise vähendamiseks ja millega edendatakse ühtlasi võrdlusanalüüside koostamist toiduahela eri sektorites.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 814/2000, 17. aprill 2000, ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 7).

05 08 09     Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 670 000

1 705 000

1 269 926,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktide a–d kohaste kulude katmiseks.

Sellest rahastatakse ka liidu piiridel tehtaval DNA-analüüsil põhineva liidu kontrollisüsteemi loomist vastavalt järgmistele rahvusvahelistele lepingutele:

nõukogu otsus 2004/617/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja India vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 17),

nõukogu otsus 2004/618/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja Pakistani vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 23).

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 138 on sätestatud, et nullmääraga imporditollimaksuga võib importida ainult eespool nimetatud lepingutes loetletud basmati riisi sorte.

Assigneeringut võib kasutada ka järgmiste kulude katmiseks:

kolmandate riikide mahepõllumajanduslike toodete standardite analüüsi ja kontrolliga seotud kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 VI jaotisele;

kulud, mis on seotud veinitoodete analüüside andmepanga loomisega, mis on ette nähtud komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 555/2008 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega) (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1);

uuringuga „Lõpptarbija kulude hindamine seoses liidu õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas” seotud kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

05 08 10     Katseprojekt – Lõpptarbija kulude hindamine seoses liidu õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

939 631

p.m.

750 000

1 468 172,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti käivitamiseks, et hinnata talupidajate tegelikke kulusid, mis tulenevad liidu õigusaktide järgimisest keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas ning mis ületavad imporditavatele toodetele seatud standardid. Nimetatud õigusaktid hõlmavad muu hulgas 18 määrust ja direktiivi, mis toetavad nõuetele vastavuse süsteemi, samuti heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustena (GAEC) määratletud standardeid, mis moodustavad ka osa nõuetele vastavusest.

Assigneeringut on kavas kasutada laiaulatusliku uuringu tegemiseks, et hinnata eespool nimetatud nõuetele vastavusega seotud kulusid kõigis liikmesriikides, kuna nimetatud kulud võivad liikmesriigiti ja isegi liikmesriigi erinevate piirkondade vahel erineda tulenevalt ilmastikulistest, geoloogilistest, tootmise ja majandusega seotud ning sotsiaalsetest teguritest. Uuringu peaks tegema tunnustatud teadusinstituut või teadusinstituutide konsortsium.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

05 08 11     Katseprojekt – Parimate tavade vahetamine nõuetele vastavuse lihtsustamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise platvormi rahastamiseks, mille kaudu riiklikud ja kohalikud kontrolliasutused võivad vahetada parimaid tavasid ja leida ühiseid lahendusi, et teha nõuetele vastavuse kontroll põllumajandustootjatele eelkõige koostalitlusvõimeliste andmebaaside ja ühes kohas toimuvate kontrollide abil lihtsamaks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

05 08 12     Katseprojekt – Kooskõlastatud teadusuuringud homöopaatia ja taimeteraapia kasutamise kohta loomakasvatuses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

500 000

250 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti käivitamiseks, et kooskõlastada teadusuuringuid homöopaatia ja taimeteraapia kasutamise kohta loomakasvatuses, kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooniga antibiootikumiresistentsuse kohta (ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 131), milles parlament kutsus üles piirama loomakasvatuses antibiootikumide kasutamist ja võtma tarvitusele alternatiivseid meetodeid. Sellised meetodid hõlmavad homöopaatiat ja taimeteraapiat. Katseprojekti raames tuleks koguda andmeid, milliseid homöopaatia ja taimeteraapia alaseid uurimisprojekte on eri liikmesriikide ülikoolides ja kõrgharidusasutustes juba käivitatud ning milliseid tulemusi saadud; samuti tuleks uurida, kas ja millisel kujul asjaomased ülikoolid koostööd teevad.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 06

LIIKUVUS JA TRANSPORT

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 01

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

68 011 011

68 011 011

67 716 979

67 716 979

69 521 781,01

69 521 781,01

Reservid (40 01 40)

 

 

59 867

59 867

 

 

 

68 011 011

68 011 011

67 776 846

67 776 846

69 521 781,01

69 521 781,01

06 02

SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT

201 808 724

151 320 581

209 427 270

157 407 105

199 856 711,41

149 541 784,11

06 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

1 410 000 000

721 545 956

1 325 406 119

791 395 112

1 257 103 612,54

834 502 734,85

06 06

TRANSPORDIALASED TEADUSUURINGUD

60 980 795

43 083 946

61 580 000

62 784 153

82 702 727,57

58 973 175,25

 

Jaotis 06 — Kogusumma

1 740 800 530

983 961 494

1 664 130 368

1 079 303 349

1 609 184 832,53

1 112 539 475,22

Reservid (40 01 40)

 

 

59 867

59 867

 

 

 

1 740 800 530

983 961 494

1 664 190 235

1 079 363 216

1 609 184 832,53

1 112 539 475,22

PEATÜKK 06 01 — LIIKUVUSE JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

06 01

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

06 01 01

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

5

35 013 858

34 374 908

36 235 532,53

06 01 02

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

06 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 362 249

2 522 065

2 721 098,34

06 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

2 389 096

2 514 628

2 978 232,—

Reservid (40 01 40)

 

 

59 867

 

 

 

2 389 096

2 574 495

2 978 232,—

 

Artikkel 06 01 02 — Vahesumma

 

4 751 345

5 036 693

5 699 330,34

Reservid (40 01 40)

 

 

59 867

 

 

 

4 751 345

5 096 560

5 699 330,34

06 01 03

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

2 215 808

2 194 778

2 795 416,46

06 01 04

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

06 01 04 01

Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud

1.1

120 000

109 800

102 247,—

06 01 04 02

Transport – Halduskorralduskulud

1.1

700 000

799 800

618 734,—

06 01 04 04

Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

1.1

3 700 000

3 000 000

3 287 398,04

06 01 04 07

Transpordikasutajate ohutus ja kaitse – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

3 000,—

06 01 04 09

Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

1.1

500 000

496 000

487 163,64

06 01 04 31

Üleeuroopalised transpordivõrgud – Rakendusamet

1.1

9 805 000

9 805 000

9 900 000,—

06 01 04 32

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus

1.1

1 555 000

1 555 000

1 592 009,—

 

Artikkel 06 01 04 — Vahesumma

 

16 380 000

15 765 600

15 990 551,68

06 01 05

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

06 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

5 750 000

6 000 000

5 596 760,—

06 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

2 800 000

2 900 000

2 676 000,—

06 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

1 100 000

1 445 000

528 190,—

 

Artikkel 06 01 05 — Vahesumma

 

9 650 000

10 345 000

8 800 950,—

 

Peatükk 06 01 — Kogusumma

 

68 011 011

67 716 979

69 521 781,01

Reservid (40 01 40)

 

 

59 867

 

 

 

68 011 011

67 776 846

69 521 781,01

06 01 01     Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

35 013 858

34 374 908

36 235 532,53

06 01 02     Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

06 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 362 249

2 522 065

2 721 098,34

06 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

06 01 02 11

2 389 096

2 514 628

2 978 232,—

Reservid (40 01 40)

 

59 867

 

Kogusumma

2 389 096

2 574 495

2 978 232,—

06 01 03     Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 215 808

2 194 778

2 795 416,46

06 01 04     Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

06 01 04 01   Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

120 000

109 800

102 247,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 02 06 ja 06 02 07.

06 01 04 02   Transport – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

700 000

799 800

618 734,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 02 03.

06 01 04 04   Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 700 000

3 000 000

3 287 398,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 03 01, 06 03 03 ja 06 03 05.

06 01 04 07   Transpordikasutajate ohutus ja kaitse – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

3 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 02 11.

06 01 04 09   Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

496 000

487 163,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud info- ja kommunikatsiooniga ning elektrooniliste ja trükiväljaannetega, millel on otsene seos transpordipoliitika eesmärkide, samuti transpordikasutajate ohutuse ja kaitsmisega seotud eesmärkide saavutamisega.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 02 03 ja 06 02 11.

06 01 04 31   Üleeuroopalised transpordivõrgud – Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 805 000

9 805 000

9 900 000,—

Märkused

Assigneeringu näol on tegemist toetusega Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti personali- ja halduskulude katmiseks.

Rakendusameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2007/60/EÜ, 26. oktoober 2006, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (ELT L 32, 6.2.2007, lk 88).

Komisjoni otsus K(2007) 3874, 17. august 2007, millega nimetatakse Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti juhtkomitee viis liiget ja üks vaatleja (muudetud komisjoni 17. veebruari 2009. aasta otsusega K(2009) 865 ja 5. oktoobri 2010. aasta otsusega K(2010) 2959).

Komisjoni otsus K(2007) 5282, 5. november 2007, milles käsitletakse üleeuroopaliste transpordivõrkude valdkonda toetavate ühenduse programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametile delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

06 01 04 32   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 555 000

1 555 000

1 592 009,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse personali- ja halduskulude katmiseks, mis on seotud asutuse osalemisega programmis „Marco Polo II”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II) (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21 september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

Komisjoni otsus K(2007) 3198, 9. juuli 2007, milles käsitletakse Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006), Marco Polo programmi (2003–2006), konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) ning Marco Polo programmi (2007–2013) rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

06 01 05     Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

06 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 750 000

6 000 000

5 596 760,—

06 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 800 000

2 900 000

2 676 000,—

06 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 100 000

1 445 000

528 190,—

PEATÜKK 06 02 — SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 02

SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT

06 02 01

Euroopa Lennundusohutusamet

06 02 01 01

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

26 435 440

26 435 440

26 435 440

26 435 440

27 991 278,—

27 991 111,—

06 02 01 02

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3

1.1

8 120 371

8 120 371

6 861 336

6 861 336

7 200 805,—

7 200 805,—

 

Artikkel 06 02 01 — Vahesumma

 

34 555 811

34 555 811

33 296 776

33 296 776

35 192 083,—

35 191 916,—

06 02 02

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

06 02 02 01

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

22 776 724

22 776 724

26 167 678

26 167 678

23 853 989,92

23 373 776,94

06 02 02 02

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3

1.1

8 431 789

9 000 000

7 061 416

8 870 489

9 288 729,—

9 999 550,54

06 02 02 03

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed

1.1

22 663 000

18 414 450

20 000 000

20 500 000

23 000 000,—

17 833 288,40

 

Artikkel 06 02 02 — Vahesumma

 

53 871 513

50 191 174

53 229 094

55 538 167

56 142 718,92

51 206 615,88

06 02 03

Euroopa transpordipoliitika ja reisijate õigustega seonduvad toetusmeetmed

1.1

25 000 000

13 962 564

31 770 000

16 307 145

20 909 410,97

16 688 793,49

06 02 06

Programm „Marco Polo II”

1.1

60 000 000

24 710 478

62 844 000

24 187 314

59 647 506,52

18 154 268,82

06 02 07

Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

453 626

0,—

1 143 775,27

06 02 08

Euroopa Raudteeagentuur

06 02 08 01

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

17 853 400

17 853 400

17 459 892

17 459 892

18 149 121,—

18 145 000,—

06 02 08 02

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3

1.1

7 018 000

7 018 000

7 027 508

7 027 508

7 734 544,—

6 398 665,—

 

Artikkel 06 02 08 — Vahesumma

 

24 871 400

24 871 400

24 487 400

24 487 400

25 883 665,—

24 543 665,—

06 02 11

Transpordi turvalisus

1.1

2 510 000

1 779 154

2 300 000

2 086 677

2 081 327,—

1 723 478,46

06 02 12

Katseprojekt – Üleeuroopalise teedevõrgu turvalisus

1.1

p.m.

0,—

889 271,19

06 02 13

Ettevalmistav tegevus – Piiriülese liikluse soodustamine liidu kirdeosa välispiiridel asuvates piiripunktides (liiklusohutuse ja turvalisuse aspekt)

1.1

p.m.

300 000

0,—

0,—

06 02 14

Ettevalmistav tegevus – Euroopa transpordiliikide ühine teabe- ja broneerimisliides

1.1

750 000

1 500 000

750 000

 

 

06 02 15

Ettevalmistav meede – Veeldatud maagaasi kütusena kasutavad laevad

1.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 06 02 — Kogusumma

 

201 808 724

151 320 581

209 427 270

157 407 105

199 856 711,41

149 541 784,11

06 02 01     Euroopa Lennundusohutusamet

06 02 01 01   Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 435 440

26 435 440

26 435 440

26 435 440

27 991 278,—

27 991 111,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1108/2009, 21. oktoober 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas (ELT L 309, 24.11.2009, lk 51).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006, 16. mai 2006, Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega (ELT L 129, 17.5.2006, lk 10).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 768/2006, 19. mai 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas (ELT L 134, 20.5.2006, lk 16).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 593/2007, 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 140, 1.6.2007, lk 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1356/2008, 23. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 593/2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 350, 30.12.2008, lk 46).

06 02 01 02   Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 120 371

8 120 371

6 861 336

6 861 336

7 200 805,—

7 200 805,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ainult ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 34 862 010 eurot. Eelarvesse kantud 34 555 811 euro suurusele summale lisatakse 306 199 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1108/2009, 21. oktoober 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas (ELT L 309, 24.11.2009, lk 51).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006, 16. mai 2006, Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega (ELT L 129, 17.5.2006, lk 10).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 768/2006, 19. mai 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas (ELT L 134, 20.5.2006, lk 16).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 593/2007, 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 140, 1.6.2007, lk 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1356/2008, 23. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 593/2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 350, 30.12.2008, lk 46).

06 02 02     Euroopa Meresõiduohutuse Amet

06 02 02 01   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 776 724

22 776 724

26 167 678

26 167 678

23 853 989,92

23 373 776,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

Alusaktid

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (KOM(2010) 611 lõplik).

06 02 02 02   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 431 789

9 000 000

7 061 416

8 870 489

9 288 729,—

9 999 550,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3), välja arvatud saastetõrjemeetmete kulud (vt punkt 06 02 02 03).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

Alusaktid

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, esitatud komisjoni poolt 28. oktoobril 2010. aastal, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (KOM(2010) 611 lõplik).

06 02 02 03   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 663 000

18 414 450

20 000 000

20 500 000

23 000 000,—

17 833 288,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud seadmetega varustatud saastetõrjelaevade prahtimisega laevade põhjustatud juhusliku või tahtliku merereostusega võitlemiseks, tehniliste eriseadmetega, satelliidifotodega tegeleva teeninduskeskuse moodustamise ning tegutsemisega, reostustõrjeseadmete ja -meetodite täiustamist käsitlevate uuringute ja uurimisprojektidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 55 892 094 eurot. Eelarvesse kantud 53 871 513 euro suurusele summale lisatakse 2 020 581 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2038/2006, 18. detsember 2006, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta (ELT L 394, 30.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, esitatud komisjoni poolt 28. oktoobril 2010. aastal, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (KOM(2010) 611 lõplik).

06 02 03     Euroopa transpordipoliitika ja reisijate õigustega seonduvad toetusmeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 000 000

13 962 564

31 770 000

16 307 145

20 909 410,97

16 688 793,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja liidu ühise transpordipoliitika analüüsimise, kindlaksmääramise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks kõigi transpordiliikide (maantee-, raudtee-, lennu-, mere- ja siseveetransport) ja valdkondade puhul (transpordi ohutus, transpordi siseturg ja selle rakenduseeskirjad, transpordivõrgu optimeerimine, reisijate õigused ja kaitse kõigi transpordiliikide puhul ning teised transpordiga seotud valdkonnad). Tähtsamad kinnitatud meetmed ja eesmärgid on ette nähtud liidu ühise transpordipoliitika toetamiseks ning muu hulgas selle laiendamiseks kolmandatele riikidele, tehniliseks abiks kõigi transpordiliikide ja valdkondade puhul, erikoolituseks, transpordiohutuse eeskirjade määramiseks, ühise transpordipoliitika edendamiseks, kaasa arvatud Euroopa Liidu toimimise lepingus osutatud üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste kehtestamiseks ja rakendamiseks, reisijate õiguste tugevdamiseks ja kaitsmiseks kõikide transpordiliikide puhul ning reisijate õigusi käsitlevate kehtivate määruste paremaks kohaldamiseks ja jõustamiseks, eriti määruste sisu alast teadlikkust suurendava tegevuse kaudu, mis on suunatud nii transpordisektorile kui ka reisijatele.

Need meetmed peaksid ühendvedude abil edendama ja toetama piiratud liikumisvõimega isikute takistuseta liikumist.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1), peab komisjon välja töötama lisameetmed määruse tõhusamaks rakendamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14) rakendamine nõuab komisjonile seadusega pandud aruandluskohustuse ning määruse rakendamises osalevate piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste (COTIF) haldusstruktuuride keeruka vastastikuse toime tõttu konkreetset rakendustegevust. Ühe olulise rakendamist toetava meetmena algatas komisjon 2010. aastal reisijate õigusi käsitleva teavituskampaania, mis kestab kaks aastat ja hõlmab kõiki liikmesriike.

Nimetatud tegevust ja eesmärke võib toetada eri tasanditel (kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, üleeuroopalisel ja rahvusvahelisel) kõigi transpordiliikide ja transpordiga seotud valdkondade puhul ning tehnika-, tehnoloogia-, õigusloome, teabe-, keskkonna-, kliima- ja poliitikavaldkonnas ning säästvat arengut silmas pidades.

Lennutransport on olnud pikka aega valdkond, mille kohta tarbijakaitseasutused saavad liidus kõige rohkem kaebusi. Elektrooniliselt (internetis või mobiiltelefoni abil) tehtavate äritehingute arvu suurenemine on põhjustanud liidu tarbijakaitsealaste õigusaktide sagedasema rikkumise.

Liidu tarbijate üks peamine kaebus on, et lennujaamades puuduvad tõhusad õiguskaitsevahendid, eriti siis, kui vaidlus tekib lennuettevõtja või muu teenuseosutaja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Euroopa tarbijakaitseasutused ja lennutranspordiasutused peavad seetõttu tegema koostööd, et parandada viivitamata reisijate abistamist ja teavitamist lennujaamades, ning tugevdama valdkonna ühisreguleerimist.

Ühtne Euroopa taevas

Ühtse Euroopa taeva algatuse (neli alusmäärust: (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, ning üle 20 rakenduseeskirja) täielik rakendamine on kõige olulisem prioriteet, et parandada aeronavigatsiooniteenuste ohutust, muuta need kulutõhusamaks, vähendada lennuliiklusvoogudega seotud viivitusi ja keskkonnamõju ning tänu sellele tõhustada Euroopa lennutransporti.

Põhimeetmed on järgmised:

üleliidulise tulemuslikkuskava rakendamine – komisjoni määrus (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutajatele ohutus-, kulutõhusus-, keskkonna- ja läbilaskevõimealased eesmärgid kooskõlas komisjoni otsusega 2011/121/EL, ning liikmesriikide / funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestatud tulemuslikkuskavade uuesti hindamine komisjoni poolt 2012. aastal;

Euroopa õhuruumi killustatuse vähendamine funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamisega kuni 2012. aasta detsembrini, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 9a;

võrgu funktsioonide rakendamine tsentraliseeritult Euroopa tasandil, sh võrgu toetamine kriisiolukorras kooskõlas määruse (EÜ)nr 551/2004 artikliga 6 ja komisjoni määrusega (EL) nr 677/2011;

järelevalveasutuste suutlikkuse suurendamine kooskõlas nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2011. aasta novembris esitatud aruandega ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise olukorra kohta;

õigusaktide edasine konsolideerimine, milleks ajakohastatakse ja võetakse vastu ühtset Euroopa taevast käsitlev regulatiivne tegevuskava, mille eesmärk on kavandada tehniliste standardite ja liidu spetsifikaatide väljatöötamist;

sellise üldise süsteemse lähenemisviisi vastuvõtmine, millega integreeritakse nt lennujaamad ning ohutus- ja turvalisusküsimused, ning tänu teadus- ja arendustegevust käsitleva programmi SESAR rakendamisele saadud uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõtmine;

2011. aastal töötatakse koos transpordi turvalisust käsitleva teatise ettevalmistamisega välja maismaatranspordi turvalisuse poliitika, mida seejärel kohaldatakse.

Ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide reguleerimisala laiendamine Kagu-Euroopa riikidele Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamist käsitleva mitmepoolse lepingu (ECAA) alusel on naabruspoliitika eesmärkide saavutamise seisukohast oluline samm. Kõnealune meede põhineb määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklil 7.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni eelisõigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

06 02 06     Programm „Marco Polo II”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

60 000 000

24 710 478

62 844 000

24 187 314

59 647 506,52

18 154 268,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis tulenevad rahvusvaheliste maanteevedude alternatiivseid võimalusi edendava programmi „Marco Polo II” rakendamisest.

Programmi „Marco Polo II” eesmärke püütakse saavutada viie meetmeliigiga:

transpordiliikide ülekandmise meetmed, et lühikese aja jooksul kanda oluline osa maanteetranspordist üle vähem koormatud transpordiliikidele;

katalüütilised meetmed, mis võimaldavad ületada struktuurseid turutõkkeid tänu uute uuenduslike teenuste rakendamisele;

ühised õppemeetmed, et parandada koostööd, jagada oskusteavet ja arendada teadmisi logistika valdkonnas;

merelühisõitudel põhinevate kvaliteetsete logistikateenuste osutamise meetmed ehk nn merekiirteed, mis on võrreldavad kiirteedega;

liikluse vältimise meetmed, mille puhul töötleva tööstuse aktiivne osa ja logistikasüsteemid on ühendatud ühtseks strateegiaks, et arendada säästvat tegevust.

Enamiku uusimate liikmesriikide transpordiinfrastruktuurivõrgud valmis teenindama pärast laienemist suurenenud kaubavoogusid; sel juhul on parimaks lahenduseks ühendveod, mistõttu programmiga „Marco Polo II” on võimalik jätkata ja tugevdada õnnestunud programmi „Marco Polo I”.

Toetus kaubandustegevusele kaubaveoteenuste turul erineb toetusest, mida pakutakse uurimis- ja arendusprogrammide ja üleeuroopalise võrgustiku programmi kaudu. „Marco Polo II” ei toeta ümbersuunamisprojekte mitte ainult kombineeritud vedude puhul, vaid kõigis kaubaveoturu segmentides.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Osa assigneeringust kasutatakse läbivaadatud programmi „Marco Polo” ja konkreetse siseveetransporti käsitleva programmi elluviimiseks, võttes arvesse programmi keskkonnahoiualaseid eeliseid, eriomadusi ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kaasnevat kasu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II) (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1).

06 02 07     Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

453 626

0,—

1 143 775,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1382/2003, 22. juuli 2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm) (ELT L 196, 2.8.2003, lk 1).

06 02 08     Euroopa Raudteeagentuur

06 02 08 01   Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 853 400

17 853 400

17 459 892

17 459 892

18 149 121,—

18 145 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

06 02 08 02   Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 018 000

7 018 000

7 027 508

7 027 508

7 734 544,—

6 398 665,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 25 007 400 eurot. Eelarvesse kantud 24 871 400 euro suurusele summale lisatakse 136 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

06 02 11     Transpordi turvalisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 510 000

1 779 154

2 300 000

2 086 677

2 081 327,—

1 723 478,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja sise-, õhu- ja meretranspordi turvalisuse parandamiseks vajaliku eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks ning muu hulgas kolmandate riikide hõlmamiseks, tehniliseks abiks ja erikoolituseks.

Peamine eesmärk on turvalisuseeskirjade arendamine ja kohaldamine transpordi valdkonnas ja eelkõige

transpordisektoriga seotud kuritahtlike tegude vältimise meetmed;

transpordi turvalisuse alaste õigusaktide, tehniliste normide ja haldusjärelevalve tavade ühtlustamine;

transpordisektori ühiste näitajate, meetodite ja turvalisusega seotud eesmärkide määramine ning sellise määramise jaoks vajalike andmete kogumine;

liikmesriikides transpordi turvalisuse valdkonnas võetud meetmete jälgimine kõikide transpordiliikide puhul;

rahvusvaheline transpordi turvalisuse koordineerimine;

transpordi turvalisuse uurimise toetamine.

Assigneering on eelkõige ette nähtud ka sellise inspektorite üksuse loomise ja tööga seotud kulude katmiseks, mis kontrolliks, kuidas liikmesriikide lennuväljadel ja sadamates ning sadamarajatiste puhul järgitakse liidu turvalisusalaseid õigusakte, sh kõnealuste meetmete laiendamist kolmandatele riikidele, ning kuidas seda tehakse liikmesriikide lipu all sõitvate laevade suhtes. Need kulud hõlmavad komisjoni inspektorite päevarahasid ja reisikulusid ning liikmesriikide inspektorite kulusid vastavalt asjakohaste õigusaktide sätetele. Neile kuludele tuleb lisada eelkõige kulud, mis on seotud inspektorite koolitamisega, ettevalmistavate kohtumistega ja inspekteerimiseks vajalike tarvikutega.

Vastavalt komisjoni 20. juuli 2010. aasta teatisele „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020” peaks liikluseeskirjade jõustamine olema uutes liiklusohutuse poliitikasuunistes olulisel kohal. Osa assigneeringuga aidatakse liiklusohutuseeskirjade jõustamises valitsevaid lünki liidu tasandil vähendada, luues liikmesriikide liiklusohutuse eest vastutavate ametiasutuste võrgustiku, et anda nõu ning levitada ja jagada häid tavasid, tugevdada haridust ja parandada liiklusohutuse edusammude nähtavust. See võrgustik suurendab muu hulgas liiklusõnnetusohvrite ühenduste, liikmesriikide prokuröride ja liiklusohutuse eest vastutavate politseiüksuste, liikmesriikide liiklusohutuse seirekeskuste, ekspertide, ülikoolide jne osalemist liidu tasandil. Võrgustiku dünaamika peaks aitama kaasa ka liiklusohutusega tegelevate prokuröride Euroopa ühenduse loomisele. Eelmise liiklusohutusprogrammi rakendamise käigus Euroopa järelevalvestrateegia kõiki võimalusi ei kasutatud ning komisjoni piiriülest järelevalvet käsitleva ettepanekuga seoses suurt edasiminekut ei toimunud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/82/EL (millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta) (ELT L 288, 5.11.2011, lk 1) kohaselt peaks komisjon kõnealuse direktiivi läbivaatamisel konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega nagu liiklusohutus- ja õiguskaitseasutused ning õnnetusohvrite ühendused ja muud liiklusohutuse alal tegevad valitsusvälised organisatsioonid.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni eelisõigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade sisseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

06 02 12     Katseprojekt – Üleeuroopalise teedevõrgu turvalisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

889 271,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks seoses üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojektiga, mis hõlmab kogu Euroopas valvatavate veoautoparklate loomist peamiste autotransporditeede ääres, ning turvaliste veoautoparklate sertifitseerimise vahendi loomist, nt „sinise lipu” abil.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

06 02 13     Ettevalmistav tegevus – Piiriülese liikluse soodustamine liidu kirdeosa välispiiridel asuvates piiripunktides (liiklusohutuse ja turvalisuse aspekt)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on mõeldud selleks, et rahastada ettevalmistavat tegevust, mille eesmärk on aidata kaasa piiriülese liikluse turvalisuse ja ohutuse edendamisele kolmes liidu kirdeosa välispiiril asuvas piiripunktis, luues veoautodele kuni kolm turvalist parkimisala, et parandada liiklusohutust, autojuhtide ja veolasti turvalisust ning tegeleda keskkonnaalaste ja sotsiaalprobleemidega, mida pikad veoautode järjekorrad piiripunktides tekitavad.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

06 02 14     Ettevalmistav tegevus – Euroopa transpordiliikide ühine teabe- ja broneerimisliides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

750 000

1 500 000

750 000

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on ühendada olemasolevad kohalikud, piirkondlikud, riiklikud ja rahvusvahelised reisiinfosüsteemid, samuti pakkuda rahvusvahelisele üldsusele teavet ja võimalust osta pilet ühest mitmekeelsest süsteemist. Algatuse eesmärk peaks olema

luua Euroopa transpordiinfosüsteem, mida oleks lihtne kasutada ja mis annaks reisijatele reaalajas teavet kõigi reiside ja transpordiliikide kohta Euroopas; see süsteem võiks anda teavet ka reisijate õiguste ja iga reisi põhjustatava ökoloogilise jalajälje kohta (süsinikdioksiidi heitkogus, kütusekulu jne), et oleks võimalik eri transpordiliike võrrelda;

luua internetipõhine broneerimissüsteem, mis hõlbustab reisimist kogu Euroopas, samuti reisiplaneerimissüsteem, reisihinna selgitamise süsteem, piletite saadavust käsitlevate päringute süsteem ja integreeritud piletimüügisüsteem;

ühendada rahvusvahelised reisiinfosüsteemid.

Ettevalmistav tegevus peaks põhinema komisjoni 5. mai 2011. aasta määrusel (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11). Esimeses etapis peaks ettevalmistav tegevus hõlmama piiratud arvul riike, piiratud arvul keeli ja piiratud hulgal andmeid. Süsteem peaks võimaldama eri transpordiliikide kombineerimist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiratud liikumisvõimega isikute abistamise broneerimisele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

06 02 15     Ettevalmistav meede – Veeldatud maagaasi kütusena kasutavad laevad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

2011. aasta septembris andis komisjon välja komisjoni talituste töödokumendi säästva veetranspordi vahendite paketi kohta, milles kirjeldatakse võimalikke lahendusi, kuidas vähendada uute laevakütuse väävlisisalduse kavandatud piirväärtustega seoses ettevõtete kulusid nõuetele vastavuse tagamiseks. Keskmises ja pikaajalises perspektiivis on eesmärk keskkonnaohutu laevatehnoloogia ja alternatiivkütuste kasutamine. Veeldatud maagaas on paljutõotav lahendus, mis aitab neid nõudeid täita ja millega võidelda laevaliikluse tekitatud õhusaaste vastu üldisemalt.

Vaatamata sellele, et veeldatud maagaas on katsetuste kohaselt täiesti ohutu, peab üldsus seda ohtlikuks. Veeldatud maagaasi hoidmise, punkerdamise ja käitlusega (sadamates ja laevadel) seotud ohtude kohta on vaja põhjalikku ülevaadet ja analüüsi. See hõlmab ka veeldatud maagaasi keemiliste omaduste kohta geneerilist riskianalüüsi tegemist ning tihedas koostöös kõigi asjasse puutuvate sidusrühmadega selliste teabematerjalide ja meediaväljaannete koostamist, milles selgitatakse, millised ohud ja eelised on veeldatud maagaasi kasutamisel laevakütusena.

Eesmärk on saada ühtlasi ülevaade turusuundumustest seoses veeldatud maagaasi kütusena kasutavate laevade kasutuselevõtuga ning veeldatud maagaasi (rannikul või punkerlaeva abil) tankimiseks vajaliku infrastruktuuri loomisega ELis.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 06 03 — ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

06 03 01

Üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

1.1

9 884 191

36 290 043

56 975,—

53 274 756,40

06 03 03

Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele

1.1

1 410 000 000

677 067 096

1 275 406 119

714 278 771

1 207 046 637,54

772 227 978,45

06 03 05

Ühisettevõte SESAR

1.1

34 594 669

50 000 000

40 826 298

50 000 000,—

9 000 000,—

 

Peatükk 06 03 — Kogusumma

 

1 410 000 000

721 545 956

1 325 406 119

791 395 112

1 257 103 612,54

834 502 734,85

06 03 01     Üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 884 191

36 290 043

56 975,—

53 274 756,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmiga seotud varasemate kohustuste katmiseks.

See on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2006 võetud kulukohustuste täitmisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1692/96/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002, 21. mai 2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo (EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2001) 2654, 19. september 2001, millega kehtestatakse üleeuroopalisele transpordivõrgule ühenduse rahalise abi andmise mitmeaastane näidisprogramm aastateks 2001–2006.

06 03 03     Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 410 000 000

677 067 096

1 275 406 119

714 278 771

1 207 046 637,54

772 227 978,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et luua üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) ja seda arendada, sest seda peetakse siseturu nõuetekohasel toimimisel ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel võtmetähtsusega poliitikavaldkonnaks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 170–172). Toetust antakse otsuses nr 661/2010/EÜ kindlaks määratud ühist huvi pakkuvate projektide kaasfinantseerimisena.

Eesmärgid on järgmised:

aidata määrata ühist huvi pakkuvad projektid, viies miinimumini ebaselged või vastuolulised sätted, mis käsitlevad ühiste huvide deklaratsioone ja keskkonnaalaste õigusaktide kohustuslikku kohaldamist;

kiirendada ühist huvi pakkuvate üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rakendamist liikmesriikides, keskendudes lühiajaliselt TEN-T raudteeprojektides olemasolevale infrastruktuurile, eelkõige seal, kus selliste projektide elluviimisega on juba alustatud, et muuta transpordikoridorid toimivamaks ja tõhusamaks ning mitte lihtsalt oodata nendes koridorides väga suurte projektide arengut pikemas perspektiivis;

saada eelkõige teostatavusuuringute abil üle rahalistest takistustest, mis võivad segada projekti käivitamist;

toetada erakapitali osalust projektide rahastamises ning avaliku ja erasektori partnerlust;

tagada projektide rahastamise parem kord, vähendades paindlike sekkumisvahendite abil võimalikult suures ulatuses riikliku rahastamise kasutust;

valida näited piirkondlike piiriüleste, likvideeritud või kasutuselt kõrvaldatud raudteeühenduste hulgast, eelistades esmajoones selliseid ühendusi, mida oleks võimalik ühendada TEN-Tga.

Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi (ERTMS) kasutuselevõtu kaasrahastamine peab olema eriti prioriteetne.

Eritähelepanu tuleb pöörata Euroopa piirkondi paremini ühendada võimaldavatele piiriülestele raudteeprojektidele.

Komisjon peaks koostöös Euroopa Investeerimispangaga katsetama uute rahastamisvahendite kavasid, näiteks selliseid, mis põhinevad krediidikvaliteedi parandamisega seotud lähenemisel (selline portfelli esmariskiga seotud lähenemine nagu teadustegevuse valdkonna riskijagamisrahastu puhul), et soodustada Euroopa projektivõlakirjade turu teket strateegilise üleeuroopalise infrastruktuuri rahastamiseks. Sarnaselt avaliku ja erasektori partnerlustega ei paku ka projektivõlakirjad Euroopa riikide eelarveprobleemidele kõikehõlmavat lahendust. Olukorras, kus finantssektori seadused ja äristrateegiad kiirelt muutuvad, on vaja selliseid rahastamisvahendeid varakult katsetada, et säilitada paindlikkus ja kohandada avaliku poliitika vahendeid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2007) 6382, 17. detsember 2007, koostöölepingu sõlmimise kohta komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel seoses TEN-T projektide laenutagamisvahenditega.

06 03 05     Ühisettevõte SESAR

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

34 594 669

50 000 000

40 826 298

50 000 000,—

9 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse Euroopa taeva poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamiseks, sh ühisettevõtte SESAR tegevusega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Komisjoni otsus K(2007) 3512, 23. juuli 2007, millega luuakse üleeuroopalise võrgu valdkonnas antavaid toetusi käsitlev mitmeaastane tööprogramm aastateks 2007–2013.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

PEATÜKK 06 06 — TRANSPORDIALASED TEADUSUURINGUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 06

TRANSPORDIALASED TEADUSUURINGUD

06 06 02

Transpordialased teadusuuringud (kaasa arvatud lennundus)

06 06 02 01

Transpordialased teadusuuringud (kaasa arvatud lennundus)

1.1

p.m.

10 542 392

p.m.

13 608 766

1 543 848,44

25 622 676,39

06 06 02 02

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

2 656 000

2 305 982

2 980 000

1 680 794

3 030 448,—

1 696 223,—

06 06 02 03

Ühisettevõte SESAR

1.1

58 324 795

29 652 574

58 600 000

40 826 298

59 994 680,—

9 000 000,—

 

Artikkel 06 06 02 — Vahesumma

 

60 980 795

42 500 948

61 580 000

56 115 858

64 568 976,44

36 318 899,39

06 06 04

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

18 089 899,20

3 365 733,67

06 06 05

Varasemate programmide lõpuleviimine

06 06 05 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

06 06 05 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

582 998

6 668 295

43 851,93

19 288 542,19

 

Artikkel 06 06 05 — Vahesumma

 

582 998

6 668 295

43 851,93

19 288 542,19

 

Peatükk 06 06 — Kogusumma

 

60 980 795

43 083 946

61 580 000

62 784 153

82 702 727,57

58 973 175,25

Märkused

Käesolevad märkused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Neid assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust aastatel 2007–2013 käsitleva seitsmenda raamprogrammi jaoks.

Selle elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetada riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu liidus, muuta Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning parandada nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdada teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse kirjendatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvad kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad, muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personali halduskulud, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja meetmed, mida on vaja liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Euroopa tasandil teaduslikus ja tehnilises uurimistöös osalevatelt riikidelt saadavad tulud kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ja nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Liiduväliste asutuste osamaksetest saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 06 06 04.

06 06 02     Transpordialased teadusuuringud (kaasa arvatud lennundus)

06 06 02 01   Transpordialased teadusuuringud (kaasa arvatud lennundus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

10 542 392

p.m.

13 608 766

1 543 848,44

25 622 676,39

Märkused

Uurimismeetmete eesmärk peaks olema aidata kaasa eelistuste muutumisele raudteetranspordi, ühistranspordi, motoriseerimata liikumise (jalgrattasõit/jalgsikäik) ja veeteede kasuks ning transpordi ohutusele. Uurimismeetmed peaksid põhinema lähenemisviisil, mis hõlmab koostalitlusvõimet, ühendvedusid, ohutust ja säästva arengu integreerimist transpordialastesse uuringutesse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 11). Uurimismeetmete eesmärk peaks olema ka soodustada uuenduslikke arengusuundumusi lennunduses ja lennuliikluse korraldamises kogu Euroopas.

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

kõigi maismaatranspordi liikide (raudtee-, maantee- ja siseveetransport) jaoks keskkonnasõbralike ja konkurentsivõimeliste transpordivahendite ja transpordisüsteemide väljatöötamine (sealhulgas linnaliiklusega seostuvad säästvad ühendvedudega liikumisahelad, mis sisaldavad jalgrattasõitu, jalgsi käimist, ühissõidukite kasutamist, autode ühiskasutust ja kaasasõidu võimalust);

keskendumine teadusuuringutele sellistes valdkondades nagu liiklusummikud, transpordist tingitud kliimamuutus, transpordi väliskulude täpsemad arvutamismeetodid ning piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääs transpordivahenditele ja infrastruktuurile;

transporti ja liikumisvajadusi, sh transpordimahu vähendamise võimalusi käsitlevate sotsiaalmajanduslike uuringute hoogustamine;

ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamine seoses Clean Sky projektidega, mille eesmärk on vähendada kütusetarbimist ja õhusõidukite põhjustatud kliimamuutust, arvestades kondensatsioonijälgede võimalikku mõju kliimale;

eri transpordiliikide ümberkorraldamine ja integreerimine;

raudtee-, maantee- ja meretranspordi tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmine;

Euroopa säästva transpordi poliitika toetamine, seades prioriteediks saavutada selles valdkonnas 2020. aastaks liidu eesmärgid, mis hõlmavad CO2-heite vähendamist 20 % ja naftatarbimise vähendamist 30 %;

säästvas siseveeliikluses jõgedel sõitmiseks kohandatud laevade arendamise toetamine, sh raha kokkuhoid, mis saavutatakse siseveeliikluse infrastruktuuri tehtavate investeeringute vajaduste vähenemisel, ja jõgede aladel looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine;

alternatiivkütuseid ja uusi mootoreid käsitlevate arengusuundumuste toetamine ühiste teadusuuringute kaudu, keskendudes kõiki transpordiliike hõlmavatele suurtele tutvustamisprojektidele.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

06 06 02 02   Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 656 000

2 305 982

2 980 000

1 680 794

3 030 448,—

1 696 223,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sh kliimamuutus)” ning „Transport (sh lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogialahenduste valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogialahenduste läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides (edaspidi „assotsieerunud riigid”) teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogialahenduste kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogialahendustesse.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

06 06 02 03   Ühisettevõte SESAR

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

58 324 795

29 652 574

58 600 000

40 826 298

59 994 680,—

9 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi SESAR arendusetapi rahastamiseks, et rakendada ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa, sh ühisettevõtte SESAR tegevuse rahastamiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008, 16. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 352, 31.12.2008, lk 12).

06 06 04     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

18 089 899,20

3 365 733,67

Märkused

Artikkel katab kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

06 06 05     Varasemate programmide lõpuleviimine

06 06 05 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

06 06 05 02   EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

582 998

6 668 295

43 851,93

19 288 542,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAADILE

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 07

KESKKOND JA KLIIMAMEETMED

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 01

KESKKONNA JA KLIIMAMEETMETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

97 012 878

97 012 878

95 795 776

95 795 776

95 903 471,08

95 903 471,08

Reservid (40 01 40)

 

 

89 800

89 800

 

 

 

97 012 878

97 012 878

95 885 576

95 885 576

95 903 471,08

95 903 471,08

07 02

ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED JA KLIIMAMEETMED

3 200 000

3 121 048

4 050 000

4 723 337

3 555 675,63

3 163 568,08

07 03

LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

374 470 397

268 966 658

363 481 896

268 872 255

355 749 158,37

227 504 457,59

Reservid (40 02 41)

 

 

4 184 040

4 184 040

 

 

 

374 470 397

268 966 658

367 665 936

273 056 295

355 749 158,37

227 504 457,59

07 12

LIIDU KLIIMAMEETMEID KÄSITLEVA POLIITIKA JA ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

20 700 000

19 076 489

19 300 000

15 171 404

17 027 772,64

8 540 189,—

07 13

KLIIMAMEETMETE SÜVALAIENDAMINE JA INNOVATSIOON

3 000 000

3 000 000

5 000 000

3 750 000

4 980 765,94

325 293,15

 

Jaotis 07 — Kogusumma

498 383 275

391 177 073

487 627 672

388 312 772

477 216 843,66

335 436 978,90

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

 

 

4 273 840

4 273 840

 

 

 

498 383 275

391 177 073

491 901 512

392 586 612

477 216 843,66

335 436 978,90

PEATÜKK 07 01 — KESKKONNA JA KLIIMAMEETMETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

07 01

KESKKONNA JA KLIIMAMEETMETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

07 01 01

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

5

61 047 216

60 955 506

60 884 038,20

07 01 02

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

07 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 491 604

5 521 692

6 470 317,77

07 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

5 960 762

5 926 675

6 035 535,47

Reservid (40 01 40)

 

 

89 800

 

 

 

5 960 762

6 016 475

6 035 535,47

 

Artikkel 07 01 02 — Vahesumma

 

11 452 366

11 448 367

12 505 853,24

Reservid (40 01 40)

 

 

89 800

 

 

 

11 452 366

11 538 167

12 505 853,24

07 01 03

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

3 863 296

3 891 903

4 578 959,53

07 01 04

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

07 01 04 01

„LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013) – Halduskorralduskulud

2

18 200 000

17 200 000

15 332 024,54

07 01 04 04

Osalemine rahvusvahelises keskkonna- ja kliimaalases tegevuses – Halduskorralduskulud

4

300 000

300 000

273 318,53

07 01 04 05

Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine – Halduskorralduskulud

2

2 150 000

2 000 000

2 329 277,04

 

Artikkel 07 01 04 — Vahesumma

 

20 650 000

19 500 000

17 934 620,11

 

Peatükk 07 01 — Kogusumma

 

97 012 878

95 795 776

95 903 471,08

Reservid (40 01 40)

 

 

89 800

 

 

 

97 012 878

95 885 576

95 903 471,08

07 01 01     Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

61 047 216

60 955 506

60 884 038,20

07 01 02     Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

07 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 491 604

5 521 692

6 470 317,77

07 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

07 01 02 11

5 960 762

5 926 675

6 035 535,47

Reservid (40 01 40)

 

89 800

 

Kogusumma

5 960 762

6 016 475

6 035 535,47

07 01 03     Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 863 296

3 891 903

4 578 959,53

07 01 04     Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

07 01 04 01   „LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

18 200 000

17 200 000

15 332 024,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

programmi „LIFE +” raames projektide valiku ning väljavalitud projektide (sealhulgas tegevustoetust saavate valitsusväliste organisatsioonide projektid) järelevalve, hindamise ja auditeerimise ning programmi „LIFE III” alusel toetatavate projektide järelevalve, hindamise ja auditeerimisega seotud tehnilise abi kulud;

trükised ja muu tegevus „LIFE’i” ja „LIFE +” projektide tulemuste ja heade tavade levitamiseks, et toetada nende projektide jätkusuutlikkust, ning ekspertide ja projektitoetuse saajate kohtumised (teave projektide haldamise, koostöövõrkude loomise, tulemuste jagamise ja heade tavade kohta);

infotehnoloogiasüsteemide arendamine, hooldamine, käitamine ja IT-tugi kommunikatsiooniks, projektide valimiseks, järelevalveks ning nende kohta aruannete esitamiseks ja tulemuste levitamiseks;

selliste infotehnoloogiasüsteemide arendamine, hooldamine, käitamine ja IT-tugi (riist- ja tarkvara ning hooldus), millel on otsene seos programmi poliitiliste eesmärkide saavutamisega ja mis on vastastikku kasulikud nii komisjonile, toetuse saajatele kui ka sidusrühmadele;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, konverentside, hindamise, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi „LIFE +” eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ning mis ei hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud komisjonile ja toetuse saajatele.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 03 07.

07 01 04 04   Osalemine rahvusvahelises keskkonna- ja kliimaalases tegevuses – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

300 000

300 000

273 318,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infotehnoloogia ning teabe ja trükistega ning millel on otsene seos käesoleva punkti kohaste tegevusalade eesmärkide saavutamisega, samuti kõigi muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vaata artikleid 07 02 01 ja 07 11 01.

07 01 04 05   Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 150 000

2 000 000

2 329 277,04

Märkused

See programmi „LIFE +” assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

selliste infotehnoloogiasüsteemide majutus, hooldamine, turvalisus, kvaliteedi tagamine, käitamine ja IT-tugi (riist- ja tarkvara ning teenused), millel on otsene seos programmi „LIFE +” eesmärkide saavutamisega kliimameetmete valdkonnas (eelkõige ühenduse sõltumatu tehingute register (CITL), ELi ühtne register ning IT-süsteemid, mis on seotud osoonikihi kaitsmist käsitlevate õigusaktide rakendamisega (osoonikihti kahandavate ainete (ODS) andmebaas));

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, töörühmade, konverentside, hindamise, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi „LIFE +” eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud kliimameetmetega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ning mis ei hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud toetuse saajatele ja komisjonile. See hõlmab ka teabematerjale, nt elektroonilised teabelehed, ürituste toetamine ja Eurobaromeetri uuringud.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 12 01.

PEATÜKK 07 02 — ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED JA KLIIMAMEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 02

ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED JA KLIIMAMEETMED

07 02 01

Osalemine mitmepoolses ja rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses ja kliimakokkulepetes

4

3 200 000

2 471 048

3 050 000

2 684 697

2 555 675,63

2 555 675,63

07 02 02

Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool liidu territooriumi

4

p.m.

238 640

0,—

377 892,45

07 02 03

Katseprojekt – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

4

p.m.

700 000

0,—

0,—

07 02 04

Ettevalmistav tegevus – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

4

150 000

p.m.

600 000

1 000 000,—

230 000,—

07 02 05

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Arktika piirkonna arenguga seotud keskkonnamõju strateegiline hindamine

4

p.m.

500 000

1 000 000

500 000

 

 

 

Peatükk 07 02 — Kogusumma

 

3 200 000

3 121 048

4 050 000

4 723 337

3 555 675,63

3 163 568,08

07 02 01     Osalemine mitmepoolses ja rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses ja kliimakokkulepetes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 200 000

2 471 048

3 050 000

2 684 697

2 555 675,63

2 555 675,63

Märkused

Endised artiklid 07 02 01 ja 07 11 01

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses mitmete rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, mille osaline liit on, ning ettevalmistavaid töid seoses tulevaste rahvusvaheliste kokkulepetega, millesse liit on kaasatud.

Mõnel juhul sisaldavad baaskonventsiooniga seotud osamaksud ka järgnevate protokollidega seotud osamakse.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Nõukogu otsus 77/585/EMÜ, 25. juuli 1977, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

Nõukogu otsus 81/462/EMÜ, 11. juuni 1981, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11).

Nõukogu otsus 82/72/EMÜ, 3. detsember 1981, Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 38, 10.2.1982, lk 1).

Nõukogu otsus 82/461/EMÜ, 24. juuni 1982, metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10) ja sellega seotud lepingud.

Nõukogu otsus 84/358/EMÜ, 28. juuni 1984, naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 7).

Nõukogu otsus 86/277/EMÜ, 12. juuni 1986, õhusaasteainete piiriülese kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalist rahastamist käsitleva 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli sõlmimise kohta (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 1).

Nõukogu otsus 88/540/EMÜ, 14. oktoober 1988, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8).

Nõukogu otsus 93/98/EMÜ, 1. veebruar 1993, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva konventsiooni (Baseli konventsiooni) ühenduse nimel sõlmimise kohta (EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 93/550/EMÜ, 20. oktoober 1993, Atlandi kirdeosas rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 267, 28.10.1993, lk 20).

Nõukogu otsus 93/626/EMÜ, 25. oktoober 1993, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 94/69/EÜ, 15. detsember 1993, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).

Nõukogu otsus 94/156/EÜ, 21. veebruar 1994, ühenduse ühinemise kohta 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (Helsingi konventsioon) (EÜT L 73, 16.3.1994, lk 1).

Nõukogu 27. juuni 1997. aasta otsus piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ühenduse nimel sõlmimise kohta (Espoo konventsioon) (ettepanek EÜT C 104, 24.4.1992, lk 5; otsust ei ole avaldatud).

Nõukogu otsus 98/249/EÜ, 7. oktoober 1997, Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 97/825/EÜ, 24. november 1997, mis käsitleb Doonau jõe kaitse ja säästva kasutuse koostöökonventsiooni sõlmimist (EÜT L 342, 12.12.1997, lk 18).

Nõukogu otsus 98/216/EÜ, 9. märts 1998, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimise kohta, Euroopa Ühenduse nimel, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist põua ja/või kõrbestumise all kõige tõsisemalt kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (EÜT L 83, 19.3.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 98/685/EÜ, 23. märts 1998, tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 2000/706/EÜ, 7. november 2000, mis käsitleb ühenduse nimel Reini keemilise saaste eest kaitsmise konventsiooni sõlmimist (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 30).

Nõukogu otsus 2002/358/EÜ, 25. aprill 2002, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/628/EÜ, 25. juuni 2002, mis käsitleb Cartagena bioohutuse protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 48).

Nõukogu otsus 2006/507/EÜ, 14. oktoober 2004, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2005/370/EÜ, 17. veebruar 2005, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/871/EÜ, 18. juuli 2005, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 345, 8.12.2006, lk 24).

Nõukogu otsus 2006/61/EÜ, 2. detsember 2005, mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 32, 4.2.2006, lk 54).

Nõukogu otsus 2006/730/EÜ, 25. september 2006, rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitleva Rotterdami konventsiooni Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta (ELT L 299, 28.10.2006, lk 23).

07 02 02     Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool liidu territooriumi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

238 640

0,—

377 892,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud selliste maksete katteks, mis tulenevad programmi „LIFE III” – „LIFE – kolmandad riigid” üldistest eesmärkidest.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 02 03     Katseprojekt – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

700 000

0,—

0,—

Märkused

Projekti eesmärk on edendada Musta mere piirkonnas mere- ja rannikukeskkonna kvaliteedi regulaarse jälgimise ning saastega võitlemise meetmeid. Katseprojekti üldised eesmärgid on järgmised:

luua alus teadusuuringuteks ning uurida mere- ja rannikukeskkonna reostatust, reostuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning mere- ja rannikukeskkonnal põhinevatele töökohtadele;

töötada välja keskkonnakaitse ja erakorralise reostustõrje uut tehnoloogiat;

kavandada ja rakendada piirkonnas tööle ühine mere ja ranniku seire süsteem;

luua süsteemi „meri-rannik-jõgi” dünaamilise kaugseire võrgustik;

koolitada inimesi ja valmistada töötajaid ette seiretegevuse tegelikuks rakendamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 02 04     Ettevalmistav tegevus – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

150 000

p.m.

600 000

1 000 000,—

230 000,—

Märkused

Tegevuse eesmärk on edendada Musta mere piirkonnas saaste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega võitlemise meetmeid ning käsitleda keskkonna olukorra halvenemise kahjulikke mõjusid.

Katseprojekti üldised eesmärgid on järgmised:

koolitada inimesi ja valmistada töötajaid ette seiretegevuse tegelikuks rakendamiseks,

uurida mere- ja rannikukeskkonna saastet ning bioloogilist mitmekesisust,

töötada välja uued keskkonnakaitsetehnoloogiad,

kavandada ja panna piirkonnas tööle mere ja ranniku ühine seiresüsteem,

määrata kindlaks merekaitsealad ja neid tõhusalt hallata,

aidata kaasa piirkonna veemajanduse arengule, muu hulgas uuenduslike ja majanduslikult efektiivsete lahenduste väljatöötamise kaudu mageveevarude suurendamiseks koostöös teiste veepuuduse all kannatavate piirkondadega, näiteks Vahemere piirkonnaga.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 02 05     Ettevalmistav tegevus – Euroopa Arktika piirkonna arenguga seotud keskkonnamõju strateegiline hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 19 11 05

Ettevalmistav tegevus käsitleb Euroopa Arktika piirkonna arenguga seotud keskkonnamõju strateegilist hindamist. Ettevalmistava tegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust Arktikast ning selle muutuvatest poliitilistest, majanduslikest ja keskkonnaoludest ning liidu poliitika mõjust. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust ka mõjuhinnangutest ja nende tähtsusest vahendi ja kanalina, mille abil kogutakse andmeid otsustajate ja poliitikute ning asjaomaste õiguslike menetluste jaoks.

Euroopa Arktika piirkonna arenguga seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldavad liidus ja väljaspool seda asuvad juhtivad Arktika teabe- ja uurimiskeskused ning ülikoolid ühise ettevõtmisena, luues silla, mis lihtsustab liidu institutsioonide ja Arktika sidusrühmade vahelist teabevahetust ning suurendab kontakte liidu ja kodanikuühiskonna vahel. Peale selle peaks see töö hõlbustama liidusisest arutelu, edendama „Agenda 21” ning liidu väljavaateid ja investeeringuid ning olema tihedalt seotud Arktika Nõukogu hindamistegevusega, nagu on sätestatud 2011. aasta maikuus toimunud ministrite tasandi kohtumisel.

Kokkuvõttes on ettevalmistav tegevus ette nähtud olema abiks ELi Arktika teabekeskuse loomisel, nagu on ette nähtud komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatises „Euroopa Liit ja Arktika piirkond” (KOM(2008) 763 (lõplik)) ja Euroopa Parlamendi 20. jaanuari 2011. aasta resolutsioonis ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta (ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 71).

Nõukogu väljendas 8. detsembri 2009. aasta järeldustes Arktika küsimuste kohta strateegilise mõjuhinnangu laiemale kasutamisele toetust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 07 03 — LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 03

LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

07 03 01

Metsade kaitse programmi meetmete lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

07 03 03

Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid –1. osa (looduskaitse)

2

7 709 669

9 482 128

0,—

13 318 695,99

07 03 04

Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid –2. osa (keskkonnakaitse)

2

889 577

1 896 426

0,—

6 999 660,81

07 03 06

Teavitustegevuse ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldise tegevuse lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

0,—

272 206,69

07 03 07

„LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)

2

325 541 000

207 568 015

316 255 000

208 606 805

308 741 384,46

161 235 554,79

07 03 09

Toetus Euroopa Keskkonnaametile

07 03 09 01

Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

2

22 835 305

22 835 305

22 598 731

22 598 731

24 168 563,11

24 168 563,11

07 03 09 02

Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotisele 3

2

12 962 092

12 962 092

13 128 165

13 128 165

17 054 468,80

17 054 468,80

 

Artikkel 07 03 09 — Vahesumma

 

35 797 397

35 797 397

35 726 896

35 726 896

41 223 031,91

41 223 031,91

07 03 10

Ettevalmistav tegevus – „Natura 2000”

2

0,—

0,—

07 03 11

Katseprojekt – Metsade kaitse ja säilitamine

2

p.m.

0,—

867 091,—

07 03 12

Ettevalmistav tegevus – Liidu ühtlustatud metsateabe tulevane õiguslik alus

2

p.m.

250 000

1 000 000

500 000

 

 

07 03 13

Ettevalmistav tegevus – Rannikualade integreeritud kommunikatsiooni- ja riskijuhtimissüsteem

2

p.m.

400 000

0,—

0,—

07 03 15

Katseprojekt – Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel

2

p.m.

0,—

160 000,—

07 03 16

Katseprojekt – Tõkestavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

2

p.m.

900 000

0,—

1 207 296,—

07 03 17

Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima

2

1 200 000

1 400 000

0,—

487 542,80

07 03 18

Katseprojekt – Kalapüügiks mittekasutatavate vananenud laevade taaskasutamine

2

p.m.

200 000

0,—

177 642,—

07 03 19

Katseprojekt – Majanduslik kahju, mis tuleneb tulu mitteandva vee suurest mahust linnades

2

390 000

300 000

0,—

0,—

07 03 21

Katseprojekt – Süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimine

2

370 000

400 000

0,—

245 000,—

07 03 22

Katseprojekt – Ambroosia- ja õietolmuallergia leviku kontrolli meetodite kompleksuuring

2

p.m.

700 000

0,—

642 062,90

07 03 24

Katseprojekt – Kasutatud alumiiniumjoogipurkide vastuvõtu Euroopa süsteem

2

p.m.

110 000

0,—

79 896,30

07 03 25

Uute poliitiliste algatuste arendamise lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

0,—

75 000,—

07 03 26

Katseprojekt – Publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu joogiveekaitsealadele ning prioriteetide määramine eri liiki joogiveevarude hulgas

2

185 000

p.m.

250 000

451 929,—

0,—

07 03 27

Ettevalmistav tegevus – Kava BEST (liidu äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vabatahtlik kava)

2

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000,—

0,—

07 03 28

Katseprojekt – Plasti ringlussevõtt ja selle mõju merekeskkonnale

2

325 000

p.m.

500 000

870 425,—

68 430,—

07 03 29

Ettevalmistav tegevus – Ennetavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

2

p.m.

800 000

1 000 000

1 000 000

977 900,—

0,—

07 03 30

Katseprojekt – Sademed – Magevee kaitse ja tõhus kasutamine

2

p.m.

375 000

1 500 000

750 000

 

 

07 03 31

Katseprojekt – Võrdlev uuring surve ja meetmete kohta liidu tähtsamate vesikondade majandamiskavadega seoses

2

600 000

p.m.

750 000

1 484 488,—

445 346,40

07 03 32

Katseprojekt – CO2-neutraalsete elamute pikaajaline mõju reoveesüsteemidele

2

p.m.

p.m.

1 500 000

750 000

 

 

07 03 33

Katseprojekt – Mereprahi kogumine

2

p.m.

250 000

1 000 000

500 000

 

 

07 03 34

Katseprojekt – Vee kättesaadavus, kasutamine ja jätkusuutlikkus tuuma- ja fossiilenergia tootmiseks

2

p.m.

125 000

500 000

250 000

 

 

07 03 35

Katseprojekt – Uued teadmised merel toimuva inimtegevuse ühtseks haldamiseks

2

p.m.

500 000

2 000 000

1 000 000

 

 

07 03 36

Katseprojekt – Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ökoloogiliste saavutuste tulemuspõhise tasustamisega

2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

07 03 37

Katseprojekt – Mitmekülgne teavitamine keskkonnaga seotud liidu poliitikast: liidu kodanike keskkonnateadlikkust puudutava vajakajäämise kõrvaldamine audiovisuaalvahenditega (filmid)

2

1 500 000

750 000

 

 

 

 

07 03 60

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2

07 03 60 01

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotistele 1 ja 2

2

3 956 133

3 956 133

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

1 491 930

1 491 930

 

 

 

 

3 956 133

3 956 133

1 491 930

1 491 930

0,—

0,—

07 03 60 02

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotisele 3

2

2 114 367

2 114 367

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

1 236 510

1 236 510

 

 

 

 

2 114 367

2 114 367

1 236 510

1 236 510

0,—

0,—

 

Artikkel 07 03 60 — Vahesumma

 

6 070 500

6 070 500

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

2 728 440

2 728 440

 

 

 

 

6 070 500

6 070 500

2 728 440

2 728 440

0,—

0,—

07 03 70

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas

07 03 70 01

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 1 ja 2

2

590 000

590 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

345 214

345 214

 

 

 

 

590 000

590 000

345 214

345 214

 

 

07 03 70 02

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 3

2

971 500

971 500

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

1 110 386

1 110 386

 

 

 

 

971 500

971 500

1 110 386

1 110 386

 

 

 

Artikkel 07 03 70 — Vahesumma

 

1 561 500

1 561 500

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

1 455 600

1 455 600

 

 

 

 

1 561 500

1 561 500

1 455 600

1 455 600

 

 

07 03 72

Katseprojekt – Ressursitõhusus praktikas – mineraalainete ringe sulgemine

2

p.m.

250 000

1 000 000

500 000

 

 

 

Peatükk 07 03 — Kogusumma

 

374 470 397

268 966 658

363 481 896

268 872 255

355 749 158,37

227 504 457,59

Reservid (40 02 41)

 

 

 

4 184 040

4 184 040

 

 

 

 

374 470 397

268 966 658

367 665 936

273 056 295

355 749 158,37

227 504 457,59

07 03 01     Metsade kaitse programmi meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad meetmetest ja tegevusest, mis on seotud õhusaaste mõju seirega metsades, metsatulekahjude seirega ning metsa ökosüsteeme käsitleva teabe ja andmete kogumisega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2152/2003, 17. november 2003, metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest focus) (ELT L 324, 11.12.2003, lk 1).

07 03 03     Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid –1. osa (looduskaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 709 669

9 482 128

0,—

13 318 695,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmi „LIFE III” üldistest eesmärkidest, mis käsitlevad looduskaitset, eriti looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide säilitamist ning sealhulgas looduskaitseprojekte, eelkõige Euroopa võrgustiku „Natura 2000” edasiarendamist.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 03 04     Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid –2. osa (keskkonnakaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

889 577

1 896 426

0,—

6 999 660,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmi „LIFE III” üldistest eesmärkidest, mis käsitlevad looduskaitset ning mis on eelkõige seotud uuenduslike ja integreeritud tehnoloogiate ning meetodite arendamisega liidu keskkonnapoliitika ja sellealaste meetmete edasiarendamiseks, ning uuringutest, mis aitavad paremini koordineerida keskkonna- ja ilmastikutingimuste piiriülest mõju maastikule, veeteedele ja veesüsteemidele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 03 06     Teavitustegevuse ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldise tegevuse lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

272 206,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad komisjoni võetud meetmetest, mis hõlmavad kehtivate õigusaktide, teadlikkuse suurendamise ning muude üldiste meetmete rakendamist, mille aluseks on ühenduse keskkonnameetmete programm.

Kõnealused meetmed hõlmavad toetusi projektidele ja teenuslepingutele, töökodadele ja seminaridele, samuti audiovisuaalsete materjalide, ürituste ja näituste, ajakirjanduslähetuste, trükiste avaldamise ning muudele teabe levitamist ja veebisaite hõlmavate tegevuste ettevalmistamisele ning nendega seotud tootmiskuludele.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

07 03 07     „LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

325 541 000

207 568 015

316 255 000

208 606 805

308 741 384,46

161 235 554,79

Märkused

Piisavad assigneeringud on ette nähtud rahaliseks toetuseks meetmetele ja projektidele, millega soodustatakse liidu keskkonnapoliitika ning keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamist, ajakohastamist ja arendamist, sealhulgas keskkonnamõõtme integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse, andes seega panuse säästva arengu edendamisse. Programmi „LIFE +” kaudu toetatakse eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (sealhulgas selle temaatiliste strateegiate) rakendamist ning Euroopa lisandväärtusega meetmete ja projektide rahastamist kolmes eelisvaldkonnas: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimine ning teave ja teabevahetus.

Nende assigneeringutega kaetakse eelkõige järgmised kulud.

Meetmetoetused uuenduslikele projektidele ja/või näidisprojektidele iga-aastaste projektikonkursside kaudu ning järgmiste tegevusvaldkondade toetamine:

parimad tavad või näidisprojektid direktiivide 79/409/EMÜ ja 2009/147/EÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks, sealhulgas alade ja liikide majandamine ning alade kavandamine, sealhulgas „Natura 2000” võrgustiku ökoloogilise ühtsuse parandamine; kaitsestaatuse seire, sealhulgas sellise seire loomisega seotud menetlused ja struktuurid, liikide ja elupaikade kaitsmist käsitlevate tegevuskavade arendamine ja rakendamine; „Natura 2000” võrgustiku laiendamine merepiirkondades ning piiratud juhtude puhul maa ostmine;

uuenduslikud projektid või näidisprojektid, mis on seotud liidu keskkonnaalaste eesmärkidega, sealhulgas parimate tavade, oskusteabe ja tehnoloogia arendamise või levitamisega;

teadlikkust suurendavad kampaaniad, konverentsid ja koolitused, sealhulgas tulekahjude vältimisega seotud personali väljaõpe;

projektid nende liidu eesmärkide väljaarendamiseks ning rakendamiseks, mis käsitlevad laiaulatuslikku, ühtlustatud, terviklikku ja pikaajalist metsade ning keskkonna vastastikuse mõju seiret.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 614/2007 nõuetele tuleb projektide tegevustoetuseks kasutada vähemalt 78 % programmi eelarvevahenditest, millest vähemalt 50 % tuleb eraldada looduse ja elurikkuse toetamiseks.

Selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamine, kes tegutsevad eelkõige keskkonna kaitsmise ja selle seisundi parandamise eesmärgil Euroopa tasandil ning osalevad liidu poliitika ja õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises.

Meetmed, millega toetatakse komisjoni keskkonnapoliitika väljatöötamise ja rakendamise algatamisel järgmise tegevuse kaudu:

uuringud ja hindamised;

keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja integreerimisega seotud teenused;

ekspertide ja sidusrühmade seminarid ja töörühmad;

liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamisega otseselt seotud võrkude, andmebaaside ning teabe- ja arvutisüsteemide arendamine ja hooldamine, eelkõige üldsuse juurdepääsu parandamiseks keskkonnaalasele teabele. Kaetud kulud hõlmavad info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamist, hooldamist, käitamist ja IT-tuge (riist- ja tarkvara, teenused). See hõlmab ka kõnealuste süsteemide rakendamisega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid;

teavitamise, trükiste avaldamise ja teabevahetusega seotud tegevus, sealhulgas teabevahetusmeetmed ja teabekampaaniad, üritused, konverentsid, töörühmad, näitused ja muud samalaadsed teadlikkuse parandamise meetmed.

Programmi „LIFE +” raames rahastatavaid projekte ja meetmeid võib rakendada toetuste või hankemenetluste kaudu.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE +) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

07 03 09     Toetus Euroopa Keskkonnaametile

07 03 09 01   Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 835 305

22 835 305

22 598 731

22 598 731

24 168 563,11

24 168 563,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktid c ja d), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

07 03 09 02   Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 962 092

12 962 092

13 128 165

13 128 165

17 054 468,80

17 054 468,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kopenhaagenis asuvale Euroopa Keskkonnaagentuurile antava toetuse rahastamiseks. Agentuuri ülesanne on anda Euroopa Liidule ja liikmesriikidele sellist objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet Euroopa tasandil, mis võimaldaks neil võtta vajalikke keskkonnakaitsemeetmeid, hinnata selliste meetmete tulemusi ja teavitada üldsust.

26. novembril 2008 võttis Euroopa Keskkonnaameti (EEA) juhatus vastu EEA strateegia ajavahemikuks 2009–2013, mis põhineb kolmel tegevusel:

toetada jätkuvalt liidu ja rahvusvahelistes keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud teabevajadusi ja eelkõige kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi;

anda õigeaegsemaid hinnanguid keskkonnamuutuste ja nende põhjuste kohta ning keskkonnapoliitika, sh kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ja keskkonnaga seotud valdkondade algatuste tõhususe kohta;

parandada keskkonnaga seotud andmete ja teadmiste koordineerimist ja levitamist kogu Euroopas.

Need tegevused koonduvad nelja projektivaldkonda:

keskkonnaküsimused,

valdkondadevahelised küsimused,

terviklik keskkonnamõju hindamine,

teabeteenused ja teabevahetus.

Kõiki nimetatud teemavaldkondi mõjutavad mitmesugused ühiskondlikud ja sektoriomased protsessid sellistes valdkondades nagu põllumajandus, kemikaalid, energeetika, transport ja maakasutuse arendamine ja planeerimine ning neid tuleb vaadelda laiemas kontekstis.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktid c ja d), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 36 309 240 eurot. Eelarvesse kantud 35 797 397 euro suurusele summale lisatakse 511 843 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

07 03 10     Ettevalmistav tegevus – „Natura 2000”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud ettevalmistavate meetmete rahastamiseks „Natura 2000” võrgustiku haldamiseks (s.t bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja seire, liikide uuesti loodusesse laskmine, infrastruktuur, hüvitis maaomanikele), mis hõlmavad katseprojekte, teabevahetust ja teabealast tegevust ning metodoloogia ja haldusmudelite väljatöötamist erinevate omaduste ja omandiga alade kohta.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 11     Katseprojekt – Metsade kaitse ja säilitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

867 091,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad meetmetest ja tegevusest, mis on seotud õhusaaste mõju seirega metsades, metsatulekahjude seire ja vältimisega ning metsa ökosüsteeme käsitleva teabe ja andmete kogumisega. Seiretegevus keskendub pinnase, bioloogilise mitmekesisuse ja atmosfäärist gaase siduvate metsadega seotud küsimustele. Meetmed hõlmavad toetusi ning uurimis- ja teenuslepinguid lisaks rahalisele osalusele liikmesriikide ja kohalike asutuste esitatud selliste programmide kulude katmises, mis

jätkavad ja arendavad edasi proovitükkide võrku, mille abil saadakse teavet metsa ökosüsteemide kohta;

jätkavad ja arendavad edasi metsatulekahjude teabesüsteemi;

edendavad metsatulekahjude vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks mõeldud meetmeid, eriti suure tuleohuga aladeks liigitatud piirkondades, et laiendada nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2158/92 (ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest (EÜT L 217, 31.7.1992, lk 3), kaotas kehtivuse 31. detsembril 2002. aastal) toodud meetmeid;

toetavad metsa uuendamise meetmeid tulest laastatud piirkondades, eelkõige loodusreservaatides ja kaitsealadel, mis arvestavad vastavate bioklimaatiliste ja keskkonnale omaste tunnustega, kasutades liike ja sorte, mis sobivad kohalikesse tingimustesse;

ergutavad ja arendavad edasi seiresüsteemi ja kogutud teabe hindamist ning arendavad välja liikmesriikide ja teiste huvitatud sidusrühmade vahelist teabevahetusplatvormi;

toetavad metsa uuendamise programme tulekahju tõttu kahjustatud piirkondades;

toetavad üksikasjaliku uurimuse koostamist, mis käsitleb tule tekkepõhjuseid ja tagajärgi, kusjuures tagajärjed on olnud viimastel aastatel eriti tõsised eelkõige Euroopa metsandussektori jaoks;

edendavad asjakohaseid meetmeid tule ärahoidmiseks, nagu tuletõkestusvööndid, metsarajad, juurdepääsupunktid, veevõtukohad ja metsakorralduse programmid.

Artiklist võib katta ka liikmesriikide ekspertide kohtumiste kulusid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 12     Ettevalmistav tegevus – Liidu ühtlustatud metsateabe tulevane õiguslik alus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

250 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on aidata säilitada võrreldava ja ühtlustatud metsateabe liidu tasandi süsteemi ja kogumist, mis on ühtlustatud liidu metsateavet käsitleva tulevase määruse ettevalmistamisel vastavalt rahvusvahelistele kohustustele ja metsanduse tegevuskava (KOM(2006) 302 (lõplik)) põhimeetmele 8 aluseks liidu metsi puudutavale poliitiliselt olulisele teabele.

Täpsemalt kogutakse ettevalmistava tegevuse raames kliimamuutuse, õhusaaste, bioloogilise mitmekesisuse ja metsaseisundi, sh pinnase seisundi ja CO2 sidumisega seotud kvantitatiivset ja kvalitatiivset metsandusalast teavet ning kogumine põhineb olemasolevatel rahvusvahelistel ühtlustatud seiremeetoditel ja standarditel ning toimub võimaluse korral andmete järjepidevuse tagamiseks laiaulatuslikult ja intensiivseire vaatluspunktides. Tegevuse eesmärk on koguda esinduslikku metsateavet kogu liidus.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 13     Ettevalmistav tegevus – Rannikualade integreeritud kommunikatsiooni- ja riskijuhtimissüsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

400 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise projekti rahastamiseks, mille käigus luuakse ja arendatakse Läänemere piirkonna liikmesriikide, eelkõige Balti riikide jaoks välja 1) täiendav rannikualade kaasav kommunikatsioonisüsteem ning 2) ühine rannikualade riskijuhtimise ja riskide eest kaitsmise süsteem, kuna nende riikide 50 aastat kestnud okupatsioon ei võimaldanud neil osaleda tavapärastes arenguprotsessides, mille tulemusena on nende areng vanade liikmesriikide arenguga võrreldes olnud teistsugune. Rannikualade säästvat arengut (sh integreeritud rakendused) tuleb uuesti aktiivselt edendada ning ebatraditsioonilisi uuendusi tuleb uurida ja konkreetsemaks muuta, katsetada ja levitada mitte ainult seoses kehtestatud rakendusmeetoditega, nt mitte ainult vertikaalselt ja horisontaalselt erinevate haldustasandite lõikes, vaid ka pöörates erilist tähelepanu uute kaasavate kommunikatsiooni- ja koostöömeetodite arendamisele, suurendades seega rannikualadega seotud teadlikkust ja parandades kõikide sidusrühmade rannikualadega seotud tegevust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 15     Katseprojekt – Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

160 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise katseprojekti rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

vähendada vääveldioksiidi (SO2) ja lämmastikoksiidi (NOx) heitkoguseid Läänemeres heitkogustega kauplemise katsesüsteemi kasutusele võtmise teel vabatahtlikust osalemisest huvitatud sidusrühmade vahel;

lisada laevandus komisjoni uurimis- ja ettevalmistustegevusse avatud kauplemissüsteemi poliitika väljatöötamiseks maapealsete ressursside osas, mis täiendaks komisjoni praegust tööd, mille eesmärk on teha kindlaks ja määrata tingimused vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi hõlmava võimaliku kauplemissüsteemi loomiseks tulevastes õigusaktides.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 16     Katseprojekt – Tõkestavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

900 000

0,—

1 207 296,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti jaoks, mis hõlmab teadustegevuse, andmete kogumise, hindamise, kohtade külastamise ja järelevalve, konsultatsioonid ning võrgustike loomise tõkestavate meetmete väljatöötamiseks, et peatada kõrbestumine Euroopas.

Mitmed liikmesriigid on selle probleemiga seoses meetmeid võtnud ja seetõttu on olemas arvukad näited heade ja halbade tavade kohta kõrvuti interdistsiplinaarsete uuringute ja soovitustega, mis põhinevad muu hulgas kahju hindamisel, mida põhjustavad nüüdisaegne intensiivpõllumajandus ja kliimamuutusega seotud probleemid.

Kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (UNCCD) sekretariaadi aruannete kohaselt seisavad Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Malta, Läti, Ungari, Rumeenia, Türgi, Valgevene ning teised liidu ja Euroopa riigid ning piirkonnad silmitsi selle tohutu keskkonna- ja majandusliku probleemiga ning kui kõik jätkub muutusteta, näitavad tulevikustsenaariumid, et põllumajanduse tootlikkus väheneb järgmistel aastatel eeldatavasti veelgi, ohustades seega toiduainetega varustamise kindlust.

Lisaks ei põhjusta kõrbestumine mitte ainult kahju põllumajandusele, vaid ka bioloogilise mitmekesisuse kadumist, mulla viljakuse vähenemist ja mulla veehoidmise võime vähenemist, suurenenud erosiooni ning süsinikdioksiidi sidumise vähenemist. Lisaks muutuvad kliimamuutusega seotud üleujutused ja põuad üha sagedasemaks ja mõjult tugevamaks, suurendades veelgi kõrbestumise ohtu ja selle ebasoodsaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi (vt Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus (ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 33) punkti 17).

Katseprojekt hõlmab järgmist:

parimate tavade vahetamist;

uuenduslike lähenemisviiside, oskusteabe, uute tehnoloogiate, uute meetodite ja vahendite tutvustamist, nt vee kaitse valdkonnas;

kogutud teabe hindamise seiresüsteemi ning liikmesriikide, kandidaatriikide, Lääne-Balkani riikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide vahelise teabevahetusplatvormi arendamist, mis oleks konsulteerimiseks avatud ka teistele sidusrühmadele;

teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis toimuvad liikmesriikide, kandidaatriikide, Lääne-Balkani riikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide vahel, aga ka teiste sidusrühmadega, keda see keskkonna- ja majandusprobleem puudutab, et aidata kaasa taimkatte säilitamisele, hoides niiskuse taset nii maapinnal kui ka maa all, vähendades seega kuivust ja peatades kõrbestumise protsessi;

konkreetsete projektide väljatöötamist kohalikul tasandil, millega toetatakse vihma- ja pinnavee kaitsmist puudutavaid kohalikke uuenduslikke meetmeid.

Katseprojekti võiks tulevikus laiendada nii, et see tegeleks kõrbestumisega kogu Euroopas, kasutades selleks kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 17     Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 200 000

1 400 000

0,—

487 542,80

Märkused

Projekti peaeesmärk on uurida ühtsel meetodil või vähemasti võrreldavatel meetoditel Karpaatide ja Pannoonia madaliku üksikasjalikku ilmastikuga seotud ja ruumilist struktuuri. Põhitulemused toetavad piirkonna kliima vahelduvuse ja muutlikkuse alaseid uuringuid ning rakendusklimatoloogiat. Piirkonna kliimat ei ole geograafilise üksusena kirjeldatud ligikaudu 90 aastat.

Riikide meteoroloogilised vaatlusvõrgud kasutavad erinevaid vahendeid ja lähtuvad sageli erinevatest eeskirjadest. Kliima ala täpseks modelleerimiseks on vaja suuremaid alasid ja väiksemaid riike ei saa kasutada naaberpiirkondade kliima reprodutseerimise mudelina. Need tegurid muudavad riikide kaartide võrdlemise võimatuks. Lisaks on mõnel riigil juba olemas riiklik kliimaatlas, teistel see puudub. Projektiga kogutakse teavet mõõtmiste ja olemasolevate andmebaaside kohta. Järgmine samm on kliimakaartide väljatöötamine andmete ja teabe vahetamise teel. Samal ajal võrreldakse andmete kvaliteeti ja standardimise meetodeid. Ettepanek on kasutada kaardistamisel sellist meetodit, mille puhul ei ole vaja riikide vahel suures mahus andmeid vahetada. Projekti ulatust laiendatakse koostöö järgmises etapis Kagu-Euroopale paralleelselt Kagu-Euroopa kliima kaardistamise projektiga, mille eelkäija oli Ungaris 2007. aastal meteoroloogiateenistuse korraldatud kliimaatlase koostamise suvekool (http://www.met.hu/pages/seminars/seeera/index.htm).

Karpaatide ja Pannoonia madaliku kliima on põhiline alusteave ilma- ja kliimaprognoosidele. Projekt „Carpathians Environment Outlook” (mida viiakse ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames), Doonau (Euroopa seitsmes koridor) ja Pannoonia madalik katavad suure osa jõgikonna alast. Koostatakse ühised kaardid ja võrreldavad riikide kliima- ja meteoroloogilised kaardid, samuti on võimalik projekti ulatust laiendada ning kasutada koordinaatidega kaartide andmebaasi teiste tulevaste ulatuslike projektide jaoks.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2009.

Projekti lõppkuupäev: 31. detsember 2010.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 18     Katseprojekt – Kalapüügiks mittekasutatavate vananenud laevade taaskasutamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

200 000

0,—

177 642,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on tugevdada meetmeid keskkonnakaitse ja rannikualasid ähvardavate keskkonnaohtude ohjeldamise valdkonnas.

Eesmärk on edendada rannikualade säästva haldamisega seotud parimaid tavasid, tõhustades olemasolevaid ebatraditsioonilisi meetmeid ja uurides võimalusi uuteks meetmeteks, suurendades teadlikkust rannikualade vajaduste kohta ja tagades sidusrühmade õige tegutsemise.

Assigneeringust rahastatakse liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste esitatud meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

koostada kalapüügiga mittetegelevate laevade register ning analüüsida selliste laevade kasutamisiga, nende ehitamiseks kasutatud materjale ja seda, milleks neid pärast kasutamiselt kõrvaldamist kasutatakse;

uurida vananenud laevade lammutamise eeskirjade ja selliste laevade lõppladustamise korra kehtestamise võimalikkust;

võtta ringlusse laevad ja nende ehitamiseks kasutatud materjalid (eelkõige vaik ja klaaskiud), mis lähevad ladustamiskohtades raisku või reostavad laeva mahajätmise kohta ümbritsevat piirkonda;

ringlusse võtmiseks sobiva materjali võimalik taaskasutamine;

saastest vabastamist vajavate ohtlike jäätmete, eriti kütuse, õli ja raskemetallide nõuetekohane käitlemine;

korraldada üldsuse teavitamise kampaaniaid, mis võimaldavad avalikku arutelu ja ideede vahetamist säästva arengu seisukohalt olulistel keskkonna- ja sotsiaalteemadel ning kaasavad nii merendusettevõtteid kui ka üksikisikuid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 19     Katseprojekt – Majanduslik kahju, mis tuleneb tulu mitteandva vee suurest mahust linnades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

390 000

300 000

0,—

0,—

Märkused

Projekti eesmärk on hinnata tulu mitteandva vee kogust ja sellega seotud majanduslikku kahju suurtes linnades üle kogu liidu. Seatud eesmärgid võib võtta kokku järgmiselt:

hinnata tulu mitteandva vee mahtu valimisse kuuluvates eri linnades;

analüüsida tagajärgi, nendega seotud majanduslikku kahju ja keskkonnamõju.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2010.

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2012.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 21     Katseprojekt – Süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

370 000

400 000

0,—

245 000,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on töötada välja süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimise süsteem liidus. See süsteem peaks olema suunatud kogu põllumajandussektorile ja selle eesmärk peaks olema kõigi põllumajanduses tekkivate süsinikuheitmetega seotud peamiste tegurite arvesse võtmine, sh väetiste ja muude sisendite kasutamine, jäätmete käitlemine, taastuvenergia tootmine, süsiniku neeldajate väljatöötamine ja muude kliimamuutust leevendavate tegevuste ja tehnoloogiate kasutamine. Süsteemi asjakohasuse tagamiseks kogu liidu territooriumil tuleks katseprojekti käigus välja töötatavat sertifitseerimissüsteemi liidu eri osades asuvates põllumajanduspiirkondades katsetada.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 22     Katseprojekt – Ambroosia- ja õietolmuallergia leviku kontrolli meetodite kompleksuuring

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

700 000

0,—

642 062,90

Märkused

Projekti eesmärk on luua rahvusvaheliste teadusuuringute, andmekogude ja hindamise põhjal kõige tulemuslikum meetod ambroosia leviku kontrollimiseks, samuti õietolmuallergiate ärahoidmiseks ja raviks.

Projekti kaasatud riikide eesmärgid on järgmised:

teha teadusuuringuid ambroosia leviku kontrollimise eri liikide (mehhaaniline, bioloogiline, keemiline jne) tasuvuse ja tulemuslikkuse kohta;

töötada välja kõige tulemuslikum meetod ambroosia leviku kontrollimiseks;

teha uuringuid õietolmuga saastatuse mõju kohta ühiskonnale ja rahvatervisele, pöörates erilist tähelepanu alla kümneaastastele lastele, kes kuuluvad elanikerühma, keda allergia tõsiselt mõjutab;

hinnata ambroosiaga seotud allergiate all kannatavate patsientide ravi ning allergia komplikatsioonidega seotud kulusid ja kahju (ravimid, haiguslehed, saamata jääv töötasu jne);

luua allergia ärahoidmise ja ravimise meetodid, et vähendada allergiaga seotud haigusi ja komplikatsioone;

töötada välja tulemuslik tõkestusmehhanism, et hoida ära saaste levik liikmesriikidesse, mida see siiani ei mõjuta.

Oma õietolmu allergeensete omaduste tõttu on tavalise ambroosia levik mitmes Euroopa riigis üldsusele muret tekitav probleem. Kõige saastatumad piirkonnad Euroopas on Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Itaalia, Austria, Ungari, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria. Kuna ambroosia piiriülene levik on laialt tunnistatud asjaolu, ei ole konkreetsete riikidega piirduvad likvideerimisprogrammid edukad ning vaja on üleeuroopalist meedet.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2010.

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2011.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 24     Katseprojekt – Kasutatud alumiiniumjoogipurkide vastuvõtu Euroopa süsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

110 000

0,—

79 896,30

Märkused

Katseprojekti eesmärk on uurida kasutatud purkide vastuvõtu süsteemi ühtlustamise võimalusi liidu tasandil või arendada vähemalt edasi liikmesriikidevahelist koostööd eesmärgiga tagada joogipurkide ringlussevõtt.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 25     Uute poliitiliste algatuste arendamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

75 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad komisjoni võetud meetmetest, mis hõlmavad uute poliitikaalgatuste (sealhulgas teadlikkuse suurendamise ning muude üldiste meetmete) arendamist, mille aluseks on ühenduse keskkonnameetmete programm.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

07 03 26     Katseprojekt – Publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu joogiveekaitsealadele ning prioriteetide määramine eri liiki joogiveevarude hulgas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

185 000

p.m.

250 000

451 929,—

0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on ajakohastada publikatsioone kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu joogiveekaitsealadele ning määrata prioriteedid eri liiki joogiveevarude hulgas.

Eelarve:500 000 eurot

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2011

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2011

Projekti eesmärk:

Kliimamuutusega seotud protsesse arvestades on ohustatud veevarusid (nagu kaldafiltratsiooniga veekaitsealad või muud tüüpi joogiveekaitsealad) kasutades võimalik tagada pikaajaline joogiveevarustuskindlus.

Kliimamuutuse potentsiaalset mõju joogiveekaitsealadele kogu liidus puudutav publikatsioonide ajakohastamine on koos muude projektide tulemustega esimene samm edasises analüüsis, mille eesmärk on tulevaste strateegiliste joogiveevarude väljaselgitamine suurema kindlusega.

Projekti lühikirjeldus

Projekti raames ajakohastatakse publikatsioone joogiveevarustuseks kasutatavate veevarude (põhjavesi, pinnavesi, karstivesi, kaldafiltratsiooni läbinud vesi) funktsioneerimis- ja loomulike täitumismehhanismide osas ekstreemsetes klimaatilistes tingimustes kogu liidus. Eri liiki joogiveekaitsealade kliimamuutuse mõjusid puudutav ajakohastamine hõlmab esmatähtsate teemade ja valdkondade määramist. Publikatsioonide ajakohastamise tulemusi võrreldakse teiste projektide (nagu ettevalmistav tegevus „Pannoonia madaliku kliima”, mille käigus tegeldakse kliimamuutuse mõjuga sellele piirkonnale) tulemustega. Nimetatud projekti eesmärk on muu hulgas hinnata joogiveevarude, veevärgi ja kanalisatsiooni vastuvõtlikkust kliimamuutuse mõjudele.

Lõppeesmärk on tagada ohustatud veekaitsealade pikaajaline säilimine, et kindlustada puhta veega varustatus isegi kliimamuutuse mõjude realiseerumise korral.

Ilma kliimamuutuse mõjude analüüsita ei oleks varustuskindluse tagamise püüdlustel nõuetekohast alust ja need võivad joogiveekaitsealade ohutuse säilitamise seisukohalt olla isegi mittepiisavad. Ekstreemsetel juhtudel võib tagajärjeks olla olukord, kus ei jätku joogivett.

Et puhta veega varustatus on üks suurimaid probleeme maailmas, annaksid ebasoodsate protsesside mõjude ärahoidmiseks kavandatavad meetmed Euroopale konkurentsieelise.

Osalevad riigid

Kõik riigid, mille veevärgis kasutatakse ohustatud veekaitsealade (põhjavesi, pinnavesi, kaldafiltratsiooni läbinud vesi, karstivesi) vett, eelkõige pikkade jõgede ääres ja mäestikualadel asuvad riigid. Kõige enam mõjutatud riigid on järgmised:

Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Serbia, Poola, Itaalia, Austria ja Saksamaa.

Projekti tulemus:

publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu eri liiki veekaitsealadele;

esmatähtsate teemade ja valdkondade kindlaksmääramine.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 27     Ettevalmistav tegevus – Kava BEST (liidu äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vabatahtlik kava)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000,—

0,—

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada nõukogu toetatud kava, millega edendatakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist ning ökosüsteemi teenuseid liidu ülemereriikides ja -territooriumidel, lähtudes kogemustest, mida on saadud teistest liidu looduskaitsekavadest, nagu „Natura 2000”, kust enamik äärepoolseimaid piirkondi ning ülemereriike ja -territooriume on välja jäetud.

Kavaga BEST suurendatakse rahalisi vahendeid äärepoolseimates piirkondades ja ülemereriikides ja -territooriumidel bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ning ökosüsteemide teenuste säästvaks kasutamiseks, et kooskõlastada nende konkreetsete piirkondade keskkonna- ja arenguvajadusi.

Igas ookeanis – polaaralade laiuskraadidelt kuni troopiliste laiuskraadideni – asuvad liidu äärepoolseimad piirkonnad ja ülemereriigid ja -territooriumid on koduks erakordselt paljudele globaalse tähtsusega liikidele ja ökosüsteemidele, mida inimtegevus, invasiivsed võõrliigid ja üha enam ka kliimamuutuse mõju võivad kergesti kahjustada.

Sellega seoses on vabatahtliku kava eesmärk töötada välja lahendused tervete ja paindlike ökosüsteemide säilitamiseks ning vähendada bioloogilisele mitmekesisusele avaldatavat survet. Rahaliste vahenditega toetatakse kaitstavate piirkondade kindlaksmääramist ja haldamist ning kahjustatud ökosüsteemide taastamist, kliimamuutusega võitlemiseks looduslike lahenduste pakkumist, sh manglipuude taasistutamist ja korallrahude kaitsmist. Programmi raames tuleb ühtlasi toetada neis valdkondades teadusuuringute tegemist ja seda eelkõige rahvusvaheliste teadus- ja haridusprogrammide rahastamise kaudu. Kava innustab raamistiku väljatöötamist ning partnerluste loomist kohalike ametiasutuste, kodanikuühiskonna, teadlaste, ülikoolide, maaomanike ja erasektori vahel. See aitab tihendada keskkonna- ja kliimamuutuseküsimustes tehtavat koostööd.

Ettevalmistava tegevuse kestust tuleb veel üheks aastaks pikendada, et Euroopa Komisjonil oleks võimalik kavandada liidu ülemereriikides ja -territooriumidel bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks säästvam vahend.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 28     Katseprojekt – Plasti ringlussevõtt ja selle mõju merekeskkonnale

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

325 000

p.m.

500 000

870 425,—

68 430,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti rahastamiseks, et hinnata plasti ringlussevõtu tulemuslikkust liidu tasandil ning uurida selle võimalikke lünki, pöörates eritähelepanu veele ja merekeskkonnale avaldatavale mõjule. Katseprojekti raames võiks teostada ka põhjalikke analüüse kohalikul või piirkondlikul tasandil, samuti uuringuid, milles keskendutakse rannikualadele, et tuvastada konkreetseid probleeme, häid tavasid ja soovitatavaid meetmeid.

Katseprojekti raames teostatavate analüüside ja uuringute eesmärk oleks seetõttu leida tehnilisi lünki ja puudusi plasti ringlussevõtu ketis liidus ning teha ettepanekuid õigusaktide parandamiseks, et vähendada maismaalt merekeskkonda jõudva plasti hulka.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 29     Ettevalmistav tegevus – Ennetavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

800 000

1 000 000

1 000 000

977 900,—

0,—

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 30     Katseprojekt – Sademed – Magevee kaitse ja tõhus kasutamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

375 000

1 500 000

750 000

 

 

Märkused

Projekti lõppkuupäev: 31. detsember 2013

Projekti eesmärgid

Pannoonia madalik on Euroopas ainulaadne geograafiline, klimaatiline, ökoloogiline ja majanduspiirkond, mis ulatub kaheksa riigi territooriumile, millest viis on liikmesriigid. Piirkonna peamine veeallikas on sademed; järgmisel kohal on Doonau vesi. Sademevee hoidmine, kaitsmine, reguleerimine ja kasutamine madalikul sõltub suurel määral maakasutusviisidest. Pinnas mängib vee hoidmisel suurt rolli, sest see mõjutab nii vee hulka, veehulga muutumist, jaotumist, kättesaadavust kui ka kvaliteeti. Projekti eesmärk on luua usaldusväärne teaduslik alus ning tõsiseltvõetavad meetodid Pannoonia madaliku sademetest saadava magevee rakendamiseks, kaitseks ja tõhusaks kasutamiseks.

Projekti ja selle põhiülesannete lühikirjeldus

Ülalnimetatud valdkondadega seotud teadusuuringute tulemuste ülevaade ja analüüs. Sademevee kasutamine asjakohaste ja täiustatud maakasutusviiside kohaselt. Veehoiu parandamine ning vee hulga, veehulga muutumise, jaotumise, kättesaadavuse ja kvaliteedi mõjutamine. Pannoonia madaliku magevee kaitse ja tõhusate kasutusviiside väljatöötamine. Teadusuuringute tulemuste ning jätkusuutlikkust ja jätkusuutlikke ökosüsteeme puudutavate rakendusmeetodite läbivaatamine, ka seoses loodushoiu ja keskkonnakaitsega. Eri veevarude, veereservide, pinna- ja põhjaveekogude kliimamuutusmõjude, nende kasulikkuse, kriitiliste tegurite ja tulevikuväljavaadete ülevaade. Vett hoidvate eri maakasutusviiside kohta kohapealsete juhtuuringute läbiviimine mitmeid erinevaid pinnase-klimaatilisi tüüpe ja eri taimekasvatus- ja majandamissüsteeme kujutavates eri ökoloogilistes tingimustes. Soovitused edasiseks kasutamiseks. Pannoonia madalikul ja mujal Euroopas võetavate kohandusmeetmete kogu koostamine. Kavandatud projekt ei puuduta ainult Pannoonia regiooni. Projekt hõlmab ka muid liidu geograafilisi piirkondi, nagu Doonau ülem- ja alamjooksul asuvad piirkonnad, mille suhtes on seoses kliimamuutuse ja sotsiaalmajanduslike suundumustega samuti võimalik kohaldada loodusliku vee hoidmise meetmeid.

Osalevad riigid

Ungari, Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria.

Oodatavad tulemused

Tulemused lühikeses perspektiivis: sademevee kaitse ja tõhusa kasutuse alaste teadusuuringute tulemuste koondamine ja levitamine. Otsene juurdepääs andmetele, teabele ja hinnangutele (ühine andmebaas).

Tulemused pikas perspektiivis: vee kättesaadavusega seotud sademevee hindamise ja majandamise meetodite väljatöötamine. Otsusetegijate abistamine magevee ja selle majandamise vallas kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil. Euroopa poliitika, eelkõige EfE (keskkond Euroopa jaoks) ja AoA (hinnangute hinnang) ülesannete toetamine keskkonna-, sotsiaal-, tervise-, majandus- ja maaelu arengu seisukohast.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 31     Katseprojekt – Võrdlev uuring surve ja meetmete kohta liidu tähtsamate vesikondade majandamiskavadega seoses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

600 000

p.m.

750 000

1 484 488,—

445 346,40

Märkused

Vesikondade eest vastutavad ametiasutused esitavad vesikonna majandamiskavad, mis tuli teostada 2012. aastaks ja mille eesmärgid tuleb saavutada 2015. aastaks või hiljem. Euroopa Parlament vajab tähtsamate vesikondade majandamiskavadega seonduva surve ja meetmete võrdlust, et paremini mõista eri lähenemisviise ja nende seost muude poliitikavaldkondadega.

Projekti eesmärk on uurida liidu tähtsamate vesikondade majandamiskavasid, projektis kasutatakse sama tarkvara, mille abil võrreldakse survet (saasteainetega koormatus, vood), ja lõpuks piirkonna ametiasutuste loetletud meetmeid hea seisundi taastamiseks. Eesmärk on saada üleeuroopaline ülevaade survest ja probleemidest koos võrreldava geograafilise analüüsi, maakasutusmudelite ja majanduslike väljavaadetega. Erilist tähelepanu pööratakse veekaitsemeetmetele, maa- ja linnapiirkondade ning tööstuse survele.

Osalevad riigid: Doonau ja Reini äärsed riigid, Hispaania, Itaalia, Ühendkuningriik ja Poola.

Projekti tulemus: ühtne käsitus veemajandusele avalduvast survest ja lahendustest kogu liidus.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 32     Katseprojekt – CO2-neutraalsete elamute pikaajaline mõju reoveesüsteemidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 500 000

750 000

 

 

Märkused

Eesmärk on vähendada elamute energiakulu ning projekteerida CO2-neutraalseid elamuid, mis on paremini isoleeritud ning mille energiavajadus kaetakse muu hulgas soojusenergia taaskasutuse teel. Umbes 50 % majapidamistes kasutatavast veest soojendatakse kodumajapidamises toimuvateks tegevusteks (puhastamine, pesemine jm), see pikaajaline suundumus mõjutab nii puhta vee kulu ja kvaliteeti kui ka reovee kogust, kvaliteeti ja soojussisaldust.

Osalevad riigid

Saksamaa, Belgia, Ühendkuningriik, Madalamaad, Rootsi, Austria ja Prantsusmaa

Projekti tulemus

Kavandatud summat kasutataks mitme näidisobjekti jaoks, mis näitaksid täpselt, milline on praeguste energiasäästumeetmete eeldatav keskpika perioodi mõju asulate veevärgile.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 33     Katseprojekt – Mereprahi kogumine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

250 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on aidata liikmesriikidel uuenduslikul kogumis- ja taaskasutussüsteemil põhinevate keskkonnaalaste meetmete abil saavutada 2020. aastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19) sätestatud eesmärk, st liidu rannikuvete ja maismaavete hea keskkonnaseisund. Projekt kaasab liidu kalandusega seotud kogukonnad ning liidu plastitootjad, plasti muundajad ja ringlussevõtjad liidu rannikuvete ja maismaavete puhastamisse ujuprahist. Kaluritele eraldatakse Euroopa Kalandusfondi kaudu rahalised vahendid, et nad teeksid merele spetsiaalseid väljasõite rannikualadel ujuprahi kogumiseks. Projekti raames kasutatakse uuenduslikku traalnooda süsteemi, mis suudab koguda nooda kohta 2‒8 tonni merevees leiduvat ujuprahti. Traalnooda süsteem töötati välja koostöös kaluritega, et see ei kahjustaks mereorganisme ning koguks ainult ujuprahti. Selliseid traalnootasid kasutaksid kalurid rannikuvetes, kuid maismaavetes võib kasutada staatilisi traalnootasid. Pärast mereprahi kogumist hindavad ringlussevõtjad, kui suur osa prahist on ringlussevõtuks kõlblik. Ringlussevõtuks sobimatuid jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks. Eesmärk on muuta ringlussevõtmiskõlblikuks võimalikult suur osa kogutud jäätmetest. Projekti raames viiakse mitmes liikmesriigis (määratakse kindlaks liikmesriikide esialgse hindamise järel, mis tuleb direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt lõpule viia 2012. aasta juuliks) kahe aasta jooksul (2012. aasta juuli ‒ 2014. aasta juuli) läbi testid. Sellel ajavahemikul jälgitakse projekti raames kogutud mereprahi kogust, geograafilist asukohta ja konsistentsi. Selleks kasutatakse internetipõhist seiresüsteemi, mille abil on liikmesriikidel võimalik saada teavet probleemsete piirkondade ning kogumisel, ringlussevõtmisel ning rannikuvete ja maismaavete puhastamisel tehtud edusammude kohta. Hea keskkonnaseisundi paremaks määratlemiseks luuakse võrdlusaluse süsteem. Testides võetakse arvesse esialgset hindamist, mille liikmesriigid peavad lõpule viima 2012. aastaks juuliks ning võrdlusaluse süsteem vastab liikmesriikide kindlaks määratud näitajatele (direktiiv 2008/56/EÜ).

Katsetestide järel on liikmesriikidel võimalik traalnootade käitamine ja kogumissüsteem üle võtta ning jätkata samas mereprahi ja kogutud prahi kogust, asukohta jm puudutavate andmete salvestamist. Sellega antakse liikmesriikidele kasulik vahend (sõltuvalt projekti tulemustest, st kokkukogutud mereprahi kogustest), mis aitab täita ja ennetada direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud juriidilisi kohustusi, st saavutada liidu rannikuvete ja maismaavete hea keskkonnaseisund. Pärast projekti lõppu ja meetmete võimalikku ülevõtmist piirkondade poolt antakse liikmesriikidele vahend, mille abil liidu vete head keskkonnaseisundit säilitada. Tänu nendele keskkonnameetmetele ja kalandusega seotud kogukondade (Euroopa Kalandusfond), tööstuse ja riikide ametiasutuste vahel tekkivale sünergiale ei ole võimalik mitte ainult võtta piisavalt mereprahivastaseid meetmeid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, vaid ka mereprahti vältida ning tagada liidu vete ja terve merekeskkonna jätkusuutlikkus.

Kui testide lõpus selgub, et liidu rannikuvetest leiti mereprahti vähe või lausa tühistes kogustes, näitab projekt, et liikmesriigid on rannikuvete ja maismaavete hea keskkonnaseisundi saavutamisel tulemuslikud olnud. Sellisel juhul on liikmesriikidel mõistlik jätkata peamiselt staatiliste sisemaatraalnootade (mida hoitakse jõgede ülevoolupaisudes ja muudes kohtades, kus need ei takista laevaliiklust) kasutamist, et vältida mereprahi jõudmist rannikuvetesse ning merekeskkonna ja inimeste tervise seisukohast järjest suuremaks probleemiks muutumist mikroplastiku allaneelamisel mereorganismide poolt ning jõudmisel inimese toiduahelasse.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 34     Katseprojekt – Vee kättesaadavus, kasutamine ja jätkusuutlikkus tuuma- ja fossiilenergia tootmiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

125 000

500 000

250 000

 

 

Märkused

Katseprojekt kestab ühe aasta ning selle eesmärk on uurida jahutusvee kättesaadavust ja kasutust tuuma- ja fossiilenergia tootmiseks. Energia tootmiseks fossiil- ja tuumaenergiaallikatest on vaja suurel hulgal jahutusvett. 2003. aasta kuumalaine ajal olid mitmed Euroopa energiatootmisrajatised sunnitud energia tootmise jahutusvee puudumise tõttu peatama. Tuumaelektrijaamade sulgemine nt Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias ei mõjutanud küll sisetarbimiseks mõeldud toodangut, kuid vähendas märkimisväärselt energia eksporti. Ilmastikutingimusi halvendava kliimamuutuse tagajärjel vähenevad veevarud tõenäoliselt veelgi, mistõttu muutub vesi veelgi raskemini kättesaadavaks. Vaja on läbi viia uuring selle kohta, kui palju vajatakse tuuma- ja fossiilenergia tootmiseks jahutusvett praegu, ning võtta samas ka arvesse praeguste ja tulevaste elektrijaamade asukohta (ning nende kaugust veevarudest). Projekti aluseks on lõpule viidud ja käimasolevad hinnangud (nt ClimWatAdapt), mis annavad üksikasjaliku ülevaate energia-/veesüsteemiga seotud kriitilistest teguritest, sh loetelu elektrijaamadest ning ohtudest, mida kujutavad üleujutused, põuad, kuumalained jne.

Osalevad riigid

Kõik liikmesriigid.

Projekti tulemus

Suunised tulevaste elektrijaamade asukoha kohta ning olemasolevate elektrijaamadega seotud kriitiliste tegurite vähendamiseks vajalike investeeringute mahu kindlakstegemine.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 35     Katseprojekt – Uued teadmised merel toimuva inimtegevuse ühtseks haldamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud katseprojektiga uute teadmiste kohta merel toimuva inimtegevuse ühtseks haldamiseks. Katseprojekti eesmärk on töötada merede ökosüsteemide ühtseks hindamiseks välja uued seirepõhimõtted ja uued otsustusmehhanismid. Ühtse Euroopa standardi kehtestamise eesmärgil kaasneks sellega mõõtesüsteemide arendamine ja katsetamine. Eesmärk on toetada eri valdkondades tehtud valimite alusel ühtsete seirestrateegiate arendamist, uurida ühisprogrammide loomise võimalusi ning kasutada olemasolevaid platvorme mitmel eri eesmärgil. Katseprojektiga esitataks praktilised lahendused, kuidas oleks võimalik praegusi jõupingutusi ümber kujundada ressursside tõhusamaks kasutuseks, ning projektiga hõlbustataks inimtegevuse paremat haldamist. Selliste ühtsete seirevahendite väljatöötamine aitaks saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19)) sätestatud eesmärke ning võib-olla vähendada liikmesriikide seirekulusid (nt olemasolevate seirevahendite kasutamine mitmel eri otstarbel) ja suurendada seega ressursitõhusust. Katseprojekt võiks aidata katsetada inimtegevuse ja selle keskkonnamõju ühtse seire strateegilist käsitlust ning seeläbi aidata liikmesriikidel täita neile seatud nõuet töötada direktiivi 2008/56/EÜ raames 2014. aastaks välja seireprogrammid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 36     Katseprojekt – Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ökoloogiliste saavutuste tulemuspõhise tasustamisega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Looma- ja taimeliikide poolest rikaste rohumaade kadumisest tingituna Euroopas ja Loode-Saksamaal tuleks looduskaitses keskenduda tagasimineku peatamisele ja säilitada väärtuslikud rohumaadel asuvad elupaigad ning muuta liigivaesed rohumaad liigirikasteks rohumaadeks.

Vastupidiselt tavapäraste põllumajandus- ja keskkonnaprogrammide tegevuspõhistele standarditele tuleks tulemustele suunatud programmidega hangete kaudu premeerida tegelikke saavutusi (saavutused ja hind), et tagada elupaikade ja liikide tulemuslikum kaitse.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 37     Katseprojekt – Mitmekülgne teavitamine keskkonnaga seotud liidu poliitikast: liidu kodanike keskkonnateadlikkust puudutava vajakajäämise kõrvaldamine audiovisuaalvahenditega (filmid)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust säästva arengu, ELi bioloogilise mitmekesisuse ja looduse ning keskkonnakaitse suhtes üleeuroopalise kommunikatsioonialgatuse abil. Seda oleks võimalik saavutada valitud teemasid käsitlevate filmidega, et rikastada kodanike teadmisi keskkonnamuutuste ja inimtegevuse mõju kohta ning ergutada bioloogilist mitmekesisust käsitlevat arutelu Euroopa tasandil.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

07 03 60     Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2

07 03 60 01   Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 03 60 01

3 956 133

3 956 133

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

1 491 930

1 491 930

 

 

Kogusumma

3 956 133

3 956 133

1 491 930

1 491 930

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2), mis on tekkinud seoses biotsiide käsitlevate õigusaktide rakendamisega seotud tegevusega.

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

07 03 60 02   Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 03 60 02

2 114 367

2 114 367

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

1 236 510

1 236 510

 

 

Kogusumma

2 114 367

2 114 367

1 236 510

1 236 510

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3) biotsiide käsitlevate õigusaktide rakendamisega seotud tegevusvaldkonnas.

Amet peab eelarvepädevaid institutsioone teavitama tegevus- ja halduskulude vahelistest assigneeringute ümberpaigutamistest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 6 070 500 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

07 03 70     Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas

07 03 70 01   Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 03 70 01

590 000

590 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

345 214

345 214

 

 

Kogusumma

590 000

590 000

345 214

345 214

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti töötajate selliste kulude ja halduskulude katteks (jaotised 1 ja 2), mis on seotud ohtlike kemikaalide eksporti ja importi käsitlevate liidu õigusaktide (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 204, 31.7.2008, lk 1) ja määrus (EL) nr 649/2012) rakendamisega.

Ameti teavitab eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 649/2012, 4. juuli 2012, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

07 03 70 02   Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 03 70 02

971 500

971 500

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

1 110 386

1 110 386

 

 

Kogusumma

971 500

971 500

1 110 386

1 110 386

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti selliste tegevuskulude (jaotis 3) katteks, mis on seotud ohtlike kemikaalide eksporti ja importi käsitlevate liidu õigusaktide (määrus (EÜ) nr 689/2008 ja määrus (EL) nr 649/2012) rakendamisega.

Ameti teavitab eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 1 561 500 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 649/2012, 4. juuli 2012, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

07 03 72     Katseprojekt – Ressursitõhusus praktikas – mineraalainete ringe sulgemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

250 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Projekti eesmärk on uurida ja edendada põllumajandusettevõtete varal täiustatud ressursitõhususmeetodeid järgmiste meetmete abil: toorainete ringlussevõtt, loomasõnnikust taastuvenergia toomine ning taimede, sh põllukultuuride väetamise peenreguleerimine. Assigneeringust rahastatakse eri liikmesriikide põllumajandusettevõtetes rakendatavaid projekte, mille eesmärk on kasutada ressursside tõhusamaks haldamiseks uusi ja uuenduslikke lahendusi ning sulgeda põllumajandusettevõtte mineraalainete ringe. Projekti keskmes on põllumajandustootjate hulgas teadmiste ja heade tavade vahetamine. Projekti peamised tulemused esitatakse kõigile liikmesriikidele ning neid kasutatakse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks liidu poliitika kujundamisel. Läbiviidavate projektide näideteks on põllumajandusettevõtetes taastuvenergia ulatuslikum kasutamine ja tootmine, loomsete ja saagikoristusjäätmete ringlussevõtt, parem veemajandus ja mullaharimine, väetiste sihipärasem kasutamine põllukultuuride kasvatamisel ja rohumaade harimisel ning uute meetodite kasutuselevõtt kariloomade kasvatuses.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 07 12 — LIIDU KLIIMAMEETMEID KÄSITLEVA POLIITIKA JA ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 12

LIIDU KLIIMAMEETMEID KÄSITLEVA POLIITIKA JA ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

07 12 01

Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine

2

20 700 000

19 076 489

19 300 000

15 171 404

17 027 772,64

8 540 189,—

 

Peatükk 07 12 — Kogusumma

 

20 700 000

19 076 489

19 300 000

15 171 404

17 027 772,64

8 540 189,—

07 12 01     Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 700 000

19 076 489

19 300 000

15 171 404

17 027 772,64

8 540 189,—

Märkused

See programmi „LIFE +” assigneering on ette nähtud nende meetmete rahastamiseks, millega toetatakse komisjoni rolli kliimameetmeid käsitlevate õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise algatamisel, arvestades järgmisi prioriteete:

tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel võetud Euroopa Liidu kohustuste täitmine;

töötada välja uued tegevussuunad ja jätkata kliima- ja energiapaketi rakendamist;

tagada liidu majanduse ja ühiskonna kohanemine kliimamuutuse kahjulike mõjudega ning nende mõjude leevendamine;

tagada turupõhiste vahendite, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine ja kasutamine, et heitkoguste kulutõhusa vähendamise abil saavutada strateegia „Euroopa 2020” kliima- ja energiaalased eesmärgid „20/20/20” ning toetada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele/ühiskonnale.

See assigneering on ette nähtud komisjoni kulude rahastamiseks järgmistes valdkondades:

uuringud ja hindamised, majandusanalüüsid ja stsenaariumide modelleerimine;

halduskokkulepped Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraadiga (DG JRC);

koostöö Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooniga (Eurocontrol) seoses heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisega lennunduses;

kliimameetmeid käsitleva keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja integreerimisega seotud teenused;

ekspertide ja sidusrühmade konverentsid, seminarid ja töörühmad;

liidu kliimamuutuspoliitika ja kliimamuutust käsitlevate õigusaktide rakendamisega otseselt seotud võrkude, andmebaaside ning teabe- ja arvutisüsteemide arendamine ning hooldamine, eelkõige üldsuse paremaks juurdepääsuks keskkonnateabele. Kaetud kulud on seotud poliitika tugisüsteemide arendamise, hooldamise, käitamise ja toetamisega (riist- ja tarkvara ning teenused), eelkõige ühenduse sõltumatu tehingute registri (CITL), ELi ühtse registri ning osoonikihi kahanemise seire süsteemi (ODS) puhul. See hõlmab ka kõnealuste süsteemide rakendamisega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid;

teavitamise, trükiste avaldamise ja teabe levitamisega seotud tegevus, sealhulgas üritused, näitused, audiovisuaalsed teosed ja muud teadlikkuse suurendamise meetmed, et aidata kaasa kliimameetmete eesmärkide saavutamisele, soodustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele/ühiskonnale või kliimameetmete allprogrammile, mida käsitletakse äsja esitatud määruses meetme „LIFE +” rakendamise kohta aastatel 2014–2020.

Programmi „LIFE +” raames rahastatavaid meetmeid võib rakendada toetuste või hankemenetluste kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE +) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

PEATÜKK 07 13 — KLIIMAMEETMETE SÜVALAIENDAMINE JA INNOVATSIOON

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 13

KLIIMAMEETMETE SÜVALAIENDAMINE JA INNOVATSIOON

07 13 03

Ettevalmistav tegevus – Kliimameetmete süvalaiendamine, kohanemismeetmed ja innovatsioon

2

3 000 000

3 000 000

5 000 000

3 750 000

4 980 765,94

325 293,15

 

Peatükk 07 13 — Kogusumma

 

3 000 000

3 000 000

5 000 000

3 750 000

4 980 765,94

325 293,15

07 13 03     Ettevalmistav tegevus – Kliimameetmete süvalaiendamine, kohanemismeetmed ja innovatsioon

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 000 000

3 000 000

5 000 000

3 750 000

4 980 765,94

325 293,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada liidu poliitikasuundade väljatöötamist seoses kliimameetmete süvalaiendamisega muudes poliitikavaldkondades ja programmides ning kliimamuutustega kohanemisega, mis on vajalik mõju hindamiseks ja tulevaste poliitikaotsuste ettevalmistamiseks.

Kliimameetmeid peetakse strateegia „Euroopa 2020” üheks tugisambaks. Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja heitkoguseid järgmisel aastakümnel märkimisväärselt vähendada ja teha seda kiiremini kui eelmisel aastakümnel.

Lisaks sellele eeldab üleminek senisest vähem CO2-heiteid tekitavale, ressursitõhusale ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele paljude liidu poliitikasuundade (eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- ning maaelu arengu poliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, transpordi- ja energeetikaprogrammid, välistegevus jne) ühist rakendamist eelkõige põhi- ja kohanemismeetmete kaudu.

Seepärast peaks ettevalmistav tegevus hõlmama konverentse, uuringuid ja ettevalmistustööd järgmistel eesmärkidel:

määrata kindlaks struktuurilised ja tehnoloogilised muudatused, mis on vajalikud, et minna 2030. aastaks kavandatud tegevuse ja vahe-eesmärkide kaudu 2050. aastaks üle senisest vähem CO2-heiteid tekitavale, ressursitõhusale ja kliimamuutusele vastupanuvõimelisemale majandusele;

määrata kindlaks kliimamuutuse mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks vajalikud meetmed, strateegiad ja õiguslikud vahendid liidu, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil (nt ohualdiste valdkondade infrastruktuuri ja tootmismeetodite täiendamise abil), ning täita liidu poolt strateegias „Euroopa 2020” seatud kliimaeesmärgid „20/20/20”;

töötada välja uuenduslikud toetusmehhanismid CO2-heite vähendamise ja kliimamuutusega kohanemisega seotud poliitikasuundade ja strateegiate arendamiseks, sealhulgas uute potentsiaalsete tehnoloogialahenduste täielikumaks ärakasutamiseks ettenähtud uute võimalike rahastamisvahendite arendamiseks, et vähendada kliimamuutusega seotud sündmustest, näiteks karmist põuast ja suurest üleujutustest ning äärmuslikest ilmastikutingimustest, põhjustatud kahjusid ja suurendada liidu suutlikkust ära hoida katastroofe ja neile reageerida;

toetada ilmastikukindluse tagamise vahendite arendamist ning programmide ja meetmete riskipõhise hindamise väljatöötamist, et suurendada kliimamuutustega kohanemise võimet ja paindlikkust, samuti toetada kliimaseiremeetodite väljatöötamist, et jälgida kliimaga seotud kulusid seoses järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kliimameetmete rakendamise kohta esitatud eesmärgiga „suurendada kliimameetmete rakendamise osakaalu vähemalt 20 protsendini tulevasest üldeelarvest”, mille saavutamisele aitavad kaasa eri poliitikavaldkonnad;

koostöö tegemine asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nende institutsioonide ja organitega peab olema võimalik, kui see on vajalik kliimameetmete eesmärkide saavutamiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS KESKKONNA PEADIREKTORAADILE

KESKKONNA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

HALDUSTOETUS KLIIMAMEETMETE PEADIREKTORAADILE

KLIIMAMEETMETE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 08

TEADUSUURINGUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 01

TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

346 871 798

346 871 798

336 427 540

336 427 540

329 879 548,62

329 879 548,62

Reservid (40 01 40)

 

 

4 490

4 490

 

 

 

346 871 798

346 871 798

336 432 030

336 432 030

329 879 548,62

329 879 548,62

08 02

KOOSTÖÖ — TERVIS

1 007 548 000

639 473 805

939 533 855

573 724 702

850 584 621,53

514 836 782,73

08 03

KOOSTÖÖ — TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

361 475 000

257 924 000

312 784 295

181 450 215

274 225 130,09

185 430 487,82

08 04

KOOSTÖÖ — NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

618 706 000

503 815 722

510 906 344

432 572 918

471 627 638,37

415 589 386,22

08 05

KOOSTÖÖ — ENERGEETIKA

217 825 000

144 781 655

189 932 521

144 811 788

161 131 610,87

118 107 811,89

08 06

KOOSTÖÖ — KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

339 086 000

242 647 998

285 273 359

253 139 879

258 475 931,23

269 132 372,11

08 07

KOOSTÖÖ — TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)

558 819 000

444 470 572

483 484 270

430 934 281

432 909 352,88

396 537 401,79

08 08

KOOSTÖÖ — SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

112 181 000

55 311 934

92 395 240

54 274 481

86 360 644,74

49 364 837,18

08 09

KOOSTÖÖ — RISKIJAGAMISRAHASTU

p.m.

p.m.

198 004 478

181 450 215

204 760 000,—

204 760 000,—

08 10

IDEED

1 707 158 000

989 690 500

1 564 948 330

848 082 810

1 332 343 546,24

733 822 780,52

08 12

VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

74 663 000

128 463 844

50 228 387

126 769 285

160 066 351,28

205 691 420,—

08 13

VÕIMEKUS — VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

273 226 000

215 923 122

251 176 486

182 498 997

229 311 140,02

172 825 421,02

08 14

VÕIMEKUS — TEADMISTE PIIRKONNAD

27 231 000

16 506 599

20 078 078

18 299 254

19 304 773,—

16 581 088,49

08 15

VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

73 939 000

55 351 471

66 609 035

56 521 742

65 320 488,—

52 934 445,55

08 16

VÕIMEKUS — TEADUS ÜHISKONNAS

63 376 000

32 080 131

44 828 259

27 650 291

45 864 192,—

31 194 908,—

08 17

VÕIMEKUS — RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

39 683 000

27 277 402

32 102 471

31 917 093

28 937 707,—

19 496 817,—

08 18

VÕIMEKUS — RISKIJAGAMISRAHASTU

50 000 000

49 420 956

p.m.

p.m.

51 190 000,—

51 190 000,—

08 19

VÕIMEKUS — TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE

13 411 000

8 895 772

13 101 602

9 434 504

10 037 335,—

5 762 666,99

08 20

EURATOM — TERMOTUUMAENERGEETIKA

937 355 000

573 267 274

1 129 274 000

371 849 555

396 090 000,—

235 116 604,68

08 21

EURATOM — TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

55 839 000

49 420 956

54 105 000

49 898 809

52 000 000,—

35 780 564,—

08 22

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

p.m.

26 740 691

p.m.

113 860 010

208 635 431,08

517 943 687,58

08 23

SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

61 197 634,—

50 999 625,11

 

Jaotis 08 — Kogusumma

6 878 392 798

4 808 336 202

6 575 193 550

4 425 568 369

5 730 253 075,95

4 612 978 657,30

Reservid (40 01 40)

 

 

4 490

4 490

 

 

 

6 878 392 798

4 808 336 202

6 575 198 040

4 425 572 859

5 730 253 075,95

4 612 978 657,30

Märkused

Need märkused kehtivad kõigi selle jaotise eelarverubriikide puhul (välja arvatud peatükk 08 22).

Neid assigneeringuid kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1), ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusele (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Kõikide selle jaotise all ette nähtud assigneeringute puhul kasutatakse samasugust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) definitsiooni, mida kasutatakse ka sama raamprogrammi VKEde horisontaalsete eriprogrammide puhul. Nimetatud definitsioon on järgmine: „Abikõlblik VKE on juriidiline isik, mis vastab komisjoni soovituses 2003/361/EÜ toodud VKE definitsioonile ning ei ole uurimiskeskus, uurimisinstituut, lepinguline uurimisorganisatsioon ega nõustamisfirma.” Kõik seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimuma olulisi eetikapõhimõtteid järgides (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1)) artikli 6 lõikele 1), kaasa arvatud loomade heaolu nõuded. Siia kuuluvad eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtted. Eriti võetakse arvesse vajadust suurendada naiste osalemist ja osakaalu teadus- ja uurimistöös.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse arvestatakse ka komisjoni korraldatavate üleeuroopalist huvi pakkuvate kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti eri- ja raamprogrammide raames toimuvate uuringute, toetuste, järel- ja hindamismeetmete rahastamine ning kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Need assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personalihalduse kulud, olenemata sellest, kas kõnealuse personali suhtes kohaldatakse personalieeskirju või mitte, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja algatused, mida on vaja liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu, mis on saadud kolmandatelt isikutelt seoses liidu tegevuses osalemisega, kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 08 22 04.

Et saavutada eesmärk, mille kohaselt nendest assigneeringutest rahastatavates projektides peaksid 15 % ulatuses osalema VKEd (nagu on ette nähtud otsusega nr 1982/2006/EÜ), on vaja rohkem erimeetmeid. VKEsid käsitlevate eriprogrammide raames ellu viidavad rahastamiskõlblikud projektid peaksid olema rahastamiskõlblikud temaatilise programmi raames, kui need vastavad esitatud (temaatilistele) nõuetele.

PEATÜKK 08 01 — TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

08 01

TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

08 01 01

Teadusuuringute poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

8 879 594

9 193 290

9 340 340,93

08 01 02

Teadusuuringute poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

08 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

265 716

210 031

219 017,—

08 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

394 554

392 244

440 843,—

Reservid (40 01 40)

 

 

4 490

 

 

 

394 554

396 734

440 843,—

 

Artikkel 08 01 02 — Vahesumma

 

660 270

602 275

659 860,—

Reservid (40 01 40)

 

 

4 490

 

 

 

660 270

606 765

659 860,—

08 01 03

Teadusuuringute poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

561 934

586 975

702 509,91

08 01 04

Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 04 30

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

1.1

39 000 000

39 000 000

35 600 737,—

08 01 04 31

Teadusuuringute Rakendusamet

1.1

49 300 000

47 339 000

38 496 928,—

08 01 04 40

ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E) – Halduskorralduskulud

1.1

39 390 000

39 000 000

35 900 000,—

 

Artikkel 08 01 04 — Vahesumma

 

127 690 000

125 339 000

109 997 665,—

08 01 05

Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

127 793 000

120 119 000

128 017 000,12

08 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

26 287 000

25 587 000

27 690 716,—

08 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

55 000 000

55 000 000

53 471 456,66

 

Artikkel 08 01 05 — Vahesumma

 

209 080 000

200 706 000

209 179 172,78

 

Peatükk 08 01 — Kogusumma

 

346 871 798

336 427 540

329 879 548,62

Reservid (40 01 40)

 

 

4 490

 

 

 

346 871 798

336 432 030

329 879 548,62

08 01 01     Teadusuuringute poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 879 594

9 193 290

9 340 340,93

08 01 02     Teadusuuringute poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

08 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

265 716

210 031

219 017,—

08 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

08 01 02 11

394 554

392 244

440 843,—

Reservid (40 01 40)

 

4 490

 

Kogusumma

394 554

396 734

440 843,—

08 01 03     Teadusuuringute poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

561 934

586 975

702 509,91

08 01 04     Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 04 30   Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

39 000 000

39 000 000

35 600 737,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti nende tegevuskulude katmiseks, mis tulenevad ameti ülesannetest hallata eesliiniuuringute valdkonnas eriprogrammi „Ideed”.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjoni” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/37/EÜ, 14. detsember 2007, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 9, 12.1.2008, lk 15).

08 01 04 31   Teadusuuringute Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

49 300 000

47 339 000

38 496 928,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Rakendusameti nende tegevuskulude katmiseks, mis tulenevad ameti ülesannetest hallata eriprogramme „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teadusuuringute valdkonnas.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjoni” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/46/EÜ, 14. detsember 2007, millega luuakse teadusuuringute rakendusamet, et juhtida ühenduse eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teatavaid osasid teadusuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 11, 15.1.2008, lk 9).

08 01 04 40   ITERi Euroopa ühisettevõte — Tuumasünteesienergeetika (F4E) — Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

39 390 000

39 000 000

35 900 000,—

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Sel eesmärgil loodi ühisettevõtte vormis Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise organisatsioon. Euroopa ITERi ja termotuumaenergia (termotuumasüntees energia saamiseks) arendamise ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

a)

anda Euratomi panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergia organisatsiooni;

b)

anda Euratomi panus laiema lähenemisviisi tegevustesse Jaapaniga termotuumaenergia kiireks kasutuselevõtuks;

c)

rakendada tegevusprogrammi termotuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutuse ehituse ettevalmistamiseks (IFMIF).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 25. september 2006, mis käsitleb ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise korra ning ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu sõlmimist komisjoni poolt.

Komisjoni otsus 2006/943/Euratom, 17. november 2006, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta (ELT L 358, 16.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, 27. märts 2007, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

08 01 05     Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

127 793 000

120 119 000

128 017 000,12

08 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

26 287 000

25 587 000

27 690 716,—

08 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

55 000 000

55 000 000

53 471 456,66

PEATÜKK 08 02 — KOOSTÖÖ — TERVIS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 02

KOOSTÖÖ — TERVIS

08 02 01

Koostöö – Tervis

1.1

796 240 000

534 563 000

639 533 855

478 124 028

686 776 621,53

496 363 548,73

08 02 02

Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte

1.1

207 068 000

100 719 908

294 300 000

90 725 107

159 098 520,—

14 622 613,—

08 02 03

Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõtte toetamise kulud

1.1

4 240 000

4 190 897

5 700 000

4 875 567

4 709 480,—

3 850 621,—

 

Peatükk 08 02 — Kogusumma

 

1 007 548 000

639 473 805

939 533 855

573 724 702

850 584 621,53

514 836 782,73

08 02 01     Koostöö – Tervis

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

796 240 000

534 563 000

639 533 855

478 124 028

686 776 621,53

496 363 548,73

Märkused

Tervisevaldkonnas võetud meetmete eesmärk on parandada Euroopa kodanike tervist ning tugevdada tervisesektoriga seotud tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimet, käsitledes ülemaailmseid terviseprobleeme, sealhulgas uute epideemiatega seotud probleeme. Rõhku pannakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ärahoidmise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemustest teavitamisele ja dialoogile kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiinilistest ja geneetilistest uuringutest tulenevatest uutest arengusuundadest nende kõige varasemas etapis.

Rahastada võib mitme haiguse kliinilisi uuringuid, näiteks HIV/AIDS, malaaria, tuberkuloos, diabeet ja muud kroonilised haigused (nt artriit, reumaatilised haigused ja luu- ja lihaskonna haigused, aga ka hingamisteede haigused) või haruldased haigused.

Suurendada tuleks rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud vananemisega seotud haiguste alaseks uurimistegevuseks.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.)

08 02 02     Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

207 068 000

100 719 908

294 300 000

90 725 107

159 098 520,—

14 622 613,—

Märkused

Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa ravimisektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

toetada konkurentsieelset ravimitealast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas (edaspidi „teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

edendada ühisettevõtte tegevuses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

08 02 03     Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõtte toetamise kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 240 000

4 190 897

5 700 000

4 875 567

4 709 480,—

3 850 621,—

Märkused

Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa ravimisektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

toetada konkurentsieelset ravimitealast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas (edaspidi „teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

edendada ühisettevõtte tegevuses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

PEATÜKK 08 03 — KOOSTÖÖ — TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 03

KOOSTÖÖ — TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

08 03 01

Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

1.1

361 475 000

257 924 000

312 784 295

181 450 215

274 225 130,09

185 430 487,82

 

Peatükk 08 03 — Kogusumma

 

361 475 000

257 924 000

312 784 295

181 450 215

274 225 130,09

185 430 487,82

08 03 01     Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

361 475 000

257 924 000

312 784 295

181 450 215

274 225 130,09

185 430 487,82

Märkused

Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on aidata luua integreeritud teaduslik ja tehniline baas, et arendada välja Euroopa teadmistepõhine biomajandus, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad. Selline lähenemisviis toetub kolmele sambale: 1) maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine; 2) põhimõte „talust toidulauale”: toit, tervis ja heaolu; 3) bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks. Sellisel viisil saab uusi tekkivaid uurimisvõimalusi kasutada selliste sotsiaalsete ja majanduslike ülesannete käsitlemiseks nagu suurenev nõudlus ohutumate, tervislikumate ja kvaliteetsemate toiduainete tootmise ja turustamise süsteemi järele, mis on keskkonna- ja loomasõbralik, vastab tarbija nõuetele ja võimaldab biotehnoloogiliste vahendite abil kontrollida toiduga seotud ohte, ning keskkonnamuutustega seostatavad ohud tervisele.

Assigneering on samuti ette nähtud analüüsimeetodite (nt toidus ja söötades sisalduvate jääkide analüüs) arendamise ja parandamise rahastamiseks.

Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole spetsiaalseid rahalisi vahendeid kalandusalaseks uurimistööks eraldatud, säilitatakse kalandusalase uurimistöö jaoks vähemalt sama suur protsentuaalne osa nagu eelmises eelarves. Käesolev assigneering on mõeldud rahastama ka maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) kontseptsiooni kui kalavarude säästva kasutamise poliitika instrumendi arendamist ja parendamist ning poliitika kontseptsiooni loomist, mis piiraks kaaspüügisaagi vette tagasi laskmist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 04 — KOOSTÖÖ — NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 04

KOOSTÖÖ — NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

08 04 01

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

1.1

609 914 000

496 708 000

501 040 344

426 806 430

461 174 640,37

409 974 303,22

08 04 02

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

8 792 000

7 107 722

9 866 000

5 766 488

10 452 998,—

5 615 083,—

 

Peatükk 08 04 — Kogusumma

 

618 706 000

503 815 722

510 906 344

432 572 918

471 627 638,37

415 589 386,22

08 04 01     Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

609 914 000

496 708 000

501 040 344

426 806 430

461 174 640,37

409 974 303,22

Märkused

Kõnealuses valdkonnas võetud meetmete eesmärk on aidata saavutada suutlikkus, mis on vajalik, et edaspidi arendada ja kasutada tipptehnoloogiat teadmistel ja arukatel omadustel põhinevate toodete, teenuste ja tootmisprotsesside jaoks, eelkõige seoses ökotõhususe ja keskkonda paisatavate ohtlike ainete hulga vähendamisega.

Piisavad assigneeringud tuleb eraldada nanotehnoloogiaalasteks teadusuuringuteks seoses keskkonna- ja terviseriskide hindamisega, kuna praegu keskendub sellele üksnes 5–10 % maailmas läbiviidavatest nanotehnoloogiaalastest teadusuuringutest.

Piisavad assigneeringud tuleb eraldada teadusuuringuid ning ressursitõhusate protsesside ja tavade tekkimist edendatavate meetmete jaoks, sh ökodisain, taaskasutus, ringlussevõtt ning ohtlike või kriitiliste ainete asendamist puudutavad uuringud.

Hõlmatud on ka kulutused komisjoni korraldatavatele üleeuroopalist huvi pakkuvatele teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele istungitele, konverentsidele, seminaridele ja kollokviumidele; uurimistööde, stipendiumide, eri- ja raamprogrammide järelmeetmete ja hindamise rahastamisele, samuti arukate tootmissüsteemide sekretariaadi rahastamisele, kulutused teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele analüüsidele ja hindamistele ning eelnevate raamprogrammide konteksti kuuluvatele meetmetele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 04 02     Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 792 000

7 107 722

9 866 000

5 766 488

10 452 998,—

5 615 083,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 05 — KOOSTÖÖ — ENERGEETIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 05

KOOSTÖÖ — ENERGEETIKA

08 05 01

Koostöö – Energeetika

1.1

201 580 000

130 366 551

178 319 521

112 930 985

104 567 761,87

84 154 973,09

08 05 02

Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

15 006 000

13 190 453

10 374 000

30 756 719

55 489 960,—

32 871 634,—

08 05 03

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte toetuskulud

1.1

1 239 000

1 224 651

1 239 000

1 124 084

1 073 889,—

1 081 204,80

 

Peatükk 08 05 — Kogusumma

 

217 825 000

144 781 655

189 932 521

144 811 788

161 131 610,87

118 107 811,89

08 05 01     Koostöö – Energeetika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

201 580 000

130 366 551

178 319 521

112 930 985

104 567 761,87

84 154 973,09

Märkused

Jõupingutused koondatakse järgmistele meetmetele.

Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine

Tehnoloogialahendused üldise energia muundamise kasuteguri suurendamiseks, vähendades kohalikest taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise kulusid, ning erinevatele piirkondlikele tingimustele sobivate tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine.

Taastuvatest energiaallikatest kütuste tootmine

Integreeritud muundamistehnoloogia, et kujundada ja alandada taastuvatest energiaallikatest toodetavate tahke-, vedel- ja gaaskütuste hinda, seades eesmärgiks kulutasuva tootmise ja süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalsed kütused, eelkõige vedelad biokütused transpordisektori jaoks.

Süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogialahendused peaaegu saastevabaks elektrienergia tootmiseks

Vähendada oluliselt fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale, seades eesmärgiks suure tõhususega ja peaaegu heitevabad elektrijaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogial.

Puhas söepõletustehnoloogia

Parandada märkimisväärselt elektrijaamade tõhusust, usaldusväärsust ja kulusid kahjulikest gaasidest puhta söepõletustehnoloogia arendamise ja tutvustamise kaudu. See hõlmab samuti täiendavaid meetmeid tõhusate tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks puidujäätmete põletamise kaudu biosöe tootmisel, mis on üks jätkusuutliku energiatootmise meetodeid.

Arukad energiavõrgud

Suurendada Euroopa elektrivõrkude tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust ning nende suutlikkust turgude genereeritud energiavoogude juhtimiseks. Üleeuroopalise elektrivõrgu väljatöötamise pikaajaline kavandamine Euroopa elektrivõrgu algatuse töö raames. Kõrvaldada detsentraliseeritud ja taastuvate energiaallikate ulatusliku kasutamisega ja tõhusa integreerimisega seotud takistused.

Energiakasutuse tõhusus ja energiasääst

Uued mõisted ja tehnoloogialahendused energiakasutuse tõhustamiseks ja energiasäästu suurendamiseks hoonete, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogialahenduste integreerimist energiatõhususe valdkonnas, uute ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogialahenduste kasutamist ning energianõudluse reguleerimist.

Tunnistades taastuvate energiaallikate ja energia lõppkasutuse tõhususe olulist panust jätkusuutliku energiasüsteemi väljakujunemisse tulevikus, on need käesoleva teemavaldkonna olulisteks osadeks ajavahemikul 2007–2013 ning hõlmavad alates 2012. aastast 2/3 teemavaldkonnast. Keskendutakse meetmetele, mis toetavad kõige paremini SET-kava algatuste väljatöötamist tehnoloogia teekaartide raames.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks, et EFTAga seotud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud edendama ühtset lähenemisviisi peamistele ülemaailmsetele probleemidele, nagu energiajulgeolek ja ressursside nappus, vahendite ühendamise ning parimate uurimis- ja arendustegevuse tavade vahetamise toetamise kaudu energeetika valdkonnas. Meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid. Assigneeringust rahastatakse Euroopa ja kolmandate riikide vahelisi uuenduslikke algatusi. Sellised algatused lähevad kaugemale sellest, mida üksik riik suudaks eraldi ette võtta ja mida senised õiguslikud vahendid praegu võimaldavad. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. See aitab kaasata ülemaailmseid osalejaid teaduspartnerlusse innovatsiooni kiirendamiseks turvalise, puhta ja tõhusa energia valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 05 02     Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 006 000

13 190 453

10 374 000

30 756 719

55 489 960,—

32 871 634,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

08 05 03     Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 239 000

1 224 651

1 239 000

1 124 084

1 073 889,—

1 081 204,80

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 06 — KOOSTÖÖ — KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 06

KOOSTÖÖ — KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

08 06 01

Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

1.1

335 135 000

239 976 301

280 840 359

250 986 065

254 457 516,23

267 143 697,11

08 06 02

Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

3 951 000

2 671 697

4 433 000

2 153 814

4 018 415,—

1 988 675,—

 

Peatükk 08 06 — Kogusumma

 

339 086 000

242 647 998

285 273 359

253 139 879

258 475 931,23

269 132 372,11

08 06 01     Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

335 135 000

239 976 301

280 840 359

250 986 065

254 457 516,23

267 143 697,11

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi raames tehakse keskkonnauuringuid keskkonnaga (kaasa arvatud kliimamuutus) seotud meetmete kaudu. Eesmärk on soodustada loodus- ja elukeskkonna ning selle ressursside säästvat majandamist, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Keskendutakse kliima, ökosüsteemide ning maismaa ja ookeani süsteemide muutuste prognoosimisele ning vahenditele ja tehnoloogiatele, mis võimaldavad kontrollida, vältida või leevendada survet ja ohtu keskkonnale, kaasa arvatud ohtu inimeste tervisele, ning loodus- ja kultuurkeskkonna jätkusuutlikkusele.

Kõnealuse teema alusel tehtavad teadusuuringud aitavad rakendada rahvusvahelisi kohustusi ja algatusi, nt GEO (Global Earth Observation) algatus. Lisaks sellele peavad nad andma abimaterjali teadusuuringuteks, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest liidu õigusaktidest ning poliitikasuundadest, nendega seotud temaatilistest strateegiatest ning keskkonnatehnoloogia ja keskkonna- ning tervisealastest tegevusplaanidest. Teadusuuringud aitavad kaasa ka tehnoloogia arengule, mis parandab Euroopa ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisundit keskkonnatehnoloogiate turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 06 02     Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 951 000

2 671 697

4 433 000

2 153 814

4 018 415,—

1 988 675,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 07 — KOOSTÖÖ — TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 07

KOOSTÖÖ — TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)

08 07 01

Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

1.1

311 890 000

309 711 246

323 818 270

289 945 649

261 570 437,20

276 720 957,43

08 07 02

Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

1.1

226 514 477

121 725 043

137 460 000

131 555 035

153 560 786,—

114 423 095,—

08 07 03

Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud

1.1

2 888 523

2 361 333

2 540 000

2 304 418

2 718 031,68

2 585 807,36

08 07 04

Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

17 526 000

10 672 950

19 666 000

7 129 179

15 060 098,—

2 807 542,—

 

Peatükk 08 07 — Kogusumma

 

558 819 000

444 470 572

483 484 270

430 934 281

432 909 352,88

396 537 401,79

08 07 01     Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

311 890 000

309 711 246

323 818 270

289 945 649

261 570 437,20

276 720 957,43

Märkused

Seitsmendaks raamprogrammiks (2007–2013) on tehtud ettepanek kasutada integreeritud lähenemisviisi, mis ühendab kõik transpordiliigid (lennundus, maantee-, raudtee-, siseveetransport) ja mille puhul peetakse silmas uurimistöö ja teabearenduse sotsiaal-majanduslikku ning tehnoloogilist mõõdet ja hõlmatakse nii innovatsiooni kui ka poliitilist raamistikku. See on kooskõlas transpordipoliitikat käsitleva valge raamatuga ja transpordivaldkonna nelja tehnoloogiaplatvormi strateegiliste uurimiskavade uuendatud versioonidega. Tuginedes tehnika arengule, on üldiseks eesmärgiks arendada välja keskkonnasäästlikum, arukam ja turvalisem kogu Euroopat hõlmav integreeritud transpordisüsteem, mis teeniks kodanike ja ühiskonna huve ning oleks säästev keskkonna ja loodusressursside suhtes, ning tugevdada Euroopa majandussektorite olemasolevat konkurentsivõimet ja juhtivat positsiooni ülemaailmsel turul ning neid edasi arendada.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 07 02     Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

226 514 477

121 725 043

137 460 000

131 555 035

153 560 786,—

114 423 095,—

Märkused

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” teema „Transport (sealhulgas lennundus)” rakendamisele.

Ühisettevõttel Clean Sky on järgmised eesmärgid:

kiirendada liidus keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heitmete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

08 07 03     Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 888 523

2 361 333

2 540 000

2 304 418

2 718 031,68

2 585 807,36

Märkused

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” teema „Transport (sealhulgas lennundus)” rakendamisele.

Ühisettevõttel Clean Sky on järgmised eesmärgid:

kiirendada liidus keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heitmete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

08 07 04     Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 526 000

10 672 950

19 666 000

7 129 179

15 060 098,—

2 807 542,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 08 — KOOSTÖÖ — SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 08

KOOSTÖÖ — SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

08 08 01

Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

1.1

112 181 000

55 311 934

92 395 240

54 274 481

86 360 644,74

49 364 837,18

 

Peatükk 08 08 — Kogusumma

 

112 181 000

55 311 934

92 395 240

54 274 481

86 360 644,74

49 364 837,18

08 08 01     Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

112 181 000

55 311 934

92 395 240

54 274 481

86 360 644,74

49 364 837,18

Märkused

Kõnealuse valdkonna meetmete eesmärk on koondada majandusteaduse, politoloogia, ajaloo-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste kogu teadussuutlikkus oma mitmekesisuses, et arendada, mõista ja käsitleda küsimusi, mis on seotud teadmistepõhise ühiskonna tekkimise ja ühest küljest inimestevaheliste ning teisest küljest inimeste- ja institutsioonidevaheliste suhete uute vormidega.

Meetmete abil tuleks ajaloolisest perspektiivist analüüsida Euroopa integratsiooniprotsessi arenguga seotud õigus-, sotsiaal-, majandus- ja poliitilisi küsimusi (liikmesriikide ja liidu põhiseaduslik kultuur ja õigustraditsioonid, Euroopa kodanikuühiskonna areng, riikide majanduspoliitika ja majanduse juhtimine Euroopas, riikide poliitilised kultuurid ning Euroopa).

Osa assigneeringutest tuleks kasutada liidus tehtava vabatahtliku töö valdkondi, ulatust ja loomu käsitleva uurimuse läbiviimiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 09 — KOOSTÖÖ — RISKIJAGAMISRAHASTU

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 09

KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU

08 09 01

Koostöö – Riskijagamisrahastu

1.1

p.m.

p.m.

198 004 478

181 450 215

204 760 000,—

204 760 000,—

 

Peatükk 08 09 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

198 004 478

181 450 215

204 760 000,—

204 760 000,—

08 09 01     Koostöö – Riskijagamisrahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

198 004 478

181 450 215

204 760 000,—

204 760 000,—

Märkused

Riskijagamisrahastu eesmärk on soodustada teadustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, lihtsustades suurtes Euroopa teadusuuringute projektides osalejate jaoks laenusaamisvõimalusi. Riskijagamisrahastu võimaldab Euroopa Investeerimispangal laiendada otseselt ja kaudselt (oma vahendajapankade võrgustiku kaudu) oma laenuportfelli sellistes projektides osalejate jaoks.

Riskijagamisrahastu aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” elluviimisele, eelkõige selle saavutamisele, et 3 % investeeringutest tehakse teadusuuringute eesmärgil, aidates teadusuuringutele ette nähtud vahendite suurendamise ja nende allikate mitmekesistamise teel kaasa turu puudujääkide ületamisele.

Kooskõlas riskijagamisrahastut käsitleva vahekokkuvõtte tulemustega ergutatakse komisjoni katsetama koos Euroopa Investeerimispanga grupiga uusi riskijagamismudeleid, mis põhineksid portfelli esmariskiga seotud lähenemisel, võimaldades toetada riskantsemaid teadus- ja innovatsiooniprojekte. Riskijagamisrahastu raames tuleks ka luua eraldi vahend, mis põhineks samal riski jagamisega seotud lähenemisel ja millega toetataks mahuka teadustegevusega tegelevaid innovatiivseid VKEsid ning teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni investeerivaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. See peaks hõlbustama tähtsaima sihtrühma jaoks rahastamisele juurdepääsu.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 10 — IDEED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 10

IDEED

08 10 01

Ideed

1.1

1 707 158 000

989 690 500

1 564 948 330

848 082 810

1 332 343 546,24

733 822 780,52

 

Peatükk 08 10 — Kogusumma

 

1 707 158 000

989 690 500

1 564 948 330

848 082 810

1 332 343 546,24

733 822 780,52

08 10 01     Ideed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 707 158 000

989 690 500

1 564 948 330

848 082 810

1 332 343 546,24

733 822 780,52

Märkused

Euroopa Teadusnõukogu loomisega eriprogrammi „Ideed” raames võetud meetmete üldine eesmärk on kindlaks määrata parimad uurimisrühmad Euroopas ning soodustada teadustööd teadmiste piirialadel, rahastades suure riskiga valdkondadevahelisi projekte, kusjuures ainsaks hindamiskriteeriumiks on pädevus, mille üle otsustatakse erialakolleegi eksperdihinnangu alusel, ning julgustada eelkõige võrgustike loomist ei riikide uurimisrühmade vahel, selleks et edendada Euroopa teaduskogukonna väljakujunemist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

PEATÜKK 08 12 — VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 12

VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

08 12 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

1.1

74 663 000

128 463 844

50 228 387

126 769 285

160 066 351,28

205 691 420,—

 

Peatükk 08 12 — Kogusumma

 

74 663 000

128 463 844

50 228 387

126 769 285

160 066 351,28

205 691 420,—

08 12 01     Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

74 663 000

128 463 844

50 228 387

126 769 285

160 066 351,28

205 691 420,—

Märkused

Selles valdkonnas võetud meetmete üldine eesmärk on aidata luua Euroopas kõige kõrgemal tasemel teadustöö infrastruktuuride võrgustik ja toetada selle parimat kasutamist kogu Euroopas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 13 — VÕIMEKUS — VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 13

VÕIMEKUS — VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

08 13 01

Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

1.1

273 226 000

215 923 122

251 176 486

182 498 997

229 311 140,02

172 825 421,02

 

Peatükk 08 13 — Kogusumma

 

273 226 000

215 923 122

251 176 486

182 498 997

229 311 140,02

172 825 421,02

08 13 01     Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

273 226 000

215 923 122

251 176 486

182 498 997

229 311 140,02

172 825 421,02

Märkused

Euroopa konkurentsivõimet ning ettevõtlus- ja uuenduspoliitikat toetavate ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud erimeetmete eesmärk on aidata Euroopa VKEdel suurendada tehnoloogilist suutlikkust tavapärastes ja uutes valdkondades ning arendada nende võimet tegutseda nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Need meetmed täiendavad uurimistööd esmatähtsates teemavaldkondades. Nende keskmes peaksid olema ideed, mida saab kohaldada uuenduslike toodete ja teenuste arendamiseks, millest saavad kasu VKEd.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 14 — VÕIMEKUS — TEADMISTE PIIRKONNAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 14

VÕIMEKUS — TEADMISTE PIIRKONNAD

08 14 01

Võimekus – Teadmiste piirkonnad

1.1

27 231 000

16 506 599

20 078 078

18 299 254

19 304 773,—

16 581 088,49

 

Peatükk 08 14 — Kogusumma

 

27 231 000

16 506 599

20 078 078

18 299 254

19 304 773,—

16 581 088,49

08 14 01     Võimekus – Teadmiste piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 231 000

16 506 599

20 078 078

18 299 254

19 304 773,—

16 581 088,49

Märkused

See summa on eraldatud projektide rahastamiseks eesmärgiga suurendada Euroopa piirkondade teadusuuringute potentsiaali, eelkõige soodustades ja toetades piirkondlikke ametiasutusi, kõrgkoole, uurimiskeskusi, ettevõtteid ja muid asjakohaseid huvigruppe ühendavate piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut kogu Euroopas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 15 — VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 15

VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

08 15 01

Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

1.1

73 939 000

55 351 471

66 609 035

56 521 742

65 320 488,—

52 934 445,55

 

Peatükk 08 15 — Kogusumma

 

73 939 000

55 351 471

66 609 035

56 521 742

65 320 488,—

52 934 445,55

08 15 01     Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

73 939 000

55 351 471

66 609 035

56 521 742

65 320 488,—

52 934 445,55

Märkused

Et aidata struktuurifondide lähenemise eesmärgi raames abikõlblikel liidu äärepoolseimate piirkondade teadlastel ja asutustel anda oma panus Euroopa teadusuuringutesse, kasutades ühtlasi teiste Euroopa piirkondade teadmisi ja kogemusi, luuakse esitatud meetmega tingimused, mis võimaldavad neil teadlastel rakendada oma potentsiaali ja mis toetavad Euroopa teadusruumi täielikku realiseerimist laienenud liidus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 16 — VÕIMEKUS — TEADUS ÜHISKONNAS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 16

VÕIMEKUS — TEADUS ÜHISKONNAS

08 16 01

Võimekus – Teadus ühiskonnas

1.1

63 376 000

32 080 131

44 828 259

27 650 291

45 864 192,—

31 194 908,—

 

Peatükk 08 16 — Kogusumma

 

63 376 000

32 080 131

44 828 259

27 650 291

45 864 192,—

31 194 908,—

08 16 01     Võimekus – Teadus ühiskonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

63 376 000

32 080 131

44 828 259

27 650 291

45 864 192,—

31 194 908,—

Märkused

Pidades silmas Euroopa tõhusa ja demokraatliku teadmisteühiskonna ülesehitamist, on selle rubriigi all võetud meetmete eesmärk soodustada teadus- ja tehnoloogiatöö ning sellega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku.

Käesoleva rubriigi all võetud meetmetega toetatakse riiklikku teadusuuringute poliitikat ning teadusuuringute poliitika ja tööstusstrateegiate analüüsi ning järelevalvet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 17 — VÕIMEKUS — RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 17

VÕIMEKUS — RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

08 17 01

Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

1.1

39 683 000

27 277 402

32 102 471

31 917 093

28 937 707,—

19 496 817,—

 

Peatükk 08 17 — Kogusumma

 

39 683 000

27 277 402

32 102 471

31 917 093

28 937 707,—

19 496 817,—

08 17 01     Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

39 683 000

27 277 402

32 102 471

31 917 093

28 937 707,—

19 496 817,—

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Võimekus” alusel tehtava rahvusvahelise koostöö üldine eesmärk on aidata luua tugev ja ühtne liidu teadus- ja tehnoloogiapoliitika, arendades strateegilist partnerlust kolmandate riikidega ja tegeldes nii kolmandate riikide kui ka ülemaailmsete konkreetsete probleemidega. Meetmed on suunatud järgmistele kolmandate riikide rühmadele: kandidaatriigid, assotsieerunud riigid ja tööstusriigid, samuti rahvusvahelise koostöö partnerriigid (Aasia, Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigid, Vahemere piirkonna partnerriigid ning Lääne-Balkani riigid).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud edendama ühtset lähenemisviisi peamistele ülemaailmsetele probleemidele, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegia, mis mitte ainult ei konkureeriks kiiresti kasvavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turgudega nt Aasias, vaid looks Euroopa väärtuste edendamise huvides ka standardeid ülemaailmse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika väljatöötamisel, ühendades vahendid ning toetades parimate uurimis- ja arendustegevuse tavade vahetamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uurimis- ja arendustegevuse ja innovaatika valdkonnas. Meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid ja edukaid koostöösuhteid. Assigneeringuid kasutatakse selleks, et rahastada Euroopa ja kolmandate riikide vahelisi uuenduslikke algatusi. Sellised algatused lähevad kaugemale sellest, mida üksik riik suudaks eraldi ette võtta, ja toovad kasu nii liidule kui selle partneritele nende juhtiva rolli ettevalmistamisel tulevaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite kindlaksmääramisel. Osa assigneeringust on ette nähtud edendama ühtset lähenemisviisi peamistele ülemaailmsetele probleemidele, nagu energiajulgeolek ja ressursside nappus, vahendite ühendamise ning parimate uurimis- ja arendustegevuse tavade vahetamise toetamise kaudu energeetika valdkonnas. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. See aitab ülemaailmsetel osalejatel osaleda teaduspartnerluses innovatsiooni edendamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning turvalise, puhta ja tõhusa energia valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 18 — VÕIMEKUS — RISKIJAGAMISRAHASTU

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 18

VÕIMEKUS — RISKIJAGAMISRAHASTU

08 18 01

Võimekus – Riskijagamisrahastu

1.1

50 000 000

49 420 956

p.m.

p.m.

51 190 000,—

51 190 000,—

 

Peatükk 08 18 — Kogusumma

 

50 000 000

49 420 956

p.m.

p.m.

51 190 000,—

51 190 000,—

08 18 01     Võimekus – Riskijagamisrahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

50 000 000

49 420 956

p.m.

p.m.

51 190 000,—

51 190 000,—

Märkused

Riskijagamisrahastu eesmärk on soodustada teadustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, lihtsustades suurtes Euroopa teadusuuringute projektides osalejate jaoks laenusaamisvõimalusi. Riskijagamisrahastu võimaldab Euroopa Investeerimispangal laiendada otseselt ja kaudselt (oma vahendajapankade võrgustiku kaudu) oma laenuportfelli sellistes projektides osalejatele.

Riskijagamisrahastu aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” elluviimisele, eelkõige selle saavutamisele, et 3 % investeeringutest tehakse teadusuuringute eesmärgil, aidates teadusuuringutele ette nähtud vahendite suurendamise ja nende allikate mitmekesistamise teel kaasa turu puudujääkide ületamisele.

Kooskõlas riskijagamisrahastut käsitleva vahekokkuvõtte tulemustega ergutatakse komisjoni katsetama koos Euroopa Investeerimispanga grupiga uusi riskijagamismudeleid, mis põhineksid portfelli esmariskiga seotud lähenemisel, hõlbustades liidu strateegilise teadusinfrastruktuuri jaoks laenuvahendite varal toimuvat rahastamist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 19 — VÕIMEKUS — TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 19

VÕIMEKUS — TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE

08 19 01

Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

1.1

13 411 000

8 895 772

13 101 602

9 434 504

10 037 335,—

5 762 666,99

 

Peatükk 08 19 — Kogusumma

 

13 411 000

8 895 772

13 101 602

9 434 504

10 037 335,—

5 762 666,99

08 19 01     Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 411 000

8 895 772

13 101 602

9 434 504

10 037 335,—

5 762 666,99

Märkused

Strateegia „Euroopa 2020” raames on esmatähtis suurendada uurimis- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid 3 protsendini ning tõhustada investeeringute mõju. Seega on riigiasutuste põhiülesanne töötada välja ühtne poliitika, mis suurendaks avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse. Käesoleva rubriigi meetmetega toetatakse ühtse ja tõhusa teaduspoliitika arendamist piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil struktureeritud teabe, näitajate ja analüüside esitamise kaudu ning teaduspoliitika koordineerimiseks rakendatavate meetmete kaudu, mille eesmärk on eelkõige kohaldada teaduspoliitika suhtes avatud koordinatsioonimeetodit.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 20 — EURATOM — TERMOTUUMAENERGEETIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 20

EURATOM — TERMOTUUMAENERGEETIKA

08 20 01

Euratom – Termotuumaenergeetika

1.1

71 845 000

78 454 779

61 374 000

59 610 025

44 330 000,—

44 680 805,68

08 20 02

Euratom – ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)

1.1

865 510 000

494 812 495

1 067 900 000

312 239 530

351 760 000,—

190 435 799,—

 

Peatükk 08 20 — Kogusumma

 

937 355 000

573 267 274

1 129 274 000

371 849 555

396 090 000,—

235 116 604,68

08 20 01     Euratom – Termotuumaenergeetika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

71 845 000

78 454 779

61 374 000

59 610 025

44 330 000,—

44 680 805,68

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. ITER-projekti rakendamine on seetõttu praeguse liidu strateegia keskpunktis. Sellega peab kaasnema tugev ja fookustatud Euroopa teadus- ja arendustegevuse programm, et valmistuda ITERi ekspluateerimiseks ning arendada tehnoloogiaid ja teadmiste baasi, mida on vaja selle töötamise ajal ja hiljem.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

08 20 02     Euratom – ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

865 510 000

494 812 495

1 067 900 000

312 239 530

351 760 000,—

190 435 799,—

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Sel eesmärgil loodi ühisettevõttena Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise organisatsioon. Euroopa ITERi ja termotuumaenergia (termotuumasüntees energia saamiseks) arendamise ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

a)

anda Euratomi panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergia organisatsiooni;

b)

anda Euratomi panus laiema lähenemisviisi tegevustesse Jaapaniga termotuumaenergia kiireks kasutuselevõtuks;

c)

rakendada tegevusprogrammi termotuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutuse ehituse ettevalmistamiseks (IFMIF).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 25. september 2006, mis käsitleb ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise korra ning ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu sõlmimist komisjoni poolt.

Komisjoni otsus 2006/943/Euratom, 17. november 2006, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta (ELT L 358, 16.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, 27. märts 2007, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

PEATÜKK 08 21 — EURATOM — TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 21

EURATOM — TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

08 21 01

Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

1.1

55 839 000

49 420 956

54 105 000

49 898 809

52 000 000,—

35 780 564,—

 

Peatükk 08 21 — Kogusumma

 

55 839 000

49 420 956

54 105 000

49 898 809

52 000 000,—

35 780 564,—

08 21 01     Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

55 839 000

49 420 956

54 105 000

49 898 809

52 000 000,—

35 780 564,—

Märkused

Selle meetme eesmärk on usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendada tuumaenergia ohutut, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat kasutamist ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

PEATÜKK 08 22 — VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 22

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

08 22 01

Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

0,—

0,—

08 22 02

Viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

08 22 02 01

EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

1.1

145 091,43

809 398,11

08 22 02 02

Euratomi viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

1.1

0,—

28 456,—

 

Artikkel 08 22 02 — Vahesumma

 

145 091,43

837 854,11

08 22 03

Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

08 22 03 01

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

24 960 548

108 870 129

810 136,85

306 357 331,62

08 22 03 02

Euratomi kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

1 780 143

4 989 881

87 868,77

9 521 790,—

 

Artikkel 08 22 03 — Vahesumma

 

26 740 691

113 860 010

898 005,62

315 879 121,62

08 22 04

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

207 592 334,03

201 226 711,85

 

Peatükk 08 22 — Kogusumma

 

p.m.

26 740 691

p.m.

113 860 010

208 635 431,08

517 943 687,58

08 22 01     Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksed on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Artikkel on ette nähtud ka muude raamprogrammiväliste iga-aastaste meetmete katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 94/268/Euratom, 26. aprill 1994, Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 115, 6.5.1994, lk 31).

Nõukogu otsus 96/253/Euratom, 4. märts 1996, millega kohandatakse otsust 94/268/Euratom Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 72).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

08 22 02     Viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

08 22 02 01   EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

145 091,43

809 398,11

Märkused

Punkt on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

08 22 02 02   Euratomi viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

28 456,—

Märkused

Punkt on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/64/Euratom, 22. detsember 1998, Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitustegevust käsitleva viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 34).

08 22 03     Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

08 22 03 01   EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 960 548

108 870 129

810 136,85

306 357 331,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1209/2003/EÜ, 16. juuni 2003, ühenduse osalemise kohta Euroopa ja arengumaade pikaajalise koostöö kaudu uute HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastaste ravimenetluste väljaarendamisele suunatud uurimis- ja arendustegevuse programmis, mille on algatanud mitmed liikmesriigid (ELT L 169, 8.7.2003, lk 1).

08 22 03 02   Euratomi kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 780 143

4 989 881

87 868,77

9 521 790,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/668/Euratom, 3. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/837/Euratom, 30. september 2002, millega võetakse vastu tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogramm (Euratom) (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 74).

08 22 04     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

207 592 334,03

201 226 711,85

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

PEATÜKK 08 23 — SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 23

SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM

08 23 01

Terasealane uurimisprogramm

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

45 104 419,47

38 438 312,11

08 23 02

Söealane uurimisprogramm

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

16 093 214,53

12 561 313,—

 

Peatükk 08 23 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

61 197 634,—

50 999 625,11

08 23 01     Terasealane uurimisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

45 104 419,47

38 438 312,11

Märkused

Artikkel on söe ja terase teadusfondi raames ette nähtud selliste terast käsitlevate teadusprojektide rahastamiseks, mida ei hõlma teadusuuringuid ja tehnika arendamist käsitlev raamprogramm.

2013. aasta assigneeringud määratakse kindlaks vastavalt sellele, milline on likvideeritava ESTÜ tulem 31. detsembril 2010, ning eraldatakse likvideeritava ESTÜ bilansist 31. detsembri 2010. aasta seisuga (sihtotstarbeline tulu). Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 läheb 72,8 % fondist jaotatavast summast terasesektorile.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 1 3 kirjendatud tulusid täiendavate assigneeringute eraldamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

Nõukogu otsus 2003/77/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (ELT L 29, 5.2.2003, lk 25).

08 23 02     Söealane uurimisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

16 093 214,53

12 561 313,—

Märkused

Artikkel on söe ja terase teadusfondi raames ette nähtud selliste sütt käsitlevate teadusprojektide rahastamiseks, mida ei hõlma teadusuuringuid ja tehnika arendamist käsitlev raamprogramm.

2013. aasta assigneeringud määratakse kindlaks vastavalt sellele, milline on likvideeritava ESTÜ tulem 31. detsembril 2010, ning eraldatakse likvideeritava ESTÜ bilansist 31. detsembri 2010. aasta seisuga (sihtotstarbeline tulu). Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 läheb 27,2 % fondist jaotatavast summast söesektorile.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kasutatakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 1 3 kirjendatud tulusid täiendavate assigneeringute eraldamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

Nõukogu otsus 2003/77/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (ELT L 29, 5.2.2003, lk 25).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI PEADIREKTORAADILE

TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

EUROOPA TEADUSRUUMI ARENDAMINE

INNOVATIIVSE LIIDU LOOMINE

JAOTIS 09

SIDEVÕRGUD, EDASTATAV SISU JA SIDETEHNOLOOGIA

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 01

SIDEVÕRKUDE, EDASTATAVA SISU JA SIDETEHNOLOOGIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

127 323 333

127 323 333

127 943 271

127 943 271

130 507 307,38

130 507 307,38

Reservid (40 01 40)

 

 

24 695

24 695

 

 

 

127 323 333

127 323 333

127 967 966

127 967 966

130 507 307,38

130 507 307,38

09 02

DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

18 137 969

25 334 774

29 056 392

28 279 731

28 512 466,43

22 646 762,44

Reservid (40 02 41)

391 985

391 985

391 985

391 985

 

 

 

18 529 954

25 726 759

29 448 377

28 671 716

28 512 466,43

22 646 762,44

09 03

INFO- JA SIDETEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

144 265 000

100 209 900

132 850 000

118 848 984

125 326 164,64

117 070 858,07

09 04

KOOSTÖÖ — INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD

1 477 769 000

1 081 959 402

1 354 972 225

1 056 806 757

1 259 004 372,87

1 123 509 307,61

09 05

VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

37 403 000

53 948 802

31 349 262

54 435 064

93 135 086,—

93 547 404,—

 

Jaotis 09 — Kogusumma

1 804 898 302

1 388 776 211

1 676 171 150

1 386 313 807

1 636 485 397,32

1 487 281 639,50

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

391 985

391 985

416 680

416 680

 

 

 

1 805 290 287

1 389 168 196

1 676 587 830

1 386 730 487

1 636 485 397,32

1 487 281 639,50

PEATÜKK 09 01 — SIDEVÕRKUDE, EDASTATAVA SISU JA SIDETEHNOLOOGIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

09 01

SIDEVÕRKUDE, EDASTATAVA SISU JA SIDETEHNOLOOGIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

09 01 01

Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonnas aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

5

39 554 559

39 970 823

39 951 059,85

09 01 02

Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

09 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 330 831

2 264 044

2 487 696,—

09 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

1 684 783

1 856 338

1 905 980,—

Reservid (40 01 40)

 

 

24 695

 

 

 

1 684 783

1 881 033

1 905 980,—

 

Artikkel 09 01 02 — Vahesumma

 

4 015 614

4 120 382

4 393 676,—

Reservid (40 01 40)

 

 

24 695

 

 

 

4 015 614

4 145 077

4 393 676,—

09 01 03

Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna info- ja sidetehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

2 503 160

2 552 066

3 007 348,48

09 01 04

Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

09 01 04 01

Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas – Halduskorralduskulud

1.1

690 000

690 000

666 354,04

09 01 04 03

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetamine – Halduskorralduskulud

1.1

1 480 000

1 480 000

1 511 095,82

09 01 04 04

Programm „Turvalisem Internet” – Halduskorralduskulud

1.1

150 000

200 000

110 407,55

09 01 04 06

Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed – Halduskorralduskulud

3.2

p.m.

p.m.

48 065,78

 

Artikkel 09 01 04 — Vahesumma

 

2 320 000

2 370 000

2 335 923,19

09 01 05

Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna teadusuuringute toetuskulud

09 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

48 600 000

48 100 000

48 854 791,80

09 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

12 875 000

12 875 000

11 869 448,58

09 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

17 455 000

17 955 000

20 095 059,48

 

Artikkel 09 01 05 — Vahesumma

 

78 930 000

78 930 000

80 819 299,86

 

Peatükk 09 01 — Kogusumma

 

127 323 333

127 943 271

130 507 307,38

Reservid (40 01 40)

 

 

24 695

 

 

 

127 323 333

127 967 966

130 507 307,38

09 01 01     Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonnas aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

39 554 559

39 970 823

39 951 059,85

09 01 02     Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

09 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 330 831

2 264 044

2 487 696,—

09 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

09 01 02 11

1 684 783

1 856 338

1 905 980,—

Reservid (40 01 40)

 

24 695

 

Kogusumma

1 684 783

1 881 033

1 905 980,—

09 01 03     Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna info- ja sidetehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 503 160

2 552 066

3 007 348,48

09 01 04     Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

09 01 04 01   Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

690 000

690 000

666 354,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni poolt ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel sisseostetavaid avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 09 02 01.

09 01 04 03   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 480 000

1 480 000

1 511 095,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni poolt ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel sisseostetavaid avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid.

Assigneering on ka ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmäärusele eraldada käesolevasse punkti täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 09 03 01 ja 09 03 02.

09 01 04 04   Programm „Turvalisem Internet” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

200 000

110 407,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni poolt ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel sisseostetavaid avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt punktid 09 02 02 01 ja 09 02 02 02.

09 01 04 06   Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

48 065,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni poolt ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel sisseostetavaid avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 09 02 05.

09 01 05     Sidevõrkude, edastatava sisu ja sidetehnoloogia poliitikavaldkonna teadusuuringute toetuskulud

09 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

48 600 000

48 100 000

48 854 791,80

09 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 875 000

12 875 000

11 869 448,58

09 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 455 000

17 955 000

20 095 059,48

PEATÜKK 09 02 — DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 02

DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

09 02 01

Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas

1.1

2 405 000

1 976 838

2 405 000

1 814 502

2 248 227,23

1 946 650,47

09 02 02

Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

09 02 02 01

Programm „Turvalisem Internet”

1.1

2 700 000

10 576 085

14 700 000

13 294 857

14 753 861,13

6 161 769,79

09 02 02 02

Programmi „Turvalisem Internet Pluss” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

1.1

p.m.

75 302

0,—

2 739 239,24

 

Artikkel 09 02 02 — Vahesumma

 

2 700 000

10 576 085

14 700 000

13 370 159

14 753 861,13

8 901 009,03

09 02 03

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

09 02 03 01

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

5 434 458

5 434 458

5 502 248

5 502 248

5 661 263,96

5 661 263,96

Reservid (40 02 41)

 

391 985

391 985

391 985

391 985

 

 

 

 

5 826 443

5 826 443

5 894 233

5 894 233

5 661 263,96

5 661 263,96

09 02 03 02

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

1.1

2 379 815

2 379 815

2 349 885

2 349 885

2 441 656,54

2 441 656,54

 

Artikkel 09 02 03 — Vahesumma

 

7 814 273

7 814 273

7 852 133

7 852 133

8 102 920,50

8 102 920,50

Reservid (40 02 41)

 

391 985

391 985

391 985

391 985

 

 

 

 

8 206 258

8 206 258

8 244 118

8 244 118

8 102 920,50

8 102 920,50

09 02 04

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

09 02 04 01

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

3 165 705

3 165 705

2 517 944

3 620 881

1 712 023,44

1 727 605,86

09 02 04 02

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3

1.1

602 991

602 991

672 056

672 056

150 000,—

150 000,—

 

Artikkel 09 02 04 — Vahesumma

 

3 768 696

3 768 696

3 190 000

4 292 937

1 862 023,44

1 877 605,86

09 02 05

Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed

3.2

950 000

948 882

909 259

950 000

945 958,80

1 478 509,—

09 02 06

Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

599 475,33

340 067,58

09 02 07

Katseprojekt – Massiteabevahendite mitmekesisuse vaatlusvahendi kasutamine

3.2

500 000

250 000

 

 

 

 

 

Peatükk 09 02 — Kogusumma

 

18 137 969

25 334 774

29 056 392

28 279 731

28 512 466,43

22 646 762,44

Reservid (40 02 41)

 

391 985

391 985

391 985

391 985

 

 

 

 

18 529 954

25 726 759

29 448 377

28 671 716

28 512 466,43

22 646 762,44

09 02 01     Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 405 000

1 976 838

2 405 000

1 814 502

2 248 227,23

1 946 650,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete kogumi rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

jätkata liidu poliitikat elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas, et käivitada kõnealuse sektori vajadustega seotud algatused,

edendada ja jälgida sideteenuste uue reguleeriva raamistiku rakendamist (muu hulgas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33)) artiklis 7 sätestatud mehhanismile),

hõlbustada infoühiskonda üleminekut seoses elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega, eelkõige Lissaboni tippkohtumise järelmeetmena,

võimaldada kolmandatel riikidel rakendada poliitikat, mille raames nad avavad turud liidu turgudega samas ulatuses.

Nende meetmete konkreetsed eesmärgid on järgmised:

liidu poliitika ja strateegia väljatöötamine sideteenuste ja -võrkude valdkonnas (sealhulgas elektroonilise side ja audiovisuaalsete keskkondade lähenemine, Internetiga seotud aspektid jne),

raadiospektripoliitika arendamine liidus,

tegevuse arendamine mobiil- ja satelliitside sektorites, eelkõige seoses sagedustega,

olukorra ja kõnealustes valdkondades vastu võetud õigusaktide analüüsimine,

selliste Euroopa poliitikasuundade ja algatuste kooskõlastamine, mis on seotud rahvusvahelise keskkonnaga (nt WRC, CEPT jms),

infoühiskonnaga seotud toimingute ja algatuste arendamine.

Need meetmed hõlmavad muu hulgas analüüside ja eduaruannete koostamist, sidusrühmadega ja avalikkusega konsulteerimist, seadusandlike ettepanekute koostamist, õigusaktide kohaldamise jälgimist ning direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 kohaseid teadete tõlkimist ja konsultatsioone.

Assigneering katab eelkõige analüüside ja ekspertide aruannete, eriotstarbeliste uuringute, hindamisaruannete, koordineerimistegevuse, toetuste ja teatavate meetmete osalise rahastamisega seotud lepinguid.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikest 2.

09 02 02     Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

09 02 02 01   Programm „Turvalisem Internet”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 700 000

10 576 085

14 700 000

13 294 857

14 753 861,13

6 161 769,79

Märkused

Meede on ette nähtud selliste töökorraga seotud ja tehniliste meetmete tasakaalustatud rakendamiseks, mille eesmärk on toetada Interneti ja muu sidetehnoloogia turvalisemat kasutust, eelkõige lapsi silmas pidades, ning võidelda võrgus leviva ebaseadusliku infosisuga ja teisi isikuid kahjustava tegevusega. Selle eesmärgi saavutamiseks keskendutakse programmi raames lõppkasutajate, eriti laste, nende vanemate, hooldajate, õpetajate ja haridustöötajate praktilisele abistamisele.

Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

võidelda ebaseadusliku infosisu ja võrgus toimuva kahjuliku tegevuse vastu, toetades meetmeid, mille eesmärk on vähendada Internetis ringlevate ebaseadusliku sisuga materjalide mahtu ning võidelda tõhusalt võrgus toimuva kahjuliku tegevusega, sealjuures keskendudes eriti võitlusele laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavate materjalide, seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise ja kiusamisega,

toetada turvalisemat võrgukeskkonda, viies kokku sidusrühmad eesmärgiga leida võimalusi võrgukeskkonna turvalisemaks muutmiseks ja laste kaitsmiseks materjalide ning tegevuse eest, mis võivad neid kahjustada. Meetmete eesmärk on julgustada sidusrühmi tegema koostööd, võtma vastutust ning arendama ja rakendama iseregulatsiooni süsteeme ja järgima põhimõtet, et eraelu puutumatus on rakendustesse juba sisse projekteeritud,

tagada üldsuse teadlikkust, avades kontaktpunkte, mille kaudu saavad inimesed, eriti lapsed, nende vanemad, hooldajad, õpetajad ja haridustöötajad, teavet võrgutehnoloogiate kasutamise võimalustest ja sellega seotud ohtudest ning võrgukeskkonnas turvalisuse tagamise vahenditest,

luua teadmistebaas, et luua nii olemasolevate kui ka uute kasutusviiside, ohtude ja tagajärgedega nõuetekohase tegelemise ning sellega seotud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete aspektide kindlaksmääramise alus ja seda edaspidi arendada. Omandatud teadmisi kasutatakse kavandatava programmi rakendamisel ning piisavate ja proportsionaalsete meetmete väljatöötamisel kasutajate turvalisuse tagamiseks võrgukeskkonnas.

Programmi eesmärk on kaasata ja viia kokku eri sidusrühmad, kelle koostöö on esmatähtis, kuid kes ei pruugi alati kokku saada, kui selleks puudub asjakohane raamistik.

Sidusrühmad hõlmavad infosisu pakkujaid, Interneti-teenuste osutajaid, mobiilsidevõrkude operaatoreid, reguleerijaid, standardiasutusi, tööstusharu eneseregulatsiooni ühendusi; riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, kes vastutavad tööstusharu, hariduse, tarbijakaitse, pereküsimuste, õiguskaitse, laste õiguste ja laste heaolu eest, ning valitsusväliseid organisatsioone, kes tegelevad tarbijakaitse, pereküsimuste, laste õiguste ja laste heaoluga.

Kõnealused meetmed viiakse ellu järgmiste kaasrahastatavate meetmete abil:

katseprojektid ja heade tavade levitamise meetmed; ühekordsed projektid programmi jaoks olulistes valdkondades, sealhulgas häid tavasid tutvustavad või olemasoleva tehnoloogia uuenduslikku kasutust hõlmavad projektid, eelkõige andmekaitse ja põhiõiguste kaitse valdkondades;

võrgustikud ja riiklikud meetmed, mis toovad kokku mitmeid sidusrühmi, et tagada meetmete rakendamine kogu Euroopas ning hõlbustada kooskõlastamist ja teadmiste edastamist;

üleeuroopaline võrdlev uuring selle kohta, mil viisil täiskasvanud ja lapsed kasutavad võrgutehnoloogiaid, millised on sellest tulenevad ohud ja kahjuliku tegevuse mõjud lastele ning selle käitumuslikud ja psühholoogilised aspektid; keskendutakse laste seksuaalsele kuritarvitamisele seoses võrgutehnoloogiate kasutamisega, käitumise muutumisest või tehnoloogia arengust tulenevate uute ohtlike olukordade uurimisele jne.

Kaasnevad meetmed aitavad kaasa programmide rakendamisele ja edasiste meetmete ettevalmistamisele. Need meetmed hõlmavad järgmist:

võrdlus- ja arvamusuuringud võrgutehnoloogiate turvalisema kasutamise andmete saamiseks kõikide liikmesriikide kohta võrreldavate meetodite abil,

selliste tehnoloogiate tehniline hindamine, mis on välja töötatud Interneti ja uute võrgutehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (nt filtreerimine),

uuringud programmi ja selle meetmete toetuseks,

teabevahetus konverentside, seminaride, töörühmade või muude kohtumiste kaudu ja rühmades toimuva tegevuse juhtimine,

teabe levitamise, teavitamise ja kommunikatsiooniga seotud tegevus.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Osa käesoleva punkti assigneeringust kasutatakse projektide toetamiseks, et analüüsida ja levitada häid tavasid kogu liidus, ning meediaoskuse taseme ja sellealase tegevuse hindamise raamistiku üle arutlemisele. Erilist tähelepanu võib pöörata projektidele, mis analüüsivad meedias kajastamist ja väärtusi meedias, julgustavad meediaoskusega seotud infosisu tootmist ja levitamist, stimuleerivad meedia kasutamist, et suurendada osalemist ühiskonna ja kogukonna elus, ning keskenduvad meediaoskuse algatuste elluviimisele, ühendades meediatööstust ja haridusmaailma. Toetuse saajad võivad olla nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kellel on meediaoskuse-alased teadmised ja Euroopa kogemus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1351/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (ELT L 348, 24.12.2008, lk 118).

09 02 02 02   Programmi „Turvalisem Internet Pluss” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

75 302

0,—

2 739 239,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud programmiga „Turvalisem Internet Pluss”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti e kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 854/2005/EÜ, 11. mai 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (ELT L 149, 11.6.2005, lk 1).

09 02 03     Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

09 02 03 01   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 02 03 01

5 434 458

5 434 458

5 502 248

5 502 248

5 661 263,96

5 661 263,96

Reservid (40 02 41)

391 985

391 985

391 985

391 985

 

 

Kogusumma

5 826 443

5 826 443

5 894 233

5 894 233

5 661 263,96

5 661 263,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) töötajatega seotud kulude ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet loodi selleks, et suurendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide ja selle tulemusel ka ettevõtjate suutlikkust vältida võrgu- ja infoturbega seotud probleeme ning nendega toime tulla ja neile reageerida. Selle eesmärgi saavutamiseks arendab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet kõrgetasemelisi teadmisi ja soodustab ulatuslikku koostööd riikliku ja erasektori esindajate vahel.

Ameti eesmärk on pakkuda komisjonile ja liikmesriikidele abi ja nõuandeid tema pädevusse kuuluvates võrgu- ja infoturbega seotud küsimustes ning abistada soovi korral komisjoni tehnilises ettevalmistavas töös võrgu- ja infoturbealaste liidu õigusaktide ajakohastamisel ja väljatöötamisel.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaks vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Käimas on arutelud Kreeka valitsusega võimaliku kokkuleppe üle alalise kontaktbüroo loomise kohta Ateenas.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud menetlusele vabastatakse reserv siis, kui vastu on võetud asjaomane alusakt.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 30. septembri 2010. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) kohta (KOM(2010) 521 lõplik).

09 02 03 02   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 379 815

2 379 815

2 349 885

2 349 885

2 441 656,54

2 441 656,54

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised ameti tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artikli 208 ja ühenduste loodud organite puhul komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 asjakohaste artiklite alusel on suurendatud eelarvepädevate institutsioonide osatähtsust.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 8 335 553 eurot. Eelarvesse kantud 8 206 258 euro suurusele summale lisatakse 129 295 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 30. septembri 2010. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) kohta (KOM(2010) 521 lõplik).

09 02 04     Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

09 02 04 01   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 165 705

3 165 705

2 517 944

3 620 881

1 712 023,44

1 727 605,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud büroo personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

BEREC tegutseb spetsialiseeritud ja sõltumatu nõuandva eksperdiasutusena, mis abistab komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi liidu elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisel, et edendada järjepidevat regulatiivset lähenemisviisi kogu liidus. BEREC ei ole liidu asutus ega juriidiline isik.

Büroo on juriidilise isiku staatusega liidu asutus ning pakub BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid, täites talle määrusega (EÜ) nr 1211/2009 antud ülesandeid.

Büroo peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Büroo ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

09 02 04 02   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

602 991

602 991

672 056

672 056

150 000,—

150 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud üksnes büroo tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Büroo peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artikli 208 ja ühenduste loodud organite puhul komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 asjakohaste artiklite alusel on suurendatud eelarvepädevate institutsioonide osatähtsust.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 4 192 879 eurot. Eelarvesse kantud 3 768 696 euro suurusele summale lisatakse 424 183 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

09 02 05     Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

950 000

948 882

909 259

950 000

945 958,80

1 478 509,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamine,

meediasektori arengu, sealhulgas meediakanalite paljususe jälgimine ja

audiovisuaalsektoriga seotud majandus- ja õigusteabe kogumine, levitamine ja analüüs.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ, 3. oktoober 1989, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23).

09 02 06     Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

599 475,33

340 067,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus” ajakirjanikele ettevalmistavate meetmetega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

09 02 07     Katseprojekt – Massiteabevahendite mitmekesisuse vaatlusvahendi kasutamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on mõeldud massiteabevahendite mitmekesisuse vahendi rakendamiseks. Vahend töötati välja Euroopa Komisjoni tellitud sõltumatu uuringuga „Liikmesriikide massiteabevahendite mitmekesisuse näitajad – riskipõhine lähenemisviis”. See on vaatlusvahend massiteabevahendite mitmekesisust ohustavate tegurite hindamiseks liikmesriikides ja nende ohtude välja selgitamiseks kindlaksmääratud ja asjakohaseid õiguslikke, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisi kaalutlusi arvesse võtvate näitajate alusel.

Meetme konkreetne eesmärk on alustada uut uuringut, et ajakohastada neid näitajaid interneti suurenevat tähtsust arvestades ja kohaldada neid praktikas ulatusliku arusaamise saavutamiseks ohtude kohta massiteabevahendite mitmekesisusele liikmesriikides. Ohtusid on kõige parem hinnata läbipaistvalt ja sidusrühmadega konsulteerides.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 09 03 — INFO- JA SIDETEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 03

INFO- JA SIDETEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

09 03 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm

1.1

144 265 000

98 841 912

132 850 000

108 870 129

125 326 164,64

93 777 071,14

09 03 02

Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine

1.1

1 367 988

8 029 172

0,—

15 431 585,36

09 03 03

Ettevalmistav tegevus – Interneti-põhine süsteem õigusloome kvaliteedi ja avalikkuse osaluse parandamiseks

1.1

p.m.

p.m.

0,—

971 107,49

09 03 04

Varasemate programmide lõpuleviimine

09 03 04 01

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine

1.1

p.m.

1 949 683

0,—

6 862 584,24

09 03 04 02

Programmi „MODINIS” lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

28 509,84

 

Artikkel 09 03 04 — Vahesumma

 

p.m.

1 949 683

0,—

6 891 094,08

 

Peatükk 09 03 — Kogusumma

 

144 265 000

100 209 900

132 850 000

118 848 984

125 326 164,64

117 070 858,07

09 03 01     Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

144 265 000

98 841 912

132 850 000

108 870 129

125 326 164,64

93 777 071,14

Märkused

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm on üks kolmest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eriprogrammist.

Liidu tasandil tugevdatakse meetmeid, et soodustada info- ja sidetehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu. Liidu tasandil võetavate koosmõju soodustavate meetmete eesmärk on kogemuste ning saadud õppetundide jagamise ja levitamise abil ebakindluse ja dubleerimisohu vähendamine; koostalitlusvõimet ja killustumise vastu võitlemist edendavate info- ja sidetehnoloogiate abil käivitatud teenuste ulatuse laiendamine siseturul. Samuti on nende eesmärk ergutada uuendustegevuse edendamiseks ja võimalike takistuste (nt kultuurilised, keelelised, tehnilised, õiguslikud ja puude või nn düs-seisundiga seotud takistused) ületamiseks vajalikku õiguslikku ja tehnoloogilist keskkonda.

Nagu on märgitud õiguslikus aluses, nähakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammiga ette järgmised meetmed:

a)

Euroopa ühtse teaberuumi arendamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning toodete siseturu tugevdamine,

b)

uuendustegevuse ergutamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu,

c)

kõikehõlmava infoühiskonna ning tulemuslikumate ja tõhusamate üldist huvi pakkuvate valdkondade teenuste arendamine ning elukvaliteedi parandamine, eriti puuetega ja nn düs-seisundi (düsleksia, düspraksia, düsfaasia, düskalkuulia jne) all kannatavatele isikutele.

Seda tehakse eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise ning digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamisega üldist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas tervise ja kaasatusega seotud IKT, valitsuse ja haldusega seotud IKT, energiatõhususega seotud IKT, aruka liikuvuse ja keskkonna, digiraamatukogude, avalike on-line-raamatukataloogide, avaliku sektori valduses oleva teabe parema kasutuse, hariduse ja õppimise valdkonnas.

Osa konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi assigneeringutest võib kasutada selleks, et testida ning toetada uue põlvkonna hädaabinumbri 112, koostalitlusvõimeliste hädaabiteenuste ja kõiki kodanikke teenindava hädaabinumbri 112 kasutuselevõttu kogu liidus, et oleks võimalik kiiremini ja tõhusamalt reageerida ja säästa elusid, kujundades selleks muu hulgas ümber hädaabikõnede tavapärase tehnilise ülesehituse ning vähendades selle kulusid ja keerukust lõppeesmärgiga tagada optimaalne vastamine kõikide kodanike, sealhulgas puuetega kasutajate kõnedele hädaabinumbril 112. Lisaks tuleks teavitus- ja haridusmeetmete abil teavitada elanikkonda hädaabinumbrist 112 ja selle asjakohasest kasutamisest. Lisaks tuleks välja töötada SOS-sõnumi saatmise teenus ja seda tuleks katsetada, et puuetega inimestel oleks võimalik saata päästeteenistustele abipalveid.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osana soodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm IKT laiemat kasutuselevõttu teenuste parandamiseks. Samuti tagatakse, et Euroopa ettevõtjad ning eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad kasu uutest võimalustest, mis tulenevad suurenevast nõudlusest selliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste järele. Nagu on märgitud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi õiguslikus aluses, on digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamine alates 2009. aastast täielikult kaasatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi. 2007.–2008. aasta üleminekuperioodil tehti seda programmi „eContent Plus” raames (kõnealuse programmi õigusliku aluse põhjal).

Toetuse põhiosa antakse igal aastal piiratud arvule suure mõjususega katseprojektidele ja parimaid tavasid käsitlevatele meetmetele. Käivitatakse ka kaasnevad meetmed, nagu temaatilised võrgud, mis koondavad erinevaid sidusrühmi seoses konkreetsete eesmärkidega. Neid täiendavad Euroopa infoühiskonna järelevalve, poliitikaalaste otsuste tegemiseks vajalikke taustteadmisi pakkuvad meetmed ning meetmed, mis on vajalikud teadlikkuse edendamiseks ja parandamiseks seoses kasuga, mida saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast kodanikud, ettevõtjad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) või avalikud organisatsioonid.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm peaks toetama uute rahastamisvahendite, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ja eelkõige kiire lairibaühendusega seotud projektivõlakirjade algatuse kujundamise katsetamist. See peaks toetama uute rahastamisvahendite ettevalmistamist tulevase mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 jaoks. Sellega tuleks eelkõige katsetada, kuidas era- ja avaliku sektori pikaajalised investorid saavad teha investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lairiba-infrastruktuuri kasutuselevõtu soodustamiseks. Komisjoni kutsutakse üles tegema koostööd Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste pikaajaliste investoritega, et töötada välja uuenduslikke lahendusi infrastruktuuri rahastamiseks vahendite leidmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g eraldada käesolevasse punkti täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

09 03 02     Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 367 988

8 029 172

0,—

15 431 585,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud programmiga „eContent Plus”.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 96/339/EÜ, 20. mai 1996, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm Euroopa multimeediamaterjalidega tegeleva sektori arengu stimuleerimiseks ja multimeediamaterjalide kasutamise edendamiseks tekkivas infoühiskonnas (INFO 2000) (EÜT L 129, 30.5.1996, lk 24).

Nõukogu otsus 96/664/EÜ, 21. november 1996, mitmeaastase programmi vastuvõtmise kohta, millega edendatakse ühenduse infoühiskonna keelelist mitmekesisust (EÜT L 306, 28.11.1996, lk 40).

Nõukogu otsus 2001/48/EÜ, 22. detsember 2000, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm, et stimuleerida Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ülemaailmsetes võrkudes ja edendada infoühiskonna keelelist mitmekesisust (EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 456/2005/EÜ, 9. märts 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas (ELT L 79, 24.3.2005, lk 1).

09 03 03     Ettevalmistav tegevus – Interneti-põhine süsteem õigusloome kvaliteedi ja avalikkuse osaluse parandamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

971 107,49

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud Interneti-põhise süsteemi loomisega eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

09 03 04     Varasemate programmide lõpuleviimine

09 03 04 01   Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 949 683

0,—

6 862 584,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud telekommunikatsioonisektori võrkudega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2717/95/EÜ, 9. november 1995, EURO-ISDNi (integraalteenuste digitaalvõrk) kui üleeuroopalise võrgu arendamise suuniste kohta (EÜT L 282, 24.11.1995, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1336/97/EÜ, 17. juuni 1997, üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta (EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12).

09 03 04 02   Programmi „MODINIS” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

28 509,84

Märkused

Punkt on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud mitmeaastase programmiga „MODINIS”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/253/EÜ, 30. märts 1998, millega võetakse vastu Euroopas infoühiskonna loomise soodustamist käsitlev ühenduse mitmeaastane programm (Infoühiskond) (EÜT L 107, 7.4.1998, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2256/2003/EÜ, 17. november 2003, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2003–2005), mis käsitleb e-Euroopa 2005 tegevuskava järelevalvet, heade tavade levitamist ning võrgu- ja infoturvet (MODINIS) (ELT L 336, 23.12.2003, lk 1).

PEATÜKK 09 04 — KOOSTÖÖ – INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 04

KOOSTÖÖ — INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD

09 04 01

Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)

09 04 01 01

Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)

1.1

1 301 428 065

1 015 600 643

1 244 472 420

979 891 875

1 117 369 631,31

1 032 847 397,71

09 04 01 02

Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS

1.1

65 000 000

19 016 953

53 721 430

27 217 532

26 000 000,—

10 826 842,98

09 04 01 03

Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud

1.1

911 793

901 234

1 758 156

1 595 089

1 048 611,08

1 054 100,56

09 04 01 04

Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC

1.1

110 000 000

35 143 790

53 721 430

36 290 043

63 646 170,—

12 500 000,—

09 04 01 05

Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud

1.1

429 142

424 172

1 298 789

1 178 328

906 558,—

912 195,57

 

Artikkel 09 04 01 — Vahesumma

 

1 477 769 000

1 071 086 792

1 354 972 225

1 046 172 867

1 208 970 970,39

1 058 140 536,82

09 04 02

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

50 025 798,86

6 840 617,08

09 04 03

Enne 2007. aastat alustatud Euroopa Ühenduse raamprogrammide lõpuleviimine

1.1

10 872 610

10 633 890

7 603,62

58 528 153,71

 

Peatükk 09 04 — Kogusumma

 

1 477 769 000

1 081 959 402

1 354 972 225

1 056 806 757

1 259 004 372,87

1 123 509 307,61

09 04 01     Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)

09 04 01 01   Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 301 428 065

1 015 600 643

1 244 472 420

979 891 875

1 117 369 631,31

1 032 847 397,71

Märkused

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja sidetehnoloogiad” eesmärk on suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja sidetehnoloogia edasise arenguga kaasas käia ning seda kujundada vastavalt Euroopa pikaajalisele info- ja sidetehnoloogia strateegiale, et ühiskonna ja majanduse vajadused oleksid rahuldatud ning Euroopa standardid aitaksid kujundada ülemaailmset info- ja sidetehnoloogia arengut, nii et muud kasvavad ülemaailmsed turud selles osas ette ei jõuaks.

Meetmetega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja sidetehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja sidetehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja valitsusasutustele.

Kõnealuse info- ja sidetehnoloogia teemaga seatakse prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagatakse tehnoloogiate läbiv integreerimine ning antakse teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja sidetehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks.

Meetmetega võimendatakse tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja sidetehnoloogia sektoris ning parandatakse tähtsate, info- ja sidetehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii info- ja sidetehnoloogial põhinevate uuenduslike väärtuslike toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu uutele või täiustatud organisatsioonilistele protsessidele ühtmoodi nii ettevõtetes kui ka valitsusasutustes. Info- ja sidetehnoloogia teemavaldkonnaga toetatakse ka muid liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja sidetehnoloogia, et täita riiklikke ja ühiskondlikke nõudmisi.

Meetmed hõlmavad koostööd ja parimate tavade vahetust eesmärgiga kehtestada liidus ühtsed standardid, mis on ülemaailmse standardiga kooskõlas või loovad selle, samuti võrkude loomist ja riiklike programmide kooskõlastamise algatusi. Assigneering on samuti ette nähtud katma kulusid, mis on seotud sõltumatute ekspertidega, kes abistavad ettepanekute hindamisel ning projektide läbivaatamisel, komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate ürituste, kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, analüüsidele ning hindamistele, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimise ja hindamisega seotud kulud, samuti kulutused meetmetele programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringutest on ette nähtud edendama ühtset lähenemisviisi peamistele ülemaailmsetele probleemidele, nagu info- ja sidetehnoloogia strateegia, mis ei suudaks mitte ainult konkureerida kiiresti kasvavate info- ja sidetehnoloogia turgudega nt Aasias, vaid luua Euroopa väärtuste edendamise huvides ka standardeid ülemaailmse info- ja sidetehnoloogia poliitika väljatöötamisel, ühendades vahendid ning toetades parimate uurimis- ja arendustegevuse tavade vahetamist info- ja sidetehnoloogia uurimis- ja arendustegevuse ja innovaatika valdkonnas. Meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid ja edukaid koostöösuhteid. Assigneeringuid kasutatakse Euroopa ja kolmandate riikide vaheliste uuenduslike algatuste rahastamiseks. Sellised algatused lähevad kaugemale sellest, mida üksik riik suudaks eraldi ette võtta, ja toovad kasu nii liidule kui selle partneritele nende juhtiva rolli ettevalmistamisel tulevaste info- ja sidetehnoloogia standardite kindlaksmääramisel. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. Samuti aitab see kaasata ülemaailmseid osalejaid teaduspartnerlusse innovatsiooni kiirendamiseks info- ja sidetehnoloogia valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

09 04 01 02   Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

65 000 000

19 016 953

53 721 430

27 217 532

26 000 000,—

10 826 842,98

Märkused

Ühisettevõte ARTEMIS aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja sidetehnoloogiad” rakendamisele. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

tagada manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus,

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimise, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

09 04 01 03   Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

911 793

901 234

1 758 156

1 595 089

1 048 611,08

1 054 100,56

Märkused

Ühisettevõte ARTEMIS aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja sidetehnoloogiad” rakendamisele. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

tagada manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus,

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimise, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

09 04 01 04   Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

110 000 000

35 143 790

53 721 430

36 290 043

63 646 170,—

12 500 000,—

Märkused

Ühisettevõte ENIAC aitab kaasa teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja sidetehnoloogiad” rakendamisele.

Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonda ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevusealaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu,

edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist ühisettevõtte tegevuses kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 72/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

09 04 01 05   Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

429 142

424 172

1 298 789

1 178 328

906 558,—

912 195,57

Märkused

Ühisettevõte ENIAC aitab kaasa Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja sidetehnoloogiad” rakendamisele.

Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist;

toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse;

edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonda ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd;

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevusealaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu;

edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist ühisettevõtte tegevuses kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 72/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

09 04 02     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

50 025 798,86

6 840 617,08

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

09 04 03     Enne 2007. aastat alustatud Euroopa Ühenduse raamprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 872 610

10 633 890

7 603,62

58 528 153,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ühenduse varasemate raamprogrammide lõpuleviimisega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Käesolevas rtiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

PEATÜKK 09 05 — VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 05

VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

09 05 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

1.1

37 403 000

53 948 802

31 349 262

54 435 064

93 135 086,—

93 547 404,—

 

Peatükk 09 05 — Kogusumma

 

37 403 000

53 948 802

31 349 262

54 435 064

93 135 086,—

93 547 404,—

09 05 01     Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

37 403 000

53 948 802

31 349 262

54 435 064

93 135 086,—

93 547 404,—

Märkused

Euroopa jaoks on teadmistesse investeerimine parim viis toetada maailma majanduse jätkusuutlikku kasvu ning teadusuuringute programm on Euroopa teadmiste poliitikavaldkonna nurgakivi. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Võimekus” eesmärk on suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni mahtu kogu Euroopas ja mujalgi, võimaldades mitmes valdkonnas kõrgetasemeliste keskuste tekkimist ja tugevdamist. Eelkõige on teadusuuringute infrastruktuuridel tähtis osa teadmiste loomise, levitamise, kohaldamise ja kasutamise toetamisel ning see soodustab uuendustegevust.

Meede hõlmab täpsemalt info- ja sidetehnoloogial põhinevate infrastruktuuride ehk e-infrastruktuuride kasutamist. Need infrastruktuurid pakuvad teenuseid teadusringkondadele ning tehakse info- ja sidetehnoloogial põhinevate jagatavate ressursside (andmetöötlus, ühenduvus, säilitamine, andmed ja seadmed) võimsus kättesaadavaks virtuaalsetele kogukondadele. Euroopa lähenemisviisi tugevdamisega kõnealuses valdkonnas luuakse koosmõju riiklike infrastruktuuride ja algatuste vahel, tagatakse piisava ulatuse saavutamine, uute investeeringute ratsionaliseerimine ja juhtpositsiooni poole püüdlemine maailmas. See võib anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaali ergutamiseks ja selle kasutamiseks, ühendades e-infrastruktuurid Euroopa teadusruumi nurgakiviks valdkondadevahelise uuendustegevuse eelkäijana ning teadustegevuse muutmise algatajana.

Artiklisse arvestatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate kõrgetasemeliste teadus- ja tehnikaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, toetused, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimine ja hindamine, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiaalaste analüüside ning selliste Euroopa Liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada ELi jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed. Seoses sellega edendatakse kooskõlastamis- ja toetusmeetmeid, arenevate ja juhtivate piirkondadega tehtavat rahvusvahelist koostööd hõlmavaid strateegiaid, millest saavad kasu ülemaailmsed teadusringkonnad ja uus e-teaduse paradigma.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS SIDEVÕRKUDE, EDASTATAVA SISU JA SIDETEHNOLOOGIA PEADIREKTORAADILE

SIDEVÕRKUDE, EDASTATAVA SISU JA TEHNOLOOGIA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 10

OTSENE TEADUSTEGEVUS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 01

OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

350 080 000

350 080 000

340 064 100

340 064 100

373 934 677,90

373 934 677,90

10 02

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL

32 898 000

28 664 154

31 531 064

29 032 034

35 024 712,20

30 824 968,56

10 03

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011 JA 2012–2013) — EURATOM

10 250 000

7 314 301

9 894 900

9 072 511

10 542 161,47

10 194 218,64

10 04

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

p.m.

p.m.

p.m.

56 250

27 886 101,45

24 236 731,30

10 05

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

30 900 000

25 204 688

29 403 800

25 856 656

26 362 274,04

23 545 121,14

 

Jaotis 10 — Kogusumma

424 128 000

411 263 143

410 893 864

404 081 551

473 749 927,06

462 735 717,54

Märkused

Need märkused kehtivad otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna kõigi eelarverubriikide kohta (v.a peatükk 10 05).

Assigneeringutest ei kaeta mitte ainult nende toimingute ja töötajatega seotud kulusid, kelle suhtes kehtivad personalieeskirjad, vaid ka kulusid personalile, lepingutele, infrastruktuurile, teabele ja trükistele ning muid halduskulusid, mis tulenevad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tegevusest, sealhulgas uurimuslik teadustöö.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 4 ja 6 2 2 5 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Muid tulusid võib kasutada täiendavateks assigneeringuteks peatükkides 10 02, 10 03 või 10 04 või artiklis 10 01 05 vastavalt nende otstarbele.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Mõne kõnealuse projekti jaoks on ette nähtud võimalus kaasata kolmandaid riike või kolmandate riikide organisatsioone, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kantakse tulude eelarvestusse punkti 6 0 1 3 ja selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artiklite 10 02 02 ja 10 03 02 kohaselt.

Käesoleva jaotise assigneeringud katavad Teadusuuringute Ühiskeskuse finants- ja haldusosakondade töötajate kulud ja neile vajaliku toetuse (ligikaudu 15 % kuludest).

PEATÜKK 10 01 — OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 01

OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

10 01 05

Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

10 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

205 100 000

199 141 100

188 527 756,88

10 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

43 000 000

42 977 100

63 694 857,99

10 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

101 980 000

97 945 900

121 712 063,03

 

Artikkel 10 01 05 — Vahesumma

 

350 080 000

340 064 100

373 934 677,90

 

Peatükk 10 01 — Kogusumma

 

350 080 000

340 064 100

373 934 677,90

10 01 05     Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 1, 6 2 2 4 ja 6 2 2 5 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid. Selliseid tulusid kasutatakse muu hulgas Teadusuuringute Ühiskeskuses kolmandate isikute jaoks tehtud tööga seotud kulude jaoks, mis on seotud personali ja vahenditega.

Assigneeringuid võib täiendada sellega, et Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb konkurentsipõhiselt liidu poliitikat toetavates kaudsetes meetmetes ning teaduslikus ja tehnilises tegevuses.

10 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

205 100 000

199 141 100

188 527 756,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks seoses töötajatega, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirja ning kes töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel ja tegelevad Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud ülesannete täitmisega, eelkõige:

otsemeetmed, mis seisnevad Teadusuuringute Ühiskeskuse asutuste teaduslikus ja tehnilises toetustegevuses, teadustegevuses ja uurimuslikus teadustöös,

kaudsed meetmed, mis seisnevad Teadusuuringute Ühiskeskuses konkurentsitingimuste kohase tegevuse raames rakendatud programmides.

Personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneeringud

Raamprogramm (tuumaenergia)

59 234 525

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

145 865 475

Programm, mis ei ole raamprogramm

p.m.

Kokku

205 100 000

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/95/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 40).

10 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

43 000 000

42 977 100

63 694 857,99

Märkused

Assigneering hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse rakendamisel kõiki kulutusi töötajatele, kes ei tööta kõnealuse keskuse kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel, st abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, külalisteadlased, stipendiaadid ja uued lepingulised töötajad.

Mittekoosseisulistele teadustöötajatele ette nähtud assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneeringud

Raamprogramm (tuumaenergia)

10 592 775

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

32 407 225

Programm, mis ei ole raamprogramm

p.m.

Kokku

43 000 000

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/95/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 40).

10 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

101 980 000

97 945 900

121 712 063,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude, punktidega 10 01 05 01 ja 10 01 05 02 hõlmamata personaliga seotud kulude katmiseks. See on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis ei ole otseselt seotud hetke töötajate arvuga.

Lisaks hõlmab see kulusid, mis on seotud konkursside korraldamise ja kandidaatide intervjueerimisega, kutseõppega, lähetustega, vastuvõttudega, esinduskulusid ning sotsiaalse ja meditsiinilise infrastruktuuriga seotud kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse toimingute elluviimiseks kasutatavate vahenditega seotud kulude katmiseks.

See hõlmab järgmist:

kulutused teaduslikule ja tehnilisele toetusele Teadusuuringute Ühiskeskuse instituutidele (töökursused, arvutuskeskused, tuumaenergiaalased toetusmeetmed, kiirguskaitse, kiiritusseadmed (reaktorid, tsüklotronid, elementaarosakeste kiirendid), kuumkambrid, teadusosakonnad, laod jms), sealhulgas toetusele, mis on otseselt seotud teadusosakondade tööga;

kõik haldusliku ja tehnilise infrastruktuuri kulud, sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraadiga seotud kulud ja kulud, mis tekivad seoses ühiskeskuse instituutide toetamisega;

konkreetsed kulud seoses Geelis, Ispras, Karlsruhes, Sevillas ja Pettenis asuvate üksustega, sealhulgas nii Brüsselis kui ka Ispras asuv Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraat (kõik ostutehingute liigid ja lepingud).

Muude juhtimiskulude (teadusuuringud) jaoks ette nähtud assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneeringud

Raamprogramm (tuumaenergia)

37 948 100

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

64 031 900

Programm, mis ei ole raamprogramm

p.m.

Kokku

101 980 000

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/95/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 40).

PEATÜKK 10 02 — OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 02

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL

10 02 01

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

1.1

32 898 000

28 664 154

31 531 064

29 032 034

33 901 658,88

29 720 402,49

10 02 02

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 123 053,32

1 104 566,07

 

Peatükk 10 02 — Kogusumma

 

32 898 000

28 664 154

31 531 064

29 032 034

35 024 712,20

30 824 968,56

10 02 01     Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 898 000

28 664 154

31 531 064

29 032 034

33 901 658,88

29 720 402,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse eriprogrammi (mis ei ole seotud tuumaenergiaga) kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

jõukus teadmistepõhises ühiskonnas,

solidaarsus ja ressursside vastutustundlik majandamine,

turvalisus ja vabadus,

Euroopa kui maailmapartner.

See hõlmab erikulusid, mis on seotud kõnealuse teadus- ja toetustegevusega (kõik ostutehingute liigid ja lepingud). See hõlmab asjaomaste projektidega vahetult seotud teadusinfrastruktuurialaseid kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevusega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

10 02 02     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 123 053,32

1 104 566,07

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad tuumaenergiavälise valdkonna teaduse ja tehnoloogia arengu projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 3 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

PEATÜKK 10 03 — OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011 JA 2012–2013) – EURATOM

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 03

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011 JA 2012–2013) – EURATOM

10 03 01

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

1.1

10 250 000

7 314 301

9 894 900

9 072 511

9 756 028,70

9 023 306,82

10 03 02

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

786 132,77

1 170 911,82

 

Peatükk 10 03 — Kogusumma

 

10 250 000

7 314 301

9 894 900

9 072 511

10 542 161,47

10 194 218,64

10 03 01     Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 250 000

7 314 301

9 894 900

9 072 511

9 756 028,70

9 023 306,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase eriprogrammi kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju, põhiteadmised ja dekomisjoneerimisalased teadusuuringud;

tuumaohutus;

tuumaenergiaalane turvalisus.

See hõlmab toiminguid, mis on vajalikud nende kaitsemeetmete rakendamiseks vastavalt Euratomi asutamislepingu II jao 7. peatükile ja nende kohustuste täitmiseks, mis tulenevad tõkestamislepingust ja Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri toetava komisjoni programmi rakendamisest.

See hõlmab erikulusid, mis on seotud kõnealuse teadus- ja toetustegevusega (kõik ostutehingute liigid ja lepingud). See hõlmab asjaomaste projektidega vahetult seotud teadusinfrastruktuurialaseid kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevustega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktide 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/95/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 40).

10 03 02     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

786 132,77

1 170 911,82

Märkused

Artikkel on ette nähtud katma kulusid, mis vastavad tuumaenergia valdkonna teaduse ja tehnoloogia arengu projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 3 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

PEATÜKK 10 04 — VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 04

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

10 04 01

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine

10 04 01 01

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ

1.1

p.m.

6 351

200 870,12

68 724,72

10 04 01 02

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – Euratom

1.1

p.m.

49 899

138 388,44

236 503,66

 

Artikkel 10 04 01 — Vahesumma

 

p.m.

56 250

339 258,56

305 228,38

10 04 02

Kolmandate isikute eest osutatud teenused ja tehtud tööd

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

3 091 531,25

3 399 413,92

10 04 03

Konkurentsipõhine teadusuuringute- ja tehnoloogiaarendusealane tugi liidu poliitikavaldkondadele

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

17 130 185,78

14 303 613,80

10 04 04

Kõrgvooreaktori käitamine

10 04 04 01

Kõrgvooreaktori käitamine – Varasemate kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammide lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

505 419,86

504 692,85

10 04 04 02

Kõrgvooreaktori käitamine – kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammid

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 819 706,—

5 723 782,35

 

Artikkel 10 04 04 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

7 325 125,86

6 228 475,20

 

Peatükk 10 04 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

56 250

27 886 101,45

24 236 731,30

10 04 01     Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine

10 04 01 01   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

6 351

200 870,12

68 724,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne seitsmendat raamprogrammi võetud kohustuste katmiseks, mis hõlmavad Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaga mitteseotud tegevust.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi (1994–1998) kohta (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

10 04 01 02   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – Euratom

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

49 899

138 388,44

236 503,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne seitsmendat raamprogrammi võetud kohustuste katmiseks, mis hõlmavad Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalast tegevust.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/268/Euratom, 26. aprill 1994, Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 115, 6.5.1994, lk 31).

Nõukogu otsus 96/253/Euratom, 4. märts 1996, millega kohandatakse otsust 94/268/Euratom Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 72).

Nõukogu otsus 1999/64/Euratom, 22. detsember 1998, Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitustegevust käsitleva viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/668/Euratom, 3. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34).

10 04 02     Kolmandate isikute eest osutatud teenused ja tehtud tööd

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

3 091 531,25

3 399 413,92

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste assigneeringute kirjendamiseks, mis on vajalikud kolmandate isikute eest täidetud mitmesuguste ülesannetega seotud kulude jaoks, mida hinnatakse igal konkreetsel juhul koos kõnealuse kolmanda isikuga.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 4 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Artiklis eraldatakse täiendavad assigneeringud vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2, et katta konkreetseid kulusid seoses kolmandate isikutega sõlmitavate lepingutega tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 3 kantavate tulude summa ulatuses.

Kavandatud teenused hõlmavad eelkõige järgmist:

tarned, teenuste osutamine ja üldised tasulised tööd;

vahendite kasutamine liikmesriikide heaks ja teadustöö, mis täiendab konkreetseid teadusprogramme;

teadustöö tegemine või teenuste osutamine tööstusega seotud klubides, millesse kuulumise eest peavad tööstusvaldkonna esindajad maksma liitumistasu ja iga-aastase liikmemaksu;

tsüklotronisisene kiiritamine;

keemilisest saastatusest puhastamine;

kiirguskaitse;

metallograafia;

radioaktiivseid jäätmeid käsitlevad koostöölepingud;

koolitus;

Ispra andmetöötluskeskuse väliskliendid;

sertifitseeritud etalonained;

Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuse kõrgvooreaktori kiiritus kolmandatele isikutele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/340/EMÜ, 3. mai 1989, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd kolmandatele isikutele seoses Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artiklid 21 ja 183.

10 04 03     Konkurentsipõhine teadusuuringute- ja tehnoloogiaarendusealane tugi liidu poliitikavaldkondadele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

17 130 185,78

14 303 613,80

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste assigneeringute kirjendamiseks, mis on vajalikud selliste erinevate teadustoega seotud ülesannete konkreetsete kulude katmiseks, mida Teadusuuringute Ühiskeskus täidab konkurentsipõhiselt liidu poliitikavaldkondade toetamiseks väljaspool teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi. Käesolevas artiklis eraldatakse täiendavad assigneeringud vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2, et katta konkreetseid kulusid seoses liidu talitustega sõlmitavate lepingutega tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 6 kantavate tulude summa ulatuses.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 4 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/340/EMÜ, 3. mai 1989, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd kolmandatele isikutele seoses Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artiklid 21 ja 183.

10 04 04     Kõrgvooreaktori käitamine

10 04 04 01   Kõrgvooreaktori käitamine – Varasemate kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

505 419,86

504 692,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõrgvooreaktoriga seotud programmide rakendamise käigus tekkinud ja eelmistel eelarveaastatel kasutada olnud kulukohustuste assigneeringutega hõlmamata kulude osaliseks katmiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Programmi peamised eesmärgid on järgmised:

kindlustada kõrgvooreaktori töö rohkem kui 250 päeval aastas, et tagada eksperimentide jaoks vajalike neutronite olemasolu;

selle reaktori mõistliku kasutamise tagamine vastavalt selliste teadusinstituutide vajadustele, kes vajavad kõrgvooreaktori abi näiteks järgmistes valdkondades:

olemasolevate tuumareaktorite ohutuse suurendamine,

tervishoid ja eelkõige meditsiiniuuringutes kasutatavate meditsiiniliste isotoopide arendamine ja ravitehnikate kasutamine,

tuumasüntees,

baasuuringud ja koolitus,

jäätmete käitlemine, eelkõige võimalused tuumakütuste arendamiseks, et kõrvaldada tuumarelvades kasutatav plutoonium.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt eraldatakse selle artikli jaoks eelarveaasta jooksul täiendavad assigneeringud vastavalt tuludele, mis saadakse asjaomastest liikmesriikidest (praegu Madalmaad, Belgia ja Prantsusmaa) ja mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 84/1/Euratom, EMÜ, 22. detsember 1983, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Majandusühenduse jaoks rakendatav teadusprogramm (1984–1987) (EÜT L 3, 5.1.1984, lk 21).

Nõukogu otsus 88/523/Euratom, 14. oktoober 1988, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (EÜT L 286, 20.10.1988, lk 37).

Nõukogu otsus 92/275/Euratom, 29. aprill 1992, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (1992–1995) (EÜT L 141, 23.5.1992, lk 27).

Nõukogu otsus 96/419/Euratom, 27. juuni 1996, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (1996–1999) (EÜT L 172, 11.7.1996, lk 23).

Nõukogu otsus 2000/100/Euratom, 24. jaanuar 2000, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (EÜT L 29, 4.2.2000, lk 24).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eelkõige selle artikkel 21.

Nõukogu otsus 2004/185/Euratom, 19. veebruar 2004, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks teostatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 57, 25.2.2004, lk 25).

Nõukogu otsus 2007/773/Euratom, 26. november 2007, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks teostatava täiendava teadusprogrammi pikendamise kohta ühe aasta võrra (ELT L 312, 30.11.2007, lk 29).

Nõukogu otsus 2009/410/Euratom, 25. mai 2009, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 132, 29.5.2009, lk 13).

10 04 04 02   Kõrgvooreaktori käitamine – kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 819 706,—

5 723 782,35

Märkused

Programmi eesmärgid on eelkõige järgmised:

kõrgvooreaktori ohutu ja usaldusväärne käitamine, et tagada neutronvoo kättesaadavus katse-eesmärkidel;

kõrgvooreaktori tõhusa kasutamise võimaldamine mitmesuguste teadusharudega tegelevatele teadusasutustele: olemasolevate tuumareaktorite ohutuse suurendamine, tervishoid, sealhulgas meditsiiniliste isotoopide väljatöötamine meditsiinilisteks uuringuteks, termotuumasüntees, alusuuringud ja koolitus ning jäätmekäitlus, sealhulgas võimalus uurida tuumkütuse ohutust uue põlvkonna reaktorisüsteemides kasutamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt eraldatakse selle punkti jaoks eelarveaasta jooksul täiendavad assigneeringud vastavalt tuludele, mis saadakse eelkõige kolmest asjaomasest liikmesriigist (praegu Madalmaad, Belgia ja Prantsusmaa) ja mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2012/709/Euratom, 13. november 2012, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava kõrgvooreaktori täiendava teadusprogrammi (aastateks 2012–2015) vastuvõtmise kohta (ELT L 321, 20.11.2012, lk 59).

PEATÜKK 10 05 — TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 05

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

10 05 01

Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus

1.1

30 900 000

25 204 688

29 403 800

25 856 656

26 362 274,04

23 545 121,14

 

Peatükk 10 05 — Kogusumma

 

30 900 000

25 204 688

29 403 800

25 856 656

26 362 274,04

23 545 121,14

10 05 01     Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 900 000

25 204 688

29 403 800

25 856 656

26 362 274,04

23 545 121,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse asutamisest alates ühiskeskuse tehtud toimingutest tulenevate tuumaenergiaalaste kohustuste vähendamise ja kõrvaldamise tegevusprogrammi rahastamiseks.

See on ette nähtud suletud tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja sellistest rajatistest pärit jäätmetega seotud kulude rahastamiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud selliste komisjoni toimingute rahastamiseks, mida tehakse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklis 8 sätestatud volitustele kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 17. märtsi 1999. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Teadusuuringute Ühiskeskuses Euratomi asutamislepingu alusel läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevate varasemate kohustuste kohta – „Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus” (KOM(99) 114 lõplik).

Komisjoni 19. mai 2004. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja jäätmekäitluse kohta – „Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) Euratomi asutamislepingu alusel tehtud tegevusest tulenev tuumaalane vastutus” (SEK(2004) 621 lõplik).

Komisjoni 12. jaanuari 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tuumakäitiste dekomisjoneerimine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine: Teadusuuringute Ühiskeskuse Euratomi asutamislepingu kohase tegevusega seotud tuumatehnoloogiakohustuste täitmine” (KOM(2008) 903 lõplik).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSELE

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 11

MERENDUS JA KALANDUS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 01

MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

41 694 014

41 694 014

41 078 650

41 078 650

40 833 934,79

40 833 934,79

Reservid (40 01 40)

 

 

19 779

19 779

 

 

 

41 694 014

41 694 014

41 098 429

41 098 429

40 833 934,79

40 833 934,79

11 02

KALANDUSTURUD

26 896 768

26 943 107

29 996 768

30 370 025

29 957 772,69

34 358 651,73

11 03

RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

38 510 000

37 273 285

34 719 145

35 677 881

152 979 639,41

162 880 147,47

Reservid (40 02 41)

115 220 000

113 885 651

73 547 480

73 547 480

 

 

 

153 730 000

151 158 936

108 266 625

109 225 361

152 979 639,41

162 880 147,47

11 04

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

5 390 000

4 820 520

6 400 000

5 641 866

5 965 400,61

5 222 818,80

11 06

EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

686 307 712

481 953 163

671 398 483

487 002 069

656 248 974,59

445 085 068,39

11 07

VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

51 200 000

39 792 555

53 260 000

42 376 540

52 338 860,74

36 636 931,45

11 08

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

57 863 900

34 385 692

58 760 900

36 106 750

60 517 887,28

41 803 218,25

11 09

MERENDUSPOLIITIKA

1 200 000

13 043 250

16 560 000

7 170 532

0,—

5 490 581,98

 

Jaotis 11 — Kogusumma

909 062 394

679 905 586

912 173 946

685 424 313

998 842 470,11

772 311 352,86

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

115 220 000

113 885 651

73 567 259

73 567 259

 

 

 

1 024 282 394

793 791 237

985 741 205

758 991 572

998 842 470,11

772 311 352,86

PEATÜKK 11 01 — MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 01

MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

11 01 01

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

29 867 729

29 867 729

29 678 337

29 678 337

29 824 883,21

29 824 883,21

11 01 02

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

11 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 493 601

2 493 601

2 550 747

2 550 747

2 499 308,—

2 499 308,—

11 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

2 792 542

2 792 542

2 779 656

2 779 656

3 037 158,65

3 037 158,65

Reservid (40 01 40)

 

 

 

19 779

19 779

 

 

 

 

2 792 542

2 792 542

2 799 435

2 799 435

3 037 158,65

3 037 158,65

 

Artikkel 11 01 02 — Vahesumma

 

5 286 143

5 286 143

5 330 403

5 330 403

5 536 466,65

5 536 466,65

Reservid (40 01 40)

 

 

 

19 779

19 779

 

 

 

 

5 286 143

5 286 143

5 350 182

5 350 182

5 536 466,65

5 536 466,65

11 01 03

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

1 890 142

1 890 142

1 894 910

1 894 910

2 243 099,12

2 243 099,12

11 01 04

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

11 01 04 01

Kalandusvaldkonna struktuurimeetmed – Kalanduse Arendusrahastu ja Euroopa Kalandusfondi rahastamisvahend – Mitteoperatiivne tehniline abi

2

850 000

850 000

850 000

850 000

850 000,—

850 000,—

11 01 04 02

Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega – Halduskorralduskulud

2

180 000

180 000

200 000

200 000

172 656,12

172 656,12

11 01 04 03

Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine ja teadusliku nõustamise tõhustamine) – Halduskorralduskulud

2

445 000

445 000

425 000

425 000

421 829,69

421 829,69

11 01 04 04

Rahvusvahelised kalanduskokkulepped – Halduskorralduskulud

2

1 800 000

1 800 000

1 700 000

1 700 000

1 425 000,—

1 425 000,—

11 01 04 05

Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele – Halduskorralduskulud

2

450 000

450 000

400 000

400 000

360 000,—

360 000,—

11 01 04 06

Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal – Halduskorralduskulud

2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 01 04 07

Integreeritud merenduspoliitika (IMP) edasiarendamist toetav programm – Halduskorralduskulud

2

200 000

200 000

100 000

100 000

 

 

11 01 04 08

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi

2

725 000

725 000

500 000

500 000

 

 

 

Artikkel 11 01 04 — Vahesumma

 

4 650 000

4 650 000

4 175 000

4 175 000

3 229 485,81

3 229 485,81

 

Peatükk 11 01 — Kogusumma

 

41 694 014

41 694 014

41 078 650

41 078 650

40 833 934,79

40 833 934,79

Reservid (40 01 40)

 

 

 

19 779

19 779

 

 

 

 

41 694 014

41 694 014

41 098 429

41 098 429

40 833 934,79

40 833 934,79

11 01 01     Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

29 867 729

29 678 337

29 824 883,21

11 01 02     Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

11 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 493 601

2 550 747

2 499 308,—

11 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 01 02 11

2 792 542

2 779 656

3 037 158,65

Reservid (40 01 40)

 

19 779

 

Kogusumma

2 792 542

2 799 435

3 037 158,65

11 01 03     Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 890 142

1 894 910

2 243 099,12

11 01 04     Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

11 01 04 01   Kalandusvaldkonna struktuurimeetmed – Kalanduse Arendusrahastu ja Euroopa Kalandusfondi rahastamisvahend – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

850 000

850 000

850 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), ning selliste toetuskulude (käesolevalt eelarverealt rahastatavate koosseisuväliste töötajate esinduskulud, koolitus, kohtumised, lähetused) katmiseks, mida on vaja EKFi rakendamiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 seoses tehnilise abiga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 01 04 02   Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

180 000

200 000

172 656,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringutega, ekspertide kohtumistega, sidusrühmade osalemisega ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika peamisi küsimusi käsitlevatel erakorralistel koosolekutel, seminaridel ja konverentsidel, infotehnoloogiaga, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti kohase tegevusega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 04 01.

11 01 04 03   Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine ja teadusliku nõustamise tõhustamine) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

445 000

425 000

421 829,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringutega, ekspertide kohtumistega, infotehnoloogiaga, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artiklid 11 07 01 ja 11 07 02.

11 01 04 04   Rahvusvahelised kalanduskokkulepped – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 800 000

1 700 000

1 425 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud kolmandate riikide delegatsioonide lähetuskuludega, et osaleda kalanduskokkuleppeid käsitlevatel läbirääkimistel ja ühiskomiteedes;

infotehnoloogiaga (IT) (nii seadmed kui ka teenused) seotud kulud;

kulud, mis on seotud koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid) kolmandates riikides asuvates liidu delegatsioonides, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituste, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos rahvusvaheliste kalanduskokkulepete ettevalmistuse ja rakendamisega.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 03 01.

11 01 04 05   Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

450 000

400 000

360 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti kohaste toimingutega, samuti kõikide muude selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekorsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artiklid 11 03 02, 11 03 03 ja 11 03 04.

11 01 04 06   Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulude katmiseks kalandustegevuse kontrolli ja järelevalve raames.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 08 02.

11 01 04 07   Integreeritud merenduspoliitika (IMP) edasiarendamist toetav programm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

200 000

100 000

100 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringutega, hindamismeetmetega, ekspertide kohtumistega, infotehnoloogiaga, sh informaatikavahendite, -süsteemide ja -võrkudega, mis on vajalikud programmi tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, samuti sellise igasuguse muu tehnilise või haldusabiga seotud kulude katmiseks, mida komisjon vajab programmi rakendamiseks.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 09 05.

11 01 04 08   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

725 000

725 000

500 000

500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toetuse ning selliste hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmete rahastamiseks, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks, eelkõige seoses kalandustoodetega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktidega a–d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 02 01.

PEATÜKK 11 02 — KALANDUSTURUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 02

KALANDUSTURUD

11 02 01

Kalatoodetega seotud sekkumistegevus

11 02 01 01

Kalatoodetega seotud sekkumistegevus – Uued meetmed

2

11 500 000

11 366 820

15 000 000

14 412 834

14 961 004,69

17 160 348,22

11 02 01 03

Ettevalmistav tegevus – Kalanduse turuhindade seire keskus

2

550 000

1 734 000

0,—

323 000,—

11 02 01 04

Katseprojekt – Ühtse vahendi loomine kalandus- ja vesiviljelustoodete tootenimetuste jaoks

2

400 000

200 000

 

 

 

 

 

Artikkel 11 02 01 — Vahesumma

 

11 900 000

12 116 820

15 000 000

16 146 834

14 961 004,69

17 483 348,22

11 02 03

Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm

11 02 03 01

Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm – Uued meetmed

2

14 996 768

14 826 287

14 996 768

14 223 191

14 996 768,—

16 875 303,51

 

Artikkel 11 02 03 — Vahesumma

 

14 996 768

14 826 287

14 996 768

14 223 191

14 996 768,—

16 875 303,51

 

Peatükk 11 02 — Kogusumma

 

26 896 768

26 943 107

29 996 768

30 370 025

29 957 772,69

34 358 651,73

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 174 lõike 2 võimaldab tulude eelarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva peatüki iga rea kohta.

11 02 01     Kalatoodetega seotud sekkumistegevus

11 02 01 01   Kalatoodetega seotud sekkumistegevus – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 500 000

11 366 820

15 000 000

14 412 834

14 961 004,69

17 160 348,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud kalandustooteturu ühise korraldusega ja eelkõige sekkumismehhanismidega, tootjaorganisatsioonidele antavate toetustega ning liikmesriikide ja komisjoni vaheliste kommunikatsioonisüsteemide ja teabevahetussüsteemidega.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 41 kohaste hinnanguaruannete kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, 17. detsember 1999, kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

11 02 01 03   Ettevalmistav tegevus – Kalanduse turuhindade seire keskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

550 000

1 734 000

0,—

323 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete hindade kujunemise ning hindamise vaatlemise ja jälgimise süsteemi käivitamise rahastamiseks.

Vaatluskeskusest saab liidu arendatava toidukaupade hindade vaatlemise süsteemi partner ja täiendaja, tagades selle, et liidu kalandustoodete ulatuslik turg ei jää väljapoole üldist hinnavaatlussüsteemi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

11 02 01 04   Katseprojekt – Ühtse vahendi loomine kalandus- ja vesiviljelustoodete tootenimetuste jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

400 000

200 000

 

 

 

 

Märkused

Tootenimetused kuuluvad liikmesriikide asutuste pädevusse; tuleks luua üks ühtne vahend, et mis annaks Euroopa tarbijatele kindluse, et eri tootenimetused on läbipaistvad ja arusaadavad, ning muudaks asjakohase teabe kontrollimise lihtsamaks.

Katseprojekti eesmärk oleks luua:

andmebaas, mis sisaldab kogu tootenimetustega seotud teavet (FAO nomenklatuuride koodid, koondnomenklatuurid, tolli nomenklatuurid, tervishoiu nomenklatuurid ja rahvusvahelised mittekaubanduslikud nimetused; liikide teaduslikud nimed vastavalt FishBase süsteemile; liiginimed liikmesriikide ametlikes keeltes ja võimaluse korral aktsepteeritud piirkondlikud või kohalikud nimetused);

ekspertsüsteem eri nimetuste ja nomenklatuuride vahelise ühtsuse analüüsimiseks;

vastav veebisait.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

11 02 03     Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm

11 02 03 01   Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 996 768

14 826 287

14 996 768

14 223 191

14 996 768,—

16 875 303,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvitamise kavaga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2328/2003, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava (ELT L 345, 31.12.2003, lk 34).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 791/2007, 21. mai 2007, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvituskava (ELT L 176, 6.7.2007, lk 1).

PEATÜKK 11 03 — RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 03

RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

11 03 01

Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

2

29 010 000

28 674 039

25 450 394

26 123 809

147 571 248,95

155 655 108,95

Reservid (40 02 41)

 

115 220 000

113 885 651

73 547 480

73 547 480

 

 

 

 

144 230 000

142 559 690

98 997 874

99 671 289

147 571 248,95

155 655 108,95

11 03 02

Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

2

4 800 000

4 447 886

3 601 985

4 172 136

3 250 561,08

3 174 091,55

11 03 03

Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

2

4 500 000

3 953 676

5 500 000

5 215 170

1 919 811,20

3 812 928,79

11 03 04

Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele

2

200 000

197 684

166 766

166 766

238 018,18

238 018,18

 

Peatükk 11 03 — Kogusumma

 

38 510 000

37 273 285

34 719 145

35 677 881

152 979 639,41

162 880 147,47

Reservid (40 02 41)

 

115 220 000

113 885 651

73 547 480

73 547 480

 

 

 

 

153 730 000

151 158 936

108 266 625

109 225 361

152 979 639,41

162 880 147,47

11 03 01     Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 03 01

29 010 000

28 674 039

25 450 394

26 123 809

147 571 248,95

155 655 108,95

Reservid (40 02 41)

115 220 000

113 885 651

73 547 480

73 547 480

 

 

Kogusumma

144 230 000

142 559 690

98 997 874

99 671 289

147 571 248,95

155 655 108,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad kalanduskokkulepetest kolmandate riikidega, mille üle liit/ühendus on läbirääkimisi pidanud või mida ta kavatseb uuendada või mille üle ta kavatseb uuesti läbirääkimisi alustada.

Lisaks võib liit uute kalandusalaste partnerluskokkulepete sõlmimiseks pidada läbirääkimisi, mida oleks vaja rahastada sellest artiklist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Määrused ja otsused, mis käsitlevad kalanduse valdkonnas vastuvõetud kokkulepete ja/või protokollide sõlmimist liidu/ühenduse ning järgmiste riikide valitsuste vahel:

Riik

Määrus

Kuupäev

EÜT/ELT

Kestus

Argentina (p.m.)

Määrus (EÜ) nr 3447/93

28. september 1993

L 318, 20.12.1993

24.5.1994–23.5.1999

 

Praegu puudub kehtiv protokoll.

 

 

 

Cabo Verde

Määrus (EÜ) nr 2027/2006

19. detsember 2006

L 414, 30.12.2006

1.9.2006–31.8.2011

 

Otsus 2011/679/EL

10. oktoober 2011

L 269, 14.10.2011

1.9.2011–31.8.2014

Komoorid

Määrus (EÜ) nr 1660/2005

6. oktoober 2005

L 267, 12.10.2005

1.1.2005–31.12.2010

 

Määrus (EÜ) nr 1563/2006

5. oktoober 2006

L 290, 20.10.2006

 

 

Otsus 2011/294/EL

13. mai 2011

L 134, 21.5.2011

1.1.2011–31.12.2013

Côte d’Ivoire

Määrus (EÜ) nr 953/2005

21. juuni 2005

L 164, 24.6.2005

1.7.2004–30.6.2007

 

Määrus (EÜ) nr 242/2008

17. märts 2008

L 75, 18.3.2008

1.7.2007–30.6.2013

Gabon

Otsus 2006/788/EÜ

7. november 2006

L 319, 18.11.2006

 

 

Määrus (EÜ) nr 450/2007

16. aprill 2007

L 109, 26.4.2007

3.12.2005–2.12.2011

 

Läbirääkimised protokolli uuendamiseks on pooleli

 

 

 

Gröönimaa

Määrus (EÜ) nr 753/2007

28. juuni 2007

L 172, 30.6.2007

1.1.2007–31.12.2012

 

Otsus 2012/653/EL

16. juuli 2012

L 293, 23.10.2012

1.1.2013–31.12.2015

Guinea-Bissau

Määrus (EÜ) nr 1491/2006

10. oktoober 2006

L 279, 11.10.2006

 

 

Määrus (EÜ) nr 241/2008

17. märts 2008

L 75, 18.3.2008

16.6.2007–15.6.2011

 

Otsus 2011/885/EL

14. november 2011

L 344, 28.12.2011

16.6.2011–15.6.2012

 

Uus protokoll parafeeriti 10. veebruaril 2012 – seadusandlik menetlus on pooleli

 

 

 

Ekvatoriaal-Guinea (p.m.)

Määrus (EMÜ) nr 1966/84

28. juuni 1984

L 188, 16.7.1984

 

 

(peatatud alates 2001. aasta juunist)

 

 

 

Guinea Vabariik

Määrus (EÜ) nr 830/2004

26. aprill 2004

L 127, 29.4.2004

1.1.2004–31.12.2008

 

Otsus 2009/473/EÜ,

kehtetuks tunnistatud otsusega 2009/1016/EL

Praegu puudub kehtiv protokoll.

28. mai 2009

22. detsember 2009

L 156, 19.6.2009

L 348, 29.12.2009

1.1.2009–31.12.2012

Kiribati

Määrus (EÜ) nr 893/2007

23. juuli 2007

L 205, 7.8.2007

16.9.2006–15.9.2012

 

Otsus 2012/669/EL

9. oktoober 2012

L300, 30.10.2012

16.9.2012–15.9.2015

Madagaskar

Otsus 2007/797/EÜ

15. november 2007

L 331, 17.12.2007

 

 

Määrus (EÜ) nr 31/2008

Uus protokoll parafeeriti 10. mail 2012 – seadusandlik menetlus on pooleli

15. november 2007

L 15, 18.1.2008

1.1.2007–31.12.2012

Mauritius

Määrus (EÜ) nr 2003/2004

21. oktoober 2004

L 348, 24.11.2004

3.12.2003–2.12.2007

 

Otsus 2012/670/EL

9. oktoober 2012

L 300, 30.10.2012

 

Mauritaania

Määrus (EÜ) nr 1801/2006

30. november 2006

L 343, 8.12.2006

1.8.2006–31.7.2008

 

Määrus (EÜ) nr 704/2008

Uus protokoll parafeeriti 26. juulil 2012 – seadusandlik menetlus on pooleli

15. juuli 2008

L 203, 31.7.2008

1.8.2008–31.7.2012

Mikroneesia Liiduriigid

Määrus (EÜ) nr 805/2006

Nõukogu otsus nr 2011/116/EL

25. aprill 2006

13. detsember 2010

L 151, 6.6.2006

L 52, 25.2.2011

26.2.2007–25.2.2010

 

Ootab uue protokolli jõustumist

 

 

 

Maroko

Määrus (EÜ) nr 764/2006

22. mai 2006

L 141, 29.5.2006

28.2.2007–27.2.2011 (5)

 

Otsus 2011/491/EL

12. juuli 2011

L 202, 5.8.2011

28.2.2011–28.2.2012

 

Kehtetuks tunnistatud otsusega 2012/15/EL

20. detsember 2011

L 6, 10.1.2012

 

 

Praegu puudub kehtiv protokoll.

 

 

 

Mosambiik

Määrus (EÜ) nr 1446/2007

22. november 2007

L 331, 17.12.2007

1.1.2007–31.12.2011

 

Otsus 2012/306/EL

12. juuni 2012

L 153, 14.6.2012

1.2.2012–31.1.2015

São Tomé ja Príncipe

Määrus (EÜ) nr 894/2007

23. juuli 2007

L 205, 7.8.2007, ja L 330, 15.12.2007

1.6.2006–31.5.2010

 

Otsus 2011/420/EL

12. juuli 2011

L 188, 19.7.2011

13.5.2011–12.5.2014

Senegal (p.m.)

Määrus (EÜ) nr 2323/2002

16. detsember 2002

L 349, 24.12.2002

1.7.2002–30.6.2006

 

Praegu puudub kehtiv protokoll.

 

 

 

Seišellid

Määrus (EÜ) nr 1562/2006

5. oktoober 2006

L 290, 20.10.2006

 

 

Otsus 2011/474/EL

12. juuli 2011

L 196, 28.7.2011

18.1.2011–17.1.2014

Saalomoni Saared

Määrus (EÜ) nr 563/2006

13. märts 2006

L 105, 13.4.2006

9.10.2006–8.10.2009

 

Otsus 2010/763/EL

6. detsember 2010

L 324, 9.12.2010

9.10.2009–8.10.2012

Tansaania (p.m.)

Kokkuleppe ettepanek tagasi võetud.

 

 

 

11 03 02     Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 800 000

4 447 886

3 601 985

4 172 136

3 250 561,08

3 174 091,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu aktiivset osalust rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides, mis tegelevad mere kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva majandamisega:

CCAMLR (nõukogu otsus 81/691/EMÜ, 4. september 1981, Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26));

NASCO (Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon) (nõukogu otsus 82/886/EMÜ, 13. detsember 1982, Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24));

ICCAT (nõukogu otsus 86/238/EMÜ, 9. juuni 1986, ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33));

NEAFC (Kirde-Atlandi kalanduskomitee) (nõukogu otsus 81/608/EMÜ, 13. juuli 1981, Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21));

FAO (nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga) ning FAO organid, Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ja Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC);

NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/78, 28. detsember 1978, Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1));

IOTC (nõukogu otsus 95/399/EÜ, 18. september 1995, ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24));

GFCM (nõukogu otsus 98/416/EÜ, 16. juuni 1998, Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34));

SEAFO (Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) (nõukogu otsus 2002/738/EÜ, 22. juuli 2002, Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39));

SWAFO (Edela-Atlandi kalandusorganisatsioon) (Atlandi ookeani kaguosa loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlev mitmepoolne leping, läbirääkimisvolitus nr 13428/97);

SIOFA (nõukogu otsus 2008/780/EÜ, 29. september 2008, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27));

WCPFC (Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa piirkonna kalanduskomisjon, endine MHLC) (nõukogu otsus 2005/75/EÜ, 26. aprill 2004, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1));

AIDCP (nõukogu otsus 2005/938/EÜ, 8. detsember 2005, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26));

IATTC (nõukogu otsus 2006/539/EÜ, 22. mai 2006, Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22));

Vaikse ookeani kaguosa mõõkkalavarude kaitse ja majandamise korraldamine, läbirääkimisvolitused arutlusel;

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, läbirääkimisvolitused arutlusel;

Beringi mere konventsioon.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis tulenevad liidu kohustuslikest sissemaksetest rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide eelarvetesse;

liidu liikmemaks ja vabatahtlikud eraldised FAO kalandussektsioonile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

11 03 03     Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 500 000

3 953 676

5 500 000

5 215 170

1 919 811,20

3 812 928,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingute ja organisatsioonide rahastamiseks:

uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega (India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe, Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon jne) seotud ettevalmistustöö;

rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid, kus liidul on vaatlejastaatus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 217):

Rahvusvaheline Vaalanduskomisjon (IWC);

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD);

mõne piirkondliku projekti järelmeetmete ja rakendamise toetamine, soodustades eelkõige täpselt määratletud rahvusvahelist ühiskontrolli- ja inspekteerimistegevust. Assigneering peaks hõlmama ka Lääne-Aafrika riikide ja Vaikse ookeani lääneosa riikidega sõlmitavaid seireprogramme.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud ka järgmiste kulude katmiseks:

nende rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide koosolekutel osalemise registreerimistasu, kus liidul on vaatlejastaatus;

liidule huvi pakkuvate uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ettevalmistamise rahaline toetamine;

liidule erilist huvi pakkuvate rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide teadustöö rahaline toetamine;

selliste ettevõtmiste (lepinguosaliste tööalased, mitteametlikud ja erakorralised kohtumised) rahaline toetamine, mis vastavad liidu huvidele rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides ja tugevdavad organisatsioonide sees koostööd nende partneritega, kellega liit kalandussektoris suhtleb. Sellega seoses võib käesoleva artikli alusel rahastada ka läbirääkimistel ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide töös osalevate kolmandate riikide esindajate osalemiskulusid, kui nende osalemine on liidu huvide seisukohast vajalik;

toetused piirkondlikele asutustele, millega rannikuriigid on asjaomases alampiirkonnas seotud.

See kehtib muu hulgas järgmiste organisatsioonide suhtes:

CCAMLR (nõukogu otsus 81/691/EMÜ, 4. september 1981, Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26));

NASCO (Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon) (nõukogu otsus 82/886/EMÜ, 13. detsember 1982, Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24));

ICCAT (nõukogu otsus 86/238/EMÜ, 9. juuni 1986, ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33));

NEAFC (Kirde-Atlandi kalanduskomitee) (nõukogu otsus 81/608/EMÜ, 13. juuli 1981, Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21));

FAO (nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga);

NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/78, 28. detsember 1978, Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1));

IOTC (nõukogu otsus 95/399/EÜ, 18. september 1995, ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24));

GFCM (nõukogu otsus 98/416/EÜ, 16. juuni 1998, Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34));

Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF);

Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC);

SEAFO (Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) (nõukogu otsus 2002/738/EÜ, 22. juuli 2002, Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39));

SWAFO (Edela-Atlandi kalandusorganisatsioon) (Atlandi ookeani kaguosa loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlev mitmepoolne leping, läbirääkimisvolitus nr 13428/97);

SIOFA (nõukogu otsus 2008/780/EÜ, 29. september 2008, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27));

WCPFC (Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa piirkonna kalanduskomisjon, endine MHLC) (nõukogu otsus 2005/75/EÜ, 26. aprill 2004, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1));

AIDCP (nõukogu otsus 2005/938/EÜ, 8. detsember 2005, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26));

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon: ootab ratifitseerimist, läbirääkimisvolitused jäävad kehtima;

IATTC (nõukogu otsus 2006/539/EÜ, 22. mai 2006, Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22));

Vaikse ookeani kaguosa mõõkkalavarude kaitse ja majandamise korraldamine, läbirääkimisvolitused arutlusel;

Beringi mere konventsioon;

COREP (kalanduse regionaalkomitee – Guinea laht);

CSRP (kalanduse allpiirkondlik komitee – Lääne-Aafrika);

IOC/COI (India ookeani komitee – India ookean);

muud rahvusvahelised organisatsioonid, kes võidakse kindlaks teha seoses piirkondlike seire-, kalanduse ja merenduse haldusprogrammide rakendamisega, eelkõige Lääne-Aafrika ja Vaikse ookeani lääneosa riikides.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 punktile d.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

11 03 04     Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

197 684

166 766

166 766

238 018,18

238 018,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Liidu rahaline toetus ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel loodud organisatsioonidele, eelkõige Rahvusvahelisele Süvamerepõhja Organisatsioonile ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtule.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/392/EÜ, 23. märts 1998, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 04 — ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 04

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

11 04 01

Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega

2

5 390 000

4 820 520

6 400 000

5 641 866

5 965 400,61

5 222 818,80

 

Peatükk 11 04 — Kogusumma

 

5 390 000

4 820 520

6 400 000

5 641 866

5 965 400,61

5 222 818,80

11 04 01     Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 390 000

4 820 520

6 400 000

5 641 866

5 965 400,61

5 222 818,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud kalandussektori ning ühisesse kalanduspoliitikasse ja integreeritud merenduspoliitikasse kuuluvate rühmade vahelise tihedama dialoogi tõhustamist käsitleva tegevuskava raamesse kuuluvate järgmiste toimingute rahastamiseks:

toetused piirkondlikele nõuandekomisjonidele talitluskulude katmiseks, samuti piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekute suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmiseks;

meetmete rakendamine kalatööstusele ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvatele rühmadele suunatud ühist kalanduspoliitikat ning integreeritud merenduspoliitikat käsitlevate dokumentide levitamiseks ja selgitustööks.

Komisjon jätkab piirkondlike nõuandekomisjonide töö toetamist rahalise toetuse abil ning osalemisega koosolekutel, asjaomaste dokumentide ettevalmistamisega ning selle tagamisega, et piirkondlike nõuandekomisjonide arvamusi võetakse arvesse uute õigusaktide ettepanekute koostamisel. Kui komisjon piirkondlike nõuandekomisjonide arvamust või selle osi arvesse ei võta, peaks ta osutama, miks ja millises osas ta nimetatud arvamusest kõrvale kaldub. Täiustatakse kalanduses töötavate inimeste ja teiste huvirühmade kaasamist ühist kalanduspoliitikat käsitlevasse otsustamisprotsessi, et pöörataks suuremat tähelepanu piirkondlikele erijoontele.

Osa assigneeringust on eraldatud ka ühise kalanduspoliitikaga ja integreeritud merenduspoliitikaga seotud teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks ning huvitatud isikutega sidepidamiseks. Jätkuvad püüdlused teavitada ühisest kalanduspoliitikast ja integreeritud merenduspoliitikast uute liikmesriikide ja eelseisva laienemise raames Euroopa Liiduga ühinevate riikide sidusrühmi ning asjaomase valdkonna meediakanaleid.

Tulude alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu otsus 2004/585/EÜ, 19. juuli 2004, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid (ELT L 256, 3.8.2004, lk 17).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 punktile d.

PEATÜKK 11 06 — EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 06

EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

11 06 01

Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

2

p.m.

14 826 287

p.m.

21 334 787

0,—

323 976,81

11 06 02

Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

172 858,60

11 06 03

Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 04

Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)

2

p.m.

4 942 096

p.m.

7 111 596

0,—

170 953,65

11 06 05

Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 06

Varasemate programmide lõpuleviimine – Algatused enne 2000. aastat

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 08

Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 09

Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 11

Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi

2

3 500 000

2 569 890

3 868 963

3 413 566

3 044 489,59

3 507 870,95

11 06 12

Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad

2

519 652 868

341 004 596

507 543 231

341 356 590

496 297 184,—

320 405 478,47

11 06 13

Euroopa Kalandusfond (EFF) – Väljaspool lähenemiseesmärki

2

163 154 844

118 610 294

159 986 289

113 785 530

156 907 301,—

120 503 929,91

 

Peatükk 11 06 — Kogusumma

 

686 307 712

481 953 163

671 398 483

487 002 069

656 248 974,59

445 085 068,39

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on määratletud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osalust asjaomases toetuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178.

Pettustevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

11 06 01     Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

14 826 287

p.m.

21 334 787

0,—

323 976,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud eesmärgiga 1.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 02     Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

172 858,60

Märkused

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks on ette nähtud kohustuste katteks, mis on täitmata jäänud programmitöö perioodist 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eelkõige selle artikli 2 lõige 4.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige lõike 44 punkt b.

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eelkõige selle põhjendus 5.

11 06 03     Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada eelmistest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4028/86, 18. detsember 1986, ühenduse kalandus- ja akvakultuurisektori struktuuride parandamis- ja kohandamismeetmete kohta (EÜT L 376, 31.12.1986, lk 7).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2468/98, 3. november 1998, mis käsitleb ühenduse poolt kalapüügi- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriume ja korda (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 19).

11 06 04     Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

4 942 096

p.m.

7 111 596

0,—

170 953,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud eesmärgiga 1 mittehõlmatud sihtpiirkondadega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 05     Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada varasematel programmitöö perioodidel täitmata jäänud kohustusi varasema eesmärgi 5a „Kalandus” suhtes, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 2080/93 artikli 4 alusel rahastatavad meetmed.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2468/98, 3. november 1998, mis käsitleb ühenduse poolt kalapüügi- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriume ja korda (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 19).

11 06 06     Varasemate programmide lõpuleviimine – Algatused enne 2000. aastat

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”) (KOM(1997) 642 lõplik).

11 06 08     Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks täita varasematel programmitöö perioodidel võetud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire- ja hindamismeetmete ning asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega. Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ega kuulu struktuurifondide esmatähtsate eesmärkide hulka. Seda assigneeringut kasutatakse vajaduse korral ka Kalanduse Arendusrahastu vahenditest rahastatavate meetmete rahastamiseks, mille jaoks ei ole saadaval või eraldatud kulukohustuste assigneeringuid programmitöö perioodiks 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3760/92, 20. detsember 1992, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuurisüsteem (EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2847/93, 12. oktoober 1993, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 09     Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud erimeetme rahastamiseks, mille eesmärk on toetada kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist, mis kuni 1999. aastani olid sõltuvad Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppest.

Seoses laeva „Prestige” uppumisega eraldati 30 000 000 eurot erimeetmeteks, millega hüvitada kaluritele ning karpide ja vähiliste tootmise ja akvakultuuriga seotud tööstusele õlireostuse tagajärjel tekkinud kahju.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2561/2001, 17. detsember 2001, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olevate kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 17).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2372/2002, 20. detsember 2002, millega kehtestatakse erimeetmed „Prestige’i” õlireostusest kahjustatud Hispaania kalanduse, karpide ja vähiliste tootmise ning akvakultuuri hüvitamiseks (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 81).

11 06 11     Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 500 000

2 569 890

3 868 963

3 413 566

3 044 489,59

3 507 870,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 sätestatud tehnilise abi meetmete katmiseks, mida rahastatakse Euroopa Kalandusfondist. Tehnilise abi meetmed hõlmavad uuringuid, hindamisi, partneritele suunatud meetmeid, teabe levitamisega seotud meetmeid, juhtimiseks, järelevalveks, auditeerimiseks, kontrollimiseks ja hindamiseks ette nähtud arvutisüsteemide paigaldamist, käitamist ja vastastikust sidumist, hindamismeetodite ning kõnealuse valdkonna tavasid käsitleva teabevahetuse täiustamist, samuti rannikuäärsete kalastusvööndite säästva arenguga tegelevaid osalisi hõlmavate riikidevaheliste ja Euroopa Liidu võrgustike loomist.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, auditi-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Kalandusfondi rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katmiseks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

teabe ja trükistega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

teenuste osutamise lepingud;

toetus koostöövõrgustikule ja parimate tavade vahetamisele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 06 12     Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

519 652 868

341 004 596

507 543 231

341 356 590

496 297 184,—

320 405 478,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi lähenemiseesmärgi rakenduskavade katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele, laevastiku tootmisvõimsuse kohandamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust säilitada püsiv ja kestev tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel, samuti vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 06 13     Euroopa Kalandusfond (EFF) – Väljaspool lähenemiseesmärki

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

163 154 844

118 610 294

159 986 289

113 785 530

156 907 301,—

120 503 929,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi muude kui lähenemiseesmärgi rakenduskavadega seotud meetmete katmiseks seoses kohustustega programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 07 — VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 07

VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

11 07 01

Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine)

2

46 000 000

35 088 879

47 500 000

38 307 795

48 178 319,74

34 285 452,85

11 07 02

Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)

2

5 200 000

3 953 676

4 260 000

3 318 745

4 160 541,—

2 351 478,60

11 07 03

Katseprojekt – Kalandussektori ühise majandamise ja jätkusuutliku juhtimise vahendid: teadlaste ja sidusrühmade teaduskoostöö edendamine

2

750 000

1 500 000

750 000

 

 

 

Peatükk 11 07 — Kogusumma

 

51 200 000

39 792 555

53 260 000

42 376 540

52 338 860,74

36 636 931,45

11 07 01     Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

46 000 000

35 088 879

47 500 000

38 307 795

48 178 319,74

34 285 452,85

Märkused

Assigneering hõlmab järgmist:

liidu rahaline toetus liikmesriikide kulude katmiseks seoses andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega mitmeaastaste riiklike programmide raames;

ühise kalanduspoliitika raamistikus vee-elusressursside kaitseks, majandamiseks ja kasutamiseks vajalike komisjoni poolt või vajaduse korral koostöös liikmesriikidega tehtavate uuringute ja katseprojektide rahastamise kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, 29. juuni 2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, 25. veebruar 2008, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 665/2008, 14. juuli 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1078/2008, 3. november 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel (ELT L 295, 4.11.2008, lk 24).

11 07 02     Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 200 000

3 953 676

4 260 000

3 318 745

4 160 541,—

2 351 478,60

Märkused

Assigneering hõlmab järgmist:

kulud, mis on seotud riiklike teadusasutustega sõlmitud partnerluslepingutega teadusliku nõu andmiseks;

kulud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskuse või liidu muu nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetega, et tagada kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele sekretariaaditeenused ning viia läbi andmete eelanalüüs ja valmistada need ette kalandusressurssidega seotud olukorra hindamiseks;

hüvitised, mis makstakse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee liikmetele ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee kutsutud ekspertidele nende osalemise ning töörühmades ja plenaaristungitel tehtud töö eest;

hüvitised, mis makstakse sõltumatutele ekspertidele, kes annavad komisjonile teadusalast nõu või pakuvad ametnikele või sidusrühmadele teadusalase nõu tõlgendamist hõlmavat koolitust;

toetus, mis antakse rahvusvahelistele organitele, kes vastutavad varude hindamiste eest ja annavad teadusalast nõu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, 29. juuni 2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2005/629/EÜ, 26. august 2005, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta (ELT L 225, 31.8.2005, lk 18).

11 07 03     Katseprojekt – Kalandussektori ühise majandamise ja jätkusuutliku juhtimise vahendid: teadlaste ja sidusrühmade teaduskoostöö edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

750 000

1 500 000

750 000

 

 

Märkused

Assigneeringuga on ette nähtud katta teadlaste ja sidusrühmade teaduskoostööd ning kalandussektori ühise majandamise ja jätkusuutliku juhtimise vahendeid käsitleva katseprojekti kulud. Ühise kalanduspoliitika reform, mis esitati 2011. aasta juulis, hõlmab mitmeid prioriteete, mille eesmärk on saavutada ökoloogiline jätkusuutlikkus ning suunata kalandussektori juhtimine liidu tasandil kehtestatud põhimõtete piirkondlikule rakendamisele. Määrustes (EÜ) nr 2371/2002 (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59) ja (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11)on sätestatud, et nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil tuleb vastu võtta majandamiskavad. Majandamiskavade keskmes peaksis olema vesikonnad, millest rahvusvahelised veed moodustavad väikese osa ja mis piirnevad nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega; vesikonnad, mille puhul teabe- ja kogemuste vahetus riikide vahel mitmepoolsete üksuste kaudu juba toimib, ja vesikonnad, mille morfoloogilised, keskkonna- ja majanduslikud tingimused võimaldavad ühiste parameetrite alusel sarnaste kogemuste võrdlust. Hea näide on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni klassifikatsiooni geograafilisele allpiirkonnale (GSA) 17 vastav Aadria mere põhja- ja keskosa, mis vastab kõigile kolmele vesikonna ülaltoodud näitajale.

Katseprojekti eesmärk on edendada kalandussektoris poliitilise suunitlusega teaduskoostööd, mis hõlmab merede vesikondade ja kalapüügipiirkondade geograafilise asukohaga seotud teadlasi ja sidusrühmi, eelkõige kalureid, ja mille eesmärk on süvendada teaduslikult põhjendatud teadmisi, mis on aluseks kalandusstrateegiaid ja kalandussektori valikuid puudutavatele otsustele.

Katseprojekti raames võiksid abikõlbulikud olla järgmised tegevused:

selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumine, säilitamine ja analüüs, mis on vajalikud kalavarude ja kalapüügipiirkondade hindamiseks ning mis täiendaksid andmeid, mille kogumine on kohustuslik vastavalt andmekogumisraamistikule; sellel eesmärgil geograafilise teabe süsteemi ülesehitamise kaudu liidu ja riikide valitsuste otsuste toetamiseks kasuliku vahendi loomine; selle vahendi abil selliste mudelite väljaarendamine, mis hõlbustaksid regionaalplaneerimise ja vesikondade majandamise alaseid tegevusi, ning mida käsitataks hea tavana; projektiga nähakse ette geograafilise teabe süsteemi rakendamine ja ajakohastamine andmete kogumise, laadimise, töötlemise ja analüüsimise eri etappidel ning põhikomponentide eraldamise ja kasutamise korra määratlemine, kasutades kõiki andmeid, mis kõigil riiklikel ja piirkondlikel tasanditel saadaval on; geograafilise teabe süsteemi põhieesmärk, milleks on ühtlustada eri riikide hallatavaid andmebaase, et parandada koostalitlusvõimet ning praegust ja tulevast teabevoogu; geograafiliste andmete levitamist ning andmebaasi eri tasanditele ja sisule juurdepääsu reguleeritakse ja muudetakse vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele: kõigil volitatud üksustel võib olla andmeid, mis võimaldavad hinnata eri parameetrite ajalist muutumist;

selliste meetodite, mudelite, käsitluste jne väljatöötamine, mille abil on võimalik parandada kalavarude ja kalapüügipiirkondade ning majandamist puudutavate valikuvõimaluste hindamist ja/või muuta ökosüsteemipõhine käsitlus kalanduse majandamises toimivaks ja teostatavaks;

hindamismenetluste läbiviimine, eelkõige mitmeaastaste juhtimiskavade koostamise ja järelmeetmete toetamiseks;

selliste foorumite asutamine, kus teadlased ja kalurid saavad teavet vahetada ning eri käsitluste vahelist lõhet vähendada.

Katseprojekt peaks vastama teatavatele järgmistele kindlatele tingimustele, nagu:

see peab põhinema merede vesikondadel või kalapüügipiirkondadel;

see peaks toetama ökoloogia, bioloogia, tehnoloogia ja humanitaarteadustega seotud teadusvaldkondade ühtset käsitlust;

see peaks soosima kaasavat, koostööaldist ja järkjärgulist töömeetodit;

see peaks olema suunatud tulemustele, mida on suure tõenäosusega võimalik vahetult kasutada teadushinnangute andmisel ning mis võimaldavad poliitikutel teha asjakohaseid ja põhjendatud otsuseid;

see ei tohiks kattuda teadusprojektide ega -uuringutega, mida praegu juba rahastatakse seitsmendast raamprogrammist või mis on abikõlblikud seitsmenda raamprogrammi või merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi teadusuuringute programmi kohaselt.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 11 08 — ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 08

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

11 08 01

Rahaline toetus liikmesriikidele järelevalvega seotud kulude katteks

2

46 330 000

23 079 586

47 430 000

23 894 961

45 529 850,—

28 021 980,03

11 08 02

Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve ELi vetes ja mujal

2

2 600 000

2 372 206

2 300 000

2 180 889

2 138 037,28

1 931 238,22

11 08 05

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)

11 08 05 01

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) – Toetus jaotistele 1 ja 2

2

7 311 359

7 311 359

7 337 359

7 337 359

7 280 000,—

7 280 000,—

11 08 05 02

Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) – Toetus jaotisele 3

2

1 622 541

1 622 541

1 693 541

2 693 541

5 570 000,—

4 570 000,—

 

Artikkel 11 08 05 — Vahesumma

 

8 933 900

8 933 900

9 030 900

10 030 900

12 850 000,—

11 850 000,—

 

Peatükk 11 08 — Kogusumma

 

57 863 900

34 385 692

58 760 900

36 106 750

60 517 887,28

41 803 218,25

11 08 01     Rahaline toetus liikmesriikidele järelevalvega seotud kulude katteks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

46 330 000

23 079 586

47 430 000

23 894 961

45 529 850,—

28 021 980,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liikmesriikide kulusid, mis on seotud ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamisega:

investeeringud, mis on seotud haldusasutuste või erasektori tehtud kontrollimisega, sh sellise uue kontrolltehnoloogia rakendamisega nagu laevade tuvastamise süsteemidega (VDS) ühendatud elektrooniline andmete registreerimise süsteem (ERS), laevaseiresüsteemid (VMS), automaatne identifitseerimissüsteem (AIS), ning kontrollivahendite ostmise ja ajakohastamisega;

kalandusvaldkonnas kontrolli- ja seireülesannete järelevalve eest vastutavate riigiametnike koolitus ja vahetusprogrammid;

inspekteerimis- ja vaatlussüsteemide katseprogrammide rakendamine;

järelevalve, kontrolli ja seirega pädevatele asutustele kaasnevad kulud, mis hõlmavad tasuvusanalüüsi, kulude hindamist ja auditeerimist;

algatused, sh seminarid ja meediavahendid, mille eesmärk on kalurite jt osaliste, nagu inspektorite, prokuröride ja kohtunike ning üldsuse hulgas suurendada teadlikkust seoses vajadusega võidelda vastutustundetu ja ebaseadusliku kalapüügiga ning seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisega;

jälgitavust võimaldavate süsteemide ja menetluste rakendamine ning mootorivõimsuse jälgimise kaudu laevastiku püügimahu kontrollimist võimaldavate vahendite rakendamine;

katseprojektid, nt videovalve.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 391/2007, 11. aprill 2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kuludega, mis tekivad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate seire- ja kontrollikavade rakendamise tõttu (ELT L 97, 12.4.2007, lk 30).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

11 08 02     Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve ELi vetes ja mujal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 600 000

2 372 206

2 300 000

2 180 889

2 138 037,28

1 931 238,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni selliste kulude katmiseks, mis on seotud kohustusega kohaldada, kontrollida ja auditeerida ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamist.

See hõlmab halduskulusid, mille hulka kuuluvad selliste kontrolli, inspekteerimise ja auditeerimisega seotud lähetuste kulud, mille eesmärk on kontrollida ja hinnata ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamist, samuti ekspertide kohtumiste, komisjoni ametnike varustuse, infotehnoloogia (sh infotehnoloogiliste andmebaaside loomine ja haldamine), uuringute ja koolitusega seotud kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse liidu finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

11 08 05     Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA)

11 08 05 01   Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 311 359

7 311 359

7 337 359

7 337 359

7 280 000,—

7 280 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artiklis 208 osutatud asutustele komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 16 alusel tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/988/EL, 18. detsember 2009, millega määratakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud ülesannete täitjaks (ELT L 338, 19.12.2009, lk 104).

11 08 05 02   Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 622 541

1 622 541

1 693 541

2 693 541

5 570 000,—

4 570 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artiklis 208 osutatud asutustele komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 16 alusel tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2013. aastal on kokku 9 216 900 eurot. Eelarvesse kantud 8 933 900 euro suurusele summale lisatakse 283 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/988/EL, 18. detsember 2009, millega määratakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud ülesannete täitjaks (ELT L 338, 19.12.2009, lk 104).

PEATÜKK 11 09 — MERENDUSPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 09

MERENDUSPOLIITIKA

11 09 01

Ettevalmistavad meetmed – Merenduspoliitika

2

345 000

2 600 000

0,—

4 417 827,59

11 09 02

Katseprojekt – Koostöövõrgustik ja head tavad merenduspoliitikas

2

2 200 000

0,—

1 072 754,39

11 09 05

Integreeritud merenduspoliitika (IMP) edasiarendamist toetav programm

2

12 098 250

16 560 000

2 370 532

0,—

0,—

11 09 06

Ettevalmistav tegevus – Mere kaitsjad

2

1 200 000

600 000

 

 

 

 

 

Peatükk 11 09 — Kogusumma

 

1 200 000

13 043 250

16 560 000

7 170 532

0,—

5 490 581,98

11 09 01     Ettevalmistavad meetmed – Merenduspoliitika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

345 000

2 600 000

0,—

4 417 827,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud väljatöötatava merenduspoliitika toetamiseks usaldusväärsetel faktidel ja analüüsidel põhinevate vajalike uuringutega, juhul kui senistes uuringutes esineb puudujääke, ja sellises ulatuses, mis on vajalik mõju hindamiseks ja tulevaste poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks. Eelkõige kehtib see merenduse valdkonna sotsiaal-majanduslike ja õiguslike küsimuste puhul.

Seni on võimalike tulevaste meetmete jaoks määratletud kolm olulist valdkonda: mereala ruumiline planeerimine, merendusandmete integreerimine ja lähendamine ning mereseire. Kõnealune assigneering on samuti ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud kõnealustes valdkondades edasiste ettepanekute arutamise jaoks teostatavusuuringute tegemisega.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud eri mereseire süsteemide integreerimise edendamiseks, teaduslike mereandmete kõrvutamiseks ning võrgustike laiendamiseks ja heade tavade levitamiseks merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas.

Õiguslik alus

Ettevalmistavad meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

11 09 02     Katseprojekt – Koostöövõrgustik ja head tavad merenduspoliitikas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 200 000

0,—

1 072 754,39

Märkused

Assigneeringud on ette nähtud katseprojektide edendamiseks, et integreerida mereseire erinevad süsteemid, koondada teaduslikke mereandmeid ning laiendada võrgustikke ja levitada häid tavasid merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

11 09 05     Integreeritud merenduspoliitika (IMP) edasiarendamist toetav programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 098 250

16 560 000

2 370 532

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad integreeritud merenduspoliitika edasiarendamise toetamise programmist.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud ka järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk;

ühise teabejagamiskeskkonna tegevuskava rakendamine;

merealade ruumilist piiriülest planeerimist käsitlevad katseuuringud;

IT-rakendused, nt merendusalane foorum ja Euroopa mereatlas;

üritused ja konverentsid;

Euroopa ja vesikonna ulatuses tehtavad uuringud, et välja selgitada kasvutõkked, hinnata uusi võimalusi ja määrata kindlaks inimtegevuse mõju merekeskkonnale.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011, 30. november 2011, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm (ELT L 321, 5.12.2011, lk 1).

11 09 06     Ettevalmistav tegevus – Mere kaitsjad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 200 000

600 000

 

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud kasutamiseks järgmiselt:

hinnata, kuidas oleks võimalik käigus olevaid kalalaevu, mis peavad ühenduse laevastikust lahkuma, ja kalurite kogemusi ning praktilist oskusteavet kõige paremini kalurite endi ja kogu ühiskonna huvides ära kasutada;

katsetada võimalikult reaalsetes tingimustes, kas inimesi, kes töötavad kalandussektoris meeskonnaliikmena ja ei saa enam kalandusest elatuda ning kes omavad merenduskogemust ja merendusalaseid teadmisi, mis võivad kaotsi minna, kui nad otsiksid alternatiivseid sissetulekuallikaid maismaal, on tehniliselt ja majanduslikult võimalik kalandusest ümber suunata muudele merendusega seotud tegevustele;

teha võimalikult reaalsetes tingimustes kindlaks, kas kalalaevu on võimalik muuta laevadeks, mille abil viia läbi kalandusega mitte seotud eri keskkonna- ja merendustegevusi, eelkõige mereprahi kogumist;

teha võimalikult reaalsetes tingimustes kindlaks sellistel tingimustes käitatavate laevade vajalikud käituskulud ning võimalikud rahastamisallikad; rahastada tuleks sellist tegevust aga ainult algetapis, kusjuures tegevus ise on pikaajalises perspektiivis isemajandav;

teha kindlaks asjakohane koolitus, mida kalurid uute ülesannete täitmiseks ja kasulike tulemuste saavutamiseks vajavad;

toetada kooskõlas ühise kalanduspoliitika reformi eesmärkidega kalapüügivõimsuse vähendamist ning pakkuda selleks laevaomanikele ja sektorist lahkuvatele kaluritele positiivseid stiimuleid ja innustada neid merel ja/või rannikualadel teostatavaid alternatiivseid tegevusi leidma/arendama;

innustada sektorisse jäävaid kalureid tegelema kalapüügi kõrval muude sellega seotud tegevustega;

teha kindlaks, millist haldus- ja õigusraamistikku on vaja koostöö tegemiseks asjaomaste ametiasutuste ja/või asjaomaste haldusasutustega ning mere kaitsjate tegevuse koordineerimiseks nendega;

katsetada võimalikult reaalsetes tingimustes kontseptsiooni „Mere kaitsjad” elluviimist järgmise programmitöö perioodi jooksul.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS MERENDUS- JA KALANDUSASJADE PEADIREKTORAADILE

MERENDUS- JA KALANDUSASJADE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 12

SISETURG

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 01

SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

63 759 472

63 759 472

60 414 994

60 414 994

62 091 408,30

62 091 408,30

Reservid (40 01 40)

 

 

97 284

97 284

 

 

 

63 759 472

63 759 472

60 512 278

60 512 278

62 091 408,30

62 091 408,30

12 02

SISETURU POLIITIKA

11 150 000

10 051 351

11 250 000

9 980 984

12 414 857,23

10 924 869,40

Reservid (40 02 41)

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

 

12 650 000

11 551 351

11 250 000

9 980 984

12 414 857,23

10 924 869,40

12 04

KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

28 404 000

26 684 515

29 181 000

27 124 506

23 474 000,—

23 122 516,—

Reservid (40 02 41)

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

 

29 904 000

28 184 515

29 181 000

27 124 506

23 474 000,—

23 122 516,—

 

Jaotis 12 — Kogusumma

103 313 472

100 495 338

100 845 994

97 520 484

97 980 265,53

96 138 793,70

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

3 000 000

3 000 000

97 284

97 284

 

 

 

106 313 472

103 495 338

100 943 278

97 617 768

97 980 265,53

96 138 793,70

PEATÜKK 12 01 — SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 01

SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

12 01 01

Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

49 947 722

46 765 864

47 893 595,70

12 01 02

Siseturu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

12 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

6 424 960

6 568 336

6 423 121,45

12 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 525 911

3 394 875

3 477 999,74

Reservid (40 01 40)

 

 

97 284

 

 

 

3 525 911

3 492 159

3 477 999,74

 

Artikkel 12 01 02 — Vahesumma

 

9 950 871

9 963 211

9 901 121,19

Reservid (40 01 40)

 

 

97 284

 

 

 

9 950 871

10 060 495

9 901 121,19

12 01 03

Siseturu poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

3 160 879

2 985 919

3 600 245,59

12 01 04

Siseturu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

12 01 04 01

Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

1.1

700 000

700 000

696 445,82

 

Artikkel 12 01 04 — Vahesumma

 

700 000

700 000

696 445,82

 

Peatükk 12 01 — Kogusumma

 

63 759 472

60 414 994

62 091 408,30

Reservid (40 01 40)

 

 

97 284

 

 

 

63 759 472

60 512 278

62 091 408,30

12 01 01     Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

49 947 722

46 765 864

47 893 595,70

12 01 02     Siseturu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

12 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 424 960

6 568 336

6 423 121,45

12 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 01 02 11

3 525 911

3 394 875

3 477 999,74

Reservid (40 01 40)

 

97 284

 

Kogusumma

3 525 911

3 492 159

3 477 999,74

12 01 03     Siseturu poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 160 879

2 985 919

3 600 245,59

12 01 04     Siseturu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

12 01 04 01   Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

700 000

700 000

696 445,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uurimuste, uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 12 02 01.

PEATÜKK 12 02 — SISETURU POLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 02

SISETURU POLIITIKA

12 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine

1.1

5 600 000

6 407 353

8 800 000

7 167 283

10 086 203,02

9 330 349,14

Reservid (40 02 41)

 

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

 

 

7 100 000

7 907 353

8 800 000

7 167 283

10 086 203,02

9 330 349,14

12 02 02

Siseturu haldamise vahendid

1.1

2 350 000

938 998

p.m.

1 088 701

1 293 240,64

1 102 619,35

12 02 03

Katseprojekt – Ühtse turu foorum

1.1

855 000

1 200 000

600 000

1 035 413,57

491 900,91

12 02 04

Katseprojekt – Lõppkasutajate ja muude finantssektoriga mitteseotud sidusrühmade suutlikkuse suurendamine liidu poliitika kujundamiseks finantsteenuste valdkonnas

1.1

1 500 000

1 000 000

1 250 000

1 125 000

 

 

12 02 05

Ettevalmistav meede – Ühtse turu foorum

1.1

1 200 000

600 000

 

 

 

 

12 02 06

Katseprojekt – Töötajate omandi ja osalemise edendamine

1.1

500 000

250 000

 

 

 

 

 

Peatükk 12 02 — Kogusumma

 

11 150 000

10 051 351

11 250 000

9 980 984

12 414 857,23

10 924 869,40

Reservid (40 02 41)

 

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

 

 

12 650 000

11 551 351

11 250 000

9 980 984

12 414 857,23

10 924 869,40

12 02 01     Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 02 01

5 600 000

6 407 353

8 800 000

7 167 283

10 086 203,02

9 330 349,14

Reservid (40 02 41)

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

Kogusumma

7 100 000

7 907 353

8 800 000

7 167 283

10 086 203,02

9 330 349,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujundamist, selle toimimist ja arengut toetavate meetmetega, sealhulgas eelkõige:

suurem lähedus kodanikele ja ettevõtjatele, sealhulgas kodanike ja ettevõtjatega peetava dialoogi arendamine ja süvendamine meetmete kaudu, mille eesmärk on tõhustada siseturu toimimist ja tagada, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks juurdepääs kõige laialdasematele õigustele ja võimalustele, mis on seotud piirideta siseturu avamise ja tugevnemisega, ning et nad saaksid neid õigusi ja võimalusi täiel määral kasutada, samuti kodanike ja ettevõtjate poolt kõnealuste õiguste ja võimaluste praktilise kasutuse suhtes kohaldatavate järelevalve- ja hindamismeetmete kaudu, et tuvastada nende õiguste ja võimaluste täielikku kasutamist piiravad tegurid ning hõlbustada nende kõrvaldamist;

avalike hangete lepinguid reguleerivate sätete rakendamine ja jälgimine, et tagada avalike hangete tegelik avamine ja parim toimimine, sealhulgas ka kõnealuste lepingute mitmesuguste osaliste teavitamise ja harimise kaudu; uue tehnoloogia juurutamine ja kasutamine kõnealuste lepingute eri toimealades; õigusliku ja regulatiivse raamistiku pidev kohandamine, arvestades nende lepingute tagajärgi, eriti turgude globaliseerumist, ja olemasolevaid või tulevasi rahvusvahelisi lepinguid;

kodanike ja ettevõtjate jaoks õigusliku keskkonna parandamine Euroopa Ettevõtete Testpaneeli kaudu, milleks võib ette näha tutvustavaid ja teadlikkust parandavaid meetmeid ning koolitust; koostöö arendustegevuse ja kooskõlastamise toetamine äriühinguõiguse valdkonna seadustes ning Euroopa äriühingute ja Euroopa majandushuvirühmade loomise toetamine;

halduskoostöö tugevdamine, muu hulgas siseturu infosüsteemi abil, siseturgu käsitlevate õigusnormide alaste teadmiste parandamine liikmesriikides ja nende asjakohane kohaldamine liikmesriikides ning siseturgu käsitlevate õigusnormide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste halduskoostöö toetamine, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid, nagu need on kavandatud iga-aastases poliitilises strateegias;

sellise süsteemi loomine, millega lahendataks tõhusalt kodanike või ettevõtjate probleeme, mis tulenevad sellest, et teise liikmesriigi haldusorganid on siseturgu käsitlevaid õigusakte rakendanud vääralt; tagasiside andmine süsteemi SOLVIT kaudu, kasutades sidusandmebaasi, mis on kättesaadav kõikidele koordinatsioonikeskustele ning tehakse kättesaadavaks ka kodanikele ja ettevõtjatele; nimetatud algatuse toetamine koolituse, tutvustuskampaaniate ja suunatud meetmete kaudu, millega arvestatakse eelkõige uute liikmesriikide vajadusi;

siseturu väljakujundamist, arengut ja toimimist käsitlev interaktiivne poliitiliste otsuste tegemine osana komisjoni töö tõhustamise ja parema õigusliku reguleerimise algatustest, mille eesmärgiks on paremini rahuldada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate nõudmisi. Selle punkti assigneeringud hõlmavad veel osalejaid toetavaid koolituse, teadlikkuse parandamise ja võrgutoiminguid, et muuta liidu poliitiliste otsuste tegemine siseturu küsimustes mõistetavamaks ja tõhusamaks ning teha sellest siseturu tegevuspõhimõtete (või nende puudumise) tegeliku kohapealse mõju hindamise protsessi osa;

eeskirjade põhjalik ülevaade, et neid oleks vajaduse korral võimalik muuta, ja võetud meetmete tõhususe üldine analüüs, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ja hinnata siseturu üldist mõju ettevõtjatele ja majandusele, kaasa arvatud andmete ja komisjonivälistele andmebaasidele juurdepääsu ost komisjoni talitustele, samuti toimingud, mis on suunatud paremale arusaamisele siseturu toimimisest, ja premeerimine siseturu toimimise tõhustamises aktiivse osalemise eest;

siseturu väljatöötamise ja juhtimise tagamine, eriti pensionide, teenuste vaba liikumise, kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise ning intellektuaal- ja tööstusomandi kaitse valdkondades, liidu patendi kehtestamiseks esitatud ettepanekute väljatöötamine;

koostöös Eurostati ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) teenindussektori statistika ja statistilise arengu projektide arengustrateegia laiendamine;

teenuste siseturu takistuste eemaldamise mõjude jälgimine;

turvalisuse ja kaitse ühise ruumi väljatöötamine tegevustega, mis aitavad koordineerida nende toodete avalike hangete menetlust liidu tasandil; assigneeringud võivad hõlmata vastu võetud õigusaktide kohaldamist käsitlevate uuringute ja teadlikkuse parandamise meetmete väljatöötamist;

finants- ja kapitaliturgude ning ettevõtjatele ja üksikisikutele mõeldud finantsteenuste tugevdamine ja arendamine; tururaamistiku kohandamine eelkõige ettevõtjate tegevuse ja tehingute kontrollimise ja reguleerimise suhtes, et võtta arvesse liidu ja rahvusvahelisel tasandil aset leidnud muutusi, euro ja uute rahastamisvahendite seisundit, edendades uusi algatusi, mille eesmärgiks on finantsteenuste esimese tegevuskava tulemuste üksikasjalik analüüs ja nende konsolideerimine;

siseturu maksesüsteemide ja finantsteenuste jaeturu parandamine; selliste tehingute maksumuse alandamine ja ajakulu vähendamine, arvestades siseturu ulatust; tehniliste võimaluste arendamine, et luua üks või mitu maksesüsteemi komisjoni teatistele järgnevate toimingute alusel; sellealaste uuringute tegemine;

finantsasutuste suhtes kohaldatavate juhiste välisaspektide väljatöötamine ja tugevdamine, rahastamisvahendite vastastikune tunnustamine kolmandate riikidega, rahvusvahelised läbirääkimised ja kolmandates riikides turumajanduse rajamise toetamine;

juhtimise ja äriühinguõiguse tegevuskavas osutatud rohkete meetmete võtmine, mille alusel saaks teha mitmete sihtvaldkondade uuringu vajalike seadusandlike ettepanekute tegemiseks;

kohaldatavate meetmete tõhususe analüüs, mis on osa postiteenuste järkjärgulise liberaliseerimisega seotud järeltoimingutest, postiteenuseid käsitleva liidu poliitika kooskõlastamine rahvusvaheliste süsteemidega ning eelkõige seoses Ülemaailmses Postiliidus osalejate tegevusega; koostöö Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega; üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) sätete kohaldamise praktiline mõju postisektori teenustele ja nende kattuvus Ülemaailmse Postiliidu (UPU) eeskirjadega;

rahapesu käsitlevate liidu õiguse ja rahvusvaheliste sätete rakendamine, sealhulgas osalemine selle valdkonna valitsustevahelistes või ühekordsetes meetmetes; osamaksed, mis on seotud komisjoni liikmelisusega OECD loodud rahapesuvastases töökonnas (FATF);

aktiivne osalemine Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni (IAIS/AICA) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) kohtumistel; see hõlmab ka komisjoni osalemiskulusid rühma liikmena;

käesoleva peatükiga hõlmatud poliitika erinevate aspektide mõju uurimise ja hindamise arendamine asjakohaste meetmete väljatöötamiseks või läbivaatamiseks;

teenuste siseturu raames algatatud strateegiate elluviimise ja jälgimisega otseselt seotud süsteemide loomine ja hooldus;

selliste teenuste toetamine, mis aitavad saavutada liidu poliitilisi eesmärke, et edendada ühtset järelevalvet ja koostööd finantsaruandluse valdkonnas nii liidus kui ka väljaspool.

Nende eesmärkide saavutamise nimel katab assigneering konsultatsioonide, uuringute, ülevaadete, osaluse, reklaami tootmise ning arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalidega (trükised, audiovisuaalne materjal, hinnangud, arvuti töövahendid, teabe kogumine ja levitamine, kodanikele ja ettevõtjatele suunatud teabe- ja nõustamismeetmed) seotud kulud.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on mõeldud kulude katmiseks, mis komisjonil tekivad Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse tulemusliku tegevuse tagamisel.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud selleks, et luua olemasolevatele struktuuridele ja saadud kogemustele toetuv keskne koordineeriv asutus, kes abistab liikmesriike turujärelevalve alase koostöö tegemises. Koordineeriv asutus toetaks liikmesriikide vahelist koostööd, oskusteabe koondamist ja heade tavade vahetamist, et tagada kogu liidus turujärelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (ELT L 218, 13.8.2008. lk 30) kohane ühtlaselt kõrge turujärelevalve tase. Sel eesmärgil korraldatakse kõigi liikmesriikide turujärelevalveasutuste esindajatele regulaarseid ühiskoolitusi, milles keskmes on turujärelevalve praktilised aspektid, nagu kaebuste lahendamine, õnnetuste seire, parandusmeetmete võtmise kontroll, teaduslikult põhjendatud ja tehniliste ohutusalaste teadmistega kursis olemine ning koostöö tolliasutustega. Ühtlasi edendatakse liikmesriikide ametnike vahetuse ja ühiskülastusprogrammidega liikmesriikide vahelist kogemuste vahetust. Lisaks kogutakse eri liikmesriikides turujärelevalvele eraldatud vahendite kohta võrreldavaid andmeid ning neid arutatakse liikmesriikide pädevate ametiasutustega. Eesmärk on selgitada, kui palju vahendeid on tõhusa, põhjaliku ja järjepideva turujärelevalve tagamiseks kogu siseturul vaja ja aidata kaasa tooteohutust, eelkõige turujärelevalvet puudutavate liidu eeskirjade eesseisvale läbivaatamisele ning programmi „Toll 2013” järelmeetmete ettevalmistamisele.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Assigneeringud vabastatakse reservist, kui komisjon esitab üksikasjaliku loetelu uuringutest, mida ta kavatseb selle artikli raames 2013. aastal läbi viia, ning selgitab, kuidas ta igale uuringule eraldatavad summad arvutab. Komisjon esitab ka nende uuringute väljavalimisel kasutatavad formaalsed kriteeriumid.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 18. juuni 2002. aasta teatis pealkirjaga „Metoodiline märkus üldise majandushuvi teenuste horisontaalseks hindamiseks” (KOM(2002) 331 (lõplik)).

12 02 02     Siseturu haldamise vahendid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 350 000

938 998

p.m.

1 088 701

1 293 240,64

1 102 619,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tekivad seoses SOLVITi haldamise ja arendamise ning ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava täitmise meetmetega.

Süsteem SOLVIT on end tõestanud kui tõhusaim vaidluste kohtuvälise lahendamise vahend.

Selle süsteemiga lahendatakse tõhusalt kodanike ja ettevõtjate probleeme, mis tulenevad sellest, et teise liikmesriigi haldusorganid on siseturgu käsitlevaid õigusakte vääralt rakendanud. Lisaks annab süsteem SOLVIT tagasisidet, kasutades sidusandmebaasi, mis on kättesaadav kõikidele koordinatsioonikeskustele ning kuhu kodanikud ja ettevõtjad võivad otse teatada oma probleemidest.

Samas ei ole SOLVIT, nii nagu paljud muud liidu küsimustega seotud avaliku abi teenused, süsteemi võimalike kasutajate hulgas ikka veel laialt tuntud. Kodanikud ja ettevõtjad ei ole samas väga sageli teadlikud ka sellest, millisel aadressil teabe-, abi- või probleemi lahendamise taotlused esitada. Selle probleemi lahendamiseks on komisjon ühtse turu läbivaatamise raames teada andnud, et püüab luua ühtse veebipõhise juurdepääsupunkti, millega juhatatakse kodanikke ja ettevõtjaid õigete teenuste juurde. Komisjon asutas oktoobris 2010 uue veebilehe „Teie Euroopa”, mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele teavet, ning kui nad vajavad abi, edastab nad otse asjakohaste teenuste nagu SOLVIT juurde. „Teie Euroopa” koos Europe Directi helistamiskeskusega on SOLVITI süsteemi kontaktpunktiks. Komisjon teavitab iga-aastases aruandes Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni juurdepääsupunkti kasutamise sagedusest ja võimalikest meetmetest selle edasiseks parandamiseks.

Liikmesriikidelt tuleks nõuda asjakohaste meetmete võtmist, et teavitada oma kodanikke sellise ühtse juurdepääsupunkti kasutamisest.

Lisaks tehti komisjoni 8. mai 2008. aasta tegevuskavas, mis käsitleb ühist raamistikku kodanikele ja ettevõtetele ühtse turu alase abi teenuste pakkumiseks, ettepanek mitme meetme võtmiseks, et suurendada koostööd olemasolevate abiteenistuste vahel, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele paremat, kiiremat ja sujuvamat üldist teenust.

Ka peab kõiki neid teenuseid edendama kooskõlastatumalt, et liiga paljud kaubamärgid ei tekitaks kodanikes ja ettevõtjates segadust.

Lisaks teavitab komisjon Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni selles valdkonnas võetud konkreetsetest meetmetest.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

12 02 03     Katseprojekt – Ühtse turu foorum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

855 000

1 200 000

600 000

1 035 413,57

491 900,91

Märkused

Ühtse turu foorum on komisjoni poolt koos Euroopa Parlamendiga korraldatav iga-aastane üritus, mis toimub liidu eesistujariigiks olevas liikmesriigis ja mis toob kokku kodanike, ettevõtete ja tarbijaorganisatsioonide esindajad ning liikmesriikide ja liidu institutsioonide esindajad, et parandada ühtse turu koordineerimist ja juhtimist. Foorumi ajal toimuvates aruteludes ja töötubades tuleks käsitleda ühtse turu õigusaktide ülevõtmist, kohaldamist ja jõustamist, samuti tuleks võimaldada sidusrühmade vahel häid tavasid vahetada ning teavitada kodanikke nende õigustest ühtsel turul.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

12 02 04     Katseprojekt – Lõppkasutajate ja muude finantssektoriga mitteseotud sidusrühmade suutlikkuse suurendamine liidu poliitika kujundamiseks finantsteenuste valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

1 000 000

1 250 000

1 125 000

 

 

Märkused

Finants- ja majanduskriis on oluliselt nõrgestanud tarbijate, jaeinvestorite ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate usaldust nende õigusnormide suhtes, mille eesmärk oli neid kaitsta finantssüsteemi puuduste eest. Seepärast on olulisem kui kunagi varem, et lõppkasutajate ja muude finantssektoriga mitteseotud sidusrühmade mured võetakse arvesse nende algatuste väljatöötamisel, mille eesmärk on taastada kodanike usaldus finantssektori tugevusse ja sellesse, et nad saavad finantsintegratsioonist konkreetset kasu.

Selle katseprojekti eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust osaleda liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas, silmas pidades poliitikakujundajatele tasakaalustava arvamuse esitamist võrreldes finantssektori sidusrühmadega ning laiema üldsuse teavitamist küsimustest, mis on finantsturgude reguleerimisel tähtsad tarbijatele, lõppkasutajatele, jaeinvestoritele ja muudele sektorivälistele sidusrühmadele.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

12 02 05     Ettevalmistav meede – Ühtse turu foorum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 200 000

600 000

 

 

 

 

Märkused

Ühtse turu foorum peaks olema iga-aastane üritus ja toimuma eelistatavalt nõukogu eesistujariigiks olevas liikmesriigis ning sellele võivad eelneda mitmed piirkondlikud teemakohased ettevalmistavad üritused, mida korraldavad ühiselt Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu eesistujariigiks olev liikmesriik. See üritus peaks endast kujutama olulist platvormi, mis võimaldab sidusrühmade vahel häid tavasid vahetada, teavitada kodanikke nende õigustest ühtsel turul ning uurida ühtse turu olukorda. Foorum peaks tooma kokku nii kodanike, ettevõtete, tarbijaorganisatsioonide kui ka liikmesriikide ja liidu institutsioonide esindajad, et võtta selge kohustus ühtse turu õigusaktide ülevõtmiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks. See peaks olema platvorm, kus arutatakse ühtset turgu käsitlevaid komisjoni seadusandlikke ettepanekuid ja kus kodanikud, ettevõtjad ja muud sidusrühmad väljendavad oma ootusi tulevaste seadusandlike ettepanekute suhtes. Ürituse eesmärk peaks olema ka ühtse turu alaste õigusaktide ebaõige ülevõtmise, väära kohaldamise ja jõustamata jätmise takistamine ühtse turu kooskõlastamise ja juhtimise parandamise kaudu. Tuleks luua juhtrühm, millesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ning komisjoni ja ürituse ajal nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindajad ja mis peaks töötama välja ühtse turu foorumi korralduslikud aspektid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

12 02 06     Katseprojekt – Töötajate omandi ja osalemise edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Katseprojektiga rakendatakse Euroopa Parlamendis 22. märtsil 2012 toimunud avaliku kuulamise peamisi järeldusi, milles toonitatakse vajadust koguda täpseid andmeid töötajate omandit ja osalemist puudutavate eri riiklike õigusaktide kohta. Andmete kogumise eesmärk on luua igas liikmesriigis töötajate omandi Euroopa keskus, mis hakkaks jagama teavet ja nõustamist ning korraldama koolitust töötajatele, ettevõtjatele ja üldsusele, et aidata edendada ja rakendada asjakohaseid õigusakte töötajate omandi ja osaluse paremaks väljaarendamiseks liidus, mille kasulikkust ühiskonnale on toonitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslikus arvamuses Soc 371 Euroopa töötajate finantsosaluse kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 12 04 — KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 04

KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

12 04 01

Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

1.1

7 650 000

5 930 515

7 500 000

5 443 506

7 350 000,—

6 998 516,—

12 04 02

Euroopa Pangandusjärelevalve

12 04 02 01

Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

6 333 000

6 333 000

7 099 000

7 099 000

3 956 600,—

3 956 600,—

Reservid (40 02 41)

 

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

 

 

7 833 000

7 833 000

7 099 000

7 099 000

3 956 600,—

3 956 600,—

12 04 02 02

Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotisele 3

1.1

1 122 000

1 122 000

1 200 000

1 200 000

1 116 400,—

1 116 400,—

 

Artikkel 12 04 02 — Vahesumma

 

7 455 000

7 455 000

8 299 000

8 299 000

5 073 000,—

5 073 000,—

Reservid (40 02 41)

 

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

 

 

8 955 000

8 955 000

8 299 000

8 299 000

5 073 000,—

5 073 000,—

12 04 03

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

12 04 03 01

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

5 260 000

5 260 000

5 070 000

5 070 000

3 098 600,—

3 098 600,—

12 04 03 02

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotisele 3

1.1

1 125 000

1 125 000

1 192 000

1 192 000

1 168 400,—

1 168 400,—

 

Artikkel 12 04 03 — Vahesumma

 

6 385 000

6 385 000

6 262 000

6 262 000

4 267 000,—

4 267 000,—

12 04 04

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

12 04 04 01

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

5 663 000

5 663 000

5 838 477

5 838 477

5 264 000,—

5 264 000,—

12 04 04 02

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotisele 3

1.1

1 251 000

1 251 000

1 281 523

1 281 523

1 520 000,—

1 520 000,—

 

Artikkel 12 04 04 — Vahesumma

 

6 914 000

6 914 000

7 120 000

7 120 000

6 784 000,—

6 784 000,—

 

Peatükk 12 04 — Kogusumma

 

28 404 000

26 684 515

29 181 000

27 124 506

23 474 000,—

23 122 516,—

Reservid (40 02 41)

 

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

 

 

29 904 000

28 184 515

29 181 000

27 124 506

23 474 000,—

23 122 516,—

12 04 01     Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 650 000

5 930 515

7 500 000

5 443 506

7 350 000,—

6 998 516,—

Märkused

Programmi üldine eesmärk on parandada siseturu toimimiseks vajalikke tingimusi, toetades teatavate asutuste tegevust või meetmeid finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Liidu rahastamine on oluline, et tagada finantsteenuste siseturu tulemuslik ja tõhus järelevalve, arvestades eelkõige hiljutist finantskriisi.

Programm hõlmab järgmisi tegevusi:

a)

tegevused, millega toetatakse liidu sellise poliitika rakendamist, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvet, eelkõige riiklike järelevalveasutuste töötajate koolituste ja IT-projektide halduse kaudu finantsteenuste sektoris;

b)

tegevused, mille käigus töötatakse välja standardid või tehakse panus nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või tehes järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle liidu vastava poliitika rakendamise toetamisel finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 716/2009/EÜ, 16. september 2009, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (ELT L 253, 25.9.2009, lk 8).

12 04 02     Euroopa Pangandusjärelevalve

12 04 02 01   Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 04 02 01

6 333 000

6 333 000

7 099 000

7 099 000

3 956 600,—

3 956 600,—

Reservid (40 02 41)

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

Kogusumma

7 833 000

7 833 000

7 099 000

7 099 000

3 956 600,—

3 956 600,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning pidades silmas Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on asutatud määrusega (EL) nr 1093/2010, tuleb märkida, et Euroopa Järelevalveasutus moodustab osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist. Euroopa finantsjärelevalve süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

1 500 000 euro suurune summa on paigutatud reservi, mis vabastatakse siis, kui Euroopa Pangandusjärelevalve on esitanud eelarvepädevatele institutsioonidele finantsmääruse artikli 203 lõigete 3–8 kohaselt kõik asjaomased dokumendid ehitusprojekti kohta Londonis. Teiseks: vastava projekti lepingu või lepingute läbirääkimistel on saavutatud mõistlikud tingimused, millel on mõju liidu eelarvele ja ametile antavale toetusele. Kolmandaks: amet esitab täieliku teabe ülesannete kohta, mis ametile jäävad juhul, kui pangandusjärelevalve antakse üle Euroopa Keskpangale.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

12 04 02 02   Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 122 000

1 122 000

1 200 000

1 200 000

1 116 400,—

1 116 400,—

Märkused

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning pidades silmas Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on loodud määrusega (EL) nr 1093/2010, tuleb märkida, et Euroopa Järelevalveasutus moodustab osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist. Euroopa finantsjärelevalve süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 10 386 944 eurot. Eelarvesse kantud 8 955 000 euro suurusele summale on lisatud 1 431 944 eurot, mis vastab liidu toetusest 2011. aastal tulenevale tagasinõutud ülejäägile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega luuakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

12 04 03     Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

12 04 03 01   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 260 000

5 260 000

5 070 000

5 070 000

3 098 600,—

3 098 600,—

Märkused

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning pidades silmas Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud määrusega (EL) nr 1094/2010, tuleb märkida, et Euroopa Järelevalveasutus moodustab osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist. Euroopa finantsjärelevalve süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

12 04 03 02   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 125 000

1 125 000

1 192 000

1 192 000

1 168 400,—

1 168 400,—

Märkused

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning pidades silmas Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on loodud määrusega (EL) nr 1094/2010, tuleb märkida, et Euroopa Järelevalveasutus moodustab osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist. Euroopa finantsjärelevalve süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 7 506 987 eurot. Eelarvesse kantud 6 385 000 euro suurusele summale on lisatud 1 121 987 eurot, mis vastab liidu toetusest 2011. aastal tulenevale tagasinõutud ülejäägile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega luuakse Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

12 04 04     Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

12 04 04 01   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 663 000

5 663 000

5 838 477

5 838 477

5 264 000,—

5 264 000,—

Märkused

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning pidades silmas Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud määrusega (EL) nr 1095/2010, tuleb märkida, et Euroopa Järelevalveasutus moodustab osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist. Euroopa finantsjärelevalve süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelu”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

12 04 04 02   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 251 000

1 251 000

1 281 523

1 281 523

1 520 000,—

1 520 000,—

Märkused

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning pidades silmas Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud määrusega (EL) nr 1095/2010, tuleb märkida, et Euroopa Järelevalveasutus moodustab osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist. Euroopa finantsjärelevalve süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 8 696 897 eurot. Eelarvesse kantud 6 914 000 euro suurusele summale on lisatud 1 782 897 eurot, mis vastab liidu toetusest 2011. aastal tulenevale tagasinõutud ülejäägile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS SISETURU JA TEENUSTE PEADIREKTORAADILE

AVALIKUD HANKED

FINANTSTURUD

FINANTSASUTUSED

TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS

SISETURU VÄLISMÕÕDE

SISETURU POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

SISETURU POLIITIKA

JAOTIS 13

REGIONAALPOLIITIKA

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 01

REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD

88 792 579

88 792 579

89 624 810

89 624 810

86 609 307,40

86 609 307,40

Reservid (40 01 40)

 

 

16 463

16 463

 

 

 

88 792 579

88 792 579

89 641 273

89 641 273

86 609 307,40

86 609 307,40

13 03

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

30 400 278 699

27 837 639 461

29 611 464 423

27 015 431 887

28 699 290 053,43

25 840 063 410,—

13 04

ÜHTEKUULUVUSFOND

12 350 000 000

9 106 997 424

11 788 814 578

9 857 388 636

11 020 238 878,86

6 450 271 953,—

13 05

STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS

549 770 452

400 098 052

555 341 668

445 543 710

486 621 159,—

351 405 253,—

13 06

SOLIDAARSUSFOND

p.m.

p.m.

688 254 041

688 254 041

201 935 540,—

268 827 080,—

 

Jaotis 13 — Kogusumma

43 388 841 730

37 433 527 516

42 733 499 520

38 096 243 084

40 494 694 938,69

32 997 177 003,40

Reservid (40 01 40)

 

 

16 463

16 463

 

 

 

43 388 841 730

37 433 527 516

42 733 515 983

38 096 259 547

40 494 694 938,69

32 997 177 003,40

PEATÜKK 13 01 — REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 01

REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD

13 01 01

Regionaalpoliitika valdkonnas töötava personali kulud

5

59 230 935

59 156 818

59 468 688,13

13 01 02

Regionaalpoliitika valdkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

13 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 095 476

2 137 197

2 532 676,52

13 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 101 813

3 094 285

3 398 608,09

Reservid (40 01 40)

 

 

16 463

 

 

 

3 101 813

3 110 748

3 398 608,09

 

Artikkel 13 01 02 — Vahesumma

 

5 197 289

5 231 482

5 931 284,61

Reservid (40 01 40)

 

 

16 463

 

 

 

5 197 289

5 247 945

5 931 284,61

13 01 03

Regionaalpoliitika valdkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

3 748 355

3 777 060

4 472 648,98

13 01 04

Regionaalpoliitika valdkonna meetmete toetamise kulud

13 01 04 01

Euroopa Regionaalarengu Fond – Halduskorralduskulud

1.2

11 300 000

11 600 000

9 373 091,67

13 01 04 02

Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu osa – Halduskorralduskulud

4

5 116 000

5 659 450

3 333 485,—

13 01 04 03

Ühtekuuluvusfond – Halduskorralduskulud

1.2

4 200 000

4 200 000

4 030 109,01

 

Artikkel 13 01 04 — Vahesumma

 

20 616 000

21 459 450

16 736 685,68

 

Peatükk 13 01 — Kogusumma

 

88 792 579

89 624 810

86 609 307,40

Reservid (40 01 40)

 

 

16 463

 

 

 

88 792 579

89 641 273

86 609 307,40

13 01 01     Regionaalpoliitika valdkonnas töötava personali kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

59 230 935

59 156 818

59 468 688,13

13 01 02     Regionaalpoliitika valdkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

13 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 095 476

2 137 197

2 532 676,52

13 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 01 02 11

3 101 813

3 094 285

3 398 608,09

Reservid (40 01 40)

 

16 463

 

Kogusumma

3 101 813

3 110 748

3 398 608,09

13 01 03     Regionaalpoliitika valdkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 748 355

3 777 060

4 472 648,98

13 01 04     Regionaalpoliitika valdkonna meetmete toetamise kulud

13 01 04 01   Euroopa Regionaalarengu Fond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 300 000

11 600 000

9 373 091,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 45 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks. Tehnilisest abist võib rahastada ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toe, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud kõnealuse määruse rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

peakorterite koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud) seotud kulud kuni 3 060 000 euro ulatuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 01 04 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu osa – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 116 000

5 659 450

3 333 485,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse abi rahastamisvahendist vastavalt nõukogu 17. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82) artiklile 16 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks:

IPA regionaalarengu osa mitmeaastaste programmide ja/või üksikute toimingute ja projektide ettevalmistamise, hinnangu andmise, heakskiitmise, järelmeetmete, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulutused. Kõnealused meetmed võivad hõlmata tehnilise abi lepinguid, uuringuid, lühiajalist eksperdiabi, kohtumisi, kogemuste vahetamist, võrgustike loomist, teavitamist ja avalikustamist ning teadlikkuse kujundamise üritusi, koolitustegevust ning väljaandeid, mis on programmi eesmärgi saavutamisega otseselt seotud, ning muid toetavaid meetmeid, mis on võetud komisjoni kesksete talituste või abi saavates riikides tegutsevate delegatsioonide tasandil;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, mis on kasulikud abi saavatele riikidele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid) volitatud programmijuhtimiseks kolmandates riikides asuvate liidu delegatsioonide poolt või seoses järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesannete komisjonile tagasi võtmisega, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud esinduse kooseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

juhtimiseks, inspekteerimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine;

hindamismeetodite parandamine ja teabevahetus selle valdkonna tavade kohta.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks.

Assigneeringuga rahastatakse peatüki 13 05 kohaseid halduskulusid.

13 01 04 03   Ühtekuuluvusfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 200 000

4 200 000

4 030 109,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 45 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks. Tehnilisest abist võib rahastada ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toe, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud kõnealuse määruse rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

peakorterite mittekoosseisuliste töötajatega (lepingulised töötajad, lähetuses olevad riikide eksperdid, renditööjõud) seotud kulud kuni 1 340 000 euro ulatuses.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

PEATÜKK 13 03 — EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 03

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

13 03 01

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

1.2

p.m.

618 000 000

p.m.

1 200 000 000

0,—

1 205 703 487,67

13 03 02

Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

13 03 03

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (varasemad kui 2000. aasta)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

13 03 04

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)

1.2

p.m.

62 000 000

p.m.

145 596 619

0,—

221 104 965,69

13 03 05

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (varasemad kui 2000. aasta)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

13 03 06

Programmi „URBAN” lõpetamine (2000–2006)

1.2

p.m.

3 000 000

p.m.

10 000 000

0,—

13 580 784,49

13 03 07

Varasemate programmide lõpuleviimine – Ühenduse algatused (varasemad kui 2000. aasta)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

13 03 08

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 388 614,20

13 03 09

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (varasemad kui 2000. aasta)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

13 03 12

Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

13 608 766

0,—

15 000 000,—

13 03 13

Ühenduse algatuse „Interreg III” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

42 000 000

p.m.

90 000 000

0,—

16 382 485,44

13 03 14

Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

13 03 16

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine

1.2

25 081 705 801

22 933 000 000

24 398 779 141

21 103 000 000

23 589 013 386,—

19 252 298 369,57

13 03 17

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”

1.2

34 060 138

45 000 000

33 392 292

40 000 000

32 737 542,—

35 766 100,95

13 03 18

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

1.2

4 022 082 950

3 367 822 988

3 946 682 563

3 400 965 947

3 875 763 242,—

4 134 845 386,—

13 03 19

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö

1.2

1 202 729 810

723 805 012

1 168 910 427

965 160 555

1 147 093 337,—

897 806 562,26

13 03 20

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi

1.2

50 000 000

35 583 088

50 000 000

35 000 000

45 616 031,04

35 640 715,30

13 03 21

Katseprojekt – Romade integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

2 234 182,01

13 03 22

Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

13 03 23

Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

1.2

p.m.

92 000

p.m.

p.m.

0,—

681 939,68

13 03 24

Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

4 920 000,—

13 03 26

Katseprojekt – Eeslinnade jätkusuutlik uuendamine

1.2

p.m.

142 163

500 000

500 000

473 875,—

0,—

13 03 27

Ettevalmistav tegevus – RURBAN – Linna- ja maapiirkondade jätkusuutlikule arengule suunatud partnerlus

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

960 896,50

256 798,98

13 03 28

Ettevalmistav tegevus – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

1.2

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000,—

83 675,34

13 03 29

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine

1.2

1 000 000

900 000

1 500 000

1 500 000

1 499 380,89

479 596,42

13 03 30

Katseprojekt – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas

1.2

p.m.

600 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000,—

680 000,—

13 03 31

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine

1.2

2 500 000

494 210

2 500 000

2 500 000

2 132 363,—

1 209 746,—

13 03 32

Ettevalmistav tegevus Euroopa Liidu Atlandi strateegiat käsitleva Atlandi foorumi jaoks

1.2

1 200 000

600 000

1 200 000

600 000

 

 

13 03 33

Ettevalmistav tegevus – Toetus Mayotte’ile ja muudele territooriumidele, mis võivad saada äärepoolseima piirkonna staatuse

1.2

p.m.

600 000

2 000 000

1 000 000

 

 

13 03 34

Ettevalmistav tegevus – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”

1.2

1 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

13 03 35

Ettevalmistav meede – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas

1.2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

13 03 40

ERFi lähenemisvahenditest rahastatav riskijagamisvahend

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

13 03 41

ERFi piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive vahenditest rahastatav riskijagamisvahend

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Peatükk 13 03 — Kogusumma

 

30 400 278 699

27 837 639 461

29 611 464 423

27 015 431 887

28 699 290 053,43

25 840 063 410,—

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid aastateks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu alusel, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelmaksete tagasimaksete tingimused aastateks 2007–2013.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artiklist 24 02 01.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 01     Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

618 000 000

p.m.

1 200 000 000

0,—

1 205 703 487,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 02     Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulukohustuste katmiseks, mis on jäänud tasumata Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamise eriprogrammi perioodist 2000–2006. Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkus ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliini istungi allpool nimetatud otsustele tuli programmi uueks kehtivusajaks (2000–2004) eraldada 500 000 000 eurot (1999. aasta hindades). Kooskõlas Brüsselis 17. ja 18. juunil 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes esitatud palvega lisati sellele veel 105 000 000 eurot, mis eraldati 2005. ja 2006. aastal, et ühtlustada programmi ja teiste 2006. aastal lõppenud struktuurifondide programmide sekkumistegevus. Täiendavuse põhimõttest tuleb täiel määral kinni pidada. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile seda meedet käsitleva aastaaruande.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eelkõige selle põhjendus 5.

Komisjoni otsus K(2001) 638, millega kiidetakse heaks eesmärgi 1 kohane ühenduse struktuuriabi Euroopa Liidu tegevusprogrammile rahu ja leppimise saavutamiseks (programm „PEACE II”) Põhja-Iirimaal (Ühendkuningriik) ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige selle punkti 44 alapunkt b.

17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige selle punkt 49.

13 03 03     Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (varasemad kui 2000. aasta)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Euroopa Regionaalarengu Fond saaks rahastada programmitöö perioodist enne 2000. aastat tasumata kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 04     Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

62 000 000

p.m.

145 596 619

0,—

221 104 965,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 2 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 05     Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (varasemad kui 2000. aasta)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et kolm fondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu) saaksid rahastada 2000. aastale eelnenud programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 2 ja eesmärgi 5 punktiga b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 06     Programmi „URBAN” lõpetamine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

3 000 000

p.m.

10 000 000

0,—

13 580 784,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse algatuse „URBAN II” meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata. Ühenduse algatus keskendus kriisiolukordades linnade ja eeslinnade majanduslikule ja sotsiaalsele taaselustamisele, mille eesmärk on edendada linnade säästvat arengut.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 28. aprilli 2000. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised ühenduse algatuse („URBAN II”) jaoks, mis käsitleb kriisiolukorras olevate linnade ja eeslinnade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist eesmärgiga edendada linnade säästvat arengut (EÜT C 141, 19.5.2000, lk 8).

13 03 07     Varasemate programmide lõpuleviimine – Ühenduse algatused (varasemad kui 2000. aasta)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondi täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 13. mai 1992. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ühenduse algatuse („Retex”) raames, mis käsitleb peamiselt tekstiili- ja rõivatööstusest sõltuvaid piirkondi (EÜT C 142, 4.6.1992, lk 5).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („URBAN”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 6).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse raames, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohandamist ühisturuga (VKEde algatus) (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 10).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse „Retex” jaoks (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 17).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama kaitsetööstuse ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Konver”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 18).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama terasetootmispiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Resider II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 22).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama söekaevanduspiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Rechar II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 26).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on edendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 30).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” („Employment”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 36).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse („Leader II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („URBAN”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 4).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 13).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ja parandada tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 7).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II C”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”) (KOM(1997) 642).

13 03 08     Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 388 614,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata, vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuuluvad uurimistööd, katseprojektid ja kogemuste vahetus. Need olid kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Regionaalarengu Fondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

toetused.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 09     Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (varasemad kui 2000. aasta)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa regionaalarengu Fondi enne 2000. aasta programmitöö perioode saabunud kohustuste täitmiseks, pidades silmas asjakohase määrusega sätestatud algatuslikke, ettevalmistavaid, järelevalve- või hindamismeetmeid ja samalaadseid tehnilise abi meetmeid. Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude allnimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu fondide esmatähtsate eesmärkide hulka. Assigneeringut kasutatakse vajaduse korral ka selliste meetmete rahastamiseks, mille jaoks ei ole saadaval või eraldatud vastavaid kulukohustuste assigneeringuid programmitöö perioodiks 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 12     Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

13 608 766

0,—

15 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu osamakse Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi, mis moodustati 1985. aasta 15. novembri Inglise-Iiri lepinguga, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustada kontakte, dialoogi ja leppimist Iirimaa rahvaste vahel.

Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tegevus võib täiendada ja toetada algatusprogrammi toiminguid rahuprotsessi toetamiseks mõlemas Iirimaa osas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 177/2005, 24. jaanuar 2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2005–2006) (ELT L 30, 3.2.2005, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1232/2010, 15. detsember 2010, milles käsitletakse Euroopa Liidu rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010) (ELT L 346, 30.12.2010, lk 1).

13 03 13     Ühenduse algatuse „Interreg III” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

42 000 000

p.m.

90 000 000

0,—

16 382 485,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse algatuse „Interreg III” (piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö kohta) säilinud kohustuste rahastamiseks, mis on seotud programmitöö perioodiga 2000–2006.

Erilist tähelepanu pööratakse piiriülesele tegevusele, eelkõige pidades silmas paremat kooskõlastamist Phare, Tacise, ISPA ja MEDA programmidega.

Assigneering on ette nähtud tööjõu piiriülest liikuvust ja oskusi käsitleva kooskõlastustegevusega seotud kulude katmiseks. Nõuetekohast tähelepanu pööratakse koostööle äärepoolseimate piirkondadega.

Need assigneeringud võib ühitada Phare piiriülese koostöö assigneeringutega ühisprojektides liidu välispiiril.

Assigneering on ette nähtud muu hulgas vanade ja uute liikmesriikide ning kandidaatriikide vahelise kohaliku ja piirkondliku koostöö ettevalmistamiseks demokraatia, samuti sotsiaal- ja regionaalarengu valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. septembri 2004. aasta teatis, mis määrab juhendid ühenduse Euroopa territooriumi harmoonilise ja tasakaalustatud arengu julgustamiseks kavandatud üleeuroopalise koostöö algatuseks – „INTERREG III” (ELT C 226, 10.9.2004, lk 2).

13 03 14     Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mida tuleb täita kandidaatriikidega piirnevaid alasid käsitlevate, perioodi 2000–2006 projektide raames vastavalt ühenduse algatuse „Interreg III” (piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö kohta) eeskirjadele. Meetmetes võetakse arvesse komisjoni teatist laienemise mõju kohta kandidaatriikidega piirnevatele piirkondadele „Ühenduse meetmed piirialade suhtes” (KOM(2001) 437 lõplik).

13 03 16     Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 081 705 801

22 933 000 000

24 398 779 141

21 103 000 000

23 589 013 386,—

19 252 298 369,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste programmide rahastamiseks, mis on seotud ERFi eesmärgiga lähenemise valdkonnas programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgi raames tahetakse kiirendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi.

Osa assigneeringust on ette nähtud piirkonnasiseste erinevuste vähendamiseks, tagamaks, et antud piirkonna üldine areng ei varjaks endas väljapääsmatus vaesuses alasid ega ebasoodsates oludes territoriaalseid üksusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 17     Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

34 060 138

45 000 000

33 392 292

40 000 000

32 737 542,—

35 766 100,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „PEACE” rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames.

Programmi „PEACE” rakendatakse piiriülese koostöö programmina määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punkti c tähenduses.

Programmiga „PEACE” edendatakse asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, sinna kuuluvad eelkõige meetmed, millega edendatakse kogukondade ühtekuuluvust. Abikõlblik piirkond on kogu Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsed maakonnad. Programmi rakendamisel järgitakse täielikult struktuurifondi sekkumistegevuse täiendavuse põhimõtet.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 18     Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 022 082 950

3 367 822 988

3 946 682 563

3 400 965 947

3 875 763 242,—

4 134 845 386,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi piirkondlikku konkurentsivõimet käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse suurendada vähim arenenud piirkondade hulgast välja jäävate alade piirkondlikku konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning tööhõivet, võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” seatud eesmärke.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 19     Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 202 729 810

723 805 012

1 168 910 427

965 160 555

1 147 093 337,—

897 806 562,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse tugevdada piirkondlikku ja makropiirkondlikku koostööd ja kogemuste vahetamist asjakohasel tasemel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 20     Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

50 000 000

35 583 088

50 000 000

35 000 000

45 616 031,04

35 640 715,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistavate, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ja inspekteerimismeetmete rahastamiseks, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 1083/2006 rakendamiseks, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artiklis 45. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

toetuse saamise taotluste ja projektide rakendamisega seotud juhendite ja vahendite väljatöötamine,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

toetused.

Assigneering on samuti ette nähtud komisjoni poolt heaks kiidetud meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks.

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi programmide juhtimisega liidus (eriti uutes liikmesriikides) seotud kohalike osalejate abistamiseks ja toetamiseks peaks komisjon esitama koolitus- ja liikuvuskava ettepaneku, mis võimaldaks neil osalejatel tugevdada oskusi programmide juhtimisel ja vahetada parimaid tavasid ning mõtteid probleemide kohta, millega nad pidevalt kokku puutuvad. See parandaks programmide ja territoriaalpoliitika üldist juhtimist ning sellega seotud institutsioonilise suutlikkuse arendamist.

Menetluslikud vead, nõrk kontroll ja väike toetuste vastuvõtmise määr tulenevad peamiselt sellest, et liidu rahaliste vahendite halduse eest vastutavaid kohalikke ametiasutusi ja töötajaid ei koolitata kohapeal tulemuslikult. Kohapealset koolitust andvate koolitajate võrgu loomine suurendab selle poliitika kulutasuvust ja tõhusust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 21     Katseprojekt – Romade integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

2 234 182,01

Märkused

Katseprojekti eesmärk on teha põhjalik analüüs, mis põhineks praegusel arusaamal roma kogukonna olukorrast liidus ning oleks rõhuasetusega koolituse ja hariduse valdkonna komplekssel ja sünergilisel kogumil, alustades eelkooliealiste lastega, jätkates noorte emade täienduskoolitusega kuni vanemate inimeste koolituseni välja.

Katseprojekt peaks kajastama ka institutsionaalse protsessi nõuetekohast ettevalmistamist ja läbiviimist konsultatsioonide, võrgustike loomise, andmete kogumise, hindamise, kohtade külastamise, uuringute jms kaudu. Mitmed liikmesriigid on võtnud meetmeid romade integreerimise edendamiseks. Nii heade kui ka halbade tavade kohta esineb arvukalt näiteid kõrvuti kasvava sotsioloogilise, õigusliku ja poliitilise suunitlusega teadusuuringute koguga.

Võiks luua romade üksuse, mis uuriks valdkondlikke küsimusi liidu poliitika rakendamise seisukohalt ja pakuks välja sobivad tegevused ning meetmed, mis tuleks lisada romade kaasamise tegevuskava käsitlevatesse ettepanekutesse.

Üksus võiks võtta endale ülesandeks uurida valdkondadeülest koostööd ja olemasolevate erinevate finantsinstrumentide kasutamist, pakkuda välja katseprojekte ning tuvastada ülekantavaid ja jätkusuutlikke häid tavasid, mis võivad aidata kaasa konkreetsete poliitiliste ettepanekute koostamisele.

Selles kontekstis võib viidata vajadusele pikaajaliste ettepanekute järele, mis käsitlevad elamumajanduse ja linnaarenduse tahke (mis on halva ettevalmistuse korral seostatavad segregatsiooni, getostumise jms probleemidega), mis on seotud regionaalfondide ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetuse uuendusliku kasutusega või mis käsitlevad andmete kogumise (ja kaitse), statistika jms olulisi küsimusi, kuid ka ilmselgelt teemaga seotud küsimusi, nagu kuritegevuse- ja inimkaubandusevastane võitlus, ning registreerimisega seotud peamiseid probleeme.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata meediakajastusele ja kommunikatsioonile üldisemalt.

Edu vältimatu eeltingimus on struktureeritud dialoogi arendamine romade kodanikuühiskonnaga nii kohalikul, riiklikul kui ka liidu tasandil.

Euroopa Parlament on olnud romade õiguste edendamisel esirinnas. Esimene selleteemaline resolutsioon võeti vastu juba 1984. aastal. Kuuendal ametiajal võttis Euroopa Parlament vastu mitmeid resolutsioone romade olukorra kohta Euroopas. 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis romasid käsitleva Euroopa strateegia kohta (ELT C 68 E, 21.3.2009, lk 31) nõudis Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon töötaks välja romade kaasamise Euroopa raamstrateegia, mille eesmärk on tagada liidu tasandil poliitiline sidusus romade sotsiaalse kaasamise valdkonnas, ning et komisjon töötaks ühtlasi välja igakülgse romade kaasamise ühenduse tegevuskava, et anda rahalist toetust romade kaasamise Euroopa raamstrateegia eesmärgi täitmiseks. Ka oma 10. juuli 2008. aasta resolutsioonis etnilise päritolu alusel Itaalias romade loenduse kohta (ELT C 294 E, 3.12.2009, lk 54) kordas Euroopa Parlament neid nõudmisi ning kutsus komisjoni ja liikmesriike veel kord üles kehtestama romasid käsitleva Euroopa Liidu strateegia raames ning romade kaasamise aastakümne 2005–2015 kontekstis õigusakte ja meetmeid, et toetada roma kogukondi nende integratsiooni edendamise teel kõikides valdkondades, käivitada rassismivastaseid ja diskrimineerimisvastaseid programme koolides, töökohal ja meedias ning edendada oskusteabe ja parimate tavade vahetamist.

Euroopa Parlament kordab sellega seoses liidu ja riiklikul tasandil strateegiate väljatöötamise tähtsust, kasutades täiel määral liidu rahaliste vahendite pakutavaid võimalusi, et kaotada romade segregatsioon hariduses, tagada romade lastele võrdne juurdepääs heatasemelisele haridusele (tavaharidussüsteemis osalemine, spetsiaalsete stipendiumide ja koolitusprogrammide kasutuselevõtmine, täiendavad ja konkreetsed meetmed roma laste eelkoolihariduse ning roma üliõpilaste riigi ja rahvusvahelisel tasandil kraadiõppe edendamiseks, aga ka nn roma diplomaatide mõjusa rühma koolitamine, kes suudaksid kaotada lõhe roma kogukondade ja avaliku sektori asutuste vahel), tagada romade juurdepääs tööturgudele ja seda parandada, anda võrdne juurdepääs ravikindlustus- ja sotsiaalkindlustushüvitistele, võidelda diskrimineerivate tegevuste vastu eluaseme pakkumise valdkonnas ja suurendada romade osalemist ühiskondlikus, majandus-, kultuuri- ja poliitilises elus.

Euroopa Parlament kordab vajadust luua akadeemiliste ja tsiviilekspertide võrgustik, millel on selge volitus pakkuda välja katseprojekte ja töötada välja projekte, mis annavad tõuke kohestele muutustele.

Katseprojekti eesmärk on ka tagada integreeritud hariduse andmine roma perekondadele, keskendudes ühel ajal laste varasele sidumisele koolieelse haridusega, lapsevanemate koolitamisele ja kogu perele suunatud ühiskondlikule tegevusele, pidades ühtlasi silmas täiskasvanute passiivsete oskuste parandamist.

Oma 14. detsembri 2007. aasta järeldustes kutsus Euroopa Ülemkogu, teadvustades romade väga erilist olukorda kogu liidus, liikmesriike ja liitu üles kasutama kõiki vahendeid nende kaasamise parandamiseks. Oma 19. ja 20. juuni 2008. aasta järeldustes märkis Euroopa Ülemkogu, et „ta ootab huviga kõnealuses küsimuses septembris [2008] peetavat konverentsi. Ülemkogu kutsus nõukogu üles võtma seda muudetud sotsiaalmeetmete kava läbivaatamisel arvesse. Euroopa Ülemkogu pöördub kõnealuse küsimuse juurde tagasi enne aasta lõppu”.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 22     Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on kohalike ja piirkondlike volikogude abistamine ja toetamine liidus.

Katseprojekti peamine eesmärk on ergutada ja toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust liidu piires. Katseprojekti teine eesmärk on liikuvuselemendi lisamine kohapealse koolituse kokkulepitud programmi ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alaste kogemuste jagamine.

Eesmärgid on järgmised:

ergutada mitmepoolset koostööd territoriaalsete, kohalike ja piirkondlike asutuste vahel poliitilisel tasandil,

toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust,

edendada ühist uurimist ja igapäevaste probleemidega seotud ideede vahetamist kohapealsete koolituste ja kogemuste jagamise kaudu,

edendada parimate tavade vahetust.

Katseprojekt on seega vahend valitud kohalike ja piirkondlike esindajate õppimise ja kogemuste omandamise edendamiseks, samuti kohalike ja piirkondlike volikogude võimekuse suurendamiseks seoses mõistete, demokraatlike põhimõtete ja strateegiate kohaldamisega.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 23     Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

92 000

p.m.

p.m.

0,—

681 939,68

Märkused

Projekti eesmärk on laiaulatusliku strateegia arendamine, et edendada kolmandates riikides liidu regionaalpoliitika tundmist ja edastada kogemusi. Kõnealune strateegia peaks hõlmama rahvusvaheliste ürituste korraldamist ja teavitusalast tegevust, võrgustike loomist piirkondlike ja kohalike sidusrühmade vahel, ühisprojektide ning uute piirkondlike partnerlussuhete arendamist, samuti heade tavade vahetust eri piirkondade vahel. Edendades liidu ühtekuuluvuspoliitika mudelit edu saavutamise näitena arvukate piirkondlike dialoogide kaudu, saab liit kasutada kõnealuseid tegevusi oma väärtuste, aluspõhimõtete, organisatsiooniliste struktuuride ja poliitika näitamiseks ja edendamiseks maailmatasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on eriti kasulik koostöö asjaomases valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (piirkondlike ühenduste ülemaailmne foorum (FOGAR) ning ühinenud linnade ja omavalitsuste liit (UCLG)).

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 24     Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

4 920 000,—

Märkused

Nõukogu on mitmel korral (2000. aastal ja 2003. aasta märtsis) nõustunud sellega, et väikelaenudel on eeliseid väikeettevõtjate jaoks. Euroopa Ülemkogu on esimest korda palunud liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu väikelaenude rakendamisele, et hoogustada väikeettevõtete asutamist ja kasvu. Väikelaenud olid üks peamisi rahastamisvahendeid Euroopa mitmeaastases programmis (MAP/2002–2006), mille nõukogu võttis vastu 2001. aasta detsembris, määratledes väikelaenuna laenu suurusega alla 25 000 euro.

Väikelaenu küsimusega tegeletakse ka alates 2006. aastast tegutseva konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames, sealhulgas selle teise rahastu (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tagatisrahastu) raames. Euroopa Investeerimisfondi hallatava rahastu eesmärk on ergutada finantsasutusi suuremal määral osalema väikelaenude andmisel, millega tavaliselt kaasnevad proportsionaalselt suuremad laenuhalduskulud laenuvõtjate jaoks, kes ei suuda piisavaid tagatisi esitada. Lisaks tagatistele ja vastutagatistele on finantsvahendajatel õigus toetustele, et vähendada mikrolaenudega seotud suuri halduskulusid.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on tugevdada mikrokrediidi arengut Euroopas kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” kasvu ja tööhõive eesmärkidega ning Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis finantsteenuste poliitikat käsitleva valge raamatu (2005–2010) kohta esitatud soovitustega (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392), eriti seoses vajadusega väikelaenualase tegevuskava järele.

Ettevalmistava tegevuse eesmärgid on järgmised:

tagada Euroopas keskpikas perspektiivis väikelaenude muutumine end ise rahastavaks, suurendades väikelaenu andvate asutuste, eriti pangandusväliste asutuste kapitali. Projekti võiks hallata Euroopa Investeerimisfond – liidu finantsasutus, mis on spetsialiseerunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning mikroettevõtjate rahastamisele ning haldab ka liidu finantsvahendeid;

tugevdada olemasolevate finantsvahendite sünergiat omavahel seotud aladel (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (JEREMIE), Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Arengufond);

tugevdada sotsiaalset kaasatust ettevõtlikkuse ja sellega kaasneva majanduskasvu kaudu. Eraldatavat rahalist toetust võivad selleks saada vähem soodustatud rühmadega töötavad ühendused.

Kavandatavate assigneeringute eesmärk on 2008. aastaks vastu võetud ettevalmistava tegevuse teostamine. Assigneeringuid kasutatakse eelkõige pangandusväliste asutuste stardifondi arendamise jaoks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 26     Katseprojekt – Eeslinnade jätkusuutlik uuendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

142 163

500 000

500 000

473 875,—

0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on toetada aegunud ja halvas seisukorras olevate elamute lammutamist ja rekonstrueerimist Euroopa linnade eeslinnades, katsetada uuenduslike ja ajakohaste kriteeriumide kasutuselevõttu hoonete turvalisuse, kvaliteetse konstrueerimise, jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe valdkonnas. Peamine eesmärk on edendada sotsiaalset integratsiooni eeslinnades elamumajanduspoliitikasse sekkumise kaudu.

Projektist tuleks rahastada järgmisi tegevusi:

vähemalt viie katsekoha valimine Euroopa linnade eeslinnade hulgast, mis on tihedalt asustatud ja vajavad hädasti hoonete uuendamisega seotud sekkumisi;

iga konkreetse olukorra jaoks täiustatud ohutusnõuete (nt maavärinavastased kaitsemeetmed) ning elamute projekteerimist ja ehitamist, sealhulgas era- ja üldkasutatavate rajatiste kujundamist, materjalide valikut, tehnilisi lahendusi jne käsitlevate kvaliteedinõuete kindlaksmääramine;

energiasäästu eesmärkide ja uute elamute jaoks suuremal määral taastuvaid energiaallikaid kasutava energiaallikate kombinatsiooni kindlaksmääramine;

kõige tõhusamate rahastamisvahendite valik halvas seisukorras olevate linnapiirkondade uuendamiseks ja ehitustööstuse innovatsiooni edendamiseks (taastuvad fondid, piirkondlik abi, maksusoodustused, avaliku ja erasektori partnerlus jne);

katseala elanikele ajutise elukohaga seotud valikuvõimalusi pakkuvate meetmete kogumi kindlaksmääramine ning elanike ja kohalike omavalitsuste ümberkujundusprotsessi kaasamine;

projekti tulemuste jälgimise ja hindamise jaoks hindamismudeli kindlaksmääramine;

katsealadel uuendusprogrammide käivitamine.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 27     Ettevalmistav tegevus – RURBAN – Linna- ja maapiirkondade jätkusuutlikule arengule suunatud partnerlus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

960 896,50

256 798,98

Märkused

Kõnealuse ettevalmistava tegevuse eesmärk on arendada välja partnerlusmudel(id) linnade või suurlinnade ja neid ümbritsevate maapiirkondade jaoks, et suurendada eri osalejate vahelist koostööd eesmärgiga arendada ja rakendada ühiseid linna- ja maapiirkondi hõlmavaid algatusi integreeritud lähenemisviisi alusel. Seda mudelit / neid mudeleid saaks kasutada järgmisel programmitöö perioodil liidu poolt kaasrahastatavate linna- ja maapiirkondade arenguprojektide jaoks.

Eelkõige peaks ettevalmistav tegevus olema suunatud järgmisele:

linna- ja maapiirkondade ühiste probleemide ja võimaluste väljaselgitamine;

liikmesriikides toimivate linna- ja maapiirkondade partnerluste läbivaatamine, koostöövaldkondade ja kohalike/piirkondlike osalejate (avalik ja erasektor, valitsusvälised organisatsioonid jne) väljaselgitamine;

toimivate partnerluste raames linna- ja maapiirkondade vahel tehtava koostöö uuenduslike heade tavade väljaselgitamine;

linna- ja maapiirkondade partnerluse mudeli(te) loomine ja selle partnerluse jaoks praktiliste suuniste koostamine, mida saaks võimaluse korral kasutada komisjoni strateegilistes suunistes ühtekuuluvuse kohta pärast 2013. aastat algavaks järgmiseks programmitöö perioodiks.

Ettevalmistavat tegevust tuleks rakendada aastatel 2011–2012.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 28     Ettevalmistav tegevus – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000,—

83 675,34

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on laiaulatusliku strateegia väljatöötamine, et edendada kolmandates riikides teostatava liidu regionaalpoliitika tundmist ja levitada sellest saadud kogemusi, võttes aluseks varasema katseprojekti eduka rakendamise, ja ühtlasi arvestada erivajadusi nendel liidu äärepoolseimatel territooriumidel, millel äärepoolseimate piirkondade staatusele üleminekul veel ei ole äärepoolseimate piirkondade staatust. Ühtekuuluvuspoliitika rahvusvaheline mõõde on alates 2009. aastast märkimisväärselt edasi arenenud ja seda suures osas täiendavate võimaluste tõttu, mida eelmise katseprojekti ja 2012. aasta ettevalmistava tegevuse kaudu antud vahendid võimaldasid. Käesolevat ettevalmistavat tegevust on vaja jätkata 2013. aastal asjakohaste eraldistega, kuna poliitikadialoogi peamiste partneritega (Brasiilia, Hiina ja Venemaa) ja toetust idapartnerlusele on vaja pidevalt edasi arendada, et edendada ülemaailmselt ELi ühtekuuluvuspoliitika põhimõtteid, organisatsioonilist struktuuri ja mehhanisme. Selles keskendutakse eelkõige piirkondliku juhtimise arendamisele, kohaliku poliitika kujundamisele ja strateegilisele planeerimisele suunatud koolitusprogrammide korraldamisele ning kontrollimehhanismidega seotud menetluslikele aspektidele ja heale finantsjuhtimisele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 29     Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

900 000

1 500 000

1 500 000

1 499 380,89

479 596,42

Märkused

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2011.

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2013.

Euroopa Ülemkogu palus 19. juunil 2009 ametlikult komisjonil esitada 2010. aasta lõpuks Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia. Strateegia käivitati 2011. aasta alguses, mil Ungari oli Euroopa Liidu eesistujariik, ning sellega kaasnes tegevuskava, mida liikmesriikide ettepanekuid arvesse võttes jätkuvalt arendati ja ajakohastati. Euroopa Liidu lepingu artikliga 3 parandatakse liidu võimet edendada liikmesriikidevahelist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning solidaarsust. See ettevalmistav tegevus on vajalik selleks, et arendada välja vajalik suutlikkus ja kiirendada kooskõlastamisprotsessi, millega tagatakse Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia rakendamise õige juhtimismudel.

Doonau piirkonnal on pikaajalised kogemused võrgustike loomisel ja koostöö tegemisel paljudes poliitikavaldkondades. Strateegia ja sellega seotud tegevuskava pakuvad võimalust sõnad tegudeks teha ja tuua reaalset kasu kogu piirkonnale. Doonau piirkonna tulevase territoriaalse arengu suunamiseks on vaja ühtset strateegilist arusaama. Selge on see, et lahus tegutsedes ei ole võimalik rakendada piirkonna väljakutsetele vastamiseks ja võimaluste täielikuks kasutamiseks vajalikke ulatuslikke meetmeid. Üksikasjalikest ja järjekindlatest meetmetest koosnev asjakohase rahalise toetusega Doonau piirkonna strateegia on oluline vahend Doonau piirkonna arendamiseks ja piirkonna võimaluste täielikuks ärakasutamiseks.

Doonau jõgi ühendab kümmet Euroopa riiki – Saksamaad, Austriat, Slovakkiat, Ungarit, Horvaatiat, Serbiat, Rumeeniat, Bulgaariat, Moldovat ja Ukrainat –, millest kuus on liikmesriigid, ja laiemas territoriaalses kontekstis hõlmab asjaomane piirkond ka Tšehhi Vabariiki, Sloveeniat, Bosnia ja Hertsegoviinat ning Montenegrot.

Doonau piirkond on oluline kokkupuutepunkt liidu ühtekuuluvuspoliitika programmide, Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja võimalike kandidaatriikide jaoks mõeldud programmide vahel ning see on seetõttu piirkond, kus on võimalik arendada tõhustatud sünergiat liidu eri poliitikavaldkondade vahel: ühtekuuluvus-, transpordi-, turismi-, põllumajandus-, kalandus-, majandus- ja sotsiaalse arengu poliitika, energia-, keskkonna-, laienemis- ja naabruspoliitika. Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegiat arendatakse järgmistes koostöövaldkondades: sotsiaalne areng ja kaitse, jätkusuutlik majandusareng, transpordi ja energeetika infrastruktuur, keskkonnakaitse, kultuur ja haridus.

Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegiat tuleks rakendada kõiki olemasolevaid liidu, liikmesriikide, muude Doonau-äärsete riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, samuti erakapitali vahendeid kasutades. Tähelepanu tuleks pöörata eri rahastamisvahendite paremale, tõhusamale ja mõjusamale kooskõlastamisele ning kavandatavatele konkreetsetele meetmetele. On ootuspärane, et Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia tugevdab liikmesriikide ja muude Doonau-äärsete riikide parema koostöö kaudu piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut. See loob uusi ärivõimalusi, kiirendab säästva ja tõhusama ühendvedude süsteemi ning säästva transpordi ja turismi arendamist ja parandab kõigi Doonau jõe vesikonnas elavate kodanike elukvaliteeti keskkonda täielikult austades.

Ettevalmistava tegevusega propageeritakse juhtimismudelit või luuakse juhtimismudel, mida rakendatakse Doonau piirkonda puudutavates konkreetsetes valdkondades.

Vahendid on ette nähtud Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia arendamiseks ja rakendamiseks ette nähtud juhtimismudeli loomisega seotud tegevuse rahastamiseks. Juhtimismudeliga parandatakse kõigi osalevate riikide ja piirkondade vahelist koostööd ühiste juhtprojektide raames järgmistes valdkondades:

Doonau keskkonnasõbralik kasutamine siseveeteedel laevajuhtimise kaudu, ühilduvus teiste transpordiliikidega Doonau piirkonnas kõigi infrastruktuuride parandamise kaudu (pöörates esmatähelepanu olemasoleva infrastruktuuri paremale kasutamisele) ja luues mitmeliigilise transpordisüsteemi kogu jõe ulatuses, vee-energia keskkonnasõbralik kasutamine Doonaul, Doonau veekvaliteedi hoidmine ja parandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivile 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1) ranged laevade ohutusnõuded;

keskkonnasäästlik turism: ökoturism, peaaegu kogu Doonau pikkuses kulgeva jalgrattatee arendamine, kultuurile suunatud traditsioonilise massiturismi, linna- ja maaturismi, äri- ja kruiisiturismi ning sporditurismi arendamine;

ühisprojektid (projektide edendamine ja elluviimine), mille eesmärk on suurendada koostööd energeetika, eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas, pidades silmas piirkonna potentsiaali bioenergia allikana, ning ergutada biomassi, päikese-, tuule- ja hüdroenergia kasutamist;

piirkonna konkreetsetele tugevatele külgedele kohandatud teadusuuringute infrastruktuuri ning tooteinnovatsiooni ja turunduse valdkonna tipptaseme klastrite edendamine;

Doonau piirkonna ühine teadus- ja arendustegevuse programm, mis on suunatud teaduse arengu ja innovatsiooni toetamisele, tagades Doonau riikide koostöö keskkonnauuringute, kalanduse, põllumajanduse, infrastruktuuri (sh energeetika), transpordi, teadlaste koolituse ja liikuvuse ning sotsiaalmajanduslike aspektide valdkonnas;

piirkonna ülikoolide vahetusprogrammid ning ülikoolide võrgustikud, et edendada tippkeskusi, mis oleksid võimelised konkureerima rahvusvahelisel tasandil, ja tugevdada Doonau identiteeti koolituse, juhtimise parandamise ja elukestva õppe kaudu;

piirkonna julgeoleku tagamine.

Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia – mitte lihtsalt strateegia

Kõnealuse piirkonna ees seisvate probleemide ületamiseks on vaja meetmeid, mis oleksid konkreetsed ja nähtavad. Oma tegevuskavas peaks komisjon nõudma, et liikmesriigid ja teised sidusrühmad võtaksid endale juhtivate partneritena vastutuse teatavate prioriteetsete valdkondade ja juhtprojektide eest, näiteks arendades konkreetset ja integreeritud juhtimist, mis oleks kooskõlas ühise ja integreeritud lähenemisega Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegiale, mille komisjon 8. detsembril 2010. aastal vastu võttis.

Komisjon täidab vajaduse sõltumatu valdkondadevahelise organi või lähenemise järele, mis suudab tagada tegevuskava vajaliku koordineerimise, järelevalve ja järelmeetmed, samuti vastavalt vajadusele kava ja strateegia pideva ajakohastamise. Komisjon ei tee praeguses etapis ettepanekut rahaliste vahendite ega muude ressursside kohta. Teatavad konkreetsed meetmed ja projektid vajavad siiski rahalist toetust. Peamine allikas selleks on piirkonnas kättesaadavad struktuurifondid – enamik programme võimaldab juba praegu strateegias kavandatud meetmeid. Kavandamise eest vastutavad asutused võivad eraldamise kriteeriumid läbi vaadata ja lihtsustada strateegia raames projektide valikut. Lisaks uurivad liikmesriigid võimalust rahastada strateegia prioriteetidega kooskõlas olevaid projekte ja meetmeid omavahenditest. Omapoolse panuse võiksid anda ka Euroopa Investeerimispank ning muud rahvusvahelised ja piirkondlikud finantsinstitutsioonid.

Tegevuskava kaudu tehtavad suurendatud jõupingutused tuleks järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks kooskõlastada muude arengutega (eriti uute määrustega), sealhulgas ka liidu tasandil.

Praegune majanduskriis tähendab vähem soodsat investeerimiskliimat, mis mõjutab nii avalikku sektorit kui ka ärielu üldisemalt. Seetõttu on veelgi olulisem, et Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia võimaldab piirkonna partneritel teha pikaajalisemaid plaane, sest kui kriis piirkonnas läbi saab, on kõige paremini ettevalmistunud piirkonnad need, mis on võimelised kõige paremini ära kasutama uusi võimalusi ja uuendusi.

Euroopa Parlamendi algatusel käivitatud käesoleva ettevalmistava tegevuse kestus on kolm aastat alates 2011. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta detsembrini ja sellele eraldatakse 1 500 000 eurot aastas.

Eespool nimetatud projektid nõuavad asjaomastelt liikmesriikidelt ja kolmandate riikide ametiasutustelt aeganõudvaid ettevalmistusi. Esimesed väljamaksed tehakse 2011. aastal.

Tuginedes olemasolevale õiguslikule raamistikule, pakub ettevalmistav tegevus lahendusi liikmesriikide ja teiste Doonau-äärsete riikide säästvaks koostööks. See põhjendab Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia väljatöötamist ja kõnealuse strateegia integreerimist liidu üldisesse poliitikasse.

Assigneeringut tuleks kasutada ka selleks, et korraldada või arendada välja:

koolitusprogrammid ja seminarid noortele, mille eesmärk on rõhutada Doonau makropiirkonnas elavate rahvaste ühtset piirkondlikku identiteeti; programmides tuleks rõhutada ühiskonnaõpetust ja kultuurivahetuse võimalusi, mis aitavad tagada edumeelsele ja jätkusuutlikule Euroopa tulevikule suunatud kooseksisteerimise, käsitledes üksteise piirkondliku kohalolu mõistmise, ühtekuuluvustunde ja koostöövajaduse küsimusi; samuti pakkudes võimalusi dialoogideks ja leppimiseks;

uute lahenduste täiendamine ja arendamine, et käsitleda teadmisi ja oskusi ning projektiteavet kättesaadavate ühiste platvormide kaudu ning parandada võrgustikke. Ettevalmistav tegevus edendab asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, sh meetmeid, mille eesmärk on edendada kogukondade ühtekuuluvustunnet, luues võimalusi üksteise kultuuri ja ajaloo tundmaõppimiseks ja kohaseks tunnustamiseks, ning rõhutab ka riikidevahelise koostöö lisandväärtust. See peaks looma jätkusuutliku aluse ühisele platvormile, mis annab juurdepääsu piirkondlikule pädevusele ja suurendab piirkondlikku koostööd, samuti peaks see andma võimaluse saada makropiirkonna strateegia alaseid kogemusi.

Abikõlblik piirkond on Doonau makropiirkond ja ümberkaudsed riigid kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga. Programmidesse tuleks kaasata valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, et tagada pingutuste tegemine leppimise saavutamiseks ka väljaspool riiklikke struktuure. Vahendite saamiseks sobivad programmid kaasavad osalejaid vähemalt kolmest piirkonna liikmesriigist.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 30     Katseprojekt – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

600 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000,—

680 000,—

Märkused

Assigneeringut tuleks kasutada selleks, et korraldada või arendada välja:

koolitusprogrammid ja seminarid noortele, mille eesmärk on rõhutada Doonau makropiirkonnas elavate rahvaste ühtset piirkondlikku identiteeti; programmides tuleks rõhutada ühiskonnaõpetust ja kultuurivahetuse võimalusi, mis aitavad tagada edumeelsele ja jätkusuutlikule Euroopa tulevikule suunatud kooseksisteerimise, tegeledes üksteise piirkondliku kohalolu mõistmise, ühtekuuluvustunde ja koostöövajaduse küsimustega, samuti pakkudes võimalusi dialoogideks ja leppimiseks;

pädevuse kättesaadavate ühiste platvormide kaudu käsitlemise ja projektiteabe käsitlemise ning võrgustike loomise parandamine, samuti sellealaste uute lahenduste arendamine.

Katseprojekt edendab asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, sh meetmeid, mille eesmärk on edendada kogukondade ühtekuuluvustunnet, luues võimalusi üksteise kultuuri ja ajaloo tundmaõppimiseks ja kohaseks tunnustamiseks, ning rõhutab ka riikidevahelise koostöö lisandväärtust. See peaks looma jätkusuutliku aluse ühisele platvormile, mis annab juurdepääsu piirkondlikule pädevusele ja suurendab piirkondlikku koostööd, samuti peaks see andma võimaluse saada makropiirkonna strateegia alaseid kogemusi. Abikõlblik piirkond on Doonau makropiirkond ja ümberkaudsed riigid kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga. Vahendite saamiseks sobivad programmid kaasavad osalejaid vähemalt kolmest piirkonna liikmesriigist.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 31     Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 500 000

494 210

2 500 000

2 500 000

2 132 363,—

1 209 746,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et tagada:

nõuetekohane teabevahetus infolehtede (sh elektrooniliste), aruannete ja konverentside ning eriti kord aastas korraldatava foorumi kaudu;

kohapealsete ürituste korraldamine, et tutvustada Läänemere lähenemist ja makropiirkonna põhimõtteid kõigile huvitatud Euroopa piirkondadele;

strateegia edukas haldamine selleks loodud detsentraliseeritud süsteemi abil ja eelkõige esmatähtsate valdkondade koordinaatoreid ja juhtprojektide juhte hõlmava süsteemi toimimine;

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiaga seotud meetmete kavandamise ja koordineerimise tehniline ja haldustugi;

stardiraha strateegiat toetavate projektide kavandamiseks ja ettevalmistamiseks;

kodanikuühiskonna osalemise toetamine;

jätkuv abi esmatähtsate valdkondade koordinaatoritele nende koordineerimistegevuses;

osalemine rakendusvahendis koos Euroopa Investeerimispangaga, kui Läänemere-äärsed liikmesriigid seda taotlevad;

ambitsioonikama kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine Läänemere piirkonda käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta.

Tehnilise abi meetme jätkuvat toetamist tuleks 2013. aastal kasutada selleks, et:

jätkuvalt aidata esmatähtsate valdkondade koordinaatoreid nende koordineerimistegevuses;

osaleda rakendusvahendis koos EIPga, kui Läänemere-äärsed liikmesriigid seda taotlevad;

töötada välja ambitsioonikam kommunikatsioonistrateegia Läänemere piirkonda käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 32     Ettevalmistav tegevus Euroopa Liidu Atlandi strateegiat käsitleva Atlandi foorumi jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 200 000

600 000

1 200 000

600 000

 

 

Märkused

Liidu institutsioonid toetavad Euroopa strateegia väljatöötamist Atlandi piirkonna jaoks. Tuleb kindlaks määrata konkreetsete prioriteetidega valdkonnaülene tegevuskava selle strateegia rakendamiseks alates 2014. aastast. Tegevuskava väljatöötamisel peaksid osalema Atlandi sidusrühmad.

Tegevuskava peaks olema tihedalt seotud regionaalpoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga ning peaks ühtlasi hõlbustama sünergia saavutamist teiste liidu poliitikavaldkondadega, nagu üleeuroopalised transpordivõrgud, ühine kalanduspoliitika, kliima- ja keskkonnameetmed, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm, energiapoliitika jms.

Ettevalmistava tegevusega rahastatakse sidusrühmade dialoogiplatvormi, mida nimetatakse Atlandi foorumiks, eesmärgiga kindlaks määrata prioriteetsed projektid ja Atlandi strateegia juhtimine.

Ettevalmistava tegevuse rahastamine aitab:

luua Atlandi foorumi, julgustades peamisi sidusrühmi tegema koostööd töörühmades ning tagades piisava teavituse ning laialdase osaluse;

kaasata foorumi liikmeid protsessi, mis viib Atlandi strateegia valdkonnaülese tegevuskava vastuvõtmiseni vastavalt asjaomaste piirkondade vajadustele ja selge orientatsiooniga jätkusuutlikule majanduskasvule Atlandi ookeani rannikualadel ja merendussektoris;

toetada tehnilist tööd, mis on vajalik tegevuskavas sisalduvate konkreetsete prioriteetsete meetmete kindlaksmääramiseks ja nende teostatavuse testimiseks.

Tegevuskava väljatöötamisel abistab sidusrühmi alltöövõtja. Alltöövõtja vastutab ettevalmistava tegevuse rakendamise eest ja töötab komisjoni järelevalve all.

Ettevalmistav tegevus on rahastanud sidusrühmade dialoogiplatvormi (Atlandi foorum), eesmärgiga kindlaks määrata prioriteetsed projektid ja Atlandi strateegia juhtimine.

Pärast tegevuskava vastuvõtmist 2012. aasta lõpus kavatseb foorum valmistada sidusrühmad ette tegevuskava rakendamiseks. Seetõttu on vaja ettevalmistavat tegevust 2013. aastal jätkata.

Ettevalmistava tegevuse rahastamine aitab:

võtta kasutusele Atlandi foorum, julgustades peamisi sidusrühmi tegema koostööd töörühmades ning tagades piisava teavituse ning laialdase osaluse;

panna foorumi liikmed osalema protsessis, mis viib Atlandi strateegia poolt ettenähtava valdkonnaülese tegevuskava vastuvõtmiseni – vastavalt piirkondade vajadustele ja selge orientatsiooniga jätkusuutlikule majanduskasvule Atlandi ookeani rannikualadel ja merendussektorites;

toetada tehnilist tööd, mis on vajalik tegevuskavas sisalduvate konkreetsete prioriteetsete meetmete kindlaksmääramiseks ja nende teostatavuse testimiseks;

valmistada sidusrühmi ette tegevuskava rakendamiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 33     Ettevalmistav tegevus – Toetus Mayotte’ile ja muudele territooriumidele, mis võivad saada äärepoolseima piirkonna staatuse

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

600 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Plaan muuta Mayotte’i staatus ülemeremaade ja-territooriumide hulka kuuluvast territooriumist äärepoolseimaks piirkonnaks on liidu jaoks esmakordne ettevõtmine. Staatuse muutmist lihtsustab Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumine, mille artikli 355 lõikes 6 on sätestatud, et Euroopa Ülemkogu teeb sellekohase otsuse ühehäälselt. Prantsusmaa valitsus teeb ettevalmistusi, et anda Mayotte’ile äärepoolseima piirkonna staatus 2014. aastast alates. Seeläbi satub Mayotte sarnasesse olukorda kandidaatriikidega, kellelt nõutakse oluliste struktuurireformide läbiviimist, millega seoses annab liit mitmesugust abi liidu õigustiku ülevõtmise ja liidu poliitika rakendamise hõlbustamiseks. Staatuse muutmise tulemusena tuleb Mayotte’i kohalikel ametiasutustel tulevikus tegeleda uut tüüpi liidu rahaliste vahenditega, mida iseloomustavad teistsugused summad ja menetlused kui nende praeguseks rahastamisallikaks olevat Euroopa Arengufondi. Ettevalmistav tegevus keskendub peamiselt tehnilise abi meetmetele, et koolitada Mayotte’i haldusasutuste töötajaid, kes vastutavad tulevaste rakenduskavade koostamise, haldamise, järelmeetmete ja järelevalve eest. Liikmesriigi territooriumina ei ole Mayotte’il õigust saada rahalisi vahendeid ühinemiseelse abi rahastamisvahendist; kuna aga Mayotte ei ole veel ka struktuurifondide üldsätetele vastav piirkond, siis ei ole tal võimalik saada ka tehnilist abi.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada Mayotte’i departemangu äärepoolseima piirkonna staatusele üleminekul.

Vaja on võtta mitmeid meetmeid:

tulevaste rakenduskavade koostamise, haldamise, järelmeetmete ja järelevalve eest vastutavate kohalike töötajate koolitamine;

enne tulevaste rakenduskavade koostamist uuringute ja eelneva hindamise läbiviimine piirkonna analüüsimiseks ja kohalike osalejate toetamiseks, et panna paika piirkondlik strateegia ja programmi prioriteedid;

üldiste infotundide korraldamine valitud esindajatele, kohalikele osalejatele ja ametnikele äärepoolseima piirkonna staatusele ülemineku tagajärgede kohta ning institutsioonide teavitamine programmide käivitamisest;

Mayotte’i majandus- ja regionaalküsimustega tegelevas peasekretariaadis Euroopa üksuse loomine, et koguda teavet ja jagada seda avaliku sektori partneritega, koostada ja viia ellu rakenduskavasid ning teavitada ja toetada projektide arendajaid.

Ettevalmistavat tegevust võib kohaldada ka muudele sarnases olukorras olevatele territooriumidele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 34     Ettevalmistav tegevus – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on kohalike ja piirkondlike volikogude abistamine ja toetamine liidus.

Ettevalmistava tegevuse esmane põhimõte on ergutada ja toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust liidu piires. Ettevalmistava tegevuse teine põhimõte on liikuvuselemendi lisamine kohapealse koolituse kokkulepitud programmi ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alaste kogemuste jagamine.

Eesmärgid on järgmised:

ergutada mitmepoolset koostööd territoriaalsete, kohalike ja piirkondlike asutuste vahel poliitilisel tasandil,

toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust,

edendada ühist uurimist ja igapäevaste probleemidega seotud ideede vahetamist kohapealsete koolituste ja kogemuste jagamise kaudu,

edendada parimate tavade vahetust.

Ettevalmistav tegevus on seega vahend valitud kohalike ja piirkondlike esindajate õppimise ja kogemuste omandamise edendamiseks, samuti kohalike ja piirkondlike volikogude võimekuse suurendamiseks seoses mõistete, demokraatlike põhimõtete ja strateegiate kohaldamisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 35     Ettevalmistav meede – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Assigneeringut tuleks kasutada selleks, et korraldada või arendada välja:

koolitusprogrammid ja seminarid noortele, mille eesmärk on rõhutada Doonau makropiirkonnas elavate rahvaste ühtset piirkondlikku identiteeti; programmides tuleks rõhutada ühiskonnaõpetust ja kultuurivahetuse võimalusi, mis aitavad tagada edumeelsele ja jätkusuutlikule Euroopa tulevikule suunatud kooseksisteerimise, käsitledes üksteise piirkondliku kohalolu mõistmise, ühtekuuluvustunde ja koostöövajaduse küsimusi; samuti pakkudes võimalusi dialoogideks ja leppimiseks;

pädevuse kättesaadavate ühiste platvormide kaudu käsitlemise ja projektiteabe käsitlemise ning võrgustike loomise parandamine, samuti sellealaste uute lahenduste arendamine.

Ettevalmistav meede edendab asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, sh meetmeid, mille eesmärk on edendada kogukondade ühtekuuluvustunnet, luues võimalusi üksteise kultuuri ja ajaloo tundmaõppimiseks ja kohaseks tunnustamiseks, ning rõhutab ka riikidevahelise koostöö lisandväärtust. See peaks looma jätkusuutliku aluse ühisele platvormile, mis annab juurdepääsu piirkondlikule pädevusele ja suurendab piirkondlikku koostööd, samuti peaks see andma võimaluse saada makropiirkonna strateegia alaseid kogemusi. Abikõlblik piirkond on Doonau makropiirkond ja ümberkaudsed riigid kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga. Programmidesse tuleks kaasata valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, et tagada pingutuste tegemine leppimise saavutamiseks ka väljaspool riiklikke struktuure. Vahendite saamiseks sobivad programmid kaasavad osalejaid vähemalt kolmest piirkonna liikmesriigist.

Õiguslik alus

Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

13 03 40     ERFi lähenemisvahenditest rahastatav riskijagamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Artiklist on kavandatud rahastada ERFi lähenemisvahenditest rahastatavaid riskijagamisvahendeid, mis on ette nähtud neile liikmesriikidele, kus esineb tõsiseid raskusi finantsstabiilsuse tagamisel või on oht selliste raskuste tekkeks.

Riskijagamisvahenditest rahastatava tegevuse lõppedes tagasi saadavaid vahendeid ja alles jäänud summasid võidakse riskijagamisvahendite raames uuesti kasutada juhul, kui liikmesriik vastab endiselt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kui liikmesriik enam neile tingimustele ei vasta, siis käsitatakse tagasisaadavaid vahendeid ja allesjäänud summasid sihtotstarbelise tuluna.

Mis tahes sihtotstarbelist tulu, mis on saadud tagasisaadavate vahendite või allesjäänud summade tagasimaksmise tulemusena ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 1 4 4, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklile 21. Asjaomase liikmesriigi taotlusel lisatakse selle sihtotstarbelise tulu tekitatud täiendavad kulukohustused järgmisel aastal selle liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldiste hulka.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti selle artikkel 36a.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 423/2012, 22. mai 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid (ELT L 133, 23.5.2012, lk 1).

13 03 41     ERFi piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive vahenditest rahastatav riskijagamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Artiklist on kavandatud rahastada ERFi piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive vahenditest rahastatavaid riskijagamisvahendeid, mis on ette nähtud neile liikmesriikidele, kus esineb tõsiseid raskusi finantsstabiilsuse tagamisel või on oht selliste raskuste tekkeks.

Riskijagamisvahenditest kaetud tegevuse lõppedes tagasi saadavaid vahendeid ja alles jäänud summasid võidakse riskijagamisvahendite raames uuesti kasutada juhul, kui liikmesriik vastab endiselt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kui liikmesriik enam neile tingimustele ei vasta, siis käsitatakse tagasisaadavaid vahendeid ja allesjäänud summasid sihtotstarbelise tuluna.

Mis tahes sihtotstarbelist tulu, mis on saadud tagasisaadavate vahendite või allesjäänud summade tagasimaksmise tulemusena ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 1 4 4, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklile 21. Asjaomase liikmesriigi taotlusel lisatakse selle sihtotstarbelise tulu tekitatud täiendavad kulukohustused järgmisel aastal selle liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldiste hulka.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti selle artikkel 36a.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 423/2012, 22. mai 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid (ELT L 133, 23.5.2012, lk 1).

PEATÜKK 13 04 — ÜHTEKUULUVUSFOND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 04

ÜHTEKUULUVUSFOND

13 04 01

Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)

1.2

p.m.

790 873 883

p.m.

950 388 636

0,—

944 940 110,54

13 04 02

Ühtekuuluvusfond

1.2

12 350 000 000

8 316 123 541

11 788 814 578

8 907 000 000

11 020 238 878,86

5 505 331 842,46

13 04 03

Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatav riskijagamisvahend

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Peatükk 13 04 — Kogusumma

 

12 350 000 000

9 106 997 424

11 788 814 578

9 857 388 636

11 020 238 878,86

6 450 271 953,—

Märkused

Nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1) II lisa määrab kindlaks tingimused, mille alusel makstakse tagasi need ettemaksed, mis ei vähenda fondi osalust asjakohase toimingu rahastamisel. Tulu kõnealuste ettemaksete tagasimaksmisest kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7 ja selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178. Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette programmitöö perioodi 2007–2013 eelrahastamise hüvitamise tingimused.

13 04 01     Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

790 873 883

p.m.

950 388 636

0,—

944 940 110,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Ühtekuuluvusfondi kohustusi, mis tuli täita enne 2000. aastat ja programmitöö perioodi 2000–2006 lõpuleviimist.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmisel programmitöö perioodil.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 792/93, 30. märts 1993, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend (EÜT L 79, 1.4.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158 ja 161.

13 04 02     Ühtekuuluvusfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 350 000 000

8 316 123 541

11 788 814 578

8 907 000 000

11 020 238 878,86

5 505 331 842,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondi kohustuste katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1083/2006 rakendamiseks vajalike ettevalmistusmeetmete, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmete ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmete rahastamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 45. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

toetavad kulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised),

kirjastamis- ja teabekulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

toetused.

Assigneering on samuti ette nähtud komisjoni poolt heaks kiidetud meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174 ja 177.

13 04 03     Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatav riskijagamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Artiklist on kavandatud rahastada Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatavaid riskijagamisvahendeid, mis on ette nähtud neile liikmesriikidele, kus esineb tõsiseid raskusi finantsstabiilsuse tagamisel või on oht selliste raskuste tekkeks.

Riskijagamisvahenditest kaetud tegevuse lõppedes tagasi saadavaid vahendeid ja alles jäänud summasid võidakse riskijagamisvahendite raames uuesti kasutada juhul, kui liikmesriik vastab endiselt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kui liikmesriik enam neile tingimustele ei vasta, siis käsitatakse tagasisaadavaid vahendeid ja allesjäänud summasid sihtotstarbelise tuluna.

Mis tahes sihtotstarbelist tulu, mis on saadud tagasisaadavate vahendite või allesjäänud summade tagasimaksmise tulemusena ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 1 4 4, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklile 21. Asjaomase liikmesriigi taotlusel lisatakse selle sihtotstarbelise tulu tekitatud täiendavad kulukohustused järgmisel aastal selle liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika rahaeraldiste hulka.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti selle artikkel 36a.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 423/2012, 22. mai 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevatele liikmesriikidele mõeldud riskijagamisvahendeid (ELT L 133, 23.5.2012, lk 1).

PEATÜKK 13 05 — STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 05

STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS

13 05 01

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

13 05 01 01

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

4

p.m.

232 278 493

p.m.

225 009 566

0,—

165 868 813,64

13 05 01 02

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

28 310 364,65

 

Artikkel 13 05 01 — Vahesumma

 

p.m.

232 278 493

p.m.

225 009 566

0,—

194 179 178,29

13 05 02

Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend

4

462 000 000

90 143 824

462 453 000

141 897 374

390 900 000,—

80 469 498,97

13 05 03

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülene koostöö

13 05 03 01

Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b

1.2

51 491 401

50 000 000

50 481 765

50 000 000

49 491 927,—

45 386 497,95

13 05 03 02

Piiriülene koostöö ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine struktuurifondide riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides – Toetus rubriigist 4

4

36 279 051

27 675 735

42 406 903

28 636 770

46 229 232,—

31 370 077,79

 

Artikkel 13 05 03 — Vahesumma

 

87 770 452

77 675 735

92 888 668

78 636 770

95 721 159,—

76 756 575,74

 

Peatükk 13 05 — Kogusumma

 

549 770 452

400 098 052

555 341 668

445 543 710

486 621 159,—

351 405 253,—

13 05 01     Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Märkused

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) eraldatav toetus oli ette nähtud Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide liiduga ühinemise toetamiseks. ISPA vahendeid kasutati abi saavates riikides liidu õigustiku nõuete täitmiseks keskkonna ja transpordi valdkonnas.

13 05 01 01   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

232 278 493

p.m.

225 009 566

0,—

165 868 813,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) kaudu makstud toetuse ja väljaspool komisjoni antud tehnilise abi katteks, mida oli vaja rakendada Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides.

Toetuse saajast olenemata ei ole sellest punktist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, 21. juuni 1999, kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, 21. juuni 1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2004, 20. detsember 2004, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

13 05 01 02   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

28 310 364,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi kaudu makstud toetuse ja väljaspool komisjoni antud tehnilise abi katteks, mida on vaja rakendada nendes kandidaatriikides, mis said liikmesriikideks 1. mail 2004.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, 21. juuni 1999, kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, 21. juuni 1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

13 05 02     Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

462 000 000

90 143 824

462 453 000

141 897 374

390 900 000,—

80 469 498,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi kandidaatriikidele, keda rahastatakse IPA raames liidu normide ja põhimõtetega vastavusse viimisel, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga vastavusse viimisel liidus liikmeks saamist silmas pidades.

Regionaalarengu rahastamisvahendiga toetatakse riike poliitika väljatöötamisel ning liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ja juhtimise ettevalmistamisel, eelkõige struktuurifondide ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

13 05 03     Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülene koostöö

13 05 03 01   Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

51 491 401

50 000 000

50 481 765

50 000 000

49 491 927,—

45 386 497,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse rahastamiseks piiriülese koostöö ja väljaspool komisjoni antava tehnilise abi puhul, mis on vajalik meetmete rakendamisel liikmeriikides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

13 05 03 02   Piiriülene koostöö ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine struktuurifondide riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides – Toetus rubriigist 4

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

36 279 051

27 675 735

42 406 903

28 636 770

46 229 232,—

31 370 077,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetuse rahastamiseks piiriüleste koostööprojektide ja väljaspool komisjoni antava tehnilise abi puhul, mis on vajalik meetmete rakendamisel kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

Assigneering on samuti ette nähtud selleks, et rahastada IPA toetust kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemisele asjakohastes riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 13 06 — SOLIDAARSUSFOND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 06

SOLIDAARSUSFOND

13 06 01

Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Liikmesriigid

3.2

p.m.

p.m.

688 254 041

688 254 041

196 934 486,—

263 826 026,—

13 06 02

Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

5 001 054,—

5 001 054,—

 

Peatükk 13 06 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

688 254 041

688 254 041

201 935 540,—

268 827 080,—

13 06 01     Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Liikmesriigid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

688 254 041

688 254 041

196 934 486,—

263 826 026,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud liikmesriikides suurõnnetuste korral kasutusele võetavate Euroopa Liidu Solidaarsusfondist tulenevate assigneeringute kirjendamiseks. Abi tuleks eelkõige anda seoses loodusõnnetustega, kuid asjaomastele liikmesriikidele võib abi anda ka siis, kui olukorra pakilisus seda nõuab, nähes määratud finantsabi kasutamiseks ette lõpptähtpäeva ning sätestades abisaajariikide kohustuse põhjendada saadud abi kasutamist. Saadud abi, mis hiljem tasaarvestatakse näiteks „saastaja maksab” põhimõtte alusel kolmandate isikute maksetega või mis on kahjude lõpliku hindamise põhjal ettenähtust suurem, tuleks tagasi nõuda.

Assigneeringute eraldamine otsustatakse paranduseelarves, mille ainus eesmärk on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005) 108 lõplik).

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

13 06 02     Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

5 001 054,—

5 001 054,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide suurõnnetuste korral kasutusele võetavate Euroopa Liidu Solidaarsusfondist tulenevate assigneeringute kirjendamiseks. Abi tuleks eelkõige anda seoses loodusõnnetustega, kuid asjaomastele riikidele võib abi anda ka siis, kui olukorra pakilisus seda nõuab, nähes määratud finantsabi kasutamiseks ette lõpptähtpäeva ning sätestades abisaajariikide kohustuse põhjendada saadud abi kasutamist. Saadud abi, mis hiljem tasaarvestatakse näiteks „saastaja maksab” põhimõtte alusel kolmandate isikute maksetega või mis on kahju lõpliku hindamise põhjal ettenähtust suurem, tuleks tagasi nõuda.

Assigneeringute eraldamine otsustatakse paranduseelarves, mille ainus eesmärk on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005) 108 lõplik).

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS REGIONAAL- JA LINNAPOLIITIKA PEADIREKTORAADILE

ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKAGA SEONDUV KONTROLL – ÜHINEMISEKS VALMISTUMINE

REGIONAAL- JA LINNAPOLIITIKA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA, KOORDINEERIMINE JA HINDAMINE

JAOTIS 14

MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 01

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

56 870 394

56 870 394

56 759 910

56 759 910

58 176 506,02

58 176 506,02

Reservid (40 01 40)

 

 

151 912

151 912

 

 

 

56 870 394

56 870 394

56 911 822

56 911 822

58 176 506,02

58 176 506,02

14 02

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

3 500 000

2 372 206

3 400 000

2 404 215

2 999 999,40

2 780 447,—

14 03

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID

1 250 000

1 581 471

1 300 000

1 909 118

2 170 528,45

1 465 043,47

14 04

TOLLIPOLIITIKA

53 000 000

33 112 040

53 000 000

31 753 788

49 234 927,02

39 957 824,35

14 05

MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

30 000 000

17 791 544

28 200 000

17 237 770

27 800 000,—

20 384 015,94

 

Jaotis 14 — Kogusumma

144 620 394

111 727 655

142 659 910

110 064 801

140 381 960,89

122 763 836,78

Reservid (40 01 40)

 

 

151 912

151 912

 

 

 

144 620 394

111 727 655

142 811 822

110 216 713

140 381 960,89

122 763 836,78

PEATÜKK 14 01 — MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

14 01

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

14 01 01

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

44 297 071

44 067 833

44 099 633,32

14 01 02

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

14 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 680 562

5 852 798

6 267 181,14

14 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

2 837 477

2 773 625

3 240 970,60

Reservid (40 01 40)

 

 

151 912

 

 

 

2 837 477

2 925 537

3 240 970,60

 

Artikkel 14 01 02 — Vahesumma

 

8 518 039

8 626 423

9 508 151,74

Reservid (40 01 40)

 

 

151 912

 

 

 

8 518 039

8 778 335

9 508 151,74

14 01 03

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

2 803 284

2 813 654

3 316 720,96

14 01 04

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

14 01 04 01

Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

1.1

120 000

120 000

120 000,—

14 01 04 02

„Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” – Halduskorralduskulud

1.1

1 132 000

1 132 000

1 132 000,—

 

Artikkel 14 01 04 — Vahesumma

 

1 252 000

1 252 000

1 252 000,—

 

Peatükk 14 01 — Kogusumma

 

56 870 394

56 759 910

58 176 506,02

Reservid (40 01 40)

 

 

151 912

 

 

 

56 870 394

56 911 822

58 176 506,02

14 01 01     Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

44 297 071

44 067 833

44 099 633,32

14 01 02     Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

14 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 680 562

5 852 798

6 267 181,14

14 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

14 01 02 11

2 837 477

2 773 625

3 240 970,60

Reservid (40 01 40)

 

151 912

 

Kogusumma

2 837 477

2 925 537

3 240 970,60

14 01 03     Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 803 284

2 813 654

3 316 720,96

14 01 04     Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

14 01 04 01   Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

120 000

120 000

120 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Õiguslik alus

Vt artikkel 14 02 01.

14 01 04 02   „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 132 000

1 132 000

1 132 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artiklid 14 04 02 ja 14 05 03.

PEATÜKK 14 02 — MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 02

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

14 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine

1.1

3 500 000

2 372 206

3 400 000

2 404 215

2 999 999,40

2 780 447,—

 

Peatükk 14 02 — Kogusumma

 

3 500 000

2 372 206

3 400 000

2 404 215

2 999 999,40

2 780 447,—

14 02 01     Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 500 000

2 372 206

3 400 000

2 404 215

2 999 999,40

2 780 447,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujunemist, toimimist ja arengut toetavate meetmetega.

Sellega toetatakse liidu tolli- ja maksupoliitikat ning siia hulka kuuluvad meetmed, mida ei rahastata programmide „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” alusel.

Tolli ja maksustamise valdkonnas on see assigneering ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katteks:

konsultatsioonide, uuringute, analüüside ja mõju hindamiste kulud;

tegevused tolliklassifikatsiooni valdkonnas ja teabe hankimine;

investeeringud tarkvarasse;

reklaami tootmise ja arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalide kulud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

PEATÜKK 14 03 — MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 03

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID

14 03 03

Liikmesus rahvusvahelistes tolli- ja maksuorganisatsioonides

4

1 250 000

1 186 103

1 300 000

1 240 927

1 170 528,45

1 170 528,45

14 03 04

Hea juhtimistava maksuvaldkonnas

4

p.m.

395 368

p.m.

668 191

1 000 000,—

294 515,02

 

Peatükk 14 03 — Kogusumma

 

1 250 000

1 581 471

1 300 000

1 909 118

2 170 528,45

1 465 043,47

14 03 03     Liikmesus rahvusvahelistes tolli- ja maksuorganisatsioonides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 250 000

1 186 103

1 300 000

1 240 927

1 170 528,45

1 170 528,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu osamaksete katmiseks:

Maailma Tolliorganisatsioonis (WCO),

rahvusvahelises maksundusalases dialoogis (ITD).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/668/EÜ, 25. juuni 2007, mis käsitleb Euroopa Ühenduse poolt ajutist liikmele omaste õiguste ja kohustuste teostamist Maailma Tolliorganisatsioonis (ELT L 274, 18.10.2007, lk 11).

Alusaktid

Komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus ühenduse osalemise kohta rahvusvahelise maksundusalase dialoogi töös.

14 03 04     Hea juhtimistava maksuvaldkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

395 368

p.m.

668 191

1 000 000,—

294 515,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, nõupidamiste, töötubade, koolituste, konverentside, tehnilise ja haldustoe pakkumise, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos hea juhtimistava edendamisega maksunduses.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

PEATÜKK 14 04 — TOLLIPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 04

TOLLIPOLIITIKA

14 04 01

Varasemate programmide „Toll” lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

14 04 02

„Toll 2013”

1.1

53 000 000

33 112 040

53 000 000

31 753 788

49 234 927,02

39 957 824,35

 

Peatükk 14 04 — Kogusumma

 

53 000 000

33 112 040

53 000 000

31 753 788

49 234 927,02

39 957 824,35

14 04 01     Varasemate programmide „Toll” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse tollialase tegevuskava rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

osalejariikidest pärit ning seminaridel ja töökursustel, ametnike vahetuses, koolitusel, järelmeetmetes ja võrdleva analüüsi toimingutes osalevate inimeste reisi- ja majutuskulud;

seminaride, töökursuste ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

koolituseks vajaliku õppematerjali ostmise ja arendamise kulud;

praegu toimivate teabevahetus- ja kommunikatsioonisüsteemide hooldus-, arendus- ja jooksvad kulud, võrgu talitlemise kulud ja komisjoni (või määratud alltöövõtja) ametiruumidesse paigaldatud ühenduse süsteemide jooksvad kulud. Kõnealused süsteemid ja võrgud on järgmised: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI), kui see on vajalik teiste käesolevas lõikes osutatud süsteemide toetamiseks, andmelevisüsteem (DDS), uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS/NSTI), Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem, päritolutemplite ja transiiditemplite edastamise infosüsteem (TCO/TCT), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS), Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI/RTCE), tariifikvootide seiresüsteem (TQS), seestöötlemise soodustuste süsteem (IPR), ühikuväärtuste süsteem, maksupeatamiste infosüsteem „Suspensions” ja tolli arvutistamisega seotud toimingud (e-toll ja tolli ajakohastamine);

otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt loodud kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide puhul projekteerimis-, paigaldus-, tegevus- ja arenduskulud, eelkõige riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mis peavad olema kõigi osalevate riikide puhul ühised, et tagada süsteemide vastastikune seotavus ja koostalitlusvõime;

pettustevastase infosüsteemi (AFIS) kasutajaabi-, hooldus-, tegevus- ja arenduskulud;

programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike muude meetmetega seotud kulud.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

14 04 02     „Toll 2013”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

53 000 000

33 112 040

53 000 000

31 753 788

49 234 927,02

39 957 824,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Toll 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud liidu kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI), sealhulgas pettustevastase infosüsteemiga (AFIS) seotud teabevahetuskulud; arvutipõhine transiidisüsteem (CTS); tariifisüsteemid, eriti andmelevisüsteem (DDS), kombineeritud nomenklatuur (CN), Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), tariifikvootide seiresüsteem (TQS), maksupeatamiste infosüsteem (SUSPENSIONS), näidiste käitlemise süsteem (SMS), töötlemisprotseduuride infosüsteem (ISPP), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX); nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1)) kohane julgeolekut suurendav süsteem, sealhulgas liidu riskijuhtimise süsteem, ekspordikontrollisüsteem (ECS), impordikontrollisüsteem (ICS) ja volitatud majandusoperaatorite süsteem (AEO); mis tahes uued tollialased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud liidu õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

ettevalmistuse, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamise kulud, kui need tegevusvaldkonnad on vajalikud otseselt programmi haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teavitamis- ja avaldamistegevus ning teabevahetusele keskenduvate infotehnoloogiavõrgustike kulud;

osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud võrdlusuuringute, töölähetuste, seminaride, töökursuste, projekti- ja juhtrühmade, koolituste ning järelevalvega;

seminaride, töökursuste ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

ajutiste ekspertide ja osalistega seotud reisi- ja elamiskulud;

koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 14 05 — MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 05

MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

14 05 02

Aktsiisisüsteemi arvutistamine (EMCS)

1.1

p.m.

p.m.

0,—

64 007,94

14 05 03

Fiscalis 2013

1.1

30 000 000

17 791 544

28 200 000

17 237 770

27 800 000,—

20 320 008,—

 

Peatükk 14 05 — Kogusumma

 

30 000 000

17 791 544

28 200 000

17 237 770

27 800 000,—

20 384 015,94

14 05 02     Aktsiisisüsteemi arvutistamine (EMCS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

64 007,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud aktsiisisüsteemi arvutistamise mitmeaastase programmi rakendamisega seotud kulude katmiseks ja hõlmab eelkõige järgmist:

süsteemi arendus, toetus ja katsetamine, väljatöötatud ja paigaldatud toodete haldamine ja kvaliteedikontroll, kooskõlastamine, süsteemi liidu komponentidena määratletud riistvara ning selle funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused;

teabeedastuse ja koolituse korraldamine;

süsteemi turvalisuse tagamise kava.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1152/2003/EÜ, 16. juuni 2003, aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (ELT L 162, 1.7.2003, lk 5).

14 05 03     Fiscalis 2013

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 000 000

17 791 544

28 200 000

17 237 770

27 800 000,—

20 320 008,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Fiscalis 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud liidu kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI); käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES); aktsiisisüsteemid; aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem (EMCS); mis tahes uued maksualased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud liidu õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

ettevalmistuse, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamise kulud, kui need tegevusvaldkonnad on vajalikud otseselt programmi haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teavitamis- ja avaldamistegevus ning teabevahetusele keskenduvate infotehnoloogiavõrgustike kulud;

osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud mitmepoolsete kontrollide, töölähetuste, seminaride ja projektirühmadega;

seminaride ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

ajutiste ekspertide ja osalejate reisi- ja elamiskulud;

koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1482/2007/EÜ, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 15

HARIDUS JA KULTUUR

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 01

HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

123 492 923

123 492 923

125 157 657

125 157 657

134 017 389,68

134 017 389,68

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

29 933

 

 

 

123 492 923

123 492 923

125 187 590

125 187 590

134 017 389,68

134 017 389,68

15 02

ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

1 407 465 664

1 239 900 741

1 345 007 430

1 289 141 456

1 397 140 302,50

1 375 911 670,62

15 04

KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

175 715 000

155 120 291

173 780 000

157 485 000

178 444 371,13

166 857 126,08

15 05

NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE

147 450 000

129 177 227

145 108 000

130 000 000

163 102 282,59

156 079 484,87

15 07

INIMESED — TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

959 252 000

725 499 900

906 662 068

691 555 947

846 603 637,—

584 227 243,53

 

Jaotis 15 — Kogusumma

2 813 375 587

2 373 191 082

2 695 715 155

2 393 340 060

2 719 307 982,90

2 417 092 914,78

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

29 933

 

 

 

2 813 375 587

2 373 191 082

2 695 745 088

2 393 369 993

2 719 307 982,90

2 417 092 914,78

PEATÜKK 15 01 — HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 01

HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

15 01 01

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

52 066 716

52 261 852

52 768 543,03

15 01 02

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

15 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

3 858 908

3 973 490

4 776 887,45

15 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 333 017

3 361 487

5 481 756,45

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

 

 

 

3 333 017

3 391 420

5 481 756,45

 

Artikkel 15 01 02 — Vahesumma

 

7 191 925

7 334 977

10 258 643,90

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

 

 

 

7 191 925

7 364 910

10 258 643,90

15 01 03

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

3 294 977

3 336 828

3 967 061,60

15 01 04

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

15 01 04 14

Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud

1.1

914 000

914 000

1 014 776,39

15 01 04 17

Haridus- ja kutseõppealane koostöö kolmandate riikidega – Halduskorralduskulud

4

80 000

80 000

79 912,96

15 01 04 22

Elukestev õpe – Halduskorralduskulud

1.1

8 500 000

8 750 000

9 252 127,54

15 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 1a programmide raames

1.1

21 395 000

21 444 000

23 315 475,—

15 01 04 31

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

3.2

15 572 000

15 572 000

16 640 262,—

15 01 04 32

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 4 programmide raames

4

263 000

600 000

600 000,—

15 01 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud

3.2

550 000

550 000

640 322,20

15 01 04 55

Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud

3.2

780 000

780 000

1 283 173,66

15 01 04 60

Media 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm – Halduskorralduskulud

3.2

725 000

725 000

881 378,09

15 01 04 68

MEDIA Mundus – Halduskorralduskulud

3.2

75 000

75 000

169 257,05

 

Artikkel 15 01 04 — Vahesumma

 

48 854 000

49 490 000

53 876 684,89

15 01 05

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

15 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

1 952 000

1 952 000

1 800 000,—

15 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

700 000

700 000

586 660,—

15 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

348 000

348 000

657 389,06

 

Artikkel 15 01 05 — Vahesumma

 

3 000 000

3 000 000

3 044 049,06

15 01 60

Teabevahendite ostmine

15 01 60 01

Raamatukoguvarud, raamatute tellimine, ostmine ja säilitamine

5

2 534 000

2 734 000

2 749 278,01

 

Artikkel 15 01 60 — Vahesumma

 

2 534 000

2 734 000

2 749 278,01

15 01 61

Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise kulud

5

6 551 305

7 000 000

7 353 129,19

 

Peatükk 15 01 — Kogusumma

 

123 492 923

125 157 657

134 017 389,68

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

 

 

 

123 492 923

125 187 590

134 017 389,68

15 01 01     Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

52 066 716

52 261 852

52 768 543,03

15 01 02     Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

15 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 858 908

3 973 490

4 776 887,45

15 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 01 02 11

3 333 017

3 361 487

5 481 756,45

Reservid (40 01 40)

 

29 933

 

Kogusumma

3 333 017

3 391 420

5 481 756,45

15 01 03     Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 294 977

3 336 828

3 967 061,60

15 01 04     Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

15 01 04 14   Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

914 000

914 000

1 014 776,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulud, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 02.

15 01 04 17   Haridus- ja kutseõppealane koostöö kolmandate riikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

80 000

80 000

79 912,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 03.

15 01 04 22   Elukestev õpe – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 500 000

8 750 000

9 252 127,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulud, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 22.

15 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 1a programmide raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

21 395 000

21 444 000

23 315 475,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 1a programmide juhtimises ning enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimisega.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulud, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 31   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 572 000

15 572 000

16 640 262,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 3b programmide juhtimises ning enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimisega.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulud, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 32   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 4 programmide raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

263 000

600 000

600 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 4 programmide juhtimises ning enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimisega.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/196/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/197/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 15).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/910/EÜ, 4. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 33).

Nõukogu otsus 2006/964/EÜ, 18. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise lepingu, millega kehtestatakse kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna koostööraamistik, sõlmimise kohta (ELT L 397, 30.12.2006, lk 14).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 44   Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

550 000

550 000

640 322,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 04 44.

15 01 04 55   Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

780 000

780 000

1 283 173,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 05 55.

15 01 04 60   Media 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

725 000

725 000

881 378,09

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ning kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksust seoses osalemisega liidu programmides ning mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte.

Õiguslik alus

Vt punkt 15 04 66 01.

15 01 04 68   MEDIA Mundus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

75 000

75 000

169 257,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 04 68.

15 01 05     Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

15 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 952 000

1 952 000

1 800 000,—

15 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

700 000

700 000

586 660,—

15 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

348 000

348 000

657 389,06

15 01 60     Teabevahendite ostmine

15 01 60 01   Raamatukoguvarud, raamatute tellimine, ostmine ja säilitamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 534 000

2 734 000

2 749 278,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

raamatute ja muude väljaannete ost, olemasolevate väljaannete ajakohastamine;

köitmiskulud ja muud raamatute ja trükiste säilitamisega seotud kulud;

ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulud;

muude paber- ja/või elektroonilisel kujul ilmuvate erialaväljaannete tellimise kulud.

See ei hõlma järgmisi kulusid:

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad, mille kulud on kajastatud asjakohaste jaotiste artiklis 01 05;

liidus asuvad komisjoni esindused, mille kulud on kajastatud punktis 16 01 03 03;

samalaadsed kulud väljaspool liitu, mis on kajastatud asjakohaste jaotiste punktis 01 03 02.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on 2013. aastal hinnanguliselt 80 000 eurot.

15 01 61     Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 551 305

7 000 000

7 353 129,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis kaasnevad ülikooli lõpetanud kandidaatidele mõeldud praktikakohtadega liidu teenistustes. Praktika on kujundatud selliselt, et see annaks ülikooli lõpetanutele ülevaate liidu eesmärkidest ja probleemidest, tutvustaks neile institutsioonide tööd ning annaks neile võimaluse täiendada oma teadmiste pagasit töökogemusega Euroopa Komisjonis.

Assigneering katab stipendiumid ja praktikaga seonduvad muud kulud (puuetega praktikantidele makstavad lisatasud, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus jne, praktikaga seotud reisikulude hüvitamine, eelkõige tagasireisikulud praktika lõppedes, praktikaprogrammiga seotud sündmuste, nt külastuste, majutuse ja vastuvõtu organiseerimisega seotud kulutused). Sellest kaetakse ka hindamiskulud programmi optimaalsuse tagamiseks ning teavitus- ja teabekampaaniate korraldamiseks.

Praktikantide valik toimub objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel.

Finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa 2013. aastal on hinnanguliselt 974 000 eurot.

PEATÜKK 15 02 — ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 02

ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

15 02 02

Erasmus Mundus

1.1

110 791 000

86 140 726

105 654 000

86 188 852

100 638 103,19

90 890 385,45

15 02 03

Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas

4

1 024 000

3 162 941

9 000 000

7 636 472

1 395 254,77

4 390 505,75

15 02 09

Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

2 338 104,95

15 02 11

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

15 02 11 01

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur

1.1

4 765 110

4 215 716

4 493 000

3 169 028

3 742 285,13

3 298 018,35

15 02 11 02

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused

1.1

118 300 000

90 015 023

74 831 000

65 512 600

60 542 918,—

45 705 908,25

 

Artikkel 15 02 11 — Vahesumma

 

123 065 110

94 230 739

79 324 000

68 681 628

64 285 203,13

49 003 926,60

15 02 22

Elukestev õpe

1.1

1 131 174 154

1 015 000 000

1 110 476 000

1 087 251 074

1 189 120 538,59

1 189 681 060,40

15 02 23

Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele

1.1

275 000

p.m.

0,—

298 836,90

15 02 25

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

15 02 25 01

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

12 430 000

12 430 000

12 668 834

12 668 834

13 741 473,16

13 741 473,16

15 02 25 02

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3

1.1

4 954 900

4 954 900

4 340 066

4 340 066

3 528 526,84

3 245 526,84

 

Artikkel 15 02 25 — Vahesumma

 

17 384 900

17 384 900

17 008 900

17 008 900

17 270 000,—

16 987 000,—

15 02 27

Euroopa Koolitusfond

15 02 27 01

Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2

4

15 081 500

15 081 500

14 468 414

14 468 414

14 328 000,—

14 328 000,—

15 02 27 02

Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3

4

4 945 000

5 445 000

5 576 116

5 576 116

7 202 173,05

5 522 000,—

 

Artikkel 15 02 27 — Vahesumma

 

20 026 500

20 526 500

20 044 530

20 044 530

21 530 173,05

19 850 000,—

15 02 30

Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu

1.1

1 355,77

1 355,77

15 02 31

Katseprojekt, millest rahastatakse Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud üliõpilaste õpingute ja asjaomase akadeemilise tegevuse kulusid, sealhulgas ENP õppetooli loomist Euroopa Kolledži Natolini ülikoolilinnakus

1.1

p.m.

579 935

p.m.

580 000

2 899 674,—

2 319 739,—

15 02 32

Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

150 755,80

15 02 33

Ettevalmistav tegevus, et katta Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud isikute õppekulud, asjaomase akadeemilise tegevuse ja muude õppemoodulitega seotud kulud, sealhulgas ENP õppetooli tegevuskulud Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus

1.1

4 000 000

2 600 000

3 500 000

1 750 000

 

 

 

Peatükk 15 02 — Kogusumma

 

1 407 465 664

1 239 900 741

1 345 007 430

1 289 141 456

1 397 140 302,50

1 375 911 670,62

15 02 02     Erasmus Mundus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

110 791 000

86 140 726

105 654 000

86 188 852

100 638 103,19

90 890 385,45

Märkused

See assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus Mundus II” (2009–2013) kulude ning eelmise programmi „Erasmus Mundus 2004–2008” raames võetud meetmete rahastamiseks. Programmi „Erasmus Mundus II” eesmärgid:

edendada struktuurset koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste ja akadeemilise personali vahel eesmärgiga luua tippkeskused ja valmistada ette hästi koolitatud inimressurss;

aidata kaasa ühiskondade vastastikusele rikastamisele, arendades kvalifitseeritud, laia silmaringi ja rahvusvaheliste kogemustega isikuid sel viisil, et soodustatakse kolmandate riikide kõige andekamate üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust, et nad omandaksid liidus kvalifikatsiooni ja/või kogemused, ning kõige andekamate Euroopa üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandate riikide suunas;

aidata kaasa kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursside arengule ja rahvusvahelisele koostööle suurema liikuvusega liidu ja kolmandate riikide vahel;

parandada Euroopa kõrghariduse ligipääsetavust, profiili ja nähtavust kogu maailmas ning suurendada selle atraktiivsust kolmandate riikide kodanike hulgas;

assigneering on mõeldud ka koostöö edendamiseks kõrgharidusasutuste vahel, õppejõudude ja üliõpilaste vahetuse parandamiseks Euroopas ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, võrdselt nii lõunapoolsetest kui idapoolsetest riikidest pärit õppejõudude ja üliõpilaste osas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

15 02 03     Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 024 000

3 162 941

9 000 000

7 636 472

1 395 254,77

4 390 505,75

Märkused

Seoses liidu/ühenduse ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vaheliste koostöölepingutega on see assigneering eelkõige ette nähtud järgmiseks:

hariduspoliitika, erialase ettevalmistuse ja oskuste võrdlev uuring;

õppurite, õpetajate ja haldustöötajate vahetusprogrammide loomine;

institutsioonidevahelise koostöö edendamine;

asjaomaste tööstussektorite ja ülikoolide vaheliste suhete loomise toetamine;

erasektoriga tehtava koostöö edendamine programmide arendamisel ja avardamisel;

poliitilise dialoogi edendamine, täiendavate meetmete väljatöötamine ja tulemuste kohene levitamine.

Toetust suurendatakse Euroopa õppuritele õppimiseks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, eriti ülikoolides.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/196/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/197/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 15).

Nõukogu otsus 2006/910/EÜ, 4. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 33).

Nõukogu otsus 2006/964/EÜ, 18. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise lepingu, millega kehtestatakse kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna koostööraamistik, sõlmimise kohta (ELT L 397, 30.12.2006, lk 14).

15 02 09     Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

2 338 104,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete rahastamiseks:

programm „Socrates”,

programm „Leonardo da Vinci”.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/382/EÜ, 26. aprill 1999, millega kehtestatakse ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi „Leonardo da Vinci” teine etapp (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi „Socrates” teine etapp (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ, 15. detsember 2004, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

15 02 11     Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

15 02 11 01   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 765 110

4 215 716

4 493 000

3 169 028

3 742 285,13

3 298 018,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

15 02 11 02   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

118 300 000

90 015 023

74 831 000

65 512 600

60 542 918,—

45 705 908,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tööprogrammiga (jaotis 3) seotud talitluskulude, sealhulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loodud teadmis- ja innovatsiooniühenduste kulude katmiseks.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

15 02 22     Elukestev õpe

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 131 174 154

1 015 000 000

1 110 476 000

1 087 251 074

1 189 120 538,59

1 189 681 060,40

Märkused

Vastavalt otsusele, mis käsitleb elukestva hariduse ja koolituse integreeritud programmi, on assigneering nähtud ette järgmiste eriprogrammide ja horisontaalsete meetmete kulude katmiseks:

„Comenius”: teise taseme ülemise astme koolidele mõeldud üldharidustegevuseks;

„Erasmus”: haridus- ja täiendusõppetegevuseks kõrghariduse tasandil, stipendiumite arvu ja nende rahastamise suurendamiseks programmi „Erasmus” raames;

„Leonardo da Vinci”: kutsehariduse ja -õppe kõigiks aspektideks;

„Grundtvig”: täiskasvanute koolituseks;

„Jean Monnet”: projektideks, mis stimuleerivad Euroopa integratsioonile keskenduvat õpet, uurimistööd ja mõttevahetust kõrgemates õppeasutustes ja pakuvad tegevustoetusi olulise rolliga õppeasutustele ja ühendustele;

valdkondadevaheline programm: hõlmab nelja võtmetegevust, mille eesmärk on käsitleda poliitilisi küsimusi, võtta arvesse keeleõppe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud tegevusi – kui need jäävad väljapoole eriprogrammide kohaldamisala – ja tagada varasemast mahukam levitustegevus.

Puudega või nn düs-seisundiga inimeste hariduslikke erivajadusi saab käsitleda kõigi eespool nimetatud valdkondlike programmide raames.

Brain Trust: osa assigneeringute kasvust on mõeldud selleks, et toetada Brain Trusti – üliõpilastele mõeldud veebipõhist teadmiste jagamise vahendit, mis võimaldab igal üliõpilasel omada veebilehte, kus on välja pandud tema nn akadeemiline elulookirjeldus, sealhulgas õpikursused, kirjutised, kasutatud viited ja üliõpilase huve näitavad võtmesõnad. Brain Trusti platvorm annab üliõpilastele ülevaate nende õpingutest ja võimaluse oma akadeemilistele huvidele tuginedes suhelda ning teha koostööd riigi-, ülikooli-, õppeaine- ja haridustaseme üleselt oma institutsioonilisest kuuluvusest ja geograafilisest asukohast sõltumatult. Platvorm aitab tugevdada Euroopa kodanikkonna noore põlvkonna üleeuroopalist identiteeti ja teadlikkust. Sellega luuakse riiklike kõrgharidussüsteemide Euroopa internetimõõde, toetades ühenduse kui teadmistepõhise ühiskonna väljaarendamise eesmärke, nagu on sätestatud elukestva õppe programmis aastateks 2007–2013, ning aidates Bologna protsessi raames kaasa Euroopa kõrgharidusruumi loomisele.

Varane teadus- ja tehnoloogiaõpe Euroopas: osa assigneeringute kasvust on mõeldud varast teadus- ja tehnoloogiaõpet Euroopas edendava projekti või meetme toetuseks. Visioon: isiksuse kujunemise esimeses etapis (vanuses 3–6) saavad kõik lapsed esmakogemuse teaduse aluskontseptsioonidest, et õhutada nende sisemist teadmishimu. Meetme eesmärk on toetada liikmesriike riiklike strateegiate väljatöötamisel varase teadushariduse valdkonnas.

Euroopa Ülikool-Instituut (EUI): osa assigneeringute kasvust on mõeldud muu hulgas selleks, et katta EUI tegevusega seotud täiendavad kulud vastavalt otsuse nr 1720/2006/EÜ (elukestva õppe programmi loomise kohta) artikli 36 lõike 2 punktile b. Täiendav toetus tuleks eraldada EUI ülemaailmse juhtimise programmile. Programm algas 2010. aastal ja selle tegevust praegu tugevdatakse ja laiendatakse. Tänu lisarahale on võimalik veelgi parandada ja laiendada EUI ülemaailmse juhtimise ja rahvusvaheliste küsimuste valdkonna doktoriõpet, laiendada tipptasemel õppel ja aruteludel põhinevat ülemaailmse juhtimise Euroopa akadeemiat, laiendada nendele valdkondadele spetsialiseerunud järeldoktoriprogrammides osalevate nooremteadurite kogukonda, kaasata EUIsse märkimisväärsel arvul vanemteadureid liikmesriikide ülikoolidest ja teaduskeskustest ning rahvusvahelistest institutsioonidest, veelgi suurendada ülemaailmse juhtimise valdkonnas põhi- ja rakendusuuringute omavahel seotud suundade arvu, edendada ja toetada ülemaailmset juhtimist käsitlevaid eri üritusi, konverentse ja kõrgetasemelisi poliitseminare ning veelgi tugevdada ülemaailmse juhtimise Euroopa võrgustikku ja programmi levitamistegevusi.

Osa assigneeringust tuleks kasutada romi etnilise taustaga üliõpilastele kõrghariduse omandamise eesmärgil mitmekülgse toetuse andmiseks, et tegelda nende ainulaadsete probleemidega ning hoida ära kolmanda taseme haridustee katkestamine; antav toetus peaks hõlmama stipendiume, mentorlust, juhendamist ning täiendavat koolitust tööalase enesetäiendamise ja keelteoskuse alal.

Osa assigneeringust tuleks kasutada selleks, et rahastada aktsepteeritud Euroopa ülikoolides nõuetele vastavat magistriprogrammi, millest saab oluline vahend magistrikraadide automaatseks tunnustamiseks kõigis liikmesriikides ja mille puhul rakendatakse ühist magistriprogrammi põhiõppekava. Nõuetele vastava magistriõppe Euroopa märgis antakse kõrgetasemeliste kvaliteedikriteeriumide täitmise alusel. Selle algatusega edendatakse magistrikraadide akadeemilist tunnustamist kogu ELis ja see on oluline vahend mõjusa Euroopa kõrgharidusruumi loomisel, nagu viimati toonitati 2012. aasta aprillis toimunud Bologna protsessi ministrite konverentsil Bukarestis ja Euroopa Parlamendi 2012. aasta märtsi algatusraportis. Seda rakendatakse eri liikmesriikide ülikoolides ja selle kõrvaltulemus on vastavate bakalaureuseõppe õppekavade, programmide ja õpitulemuste võrreldavus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

15 02 23     Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

275 000

p.m.

0,—

298 836,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantidele suunatud „Erasmuse”-laadsete programmide ettevalmistavate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 02 25     Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

15 02 25 01   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 430 000

12 430 000

12 668 834

12 668 834

13 741 473,16

13 741 473,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

15 02 25 02   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 954 900

4 954 900

4 340 066

4 340 066

3 528 526,84

3 245 526,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 17 433 900 eurot. Eelarvesse kantud 17 384 900 euro suurusele summale lisatakse 49 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

15 02 27     Euroopa Koolitusfond

15 02 27 01   Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 081 500

15 081 500

14 468 414

14 468 414

14 328 000,—

14 328 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Fond peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta toetust Vahemere piirkonna partnerriikidele tööturu ja kutseõppesüsteemide reformimisel, sotsiaaldialoogi edendamisel ning ettevõtluse toetamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (ELT L 354, 31.12.2008, lk 82).

15 02 27 02   Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 945 000

5 445 000

5 576 116

5 576 116

7 202 173,05

5 522 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi selliste tegevuskulude katmiseks, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Fond peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 20 143 500 eurot. Eelarvesse kantud 20 026 500 euro suurusele summale lisatakse 117 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (ELT L 354, 31.12.2008, lk 82).

15 02 30     Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 355,77

1 355,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta katseprojekti „Euroopa naabruspoliitika – hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu” lõpuleviimise kulud.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 02 31     Katseprojekt, millest rahastatakse Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud üliõpilaste õpingute ja asjaomase akadeemilise tegevuse kulusid, sealhulgas ENP õppetooli loomist Euroopa Kolledži Natolini ülikoolilinnakus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

579 935

p.m.

580 000

2 899 674,—

2 319 739,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta katseprojekti lõpuleviimise selliseid kulusid, millega rahastatakse õpingud ja muu akadeemiline tegevus ENP erialal, sealhulgas ENP õppetooli loomine Euroopa Kolledži Natolini ülikoolilinnakus.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 02 32     Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

150 755,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste katseprojekti lõpuleviimise kulude katmiseks, mis on seotud Euroopa õpingute magistriõppe programmis osalevatele Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest pärit üliõpilastele antavate stipendiumide rahastamisega.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 02 33     Ettevalmistav tegevus, et katta Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud isikute õppekulud, asjaomase akadeemilise tegevuse ja muude õppemoodulitega seotud kulud, sealhulgas ENP õppetooli tegevuskulud Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

2 600 000

3 500 000

1 750 000

 

 

Märkused

Assigneering on mõeldud selleks, et katta Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud ENP riikidest pärit isikute õppekulud, asjaomase akadeemilise tegevuse (sealhulgas ENP õppetooli jätkuv tegevus Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus) ja muude õppemoodulitega seotud kulud.

Hiljuti läbi vaadatud Euroopa naabruspoliitika eeldab araabia kevadet arvestades ning vastavalt komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastavatele otsustele ja resolutsioonidele ning arvestades Vahemere Liitu ja idapartnerlust, mis mõlemad on otseselt seotud vastavalt ida- ja lõunanaabruse riikidega, tulevaste liidu ja naaberriikide kontaktisikute (st töötajate, kes teevad liidu naabruspoliitikaga seonduvat tööd) pidevat ettevalmistamist. Nad peaksid viima end korrapäraselt, põhjalikult ja asjatundlikult kurssi liidu poliitika sisu ja vaimu, õiguse ja institutsioonide ning ühenduse õigustikuga ning seeläbi ka Euroopa naabruspoliitikaga. See eeldab suunatud ja teadlikku pakkumist, mida suudab teha ainult tunnustatud ja selles valdkonnas juba spetsialiseerunud akadeemiline asutus, nagu Euroopa Kolledž. Euroopa Kolledži kahel üliõpilaslinnakul, millest üks asub liidu institutsioonide ja oskusteabe lähedal Belgias Brugges ja teine Poolas Natolinis/Varssavis ja mis on spetsialiseerunud naabrus- ja piiripoliitikale (Varssavis asub Frontex) tänu liidu rahastamisele juba loodud ENP õppetooli raames, on parimad võimalused pakkuda spetsiaalselt kohandatud programme ja muid sellega seotud õppemooduleid.

Käesolevast ettevalmistavast tegevusest kogutud positiivseid kogemusi arvestades peaks Euroopa Komisjon tagama selle konkreetsete eesmärkidega eelarverea jätkusuutliku jätkamise uue mitmeaastase finantsraamistiku ajal.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 15 04 — KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 04

KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

15 04 09

Varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

15 04 09 01

Kultuuri- ja keelevaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

0,—

453 959,84

15 04 09 02

Varasemate „MEDIA”-programmide lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

0,—

104 214,99

 

Artikkel 15 04 09 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

0,—

558 174,83

15 04 10

Katseprojekt – Kultuurilisel paljususel põhinev majandus

3.2

250 000

350 000

750 000

375 000

 

 

15 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013)

3.2

59 356 000

50 014 007

58 503 000

50 500 000

59 310 924,30

50 576 970,28

15 04 45

Loomeinimeste liikuvuse katseprojekt

3.2

p.m.

350 000

0,—

181 966,96

15 04 46

Ettevalmistav tegevus – Kultuur välissuhetes

3.2

200 000

200 000

500 000

250 000

 

 

15 04 48

Katseprojekt – Euroopa festivalide platvorm

3.2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

15 04 50

Euroopa kultuuripärandi märgis

3.2

300 000

260 696

350 000

250 000

 

 

15 04 66

MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

15 04 66 01

MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

3.2

108 109 000

98 248 860

106 752 000

100 000 000

114 214 581,83

110 608 856,60

15 04 66 02

„Media 2007” programmide kolmandates riikides rakendamise ettevalmistav tegevus

4

p.m.

p.m.

0,—

1 544 561,41

15 04 66 03

Ettevalmistav tegevus – Audiovisuaalteoste levitamine digitaalkeskkonnas

3.2

2 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

 

Artikkel 15 04 66 — Vahesumma

 

110 109 000

99 248 860

108 752 000

101 000 000

114 214 581,83

112 153 418,01

15 04 68

„MEDIA Mundus”

3.2

4 500 000

4 546 728

4 925 000

4 760 000

4 918 865,—

3 386 596,—

15 04 70

Katseprojekt – „Euroopa ajaloo maja”

3.2

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Peatükk 15 04 — Kogusumma

 

175 715 000

155 120 291

173 780 000

157 485 000

178 444 371,13

166 857 126,08

15 04 09     Varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

15 04 09 01   Kultuuri- ja keelevaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

453 959,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks:

toetus Euroopa ideed edendavatele organisatsioonidele;

kultuuri toetamise raamprogramm.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 508/2000/EÜ, 14. veebruar 2000, millega kehtestatakse programm „Kultuur 2000” (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 40).

15 04 09 02   Varasemate „MEDIA”-programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

104 214,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud „MEDIA”-programmidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/563/EÜ, 10. juuli 1995, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks ettenähtud programmi rakendamise kohta (MEDIA II – arendamine ja levitamine) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25).

Nõukogu otsus 95/564/EÜ, 22. detsember 1995, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA II – koolitus) rakendamise kohta (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/821/EÜ, 20. detsember 2000, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001–2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 163/2001/EÜ, 19. jaanuar 2001, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001–2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1).

15 04 10     Katseprojekt – Kultuurilisel paljususel põhinev majandus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

250 000

350 000

750 000

375 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti „Kultuurilisel paljususel põhinev majandus” lõpuleviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 04 44     Programm „Kultuur” (2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

59 356 000

50 014 007

58 503 000

50 500 000

59 310 924,30

50 576 970,28

Märkused

Vastavalt programmile „Kultuur” (2007–2013) on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

toetus kultuurikoostööks kõigi kunsti- ja kultuuriliikide valdkonna projektide raames, v.a audiovisuaalvaldkonna projektid;

selliste organisatsioonide tegevuskulude toetus, kes tegelevad kultuuriga Euroopa tasandil;

toetus kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemisele ning teabe kogumisele ja levitamisele;

ilukirjanduse (ühest Euroopa Liidu keelest teise) tõlkimise projektide toetamine;

toetus kõigile ohustatud Euroopa keeltele, näiteks projektidele ja võrgustikele, mis tegelevad õppematerjalide hankimise, õpetajate koolitamise, ohustatud keelte õppevahendina kasutamise, keele taaselustamise, parimate tavade vahetamisega jne.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

15 04 45     Loomeinimeste liikuvuse katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

350 000

0,—

181 966,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud „Loomeinimeste liikuvuse katseprojekti” lõpuleviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 04 46     Ettevalmistav tegevus – Kultuur välissuhetes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

200 000

500 000

250 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud projekti „Kultuur välissuhetes” ettevalmistava tegevuse lõpuleviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 04 48     Katseprojekt – Euroopa festivalide platvorm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Euroopa festivalide platvormi loomisega Euroopa Liit

loob lisaväärtust, lisades festivale ja suurendades kodanike osalemist Euroopas;

toetab festivalide mõju tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” täitmiseks;

näitab festivalitegevuse tähtsust kohalikul ja piirkondlikul tasandil ja kultuuripärandiga seonduvat;

edendab kultuuriturismi uue aluslepinguga seoses;

tagab püsiva võrgustike loomise ja laiapõhjalise suhtlemise kodanikega.

Katseprojektiga mitmekordistatakse festivalide energiat ja aidatakse kaasa aruka, kaasava ja jätkusuutliku Euroopa edendamisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 04 50     Euroopa kultuuripärandi märgis

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 000

260 696

350 000

250 000

 

 

Märkused

Euroopa kultuuripärandi märgis antakse mälestistele, millel on liidu jaoks tugev sümboolne tähendus, mis toovad esile Euroopa ajalugu, liidu ülesehitamist ning rõhutavad Euroopa integratsiooni aluseks olevaid euroopalikke väärtusi ja inimõigusi. Märgis peaks tooma kodanikud ja eriti noored liidule lähemale. Ühtlasi loodetakse, et märgis toimib kultuuriturismi suurendava stiimulina, mis tooks ehk ka majanduslikku kasu.

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingutega seotud kulude katmiseks:

märgise andmine Euroopa sõltumatu eksperdikomitee valikumenetluse käigus,

märgise esiletõstmine.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1194/2011/EL, 16. november 2011, Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1).

15 04 66     MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

15 04 66 01   MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

108 109 000

98 248 860

106 752 000

100 000 000

114 214 581,83

110 608 856,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

toetamine tootmiseelse etapi raames:

audiovisuaalala professionaalide oskuste ja kvalifikatsiooni omandamise soosimine käsikirja kirjutamise, juhtimise ja uute tehnoloogiate valdkonnas; näiteks koolitajate liikuvuse toetamine, uutest liikmesriikidest pärit professionaalidele ette nähtud stipendiumid;

audiovisuaalteoste arendamise toetamine nii loomingulisest (käsikirjad) kui ka majanduslikust aspektist (tootmisstrateegiad, turustus ja edendamine), näiteks individuaalprojektide või projektide kataloogide arendamise toetamine, toetus, mis on ette nähtud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele seoses juurdepääsu hõlbustamisega rahastamisele, sealhulgas tagatisfondile MEDIA Production Guarantee Fund;

toetamine tootmisjärgse etapi raames:

Euroopa päritoluga teoste riikidevahelise levitamise toetamine, Euroopa päritoluga mitteriiklike teoste ringluse parandamine; näiteks mitteriiklike Euroopa filmide levitamise toetamine kinodes ja videolevis, mitteriiklike Euroopa filmide levitajate automaatne ja valiv toetamine, toetus edenduskomplektide tootmiseks, toetus digitaliseerimiseks;

Euroopa päritoluga teoste edendamise täiustamine, näiteks Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele juurdepääsu tagamine professionaalidele, inimestele juurdepääsu tagamine Euroopa kultuurilist paljusust väljendavatele teostele;

uuendustegevuse toetamine ja programmile tehnoloogiliste muudatustega kohanemiseks võimaluste loomine; meede: katseprojektide toetamine, eriti seoses digitaaltehnoloogiaga (sh toetus kinode digitaliseerimiseks);

üleeuroopalise teabekeskuste võrgu (MEDIA-punktide) toetamine;

Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse toetamine.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3.

Kooskõlas otsusega nr 1718/2006/EÜ kasutatakse osa käesoleva punkti assigneeringutest selleks, et edendada ja toetada visuaalse koolituse algatusi, mida korraldatakse noorteürituste raames ning eelkõige tihedas koostöös õppeasutuste ja teiste asutustega. Toetuse saajateks võivad olla nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kellel on meediaoskuse-alased teadmised ja Euroopa kogemus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12).

Vt ka punkt 15 01 04 31.

15 04 66 02   „Media 2007” programmide kolmandates riikides rakendamise ettevalmistav tegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

1 544 561,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „MEDIA International” ettevalmistava tegevuse lõpuleviimise jaoks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 04 66 03   Ettevalmistav tegevus – Audiovisuaalteoste levitamine digitaalkeskkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud projekti „Audiovisuaalteoste levitamine digitaalkeskkonnas” ettevalmistava tegevuse lõpuleviimise kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 04 68     „MEDIA Mundus”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 500 000

4 546 728

4 925 000

4 760 000

4 918 865,—

3 386 596,—

Märkused

Vastavalt otsusele, millega luuakse programm „MEDIA Mundus”, on assigneering ette nähtud selliste meetmete kulude katmiseks, mille eesmärk on

täiendada Euroopa ja kolmandate riikide valdkondlike asjatundjate oskusi ning parandada teabe ja teadmiste taset;

hõlbustada ühistootmiseks partnerite leidmist ja ergutada audiovisuaalteoste rahvusvahelist müüki ja reklaami;

ergutada Euroopa ja kolmandate riikide kinoettevõtjaid lülitama audiovisuaalteoseid vastastikku esilinastuste programmidesse ning parandama linastamistingimusi;

suurendada audiovisuaalsisu tootmist ning parandada kolmandatest riikidest pärit audiovisuaalteoste Euroopa levikanalites edastamise ja levitamise tingimusi ning Euroopa teoste kolmandate riikide levikanalites edastamise ja levitamise tingimusi;

aidata korraldada üritusi ja filminduspädevust suurendavaid ettevõtmisi.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1041/2009/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm MEDIA Mundus (ELT L 288, 4.11.2009, p. 10).

15 04 70     Katseprojekt – „Euroopa ajaloo maja”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on ette nähtud katseprojekti „Euroopa ajaloo maja” tegevuskulude katmiseks; katseprojekt hõlmab tänapäevase näituste- ja dokumendikeskuse loomist ning sellega suurendatakse teadmisi Euroopa ajaloost, äratatakse uudishimu ajaloo vastu ja luuakse võimalusi ajaloo üle arutleda.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 15 05 — NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 05

NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE

15 05 06

Iga-aastased eriüritused

3.2

2 000 000

444 789

1 500 000

2 700 000

4 000 000,—

5 381 398,93

15 05 09

Noorsoovaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

0,—

2 703 595,37

15 05 10

Ettevalmistav tegevus – Amicus – Ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus

3.2

p.m.

p.m.

0,—

290 266,89

15 05 11

Ettevalmistav tegevus spordi valdkonnas

3.2

p.m.

209 000

p.m.

2 300 000

2 989 358,62

2 855 192,07

15 05 20

Ettevalmistav tegevus – Euroopa partnerlused spordi valdkonnas

3.2

4 000 000

2 500 000

4 000 000

2 000 000

 

 

15 05 55

Programm „Aktiivsed noored”

3.2

141 450 000

126 023 438

139 608 000

123 000 000

156 112 923,97

144 849 031,61

 

Peatükk 15 05 — Kogusumma

 

147 450 000

129 177 227

145 108 000

130 000 000

163 102 282,59

156 079 484,87

15 05 06     Iga-aastased eriüritused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

444 789

1 500 000

2 700 000

4 000 000,—

5 381 398,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud iga-aastaste eriüritustega seotud kulude rahastamiseks.

Iga-aastane eriüritus: Euroopa liikumisnädal

Kulukohustused: 1 000 000 eurot

Rahvusvahelise Spordi- ja Kultuuriliidu korraldatav Euroopa liikumisnädal on üleeuroopaline üritus, mille raames propageeritakse sporti ja füüsilist aktiivsust ning nende positiivset mõju Euroopa ühiskonnale. Osana eesmärgist, mis seisneb selles, et 2020. aastaks lisanduks 100 miljonit aktiivselt spordi ja muu füüsilise tegevusega tegelevat eurooplast, toob 2013. aasta liikumisnädal esile massispordi tõelise olemuse ning kutsub kõigist ühiskonna rühmadest Euroopa Liidu kodanikke just kohalikes kogukondades tegevustest osa võtma. 2013. aasta liikumisnädala raames korraldatakse kõigis 27 liikmesriigis vähemalt 200 üritust ning ulatuslikku sporti ja füüsilist aktiivsust propageerivasse tegevusse kaasatakse vähemalt sada linna. Tutvustatakse uusi spordi- ja füüsilise aktiivsuse algatusi ning tõstetakse esile arvukad olemasolevad tulemuslikud meetmed. 2013. aasta Euroopa liikumisnädal on esimene nädalapikkune üleeuroopaline kampaania, milles kasutatakse eri tüüpi füüsilist aktiivsust propageerivaid üritusi aktiivse elustiili edendamiseks ja pühitsemiseks.

Iga-aastane eriüritus: 2014. aastal Belgias Antwerpenis toimuvate Euroopa eriolümpia suvemängude ettevalmistus

Kulukohustused: 500 000 eurot

Assigneering eraldatakse mitmeaastase ürituse ehk (2014. aasta 9.–20. septembrini) Belgias Antwerpenis toimuvate Euroopa eriolümpia suvemängude ettevalmistuse kaasrahastamiseks. Selle raha abil on kõigi 27 liikmesriigi sportlastel võimalik treenida, end ette valmistada ja Belgias toimuvatest mängudest osa võtta. Üritusest võtab osa 2000 sportlast ja delegatsiooni 58 riigist ning see kestab 10 päeva. Üle 4000 vabatahtliku aitab selle spordiürituse kordumatuks muuta. Lisaks sportlikele tegevustele toimub muidki (teadus-, haridus- ja pereprogrammid) üritusi. Üritus toimub Antwerpenis ja sportlased hakkavad elama rohkem kui 30 Belgia linnas.

Euroopa ülikoolide meistrivõistlused

Kulukohustused: 500 000 eurot

Esimesed Euroopa ülikoolide meistrivõistlused toimuvad 2014. aastal Itaalias Roomas ja Lazio piirkonna eri linnades ning muudes naaberpiirkondades. Itaalia valitsus ja Itaalia olümpiakomitee on üritusele oma täieliku heakskiidu andnud. Esmakordselt korraldatakse kõigi ELi liikmesriikide üliõpilassportlaste jaoks täiesti uus ja suurejooneline spordiüritus. See üritus aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ning sportlikke väärtusi edendavas Euroopa Ühenduse 2007. aasta sporditeemalises valges raamatus seatud eesmärke. Sporditegemise innustamine ülikooliõhkkonnas aitab edendada tudengite – kel hakkab ühel päeval olema ühiskonnas väga oluline roll – vahelist sõprust, vendlust, kultuurisidemeid ja võidelda igasuguse vägivalla vastu ning tagada lakkamatu võitlus dopingu vastu. Peale selle pööravad tudengid tänu spordile tähelepanu tervislikule eluviisile ning vaimse arengu kõrval ka moraalsele ja füüsilisele arengule. Ürituse raames korraldatakse ka seminare, kus räägitakse spordi tähtsusest inimeste hingelise ja füüsilise heaolu parandamisel. Lisaks sellele kätkevad Euroopa ülikoolide meistrivõistlused teatavaid kõige olulisemaid Euroopa Liidu poliitika eesmärke: haridus / ülikoolide võrgustikud, sport ja noored.

Meistrivõistluste korraldamine toimub samamoodi nagu universiaadi puhul ning see saab maailmas olümpiamängude järel teisel kohal olema.

Universiaadi kavas on praegu 10 (13) kohustuslikku spordiala ja kuni 3 valikala.

Toimuvad ka puudega inimeste võistlused.

Võistlustele oodatakse umbes 5 000 kuni 7 000 üliõpilassportlast.

2014. aasta suvel toimuvale üritusele eelneb 2013. aastal tihe edendusperiood, mil korraldatakse konverentse, tänavaüritusi ja meediakampaania.

Eriürituse on heaks kiitnud ja seda toetavad FISU (Rahvusvaheline Üliõpilaste Spordiliit) ja EUSA (Euroopa Üliõpilaste Spordiliit).

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

15 05 09     Noorsoovaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

2 703 595,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud noorsoovaldkonna eelarverea raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1031/2000/EÜ, 13. aprill 2000, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm „Noored” (EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 790/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 24).

15 05 10     Ettevalmistav tegevus – Amicus – Ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

290 266,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse Amicus (ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus) käivitamiseks tehtavate ettevalmistustega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 05 11     Ettevalmistav tegevus spordi valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

209 000

p.m.

2 300 000

2 989 358,62

2 855 192,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud spordivaldkonna ettevalmistava tegevuse lõpuleviimise kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 05 20     Ettevalmistav tegevus – Euroopa partnerlused spordi valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

2 500 000

4 000 000

2 000 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud projekti „Euroopa partnerlused spordi valdkonnas” ettevalmistava tegevuse lõpuleviimise kulude katmiseks.

Ettevalmistava tegevusega tehakse ettevalmistusi spordivaldkonna programmi jaoks 2013. aasta järgseks perioodiks. Sellega katsetatakse olemasolevate ideede ja kontseptsioonide teostatavust ja kasulikkust eesmärgiga luua spordis Euroopa mõõde.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on katsetada Euroopa partnerlusi, võrgustikke ja heade tavade vahetust. Selles keskendutakse eelkõige järgmisele:

aus võistlemine spordivõistlustel, toetades meetmeid, millega hoitakse ära selliseid nähtusi nagu kokkulepitud tulemustega võistlused;

sportlaste füüsiline ja vaimne puutumatus ning alaealiste sportlaste treenimistingimused;

spordi roll tervist parandava füüsilise tegevusena, eelkõige vanemaealiste inimeste puhul;

teadlikkuse parandamine noorte sportlaste tervise kaitsmiseks järelevalve ja arstliku kontrolli kaudu;

liikuvus spordis, nimelt vabatahtlike, treenerite ja mittetulunduslike spordiorganisatsioonide töötajate osas;

meetmed teadlikkuse suurendamiseks spordi sotsiaalse ja haridusliku aspekti kohta;

piiriülesed ühised spordivõistlused naaberpiirkondade ja liikmesriikide vahel;

teadlikkuse parandamine ja teabe kogumine Euroopa ühise kultuuripärandi hulka kuuluvate „põlisspordialade” kohta;

sotsiaalne kaasamine ja kohalikku kogukonda toetavad projektid; spordiorganisatsioon võib tõestada oma lisandväärtust ka väljaspool spordivaldkonda.

Kõigis neis valdkondades tuleb arvesse võtta elanikkonna ja vanuselist struktuuri, kaasamist, integratsiooni, juurdepääsu, sotsiaalset isoleeritust, füüsilist vormi ja tervisega seotud kohalikke vajadusi.

Osa assigneeringutest peaks minema ACES Europe’i (Euroopa spordipealinna ja -linnade liidu) algatatud Euroopa spordipealinna meetme toetuseks, et parandada organisatsiooni üldjuhtimist, eriti valiku- ja auhinnamenetlusi, laiendada geograafilist ulatust ja suurendada selle algatuse tuntust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

15 05 55     Programm „Aktiivsed noored”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

141 450 000

126 023 438

139 608 000

123 000 000

156 112 923,97

144 849 031,61

Märkused

Vastavalt programmi „Aktiivsed noored” (2007–2013) käsitlevale otsusele on assigneering ette nähtud järgmiseks:

„Euroopa noored”: selle meetme eesmärk on toetada noorte liikuvuse suurendamiseks vahetusprogramme, noorte algatusi ning demokraatlikus elus osalemist käsitlevaid projekte ja tegevusi, mis võimaldavad arendada nende kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist;

„Euroopa vabatahtlik teenistus”: selle meetme eesmärk on toetada noorte osalust eri liiki vabatahtlikus tegevuses nii liidus kui ka väljaspool seda;

„Noored maailmas”: selle meetme eesmärk on toetada otsuse nr 1719/2006/EÜ artiklis 5 nimetatud partnerriikidega ellu viidavaid ühisprojekte, eelkõige noorte ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetust, ning pakkuda toetust algatustele, mis tugevdavad noortevahelist vastastikust mõistmist, solidaarsust ja sallivust ning noorsoo ja kodanikuühiskonna valdkonna koostööd nendes riikides;

„Noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejad ning tugisüsteemid”: selle tegevuse eesmärk on noorsoovaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine, eelkõige toetades valitsusväliste noorteorganisatsioonide tegevust, nende võrkude loomist, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetust, koolitust ja nende võrkude loomist, uuendustegevuse ja meetmete kvaliteedi edendamist, noorte teavitamist ning programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike struktuuride rajamist ja meetmete käivitamist;

poliitilise koostöö toetamine: selle meetme eesmärk on korraldada dialoogi noorsoovaldkonna erinevate osalejate, eelkõige noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate ning poliitikute vahel, aidata kaasa poliitilise koostöö arengule noorsoovaldkonnas ning edendada noorsoovaldkonna paremaks tundmiseks vajalikku tegevust ja võrkude loomist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses osalemisega liidu programmides ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

PEATÜKK 15 07 — INIMESED — TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 07

INIMESED — TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

15 07 77

Inimesed

1.1

959 252 000

725 000 000

905 662 068

690 805 947

785 982 833,36

572 312 156,62

15 07 78

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

59 620 908,93

11 415 139,56

15 07 79

Katseprojekt – Teadmuspartnerlused

1.1

p.m.

499 900

1 000 000

750 000

999 894,71

499 947,35

 

Peatükk 15 07 — Kogusumma

 

959 252 000

725 499 900

906 662 068

691 555 947

846 603 637,—

584 227 243,53

15 07 77     Inimesed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

959 252 000

725 000 000

905 662 068

690 805 947

785 982 833,36

572 312 156,62

Märkused

Euroopa peab teadlaste jaoks atraktiivsemaks muutuma, et suurendada Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia võimekust ja tulemuslikkust ning et konsolideerida ja veelgi arendada Euroopa teadusruumi. Ülemaailmselt kasvava konkurentsi taustal on vaja teadlaste jaoks arendada Euroopa avatud ja konkurentsivõimelist tööturgu, kus pakutakse mitmekesiseid ja atraktiivseid karjäärivõimalusi.

Eriprogrammi „Inimesed” toetusmeetmetega (nn „Marie Curie” meetmed, projekt „Teadlaste öö” ja EURAXESSi võrgustik) edendatakse teadlaste rahvusvahelist ja valdkondadevahelist liikuvust, mis on Euroopa innovatsiooni põhiteguriks. „Marie Curie” meetmed soodustavad ka eri riikide haridussüsteemide ja teadusringkondade ning ettevõtete vahel toimuvat teadlaste koolitamise ning karjääri alast koostööd, mille eesmärk on laiendada teadlaste oskusi ja valmistada neid ette edaspidiste töökohtade jaoks. „Marie Curie” meetmed aitavad tihendada partnerlusi haridusasutuste ja ettevõtete vahel, et suurendada teadmiste siiret ja tugevdada tööstuse vajadustega kohandatud doktoriõpet. Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohaste töölevõtmise tingimuste tutvustamise kaudu aitavad need meetmed muuta teadlasekarjääri Euroopas veelgi atraktiivsemaks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

15 07 78     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

59 620 908,93

11 415 139,56

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

15 07 79     Katseprojekt – Teadmuspartnerlused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

499 900

1 000 000

750 000

999 894,71

499 947,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud teadmuspartnerlusi käsitleva katseprojekti lõpuleviimisega seotud kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS HARIDUSE JA KULTUURI PEADIREKTORAADILE

HARIDUSE JA KULTUURI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 16

TEABEVAHETUS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 01

TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

129 723 159

129 723 159

126 332 869

126 332 869

127 973 462,20

127 973 462,20

Reservid (40 01 40)

 

 

5 987

5 987

 

 

 

129 723 159

129 723 159

126 338 856

126 338 856

127 973 462,20

127 973 462,20

16 02

TEABEVAHETUS JA MEEDIA

40 853 000

38 096 948

40 665 000

35 000 000

42 990 822,14

34 809 798,93

Reservid (40 02 41)

 

 

4 500 000

4 500 000

 

 

 

40 853 000

38 096 948

45 165 000

39 500 000

42 990 822,14

34 809 798,93

16 03

KOHALIKU TASANDI TEABEVAHETUS

35 826 000

31 612 837

31 760 000

29 200 000

36 064 456,47

36 510 440,53

Reservid (40 02 41)

 

 

3 300 000

3 400 000

 

 

 

35 826 000

31 612 837

35 060 000

32 600 000

36 064 456,47

36 510 440,53

16 04

ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID

26 510 000

21 907 320

23 230 000

22 260 000

22 981 025,48

26 077 148,40

16 05

EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE

33 080 000

31 363 677

32 190 000

32 000 000

43 705 744,10

36 225 347,31

 

Jaotis 16 — Kogusumma

265 992 159

252 703 941

254 177 869

244 792 869

273 715 510,39

261 596 197,37

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

 

 

7 805 987

7 905 987

 

 

 

265 992 159

252 703 941

261 983 856

252 698 856

273 715 510,39

261 596 197,37

PEATÜKK 16 01 — TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

16 01

TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

16 01 01

Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

16 01 01 01

Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

64 377 063

61 854 849

62 416 056,57

 

Artikkel 16 01 01 — Vahesumma

 

64 377 063

61 854 849

62 416 056,57

16 01 02

Teabevahetuse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

16 01 02 01

Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: peakorter

5

6 174 557

7 276 540

7 794 145,89

16 01 02 03

Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: komisjoni esindused

5

16 264 200

15 749 000

15 394 049,67

16 01 02 11

Teabevahetuse peadirektoraadi muud juhtimiskulud: peakorter

5

3 365 317

3 299 156

3 704 729,03

Reservid (40 01 40)

 

 

5 987

 

 

 

3 365 317

3 305 143

3 704 729,03

 

Artikkel 16 01 02 — Vahesumma

 

25 804 074

26 324 696

26 892 924,59

Reservid (40 01 40)

 

 

5 987

 

 

 

25 804 074

26 330 683

26 892 924,59

16 01 03

Teabevahetuse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning muud tegevuskulud

16 01 03 01

Teabevahetuse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud: peakorter

5

4 074 022

3 949 324

4 684 034,38

16 01 03 03

Teabevahetuse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud: komisjoni esindused

5

26 531 000

25 404 000

25 101 631,37

16 01 03 04

Muud tegevuskulud

5

1 317 000

1 350 000

1 526 272,72

 

Artikkel 16 01 03 — Vahesumma

 

31 922 022

30 703 324

31 311 938,47

16 01 04

Teabevahetuse poliitikavaldkonna tegevuse toetuskulud

16 01 04 01

Teabevahetusmeetmed – Halduskorralduskulud

3.2

3 200 000

3 200 000

3 100 003,68

16 01 04 02

Komisjoni külastused – Halduskorralduskulud

3.2

800 000

650 000

636 216,—

16 01 04 03

Programm „Kodanike Euroopa” – Halduskorralduskulud

3.2

250 000

230 000

235 322,89

16 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus

3.2

3 370 000

3 370 000

3 381 000,—

 

Artikkel 16 01 04 — Vahesumma

 

7 620 000

7 450 000

7 352 542,57

 

Peatükk 16 01 — Kogusumma

 

129 723 159

126 332 869

127 973 462,20

Reservid (40 01 40)

 

 

5 987

 

 

 

129 723 159

126 338 856

127 973 462,20

16 01 01     Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

16 01 01 01   Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

64 377 063

61 854 849

62 416 056,57

16 01 02     Teabevahetuse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

16 01 02 01   Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 174 557

7 276 540

7 794 145,89

16 01 02 03   Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: komisjoni esindused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

16 264 200

15 749 000

15 394 049,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidus asuvates komisjoni esindustes töötava kohaliku personali, lepinguliste töötajate ja agentuuride palkade, kindlasummaliste ületunnitasude ja institutsiooni sotsiaalkindlustusmaksude maksmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

16 01 02 11   Teabevahetuse peadirektoraadi muud juhtimiskulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

16 01 02 11

3 365 317

3 299 156

3 704 729,03

Reservid (40 01 40)

 

5 987

 

Kogusumma

3 365 317

3 305 143

3 704 729,03

Märkused

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 eurot.

16 01 03     Teabevahetuse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning muud tegevuskulud

16 01 03 01   Teabevahetuse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 074 022

3 949 324

4 684 034,38

16 01 03 03   Teabevahetuse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud: komisjoni esindused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

26 531 000

25 404 000

25 101 631,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hoone osade üüri- ja liisingumaksed ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür;

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed;

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldekulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega;

hoonete sisekonstruktsioonid, näiteks vaheseinte muutmine, tehnilise sisseseade muutmine ja muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, värvkatte, põrandakatete jms seotud erialatööd;

vajalike seadmete maksumus;

inimeste ja hoonete ohutuse tagamisega seotud kulud, sealhulgas inimeste tervise ja ohutuse tagamisega seotud kulud ning inimeste ja vara füüsiline ja materiaalne ohutus. Need kulud hõlmavad muu hulgas näiteks tuletõrjevahendite ostu-, üüri- ja hoolduskulusid, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamise ja kohustuslike kontrollimistega seotud kulusid, samuti hoonete valvamiseks, turvaseadmete hoolduseks ja väiksemate seadmete ostuks sõlmitud lepingutest tulenevaid kulusid;

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (prügivedu jne) maksumus;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja masinate, mööbli ja sõidukite ostu, üüri, hoolduse ja remondiga seotud kulud;

raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost, olemasolevate väljaannete ajakohastamine, köitmiskulud ja elektrooniliste identifitseerimisseadmete ost;

ajalehtede, erialaajakirjade, Euroopa Liidu Teataja, parlamentide dokumentide, väliskaubandusstatistika, uudisteagentuuride teadete ja mitmete muude eriväljaannete tellimine;

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

autoriõiguse tasud;

kirjatarvete ja muude kontoritarvete maksumus;

kindlustus;

töömaterjalide maksumus;

asutusesiseste koosolekutega seotud kulud;

hooldustööde ja osakonnasiseste kolimistega seotud kulud;

personalieeskirjadest tulenevad meditsiinikulud;

toitlustusasutuste sisustuse, ülalpidamise ja toimimisega seotud kulud;

muud tegevuskulud;

posti- ja kättetoimetamiskulud;

elektersidevahendite abonement- ja teenustasud;

elektersidevahendite ostmise ja paigaldamise kulud;

liidus asuvate büroode infotehnoloogia (IT) kulud, eelkõige info- ja juhtimissüsteemide, kontorite automatiseerimisseadmete, personaalarvutite, serverite ja nendega seotud infrastruktuuri, välisseadmete (printerid, skannerid jne) ja bürooinventariga (koopiamasinad, faksid, kirjutusmasinad, diktofonid jne) seotud kulud ning võrkude, tugisüsteemide, kasutajatoe, IT-koolituse ja ümberpaigutamisega seotud üldkulud;

võimalikud kulud, mis on ette nähtud hoonete ostu või kapitalirendi kulude katmiseks.

Assigneering katab kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad, mille kulud on kirjendatud asjakohaste jaotiste artiklisse 01 05. Samalaadsed kulud, mis on tekkinud väljaspool liitu, on kirjendatud asjakohaste jaotiste punkti 01 03 02.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 80 000 eurot.

16 01 03 04   Muud tegevuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 317 000

1 350 000

1 526 272,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidus kantud kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne),

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates asutustes.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

16 01 04     Teabevahetuse poliitikavaldkonna tegevuse toetuskulud

16 01 04 01   Teabevahetusmeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 200 000

3 200 000

3 100 003,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, hindamiste, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos allpool nimetatud artiklite all esitatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Assigneering hõlmab ka reisikulude ja reisimisega seotud kulude tagasimakseid isikutele, kes olid kutsutud jälgima komisjoni tööd.

Õiguslik alus

Vt artikleid 16 02 02, 16 02 03, 16 03 01, 16 03 02, 16 03 04 ja 16 04 01 ning punkti 16 04 02 01.

16 01 04 02   Komisjoni külastused – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

800 000

650 000

636 216,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud külastustega seotud halduskulude katmiseks, mis hõlmavad näiteks saatjateenust külastuste paremaks korraldamiseks; külastajatele jagatavat reklaammaterjali; teabe- ja reklaammaterjali liidu meetmete ja poliitika tutvustamiseks; külastustega seotud sihtuuringuid ja katsemeetmeid; muid tehnilisi või haldusalaseid üldisi halduskulusid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 16 05 02.

16 01 04 03   Programm „Kodanike Euroopa” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

250 000

230 000

235 322,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide, ja kui see on asjakohane, Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt punkti 16 05 01 01.

16 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 370 000

3 370 000

3 381 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 3b programmi „Kodanike Euroopa” juhtimises.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide, või kui see on asjakohane, Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 16 02 — TEABEVAHETUS JA MEEDIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 02

TEABEVAHETUS JA MEEDIA

16 02 02

Multimeedia meetmed

3.2

28 400 000

27 675 735

26 960 000

23 500 000

31 646 053,75

23 809 821,65

Reservid (40 02 41)

 

 

 

4 500 000

4 500 000

 

 

 

 

28 400 000

27 675 735

31 460 000

28 000 000

31 646 053,75

23 809 821,65

16 02 03

Teave meedia jaoks

3.2

5 150 000

3 993 213

4 950 000

4 000 000

4 589 982,26

4 499 977,28

16 02 04

Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine

5

5 553 000

5 553 000

6 755 000

6 500 000

6 754 786,13

6 500 000,—

16 02 06

Ettevalmistav tegevus – Euroopa uurimisstipendiumid piiriülesele uurivale ajakirjandusele

5

750 000

375 000

1 000 000

500 000

 

 

16 02 07

Katseprojekt – Veebitutvus Euroopaga

5

1 000 000

500 000

1 000 000

500 000

 

 

 

Peatükk 16 02 — Kogusumma

 

40 853 000

38 096 948

40 665 000

35 000 000

42 990 822,14

34 809 798,93

Reservid (40 02 41)

 

 

 

4 500 000

4 500 000

 

 

 

 

40 853 000

38 096 948

45 165 000

39 500 000

42 990 822,14

34 809 798,93

16 02 02     Multimeedia meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 02 02

28 400 000

27 675 735

26 960 000

23 500 000

31 646 053,75

23 809 821,65

Reservid (40 02 41)

 

 

4 500 000

4 500 000

 

 

Kogusumma

28 400 000

27 675 735

31 460 000

28 000 000

31 646 053,75

23 809 821,65

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse üldist liidualast teavitustööd eesmärgiga muuta liidu institutsioonide töö, tehtud otsused ja Euroopa riikide lähendamine paremini nähtavaks. See hõlmab peamiselt multimeedia (raadio, televisioon, Internet jne) toodete tootmise ja/või levitamise, sealhulgas kohalikest ja riiklikest meediakanalitest koosnevate üleeuroopaliste võrkude loomise ning sellise strateegia arendamiseks vajalike vahendite rahastamist ja kaasrahastamist.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 50 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole halduskulude katmine käesolevast artiklist lubatud.

Komisjon peaks võtma selle artikli täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu” (SEK(2008) 506 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 03     Teave meedia jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 150 000

3 993 213

4 950 000

4 000 000

4 589 982,26

4 499 977,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu teabevahetusega seotud kulude katmiseks, keskendudes peamiselt meediale. Päevakajaliste sündmuste paremaks mõistmiseks ja kajastamiseks arendatud vahendid hõlmavad peamiselt järgmist:

multimeedia (foto, video jne) teabematerjalid meediale ja muudele kanalitele, sealhulgas nende avaldamine/ülekandmine;

komisjoni esinduste või kesksete talituste korraldatud seminarid ja toetus ajakirjanikele.

Komisjon peaks võtma selle artikli täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu” (SEK(2008) 506 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 04     Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 553 000

5 553 000

6 755 000

6 500 000

6 754 786,13

6 500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide komisjoni stuudiote ja muude audiovisuaalteabe rajatiste tegevuskulude katmiseks: personalikulud ning vajalike seadmete ja materjalide ostmise, üürimise, hoolduse ja remondiga seotud kulud.

See hõlmab ka satelliitide üürimist, et edastada telekanalitele teavet liidu tegevuse kohta. Neid assigneeringuid tuleb hallata vastavalt institutsioonidevahelise koostöö põhimõtetele, et tagada kogu liitu käsitleva teabe levik.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu” (SEK(2008) 506 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 06     Ettevalmistav tegevus – Euroopa uurimisstipendiumid piiriülesele uurivale ajakirjandusele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

750 000

375 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Ajakirjanikele mõeldud Euroopa uurimisstipendiumite ettevalmistava tegevuse eesmärk on soodustada ja arendada tõsist piiriülest ajakirjanduslikku uurimist liidu tasandil. Projektikonkursi abil valitakse välja ühised uurimisprojektid, mis koondavad vähemalt kahe liikmesriigi ajakirjanikke ning millel on piiriülene või Euroopa mõõde, mida esitatakse riiklikust, piirkondlikust või kohalikust perspektiivist. Väljavalitud ajakirjanduslik uurimus avaldatakse vähemalt kahes asjaomases liikmesriigis.

Selleks viiakse läbi teostatavusuuring, et leida asjaomase projekti käivitamiseks uusi võimalusi. Selles uuringus tuleb vaadelda viise, kuidas liit saaks sõltumatut ja kriitilist ajakirjandust rahastada, tagades samas sõltumatu teabe.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

16 02 07     Katseprojekt – Veebitutvus Euroopaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Sotsiaalmeedia ja internet on teabele juurdepääsu ja inimestevahelist suhtlust põhjalikult muutnud. Liidu institutsioonid peaksid neid murrangulisi vahendeid paremini kasutama. Liidu institutsioonid ei ole hetkel sellistes sotsiaalmeediavõrgustikes nagu Twitter ja Facebook väga hästi esindatud ning eri institutsioonide vahel puudub ühine kommunikatsioonipoliitika nende vahendite kasutamiseks.

Katseprojektiga soovitakse muuta liidu kommunikatsioonistrateegia taas sotsiaalvõrgustike-, interneti- ja mobiiliteenustekeskseks. Projekti eesmärk on parandada liidu poliitikat käsitleva teabe kättesaadavust, kaasata liidu kodanikke liiduga seonduvate kogemuste jagamisse ning liidu otsuste tegemise protsessi.

Katseprojekti vahendeid kavandatakse investeerida ühisesse uude meediastrateegiasse, millega muudetakse kolme peamist liidu institutsiooni käsitlev teave kättesaadavamaks ja suhtlemine nende institutsioonidega lihtsamaks.

Seda programmi tuleks rakendada asjaomaste liidu institutsioonide vahel ühiselt kokku lepitud töömeetodite põhjal.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 16 03 — KOHALIKU TASANDI TEABEVAHETUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 03

KOHALIKU TASANDI TEABEVAHETUS

16 03 01

Infopunktid

3.2

14 800 000

11 959 871

13 750 000

12 000 000

13 727 516,91

12 839 878,60

16 03 02

Komisjoni esinduste teabevahetus

16 03 02 01

Komisjoni esinduste teabevahetus

3.2

7 226 000

6 491 937

5 870 000

5 560 000

8 741 215,29

8 535 114,41

Reservid (40 02 41)

 

 

 

1 000 000

1 000 000

 

 

 

 

7 226 000

6 491 937

6 870 000

6 560 000

8 741 215,29

8 535 114,41

16 03 02 02

Euroopa avalik ruum

5

1 300 000

1 300 000

1 440 000

1 440 000

1 395 652,43

1 250 726,56

 

Artikkel 16 03 02 — Vahesumma

 

8 526 000

7 791 937

7 310 000

7 000 000

10 136 867,72

9 785 840,97

Reservid (40 02 41)

 

 

 

1 000 000

1 000 000

 

 

 

 

8 526 000

7 791 937

8 310 000

8 000 000

10 136 867,72

9 785 840,97

16 03 04

Partnerlus Euroopa teemadest teavitamisel

3.2

12 500 000

11 861 029

10 700 000

10 200 000

12 200 071,84

13 667 580,96

Reservid (40 02 41)

 

 

 

2 300 000

2 400 000

 

 

 

 

12 500 000

11 861 029

13 000 000

12 600 000

12 200 071,84

13 667 580,96

16 03 05

Teater EuroGlobe

16 03 05 01

Ettevalmistav tegevus – EuroGlobe

3.2

p.m.

0,—

119 988,—

16 03 05 02

Katseprojekti EuroGlobe lõpuleviimine

3.2

0,—

97 152,—

 

Artikkel 16 03 05 — Vahesumma

 

p.m.

0,—

217 140,—

 

Peatükk 16 03 — Kogusumma

 

35 826 000

31 612 837

31 760 000

29 200 000

36 064 456,47

36 510 440,53

Reservid (40 02 41)

 

 

 

3 300 000

3 400 000

 

 

 

 

35 826 000

31 612 837

35 060 000

32 600 000

36 064 456,47

36 510 440,53

16 03 01     Infopunktid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 800 000

11 959 871

13 750 000

12 000 000

13 727 516,91

12 839 878,60

Märkused

Assigneeringud on ette nähtud rahastama järgmist:

info ja trükiste levitamisega tegelevate punktide ja võrgustike tegevus kogu Euroopas (Europe Directi infopunktid, Euroopa dokumendikeskus, Team Europe jm); kõnealused infopunktid täiendavad liikmesriikides komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi infobüroode rakendatavaid meetmeid;

toetus teabevõrkudele, s.o koolitus, kooskõlastamine ja abi;

teabematerjalide ja -toodete tootmine, ladustamine ja levitamine kõnealuste infopunktide poolt või nende jaoks.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 20. juuli 2005. aasta teatis „Komisjoni tegevuskava Euroopast teavitamise parandamiseks” (SEK(2005) 985).

1. veebruari 2006. aasta valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta (KOM(2006) 35 lõplik).

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 02     Komisjoni esinduste teabevahetus

16 03 02 01   Komisjoni esinduste teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 03 02 01

7 226 000

6 491 937

5 870 000

5 560 000

8 741 215,29

8 535 114,41

Reservid (40 02 41)

 

 

1 000 000

1 000 000

 

 

Kogusumma

7 226 000

6 491 937

6 870 000

6 560 000

8 741 215,29

8 535 114,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu detsentraliseeritud teabevahetuse kulude katmiseks. Kohaliku teabevahetuse eesmärk on eelkõige anda sihtrühmadele vahendid päevakajaliste sündmuste paremaks mõistmiseks.

Meetmeid rakendatakse peamiselt liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste kaudu ja järgmiste tegevustena:

seminarid ja konverentsid;

Euroopa-teemaliste ürituste, näituste ja avalike suhete kampaaniate korraldamine või neis osalemine, eraldi külastuste korraldamine jne;

otsesed kodanike teavitamise meetmed (näiteks nõustamisteenused kodanikele);

arvamusliidritele suunatud otsesed teavitamismeetmed, eriti tugevdatud meetmed seoses piirkondlike päevalehtedega, mis on suure hulga liidu kodanike oluline teabeallikas;

komisjoni esinduste üldsusele mõeldud teabekeskuste juhtimine.

Assigneering hõlmab ka reisikulude ja reisimisega seotud kulude tagasimakseid isikutele, kes olid kutsutud jälgima komisjoni tööd.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 02 02   Euroopa avalik ruum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 300 000

1 300 000

1 440 000

1 440 000

1 395 652,43

1 250 726,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Euroopa avaliku ruumi avamis- ja halduskulude katmiseks Euroopa Majades, mis on nimetatud algatuse ametlikud võõrustajad. Komisjon tegeleb Euroopa avaliku ruumi logistilise korraldamisega mõlema institutsiooni (Euroopa Parlament ja komisjon) nimel, sh talituskuludega ja lepingu alusel osutatavate teenuste korraldamisega. Kaks institutsiooni peavad Euroopa avaliku ruumi algatust ühiselt ellu viima, tuginedes Euroopa avaliku ruumi haldamist ja toimimist käsitlevale hindamisaruandele ning selle järgneva aasta tööprogrammile. Mõlemad dokumendid, mille kaks institutsiooni ühiselt koostavad ja mis on peamine tegur järgneva aasta summade eraldamisel, esitatakse eelarvepädevale institutsioonile õigeaegselt, et võtta neid arvesse eelarvemenetluse käigus.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 04     Partnerlus Euroopa teemadest teavitamisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 03 04

12 500 000

11 861 029

10 700 000

10 200 000

12 200 071,84

13 667 580,96

Reservid (40 02 41)

 

 

2 300 000

2 400 000

 

 

Kogusumma

12 500 000

11 861 029

13 000 000

12 600 000

12 200 071,84

13 667 580,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni ja liidu tasandi prioriteetsetest teemadest teavitamise meetmete rahastamiseks.

Assigneering on eelkõige ette nähtud kodanike teavitamiseks liidu tänase päeva ja tuleviku kohta, tehes seda võimalikult palju nende emakeeles, ning kodanike kaasamiseks asjakohasesse arutelusse.

Assigneering katab eelkõige järgmised meetmed:

teabevahetusmeetmed seoses konkreetsete aastaste või mitmeaastaste teabevahetusprioriteetidega;

riigi või rahvusvahelised ühekordsed teabevahetusmeetmed vastavalt teabevahetusprioriteetidele;

teabevahetusmeetmed koostöös Euroopa Parlamendi ja/või liikmesriikidega, et luua kõigi partnerite meetmete koostoime ning kooskõlastada nende liidu teemalisi teabe- ja teabevahetusmeetmeid. Üks peamisi vahendeid selle saavutamiseks on juhtimispartnerlus.

Assigneering hõlmab ka reisikulude ja reisimisega seotud kulude tagasimakseid isikutele, kes olid kutsutud jälgima komisjoni tööd.

Kui neid meetmeid võetakse liidu institutsioonide ning liikmesriikide ametiasutuste ja/või kodanikuühiskonna tihedas koostöös, saab arvesse võtta riikide ja piirkondade eripära.

Institutsioonidevaheline teaberühm, mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, määrab kindlaks liidu teabe- ja teabevahetuspoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised suunised. Kõnealune rühm kooskõlastab nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud meetmeid, mis on mõeldud üldsuse teavitamiseks nimetatud teemadel. Institutsioonidevaheline teaberühm esitab igal aastal oma arvamuse järgmiste aastate prioriteetide kohta ning see põhineb komisjoni koostatud aruandel.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 50 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 05     Teater EuroGlobe

16 03 05 01   Ettevalmistav tegevus – EuroGlobe

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

119 988,—

Märkused

Punkt on ette nähtud 2007. aastal käivitatud liikuva Globe-teatri projekti ettevalmistava tegevuse kulude katmiseks, projekti eesmärk on edendada Euroopa avalikku arutelu-, kultuuri- ja õpperuumi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

16 03 05 02   Katseprojekti EuroGlobe lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

97 152,—

Märkused

Punkt on ette nähtud Euroopa avaliku arutelu-, kultuuri- ja õpperuumi edendamiseks 2007. aastal käivitatud liikuva Globe-teatri katseprojekti lõpuleviimise kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 16 04 — ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 04

ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID

16 04 01

Avaliku arvamuse analüüs

3.2

6 600 000

5 831 673

6 150 000

6 000 000

6 034 664,59

7 267 467,30

16 04 02

Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

16 04 02 01

Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

3.2

16 860 000

13 600 647

14 380 000

13 760 000

14 070 323,66

14 937 970,53

16 04 02 02

Õigusaktide kokkuvõte Internetis (SCAD+)

5

p.m.

p.m.

600 000,—

259 353,41

 

Artikkel 16 04 02 — Vahesumma

 

16 860 000

13 600 647

14 380 000

13 760 000

14 670 323,66

15 197 323,94

16 04 04

Üldkasutatavad trükiväljaanded

5

2 300 000

2 100 000

2 700 000

2 500 000

2 276 037,23

3 612 357,16

16 04 05

Katseprojekt – Euroopa Liidu reaalajas toimiv viipekeele rakendus ja teenus

3.2

750 000

375 000

 

 

 

 

 

Peatükk 16 04 — Kogusumma

 

26 510 000

21 907 320

23 230 000

22 260 000

22 981 025,48

26 077 148,40

16 04 01     Avaliku arvamuse analüüs

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 600 000

5 831 673

6 150 000

6 000 000

6 034 664,59

7 267 467,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud avaliku arvamuse suundumuste analüüsi kulude katmiseks; s.o analüüs eelkõige arvamusküsitluste kaudu (nt Eurobaromeetri uuringud üldsuse hulgas, kiirküsitlused, telefoniküsitlused, teatavate elanikkonnagruppide küsitlused teatavatel teemadel piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil või kvaliteediuuringud), samuti nende uuringute kvaliteedikontroll.

Assigneering hõlmab ka kvalitatiivset meediamonitooringu analüüsi.

Komisjon peaks võtma selle artikli täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 02     Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

16 04 02 01   Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 860 000

13 600 647

14 380 000

13 760 000

14 070 323,66

14 937 970,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud veebimultimeedial põhinevate ja kirjalike Euroopa Liitu käsitlevate info- ja kommunikatsioonivahendite kulude katmiseks, et edastada kõigile kodanikele üldist teavet liidu institutsioonide töö, tehtud otsuste ja Euroopa ülesehituse etappide kohta. Veebipõhised vahendid võimaldavad ka koguda kodanike küsimusi või reaktsioone Euroopa Liiduga seotud teemadel. See ülesanne kuulub avaliku teenuse osutamise alla. Kõnealune teave hõlmab kõiki liidu institutsioone. Need vahendid tuleb teha kättesaadavaks puuetega inimestele, järgides veebi kättesaadavuse algatuse (WAI) suuniseid.

Asjaomased vahendid on peamiselt järgmised:

Europa veebileht, mis peab olema peamine juurdepääsupunkt olemasolevale teabele ja haldusteabe veebilehtedele, mida liidu kodanikud võivad oma igapäevaelus vajada ning mis seetõttu peab olema paremini struktureeritud ja kasutajasõbralikum;

kontaktkeskus Europe Direct (00800–67891011);

liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste veebilehed, multimeediatooted ja trükised;

pressiteated, kõned, märgukirjad jms Internetis (RAPID).

Assigneering on ette nähtud Europa veebisaidi sidusama ümberstruktureerimise rahastamiseks. Assigneering on ette nähtud ka teabekampaaniate kulude katmiseks, et lihtsustada juurdepääsu nendele teabeallikatele, eriti Europe Directi telefoninumbrile.

Assigneering on ette nähtud selliste liidu tegevusega seotud kirjalike trükiste avaldamise kulude katmiseks, mis on mõeldud eri sihtrühmadele ning mida sageli jaotatakse detsentraliseeritud võrgustike kaudu. Kulud on peamiselt:

komisjoni esinduste trükised (infolehed ja perioodikaväljaanded): iga esindus annab välja üht või mitut väljaannet, mida jaotatakse edastavatele asutustele ning mis hõlmavad eri valdkondi (sotsiaal-, majandus- ja poliitilised küsimused);

liitu käsitleva baasteabe levitamine üldsuse seas (ka detsentraliseeritud võrgustike kaudu ning kõigis liidu ametlikes keeltes) peakontorite juhtimisel ning trükiste reklaamimine;

kooliõpilastele suunatud Euroopa päeviku 2013/2014 koostamine ja levitamine.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autoritasud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste trükiste jaotamist, säilitamist, levitamist ja reklaamimist.

Komisjon peaks võtma selle punkti täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Olenemata toetuse saajast ei ole halduskulude katmine käesolevast artiklist lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatis „Euroopa asjadest teavitamine Interneti kaudu – kodanike kaasamine” (SEK(2007) 1742).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 02 02   Õigusaktide kokkuvõte Internetis (SCAD+)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

600 000,—

259 353,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste varasemate aastate maksete rahastamiseks, mis on seotud liidu õigusaktide kokkuvõtete kättesaadavaks tegemisega Internetis (SCAD+).

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatis „Euroopa asjadest teavitamine Interneti kaudu – kodanike kaasamine” (SEK(2007) 1742).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 04     Üldkasutatavad trükiväljaanded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 300 000

2 100 000

2 700 000

2 500 000

2 276 037,23

3 612 357,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise komisjoni ja liidu tegevust käsitleva ja eelisväljaannete programmi raames valitud olulise materjali mis tahes tüüpi meediaväljaandes avaldamise ning aluslepingutes sätestatud trükiste ja muude institutsiooniliste või viiteliste trükiste avaldamise kulude katmiseks. Avaldatud materjal võib olla suunatud õpetajatele, arvamusliidritele ja üldsusele.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autorilepingud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste dokumentide jaotatamist, säilitamist, levitamist ja reklaami, kasutades muu hulgas puudega kodanikele juurdepääsetavaid formaate. Need väljaanded peavad sisaldama ka alternatiivset materjali.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 20 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige artikli 249 lõige 2.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 05     Katseprojekt – Euroopa Liidu reaalajas toimiv viipekeele rakendus ja teenus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

750 000

375 000

 

 

 

 

Märkused

1. Eesmärk

Projekti eesmärk on töötada välja teenuse kontseptsioon ja hiljem tehniline platvorm ning teenus, mida iga kurt või vaegkuuljast liidu kodanik saaks kasutada selliselt, et sertifitseeritud viipekeele tõlk või subtitreerija (mida rahastab vastav liikmesriik või liidu institutsioon) abistaks neid reaalajas viipekeele tõlkega, mis võimaldaks neil suhelda iseseisvalt liidu institutsioonidega, näiteks Euroopa Parlamendi või komisjoniga. Üldine eesmärk on töötada välja interneti- ja käeshoitava seadme põhine teenus ning IT-rakendus, mis ühendab kurdid ja vaegkuuljad liidu institutsioonide, näiteks Euroopa Parlamendi või komisjoniga suhtlemisel akrediteeritud viipekeele tõlkide ja subtitreerijatega.

Projekt on põhjendatud sellega, et praegu puudub kurtidel kodanikel, sealhulgas kurtidel või vaegkuuljatest Euroopa Parlamendi liikmetel ja administraatoritel, otsesuhtlemise võimalus liidu institutsioonidega ja peaaegu alati läheb vaja viipekeele tõlki, et kurt või vaegkuulast kodanik saaks institutsioonidega suhelda. Tavaliselt saadab tõlk sellist kodanikku tema külaskäigul institutsiooni, mis eeldab tohutult suuri organisatsioonilisi pingutusi ja põhjustab kõigile osalistele väga suuri kulusid.

Katseprojektiga tagatakse peaaegu miljonile kurdile kodanikule ja 60–80 miljonile vaegkuuljale, kes kasutavad kõigis liikmesriikides eri viipekeelt, otsene suhtlemisvõimalus kõigi liidu institutsioonidega.

Katseprojekti ettepanek on seotud Euroopa Parlamendi 18. juuli 1988. aasta resolutsiooniga kurtide viipekeele kohta (EÜT C 187, 18.7.1988, lk 236), 18. novembri 1998. aasta resolutsiooniga viipekeelte kohta (EÜT C 379, 7.12.1998, lk 66) ja samuti 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooniga puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (P7_TA(2011)0453).

2. Rakendamine

Projekti käigus tuleks kõigepealt selgitada välja, milline on olukord kurtide ja vaegkuuljate suhtlemisel avaliku sektori asutustega, samuti uurida asjakohaseid kõige kaasaegsemaid kommunikatsioonitehnoloogiaid.

Seejärel tuleks projekti käigus kohaldada koostööl ja osalemisel põhinevat lähenemist, et töötada välja sellised kontseptsioonid nagu interaktiivne tõlge ja subtitreerimisteenus, kaasates projekt kurte ja vaegkuuljaid kogu liidust, hõlmates ja olles aktiivses partnersuhtes Euroopa kurtide liiduga, et selle tulemusel sünniks tegelike lõppkasutajate poolt loodud teenuse kontseptsioon.

Lõpetuseks tuleks väljatöötatud kontseptsiooni projekti käigus rakendada reaalajas toimivas tasuta rakenduses, mille kaudu pakutakse reaalajas tõlkesüsteemi, millele pääsetakse tasuta ligi veebi, nutitelefonide ja muude käeshoitavate vahendite abil.

Teenuseplatvormi ja rakendust saab kõigepealt kasutada suheldes liidu institutsioonidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, ning hiljem võib seda pakkuda osalevatele liikmesriikidele vabatahtlikul alusel avaliku sektori asutustes kasutamiseks.

3. Prognoos aastaks 2013

Katseprojekti üldine hinnanguline kestus on 14 kuud ja eelarve kokku 1 100 000 eurot, mis hõlmab IT-rakenduse täiemahulist kasutamist ja tasuta teenuseplatvormi loomist.

Projekti lõpuleviimine, sealhulgas reaalajas süsteemi kasutuselevõtmine, on kavandatud 2014. aasta jaanuari. Sellest oleks kasu rohkem kui miljonile kurdile ja vaegkuuljast Euroopa kodanikule, kuna nad saavad kasutada seda süsteemi enne Euroopa Parlamendi valimisi 2014. aasta juunis ja see võimaldab neil suhelda otse liidu institutsioonidega ning osaleda täiemahuliselt demokraatlikus protsessis.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 16 05 — EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 05

EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE

16 05 01

Programm „Kodanike Euroopa”

16 05 01 01

Programm „Kodanike Euroopa”

3.2

26 330 000

27 774 577

28 220 000

28 000 000

33 365 576,89

27 568 546,43

16 05 01 02

Ettevalmistav tegevus mälestuspaikade säilitamiseks Euroopas

3.2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

16 05 01 03

Katseprojekt – Uus Euroopa narratiiv

3.2

500 000

250 000

 

 

 

 

 

Artikkel 16 05 01 — Vahesumma

 

26 830 000

28 024 577

28 220 000

28 000 000

33 365 576,89

27 568 546,43

16 05 02

Komisjoni külastused

3.2

4 000 000

2 569 890

2 970 000

2 500 000

2 640 000,—

2 528 863,36

16 05 03

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

16 05 03 01

Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

3.2

p.m.

0,—

778 127,85

16 05 03 02

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

3.2

p.m.

900 000

7 700 167,21

5 349 809,67

 

Artikkel 16 05 03 — Vahesumma

 

p.m.

900 000

7 700 167,21

6 127 937,52

16 05 06

Euroopa kodanikuühiskonna maja

3.2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

16 05 07

Kodanike Euroopa aasta 2013

16 05 07 01

Ettevalmistav tegevus – Kodanike Euroopa aasta 2013

3.2

p.m.

150 000

1 000 000

600 000

 

 

16 05 07 02

Kodanike Euroopa aasta 2013

3.2

2 000 000

494 210

 

 

 

 

 

Artikkel 16 05 07 — Vahesumma

 

2 000 000

644 210

1 000 000

600 000

 

 

16 05 09

Ettevalmistav tegevus – Euroopa kodanikuühiskonna maja

3.2

250 000

125 000

 

 

 

 

 

Peatükk 16 05 — Kogusumma

 

33 080 000

31 363 677

32 190 000

32 000 000

43 705 744,10

36 225 347,31

16 05 01     Programm „Kodanike Euroopa”

16 05 01 01   Programm „Kodanike Euroopa”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 330 000

27 774 577

28 220 000

28 000 000

33 365 576,89

27 568 546,43

Märkused

Vastavalt programmi „Kodanike Euroopa” (2007–2013) käsitlevale otsusele on assigneering ette nähtud järgmiseks:

meede „Aktiivsed Euroopa kodanikud”, mis hõlmab järgmist:

sõpruslinnade kava,

kodanike projektid ja toetusmeetmed;

meede „Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas”, mis hõlmab järgmist:

struktuuritoetused Euroopa poliitika uurimise organisatsioonidele (eksperdirühmadele),

struktuuritoetused kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil,

toetused kodanikuühiskonna organisatsioonide käivitatud projektidele;

meede „Üheskoos Euroopa heaks”, mis hõlmab järgmist:

avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevad sündmused, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, üleeuroopalised konverentsid jms,

uuringud, vaatlused ja arvamusküsitlused,

teavitamis- ja teabelevitamisvahendid;

meede „Elavad Euroopa mälestused”, mis hõlmab järgmist: natsismi ja stalinismiga seotud massihukkamiste ja massiküüditamiste ohvrite mälestamine ning nimetatud sündmustega seotud mälestusmärkide ja arhiivide säilitamine.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

16 05 01 02   Ettevalmistav tegevus mälestuspaikade säilitamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud pikaajaliste konserveerimistöödega sellistes paikades nagu Auschwitz-Birkenau koonduslaager, mis seisab praegu kliimatingimuste ja aja tõttu silmitsi olukorra tõsise halvenemisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

16 05 01 03   Katseprojekt – Uus Euroopa narratiiv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Katseprojektiga algatatakse protsess, mis viib kokku loomesektori keskse tähtsusega isikud ja arvamusliidrid, et sõnastada uus Euroopa narratiiv. Eesmärk on piiritleda ja kujundada ümber praegune narratiiv – rahu läbi piiriülese kaubavahetuse –, st määratleda uus ettekujutus Euroopa Liidust, mis ei põhine ainult majandusel ja kasvul, vaid käsitleb ka kultuurilist ühtsust (kogukond) ja väärtusi. Tuleb kindlaks teha kodanikke ühendavad Euroopa väärtused ja kultuurilised aspektid. See on vajalik, kui me tahame, et kodanikud usuksid liidu projekti, ja selleks et suurendada üldsuse toetust.

Teatav rühm hakkab uurima, millisena Euroopat praegu tajutakse, ja esitab konkreetsed ettepanekud uut narratiivi sisaldava Euroopa uue identiteedi loomiseks. See narratiiv peaks vastama liidu ajaloole ja põhiväärtusele ning kirjeldama Euroopa kodanikke ühendavaid kultuurilisi aspekte.

Seda protsessi tuleks hallata asjatundlikult, tagamaks, et rühma töö ja tulemuste üle peetakse järelevalvet. Tulemuseks peaks koostatama manifest.

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

luua uus Euroopa narratiiv, tuginedes „rahu läbi kaubavahetuse” narratiivile;

luua narratiiv nii, et Euroopa paigutuks ülemaailmsel taustal vastavalt uuele maailmakorrale;

virgutada Euroopa vaimu ja lähendada liitu selle kodanikele;

näidata Euroopa Liidu väärtust kodanikele;

selgitada välja kultuurilised väärtused, mis ühendavad kodanikke piiriüleselt;

koostada selle narratiivi põhjal manifest.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

16 05 02     Komisjoni külastused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

2 569 890

2 970 000

2 500 000

2 640 000,—

2 528 863,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni külastuste korraldamiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

16 05 03     Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

16 05 03 01   Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

778 127,85

Märkused

Punkt on ette nähtud järgmiste liidu ja riikliku tasandi meetmete rahastamiseks:

teabe- ja tutvustuskampaania kavandatava Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta peamiste ideede levitamiseks;

selles valdkonnas korraldatud küsitluste ja uuringute tulemuste levitamine;

kogemuste ja heade tavade vahetamine;

konverentsid, üritused ja algatused, mis hoogustavad arutelusid vabatahtliku tegevuse tähtsuse ja väärtuse üle ning tunnustavad vabatahtlike jõupingutusi;

toetus riikliku tasandi organisatsioonidele Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga seotud ürituste kooskõlastamisel ja korraldamisel liikmesriikides;

oluliste sidusrühmade mobiliseerimine ja nende tegevuse kooskõlastamine liidu tasandil.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

16 05 03 02   Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

900 000

7 700 167,21

5 349 809,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa aasta eesmärkidega seotud liidu, riigi, piirkonna või kohalikul tasandil korraldatavate järgmiste algatuste kulude katmiseks:

teabe- ja edenduskampaaniad;

kogemuste ja heade tavade vahetamine;

küsitluste ja uuringute korraldamine ning nende tulemuste levitamine;

konverentsid ja üritused, mis hoogustavad arutelusid kodanikke kaasava vabatahtliku tegevuse tähtsuse ja väärtuse üle ning tunnustavad vabatahtlike ning nende organisatsioonide jõupingutusi;

toetus riikliku tasandi organisatsioonidele Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga seotud ürituste kooskõlastamisel ja korraldamisel liikmesriikides;

konkreetsed algatused liikmesriikides, millega edendatakse Euroopa aasta eesmärke ning mille hulgast valitakse projektikonkursil liidu tasandil juhitavad projektid (liidu maksimaalne kaasrahastamise määr on 80 % kõikidest abikõlblikest kuludest);

oluliste sidusrühmade mobiliseerimine ja nende tegevuse kooskõlastamine liidu tasandil.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2010/37/EÜ, 27. november 2009, kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta (ELT L 17, 22.1.2010, lk 43).

16 05 06     Euroopa kodanikuühiskonna maja

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada mõju hindamise uuringut ja esimesi samme Euroopa kodanikuühiskonna maja kui asutuse loomisel.

2011. ja 2012. aastaks assigneeringuid ette nähtud ei ole.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

16 05 07     Kodanike Euroopa aasta 2013

16 05 07 01   Ettevalmistav tegevus – Kodanike Euroopa aasta 2013

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

150 000

1 000 000

600 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa tasandi meetmete rahastamiseks:

teabe- ja tutvustuskampaania peatselt algava „Kodanike Euroopa aasta 2013” peamiste ideede levitamiseks;

„Kodanike Euroopa aasta 2013” veebisaidi väljatöötamine.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

16 05 07 02   Kodanike Euroopa aasta 2013

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

494 210

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Euroopa aasta üldine eesmärk on suurendada teadlikkust liidu kodakondsusega kaasnevatest õigustest, et seeläbi aidata kodanikel täies ulatuses teostada oma õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada.

Seoses sellega keskendub Euroopa aasta muu hulgas kodanikuosaluse võimalustele ja sellele, kuidas saavad oma õigusi kasutada need liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mis ei ole nende päritoluliikmesriik, näiteks õpilased, töötajad, tarbijad ning kaupade ja teenuste pakkujad kogu liidus.

Sellest lähtudes on Euroopa aasta konkreetsed eesmärgid järgmised:

suurendada liidu kodanike teadlikkust nii nende õigusest liidus vabalt liikuda ja elada kui ka üldisematest õigustest, mis liidu kodanikel piiriülese liikumise korral on, näiteks õigusest osaleda liidu demokraatlikes protsessides;

suurendada liidu kodanike teadlikkust sellest, millist käegakatsutavat kasu on neil teises liikmesriigis elades liidu õigustest ja põhimõtetest, ja innustada neid aktiivselt osalema liidu poliitikat ja päevaküsimusi käsitlevates kodanikefoorumites;

elavdada arutelu vaba liikumise õiguse kui liidu kodakondsuse lahutamatu osa mõju ja potentsiaali üle, seda eriti liidu kodanike ühiskondliku ühtekuuluvuse ja vastastikuse üksteisemõistmise ning kodanike ja liidu vahelise sideme aspektist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta otsus nr 1093/2012/EL Euroopa kodanike aasta kohta (2013) (ELT L 325, 23.11.2012, lk 1).

16 05 09     Ettevalmistav tegevus – Euroopa kodanikuühiskonna maja

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

250 000

125 000

 

 

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua Euroopa Kodanikuühiskonna Maja, mis kujutab endast nii kodanike kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks ressursikeskust ja nõustamisbürood Euroopa õiguste ja kodanike osalemise kohta, kuid on ka kasutajasõbralik koht, kus sarnaste põhimõtetega Euroopa tuleviku pärast muret tundvad inimesed võivad korraldada ajurünnakuid, vahetada ideid ja luua võrgustikke. Eesmärgi saavutamiseks on vaja:

laiendada Euroopa kodanikuühiskonna maja partnerlust liidu ja riikide tasandi tähtsaimate organisatsioonidega, kes on huvitatud jagama Euroopa kodanikuühiskonna majaga füüsilist ruumi või saama omas riigis kontaktpunktiks, kus osutatakse teenuseid eri keeltes;

viia ellu laialdasi konsultatsioone ja tegevusi kodanike, kohalike asutuste ja muude sidusrühmadega, et suurendada Euroopa kodanikuühiskonna maja toetajate arvu, luua selle tegevuseks soodne keskkond ja määrata kindlaks selle poolt ühiskonna ja liidu kodanike heaks osutatavad teenused;

kavandada Euroopa kodanikuühiskonna maja ruumide kasutus, st liidu kodanike nõustamisbüroo, Brüsselit külastavate kodanikuühiskonna organisatsioonide ajutised tööruumid, alalised bürood ning ruumide ja oskusteabe jagamine, et luua kogu liitu hõlmav koht, kus kodanikud saavad kokku tulla ja viia läbi arutlusi omavahel ja liidu institutsioonidega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TEABEVAHETUSE PEADIREKTORAADILE

TEABEVAHETUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 17

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 01

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

115 811 124

115 811 124

116 502 902

116 502 902

118 124 683,58

118 124 683,58

Reservid (40 01 40)

 

 

280 045

280 045

 

 

 

115 811 124

115 811 124

116 782 947

116 782 947

118 124 683,58

118 124 683,58

17 02

TARBIJAPOLIITIKA

20 700 000

19 129 963

21 090 000

20 185 400

21 316 696,04

21 219 074,75

17 03

RAHVATERVIS

225 583 000

212 986 169

214 272 780

210 542 692

222 553 945,40

212 436 104,67

17 04

TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

272 276 000

245 206 536

268 830 000

260 828 105

312 605 133,50

256 226 273,31

 

Jaotis 17 — Kogusumma

634 370 124

593 133 792

620 695 682

608 059 099

674 600 458,52

608 006 136,31

Reservid (40 01 40)

 

 

280 045

280 045

 

 

 

634 370 124

593 133 792

620 975 727

608 339 144

674 600 458,52

608 006 136,31

PEATÜKK 17 01 — TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 01

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

17 01 01

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

5

77 696 456

77 743 252

78 063 669,77

17 01 02

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

17 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

7 542 595

7 776 354

8 077 664,—

17 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

9 785 151

9 661 525

10 239 962,42

Reservid (40 01 40)

 

 

280 045

 

 

 

9 785 151

9 941 570

10 239 962,42

 

Artikkel 17 01 02 — Vahesumma

 

17 327 746

17 437 879

18 317 626,42

Reservid (40 01 40)

 

 

280 045

 

 

 

17 327 746

17 717 924

18 317 626,42

17 01 03

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonete kulud ning nendega seotud kulud

17 01 03 01

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud: peakorter

5

4 916 922

4 963 771

5 866 483,05

17 01 03 03

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud: Grange

5

4 700 000

5 338 000

5 350 050,08

 

Artikkel 17 01 03 — Vahesumma

 

9 616 922

10 301 771

11 216 533,13

17 01 04

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

17 01 04 01

Taimetervisealased meetmed – Halduskorralduskulud

2

600 000

600 000

441 068,44

17 01 04 02

Liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

3.2

1 500 000

1 400 000

1 411 399,25

17 01 04 03

Liidu tarbijapoliitika tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

3.2

1 100 000

950 000

971 125,34

17 01 04 05

Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus – Halduskorralduskulud

2

600 000

700 000

420 149,23

17 01 04 07

Loomahaiguste likvideerimine ja hädaolukordade fond – Halduskorralduskulud

2

300 000

300 000

245 072,—

17 01 04 30

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 3b programmidest

3.2

5 900 000

5 900 000

5 938 040,—

17 01 04 31

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 2 programmidest

2

1 170 000

1 170 000

1 100 000,—

 

Artikkel 17 01 04 — Vahesumma

 

11 170 000

11 020 000

10 526 854,26

 

Peatükk 17 01 — Kogusumma

 

115 811 124

116 502 902

118 124 683,58

Reservid (40 01 40)

 

 

280 045

 

 

 

115 811 124

116 782 947

118 124 683,58

17 01 01     Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

77 696 456

77 743 252

78 063 669,77

17 01 02     Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

17 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 542 595

7 776 354

8 077 664,—

17 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 01 02 11

9 785 151

9 661 525

10 239 962,42

Reservid (40 01 40)

 

280 045

 

Kogusumma

9 785 151

9 941 570

10 239 962,42

17 01 03     Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonete kulud ning nendega seotud kulud

17 01 03 01   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 916 922

4 963 771

5 866 483,05

17 01 03 03   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud: Grange

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 700 000

5 338 000

5 350 050,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hooneosade üür, maa üür ja nendega seotud munitsipaalmaksud ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

hoonete ehitamine;

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud;

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise ja täiustamise lepingute ning seadmete ostmisega seotud kulud;

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud;

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahulise remondi, sisustamise või ümberehitamisega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad);

audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne);

köögisisustus ja toitlustusseadmed;

mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad;

puuetega ametnike jaoks vajalikud seadmed;

nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus;

mööbli ostmine, üürimine, hooldus ja remont, eelkõige:

kontorimööbli ja eriotstarbelise mööbli, sh ergonoomilise mööbli, arhiiviriiulite jne ostmine;

vana ja katkise mööbli asendamine;

raamatukogude eritarvikud (kartoteegid, riiulid, kataloogisahtlid jne);

söökla- ja restoranisisustus;

mööbli üürimine;

mööbli hooldamise ja remondi kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

sõidukite ostmine, üürimine, hooldus ja remont, eelkõige:

sõidukite ostmine, sealhulgas kõik sellega seotud kulud;

sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul;

kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise üürimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse;

ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne), sealhulgas iga-aastane riiklik sõidukite ülevaatus;

mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige vastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning tasumisele kuuluvad riiklikud maksud ja kindlustuskulud;

töövahenditega seotud kulud, eelkõige:

portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ostmine;

töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete ostmine või nendega seotud kulude hüvitamine;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

muud tegevuskulud, nt:

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

restoranide, kohvikute ning sööklate tegevusega seotud kulud, eelkõige seadmete hoolduse ja mitmesuguste tarvikute ostmisega seotud kulud, seadmete jooksva väljavahetamise ja uuendamisega seotud kulud, ning seadmete väljavahetamise ja uuendamisega seotud suuremahulised kulud, mida tuleb selgelt eristada seadmete ja tarvikute jooksva väljavahetamise, remondi ja uuendamise kuludest;

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ja trükikodade tarvikute ning institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud;

litsentsid, kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja sellega seotud kulud ning muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisuse ja kvaliteedi tagamise uuringud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

17 01 04     Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

17 01 04 01   Taimetervisealased meetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

600 000

600 000

441 068,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, hindamise, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Assigneeringuga kaetakse ka kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis käsitletud meetmetega.

Lisaks võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1)) ette nähtud meetmeid rakendada 2010. aastal.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 04 04.

17 01 04 02   Liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 500 000

1 400 000

1 411 399,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 03 06.

17 01 04 03   Liidu tarbijapoliitika tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 100 000

950 000

971 125,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 02 02.

17 01 04 05   Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

600 000

700 000

420 149,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistamise, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud ka teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükiste kulude katmiseks, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega.

Assigneering on eelkõige ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamisest.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

Vt artikkel 17 04 07.

17 01 04 07   Loomahaiguste likvideerimine ja hädaolukordade fond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

300 000

300 000

245 072,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikmesriikide poolt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõike 2, artiklite 4 ja 14 ning artikli 27 lõike 8 kohaselt esitatud nõuete auditeerimisega seotud haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

Vaata artikkel 17 04 01 ja punkt 17 04 03 01.

17 01 04 30   Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 3b programmidest

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 900 000

5 900 000

5 938 040,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada rakendusameti personali- ja halduskulude jaoks määratud toetust.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

Vt artikleid 17 02 02, 17 03 01 ja 17 03 06.

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/858/EÜ, 15. detsember 2004, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks (ELT L 369, 16.12.2004, lk 73).

17 01 04 31   Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 2 programmidest

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 170 000

1 170 000

1 100 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada rakendusameti personali- ja halduskulude jaoks määratud toetust, mida antakse liidu koolitusstrateegia raames toidu- ja söödaalaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade ning taimi käsitlevate eeskirjade valdkonnas.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1), eriti selle artikkel 51.

Vt artikleid 17 04 04 ja 17 04 07.

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/858/EÜ, 15. detsember 2004, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks (ELT L 369, 16.12.2004, lk 73).

PEATÜKK 17 02 — TARBIJAPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 02

TARBIJAPOLIITIKA

17 02 01

Tarbijate huvides võetavate liidu meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

17 02 02

Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

3.2

20 700 000

18 779 963

21 090 000

19 000 000

20 816 696,04

20 073 018,12

17 02 03

Ettevalmistav tegevus – Järelevalvemeetmed tarbijapoliitika valdkonnas

3.2

p.m.

150 000

p.m.

860 400

500 000,—

763 963,—

17 02 04

Katseprojekt – Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel

1.1

p.m.

200 000

p.m.

325 000

0,—

382 093,63

 

Peatükk 17 02 — Kogusumma

 

20 700 000

19 129 963

21 090 000

20 185 400

21 316 696,04

21 219 074,75

17 02 01     Tarbijate huvides võetavate liidu meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Makse assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kohustuste katmiseks seoses otsusega nr 20/2004/EÜ. Kõnealune otsus tunnistati kehtetuks otsusega nr 1926/2006/EÜ (vt artikkel 17 02 02).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 20/2004/EÜ, 8. detsember 2003, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 1).

17 02 02     Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 700 000

18 779 963

21 090 000

19 000 000

20 816 696,04

20 073 018,12

Märkused

Otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud liidu meetmete rahastamise üldine raamistik (aastateks 2007–2013) vastavalt mitmeaastasele strateegiale. Kõnealune otsus ja strateegia hõlmavad keskmise ajavahemiku jooksul kaht strateegilist eesmärki:

tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, eelkõige parandades faktilist alust ja konsulteerimist ning esindades tarbijate huve paremini, ja

tagada tarbijakaitsereeglite tõhus kohaldamine, eelkõige koostöö, teabevahetuse, hariduse ja hüvitiste parandamise abil.

Tarbijaprogramm tugevdab ja laiendab 2002.–2006. aasta tarbijaprogrammi meetmete valdkondi. Selle abil laiendatakse märkimisväärselt liidu tegevust teadmistebaasi ja faktiliste aluste, rakendamisalase koostöö, turuseire ja tooteohutuse, tarbijate harimise valdkonnas ning tarbijakaitseorganisatsioonide suutlikkuse arendamise valdkonnas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

17 02 03     Ettevalmistav tegevus – Järelevalvemeetmed tarbijapoliitika valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

150 000

p.m.

860 400

500 000,—

763 963,—

Märkused

Katseprojekti üldeesmärk on luua siseturu toimimisest parem arusaam tarbija ja nõudluse seisukohast. Selleks kogutakse andmeid ja analüüsitakse tarbijate käitumist.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 02 04     Katseprojekt – Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

200 000

p.m.

325 000

0,—

382 093,63

Märkused

Katseprojekti eesmärk on suurendada tarbijate õigusi ning Euroopa finantsturgude tõhusust ja stabiilsust eelkõige finantsteenuste valdkonnas tarbijate teadlikkuse parandamist käsitlevate koolituste ja tarbijatele nõuannete pakkumise kaudu.

Projekt hõlmab järgmist:

tarbijaid finantsteenustega seotud üldistes küsimustes nõustavate mittetulunduslike üksuste kaardistamine kõigis liikmesriikides, sealhulgas parimate tavade tuvastamine üldist laadi finantsnõustamise puhul;

nimetatud üksuste finantsnõuannetega seotud koolitusvajaduse väljaselgitamine;

finantsteenustealased koolitused tarbijaühingutele ja muudele asjast huvitatud mittetulundusühingutele, kes pakuvad teavet ja annavad nõu finantsteenuste lõpptarbijaile.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 17 03 — RAHVATERVIS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 03

RAHVATERVIS

17 03 01

Rahvatervisekaitse meetmed

17 03 01 01

Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine

3.2

p.m.

2 965 257

p.m.

10 500 000

0,—

9 261 273,80

 

Artikkel 17 03 01 — Vahesumma

 

p.m.

2 965 257

p.m.

10 500 000

0,—

9 261 273,80

17 03 03

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

17 03 03 01

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.2

37 390 000

37 390 000

36 936 900

36 936 900

35 042 831,32

35 042 537,—

17 03 03 02

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3

3.2

19 337 000

19 337 000

19 790 100

19 790 100

21 613 463,—

21 613 463,—

 

Artikkel 17 03 03 — Vahesumma

 

56 727 000

56 727 000

56 727 000

56 727 000

56 656 294,32

56 656 000,—

17 03 04

Ettevalmistav tegevus – Rahvatervis

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

17 03 05

Rahvusvahelised kokkulepped ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse rahvatervise ja tubakatoodete tarbimise piiramise küsimustes

4

192 000

189 776

200 000

190 912

0,—

0,—

17 03 06

Liidu tegevus tervise valdkonnas

3.2

49 800 000

38 054 136

48 300 000

37 000 000

48 383 606,48

29 635 940,83

17 03 07

Euroopa Toiduohutusamet

17 03 07 01

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.2

46 890 000

46 890 000

48 266 209

48 266 209

51 721 458,—

51 721 400,—

17 03 07 02

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3

3.2

27 444 000

24 980 000

26 813 571

23 992 571

25 588 404,96

23 776 900,—

 

Artikkel 17 03 07 — Vahesumma

 

74 334 000

71 870 000

75 079 780

72 258 780

77 309 862,96

75 498 300,—

17 03 08

Katseprojekt – Uus tööhõiveolukord tervisesektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni ning nende tasustamise parandamise parimad tavad

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

300 000

0,—

878 669,—

17 03 09

Katseprojekt – Tervise, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – Sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

1 600 000

0,—

1 483 135,—

17 03 10

Euroopa Ravimiamet

17 03 10 01

Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

6 165 000

6 165 000

7 655 333

7 655 333

9 569 459,—

9 569 458,60

17 03 10 02

Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3

1.1

27 065 000

27 065 000

15 310 667

15 310 667

24 617 078,64

24 617 078,64

17 03 10 03

Eritoetus harva kasutatavate ravimite jaoks

1.1

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

5 017 644,—

4 836 248,80

 

Artikkel 17 03 10 — Vahesumma

 

39 230 000

39 230 000

28 966 000

28 966 000

39 204 181,64

39 022 786,04

17 03 11

Katseprojekt – Puu- ja köögivilja tarbimine

2

500 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000,—

0,—

17 03 12

Katseprojekt – Tervislik toitumine: esimesed eluaastad ja vananev rahvastik

2

1 000 000

700 000

1 000 000

500 000

 

 

17 03 13

Katseprojekt –2. tüüpi diabeedi tulemuslike ennetusstrateegiate väljatöötamine ja rakendamine

2

200 000

1 000 000

500 000

 

 

17 03 14

Ettevalmistav tegevus – Ravimiresistentsus: antibiootikumide laialdase ja tarbetu kasutamise põhjuste uurimine

2

200 000

1 000 000

500 000

 

 

17 03 15

Ettevalmistav tegevus – Liidu ekspertide võrgustiku loomine psühholoogiliste probleemide all kannatavatele noortele mõeldud hoolde valdkonnas

3.2

200 000

1 000 000

500 000

 

 

17 03 16

Katseprojekt – Autismi levimuse Euroopa protokoll autismispektri häirete varaseks avastamiseks Euroopas

3.2

1 300 000

650 000

 

 

 

 

17 03 17

Katseprojekt – Enesehooldussüsteemide edendamine Euroopa Liidus

3.2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

17 03 18

Katseprojekt – Euroopas südame koronaartõve puhul valitsevad soolised mehhanismid

3.2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

17 03 19

Ettevalmistav tegevus – Puu- ja köögivilja tarbimine

2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 17 03 — Kogusumma

 

225 583 000

212 986 169

214 272 780

210 542 692

222 553 945,40

212 436 104,67

17 03 01     Rahvatervisekaitse meetmed

17 03 01 01   Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 965 257

p.m.

10 500 000

0,—

9 261 273,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kohustuste katmiseks, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusel nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1786/2002/EÜ, 23. september 2002, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

17 03 03     Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

17 03 03 01   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

37 390 000

37 390 000

36 936 900

36 936 900

35 042 831,32

35 042 537,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja juhtimiskulude katmiseks. Jaotis 1 käsitleb eelkõige koosseisuliste töötajate ja lähetatud ekspertide palgakulusid ning värbamise, ajutiste teenuste, töötajate koolituse ja lähetustega seotud kulusid. Jaotis 2 „Kulud” käsitleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kontoriruumide üürimist, nende sisustamist, teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, tehnilisi installatsioone, logistikat ning muid halduskulusid.

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga, mille kohta on nõutav eelarvepädeva institutsiooni eelnev nõusolek. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva eelarvejao lisas „Personal”.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

17 03 03 02   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 337 000

19 337 000

19 790 100

19 790 100

21 613 463,—

21 613 463,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste sihtvaldkondade tegevuskulude katmiseks:

nakkushaiguste järelevalve parandamine liikmesriikides;

liikmesriikide- ja komisjonipoolse teadusliku toetuse tugevdamine;

ühenduse valmisoleku parandamine nakkushaigustest, eriti B-hepatiidist, tulenevate esile kerkivate ohtude suhtes, kaasa arvatud bioloogiliste mõjurite ja tundmatu päritoluga haiguste tahtlikust keskkonda viimisest tulenevate ohtude suhtes, ning reageerimistegevuse koordineerimine;

liikmesriikide sellekohane võimekuse suurendamine koolituse teel;

teabe edastamine ja partnerlussidemete loomine.

Sellest kaetakse ka erakorralise vahendi (nn hädaabimeetmete keskus) hooldamine, millega antakse keskusele nakkushaiguste või muude tundmatu päritoluga haiguste suurte puhangute korral sidusühendus liikmesriikide nakkushaiguskeskuste ja tugilaboritega.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 56 727 000 eurot. Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest keskuse eelarves, eelkõige neist, mis puudutavad eelarves avaldatud ametikohtade loetelusid, mille kohta nõutakse eelarvepädevate institutsioonide eelnevat nõusolekut. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

17 03 04     Ettevalmistav tegevus – Rahvatervis

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artiklil ei ole alates 2007. aastast uusi eraldisi. Asjaomaseid tegevusi on jätkatud uue rahvatervise programmi all artiklis 17 03 06.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 05     Rahvusvahelised kokkulepped ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse rahvatervise ja tubakatoodete tarbimise piiramise küsimustes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

192 000

189 776

200 000

190 912

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu osalust Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevas raamkonventsioonis, mille ühendus ratifitseeris ja milles liit on osaline.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/513/EÜ, 2. juuni 2004, Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni sõlmimise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 8).

17 03 06     Liidu tegevus tervise valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

49 800 000

38 054 136

48 300 000

37 000 000

48 383 606,48

29 635 940,83

Märkused

Teine terviseprogramm asendab eelmise, otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud programmi ning see hõlmab ajavahemikku 2008–2013.

Alates 2008. aastast on tervishoiu valdkonnas keskendutud kolmele tugisambale, kus liidu tasandi meetmed on üliolulised.

1) Tervisealane teave

Tugisamba eesmärk on tõhustada tervisega seotud teabe kogumist, analüüsi, vahetamist ja levitamist liidus, sealhulgas puuete ja düs-seisundi kohta, mis on vajalik tervisepoliitikale tugeva aluse loomiseks ning professionaalidele töö ja kodanikele tervislike elustiilivalikute tegemiseks.

Meetmete hulka kuuluvad veel hulgiskleroosi (sclerosis multiplex) käsitlevad teadusuuringud, milles pööratakse eritähelepanu nende faktorite kindlakstegemisele, mis on aluseks haiguse erinevale esinemissagedusele Põhja- ja Lõuna-Euroopas.

Tegevus peaks ka hõlmama meetmeid, millega edendatakse amüotroofilise lateraalskleroosi võimalike põhjuste uurimist, pöörates seejuures erilist tähelepanu elukutselistele sportlastele ja uurides ravimite kuritarvitamise võimalikku mõju sportlastele.

2) Tervise turvalisus

Üldine eesmärk on kodanike kaitsmine terviseohtude eest.

Vaja on tõhustada kiirreageerimise võimet, et hoida ära ohud inimeste tervisele, mis võivad tuleneda nakkushaigustest või keemilistest ja bioloogilistest rünnakutest. Selliste ohtude vastu võitlemist tuleb tõhusalt koordineerida liidu tasandil. Vaba liikumise põhimõttest tulenev liidu lõimumine lisab vajadust valvsuse suurendamiseks, et reageerida suurtele piiriülestele ohtudele, nagu linnugripp või bioterrorism.

Meetmed hõlmavad peale selle uute allergiariskide varaseks tuvastamiseks mõeldud üleeuroopalise järelevalvevõrgustiku väljakujundamist, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu allergiate kulgemise jälgimisele patsientide puhul, kõikidest harvade või uute hingamisteede, toidu-, ravimi- ja kontaktallergiate juhtumitest teadaandmisele, teadusuuringute järelduste levitamisele poliitikute ja tervishoiuspetsialistide ning üldsuse hulgas, jätkusuutliku süsteemi väljatöötamisele paremaks teavitamiseks järjest arvukamaks muutuvate allergilisi haigusi ja astmat põdevate Euroopa Liidu kodanike kindlaks tegemisel ja korrektsel ravimisel.

3) Tervise edendamine jõukuse ja solidaarsuse suurendamiseks

Üldine eesmärk on liidu jõukuse suurendamine, soodustades hea tervise juures vananemist ja ebavõrdsuse vähendamist ning suurendades riiklike tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust.

Meetmed sisaldavad algatusi, mis aitavad suurendada tervena elatud aastate arvu ja edendada tervena vananemist, uurida tervise mõju tööviljakusele ja tööturul osalemisele, toetada liikmesriikidevahelise ebavõrduse vähendamist ja investeeringuid tervisesse, mis aitavad edendada strateegiat „Euroopa 2020” ning suurendada tööviljakust ja majanduskasvu. Meetmetega suurendatakse ka tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust, kaasa arvatud koostöö ja ühised väljakutsed, mis edendab liidu raamistiku loomist turvalistele, kõrgetasemelistele ja tõhusatele tervishoiuteenustele. Meetmed peaksid samuti sisaldama algatusi, mille eesmärk on lasta sõltumatutel organisatsioonidel hinnata kiirabiteenistuste pakutavate teenuste kvaliteeti hetkest, kui kodanik saadab häiresignaali (nt helistades hädaabinumbrile), kuni ajani, kui ohver toimetatakse haiglasse. Eesmärk on parandada kiirabi osutamist võrreldavate andmete põhjal ja tehes kindlaks parimad tavad, mida liikmesriigid saavad vahetada

Meetmed sisaldaksid ka tervise edendamist, võideldes keskkonnast, sõltuvustest ja elustiilist tulenevate teguritega.

Valitsusvälised organisatsioonid on kõnealuse programmi rakendamisel kesksel kohal. Seetõttu tuleks neile eraldada piisavad summad.

Meetmete juurde kuuluvad ka asjakohased algatused nende soovituste elluviimiseks, mis tulenevad rohelise raamatuga seotud vaimset tervist käsitlevast konsultatsiooniprotsessist, eriti seoses strateegiatega enesetappude vältimiseks igas elueas.

Samuti on eesmärk, et komisjon viiks struktuurifondide raames ellu strateegiat „Tervis kõigis poliitikavaldkondades”. Selline projekt peaks hõlmama ettepanekuid meetodite kohta, kuidas kooskõlas strateegiaga „Tervis kõigis poliitikavaldkondades” lisada regionaalarengu projektidesse tervishoiuga seotud küsimusi. Projekti eesmärk on parandada üldist tervise taset liidus, suurendades suutlikkust regionaalarengu asutuste raames.

Projekti eelarve peaks hõlmama koolitusi, rahvusvahelisi üritusi, kogemuste ja heade tavade vahetust ning rahvusvahelist koostööd, mis on mõeldud tervisemõju hindamise (HIA) praktiliseks kasutamiseks nii kohalikele omavalitsustele kui ka arenguga seotud asutustele, samuti üksikisikutele või ettevõtjatele, kes soovivad kandideerida liidu stipendiumile.

Arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate otsustavat tähtsust liidus, tuleks neile anda professionaalset toetust keskkonnatervise eeskirjade täitmiseks ning aidata neil teha keskkonnatervisega seotud positiivseid muudatusi, mis mõjutavad ettevõtte tegevust.

Liidu tervise- ja keskkonnaküsimuste andmebaasid tuleks omavahel ühendada, et paremini teha täiendavaid uuringuid ja analüüsida keskkonna kvaliteedi ning tervise seisundi vahelist seost.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

17 03 07     Euroopa Toiduohutusamet

17 03 07 01   Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

46 890 000

46 890 000

48 266 209

48 266 209

51 721 458,—

51 721 400,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva eelarvejao lisas „Personal”.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

17 03 07 02   Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 444 000

24 980 000

26 813 571

23 992 571

25 588 404,96

23 776 900,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

See hõlmab eelkõige järgmist:

kulud, mis on seotud teaduskomitee, teadlasrühmade, töörühmade, nõuandefoorumi ja juhatuse koosolekute ning huvitatud isikute ja teadusvaldkonna koostööpartnerite kohtumiste korraldamisega;

kulud, mis on seotud teaduslike arvamuste koostamisega, mille puhul kasutatakse välisressursse (lepingud ja subsiidiumid);

kulud, mis on seotud andmekogumisvõrkude loomise ja olemasolevate infosüsteemide integreerimisega;

kulud, mis on seotud komisjoni teadusliku või tehnilise abistamisega (artikkel 31);

logistiliste toetusmeetmete kindlaksmääramisega seotud kulud;

tehnilise ja teadusliku koostööga seotud kulud;

kulud, mis on seotud teaduslike arvamuste levitamisega;

kommunikatsiooniga seotud kulud.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 76 000 000 eurot. Eelarvesse kantud 74 334 000 euro suurusele summale lisatakse 1 666 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

17 03 08     Katseprojekt – Uus tööhõiveolukord tervisesektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni ning nende tasustamise parandamise parimad tavad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

300 000

0,—

878 669,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad tegeleda uue tööhõiveolukorraga tervisesektoris, eelkõige seoses tervishoiutöötajate, meditsiiniõdede ja madalama kvalifikatsiooniga meditsiinitöötajate erialase kvalifikatsiooni ja tööülesannetega, ning mis aitavad uurida piiriülese liikuvuse mõju nii vastu võtvas kui ka päritoluriigis. Rahastatavad meetmed hõlmavad järgmist:

tegurite ja poliitika analüüs, mille eesmärk on tegeleda vajadusega pakkuda meetmeid tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks ja nende kvalifikatsiooni parandamiseks pikas perspektiivis;

poliitikat ja parimaid tavasid käsitleva teabe vahetamise edendamine eesmärgiga tulla toime kasvava vajadusega hoolekande järele, mis on tingitud demograafilisest muutusest;

selliste algatuste rahastamine, mis aitavad uurida tervishoiuteenustele avalduvat piiriülest mõju;

tähelepanu pööramine antud kontekstis ilmneda võivate töötasude erinevate tasemete mõjule;

uuringud, kohtumised ekspertidega ja teabekampaaniad. Lahendus tuleks leida sellele, kuidas säilitada riiklike tervishoiusüsteemide hoolekande tase;

tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning võrreldavate andmete koostamise alase töö vahekorra uurimine. Ka soolisi ja mitmekesisuse aspekte hõlmav tugev andmebaas on väga oluline avatud koordinatsioonimeetodi edendamiseks, kui seda laiendatakse tervishoiule.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 09     Katseprojekt – Tervise, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – Sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 600 000

0,—

1 483 135,—

Märkused

Keskkond ja tervishoid on Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi olulised sektoriülesed valdkonnad, milles ühendatakse keskkonnapoliitika ja lähenemisviisid. Nimetatud protsess on hea elukvaliteedi ja säästva arengu seisukohalt väga oluline. Projekti eesmärk on see, et üheksa osalevat riiki (Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Soome, Ungari, Itaalia, Madalmaad, Norra, Serbia ja Slovakkia) peaksid tegema järgmist:

hindama seoseid koolikeskkonna ja laste (hingamisteede) haiguste vahel;

hindama transpordi mõju koolikeskkonnale ja selle seoseid laste (hingamisteede) haigustega;

hindama kliimamuutuse mõju koolikeskkonnale ja selle seoseid laste (hingamisteede) haigustega;

andma soovitusi koolikeskkonna kvaliteedi parandamiseks, et parandada laste tervist, ning koostama tervishoiualased suunised Euroopa koolidele.

Artiklis ei ole alates 2009. aastast uusi kulukohustuste assigneeringuid. Käimasolevad rahastatud algatused viiakse eeldatavasti lõpule 2012. aasta lõpuks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 10     Euroopa Ravimiamet

17 03 10 01   Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 165 000

6 165 000

7 655 333

7 655 333

9 569 459,—

9 569 458,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude (jaotised 1 ja 2), sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1) vastuvõtmisest tulenevate kulude katmiseks.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva eelarvejao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95, 10. veebruar 1995, Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 494/2003, 18. märts 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (ELT L 73, 19.3.2003, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2049/2005, 15. detsember 2005, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 726/2004 mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt Euroopa ravimiametile lõivu maksmise ja Euroopa Ravimiametilt haldusabi saamise eeskirjad (ELT L 329, 16.12.2005, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1901/2006, 12. detsember 2006, pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1234/2008, 24. november 2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (ELT L 334, 12.12.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1235/2010, 15. detsember 2010, millega muudetakse inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve osas määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, ning määrust (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite kohta (ELT L 348, 31.12.2010, lk 1).

17 03 10 02   Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 065 000

27 065 000

15 310 667

15 310 667

24 617 078,64

24 617 078,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud ainult ameti töökavaga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1901/2006 (pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1)) rakendamisega seotud ülesannetega seotud halduskulude (jaotis 3) katmiseks.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 39 230 000 eurot, sealhulgas 6 000 000 euro suurune eritoetus harva kasutatavatele ravimitele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95, 10. veebruar 1995, Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2003, 18. märts 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (ELT L 73, 19.3.2003, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

17 03 10 03   Eritoetus harva kasutatavate ravimite jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

5 017 644,—

4 836 248,80

Märkused

Assigneeringust kaetakse määruse (EÜ) nr 141/2000 artiklis 7 sätestatud spetsiaalne summa, mis erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1)) artiklis 67 sätestatust. Amet kasutab seda summat ainult selleks, et hüvitada täielik või osaline loobumine harva kasutatava ravimi eest tasumisele kuuluvatest summade sissenõudmisest.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

17 03 11     Katseprojekt – Puu- ja köögivilja tarbimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000,—

0,—

Märkused

Eelarverida on mõeldud katseprojekti rahastamiseks, et suurendada haavatavate elanikkonnarühmade (väikese sissetulekuga rasedad ja nende lapsed, eakad inimesed jne) puu- ja köögivilja tarbimist, et parandada rahvatervist ning elavdada nõudlust puu- ja köögiviljaturul.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 12     Katseprojekt – Tervislik toitumine: esimesed eluaastad ja vananev rahvastik

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

700 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on rõhutada õige ja tervisliku toitumise tähtsust, keskendudes vananevale rahvastikule.

Euroopa rahvastiku vananemine on demograafiline nähtus, mis on põhjustatud sündimuse vähenemisest ja oodatava eluea kasvust Euroopas.

Prognooside kohaselt Euroopa rahvastik järgmise 40 aasta jooksul vananeb ja see nähtus on tihedalt seotud toitumisküsimustega.

Nagu eri uuringutega on tuvastatud, on toitumisel tugev ja oluline mõju mitmesuguste haiguste ravile ja ärahoidmisele ning vananeva rahvastiku hea tervise ja elukvaliteedi säilitamisele.

Vanuse lisandudes kasvab krooniliste haiguste esinemissagedus. Tõendusmaterjalid viitavad sellele, et selliste haiguste suhtes vastuvõtlikkusele, haiguste arengule ja nende tagajärgedele avaldab suurt mõju toitumine, eriti tasakaalustatud ja tervislik toitumine, mis põhineb puu- ja köögiviljade tarbimisel.

Projekti abil antakse ühtlasi toitumisalast teavet lastele ja lapsevanematele. Keskendutakse laste esimestele eluaastatele ning võiks seega hõlmata rasedusaegset toitumist, rinnaga toitmist ning toitumist lapseeas. Projektil on kaks peamist eesmärki, nimelt: harida lapsevanemaid selles osas, kuivõrd oluline on korralik toitumine nende laste jaoks, ning harida lapsi, et nad teeksid kogu elu jooksul teadlikult tervislikke elustiili valikuid. Projekt toimub rahvatervise programmi raames ning on konkreetselt suunatud selle programmi kahele üldeesmärgile: tervise edendamine ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamine ning tervisealase teabe levitamine.

Katseprojektiga püütakse jõuda sihtrühmadeni mitmete kanalite kaudu, näiteks sünnituseelsete koolituste, haiglate, lastesõimede ja koolieelsete asutuste ning koolide kaudu. Tuleks kaasata asjakohased kodanikuühiskonna organisatsioonid, näiteks tervishoiuga tegelevad VVOd, samuti tervishoiutöötajad, nagu näiteks lastearstid ja ämmaemandad, ning riiklikud ja piirkondlikud tervishoiuasutused. Koostöö nende erinevate osapoolte vahel peaks olema suunatud sellele, et pakkuda toiduainetetööstusest sõltumatut, suunatud toitumisalast haridust nii lapsevanematele kui ka lastele. Teabekampaaniad võiksid toimuda infovoldikute (mida näiteks ämmaemandad jaotaksid rasedatele emadele või lastearstid lapsevanematele) või koolides korraldatavate esitluste kujul.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 13     Katseprojekt –2. tüüpi diabeedi tulemuslike ennetusstrateegiate väljatöötamine ja rakendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

2. tüüpi melliitdiabeet on krooniline haigus ning üks suurimaid Euroopa rahvatervise probleeme. Euroopas kannatab diabeedi all üle 30 miljoni inimese ning see arv näitab selgelt, et diabeet on muutunud sotsiaalseks ja majanduslikuks katastroofiks. Liidus esineb 2. tüübi diabeeti keskmiselt 8,6 % täiskasvanutel liidu rahvastikust ning 2025. aastaks on levimus eeldatavasti ületanud 10 % piiri. Diabeet on kümne kõige sagedasema invaliidsust põhjustava teguri hulgas ning sellega kaasnevad raskekujulised tüsistused, nagu südame-veresoonkonna haigused, pimedus ja neerupuudulikkus. Seetõttu kulub praegu liidus suur osa tervishoiueelarvest diabeedi ja selle tüsistuste ravile ning diabeediga toimetulemisele. Näiteks 2010. aastal kulutati liidus diabeedile umbes 10 % tervishoiueelarvetest.

Eri meetmete abil, nagu ohustatud inimeste õigeaegne kindlakstegemine, tervislikke eluviise propageerivate teavituskampaaniate ja haridusprogrammide väljatöötamine ning kvaliteetne ennetustegevus, on võimalik nii 2. tüüpi diabeedi tekkimist kui ka tüsistusi ennetada. Diabeedi tulemuslikuks ennetamiseks peavad kõik asjassepuutuvad sidusrühmad – tervishoiutöötajad, diabeetikud, üldsus, meedia, toiduainetööstus, kohalikud poeketid ja poliitikud – selle järjest suuremaid mõõtmeid võtva epideemiaga võitlemiseks koostööd tegema.

Katseprojektiga pakutakse diabeedi ennetamiseks välja uuenduslik kaheetapiline lahendus. Esimene etapp hõlmab diabeeti juba põdevate inimeste varase diagnoosimise ning ohustatud, nt metaboolse sündroomi all kannatavate inimeste kindlakstegemise süsteemi väljatöötamist. Teine etapp hõlmab ohustatud inimeste diabeediennetuseks ettenähtud süstemaatiliste tegevuskavade väljatöötamist ja hindamist.

1) Elanikkonna sõeluuringuteks kasutatakse väikest arvu (3 000–10 000) inimesi, st sõeluuringus osalevad kõik ühe küla või linna elanikud; külad või linnad asuvad viies katseprojekti raames väljavalitavas liikmesriigis. Selline uuenduslik lahendus aitab:

tagada andmete hindamisel maksimaalse täpsuse;

vältida kohustust taotleda ametkondadelt luba, mida võib vaja olla kogu riigi elanikkonna kaasamiseks sõeluuringusse;

sõeluuringute käigus kogutud andmeid tõhusalt hallata ning hinnata võetud ennetusmeetmete mõju;

tekitada kohalikul tasandil projekti eesmärkide vastu huvi hing köita kõigi asjassepuutuvate sidusrühmade tähelepanu.

2) Kõik asjassepuutuvad kohalikud sidusrühmad kaasatakse projekti ning nad teevad koordineeritud koostööd:

tervishoiutöötajad tegelevad sõeluuringute, andmete seire/kogumise ning koolitusprogrammide väljatöötamisega;

kohalikku elanikkonda innustatakse kujundama sõeluuringuprogrammidesse koostööaldis ja avatud suhtumist ning võtma diabeedialastest koolitustest aktiivselt osa;

meedia on seotud teavituskampaaniate väljatöötamisega ning aitab projekti eesmärkide ja tähtsuse kohta teavet levitada;

toiduainetööstus ja kohalikud poeketid edendavad ja innustavad selliste toiduainete tarbimist, mis sisaldavad vaid vähesel määral küllastunud rasvu, transrasvu, soola ja suhkrut;

kohaliku valitsuse poliitikud koostavad projekti tulemuste alusel diabeedi ennetuseks suunised ja strateegiad.

Eesmärgid:

luua arstide ja teiste tervishoiutöötajate (meditsiiniõed, toitumisspetsialistid, psühholoogid, teadlased), üldsuse, toiduainetööstuse, kohalike poekettide, meedia ja kohalike poliitikute vahel 2. tüüpi diabeedi ennetamiseks koordineeritud koostöö;

töötada välja väiksemahulised sõeluuringuprogrammid, mille abil on võimalik diabeeti varases etapis diagnoosida ning ohustatud inimesed õigel ajal kindlaks teha. Sõeluuringud jagatakse nelja rühma:

vastsündinute sõeluuring ohustatud imikute kindlakstegemiseks (st vereproov juhul, kui üks vanem või mõlemad vanemad põevad diabeeti);

kõigi koolilaste ja teismeliste sõeluuring (st vereproov, arstlik läbivaatus, toitumisharjumuste hindamine, füüsilise aktiivsuse, suitsetamise, alkoholitarbimise, kiirtoidu söömise jm hindamine);

kõigi täiskasvanute sõeluuring (st vereproov, arstlik läbivaatus, toitumisharjumuste ja elustiilist tulenevate tegurite hindamine);

vanemaealiste inimeste sõeluuring;

töötada välja uuenduslikud lahendused toiduainetööstuse ja kohalike ametivõimude kaasamiseks koolitusprogrammidesse;

töötada välja üldsusele ja eelkõige 2. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele, ohustatud inimestele ning diabeeti põdevate või diabeediriskiga vastsündinute/laste vanematele mõeldud koolitusprogrammid;

koostada parimate näitajate/parameetrite (nagu vereproovid, toitumisharjumused, füüsiline aktiivsus jm) kindlakstegemise ja valimise teel standardsed sõeluuringuprogrammid;

luua kohalik toiduaineturg, mis aitab ennetada suure suhkru-, soola-, küllastunud rasvade ja transrasvade sisaldusega toiduainete ja jookide tarbimist;

korraldada töötubasid ja seminare, kus kohalikule elanikkonnale selgitatakse toiduainete kvaliteedi ja koostisosade tähtsust. Töötoad ja seminarid võib ühendada puuviljade ja köögiviljade tarbimist propageerivate kampaaniatega. Näiteks kohalikud poeketid võiksid osalejatele puuvilju ja aedvilju pakkudes selliseid üritusi rahaliselt toetada.

Osalevad piirkonnad või riigid: valikuliselt viis linna või küla (3 000–10 000 elanikuga) viiest liikmesriigist.

Oodatavad tulemused

Peamine eesmärk on teha kindlaks ja välja töötada head tavad 2. tüüpi diabeedi ennetamiseks. Eeldatavasti suudavad mõned projektis osalevad külad või linnad 2. tüüpi diabeedi ennetamiseks välja töötada ja ellu viia tulemusliku kohaliku tasandi strateegia. Kõige tulemuslikumad strateegiad on võimalik üle võtta või lisada tulevastesse liidu ja riiklikesse diabeedialgatustesse (nt diabeedialased suunised või soovitused, riiklikud diabeedikavad). Projekti käigus väljatöötatud ennetusmeetmete mõju on võimalik hinnata alles pärast seda, kui projekti algusest on möödas umbes kaks aastat. Mõjuhinnangu koostamisel jälgitakse tähelepanelikult projekti osaleva kohaliku elanikkonna tervislikku seisundit.

Projekti algus: 2012. aasta juuni.

Projekti lõpp: 2014. aasta juuni.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 14     Ettevalmistav tegevus – Ravimiresistentsus: antibiootikumide laialdase ja tarbetu kasutamise põhjuste uurimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Euroopas kõige sagedamini verekülvidest isoleeritud bakterite alusel hindas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus 2009. aastal, et nende konkreetsete multiresistentsete bakterite tõttu sureb igal aastal umbes 25 000 inimest ning need tekitavad igal aastal tervishoius lisakulusid ja põhjustavad tööviljakuse languse vähemalt 1,5 miljardi euro suuruses summas. Mõne viimase kümnendi jooksul on antibiootikumide vastutustundetu ja väär kasutamine seda suundumust kiirendanud. Ravimiresistentsus on seega nähtus, millel on selgelt piiriülene mõju ning välistada ei saa, et sellest kujuneb äärmiselt suur probleem, millega võitlemiseks praegustest vahenditest ja teadmistest suure tõenäosusega ei piisa.

Ettevalmistava tegevuse eesmärgid

Uurida retsepti alusel ja retseptita müüdavate antimikroobsete toimeainete tarbetut kasutust ja müüki ning kõigi asjaosaliste käitumist kogu ahelas, st arstist ja apteekrist kuni patsiendini, valides juhtumiuuringute läbiviimiseks peamised liikmesriigid, kus retseptita antibiootikumide kättesaadavus on kõige suurem. Tegevuse eesmärk on mõista paremini antibiootikumide tarbetu kasutamise põhjuseid, hinnata sihtriikides (sh riikides, kus õigusaktide jõustamine on puudulik) retseptita müüdavate antibiootikumide kogust, teha kindlaks retseptita müüdavate antibiootikumide suure koguse põhjused, hinnata, kas asjaosalistel on piisavalt teavet, selgitada välja asjaosaliste põhjendused, stiimulid, tavad ja suhtumine ravimiresistentsusega seotud üldisesse ohtu, ning anda soovitusi olukorra lahendamiseks parimal viisil.

Anda panus ulatusliku ja ühtse ravimiresistentsuse vastase liidu poliitika kujundamisse.

Konkreetsed meetmed:

põhjalikud uuringud ettevalmistava tegevuse sihtrühmade hulgas;

põhjalikud arutelud;

juhtumiuuringute kindlakstegemine igas kõnealuses peamises liikmesriigis.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 15     Ettevalmistav tegevus – Liidu ekspertide võrgustiku loomine psühholoogiliste probleemide all kannatavatele noortele mõeldud hoolde valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ekspertide võrgustiku loomise kulude katteks, mis edendab ja toetab psühholoogiliste probleemide all kannatavatele noortele mõeldud innovaatiliste hooldeteenuste korraldamist (teismeliste majad). See kogub, vahetab, arendab ja jagab kõnealuse valdkonna kogemusi, teadmisi ja parimaid tavasid. Võrgustiku loomist tuleb näha Euroopa vaimse tervise pakti ning komisjoni poolt selles valdkonnas korraldatud konverentside järelmeetmena (6.–7. juunil 2011 toimunud tööhõivet, sotsiaalpoliitikat, tervise- ja tarbijaküsimusi käsitleva ministritevahelise kohtumise päevakorras).

Liidu võrgustiku eesmärgid on järgmised:

koguda, vahetada, arendada ja jagada kõnealuse valdkonna kogemusi, teadmisi ja parimaid tavasid;

edendada ja toetada noortele mõeldud hooldeteenuste loomist ning anda praktilist abi;

hõlbustada vastastikust personali koolitamist, muu hulgas õppekülastuste ja praktikakohtade kaudu;

tõsta üldsuse ning riiklike ja Euroopa ametiasutuste teadlikkust;

edendada noorte tervisele spetsialiseerumist meditsiinis;

kanda hoolt võrgustiku liikmete esindatuse eest Euroopa ja rahvusvahelistes institutsioonides.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 16     Katseprojekt – Autismi levimuse Euroopa protokoll autismispektri häirete varaseks avastamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 300 000

650 000

 

 

 

 

Märkused

Intellektipuudeid põhjustavaid haigusi põdevate laste hulgas oleks liidu lisandväärtusest kõige rohkem kasu autismispektri häirete all kannatavatel lastel ning seetõttu peaks projekt olema peamiselt suunatud neile. Kuna praegu puuduvad täiskasvanuikka jõudnud ja alles täiskasvanueas diagnoosi saanud autismispektri häiretega patsientide suhtes liidu kui ka liikmesriikide tasandil võetavad meetmed, iseloomustavad seda osa elanikkonnast väiksem arv tervena elatud aastaid ning vähemaktiivne vananemine.

Autismispektri häireid puudutava ühtse Euroopa kava loomine eeldab huvide kaitsmise innustamist, kultuuriüleseid ja kulutõhusaid ravimeetodeid, teadusuuringuid ning teabe ja kogemuste vahetust. Autismi all kannatavate täiskasvanute võime enda eest ise hoolitseda või isegi ise toime tulla sõltub inimese vaimsetest võimetest ning võimest vallata tänapäevases ühiskonnas vajalikke sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi. Alles täiskasvanueas diagnoositud patsiendid on üldjuhul vaimselt väga võimekad, kuid elus hakkama saamist takistavad neil nende puudulikud sotsiaalsed ja suhtlusoskused. Üldjuhul lapseeas diagnoositud autismi raskekujuliste vormidena, aga ka täiskasvanueas diagnoositud kergemate vormidena avalduvate autismispektri häirete sümptomite/käitumismustrite kindlakstegemiseks on võimalik toetuda katsetatud protokollidele. Kui autistlikud täiskasvanud õpivad sotsiaalset vastutust ja käitumisnorme, on nad võimelised ühiskonnale omapoolset panust andma. Praegu on enamik selliseid kõrgfunktsionaalseid autistlikke täiskasvanuid ühiskonnast ära lõigatud ning nad sõltuvad sotsiaalabist, sest kõrgfunktsionaalse autismi vormist teatakse vähe ning selliste inimeste toetamiseks on vähe võimalusi.

Projekti eesmärk:

Projekt keskendub väga olulisele küsimusele, mis puudutab autismispektri häirete all kannatavaid täiskasvanuid: kõrgfunktsionaalsete autislike häirete varane avastamine ning nende all kannatavate inimeste toetamiseks võimaluste loomine. Strateegiline eesmärk on parandada autismispektri häirete all kannatavate inimeste elukvaliteeti, tagada nende sotsiaalne ja kutsealane taasintegreerimine ning vältida sotsiaalset tõrjutust ja varast pensionile minekut.

Projekti kirjeldus:

Kavandatud projekt toetub väljatöötatud protokollide rakendamise kaudu Euroopa autismiteabe süsteemi edusammudele. Ettepaneku eesmärk on eelkõige kohaldada autismispektri häirete suhtes rahvatervise mudelit ning levimust, sõeluuringuid, diagnoosimist ja ravi käsitlevaid tööpakette.

Projektil „Autismi levimuse Euroopa protokoll autismispektri häirete varaseks avastamiseks Euroopas” on kolm konkreetset eesmärki. Need on järgmised.

1)

Hinnata autismispektri häirete levimust 6–9 katsepiirkonnas, mis asuvad eri liikmesriikides, kasutades Euroopa autismiteabe süsteemi projekti raames väljatöötatud ühtlustatud autismi levimuse Euroopa protokolli, ning kinnitada nimetatud protokoll eri keeltes ja kultuurikeskkondades. Selle tulemusel koostatakse esimene kontinentaalne autismi levimuse uuring ning esitatakse Euroopa Komisjonile täpne hinnang Euroopas autismispektri häirite all kannatavate inimeste arvu kohta.

2)

Viia ellu ja võimalusel kinnitada 6–9 katsepiirkonnas autismispektri häirete varase avastamise strateegia, kasutades selleks Euroopa autismiteabe süsteemi projekti raames väljatöötatud ühtlustatud autismi levimuse Euroopa protokolli. Eesmärk on tõlkida ja võtta autismi sõeluuringute süsteem üle eri keeltesse ja kultuurikeskkondadesse ning võrrelda tulemusi. Ühtlasi on eesmärk suurendada üldsuse ja spetsialistide autismialaseid teadmisi ning aidata koolitada tervishoiutöötajaid, et nad teaksid autismispektri häiretest rohkem ning oleksid võimelised neid laste puhul ning kõrgfunktsionaalseid autislikke häireid täiskasvanute puhul kindlaks tegema.

3)

Vaadata läbi praegused varase autismispektri häirete sekkumise, diagnoosimise ja kliinilise ravi head tavad, teha partneritega koostööd, et selgitada, milliseid teenuseid nemad praegu autismispektri häirete all kannatavate laste ja täiskasvanute puhul varaseks sekkumiseks pakuvad, ning teha kindlaks konkreetsed vajadused ja töötada seejärel välja vastava kogukonna jaoks sekkumisalane koolitusprogramm ja anda soovitusi töötajate koolitamiseks.

Projekti lõpuks on olemas selge pilt võrreldavatest andmetest selle kohta, kui suur osa mingi liikmesriigi rahvastikust autismispektri häirete all kannatab. Ühtlasi saavad tervishoiutöötajad suunised selle kohta, kuidas autismispektri häireid varases staadiumis ning vähe- ja kõrgfunktsionaalseid vorme ära tunda ning kuidas tagada parimate võimalike ravitulemuste saavutamiseks parim diagnoosimine ja meditsiiniline sekkumine. Saadav multikultuuriline ja mitmekeelne kogemus annab ainulaadse võimaluse laiendada projekti autismispektri häirete all kannatavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks tulevikus nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Projektis keskendutakse eelkõige tervikliku rahvaterviseprojekti tulemuste levitamisele kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, et projekti saadav võimalik kasu jõuaks võimalikult paljude asjaomaste inimeste ja perekondadeni.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 17     Katseprojekt – Enesehooldussüsteemide edendamine Euroopa Liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Projekti huvivaldkond: Euroopas enesehooldusele orienteeritud tervishoiusüsteemide kulude ja kasu, parimate tavade vahetamise ja potentsiaalsete koostöövaldkondade kindlakstegemine. Arendada välja sügavam arusaam enesehoolduse pakutavast võimalusest liidu praeguses majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis ja teha kindlaks tõkked praegusele kasutuselevõtule. Katsetada võimalust rakendada teatavates liikmesriikides parimaid tavasid.

Üldine eesmärk: Kehtestada tegevusraamistik enesehoolduse edendamiseks liidu tasandil. Arendada välja strateegiad, mis toetavad tulemusliku enesehoolduse laialdasemat rakendamist.

1) Euroopa Komisjoni läbiviidav sõltumatu tasuvusanalüüs enesehoolduse kohta liidus ja praegu olemasolevate raamistike kohta enesehoolduse ja patsientide võimestamise edendamiseks.

Euroopa Komisjon peaks käivitama pakkumismenetluse uuringu läbiviimiseks ja mandaat tuleks anda mõnele tunnustatud teadlasele.

Uuringu eesmärgiks on:

kättesaadavate uuringute ja andmete läbivaatamine;

analüüs enesehoolduse kohta Euroopa Liidus ja liikmesriikides;

patsientide võimestamise kasutuselevõtu eeliste ja takistavate asjaolude kindlakstegemine;

selliste kergemate ja toimetulekut piiravate probleemidega tegelemiseks kulutatavate tervishoiusüsteemide vahendite taseme kindlakstegemine, mida oleks võimalik tulemuslikult lahendada motiveeritud, võimestatud ja informeeritud patsientide enesehoolduse kaudu neile asjakohase toetuse andmise korral;

enesehoolduse parimate tavade kindlakstegemine liikmesriikide vahel ja nende üleviidavuse katsetamine.

Uuringu tulemustest lähtudes võiks Euroopa Komisjon teha kindlaks eri tegutsemisvõimalused enesehoolduse edendamiseks.

2) Enesehooldus- ja tervishoiuekspertide platvormi loomine eri huvirühmade koondamiseks

Mudel:

osalevad liidu ja liikmesriikide poliitikud, arvamusliidrid, valitsused, teadlased, tervishoiuspetsialistid, patsientide ühendused, tarbijate ühendused, tööstus, avalik-õiguslikud ja erasektori kindlustusandjad;

selgete eesmärkide, tulemuste ja ajakavaga tegevuskava;

platvorm, mille loob pakkumismenetluse käigus välja valitud organisatsioon;

platvormi eesmärk:

enesehoolduse tähtsuse mõistmist takistavate, olemasolevates andmetes ja olemasolevas teabes olevate lünkade kindlakstegemine;

Euroopa Komisjoni uuringus kindlaks tehtud võimaluste ja takistuste analüüs ja kindlakstegemine;

tegevuse ulatuse ja prioriteetide kindlaksmääramine:

haigused, mille puhul võiks enesehooldussüsteemide edendamisel haiguse ennetamisel ja tulemuslikul ravimisel lisaväärtus olla;

enesehoolduse mudeli edendamiseks vajalikud vahendid ja mehhanismid;

Liidu suuniste avaldamine platvormi kaudu selle kohta, kuidas enesehooldust kokkulepitud kohaldusalas edendada, võttes arvesse eri liikmesriikides toimuva heade tavade vahetuse katsetamise tulemusi;

sellealase koostöö võimaluste kohta ELis ettepanekute tegemine;

patsientidele/tarbijatele mõeldud kohandatud kommunikatsioonivahendite ettevalmistamine haiguse ennetamise ja ravi kohta: teabelehed, tervishoiuteenuse osutamise kohas kasutatavad interaktiivsed vahendid;

diagnostikavahendite, nt vererõhu mõõtmise aparaadi, spiromeetri, toitumisharjumuste hindamise vahendite kättesaadavuse parandamine tervishoiuteenuse osutamise kohas.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 18     Katseprojekt – Euroopas südame koronaartõve puhul valitsevad soolised mehhanismid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Südame koronaartõbi on Euroopas üks sagedasemaid naiste ja meeste suremuse põhjuseid. Uuringu eesmärk on luua kogu liitu hõlmava heade tavade vahetamise süsteem, parandada selle haigusega seotud soolisi eripärasid arvestades diagnoosimist ja ravi. See parandab suuresti diagnoosimist ning naiste ja meeste ravi ning peamised põhimõtted on võimalik üle kanda teistele haigustele.

Osalevate riikide jaoks on programmil järgmised eesmärgid:

suurendada tervishoiutöötajate ja üldsuse teadlikkust südame koronaartõve puhul esinevatest soolistest erinevustest kliiniliste tunnuste ja esinemissageduse osas;

koostada ELi suunised südame koronaartõvega seotud sooliste eripärade ning ravi kohta;

uurida soolisi mõjusid tervist mõjutavatele teguritele ja riskiteguritele;

levitada heade tavade kava liikmesriikides.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 03 19     Ettevalmistav tegevus – Puu- ja köögivilja tarbimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Eelarverida on mõeldud ettevalmistava tegevuse rahastamiseks, et suurendada haavatavate elanikkonnarühmade (väikese sissetulekuga rasedad ja nende lapsed, eakad inimesed jne) puu- ja köögivilja tarbimist, et parandada rahvatervist ning elavdada nõudlust puu- ja köögiviljaturul.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 17 04 — TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 04

TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

17 04 01

Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele

17 04 01 01

Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele – Uued meetmed

2

200 000 000

182 857 537

201 360 000

201 901 486

238 015 000,—

186 257 457,91

17 04 01 02

Katseprojekt – Loomade heaolu koordineeritud Euroopa võrgustik

2

300 000

1 000 000

500 000

 

 

 

Artikkel 17 04 01 — Vahesumma

 

200 000 000

183 157 537

202 360 000

202 401 486

238 015 000,—

186 257 457,91

17 04 02

Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas

17 04 02 01

Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas – Uued meetmed

2

14 000 000

12 849 449

18 000 000

12 326 766

13 506 114,85

17 726 669,12

 

Artikkel 17 04 02 — Vahesumma

 

14 000 000

12 849 449

18 000 000

12 326 766

13 506 114,85

17 726 669,12

17 04 03

Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond

17 04 03 01

Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed

2

10 000 000

9 884 191

5 600 000

9 482 128

10 053 119,41

14 386 939,40

17 04 03 03

Ettevalmistav tegevus – Kontrollpunktid (puhkekohad) seoses loomade veoga

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 410 927,—

 

Artikkel 17 04 03 — Vahesumma

 

10 000 000

9 884 191

5 600 000

9 482 128

10 053 119,41

15 797 866,40

17 04 04

Taimetervisealased meetmed

17 04 04 01

Taimetervisealased meetmed – Uued meetmed

2

14 000 000

11 366 820

14 000 000

9 482 128

21 256 677,24

10 897 456,25

 

Artikkel 17 04 04 — Vahesumma

 

14 000 000

11 366 820

14 000 000

9 482 128

21 256 677,24

10 897 456,25

17 04 06

Varasemate veterinaar- ja taimetervisealaste meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

347 000

0,—

0,—

17 04 07

Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus

17 04 07 01

Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed

2

34 000 000

27 675 735

28 620 000

26 549 957

29 539 222,—

25 312 317,20

 

Artikkel 17 04 07 — Vahesumma

 

34 000 000

27 675 735

28 620 000

26 549 957

29 539 222,—

25 312 317,20

17 04 09

Rahvusvahelised lepingud ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse toiduohutuse, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alal

4

276 000

272 804

250 000

238 640

235 000,—

234 506,43

 

Peatükk 17 04 — Kogusumma

 

272 276 000

245 206 536

268 830 000

260 828 105

312 605 133,50

256 226 273,31

17 04 01     Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele

17 04 01 01   Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on selliste loomade füüsiline seisund, kes võivad välisteguri olemasolu korral olla ohtlikud rahvatervisele – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000 000

182 857 537

201 360 000

201 901 486

238 015 000,—

186 257 457,91

Märkused

Liidu rahaline abi võimaldab kiirendada loomahaiguste likvideerimist või kontrolli, lisades raha riiklikele rahalistele vahenditele, ja aitab kaasa meetmete ühtlustamisele liidu tasandil. Suurem osa neist haigustest ja nakkustest on inimesele edasi kanduvad zoonoosid (veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), brutselloos, lindude gripp, salmonelloos, tuberkuloos jt). Lisaks takistab nimetatud haiguste jätkuv esinemine siseturu tõrgeteta toimimist. Nendega võitlemine aitab parandada rahvatervise taset ja edendab toidu ohutust liidus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 01 02   Katseprojekt – Loomade heaolu koordineeritud Euroopa võrgustik

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et luua loomade heaolu koordineeritud Euroopa võrgustik, mida nõuti Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioonis aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta (OJ C 81 E, 15.3.2011, lk 25). Võrgustik peaks täitma komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatises (loomade heaolu märgistuse võimalikud variandid ning üleeuroopalise loomade kaitse ja heaolu tugikeskuste võrgustiku rajamine (KOM(2009) 584 lõplik)) nimetatud ülesandeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 04 02     Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas

17 04 02 01   Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 000 000

12 849 449

18 000 000

12 326 766

13 506 114,85

17 726 669,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu osalust kõnealustes sektorites kaupade vaba liikumist takistavate tegurite kõrvaldamiseks võetud meetmetes ning veterinaartoetustes ja tugimeetmetes.

See hõlmab rahalist abi järgmistele valdkondadele:

suu- ja sõrataudi antigeenide ostmine, säilitamine ja valmistamine;

teabepoliitika loomakaitse valdkonnas, sealhulgas teabekampaaniad ja -programmid, et teavitada üldsust vaktsineeritud loomade liha tarbimise ohutusest, samuti teabekampaaniad ja -programmid, mis rõhutavad vaktsineerimisstrateegiate humaanset aspekti võitluses nakkuslike loomataudide vastu;

tapaloomade transportimisel loomakaitsenõuete täitmise jälgimine;

markervaktsiinide või selliste testide väljatöötamine, mis võimaldavad eristada haigeid ja vaktsineeritud loomi;

kiirhoiatussüsteemi, kaasa arvatud ülemaailmse kiirhoiatussüsteemi rajamine ja hooldus, et hoiatada toidust või söödast inimeste ja loomade tervisele tulenevate otseste või kaudsete ohtude eest;

tehnilised ja teaduslikud meetmed, mis on vajalikud liidu veterinaaria-alaste õigusaktide väljaarendamiseks ja veterinaaria-alase hariduse või koolituse arendamiseks;

infotehnoloogia-vahendid, kaasa arvatud süsteem TRACES ja loomahaigusest teatamise süsteem;

koera- ja kassinahkade ebaseadusliku impordi vastu võitlemise meetmed.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1) ja eelkõige selle artikkel 50.

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 03     Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond

17 04 03 01   Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 000 000

9 884 191

5 600 000

9 482 128

10 053 119,41

14 386 939,40

Märkused

Teatavate loomahaiguste puhkemine liidus võib avaldada suurt mõju siseturu toimimisele ja liidu kaubandussuhetele kolmandate riikidega. Seetõttu on oluline, et liit toetaks rahaliselt liikmesriikides tõsiste nakkushaiguspuhangute võimalikult kiireks likvideerimiseks võetud meetmeid, kasutades liidu vahendeid selliste haigustega võitlemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 03 03   Ettevalmistav tegevus – Kontrollpunktid (puhkekohad) seoses loomade veoga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 410 927,—

Märkused

Kõnealune ettevalmistav tegevus käivitati 2008. aastal, et katta loomadele pikkade vedude ajal mõeldud paremate kontrollpunktide (puhkepeatuste) väljatöötamise kulud. Loomade tervise ja heaolu nimel on vaja võtta konkreetseid meetmed, et hoida loomade maha- ja ümberlaadimisel ära nt stressi ning takistada nakkushaiguste levikut.

Eelarvepädevad institutsioonid on eraldanud uusi vahendeid tegevuse jätkamiseks 2009. ja 2010. aastal.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

17 04 04     Taimetervisealased meetmed

17 04 04 01   Taimetervisealased meetmed – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 000 000

11 366 820

14 000 000

9 482 128

21 256 677,24

10 897 456,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu osalus allpool toodud õiguslikul alusel põhinevates meetmetes, mida rakendavad komisjon ja/või liikmesriigid, eelkõige sätete suhtes, mille eesmärk on likvideerida kaupade vaba liikumise takistused kõnealustes sektorites.

Assigneeringust kaetakse ennetus- ja ravimeetmed, millega võideldakse põllu- ja aiakultuure, metsi ja maastikku ohustavate kahjurite ja haiguste, sealhulgas invasiivsete võõrliikide ja haiguste (nt männi nematood) leviku vastu, mis muutuvad üha sagedasemaks ja levivad üha laiemalt.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66).

Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66).

Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15).

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1), eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingut käsitleva peatüki artikkel 5: riski hindamine ja sanitaar- ning fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramine.

Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 226, 13.8.1998, lk 16).

Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17), eelkõige selle artikli 11 lõige 1.

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 17.

Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12).

Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).

Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60).

Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23. veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (ELT L 205, 1.8.2008, lk 28).

Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 8).

17 04 06     Varasemate veterinaar- ja taimetervisealaste meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

347 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varem punktide B2–5 1 0 0, B2–5 1 0 1, B2–5 1 0 2, B2–5 1 0 3, B2–5 1 0 5, B2–5 1 0 6, B2–5 1 2 2 ja B2–5 1 9 0 alusel võetud kohustuste täitmiseks.

Assigneeringut kasutatakse suu- ja sõrataudi antigeenide reformuleerimiseks hädaolukorras, et teha haigusega võitlemiseks hädavaktsineerimisi. 2009. aasta lõpul on jääksumma 347 000 eurot 3 900 000 eurost, mis 1997. aastal eraldati antigeenide ostmiseks ja reformuleerimiseks. Makseassigneeringud summas 347 000 eurot on vajalikud, kuni kõnealune reformuleerimine on toimunud.

17 04 07     Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus

17 04 07 01   Sööda- ja toiduohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

34 000 000

27 675 735

28 620 000

26 549 957

29 539 222,—

25 312 317,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud määrusest (EÜ) nr 882/2004 tulenevate esialgsete meetmete rakendamisega seotud kulude katteks, eelkõige järgmiseks:

sööda- ja toidukontrollialane koolitus;

liidu laborite tegevus;

infotehnoloogia-vahendid, sööda- ja toidukontrollialane kommunikatsioon ja teave, turvalisemat toitu käsitleva liidu strateegia väljatöötamine;

riikide lähetatud ekspertide reisi- ja elamiskulud seoses Veterinaar- ja Toiduameti kontrollkäikudel osalemisega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

17 04 09     Rahvusvahelised lepingud ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse toiduohutuse, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

276 000

272 804

250 000

238 640

235 000,—

234 506,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu osalust Rahvusvahelises Uute Taimesortide Kaitse Liidus (UPOV), mis asutati rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga (viimati muudetud 19. märtsil 1991) ja milles sätestatakse uute taimesortide aretajate ainuomandiõigus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/523/EÜ, 30. mai 2005, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ühinemine rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga, mida on muudetud Genfis 19. märtsil 1991 (ELT L 192, 22.7.2005, lk 63).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TERVISE- JA TARBIJAKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADILE

TERVISE- JA TARBIJAKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 18

SISEASJAD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 01

SISEASJADE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

40 140 399

40 140 399

40 064 398

40 064 398

40 262 573,41

40 262 573,41

Reservid (40 01 40)

 

 

39 662

39 662

 

 

 

40 140 399

40 140 399

40 104 060

40 104 060

40 262 573,41

40 262 573,41

18 02

SOLIDAARSUS — VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

668 459 000

395 418 412

660 000 000

400 060 911

590 104 421,60

444 629 695,54

Reservid (40 02 41)

98 230 000

57 892 946

14 740 000

15 659 972

 

 

 

766 689 000

453 311 358

674 740 000

415 720 883

590 104 421,60

444 629 695,54

18 03

RÄNDEVOOD — ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

321 630 000

162 420 578

299 330 000

163 246 661

269 061 490,42

159 180 540,89

18 05

TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

151 280 140

132 785 057

246 370 560

144 970 803

228 794 349,94

148 303 832,51

Reservid (40 02 41)

13 050 000

8 550 000

 

 

 

 

 

164 330 140

141 335 057

246 370 560

144 970 803

228 794 349,94

148 303 832,51

18 08

POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

3 500 000

1 810 784

3 400 000

1 814 983

3 187 025,—

1 460 776,71

 

Jaotis 18 — Kogusumma

1 185 009 539

732 575 230

1 249 164 958

750 157 756

1 131 409 860,37

793 837 419,06

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

111 280 000

66 442 946

14 779 662

15 699 634

 

 

 

1 296 289 539

799 018 176

1 263 944 620

765 857 390

1 131 409 860,37

793 837 419,06

PEATÜKK 18 01 — SISEASJADE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

18 01

SISEASJADE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

18 01 01

Siseasjade poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

31 078 583

30 477 753

30 569 710,33

18 01 02

Siseasjade poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

18 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 253 261

2 830 564

2 826 729,15

18 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

1 741 785

1 810 130

1 492 743,22

Reservid (40 01 40)

 

 

39 662

 

 

 

1 741 785

1 849 792

1 492 743,22

 

Artikkel 18 01 02 — Vahesumma

 

3 995 046

4 640 694

4 319 472,37

Reservid (40 01 40)

 

 

39 662

 

 

 

3 995 046

4 680 356

4 319 472,37

18 01 03

Siseasjade poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

1 966 770

1 945 951

2 293 211,22

18 01 04

Siseasjade poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

18 01 04 02

Euroopa Pagulasfond – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

500 000

500 000,—

18 01 04 03

Erakorralised meetmed pagulaste massilise sissevoolu korral – Halduskorralduskulud

3.1

200 000

200 000

149 505,83

18 01 04 08

Välispiirifond – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

500 000

614 649,66

18 01 04 09

Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

500 000

490 823,80

18 01 04 10

Euroopa Tagasipöördumisfond – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

500 000

500 000,—

18 01 04 16

Terrorismi ärahoidmine, selleks valmisolek ning selle tagajärgede haldamine – Halduskorralduskulud

3.1

350 000

200 000

299 999,10

18 01 04 17

Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine – Halduskorralduskulud

3.1

550 000

600 000

525 201,10

 

Artikkel 18 01 04 — Vahesumma

 

3 100 000

3 000 000

3 080 179,49

 

Peatükk 18 01 — Kogusumma

 

40 140 399

40 064 398

40 262 573,41

Reservid (40 01 40)

 

 

39 662

 

 

 

40 140 399

40 104 060

40 262 573,41

18 01 01     Siseasjade poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

31 078 583

30 477 753

30 569 710,33

18 01 02     Siseasjade poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

18 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 253 261

2 830 564

2 826 729,15

18 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

18 01 02 11

1 741 785

1 810 130

1 492 743,22

Reservid (40 01 40)

 

39 662

 

Kogusumma

1 741 785

1 849 792

1 492 743,22

Märkused

Osa assigneeringust tuleks kasutada selleks, et tagada piisav toetus artikli 29 töörühmale.

Osa sellest assigneeringust tuleks kasutada personali koolitusele diskrimineerimisvastastes küsimustes.

18 01 03     Siseasjade poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 966 770

1 945 951

2 293 211,22

18 01 04     Siseasjade poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

18 01 04 02   Euroopa Pagulasfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 03.

18 01 04 03   Erakorralised meetmed pagulaste massilise sissevoolu korral – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

200 000

200 000

149 505,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 04.

18 01 04 08   Välispiirifond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

614 649,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Vastavalt Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu (mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju (ELT L 169, 3.7.2010, lk 24)) artikli 11 lõikele 7 võib komisjon igal aastal kasutada kuni 300 000 eurot lepinguga ühinenud riikide maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate halduskulud, mis tulenevad otsuse nr 574/2007/EÜ ja nimetatud lepingu täitmisest lepinguga ühinenud riikide poolt.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 02 06.

18 01 04 09   Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

490 823,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 09.

18 01 04 10   Euroopa Tagasipöördumisfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 02 09.

18 01 04 16   Terrorismi ärahoidmine, selleks valmisolek ning selle tagajärgede haldamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

350 000

200 000

299 999,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 05 08.

18 01 04 17   Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

550 000

600 000

525 201,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 05 09.

PEATÜKK 18 02 — SOLIDAARSUS — VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02

SOLIDAARSUS — VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

18 02 03

Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

18 02 03 01

Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

29 000 000

29 000 000

29 000 000

29 000 000

21 000 000,—

21 000 000,—

18 02 03 02

Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3

3.1

49 959 000

49 959 000

50 500 000

40 500 000

90 000 000,—

90 000 000,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

9 000 000

9 000 000

 

 

 

 

49 959 000

49 959 000

59 500 000

49 500 000

90 000 000,—

90 000 000,—

 

Artikkel 18 02 03 — Vahesumma

 

78 959 000

78 959 000

79 500 000

69 500 000

111 000 000,—

111 000 000,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

9 000 000

9 000 000

 

 

 

 

78 959 000

78 959 000

88 500 000

78 500 000

111 000 000,—

111 000 000,—

18 02 04

Schengeni infosüsteem (SIS II)

3.1

24 000 000

12 081 571

10 360 000

13 678 411

31 096 900,72

27 261 643,94

Reservid (40 02 41)

 

12 750 000

7 500 000

5 180 000

6 131 702

 

 

 

 

36 750 000

19 581 571

15 540 000

19 810 113

31 096 900,72

27 261 643,94

18 02 05

Viisainfosüsteem (VIS)

3.1

7 000 000

21 568 782

38 740 000

27 356 823

29 660 021,74

26 152 648,29

Reservid (40 02 41)

 

1 750 000

5 471 400

 

 

 

 

 

 

8 750 000

27 040 182

38 740 000

27 356 823

29 660 021,74

26 152 648,29

18 02 06

Välispiirifond

3.1

332 000 000

174 240 625

349 100 000

187 482 911

299 460 839,—

216 749 132,42

Reservid (40 02 41)

 

83 000 000

44 200 000

 

 

 

 

 

 

415 000 000

218 440 625

349 100 000

187 482 911

299 460 839,—

216 749 132,42

18 02 07

Schengeni hindamine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

730 000

721 546

560 000

528 270

 

 

 

 

730 000

721 546

560 000

528 270

0,—

0,—

18 02 08

Ettevalmistav tegevus – Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

75 850,73

18 02 09

Euroopa Tagasipöördumisfond

3.1

185 500 000

74 131 434

162 500 000

82 242 766

116 672 001,84

63 185 597,67

18 02 10

Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

204 822,49

18 02 11

Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

18 02 11 01

Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

30 100 000

24 707 000

13 860 000

13 860 000

2 214 658,30

0,—

18 02 11 02

Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotisele 3

3.1

10 900 000

9 730 000

5 940 000

5 940 000

0,—

0,—

 

Artikkel 18 02 11 — Vahesumma

 

41 000 000

34 437 000

19 800 000

19 800 000

2 214 658,30

0,—

18 02 12

Horvaatia jaoks ette nähtud Schengeni rahastu

3.1

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Peatükk 18 02 — Kogusumma

 

668 459 000

395 418 412

660 000 000

400 060 911

590 104 421,60

444 629 695,54

Reservid (40 02 41)

 

98 230 000

57 892 946

14 740 000

15 659 972

 

 

 

 

766 689 000

453 311 358

674 740 000

415 720 883

590 104 421,60

444 629 695,54

18 02 03     Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

18 02 03 01   Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 000 000

29 000 000

29 000 000

29 000 000

21 000 000,—

21 000 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse agentuuri personali- ja halduskulud (jaotised 1 ja 2), sh kulud, mis tulenevad agentuuri volituste läbivaatamisest ja eelkõige Euroopa piirivalverühmade loomisest, ülesandest pakkuda põhiõigustealast koolitust, põhiõiguste ametniku ametikoha loomisest ja nõuandefoorumi loomisest.

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui Euroopa piiride valvamise süsteemi määrus jõustub, tehakse 2013. aastal agentuuri eelarvesse muudatus, kui agentuuril on määrusest tulenevate uute ülesannete täitmiseks vaja lisaraha.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1168/2011, 25. oktoober 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 304, 22.11.2011, lk 1).

18 02 03 02   Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 03 02

49 959 000

49 959 000

50 500 000

40 500 000

90 000 000,—

90 000 000,—

Reservid (40 02 41)

 

 

9 000 000

9 000 000

 

 

Kogusumma

49 959 000

49 959 000

59 500 000

49 500 000

90 000 000,—

90 000 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulud (jaotis 3), sh kulud, mis tulenevad agentuuri volituste läbivaatamisest ja eelkõige Euroopa piirivalverühmade loomisest, ülesandest pakkuda põhiõigustealast koolitust, põhiõiguste ametniku ametikoha loomisest ja nõuandefoorumi loomisest.

Amet peab eelarvepädevaid institutsioone teavitama tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Kui Euroopa piiride valvamise süsteemi määrus jõustub, tehakse 2013. aastal agentuuri eelarvesse muudatus, kui agentuuril on määrusest tulenevate uute ülesannete täitmiseks vaja lisaraha.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 79 500 000 eurot. Eelarvesse kantud 78 959 000 euro suurusele summale lisatakse 541 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Tegevuseelarves ette nähtud assigneeringud võimaldaksid agentuuril alates 2010. aastast täita võetud kohustusi ja toetada püsimissioone, eelkõige liidu lõunapiiri ääres (Hera, Nautilus ja Poseidon), ning aidata liikmesriike välispiiril tehtava operatiivtöö aspektide rakendamisel, sealhulgas ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel vastavalt ühistele eeskirjadele, mis tagavad tagasisaatmisel nende isikute väärikuse ja inimõiguste täieliku austamise.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1168/2011, 25. oktoober 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 304, 22.11.2011, lk 1).

18 02 04     Schengeni infosüsteem (SIS II)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 04

24 000 000

12 081 571

10 360 000

13 678 411

31 096 900,72

27 261 643,94

Reservid (40 02 41)

12 750 000

7 500 000

5 180 000

6 131 702

 

 

Kogusumma

36 750 000

19 581 571

15 540 000

19 810 113

31 096 900,72

27 261 643,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulutuste katmiseks:

Schengeni infosüsteemi (SIS) tegevuskulud,

muud võimalikud tegevuskulud seoses sellega liitumisega.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi paigutatud assigneeringud vabastatakse siis, kui komisjon (või pärast assigneeringute ümberpaigutamist Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks) esitab eelarvepädevatele institutsioonidele konkreetse teabe hankemenetluse sisu kohta ning selle tulemusel sõlmitava Schengeni infosüsteemi käitamistingimuste säilitamist käsitleva piisavalt konkreetse lepingu kohta. Peale selle esitab komisjon 2013. aastal toimuvale SIS II kasutuselevõtmisele eelnevate ülejäänud meetmete kohta konkreetse ajakava, kus on üksikasjalikult selgitatud edasisi tehnilisi meetmeid, iga meetme sisu ja eesmärki ning sellega kaasnevaid kulusid ja iga meetmega seotud kohustusi.

Õiguslik alus

Protokoll nr 19 Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu määrus (EL) nr 1272/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 21).

Nõukogu määrus (EL) nr 1273/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 32).

18 02 05     Viisainfosüsteem (VIS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 05

7 000 000

21 568 782

38 740 000

27 356 823

29 660 021,74

26 152 648,29

Reservid (40 02 41)

1 750 000

5 471 400

 

 

 

 

Kogusumma

8 750 000

27 040 182

38 740 000

27 356 823

29 660 021,74

26 152 648,29

Märkused

See assigneering on ette nähtud üleeuroopalise ulatusliku infosüsteemi „VIS” (viisainfosüsteem) analüüsi, väljatöötamise, tarnimise ja paigaldamisega seotud kulude katmiseks.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad Schengeni ala juhtimises rahuldava tulemuse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

18 02 06     Välispiirifond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 06

332 000 000

174 240 625

349 100 000

187 482 911

299 460 839,—

216 749 132,42

Reservid (40 02 41)

83 000 000

44 200 000

 

 

 

 

Kogusumma

415 000 000

218 440 625

349 100 000

187 482 911

299 460 839,—

216 749 132,42

Märkused

Assigneeringuga toetatakse liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

välispiiridega seonduvaid kontrolli- ja järelevalveülesandeid hõlmava tegevuse tõhus korraldus;

liikmesriikidepoolne isikuvoogude tõhus juhtimine välispiiridel, et tagada nii kõrgetasemeline piirikaitse kui ka välispiiride sujuv ületamine vastavalt Schengeni acquis’le, sealhulgas lugupidava kohtlemise ja inimväärikuse põhimõttele;

piirivalvuritepoolne liidu õiguse ühtne kohaldamine välispiiride ületamisel;

kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse parem haldamine seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga.

Assigneering on mõeldud eriti järgmiste meetmete toetamiseks liikmesriikides:

piiriületamise infrastruktuur ja sellega seotud hooned, näiteks piiripunktid, helikopterite maandumispaigad või teed või ooteruumid piiripunktis järjekorras ootavatele sõidukitele või isikutele;

infrastruktuur, hooned ja süsteemid järelevalve tagamiseks piiripunktide vahel ja välispiiride ebaseadusliku ületamise vältimiseks;

varustus;

transpordivahendid välispiiride seireks, näiteks sõidukid, laevad, helikopterid ja kerglennukid, mis on varustatud spetsiaalse elektroonikaga piiri jälgimiseks ja inimeste avastamiseks transpordivahendites;

seadmed teabevahetuseks reaalajas asjaomaste asutuste vahel;

info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised süsteemid;

programmid personali (piirivalvurid, sisserändeametnikud ja konsulaarametnikud) tööle määramiseks ja vahetuseks liikmesriikide vahel;

asjaomaste asutuste personali väljaõpe ja koolitus, sealhulgas keelekoolitus;

investeeringud ajakohase tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks ja paigaldamiseks;

liikmesriikidevahelise piirikontrollialase operatiivkoostöö tulemuseks olevate soovituste, tegevusnormide ja heade tavade rakendamisega seotud uurimused ja katseprojektid;

uurimused ja katseprojektid, mille eesmärk on edendada innovatsiooni, lihtsustada kogemuste ja heade tavade vahetust ning parandada kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse haldamist seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga;

ühise Schengeni viisa veebisaidi loomine, et parandada ühise viisapoliitika nähtavust ja ühtset kuvandit.

Kaliningradi transiidisüsteemi raames peab see assigneering katma saamata jäänud transiitviisatulud ja lisakulud (investeeringud infrastruktuuridesse, piirivalvurite ja raudteepersonali väljaõpe, täiendavad tegevuskulud), mis tekivad transiiti hõlbustavate dokumentide ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide süsteemi rakendamisel kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 693/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8) ja (EÜ) nr 694/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

Komisjoni algatusel on assigneering mõeldud ka riikidevaheliste meetmete või kogu liidule huvi pakkuvate meetmete (liidu meetmed) katmiseks, mis on seotud üldeesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaarasutuste tegevuse tõhustamisele seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostööga, mis hõlmab ka varjupaiga ja sisserände sideohvitseride tegevust, samuti on assigneering mõeldud meetmeteks, mille eesmärk on kaasata tolli-, veterinaar- ja fütosanitaarkontroll piiride integreeritud haldamisse vastavalt poliitika arengusuundadele selles valdkonnas. Neid meetmeid võib ka kasutada liikmesriikidele tugiteenuste pakkumiseks piisavalt põhjendatud hädaolukorras, mis nõuab kiiret tegutsemist liikmesriikide välispiiridel.

Igal aastal koostab komisjon loetelu erimeetmetest, mida rakendavad liikmesriigid (vajaduse korral koostöös agentuuriga) ja mis aitavad kaasa ühtse integreeritud piirihaldussüsteemi arendamisele, tegeledes nõrkade kohtadega agentuuri koostatud riskianalüüsis kindlaks määratud strateegilistes piiripunktides.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad Schengeni ala juhtimises rahuldava tulemuse.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/599/EÜ, 27. august 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta (ELT L 233, 5.9.2007, lk 3).

Komisjon otsus 2008/456/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames välispiirifond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

18 02 07     Schengeni hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 07

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

730 000

721 546

560 000

528 270

 

 

Kogusumma

730 000

721 546

560 000

528 270

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulud, mis tekivad Schengeni acquis’ kohaldamisega seotud kohapealsete kontrollkäikude ajal (reisi- ja majutuskulud). Nendele kuludele tuleb lisada kohapealseks hindamiseks ning selle ettevalmistamiseks ja järelmeetmeteks vajatavad vahendid ja varustus.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi paigutatud assigneeringud vabastatakse, kui asjaomane alusakt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 kohaselt vastu võetud.

Alusaktid

Komisjoni 16. septembri 2011. aasta muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2011) 559 (lõplik)).

18 02 08     Ettevalmistav tegevus – Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

75 850,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 02 09     Euroopa Tagasipöördumisfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

185 500 000

74 131 434

162 500 000

82 242 766

116 672 001,84

63 185 597,67

Märkused

Assigneeringuga toetatakse neid liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on parandada põhiõigusi järgides tagasisaatmise korraldamise kõiki aspekte, kasutades integreeritud haldamise põhimõtet ja võttes arvesse liidu õigusakte järgmistes valdkondades:

tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise kasutuselevõtmine ja selle korraldamise ja rakendamise parandamine liikmesriikides,

liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamine tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise ja selle rakendamine raames,

tagasisaatmist käsitlevate ühiste eeskirjade tõhusa ja ühtse rakendamise edendamine kooskõlas selles valdkonna poliitilise arenguga, eelistades vabatahtliku tagasipöördumise süsteeme,

teabekampaaniate korraldamine päritolu- ja transiitriikides võimalike ümberasustatud isikute, pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks. Kõnealused kampaaniad korraldatakse parema koostöö raames kolmandate riikidega, kes võitlevad ebaseadusliku rände vastu, edendades samal ajal seaduslikku rännet.

Komisjoni algatusel kavatsetakse sellest assigneeringust rahastada riikidevahelisi ning Euroopa Liidule huvi pakkuvaid tagasisaatmispoliitika meetmeid tervikuna (liidu meetmed). Assigneeringust rahastatakse ka uurimusi, mille abil selgitatakse välja, kas on olemas mehhanisme taasintegreerimise toetamiseks valitud kolmandates riikides, ning hinnatakse neid, samuti uuritakse sotsiaalse ja ametialase taasintegreerimise mudeleid kõige olulisemates päritoluriikides, eelkõige vahetus naabruses asuvates ida- ja lõunapoolsetes riikides.

Assigneeringud on samuti mõeldud liidu meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 575/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/837/EÜ, 30. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 575/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 330, 15.12.2007, lk 48).

Komisjon otsus 2008/458/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 135).

18 02 10     Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

204 822,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Meetme eesmärk on kontrollida hüpoteese rände juhtimise valdkonnas. Antud meetme hindamine võib viia üldise lähenemisviisi väljatöötamiseni, mis on liidu seatud eesmärk. Meede põhineb kolmel omavahel seotud komponendil.

1. komponent: rahaline toetus päritoluriiki tagasi pöörduvate sisserändajate tööhõivele, kui päritoluriigiga on sõlmitud tagasivõtmisleping.

2. komponent: päritoluriikides võimalikele liitu sisserändajatele suunatud teavitamiskampaaniate korraldamine, et informeerida neid eelkõige ebaseadusliku sisserände ohtudest.

3. komponent: väärikas ja solidaarne vastuvõtmine – abi liikmesriikidele, kes tegelevad meritsi saabuvate ebaseaduslike ümberasujate vastuvõtmisega. Meetmed on mõeldud:

abistama liikmesriike, keda puudutab ümberasujate ootamatu saabumine, näiteks heade ja parimate tavade parandamise ja vahetamise kaudu, samuti tõlkide ning meditsiini- ja õigusabimeeskondadega varustamise kaudu;

abistama liikmesriike, et parandada nende vastuvõtuvõimet, sealhulgas ajutist vastuvõtuvõimet ja selle kvaliteeti ning ebaseaduslike ümberasujate vastuvõtmist saabumiskohtades, näiteks esmaabi osutamise ja transpordiga sobilikesse vastuvõtukohtadesse, samuti vastuvõturajatiste ning sealsete tingimuste parandamisel ja suurendamisel;

aitama liikmesriike vahendite ühiskasutuse teel, et tegutseda erakorralise surve korral pagulaste vastuvõtu süsteemidele, eelkõige eriteadmisi nõudvate abinõudega, vahetades teadmisi ja arendades ühiseid lähenemisviise varjupaigataotlejate massilisele saabumisele liidu välispiiridele.

3. komponendi puhul peaksid abisaajad olema riiklikud ametiasutused. Projektide hulka võivad kuuluda partnerlused teiste liikmesriikide ametiasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Kõikide komponentide puhul peaks komisjon kasutama osa assigneeringutest selleks, et toetada antud meetme haldamist (väliseksperdid, uuringud jne).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 02 11     Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

18 02 11 01   Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 100 000

24 707 000

13 860 000

13 860 000

2 214 658,30

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

18 02 11 02   Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 900 000

9 730 000

5 940 000

5 940 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 41 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

18 02 12     Horvaatia jaoks ette nähtud Schengeni rahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on ette nähtud sellise ajutise rahastamisvahendi kulude katmiseks, millest aidatakse Horvaatial ühinemiskuupäevast kuni 2014. aasta lõpuni rahastada Schengeni acquis’ ja välispiiride kontrolli rakendamise meetmeid Euroopa Liidu uutel välispiiridel.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud Horvaatia ühinemisakti artikliga 31.

PEATÜKK 18 03 — RÄNDEVOOD — ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 03

RÄNDEVOOD — ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

18 03 03

Euroopa Pagulasfond

3.1

112 330 000

57 525 993

102 530 000

57 682 805

98 961 975,36

54 842 279,71

18 03 04

Erakorralised meetmed pagulaste massilise sisserände korral

3.1

9 800 000

5 238 621

9 800 000

5 037 429

21 850 000,—

17 480 000,—

18 03 05

Euroopa rändevõrgustik

3.1

6 500 000

3 854 835

8 000 000

4 150 690

7 582 232,38

5 219 424,95

18 03 06

Ettevalmistav tegevus – Kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonimeetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

82 993,26

155 521,87

18 03 07

Programmi „ARGO” lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

18 03 09

Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks

3.1

177 500 000

84 826 129

162 500 000

85 018 402

131 503 342,83

78 539 380,16

18 03 11

Eurodac-süsteem

3.1

p.m.

p.m.

500 000

377 335

1 532 930,46

1 040 703,82

18 03 14

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

18 03 14 01

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

7 000 000

7 000 000

5 058 000

5 058 000

4 037 298,69

1 639 531,63

18 03 14 02

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3

3.1

5 000 000

2 000 000

4 942 000

2 422 000

2 010 717,44

263 698,75

 

Artikkel 18 03 14 — Vahesumma

 

12 000 000

9 000 000

10 000 000

7 480 000

6 048 016,13

1 903 230,38

18 03 15

Katseprojekt – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks

3.1

p.m.

225 000

p.m.

500 000

1 500 000,—

0,—

18 03 16

Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine

3.1

2 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

18 03 17

Ettevalmistav tegevus – Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades

3.1

p.m.

p.m.

3 000 000

1 500 000

 

 

18 03 18

Katseprojekt – Liidus saatjata alaealiste vastuvõtmisel, kaitsel ja integreerimisel võetavate meetmete analüüs

3.1

1 000 000

500 000

1 000 000

500 000

 

 

18 03 19

Ettevalmistav tegevus – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks

3.1

500 000

250 000

 

 

 

 

 

Peatükk 18 03 — Kogusumma

 

321 630 000

162 420 578

299 330 000

163 246 661

269 061 490,42

159 180 540,89

18 03 03     Euroopa Pagulasfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

112 330 000

57 525 993

102 530 000

57 682 805

98 961 975,36

54 842 279,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu finantsabi saamiseks abikõlblike pagulaste, ümberasustatud isikute ja varjupaigataotlejate vastuvõtmisega seotud projektide ja meetmete rahastamiseks struktuurimeetmetena.

See on ette nähtud selleks, et toetada liikmesriikide püüdlusi põgenike ja muude täiendavat abi saavate isikute integreerimiseks ning võimaldada ümberasustatud isikutel endil oma elu eest vastutada, kasutades selleks meetmeid peamiselt järgmistes valdkondades:

hõlpsamad töö leidmise võimalused, sealhulgas tööalane koolitus;

teadmised vastuvõtjariigi keele, ühiskonna, kultuuri ja institutsioonide kohta;

eluaseme leidmise hõlbustamine ja parem juurdepääs vastuvõtjariigi meditsiinilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile;

erilist toetust vajavate isikute toetamine, näiteks naissoost pagulased, saatjata alaealised, piinamise ohvrid (sh sunniviisiliste abortide, naiste suguelundite moonutamise ja sundsteriliseerimise ohvrid) ja vägistatud isikud;

integreerimine kohalikesse struktuuridesse ja tegevusse;

üldsuse teadlikkuse ja mõistmise parandamine pagulaste olukorra suhtes;

liidu pagulaste olukorra analüüs;

vastuvõtukeskuste ametnike, sotsiaaltöötajate ja politseiametnike koolitamine soolise võrdõiguslikkuse ja lastekaitse küsimustes;

eraldi majutus vallalistele naistele ja tütarlastele.

Lisaks toetatakse assigneeringuga liikmesriikidevahelisi vabatahtlikke kohustuste jagamise meetmeid, nagu kolmandatest riikidest pärit ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo (UNHCR) poolt tunnustatud pagulaste ümberasustamine, vastuvõtt ja integreerimine liikmesriikides ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja sellise kaitse all olevate isikute üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, kes pakub neile samaväärset kaitset.

Osa assigneeringust kasutatakse otseses koostöös ÜRO humanitaarabi- ja muude organisatsioonidega nende liikmesriikide toetamiseks, kes teravate põgenikekriiside korral laiendavad vabatahtlikul alusel paindlikult ümberasumist. Põhitähelepanu pööratakse kõige ohustatumatele rühmadele ja juhtumitele, kus muud püsivad lahendused loetakse olevat välistatud.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kui assigneeringut saab kasutada selleks, et näidata märkimisväärset ja tõelist solidaarsust Euroopa tasandil, mis võib anda lisandväärtust üldisema lähenemise raames humanitaartoetuse andmisel riigile või piirkonnale.

Komisjoni algatusel rahastatakse assigneeringust ka varjupaigapoliitika riikidevahelisi meetmeid, kogu liidule huvi pakkuvaid meetmeid (liidu meetmed) ja fondi sihtrühmale suunatud meetmeid, eelkõige eesmärgiga piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi heade tavade väljaselgitamisel, jagamisel ja edendamisel ning tõhusate koostöömehhanismide loomisel, et parandada otsustusmenetluse kvaliteeti.

Assigneering on ette nähtud ka I ja II Euroopa Pagulasfondi varasemate kulukohustuste, sealhulgas vabatahtliku kodumaale tagasipöördumisega seotud kulukohustuste katmiseks.

Assigneeringud on samuti mõeldud liidu meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Luuakse solidaarsusmehhanism, et lihtsustada pagulaste ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute üleviimist tugeva rändesurvega liidu liikmesriikidest teistesse liikmesriikidesse. Mehhanism kehtestatakse liidu tasandil ja käivitatakse katseliselt, et seda saaks lõpptulemusena jätkata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames. Liikmesriigid määratlevad valikuprotsessi kõik aspektid vabalt vabatahtlikul alusel. Komisjon peaks pakkuma raamistiku, avaldama suunised, julgustama osalema ning aitama kaasa juhtimis- ja koordineerimisülesannete täitmisele.

Mehhanism tuleks kehtestada kooskõlas 18. ja 19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustega. Järeldustes märgitakse, et praegust rasket humanitaarolukorda silmas pidades on vaja kiiresti võtta ja rakendada konkreetseid meetmeid. Euroopa Ülemkogu kutsus üles koordineerima vabatahtlikke meetmeid, et paigutada Euroopa Liidu piires ümber eriti haavatavad isikud ning rahvusvahelise kaitse saajad nendes liikmesriikides, mis on vastuvõtlikud konkreetsele ja ebaproportsionaalsele survele, ning tervitas komisjoni kavatsust võtta sellekohaseid meetmeid, alustades katseprojektiga.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 458/2010/EL, 19. mai 2010, millega muudetakse aastateks 2008–2013 loodud Euroopa Pagulasfondi käsitlevat otsust nr 573/2007/EÜ seoses teatavate ühenduse meetmete rahastamise lõpetamise ja kõnealuste meetmete rahastamise ülemmäära muutmisega (ELT L 129, 28.5.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/815/EÜ, 29. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 573/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 326, 12.12.2007, lk 29).

Komisjoni otsus 2008/22/EÜ, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 573/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 7, 10.1.2008, lk 1).

18 03 04     Erakorralised meetmed pagulaste massilise sisserände korral

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 800 000

5 238 621

9 800 000

5 037 429

21 850 000,—

17 480 000,—

Märkused

Pagulaste või ümberasustatud isikute massilise sisserände korral võib käesoleva artikli kohaselt võtta erakorralisi meetmeid järgmistes valdkondades:

vastuvõtt ja majutus;

elamisraha eraldamine;

meditsiiniline, psühholoogiline ja muu abi, mis on suunatud eelkõige alaealistele, sealhulgas eriabi naistele ja tütarlastele, kes on sattunud mis tahes kuritegude ohvriks (vägistamine ja vägivald või sellised spetsiifilised piinamisviisid nagu sunniviisilised abordid, naiste suguelundite moonutamine ja sundsteriliseerimine) või on pagulastena elades kannatanud halbade tingimuste tõttu;

personali- ja halduskulud seoses pagulaste vastuvõtmise ja vajalike meetmete rakendamisega;

eksperdirühmad ja toetav tehniline abi ümberasustatud isikute kindlakstegemiseks;

logistilised ja transpordikulud.

Assigneeringu raames võib erakorralisi meetmeid võtta ka kriisiolukordades, mida iseloomustab kolmandate riikide selliste kodanike ootamatu ja rohkearvuline saabumine konkreetsetesse piiripunktidesse, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset. Samuti võib erakorralisi meetmeid võtta olukordades, mis esitavad liikmesriigi või riikide vastuvõtuvõimalustele, varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile eriti raskeid ja kiireloomulisi nõudmisi ning milles võib tekkida oht inimelule, heaolule või liidu õiguse kohaselt pakutava kaitse saamisele.

Selliste meetmete kestus ei tohi ületada kuut kuud. Peale eelnevalt loetletud meetmete võivad erakorralised meetmed hõlmata õigus- ja keeleabi ning kirjaliku ja suulise tõlke teenuse pakkumist, päritoluriiki käsitlevat teavet või ekspertiisi ning muid meetmeid, mis aitavad kaasa nende isikute kiirele tuvastamisele, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, ja varjupaigataotluste õiglasele ja tõhusale menetlemisele.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ, 20. juuli 2001, miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

18 03 05     Euroopa rändevõrgustik

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 500 000

3 854 835

8 000 000

4 150 690

7 582 232,38

5 219 424,95

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa rändevõrgustiku loomise rahastamiseks, et pakkuda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigaalast teavet.

Nimetatud informatsioon sisaldab statistilist materjali liikmesriikidesse tulevate varjupaigataotlejate kohta liigendatuna riikide kaupa, edukate taotluste arvu kohta, keeldumise põhjuste kohta jne.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2008/381/EÜ, 14. mai 2008, Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

18 03 06     Ettevalmistav tegevus – Kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonimeetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

82 993,26

155 521,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 03 07     Programmi „ARGO” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/463/EÜ, 13. juuni 2002, millega võetakse vastu välispiiride ning viisa-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika alase halduskoostöö tegevusprogramm (ARGO-programm) (EÜT L 161, 19.6.2002, lk 11).

18 03 09     Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

177 500 000

84 826 129

162 500 000

85 018 402

131 503 342,83

78 539 380,16

Märkused

Vastavalt üldeesmärgile toetada liikmesriikide jõupingutusi võimaldamaks kolmandate riikide kodanikel täita riigis elamiseks vajalikud tingimused ja hõlbustamaks nende integratsiooni Euroopa ühiskonda ning vastavalt sisserändajate Euroopa Liitu integreerimise poliitika ühistele juhtpõhimõtetele, mille nõukogu võttis vastu novembris 2004 ja mille kohta Euroopa Parlament võttis 6. juulil 2006 vastu resolutsiooni strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus (ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 845), toetatakse selle assigneeringuga meetmeid järgmistes valdkondades:

kolmandate riikide kodanike integratsiooniks vajalike ja seda toetavate vastuvõtumenetluste väljatöötamise ja rakendamise lihtsustamine;

kolmandate riikide kodanike integreerimisprotsessi väljatöötamine ja rakendamine liikmesriikides;

liikmesriikide suutlikkuse suurendamine kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, järelevalveks ning hindamiseks;

teabe ja heade tavade vahetus, samuti koostöö liikmesriikides ja nende vahel kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks, mis aitab muu hulgas vähendada tööhõive erinevusi sisserändajate ja muude rahvastikurühmade vahel, parandada sisserändajate osalemist hariduses ja nende haridusalaseid saavutusi, edendada sisserändajatest naiste haridusalaseid ja tööhõive väljavaateid, keele- ja tutvustusprogramme, tervishoiu, eluaseme ja linnaelu küsimusi ning suurendada sisserändajate kodanikuosalust.

Komisjoni algatusel kavatsetakse rahastada riigiüleseid meetmeid ning kogu liidule huvi pakkuvaid sisserände- ja integratsioonipoliitikaga seotud meetmeid tervikuna („liidu meetmed”).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/435/EÜ, 25. juuni 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (ELT L 168, 28.6.2007, lk 18).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjon otsus 2008/457/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse nõukogu otsuse 2007/435/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 69).

18 03 11     Eurodac-süsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

500 000

377 335

1 532 930,46

1 040 703,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurodac-süsteemi kesküksuse loomise ja toimimise kulude katmiseks.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

18 03 14     Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

18 03 14 01   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 000 000

7 000 000

5 058 000

5 058 000

4 037 298,69

1 639 531,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

18 03 14 02   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

2 000 000

4 942 000

2 422 000

2 010 717,44

263 698,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 12 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

18 03 15     Katseprojekt – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

225 000

p.m.

500 000

1 500 000,—

0,—

Märkused

Katseprojekti peamine eesmärk on luua asjaomaste omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste vahel kontakt- ja aruteluvõrgustik liikmesriikides, mis on ümberasustamisprogrammiga äsja alustanud või soovivad selles osaleda lähemas tulevikus, ning liikmesriikides, millel on ümberasustamise alal kogemusi, kasutades ära ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja valitsusväliste organisatsioonide kogemusi ning parimaid tavasid pagulaste ümberasustamisel ja uuesti integreerimisel. Katseprojekt hõlmab järgmisi tegevusi:

ümberasustamisprogrammiga äsja alustanud liikmesriikide (nt Portugal, Rumeenia) ja programmiga alustamas olevate liikmesriikide (nt Hispaania) munitsipaal- või kohalike asutuste kindlakstegemine ning valitud munitsipaal- või kohalike asutustega ümberasustamisriikides (nt Ühendkuningriik, Holland) kohtumiste korraldamine eesmärgiga tugevdada „uusi” ümberasustamisprogramme ja tagada nende kvaliteet ning jätkusuutlikkus;

munitsipaal- või kohalike asutuste või valitsusväliste organisatsioonide kindlakstegemine liikmesriikides, kes ümberasustamisprogrammides veel ei osale, kuid kes soovivad olla võrgustikus eesmärgiga osaleda programmides tulevikus;

asjaomaste munitsipaal- ja kohalike omavalitsuste esindajate kohtumiste korraldamine ÜRO pagulaste ülemvolinikuga, asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega ja ümberasustatud pagulaste esindajatega, et määrata kindlaks ühiselt võetavad meetmed, sh külastused, kogemuste vahetamine, koolitus ja temaatilised kohtumised, mille keskmes on nt eluase, haridus, tööhõive;

vormi väljatöötamine eri sidusrühmadelt teabe kogumiseks menetluste, ümberasustamisele eelneva järelevalve tüübi, ümberasustatavate pagulaste kohta kogutava teabe liigi (sh kultuuri-, tervise-, haridus- ja toitumisalane teave), infrastruktuuri, inimressursside, majutuse, vastuvõtu, pärast ümberasustamist võetud pagulaste integreerimise meetmete kohta, ühiskonna osalemise kohta protsessis ja igasuguse majandusliku, juriidilise ja haridusalase abi kohta, juba ümberasustatud pagulaste rolli kohta integratsiooniprotsessis ja valitsusväliste organisatsioonidega tehtava koostöö kohta;

vajalike inimressursside ja tehniliste vahenditega rakkerühma loomine projekti praktiliste aspektide korraldamiseks ja eelkõige vajalike kohtumiste ettevalmistamiseks, olemasoleva teabe kogumiseks, veebilehe ja selle sisu loomiseks (millega tihendatakse teabevahetust ümberasustamisprotsessi sidusrühmade vahel), seose loomiseks teiste ümberasustamist puudutavate olemasolevate projektidega ja/või veebilehtedega; kõnealune veebisait võimaldab ka anda kõigile huvitatud pooltele korrapäraselt teavet munitsipaal- või kohalike asutuste juba toimunud või eesseisvate koosolekute kohta;

rakkerühma kogutud teabe süstematiseerimine; mis edastatakse seejärel arutamiseks võrgustikule, et teha järeldusi parimate tavade kohta.

Katseprojekti raames saadud kogemused salvestatakse ja edastatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberasustamistalitusele.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 03 16     Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Katseprojekti põhieesmärk on luua uus eelarverida liidus elavate (nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikest) piinamisohvrite otseseks toetamiseks. Katseprojekt hõlmab järgmisi tegevusi:

piinamisohvritele mõeldud rehabilitatsioonikeskuste loomine või olemasolevate rehabilitatsioonikeskuste toetamine neile rehabilitatsioonikulude (hooned, teraapiaspetsialistid, halduspersonal jm) katmiseks või muude tegevuste (ennetus, huvide kaitse, koolitus, õigusabi jne) toetamiseks rahaliste vahendite eraldamise kaudu;

mitmekülgse toetuse ja nõustamise pakkumine, muu hulgas füsio- ja psühhoteraapia, psühhosotsiaalne nõustamine, õigusteenused ning sotsiaalmajanduslik toetus;

liidus ja väljaspool liitu asuvate rehabilitatsioonikeskuste rahvusvahelise võrgustiku loomise toetamine, et suurendada suutlikkust, toetada heade tavade vahetamist spetsialistide hulgas, võimaldada kolleegidevahelist järelevalvet kui vahendit tööga kaasneva trauma vältimiseks jne;

selliste meetmete toetamine, mis on suunatud piinamisohvritele endile suurema mõjuvõimu andmisele ja Euroopa riikides elavate piinamisohvrite ühiskonda integreerumisvõime toetamisele;

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 03 17     Ettevalmistav tegevus – Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

3 000 000

1 500 000

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua uus eelarverida, et toetada pagulaste ümberasustamist hädaolukordades, mida ei hõlma praegused Euroopa Pagulasfondi eeskirjad ja mida ei hõlma need eeskirjad ka lähitulevikus, kuna asjaomase fondi tegevuse kolmas etapp (ERF III) lõpeb 2014. aastal. Selle ettevalmistava tegevuse raames teostatud tegevused ja saadud kogemused saaks siis integreerida Euroopa Pagulasfondi läbivaatamisse, mis on kavandatud 2014. aastasse..

Ettevalmistav tegevus hõlmab järgmisi meetmeid:

selliste isikute toetamine, keda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Euroopa Pagulasfond on juba tunnustanud pagulasena ja kes on sattunud loodusõnnetuse, relvastatud rünnaku vms ohvriks;

erakorraliste meetmete toetamine olukorras, kus Euroopa Pagulasfondi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti eeskirjade kohaselt prioriteetsed pagulaste rühmad on sattunud relvastatud rünnaku objektiks, loodusõnnetuse ohvriks või muusse äärmiselt kaitsetusse ja eluohtlikku olukorda;

liikmesriikide kiirete ümberasustamismenetluste rahastamine Euroopa Pagulasfondi rahastatavate tavaliste ümberasustamismeetmetega samadel tingimustel;

rahastamise tagamine erakorralistele menetlustele käimasolevaid Euroopa Pagulasfondi ümberasustamismenetlusi takistamata;

hädaolukorras vajaduse korral täiendava rahalise toetuse pakkumine ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR) ja sellega seotud organisatsioonidele liikmesriikides ja liidu tasandil;

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevuse intensiivistamine.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 03 18     Katseprojekt – Liidus saatjata alaealiste vastuvõtmisel, kaitsel ja integreerimisel võetavate meetmete analüüs

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on teha kindlaks alaealiste saatjata rände ennetamise ning saatjata alaealiste vastuvõtmise, kaitse ja integreerimise head tavad. Laps võidakse saata tagasi oma päritoluriiki, kus tuleb tagada lapse reintegratsioon, või lapsele võidakse anda rahvusvahelise kaitse seisund või muu õiguslik seisund, tänu millele on võimalik laps elukohaliikmesriiki integreerida; alternatiivina võidakse laps liidus ümber asustada. Kõigil nimetatud juhtudel tuleb tagada lapse parimate huvide kaitse. Katseprojekt peaks aitama ellu viia saatjata alaealisi käsitlevat komisjoni 2010. aasta tegevuskava (2010–2014) ning selles ettenähtud tegevusi:

ennetusmeetmete kavandamine vastavalt saatjata alaealiste rühmale (nt varjupaigataotlejad, inimkaubanduse ohvrid, liitu ebaseaduslikult sisenevad lapsed) ja/või päritoluriigile või -piirkonnale;

laste vastuvõtmise ja kaitsega seotud heade tavade kindlaks tegemine, eelkõige sellistes küsimustes, nagu algetapi menetlused, õiguslik esindamine, eestkostja määramine, vastuvõtuasutustele juurdepääs ja nende asjakohasus, esialgne küsitlemine, koolitus ja arstiabi;

liidus saatjata alaealiste suhtes kehtestatud konkreetsete meetmete ja menetluslike tagatiste heade tavade kindlaks tegemine;

laste teadmata kadumise vastu võitlemisel saadud kogemuste hindamine ning heade tavade kindlakstegemine;

heade tavade kindlakstegemine perekonna ühtsuse taastamise ja saatjata alaealiste päritoluriiki reintegreerimise vallas.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 03 19     Ettevalmistav tegevus – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse peamine eesmärk on luua asjaomaste omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste vahel kontakt- ja aruteluvõrgustik liikmesriikides, mis on ümberasustamisprogrammiga äsja alustanud või soovivad selles osaleda lähemas tulevikus, ning liikmesriikides, millel on ümberasustamise alal kogemusi, kasutades ära ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja valitsusväliste organisatsioonide kogemusi ning parimaid tavasid pagulaste ümberasustamisel ja uuesti integreerimisel. Ettevalmistav tegevus hõlmab järgmisi tegevusi:

ümberasustamisprogrammiga äsja alustanud liikmesriikide (nt Portugal, Rumeenia) ja programmiga alustamas olevate liikmesriikide (nt Hispaania) munitsipaal- või kohalike asutuste kindlakstegemine ning valitud munitsipaal- või kohalike asutustega ümberasustamisriikides (nt Ühendkuningriik, Holland) kohtumiste korraldamine eesmärgiga tugevdada „uusi” ümberasustamisprogramme ja tagada nende kvaliteet ning jätkusuutlikkus;

munitsipaal- või kohalike asutuste või valitsusväliste organisatsioonide kindlakstegemine liikmesriikides, kes ümberasustamisprogrammides veel ei osale, kuid kes soovivad olla võrgustikus eesmärgiga osaleda programmides tulevikus;

asjaomaste munitsipaal- ja kohalike omavalitsuste esindajate kohtumiste korraldamine ÜRO pagulaste ülemvolinikuga, asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega ja ümberasustatud pagulaste esindajatega, et määrata kindlaks ühiselt võetavad meetmed, sh külastused, kogemuste vahetamine, koolitus ja temaatilised kohtumised, mille keskmes on nt eluase, haridus, tööhõive;

vormi väljatöötamine eri sidusrühmadelt teabe kogumiseks menetluste, ümberasustamisele eelneva järelevalve tüübi, ümberasustatavate pagulaste kohta kogutava teabe liigi (sh kultuuri-, tervise-, haridus- ja toitumisalane teave), infrastruktuuri, inimressursside, majutuse, vastuvõtu, pärast ümberasustamist võetud pagulaste integreerimise meetmete kohta, ühiskonna osalemise kohta protsessis ja igasuguse majandusliku, juriidilise ja haridusalase abi kohta, juba ümberasustatud pagulaste rolli kohta integratsiooniprotsessis ja valitsusväliste organisatsioonidega tehtava koostöö kohta;

vajalike inimressursside ja tehniliste vahenditega rakkerühma loomine projekti praktiliste aspektide korraldamiseks ja eelkõige vajalike kohtumiste ettevalmistamiseks, olemasoleva teabe kogumiseks, veebilehe ja selle sisu loomiseks (millega tihendatakse teabevahetust ümberasustamisprotsessi sidusrühmade vahel), seose loomiseks teiste ümberasustamist puudutavate olemasolevate projektidega ja/või veebilehtedega; kõnealune veebisait võimaldab ka anda kõigile huvitatud pooltele korrapäraselt teavet munitsipaal- või kohalike asutuste juba toimunud või eesseisvate koosolekute kohta;

rakkerühma kogutud teabe süstematiseerimine; teave edastatakse seejärel arutamiseks võrgustikule, et teha järeldusi parimate tavade kohta.

Ettevalmistava tegevuse raames saadud kogemused salvestatakse ja edastatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberasustamistalitusele siis, kui see on loodud.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 18 05 — TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 05

TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

18 05 01

Koostööprogrammid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas – VI jaotis

18 05 01 01

Koostööprogrammide ja programmi „AGIS” lõpuleviimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

105 579,31

18 05 01 03

Programmi „Erasmus” (vahetusprogramm õigusasutustele) lõpuleviimine kohtunike osas

3.1

0,—

0,—

 

Artikkel 18 05 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

105 579,31

18 05 02

Euroopa Politseiamet (Europol)

18 05 02 01

Euroopa Politseiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

56 600 000

56 600 000

61 635 739

61 635 739

63 712 000,—

63 712 000,—

18 05 02 02

Euroopa Politseiamet – Toetus jaotisele 3

3.1

18 582 500

18 582 500

20 869 261

17 869 261

19 757 000,—

19 757 000,—

 

Artikkel 18 05 02 — Vahesumma

 

75 182 500

75 182 500

82 505 000

79 505 000

83 469 000,—

83 469 000,—

18 05 04

Ettevalmistav tegevus – Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

18 05 05

Euroopa Politseikolledž

18 05 05 01

Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

4 622 140

4 622 140

3 917 430

3 917 430

3 927 000,—

3 927 000,—

18 05 05 02

Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotisele 3

3.1

3 828 500

3 828 500

4 533 210

4 533 210

4 414 000,—

4 414 000,—

 

Artikkel 18 05 05 — Vahesumma

 

8 450 640

8 450 640

8 450 640

8 450 640

8 341 000,—

8 341 000,—

18 05 06

Katseprojekt – Terrorismivastase võitluse meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

136 868,41

18 05 07

Kriisiohjesuutlikkuse suurendamise meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

228,—

18 05 08

Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede haldamine

3.1

9 680 000

6 110 248

23 280 000

7 546 710

22 400 000,—

6 721 789,44

Reservid (40 02 41)

 

2 420 000

1 550 000

 

 

 

 

 

 

12 100 000

7 660 248

23 280 000

7 546 710

22 400 000,—

6 721 789,44

18 05 09

Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine

3.1

42 520 000

27 594 669

117 570 000

34 903 533

99 184 349,94

34 129 367,35

Reservid (40 02 41)

 

10 630 000

7 000 000

 

 

 

 

 

 

53 150 000

34 594 669

117 570 000

34 903 533

99 184 349,94

34 129 367,35

18 05 11

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

18 05 11 01

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

11 091 894

11 091 894

10 629 367

10 629 367

10 923 391,87

10 923 391,87

18 05 11 02

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotisele 3

3.1

4 355 106

4 355 106

3 935 553

3 935 553

4 476 608,13

4 476 608,13

 

Artikkel 18 05 11 — Vahesumma

 

15 447 000

15 447 000

14 564 920

14 564 920

15 400 000,—

15 400 000,—

 

Peatükk 18 05 — Kogusumma

 

151 280 140

132 785 057

246 370 560

144 970 803

228 794 349,94

148 303 832,51

Reservid (40 02 41)

 

13 050 000

8 550 000

 

 

 

 

 

 

164 330 140

141 335 057

246 370 560

144 970 803

228 794 349,94

148 303 832,51

18 05 01     Koostööprogrammid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas – VI jaotis

18 05 01 01   Koostööprogrammide ja programmi „AGIS” lõpuleviimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

105 579,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel 19. märtsil 1998. aastal vastu võetud ühismeede 98/245/JSK, millega asutatakse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise eest vastutavate isikute vahetuse, väljaõppe ja koostöö programm (Falcone programm) (EÜT L 99, 31.3.1998, lk 8).

Nõukogu otsus 2001/512/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse õigusala töötajate toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (kriminaalõigust käsitlev programm Grotius II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/513/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse õiguskaitseasutuste toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (Oisin II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 4).

Nõukogu otsus 2001/514/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse inimkaubanduse ja laste seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse eest vastutavate isikute toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (Stop II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/515/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse kuritegevuse ärahoidmise toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programm (Hippokrates) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 11).

Nõukogu otsus 2002/630/JSK, 22. juuli 2002, millega kehtestatakse kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm (AGIS) (EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5).

18 05 01 03   Programmi „Erasmus” (vahetusprogramm õigusasutustele) lõpuleviimine kohtunike osas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 05 02     Euroopa Politseiamet (Europol)

18 05 02 01   Euroopa Politseiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

56 600 000

56 600 000

61 635 739

61 635 739

63 712 000,—

63 712 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega luuakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

18 05 02 02   Euroopa Politseiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 582 500

18 582 500

20 869 261

17 869 261

19 757 000,—

19 757 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 82 120 500 eurot. Eelarvesse kantud 75 182 500 euro suurusele summale lisatakse 6 938 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega luuakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

18 05 04     Ettevalmistav tegevus – Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 05 05     Euroopa Politseikolledž

18 05 05 01   Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 622 140

4 622 140

3 917 430

3 917 430

3 927 000,—

3 927 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolledži personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Kolledž peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Kolledži ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/681/JSK, 20. september 2005, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK (ELT L 256, 1.10.2005, lk 63).

18 05 05 02   Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 828 500

3 828 500

4 533 210

4 533 210

4 414 000,—

4 414 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolledži tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Kolledž peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 8 450 640 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/681/JSK, 20. september 2005, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK (ELT L 256, 1.10.2005, lk 63).

18 05 06     Katseprojekt – Terrorismivastase võitluse meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

136 868,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

18 05 07     Kriisiohjesuutlikkuse suurendamise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

228,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni haldusautonoomiast vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõikele 2.

18 05 08     Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede haldamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 05 08

9 680 000

6 110 248

23 280 000

7 546 710

22 400 000,—

6 721 789,44

Reservid (40 02 41)

2 420 000

1 550 000

 

 

 

 

Kogusumma

12 100 000

7 660 248

23 280 000

7 546 710

22 400 000,—

6 721 789,44

Märkused

Assigneering on terrorirünnakute ärahoidmisel ja nendeks valmisolekul mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

elutähtsat infrastruktuuri ähvardavate ohtude hindamise, sh kohapealse hindamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, et teha kindlaks terrorirünnakute võimalikud sihtmärgid ja nende turvalisuse suurendamise vajadus;

ühiste turvastandardite väljatöötamise edendamine ja toetamine, sealhulgas küberjulgeoleku valdkonnas, ning elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alase oskusteabe ja kogemuste vahetamine;

kogu liitu hõlmava koordineerimistegevuse ja koostöö edendamine ja toetamine elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alal.

Assigneering on seoses terrorirünnakute tagajärgede likvideerimisega mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

terrorirünnakute võimalike tagajärgede likvideerimise alase oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine;

asjaomase metoodika ja situatsiooniplaanide väljatöötamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, pidades ühtlasi silmas Euroopa küberjulgeoleku strateegiat;

üldiste kriisiohje, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide pideva täiendamise tagamine konkreetsete eksperditeadmistega.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, situatsiooniplaanide väljatöötamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine);

analüüsi-, järelevalve-, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmed;

tehnoloogia ja metoodika väljatöötamine ja ülekandmine, eriti teabe jagamise ja koostalitlusvõime valdkonnas;

personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine;

teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed ning

rahaline toetus projektidele, mille eesmärk on aidata terrorismi ohvreid ja/või nende perekondi nende katsumustest ülesaamisel, kasutades selleks organisatsioonide ja/või võrgustike pakutavat sotsiaalset või psühholoogilist tuge, ning projektidele, mille eesmärk on koondada avalikku arvamust terrorismi igasuguseid vorme hukka mõistma.

Osa assigneeringust kasutatakse esmajoones terrorismi ohvritele ja nende perekondadele pakutava õigusabi ja nõustamise tõhustamiseks.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad Schengeni ala juhtimises rahuldava tulemuse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/124/EÜ, Euratom, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” (KOM(2005) 124 (lõplik)).

18 05 09     Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 05 09

42 520 000

27 594 669

117 570 000

34 903 533

99 184 349,94

34 129 367,35

Reservid (40 02 41)

10 630 000

7 000 000

 

 

 

 

Kogusumma

53 150 000

34 594 669

117 570 000

34 903 533

99 184 349,94

34 129 367,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

koordinatsiooni ja koostöö edendamine ja arendamine õiguskaitseasutuste, muude institutsioonide (eelkõige vägivalla ja kuritegevuse ärahoidmise valdkonnas tegevate organisatsioonide), muude riiklike ametiasutuste ja nendega seotud liidu asutuste vahel;

kuritegevuse, sh küberkuritegevuse strateegiline ärahoidmine ja kuritegevusevastase, sh küberkuritegevusevastase võitluse jaoks vajalike horisontaalsete meetodite ja vahendite, nagu linnavägivalla ärahoidmine (eriti seoses alaealisi mõjutava linnavägivallaga) või alaealiste kuritegevuse ärahoidmine ja selle vastu võitlemise meetmed (parimate tavade vahetamise, vastutavate ametiasutuste võrgustike loomise ning katseprojektide elluviimise kaudu, ka endiste kinnipeetute rehabiliteerimise vallas), avaliku ja erasektori partnerlus, kuritegevuse ärahoidmise head tavad, võrdleva statistika ja rakenduskriminoloogia stimuleerimine, edendamine ja arendamine;

kuritegelike organisatsioonide ebaseadusliku tegevuse teel saadud vara ja tulu konfiskeerimise ja arestimise eesmärgil liikmesriikide pädevate asutuste vahel vara tagastamiseks tehtava koostöö parandamine ja

heade tavade edendamine ja arendamine kuritegevuse ohvrite kaitses, sealhulgas seoses erivajadustega ohvritega, nagu soopõhise vägivalla ohvrid, lähisuhtes toimunud vägivalla ohvrid ja tunnistajad.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine);

analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmed;

tehnoloogia ja metoodika arendamine ja siire;

personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine ning

teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed.

Osa assigneeringust katab inimkaubanduse ohvritele suunatud liidu abitelefoni loomise kulud, et võtta ELi liikmesriikides kasutusele üks ühine telefoninumber, mille kaudu pakutakse inimkaubanduse ohvritele samasugustele standarditele vastavat sotsiaalset, psühholoogilist ja õigusalast abi ja kui võimalik vastatakse ka varjupaigataotlustele. Kõnealune projekt hõlmab erinevaid sidusrühmi: telefoniliine pakkuvad reguleerivad riigiasutused, telekommunikatsiooniettevõtted, spetsialiseerunud valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud töötajad ja erialaspetsialistid, õiguskaitseasutused (et vahetada teavet inimkaubandusega seotud kaubitsejate ja osaliste kohta).

Osa assigneeringust kasutatakse piirialadel tegutsevate mobiilsete kuritegelike rühmituste sooritatavate kuritegude tõhusamaks ärahoidmiseks.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad Schengeni ala juhtimises rahuldava tulemuse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/125/JSK, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 7).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” (KOM(2005) 124 (lõplik)).

18 05 11     Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

18 05 11 01   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 091 894

11 091 894

10 629 367

10 629 367

10 923 391,87

10 923 391,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006, 12. detsember 2006, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

18 05 11 02   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 355 106

4 355 106

3 935 553

3 935 553

4 476 608,13

4 476 608,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 15 550 000 eurot. Eelarvesse kantud 15 447 000 euro suurusele summale lisatakse 103 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006, 12. detsember 2006, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 18 08 — POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 08

POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

18 08 01

Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

3.1

2 900 000

1 433 208

2 800 000

1 437 648

2 700 000,—

992 035,29

18 08 05

Hindamine ja mõjuhinnang

3.1

600 000

377 576

600 000

377 335

487 025,—

468 741,42

 

Peatükk 18 08 — Kogusumma

 

3 500 000

1 810 784

3 400 000

1 814 983

3 187 025,—

1 460 776,71

18 08 01     Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 900 000

1 433 208

2 800 000

1 437 648

2 700 000,—

992 035,29

Märkused

Assigneering on mõeldud siseasjade valdkonda käsitlevate esmatähtsate teavitamismeetmete rahastamiseks.

See hõlmab siseasjadealaseid teavitus- ja teabevahetusmeetmeid (siseveebi leheküljed, avalikud üritused, teabetooted, Eurobaromeetri uuringud jne) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta. Nende meetmete eesmärk on luua liidu kodanike, sidusrühmade ja liidu institutsioonide vahel tõhus teavitus-, sidepidamis- ja dialoogivahend, mille puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.

Komisjon on vastu võtnud mitmeid teatisi Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva tegevuse uue koostööraamistiku kohta (KOM(2001) 354 (lõplik) ja KOM(2002) 350 (lõplik)). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks liikmesriikide koostöö ja koostöö liikmesriikidega liidu kommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa Liidu teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide kohta oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõikele 2.

18 08 05     Hindamine ja mõjuhinnang

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

600 000

377 576

600 000

377 335

487 025,—

468 741,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille eesmärgid on järgmised:

laiendada hindamist kõikidele toimingutele (poliitikavaldkonnad ja seadusandlus);

paremini integreerida strateegilise planeerimise ja programmeerimise hindamist;

viia lõpule metodoloogiline töö, mida on vaja poliitika hindamise väljatöötamiseks;

kohaldada poliitika hindamise raamistikku kõikide Stockholmi programmis käsitletud peamiste poliitikavaldkondade suhtes;

valmistada ette katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse elluviimine.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni haldusautonoomiast vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõikele 2.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS SISEASJADE PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 19

VÄLISSUHTED

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 01

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

163 646 024

163 646 024

163 316 368

163 316 368

155 283 443,31

155 283 443,31

Reservid (40 01 40)

 

 

16 345

16 345

 

 

 

163 646 024

163 646 024

163 332 713

163 332 713

155 283 443,31

155 283 443,31

19 02

SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

58 000 000

31 629 412

57 648 000

50 684 001

55 640 699,99

38 603 432,79

19 03

ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP)

395 832 000

316 294 119

362 464 000

302 277 340

331 644 664,42

308 460 348,68

19 04

DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

166 086 000

119 504 504

165 065 000

138 748 116

161 293 098,95

123 059 078,44

19 05

SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA

23 400 000

18 285 754

24 021 000

20 154 828

25 109 287,17

20 055 675,88

19 06

KRIISIDELE REAGEERIMINE JA ÜLEMAAILMSED OHUD JULGEOLEKULE

393 793 000

218 612 706

377 189 700

258 779 119

359 143 991,05

237 759 005,59

19 08

EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

2 491 284 700

1 315 771 867

2 365 742 646

1 353 926 745

2 066 867 943,36

1 448 913 485,19

19 09

SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

387 064 000

275 863 267

374 323 000

280 953 257

351 506 000,—

281 916 029,57

19 10

SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

893 490 519

605 451 673

896 201 500

677 438 920

881 213 305,43

670 392 693,58

19 11

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

28 630 000

24 364 531

28 000 000

28 445 858

27 408 243,13

27 772 089,65

19 49

21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 19 — Kogusumma

5 001 226 243

3 089 423 857

4 813 971 214

3 274 724 552

4 415 110 676,81

3 312 215 282,68

Reservid (40 01 40)

 

 

16 345

16 345

 

 

 

5 001 226 243

3 089 423 857

4 813 987 559

3 274 740 897

4 415 110 676,81

3 312 215 282,68

PEATÜKK 19 01 — VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

19 01

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

19 01 01

Välissuhete poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

19 01 01 01

Välispoliitika vahendite talituses töötava personaliga seotud kulud

5

7 265 123

7 394 602

8 985 258,71

19 01 01 02

Välissuhete poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud liidu delegatsioonides

5

6 933 652

6 376 989

7 212 684,60

 

Artikkel 19 01 01 — Vahesumma

 

14 198 775

13 771 591

16 197 943,31

19 01 02

Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

19 01 02 01

Välispoliitika vahendite talituse koosseisuvälised töötajad

5

1 656 669

1 685 884

1 490 447,90

19 01 02 02

Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

5

857 444

817 380

505 306,—

19 01 02 11

Välispoliitika vahendite talituse muud juhtimiskulud

5

585 573

567 077

391 744,88

Reservid (40 01 40)

 

 

16 345

 

 

 

585 573

583 422

391 744,88

19 01 02 12

Välissuhete poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud liidu delegatsioonides

5

435 830

441 438

467 754,—

 

Artikkel 19 01 02 — Vahesumma

 

3 535 516

3 511 779

2 855 252,78

Reservid (40 01 40)

 

 

16 345

 

 

 

3 535 516

3 528 124

2 855 252,78

19 01 03

Välissuhete poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ning teenuste ja hoonetega seotud kulud

19 01 03 01

Välispoliitika vahendite talituse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

459 764

472 132

779 678,16

19 01 03 02

Välissuhete poliitikavaldkonna hoonete ja nendega seotud kulud liidu delegatsioonides

5

3 609 319

3 524 000

3 333 663,—

 

Artikkel 19 01 03 — Vahesumma

 

4 069 083

3 996 132

4 113 341,16

19 01 04

Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 01 04 01

Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

4

57 680 196

59 632 000

60 413 638,12

19 01 04 02

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud

4

57 314 454

56 347 566

45 598 304,75

19 01 04 03

Stabiliseerimisvahend – Halduskorralduskulud

4

9 100 000

8 144 000

7 944 046,75

19 01 04 04

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Halduskorralduskulud

4

500 000

500 000

0,—

19 01 04 05

Liidu abi andmise tulemuste hindamine ning järel- ja auditeerimismeetmed – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

1 599 916,44

19 01 04 06

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (INSC) – Halduskorralduskulud

4

1 400 000

1 274 300

1 268 300,—

19 01 04 07

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) – Halduskorralduskulud

4

10 981 000

11 460 000

10 671 700,—

19 01 04 08

Tööstusriikide rahastamisvahend (ICI) – Halduskorralduskulud

4

100 000

100 000

0,—

19 01 04 20

Välissuhete poliitikavaldkonna haldustoetuse kulud

4

p.m.

p.m.

0,—

19 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus välissuhete programmidest

4

4 767 000

4 579 000

4 621 000,—

 

Artikkel 19 01 04 — Vahesumma

 

141 842 650

142 036 866

132 116 906,06

 

Peatükk 19 01 — Kogusumma

 

163 646 024

163 316 368

155 283 443,31

Reservid (40 01 40)

 

 

16 345

 

 

 

163 646 024

163 332 713

155 283 443,31

19 01 01     Välissuhete poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

19 01 01 01   Välispoliitika vahendite talituses töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 265 123

7 394 602

8 985 258,71

Märkused

Rohkem komisjoni töötajaid määratakse haldama kriisidele reageerimist, et tagada piisav suutlikkus kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud kriisidele reageerimise ettepanekute jätkumeetmeteks.

19 01 01 02   Välissuhete poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 933 652

6 376 989

7 212 684,60

Märkused

Komisjon võtab inimõiguste küsimustega tegelemiseks pikaajalise lepinguga tööle kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsialiseerunud personali.

Piisav arv töötajaid määratakse haldama kriisidele reageerimist, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide kriisidele reageerimist käsitlevate ettepanekute jätkumeetmed.

19 01 02     Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

19 01 02 01   Välispoliitika vahendite talituse koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 656 669

1 685 884

1 490 447,90

19 01 02 02   Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

857 444

817 380

505 306,—

19 01 02 11   Välispoliitika vahendite talituse muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

19 01 02 11

585 573

567 077

391 744,88

Reservid (40 01 40)

 

16 345

 

Kogusumma

585 573

583 422

391 744,88

19 01 02 12   Välissuhete poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

435 830

441 438

467 754,—

19 01 03     Välissuhete poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ning teenuste ja hoonetega seotud kulud

19 01 03 01   Välispoliitika vahendite talituse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

459 764

472 132

779 678,16

19 01 03 02   Välissuhete poliitikavaldkonna hoonete ja nendega seotud kulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 609 319

3 524 000

3 333 663,—

19 01 04     Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 01 04 01   Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

57 680 196

59 632 000

60 413 638,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise abi ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 4 337 552 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse peatükkide 19 02, 19 09 ja 19 10 haldustoetuse kulud.

19 01 04 02   Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

57 314 454

56 347 566

45 598 304,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 4 846 907 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse peatüki 19 08 kohased halduskulud.

19 01 04 03   Stabiliseerimisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 100 000

8 144 000

7 944 046,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või kui järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 19 05 02, 19 06 01, 19 06 02 ja 19 06 03 kohased halduskorralduskulud.

19 01 04 04   Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

500 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmete rakendamise toetamiseks, mille puhul komisjonil ei ole vajalikke kogemusi või mille puhul ta vajab täiendavat toetust. Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 19 03 01, 19 03 02 ja 19 03 06 kohaseid halduskulusid.

19 01 04 05   Liidu abi andmise tulemuste hindamine ning järel- ja auditeerimismeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

1 599 916,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Assigneeringuga rahastatakse ka suutlikkuse suurendamise ja koolitusega seotud tegevust, mis on suunatud välisabiprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega seotud peamistele huvirühmadele.

Assigneeringuga kaetakse artikli 19 11 01 kohased halduskulud.

19 01 04 06   Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (INSC) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 400 000

1 274 300

1 268 300,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 968 300 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 19 05 02 ja 19 06 04 kohased halduskulud.

19 01 04 07   Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 981 000

11 460 000

10 671 700,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 1 950 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 95 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 5 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse peatüki 19 04 kohased halduskulud.

19 01 04 08   Tööstusriikide rahastamisvahend (ICI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

100 000

100 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse ka artikli 19 05 01 kohased halduskulud.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

19 01 04 20   Välissuhete poliitikavaldkonna haldustoetuse kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse peatükkide 19 02, 19 04, 19 06, 19 08, 19 09 ja 19 10 haldustoetuse kulud.

19 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus välissuhete programmidest

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 767 000

4 579 000

4 621 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse talitluskulude katteks, mis on seotud asutusele peatükkide 19 05, 19 06, 19 08, 19 09 ja 19 10 raames usaldatud välissuhete rakenduskavade (rubriik 4) juhtimisega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 19 02 — SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 02

SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

19 02 01

Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

4

58 000 000

31 629 412

57 648 000

50 684 001

55 640 699,99

38 603 432,79

 

Peatükk 19 02 — Kogusumma

 

58 000 000

31 629 412

57 648 000

50 684 001

55 640 699,99

38 603 432,79

19 02 01     Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

58 000 000

31 629 412

57 648 000

50 684 001

55 640 699,99

38 603 432,79

Märkused

2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku välismeetmete rahastamisvahendite ratsionaliseerimise ja lihtsustamise käigus on programm „Aeneas”, millega antakse kolmandatele riikidele rahalist ja tehnilist abi rände ja varjupaiga valdkonnas, asendatud temaatilise programmiga, mis käsitleb koostööd kolmandate riikidega arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) raames (määrus (EÜ) nr 1905/2006). Programm „Aeneas” võeti vastu 10. märtsil 2004 pärast 2001.–2003. aasta ettevalmistavat meedet ja komisjoni 3. detsembri 2002. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile rändeküsimuste integreerimise kohta Euroopa Liidu suhetesse kolmandate riikidega (KOM(2002) 703 lõplik).

Arengukoostöö rahastamisvahendi üldeesmärk on muuta liidu välisabi tulemuslikumaks. Selle programmi kohaselt on kolmandate riikidega tehtavat sisserände- ja varjupaigaalast koostööd käsitleva temaatilise programmi eesmärk toetada kolmandate riikide jõupingutusi rändevoogude parema juhtimise tagamisel. Assigneeringud on ette nähtud konkreetseks ja vastastikuselt täiendava tehnilise ja rahalise abi andmiseks kolmandatele riikidele, et toetada nende jõupingutusi.

Koostööd kolmandate riikide ning päritolu- ja läbisõidupiirkondadega käsitleva liidu programmi eesmärk on edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, pidurdada ajude väljavoolu lõunast põhja suunas, parandada tööalase rände juhtimist, võidelda ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega ning soodustada tagasipöördumist, kaitsta sisserändajaid ning aidata kolmandatel riikidel parandada oma suutlikkust täita oma kohustusi varjupaiga ja rände valdkonnas.

Sellest liidu koostööprogrammist rahastatakse asjakohaseid meetmeid, mis peavad ühte sobima liidu riikliku ja piirkondliku koostöö ja arengu strateegiatega, mis käsitlevad asjaomaseid kolmandaid riike ja viivad lõpule eelkõige rände, varjupaiga, piirikontrolli, pagulaste ja ümberasustatud isikutega seotud toimingud, mis on ette nähtud kõnealuste strateegiate rakendamiseks ja mida rahastatakse muudest koostöö ja arengu jaoks ette nähtud liidu vahenditest.

Selle teemaprogrammi puhul võetakse uue strateegia valguses arvesse ka kliimamuutusest tulenevat rännet. Demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi, samuti inimõiguste ja põhivabaduste austamine on selle vahendi kohaldamise oluline osa. Vajaduse ja võimaluse korral ühendatakse rahastatavad toimingud selliste meetmetega, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning täita selle valdkonna rahvusvahelisi dokumente, sealhulgas Genfi 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni.

Assigneeringust võivad finantstoetust saada piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused (eelkõige ÜRO asutused), valitsusvälised organisatsioonid või muud valitsusvälised osalejad, kolmandate riikide valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, nende talitused ja allasutused, instituudid, ühendused ning avaliku ja erasektori ettevõtjad.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 491/2004, 10. märts 2004, millega kehtestatakse kolmandatele riikidele antava rahalise ja tehnilise abi programm rände ja varjupaiga valdkondades (AENEAS) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 lõplik).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Temaatiline programm koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkondades” (KOM(2006) 26 lõplik).

Komisjoni 13. oktoobri 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” (KOM(2011) 637 lõplik).

Komisjoni 18. novembri 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis” (KOM(2011) 743 lõplik).

PEATÜKK 19 03 — ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 03

ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP)

19 03 01

Kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ennetamine, lahendamine ja stabiliseerimine, seire ja julgeolekuprotsessid

19 03 01 01

Järelevalvemissioon Gruusias

4

23 000 000

22 733 640

31 000 000

26 632 197

23 900 000,—

23 702 979,85

19 03 01 02

EULEX Kosovo

4

140 000 000

108 726 103

155 000 000

133 160 983

160 123 600,—

144 000 000,—

19 03 01 03

EUPOL AFGHANISTAN

4

61 000 000

57 328 309

53 000 000

42 955 156

60 500 000,—

54 025 314,—

19 03 01 04

Muud kriisiohjemeetmed ja -operatsioonid

4

90 000 000

64 247 243

61 714 000

51 586 278

69 549 324,—

60 084 347,52

 

Artikkel 19 03 01 — Vahesumma

 

314 000 000

253 035 295

300 714 000

254 334 614

314 072 924,—

281 812 641,37

19 03 02

Leviku tõkestamine ja desarmeerimine

4

19 500 000

17 791 544

20 000 000

14 557 025

2 497 700,—

15 191 019,77

19 03 04

Erakorralised meetmed

4

34 000 000

24 710 478

35 000 000

28 636 770

0,—

0,—

19 03 05

Ettevalmistavad meetmed ja järelmeetmed

4

8 332 000

4 942 096

6 750 000

4 510 291

132 190,42

216 748,59

19 03 06

Euroopa Liidu eriesindajad

4

20 000 000

15 814 706

p.m.

238 640

14 941 850,—

11 239 938,95

 

Peatükk 19 03 — Kogusumma

 

395 832 000

316 294 119

362 464 000

302 277 340

331 644 664,42

308 460 348,68

Märkused

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peab tagama, et Euroopa Parlament kaasatakse tihedalt otsustamisprotsessi kõikidesse etappidesse. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punkti 43 kohaselt ette nähtud ühiseid konsultatiivkohtumisi tuleb vastavalt kõrge esindaja deklaratsioonile poliitilise vastutuse kohta (ELT C 210, 3.8.2010, lk 1) veelgi tihendada, edendada tuleb jätkuvat dialoogi kõrge esindaja ja Euroopa Parlamendi vahel liidu ÜVJP põhiliste valikuvõimaluste ja aspektide teemal (sh volituste ja strateegiate vastuvõtmisele eelnevad konsulteerimised).

19 03 01     Kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ennetamine, lahendamine ja stabiliseerimine, seire ja julgeolekuprotsessid

Märkused

Käesoleva artikli alla kuuluvad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kriisiohjemeetmed ning rahuprotsesside seire ja kontrolli valdkonna tegevus, konfliktide lahendamine ja muu stabiliseerimistegevus, õigusriik ja politseimissioonid. Meetmeid võib võtta piiriületuskohtade, rahu- või relvarahukokkulepete või ka üldiselt poliitilise ja julgeolekualase arengu järelevalveks. Nagu teisedki sellest eelarvepeatükist rahastatavad meetmed, peavad ka need olema tsiviilmeetmed.

19 03 01 01   Järelevalvemissioon Gruusias

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 000 000

22 733 640

31 000 000

26 632 197

23 900 000,—

23 702 979,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu järelevalvemissiooni rahastamiseks Gruusias vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Õiguslik alus

Nõukogu 12. augusti 2010. aasta otsus 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 213, 13.8.2010, lk 43).

19 03 01 02   EULEX Kosovo

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

140 000 000

108 726 103

155 000 000

133 160 983

160 123 600,—

144 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu õigusriigimissiooniga Kosovos seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2008/124/ÜVJP, 4. veebruar 2008, Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO (ELT L 42, 16.2.2008, lk 92).

19 03 01 03   EUPOL AFGHANISTAN

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

61 000 000

57 328 309

53 000 000

42 955 156

60 500 000,—

54 025 314,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu politseimissiooniga Afganistanis seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Õiguslik alus

Nõukogu 18. mai 2010. aasta otsus 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) (ELT L 123, 19.5.2010, lk 4).

19 03 01 04   Muud kriisiohjemeetmed ja -operatsioonid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

90 000 000

64 247 243

61 714 000

51 586 278

69 549 324,—

60 084 347,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooniga Iraagis seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Assigneering on ette nähtud julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse Kongo Demokraatlikus Vabariigis kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele. Assigneering on ette nähtud ka selleks, et katta kulud, mis kaasnevad EUPOL RD Congo suutlikkuse suurendamisega inimõiguste ja naiste õiguste valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et katta kulud, mis kaasnevad EUSEC RD Congo suutlikkuse suurendamisega inimõiguste ja naiste õiguste valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu politseimissiooniga Bosnias ja Hertsegoviinas seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooniga Rafahi piiriületuspunktis seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu politseimissiooniga Palestiina aladel seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Assigneering on ette nähtud muudeks ÜJKP operatsioonideks kui EUMM Georgia, EULEX Kosovo, EUPOL Afghanistan, EUJUST LEX-IRAQ, EUPOL RD Congo, EUSEC RD Congo, Euroopa Liidu politseimissioon Bosnias ja Hertsegoviinas, EUBAM Rafah ja EUPOL COPPS.

Selle artikli raames rahastatakse ka Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži sekretariaadi tööd ja selle internetipõhist kaugõppesüsteemi.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2005/889/ÜVJP, 25. november 2005, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah) (ELT L 327, 14.12.2005, lk 28).

Nõukogu otsus 2010/330/ÜVJP, 14. juuni 2010, Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX-IRAQ kohta Iraagis (ELT L 149, 15.6.2010, lk 12).

Nõukogu otsus 2010/565/ÜVJP, 21. september 2010, Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta (ELT L 248, 22.9.2010, lk 59).

Nõukogu otsus 2010/576/ÜVJP, 23. september 2010, julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse loomise kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo) (ELT L 254, 29.9.2010, lk 33).

Nõukogu otsus 2010/784/ÜVJP, 17. detsember 2010, Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS) (ELT L 335, 18.12.2010, lk 60).

Nõukogu otsus 2011/781/ÜVJP, 1. detsember 2011, Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 319, 2.12.2011, lk 51)

Nõukogu otsus 2012/312/ÜVJP, 18. juuni 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu lennundusjulgestuse ÜJKP missiooni Lõuna-Sudaanis (EUAVSEC-South Sudan) (ELT L 158, 19.6.2012, lk 17).

Nõukogu otsus nr 2012/389/ÜVJP, 16. juuli 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR) (ELT L 187, 17.7.2012, lk 40).

Nõukogu otsus 2012/392/ÜVJP, 16. juuli 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger) (ELT L 187, 17.7.2012, lk 48).

19 03 02     Leviku tõkestamine ja desarmeerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 500 000

17 791 544

20 000 000

14 557 025

2 497 700,—

15 191 019,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt 2003. aasta detsembri massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia raames niisuguste meetmete rahastamiseks, mis aitavad tõkestada massihävitusrelvade (tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade) levikut. Ka rahvusvaheliste organisatsioonide meetmeid kõnealuses valdkonnas toetatakse selle assigneeringuga.

Assigneeringuga rahastatakse niisuguseid meetmeid, mis aitavad tõkestada tavarelvade levikut, ja operatsioone väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja nendega kauplemise vastu võitlemiseks. Ka rahvusvaheliste organisatsioonide meetmeid kõnealuses valdkonnas toetatakse selle assigneeringuga.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2004/796/ÜVJP, 22. november 2004, Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 57).

Nõukogu ühismeede 2007/753/ÜVJP, 19. november 2007, massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis läbiviidavate IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingute toetamise kohta (ELT L 304, 22.11.2007, lk 38).

Nõukogu ühismeede 2008/314/ÜVJP, 14. aprill 2008, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel (ELT L 107, 17.4.2008, lk 62).

Nõukogu ühismeede 2008/368/ÜVJP, 14. mai 2008, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 127, 15.5.2008, lk 78).

Nõukogu ühismeede 2008/487/ÜVJP, 23. juuni 2008, jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 165, 26.6.2008, lk 41).

Nõukogu ühismeede 2008/588/ÜVJP, 15. juuli 2008, Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 189, 17.7.2008, lk 28).

Nõukogu ühismeede 2008/858/ÜVJP, 10. november 2008, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 302, 13.11.2008, lk 29).

Nõukogu otsus 2008/974/ÜVJP, 18. detsember 2008, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 345, 23.12.2008, lk 91).

Nõukogu otsus 2009/42/ÜVJP, 19. jaanuar 2009, toetuse kohta ELi tegevusele, millega edendatakse Euroopa julgeolekustrateegia raames relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viivat protsessi kolmandates riikides (ELT L 17, 22.1.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/569/ÜVJP, 27. juuli 2009, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 197, 29.7.2009, lk 96).

Nõukogu otsus 2009/1012/ÜVJP, 22. detsember 2009, relvaekspordikontrolli ning ühismeetme 2008/944/ÜVJP põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta (ELT L 348, 29.12.2009, lk 16).

Nõukogu otsus 2010/179/ÜVJP, 11. märts 2010, SEESACi poolt Lääne-Balkani riikides läbi viidavate relvakontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 80, 26.3.2010, lk 48).

Nõukogu otsus 2010/336/ÜVJP, 14. juuni 2010, ELi tegevuste kohta relvakaubanduslepingu toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 152, 18.6.2010, lk 14).

Nõukogu otsus 2010/461/ÜVJP, 26. juuli 2010, Tuumakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 219, 20.8.2010, lk 7).

Nõukogu otsus 2010/430/ÜVJP, 26. juuli 2010, millega luuakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustik massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks (ELT L 202, 4.8.2010, lk 5).

Nõukogu otsus 2010/585/ÜVJP, 27. september 2010, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel (ELT L 259, 1.10.2010, lk 10).

Nõukogu otsus 2010/765/ÜVJP, 2. detsember 2010, mis käsitleb ELi tegevust lennutranspordi kaudu toimuva väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu (ELT L 327, 11.12.2010, lk 44).

Nõukogu otsus 2010/799/ÜVJP, 13. detsember 2010, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, et toetada massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamist (ELT L 341, 23.12.2010, lk 27).

Nõukogu otsus 2011/428/ÜVJP, 18. juuli 2011, millega toetatakse ÜRO desarmeerimisbüroo tegevusi, mille eesmärk on rakendada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlevat ÜRO tegevuskava (ELT L 188, 19.7.2011, lk 37).

19 03 04     Erakorralised meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

34 000 000

24 710 478

35 000 000

28 636 770

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud artiklite 19 03 01, 19 03 02 ja 19 03 06 alla kuuluvate mis tahes ettenägematute meetmete rahastamiseks, mille suhtes on tehtud otsus eelarveaasta jooksul ja mis tuleb viivitamata rakendada.

Artikkel on ka ÜVJP eelarvet paindlikumaks muutev tegur, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

19 03 05     Ettevalmistavad meetmed ja järelmeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 332 000

4 942 096

6 750 000

4 510 291

132 190,42

216 748,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada ettevalmistavaid meetmeid, millega luuakse tingimused liidu tegevuse alustamiseks ÜVJP valdkonnas, ning vajalike õigusaktide vastuvõtmist. Assigneering võib hõlmata hindamis- ja analüüsimeetmeid (vahendite eelhindamine, eriuuringud, koosolekute korraldamine, faktide kogumine kohapeal). Liidu kriisiohjeoperatsioonide valdkonnas ja eelkõige Euroopa Liidu eriesindajate puhul võib ettevalmistavaid meetmeid kasutada muu hulgas ka selleks, et hinnata kavandatava tegevuse operatiivvajadusi, võimaldada personali ja vahendite rakendamise kiiret alustamist (nt lähetuskulud, varustuse ostmine, jooksvate ja kindlustuskulude eelrahastamine operatsiooni algetapil) või võtta kohapeal vajalikud meetmed operatsiooni alustamise ettevalmistamiseks. Assigneering võib hõlmata ka liidu kriisiohjeoperatsioonides kasutatavaid konkreetsete valdkondade (näiteks hankevajaduste väljaselgitamine ja hindamine) tehnilisi eksperte ning ÜVJP missioonide / Euroopa Liidu eriesindaja meeskonna personali julgeolekukoolitust.

Assigneering on ette nähtud ÜVJP tsiviilmissioonidega seotud ladustamiskuludeks: seadmete algvarud, seadmete varude täiendamine, muud teenused (hanked, vastuvõtt ja inspekteerimine, ekspedeerimisteenused koos ekspordi-impordi haldamise ja kindlustuse pakkumisega, seadmete ettevalmistamine transpordiks).

Assigneeringuga rahastatakse ka järelmeetmeid ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete auditeid, samuti varem lõpetatud meetmete reguleerimisega seotud kulusid.

Lisaks on see assigneering ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos artiklite 19 03 01, 19 03 02 ja 19 03 06 kohaste meetmete eesmärgi saavutamisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 03 06     Euroopa Liidu eriesindajad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 000 000

15 814 706

p.m.

238 640

14 941 850,—

11 239 938,95

Märkused

Käesoleva artikli alla kuuluvad kulud, mis on seotud Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamisega, vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 33.

Euroopa Liidu eriesindajad tuleks ametisse nimetada soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamise poliitikat nõuetekohaselt arvestades ja seetõttu tuleks edendada naiste nimetamist Euroopa Liidu eriesindajateks.

Artikkel hõlmab kulusid seoses eriesindajate töötasu ja nende meeskonna koostamise ja/või toetusstruktuuride rajamisega, kaasa arvatud niisugused muud personalikulud, mis ei ole seotud liikmesriikide või liidu institutsioonide lähetatud töötajatega. Assigneeringuga kaetakse ka eriesindaja otseses vastutusalas rakendatud projektidega ning konfliktiennetuse, vahendamise ja rahuprotsessi toetamise meetmetega seotud kulud.

Assigneering on ette nähtud kõikide kulude katmiseks, mis on seotud Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamisega Sahara-taguses Aafrikas, Põhja-Aafrikas ja Vahemere piirkonnas, Lääne-Balkani riikides ja Lõuna-Kaukaasias, Aasias ja Kesk-Aasias ja Euroopa Liidu valdkondliku mandaadiga eriesindajate ametisse nimetamisega.

Assigneering on ette nähtud kõikide kulude katmiseks, mis on seotud muude Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamisega kui eriesindajad Sahara-taguses Aafrikas, Põhja-Aafrikas ja Vahemere piirkonnas, Lääne-Balkani riikides ja Lõuna-Kaukaasias, Aasias ja Kesk-Aasias ja valdkondliku mandaadiga eriesindajad.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2012/33/ÜVJP, 23. jaanuar 2012, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks (ELT L 19, 24.1.2012, lk 17)

Nõukogu otsus 2012/39/ÜVJP, 25. jaanuar 2012, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kosovos (ELT L 23, 26.1.2012, lk 5)

Nõukogu otsus 2012/255/ÜVJP, 14. mai 2012, millega muudetakse otsust 2011/427/ÜVJP, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 126, 15.5.2012, lk 8).

Nõukogu otsus 2012/325/ÜVJP, 25. juuni 2012, millega pikendatakse Sudaani ja Lõuna-Sudaani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 165, 26.6.2012, lk 49).

Nõukogu otsus 2012/326/ÜVJP, 25. juuni 2012, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 165, 26.6.2012, lk 53).

Nõukogu otsus 2012/327/ÜVJP, 25. juuni 2012, millega pikendatakse Vahemere lõunapiirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 165, 26.6.2012, lk 56).

Nõukogu otsus 2012/328/ÜVJP, 25. juuni 2012, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias (ELT L 165, 26.6.2012, lk 59).

Nõukogu otsus 2012/329/ÜVJP, 25. juuni 2012, millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 165, 26.6.2012, lk 62).

Nõukogu otsus 2012/330/ÜVJP, 25. juuni 2012, millega muudetakse otsust 2011/426/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 165, 26.6.2012, lk 66).

Nõukogu otsus 2012/331/ÜVJP, 25. juuni 2012, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 165, 26.6.2012, lk 68).

Nõukogu otsus 2012/390/ÜVJP, 16. juuli 2012, millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 187, 17.7.2012, lk 44).

Nõukogu otsus 2012/440/ÜVJP, 25. juuli 2012, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja (ELT L 200, 27.7.2012, lk 21).

PEATÜKK 19 04 — DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 04

DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

19 04 01

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

4

128 165 000

88 463 511

126 665 000

103 411 196

119 490 293,90

89 794 710,91

19 04 03

Valimiste vaatlemine

4

37 921 000

29 652 574

38 000 000

29 409 566

40 402 805,05

29 875 042,57

19 04 04

Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ennetamise võrgu loomine

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

69 140,—

19 04 05

Varasema koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

988 419

p.m.

5 727 354

0,—

3 320 184,96

19 04 06

Katseprojekt – ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorum

4

p.m.

400 000

400 000

200 000

400 000,—

0,—

19 04 07

Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000,—

0,—

 

Peatükk 19 04 — Kogusumma

 

166 086 000

119 504 504

165 065 000

138 748 116

161 293 098,95

123 059 078,44

19 04 01     Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

128 165 000

88 463 511

126 665 000

103 411 196

119 490 293,90

89 794 710,91

Märkused

Üldeesmärk on aidata vastavalt liidu poliitikale ja suunistele ning tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga kaasa demokraatia arengule ja tugevnemisele ja inimõiguste järgimisele.

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine riikides ja piirkondades, kus need on kõige rohkem ohustatud; samuti õigusriigi põhimõtete edendamine;

kodanikuühiskonna rolli tugevdamine inimõiguste ja demokraatlike reformide edendamisel (samal ajal tagades inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate ning ajakirjandusvabaduse kaitse) rühmahuvide rahumeelsel ühitamisel ning poliitilise osaluse ja esindatuse tugevdamisel;

liidu suunistega hõlmatud inimõiguste- ja demokraatiaalase tegevuse toetamine, sealhulgas inimõigustealaste dialoogide, inimõiguste kaitsjate, surmanuhtluse, piinamise (sh sunniviisilised abordid, naiste suguelundite moonutamine ja sundsteriliseerimine) ning lapsepõlve ja relvakonfliktide alal;

inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia kaitsmise edendamise rahvusvahelise raamistiku, eelkõige rahvusvaheliste kriminaalõigusmehhanismide ja peamiste õigusaktide tugevdamine. Osa sellest toetusest kasutatakse õigusabi andmiseks ning inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate mõrvade uurimise jätkamiseks.

Et tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklite 53–56 kohane täielik eelarve läbipaistvus, esitab komisjon rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt hallatavate meetmete puhul kõik liidu vahendite kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile, kui nad seda taotlevad.

Osa sellest assigneeringust antakse Euroopa ülikoolidevahelise inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele, mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi ja ELi–ÜRO stipendiumiprogrammi pärast seda, kui 2006. aasta lõpus kaotas kehtivuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Osa sellest assigneeringust kasutatakse selleks, et rahastada sõltumatuid internetivabaduse alaseid algatusi, sh (internetis tegutsevatele) inimõiguste kaitsjatele nende enda kaitsmiseks antavate möödajuhtimistehnoloogiate ja vastava tarkvara väljatöötamine; samuti selleks, et rahastada inimõiguste kaitsjate koolitamist tehnoloogiate ja inimõiguste alal, ning korraldada liidu poliitikute, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajate korrapärast ja süstemaatilist suhtlemist tehnoloogiaid ja inimõigusi puudutavate teadmiste jagamise ja poliitiliste kavade arutamise eesmärgil.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Põhja-Kaukaasias töötavate valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate toetamise rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka selliste organisatsioonide (nt Madridi klubi) toetamiseks, kes tegelevad aktiivselt demokraatliku riigijuhtimise ja demokraatlike väärtuste edendamisega, pidades kõrgetasemelist dialoogi ja andes võrdväärsena nõu nende riikide juhtidele, kus on käsil reformid ja demokraatiale üleminek, samuti käsitledes demokraatlikust vaatepunktist ülemaailmselt olulisi küsimusi.

Osa assigneeringust kasutatakse tõhustatud toetuse andmiseks Euroopa Nõukogu liikmeks olevatele naaberriikidele, et täita Euroopa Nõukogu standardeid demokraatia ja õigusriigi osas, sealhulgas toetatakse vabade ja õiglaste valimiste korraldamise tugevdamist.

Osa assigneeringust kasutatakse Euroopa Nõukogu liikmeks olevate naaberriikide abistamiseks, et nad järgiksid ja kohandaksid oma õigus- ja kohtusüsteemi kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega.

Osa assigneeringust on ette nähtud ülemaailmset internetivabadust käsitleva Euroopa Liidu fondi rahastamiseks, mille eesmärk on:

soodustada selle mõistmist, et uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutatakse sallivuse ja väljendusvabaduse edendamiseks, kuid neid on võimalik kasutada ka repressioonide ja vägivalla vahendina; rõhutada, et internetivabadus on oluline tegur rahvusvahelistes suhetes ning peaks saama liidu välis- ja julgeoleku-, kaubandus- jt asjakohaste poliitikate lahutamatuks ja süvalaiendatud osaks;

rahastada sõltumatuid edukaid algatusi, mis arendavad möödajuhtimistehnoloogiaid ja vastavat tarkvara inimõiguste kaitsjatele jagamiseks, et nad saaksid ennast kaitsta;

rahastada inimõiguste kaitsjate koolitamist tehnoloogiate ja inimõiguste alal;

korraldada liidu poliitikute, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajate korrapärast ja süstemaatilist suhtlemist tehnoloogiaid ja inimõigusi puudutavate teadmiste jagamise ja poliitiliste kavade arutamise eesmärgil.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

19 04 03     Valimiste vaatlemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

37 921 000

29 652 574

38 000 000

29 409 566

40 402 805,05

29 875 042,57

Märkused

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad demokraatliku valimisprotsessi suhtes usalduse süvendamine ning valimisprotsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse süvendamine, arendades selleks edasi liidu valimiste vaatlemise meetmeid ning suurendades suutlikkust piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni avaldus ELi valimiste vaatlusmissioonide (EU EOM) kohta seoses demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi vastuvõtmisega, milles ta kinnitas oma kavatsust hoida EU EOMiga seotud kulud 25 % piires EIDHR eelarvest finantsraamistiku 2007–2013 seitsmeaastase perioodi vältel.

19 04 04     Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ennetamise võrgu loomine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

69 140,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada konfliktide ärahoidmise võrku, millega luuakse analüütiline alus otsuste tegemisele välissuhete valdkonnas ja toetatakse kõnealust tegevust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2001. aasta resolutsioonis konfliktide vältimist käsitleva komisjoni teatise kohta (EÜT C 177 E, 25.7.2002, lk 291).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada ettevalmistavat tegevust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) tähenduses.

19 04 05     Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

988 419

p.m.

5 727 354

0,—

3 320 184,96

Märkused

Assigneeringuga kaetakse varasema koostöö lõpuleviimine demokraatia ja inimõiguste Euroopa algatuse raames.

Assigneering katab toetuse piinamise ohvrite – võttes arvesse naiste ja tütarlaste vastu suunatud piinamise soolisi eriaspekte – ja nende perekondade jaoks taastusravikeskuste loomiseks ja ülalpidamiseks ning toetuse muudele organisatsioonidele, mis annavad konkreetset abi inimõiguste rikkumise ohvritele. Piinamisohvrite rehabilitatsiooni toetamine peab jääma prioriteediks. Projektid võivad vajaduse korral hõlmata ka ennetustegevusi.

Assigneering on ette nähtud kolmandates riikides ja liidus järgmistel eesmärkidel rakendatavatele projektidele antava abi rahastamiseks:

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitse;

demokratiseerimisprotsessi toetamine, hea valitsemistava ja õigusriigi tugevdamine;

inimõiguste austamist ja demokratiseerimist edendavate meetmete toetamine;

selliste jõupingutuste toetamine, mis on seotud demokraatlike riikide rühmade loomise soodustamisega ÜRO organites, spetsialiseeritud asutustes ja piirkondlikes organisatsioonides.

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt demokraatliku valimisprotsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamist ja usalduse süvendamist selle protsessi vastu, lähetades selleks liidu valimiste vaatlusmissioone ning toetades suutlikkuse suurendamist piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Samuti on see ette nähtud koosseisuväliste töötajate kasutamiseks valimistel vaatlejatena, sealhulgas põhivaatleja kui erinõuniku lepingu rahastamiseks, mis sõlmitakse komisjoniga vastavalt personalieeskirjades esitatud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi käsitlevatele artiklitele 5 ja 82.

Assigneering on ette nähtud endise Jugoslaavia asjade ÜRO rahvusvahelise kohtu ja Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevuse edendamiseks kavandatud meetmete rahastamiseks ning Sierra Leone asjade rahvusvahelise erikohtu toetamiseks.

See on ette nähtud ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse rahastamiseks, sealhulgas rahvusvaheliste, piirkondlike ja kohalike organisatsioonide, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide toetamiseks, et soodustada kohtu põhikirja edasist ratifitseerimist, anda õigusalast eksperdiabi põhikirja ülevõtmisel riiklikesse õigusaktidesse, suurendada avalikkuse toetust kohtule ja anda kohtu arengusuundade alast koolitust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/1999, 29. aprill 1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi (EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 976/1999, 29. aprill 1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides (EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

19 04 06     Katseprojekt – ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

400 000

400 000

200 000

400 000,—

0,—

Märkused

ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorumi eesmärk on luua regulaarsed ja süstemaatilised kontaktid Venemaa ja liikmesriikide kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide vahel. Foorum annaks Euroopa ja Venemaa kodanikuühiskonna liikmetele võimaluse teha oma hääl kuuldavaks ühist huvi pakkuvatel teemadel. Foorumi kohtumised korraldatakse kaks korda aastas toimuva ELi ja Venemaa tippkohtumise kõrval. Katseprojekti eesmärk on edendada alt üles suunatud lähenemisviisi Euroopa ja Venemaa poliitilistes protsessides.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 04 07     Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000,—

0,—

Märkused

Katseprojekti põhieesmärk on luua uus eelarverida piinamise ohvrite jaoks.

Katseprojekt hõlmab järgmisi tegevusi:

piinamise ohvrite jaoks uute taastusravikeskuste rajamine ja olemasolevate keskuste toetamine,

mitmekülgse toetuse ja nõustamise pakkumine ohvritele, muu hulgas füsio- ja psühhoteraapia, psühhosotsiaalne nõustamine, õigusteenused ning sotsiaalmajanduslik toetus.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 83, 30.3.2010, lk 389).

Nõukogu direktiiv 2003/9/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (ELT L 31, 6.2.2003, lk 18).

Euroopa Liidu Nõukogu järeldused, välissuhete nõukogu 2865. kohtumine, Luxembourg, 29. aprill 2009.

PEATÜKK 19 05 — SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 05

SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA

19 05 01

Koostöö kolmandate tööstusriikidega

4

23 400 000

18 285 754

24 021 000

19 854 828

25 109 287,17

19 548 791,15

19 05 02

Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioon (KEDO)

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 05 03

Katseprojekt – Atlandi-ülesed meetodid ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks

4

p.m.

p.m.

p.m.

300 000

0,—

506 884,73

 

Peatükk 19 05 — Kogusumma

 

23 400 000

18 285 754

24 021 000

20 154 828

25 109 287,17

20 055 675,88

19 05 01     Koostöö kolmandate tööstusriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 400 000

18 285 754

24 021 000

19 854 828

25 109 287,17

19 548 791,15

Märkused

Koostöö tööstusriikide ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega on mõeldud sidemete arendamiseks partnerriikidega, kellel on ühesugune poliitiline, majanduslik ja institutsiooniline struktuur, kes jagavad liiduga ühesuguseid väärtusi ning on liidule olulised kahepoolsed poliitilised ja kaubanduspartnerid ning samas mõjukad osalised mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmsete küsimuste lahendamises. Koostöö hõlmab ka uusi tööstusriike ja -territooriume või suure sissetulekuga riike ja territooriume, kellega sidemete edendamise vastu liit strateegilist huvi tunneb.

Erilist tähelepanu pööratakse järgmiste koostöövaldkondade meetmetele, mis võivad hõlmata piirkondlikku mõõdet:

koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine liidu ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel;

kahepoolse kaubanduse, investeeringute voogude ja majanduspartnerluse stimuleerimine;

dialoogi edendamine liidu ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja ühiskonnategelaste ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel;

inimestevaheliste sidemete, haridus- ja koolitusprogrammide ning vaimse tegevuse vahetuse edendamine ja vastastikuse mõistmise arendamine kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel;

koostööprojektide edendamine sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, teadus ja tehnoloogia, energeetika, transport ja keskkonnaküsimused (sealhulgas kliimamuutus), tollindus ja finantsküsimused ning mis tahes muu liidule ja partnerriikidele vastastikust huvi pakkuv küsimus;

teadlikkuse ja arusaamise parandamine liidust ning tema nähtavamaks muutmine partnerriikides;

toetus konkreetsetele algatustele, sealhulgas teadustööle, uuringutele, katsekavadele või ühisprojektidele, mille eesmärk on reageerida tõhusalt ja paindlikult sellistele koostöö eesmärkidele, mis tulenevad liidu kahepoolsete suhete arengust partnerriikidega või mille sihiks on tõuke andmine kõnealuste suhete edasisele süvendamisele ja laiendamisele.

Rahastatakse esmajärjekorras Euroopa organisatsioonide projekte, mille eesmärk on suurendada Ameerika Ühendriikides teadlikkust Euroopa küsimuste ja väljavaadete osas ning nende mõistmist.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41).

19 05 02     Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioon (KEDO)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Eelarvesse ei ole kirjendatud assigneeringuid Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsiooni toetamiseks, kuna on oodata, et selle organisatsiooni tegevus jätkub palju väiksemas mahus.

Õiguslik alus

24. märtsi 2006. aasta leping Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsiooni vahel.

Euroopa Aatomienergiaühenduse osalemine Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioonis.

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 05 03     Katseprojekt – Atlandi-ülesed meetodid ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

300 000

0,—

506 884,73

Märkused

Katseprojektiga soovitakse edendada ühist Atlandi-ülest lähenemist tähtsatele rahvusvahelise poliitika probleemidele. Katseprojekti meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid. Katseprojekti alusel rahastatakse Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poliitikakujundajate vahelisi uuenduslikke algatusi, mida olemasolevad õiguslikud vahendid praegu ei võimalda. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. See aitab ühtlasi kaasata Ameerika Ühendriikide valitsust Atlandi-ülese partnerluse tugevdamisse. Samuti annab see võimaluse liidu arvamuste esitamiseks Ameerika Ühendriikide teadusringkondadele.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsioon 2007. aasta eelarve kohta: komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia aruanne (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357), ning Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonid ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226) ja ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235).

PEATÜKK 19 06 — KRIISIDELE REAGEERIMINE JA ÜLEMAAILMSED OHUD JULGEOLEKULE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 06

KRIISIDELE REAGEERIMINE JA ÜLEMAAILMSED OHUD JULGEOLEKULE

19 06 01

Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek

19 06 01 01

Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)

4

241 717 000

118 116 085

232 834 000

150 772 596

204 536 086,—

120 731 893,28

19 06 01 02

Varasema koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

p.m.

p.m.

238 640

0,—

289 437,13

 

Artikkel 19 06 01 — Vahesumma

 

241 717 000

118 116 085

232 834 000

151 011 236

204 536 086,—

121 021 330,41

19 06 02

Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda tõsiste tehnoloogiliste ohtude eest

19 06 02 01

Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)

4

46 300 000

28 305 131

46 300 000

28 636 770

49 000 000,—

39 298 182,91

19 06 02 03

Liidu poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel

4

p.m.

85 004

p.m.

820 921

0,—

914 092,—

 

Artikkel 19 06 02 — Vahesumma

 

46 300 000

28 390 135

46 300 000

29 457 691

49 000 000,—

40 212 274,91

19 06 03

Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)

4

28 300 000

7 413 143

22 000 000

12 600 179

30 000 000,—

7 348 406,27

19 06 04

Abi tuumasektoris

4

77 476 000

64 153 343

76 055 700

64 910 013

74 607 905,05

68 496 994,—

19 06 06

Konsulaarkoostöö

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 06 07

Katseprojekt – Piraatluseohuga piirkondi läbivatele liidu laevadele suunatud valve- ja kaitsemeetmete toetamine

4

p.m.

340 000

p.m.

600 000

0,—

680 000,—

19 06 08

Ettevalmistav tegevus – Reageerimine finants- ja majanduskriisist tingitud olukorrale arengumaades

4

p.m.

200 000

p.m.

200 000

0,—

0,—

19 06 09

Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000,—

0,—

 

Peatükk 19 06 — Kogusumma

 

393 793 000

218 612 706

377 189 700

258 779 119

359 143 991,05

237 759 005,59

19 06 01     Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek

19 06 01 01   Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

241 717 000

118 116 085

232 834 000

150 772 596

204 536 086,—

120 731 893,28

Märkused

Stabiliseerimisvahendi kaudu toimuv kiirfinantseerimine on ette nähtud juhul, kui abi saavates riikides on häda- või kriisiolukord või kriisiolukorra tekkimise oht, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute turvalisust ja ohutust ohustav olukord või kui asjaolude kuhjumise tagajärjeks võib olla relvastatud konflikt või ebastabiilne olukord asjaomases riigis ning kui nimetatud asjaolud võivad seada ohtu abi- ja koostööpoliitika ja -programmide positiivse mõju ja tõhususe ja/või nende elluviimiseks vajalikud tingimused.

Assigneering on ette nähtud integreeritud reageerimismeetmete programmi rahastamiseks, millega taastatakse liidu pikaajalistest abivahenditest abi andmiseks vajalikud miinimumtingimused. Nende programmidega tagatakse hädaabi, taastustöö ja arengu sujuv ühendamine. Kõnealused programmid hõlmavad ka täiendavaid meetmeid, mis on osa liidu igakülgsest lähenemisviisist kriisidele ja võetakse vastu vastavalt liidu pädevusele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka kliimamuutuse põhjustatud ohtude vältimise ja vähendamise meetmete (eelkõige veevarude majandamise) rahastamiseks, kui need riskid võivad kasvades ohustada turvalisust.

Rahastatav tegevus hõlmab muu hulgas järgmist:

vahendus- ja dialoogiteenuste jaoks ning kogemuste jagamiseks võrgustiku ja rahastamisvahendi loomine, mida loetakse Euroopa rahualgatuse või -instituudi loomise lahutamatuks osaks;

tehniline ja logistiline toetus rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt usaldust, vahendamistegevust, dialoogi ja leppimist soodustavate meetmete edendamiseks tehtavatele pingutustele;

põhiliste üldkasutatavate teenuste ja majandustegevuse taastamine;

põhilise infrastruktuuri esialgne füüsiline ja funktsionaalne taastamine, sealhulgas demineerimine;

eelkõige pagulaste, ümberasustatud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste sotsiaalne reintegreerimine;

hea valitsemistava järgimiseks õiguskorra ja demokraatia tagamiseks vajaliku institutsioonide suutlikkuse taastamine;

relvastatud konflikti käigus kannatanud naiste ja laste erivajadustele vastav abi, eeskätt sõjas kannatanud lastele, sealhulgas lapssõduritele, antav taastusabi, muu hulgas koostöös ÜROga peasekretäri asetäitja ja eriesindajaga laste ja relvakonfliktide küsimuses;

valmisolekumeetmed, mille eesmärk on tugevdada rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide, riikide ja valitsusväliste osalejate võimekust seoses nende jõupingutustega varajase hoiatamise, usalduse suurendamise ning vahendamis- ja lepitustegevuse edendamisel ning kogukondade vahel tekkivate pingete lahendamisel, samuti konflikti- ja katastroofijärgse taastamistöö tõhustamisel. Seoses sellega tugevdab komisjon ka kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, tuginedes varasemale toetusele, mida on antud konfliktide vältimise võrgu ettevalmistamise käigus;

rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja riikide ad hoc-kohtute, tõe- ja lepituskomisjonide ning inimõigustega seotud nõudeid käsitlevate juriidiliste kokkulepete mehhanismide toetamine;

tulirelvade seadusvastase kasutamise ja nende kättesaadavuse mõju tsiviilelanikkonnale käsitlevate meetmete toetamine liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames;

inimõiguste austamise edendamise ja kaitsmise meetmete toetamine;

kodanikuühiskonna arendamist ja korraldamist toetavate meetmete toetamine.

Koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad ning üksikorganisatsioonid või konkreetsed ettevõtjad (sealhulgas liikmesriikide valitsuste lähetatud isikud).

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 01 02   Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

238 640

0,—

289 437,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et lisaks summadele, mis on eraldatud jalaväemiinidega seotud tegevuskavadele asjaomaste abi saavate maadega tehtava koostöö raames, katta kulud, mis on seotud ühenduse osalemisega jalaväemiinide-vastases tegevuses, eelkõige Ottawa konventsiooni (jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ja nende hävitamist nõudev konventsioon) rakendamisega seotud toimingutes.

Samuti kaetakse sellest jalaväemiinide läbi kannatanud isikute taastusravi meetmete kulusid.

Assigneeringuga rahastatakse mitmesuguseid toiminguid, nagu demineerimine, ladustatud miinide hävitamine, teadlikkuse parandamine miinidega seotud ohtude osas, kahtlaste alade uurimine ja ohvrite abistamine.

See hõlmab ka valitsusväliste organisatsioonide sellise tegevuse rahastamist, mille eesmärk on tõstatada jalaväemiinide probleem selliste valitsusväliste relvastatud rühmituste seas, kes on probleemiga seotud ja peaksid seetõttu osalema ka lahenduse otsimisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1724/2001, 23. juuli 2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1725/2001, 23. juuli 2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 02     Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda tõsiste tehnoloogiliste ohtude eest

19 06 02 01   Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

46 300 000

28 305 131

46 300 000

28 636 770

49 000 000,—

39 298 182,91

Märkused

Assigneeringuga kaetakse nende meetmete kulud, mille eesmärk on kaitsta riike ja elanikkonda tõsiste tehnoloogiliste ohtude eest. See võib muu hulgas hõlmata järgmist:

kaitsealastele uuringutele alternatiivi pakkuvate tsiviiluuringute soodustamine ning varem relvadega seotud valdkondades tegutsenud teadlaste ja inseneride ümberõppe ja neile alternatiivsete töövõimaluste leidmise soodustamine;

toetus meetmetele, mis edendavad ohutusnõudeid tsiviilrajatistes, kus ladustatakse tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi või tuumamaterjale ja toimeaineid või kus neid tsiviiluuringute raames käideldakse;

toetus liidu koostööpoliitika suundade ja nende eesmärkide raames sellise tsiviilinfrastruktuuri moodustamisele ja selliste asjakohaste tsiviiluuringute tegemisele, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ning kaitseprogrammist väljapoole jäävaks tunnistatud kohtade lammutamiseks, ohutustamiseks ja ümberkorraldamiseks;

keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide ning toimeainetega (sealhulgas selliste materjalide ja toimeainete tootmiseks kasutatav varustus) kauplemise tõhusa kontrolli väljatöötamise ja rakendamisega seotud pädevate tsiviilasutuste võimekuse suurendamine, sealhulgas tänapäevaste logistiliste, hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamise kaudu;

kahese kasutusega kaupade tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja rakendamiseks vajaliku õigusraamistiku ja institutsioonilise võimekuse arendamine, sealhulgas toetus piirkondliku koostöö meetmetele;

tsiviilelanikkonna tõhusa suurõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorraks valmistumise ja kriisidele reageerimise arendamine ning saneerimismeetmete tagamine seoses võimalike suurte keskkonnaavariidega selles valdkonnas.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 02 03   Liidu poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

85 004

p.m.

820 921

0,—

914 092,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada operatsioone kergrelvade leviku ja ebaseadusliku relvadega kauplemise vastu võitlemiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 03     Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

28 300 000

7 413 143

22 000 000

12 600 179

30 000 000,—

7 348 406,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et võtta uusi meetmeid, mille eesmärk on süvendada liidu ja kolmandate riikide vahelist koostööd seoses ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, mis on piiriülese iseloomuga ning mõjutavad kodanike turvalisust ja põhiõigusi.

Terrorismivastastes meetmetes järgitakse täiel määral kolmanda riigi rahvusvahelisi inimõiguste alaseid kohustusi ja kohaldatavat humanitaarõigust kooskõlas komisjoni deklaratsiooniga, mis on lisatud määrusele (EÜ) nr 1717/2006.

Meetmed hõlmavad järgmist:

terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sealhulgas inimkaubandusega, narkootikumide, tulirelvade ja lõhkematerjalidega kauplemisega ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusa kontrolliga seotud õiguskaitse- ja kohtuorganite ning tsiviilasutuste võimekuse suurendamine;

toetus meetmetele, mis käsitlevad rahvusvahelist transporti ja olulist infrastruktuuri ähvardavaid ohtusid, sealhulgas reisijate- ja kaubavedude valdkonnas;

rahvatervist ähvardavatele suurtele ohtudele, näiteks võimaliku piiriülese mõjuga epideemiatele, reageerimise tagamine;

selliste meetmete toetamine, mis on suunatud jalaväemiinide keelustamise Ottawa konventsiooni ja kassettlahingumoona käsitleva Oslo konventsiooni rakendamise ja järgimise toetamisele; osa assigneeringust tuleb kasutada jalaväemiinide, kassettlahingumoona ja sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks, sealhulgas teadustegevuseks, hariduseks, koolituseks ja ohvrite abistamiseks.

Selliseid meetmeid võib käesoleva vahendi alusel võtta stabiilsete koostöötingimuste puhul üksnes siis, kui meetmete eesmärk on tegeleda destabiliseeriva mõjuga konkreetsete globaalsete ja piirkonnaüleste ohtudega, kuid vastava Euroopa Liidu välisabi rahastamisvahendiga ei ole võimalik neile piisavalt ja efektiivselt reageerida. Assigneering on mõeldud ka katma makseid meetmete lõpetamiseks, mida rahastati endisest artiklist 19 02 11 „Põhja-Lõuna koostöökavad uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses”.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 04     Abi tuumasektoris

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

77 476 000

64 153 343

76 055 700

64 910 013

74 607 905,05

68 496 994,—

Märkused

Endised punktid 19 06 04 01 ja 19 06 04 02

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmetega seotud kulude katmiseks:

tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine kõigil tasanditel, eelkõige:

reguleerimisasutustele ja tehnilistele tugiorganisatsioonidele antava toetuse jätkamise ning õigusliku raamistiku tugevdamise abil, eelkõige seoses litsentsimistegevustega;

käitajate saadud kogemuste, kohapealsete ja välisabiprogrammide ning konsulteerimise ja sellega seotud tegevuse abil, mille eesmärk on praegu litsentsitud tuumaelektrijaamade ja muude olemasolevate tuumarajatiste projekteerimise, käitamise ja hooldamise ohutuse parandamine, et saavutada kõrge ohutustase;

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu transpordi, töötlemise ja lõppladustamise toetamise abil ning

olemasolevate rajatiste tegevuse lõpetamise strateegiate väljatöötamise ja elluviimise ning endiste tuumarajatiste saneerimise abil;

tõhusa õigusliku raamistiku, menetluste ja süsteemide edendamine, et tagada piisav kaitse radioaktiivsetest materjalidest, eelkõige kõrgaktiivsetest kiirgusallikatest, lähtuva ioniseeriva kiirguse eest, ja selliste materjalide ohutu lõppladustamine;

vajaliku õigusliku raamistiku ja metoodikate kehtestamine tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rakendamiseks, sealhulgas lõhustuvate materjalide nõuetekohase arvestuse pidamiseks ja kontrolliks riigi ja käitajate tasandil;

tõhusa korralduse kehtestamine radioloogiliste tagajärgedega avariide ärahoidmiseks ning nende toimumise korral selliste tagajärgede leevendamiseks, samuti hädaolukorras tegutsemise kavandamise, valmisoleku ja reageerimise, tsiviilkaitse ning taastamismeetmeteks;

rahvusvahelise koostöö (sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige IAEA raames) edendamise meetmed eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute rakendamine ja järelevalve, teabevahetus ning koolitus ja teadusuuringud.

Assigneering on samuti ette nähtud seire- ja uurimistegevuseks seoses Tšernobõli õnnetuse tagajärgedega naaberriikide, eelkõige Ukraina ja Valgevene elanike tervisele ja keskkonnale, samuti seoses selle sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Assigneeringuga rahastatakse komisjoni edasist osalemist Tšernobõli Fondi meetmeis.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/908/EÜ, Euratom, 4. detsember 2006, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 28).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 06 06     Konsulaarkoostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on mõeldud eelkõige konsulaarkoostöö raames liikmesriikide esinduste logistiliste abioperatsioonide rahastamiseks, eriti kriisi puhul. Kõnealuste operatsioonide rahastamine põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktil c ja artiklil 23, milles käsitletakse nende liidu kodanike kaitsmist kolmandates riikides, kelle liikmesriik ei ole seal esindatud, ning Euroopa Liidu lepingu artiklil 35, milles on sätestatud liidu delegatsioonide roll Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti c rakendamisel koostöös liikmesriikide esindustega.

Õiguslik alus

Ülesanded tulenevad otseselt aluslepingutega komisjonile antud erivolitustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 punktile d.

19 06 07     Katseprojekt – Piraatluseohuga piirkondi läbivatele liidu laevadele suunatud valve- ja kaitsemeetmete toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

340 000

p.m.

600 000

0,—

680 000,—

Märkused

Assigneeringut kasutatakse piraatluseohuga piirkondi läbivatele liidu laevadele suunatud järelevalve- ja kaitsemeetmete rahastamise, haldamise ja koordineerimise toetamise võimalike vahendite uurimiseks ja analüüsimiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 06 08     Ettevalmistav tegevus – Reageerimine finants- ja majanduskriisist tingitud olukorrale arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

200 000

p.m.

200 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud erakorraliste ja lühiajaliste meetmete rahastamiseks, mille eesmärk on leevendada ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kõige haavatavamatele ja vähem vastupanuvõimelistele riikidele, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Assigneeringust rahastatavad meetmed võivad hõlmata meetmeid kriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas sotsiaalseid turvavõrgustikke, töökohti loovaid algatusi ning piisavate sotsiaalteenuste pakkumist tagavaid meetmeid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 06 09     Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000,—

0,—

Märkused

Assigneering täiendab stabiliseerimisvahendi raames rahutagamise partnerlusega ette nähtud suutlikkuse suurendamisega seotud tegevust ja see on mõeldud valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programmi rahastamiseks, et toetada liidu pühendumist konfliktide vältimisele ja rahutagamisele väljaspool liitu.

Katseprojekti raames rahastatavate meetmete hulka kuuluvad konkreetsete konfliktide uurimine ja analüüs; rahuprotsesside, vahendamistegevuse ja dialoogi toetamine; desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimisprotsesside (DDR) ning laiemas mõttes konfliktijärgse majandusarengu toetamine; kohalike asjaosaliste rahukokkulepete sõlmimisel osalemise toetamine; kodanikuühiskonna kaasamine julgeolekusektori reformimisse, justiitsvaldkonna reformimisse ja üleminekuperioodi õigusemõistmise protsessidesse; konfliktitundliku arengu tavade edendamine; selgitustöö tegemine rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil rahutagamise edendamiseks ja vägivaldsete konfliktide vältimiseks; varajase hoiatamise süsteemide arendamine ja haldamine; naiste rolli edendamine rahutagamises; relvastamata tsiviilrahuvalve ning spetsialistide kasutamine kohalike asjaosaliste toetamiseks vägivalda vähendades ja vältides ning edendades dialoogi, püsivat rahu ja konfliktidele vastupidavat ühiskonda.

Kõnealust katseprojekti võiks samuti kasutada valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmetele liidu abi andmise katsetamisena ja see võiks lõppkokkuvõttes viia nimetatud valdkonnas lühiajalise, keskmise tähtajaga ja pikaajalise rahastamise püsiva mehhanismi loomiseni.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 19 08 — EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 08

EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

19 08 01

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö

19 08 01 01

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega

4

1 203 630 000

650 848 229

1 243 861 010

671 552 312

900 922 000,—

588 971 822,37

19 08 01 02

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)

4

300 000 000

177 915 441

200 000 000

180 000 000

413 739 425,01

318 333 055,02

19 08 01 03

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega

4

822 850 000

327 858 337

728 385 000

343 699 712

571 009 452,35

394 436 116,08

19 08 01 04

Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud ennetavad ja taastavad meetmed

4

p.m.

p.m.

p.m.

500 000

0,—

784 294,14

19 08 01 05

Ettevalmistav tegevus – Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine

4

p.m.

1 286 000

p.m.

2 500 000

0,—

832 656,69

19 08 01 06

Ettevalmistav tegevus – Euroopa – Vahemere piirkonna uus strateegia noorte tööhõive edendamiseks

4

p.m.

750 000

1 500 000

750 000

 

 

19 08 01 08

Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi Euroopa naabruspoliitikaga seonduvaks tööks

4

p.m.

550 000

p.m.

560 000

0,—

142 481,04

 

Artikkel 19 08 01 — Vahesumma

 

2 326 480 000

1 159 208 007

2 173 746 010

1 199 562 024

1 885 670 877,36

1 303 500 425,34

19 08 02

Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)

19 08 02 01

Piiriülese koostöö panus rubriigist 4

4

83 988 073

71 363 860

92 775 000

76 364 721

83 529 000,—

77 494 764,93

19 08 02 02

Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)

1.2

80 816 627

85 200 000

99 221 636

78 000 000

97 668 066,—

67 918 294,92

 

Artikkel 19 08 02 — Vahesumma

 

164 804 700

156 563 860

191 996 636

154 364 721

181 197 066,—

145 413 059,85

19 08 03

Finantsprotokollide sõlmimine Vahemeremaadega

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 19 08 — Kogusumma

 

2 491 284 700

1 315 771 867

2 365 742 646

1 353 926 745

2 066 867 943,36

1 448 913 485,19

Märkused

Liidu eesmärk on heaolu ja heanaaberlikkuse piirkonna loomine, mis hõlmab liikmesriike ja naaberriike (6). Selleks on liit sõlminud kokkulepped enamiku naaberriikidega ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad nende kokkulepete rakendamiseks. Kokkulepitud raamistik on mõeldud sellise tugevama ja sügavama suhte kujundamiseks, mis põhineb jagatud väärtustel ja vastastikusel huvil ning millega kaasneb märkimisväärne majanduslik integreeritus ja poliitiline koostöö. Liit on loonud Venemaaga tegeliku strateegilise partnerluse, mis põhineb ühistel huvidel ja jagatud väärtustel ning mille aluseks on nelja ühisruumi loomine. Selle peatüki assigneeringud on ette nähtud nimetatud kokkulepete toetamiseks mõeldud rakenduskoostöömeetmete rahastamiseks. Koostöö riikidega, kellega sellised kokkulepped puuduvad või kellega neid veel allkirjastatud ei ole (Valgevene, Liibüa, Süüria), tugineb liidu poliitikaeesmärkidele.

19 08 01     Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö

19 08 01 01   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 203 630 000

650 848 229

1 243 861 010

671 552 312

900 922 000,—

588 971 822,37

Märkused

Osa assigneeringust on ette nähtud European Senior Services Networki (ESSN) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Assigneering on mõeldud eelkõige nende koostöömeetmete rahastamiseks, mille eesmärk on toetada 2007.–2010. aasta ja 2011.–2013. aasta mitmeaastaste sihtprogrammide ning liidu Vahemere piirkonnas asuvate naabritega sõlmitud Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist. Assigneeringust toetatakse ka 2011.–2012. aasta piirkondliku sihtprogrammi rakendamist ning teatavaid meetmeid 13. juulil 2008 Pariisi tippkohtumisel käivitatud Vahemere Liidu raames. Assigneering katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

poliitilise dialoogi ja reformide edendamine;

õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine;

inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning vähemuste õiguste parema austamise edendamine, võitlus antisemitismi vastu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamine ning hea valitsemistava edendamine;

säästva arengu ja vaesuse vähendamise edendamine;

majanduse ajakohastamise edendamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

konfliktide lahendamisele kaasa aitavate meetmete edendamine;

kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

Palestiina pagulasi Liibanonis, Süürias ja Jordaanias toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevuse, eelkõige selle tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste programmide rahastamisele kaasaaitamine;

piirkondliku integratsiooni toetamine Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames ja eelkõige piirkondliku koostöö edendamine, avalik- ja eraõiguslike mittetulundusorganisatsioonide võrgustike ja partnerluste loomine teadmiste ja heade tavade vahetamiseks kõikides asjaomastes valdkondades;

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad ENPIst rahastatavad meetmed (artikkel 19 02 01 „Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”);

nende programmide ja kampaaniate toetamine, mille eesmärk on vägivallatuse kui asjakohase konfliktiennetuse meetodi edendamine, vähemuste kaitse ja vabade ning õiglaste ühiskondade edendamine; selliste algatuste toetamine, millega edendatakse vägivallatute vahenditega õiguspärasuse ja õigusriigi austamist. Vägivallatust edendatakse järgmiselt: vägivallatu võimestamisega (elanikele suunatud parimate tavade levitamine ja aktivistide koolitamine) ja allasurutud rahvaste, eriti rahvus- ja muude vähemuste teavitamisega raadioprogrammide kaudu;

horisontaalne tegevus ja meetmed, mille eesmärk on parandada liidu abi nähtavust või suurendada sellealast teadlikkust ja mis on otseselt seotud Vahemerepiirkonna kolmandates riikides võetavate liidu meetmete eesmärkide saavutamisega.

Rahaliste vahendite jagamine koostöös osalevate ja abi saavate riikide ja piirkondade vahel peaks põhinema põhimõttel, et kes teeb rohkem edusamme, saab rohkem raha, ja partnerriigi tehtud poliitiliste edusammude ulatuse arvesse võtmiseks tuleb vastava riigi eraldisi vajaduse korral suurendada või vähendada.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse Euroopa Liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks. Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering on ette nähtud ka järgmiste kulude katteks:

Vahemere veekvaliteedile avalduva kliimamuutuse mõju uurimine;

reostuse uurimine Vahemere rannikualadel;

veealuse energiainfrastruktuuri (gaasijuhtmed, naftajuhtmed, elektrikaablid jne) olukorra uurimine;

Vahemere vee ja rannikualade olukorra seirega tegelevate avaliku ja erasektori uurimiskeskuste koostöövõrgustike edendamine, et vahetada andmeid, jagada uurimistulemusi ning töötada välja sekkumis- ja kaitsepoliitikaalaseid ühiseid ettepanekuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 02   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 000 000

177 915 441

200 000 000

180 000 000

413 739 425,01

318 333 055,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga sellise tegevuse katmiseks, mis toetab Palestiina rahvast ja okupeeritud Palestiina territooriume Läänekaldal ja Gaza sektoris.

Tegevus on peamiselt nähtud ette järgmiseks:

riigi loomise ja institutsioonide arendamise toetamiseks;

sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamiseks;

halvenevate majanduslike, rahanduslike ja humanitaartingimuste mõju vähendamiseks Palestiina elanikkonnale vajalike teenuste ja muu toetuse pakkumise kaudu;

Gaza sektori ülesehitamise toetamiseks;

Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevuse, eelkõige selle tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste programmide rahastamisele kaasaaitamiseks;

Iisraeli ja tema naabrite vahel rahuprotsessi raames toimuva piirkondliku koostöö, eelkõige institutsioonide osas ning majandus-, vee-, keskkonna- ja energeetikaküsimustes toimuva koostöö edendamise ettevalmistustegevusega seotud kulude katmiseks;

rahuprotsessi jaoks soodsa avaliku arvamuse loomiseks kavandatud tegevuse rahastamiseks;

nii araabia- kui ka heebreakeelse teabe rahastamiseks, Iisraeli-Palestiina koostöö alase teabe levitamiseks;

inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamiseks, vähemuste õiguste parema austamise edendamiseks, võitluseks antisemitismi vastu ning soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks;

kodanikuühiskonna arengu edendamiseks, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 03   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

822 850 000

327 858 337

728 385 000

343 699 712

571 009 452,35

394 436 116,08

Märkused

Assigneeringust rahastatakse eelkõige koostöömeetmeid, mille eesmärk on toetada liidust idas asuvate naabritega sõlmitud kokkulepete ja Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist, samuti idapartnerluse raames võetavaid kahe- ja mitmepoolseid meetmeid. Assigneeringut kasutatakse ka liidu ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse toetamiseks nelja ühisruumi rakendamise kaudu, mis hõlmavad majanduskoostööd, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimusi, välisjulgeolekut ning teadust ja haridust, sealhulgas kultuuri. See katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

poliitilise dialoogi ja demokraatlike reformide edendamine;

õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine, nt mestimise ja tehnilise abi mehhanismidega, nagu tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX);

inimõiguste, nt ajakirjandus- ja sõnavabaduse austamise edendamine;

hea valitsemisava ja korruptsioonivastase võitluse edendamine;

soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

turumajandusele ülemineku ja majanduse ajakohastamise toetamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

säästva arengu, maaelu arengu ja vaesuse vähendamisele kaasaitamise edendamine;

parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

selliste tegevuste edendamine, mis aitavad kaasa konfliktide lahendamisele ja ennetamisele nn külmutatud konflikti piirkondades;

kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

piirkondliku koostöö edendamine, sealhulgas „Musta mere sünergia” ja idapartnerluse raames;

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad artiklist 19 02 01 („Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”) rahastatavad meetmed.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Ukrainas ja Valgevenes elavate inimeste tervist ning nende riikide säästvat arengut käsitlevate uuringute rahastamiseks, eelkõige seoses tervishoiutingimuste parandamisega Tšernobõli katastroofi tagajärjel kahjustada saanud piirkondades.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud usalduse süvendamise meetmete rahastamiseks nn külmutatud konflikti piirkondades Gruusias, Transnistrias, Abhaasias ja Lõuna-Osseetia eraldunud territooriumidel, samuti kohalike usaldust suurendavateks ning majanduse taastamise projektideks Mägi-Karabahhis.

Punkti assigneeringuid kasutatakse ka meetmeteks, mis on mõeldud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

Rahaliste vahendite jagamine koostöös osalevate ja abi saavate riikide ja piirkondade vahel peaks põhinema põhimõttel, et kes teeb rohkem edusamme, saab rohkem raha, ja partnerriigi tehtud poliitiliste edusammude ulatuse arvesse võtmiseks tuleb vastava riigi eraldisi vajaduse korral suurendada või vähendada.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks. Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneeringust toetatakse täiendavalt Läänemere strateegia eesmärkide saavutamist. Assigneeringu alusel võetakse 2010. ja 2011. aastal kulukohustused ning sellega toetatakse Põhjamõõtme süvendamist ida piirkondliku näidisprogrammi ja piirkondadevahelise näidisprogrammi raames. Läänemere strateegia toetamiseks mõeldud raamistikud võivad vajaduse korral sisaldada Läänemere piirkonna programmi, HELCOMi Läänemere tegevuskava või ühist Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169) jt.

Osa assigneeringust on ette nähtud European Senior Services Networki (ESSN) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes vastavalt finantsmäärusele.

Assigneeringust toetatakse täiendavalt Läänemere strateegia eesmärkide saavutamist. Seda toetust võib anda kas ELi Läänemere piirkonna strateegia projektide otsese toetamisega või vajaduse korral näiteks toetusega Põhjamõõtme süvendamisele ida piirkondliku näidisprogrammi ja piirkondadevahelise näidisprogrammi, Läänemere piirkonna programmi, HELCOMi Läänemere tegevuskava või ühise Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169) jt raames.

Assigneeringust rahastatakse eelkõige koostöömeetmeid, mille eesmärk on toetada liidust idas asuvate naabritega sõlmitud kokkulepete ja Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist, samuti idapartnerluse raames võetavaid kahe- ja mitmepoolseid meetmeid. Assigneeringut kasutatakse ka liidu ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse toetamiseks nelja ühisruumi rakendamise kaudu, mis hõlmavad majanduskoostööd, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimusi, välisjulgeolekut ning teadust ja haridust, sealhulgas kultuuri. See katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

poliitilise dialoogi ja demokraatlike reformide edendamine;

õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine, nt mestimise ja tehnilise abi mehhanismidega, nagu tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX);

inimõiguste, nt ajakirjandus- ja sõnavabaduse austamise edendamine;

hea valitsemisava ja korruptsioonivastase võitluse edendamine;

soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

turumajandusele ülemineku ja majanduse ajakohastamise toetamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

säästva arengu, maaelu arengu ja vaesuse vähendamisele kaasaitamise edendamine;

parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

selliste tegevuste edendamine, mis aitavad kaasa konfliktide lahendamisele ja ennetamisele nn külmutatud konflikti piirkondades;

kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

piirkondliku koostöö edendamine, sealhulgas „Musta mere sünergia” ja idapartnerluse raames;

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad artiklist 19 02 01 („Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”) rahastatavad meetmed;

nende programmide ja kampaaniate toetamine, mille eesmärk on vägivallatuse kui asjakohase konfliktiennetuse meetodi edendamine, vähemuste kaitse ja vabade ning õiglaste ühiskondade edendamine, samuti selliste algatuste toetamine, millega edendatakse vägivallatute vahenditega õiguse ja õigusriigi austamist. Vägivallatust edendatakse järgmiselt: vägivallatu võimestamisega (elanikele suunatud parimate tavade levitamine ja aktivistide koolitamine) ja allasurutud rahvaste, eriti rahvus- ja muude vähemuste teavitamisega raadioprogrammide kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 04   Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud ennetavad ja taastavad meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

500 000

0,—

784 294,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud maksete katmiseks, et rahastada katseprojekti, mille abil uuritakse veealustest jäätmete ladustamise kohtadest tuleneva võimaliku saaste vältimist ja katsetatakse Läänemere süvakihi elustamise meetodeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 08 01 05   Ettevalmistav tegevus – Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 286 000

p.m.

2 500 000

0,—

832 656,69

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on tulemusliku partnerluse loomine Venemaa Föderatsiooniga, et edendada Venemaa arvukate etniliste ja rahvusvähemuste kultuuri, haridust, meediat ja kodanikuühiskonda. Ettevalmistava tegevuse raames antakse abi tegevuseks, mis on seotud kohaliku kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna edendamise ja arendamisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 08 01 06   Ettevalmistav tegevus – Euroopa – Vahemere piirkonna uus strateegia noorte tööhõive edendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

750 000

1 500 000

750 000

 

 

Märkused

Vahemere lõunapiirkonnas asuvate naaberriikide tärkava demokratiseerimisprotsessi raames on Vahemere mõlemalt kaldalt pärit noorte spetsialistide kutsealane kahes suunas liikumine oluline tegur demokraatia tugevdamiseks ja noorte spetsialistide tööturule kaasamise kindlustamiseks.

Ettevalmistava tegevuse peamine eesmärk on edendada ja suurendada noorte spetsialistide vahetust Vahemere mõlema kalda vahel. Tegevus hõlmab ka kutsepraktikat.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 08 01 08   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi Euroopa naabruspoliitikaga seonduvaks tööks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

550 000

p.m.

560 000

0,—

142 481,04

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavatel otsustel ja resolutsioonidel põhinev uus tõhustatud naabruspoliitika ning eelkõige kaks olulist naabruspoliitika projekti, st Vahemere Liit ja idapartnerlus, eeldavad tulevaste liidu kontaktisikute ettevalmistamist, st töötajaid, kes teevad ELi naabruspoliitikaga seonduvat tööd naaberriikides Marokost Valgeveneni. Neil peaksid olema põhjalikud ja professionaalsed teadmised liidu poliitika sisust ja vaimust, institutsioonidest ning liidu õigustikust.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 08 02     Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)

Märkused

Piiriülene koostöö liidu välispiiridel on Euroopa naabruspoliitika ning liidu ja Venemaa strateegilise partnerluse, samuti Musta mere sünergia võtmeprioriteete. ENPI vastuvõtmine on märkimisväärselt suurendanud piiriülese koostöö ulatust nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Uue lähenemisviisi kohaseid liidu välispiiridel loodud piiriülese koostöö programme rahastatakse liidu üldeelarvest nii välis- kui ka sisepoliitika eelarverubriikidest ning neid rakendatakse eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1) kehtestatud ühtsete eeskirjade alusel. Kahest rubriigist makstava toetuse kogusummad on ette nähtud selle artikli kahes eelarvepunktis.

Assigneering on mõeldud mitmete, kõigil maismaa- ja merepiiridel kehtestatud piiriülese koostöö programmide rahastamiseks. Need programmid annavad konkreetselt märku liidu soovist vältida uute eraldusjoonte tekkimist ja tugevdavad ka partnerlust liidu piirialade ja naaberriikide vahel ning aitavad neil tegeleda ühiste arenguprobleemidega. Programmid keskenduvad viiele peamisele eesmärgile:

piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine mõlemal pool ühist piiri;

koostöö ühiste probleemide lahendamisel sellistes valdkondades nagu keskkond, rahvatervis ning organiseeritud kuritegevuse vältimine ja sellevastane võitlus;

tõhusate ja turvaliste piiride tagamine;

inimestevaheliste kohalike piiriüleste meetmete edendamine;

kodanikuühiskonna arengu edendamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks.

Artikli assigneeringuid kasutatakse nii meetmeteks, mis on mõeldud rakendamissuutlikkuse ja selle taseme parandamiseks, kui ka meemeteks, mis on suunatud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

Rahaliste vahendite jagamine koostöös osalevate ja abi saavate riikide ja piirkondade vahel peaks põhinema põhimõttel, et kes teeb rohkem edusamme, saab rohkem raha, ja partnerriigi tehtud poliitiliste edusammude ulatuse arvesse võtmiseks tuleb vastava riigi eraldisi vajaduse korral suurendada või vähendada.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks. Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

19 08 02 01   Piiriülese koostöö panus rubriigist 4

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

83 988 073

71 363 860

92 775 000

76 364 721

83 529 000,—

77 494 764,93

Märkused

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 02 02   Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

80 816 627

85 200 000

99 221 636

78 000 000

97 668 066,—

67 918 294,92

Märkused

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 03     Finantsprotokollide sõlmimine Vahemeremaadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringuga kaetakse finantsprotokollide sõlmimine Vahemeremaadega. Assigneering sisaldab muu hulgas toetust Euroopa Investeerimispanga raames tegutsevale Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimisrahastule ja katab Vahemere lõunapiirkonna riikidega sõlmitud kolmandates ja neljandates finantsprotokollides sätestatud ning väljastpoolt Euroopa Investeerimispanka tuleva finantsabi andmisega seotud kulud. Kolmandad finantsprotokollid hõlmavad ajavahemikku 1. novembrist 1986 kuni 31. oktoobrini 1991 ja neljandad finantsprotokollid ajavahemikku 1. novembrist 1991 kuni 31. oktoobrini 1996.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2210/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 263, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2211/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 264, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2212/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 265, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2213/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 266, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2214/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 267, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2215/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 268, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2216/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 269, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3177/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3178/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 8).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 15).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3181/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 29).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3182/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 36).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus 88/30/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 1).

Nõukogu otsus 88/31/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 9).

Nõukogu otsus 88/32/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 17).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/206/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1762/92, 29. juuni 1992, ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1), tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1734/94, 11. juuli 1994, finants- ja tehnilise koostöö kohta Läänekalda ja Gaza sektoriga (EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4), tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 213/96, 29. jaanuar 1996, Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika riikidele mõeldud Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite rahastamisvahendi rakendamise kohta (EÜT L 28, 6.2.1996, lk 2).

PEATÜKK 19 09 — SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 09

SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

19 09 01

Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

4

371 064 000

273 386 429

364 323 000

277 589 580

351 506 000,—

281 654 274,57

19 09 02

Ettevalmistav tegevus – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega

4

p.m.

500 000

p.m.

500 000

0,—

261 755,—

19 09 03

Koostöö, mis ei ole hõlmatud ametliku arenguabi andmisega (Ladina-Ameerika)

4

16 000 000

1 976 838

10 000 000

2 863 677

0,—

0,—

 

Peatükk 19 09 — Kogusumma

 

387 064 000

275 863 267

374 323 000

280 953 257

351 506 000,—

281 916 029,57

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige toetada demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste järgimise ja õigusriigi edendamist, soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni ning saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Lisaks püüab komisjon kooskõlas kõnealuse avaldusega tagada, et eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

antakse arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava geograafilise koostöö taustal ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalsele infrastruktuurile ja teenustele kavandatud eelmise 35 % kontrollnäitaja ning põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule kavandatud praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, samuti hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste (nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid) integreerimisel tehtud edusamme;

esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 09 01     Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

371 064 000

273 386 429

364 323 000

277 589 580

351 506 000,—

281 654 274,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste koostöömeetmete kulude katmiseks Ladina-Ameerika arenguriikides, mille eesmärk on:

institutsioonide toetamine hea valitsemistava rakendamisel ja abistamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamisel;

sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, pöörates erilist tähelepanu puudega inimeste vaesusprobleemidele;

edendada VKEde jaoks soodsat ettevõtluskliimat seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ühendusi;

piirkondliku integratsiooni toetamine;

haridus- ja tervishoiustandardite parandamine;

kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

loodusvarade säästva kasutamise, säästva energeetika ja kliimamuutusega võitlemise edendamine;

katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamine;

ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike algatuste toetamine, et jälgida Euroopa investeeringute mõju riigi majandusele, eelkõige seoses töö-, keskkonna-, sotsiaal- ja inimõigustega seotud norme hõlmavate tegevusjuhendite ja valdkondlike kokkulepetega;

kodanikuühiskonna arengu edendamine, väheesindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada selliste rahvusvaheliste programmide rahastamiseks, mis soodustavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, muu hulgas ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse UN WOMEN kaudu.

Välja arvatud humanitaarabi puhul, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Osa assigneeringust on ette nähtud muu hulgas selliste algatuste nagu ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide fondi (mille loomine otsustati ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel) ning Biarritzi Foorumi toetamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arengumaades (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

19 09 02     Ettevalmistav tegevus – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

p.m.

500 000

0,—

261 755,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikide ja piirkonna teiste arenguriikidega tehtava koostöö rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud koostöömeetmete rahastamiseks Ladina-Ameerika riikides, mis ei vasta OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumitele ja jäävad seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (artikli 2 lõige 4)) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) reguleerimisalast välja, eriti koostöömeetmete rahastamiseks sektorites, mis suudavad iseseisvalt areneda, mille tulemusena liidu üldeelarvest tehtavad investeeringud ei aita kaasa vaesusega võitlemisele neis riikides.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta (ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 374).

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia dokumendid ja piirkondlikud näidisprogrammid (ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 26).

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse iga-aastased tegevusprogrammid aastaks 2008 Brasiiliale ja aastaks 2008 Argentinale (ELT C 294 E, 3.12.2009, lk 19).

19 09 03     Koostöö, mis ei ole hõlmatud ametliku arenguabi andmisega (Ladina-Ameerika)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 000 000

1 976 838

10 000 000

2 863 677

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringu arvel toetatakse partnerite kahe- ja mitmepoolse ning piirkondliku kaasamise meetmeid. Arengukoostöö meetmeid sellest assigneeringust ei rahastata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1338/2011, 13. detsember 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 347, 30.12.2011, lk 21).

PEATÜKK 19 10 — SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 10

SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

19 10 01

Koostöö Aasia arenguriikidega

19 10 01 01

Koostöö Aasia arenguriikidega

4

513 190 519

384 495 037

520 903 500

403 106 931

548 328 139,14

440 991 503,83

19 10 01 02

Abi Afganistani taastamise ja ülesehitamise töödeks

4

201 000 000

128 988 695

198 915 000

152 729 442

200 000 000,—

130 962 145,—

19 10 01 03

Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Indiaga

4

p.m.

3 600 000

p.m.

2 300 000

0,—

2 883 070,20

19 10 01 04

Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Hiinaga

4

p.m.

3 700 000

p.m.

3 300 000

0,—

2 898 243,18

19 10 01 05

Ettevalmistav tegevus – Koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega

4

p.m.

550 000

p.m.

530 000

0,—

590 992,77

19 10 01 06

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liit – Aasia – Poliitika ja praktika integreerimine

4

p.m.

300 000

p.m.

200 000

0,—

225 226,88

 

Artikkel 19 10 01 — Vahesumma

 

714 190 519

521 633 732

719 818 500

562 166 373

748 328 139,14

578 551 181,86

19 10 02

Koostöö Kesk-Aasia arenguriikidega

4

104 300 000

56 339 890

105 232 000

72 546 485

93 938 166,29

66 298 539,84

19 10 03

Koostöö Iraagi, Iraani ja Jeemeniga

4

45 500 000

23 030 165

52 651 000

38 182 361

38 947 000,—

25 542 971,88

19 10 04

Koostöö, mis ei ole hõlmatud ametliku arenguabiga (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)

4

29 500 000

4 447 886

18 500 000

4 543 701

0,—

0,—

 

Peatükk 19 10 — Kogusumma

 

893 490 519

605 451 673

896 201 500

677 438 920

881 213 305,43

670 392 693,58

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige saavutada aastatuhande arengueesmärke ning edendada demokraatiat, head valitsemistava, inimõiguste järgimist ja õigusriiki ning soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni, samuti edendada konfliktide ärahoidmist ja lahendamist ning lepitamist. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peab olema norm.

Lisaks püüab komisjon kooskõlas oma avaldusega tagada, et 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

antakse arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava geograafilise koostöö taustal ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalsele infrastruktuurile ja teenustele kavandatud eelmise 35 % kontrollnäitaja ning põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule kavandatud praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, samuti hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste (nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid) integreerimisel tehtud edusamme;

esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 10 01     Koostöö Aasia arenguriikidega

Märkused

Assigneeringu eesmärk on katta Aasia arenguriikides – eriti kõige vaesemates – selliste arenguskeemide rahastamist, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, parandavad inimõiguste, sealhulgas usuvabaduse alast olukorda, ning tugevdavad kodanikuühiskonda, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, haridust ja kutseõpet, elukestvat õpet, akadeemilist ja kultuurivahetust, teadus- ja tehnoloogiaalast vahetust, keskkonda, troopilisi metsi, uimastitevastaseid kampaaniaid, piirkondlikku koostööd, katastroofide vältimist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Komisjon esitab kogu välisabitegevust hõlmava aastaaruande.

Artikli alusel rahastatakse ka kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse liidu ja Aasia arenguriikide vahelise koostöö olulisust või parandatakse sellealast teadlikkust.

See on ette nähtud ka kodanikuühiskonna arendamisega ning eelkõige ohustatud rühmade, näiteks naiste, laste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste õigusi edendavate ja kaitsvate valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamisega seotud kulude katmiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud VKEde jaoks soodsa ettevõtluskliima edendamiseks seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ühenduste edendamiseks.

Assigneeringu kasutamine sõltub liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Vastavalt liidu ja tema partnerite vastastikustele huvidele on assigneering ette nähtud mitmesuguse tegevuse rahastamiseks, mis hõlmab tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

liidu ja Aasia vahelise majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja õigusliku raamistiku parandamine ning majandussuhete ja kaubavahetuse soodustamine;

piirkondliku integratsiooni edendamine;

eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

sotsiaalse arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sissetulekute õiglase jaotuse edendamine;

kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate laialdasema kasutamise soodustamine.

Assigneering on ette nähtud ka tulevasteks liidu algatusteks, millega toetatakse ja edendatakse püsivat dialoogi ja koostööd liidu ja India erasektori ning teadusringkondade vahel paljudes valdkondades, tugevdades ja ergutades partnerlust ning vahetusi, toetades ühisalgatusi ja parandades teabe liikumist kaubandust ja investeeringuid puudutava turule juurdepääsu osas, eelkõige seoses tulevase ELi-India vabakaubanduslepinguga.

Samuti hõlmab see sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Assigneering on samuti ette nähtud katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamiseks.

Assigneering on ette nähtud Afganistani ülesehitamise protsessi raames toimuva liidu tegevusega seotud kulude katmiseks.

Komisjon jälgib liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige Bonni-Petersbergi lepingu täielikku vormilist ja sisulist rakendamist. Ta teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tulemustest ja järeldustest.

Assigneering on ette nähtud ka Afganistani riikliku uimastikontrolli strateegia toetamiseks, sh oopiumi tootmise lõpetamiseks Afganistanis ning oopiumivõrgustike ja ebaseaduslike Euroopa riikidesse viivate eksporditeede katkestamiseks ja hävitamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, prioriteediga tervishoiu ja hariduse valdkonna tegevustel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja kõikidel tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada selliste rahvusvaheliste programmide rahastamiseks, mis soodustavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, muu hulgas ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse UN WOMEN kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arenguriikides (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

19 10 01 01   Koostöö Aasia arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

513 190 519

384 495 037

520 903 500

403 106 931

548 328 139,14

440 991 503,83

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada Aasia arengumaades – eriti kõige vaesemates – arenguskeeme, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega püüab komisjon tagada, et 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus peab olema norm, näiteks erakorralise abiga seotud juhtudel.

Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, parandavad inimõiguste, sealhulgas usuvabaduse alast olukorda, ning tugevdavad kodanikuühiskonda, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, naiste ja mõlemast soost laste, samuti puuetega laste üldist juurdepääsu alg- ja keskharidusele, keskkonda ja loodusvarade, sealhulgas troopiliste metsade säästvat majandamist, piirkondlikku koostööd, katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimist ning nende riski vähendamist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika, kliimamuutusega võitlemise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama konfliktide ärahoidmise, lahendamise ja lepitamise meetmeid.

Assigneering on samuti ette nähtud katma kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse liidu ja Aasias asuvate arengumaade vahelise koostöö olulisust või suurendatakse sellealast teadlikkust.

See on ette nähtud ka kodanikuühiskonna arendamisega ning eelkõige ohustatud rühmade, näiteks naiste, laste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste õigusi edendavate ja kaitsvate valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamisega seotud kulude katmiseks.

See on samuti ette nähtud ka mikrokrediidi skeemide toetamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Assigneeringu kasutamine sõltub liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Assigneering on ette nähtud samuti hõlmama meetmeid, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

piirkondliku integratsiooni edendamine;

eelkõige kõige vähem arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

sotsiaalse arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sissetulekute õiglase jaotuse edendamine;

kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

kodanikuühiskonna arengu edendamine, väheesindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine.

Samuti on see ette nähtud sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulude katmiseks.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, kus prioriteet on tervishoiu ja hariduse valdkonna abinõudel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada kristlaste ja muude usuvähemuste olukorra parandamiseks Pakistanis.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Osa assigneeringust on ette nähtud rahastama selliseid rahvusvahelisi programme, mis soodustavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, muu hulgas ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse UN WOMEN kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 01 02   Abi Afganistani taastamise ja ülesehitamise töödeks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

201 000 000

128 988 695

198 915 000

152 729 442

200 000 000,—

130 962 145,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Afganistani ülesehitamise protsessi raames toimuva liidu tegevuse kuludeks. Sellele lisanduvad muudesse peatükkidesse ja artiklitesse kirjendatud kulud, mille suhtes kohaldatakse teistsuguseid menetlusi.

Komisjon jälgib liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige Bonni lepingu järgse protsessi täielikku rakendamist, ning teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tegevuse tulemustest ja järeldustest.

Assigneering on ette nähtud põhiliste sotsiaalteenuste ja majandusarengu toetamiseks Afganistanis.

Assigneering on ette nähtud ka Afganistani riikliku uimastikontrolli strateegia toetamiseks, sh oopiumi tootmise lõpetamiseks Afganistanis ning oopiumivõrgustike ja ebaseaduslike Euroopa riikidesse viivate eksporditeede katkestamiseks ja hävitamiseks.

Selles valdkonnas reaalsete tulemuste saavutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta resolutsioonis uue Afganistani-strateegia kohta (ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 108) esitatud nõudmistele tuleb suur osa assigneeringust eraldada üksnes selleks, et algatada viieaastane kava oopiumikasvatuse järkjärguliseks lõpetamiseks ning selle asendamiseks alternatiivse tootmisega.

Samuti on assigneering ette nähtud selleks, et toetada liidu panust Afganistani pagulaste ja ümberasustatud isikute päritoluriiki ja -piirkondadesse tagasipöördumise protsessis vastavalt kohustustele, mille Euroopa Ühendus võttis 2002. aasta jaanuaris Tokyo konverentsil.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama pikka aega Afganistani naiste õiguste eest võidelnud naisorganisatsioonide tegevust.

Liit peaks suurendama oma rahalist abi Afganistanis sellistele valdkondadele nagu tervishoid (haiglate ehitamine ja renoveerimine, laste suremuse ärahoidmine) ja haridus (koolide ehitamine, kutsealaste oskuste ning kirjaoskuse õpetamine) ning väikesed ja keskmise suurusega infrastruktuuriprojektid (teedevõrgu ja tammide parandamine jne), samuti tõhusalt rakendama tööga ning toiduga kindlustatuse tagamise kavasid.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada katastroofide riski vähendamise süvalaiendamiseks, tuginedes katastroofialdiste riikide strateegiatele ja isevastutusele.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, kus prioriteet on tervishoiu ja hariduse valdkonna abinõudel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Naiste ja tütarlaste olukorrale pööratakse ühtlasi erilist tähelepanu kõikides muudes tegevustes ja projektides, mida antud assigneeringust toetatakse.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 01 03   Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Indiaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

3 600 000

p.m.

2 300 000

0,—

2 883 070,20

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada Euroopa ja India ettevõtjate ja teadusasutuste vahelist vahetust. See on oluline, et parandada sidemeid liidu ettevõtete ja kiiresti kasvava majandusega riikide, näiteks India teadlaste vahel. Meede on kooskõlas Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsiooni (2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta (APS) (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357)) lõikega 4, milles märgitakse, et komisjon „ei ole pööranud piisavalt tähelepanu maailmamajanduses toimuvatele ulatuslikele ja väga kiiretele muutustele, eelkõige areneva majandusega riikides, nt Hiinas ja Indias”.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 10 01 04   Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Hiinaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

3 700 000

p.m.

3 300 000

0,—

2 898 243,18

Märkused

Selle ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada Euroopa ja Hiina ärijuhtide ning ülikoolide ja teadusasutuste teadlaste vahetust. See on oluline, et parandada sidemeid liidu ettevõtete ja kiiresti kasvava majandusega riikide, näiteks Hiina teadlaste vahel. See tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsiooni (2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta (APS) (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357)) lõikega 4, milles märgitakse, et komisjon „ei ole pööranud piisavalt tähelepanu maailmamajanduses toimuvatele ulatuslikele ja väga kiiretele muutustele, eelkõige areneva majandusega riikides, nt Hiinas ja Indias”.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 10 01 05   Ettevalmistav tegevus – Koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

550 000

p.m.

530 000

0,—

590 992,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud koostöömeetmete rahastamiseks Aasia keskmise sissetulekuga riikides ja piirkonna teistes arenguriikides, mis ei vasta OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumitele ja jäävad seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artikli 2 lõike 4 reguleerimisalast välja, eriti koostöömeetmete rahastamiseks sektorites, mis suudavad iseseisvalt areneda, mille tulemusena liidu üldeelarvest tehtavad investeeringud ei aita kaasa vaesusega võitlemisele Aasia riikides.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta (ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 374).

Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse Aasia piirkonnastrateegia ja mitmeaastane näidisprogramm (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 257).

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Iraagi 2007. aasta erimeede (ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 624).

19 10 01 06   Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liit – Aasia – Poliitika ja praktika integreerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

p.m.

200 000

0,—

225 226,88

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on panna alus integreerivale lähenemisviisile Euroopa Liidu ja Aasia suhteid puudutava poliitika väljatöötamises ja elluviimises. See Euroopa Aasia-uuringute Instituudis välja töötatud terviklik lähenemisviis on seotud tegevustega, mida reguleeritakse mitme õigusliku alusega, kuid mis on jagatud mitme eelarverea vahel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

19 10 02     Koostöö Kesk-Aasia arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

104 300 000

56 339 890

105 232 000

72 546 485

93 938 166,29

66 298 539,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste valitsuse, institutsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori suhtes võetavate abimeetmete rahastamiseks või kaasrahastamiseks, mille eesmärk on toetada vaesuse vähendamist, inimõiguste edendamist ja kaitset ja üleminekut turumajandusele, tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning edendada konfliktide ärahoidmist, lahendamist ja lepitamist partnerriikides.

Eespool nimetatud meetmed hõlmavad muu hulgas institutsioonilise, õigus- ja haldusreformi toetamist, toetust erasektorile ja abi majandusarenguks, toetust ülemineku sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks (sh sotsiaalvaldkonna reforme), infrastruktuurivõrgustike väljaarendamist, keskkonnakaitse ja loodusressursside majandamise edendamist, säästvat energeetikat, võitlust kliimamuutusega, katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimist ja nende riski vähendamist ning maapiirkondade majanduse arendamist.

Assigneering on ette nähtud ka abinõudeks põhiliste sotsiaalteenuste valdkonnas, kaasa arvatud põhiharidus, esmane tervishoid, reproduktiivtervis (sealhulgas HIV ja AIDS ning võitlemine sunniviisiliste abortide, naiste suguelundite moonutamise ja sundsteriliseerimise vastu), esmane joogiveega varustamine ja esmased sanitaartingimused.

Finantsmääruse kohaselt tuleb osa assigneeringust kasutada demokraatia ja õigusriigi edendamiseks.

Osa eraldisest tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks.

Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu. Selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 03     Koostöö Iraagi, Iraani ja Jeemeniga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

45 500 000

23 030 165

52 651 000

38 182 361

38 947 000,—

25 542 971,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud tegevuskulude katmiseks Iraagis ja Jeemenis ning vastavalt komisjoni kõnealuses valdkonnas tehtavate uuringute tulemusele ka Iraani inim- ja sotsiaalarenguga seotud suunatud meetmete kulude katmiseks. Iraagi puhul on assigneering ette nähtud ülesehitusprotsessi raames toimuva liidu tegevusega seotud kulude katmiseks. Jeemenis keskendub tegevus hea valitsemistava edendamisele ja vaesusega võitlemisele (toetus sotsiaalvaldkonnale ja erasektorile).

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringu rakendamisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhtumise kohta Iraani, et valmistada ette tingimused, mille korral on liidul võimalik tulevikus Iraanis delegatsioon luua.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada selliste rahvusvaheliste programmide rahastamiseks, mis soodustavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, muu hulgas ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse UN WOMEN kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta resolutsioon Euroopa Liidu suhtumise kohta Iraani (ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 163).

19 10 04     Koostöö, mis ei ole hõlmatud ametliku arenguabiga (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 500 000

4 447 886

18 500 000

4 543 701

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust toetatakse partnerite kahe- ja mitmepoolse ning piirkondliku kaasamise meetmeid. Arengukoostöö meetmeid sellest assigneeringust ei rahastata. Samuti rahastatakse assigneeringust ELi ettevõtete rahvusvahelistamise koordineerimisplatvormi tegevust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1338/2011, 13. detsember 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 347, 30.12.2011, lk 21).

PEATÜKK 19 11 — VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 11

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

19 11 01

Liidu abi tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

4

14 840 000

11 317 399

14 000 000

11 454 708

14 000 000,—

14 267 694,23

19 11 02

Teavitamine Euroopa Liidu tegevusest – Välissuhted

4

12 300 000

11 861 029

11 500 000

13 077 458

11 748 247,13

12 241 672,02

19 11 03

Euroopa Liidu ülemaailmne roll

4

1 490 000

1 186 103

2 500 000

3 913 692

1 659 996,—

1 262 723,40

 

Peatükk 19 11 — Kogusumma

 

28 630 000

24 364 531

28 000 000

28 445 858

27 408 243,13

27 772 089,65

19 11 01     Liidu abi tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 840 000

11 317 399

14 000 000

11 454 708

14 000 000,—

14 267 694,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud arendustegevuse, -strateegiate ja -poliitika hindamis-, järelevalve- ja toetusmeetmete rahastamiseks nende kavandamise, ettevalmistamise, rakendamise etappide jooksul, ning see hõlmab järgmist:

tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud;

meetmete järelevalve nende elluviimise jooksul ja pärast seda;

toetusmeetmed järelevalvesüsteemide kvaliteedi, rakendatavate meetmetega seotud metoodika ja tavade ning tulevaste meetmete ettevalmistamise parandamiseks;

tagasiside otsustamisprotsessi käigus tehtava hindamise tulemuste, järelduste ja soovituste kohta ning teavitamine nendest;

metoodika täiendamine hindamiste kvaliteedi parandamiseks ja kasulikkuse suurendamiseks, sealhulgas teadustöö, tagasiside, teavitamine ja koolitustegevus.

Assigneeringuga rahastatakse ka nende programmide ja projektide juhtimist käsitlevat auditeerimistegevust, mida komisjon rakendab välisabi valdkonnas. Sellega rahastatakse ka Euroopa Liidu välisabi reguleerivatel erieeskirjadel põhinevat välisaudiitoritele korraldatavat koolitust.

Peale selle on assigneering ette nähtud katma arengukoostöö mõju mõõtmise ja mõjuindikaatorite edasiarendamisega seotud kulud.

Assigneeringuga rahastatakse uurimusi, metoodiliste vahendite mitmekesistamist, ekspertide kohtumisi, teavitamist ja trükiseid, samuti teadmiste jagamist ja koolitusi, mis on seotud välisabiprogrammide koostamise ja rakendamisega, eelkõige projekti- ja programmitsükli juhtimise ja suutlikkuse suurendamisega.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikest 2.

19 11 02     Teavitamine Euroopa Liidu tegevusest – Välissuhted

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 300 000

11 861 029

11 500 000

13 077 458

11 748 247,13

12 241 672,02

Märkused

Artiklist rahastatav teavitustegevus jaguneb üldjoontes kaheks: peakorteri võetavad horisontaalsed meetmed ja logistiline toetus ning liidu delegatsioonide tegevus kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Peakorteri võetavad meetmed:

Euroopa Liidu külastajate programm (European Union Visitors Programme), mida Euroopa Parlament ja komisjon viivad ellu ühiselt ning mille raames liidu delegatsioonid valivad umbes 170 külastajat aastas, kellele antakse võimalus tutvuda liiduga, külastades Euroopa Parlamenti ja komisjoni vastavalt ainevaldkonnale ja külastajate jaoks ettevalmistatud individuaalse programmi alusel;

prioriteetseid ainevaldkondi käsitlevate trükiste valmistamine ja levitamine, mis on osa aastaprogrammist;

audiovisuaalse materjali tootmine ja levitamine;

elektroonilise ajakirjanduse (internet, elektroonilised sõnumisüsteemid) kaudu edastatava teabe väljatöötamine;

külaskäikude korraldamine ajakirjanike rühmadele;

arvamusliidrite toetamine liidu prioriteetidega kooskõlas oleva teavitustegevuse korral.

Komisjon jätkab pärsiakeelsete uudiste edastamise rahastamist.

Kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides võetavad liidu delegatsioonide detsentraliseeritud meetmed

Vastavalt iga piirkonna ja riigi suhtes kehtestatud teavituseesmärkidele teevad liidu delegatsioonid ettepaneku iga-aastase teavituskava kohta. Pärast kavale peakorteri heakskiidu saamist eraldatakse eelarvest vahendeid järgmistele meetmetele:

veebisaidid;

suhted meediakanalitega (pressikonverentsid, seminarid, raadiosaated jms);

teabealased tooted (muud trükised, graafiline materjal jms);

ürituste, sh kultuuriürituste korraldamine;

uudistelehed;

teavituskampaaniad.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

19 11 03     Euroopa Liidu ülemaailmne roll

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 490 000

1 186 103

2 500 000

3 913 692

1 659 996,—

1 262 723,40

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse prioriteetseid teavitamise ja kommunikatsiooniga seotud meetmeid, mis on suunatud liidu kodanikele ja käsitlevad liidu välispoliitikat tervikuna.

Teavitustegevus hõlmab järgmisi valdkondi ning võib käsitleda ka liidu välissuhete muid aspekte, eelkõige seoses liidu välispoliitika tulevikuga:

meetmed, mis aitavad parandada üldsuse suhtumist välisabisse. Eesmärgiks on selgitada, et välisabi moodustab liidu tegevuse lahutamatu osa ning on väga oluline liidu ja tema rolli määratlemisel maailmas, ning suurendada teadlikkust asjaolust, et liit saavutab liidu kodanike nimel tegutsedes konkreetseid tulemusi vaesusevastases võitluses ja terves maailmas kõrgetasemelise säästva arengu edendamisel;

Euroopa naabruspoliitika (ENP). Euroopa naabruspoliitika algatati komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Laiem Euroopa – naabrus: uus raamistik meie suhetele ida- ja lõunanaabritega” (KOM(2003) 104 lõplik). Selle poliitika alla kuuluvad meetmed, mis annavad jätkuvalt teavet liidu tegevuse kohta Euroopa naabruspoliitika raames;

ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ja arengut käsitlev teavitustegevus, mida viiakse läbi koostöös nõukoguga;

külaskäikude korraldamine kodanikuühiskonna esindajate rühmadele.

Komisjon on võtnud vastu teatised Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele koostööraamistiku kohta seoses Euroopa Liidu teabe- ja teabevahetuspoliitika meetmetega (KOM(2001) 354 lõplik) ja KOM(2002) 350 lõplik). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks institutsioonide omavahelise koostöö ja koostöö liikmesriikidega liidu teabe- ja teabevahetuspoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa-teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide suhtes oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Olenemata meetme alusel toetuse saajast ei ole lubatud halduskulude katmine sellest artiklist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikest 2.

PEATÜKK 19 49 — 21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 49

21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

19 49 04

Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 49 04 04

Finants- ja tehniline koostöö Aasia arenguriikidega – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04 05

Finants- ja tehniline koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04 06

Abi partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04 12

Programm „MEDA” (meetmed, mis kaasnevad Vahemereäärsete kolmandate riikide majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformidega) – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 19 49 04 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 19 49 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04     Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 49 04 04   Finants- ja tehniline koostöö Aasia arenguriikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 04 (endised artiklid B7–3 0 0 A, B7–3 0 2 A ja B7–3 0 4 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 05   Finants- ja tehniline koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 05 (endised artiklid B7–3 1 0 A, B7–3 1 2 A ja B7–3 1 3 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 06   Abi partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 07 (endine artikkel B7–5 2 0 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 12   Programm „MEDA” (meetmed, mis kaasnevad Vahemereäärsete kolmandate riikide majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformidega) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 06 (endine artikkel B7–4 1 0 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS VÄLISPOLIITIKA VAHENDITE TEENISTUSELE

JAOTIS 20

KAUBANDUS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 01

KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

93 973 453

93 973 453

93 019 275

93 019 275

93 332 465,75

93 332 465,75

Reservid (40 01 40)

 

 

37 417

37 417

 

 

 

93 973 453

93 973 453

93 056 692

93 056 692

93 332 465,75

93 332 465,75

20 02

KAUBANDUSPOLIITIKA

13 500 000

8 203 879

11 125 000

8 495 576

12 737 955,41

11 091 449,23

 

Jaotis 20 — Kogusumma

107 473 453

102 177 332

104 144 275

101 514 851

106 070 421,16

104 423 914,98

Reservid (40 01 40)

 

 

37 417

37 417

 

 

 

107 473 453

102 177 332

104 181 692

101 552 268

106 070 421,16

104 423 914,98

PEATÜKK 20 01 — KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 01

KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

20 01 01

Kaubanduse poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

20 01 01 01

Kaubanduse peadirektoraadi töötava personaliga seotud kulud

5

48 232 346

47 265 499

47 087 246,25

20 01 01 02

Liidu delegatsioonide töötava personaliga seotud kulud

5

13 867 302

13 244 517

13 578 721,21

 

Artikkel 20 01 01 — Vahesumma

 

62 099 648

60 510 016

60 665 967,46

20 01 02

Kaubanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

20 01 02 01

Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

5

3 236 031

3 531 000

3 644 532,45

20 01 02 02

Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonide juures

5

6 459 410

6 484 544

5 962 614,—

20 01 02 11

Kaubanduse peadirektoraadi muud juhtimiskulud

5

4 388 200

4 359 091

4 833 871,40

Reservid (40 01 40)

 

 

37 417

 

 

 

4 388 200

4 396 508

4 833 871,40

20 01 02 12

Kaubanduse peadirektoraadi muu halduskulu liidu delegatsioonide juures

5

1 541 546

1 634 953

1 756 286,—

 

Artikkel 20 01 02 — Vahesumma

 

15 625 187

16 009 588

16 197 303,85

Reservid (40 01 40)

 

 

37 417

 

 

 

15 625 187

16 047 005

16 197 303,85

20 01 03

Kaubanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonete kulud ning nendega seotud kulud

20 01 03 01

Kaubanduse peadirektoraadi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

3 052 323

3 017 820

3 549 750,94

20 01 03 02

Kaubanduse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulu liidu delegatsioonide juures

5

12 766 295

13 051 851

12 516 963,—

 

Artikkel 20 01 03 — Vahesumma

 

15 818 618

16 069 671

16 066 713,94

20 01 04

Kaubanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

20 01 04 01

Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele – Halduskorralduskulud

4

430 000

430 000

402 480,50

 

Artikkel 20 01 04 — Vahesumma

 

430 000

430 000

402 480,50

 

Peatükk 20 01 — Kogusumma

 

93 973 453

93 019 275

93 332 465,75

Reservid (40 01 40)

 

 

37 417

 

 

 

93 973 453

93 056 692

93 332 465,75

20 01 01     Kaubanduse poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

20 01 01 01   Kaubanduse peadirektoraadi töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

48 232 346

47 265 499

47 087 246,25

20 01 01 02   Liidu delegatsioonide töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

13 867 302

13 244 517

13 578 721,21

20 01 02     Kaubanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

20 01 02 01   Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 236 031

3 531 000

3 644 532,45

20 01 02 02   Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonide juures

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 459 410

6 484 544

5 962 614,—

20 01 02 11   Kaubanduse peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 01 02 11

4 388 200

4 359 091

4 833 871,40

Reservid (40 01 40)

 

37 417

 

Kogusumma

4 388 200

4 396 508

4 833 871,40

20 01 02 12   Kaubanduse peadirektoraadi muu halduskulu liidu delegatsioonide juures

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 541 546

1 634 953

1 756 286,—

20 01 03     Kaubanduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonete kulud ning nendega seotud kulud

20 01 03 01   Kaubanduse peadirektoraadi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 052 323

3 017 820

3 549 750,94

20 01 03 02   Kaubanduse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulu liidu delegatsioonide juures

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 766 295

13 051 851

12 516 963,—

20 01 04     Kaubanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

20 01 04 01   Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

430 000

430 000

402 480,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, nagu kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi hooldamine.

See hõlmab artikli 20 02 01 kohaseid halduskulusid.

PEATÜKK 20 02 — KAUBANDUSPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 02

KAUBANDUSPOLIITIKA

20 02 01

Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele

4

9 000 000

6 918 934

7 300 000

7 159 193

8 237 955,41

8 268 043,41

20 02 03

Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

4

4 500 000

1 284 945

3 825 000

1 336 383

4 500 000,—

2 823 405,82

 

Peatükk 20 02 — Kogusumma

 

13 500 000

8 203 879

11 125 000

8 495 576

12 737 955,41

11 091 449,23

20 02 01     Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 000 000

6 918 934

7 300 000

7 159 193

8 237 955,41

8 268 043,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete toetamiseks.

Käimasolevate ja uute mitme- ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste läbiviimisega seotud meetmed

Meetmete eesmärk on tugevdada liidu läbirääkimispositsiooni käimasolevatel mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel (Doha arengukava kontekstis) ning samuti käimasolevatel ja uutel kahepoolsetel ja piirkondlikel kaubandusläbirääkimistel, et tagada, et liidu poliitika väljatöötamisel võetaks aluseks igakülgne ja ajakohane eksperditeave, ja luua koalitsioonid läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks. Meetmed hõlmavad järgmist:

eksperdiuuringud ja seminarid, mis on seotud põhimõtete ja läbirääkimisseisukohtade ettevalmistamisega ning käimasolevate ja uute kaubandusläbirääkimiste läbiviimisega;

järjepideva ja igakülgse side- ja infostrateegia väljatöötamine ja rakendamine, edendades liidu kaubanduspoliitikat ning suurendades selle ja käimasolevate läbirääkimisseisukohtade üksikasjade ja eesmärkide alast teadlikkust liidus ja liidust väljaspool.

Uuringud, hindamised ja mõjuhinnangud seoses kaubanduslepingute ja põhimõtetega

Meetmed, mis tagavad, et liidu kaubanduspoliitikat toetavad eel- ja järelhindamise tulemused ning et neid võetakse põhjalikult arvesse. Eel- ja järelhindamine hõlmab järgmist:

mõjuhinnangud, mis koostatakse võimalike uute seadusandlike ettepanekute jaoks, ning säästvuse mõju hindamised, mis viiakse läbi käimasolevate läbirääkimiste toetamiseks ja millega hinnatakse kaubandusläbirääkimiste mõju säästvale arengule ning tehakse vajaduse korral ettepanek võtta kõrvalmeetmeid, et võidelda konkreetsetes riikides või valdkondades ilmneda võivate negatiivsete tulemuste vastu;

kaubanduse peadirektoraadi poliitika ja tavade hindamised, mis tuleb teha pärast peadirektoraadi mitmeaastast hindamiskava.

Kaubandusega seotud tehniline abi, koolitus ja muud arenevatele riikidele suunatud suutlikkuse suurendamise meetmed

Meetmete eesmärk on tugevdada arengumaade suutlikkust osaleda rahvusvahelistel, kahepoolsetel või kahe piirkonna vahelistel kaubandusläbirääkimistel, rakendada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid ja osaleda maailma kaubandussüsteemis. Meetmete hulka kuuluvad:

projektid, mis hõlmavad arengumaade ametnike ja ettevõtjate koolitamist ja nende suutlikkuse suurendamist, peamiselt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alal;

selliste kulude katmine, mis tekivad liikmesriikide ekspertidel arengumaade ametnike ja ettevõtjate nõustamisel sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning muude kaubandusega seotud meetmete järgimise alal;

sellistel foorumitel ja konverentsidel osalejate kulude hüvitamine, mille eesmärk on suurendada arengumaade kodanike kaubandusalast teadlikkust ja asjatundlikkust;

ekspordi kasutajatoe haldamine, edasiarendamine ja reklaamimine, millega antakse arengumaa tootmisharule teavet ligipääsu kohta liidu turgudele ja soodustatakse tootmisharu jõupingutusi rahvusvahelise kaubandussüsteemi pakutavate turulepääsuvõimaluste kasutamisel;

WTO foorumitel ja muudes mitmepoolsetes organisatsioonides, eelkõige WTO sihtfondides korraldatud kaubandusalase tehnilise abi programmid;

arengumaades korraldatav teavitamis- ja edendamistegevus ning seminarid nii riiklikele kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele (kaasa arvatud kodanikuühiskonna ja äriorganisatsioonidele), et selgitada käimasolevate läbirääkimiste hetkeseisu ja/või olemasolevate kokkulepete rakendamist;

kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade arengumaade tootjatele ja töötajatele avalduva mõju uuringud (sh sertifitseerimiskavade kulude ja tulude võrdlev analüüs), samuti tarbijate arvamus kavade kohta;

tehniline abi tootjatele ja tootjaühendustele või kooperatiividele ning nende suutlikkuse arendamine eesmärgiga hõlbustada turulepääsu (nt vastavus standarditele ja eeskirjadele);

poliitika kujundajate nõustamine, et parimal moel tagada arengumaade väiketootjate ja töötajate erihuvidega arvestamine kõigis poliitikavaldkondades ning aidata luua keskkonda tootjate juurdepääsu hõlbustamiseks kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavadele.

Turulepääsu meetmed, millega toetatakse liidu turulepääsu strateegia rakendamist

Meetmed, millega toetatakse liidu turulepääsu strateegiat, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada kaubandustõkkeid, teha kindlaks kaubanduspiirangud kolmandates riikides ning vajaduse korral kõrvaldada kaubandustakistused. Need meetmed võivad hõlmata järgmist:

turulepääsualase andmebaasi haldamine ja edasiarendamine, mis on ettevõtjatele kättesaadav Interneti kaudu ja kus on loetletud kaubandustõkked ja muu liidu eksporti ja liidu eksportijaid mõjutav põhiteave; kõnealuse andmebaasi jaoks vajaliku teabe ning vajalike andmete ja dokumentide ostmine;

oluliste turgude mitmesuguste kaubandustakistuste erianalüüs, sealhulgas analüüs selle kohta, kuidas kolmandad riigid täidavad rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi seoses läbirääkimisteks ettevalmistamisega;

konverentsid, seminarid ja muu teabealane tegevus (näiteks uuringute, teabepakettide, trükiste ja infolehtede koostamine ja levitamine), et teavitada ettevõtteid, liikmesriikide ametnikke ja teisi osalejaid kaubandustõketest ja kaubanduspoliitika vahenditest, mille eesmärk on kaitsta liitu selliste ebaõiglaste kaubandustavade eest nagu dumping või ekspordisubsiidiumid;

Euroopa tööstuse toetamine konkreetselt turulepääsuga seotud tegevuse korraldamisel.

Meetmed, millega toetatakse olemasolevate eeskirjade rakendamist ja kaubanduskohustuste järelevalvet

Meetmed, millega toetatakse olemasolevate eeskirjade rakendamist ning samuti uurimiste läbiviimist ja kontrollkäike, et teha kindlaks, kas kolmandad riigid peavad eeskirjadest kinni, sealhulgas:

teabevahetus, koolitus, seminarid ja teabeedastus, millega toetatakse liidu kehtivate õigusaktide rakendamist kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonnas ja eelkõige nõukogu 5. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1), kehtestatud uute eeskirjade rakendamist;

meetmed, millega kergendatakse kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste kontekstis läbi viidud uurimisi, mille eesmärk on kaitsta liidu tootjaid kolmandate riikide ebaõiglaste, liidu majandust kahjustada võivate kaubandustavade eest (dumpinguvastased, subsiidiumivastased ja kaitsemeetmed). Eelkõige keskenduvad meetmed kaubanduse kaitsemeetmeid toetavate infotehnoloogiasüsteemide arendamisele, haldamisele ja turvalisusele, sidevahendite loomisele, juriidiliste teenuste ostmisele kolmandates riikides ning eksperdiuuringute läbiviimisele;

meetmed, mis on seotud tekstiili, rõivaste, jalanõude ja terase liitu importimise litsentside integreeritud haldussüsteemide (SIGL-süsteem – Système Intégré de Gestion de Licences), puidu ekspordikvootide haldamise toetussüsteemi (TRQ-RW: puidu ekspordikvootide haldamise toetamine) väljatöötamise ja pideva hooldusega. Need süsteemid on välja töötatud pärast Venemaa ühinemist WTOga ja neis kehtestatakse tingimused puidu impordiks Venemaalt liitu, samuti on need seotud süsteemiga ACRIS (Anti-Counterfeiting Rapid Intelligence Service System / võltsimisvastane luureteenistussüsteem kiirteadete edastamiseks), millega toetatakse liidu ettevõtete osalemist intellektuaalomandi õiguste rikkumisest teatamisel. Meetmed hõlmavad nende süsteemide rakendamist ja tegevust ning ühtsete juhiste koostamist koolituseks ja tehnilist abi rakendamise jaoks. Kõnealune assigneering hõlmab ka süsteemide toimimiseks vajalikku rahastamist (riist- ja tarkvara, hooldus) ning süsteemi kasutajate teavitamis- ja koolitusmeetmete ja tehnilise abi rahastamist ning vajaduse korral kasutajatoe pakkumist, seda peamiselt liikmesriikidele.

Meetmed, mille eesmärk on edendada liidu väliskaubanduspoliitikat oluliste arvamusliidritega, kodanikuühiskonnaga ja teiste huvirühmadega (k.a väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) peetava struktureeritud dialoogi kaudu

Meetmed, mille eesmärk on toetada liidu kaubanduspoliitikat konkreetsete foorumite ja kohtumiste kaudu, et edendada väliskaubandusküsimuste üle peetavat dialoogi oluliste arvamusliidritega, kodanikuühiskonnaga ja teiste huvirühmadega (k.a väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad).

Komisjoni toetus nende meetmete puhul võib hõlmata konverentside või üritustega seotud teenuseid, samuti neist üritustest osa võtvate inimeste reisikulude hüvitamist, eriti kaubanduspeadirektoraadi kodanikuühiskonna dialoogi raames, aga ka seminaride ja kohtumiste korral liikmesriikide, kolmandate riikide, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja ettevõtlussidusrühmadega, mille käigus vahetatakse arvamusi kaubanduspoliitika üle, eelkõige kaubanduse kaitse poliitika valdkonnas.

Kehtivate kaubanduslepingute rakendamiseks vajalik õigus- ja muu eksperdiabi

Meetmed, millega tagatakse, et liidu kaubanduspartnerid järgivad ja täidavad tõhusalt WTO ning muudest mitme- ja kahepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgmised meetmed:

eksperdiuuringud, sealhulgas kontrollkäigud, ning konkreetsed uuringud ja seminarid selle kohta, kuidas kolmandad riigid täidavad rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi;

õigusekspertiis, eelkõige välisriikide õiguse küsimustes, mis on liidule vajalik, et kaitsta oma seisukohti WTO vaidlusjuhtumite lahendamisel, muud eksperdiuuringud, mis on vajalikud WTO vaidlusjuhtumite lahendamise ettevalmistamiseks, juhtimiseks ja edasisteks sammudeks;

vahekohtumenetluse kulud, õigusekspertiis ja liidu tasutud lõivud vaidlustes, mis tulenevad liidu osalusest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 alusel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamises.

Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes

Toetatakse järgmisi kulusid:

vahekohtumenetluse kulud, õigusekspertiis ja liidu tasutud lõivud vaidlustes, mis tulenevad liidu osalusest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 alusel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute rakendamises;

investorile sellise rahvusvahelise lepingu alusel makstav lõplik summa või selle summa tasaarvestus.

Õiguslik alus

Nõukogu ja komisjoni otsus 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom, 23. september 1997, mis käsitleb energiaharta lepingu ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sõlmimist Euroopa ühenduste poolt (EÜT L 69, 9.3.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 98/552/EÜ, 24. september 1998, ühenduse turulepääsu strateegiaga seotud komisjoni rakendusmeetmete kohta (EÜT L 265, 30.9.1998, lk 31).

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

20 02 03     Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 500 000

1 284 945

3 825 000

1 336 383

4 500 000,—

2 823 405,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kaubandusega seotud abi valdkonnas mitmepoolseid programme ja algatusi eesmärgiga suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt mitmepoolses kaubandussüsteemis ja piirkondlikes kauplemise kordades ning parandada nende kaubanduse taset.

Assigneeringust rahastatavate mitmepoolsete algatuste ja programmidega toetatakse järgmisi meetmeid.

Abi kaubanduspoliitika jaoks, osalemiseks läbirääkimistel ja kaubanduslepingute rakendamiseks

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust töötada välja oma kaubanduspoliitika ja tugevdada kaubanduspoliitikaga seotud institutsioone, sealhulgas kõikehõlmavad ja ajakohastatud kaubandusülevaated ning abi kaubanduse integreerimiseks vastavatesse majanduskasvu ja arengu poliitikavaldkondadesse.

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ja rakendada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid.

Uuringud poliitika kujundajate nõustamiseks, et tagada arengumaade väiketootjate ja töötajate erihuvidega arvestamine kõigis poliitikavaldkondades ning aidata luua keskkonda tootjate juurdepääsu hõlbustamiseks kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavadele.

See abi on suunatud eelkõige avalikule sektorile.

Kaubanduse arendamine

Meetmed, mille eesmärk on leevendada pakkumise piiratust, mis mõjutab otseselt arengumaade võimet kasutada oma rahvusvahelise kaubanduse potentsiaali, sealhulgas eriti erasektori arendamine.

Assigneering täiendab liidu geograafilisi programme ning sellest peaks rahastatama vaid mitmepoolseid algatusi ja programme, mis loovad tõelist lisandväärtust liidu geograafilistele programmidele, eelkõige vähim arenenud riikidele suunatud integreeritud raamistikule.

Komisjon esitab kaks korda aastas aruande rakendamise ja saavutatud tulemuste kohta ning kaubandusabi toetuste peamiste tulemuste ja mõju kohta. Komisjon esitab teabe selle kohta, kui suur on liidu üldeelarvest kogu kaubandusabi rahastamiseks eraldatav summa kokku ning kui suur on kaubandusega seotud abi raames kaubandusabile eraldatav kogusumma.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS KAUBANDUSE PEADIREKTORAADILE

KAUBANDUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 21

ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 01

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD

268 569 707

268 569 707

258 747 370

258 747 370

344 925 999,56

344 925 999,56

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

29 933

 

 

 

268 569 707

268 569 707

258 777 303

258 777 303

344 925 999,56

344 925 999,56

21 02

TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE

258 629 000

180 505 121

246 264 700

216 053 058

247 512 969,80

319 350 145,81

21 03

VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

245 400 000

184 450 589

233 018 000

188 093 567

231 797 917,26

202 310 925,20

21 04

KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

217 650 000

124 511 655

200 713 000

153 775 032

226 845 492,47

136 346 969,79

21 05

INIM- JA SOTSIAALARENG

195 545 000

102 257 336

161 630 000

126 433 699

172 470 985,20

171 986 176,97

21 06

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

331 382 779

304 087 142

345 693 444

321 730 039

337 666 205,09

300 494 442,49

21 07

ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID

34 198 140

29 299 709

32 110 000

29 600 874

31 173 374,81

29 980 375,50

21 08

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

20 325 000

13 224 060

19 477 000

16 566 519

19 477 000,—

14 579 936,09

21 49

21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 21 — Kogusumma

1 571 699 626

1 206 905 319

1 497 653 514

1 311 000 158

1 611 869 944,19

1 519 974 971,41

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

29 933

 

 

 

1 571 699 626

1 206 905 319

1 497 683 447

1 311 030 091

1 611 869 944,19

1 519 974 971,41

Märkused

Liidu abi ei tohiks anda ühelegi ametiasutusele, organisatsioonile ega programmile, mis osaleb sellise inimõiguste rikkumisega seotud tegevuse haldamises, millega kaasnevad sundabordid, sundsteriliseerimine või lapsetapp, või mis toetab nimetatud tegevust, eriti kui sellise tegevuse eesmärgi saavutamiseks kasutatakse psühholoogilist, sotsiaalset, majanduslikku või õiguslikku survet; sellega kohaldatakse Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengukonverentsil (IPCD) seatud konkreetset sunni ja sunniviisilisuse keeldu seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes. Komisjon peaks esitama aruande sellele programmile eraldatud liidu välisabi rakendamise kohta.

PEATÜKK 21 01 — POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

21 01

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD

21 01 01

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” töötava personaliga seotud kulud

21 01 01 01

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi töötava personaliga seotud kulud

5

75 375 653

75 944 564

77 744 173,70

21 01 01 02

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi töötava personaliga seotud kulud liidu delegatsioonides

5

90 137 465

82 410 328

84 659 587,20

 

Artikkel 21 01 01 — Vahesumma

 

165 513 118

158 354 892

162 403 760,90

21 01 02

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

21 01 02 01

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi koosseisuvälised töötajad

5

3 906 849

4 727 382

6 841 290,71

21 01 02 02

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

5

1 314 748

1 307 808

1 313 797,—

21 01 02 11

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi muud juhtimiskulud

5

6 379 288

6 767 892

7 172 314,85

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

 

 

 

6 379 288

6 797 825

7 172 314,85

21 01 02 12

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi muud halduskulud liidu delegatsioonides

5

4 277 589

4 316 278

4 686 370,—

 

Artikkel 21 01 02 — Vahesumma

 

15 878 474

17 119 360

20 013 772,56

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

 

 

 

15 878 474

17 149 293

20 013 772,56

21 01 03

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonetega seotud kulud

21 01 03 01

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

4 770 054

4 848 928

5 874 416,66

21 01 03 02

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi hooned ja nendega seotud kulud liidu delegatsioonides

5

35 424 800

34 456 890

33 399 534,—

 

Artikkel 21 01 03 — Vahesumma

 

40 194 854

39 305 818

39 273 950,66

21 01 04

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 01 04 01

Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

4

46 438 261

43 533 300

44 622 705,60

21 01 04 03

Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

2 111 000,—

21 01 04 04

Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas – Halduskorralduskulud

4

270 000

204 000

243 483,84

21 01 04 05

Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades – Halduskorralduskulud

4

179 697,—

21 01 04 10

Euroopa Arengufondi (EAF) panus ühistesse haldustoetuskuludesse

4

p.m.

p.m.

75 847 954,—

21 01 04 20

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” haldustoetuskulud

4

275 000

230 000

229 675,—

 

Artikkel 21 01 04 — Vahesumma

 

46 983 261

43 967 300

123 234 515,44

 

Peatükk 21 01 — Kogusumma

 

268 569 707

258 747 370

344 925 999,56

Reservid (40 01 40)

 

 

29 933

 

 

 

268 569 707

258 777 303

344 925 999,56

21 01 01     Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” töötava personaliga seotud kulud

21 01 01 01   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

75 375 653

75 944 564

77 744 173,70

21 01 01 02   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi töötava personaliga seotud kulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

90 137 465

82 410 328

84 659 587,20

21 01 02     Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

21 01 02 01   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 906 849

4 727 382

6 841 290,71

21 01 02 02   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 314 748

1 307 808

1 313 797,—

21 01 02 11   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

21 01 02 11

6 379 288

6 767 892

7 172 314,85

Reservid (40 01 40)

 

29 933

 

Kogusumma

6 379 288

6 797 825

7 172 314,85

21 01 02 12   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi muud halduskulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 277 589

4 316 278

4 686 370,—

21 01 03     Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, teenuste ja hoonetega seotud kulud

21 01 03 01   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 770 054

4 848 928

5 874 416,66

21 01 03 02   Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi hooned ja nendega seotud kulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

35 424 800

34 456 890

33 399 534,—

21 01 04     Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 01 04 01   Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

46 438 261

43 533 300

44 622 705,60

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

kulusid seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulusid, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri ajutiste töötajatega seotud kulud piirduvad 3 653 300 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulusid, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult võetakse üle likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud liidu delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Assigneeringuga rahastatakse peatükkide 21 02, 21 03, 21 04, 21 05 ja 21 06 halduskulusid.

21 01 04 03   Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

2 111 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud.

Assigneeringuga rahastatakse ka suutlikkuse suurendamise ja koolitusega seotud tegevust, mis on suunatud välisabiprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega seotud peamistele huvirühmadele.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 08 01 halduskulusid.

21 01 04 04   Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

270 000

204 000

243 483,84

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

trüki-, tõlke- ja teadusuuringute kulusid, ekspertide kohtumiste kulusid, teavituskulusid ja teabematerjali ostmise kulusid, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Samuti kaetakse sellega kulud, mis on seotud teabematerjali avaldamise, koostamise, ladustamise, turustamise ja levitamisega eelkõige Euroopa Liidu Väljaannete Talituse kaudu, ning muud koordineerimiskulud.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 08 02 halduskulusid.

21 01 04 05   Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

179 697,—

Märkused

Punkt on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud liidu delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 2 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 02 03 kohaseid halduskulusid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1337/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (ELT L 354, 31.12.2008, lk 62).

21 01 04 10   Euroopa Arengufondi (EAF) panus ühistesse haldustoetuskuludesse

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

75 847 954,—

Märkused

Assigneeringuga kaetakse üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi kohaselt haldustoetuskulusid.

Kogu tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 2 kantavat Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmete kulude rahastamist, võib kasutada finantsmääruse artikli 21 kohaselt täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Täiendavad assigneeringud tehakse kättesaadavaks punktis 21 01 04 10.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 60 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), eriti selle artikli 21 lõiked 2 ja 3.

21 01 04 20   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” haldustoetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

275 000

230 000

229 675,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

kulusid seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 07 02 halduskulusid.

PEATÜKK 21 02 — TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 02

TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE

21 02 01

Toiduainetega kindlustamine

4

258 629 000

178 903 860

246 264 700

181 366 213

245 633 145,80

200 191 014,33

21 02 02

Toiduabi konventsiooni lõpuleviimine

4

p.m.

1 087 261

p.m.

4 772 795

0,—

6 140 376,38

21 02 03

Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades

4

p.m.

p.m.

p.m.

29 114 050

1 879 824,—

111 780 483,10

21 02 04

Katseprojekt – Põllumajandustootmise rahastamine

4

p.m.

514 000

p.m.

800 000

0,—

1 238 272,—

 

Peatükk 21 02 — Kogusumma

 

258 629 000

180 505 121

246 264 700

216 053 058

247 512 969,80

319 350 145,81

21 02 01     Toiduainetega kindlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

258 629 000

178 903 860

246 264 700

181 366 213

245 633 145,80

200 191 014,33

Märkused

Assigneeringuga:

vähendatakse vaesust ja toidupuudust arenguriikides, kus toiduainete puudus on pidev;

leevendatakse kriisi mõjusid kõige kaitsetumatele elanikele.

Kõnealuse vahendiga täidetakse lühiajaliste, kriisiolukorras kasutatavate meetmete ja pikaajaliste, arengu toetamiseks kasutatavate meetmete vaheline tühik. Selle vahendi kohaldamisalasse kuuluvad pikaajalised kriisid, taastustöö ja struktuurilise toidupuuduse kaotamine, mis on esimene samm vaesuse likvideerimise suunas.

Täpsemalt on assigneering mõeldud toiduga kindlustamise teemaprogrammi strateegiliste prioriteetide toetamiseks. Teemaprogramm hõlmab järgmist:

teadusuuringud, tehnoloogia ja innovatsioon toiduga kindlustamise nimel;

teadusuuringud andmete kogumiseks õiglase kaubanduse mõju kohta lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjatele ja töötajatele, parimate tavade jagamiseks ning tarneahelate analüüside, jälgitavuse ja vastutuse hindamise läbiviimiseks;

teadusuuringud poliitikakujundajate nõustamiseks selle osas, kuidas parimal viisil tagada, et lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjate ja vaeste töötajate erihuvid kajastuksid kõigis poliitikavaldkondades;

toiduga kindlustamist võimaldav hea juhtimistava üleilmsel, mandri ja piirkonna tasandil, sealhulgas teabe kättesaadavaks tegemine otsustusprotsesside jaoks, et täiustada toiduga kindlustamise strateegiaid;

toiduainetega kindlustatuse tagamine erandlikes üleminekuolukordades ning nõrkades ja ebaõnnestunud riikides;

arengumaade marginaliseerunud tootjate toetamine, et neil oleks juurdepääs eelfinantseerimisele sisendite rahastamise toetamiseks ja toetustele, et saavutada standarditele ja eeskirjadele vastavus.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendiga (DCI) hõlmatud riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Et tagada nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklite 53–56 alusel täielik finantsläbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik vajaliku, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Toiduainetega kindlustamise teemastrateegia. Toiduainetega kindlustamise tegevuskava toetamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks” (KOM(2006) 21 (lõplik)).

Komisjoni 31. märtsi 2010. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel” (KOM(2010) 127 (lõplik)).

21 02 02     Toiduabi konventsiooni lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 087 261

p.m.

4 772 795

0,—

6 140 376,38

Märkused

Assigneeringuga:

vähendatakse vaesust ja toidupuudust arenguriikides, kus toidupuudus on pidev;

leevendatakse kriisi mõjusid kõige kaitsetumatele elanikele.

Kõnealuse vahendiga täidetakse lühiajaliste, kriisiolukorras kasutatavate meetmete ja pikaajaliste, arengu toetamiseks kasutatavate meetmete vaheline tühik. Selle vahendi kohaldamisalasse kuuluvad pikaajalised kriisid, taastustöö ja struktuurilise toidupuuduse kaotamine, mis on esimene samm vaesuse likvideerimise suunas.

Täpsemalt on assigneering mõeldud lõppmakseteks käimasolevatele toiduabiprogrammidele ja eelarvetoetusprogrammidele, mis on välisvaluutavahendi aluseks ja mida võetakse arvesse toiduabikonventsiooni toiduabivoogude aruandes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Toiduainetega kindlustamise teemastrateegia. Toiduainetega kindlustamise tegevuskava toetamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks” (KOM(2006) 21 (lõplik)).

21 02 03     Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

29 114 050

1 879 824,—

111 780 483,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud toetama kiiret ja otsest reageerimist toiduainete hinnatõusule arengumaades, hõlmates hädaabi ning keskmise ja pika tähtajaga arengukoostöö vahelist ajavahemikku. Abi ja koostöö peamised eesmärgid on stimuleerida põllumajanduse tootlikkuse suurendamist sihtriikides ja piirkondades, toetada meetmeid kiireks ja otseseks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule ja selle negatiivsete tagajärgede leevendamiseks kooskõlas toiduga kindlustatuse eesmärkidega ning tugevdada tootmisalast suutlikkust ja põllumajandussektori juhtimist, et suurendada sekkumiste jätkusuutlikkust.

Võttes arvesse konkreetseid riiklikke tingimusi, on abikõlblikud järgmised toetusmeetmed:

meetmed põllumajandusliku tooraine ja teenuste, sh väetiste ja seemnete kättesaadavuse parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu kohalikele rajatistele ja nende kättesaadavusele;

turvavõrgumeetmed põllumajanduse tootmisvõimsuse säilitamiseks või suurendamiseks ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide, sealhulgas laste esmaste toitumisvajaduste rahuldamiseks;

muud riigi vajadustel põhinevad väiksema ulatusega meetmed, mille eesmärk on suurendada tootmist: mikrokrediit, investeeringud, varustus, infrastruktuur ja ladustamine, ühistute arendamine ja tugevdamine, et nad võiksid suurendada institutsioonilist ja tootmisalast suutlikkust; arengumaade marginaliseerunud tootjate toetamine, et neil oleks juurdepääs eelfinantseerimisele sisendite rahastamise toetamiseks ja toetustele, et saavutada standarditele ja eeskirjadele vastavus; samuti kutseõpe ja põllumajandussektorisse kuuluvate ametirühmade toetamine.

Abi on ette nähtud arengumaadele ja nende elanikkonnale. Vahendid suunatakse 50-le prioriteetseks peetavale riigile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1337/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (ELT L 354, 31.12.2008, lk 62).

21 02 04     Katseprojekt – Põllumajandustootmise rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

514 000

p.m.

800 000

0,—

1 238 272,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on lihtsustada väiketalupidajate juurdepääsu rahalistele vahenditele, mida tuleks kasutada põllumajandustootmise ergutamiseks arengumaades. Assigneeringuid tuleks suunata mikrofinantseerimisele spetsialiseerunud organisatsioonide, sh kohalike pankade ja ühistute kaudu, mis vastavad läbipaistvuse, aruandekohustuslikkuse ja rahalise korrektsuse rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

Ülemaailmset majanduskriisi arvestades on mikrofinantseerimine vajalikum kui kunagi varem. Liit peaks võtma vastutuse ja pidama oluliseks mikrofinantseerimise hõlbustamist arengumaades.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 21 03 — VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 03

VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

21 03 01

Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

4

208 700 000

172 973 346

198 461 980

175 638 859

194 568 207,77

178 479 935,65

21 03 02

Kohalikud asutused arengukoostöös

4

35 700 000

10 477 243

32 556 020

11 454 708

37 229 709,49

23 830 989,55

21 03 03

Ettevalmistav tegevus – Kodanikuühiskonna organisatsioonide Aafrika piirkondlik võrgustik aastatuhande viienda arengueesmärgi nimel

4

p.m.

500 000

2 000 000

1 000 000

 

 

21 03 04

Katseprojekt – Strateegiline investeering püsivasse rahusse ja demokratiseerimisse Aafrika Sarve piirkonnas

4

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 21 03 — Kogusumma

 

245 400 000

184 450 589

233 018 000

188 093 567

231 797 917,26

202 310 925,20

21 03 01     Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

208 700 000

172 973 346

198 461 980

175 638 859

194 568 207,77

178 479 935,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ja partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud organisatsioonide suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

edendada osalust soodustavat ja vaba ühiskonda, et i) parandada nende elanike olukorda, kellele ei ole kättesaadavad üldkasutatavad teenused ja vahendid ning kes ei osale poliitilises protsessis, ii) suurendada partnerriikide tsiviilühiskonna organisatsioonide suutlikkust osaleda säästva arengu strateegiate kindlaksmääramises ja rakendamises, iii) hõlbustada riiklike ja valitsusväliste osalejate vastastikust suhtlemist eri valdkondades;

parandada eurooplaste teadlikkuse taset arenguküsimustes ning tõmmata üldsust (nii liidus kui ka ühinevates riikides) kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides, õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli edu ja muutusi soodustava tegurina;

tõhustada koostööd, soodustada sünergia tekkimist ja tagada dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonide sees, kodanikuühiskonna võrgustike vahel, samuti nende võrgustike ja organisatsioonide ning liidu institutsioonide vahel.

Need algatused võivad hõlmata ka järgmist:

propageerimistegevuse toetamine, et teavitada kõikide tasandite poliitikakujundajaid poliitikast, millega kaitstaks kõige paremini arengumaade marginaliseerunud tootjate ja töötajate huve;

ühenduste ja ühistute arendamine ja tugevdamine arengumaades, et nad võiksid suurendada institutsioonilist ja tootmisalast suutlikkust, et arendada lisandväärtusega tooteid ning tootmist laieneda;

õiglase kaubanduse marginaliseerunud tootjaid esindavate lõunapoolsete riikide õiglase kaubanduse tootjate võrgustike toetamine.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend (DCI). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,9 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Et tagada nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik endast oleneva, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”” (KOM(2006) 19 (lõplik)).

21 03 02     Kohalikud asutused arengukoostöös

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

35 700 000

10 477 243

32 556 020

11 454 708

37 229 709,49

23 830 989,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ja partnerriikide kohaliku omavalitsuse asutuste arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud asutuste suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

edendada osalust soodustavat ja vaba ühiskonda, et i) muuta olukord soodsamaks selliste elanikerühmade jaoks, kellele üldteenused ja ressursid ei ole kättesaadavad ja kes on poliitiliste otsuste tegemise protsessidest kõrvale jäetud, ii) tugevdada partnerriikide kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkust, et lihtsustada nende osalemist jätkusuutlike arengustrateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel, ning iii) hõlbustada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vastastikust suhtlemist eri valdkondades, samuti toetada kohalike ametiasutustele detsentraliseerimisel tähtsama rolli andmist;

parandada eurooplaste teadlikkuse taset arenguküsimustes ning tõmmata Euroopa Liidu üldsust kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides ning õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel, sealhulgas suurendada teadlikkust põhjapoolsete ja lõunapoolsete riikide kaubandussuhetest ning liidu tarbijate ostuotsustest ja nende mõjust säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning tugevdada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli neis valdkondades;

tõhustada koostööd, soodustada sünergia tekkimist ja tagada struktureeritud dialoog kohalike ja piirkondlike asutuste ühenduste ning nende ühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, samuti nende ühenduste ja organisatsioonide ning liidu institutsioonide vahel.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend (DCI). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,9 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”” (KOM(2006) 19 (lõplik)).

Komisjoni 6. oktoobri 2008. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised” (KOM(2008) 626 (lõplik)).

21 03 03     Ettevalmistav tegevus – Kodanikuühiskonna organisatsioonide Aafrika piirkondlik võrgustik aastatuhande viienda arengueesmärgi nimel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Assigneering on mõeldud aastatuhande viienda arengueesmärgi organisatsioonide Ida-Aafrika piirkondliku võrgustiku loomise rahastamiseks, et ühendada Keenia, Tansaania, Uganda, Rwanda ja Burundi (kõikides nendes riikides on maailma ühed halvimad emade ja reproduktiivtervise näitajad) tugi- ja teenuseid pakkuvate organisatsioonide olemasolevad riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide platvormid. Aastatuhande viienda arengueesmärgi võrgustiku eesmärk on luua mitteametlik foorum mõtete, teabe ja kogemuste vahetamiseks emade ja reproduktiivtervise valdkonnas ning anda osalevatele organisatsioonidele võimalus uurida mitme riigi koostöö võimalusi, et toonitada tungivat vajadust pöörata viiendale aastatuhande eesmärgile suuremat poliitilist tähelepanu ja eraldada sellele rohkem rahalisi vahendeid.

Projekti raames teostatav tegevus hõlmab võrgustiku sekretariaadi loomist ühes liikmesorganisatsioonis, virtuaalplatvormi loomist teabe ja parimate tavade levitamiseks ning jagamiseks, samuti piirkondlike sündmuste korraldamist eesmärgiga parandada emade tervist ja reproduktiivtervist piirkonnas.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

21 03 04     Katseprojekt – Strateegiline investeering püsivasse rahusse ja demokratiseerimisse Aafrika Sarve piirkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Kaks põhiküsimust, mille tõttu Aafrika Sarve rahvad ja riigid kannatavad, on 1) osalusvalitsuse ja stabiilsuse puudumine ning 2) demokraatia ja demokraatlike protsesside ja rahva tõelise osaluse puudumine. Mõlema põhjuseks on fundamentaalne ja kestev valitsemiskriis kõigis Aafrika Sarve riikides. Tegelikult on selle kriisi mõju tunda terves Põhja-Aafrikas ja isegi Euroopas. Juhul kui liit ja teised osapooled ei lähene nendele probleemidele tervikliku perspektiiviga, tuleb jätta igasugune lootus jätkusuutlikest toimetulekuvõimalustest, majanduskasvust ning rahumeelsest ja stabiilsest piirkonnast. Araabia kevade stsenaarium selles piirkonnas ei vii kuhugi, kui sellega ei kaasne rahvusvahelise üldsuse pikaajaline visioon ja pikaajalised investeeringud selle toetuseks.

Katseprojekt kasutab nende probleemide lahendamiseks kaheosalist strateegiat, millest mõlemad toetuvad teineteisele. Mõlemad osad on võrdselt tähtsad, et luua pikaajalised ja usaldusväärsed alternatiivid Aafrika Sarve sõjaväelistele diktatuuridele:

1)

Tagada piisav tegutsemisruum kodanikuühiskonnale, kombinatsioonis investeeringutega tõelistesse kodanikuühiskonna liikmetesse. Aafrika Sarve piirkonna kodanikuühiskonnal ja selle diasporaal terves Aafrikas on üha suuremad probleemid seoses toimimisvõime ja inimõiguste rikkumistega. Valitsuste poliitika Aafrika Sarve riikides põhineb (üha enam) usaldamatusel ja on keskendunud pigem kodanikuühiskonna kontrollimisele ja piiramisele kui selle toetamisele või edendamisele. Sealsed võimud kogevad kodanikuühiskonda kui ohtu, kui mitte lausa otsest vastast, ning ei luba kodanikuühiskonnal võimude poliitikat täiendada, veel vähem seda küsimuse alla seada. Siiski etendab kodanikuühiskond olulist rolli demokraatlikes süsteemides ja protsessides. Seetõttu tuleb vastu astuda kodanikuühiskonna üha vähenevale tegutsemisruumile nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, võimaldamaks kodanikuühiskonnal võtta osa demokraatlikest protsessidest. Ka kodanikuühiskonna liikmeid endid tuleb tugevdada, et nad tuleksid tulemuslikult toime üha probleemsema keskkonnaga, kus tegutseda, ning tegeleda tulevaste demokraatlike protsessidega.

2)

Tugevdada noorsugu ja noorteliikumisi Aafrika Sarve piirkonnas, eesmärgiga valmistada neid hästi ette tulevasteks demokraatlikeks muutusteks. Noored nii Aafrika Sarve maades kui ka Aafrika diasporaas on oma riikide tulevik, kuid neil puuduvad vajalikud oskused ja teadmised ning rahulikus ja demokraatlikus keskkonnas elamise kogemus. Samuti puuduvad neil vahendid mainitud oskuste arendamiseks ning sealsed valitsused ei investeeri kuigivõrd oma noortesse. Tihti peavad noored elama põgenikelaagrites. Põgenikelaagris viibimine koos tihti ebaselge õigusliku seisundiga tähendab, et neil ei ole võimalik kasutada võimalust õppida. Selleks, et koolitada tulevasi juhte ja valitsussektori vanemametnikke ja luua tõeliselt demokraatlikud protsessid, on äärmiselt oluline investeerida Aafrika Sarve noortesse väljastpoolt. Investeerimine nende oskustesse, kasutades tõhusalt ära entusiasmi, unistusi ja lootusi paremast tulevikust, on strateegiliselt kasulikum kui investeerimine praeguse korra muutmisse.

Katseprojektiga investeeritakse järgmistesse riikidesse: Sudaan ja Lõuna-Sudaan, Eritrea, Etioopia, Somaalia (Somaalimaa, Puntland) ja Djibouti. Katseprojekti investeeringud toimuvad nii riigi kui ka (all)piirkonna tasandil, kuigi eelistatud on piirkondlik lähenemisviis.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 21 04 — KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 04

KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

21 04 01

Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

4

217 150 000

122 563 971

200 713 000

152 275 032

223 845 492,47

135 694 636,79

21 04 05

Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)

4

p.m.

197 684

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 04 06

Ettevalmistav tegevus – Veemajandus arengumaades

4

p.m.

1 500 000

p.m.

1 500 000

3 000 000,—

652 333,—

21 04 07

Katseprojekt – Kriitilise tähtsusega tooraine taaskasutus läbi ringlussevõtu: Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu võimalus

4

500 000

250 000

 

 

 

 

 

Peatükk 21 04 — Kogusumma

 

217 650 000

124 511 655

200 713 000

153 775 032

226 845 492,47

136 346 969,79

21 04 01     Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

217 150 000

122 563 971

200 713 000

152 275 032

223 845 492,47

135 694 636,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et edendada ja rakendada liidu suhetes arenguriikide ja Euroopa naaberriikidega poliitikat keskkonna ja loodusvarade, sealhulgas energia, säästva majandamise valdkonnas.

Rahaliselt toetatakse järgmise viie prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) töö aastatuhande arengueesmärgi 7 saavutamiseks: keskkonnasäästlikkuse edendamine; 2) liidu algatuste rakendamise edendamine ja arenguriikide abistamine rahvusvaheliselt kokku lepitud kohustuste täitmisel, nagu ÜRO säästva arengu konverents (Rio+20) ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (COP 11 Hyderabad); 3) erialateadmiste täiendamine integreerituse ja sidususe suurendamiseks; 4) keskkonnajuhtimise ja liidu juhtrolli tugevdamine ning 5) säästvale energiakasutusele suunatud valikute toetamine partnerriikides ja -piirkondades.

Osa assigneeringust kasutatakse suurõnnetuste ohu vähendamise süvalaiendamiseks, tuginedes katastroofialdiste riikide isevastutusele ja riiklikele strateegiatele.

Assigneeringutest kaetakse ka liidu rahaline toetus ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile (GEEREF). GEEREFi eesmärk on kaasata riiklikke ja eravahendeid, et aidata lahendada majanduslikult tasuvate taastuva energia ja energiatõhususe projektide ja ettevõtete rahastamisprobleeme arengumaades ja üleminekumajandusega, liitu mittekuuluvates riikides.

Osa assigneeringutest on ette nähtud, et toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni algatust „Säästev energia kõigi jaoks”.

Toetus partnerriikidele ja -piirkondadele kohanemiseks kliimamuutusega hõlmab toetust Euroopa Liidu kliimamuutuse ja arengu tegevuskava rakendamise edasisele tugevdamisele ülemaailmse kliimamuutuste liidu (GCCA) kaudu. Ülemaailmne kliimamuutuste liit on oluline tegur liidu ja arengumaade vahelise kliimamuutuste-alase koostöö tõhustamisel, eelkõige kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnas, mis on paljude vaeste arengumaade jaoks kõige kiiremini lahendamist vajav küsimus.

Programm on ette nähtud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendist (DCI) abi saavatele riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 63 miljonit eurot kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele. Assigneeringust kaetakse ka varasemast eelarveartiklist 21 02 05 („Keskkond arengumaades”) rahastatud meetmete lõppmaksed.

Et tagada nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik vajaliku, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus – Keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitlev teemaprogramm” (KOM(2006) 20 (lõplik)).

Komisjoni 9. märtsi 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi: ülemaailmsele kliimakaitsestrateegiale uue energia andmiseks tuleb tegutseda kohe” (KOM(2010) 86 (lõplik)).

21 04 05     Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

197 684

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringut kasutatakse selleks, et toetada ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) loomist, mille eesmärk on riskikapitali pakkumine eri tüüpi taastuvenergia ja energiatõhususe investeeringuprojektidele arenguriikides, Euroopa Liidus ja selle naaberriikides.

Kliimamuutuse kontekstis peab liit võtma juhtrolli selle mõjude ja põhjuste vähendamise meetmetega seoses. Heade tavade vahetus liikmesriikide vahel energiatõhususe valdkonnas võimaldab liidul toimida koordineeritult, aidates seeläbi kehtestada ühise energiapoliitika strateegiad ja tegevused. Liit peaks kaaluma energiatõhususe kui kliimamuutuste tagajärgede vastu võitlemise vahendi edendamist ja ühtlasi ergutama taastuvate energiaallikate kasutamist arengumaades, vähendades nende riikide energiasõltuvust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

21 04 06     Ettevalmistav tegevus – Veemajandus arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 500 000

p.m.

1 500 000

3 000 000,—

652 333,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud veemajanduse edendamise rahastamiseks arengumaades ning eelkõige koostöö parandamiseks piiril asuvaid veevarusid jagavate arengumaade vahel.

Assigneeringust rahastatakse veemajanduse vahendite arendamist ja parandamist ning eelkõige koostöö parandamist arengumaade vahel.

Osa assigneeringust võib kasutada tehniliseks abiks arengumaade vahel sõlmitud veemajandusalaste kokkulepete rakendamisele.

Assigneering on ette nähtud ka mitmeid sidusrühmi hõlmava dialoogi ja koordineerimise rahastamiseks, et parandada veemajanduse tõhusust ja tulemuslikkust, ning eelkõige koostööks arengumaade vahel.

Meetmed hõlmavad toetust Aafrika piirkondadele, kus valitseb terav veepuudus.

Assigneering on samuti ette nähtud meetmeteks, mille eesmärk on tulemuste ja parimate tavade levitamise ja vahetamise toetamine arengumaades.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Komisjoni 12. märtsi 2002. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Veemajandus arengumaades: ELi arengukoostööpoliitika ja prioriteedid” (KOM(2002) 132 (lõplik)).

Nõukogu resolutsioon, 30. mai 2006, veemajanduse kohta arengumaades: ELi arengukoostööpoliitika ja prioriteedid (dokument DEVGEN 83 ENV 309, 9696/02).

21 04 07     Katseprojekt – Kriitilise tähtsusega tooraine taaskasutus läbi ringlussevõtu: Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu võimalus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Üldine eesmärk

Selle algatuse eesmärk on luua alus tõsiseks teadusuuringute ja innovatsiooni alaseks Euroopa ja Aafrika vaheliseks koostööks tooraine ringlussevõtu ja taaskasutuse alal.

Parem jäätmekäitlus ja keskkonna- ning tervisekulude ärahoidmine võib aidata vähendada finantssurvet Aafrika valitsustele ja suurendada tooraine pakkumist. Erasektori osalusega saab kulusid oluliselt vähendada ja teenuste pakkumist edendada.

Selleks on kavas korraldada kaks seminari 2013. aastal, neist esimene Euroopas ja teine Aafrikas.

Tooraine taaskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu konkreetsed eesmärgid on järgmised:

teadmiste vahetus poliitika ja teadusuuringute tasandil;

Euroopa ja Aafrika ettevõtjatele ja teadusasutustele/teadlastele foorumi loomine;

Euroopa ja Aafrika liikmesriikide valitsuste kaasamine.

Katseprojektis osalevad:

Euroopa Liit;

Aafrika Liit;

tooraine- ja jäätme-/ringlussevõtuvaldkonna tööstusharude esindajad;

ressursitõhususe ja ringlussevõtu keskkonnatehnoloogia alal tegutsevate teadusasutuste/teadlaste esindajad.

Kokkuvõte

Euroopa Liit on minevikus loonud edukalt koos Aafrika riikidega sarnaseid poliitilisi/teadusuuringute taristuid arvukates valdkondades, nagu näiteks teadusuuringute võrgustikud (e-infrastruktuurid). Need algatused on taganud tihedad sidemed kahe kontinendi vahel, mis on alati tuginenud vastastikust huvi pakkuvatele eesmärkidele.

Sellele tuginedes on kavandatud, et katseprojekt käsitleb järgmisi põhiküsimusi.

Ühine jäätmekäitluse poliitika – jäätmeid (toorainet), mis toodetakse Euroopas ja eksporditakse Aafrikasse, tuleks töödelda tõhusalt ja keskkonnasõbralikult. Sellega seoses peaksid Euroopa Liit ja Aafrika Liit töötama välja nende ainete ühise jäätmetöötluskava.

Uuenduslike ringlussevõtutehnoloogiate teadmussiire – kui mõned lahendused eeldaksid kindlasti tehnoloogilist läbimurret, protsesse ja teenuseid, siis veelgi kiireloomulisem tundub olevat olemasolevate tehnoloogiate ärakasutamine, teadmiste jagamine ja teadlikkus. Teadusuuringud peaksid hõlmama väärtuslike materjalide, sealhulgas tooraine kogumist, taaskasutust ja ringlussevõttu linnade ja tööstusjäätmete voogudest. Aafrika riigid peavad tulema toime jäätmetega, mida on aastakümneid nende maale ja veekogudesse veetud. Euroopa teadusuuringutega on võimalik mõnda praegust jäätmekäitlusprobleemi lahendada.

Majandus ja töökohtade loomine: jäätmesektori keskkonnasõbralikuks muutmisse investeerimisega on võimalik saada mitmekordset majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Näiteks luuakse ringlussevõtuga rohkem töökohti kui selle tõttu kaob, mistõttu see on üks olulisemaid tööhõive loomise valdkondi. ELi jäätmete valdkonna õigusaktid on ühed uuenduslikumad ja kõikehõlmavamad maailmas. Rakendamine aitaks hoida kokku 72 miljardit eurot aastas, suurendaks jäätmekäitluse ja ringlussevõtu aastakäivet 42 miljardi euro võrra ning looks 400 000 uut töökohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 21 05 — INIM- JA SOTSIAALARENG

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 05

INIM- JA SOTSIAALARENG

21 05 01

Inim- ja sotsiaalareng

21 05 01 01

Tervishoid

4

58 552 000

14 826 287

38 190 000

29 863 856

34 922 919,52

33 958 402,—

21 05 01 02

Haridus

4

40 693 000

7 907 353

p.m.

8 113 752

33 048 065,68

22 847 810,—

21 05 01 03

Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid

4

40 300 000

17 297 335

71 440 000

17 683 206

0,—

21 316 939,—

21 05 01 04

Sooline võrdõiguslikkus

4

p.m.

7 907 353

p.m.

12 958 139

37 000 000,—

7 217 046,64

21 05 01 05

Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne jälgimine

4

p.m.

p.m.

p.m.

50 000

0,—

106 883,10

21 05 01 06

Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks

4

p.m.

1 385 000

p.m.

1 384 000

0,—

0,—

21 05 01 07

Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks

4

p.m.

1 270 000

p.m.

2 800 000

0,—

1 360 172,—

21 05 01 08

Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)

4

p.m.

400 000

p.m.

80 000

2 500 000,—

1 462 063,84

21 05 01 09

Ettevalmistav tegevus – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)

4

1 500 000

1 250 000

2 000 000

1 000 000

 

 

 

Artikkel 21 05 01 — Vahesumma

 

141 045 000

52 243 328

111 630 000

73 932 953

107 470 985,20

88 269 316,58

21 05 02

Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)

4

54 500 000

46 455 699

50 000 000

47 727 951

65 000 000,—

65 000 000,—

21 05 03

Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

3 558 309

p.m.

4 772 795

0,—

18 716 860,39

 

Peatükk 21 05 — Kogusumma

 

195 545 000

102 257 336

161 630 000

126 433 699

172 470 985,20

171 986 176,97

21 05 01     Inim- ja sotsiaalareng

21 05 01 01   Tervishoid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

58 552 000

14 826 287

38 190 000

29 863 856

34 922 919,52

33 958 402,—

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Hea tervis kõigile”.

Rahaliselt toetatakse järgmise nelja prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) võitlus vaesusega kaasnevate, tähelepanuta jäänud haiguste ning nakkushaiguste ja vaktsineerimise abil välditavate haigustega, 2) emade tervise, reproduktiiv- ja seksuaaltervise parandamine arenguriikides; 3) tervishoiuteenuste osutajatele, tervishoiukaupadele ja -teenustele võrdse juurdepääsu tagamise parandamine ning 4) tasakaalustatud lähenemisviisi säilitamine ennetamise, ravimise ja hoolduse vahel, asetades pearõhu ennetamisele.

Assigneeringut ei või anda ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi (GFATM) käsutusse. Osa assigneeringust suunatakse tehniliseks abiks abi saavates riikides. Assigneeringuga täiendatakse GFATMi teostatavat rahastamist, tagades kooskõlastatud ja mõjusa tehnilise toe mehhanismide olemasolu, mis toob kaasa ülemaailmse fondi assigneeringute tulemusliku kasutamise.

Programm on ette nähtud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist abi saavatele riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 6 % kõnealuse programmi vahenditest aastatel 2007–2013 siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast. Assigneering on ühtlasi mõeldud selleks, et rahastada toidulisandina tsingi ja muude mikrotoitainete kasutamist diarröa ja alatoitumuse raviks ning ennetuseks arengumaades.

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Hea tervis kõigile”.

Aastatuhande neljanda, viienda ja kuuenda arengueesmärgi täitmiseks on tungivalt vajalik jätkuv toetus tervishoiusüsteemide tugevdamisele, et võidelda emade ja laste suremuse ja haigestumusega ning saavutada üldine juurdepääs reproduktiivtervishoiule. Seetõttu tuleks suurendada nende programmide rahastamist, et saavutada järjepidevus ennetustöös, hoolduses, teavitamises ja teenustes, sh pereplaneerimisteenustes kooskõlas õigustel põhineva lähenemisviisiga, mis on väljendatud liikmesriikide poolt heaks kiidetud elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevuskavas.

Selle jaotise ja teise prioriteedi (reproduktiiv- ja seksuaaltervise parandamine arenguriikides) assigneeringutest tules konkreetselt rahastada sekkumistegevust riikides, kus emade tervise ja reproduktiivtervise näitajad on kriitilised, et vähendada kitsaskohti ja edendada häid tavasid aastatuhande viienda arengueesmärgi (parandada emade tervislikku olukorda) saavutamiseks 2015. aastaks ja ICPD tegevusprogrammi täitmiseks, toetades eelkõige suutlikkuse suurendamist emade ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise riiklike strateegiate kavandamiseks ja täitmiseks tervishoiusüsteemide tugevdamise raames.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 02   Haridus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 693 000

7 907 353

p.m.

8 113 752

33 048 065,68

22 847 810,—

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Haridus, teadmised ja oskused”.

Rahaliselt toetatakse järgmise seitsme prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) aastatuhande arengueesmärgi saavutamine, et tagada aastaks 2015 kõigile algharidus ja Dakari tegevusraamistik „Haridus kõigile”, 2) alg-, kesk- ja kõrgharidus ning kutseharidus ja -väljaõpe, hariduse kättesaadavuse parandamine kõigile lastele ja üha enam ka igas vanuses naistele ja meestele, 3) kvaliteetse põhihariduse andmise edendamine, keskendudes eelkõige hariduse kättesaadavusele tütarlastele, konfliktidest mõjutatud piirkondade lastele ning marginaliseeritud ja kergemini haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvatele lastele, sealhulgas puudega lastele, 4) õpitulemuste mõõtmise viiside arendamine, et paremini hinnata hariduse kvaliteeti, 5) doonorriikide tegevuse ühtlustamise ja kooskõlastamise edendamine, et edendada ülemaailmselt kohustusliku, tasuta ja kvaliteetse hariduse andmist rahvusvaheliste või mitut riiki hõlmavate algatuste kaudu, 6) kaasava teadmisteühiskonna toetamine ja digitaalse lõhe, teadmiste- ja teabelõhe ületamisele kaasaaitamine ning 7) teadmiste ja uuenduslikkuse parandamine teaduse ja tehnoloogia kaudu koos elektrooniliste sidevõrkude arendamise ja nende kättesaadavuse tagamisega.

Meetmete puhul tuleks arvestada sellega, et hariduse parandamine ja sellest tulenevate tulevikuvõimaluste pakkumine päritolumaades vähendab rännet.

Programm on suunatud eelkõige kõige vaesematele ja vähim arenenud riikidele ning määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 1 lõikes 2 loetletud riikide kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna kihtidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 03   Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 300 000

17 297 335

71 440 000

17 683 206

0,—

21 316 939,—

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbiviidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Inimarengu ja sotsiaalse arengu muud aspektid”. Programmi peateemad on „Hea tervis kõigile”, „Teadmised ja oskused”, „Kultuur”, „Tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus”, „Sooline võrdõiguslikkus” ning „Noored ja lapsed”. Tegevus nendes neljas valdkonnas peaks võtma arvesse selliseid valdkondadevahelisi küsimusi nagu sooline võrdõiguslikkus, puudega inimeste vajadused ja keskkonnakaitse.

Rahaliselt toetatakse järgmise kolme prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) kultuur, 2) tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning 3) lapsed ja noored.

Osa teise prioriteetse valdkonna (tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus) assigneeringust tuleb kasutada arengumaades sotsiaalkaitsesüsteemide kättesaadavuse parandamiseks. Meetmed peaksid hõlmama partnerriikidega peetava sotsiaalkaitsealase poliitilise arutelu hõlbustamist ning partnerriikide toetamist mittetulunduslike laiaulatuslike kindlustussüsteemide kehtestamisel, sh riikide valitsuste institutsioonilise suutlikkuse suurendamise, teadmiste vahetuse innustamise ning kodanikuühiskonna algatuste toetamise teel.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud tiibetlaste kodanikuühiskonna toetamiseks Hiinas ja paguluses ning paguluses olevate tiibeti kogukondade taaselustamiseks.

Programm on suunatud kõige vaesematele ja vähim arenenud riikidele ning määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 1 lõikes 2 loetletud riikide kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna kihtidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele ette nähtud teatav suunav summa 2. ja 3. prioriteetse valdkonna raames.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 04   Sooline võrdõiguslikkus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

7 907 353

p.m.

12 958 139

37 000 000,—

7 217 046,64

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Sooline võrdõiguslikkus”. Programmi peateemad on „Hea tervis kõigile”, „Teadmised ja oskused”, „Kultuur”, „Tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus”, „Sooline võrdõiguslikkus” ning „Noored ja lapsed”.

Rahalist tuge antakse soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi edendavatele meetmetele ja üleilmsete kohustuste täitmisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas, Pekingi deklaratsioonis ja tegevusprogrammis ning ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

Programm on suunatud kõige vaesematele ja vähim arenenud riikidele ning määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 1 lõikes 2 loetletud riikide kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna kihtidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele ette nähtud teatav suunav summa.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 05   Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne jälgimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

50 000

0,—

106 883,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et edendada tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivset ja kvantitatiivset jälgimist ning arutelu meetmete üle, mida komisjon tervishoiu ja hariduse valdkonnas ellu rakendab.

Et suurendada üldsuse teadlikkust ja teadmisi tervishoiu ja hariduse valdkonnas võetavate meetmete kohta, peaksid konkreetsete projektide läbiviimist jälgima ja selle üle arutlema eksperdid ja sidusrühmad.

Assigneering ette nähtud ka meetmeteks, mille eesmärk on tulemuste ja parimate tavade levitamise ja vahetamise toetamine arengumaades.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

21 05 01 06   Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 385 000

p.m.

1 384 000

0,—

0,—

Märkused

Ettevalmistav tegevus käivitati 2008. aastal. Selle eesmärk on välja töötada tegevuskava, et:

toetada ravimialase uurimis- ja arendustegevuse ning tootmisvõimsuse parandamist arengumaades;

anda konkreetset rahalist toetust ravimitega seotud tehnosiirdeks ja suutlikkuse suurendamiseks arengumaades ning ravimite kohapealseks tootmiseks kõigis arengumaades, eriti vähim arenenud maades, kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) artikli 66 lõikes 2 kehtestatud kohustustega.

Selleks et parandada tehnoloogia kättesaadavust, arendada suutlikkust ja suurendada kohalikku tootmisvõimsust (muu hulgas traditsioonilise meditsiini valdkonnas), algatati 2009. aastal uuring ja 2010. aastal rahastati ühte projekti.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 445).

21 05 01 07   Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 270 000

p.m.

2 800 000

0,—

1 360 172,—

Märkused

2008. aastal käivitatud ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua tegevusprogramm, et toetada vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevust ning uurimisinstituute, kes on valmis tegema koostööd nimetatud valdkonnale pühendatud rahvatervisealaste algatustega. Teadustegevus peaks ennekõike toimuma arengumaades, et aidata neil arendada kohapealset teadmistebaasi ja leida kohalikele oludele kohandatud lahendusi ravimipuuduse probleemile.

2009. aastal käivitati uuring, mille käigus peeti sidusrühmadega ulatuslikult nõu prioriteetide üle, kusjuures erilist tähelepanu pöörati arengumaade teadlaste, otsustajate ja institutsioonide võimalikult laialdasele osalemisele ja neile juhtiva rolli andmisele.

Lisaks nähakse 2009. ja 2010. aastaks ette assigneeringud, millega rahastatakse konkreetseid meetmeid. Nii näiteks toetatakse arengumaade teadusvõrgustikke ja teadussuutlikkuse suurendamist. Kõigi nende projektide puhul tuleks tagada konsulteerimine arengumaade sidusrühmadega (piirkondlike, riiklike ja kohalike ekspertide, teadlaste ja institutsioonidega) ja nende juhtiv roll.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 445).

21 05 01 08   Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

400 000

p.m.

80 000

2 500 000,—

1 462 063,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kongo arstide koolitamiseks nii üldiste günekoloogiliste lõikuste kui kriitiliste protseduuride, näiteks fistulite ravi ja vaagna taastamise valdkonnas.

Assigneeringust tuleks toetada kirurgide vahetus- ja koolitusprogrammi, mis on avatud paljude Kongo DV haiglate töötajatele, pöörates erilist tähelepanu riigi idaosale.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

21 05 01 09   Ettevalmistav tegevus – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

1 250 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kongo arstide koolitamiseks nii üldiste günekoloogiliste lõikuste kui kriitiliste protseduuride, näiteks fistulite ravi ja vaagna taastamise valdkonnas.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

21 05 02     Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

54 500 000

46 455 699

50 000 000

47 727 951

65 000 000,—

65 000 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada rahaliselt ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi meetmeid.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 05 03     Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

3 558 309

p.m.

4 772 795

0,—

18 716 860,39

Märkused

Assigneeringust kaetakse varasema koostöö lõpuleviimine mitmete programmide puhul, sh tervishoiu, põhihariduse, kultuurikoostöö, ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele antava täiendava toetuse, detsentraliseeritud koostöö, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, säästva energeetika ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Tervishoid

Assigneeringust rahastatakse meetmeid, millega parandatakse seksuaal- ja reproduktiivtervist arengumaades ning tagatakse sellekohaste õiguste austamine.

Finantsabi antakse selleks, et edendada reproduktiiv- ja seksuaaltervisega seotud õiguste tunnustamist, tagada emade turvalisus ning mitmesuguste ohutute ja usaldusväärsete reproduktiiv- ja seksuaaltervise teenuste üldine kättesaadavus.

Rahaliste vahendite jaotamisel ja eksperdiabi andmisel pööratakse põhitähelepanu kõige vaesematele ja vähim arenenud arengumaadele ning nende kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnakihtidele, samuti meetmetele, millega täiendatakse ja tugevdatakse arengumaade poliitikat ja suutlikkust ning muude arengukoostöö vahendite kaudu antavat abi.

Toimingute eesmärk on järgmine:

tagada naiste, meeste ja noorukite õigus heale reproduktiiv- ja seksuaaltervisele;

tagada naistele, meestele ja noorukitele mitmesuguste ohutute ja usaldusväärsete reproduktiiv- ja seksuaaltervise teenuste ja toodete kättesaadavus;

vähendada emade suremust eelkõige riikides ja elanikkonnakihtides, kus see on kõige suurem;

võidelda naiste suguelundite moonutamise vastu.

Rahaliselt toetatakse projekte ja programme, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

Assigneering on ette nähtud ettevalmistustöö rahastamiseks võitluses teiste vaesusega kaasnevate haigustega peale HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi. Eelkõige on antud vahendid ette nähtud immuniseerimisprogrammide toetamiseks niisuguste haiguste ärahoidmiseks nagu leetrid, difteeria, teetanus, läkaköha, B-hepatiit, Haemophilus influenzae B, kollapalavik, meningiit ja pneumokokkide põhjustatud haigused, täiendades mõnes arengumaas läbi viidavaid vaktsineerimisi.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on sihipäraste ja uuenduslike meetmete kaudu teha kindlaks ja tagada tingimused paremaks kooskõlastamiseks liidu, liikmesriikide ja olulisemate rahvatervise ning immuniseerimise valdkondadega seotud rahvusvahelisel tasandil tegutsevate avaliku ja erasektori partnerluste vahel, samuti tagada arengumaade tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute (ennetamine, haridus, suutlikkuse suurendamine) suurem efektiivsus.

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud liidu panusega kolme peamist nakkushaigust, s.o HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaariat käsitleva liidu tegevusprogrammi rakendamisse arengumaades.

Liit annab kõnealuse programmi alusel finants- ja asjakohast eksperdiabi, et edendada arengumaades investeerimist tervishoidu, vähendada vaesust ja soodustada õiglast majanduskasvu.

Rahaliste vahendite jaotamisel ja eksperdiabi andmisel pööratakse põhitähelepanu kõige vaesematele ja vähim arenenud arengumaadele ning nende kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnakihtidele, eriti naistele ja tüdrukutele, samuti meetmetele, millega täiendatakse ja tugevdatakse arengumaade poliitikat ja suutlikkust ning muude arengukoostöö vahendite kaudu antavat abi. Need meetmed peaksid aitama leida uudseid lahendusi, millega parandatakse vaesusega kaasnevate haiguste vastase võitluse tulemuslikkust.

Kõikide toimingute eesmärk on järgmine:

optimeerida kõige vaesemaid elanikkonnakihte mõjutavate põhiliste nakkushaiguste vastases võitluses kasutatavate ettevõtmiste, teenuste ja kaupade ning teavitamise mõju;

muuta põhiravimite hinnad vastuvõetavamaks;

laiendada uurimis- ja arendustegevust, sealhulgas vaktsiinide, kliiniliste uuringute, mikrobitsiidide ja uuenduslike ravimeetodite osas;

edendada haiguste ärahoidmise alast tegevust, sealhulgas usaldusväärset ja vabatahtlikku katsetamist ja nõustamist, teavitusalaseid sihtkampaaniaid ja kõrge riskiastmega rühmade nõustamist;

edendada teadlikkuse parandamise kampaaniaid ning haridus-, teavitus- ja teabeedastusalaseid jõupingutusi, et vähendada riskikäitumist;

võtta HIV/AIDSi käsitlevate kavade väljatöötamisel arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, töötada välja naiste algatatavad ja kontrollitavad ennetusmeetodid ning kaasata mehed sellistesse programmidesse, milles keskendutakse naisi ja tütarlapsi mõjutavatele teguritele;

parandada juhtide teadlikkuse alast koolitust.

Assigneering on ette nähtud ka malaariavaktsiini programmide rahastamiseks.

Liit toetab rahaliselt eriprojekte, mille eesmärk on edendada eespool kirjeldatud eesmärke, toetades sealhulgas ülemaailmseid algatusi, mis on suunatud peamiste nakkushaiguste vastu ning vaesuse vähendamise eest peetavale võitlusele, kaasa arvatud ülemaailmset HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi, mis alustas tegevust 29. jaanuaril 2002.

Põhiharidus

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada katsekava vormis arengumaade riiklikke põhihariduse abiprogramme asjakohaste meetmete ja analüüside kaudu.

Kultuurikoostöö

See on ette nähtud kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks, toetades kultuurialast koostööd, sealhulgas järgmist:

partnerriikide eri kultuuride vahelise vastastikuse mõistmise toetamine;

vahetused, mis võimaldavad arengumaadel ja liidul üksteist kultuuriliselt paremini mõista.

Täiendav toetus ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele

Assigneering on ette nähtud sellise sektoripõhise eelarvetoetuse rahastamiseks, mis on suunatud kooli- ja koolivormi maksude kaotamisele alghariduse tasandil, eelkõige tüdrukute puhul. Piiratud arv abi saavaid riike valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhande projektis määratletud potentsiaalsete kandidaatidena aastatuhande arengueesmärkide kiireks täitmiseks, ning vastavalt eeskirjadele, mida komisjon kohaldab eelarvetoetust saavate riikide suhtes, eelkõige seoses suutlikkusega täita hea valitsemistava ja usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

Osa assigneeringust on ette nähtud abi saavate riikide ettevalmistuste rahastamiseks, et asendada kasutustasu kaotamisega kaasnevad kulud muude riikliku rahastamise vahenditega pärast kõnealuse liidu ajutise meetme lõpetamist.

Assigneering on ette nähtud algkoolilaste koolitoidu valdkonnaeelarve toetuse rahastamiseks. See meede täiendab „kiirete võitude” meedet kooli- ja koolivormimaksude kaotamiseks ning see viiakse läbi samades riikides, mis valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhande projektis määratletud potentsiaalsete kandidaatidena aastatuhande arengueesmärkide kiireks täitmiseks, ning vastavalt eeskirjadele, mida komisjon kohaldab eelarvetoetust saavate riikide suhtes, eelkõige seoses suutlikkusega täita hea valitsemistava ja usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

Osa assigneeringust on ette nähtud abi saavate riikide ettevalmistuste rahastamiseks, et korraldada koolitoidu riiklik rahastamine pärast liidu ajutise meetme lõpetamist.

Assigneering on ette nähtud väiketalupidajatele suunatava abi rahastamiseks, et ulatuslikult taastada toitainesisaldus kurnatud muldadega maadel keemiliste väetiste tasuta või subsideeritud jaotamise ja agrometsanduse kaudu.

Antud meetmega hõlmatud riigid valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhande projektis määratletud potentsiaalsete kandidaatidena aastatuhande arengueesmärkide kiireks täitmiseks.

Detsentraliseeritud koostöö

Assigneering on ette nähtud kodanikuühiskonna esindajate ja kohalike ametiasutuste tegutsemis-, ühinemis- ja korraldussuutlikkuse suurendamiseks eesmärgiga edendada dialoogi valitsuse ja valitsusest sõltumatute osalejate vahel. Selle eesmärk on rahastada selliseid sotsiaalse ja majandusliku arenguga seotud toiminguid, millest saavad kasu arengumaade kõige vaesemad elanikkonnakihid, eelkõige ohustatud rühmad. Sellega toetatakse arengumaade kohalike asutuste, kogukondlike organisatsioonide ning ühenduste ja rühmituste algatusi (mõnel juhul koos liidu partneritega) seoses säästva arenguga.

Seoses sellega on assigneering ette nähtud põhiliselt selleks, et rahastada teabe-, haridus-, kapitalisatsiooni- ja teavituskavu, et võimalikud osalejad saaksid paremini kohaldada detsentraliseeritud koostöö lähenemisviisi ning osaleda aktiivsemalt liidu programme ja detsentraliseeritud koostöö rakendamist käsitlevatel nõupidamistel.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning säästlikud energiaallikad

Assigneeringuga rahastatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, millega on võimalik toetada detsentraliseeritud koostööd.

See 2002. aasta assigneering peaks võimaldama komisjonil luua mehhanismi, millega toetatakse arengumaade suutlikkuse suurendamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning säästlike energiaallikate alal. Programm tuleks hästi kooskõlastada muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning säästlike energiaallikate alaste doonoralgatustega.

Säästlike energiaallikatega seonduvat rahastatakse artikli 06 04 02 alusel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega seonduvat vastavalt asjaoludele riiklike või piirkondlike programmide kaudu.

Komisjon peaks kasutama seda assigneeringut ka ÜRO Arenguprogrammiga ühiste katsekavade alaseks tööks ning tagamaks, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatest ning säästlike energiaallikatega seotud tehnoloogiatest saadavat kasu uuritakse ja kasutatakse nõuetekohaselt.

Sooline võrdõiguslikkus

Assigneering on ette nähtud selleks, et:

omada kiirendavat rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel liidu arengukoostöös,

anda finants- ja asjakohast eksperdiabi, tugevdades samal ajal soolise võrdõiguslikkuse strateegiat naistele suuremate volituste andmist käsitlevate erimeetmete toetamise kaudu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 443/92, 25. veebruar 1992, Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta (EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1292/96, 27. juuni 1996, toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 955/2002, 13. mai 2002, millega laiendatakse ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta (EÜT L 148, 6.6.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 625/2004, 31. märts 2004, millega laiendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/98 hajutatud koostöö kohta (ELT L 99, 3.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Artiklis sisalduvad assigneeringud hõlmavad katseprojekte Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) tähenduses.

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2005. aasta resolutsioon Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel (ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 311).

Üldasjade ja välissuhete nõukogu 23.–24. mai 2005. aasta järeldused aastatuhande eesmärkide kohta.

Euroopa Ülemkogu 16.–17. juuni 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused.

Üldasjade ja välissuhete nõukogu 18. juuli 2005. aasta järeldused ÜRO tippkohtumise kohta.

Komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine” (KOM(2005) 134 (lõplik)).

PEATÜKK 21 06 — PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 06

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

21 06 02

Suhted Lõuna-Aafrikaga

4

128 611 000

131 459 743

127 869 000

137 456 498

140 549 527,—

139 743 594,83

21 06 03

Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele

4

177 000 000

128 494 485

174 824 444

127 000 000

196 920 986,96

136 312 033,99

21 06 04

Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 06 05

Abi AKV banaanitootjatele

4

p.m.

10 576 085

p.m.

22 909 416

195 691,13

24 438 813,67

21 06 06

Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)

4

2 400 000

938 998

2 000 000

954 559

0,—

0,—

21 06 07

Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed

4

23 371 779

32 617 831

41 000 000

33 409 566

0,—

0,—

 

Peatükk 21 06 — Kogusumma

 

331 382 779

304 087 142

345 693 444

321 730 039

337 666 205,09

300 494 442,49

Märkused

Riikide puhul, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, eraldati varem iga-aastastest kulukohustustest kontrollnäitaja 35 % sotsiaalsele infrastruktuurile, peamiselt haridusele ja tervishoiule, aga ka makromajanduslikuks abiks sotsiaalsektori tingimusega, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Komisjon esitab ka edaspidi seda kontrollnäitajat käsitleva aruande.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) artiklit 5 käsitlevale komisjoni avaldusele püüab komisjon tagada, et arengukoostöö rahastamisvahendiga (DCI) hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse 20 % alus-, põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

arengukoostöö rahastamisvahendi alusel tehtava piirkondliku koostöö taustal antakse ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste varasema 35 % sihttaseme ning põhi- ja keskhariduse ning esmase tervishoiu praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, ning hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas edusamme abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid, käsitlemisel;

esitab hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

esitab kokkuvõtte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

annab finantsteavet igale sektorile antud abi kohta vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele.

Aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet selle kohta, kuidas eelarvetoetus on aidanud kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Eelarvetoetus sõltub eelnevalt üles näidatud piisavast institutsioonilisest suutlikkusest ja vastavusest üksikasjalikele järelevalve ja rahaliste vahendite kasutamise kriteeriumitele abi saavas riigis. Antud kriteeriumid tuleb aastaaruandes ära märkida ning nendest kinnipidamist aruandes hinnata.

Pärast aruande esitamist alustavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon dialoogi tulemuste üle ja arutavad, kuidas nende eesmärkide saavutamisel suuremat edu saavutada.

21 06 02     Suhted Lõuna-Aafrikaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

128 611 000

131 459 743

127 869 000

137 456 498

140 549 527,—

139 743 594,83

Märkused

Assigneering on kooskõlas Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepinguga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L  378, 27.12.2006, lk 41).

Programmi rakendatakse vastavalt 2007.–2013. aasta kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu kohastele riikide strateegiadokumentidele ja mitmeaastastele soovitusprogrammidele ning neid rahastatakse liidu üldeelarvest.

Assigneering on ette nähtud eeskätt Lõuna-Aafrikas niisuguste arengukoostöö projektide ja programmide rahastamiseks, mille eesmärk on järgmine:

tagada Lõuna-Aafrika harmoonilist ja säästvat majandus- ja sotsiaalarengut programmide ja meetmete kaudu, mille eesmärk on vähendada vaesust ja soodustada vaestele tulu toovat majanduskasvu;

tagada selle jätkuvat integreerimist maailma majandusse;

tugevdada aluseid, millel rajanevad demokraatlik ühiskond ja õigusriik, kus täiel määral austatakse inimõigusi ja põhivabadusi;

täiustada sotsiaalteenuseid ja aidata saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Programmides keskendutakse vaesuse vastu võitlemisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, võttes arvesse varem ebasoodsas olukorras olnud kogukondade vajadusi, ning neis integreeritakse arengu sooline ja keskkonnamõõde. Erilist tähelepanu pööratakse institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele.

Arengukoostöö keskmes on peamiselt järgmine:

vaestele teenuste osutamise suutlikkuse suurendamine ja neile teenuste osutamise toetamine valdkondades, nagu tervis, HIV/AIDS, haridus, eluase ning infrastruktuur (nt vesi ja sanitaarvahendid, jätkusuutlik energiavarustus, kommunikatsioonivahendid), samuti riigi rahanduse juhtimise reformimine kõikidel haldustasandeil, suutlikkuse suurendamine ning järelevalve ja hindamise parandamine;

jätkusuutliku kasvu toetamine, pidades eriti silmas tööhõive suurendamist (käsitledes tööjõu nõudlust ja selle pakkumist, näiteks oskuste arendamist) eeskätt kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise ning keskkonnahoidliku majanduse valdkonnas tervikuna;

hea valitsemistava toetamine (nii avalikus kui ka erasektoris);

piirkondliku ja üleaafrikalise toetuse andmine. Nii näiteks toetatakse rahu- ja julgeolekuprotsessi edendamist, AKV riikide teadus- ja tehnoloogiaprogramme, teadlaste liikuvust ning piirkonnasiseste seoste tugevdamist infrastruktuuri ja kaubanduse arendamise kaudu.

Kuna Lõuna-Aafrikas on märkimisväärseid keskkonnaprobleeme ja riik on suuruselt 12. kasvuhoonegaaside tekitaja maailmas, pööratakse arengukoostöö raames erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ning kliimamuutusega seotud meetmetele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 03     Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

177 000 000

128 494 485

174 824 444

127 000 000

196 920 986,96

136 312 033,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse reformist mõjutatud AKV riikide kohanemise toetamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 04     Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, millega aidatakse arengumaade, eelkõige AKV riikide elanikel taasalustada tavaelu pärast loodusõnnetustest, vägivaldsetest konfliktidest või muudest kriisidest põhjustatud kriitilisi olukordi.

See hõlmab ka ümberkaudsetes AKV riikides asetleidvate kriitiliste olukordade kõrvalmõjusid, nt Haiti maavärina mõju Dominikaani Vabariigile.

Eelkõige hõlmab see järgmist tegevust:

püsikindla tootmise taaskäivitamine;

põhilise infrastruktuuri füüsiline ja funktsionaalne taastamine, sealhulgas lõhkekehade kõrvaldamine;

vägivaldsest konfliktist kurnatud ühiskondade ühiskondlik lepitamine mittestruktuurimeetmete abil;

eriti pagulaste, ümberasustatud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste sotsiaalne reintegreerimine;

taastamisperioodil vajaliku institutsioonilise suutlikkuse ennistamine, seda eriti kohalikul tasandil;

laste vajaduste rahuldamiseks antav abi, eriti sõjas kannatanud lastele, sealhulgas lapssõduritele antav taastusabi;

teadlikkuse suurendamine seoses loodusõnnetustega kaasnevate ohtudega ning loodusõnnetuste vältimiseks või nende tagajärgede vältimiseks või vähendamiseks kavandatud meetmetega;

puuetega inimeste ja nende organisatsioonide toetamine, et parandada nende inimõigusi tagamaks, et suurõnnetuste tagajärgede kõrvaldamise ja taastamistöödega seotud ettevõtmistest saavad kasu eakad inimesed ning et piisavat tähelepanu pööratakse kavandamistöö ja poliitika toetamiseks vajalikule uurimistegevusele ja vanuselist desegregatsiooni käsitlevate andmete kogumisele.

Samuti hõlmab see assigneering sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Tegevus peaks eelkõige hõlmama programme ja projekte, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid ja muud kodanikuühiskonna liikmed, kes soodustavad abisaajate osalemist kõikidel otsustamis- ja rakendamisetappidel.

Osa assigneeringust tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 05     Abi AKV banaanitootjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

10 576 085

p.m.

22 909 416

195 691,13

24 438 813,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et täita banaanituru ühise korralduse kehtestamisest tulenevalt AKV riikidele antava tehnilise abi ja sissetulekutoetusega võetud kulukohustusi.

Samuti on assigneering ette nähtud selleks, et toetada suutlikkuse suurendamist AKV tootjariikides, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi, sealhulgas parandades nende suutlikkust osaleda WTOs.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse alates 1. jaanuarist 1999 ka abiprogrammi, mille eesmärk on aidata AKV banaanitootjatel kohaneda uute, banaanituru ühise korralduse muudatustest tulenevate turutingimustega.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/1999, 22. aprill 1999, millega nähakse ette tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistik (EÜT L 108, 27.4.1999, lk 2).

21 06 06     Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 400 000

938 998

2 000 000

954 559

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud, et toetada arengukoostööst väljapoole jäävat tegevust, mis on suunatud suhete arendamisele oluliste partneritega, kellel on liiduga sarnased poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised väärtused ning kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja heal valitsemistaval põhineva maailmakorra edendamises.

Assigneeringust rahastatakse muu hulgas liidu teadlaste siirdumist Lõuna-Aafrikasse.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega ning – tegevuste puhul, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud arengumaadega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41), nagu seda on muudetud määrusega (EL) nr 1338/2011 (ELT L 347, 30.12.2011, lk 21).

21 06 07     Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 371 779

32 617 831

41 000 000

33 409 566

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringuga toetatakse peamiste banaane eksportivate AKV riikide kohandumist kaubandustingimuste muutumisega tulenevalt enamsoodustusrežiimi liberaliseerimisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

PEATÜKK 21 07 — ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 07

ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID

21 07 01

Assotsiatsioonilepingud ülemeremaade ja -territooriumidega

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 07 02

Koostöö Gröönimaaga

4

28 717 140

26 353 231

28 442 000

26 727 652

28 442 000,—

27 249 001,—

21 07 03

Leping ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning teiste ÜRO organitega

4

326 000

322 225

310 000

295 913

269 546,50

269 546,50

21 07 04

Toorainelepingud

4

5 155 000

2 624 253

3 358 000

2 577 309

2 461 828,31

2 461 828,—

 

Peatükk 21 07 — Kogusumma

 

34 198 140

29 299 709

32 110 000

29 600 874

31 173 374,81

29 980 375,50

21 07 01     Assotsiatsioonilepingud ülemeremaade ja -territooriumidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ülemeremaade ja -territooriumide liiduga assotsieerimisest tulenevate kulude katmiseks.

Praegu rahastatakse neid kulusid kuuendast, seitsmendast, kaheksandast, üheksandast ja kümnendast Euroopa Arengufondist (st liidu üldeelarve väliselt).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 86/283/EMÜ, 30. juuni 1986, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 175, 1.7.1986, lk 1).

Nõukogu otsus 91/482/EMÜ, 25. juuli 1991, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 263, 19.9.1991, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/822/EÜ, 27. november 2001, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

21 07 02     Koostöö Gröönimaaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

28 717 140

26 353 231

28 442 000

26 727 652

28 442 000,—

27 249 001,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse säästva arengu alast koostööd Gröönimaaga liidu ja Gröönimaa partnerluse raames. Koostöö eesmärk on toetada poliitikavaldkondi ja strateegiaid, millega soodustatakse juurdepääsu tootmistegevusele ja loodusvaradele, eeskätt järgmist: a) haridus ja koolitus, b) maavarad, c) energia, d) turism ja kultuur, e) teadustegevus, f) toiduainete ohutus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/526/EÜ, 17. juuli 2006, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid (ELT L 208, 29.7.2006, lk 28).

Alusaktid

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse ühisavaldus Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahelise partnerluse kohta, allkirjastatud 27. juunil 2006. aastal Luksemburgis (ELT L 208, 29.7.2006, lk 32).

21 07 03     Leping ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning teiste ÜRO organitega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

326 000

322 225

310 000

295 913

269 546,50

269 546,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu iga-aastast osamaksu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile pärast sellega ühinemist ning osamaksu vastavalt taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvahelisele lepingule (ITPGRFA) pärast selle ratifitseerimist.

Õiguslik alus

Nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus ühenduse liitumise kohta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO) (EÜT C 326, 16.12.1991, lk 238).

Nõukogu otsus 2004/869/EÜ, 24. veebruar 2004, toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 378, 23.12.2004, lk 1).

21 07 04     Toorainelepingud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 155 000

2 624 253

3 358 000

2 577 309

2 461 828,31

2 461 828,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste iga-aastaste liikmemaksude rahastamiseks, mida liit peab maksma oma osalemise eest valdkondliku ainupädevuse tõttu.

Assigneeringuga rahastatakse praegu nelja liikmemaksu:

rahvusvahelise kohviorganisatsiooni aastane liikmemaks,

rahvusvahelise kakaoorganisatsiooni aastane liikmemaks,

rahvusvahelise džuudiorganisatsiooni aastane liikmemaks,

rahvusvahelises troopilise puidu lepingus osalemise aastane liikmemaks, tulenevalt lepingu jõustumisest ja liidu lõplikust heakskiidust,

puuvillasektori nõuandekomitee aastane liikmemaks, kui see heaks kiidetakse.

Sõltuvalt poliitilistest ja õiguslikest võimalustest sõlmitakse tulevikus tõenäoliselt ka muid troopikasaadusi käsitlevaid lepinguid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/312/EÜ, 15. aprill 2002, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks 2001. aasta leping, milles sätestatakse rahvusvahelise džuudi uurimisrühma pädevus (EÜT L 112, 27.4.2002, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/970/EÜ, 18. november 2002, Euroopa Ühenduse nimel 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimise kohta (EÜT L 342, 17.12.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/648/EÜ, 26. september 2007, 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 262, 9.10.2007, lk 6).

Nõukogu otsus 2008/76/EÜ, 21. jaanuar 2008, milles käsitletakse ühenduse seisukohta rahvusvahelises kakaonõukogus 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu kehtivusaja pikendamise küsimuses (ELT L 23, 26.1.2008, lk 27).

Nõukogu otsus 2008/579/EÜ, 16. juuni 2008, 2007. aasta rahvusvahelise kohvilepingu Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamise ja sõlmimise kohta (ELT L 186, 15.7.2008, lk 12).

Nõukogu otsus 2011/634/EL, 17. mai 2011, 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 259, 4.10.2011, lk 7).

Nõukogu otsus 2011/731/EL, 8. november 2011, Euroopa Liidu nimel 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimise kohta (ELT L 294, 12.11.2011, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/189/EL, 26. märts 2012, 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimise kohta (ELT L 102, 12.4.2012, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artikkel 133 ning Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 207.

2007. ja 2008. aasta uute läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline kohvileping, mis jõustus 2. veebruaril 2011 ja kehtib esialgu kümme aastat kuni 1. veebruarini 2021 ning mida on võimalik pikendada.

2001. aastal ning viimati 2010. aastal uute läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline kakaoleping ei ole veel jõustunud. Praegu kehtiva 2001. aasta lepingu kohaselt algas viis aastat kestev liikmemaksu tasumise kohustus 1. oktoobril 2003 ning koos täiendavate pikendustega kehtib see 30. septembrini 2012.

2001. aasta läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline džuudileping, millega loodi uus rahvusvaheline džuudiorganisatsioon. Kestus: kaheksa aastat, kusjuures seda on võimalik pikendada kõige enam neljaks aastaks. Praegu kehtiv pikendus kestab 2014. aasta maini.

2006. aasta läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline troopilise puidu leping jõustus 7. detsembril 2011: lepingu artikli 36 lõike 3 kohane Euroopa Ühenduse deklaratsioon (ELT L 262, 9.10.2007, lk 26).

Puuvillasektori rahvusvaheline nõuandekomitee, nõukogu 29. aprilli 2004. aasta järeldused (8972/04), nõukogu 27. mai 2008. aasta järeldused (9986/08), ja nõukogu 30. aprilli 2010. aasta järeldused (8674/10).

PEATÜKK 21 08 — POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 08

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

21 08 01

Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järelevalve- ja kontrollimeetmed

4

11 000 000

8 352 142

9 577 000

8 466 001

9 577 000,—

9 657 931,40

21 08 02

Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas

4

9 325 000

4 871 918

9 900 000

8 100 518

9 900 000,—

4 922 004,69

 

Peatükk 21 08 — Kogusumma

 

20 325 000

13 224 060

19 477 000

16 566 519

19 477 000,—

14 579 936,09

21 08 01     Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järelevalve- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 000 000

8 352 142

9 577 000

8 466 001

9 577 000,—

9 657 931,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud arendustegevuse, -strateegiate ja -poliitika eel- ja järelhindamis-, järelevalve- ja toetusmeetmete rahastamiseks nende kavandamise, ettevalmistamise, rakendamise ja hindamise etappide jooksul, ning see hõlmab järgmist:

tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud ning arengukoostöö mõju hindamise mõõdupuude ja näitajate väljatöötamine;

meetmete järelevalve nende elluviimise jooksul ja pärast seda;

toetusmeetmed järelevalvesüsteemide kvaliteedi, rakendatavate meetmetega seotud metoodika ja tavade ning tulevaste meetmete ettevalmistamise parandamiseks;

tagasiside otsustamisprotsessi käigus tehtava hindamise tulemuste, järelduste ja soovituste kohta ning teavitamine nendest;

metoodika täiendamine hindamiste kvaliteedi parandamiseks ja kasulikkuse suurendamiseks, sealhulgas teadustöö, tagasiside, teavitamine ja koolitustegevus.

Assigneeringuga rahastatakse ka nende programmide ja projektide juhtimist käsitlevat auditeerimistegevust, mida komisjon rakendab välisabi valdkonnas. Sellega rahastatakse ka liidu välisabi reguleerivatel erinormidel põhinevat välisaudiitoritele korraldatavat koolitust.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

21 08 02     Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 325 000

4 871 918

9 900 000

8 100 518

9 900 000,—

4 922 004,69

Märkused

Eelarve rahastamine tagab komisjonile arengupoliitika kohaste koordineerimismeetmete ettevalmistamiseks, väljatöötamiseks ja järgimiseks vajalikud toetusvahendid. Poliitika koordineerimine on oluline abi järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ning abi ja arengu tõhususe seisukohalt.

Koordineerimismeetmed on liidu arengupoliitika määratlemise ja kujundamise jaoks strateegilisel ja programmitöö tasandil väga olulised. Liidu arengupoliitika eripära on otseselt sätestatud aluslepingutes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 208 ja 210). Liidu abi ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika peavad üksteist vastastikku täiendama ja tugevdama, mis ei ole võimalik ilma koordineerimiseta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 210 kohaselt koordineerib komisjon liikmesriikide ja liidu arengukoostöö poliitikat ja meetmeid.

Lisaks asjaolule, et koordineerimine on põhitegur, millega komisjon annab liikmesriikide poliitikale lisaväärtuse, on see olulisel kohal ka liidu ja rahvusvahelise kogukonna kattuvat tegevust käsitlevas tööplaanis. Seetõttu kajastab see teiste Euroopa institutsioonide pidevalt kasvavat vajadust, mida liikmesriigid ja Euroopa Parlament tunnustasid 2002. aasta märtsis Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Assigneeringuga rahastatakse mitmeid erinevaid meetmeid.

Meede A: koordineerimine Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud koordineerimise valdkonnas, komisjoni, liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste osalejate (ÜRO, uued rahastajad jne) ekspertide kohtumine ja nende vahetamine ning osalemine rahvusvahelistel foorumitel, nagu lõunapoolsete piirkondade vaheline koostöö;

järelevalve poliitika ja meetmete rakendamise ajal;

käimasoleva tegevuse järelevalve kvaliteedi parandamiseks ette nähtud toetusmeetmed ja edasise tegevuse ettevalmistamine;

koordineerimisalaste välisalgatuste toetusmeetmed;

ühiste seisukohtade, teatiste ja algatuste ettevalmistamine;

koordineerimisürituste korraldamine;

komisjoni liikmemaksud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja võrgustikele;

teabe levitamine trükiste avaldamise ja infosüsteemide arendamise kaudu.

Assigneering hõlmab ka algatust „Euroopa teadusuuringute kasutamine arengupoliitika valdkonnas”, mille eesmärk on anda lisaväärtus liidu poliitika kujundamisele arenguküsimustes, parandades liidu poliitika kavandamise kvaliteeti ja tulevikuperspektiivi. Algatusega püütakse suurendada Euroopa teadlaste ja poliitikakujundajate vahelist sünergiat, kaasates need ühte ühisprojekti. Nimetatud algatuse peamine väljund on iga-aastase Euroopa arenguaruande avaldamine. Euroopa arenguaruanne ja sellega seotud tegevus (taustdokumendid, seminarid ja õpikojad) aitavad kujundada ja tugevdada Euroopa nägemust olulistest arenguprobleemidest ja mõju rahvusvahelisele arengutemaatikale sõltumatu tippteabe ja innovatiivsete poliitikasoovituste kaudu. Nimetatud algatust rahastavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt vabatahtlike osamaksude teel. Lisaks rahastatakse assigneeringuga ka Euroopa arenguaruande avaldamist, sealhulgas tõlkimist, trükkimist, levitamist ja reklaami, et aruandes tehtud poliitikasoovitused jõuaksid arengukoostöös osalejateni.

Meede B: teadlikkuse suurendamine

Assigneeringuga rahastatakse toiminguid, mille eesmärk on juhtida tähelepanu liidu ja liikmesriikide arengualastele meetmetele ja parandada üldsuse teadlikkust arengualastes küsimustes. Kõik käesoleva artikli alusel rahastatavad toimingud peavad sisaldama järgmist kaht komisjoni arvates teineteist vastastikku täiendavat komponenti:

teavitamine, mille eesmärk on edendada mitmesuguseid toiminguid, mida liit teeb arenguabi alal ning mida ta viib läbi koostöös liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste institutsioonidega;

teadlikkuse suurendamine, mis hõlmab liidu ja arengumaade avalikku arvamust.

Need toimingud hõlmavad peamiselt, kuigi mitte ainult, rahalist toetust arengukoostööga seotud audiovisuaalsetele materjalidele, väljaannetele, seminaridele ja muudele üritustele, teabematerjalide ja teabesüsteemide väljatöötamist ning arengukoostööga seotud Lorenzo Natali ajakirjanduspreemia rahalist toetamist.

Need toimingud on suunatud avaliku ja erasektori koostööpartneritele ning liikmesriikides asuvatele ELi esindustele.

Toetuse saajast olenemata ei ole sellest artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Ülesanded, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 210 alusel vahetult komisjonile antud erivolitustest.

PEATÜKK 21 49 — 21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 49

21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

21 49 04

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 49 04 01

Muu abi toodete, toetusmeetmete, transpordi, jagamise, kõrvalmeetmete ja rakendamisjärelevalve näol – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 49 04 02

Muud koostöömeetmed ja valdkondlikud tegevuskavad – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 49 04 05

Rekonstrueerimise ja arendamise Euroopa programm (EPRD) – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 21 49 04 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 21 49 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 49 04     Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 49 04 01   Muu abi toodete, toetusmeetmete, transpordi, jagamise, kõrvalmeetmete ja rakendamisjärelevalve näol – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 01 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

21 49 04 02   Muud koostöömeetmed ja valdkondlikud tegevuskavad – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 02 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

21 49 04 05   Rekonstrueerimise ja arendamise Euroopa programm (EPRD) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 05 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS ARENGU JA KOOSTÖÖ PEADIREKTORAADILE — EUROPEAID

JAOTIS 22

LAIENEMINE

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 01

LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

88 841 907

88 841 907

91 332 005

91 332 005

93 461 163,96

93 461 163,96

Reservid (40 01 40)

 

 

8 082

8 082

 

 

 

88 841 907

88 841 907

91 340 087

91 340 087

93 461 163,96

93 461 163,96

22 02

LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

973 420 021

743 242 664

996 118 710

829 906 144

1 025 825 285,98

835 043 540,22

 

Jaotis 22 — Kogusumma

1 062 261 928

832 084 571

1 087 450 715

921 238 149

1 119 286 449,94

928 504 704,18

Reservid (40 01 40)

 

 

8 082

8 082

 

 

 

1 062 261 928

832 084 571

1 087 458 797

921 246 231

1 119 286 449,94

928 504 704,18

PEATÜKK 22 01 — LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 01

LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

22 01 01

Laienemise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

22 01 01 01

Laienemise peadirektoraadis töötava personaliga seotud kulud

5

22 703 511

23 382 932

24 013 268,53

22 01 01 02

Laienemise peadirektoraadis töötava personaliga seotud kulud liidu delegatsioonides

5

7 822 581

8 666 166

8 885 055,21

 

Artikkel 22 01 01 — Vahesumma

 

30 526 092

32 049 098

32 898 323,74

22 01 02

Laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

22 01 02 01

Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

5

1 985 382

2 912 342

3 044 665,69

22 01 02 02

Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

5

1 543 398

1 580 268

1 414 859,—

22 01 02 11

Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud

5

1 209 726

1 769 647

2 216 142,85

Reservid (40 01 40)

 

 

8 082

 

 

 

1 209 726

1 777 729

2 216 142,85

22 01 02 12

Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud liidu delegatsioonides

5

573 035

670 331

714 870,—

 

Artikkel 22 01 02 — Vahesumma

 

5 311 541

6 932 588

7 390 537,54

Reservid (40 01 40)

 

 

8 082

 

 

 

5 311 541

6 940 670

7 390 537,54

22 01 03

Laienemise poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ning teenuste ja hoonetega seotud kulud

22 01 03 01

Laienemise peadirektoraadi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

1 436 764

1 492 960

1 811 280,33

22 01 03 02

Laienemise peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud liidu delegatsioonides

5

4 745 586

5 351 259

5 094 845,—

 

Artikkel 22 01 03 — Vahesumma

 

6 182 350

6 844 219

6 906 125,33

22 01 04

Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

22 01 04 01

Ühinemiseelne abi – Halduskorralduskulud

4

40 430 024

40 237 500

41 058 601,65

22 01 04 02

Uutele liikmesriikidele antava ühinemisabi järkjärguline lõpetamine – Halduskorralduskulud

4

2 277 300

1 040 000

1 039 992,29

22 01 04 04

Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

4

2 985 600

3 095 600

2 948 583,41

22 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus laienemise poliitikavaldkonna rubriigi 4 programmidest

4

1 129 000

1 133 000

1 219 000,—

 

Artikkel 22 01 04 — Vahesumma

 

46 821 924

45 506 100

46 266 177,35

 

Peatükk 22 01 — Kogusumma

 

88 841 907

91 332 005

93 461 163,96

Reservid (40 01 40)

 

 

8 082

 

 

 

88 841 907

91 340 087

93 461 163,96

22 01 01     Laienemise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

22 01 01 01   Laienemise peadirektoraadis töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 703 511

23 382 932

24 013 268,53

22 01 01 02   Laienemise peadirektoraadis töötava personaliga seotud kulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 822 581

8 666 166

8 885 055,21

22 01 02     Laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

22 01 02 01   Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 985 382

2 912 342

3 044 665,69

22 01 02 02   Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 543 398

1 580 268

1 414 859,—

22 01 02 11   Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 01 02 11

1 209 726

1 769 647

2 216 142,85

Reservid (40 01 40)

 

8 082

 

Kogusumma

1 209 726

1 777 729

2 216 142,85

22 01 02 12   Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

573 035

670 331

714 870,—

22 01 03     Laienemise poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ning teenuste ja hoonetega seotud kulud

22 01 03 01   Laienemise peadirektoraadi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 436 764

1 492 960

1 811 280,33

22 01 03 02   Laienemise peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud liidu delegatsioonides

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 745 586

5 351 259

5 094 845,—

22 01 04     Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

22 01 04 01   Ühinemiseelne abi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

40 430 024

40 237 500

41 058 601,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt järgmiste kulude katmiseks, mis on otseselt seotud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) rakendamisega:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 3 245 024 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest hinnanguliselt 75 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 25 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele (sealhulgas pikaajalised lähetused), infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult võetakse üle likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud liidu delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Selle assigneeringuga rahastatakse artiklite 22 02 01, 22 02 02, 22 02 03, 22 02 04, 22 02 05, 22 02 07 ja 22 02 08 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 02   Uutele liikmesriikidele antava ühinemisabi järkjärguline lõpetamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 277 300

1 040 000

1 039 992,29

Märkused

Assigneering on mõeldud uute liikmesriikide ühinemiseelsete abiprogrammide järkjärgulise kaotamise halduskulude katteks. See hõlmab näiteks järgmist:

lühiajalise tehnilise abi kulud, mis on seotud käesoleva artikli kohase programmi (või meetmete) eesmärkide saavutamisega, ning kõiki muid kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel ametiasutustele sihtotstarbeliste teenuslepingutega pandud ülesandeid;

kulud, mis on seotud ühinemisjärgset üleminekut kooskõlastava komisjoni rühma koosseisuväliste töötajatega, kes jäävad programmide järkjärgulise lõpetamise ajaks liikmesriiki (lepingulised töötajad, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) ja kelle ülesanded on otseselt seotud ühinemiseelsete programmide lõpetamisega, samuti logistika, halduse ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud üleminekut kooskõlastava rühma koosseisuväliste töötajatega, kelle tööd tasustatakse selle punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kelle ülesanded on otseselt seotud ühinemiseelsete programmide lõpetamisega; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 829 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele.

Assigneeringuga rahastatakse artiklite 22 02 01 ja 22 02 05 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 04   Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 985 600

3 095 600

2 948 583,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saavatele riikidele kui ka komisjonile,

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 2 945 600 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 95 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 5 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse artikli 22 02 06 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus laienemise poliitikavaldkonna rubriigi 4 programmidest

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 129 000

1 133 000

1 219 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude rahastamiseks, mis on seotud laienemise poliitikavaldkonda kuuluvate programmide juhtimisega. Asutuse volitusi laiendati kõigile programmidele „Noored”, „Tempus” ja „Erasmus Mundus”, kuhu on kaasatud IPA abisaajad.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Komisjoni otsus 2005/56/EÜ, 14. jaanuar 2005, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 24, 27.1.2005, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 22 02 — LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 02

LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

22 02 01

Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamisabi kandidaatriikidele

4

293 880 176

224 117 116

323 026 643

246 827 484

336 524 160,—

221 034 520,—

22 02 02

Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamise abi võimalikele kandidaatriikidele

4

453 337 844

339 099 912

442 833 982

343 436 015

416 342 769,85

349 420 140,02

22 02 03

Ajutised tsiviilvalitsused Lääne-Balkani riikides

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

9 089 987,—

8 532 088,17

22 02 04

Piiriülene ja piirkondlik koostöö

22 02 04 01

Piiriülene koostöö IPAst abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides

4

18 787 731

12 514 374

18 729 148

19 053 952

18 600 000,—

11 149 452,51

22 02 04 02

Piiriülene koostöö liikmesriikidega

4

3 347 971

1 184 126

3 282 324

3 379 139

3 217 965,—

170 721,40

 

Artikkel 22 02 04 — Vahesumma

 

22 135 702

13 698 500

22 011 472

22 433 091

21 817 965,—

11 320 173,91

22 02 05

Varasematest abikavadest abi andmise lõpuleviimine

22 02 05 01

Ühinemiseelse abi programmi Phare lõpuleviimine

4

p.m.

p.m.

45 602,66

132 683,31

22 02 05 02

Programmi CARDS lõpuleviimine

4

p.m.

1 976 838

p.m.

4 118 922

23 786,44

29 774 678,17

22 02 05 03

Türgiga varem tehtud koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

53 847,08

53 847,08

22 02 05 04

Malta ja Küprosega varem tehtud koostöö lõpuleviimine

4

24 476,85

24 476,85

22 02 05 05

Laienemise mõju käsitleva ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine liidu piirialadel

3.2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

22 02 05 09

Uutele liikmesriikidele mõeldud üleminekutoetuste lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

6 052 866,39

22 02 05 10

Üleminekutoetuse raames võetud tehnilise abi ja info vahetamise (TAIEX) meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 22 02 05 — Vahesumma

 

p.m.

1 976 838

p.m.

4 118 922

147 713,03

36 038 551,80

22 02 06

Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend

4

12 000 000

8 724 776

12 000 000

10 500 149

12 000 000,—

7 881 477,27

22 02 07

Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid

22 02 07 01

Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid

4

142 566 299

127 414 143

146 656 613

138 263 100

181 749 637,50

132 502 880,79

22 02 07 02

Liidu abi tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

4

3 500 000

3 459 467

3 590 000

4 215 333

3 650 000,—

5 016 516,91

22 02 07 03

Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks

4

31 000 000

14 265 853

28 000 000

48 017 182

28 003 053,60

49 982 341,58

 

Artikkel 22 02 07 — Vahesumma

 

177 066 299

145 139 463

178 246 613

190 495 615

213 402 691,10

187 501 739,28

22 02 08

Katseprojekt – Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine konfliktipiirkondades

4

p.m.

932 000

p.m.

240 000

0,—

1 042 462,24

22 02 09

Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt

4

p.m.

p.m.

3 000 000

2 000 000

500 000,—

652 457,61

22 02 10

Teavitamine ja teabevahetus

22 02 10 01

Prince – Teavitamine ja teabevahetus

4

5 000 000

4 358 928

5 000 000

4 416 745

5 000 000,—

4 226 209,19

22 02 10 02

Kolmandate riikide teavitamine ja teabevahetus

4

10 000 000

5 195 131

10 000 000

5 438 123

11 000 000,—

7 393 720,73

 

Artikkel 22 02 10 — Vahesumma

 

15 000 000

9 554 059

15 000 000

9 854 868

16 000 000,—

11 619 929,92

22 02 11

Üleminekuabi rahastamisvahend institutsioonide väljaarendamiseks pärast ühinemist

3.2

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Peatükk 22 02 — Kogusumma

 

973 420 021

743 242 664

996 118 710

829 906 144

1 025 825 285,98

835 043 540,22

22 02 01     Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamisabi kandidaatriikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

293 880 176

224 117 116

323 026 643

246 827 484

336 524 160,—

221 034 520,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse kandidaatriikidele ette nähtud IPA osa „Üleminek ja institutsioonide väljaarendamine”. Peamine eesmärk on arendada välja institutsioonid, et nad oleksid suutelised rakendama liidu õigustikku. Selleks kasutatakse eelkõige järgmisi vahendeid:

demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine, sealhulgas õiguskaitse;

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine ning vähemusrühmade õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise parem tagamine;

avaliku halduse reformi elluviimine, sealhulgas abi saavas riigis finantsmäärusega kehtestatud eeskirjale vastava abi haldamise detsentraliseeritud süsteemi rajamine;

majandusreformi elluviimine;

kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, vähe esindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine,

lepitamine, usalduse suurendamise meetmed ja ülesehitustööd.

Assigneering on ette nähtud ka neile koostöömeetmetele, mis ei ole selgesõnaliselt kaetud määruse (EÜ) nr 1085/2006 teiste osadega, ning erinevate osade vahelistele koostöömeetmetele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 02     Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamise abi võimalikele kandidaatriikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

453 337 844

339 099 912

442 833 982

343 436 015

416 342 769,85

349 420 140,02

Märkused

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames antakse ühinemiseelset finantsabi mitte üksnes kandidaatriikidele, vaid ka võimalikele kandidaatriikidele. Assigneeringuga rahastatakse osa „Üleminek ja institutsioonide väljaarendamine”, mis on ette nähtud võimalikele kandidaatriikidele. Võttes arvese, et 19. ja 20. juunil 2003 Thessaloníkis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati võimalike kandidaatriikide sidemete tugevdamist Euroopa Liiduga, on assigneeringu peamine eesmärk toetada võimalike kandidaatriikide osalemist stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ning nende lähenemist kandidaatriigi staatusele. See hõlmab liidu õigustiku järkjärgulise kasutuselevõtu toetamist kõigis riikides ja vahelepingu või stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaste kohustuste täitmist, eelkõige järgmisi vahendeid:

demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine, sealhulgas õiguskaitse;

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine ning vähemusrühmade õiguste, sugudevahelise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise parem tagamine;

avaliku halduse reformi elluviimine, sealhulgas abi saavas riigis finantsmäärusega kehtestatud eeskirjale vastava abi haldamise detsentraliseeritud süsteemi rajamine;

majandusreformi elluviimine;

kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, vähe esindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine;

lepitamine, usalduse suurendamise meetmed ja ülesehitustöö.

Osa assigneeringust kasutatakse Kosovo ametiasutustele antavaks lisatoetuseks, et kiiresti täita Euroopa Liiduga viisanõude kaotamise kriteeriumid ja võrdlusalused ja et Kosovoga saaks põhjendamatu viivituseta sisse seada viisavaba reisimise.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 03     Ajutised tsiviilvalitsused Lääne-Balkani riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

9 089 987,—

8 532 088,17

Märkused

Liit peab katma osa kõrge esindaja büroo kuludest Bosnias ja Hertsegoviinas. Rahastamine toimub eelarvetoetuse andmise teel.

Kõrge esindaja büroo pidi tegevuse lõpetama, kui Bosnia ja Hertsegoviina täidab teatavad olulised nõuded, kuid poliitilise ebakindluse pärast lükati tegevuse lõpetamine edasi.

Kõrge esindaja büroo esitab Euroopa Parlamendile aruande Bosnia ja Hertsegoviina poliitilise olukorra kohta, käsitledes eelkõige mõju, mida see avaldab liidu finantsabi rakendamisele.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 04     Piiriülene ja piirkondlik koostöö

Märkused

IPA piiriülese koostöö jaoks ette nähtud osaga toetatakse kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ning nende naabruses olevate liikmesriikide piiriülese koostöö programme maa- ja merepiiril ning kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide piiriülese koostöö programme. Kõnealuse koostöö jaoks nähakse ette kaks eraldi eelarvepunkti: „Piiriülene koostöö liikmesriikidega” ja „Piiriülene koostöö IPAst abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) merepiirkonna programmides”.

22 02 04 01   Piiriülene koostöö IPAst abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 787 731

12 514 374

18 729 148

19 053 952

18 600 000,—

11 149 452,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud IPAst abi saavate riikide vahelise piiriülese koostöö toetamiseks.

Assigneeringuga võib vastavalt vajadusele toetada ka abikõlblike IPA toetusesaajate osalemist struktuurifondide Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgile vastavates riigiülestes ja piirkondadevahelistes programmides ja ENPI-le vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 04 02   Piiriülene koostöö liikmesriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 347 971

1 184 126

3 282 324

3 379 139

3 217 965,—

170 721,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud IPAst abi saavate riikide ja liikmesriikide vahelise piiriülese koostöö toetamiseks.

Liikmesriikide osalusel ellu viidavatele programmidele on lisaks IPA vahenditele ette nähtud toetus ka punkti 13 05 03 01 „Regionaalpoliitika” rubriigis 1b (ERDF).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05     Varasematest abikavadest abi andmise lõpuleviimine

Märkused

Kuna uus IPA võeti kasutusele 1. jaanuaril 2007 ning samal kuupäeval ühinesid Bulgaaria ja Rumeenia liiduga, kaetakse artikliga varem ühinemiseelse abi ja CARDSi abikava raames sõlmitud lepingute alusel kulukohustuste lõpetamisega seotud väljamaksed.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

22 02 05 01   Ühinemiseelse abi programmi Phare lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

45 602,66

132 683,31

Märkused

Kuna uus IPA võeti kasutusele 1. jaanuaril 2007 ning samal kuupäeval ühinesid Bulgaaria ja Rumeenia liiduga, kaetakse käesoleva punktiga varem ühinemiseelse abi ja programmi CARDS abikava raames sõlmitud lepingute alusel niisuguste kulukohustuste lõpetamisega seotud väljamaksed, mis on mõeldud kõnealustele riikidele, 2004. aastal ELiga liitunud uutele liikmesriikidele ja praegustele kandidaatriikidele.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3906/89, 18. detsember 1989, Ungari Vabariigile ja Poola Rahvavabariigile antava majandusabi kohta (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 02   Programmi CARDS lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 976 838

p.m.

4 118 922

23 786,44

29 774 678,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud Lääne-Balkani riikidele suunatud programmi CARDS raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste täitmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2666/2000, 5. detsember 2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96 ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EMÜ) nr 1360/90 ning otsuseid 97/256/EÜ ja 1999/311/EÜ (EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 03   Türgiga varem tehtud koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

53 847,08

53 847,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud Türgile ühinemiseelse abi andmise programmi raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste katmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1488/96, 23. juuli 1996, Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2000, 10. aprill 2000, EÜ-Türgi tolliliidu tugevdamise meetmete rakendamise kohta (EÜT L 94, 14.4.2000, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2500/2001, 17. detsember 2001, milles käsitletakse ühinemiseelset finantsabi Türgile (EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 04   Malta ja Küprosega varem tehtud koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 476,85

24 476,85

Märkused

Et Küpros ja Malta ühinesid liiduga 2004. aastal, on punkt ette nähtud nende kulukohustuste väljamaksmiseks, mis varem kirjendati kõnealuste riikide puhul artiklitesse B7–0 4 0, B7–0 4 1 ja B7–4 1 0 (osaliselt) ning punktidesse B7–4 0 1 0 ja B7–4 0 1 1.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 555/2000, 13. märts 2000, ühinemiseelse strateegia raames Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes võetavate meetmete rakendamise kohta (EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 05   Laienemise mõju käsitleva ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine liidu piirialadel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmile „Laienemise mõju liidu piirialadele” vastava eelarveartikli raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustustega seotud väljamakseteks. Assigneeringutega võivad kaasneda kulukohustused, mis tulenevad projektide lõpetamisega seotud juriidilistest kohustustest (näiteks juriidilised kokkulepped, viivised, täpsustused jne).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2 tähenduses.

22 02 05 09   Uutele liikmesriikidele mõeldud üleminekutoetuste lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

6 052 866,39

Märkused

Assigneeringust rahastatakse uutele liikmesriikidele varem antud üleminekutoetusega seotud kulukohustuste lõpetamist.

Üleminekutoetuse eesmärk on jätkata uute liikmesriikide abistamist nende püüdlustes tugevdada oma haldussuutlikkust liidu õigusaktide rakendamise alal ja soodustada heade tavade vahetamist.

1. mail 2004 ühinenud kümne uue liikmesriigi üleminekutoetus oli kasutusel aastatel 2004–2006. Bulgaariale ja Rumeeniale 2005. aasta ühinemisaktis ette nähtud üleminekutoetust kasutati ühe aasta jooksul alates nende ühinemisest liiduga.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikliga 34 ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti III jaotise artikliga 31.

22 02 05 10   Üleminekutoetuse raames võetud tehnilise abi ja info vahetamise (TAIEX) meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi kulude katmiseks õigusaktide ühtlustamise valdkonnas kogu liidu õigustiku ulatuses, abistades asjaomaseid asutusi õigustiku rakendamisel ja jõustamisel ning sealhulgas toetades valitsusväliseid organisatsioone nende eesmärkide täitmisel ja jälgides nende saavutuste määra.

Eesmärk on anda võimalikult kiiresti lühiajalist abi seminaride, töörühmade, õppekülastuste, ekspertide kohtumiste, koolituste korraldamise ning töövahendite ja toodete tarnimise näol eelkõige teabe hankimiseks ja levitamiseks, kirjalikuks ja suuliseks tõlkimiseks, samuti muu tehnilise abi näol liidu õigustiku ühtlustamise kontekstis.

Abi saajate hulka kuuluvad kõikide riiklike ja poolriiklike sektorite asutuste esindajad, nagu riiklikud haldusasutused, parlamendid, õigusloomeorganid, piirkondlikud valitsused, reguleerimis- ja järelevalveasutused, samuti tööturu osapoolte ning äriliste, ametialaste ja majanduslike rühmituste esindajad, kes tegutsevad liidu õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise alal.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikliga 34 ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti III jaotise artikliga 31 (mis on Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise akti osa).

22 02 06     Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 000 000

8 724 776

12 000 000

10 500 149

12 000 000,—

7 881 477,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi kulude katmiseks kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides, samuti Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides ning õigusaktide ühtlustamise valdkonnas kogu liidu õigustiku ulatuses, abistades asjaomaseid asutusi õigustiku rakendamisel ja jõustamisel ning sealhulgas toetades valitsusväliseid organisatsioone nende eesmärkide täitmisel ja jälgides nende saavutuste määra.

Eesmärk on anda võimalikult kiiresti lühiajalist abi seminaride, töörühmade, õppekülastuste, ekspertide kohtumiste, koolituste korraldamise ning töövahendite ja toodete tarnimise näol eelkõige teabe hankimiseks ja levitamiseks, kirjalikuks ja suuliseks tõlkimiseks, samuti muu tehnilise abi näol liidu õigustiku ühtlustamise kontekstis.

Abisaajateks on kõikide avalikku sektorisse kuuluvate ja avaliku sektori osalusega organite, näiteks riikide haldusasutuste, parlamentide, seadusandlike nõukogude, piirkondlike omavalitsuste ning õigus- ja järelevalveorganite esindajad, samuti tööturu osapoolte ning liidu õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja täitmisega seotud või selles osalevate kaubandus-, kutse- ja majandusalaste rühmituste ja muud kodanikuühiskonna esindajad.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07     Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid

22 02 07 01   Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

142 566 299

127 414 143

146 656 613

138 263 100

181 749 637,50

132 502 880,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ühinemiseelsete piirkondlike ja mitut abisaajat hõlmavate programmide rahastamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07 02   Liidu abi tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 500 000

3 459 467

3 590 000

4 215 333

3 650 000,—

5 016 516,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud nii IPA kui ka varasemate ühinemiseelsete vahendite hindamis-, auditeerimis- ja järelevalvemeetmete rahastamiseks projektide kavandamise, rakendamise, hindamise ja lõpetamise etappide jooksul.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07 03   Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

31 000 000

14 265 853

28 000 000

48 017 182

28 003 053,60

49 982 341,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahalise toetuse katmiseks, millega soodustatakse Küprose türgi kogukonna majandusarengut, et säilitada ja süvendada varasema liidu abiga saavutatud tulemusi. Kõnealune abi keskendub eelkõige saare majanduslikule integratsioonile ning sidemete parandamisele kahe kogukonna vahel ja liiduga, et aidata kaasa Küprose taasühinemisele.

Kõnealust abi võib kasutada, et toetada järgmist:

sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamist, eelkõige seoses maaelu arengu, inimressursside arengu ja piirkondliku arenguga;

infrastruktuuri arendamist ja ümberkorraldamist,

leppimise saavutamist, usaldust suurendavaid meetmeid ja kodanikuühiskonda;

Küprose türgi kogukonna lähendamist liidule muu hulgas liidu poliitilise ja õigusliku korra alase teavitamise ning noorte vahetusprogrammide ja stipendiumide edendamise kaudu;

õigusaktide järkjärgulist vastavusse viimist liidu õigustikuga ja liidu õigustiku rakendamise ettevalmistamist;

kahte kogukonda hõlmava kultuuripärandit käsitleva tehnilise komitee otsuste, sealhulgas vähemuste projektide elluviimist;

teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile ette nähtud liidu rahalise toetuse jätkumist ja komisjoni töö kiirendamist.

suutlikkuse suurendamist, et parandada kodanikuühiskonna teadmisi liidu ja selle õigustiku kohta ning oskusi, kuidas taotleda liidu rahastamist ja seda rakendada.

Osa assigneeringust on ette nähtud ka programmi rakendamisega seotud administratiivkulude katmiseks. Nende kulude hulka kuuluvad järgmised:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise võib komisjon delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringut tuleb eelkõige kasutada varasematest assigneeringutest rahastatavate ehitustööde, tarnete ja toetuste tulemuste säilitamiseks. Lisaks kasutatakse jätkuvalt kogukonna kodanikuühiskonna erinevatele abisaajatele (vabaühendused, õpilased ja õpetajad, koolid, põllumajandustootjad, väikesed külad ja erasektor) suunatud toetusskeeme. Toetuse eesmärk on kaasaaitamine taasühendamisele. Igal võimalikul juhul peetakse prioriteetseks taasühendamist soodustavaid projekte, mis lähendavad kogukondi teineteisele ja soodustavad usalduse süvenemist. Nende meetmetega kinnitab liit soovi lahendada Küprose probleemid ja saar taasühendada.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 389/2006, 27. veebruar 2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

22 02 08     Katseprojekt – Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine konfliktipiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

932 000

p.m.

240 000

0,—

1 042 462,24

Märkused

Assigneeringut kasutatakse mittetulundusühingute (nt kohalikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid ning avalik-õiguslikud institutsioonid) toetamiseks sellise tegevuse läbiviimisel, mille eesmärk on väärtuslike kultuuriobjektidega seotud kohtade (kirikud, mošeed, raamatukogud, muuseumid, mälestised jne) jätkusuutlik säilitamine, taastamine ja arendamine kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides.

Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele, mis aitavad erinevaid rahvus- ja usulisi rühmi ühisprojektidesse kaasates kaasa usalduse suurendamisele, aga ka asjatundlikkuse ja teadlikkuse parandamisele kohalikul ja riiklikul tasandil.

Tulevikus võiks selle katseprojekti raames saadud kogemusi kasutada püsiva õigusliku aluse loomiseks ja teiste geograafiliste piirkondade ulatuslikuma lähenemisviisi väljatöötamiseks kultuuripärandi säilitamisele ja taastamisele konfliktipiirkondades.

Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis Kosovo tuleviku ja ELi rolli kohta (ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 207) märgiti, et Kosovo küsimuse lõplik lahendus peaks hõlmama „kõigi kultuuriliste ja usuga seotud kohtade kaitset”.

Arvukad kahjustatud hooned Balkani poolsaarel kujutavad endast käegakatsutavat meeldetuletust varasematest konfliktidest ja põhjustavad umbusaldust. Praegu kaasavad valitsusvälised organisatsioonid ühistesse taastamisprojektidesse eri rahvusrühmi ja kohalikke ametiasutusi, edendades austust teiste inimeste kultuuriväärtuste vastu, kuid liidupoolset rahastamist ei ole. IPA programm hõlmab „taastamist” ja „kogukondadevahelist koostööd”, kuid ei osuta konkreetselt kultuuripärandi taastamisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2 tähenduses.

22 02 09     Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

3 000 000

2 000 000

500 000,—

652 457,61

Märkused

Assigneeringut kasutatakse sõjategevuse või muu poliitilise konflikti tagajärjel kannatada saanud või hävitatud väärtuslike kultuuri- ja usuobjektide (kirikud, mošeed, raamatukogud, muuseumid, mälestised jne) säilitamise ja taastamisega seotud projektide toetamiseks Lääne-Balkani riikides. Assigneeringuid võib kasutada selliste avalike ja valitsusväliste organisatsioonide toetuseks, kes viivad ellu asjaomase valdkonna projekte. Sealjuures on eriti oluline rõhutada valitsusväliste organisatsioonide sagedast keskset rolli kõnealustes säilitamis- ja taastamisprojektides.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele, mis aitavad erinevaid rahvus- ja usulisi rühmi ühisprojektidesse kaasates kaasa usalduse suurendamisele ja millega toetatakse kohalikul tasandil haridust ja taastamisalaste teadmiste arendamist ning kõrge kultuurilise tasemega oskusi.

Objektide valikul lähtutakse taastamise parimatest tavadest ning pakkumiste ja lepingupartnerite valikul ja hindamisel lubatakse osaleda restaureerimise ekspertidel.

Aastatel 2008–2009 toimunud katseprojekti ja 2010.–2011. aasta ettevalmistava tegevuse raames saadud kogemusi tuleks nüüd kasutada laiema lähenemisviisi väljatöötamiseks konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks nii Lääne-Balkani piirkonnas kui ka muudes geograafilistes piirkondades.

Asjaomase ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua alustingimused konfliktipiirkondade kultuuripärandi säilitamise ja taastamise integreerimiseks olemasolevatesse rahastamisvahenditesse, mitte üksnes ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmi (Lääne-Balkani riikide, Türgi jne puhul), vaid ka Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumenti (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika jne).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2 tähenduses.

22 02 10     Teavitamine ja teabevahetus

22 02 10 01   Prince – Teavitamine ja teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

4 358 928

5 000 000

4 416 745

5 000 000,—

4 226 209,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt liikmesriikide laienemise esmatähtsate teavitus- ja teabevahetusmeetmete rahastamiseks, sealhulgas nende meetmete hindamiseks.

Kavandatavad assigneeringud vastavad laienemise ajakavast tulenevatele teavitus- ja teabevahetuse prioriteetidele. Teavitamise ja teabevahetuse strateegia eesmärk on laiendada toetust ühinemisele ja suurendada avalikkuse teadlikkust liidu laienemise küsimustest terves Euroopas, kuid eelkõige nendes sihtriikides, kus avalik arvamus on tulevase laienemise suhtes tundlikum.

Assigneeringutega rahastatakse teavitamist ja teabevahetust seoses liidu tähtsamate poliitikavaldkondadega, nagu tõhus dialoog liidu kodanike ja liidu institutsioonide vahel laienemise ja ühinemiseelse tegevusega seotud küsimustes, võttes arvesse iga riigi iseärasusi ja teabevajadust; liidu ning kandidaat- ja võimalike kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide informeeritud avalik arutelu laienemise ja ühinemiseelsete meetmete üle; ajakirjanike ja teiste arvamuskujundajate teavitamine laienemisprotsessist; uurimuste ja arvamusküsitluste tellimine; teemakohaste veebilehtede koostamine ja ajakohastamine; trüki- ja audiovisuaalsete materjalide koostamine; avalike ürituste, konverentside ja seminaride korraldamine ning teavitusprogrammi hindamine.

Komisjon peaks võtma selle punkti täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

22 02 10 02   Kolmandate riikide teavitamine ja teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 000 000

5 195 131

10 000 000

5 438 123

11 000 000,—

7 393 720,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt kandidaat- ja võimalike kandidaatriikide laienemisega seotud esmatähtsate teabe- ja teabevahetusmeetmete rahastamiseks, sealhulgas nende meetmete hindamiseks.

Assigneeringu põhiosa on määratud kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides asuvate liidu kontaktasutuste ja delegatsioonide juhitavale teavitus- ja teabevahetustegevusele.

Teavitamine ja teabevahetus suunatakse avalikkusele ja asjaomastele sihtrühmadele, eeskätt noortele, meediale ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Selle kaudu püütakse suurendada arvamusliidrite toetust laienemisele ning assotsieerimis- ja stabiliseerimisprotsessile. Eesmärk on suurendada neis riikides liidu tuntust ja poliitilist mõju ning rahva toetust reformidele ühinemise ajal ja enne seda.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 11     Üleminekuabi rahastamisvahend institutsioonide väljaarendamiseks pärast ühinemist

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneeringust rahastatakse esimese ühinemisjärgse aasta jooksul ajutiselt Horvaatiale antavat toetust haldus- ja õigussuutlikkuse arendamiseks ja tugevdamiseks, et rakendada ja jõustada liidu õigust ja tugevdada parimate tavade vahetamist. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid. Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades toimingutega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.

Üleminekutoetuse üle otsustatakse ja seda rakendatakse kooskõlas nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82) või üleminekutoetuse toimimiseks vajalike tehniliste sätete põhjal, mille on vastu võtnud komisjon.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud Horvaatia ühinemisakti artikliga 30.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS LAIENEMISE PEADIREKTORAADILE

LAIENEMISE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ÜHINEMISEELSED LAIENEMISLÄBIRÄÄKIMISED

JAOTIS 23

HUMANITAARABI

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 01

HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

36 465 828

36 465 828

35 023 564

35 023 564

34 781 689,91

34 781 689,91

Reservid (40 01 40)

 

 

13 470

13 470

 

 

 

36 465 828

36 465 828

35 037 034

35 037 034

34 781 689,91

34 781 689,91

23 02

HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

857 657 000

773 610 372

842 628 500

826 424 986

1 073 938 988,40

1 007 379 447,87

23 03

KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND

23 200 000

18 588 070

22 000 000

21 318 236

30 575 228,52

26 918 516,90

 

Jaotis 23 — Kogusumma

917 322 828

828 664 270

899 652 064

882 766 786

1 139 295 906,83

1 069 079 654,68

Reservid (40 01 40)

 

 

13 470

13 470

 

 

 

917 322 828

828 664 270

899 665 534

882 780 256

1 139 295 906,83

1 069 079 654,68

PEATÜKK 23 01 — HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

23 01

HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

23 01 01

Humanitaarabi poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

21 189 943

20 085 339

20 099 449,37

23 01 02

Humanitaarabi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

23 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 090 567

2 044 842

2 268 755,38

23 01 02 11

Muud halduskulud

5

1 944 339

2 010 969

2 196 222,—

Reservid (40 01 40)

 

 

13 470

 

 

 

1 944 339

2 024 439

2 196 222,—

 

Artikkel 23 01 02 — Vahesumma

 

4 034 906

4 055 811

4 464 977,38

Reservid (40 01 40)

 

 

13 470

 

 

 

4 034 906

4 069 281

4 464 977,38

23 01 03

Humanitaarabi poliitikavaldkonna info- ja sidetehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

1 340 979

1 282 414

1 507 119,73

23 01 04

Humanitaarabi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

23 01 04 01

Humanitaarabi – Halduskorralduskulud

4

9 600 000

9 350 000

8 408 663,43

23 01 04 02

Kodanikukaitse – Halduskorralduskulud

3.2

300 000

250 000

301 480,—

 

Artikkel 23 01 04 — Vahesumma

 

9 900 000

9 600 000

8 710 143,43

 

Peatükk 23 01 — Kogusumma

 

36 465 828

35 023 564

34 781 689,91

Reservid (40 01 40)

 

 

13 470

 

 

 

36 465 828

35 037 034

34 781 689,91

23 01 01     Humanitaarabi poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

21 189 943

20 085 339

20 099 449,37

23 01 02     Humanitaarabi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

23 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 090 567

2 044 842

2 268 755,38

23 01 02 11   Muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

23 01 02 11

1 944 339

2 010 969

2 196 222,—

Reservid (40 01 40)

 

13 470

 

Kogusumma

1 944 339

2 024 439

2 196 222,—

23 01 03     Humanitaarabi poliitikavaldkonna info- ja sidetehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 340 979

1 282 414

1 507 119,73

23 01 04     Humanitaarabi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

23 01 04 01   Humanitaarabi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 600 000

9 350 000

8 408 663,43

Märkused

Assigneeringuga kaetakse humanitaarabipoliitika eesmärkide saavutamisega otseselt seotud toetuskulud. Muu hulgas on hõlmatud järgmine:

tehnilise ja haldusabi kulud, välja arvatud ülesanded, mida riigiasutused täidavad komisjoni tellimusel ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel;

tasud ja hüvitatavad kulud, mis tulenevad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi koostööpartnerite ja meetmete auditeerimise ja hindamisega seotud teenuslepingutest;

uuringute, teabe ja trükistega seotud kulud, teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniad ning muud meetmed, millega tõstetakse esile asjaolu, et abi andja on liit;

peakontorite koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutustest palgatud töötajad) seotud kulude ülemmäär on 1 800 000 eurot. Kõnealune personal peab üle võtma sõltumatute ekspertide tegevuse haldamisega seotud ülesanded, mida enne täitsid koosseisuvälised tööettevõtjad, ning haldama programme kolmandates riikides. See summa, mis põhineb hinnangulisel inimaastaühiku maksumusel, peab katma koosseisuväliste töötajate töötasu ning nende tööülesannetega seotud koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite kulud;

hädaolukordadele reageerimise keskuse asutamiseks ja toimimiseks vajaliku turvalisuse tagamise, vajalike spetsiaalsete IT- ja sidevahendite ning tehniliste ja inimeste osutatud teenustega seotud kulud. Keskus („kriisikeskus”) tegutseb ööpäev läbi ja vastutab liidu katastroofidele reageerimisel võetavate tsiviilmeetmete koordineerimise eest, eelkõige selleks, et tagada täielik kooskõla ja tõhus koostoime humanitaarabi- ja kodanikukaitsemeetmete vahel;

kulud, mis on seotud Europa portaali või andmekeskuse turvatava veebilehe kaudu kättesaadavate infosüsteemide arendamise ja töökorras hoidmisega, millega parandatakse komisjoni ja teiste institutsioonide, riikide haldus- ja muude asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ning muude humanitaarabialaste partnerite ja humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ekspertide tegevuse kooskõlastamist kõnealuses valdkonnas.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 23 02 01, 23 02 02 ja 23 02 03 kohaseid halduskulusid.

23 01 04 02   Kodanikukaitse – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

300 000

250 000

301 480,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kodanikukaitse rahastamisvahendi ja ühenduse kodanikukaitse mehhanismi määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, järelevalve, auditeerimise, seire ja hindamisega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud;

hädaolukordadele reageerimise keskuse asutamiseks ja toimimiseks vajaliku turvalisuse tagamise, vajalike spetsiaalsete IT- ja sidevahendite ning tehniliste ja inimeste osutatud teenustega seotud kulud. Keskus („kriisikeskus”) tegutseb ööpäev läbi ja vastutab liidu katastroofidele reageerimisel võetavate tsiviilmeetmete koordineerimise eest, eelkõige selleks, et tagada täielik kooskõla ja tõhus koostoime humanitaarabi- ja kodanikukaitsemeetmete vahel;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 23 03 01.

PEATÜKK 23 02 — HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 02

HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

23 02 01

Humanitaarabi

4

560 551 000

512 545 722

553 261 000

542 262 233

739 537 015,89

727 134 943,25

23 02 02

Toiduabi

4

259 187 000

226 941 029

251 580 000

247 602 367

298 983 918,17

247 463 639,66

23 02 03

Valmisolek suurõnnetusteks

4

35 919 000

32 123 621

34 787 500

33 560 386

34 418 054,34

32 079 011,97

23 02 04

Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

4

2 000 000

2 000 000

3 000 000

3 000 000

1 000 000,—

701 852,99

 

Peatükk 23 02 — Kogusumma

 

857 657 000

773 610 372

842 628 500

826 424 986

1 073 938 988,40

1 007 379 447,87

23 02 01     Humanitaarabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

560 551 000

512 545 722

553 261 000

542 262 233

739 537 015,89

727 134 943,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud väljaspool liitu asuvates riikides antava humanitaarabi rahastamiseks, millega aidatakse konfliktide ning inimese ja looduse põhjustatud suurõnnetuste (sõjad, sõjalised konfliktid jne) või muude samalaadsete hädaolukordade ohvreid seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Ohvritele antakse abi olenemata nende rassilisest ja etnilisest päritolust, usutunnistusest, puudest, soost, vanusest, rahvusest või poliitilistest vaadetest.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama humanitaarabi missioonide elluviimiseks vajalike toodete või seadmete ostmist ja kohaletoimetamist, sealhulgas eluaseme või peavarju ehitamist kannatanutele, lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, eelkõige infrastruktuuri ja rajatisi, ning kulusid, mis on seotud väljastpoolt palgatud, välismaiste või kohalike töötajatega, ladustamisega, rahvusvaheliste või riigisiseste saadetistega, logistika toetamisega, hädaabi jaotamisega ja kõikide muude meetmetega, mille eesmärk on hõlbustada abi jõudmist abi saajateni.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid humanitaarabi rakendamisega otseselt seotud kulusid.

Muu hulgas hõlmab see järgmist:

humanitaarabi teostatavusuuringud, humanitaarabiprojektide ja kavade hindamine, humanitaarabi missioonide tuntuse suurendamise meetmed ja teavituskampaaniad;

humanitaarabi projektide ja kavade järelevalve ning selliste algatuste edendamine ja väljatöötamine, mille eesmärk on suurendada kooskõlastatust ja koostööd, et tõhustada abi ning projektide ja kavade järelevalvet;

asjaomase abiga seotud meetmete rakendamise järelevalve ja koordineerimine;

meetmed, millega tugevdatakse liidu kooskõlastatud tegevust liikmesriikidega, teiste doonorriikidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega (eelkõige ÜROsse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega), valitsusväliste organisatsioonidega ja viimati nimetatuid esindavate organisatsioonidega;

humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis kaasnevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisega, mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt;

selliste tehnilise abi lepingute rahastamine, millega lihtsustatakse tehnilise oskusteabe ja teadmiste vahetamist liidu humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel või kõnealuste organisatsioonide ja asutuste ning kolmandate riikide humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel;

humanitaarabi poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamisega seotud uuringud ja koolitus;

humanitaarvõrgustike tegevustoetused ja jooksvate kulude toetused;

lõhkekehade kõrvaldamisega seotud humanitaarmeetmed, sealhulgas kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamine jalaväemiinide suhtes;

humanitaarabivõrgustiku kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklile 4. Tegemist on üheaastase mitut teadusharu hõlmava humanitaarabialase kraadiõppeprogrammiga, mille eesmärk on suurendada humanitaarabitöötajate ametialast pädevust ja milles osaleb mitu ülikooli.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 02     Toiduabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

259 187 000

226 941 029

251 580 000

247 602 367

298 983 918,17

247 463 639,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud toiduabina antava humanitaarabi operatsioonide rahastamiseks. Neid operatsioone rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi käsitlevatele eeskirjadele.

Liidu humanitaarabi koosneb abi- ja hädaabimeetmetest, mille eesmärk on abistada kolmandate riikide kõige ohustatumaid inimesi, kes kannatavad loodusõnnetuste, inimeste põhjustatud kriiside, nagu sõjad ja sõjalised konfliktid, loodusõnnetuste või inimese poolt põhjustatud õnnetustega samalaadsete erandlike olukordade või asjaolude tõttu, seejuures kedagi diskrimineerimata. Liit annab humanitaarabi seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Assigneeringut saab kasutada toiduainete, seemnete, elusloomade ning muude humanitaarabioperatsioonide läbiviimiseks vajalike toodete ja varustuse ostmiseks ja kohaletoimetamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mis on olulised humanitaarabina antava toiduabi andmiseks nõutava aja jooksul ja viisil, mis vastab abi saavate riikide vajadustele, järgib nõuet saavutada võimalikult suur tasuvus ja tagab suurema läbipaistvuse. See hõlmab järgmist:

abi transport ja jaotamine, sealhulgas nendega seotud toimingud, näiteks kindlustamine, peale- ja mahalaadimine, koordineerimine jne;

abi kavandamisel, koordineerimisel ja optimaalsel rakendamisel olulised toetusmeetmed, mille kulusid ei rahastata muude assigneeringutega, näiteks erakorraline transport ja ladustamine, toiduainete kohapealne töötlemine või valmistamine, desinfitseerimine, konsultatsiooniteenused ning abi andmisega otseselt seotud tehniline abi ja varustus (tööriistad ja -vahendid, kütus jne);

toiduabimeetmete järelevalve ja koordineerimine, täpsemalt asjaomaste toodete tarnimine, kohaletoimetamine, jaotamine ja kasutamine, sealhulgas ekvivalentfondide kasutamine;

katseprojektid, mis on seotud uute transpordiliikidega, pakendamise ja ladustamisega, toiduabimeetmete uurimisega, humanitaarabiga seotud tuntuse suurendamise meetmetega ja teavituskampaaniatega teadlikkuse parandamiseks;

toidu ladustamine (sealhulgas haldamisega, edasiste valikutega või valikuteta toimingutega, tehnikute koolitamisega, pakendite ja liikuvate ladustamisseadmetega, ladude korrashoiu ja remondiga jms seotud kulud);

toiduabina antava humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Et tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artiklite 53–56 kohaldamisel eelarve täitmise läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik endast oleneva, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 03     Valmisolek suurõnnetusteks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

35 919 000

32 123 621

34 787 500

33 560 386

34 418 054,34

32 079 011,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada suurõnnetusteks või muudeks samalaadseteks hädaolukordadeks valmistumise või nende ärahoidmise operatsioone, mis tahes loodusõnnetuste (üleujutuste, tsüklonite, vulkaanipursete jne) eest varajase hoiatamise süsteemide väljatöötamist ning kõnealusele eesmärgile vastava varustuse ostmist ja transportimist.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid kulusid, mis on otseselt seotud suurõnnetusteks valmisolekuks mõeldud meetmete rakendamisega, sealhulgas järgmist:

suurõnnetuste ärahoidmist käsitlevate teadusuuringute rahastamine;

humanitaarabioperatsioonide käigus kasutamiseks mõeldud kaupade ja varustuse varude loomine;

suurõnnetusteks valmistumise projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 04     Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

2 000 000

3 000 000

3 000 000

1 000 000,—

701 852,99

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 214 lõikes 5 sätestatud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomist ette valmistava tegevuse kulude katmiseks.

Komisjon esitas Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomist käsitleva õigusakti ettepaneku (COM(2012) 514final) 2012. aastal. Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse eesmärk on luua raamistik eurooplaste ühispanusele liidu humanitaarabi operatsioonides. See on võimalus väljendada liidu solidaarsust abivajajatega. See lisab nähtavust Euroopale kui ülemaailmsele partnerile, kes on solidaarne maailma rahvastiku kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmadega ja tagab laia osalejate ringi. Euroopa vabatahtliku humanitaarabi valdkonna algne läbivaatamine selgitas välja lüngad ja valdkonnad, milles Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus loob lisaväärtust. Need hõlmavad vabatahtlike leidmist ja väljavalimist, samuti koolitust ühiste nõuete ja heade tavade väljatöötamise ning võib-olla ka moodulite ja lähetamise kaudu. Peale euroopaliku vormi andmise vabatahtlike laialt hajutatud tegevusele suurendab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus tõhusust, kooskõlastades humanitaarmeetmeid, standardides vabatahtlikega seotud menetlusi ja tavasid ning pakkudes mastaabisäästu.

Assigneeringud on mõeldud järgmiste meetmete ja kuluartiklite jaoks.

Komisjon teeb 2011. aastal tehtava ettevalmistava töö alusel kindlaks süvauuringuid nõudvad valdkonnad. Algatatakse konkreetsed uuringud ja hindamised, mille raames analüüsitakse täiendavalt Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomisega seonduvaid küsimusi ja mis lasevad paremini määrata kindlaks Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse erijooned.

Sellele tööle järgneb ulatuslik teabevahetus ja konsulteerimine (väljaanded, õpikojad, ekspertide kohtumised, konverentsid) ning õigusloomeprotsessis vajalike peamiste sidusrühmade koordineerimine ja mobiliseerimine. Sidusrühmadega peetavad seminarid, töörühmad ja konverentsid lubavad saada ülevaate nende seisukohtadest seoses Euroopa vabatahtliku humanitaarabi tulevase suuna ja struktuuriga.

Konkreetsete võimaluste katsetamiseks ja õppetundide saamiseks, mis annavad sisendi õigusakti ettepaneku koostamise protsessi, rakendatakse konkreetseid katsemeetmeid valdkondades, mida 2011. aastal ei käsitleta (nt kodanikukaitse).

Selleks et teha koostööd suurema arvu partneritega, rakendatakse 2011. aasta konkreetsete meetmete järelmeetmeid, uurides seeläbi teisi võimalusi ja vastates 2011. aastal kujunenud ootustele.

Konkreetsete projektide rakendamine hõlmab projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalikku tehnilist abi, eelkõige valdkonna vabatahtlike ja sõltumatute ekspertide lepingukulusid ning vajaduse korral infrastruktuuri- ja logistikakulusid (nt turvalisus-, tervise-, majutus-, kindlustus-, päevaraha- ja reisikulud), teabe- ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas vabatahtlikkuse reklaamimist organisatsioonidele, mida sellise tegevusega tavaliselt ei seostata.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2 tähenduses.

PEATÜKK 23 03 — KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 03

KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND

23 03 01

Kodanikukaitse liidus

3.2

18 200 000

14 332 077

18 000 000

14 000 000

16 596 324,47

12 498 778,30

23 03 02

Katseprojekt – Loodusõnnetuste-vastase võitluse piiriülene koostöö

3.2

p.m.

p.m.

0,—

592 767,53

23 03 03

Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

23 03 04

Katseprojekt – Liikmesriikide koostöö tõhustamine metsatulekahjudega võitlemisel

3.2

p.m.

p.m.

0,—

1 567 425,—

23 03 05

Ettevalmistav tegevus – Liidu kiirreageerimisvõime

2

p.m.

500 000

p.m.

3 500 000

0,—

1 030 925,93

23 03 06

Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides

4

5 000 000

3 755 993

4 000 000

3 818 236

13 978 904,05

11 228 620,14

 

Peatükk 23 03 — Kogusumma

 

23 200 000

18 588 070

22 000 000

21 318 236

30 575 228,52

26 918 516,90

23 03 01     Kodanikukaitse liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 200 000

14 332 077

18 000 000

14 000 000

16 596 324,47

12 498 778,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud kodanikukaitse valdkonna meetmetega seotud kulude katmiseks. Selle eesmärk on toetada ja täiendada jõupingutusi liikmesriikides, EFTA riikides ja neis kandidaatriikides, kes on liiduga kirjutanud alla vastastikuse mõistmise memorandumile loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetustele, terroriaktidele, tehnoloogilistele, kiirgus- ja keskkonnaõnnetustele reageerimise, nendeks valmisoleku ja nende vältimise meetmete kohta. Samuti on selle eesmärk edendada liikmesriikide tihedamat koostööd kodanikukaitse vallas.

See hõlmab eelkõige järgmist:

ööpäev läbi tegutseva hädaolukordadele reageerimise keskuse loomine ja haldamine; sealhulgas hädaolukordadele reageerimise keskuse asutamiseks ja toimimiseks vajaliku turvalisuse tagamine, vajalikud spetsiaalsed IT- ja sidevahendid ning tehnilised ja inimeste osutatud teenused. Keskus („kriisikeskus”) tegutseb ööpäev läbi ja vastutab liidu katastroofidele reageerimisel võetavate tsiviilmeetmete koordineerimise eest, eelkõige selleks, et tagada täielik kooskõla ja tõhus koostoime humanitaarabi- ja kodanikukaitsemeetmete vahel. Keskus vajab tipptasemel tehnoloogiat, et maksimeerida teabe kogumist ja hõlbustada teabe levitamist eri sidusrühmade, partnerite ja meeskondade vahel kohapeal ulatuslike hädaolukordade ajal. Kriisiolukorras tähendab suurem hulk kiiremini saadud teavet suuremat arvu päästetud elusid;

pideva valmisoleku suutlikkuse loomine seoses ressursside ja varustusega, mis tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks hädaolukorras;

hädaolukorras korraldatavate abimissioonide jaoks liikmesriikide käsutuses olevate ekspertide, moodulite ja muu päästeabi määramine;

ekspertide mobiliseerimine, et hinnata vajadust abi järele ning lihtsustada liidu abi andmist liikmesriikidele või kolmandatele riikidele suurõnnetuste puhul, ja neile põhilise logistilise toe tagamine;

missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames;

päästemeeskondade, koosseisuväliste töötajate ja ekspertide koolitamise programm, mille kaudu saadakse vajalikke teadmisi ja vahendeid, et tõhusalt osaleda liidu missioonidel ning arendada ühtset Euroopa sekkumissüsteemi;

õppuste juhatamine koordineerimiskeskuse või täieulatuslikul tasandil, et katsetada koostalitlusvõimet, koolitada kodanikukaitse valdkonna ametnikke ning luua ühtne sekkumissüsteem;

ekspertide vahetuse korraldamine, et täiendada arusaamist liidu kodanikukaitsest ning jagada teavet ja kogemusi;

info- ja sidesüsteemid, eelkõige ühtne hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS – Common Emergency Communication and Information System), mis hädaolukorras hõlbustavad teabevahetust liikmesriikidega, et täiustada tõhusust ning võimaldada ka ELi salastatud teabe vahetamist. See hõlmab süsteemide arendamise, hooldamise, käitamise ja IT-toega (riist- ja tarkvara, teenused) seotud kulusid. See hõlmab ka kõnealuste süsteemidega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid;

otsuse 2007/779/EÜ, Euratom artikli 3 lõikes 5 määratletud tähenduses kodanikukaitsemoodulite uurimine ja arendamine;

õnnetuste tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteemide uurimine ja arendamine;

liikmesriikide toetamine varustuse ja transpordi hankimisel;

täiendava transpordi ja sellega seotud logistilise toe pakkumine, mis on vajalik suurõnnetuste korral kiirreageerimise ning liikmesriikide transpordiressursside täiendamise tagamiseks otsuse 2007/162/EÜ, Euratom artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tingimustel;

suurõnnetuste korral kolmandates riikides liidu kodanikele antava kodanikukaitsealase konsulaarabi toetamine liikmesriikide konsulaarasutuste taotluse korral;

töörühmad, seminarid, projektid, uuringud, vaatlused, modelleerimine, stsenaariumide loomine ja situatsiooniplaneerimine, abi suutlikkuse suurendamiseks, näidisprojektid, tehnosiire, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud meetmed, teabevahetusmeetmed, järelevalve ja hindamine;

ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames vajalik muu toetav ja täiendav tegevus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, 5. märts 2007, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (ELT L 71, 10.3.2007, lk 9).

Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).

23 03 02     Katseprojekt – Loodusõnnetuste-vastase võitluse piiriülene koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

592 767,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad uuringutest ja toetustest, mis soodustavad meetmete võtmist koostöö eesmärgil, ning tihedama koostöö väljaarendamiseks kodanikukaitsemeetmete alal, et hoida ära või vähemalt minimeerida loodusõnnetuste tagajärgi, arendades piiriüleseid varase hoiatamise, koordinatsiooni- ja logistikavahendeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2 tähenduses.

23 03 03     Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad kodanikukaitse valdkonnas võetavatest ning merekeskkonna, rannikualade ja inimtervise juhusliku või tahtliku merereostuse eest kaitsmise raames võetavatest meetmetest.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/847/EÜ, 9. detsember 1999, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2850/2000/EÜ, 20. detsember 2000, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/792/EÜ, Euratom, 23. oktoober 2001, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7).

23 03 04     Katseprojekt – Liikmesriikide koostöö tõhustamine metsatulekahjudega võitlemisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

1 567 425,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on parandada liikmesriikide operatiivvahendite ja erakorralise abi kasutuselevõtmist, et abistada liikmesriiki selliste metsatulekahjude likvideerimisel, mida tulekahju liiga suure ulatuse ja intensiivsuse tõttu kõnealune liikmesriik ei suudaks oma logistilise võimsuse ja tööjõuga kustutada.

Katseprojekti eesmärgid on eelkõige järgmised:

koostada kava liikmesriigi erakorralise abi rühmade ja logistiliste vahendite kohta, mida saaks vajaduse korral eriolukorras kasutada;

töötada välja ühtlustatud kommunikatsiooni- ja teabevahetusmehhanismid, et muuta abi tõhusamaks ja vahetada teavet parimate tavade ja parimate vahendite kohta ning nii tehnilisi vahendeid kui ka inimressursse käsitlevate operatiivkavade koostamise kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

23 03 05     Ettevalmistav tegevus – Liidu kiirreageerimisvõime

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

p.m.

3 500 000

0,—

1 030 925,93

Märkused

Assigneering on mõeldud liidu kiirreageerimisvõimega seonduva ettevalmistava tegevuse rahastamiseks eesmärgiga reageerida kohe suurtest õnnetustest (sh metsatulekahjudest) tingitud kriitilistele vajadustele. See võib hõlmata sellel eesmärgil moodustatud kodanikukaitseüksuseid, mille liikmesriigid annavad ühenduse käsutusse kodanikukaitse sekkumistegevuseks, ja/või täiendavat lisavõimsust, mille teeb kättesaadavaks järelevalve- ja teabekeskus (MIC) muude osapooltega sõlmitud alaliste kokkulepete alusel.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on ühtlasi parandada liikmesriikide täiendavate operatiivvahendite ja erakorralise abi kasutuselevõtmist, et abistada teist liikmesriiki või kolmandaid riike selliste metsatulekahjude likvideerimisel, mida see riik ei suudaks tulekahju liiga suure ulatuse ja intensiivsuse tõttu oma logistilise võimsuse ja tööjõuga kustutada. Eesmärk on katsetada innovatiivseid lahendusi abi toimetamiseks liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse suurte metsatulekahjude korral. Eelkõige hõlmab see liikmesriikide reservi loomist, et parandada valmisolekut tulekahjude likvideerimiseks sellistes olukordades, kus liikmesriigid ei suuda abi pakkuda, kuna nad on kasutusele võtnud kogu oma riigi tuletõrje võimsuse, et võidelda metsatulekahjudega, või seoses sellega, et nende territooriumil valitseb suur metsatulekahjude oht.

Tagades oluliste rahaliste vahendite ja vajaliku varustuse valmisoleku asjakohasel ajal vastavalt suurte õnnetuste korral tegutsemise kavadele, on selle ettevalmistava tegevuse eesmärk edendada liidu ühist valmisolekut suurte õnnetuste korral ja valmistada ette Euroopa Liidu kodanikukaitse üksuse loomist.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

23 03 06     Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

3 755 993

4 000 000

3 818 236

13 978 904,05

11 228 620,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks, mis tekivad seoses kodanikukaitse rahastamisvahendi ja ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames toimuvate kodanikukaitsemissioonidega kolmandates riikides:

abivajaduste hindamisega tegelevate ekspertide koondamine ja Euroopa abi andmise hõlbustamine liikmesriikides või kolmandates riikides katastroofide korral;

Euroopa kodanikukaitseabi transport (sealhulgas transpordivahendite kohta asjaomase teabe andmine) katastroofi korral, nagu ka sellega seotud logistiline tugi.

Koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad ning üksikorganisatsioonid või konkreetsed ettevõtjad (sealhulgas liikmesriikide valitsuste lähetatud isikud).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, 5. märts 2007, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (ELT L 71, 10.3.2007, lk 9).

Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS HUMANITAARABI JA KODANIKUKAITSE PEADIREKTORAADILE

HUMANITAARABI JA KODANIKUKAITSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 24

PETTUSTEVASTANE VÕITLUS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 01

PETTUSTEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

53 727 800

53 727 800

57 392 000

57 392 000

55 514 280,71

55 514 280,71

Reservid (40 01 40)

3 929 200

3 929 200

 

 

 

 

 

57 657 000

57 657 000

57 392 000

57 392 000

55 514 280,71

55 514 280,71

24 02

PETTUSTEVASTANE VÕITLUS

21 700 000

15 715 864

21 450 000

16 676 792

21 912 539,84

16 809 815,24

 

Jaotis 24 — Kogusumma

75 427 800

69 443 664

78 842 000

74 068 792

77 426 820,55

72 324 095,95

Reservid (40 01 40)

3 929 200

3 929 200

 

 

 

 

 

79 357 000

73 372 864

78 842 000

74 068 792

77 426 820,55

72 324 095,95

PEATÜKK 24 01 — PETTUSTEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

24 01

PETTUSTEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

24 01 06

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

5

53 727 800

57 392 000

55 514 280,71

Reservid (40 01 40)

 

3 929 200

 

 

 

 

57 657 000

57 392 000

55 514 280,71

 

Peatükk 24 01 — Kogusumma

 

53 727 800

57 392 000

55 514 280,71

Reservid (40 01 40)

 

3 929 200

 

 

 

 

57 657 000

57 392 000

55 514 280,71

24 01 06     Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

24 01 06

53 727 800

57 392 000

55 514 280,71

Reservid (40 01 40)

3 929 200

 

 

Kogusumma

57 657 000

57 392 000

55 514 280,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), mille eesmärk on institutsioonidevahelise koostöö käigus võidelda pettuste vastu, kulude katmiseks (k.a OLAFi personal, kes on määratud liidu delegatsioonidesse).

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 65 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

3 929 200 eurot vabastatakse reservist kohe, kui OLAF võimaldab Euroopa Parlamendi liikmetel turvalises lugemissaalis kontrollida OLAFi poolt programmi „Herakles II” raames kaasrahastatud assigneeringute kasutamist liikmesriikides. Seejuures avalikustab OLAF, millist infrastruktuuri on kaasrahastatud, millised tehnilised seadmed on olemas ning kas need toimivad korralikult ning milliseid tulemusi on saavutatud.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, 28. aprill 1999, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20), ning eelkõige selle artikkel 4 ja artikli 6 lõige 3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8), ning eelkõige selle artikkel 11.

PEATÜKK 24 02 — PETTUSTEVASTANE VÕITLUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 02

PETTUSTEVASTANE VÕITLUS

24 02 01

Pettustevastase võitluse tegevuskavad

1.1

14 000 000

9 884 191

14 250 000

10 524 112

13 483 651,73

9 551 461,42

24 02 02

Programm „Perikles”

1.1

1 000 000

889 577

1 000 000

866 425

998 233,20

649 626,74

24 02 03

Pettustevastane infosüsteem (AFIS)

1.1

6 700 000

4 942 096

6 200 000

4 536 255

5 930 654,91

6 608 727,08

24 02 04

Katseprojekt – Korruptsioonivastases võitluses kasutatava liidu hindamismehhanismi väljatöötamine eelkõige liidu rahaliste vahenditega seotud avalikes hangetes esineva korruptsiooniga kaasnevate kulude kindlakstegemiseks ja vähendamiseks

5

p.m.

p.m.

p.m.

750 000

1 500 000,—

0,—

 

Peatükk 24 02 — Kogusumma

 

21 700 000

15 715 864

21 450 000

16 676 792

21 912 539,84

16 809 815,24

24 02 01     Pettustevastase võitluse tegevuskavad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 000 000

9 884 191

14 250 000

10 524 112

13 483 651,73

9 551 461,42

Märkused

Assigneeringust rahastatakse meetmeid ja tegevust programmi „Herakles II” raames liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, sealhulgas sigarettide salakaubaveo ja võltsimise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.

Assigneering hõlmab järgmist:

pettustevastases võitluses kasutatavate uurimismeetodite ja tehnika arendamine ning täiustamine, samuti juurdluste tehnilise ja operatiivse toe parandamine, eelkõige tehnilise abi parandamine riikide pädevatele asutustele võitluseks pettustega, sealhulgas sigarettide salakaubaveoga,

liikmesriikide ja liidu ning erialaspetsialistide ja teadlaste koostöö edendamine ja parandamine,

teabelevi ning andmetele juurdepääsu edendavate meetmete toetamine.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 804/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (Heraklese programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 9).

24 02 02     Programm „Perikles”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

889 577

1 000 000

866 425

998 233,20

649 626,74

Märkused

Assigneeringust rahastatakse programmi „Perikles”, mis käsitleb euro võltsimise vastu võitlemisega seotud koolitust, teabevahetust ja abi.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/923/EÜ, 17. detsember 2001, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles) (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 50).

Nõukogu otsus 2001/924/EÜ, 17. detsember 2001, millega laiendatakse mõju, mis on otsusel, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), liikmesriikidele, kus euro ei ole ühisrahana kasutusele võetud (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 55).

Alusaktid

Komisjoni 22. juuli 1998. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale „Euro kaitse – võltsimisvastane võitlus” (KOM(1998) 474).

Euroopa Parlamendi resolutsioon, 17. november 1998, mis käsitleb komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale „Euro kaitse – võltsimisvastane võitlus” (EÜT C 379, 7.12.1998, lk 39).

24 02 03     Pettustevastane infosüsteem (AFIS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 700 000

4 942 096

6 200 000

4 536 255

5 930 654,91

6 608 727,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada selliste uute spetsiaalselt pettustevastaseks võitluseks ette nähtud arvutiprogrammide otstarbekuse uuringuid ning väljatöötamist ja tootmist, mis moodustavad pettustevastase infosüsteemi infrastruktuuri (AFIS). AFISi eesmärk on tagada kiire ja turvaline teabevahetus, mis ühendaks liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi omavahel ja komisjoniga, et toetada pädevaid ametiasutusi liidu üldeelarvet kahjustavate pettuste ärahoidmisel ja pettustevastases võitluses.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97, 13. märts 1997, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1), eelkõige selle artikkel 23.

24 02 04     Katseprojekt – Korruptsioonivastases võitluses kasutatava liidu hindamismehhanismi väljatöötamine eelkõige liidu rahaliste vahenditega seotud avalikes hangetes esineva korruptsiooniga kaasnevate kulude kindlakstegemiseks ja vähendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

750 000

1 500 000,—

0,—

Märkused

Nagu Stockholmi programmi tegevuskavas ette nähtud, plaanib komisjon esitada teatise ulatusliku korruptsioonivastase poliitika kohta liikmesriikides, sealhulgas hindamismehhanismi kehtestamise ning Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühendusega (GRECO) tehtava koostöö korra tutvustamise kohta.

Liidu tasandi korruptsioonivastane poliitika ja hindamismehhanism vastaks i) kogu liidu üldsuse seisukohale (2007. ja 2009. aasta Eurobaromeetri küsitluste kohaselt pidas enam kui 75 % Euroopa kodanikest korruptsiooni oma koduliikmesriigis suureks probleemiks) ja ii) üldsuse suurtele ootustele liidu tegevuse tõhustamise suhtes (Stockholmi programmi avaliku arutelu tulemusel selgus, et 88 % küsitletud kodanikest nõudis liidult tõhusamat korruptsioonivastast tegevust).

Konkreetne samm hindamismehhanismi loomisel on katseprojekt, mis keskendub eelkõige liidu rahaliste vahenditega seotud avalikele hangetele ja mis võiks kindlaks määrata avalike hangete valdkonna korruptsiooninäitajad, katsetada neid piiratud arvul liikmesriikides ja mõõta korruptsiooniga kaasnevaid kulusid konkreetsetes valdkondades. Kavandatud katseprojekti eriline rõhuasetus tuleneb kogu liidus kasutatavate liidu rahaliste vahendite ulatusest ja asjaolust, et avalikud hanked on õigustiku arenenud valdkond, milles liidu pädevus on kindlalt paigas.

Arvestades seda, et korruptsioon mängis finantskriisis olulist rolli ja et see aeglustab majanduse elavdamist, on katseprojekt ja liidu meetmed veelgi kiireloomulisemad.

Katseprojektis sisalduva uurimisosa abil on võimalik koostada avalike hangete valdkonnas esineva korruptsiooni ühtsed määratlused, et oleks võimalik võrrelda eri liikmesriikide andmeid ja et korruptsiooniga kaasnevate kulude selgitamine võiks toimuda ühtsete kriteeriumide alusel.

Katseprojekt viidaks läbi piiratud arvul liikmesriikides, kelle valikul peetaks silmas tulemuste olulisust liidu tasandi järelemeetmete ning tulevase liidu poliitika ja õigusloome jaoks. Katseprojekti tulemusi võiks seejärel levitada kogu liidus.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS EUROOPA PETTUSTEVASTASELE AMETILE

JAOTIS 25

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 01

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

189 330 661

190 080 661

189 627 357

188 627 357

193 123 672,13

193 743 826,23

25 02

SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE

4 006 000

4 006 000

3 953 000

3 953 000

4 328 097,03

4 686 725,45

 

Jaotis 25 — Kogusumma

193 336 661

194 086 661

193 580 357

192 580 357

197 451 769,16

198 430 551,68

PEATÜKK 25 01 — KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 01

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

25 01 01

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

25 01 01 01

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

5

141 669 902

141 669 902

141 332 506

141 332 506

142 455 473,86

142 455 473,86

25 01 01 03

Institutsiooni liikmete palgad, toetused ja maksed

5

9 532 000

9 532 000

9 248 000

9 248 000

9 052 440,17

9 052 440,17

 

Artikkel 25 01 01 — Vahesumma

 

151 201 902

151 201 902

150 580 506

150 580 506

151 507 914,03

151 507 914,03

25 01 02

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

25 01 02 01

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad

5

6 273 249

6 273 249

6 339 934

6 339 934

5 771 714,44

5 771 714,44

25 01 02 03

Erinõunikud

5

844 000

844 000

609 000

609 000

628 200,—

628 200,—

25 01 02 11

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud

5

12 841 109

12 841 109

12 133 119

12 133 119

15 222 493,27

15 222 493,27

25 01 02 13

Institutsiooni liikmete muud juhtimiskulud

5

4 405 000

4 405 000

4 325 000

4 325 000

4 400 327,21

4 400 327,21

 

Artikkel 25 01 02 — Vahesumma

 

24 363 358

24 363 358

23 407 053

23 407 053

26 022 734,92

26 022 734,92

25 01 03

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

8 965 401

8 965 401

9 008 798

9 008 798

10 710 552,06

10 710 552,06

25 01 06

Parem õigusloome ja institutsiooniline areng

25 01 06 01

Mõju hindamise komitee

5

p.m.

p.m.

1 000

1 000

0,—

0,—

 

Artikkel 25 01 06 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

1 000

1 000

0,—

0,—

25 01 07

Õigusaktide kvaliteet

25 01 07 01

Liidu õiguse kodifitseerimine

5

600 000

600 000

930 000

930 000

400 000,—

400 000,—

 

Artikkel 25 01 07 — Vahesumma

 

600 000

600 000

930 000

930 000

400 000,—

400 000,—

25 01 08

Õigusnõustamine, kohtuvaidlused ja rikkumised

25 01 08 01

Õigusabikulud

5

3 700 000

3 700 000

3 700 000

3 700 000

4 482 471,12

4 482 471,12

 

Artikkel 25 01 08 — Vahesumma

 

3 700 000

3 700 000

3 700 000

3 700 000

4 482 471,12

4 482 471,12

25 01 09

Katseprojekt – Institutsioonidevaheline süsteem pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks

5

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

620 154,10

25 01 10

Ettevalmistav tegevus – Institutsioonidevaheline süsteem pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks

5

500 000

1 250 000

2 000 000

1 000 000

 

 

 

Peatükk 25 01 — Kogusumma

 

189 330 661

190 080 661

189 627 357

188 627 357

193 123 672,13

193 743 826,23

25 01 01     Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

25 01 01 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

141 669 902

141 332 506

142 455 473,86

25 01 01 03   Institutsiooni liikmete palgad, toetused ja maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 532 000

9 248 000

9 052 440,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

komisjoni liikmete põhipalk,

komisjoni liikmete eluasemekulude hüvitis,

komisjoni liikmete peretoetus, mis hõlmab järgmisi toetusi:

majapidamistoetus,

ülalpeetava lapse toetus,

õppetoetus,

komisjoni liikmete esindustasu,

komisjoni liikmete õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandjapoolsed osamaksed,

komisjoni liikmete ravikindlustuse tööandjapoolsed osamaksed,

sünnitoetused,

komisjoni liikme surma korral:

lahkunu täispalk töötaja surma kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni,

lahkunu päritolukohta transportimise kulud,

rahaliste tasude ja üleminekutoetuste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientidega seotud kulud,

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega rahaliste tasude ühe osa suhtes, mis kantakse üle mõnda teise riiki kui töökohariik,

kulud, mis on seotud eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasude, üleminekutoetuste ja pensionide kohandamisega.

Assigneering hõlmab ka kõiki neid assigneeringuid, mida võidakse vajada järgmiste kulude katmiseks:

komisjoni liikmete (k.a nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumise või institutsioonist lahkumisega;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse komisjoni liikmetele seoses nende tööle asumise või institutsioonist lahkumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse komisjoni liikmetele seoses nende tööle asumise või institutsioonist lahkumisega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 2, 3, 4, 4a, 4b, 5, 11 ja 14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

25 01 02     Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

25 01 02 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 273 249

6 339 934

5 771 714,44

25 01 02 03   Erinõunikud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

844 000

609 000

628 200,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud erinõunike töötasu, lähetuskulude ja institutsiooni õnnetusjuhtumikindlustuse maksete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

25 01 02 11   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 841 109

12 133 119

15 222 493,27

25 01 02 13   Institutsiooni liikmete muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 405 000

4 325 000

4 400 327,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lähetusega kaasnevad sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud;

komisjoni esinduskohustustega seotud kulud (sellised kulud võivad kaasneda seoses komisjoni liikmete isiklike tööülesannete täitmisega ja seoses institutsiooni tegevusega).

Muude liidu institutsioonide ning asutuste või kolmandate isikute eest tasutud lähetuskulude tagasimaksed loetakse sihtotstarbeliseks tuluks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 6.

Komisjoni presidendi teatis (SEK(2004)1487) volinike tegevusjuhendi kohta.

Komisjoni otsus K(2007) 3494, 18. juuli 2007, komisjoni ning selle presidendi ja volinike esindus- ja vastuvõtukulusid käsitlevate eeskirjade kohta.

25 01 03     Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 965 401

9 008 798

10 710 552,06

25 01 06     Parem õigusloome ja institutsiooniline areng

25 01 06 01   Mõju hindamise komitee

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

1 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud mõju hindamise komiteega seotud asjaomaste uurimuste, konsultatsioonide, koosolekute ja muu tegevuse rahastamiseks.

25 01 07     Õigusaktide kvaliteet

25 01 07 01   Liidu õiguse kodifitseerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

600 000

930 000

400 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu õigusaktide kodifitseerimise ja uuesti sõnastamise kulude rahastamiseks.

25 01 08     Õigusnõustamine, kohtuvaidlused ja rikkumised

25 01 08 01   Õigusabikulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 700 000

3 700 000

4 482 471,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud kohtueelse menetluse ja lepitusmenetluse ning komisjoni nõustama palutud juristide või muude ekspertide teenuste kulude rahastamiseks.

Sellega kaetakse ka Euroopa Liidu Kohtu või mõne muu kohtu poolt komisjonile tasumiseks määratud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 250 000 eurot.

25 01 09     Katseprojekt – Institutsioonidevaheline süsteem pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

620 154,10

Märkused

Katseprojekti eesmärk oli luua institutsioonidevaheline süsteem, millega tehakse kindlaks liidu tähtsaimate poliitiliste küsimuste pikaajalised arengusuunad ja anda poliitikakujundajate käsutusse ühtse analüüsi oluliste küsimuste tõenäoliste suundumuste kohta; seda koordineeritakse Euroopa Parlamendi (kaasates poliitikaosakondi), nõukogu ja komisjoni vahel ning süsteemi keskmena kasutatakse juba hästi töötavat Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituuti (EUISS).

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

25 01 10     Ettevalmistav tegevus – Institutsioonidevaheline süsteem pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

1 250 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua institutsioonidevaheline süsteem, mis teeb kindlaks liidu tähtsamate poliitiliste küsimuste pikaajalised arengusuunad. Süsteem peaks andma poliitikakujundajate käsutusse ühtse analüüsi oluliste küsimuste tõenäoliste suundumuste kohta. Lisaks oleks sel eesmärgil praegu asjakohane uurida lähemalt mehhanisme, mis aitavad edendada tihedamat koostööd liidu institutsioonide ja asutuste uurimisosakondade vahel, mis on pühendunud keskpika ja pika perspektiivi poliitiliste arengusuundade analüüsile.

Ettevalmistava tegevuse eesmärgid on järgmised:

Luua 2014. aastaks kõiki liidu institutsioone hõlmav Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteem (ESPAS), lähtudes komisjoni tulevasest ettepanekust (finantsmääruse artikkel 54). Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EUISS) võiks jätkata seadmete ja tehnilise toe pakkumist, kuni süsteem on täielikult toimima hakanud. Süsteem:

on institutsioonidevaheline ning keskendub üldistele pikaajalistele Euroopa Liiduga seotud suundumustele nii sise- kui ka välispoliitikas;

peaks andma regulaarselt teavet liidu institutsioonidele, et ergutada pika ja keskpika perspektiivi strateegilist mõtlemist, sh pöördumist teadlaste ja teiste sidusrühmade poole laiema pildi saamiseks:

see panus hõlmab pikaajaliste üldiste suundumuste üksikasjalikku hindamist ning aruande esitamist liidu institutsioonide tulevastele eesistujatele, pidades silmas perioodi 2014–2019 väljakutseid ja võimalusi;

lisaks võiksid aruanded sisaldada tulevikuteemasid käsitlevaid dokumente liidu institutsioonidele arutamiseks, mis aitab tihendada koostööd liidu institutsioonide vahel;

peaks looma sidemed teiste riikidega, mis uurivad üldisi suundumusi, et saada kasu nende kogemustest ning pakkuda oma kogemusi teistele riikidele, mis üritavad tabada strateegilisi suundumusi ja muutusi.

Luua avatud veebisait ja seda hallata. Veebisait sisaldaks kogu asjakohast teavet, et hõlbustada kodanike juurdepääsu. Siduda veebisait teiste toimivate pikaajalisi suundumusi käsitlevate veebisaitidega kõikjal maailmas.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 25 02 — SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 02

SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE

25 02 01

Euroopa huve esindavad asutused

25 02 01 01

Liidu ajalooarhiivid

5

2 268 000

2 268 000

2 215 000

2 215 000

2 176 000,—

2 141 549,04

 

Artikkel 25 02 01 — Vahesumma

 

2 268 000

2 268 000

2 215 000

2 215 000

2 176 000,—

2 141 549,04

25 02 04

Teave ja väljaanded

25 02 04 01

Dokumentaalsed andmebaasid

5

760 000

760 000

760 000

760 000

799 574,63

947 260,68

25 02 04 02

Digitaalsed väljaanded

5

978 000

978 000

978 000

978 000

1 352 522,40

1 597 915,73

 

Artikkel 25 02 04 — Vahesumma

 

1 738 000

1 738 000

1 738 000

1 738 000

2 152 097,03

2 545 176,41

 

Peatükk 25 02 — Kogusumma

 

4 006 000

4 006 000

3 953 000

3 953 000

4 328 097,03

4 686 725,45

25 02 01     Euroopa huve esindavad asutused

25 02 01 01   Liidu ajalooarhiivid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 268 000

2 268 000

2 215 000

2 215 000

2 176 000,—

2 141 549,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülikooli Instituudile liidu ajalooarhiivide haldamisega kaasnevate kulude (personali- ja tegevuskulude) katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 354/83, 1. veebruar 1983, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1).

Komisjoni otsus nr 359/83/ESTÜ, 8. veebruar 1983, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohta (EÜT L 43, 15.2.1983, lk 14).

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Alusaktid

17. detsembril 1984. aastal Firenzes komisjoni ja Euroopa Ülikooli Instituudi vahel allkirjastatud leping.

25 02 04     Teave ja väljaanded

25 02 04 01   Dokumentaalsed andmebaasid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

760 000

760 000

760 000

760 000

799 574,63

947 260,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud menetlusi ja ametlikke dokumente käsitlevate komisjoni dokumentaalsete andmebaasidega, eelkõige järgmiste aspektidega:

tekstide ja menetluste kogumine, ettevalmistamine, metoodiline analüüsimine ja üleslaadimine;

ühtse süsteemi väljatöötamine, hooldamine ja rakendamine;

teabe levitamine mitmesuguste elektrooniliste andmekandjate kaudu.

Sellega kaetakse liidu territooriumil kaasnevad kulud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

25 02 04 02   Digitaalsed väljaanded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

978 000

978 000

978 000

978 000

1 352 522,40

1 597 915,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud asutamislepingutes sätestatud trükiste ning muude institutsiooniliste või viiteliste trükiste avaldamisega mis tahes andmekandjatel.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autorilepingud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste dokumentide jaotamist, säilitamist, levitamist ja reklaami.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS PEASEKRETARIAADILE

KOMISJONISISENE KOORDINEERIMINE

KOORDINEERIMINE JA SUHTED TEISTE INSTITUTSIOONIDEGA

HALDUSTOETUS EUROOPA POLIITIKA NÕUSTAJATE BÜROOLE

POLIITILINE NÕUSTAMINE

KABINETID

EUROOPA POLIITIKA NÕUSTAJATE BÜROO POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

PEASEKRETARIAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ÕIGUSTALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ÕIGUSTALITUSE HALDUSTOETUS

KOMISJONI JA PROTOKOLLIOSAKONNA LOGISTILINE ABI

JAOTIS 26

KOMISJONI HALDUS

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 01

KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

988 983 348

988 983 348

981 017 917

981 017 917

1 054 009 593,13

1 054 009 593,13

Reservid (40 01 40)

 

 

1 502 275

1 502 275

 

 

 

988 983 348

988 983 348

982 520 192

982 520 192

1 054 009 593,13

1 054 009 593,13

26 02

MULTIMEEDIATOODANG

14 738 200

12 849 449

13 200 000

12 157 164

12 044 332,51

13 893 350,14

26 03

TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

26 300 000

11 472 610

26 100 000

12 094 264

25 368 004,13

28 480 127,36

 

Jaotis 26 — Kogusumma

1 030 021 548

1 013 305 407

1 020 317 917

1 005 269 345

1 091 421 929,77

1 096 383 070,63

Reservid (40 01 40)

 

 

1 502 275

1 502 275

 

 

 

1 030 021 548

1 013 305 407

1 021 820 192

1 006 771 620

1 091 421 929,77

1 096 383 070,63

PEATÜKK 26 01 — KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 01

KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

26 01 01

Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

105 041 573

105 041 573

105 722 828

105 722 828

106 339 229,79

106 339 229,79

26 01 02

Komisjoni halduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

26 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 818 812

5 818 812

5 584 921

5 584 921

6 402 391,19

6 402 391,19

26 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

17 986 456

17 986 456

17 676 594

17 676 594

24 057 193,75

24 057 193,75

Reservid (40 01 40)

 

 

 

2 275

2 275

 

 

 

 

17 986 456

17 986 456

17 678 869

17 678 869

24 057 193,75

24 057 193,75

 

Artikkel 26 01 02 — Vahesumma

 

23 805 268

23 805 268

23 261 515

23 261 515

30 459 584,94

30 459 584,94

Reservid (40 01 40)

 

 

 

2 275

2 275

 

 

 

 

23 805 268

23 805 268

23 263 790

23 263 790

30 459 584,94

30 459 584,94

26 01 03

Komisjoni halduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

6 647 424

6 647 424

6 750 218

6 750 218

7 997 754,15

7 997 754,15

26 01 04

Komisjoni halduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

26 01 04 01

Euroopa haldusasutuste koosvõimealased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud

1.1

400 000

400 000

560 000

560 000

498 819,60

498 819,60

 

Artikkel 26 01 04 — Vahesumma

 

400 000

400 000

560 000

560 000

498 819,60

498 819,60

26 01 09

Haldustoetus väljaannete talitusele

26 01 09 01

Väljaannete talitus

5

84 274 000

84 274 000

83 077 750

83 077 750

90 710 028,44

90 710 028,44

 

Artikkel 26 01 09 — Vahesumma

 

84 274 000

84 274 000

83 077 750

83 077 750

90 710 028,44

90 710 028,44

26 01 10

Liidu õiguse konsolideerimine

26 01 10 01

Liidu õiguse konsolideerimine

5

1 070 000

1 070 000

1 000 000

1 000 000

1 499 906,86

1 499 906,86

 

Artikkel 26 01 10 — Vahesumma

 

1 070 000

1 070 000

1 000 000

1 000 000

1 499 906,86

1 499 906,86

26 01 11

Euroopa Liidu Teataja (L- ja C-seeria)

26 01 11 01

Euroopa Liidu Teataja

5

11 805 000

11 805 000

11 806 000

11 806 000

12 145 981,44

12 145 981,44

 

Artikkel 26 01 11 — Vahesumma

 

11 805 000

11 805 000

11 806 000

11 806 000

12 145 981,44

12 145 981,44

26 01 12

Liidu õigusaktide kokkuvõtted

5

533 000

533 000

 

 

 

 

26 01 20

Euroopa Personalivaliku Amet

5

28 535 000

28 535 000

26 728 750

26 728 750

27 651 206,57

27 651 206,57

Reservid (40 01 40)

 

 

 

1 500 000

1 500 000

 

 

 

 

28 535 000

28 535 000

28 228 750

28 228 750

27 651 206,57

27 651 206,57

26 01 21

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

5

36 721 000

36 721 000

35 879 000

35 879 000

41 979 223,33

41 979 223,33

26 01 22

Infrastruktuur ja logistika (Brüssel)

26 01 22 01

Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

5

69 455 000

69 455 000

69 711 000

69 711 000

72 336 439,37

72 336 439,37

26 01 22 02

Hoonete soetamine ja üürimine, Brüssel

5

203 592 000

203 592 000

207 983 000

207 983 000

209 665 696,—

209 665 696,—

26 01 22 03

Hoonetega seotud kulud, Brüssel

5

71 229 000

71 229 000

70 272 000

70 272 000

95 841 144,54

95 841 144,54

26 01 22 04

Seadmete ja sisustusega seotud kulud, Brüssel

5

8 271 000

8 271 000

9 163 000

9 163 000

12 422 946,49

12 422 946,49

26 01 22 05

Teenused, tarvikud ja muud tegevuskulud, Brüssel

5

9 930 000

9 930 000

9 126 810

9 126 810

11 347 034,44

11 347 034,44

26 01 22 06

Hoonete valve, Brüssel

5

32 500 000

32 500 000

32 788 000

32 788 000

27 106 979,94

27 106 979,94

 

Artikkel 26 01 22 — Vahesumma

 

394 977 000

394 977 000

399 043 810

399 043 810

428 720 240,78

428 720 240,78

26 01 23

Infrastruktuur ja logistika (Luxembourg)

26 01 23 01

Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

5

25 191 000

25 191 000

25 266 000

25 266 000

24 671 665,74

24 671 665,74

26 01 23 02

Hoonete soetamine ja üürimine, Luxembourg

5

40 091 000

40 091 000

40 319 000

40 319 000

40 991 816,67

40 991 816,67

26 01 23 03

Hoonetega seotud kulud, Luxembourg

5

17 481 000

17 481 000

17 357 000

17 357 000

17 915 807,88

17 915 807,88

26 01 23 04

Seadmete ja sisustusega seotud kulud Luxembourgis

5

1 087 000

1 087 000

1 087 000

1 087 000

975 719,04

975 719,04

26 01 23 05

Teenused, tarvikud ja muud tegevuskulud Luxembourgis

5

1 034 000

1 034 000

1 019 036

1 019 036

1 512 407,68

1 512 407,68

26 01 23 06

Hoonete valve, Luxembourg

5

5 640 000

5 640 000

5 640 000

5 640 000

5 881 368,10

5 881 368,10

 

Artikkel 26 01 23 — Vahesumma

 

90 524 000

90 524 000

90 688 036

90 688 036

91 948 785,11

91 948 785,11

26 01 40

Turvalisus ja järelevalve

5

8 044 000

8 044 000

8 321 000

8 321 000

8 280 911,—

8 280 911,—

26 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

26 01 50 01

Meditsiinitalitus

5

5 554 000

5 554 000

5 350 000

5 350 000

6 766 659,93

6 766 659,93

26 01 50 02

Konkursside, personalivaliku ja töölevõtmise kulud

5

1 620 000

1 620 000

1 850 000

1 850 000

1 672 991,52

1 672 991,52

26 01 50 04

Institutsioonidevaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas

5

7 048 000

7 048 000

7 537 000

7 537 000

14 623 700,92

14 623 700,92

26 01 50 06

Institutsiooni ametnikud, kes on ajutiselt lähetatud liikmesriigi avalikku teenistusse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse või avalik-õiguslikesse või eraõiguslikesse asutustesse või ettevõtetesse

5

250 000

250 000

264 000

264 000

231 500,—

231 500,—

26 01 50 07

Kahjutasud

5

150 000

150 000

150 000

150 000

6 465 760,—

6 465 760,—

26 01 50 08

Mitmesugused kindlustused

5

58 000

58 000

58 000

58 000

58 060,44

58 060,44

26 01 50 09

Keelekursused

5

3 524 000

3 524 000

3 744 000

3 744 000

4 639 411,33

4 639 411,33

 

Artikkel 26 01 50 — Vahesumma

 

18 204 000

18 204 000

18 953 000

18 953 000

34 458 084,14

34 458 084,14

26 01 51

Euroopa koolid

26 01 51 01

Euroopa koolide peasekretäri kantselei, Brüssel

5

7 570 534

7 570 534

7 627 207

7 627 207

7 624 467,—

7 624 467,—

26 01 51 02

Brüssel I (Uccle)

5

24 097 099

24 097 099

24 446 700

24 446 700

25 332 000,—

25 332 000,—

26 01 51 03

Brüssel II (Woluwe)

5

23 717 185

23 717 185

22 758 847

22 758 847

24 116 059,—

24 116 059,—

26 01 51 04

Brüssel III (Ixelles)

5

23 692 379

23 692 379

22 759 039

22 759 039

23 270 853,—

23 270 853,—

26 01 51 05

Brüssel IV (Laeken)

5

10 617 239

10 617 239

9 694 355

9 694 355

6 604 420,17

6 604 420,17

26 01 51 11

Luxembourg I

5

20 608 988

20 608 988

24 498 581

24 498 581

27 147 052,83

27 147 052,83

26 01 51 12

Luxembourg II

5

17 094 433

17 094 433

10 007 959

10 007 959

4 707 235,83

4 707 235,83

26 01 51 21

Mol (Belgia)

5

6 097 656

6 097 656

5 937 428

5 937 428

6 453 181,50

6 453 181,50

26 01 51 22

Frankfurt Maini ääres (Saksamaa)

5

6 903 749

6 903 749

7 346 564

7 346 564

6 729 800,—

6 729 800,—

26 01 51 23

Karlsruhe (Saksamaa)

5

2 785 194

2 785 194

3 054 845

3 054 845

3 287 675,17

3 287 675,17

26 01 51 24

München (Saksamaa)

5

348 531

348 531

344 180

344 180

307 535,81

307 535,81

26 01 51 25

Alicante (Hispaania)

5

7 839 695

7 839 695

8 097 123

8 097 123

7 235 727,—

7 235 727,—

26 01 51 26

Varese (Itaalia)

5

10 972 286

10 972 286

9 670 615

9 670 615

10 303 944,—

10 303 944,—

26 01 51 27

Bergen (Madalmaad)

5

4 579 641

4 579 641

4 304 020

4 304 020

5 478 705,—

5 478 705,—

26 01 51 28

Culham (Ühendkuningriik)

5

4 629 474

4 629 474

4 828 547

4 828 547

5 301 212,67

5 301 212,67

26 01 51 31

Liidu toetus 2. tüübi Euroopa koolidele

5

6 848 000

6 848 000

3 850 000

3 850 000

7 419 968,—

7 419 968,—

 

Artikkel 26 01 51 — Vahesumma

 

178 402 083

178 402 083

169 226 010

169 226 010

171 319 836,98

171 319 836,98

 

Peatükk 26 01 — Kogusumma

 

988 983 348

988 983 348

981 017 917

981 017 917

1 054 009 593,13

1 054 009 593,13

Reservid (40 01 40)

 

 

 

1 502 275

1 502 275

 

 

 

 

988 983 348

988 983 348

982 520 192

982 520 192

1 054 009 593,13

1 054 009 593,13

26 01 01     Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

105 041 573

105 722 828

106 339 229,79

26 01 02     Komisjoni halduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

26 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 818 812

5 584 921

6 402 391,19

26 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

26 01 02 11

17 986 456

17 676 594

24 057 193,75

Reservid (40 01 40)

 

2 275

 

Kogusumma

17 986 456

17 678 869

24 057 193,75

26 01 03     Komisjoni halduse poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 647 424

6 750 218

7 997 754,15

26 01 04     Komisjoni halduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

26 01 04 01   Euroopa haldusasutuste koosvõimealased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

400 000

560 000

498 819,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses osalemisega liidu programmides ning mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte.

Õiguslik alus

Vt punkt 26 03 01 01.

26 01 09     Haldustoetus väljaannete talitusele

26 01 09 01   Väljaannete talitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

84 274 000

83 077 750

90 710 028,44

Märkused

Kajastatud summa vastab väljaannete talitusele eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult esitatud käesoleva osa asjaomases lisas.

Vastavalt väljaannete talituse raamatupidamisele jagunevad kõikidele institutsioonidele osutatavate teenustega seotud kulud hinnanguliselt järgmiselt:

Euroopa Parlament

8 562 238

10,16 %

Nõukogu

5 705 350

6,77 %

Komisjon

53 690 966

63,71 %

Euroopa Liidu Kohus

5 250 270

6,23 %

Euroopa Kontrollikoda

1 508 505

1,79 %

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

1 533 787

1,82 %

Regioonide Komitee

556 208

0,66 %

Muud

7 466 676

8,86 %

Kokku

84 274 000

100,00 %

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 200 800 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 10     Liidu õiguse konsolideerimine

26 01 10 01   Liidu õiguse konsolideerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 070 000

1 000 000

1 499 906,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud liidu õigusaktide konsolideerimisega ning liidu konsolideeritud õigusaktide avalikkusele igal kujul ja kõikides liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks tegemisega.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Detsembris 1992 Edinburghis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldused (SN/456/92, A-osa 3. lisa, lk 5).

Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioon ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi kohta.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

26 01 11     Euroopa Liidu Teataja (L- ja C-seeria)

26 01 11 01   Euroopa Liidu Teataja

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 805 000

11 806 000

12 145 981,44

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud Euroopa Liidu Teataja kõikide avaldamisvormidega, sh väljaande levitamise, kataloogimise, indekseerimise ja arhiveerimisega.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 360 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikkel 297.

Nõukogu määrus nr 1, 15. aprill 1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

Nõukogu otsus, 15. september 1958, Euroopa Ühenduste Teataja asutamise kohta (EÜT 17, 6.10.1958, lk 390).

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

26 01 12     Liidu õigusaktide kokkuvõtted

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

533 000

533 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneeringuga rahastatakse liidu õigusaktide on-line-kokkuvõtteid (liidu õigusaktide peamised aspektid lühidalt ja loetavalt esitatuna) ja nendega seotud toodete väljatöötamist.

Teised kaks institutsiooni, nimelt Euroopa Parlament ja nõukogu, peaksid andma oma üldeelarve jaost sama suure panuse kui komisjon.

Õiguslik alus

Tegevus, mis tuleneb Euroopa Liidu Väljaannete Talituse ülesannetest, nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee 26. juuni 2009. aasta otsuse 2009/496/EÜ, Euratom (Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta) artikli 5 lõike 1 punktis d (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

Alusaktid

Nõukogu 20. juuni 1994. aasta resolutsioon ühenduse õiguse ja riiklike rakendusaktide elektroonilise levitamise ning parandatud ligipääsutingimuste kohta (EÜT C 179, 1.7.1994, lk 3).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

26 01 20     Euroopa Personalivaliku Amet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

26 01 20

28 535 000

26 728 750

27 651 206,57

Reservid (40 01 40)

 

1 500 000

 

Kogusumma

28 535 000

28 228 750

27 651 206,57

Märkused

Kajastatud summa vastab Euroopa Personalivaliku Ametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult esitatud käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 406 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

26 01 21     Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

36 721 000

35 879 000

41 979 223,33

Märkused

Kajastatud summa vastab individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 5 242 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/522/EÜ, 6. november 2002, millega luuakse individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 30).

26 01 22     Infrastruktuur ja logistika (Brüssel)

26 01 22 01   Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

69 455 000

69 711 000

72 336 439,37

Märkused

Kajastatud summa vastab Brüsselis asuva infrastruktuuri- ja logistikaametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 7 100 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/523/EÜ, 6. november 2002, millega luuakse Brüsselisse infrastruktuuri- ja logistikaamet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 35).

26 01 22 02   Hoonete soetamine ja üürimine, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

203 592 000

207 983 000

209 665 696,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maa kasutusõiguse tasu ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

hoonete ehitamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 521 241 eurot.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 718 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 22 03   Hoonetega seotud kulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

71 229 000

70 272 000

95 841 144,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

kulud, mis on seotud kontrollimisega, kas hooned on puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavad, ning sellise kontrolli põhjal vajalike kohanduste tegemisega, et muuta hooned täielikult juurdepääsetavaks kõikidele külastajatele;

hoonete soetamisele, rentimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud muud kulud, eelkõige mitme rentnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahuliste korrastustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 182 362 eurot.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 7 550 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa ombudsmani otsus, 4. juuli 2007, Euroopa Komisjoni puudutava omaalgatusliku uurimise OI/3/2003/JMA kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 22 04   Seadmete ja sisustusega seotud kulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 271 000

9 163 000

12 422 946,49

Märkused

Endised punktid 26 01 22 04 ja XX 01 03 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad);

audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne);

köögisisustus ja toitlustusseadmed;

mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad;

puudega ametnike jaoks vajalikud seadmed;

nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

sõidukite ostmine, rent, hooldus ja remont, eelkõige:

sõidukite ostmine, sealhulgas vähemalt ühe piiratud liikumisvõimega inimeste transpordiks kohandatud sõiduki ostmine;

sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul;

kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise rentimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse või kui sõidukipark ei vasta piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele;

ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne);

mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning finantsmääruse artiklis 84 nimetatud kindlustuskulud;

sisustuse ostmine, üür, hooldus ja remont, eelkõige

kontorimööbli ja eriotstarbelise mööbli ost, sh ergonoomilise mööbli, arhiiviriiulite jne ostmine;

vana ja katkise mööbli asendamine;

raamatukogude eritarvikud (kartoteegid, riiulid, kataloogisahtlid jne);

mööbli üürimine,

mööbli hooldamise ja remondi kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

kulutused töövarustusele, eelkõige

portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ost;

töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

nõukogu direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete ostmine või nendega seotud kulude hüvitamine;

sõidupiletite ostmine (ühe suuna pilet ja „business pass”), tasuta sõit ühistranspordiliinidel, et hõlbustada liikumist komisjoni hoonete vahel või komisjoni ja üldkasutatavate hoonete (nt lennujaam) vahel, teenistusjalgrattad ja mis tahes muud vahendid, mis soodustavad ühistranspordi kasutamist ja komisjoni personali liikuvust, välja arvatud teenistussõidukid;

toiduainete ostmine toitlustamise korraldamiseks ametlikel vastuvõttudel.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 2 440 000 eurot.

Eriassigneeringu ettenägemine ühistranspordi kuupiletite hüvitamiseks on tagasihoidlik, kuid ülioluline meede, mis kinnitab liidu institutsioonide pühendumist vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) poliitika ja kokkulepitud kliimamuutusealaste eesmärkidega.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 22 05   Teenused, tarvikud ja muud tegevuskulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 930 000

9 126 810

11 347 034,44

Märkused

Endised punktid 26 01 22 05 ja XX 01 03 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud;

kulud, mis on seotud toitlustamise korraldamisega ametlike vastuvõttude raames;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning institutsioonidevälistelt teenuseosutajatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 2 734 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 22 06   Hoonete valve, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

32 500 000

32 788 000

27 106 979,94

Märkused

Endine punkt 26 01 40 02

Assigneering on ette nähtud komisjoni käsutuses olevate hoonete turva-, valve- ja juurdepääsu kontrollimise teenuste ja muude nendega seotud teenuste kulude katmiseks (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu).

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Sellest assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 2 570 260 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 23     Infrastruktuur ja logistika (Luxembourg)

26 01 23 01   Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

25 191 000

25 266 000

24 671 665,74

Märkused

Kajastatud summa vastab Luxembourgis asuva infrastruktuuri- ja logistikaametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva osa asjaomases lisas.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/524/EÜ, 6. november 2002, millega asutatakse Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikaamet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 40).

26 01 23 02   Hoonete soetamine ja üürimine, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

40 091 000

40 319 000

40 991 816,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maa kasutusõiguse tasu ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

hoonete ehitamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 102 642 eurot.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 609 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 23 03   Hoonetega seotud kulud, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 481 000

17 357 000

17 915 807,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituse ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

kulud, mis on seotud kontrollimisega, kas hooned on puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavad, ning sellise kontrolli põhjal vajalike kohanduste tegemisega, et muuta hooned täielikult juurdepääsetavaks kõikidele külastajatele;

hoonete soetamisele, rentimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme rentnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahuliste korrastustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 44 755 eurot.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 270 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Ombudsmani otsus, 4. juuli 2007, Euroopa Komisjoni puudutava omaalgatusliku uurimise OI/3/2003/JMA kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 23 04   Seadmete ja sisustusega seotud kulud Luxembourgis

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 087 000

1 087 000

975 719,04

Märkused

Endised punktid 26 01 23 04 ja XX 01 03 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad);

audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne);

köögisisustus ja toitlustusseadmed;

mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad;

puudega ametnike jaoks vajalikud seadmed;

nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

sõidukite ostmine, rent, hooldus ja remont, eelkõige:

sõidukite ostmine, sealhulgas vähemalt ühe piiratud liikumisvõimega inimeste transpordiks kohandatud sõiduki ostmine;

sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul;

kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise rentimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse või kui sõidukipark ei vasta piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele;

ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne);

mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning finantsmääruse artiklis 84 nimetatud kindlustuskulud;

sisustuse ostmine, üür, hooldus ja remont, eelkõige

kontorimööbli ja eriotstarbelise mööbli ost, sh ergonoomilise mööbli, arhiiviriiulite jne ostmine;

vana ja katkise mööbli asendamine;

raamatukogude eritarvikud (kartoteegid, riiulid, kataloogisahtlid jne);

mööbli üürimine;

mööbli hooldamise ja remondi kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

kulutused töövarustusele, eelkõige

portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ost;

töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

nõukogu direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete ostmine või nendega seotud kulude hüvitamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 32 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 23 05   Teenused, tarvikud ja muud tegevuskulud Luxembourgis

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 034 000

1 019 036

1 512 407,68

Märkused

Endised punktid 26 01 23 05 ja XX 01 03 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning institutsioonidevälistelt teenuseosutajatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 100 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 23 06   Hoonete valve, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 640 000

5 640 000

5 881 368,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute, koolituse ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituse ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu).

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 40     Turvalisus ja järelevalve

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

8 044 000

8 321 000

8 280 911,—

Märkused

Endine punkt 26 01 40 01

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulude, eelkõige tehniliste turvaseadmete ja -varustuse ostmise, üürimise, liisimise, hoolduse, remondi, paigalduse ja uuendamisega seotud kulud;

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige kohustuslike kontrollimistega (hoonetes asuvate tehniliste seadmete kontroll, ohutuskoordinaatori tegevus ning toiduainete sanitaarkontroll) seotud kulud, tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, kohustuslike tuleohutusmeeskondade juhtide ja tuleohutusalase väljaõppega töötajate koolituse ja varustusega seotud kulud.

Lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 423 660 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 50     Personalipoliitika ja -juhtimine

26 01 50 01   Meditsiinitalitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 554 000

5 350 000

6 766 659,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

töölevõtmisel ja pärast seda iga aasta tehtavate arstlike läbivaatuste, materjali, ravimite, meditsiiniliselt vajalike erivahendite ja -inventari kulud ning invaliidsuskomitee halduskulud;

siseriikliku õiguse alusel või ajutiste asendajatena töötavate lepinguliste meedikute, parameedikute ja psühholoogide-sotsiaaltöötajate kulud, samuti kulutused väljastpoolt saadavale eriarstiabile, mida meditsiinitöötaja peab vajalikuks;

lasteaiakasvatajate töölevõtmisele eelneva arstliku läbivaatuse kulud;

kiirgusega kokku puutuvate töötajate tervisekontrolli kulud;

seadmete ost või nende ostuhinna hüvitamine direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaldamise raames.

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 181 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle III peatükk.

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Siseriiklikud õigusaktid baasstandardite kohta.

26 01 50 02   Konkursside, personalivaliku ja töölevõtmise kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 620 000

1 850 000

1 672 991,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

juhtivametnike valimise ja töölevõtmisega seotud kulud;

kulud, mis on seotud konkursi ja valikumenetluse edukalt läbinud kandidaatide kutsumisega töövestlusele;

delegatsioonides töötavate ametnike ja töötajate konkursile ja valikumenetlusele kutsumisega seotud kulud;

otsuse 2002/620/EÜ artikliga 3 ette nähtud konkursside ja valikumenetluste korraldamise kulud.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast nõupidamist Euroopa Personalivaliku Ametiga võib kõnealust assigneeringut kasutada institutsiooni enda organiseeritud konkursside jaoks.

Tuleb märkida, et assigneeringust ei rahastata personalikulusid, mis on kaetud eri jaotiste artiklitesse 01 04 ja 01 05 kantud assigneeringutest.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 10 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

26 01 50 04   Institutsioonidevaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 048 000

7 537 000

14 623 700,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

komisjonisisese veebisaidi My IntraComm ja nädalalehe Commission en direct tegemise ja arendamisega seotud kulud;

muud komisjonisisese teabevahetuse ja teavitamisega seotud kulud, kaasa arvatud edenduskampaaniad;

komisjoni talituste juhitavate pikapäevarühmade, puhkekeskuste ja lastelaagrite ajutised töötajad;

väljaspool komisjoni tehtavad paljundustööd, mida ei ole võimalik teha komisjonis;

lastesõime koosseisuliste lapsehoidjate ja meditsiiniõdede asendajatega sõlmitud eraõiguslike lepingutega seotud kulud;

mõned puhkekeskuste, kultuuriürituste ja töötajate klubidega ning spordikeskuste juhtimise ja erivarustusega seotud kulud;

eri rahvusest töötajate vahelisi sotsiaalseid kontakte ning töötajate ja nende pereliikmete integreerimist edendavad algatused ning koosseisuliste töötajate ja nende pereliikmete vajaduste rahuldamiseks mõeldud ennetusprojektid;

osalemine nende kulude katmises, mis kaasnevad töötajatele selliste toimingutega nagu koduabi, õigusnõustamine, lastelaagrid, keele- ja kunstikursused;

uute ametnike, muude töötajate ja nende pereliikmete vastuvõtmise ning töötajate majutusalase abistamisega seotud kulud;

kulud, mis on seotud eriti raskes olukorras olevale ametnikule, endisele ametnikule või surnud ametniku ülalpidamisel olnud isikutele mitterahalise abi andmisega;

teatavad lastepäevakodudele, -sõimedele ja lastehoiuteenustele tehtavad kulutused; vanemate toetusest saadavat tulu on võimalik uuesti kasutada;

ametnike autasustamisega seotud kulutused, eelkõige kahekümneaastase teenistusaja medalite ja pensionilemineku kingituse maksumus;

erimaksed isikutele, kes saavad liidu pensioni, ja neile, kellel on õigus seda saada, samuti kõikidele surnud pensionisaaja eriti raskes olukorras olevatele ülalpeetavatele;

erinevates liikmesriikides elavate endiste töötajate vajaduste rahuldamist käsitlevate ennetusprojektide rahastamine ja endiste töötajate ühingute toetamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kantakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Seoses järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamise poliitikaga –

alaliselt töötavad ametnikud ja muud teenistujad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade tähenduses –

kaetakse selle assigneeringuga eelarvesse kantud summa ulatuses, võttes arvesse elukoha- või päritoluriigis antavaid õigusi, kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puuetest.

See assigneering on ette nähtud selliste laste koolituskulude osaliseks katmiseks, keda vältimatutel pedagoogilistel põhjustel ei võeta või ei võeta enam Euroopa koolidesse või kes ei saa käia Euroopa koolis ühe vanema töökoha tõttu välisesinduses.

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kantud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 714 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

26 01 50 06   Institutsiooni ametnikud, kes on ajutiselt lähetatud liikmesriigi avalikku teenistusse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse või avalik-õiguslikesse või eraõiguslikesse asutustesse või ettevõtetesse

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

250 000

264 000

231 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ametnike lähetamisega kaasnevate täiendavate kulude katmiseks, näiteks selliste toetuste maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks, mis neile on lähetuse raames ette nähtud.

Samuti kaetakse sellega liikmesriikide ja kolmandate riikide asutuste ja organite juures ellu viidavate erikoolituskavadega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

26 01 50 07   Kahjutasud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

150 000

6 465 760,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kahjutasud ja kulud, mis on seotud komisjoni vastu seoses institutsiooni enda personali- ja haldusmenetlusega esitatavate nõuete rahuldamisega (tsiviilvastutus);

teatavate juhtudega seotud kulutused, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist.

26 01 50 08   Mitmesugused kindlustused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

58 000

58 000

58 060,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige erialase tsiviilvastutuskindlustuse ja muude selliste lepingutega seotud kulude katmiseks, mida individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet haldab komisjoni, asutuste, Teadusuuringute Ühiskeskuse, liidu delegatsioonide, komisjoni esinduste ja kaudsete teadusuuringute nimel.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 01 50 09   Keelekursused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 524 000

3 744 000

4 639 411,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnikele ja muudele töötajatele keelekursuste korraldamise kulud;

ametnike ja muude töötajate abikaasadele integratsioonipoliitika raames korraldatavate keelekursustega seotud kulud;

materjalide ja dokumentide ostmisega seotud kulud;

ekspertide konsultatsioonidega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 750 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

26 01 51     Euroopa koolid

26 01 51 01   Euroopa koolide peasekretäri kantselei, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 570 534

7 627 207

7 624 467,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa koolide kuratooriumi esindaja Brüsselis asuva kontori rahastamises osalemiseks.

Euroopa koolid peavad järgima mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise põhimõtteid.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 02   Brüssel I (Uccle)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

24 097 099

24 446 700

25 332 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Uccle’is asuva Euroopa kooli (Brüssel I) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 03   Brüssel II (Woluwe)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

23 717 185

22 758 847

24 116 059,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Woluwe’is asuva Euroopa kooli (Brüssel II) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 04   Brüssel III (Ixelles)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

23 692 379

22 759 039

23 270 853,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Ixelles’is asuva Euroopa kooli (Brüssel III) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 05   Brüssel IV (Laeken)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 617 239

9 694 355

6 604 420,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Laekenis asuva Euroopa kooli (Brüssel IV) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 11   Luxembourg I

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 608 988

24 498 581

27 147 052,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis asuva Euroopa kooli (Luxembourg I) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 12   Luxembourg II

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

17 094 433

10 007 959

4 707 235,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis asuva Euroopa kooli (Luxembourg II) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 21   Mol (Belgia)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 097 656

5 937 428

6 453 181,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud Molis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 22   Frankfurt Maini ääres (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 903 749

7 346 564

6 729 800,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maini-äärses Frankfurdis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 23   Karlsruhe (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 785 194

3 054 845

3 287 675,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud Karlsruhes asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 24   München (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

348 531

344 180

307 535,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud Münchenis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 25   Alicante (Hispaania)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 839 695

8 097 123

7 235 727,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Alicantes asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 26   Varese (Itaalia)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 972 286

9 670 615

10 303 944,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Vareses asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 27   Bergen (Madalmaad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 579 641

4 304 020

5 478 705,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Bergenis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 28   Culham (Ühendkuningriik)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 629 474

4 828 547

5 301 212,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud Culhamis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 31   Liidu toetus 2. tüübi Euroopa koolidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 848 000

3 850 000

7 419 968,—

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse komisjoni toetust nendele 2. tüübi Euroopa koolidele, mille on akrediteerinud Euroopa Koolide kuratoorium ja millel on komisjoniga sõlmitud rahastamiskokkulepe.

Alusaktid

Komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta otsus K(2009) 7719 ja komisjoni 8. detsembri 2010. aasta otsus K(2010) 7993.

PEATÜKK 26 02 — MULTIMEEDIATOODANG

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 02

MULTIMEEDIATOODANG

26 02 01

Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

1.1

14 738 200

12 849 449

13 200 000

12 157 164

12 044 332,51

13 893 350,14

 

Peatükk 26 02 — Kogusumma

 

14 738 200

12 849 449

13 200 000

12 157 164

12 044 332,51

13 893 350,14

26 02 01     Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 738 200

12 849 449

13 200 000

12 157 164

12 044 332,51

13 893 350,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingutega seotud kulude katmiseks:

liidus ja kolmandates riikides hankemenetluses avaldatavate hanketeadete kogumine, töötlemine, avaldamine ja levitamine erinevate kanalite kaudu ning nende lisamine eProcurement-teenuste hulka, mida institutsioonid pakuvad äriühingutele ja tellijatele. See hõlmab institutsioonide avaldatud hanketeadete tõlkimise kulusid;

hanketeadete uute elektrooniliste kogumis- ja levitamismeetodite kasutamine ja edendamine;

eProcurement-teenuste arendamine ja kasutamine lepingute sõlmimise eri etappidel.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 403 100 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 1, 15. aprill 1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

Nõukogu otsus, 15. september 1958, Euroopa Ühenduste Teataja asutamise kohta (EÜT 17, 6.10.1958, lk 390).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/85, 25. juuli 1985, Euroopa majandushuvigrupi kohta (EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1).

Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33).

Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14).

Nõukogu ja komisjoni otsus 94/1/ESTÜ, EÜ, 13. detsember 1993, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001, 8. oktoober 2001, Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).

Nõukogu ja komisjoni otsus 2002/309/EÜ, Euratom, 4. aprill 2002, teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1), eelkõige Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline riigihangete teatavaid aspekte käsitlev leping (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2195/2002, 5. november 2002, ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003, 22. juuli 2003, Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

Komisjoni otsus 2005/15/EÜ, 7. jaanuar 2005, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artiklis 30 sätestatud menetluse üksikasjalikke rakenduseeskirju (ELT L 7, 11.1.2005, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1082/2006, 5. juuli 2006, Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

Euroopa Keskpanga otsus 2007/497/EÜ, 3. juuli 2007, hangete teostamise korra kehtestamise kohta (EKP/2007/5) (ELT L 184, 14.7.2007, lk 34).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 718/2007, 12. juuni 2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 170, 29.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 842/2011, 19. august 2011, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid (ELT L 222, 27.8.2011, lk 1).

Komisjoni määrus (EL) nr 1251/2011, 30. november 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega (ELT L 319, 2.12.2011, lk 43).

PEATÜKK 26 03 — TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 03

TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

26 03 01

Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud

26 03 01 01

Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)

1.1

25 700 000

10 872 610

25 500 000

11 794 264

25 368 004,13

20 189 963,52

26 03 01 02

Varasemate programmide IDA ja IDABC lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

7 140 413,64

 

Artikkel 26 03 01 — Vahesumma

 

25 700 000

10 872 610

25 500 000

11 794 264

25 368 004,13

27 330 377,16

26 03 02

Katseprojekt – Erasmuse avaliku halduse programm

5

p.m.

p.m.

0,—

346 054,63

26 03 03

Ettevalmistav tegevus – Erasmuse avaliku halduse programm

5

600 000

600 000

600 000

300 000

0,—

803 695,57

 

Peatükk 26 03 — Kogusumma

 

26 300 000

11 472 610

26 100 000

12 094 264

25 368 004,13

28 480 127,36

26 03 01     Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud

26 03 01 01   Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 700 000

10 872 610

25 500 000

11 794 264

25 368 004,13

20 189 963,52

Märkused

29. septembril 2008 esitas komisjon ettepaneku Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealaste lahenduste (ISA) programmi kohta, mis peaks jätkama 2009. aasta detsembris lõppenud programmi IDABC.

ISA programmi eesmärk on hõlbustada tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist Euroopa haldusasutuste vahel, et toetada avalike teenuste osutamist elektroonilisel teel.

Selleks peab ISA programm kaasa aitama vajaliku korraldusliku, finants- ja tegevusraamistiku loomisele, tagades ühiste raamistike, ühisteenuste ja üldvahendite kättesaadavuse ning suurendades teadlikkust liidu õigusaktide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alastest aspektidest.

Seeläbi toetab ISA programm liidu poliitika ja õigusaktide tõhustamist ja rakendamist.

Programmi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult liikmesriikide ja asjaomaste valdkondade esindajatega, korraldades uuringuid ning viies ellu projekte ja kaasnevaid meetmeid.

Punkti kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

26 03 01 02   Varasemate programmide IDA ja IDABC lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

7 140 413,64

Märkused

Assigneeringust kaetakse varasema programmi IDABC raames võetud kohustuste täitmisega seotud kulud.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 181, 18.5.2004, lk 25).

26 03 02     Katseprojekt – Erasmuse avaliku halduse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

346 054,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti „Erasmuse avaliku halduse programm” kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

26 03 03     Ettevalmistav tegevus – Erasmuse avaliku halduse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

600 000

600 000

600 000

300 000

0,—

803 695,57

Märkused

Ettevalmistav tegevus on ette nähtud selleks, et tagada Erasmuse avaliku halduse ettevalmistava meetme ettevalmistava tegevuse raames rahastatavate meetmete rakendamise jätkamine.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

VÄLJAANNETE TALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ELI RAAMATUPOOD

AVALIKUD VEEBISAIDID

ÜLDVÄLJAANDED

TEABE LEVITAMINE

HALDUSTOETUS LUXEMBOURGI INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUSELE

HOONETE JA KULUDE HALDAMINE (LUXEMBOURG)

SOTSIAALHOOLEKANDE JUHTIMINE (INSTITUTSIOONIDEVAHELINE, LUXEMBOURG)

HOONETE OMANDAMISE JA ÜÜRIMISE KULUD NING MUUD HOONETEGA SEOTUD KULUD

SISSESEADE, SISUSTUS, VARUSTUS JA TEENUSED

BRÜSSELIS PAIKNEVA INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUSE HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

PERSONALI JA JULGEOLEKU PEADIREKTORAADI HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

PERSONALI JA JULGEOLEKU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

INFORMAATIKA PEADIREKTORAADI POLIITILISE STRATEEGIA KOORDINEERIMINE

KOMISJONI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA INFRASTRUKTUURIGA SEOTUD TEENUSED

INFOSÜSTEEMI HALDAMINE – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAALANE NÕUSTAMINE, INFOSÜSTEEMIDE ARENDAMINE JA TOETAMINE

HALDUSTOETUS INFORMAATIKA PEADIREKTORAADILE

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA STRUKTUURIGA SEOTUD TEENUSED

EUROOPA HALDUSJUHTIMISE KOOL

HALDUSTOETUS EUROOPA PERSONALIVALIKU AMETILE

HALDUSTOETUS INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMETILE

JAOTIS 27

EELARVE

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 01

EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

67 450 570

67 450 570

68 442 702

68 442 702

60 608 604,45

60 608 604,45

Reservid (40 01 40)

 

 

100 293

100 293

 

 

 

67 450 570

67 450 570

68 542 995

68 542 995

60 608 604,45

60 608 604,45

27 02

EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 27 — Kogusumma

67 450 570

67 450 570

68 442 702

68 442 702

60 608 604,45

60 608 604,45

Reservid (40 01 40)

 

 

100 293

100 293

 

 

 

67 450 570

67 450 570

68 542 995

68 542 995

60 608 604,45

60 608 604,45

PEATÜKK 27 01 — EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

27 01

EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

27 01 01

Eelarve poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

41 572 649

41 769 511

41 972 375,75

27 01 02

Eelarve poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

27 01 02 01

Eelarve peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

5

4 334 110

4 461 606

5 546 747,55

27 01 02 09

Koosseisuvälised töötajad – Hajutamata juhtimine

5

4 386 126

1 652 723

0,—

27 01 02 11

Eelarve peadirektoraadi muud juhtimiskulud

5

7 906 099

7 758 058

9 274 557,44

Reservid (40 01 40)

 

 

10 028

 

 

 

7 906 099

7 768 086

9 274 557,44

27 01 02 19

Muud juhtimiskulud – Hajutamata juhtimine

5

5 950 713

9 309 894

0,—

Reservid (40 01 40)

 

 

90 265

 

 

 

5 950 713

9 400 159

0,—

 

Artikkel 27 01 02 — Vahesumma

 

22 577 048

23 182 281

14 821 304,99

Reservid (40 01 40)

 

 

100 293

 

 

 

22 577 048

23 282 574

14 821 304,99

27 01 03

Eelarve poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

2 630 873

2 666 910

3 156 539,41

27 01 04

Eelarve poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

5

150 000

204 000

148 274,30

27 01 11

Erakorralised kulud kriisiolukorras

5

p.m.

p.m.

0,—

27 01 12

Raamatupidamine

27 01 12 01

Finantskulud

5

390 000

420 000

383 000,—

27 01 12 02

Sularahahaldusega seotud kulude katmine

5

p.m.

p.m.

0,—

27 01 12 03

Liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõimet käsitleva finantsteabe ostmine

5

130 000

200 000

127 110,—

 

Artikkel 27 01 12 — Vahesumma

 

520 000

620 000

510 110,—

 

Peatükk 27 01 — Kogusumma

 

67 450 570

68 442 702

60 608 604,45

Reservid (40 01 40)

 

 

100 293

 

 

 

67 450 570

68 542 995

60 608 604,45

27 01 01     Eelarve poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

41 572 649

41 769 511

41 972 375,75

27 01 02     Eelarve poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

27 01 02 01   Eelarve peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 334 110

4 461 606

5 546 747,55

27 01 02 09   Koosseisuvälised töötajad – Hajutamata juhtimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 386 126

1 652 723

0,—

Märkused

Assigneeringut ei eraldata eelarveaasta algul konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaid võidakse kasutada kõikide komisjoni talituste nõudmiste rahuldamiseks. Assigneering paigutatakse finantsmääruse sätete kohaselt aasta jooksul ümber selle poliitikavaldkonna vastavate eelarvepunktide alla, kus assigneeringut kasutatakse.

27 01 02 11   Eelarve peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

27 01 02 11

7 906 099

7 758 058

9 274 557,44

Reservid (40 01 40)

 

10 028

 

Kogusumma

7 906 099

7 768 086

9 274 557,44

27 01 02 19   Muud juhtimiskulud – Hajutamata juhtimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

27 01 02 19

5 950 713

9 309 894

0,—

Reservid (40 01 40)

 

90 265

 

Kogusumma

5 950 713

9 400 159

0,—

Märkused

Assigneeringut ei eraldata eelarveaasta algul konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaid võidakse kasutada kõikide komisjoni talituste nõudmiste rahuldamiseks. Assigneeringut ei kasutata käesoleva punkti alusel, vaid paigutatakse finantsmääruse sätete kohaselt aasta jooksul ümber selle poliitikavaldkonna vastava eelarvepunkti alla, kus assigneeringut kasutatakse.

27 01 03     Eelarve poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 630 873

2 666 910

3 156 539,41

27 01 04     Eelarve poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

150 000

204 000

148 274,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste liidu üldeelarvega seotud dokumentide väljaandmiskulude katmiseks, mis avaldatakse allhanke korras; sellisteks dokumentideks on eelkõige iga-aastane eelarvebrošüür, eelmise aasta eelarve täitmise aruanne, raamatupidamise aastaaruande ülevaade ning eelarve täitmise eri aspekte käsitlevad eriväljaanded.

Assigneering on ette nähtud ka tavaposti, raportite ja trükiste posti- ja kättetoimetamise kulude ning postipakkide ja muude lennu-, mere- ja raudteetranspordiga saadetavate pakkidega seotud kulude, sealhulgas komisjoni siseposti kulude katmiseks.

Assigneeringud, millega kaetakse samaväärsed teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artiklisse 01 05.

27 01 11     Erakorralised kulud kriisiolukorras

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tulenevad väljakuulutatud kriisiolukorrast, mille tõttu on käivitatud üks või mitu tegevuse järjepidevuse kava ning mille laadi ja/või mahu tõttu ei ole olnud võimalik neid kanda komisjoni muudele halduskulude eelarveridadele.

Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse kantud kuludest hiljemalt kolme nädala jooksul pärast kriisiolukorra lõppu.

Meetmed, millel puudub oma eelarverida:

hea finantsjuhtimistava edendamine,

eelarve peadirektoraadi haldustoetus ja juhtimine,

finantsraamistik ja eelarvemenetlus,

eelarve peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine.

27 01 12     Raamatupidamine

27 01 12 01   Finantskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

390 000

420 000

383 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangale makstavate tasude (vahendustasude, aažiode ja mitmesuguste kulude) ja Ülemaailmse Pankadevahelise Finantsinfo Ühingu (SWIFT) võrgustiku ühenduskulude katmiseks.

Punkt hõlmab vajaduse korral ka assigneeringut, millega kaetakse sellise panga likvideerimise või tegevuse lõpetamisega kaasnev kahjum, kus komisjonil on avansikontod.

27 01 12 02   Sularahahaldusega seotud kulude katmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste eelarvemuudatuste katmiseks:

avansikontod, mille puhul volitatud eelarvevahendite käsutaja on võtnud kõik olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, kuid sellest hoolimata ei ole võimalik kohandustest tulenevat kulu kirjendada muul eelarvereal,

olukorras, kus pärast nõude kandmist raamatupidamisarvestusse tuluna tühistatakse terve nõue või osa sellest (eriti seoses võla tasaarveldamisega),

juhtudel, kui käibemaks on maksmata ja seda ei ole enam võimalik kirjendada samale reale, kust kanti põhikulud,

eespool nimetatud juhtudel saadavatele intressidele, kui neid ei saa kirjendada mõnele teisele eelarvereale.

Punkt hõlmab vajaduse korral ka assigneeringut, millega kaetakse sellise panga likvideerimise või tegevuse lõpetamisega kaasnev kahjum, kus komisjonil on avansikontod.

27 01 12 03   Liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõimet käsitleva finantsteabe ostmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

130 000

200 000

127 110,—

Märkused

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on seotud liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõime alaseid andmeid sisaldavate elektroonsete teabeteenuste ja andmebaaside kasutajaks registreerumise ja andmete kasutamisega, et tagada komisjoni finantshuvide kaitsmine finants- ja raamatupidamisprotseduuride eri etappides.

Selle eesmärk on ka tagada teabe saamine liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute kontsernistruktuuri, omanike ja juhtkonna kohta.

PEATÜKK 27 02 — EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 02

EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE

27 02 01

Eelnenud eelarveaastast üle kantud puudujääk

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

27 02 02

Ajutine ja kindlasummaline toetus uutele liikmesriikidele

6

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 27 02 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

27 02 01     Eelnenud eelarveaastast üle kantud puudujääk

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse iga eelarveaasta saldo järgmise eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringutena olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

Tulude või maksete assigneeringute esialgsed eelarvestused kirjendatakse eelarvemenetluse käigus eelarvesse, kasutades kirjalikku muutmisettepanekut, mis esitatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 39. Esialgsed eelarvestused koostatakse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000.

Pärast eelarveaasta assigneeringute sulgemist kirjendatakse paranduseelarve abil järgmise eelarveaasta eelarvesse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused.

Ülejääk kirjendatakse tulude eelarvestuse artiklisse 3 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

27 02 02     Ajutine ja kindlasummaline toetus uutele liikmesriikidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud uutele liikmesriikidele toetuse maksmiseks mis tahes ühinemisakti jõustumise kuupäevast, milles on selline hüvitamine ette nähtud.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HEA FINANTSJUHTIMISTAVA EDENDAMINE

EELARVE PEADIREKTORAADI HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

FINANTSRAAMISTIK JA EELARVEMENETLUS

EELARVE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 28

AUDIT

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

28 01

AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

11 879 141

11 775 839

11 705 493,24

 

Jaotis 28 — Kogusumma

11 879 141

11 775 839

11 705 493,24

PEATÜKK 28 01 — AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

28 01

AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

28 01 01

Auditi poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

9 989 544

9 992 705

9 619 009,11

28 01 02

Auditi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

28 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

717 417

638 226

928 720,18

28 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

540 004

506 890

435 512,16

 

Artikkel 28 01 02 — Vahesumma

 

1 257 421

1 145 116

1 364 232,34

28 01 03

Auditi poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

632 176

638 018

722 251,79

 

Peatükk 28 01 — Kogusumma

 

11 879 141

11 775 839

11 705 493,24

28 01 01     Auditi poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 989 544

9 992 705

9 619 009,11

28 01 02     Auditi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

28 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

717 417

638 226

928 720,18

28 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

540 004

506 890

435 512,16

28 01 03     Auditi poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

632 176

638 018

722 251,79

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

SISEAUDITI TALITUSE HALDUSTOETUS

KOMISJONI SISEAUDIT

SISEAUDITI TALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

LIIDU AMETITE JA MUUDE ASUTUSTE SISEAUDIT

JAOTIS 29

STATISTIKA

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 01

STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

77 071 571

77 071 571

80 668 122

80 668 122

81 961 913,27

81 961 913,27

Reservid (40 01 40)

2 900 000

2 900 000

29 933

29 933

 

 

 

79 971 571

79 971 571

80 698 055

80 698 055

81 961 913,27

81 961 913,27

29 02

STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

5 000 000

30 591 571

48 410 000

41 041 707

63 737 868,49

52 592 786,45

Reservid (40 02 41)

49 000 000

4 843 254

 

 

 

 

 

54 000 000

35 434 825

48 410 000

41 041 707

63 737 868,49

52 592 786,45

 

Jaotis 29 — Kogusumma

82 071 571

107 663 142

129 078 122

121 709 829

145 699 781,76

134 554 699,72

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

51 900 000

7 743 254

29 933

29 933

 

 

 

133 971 571

115 406 396

129 108 055

121 739 762

145 699 781,76

134 554 699,72

PEATÜKK 29 01 — STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 01

STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

29 01 01

Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

63 569 828

63 569 828

63 953 318

63 953 318

64 365 902,40

64 365 902,40

29 01 02

Statistika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

29 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 240 348

5 240 348

5 552 910

5 552 910

5 086 659,46

5 086 659,46

29 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 958 458

3 958 458

3 928 587

3 928 587

4 386 979,55

4 386 979,55

Reservid (40 01 40)

 

 

 

29 933

29 933

 

 

 

 

3 958 458

3 958 458

3 958 520

3 958 520

4 386 979,55

4 386 979,55

 

Artikkel 29 01 02 — Vahesumma

 

9 198 806

9 198 806

9 481 497

9 481 497

9 473 639,01

9 473 639,01

Reservid (40 01 40)

 

 

 

29 933

29 933

 

 

 

 

9 198 806

9 198 806

9 511 430

9 511 430

9 473 639,01

9 473 639,01

29 01 03

Statistika poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

4 022 937

4 022 937

4 083 307

4 083 307

4 839 683,34

4 839 683,34

29 01 04

Statistika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

29 01 04 01

Liidu statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

p.m.

2 900 000

2 900 000

2 899 120,52

2 899 120,52

29 01 04 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud

1.1

280 000

280 000

250 000

250 000

383 568,—

383 568,—

29 01 04 05

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017 – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 01 40)

 

2 900 000

2 900 000

 

 

 

 

 

 

2 900 000

2 900 000

 

 

 

 

 

Artikkel 29 01 04 — Vahesumma

 

280 000

280 000

3 150 000

3 150 000

3 282 688,52

3 282 688,52

Reservid (40 01 40)

 

2 900 000

2 900 000

 

 

 

 

 

 

3 180 000

3 180 000

3 150 000

3 150 000

3 282 688,52

3 282 688,52

 

Peatükk 29 01 — Kogusumma

 

77 071 571

77 071 571

80 668 122

80 668 122

81 961 913,27

81 961 913,27

Reservid (40 01 40)

 

2 900 000

2 900 000

29 933

29 933

 

 

 

 

79 971 571

79 971 571

80 698 055

80 698 055

81 961 913,27

81 961 913,27

29 01 01     Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

63 569 828

63 953 318

64 365 902,40

29 01 02     Statistika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

29 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 240 348

5 552 910

5 086 659,46

29 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

29 01 02 11

3 958 458

3 928 587

4 386 979,55

Reservid (40 01 40)

 

29 933

 

Kogusumma

3 958 458

3 958 520

4 386 979,55

29 01 03     Statistika poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 022 937

4 083 307

4 839 683,34

29 01 04     Statistika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

29 01 04 01   Liidu statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

2 900 000

2 899 120,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud,

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kuni 2 300 000 eurot. See summa arvutatakse inimaastaühiku maksumuse alusel, millest 97 % on kõnealuste töötajate töötasu ja 3 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses osalemisega liidu programmides ja kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 29 02 03.

29 01 04 04   Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

280 000

250 000

383 568,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud,

assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, lähetuste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele sihtotstarbeliste teenuslepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses osalemisega liidu programmides ja kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 29 02 04.

29 01 04 05   Euroopa statistikaprogramm 2013–2017 – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 01 04 05

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 01 40)

2 900 000

2 900 000

 

 

 

 

Kogusumma

2 900 000

2 900 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kuni 2 300 000 eurot. See summa arvutatakse inimaastaühiku maksumuse alusel, millest 97 % on kõnealuste töötajate töötasu ja 3 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses osalemisega liidu programmides ja kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi paigutatud assigneeringud vabastatakse pärast alusmääruse jõustumist.

Õiguslik alus

Vt artikkel 29 02 05.

PEATÜKK 29 02 — STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 02

STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

29 02 01

Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine

1.1

p.m.

988 419

p.m.

1 360 877

0,—

1 611 372,81

29 02 02

Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)

1.1

p.m.

0,—

0,—

29 02 03

Liidu statistikaprogrammi 2008–2012 lõpuleviimine

1.1

24 117 426

40 000 000

34 176 556

54 837 445,12

44 712 667,89

29 02 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)

1.1

5 000 000

5 485 726

8 410 000

5 504 274

8 900 423,37

6 268 745,75

29 02 05

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017

1.1

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 02 41)

 

49 000 000

4 843 254

 

 

 

 

 

 

49 000 000

4 843 254

 

 

 

 

 

Peatükk 29 02 — Kogusumma

 

5 000 000

30 591 571

48 410 000

41 041 707

63 737 868,49

52 592 786,45

Reservid (40 02 41)

 

49 000 000

4 843 254

 

 

 

 

 

 

54 000 000

35 434 825

48 410 000

41 041 707

63 737 868,49

52 592 786,45

29 02 01     Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

988 419

p.m.

1 360 877

0,—

1 611 372,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud statistilise teabe poliitika eelarveridade raames toetatavate meetmete rahastamiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97, 17. veebruar 1997, ühenduse statistika kohta (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2367/2002/EÜ, 16. detsember 2002, ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1).

29 02 02     Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud Edicomi meetme (elektrooniline kaubandusalane andmevahetus) eelarveridade raames toetatavate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 507/2001/EÜ, 12. märts 2001, mis käsitleb meetmeid, mis on seotud üleeuroopalise võrgustikuga ühenduse piires ning ühenduse ja kolmandate riikide vahel toimuva kaubavahetuse statistika kogumiseks, koostamiseks ja levitamiseks (Edicom) (EÜT L 76, 16.3.2001, lk 1).

29 02 03     Liidu statistikaprogrammi 2008–2012 lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 117 426

40 000 000

34 176 556

54 837 445,12

44 712 667,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

statistilised vaatlused, uuringud ja näitajate/võrdlusandmete väljaarendamine,

statistika kvaliteedi parandamiseks ette nähtud kvaliteediuuringud ja -toimingud,

riikide statistikaasutustele antavad toetused,

statistilise teabe töötlemine, levitamine, reklaamimine ja turustamine,

statistilise teabe süsteemide jaoks olulised seadmed, andmetöötluse infrastruktuur ja seadmete hooldus,

magnetkujul salvestatud statistilised analüüsid ja dokumentatsioon,

välisekspertide teenused,

avaliku ja erasektori ühine rahastamine,

äriühingute ülevaadete rahastamine,

täiustatud statistikatehnoloogia alaste koolituskursuste korraldamine statistikutele,

dokumentide ostmise kulud,

rahvusvahelise statistikainstituudi toetamine ja muude rahvusvaheliste statistikaühingute liikmemaks.

Lisaks on assigneering ette nähtud selleks, et tagada vajaliku teabe kogumine liidu majanduslikku ja sotsiaalset olukorda käsitleva iga-aastase koondaruande jaoks, mis koostatakse majandusandmete ja struktuurinäitajate/võrdlusandmete alusel.

Lisaks on assigneering ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud riigi statistikute koolitamisega ning arengumaade, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Vahemere lõunapiirkonna riikidega arendatava koostööpoliitikaga; samuti selliste kulude katmiseks, mis on seotud ametnike vahetamisega, teabekohtumistega, toetustega ning seoses ametnike ja muude töötajate töötasude kohandamisega osutatavate teenuste eest tasumisega.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse ka kulutusi, mis on seotud andmete ostmisega ja komisjoni talituste pääsuga väljaspool asuvatesse andmepankadesse. Peale selle tuleks assigneeringuga rahastada uute moodultehnoloogiate väljatöötamist.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada komisjoni või muude liidu institutsioonide taotlusel liidu kulude hindamiseks, jälgimiseks ja arvestamiseks vajaliku statistilise teabe edastamist. Sellega parandatakse finants- ja eelarvepoliitika rakendamist (eelarve koostamine, finantsvaldkonna edasise arengu perioodiline jälgimine) ning võimaldatakse koguda keskmise tähtajaga ja pikaajalisi andmeid liidupoolse rahastamise kohta.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1578/2007/EÜ, 11. detsember 2007, ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

29 02 04     Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

5 485 726

8 410 000

5 504 274

8 900 423,37

6 268 745,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi („MEETS”) rakendamisega seotud kulude katmiseks; programmi eesmärk on töötada välja indikaatorite sihtkogumid ja vaadata läbi prioriteedid, tõhustada ettevõtlust käsitleva statistika raamistikku, muuta andmete kogumine mõistlikumaks ning ajakohastada ja lihtsustada Intrastati süsteemi.

Programm hõlmab järgmisi toiminguid:

määratletakse prioriteetsed valdkonnad ja indikaatorite sihtkogumid,

tehakse kindlaks vähem olulised valdkonnad,

integreeritakse põhimõtted ja meetodid õiguslikku raamistikku,

arendatakse kontserne käsitlevat statistikat,

teostatakse üleeuroopalisi uuringuid ettevõtjatele langeva koormuse vähendamiseks,

tõhustatakse statistikasüsteemides juba olemas olevate andmete kasutamist, sh hinnangute kasutamine,

tõhustatakse majandussektoris olemas olevate andmete kasutamist,

töötatakse välja vahendid andmete tõhusamaks väljavõtmiseks, edastamiseks ja töötlemiseks,

lihtsustatud Intrastati süsteemi raames ühtlustatakse kvaliteedi parandamise meetodid,

tõhustatakse haldusandmete kasutamist ja

parandatakse ja hõlbustatakse andmete vahetust Intrastatis.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1297/2008/EÜ, 16. detsember 2008, Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta (ELT L 340, 19.12.2008, lk 76).

29 02 05     Euroopa statistikaprogramm 2013–2017

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 02 05

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 02 41)

49 000 000

4 843 254

 

 

 

 

Kogusumma

49 000 000

4 843 254

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

statistiliste andmete kogumine, statistilised vaatlused, uuringud ning näitajate ja võrdlusandmete väljatöötamine,

statistika kvaliteedi parandamiseks ette nähtud kvaliteetuuringud ja -toimingud,

statistilise teabe töötlemine, levitamine, reklaamimine ja turustamine,

statistika infrastruktuuri ja statistiliste teabesüsteemide väljatöötamine ja hooldus,

infotehnoloogia infrastruktuuri väljatöötamine ja hooldus statistika tootmise ümberkorraldamise toetuseks,

riskipõhine kontroll liikmesriikides statistikaasutuste ruumides, eelkõige selleks, et toetada ELi majanduse juhtimist,

koostöövõrgustike ja selliste organisatsioonide toetamine, kelle põhieesmärk ja peamised tegevused keskenduvad Euroopa statistika tegevusjuhendi rakendamise edendamisele ja toetamisele ning Euroopa statistika tegemise uute meetodite rakendamisele,

välisekspertide teenused,

statistikakoolitus statistikutele,

dokumentide ostmise kulud,

rahvusvaheliste statistikaorganisatsioonide toetused ja liikmemaksud.

Lisaks on assigneering ette nähtud selleks, et tagada vajaliku teabe kogumine liidu majanduslikku ja sotsiaalset olukorda käsitleva iga-aastase koondaruande jaoks, mis koostatakse majandusandmete ning struktuurinäitajate ja võrdlusandmete alusel.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et katta liikmesriikide statistikute koolitusega seonduvad kulud ja statistika valdkonnas kolmandate riikidega tehtava koostöö kulud; samuti selliste kulude katmiseks, mis on seotud ametnike vahetamisega, teabekohtumistega, toetustega ning ametnike ja muude töötajate töötasude kohandamisega osutatavate teenuste eest tasumisega.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse ka kulutusi, mis on seotud andmete ostmisega ja komisjoni talituste pääsuga väljaspool asuvatesse andmebaasidesse.

Peale selle tuleks assigneeringus rahastada uute moodultehnoloogiate väljatöötamist.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada komisjoni või muude liidu institutsioonide taotlusel liidu kulude hindamiseks, jälgimiseks ja arvestamiseks vajaliku statistilise teabe edastamist. Sellega parandatakse finants- ja eelarvepoliitika rakendamist (eelarve koostamine, mitmeaastase finantsraamistiku perioodiline jälgimine) ning võimaldatakse koguda keskmise tähtajaga ja pikaajalisi andmeid liidupoolse rahastamise kohta.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse pärast alusmääruse jõustumist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1578/2007/EÜ, 11. detsember 2007, ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 15).

Alusaktid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (KOM(2011) 928 (lõplik).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS EUROSTATILE

EUROSTATI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 30

PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 01

PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

1 399 471 000

1 334 531 857

1 257 343 187,35

 

Jaotis 30 — Kogusumma

1 399 471 000

1 334 531 857

1 257 343 187,35

PEATÜKK 30 01 — PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

30 01

PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

30 01 13

Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute toetused ja pensionid

30 01 13 01

Ajutised toetused

5

287 000

2 251 000

2 006 081,30

30 01 13 02

Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionid

5

4 942 000

4 703 000

4 449 696,69

30 01 13 03

Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

5

297 000

350 000

216 767,96

 

Artikkel 30 01 13 — Vahesumma

 

5 526 000

7 304 000

6 672 545,95

30 01 14

Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

30 01 14 01

Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

5

3 913 000

4 393 000

4 979 536,49

30 01 14 02

Ravikindlustus

5

133 000

149 000

117 659,11

30 01 14 03

Toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

5

97 000

172 000

89 271,42

 

Artikkel 30 01 14 — Vahesumma

 

4 143 000

4 714 000

5 186 467,02

30 01 15

Pensionid ja toetused

30 01 15 01

Pensionid ning invaliidsus- ja lahkumistoetused

5

1 304 588 000

1 242 559 143

1 181 442 910,04

30 01 15 02

Ravikindlustus

5

43 283 000

41 178 571

38 195 647,46

30 01 15 03

Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

5

41 931 000

38 776 143

25 845 616,88

 

Artikkel 30 01 15 — Vahesumma

 

1 389 802 000

1 322 513 857

1 245 484 174,38

 

Peatükk 30 01 — Kogusumma

 

1 399 471 000

1 334 531 857

1 257 343 187,35

30 01 13     Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute toetused ja pensionid

30 01 13 01   Ajutised toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

287 000

2 251 000

2 006 081,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

üleminekutoetused,

peretoetused

komisjoni liikmetele pärast teenistuse lõpetamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

30 01 13 02   Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 942 000

4 703 000

4 449 696,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

endiste komisjoni liikmete vanaduspension;

endiste komisjoni liikmete invaliidsuspension;

endiste komisjoni liikmete leskedele ja/või lastele makstav toitjakaotuspension.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

30 01 13 03   Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

297 000

350 000

216 767,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega endistele komisjoni liikmetele ja teistele õigustatud isikutele makstavate ajutiste hüvitiste ja vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide suhtes.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud pensionide kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Kõnealuse osa otstarvet ei ole määratletud ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

30 01 14     Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

30 01 14 01   Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 913 000

4 393 000

4 979 536,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste toetuste rahastamiseks, mida makstakse ametnikele,

kes on arvatud reservi seoses ametikohtade vähendamisega institutsioonis;

kes töötavad palgaastme AD 16, AD 15 või AD 14 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuslikes huvides.

Samuti kaetakse sellega kulud, mis kaasnevad ametnike ja/või ajutiste töötajate teenistuse lõpetamise eri- ja/või ajutisi meetmeid käsitlevate nõukogu määruste kohaldamisega.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1746/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Ühenduste Komisjonis koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks seoses komisjoni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 1).

30 01 14 02   Ravikindlustus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

133 000

149 000

117 659,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta tööandja osamakseid pensionäride ning nende isikute ravikindlustusse, kes saavad hüvitisi reservi arvamise, teenistuse huvides teenistusest vabastamise ja teenistusest vabastamise eest.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

30 01 14 03   Toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

97 000

172 000

89 271,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta pensionide ning reservi arvamise, teenistuslikes huvides teenistusest lahkumise või teenistusest vabastamise hüvitiste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud hüvitiste kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Osa on üksnes esialgne ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

30 01 15     Pensionid ja toetused

30 01 15 01   Pensionid ning invaliidsus- ja lahkumistoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 304 588 000

1 242 559 143

1 181 442 910,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate vanaduspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad vanaduspensionid;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ja ajutiste töötajate invaliidsuspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad invaliidsuspensionid;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate invaliidsustoetused, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad invaliidsustoetused;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste endiste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate kaudu õigustatud isikute toitjakaotuspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad toitjakaotuspensionid;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate lahkumistoetused, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad lahkumistoetused;

vanaduspensionidega samaväärse kindlustusmatemaatilise väärtusega maksed;

endistele vastupanuliikumise liikmetele (või nende ülalpeetavatele), kes saadeti asumisele või interneeriti, tehtavad maksed (pensionisoodustused);

rahaline abi, mida makstakse rasket või pikaajalist haigust põdevale või puudega lesele haiguse või puude esinemise ajal isiku sotsiaalse ja meditsiinilise olukorra hindamise alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

30 01 15 02   Ravikindlustus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

43 283 000

41 178 571

38 195 647,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud pensionäride ravikindlustuse tööandjapoolsete osamaksete rahastamiseks.

Samuti kaetakse sellega endiste sundasumisele saadetud või interneeritud vastupanuliikumise liikmete ravikuludega seotud lisamaksed.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

30 01 15 03   Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

41 931 000

38 776 143

25 845 616,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju katmiseks.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud pensionide kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Kõnealuse osa otstarvet ei ole määratletud ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

JAOTIS 31

KEELETALITUSED

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

31 01

KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

396 815 433

397 947 372

438 379 004,29

 

Jaotis 31 — Kogusumma

396 815 433

397 947 372

438 379 004,29

PEATÜKK 31 01 — KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

31 01

KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

31 01 01

Keeletalituse poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

319 261 807

319 167 022

320 761 115,22

31 01 02

Keeletalituste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

31 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

11 489 853

11 324 662

9 671 492,74

31 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

4 991 191

5 240 431

7 016 511,31

 

Artikkel 31 01 02 — Vahesumma

 

16 481 044

16 565 093

16 688 004,05

31 01 03

Keeletalituste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsiooniseadmete ja -teenuste ning muud tegevusega seotud kulud

31 01 03 01

Keeletalituste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsiooniseadmete ja -teenustega seotud kulud

5

20 204 082

20 378 257

24 120 167,42

31 01 03 04

Tehnilised seadmed ja teenused komisjoni konverentsisaalidele

5

1 783 000

1 283 000

1 345 742,32

 

Artikkel 31 01 03 — Vahesumma

 

21 987 082

21 661 257

25 465 909,74

31 01 06

Suulise tõlke kulud

31 01 06 01

Suulise tõlke kulud

5

21 013 000

22 923 000

52 980 847,71

31 01 06 02

Konverentsitõlkide koolitus ja täienduskoolitus

5

422 500

457 000

1 346 844,78

31 01 06 03

Suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulud

5

1 256 000

1 242 000

3 272 566,94

 

Artikkel 31 01 06 — Vahesumma

 

22 691 500

24 622 000

57 600 259,43

31 01 07

Tõlkekulud

31 01 07 01

Kirjaliku tõlke kulud

5

14 000 000

13 538 000

15 206 515,89

31 01 07 02

Kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevuse toetuskulud

5

1 721 000

1 721 000

1 727 693,48

 

Artikkel 31 01 07 — Vahesumma

 

15 721 000

15 259 000

16 934 209,37

31 01 08

Institutsioonidevaheline koostöö

31 01 08 01

Institutsioonidevaheline koostöö keelte valdkonnas

5

673 000

673 000

929 506,48

 

Artikkel 31 01 08 — Vahesumma

 

673 000

673 000

929 506,48

31 01 09

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

31 01 09 01

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

5

p.m.

p.m.

0,—

31 01 09 02

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotisele 3

5

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 31 01 09 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

0,—

 

Peatükk 31 01 — Kogusumma

 

396 815 433

397 947 372

438 379 004,29

31 01 01     Keeletalituse poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

319 261 807

319 167 022

320 761 115,22

31 01 02     Keeletalituste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

31 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 489 853

11 324 662

9 671 492,74

31 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

4 991 191

5 240 431

7 016 511,31

31 01 03     Keeletalituste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsiooniseadmete ja -teenuste ning muud tegevusega seotud kulud

31 01 03 01   Keeletalituste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsiooniseadmete ja -teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

20 204 082

20 378 257

24 120 167,42

31 01 03 04   Tehnilised seadmed ja teenused komisjoni konverentsisaalidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 783 000

1 283 000

1 345 742,32

Märkused

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on seotud:

komisjoni konverentsisaalide tõlkekabiinide toimimiseks vajalike seadmetega;

komisjoni Brüsselis toimuvate koosolekute ja konverentsidega seotud tehniliste teenustega.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

31 01 06     Suulise tõlke kulud

31 01 06 01   Suulise tõlke kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

21 013 000

22 923 000

52 980 847,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahastama järgmist:

nende vabakutseliste tõlkide töötasu, kelle suulise tõlke peadirektoraat on palganud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 90 põhjal, et peadirektoraat saaks anda nende institutsioonide käsutusse, kellele ta tagab suulise tõlke, piisava hulga pädevaid konverentsitõlke;

töötasu hõlmab muu hulgas palka, pensioni- ja elukindlustuse osamakseid ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust; kui tõlgi ametlik tegevuskoht ei ole töö toimumise kohas, hõlmab töötasu ka lähetuskulusid ning reisi- ja elamiskulusid;

teenused, mida komisjonile osutavad Euroopa Parlamendi tõlgid (nii ametnikud kui ka ajutised töötajad);

koosolekuteks valmistumise ja koolitusega seotud tõlkide tegevusest tulenevad kulud;

kolmandates riikides toimuvate koosolekute jaoks tõlketeenuse osutamise lepingud, mille suulise tõlke peadirektoraat sõlmib komisjoni delegatsioonide kaudu.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 35 517 500 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

31 01 06 02   Konverentsitõlkide koolitus ja täienduskoolitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

422 500

457 000

1 346 844,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete kulude katteks, mille abil suulise tõlke peadirektoraat tagab pädevate konverentsitõlkide piisava arvu (eelkõige teatavate keelekombinatsioonide puhul), ning konverentsitõlkidele mõeldud spetsiifiliste koolituste kulude katteks.

Tegemist on eelkõige ülikoolidele mõeldud stipendiumide, õppejõudude koolitamise ja pedagoogilise abi programmidega ning ka üliõpilastele mõeldud stipendiumidega.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 877 500 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

31 01 06 03   Suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 256 000

1 242 000

3 272 566,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

personaalarvutite, serverite ja mikroarvutite ost või üürimine, varukoopiatega seotud kulud, terminalid, välisseadmed, ühendusseadmed, koopiamasinad, faksid, kõik suulise tõlke peadirektoraadi kabiinides või kabinettides kasutatavad elektroonilised seadmed, nende toimimiseks vajalikud programmid ning nende seadmetega seotud installeerimine, konfigureerimine, hooldus, koolitus, dokumenteerimine ja sisseseade;

suulise tõlke peadirektoraadi jaoks kasulike teabe- ja teabelevisüsteemide väljatöötamine ja hooldus, sh dokumenteerimine, nende süsteemidega seotud koolitus ning teadmised ja eksperdioskused infotehnoloogiavaldkonnas; kvaliteet, infoturve, tehnoloogia, Internet, metoodika ja arendustegevus, IT-juhtimine;

infotehnoloogiaseadmete ja -programmidega seotud tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja dokumentatsioon, üldhuvi pakkuvad infotehnoloogiat käsitlevad raamatud ja kursused, andmebaaside kasutamise ja haldamisega tegelev asutuseväline personal, kontoriteenused ja liikmemaksud;

andmeedastus- ja teabeleviseadmete ja -programmide ost või üürimine, hooldus- ja tugiteenused ning koolitus ja sellest tulenevad kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 944 000 eurot.

31 01 07     Tõlkekulud

31 01 07 01   Kirjaliku tõlke kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

14 000 000

13 538 000

15 206 515,89

Märkused

See assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, millega tasutakse välistõlketeenuste eest ja mis on seotud muude lingvistiliste teenustega, mida välistöövõtjad lepingu alusel osutavad.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 200 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

31 01 07 02   Kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevuse toetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 721 000

1 721 000

1 727 693,48

Märkused

Seoses terminoloogia- ja keeleandmebaasidega, tõlkevahenditega ning tõlketeenistuse dokumentatsiooni- ja raamatukogukuludega on assigneering ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tõlketarkvara ning muude mitmekeelsete tõlkimise abivahendite soetamise, väljatöötamise ja kohandamisega, samuti kulud, mis on seotud keele- ja terminoloogiaandmebaaside, tõlkemälude ja masintõlkesõnaraamatute soetamise, konsolideerimise ja laiendamisega, et eelkõige tõhustada mitmekeelsuse küsimuste lahendamist ja süvendada institutsioonidevahelist koostööd;

tõlkijate vajaduste rahuldamisega seotud dokumentatsiooni- ja raamatukogukulud, eelkõige seoses järgmiste toimingutega:

raamatukogude varustamine ühekeelsete raamatute ning valitud ajalehtede ja perioodiliste väljaannete tellimustega;

üksiktoetuste eraldamine uutele tõlkijatele ette nähtud sõnaraamatute ja keelekäsiraamatute varu soetamiseks;

sõnaraamatute, entsüklopeediate ja elektrooniliste sõnastike hankimine või juurdepääsu võimaldamine dokumentaalsetele andmebaasidele Internetis;

teatmeteoste ostmise abil mitmekeelsete raamatukogude põhivaru loomine ja ülalpidamine.

Sellega kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad, mille kulud on kirjendatud artikli 01 05 asjakohastes jaotistes.

31 01 08     Institutsioonidevaheline koostöö

31 01 08 01   Institutsioonidevaheline koostöö keelte valdkonnas

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

673 000

673 000

929 506,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende tegevuste rahastamiseks, mis on seotud institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee raames toimuva koostööga ja mille eesmärk on parandada institutsioonide keelealast koostööd.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 279 000 eurot.

31 01 09     Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Märkused

See artikkel hõlmab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskust.

31 01 09 01   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkekeskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarvelised vahendid moodustatakse nende asutuste rahalisest toetusest, kelle heaks kõnealune asutus töötab, ning nende institutsioonide ja asutuste rahalisest toetusest, kellega tehakse koostööd, ilma et see piiraks muid tulusid.

Kui eelarvemenetluse käigus või ka eelarveaasta jooksul esitatakse kirjalik muutmisettepanek või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja asutuste vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tõlkekeskuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

Alusaktid

29. oktoobril 1993. aastal Brüsselis riigipeade või valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon.

31 01 09 02   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkekeskuse tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarvelised vahendid moodustatakse nende asutuste rahalisest toetusest, kelle heaks kõnealune asutus töötab, ning nende institutsioonide ja asutuste rahalisest toetusest, kellega tehakse koostööd, ilma et see piiraks muid tulusid.

Kui eelarvemenetluse käigus või ka eelarveaasta jooksul esitatakse kirjalik muutmisettepanek või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja asutuste vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

Alusaktid

29. oktoobril 1993. aastal Brüsselis riigipeade või valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS SUULISE TÕLKE PEADIREKTORAADILE

SUULINE TÕLGE JA SELLEGA SEOTUD TEGEVUS

KOMISJONI ÜRITUSTE LOGISTILINE ABI

KONVERENTSIDE KORRALDAMINE JA NÕUSTAMINE

SUULISE TÕLKE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

HALDUSTOETUS KIRJALIKU TÕLKE PEADIREKTORAADILE

KIRJALIK TÕLGE

KIRJALIKU TÕLKE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 32

ENERGEETIKA

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 01

ENERGEETIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

76 789 240

76 789 240

77 909 898

77 909 898

76 911 403,17

76 911 403,17

Reservid (40 01 40)

 

 

23 947

23 947

 

 

 

76 789 240

76 789 240

77 933 845

77 933 845

76 911 403,17

76 911 403,17

32 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

22 200 000

11 972 009

21 129 600

18 145 022

24 150 000,—

18 005 120,39

32 04

TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

151 679 511

377 606 326

144 450 237

818 755 140

275 300 388,95

591 045 575,58

32 05

TUUMAENERGIA

289 750 000

199 660 662

282 496 400

227 357 119

280 519 620,68

120 765 862,57

32 06

ENERGIAALANE UURIMISTEGEVUS

197 127 000

148 352 814

192 088 457

140 407 198

203 247 029,38

159 220 354,99

 

Jaotis 32 — Kogusumma

737 545 751

814 381 051

718 074 592

1 282 574 377

860 128 442,18

965 948 316,70

Reservid (40 01 40)

 

 

23 947

23 947

 

 

 

737 545 751

814 381 051

718 098 539

1 282 598 324

860 128 442,18

965 948 316,70

PEATÜKK 32 01 — ENERGEETIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

32 01

ENERGEETIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

32 01 01

Energeetika poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

5

54 992 946

56 159 007

54 722 586,62

32 01 02

Energeetika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

32 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 833 885

3 119 918

2 948 041,60

32 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

1 992 249

1 917 719

2 506 325,—

Reservid (40 01 40)

 

 

23 947

 

 

 

1 992 249

1 941 666

2 506 325,—

 

Artikkel 32 01 02 — Vahesumma

 

4 826 134

5 037 637

5 454 366,60

Reservid (40 01 40)

 

 

23 947

 

 

 

4 826 134

5 061 584

5 454 366,60

32 01 03

Energeetika poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

3 480 160

3 585 654

4 047 886,23

32 01 04

Energeetika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

32 01 04 01

Tavapärased energiaallikad – Halduskorralduskulud

1.1

600 000

700 000

247 976,08

32 01 04 02

Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

1.1

600 000

694 400

399 646,76

32 01 04 03

Tuumaenergia – Halduskorralduskulud

1.1

250 000

195 200

219 454,—

32 01 04 04

Energiatarbijate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

10 000,—

32 01 04 05

Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

1.1

500 000

496 000

500 000,—

32 01 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud

1.1

800 000

992 000

663 132,60

32 01 04 07

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

0,—

32 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel antav toetus – Euroopa aruka energeetika programm

1.1

6 542 000

6 542 000

6 758 104,—

 

Artikkel 32 01 04 — Vahesumma

 

9 292 000

9 619 600

8 798 313,44

32 01 05

Energeetika poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

32 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

1 950 000

1 700 000

1 965 000,—

32 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

950 000

850 000

841 000,—

32 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

1 200 000

860 000

1 082 250,28

 

Artikkel 32 01 05 — Vahesumma

 

4 100 000

3 410 000

3 888 250,28

32 01 06

Euratomi toetus tarneagentuuri tegevusele

5

98 000

98 000

0,—

 

Peatükk 32 01 — Kogusumma

 

76 789 240

77 909 898

76 911 403,17

Reservid (40 01 40)

 

 

23 947

 

 

 

76 789 240

77 933 845

76 911 403,17

32 01 01     Energeetika poliitikavaldkonna töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

54 992 946

56 159 007

54 722 586,62

32 01 02     Energeetika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

32 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 833 885

3 119 918

2 948 041,60

32 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

32 01 02 11

1 992 249

1 917 719

2 506 325,—

Reservid (40 01 40)

 

23 947

 

Kogusumma

1 992 249

1 941 666

2 506 325,—

32 01 03     Energeetika poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 480 160

3 585 654

4 047 886,23

32 01 04     Energeetika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

32 01 04 01   Tavapärased energiaallikad – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

600 000

700 000

247 976,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 03.

32 01 04 02   Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

600 000

694 400

399 646,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artiklid 32 03 01 ja 32 03 02.

32 01 04 03   Tuumaenergia – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

250 000

195 200

219 454,—

Märkused

Punkt on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artiklid 32 05 01, 32 05 02 ja 32 05 03.

32 01 04 04   Energiatarbijate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

10 000,—

Märkused

Punkt on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 16.

32 01 04 05   Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

500 000

496 000

500 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teabe ja trükistega, millel on otsene seos energeetika ja tuumaenergia valdkondade poliitika eesmärkide saavutamisega, samuti energiatarbijate ohutuse ning kaitsmisega.

Õiguslik alus

Vt artiklid 32 04 03, 32 04 16, 32 05 01, 32 05 02 ja 32 05 03.

32 01 04 06   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

800 000

992 000

663 132,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 06.

32 01 04 07   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud hindamiste, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektidega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avaliku võimu teostamisega seotud ülesannete täitmist komisjoni poolt sõlmitud ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 14.

32 01 04 30   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel antav toetus – Euroopa aruka energeetika programm

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 542 000

6 542 000

6 758 104,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse personali- ja tegevuskulude katmiseks, mis on seotud asutuse osalemisega konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis, programmis „Arukas energeetika – Euroopa”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21. september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

Komisjoni otsus K(2007) 3198, 9. juuli 2007, milles käsitletakse Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006), Marco Polo programmi (2003–2006), konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) ning Marco Polo programmi (2007–2013) rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

32 01 05     Energeetika poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

32 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 950 000

1 700 000

1 965 000,—

32 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

950 000

850 000

841 000,—

32 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 200 000

860 000

1 082 250,28

32 01 06     Euratomi toetus tarneagentuuri tegevusele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

98 000

98 000

0,—

Märkused

Personali ja hoonetega seotud kulud sisalduvad punktidesse XX 01 01 01 ja XX 01 03 01 ning artiklisse 26 01 23 arvestatud assigneeringutes ja seetõttu peaks komisjoni toetus koos asutuse enda tuludega katma asutuse tegevuse käigus kantud kulud.

Euratomi nõukogu esitas 1. ja 2. veebruaril 1960. aastal peetud 23. istungil ühehäälse ettepaneku, et komisjon lükkaks edasi mitte ainult maksu kehtestamise (Euratomi tarneagentuuri talitluskulude katteks), vaid ka mainitud maksu tegeliku kehtestamise. Pärast seda on eelarvesse kantud toetus esialgses eelarvestuses näidatud tulude ja agentuuri kuluandmete tasakaalustamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 52, 53 ja 54.

Alusaktid

Nõukogu otsus 2008/114/EÜ, Euratom, 12. veebruar 2008, millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri, (ELT L 41, 15.2.2008, lk 15), eelkõige selle artiklid 4, 6 ja 7

PEATÜKK 32 03 — ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

32 03 01

Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

1.1

1 840 713

5 897 132

0,—

5 035 540,36

32 03 02

Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele

1.1

22 200 000

10 131 296

21 129 600

12 247 890

24 150 000,—

12 969 580,03

 

Peatükk 32 03 — Kogusumma

 

22 200 000

11 972 009

21 129 600

18 145 022

24 150 000,—

18 005 120,39

32 03 01     Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 840 713

5 897 132

0,—

5 035 540,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate TEN-E programmiga seotud kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ, 6. september 2006, üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta (ELT L 262, 22.9.2006, lk 1).

32 03 02     Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 200 000

10 131 296

21 129 600

12 247 890

24 150 000,—

12 969 580,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada majanduslike ja tehniliste teostatavusuuringute, ettevalmistavate ja hindavate uuringute ning intressitoetuste, laenutagatiste või otsetoetustega seotud kulusid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühist huvi pakkuvate projektide puhul, mis on kindlaks määratud otsusega nr 1364/2006/EÜ kehtestatud suuniste põhjal.

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa energia siseturu konkurentsivõimelisele toimimisele ja tugevdada energiavarustuse kindlust vajaliku võrgu infrastruktuuri loomisega ja eriti üleeuroopaliste energiavõrkude loomise ja arendamisega, edendades seega riikide võrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet ja juurdepääsu sellistele võrkudele ning laiendades neid võrke väljapoole liitu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ, 6. september 2006, üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta (ELT L 262, 22.9.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Alusaktid

Ettepanek: komisjoni 21. oktoobril 2011 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ (KOM(2011) 658 lõplik).

PEATÜKK 32 04 — TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 04

TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

32 04 01

Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

p.m.

453 626

71 596,71

4 922 248,85

32 04 02

Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – Coopener

4

p.m.

p.m.

0,—

187 921,77

32 04 03

Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg

1.1

3 600 000

1 680 313

3 720 000

3 765 092

2 632 485,82

2 847 449,84

32 04 04

Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia

1.1

p.m.

0,—

0,—

32 04 05

Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

32 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm

1.1

137 250 000

80 000 000

129 813 600

71 854 285

117 699 861,92

83 335 483,35

32 04 07

Katseprojekt – Energiajulgeolek – Biokütused

1.1

p.m.

0,—

1 500 000,—

32 04 10

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

32 04 10 01

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

6 967 383

6 967 383

6 864 725

6 864 725

4 017 000,—

5 394 271,63

32 04 10 02

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotisele 3

1.1

402 412

402 412

377 125

377 125

983 000,—

983 000,—

 

Artikkel 32 04 10 — Vahesumma

 

7 369 795

7 369 795

7 241 850

7 241 850

5 000 000,—

6 377 271,63

32 04 11

Energiaühendus

4

3 159 716

2 628 914

2 724 787

2 600 970

3 312 400,—

3 312 400,—

32 04 12

Katseprojekt – Linnade säästvat arengut käsitleva arendustöö ja kogemuste vahetuse Euroopa raamprogramm

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

32 04 13

Ettevalmistav tegevus – Euroopa saared ja ühine energiapoliitika

1.1

p.m.

2 000 000

0,—

1 050 425,60

32 04 14

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid

32 04 14 01

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud

1.1

120 982 500

p.m.

493 488 963

0,—

224 169 430,99

32 04 14 02

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

1.1

93 437 134

p.m.

119 393 397

0,—

192 027 188,76

32 04 14 03

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Avamere tuulepargid Euroopas

1.1

39 699 665

p.m.

73 487 337

0,—

41 300 324,67

32 04 14 04

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiatõhususe ja taastuvenergia algatused

1.1

31 413 490

p.m.

43 548 052

146 334 644,50

30 000 000,—

 

Artikkel 32 04 14 — Vahesumma

 

285 532 789

p.m.

729 917 749

146 334 644,50

487 496 944,42

32 04 16

Energeetikarajatiste ja infrastruktuuride ohutus

1.1

300 000

184 515

250 000

571 568

249 400,—

15 430,12

32 04 17

Katseprojekt – Loodusvarade säilitamise ja kliimamuutusega võitlemise toetamine päikeseenergia (päikesekütte ja päikesepaneelide) kasutamise suurendamise kaudu

2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

32 04 18

Katseprojekt – Energiajulgeolek – Kildagaas

1.1

60 000

200 000

100 000

 

 

32 04 19

Ettevalmistav tegevus – Koostöömehhanismid taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ rakendamiseks

2

150 000

500 000

250 000

 

 

 

Peatükk 32 04 — Kogusumma

 

151 679 511

377 606 326

144 450 237

818 755 140

275 300 388,95

591 045 575,58

32 04 01     Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

453 626

71 596,71

4 922 248,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006) varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

32 04 02     Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – Coopener

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

187 921,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada programmi „Coopener” varasemaid kulukohustusi, st Euroopa aruka energiakasutuse programmi välistiiba.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

32 04 03     Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 600 000

1 680 313

3 720 000

3 765 092

2 632 485,82

2 847 449,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja selleks, et analüüsida, määratleda, edendada, seirata, hinnata ja rakendada Euroopa konkurentsivõimelist, turvalist ja jätkusuutlikku energiapoliitikat ning energia siseturgu, võttes arvesse ka selle laiendamist kolmandatele riikidele, energiavarustuse kindluse kõiki aspekte Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, ning et tugevdada ja kaitsta energiatarbijate õigusi, osutades kvaliteetteenuseid läbipaistvate ja võrreldavate hindadega.

Peamised kinnitatud eesmärgid on kehtestada järk-järgult ühine Euroopa poliitika, et tagada järjepidev energiavarustuse kindlus, energia siseturu hea toimimine ning juurdepääs energiatranspordivõrkudele, energiaturu vaatlus, mudelite analüüs, hõlmates ka kavandatud poliitiliste strateegiate mõjustsenaariume, energiatarbijate õiguste tugevdamine ja kaitse, mis põhineb üldistel ja konkreetsetel teadmistel rahvusvaheliste ja Euroopa energiaturgude kohta kõigi energialiikide osas.

Assigneering on ette nähtud ka ekspertide kuludeks, mis on seotud otseselt energiaturu vaatlemise seisukohalt vajalike andmete kogumise, kontrollimise ja analüüsimisega (eksperdihinnang).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid (ELT L 295, 12.11.2010, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, Euroopa standardimise rahastamise kohta (ELT L 315, 15.11.2006, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009, võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010, 24. juuni 2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest (ELT L 180, 15.7.2010, lk 7).

Komisjoni määrus (EL, Euratom), nr 833/2010, 21. september 2010, millega rakendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest (ELT L 248, 22.9.2010, lk 36).

Alusaktid

Ettepanek: komisjoni 27. oktoobril 2011 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse avamerel nafta ja gaasi geoloogilise luure, uuringute ja tootmise ohutust (KOM(2011) 688 lõplik).

Komisjoni otsus, 19. jaanuar 2012, millega asutatakse avamere nafta- ja gaasiammutamise Euroopa Liidu asutuste rühm (ELT C 18, 21.1.2012, lk 8).

32 04 04     Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud vastu võetud määruste ja otsuste alusel võetud kulukohustuste täitmisega seotud kulude katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 91/565/EMÜ, 29. oktoober 1991, ühenduse energiakasutuse tõhustamise kohta (SAVE programm) (EÜT L 307, 8.11.1991, lk 34).

Nõukogu otsus 1999/21/EÜ, Euratom, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektori meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 16).

Nõukogu otsus 1999/22/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektori uurimise, analüüsi, prognoosimise ja muu seonduva tegevuse mitmeaastane programm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 20).

Nõukogu otsus 1999/23/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektorit käsitleva rahvusvahelise koostöö edendamise mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 23).

Nõukogu otsus 1999/24/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu tahkete kütuste puhast ja tõhusat kasutamist edendavate tehniliste meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 646/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu ühenduse taastuvate energiaallikate edendamise mitmeaastane programm (Altener) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 647/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu energiakasutuse tõhustamise mitmeaastane programm (SAVE) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 6).

Nõukogu otsus 2001/353/EÜ, 9. aprill 2001, milles sätestatakse uued suunised, mida kohaldatakse energeetikasektorit käsitleva rahvusvahelise koostöö edendamise programmi (1998–2002) alusel võetavate meetmete suhtes energeetikasektori tegevussuundade ja nendega seotud meetmete mitmeaastase raamprogrammi raames (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 24).

32 04 05     Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) rahastamiseks, nagu on osutatud komisjoni teatises „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007) 723 lõplik). Assigneeringu eesmärk on rahastada toetust väikese süsinikusisaldusega energia tehnoloogiale teadusuuringute ning arendus-, demonstratsiooni- ja turundustegevuse etapis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007) 723 lõplik).

Komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava) (KOM(2009) 519 lõplik).

32 04 06     Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

137 250 000

80 000 000

129 813 600

71 854 285

117 699 861,92

83 335 483,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste toimingute ja meetmete rahastamiseks, mis käsitlevad järgmist:

edendamis- ja levitamisprojektid:

ühisanalüüsil põhinevad strateegilised uuringud ning turgude arengu ja energeetikasuundumuste korrapärane järelevalve tulevaste seadusandlike meetmete ettevalmistamiseks või kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, sealhulgas seoses energia siseturu nõuetekohase toimimisega, keskmise tähtajaga ja pikaajalise strateegia rakendamiseks energeetikavaldkonnas eesmärgiga edendada säästvat arengut, samuti tööstuse ja muude huvirühmade pikaajaliste vabatahtlike kohustuste ettevalmistamiseks ning standardite ning märgistus- ja sertifitseerimissüsteemide väljatöötamiseks, vajaduse korral ka koostöös kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

struktuuride ja vahendite loomine, laiendamine ja ümberkorraldamine säästva energeetika arenguks, sealhulgas kohalik ja piirkondlik energiajuhtimine ja energiasäästumeetmed, ning neile vajadustele vastavate finantstoodete ja rahaturu instrumentide väljatöötamine, tuginedes varasemate ja praeguste võrkude kogemusele;

säästvate energiasüsteemide ja seadmete edendamine, et kiirendada jätkuvalt nende turuosa suurenemist ja ergutada investeeringuid, mis hõlbustavad üleminekut tõhusamate tehnoloogiate esitlemiselt nende turustamisele, teadlikkuse parandamise kampaaniad ning institutsiooniliste struktuuride loomine;

teabe-, haridus- ja koolitusstruktuuride arendamine, tulemuste rakendamine, oskusteabe ja heade tavade edendamine ja levitamine kõikide tarbijate hulgas, meetmete ja projektide tulemuste levitamine ning koostöö liikmesriikidega rakendusvõrgustike kaudu;

liidu seadusandlike ja toetusmeetmete rakendamise ja mõju järelevalve;

tehnoloogia turustamise projektid:

toetus projektidele, mis käsitlevad selliste liidu tasandil oluliste uuenduslike tehnoloogiate, protsesside, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas. Need on kavandatud, et edendada osalevates riikides nende laiemat kasutust ning hõlbustada nende kasutuselevõttu turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

32 04 07     Katseprojekt – Energiajulgeolek – Biokütused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

1 500 000,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud energiajulgeoleku tegevuste ja meetmete rahastamiseks, et edendada liidu iseseisvat toimetulekut taastuvate energiaallikate, sh jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste valdkonnas.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

32 04 10     Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

32 04 10 01   Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 967 383

6 967 383

6 864 725

6 864 725

4 017 000,—

5 394 271,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktid c ja d), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

Alusaktid

Ettepanek: komisjoni 21. oktoobril 2011 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ (KOM(2011) 658 lõplik).

32 04 10 02   Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

402 412

402 412

377 125

377 125

983 000,—

983 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni määruse(EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu 2013. aasta osamaks on kokku 7 369 795 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

32 04 11     Energiaühendus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 159 716

2 628 914

2 724 787

2 600 970

3 312 400,—

3 312 400,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu osamaksuks energiaühenduse eelarvesse. See artikkel sisaldab personali haldus- ja tegevuskulusid.

Liidu 2013. aasta osamaks on kokku 3 159 716 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/500/EÜ, 29. mai 2006, energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 198, 20.7.2006, lk 15).

32 04 12     Katseprojekt – Linnade säästvat arengut käsitleva arendustöö ja kogemuste vahetuse Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaasrahastamise võimaldamiseks muu hulgas järgmiseks tegevuseks:

Euroopa Teadmisteplatvorm;

kogemuste ja parimate tavade vahetamine seoses säästlike linnatranspordikavadega;

jätkusuutlike linnapoliitika plaanide arendamine ja parimate tavade vahetus, mis hõlmab ka meetmeid keskkonnaohtude piiramiseks ja võitlust kliimamuutuse vastu;

säästlikku ehitustegevust käsitlevate kogemuste ja parimate tavade vahetus, säästliku linnakujunduse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine;

teadlikkust suurendavad meetmed.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

32 04 13     Ettevalmistav tegevus – Euroopa saared ja ühine energiapoliitika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 000 000

0,—

1 050 425,60

Märkused

Pidades silmas komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007) 1) esitatud eesmärki viia taastuvenergia osakaal 2020. aastaks 20 % liidu energiakandjate üldkombinatsioonist (praegune eesmärk on 12 % 2010. aastaks), on kõnealune ettevalmistav tegevus ette nähtud järgmiste tegevuste rahastamiseks:

saarte kogukondade klimaatiliste ja konkreetsete sotsiaal-majanduslike tingimustega kohandatud integreeritud taastuvenergia süsteemide (mere-, tuule-, päikese-, biomassi- ja biogaasienergia) arendamise projektide arendamine, mis hõlmab hübriid- ja veemagestamissüsteeme;

projektid, millega hinnatakse taastuvenergia ja energiatõhusate meetmete suurema leviku ning kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju kohalikele saarekogukondadele (majanduslik areng, tööhõive, noorte saarekogukondadesse kinnistamine jne);

saarekogukondadele sobivad energiatehnoloogia algatused, millega edendatakse teadusprojekte taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogiate valdkondades taastuvenergia kasutamise maksimeerimiseks ja kohalike oludega kohandumiseks;

projektid energia mandrile transportimise tõhusate ja keskkonnasõbralike meetodite väljatöötamiseks, sealhulgas kaugel asuvate saarte elektrivõrkude ühendamine mandril asuvate põhivõrkudega;

parimate tavade vahetus Euroopa saarepiirkondade vahel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

32 04 14     Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid

32 04 14 01   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

120 982 500

p.m.

493 488 963

0,—

224 169 430,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuride projektidega, millel on liidu jaoks suurim lisandväärtus.

Assigneeringuga tuleks kohandada ja arendada liidu jaoks erilise tähtsusega energiavõrke, kuna need toetavad energia siseturu toimimist, ning eelkõige suurendada energiavõrkude ühendamise võimsust, energiavarustuse kindlust ja tarneallikate mitmekesistamist ning ületada keskkonnaalased, tehnilised ja rahalised takistused. Energiavõrkude intensiivsemaks arendamiseks ja nende ehitamise kiirendamiseks on vaja liidu eritoetust, seda eriti piirkondades, kus tarneteede ja tarneallikate mitmekesisus on väike.

Assigneeringuga tuleks edendada taastuvate energiaallikate võrku ühendamist ja integreerimist ning tugevdada liidu ebasoodsamate piirkondade ja saarte majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 14 02   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

93 437 134

p.m.

119 393 397

0,—

192 027 188,76

Märkused

Assigneeringuga tuleks edendada projekte, mis käsitlevad tööstusrajatiste tekitatava süsinikdioksiidi kogumist, selle transporti säilitamiskohta ja selle juhtimist sobivasse geoloogilisse formatsiooni püsiva säilitamise eesmärgil.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 14 03   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Avamere tuulepargid Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

39 699 665

p.m.

73 487 337

0,—

41 300 324,67

Märkused

Assigneeringuga tuleks edendada projekte, mille eesmärk on liidu avamere tuuleparkide arendamine, pannes erilist rõhku järgmisele:

tuuleelektri muutlikkuse tasakaalustamine ühendamissüsteemidega;

suuremahulise säilitamise süsteemid;

tuuleparkide kui virtuaalelektrijaamade (võimsusega üle 1 GW) juhtimine;

turbiinide paigutamine kaugemale kaldast või sügavamasse vette (20–50 m), kui on praegu tavaks;

uudsed allstruktuuride lahendused;

projektide uuenduslikud omadused ja nende rakendamise demonstreerimine;

koostamis-, paigaldamis-, käitamis- ja dekomisjoneerimisprotsessid ning nende katsetamine reaalsuurusprojektidega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 14 04   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiatõhususe ja taastuvenergia algatused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

31 413 490

p.m.

43 548 052

146 334 644,50

30 000 000,—

Märkused

Tänu Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavale (EEPR), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1233/2010, on olnud võimalik luua uus energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid toetav rahastamisvahend. See hõlmab investeerimisfondi (Euroopa Energiatõhususe Fond (EEE F) kogusummas 265 000 000 eurot, millest ELi osamaks on 125 000 000 eurot), 20 000 000 euro suurust tehnilist abi ning teadlikkuse suurendamise meetmeid (1 300 000 eurot). Euroopa Energiatõhususe Fondist toetatakse kohaliku omavalitsuse, piirkonna ja, kui see on põhjendatud, riigi tasandi ametiasutusi ning ametiasutuste nimel tegutsevaid avalik- ja eraõiguslikke üksusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 16     Energeetikarajatiste ja infrastruktuuride ohutus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 000

184 515

250 000

571 568

249 400,—

15 430,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja energeetikasektori turvalisuse parandamiseks vajaliku eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, järelevalve, hindamise ja rakendamise jaoks ning tehniliseks abiks ja erikoolituseks.

Peamine eesmärk on energeetikaalaste turvaeeskirjade väljatöötamine ja kohaldamine ning eelkõige:

meetmed takistamaks pahatahtlikke tegusid energeetikasektoris, eelkõige seoses Euroopa energiatootmise ja edastamise süsteemi rajatiste ja infrastruktuuriga;

energeetika turvalisuse alaste õigusaktide, tehniliste normide ja haldusjärelevalve tavade ühtlustamine;

energeetikasektori ühiste näitajate, meetodite ja turvalisusega seotud eesmärkide määramine ning sellise määramise jaoks vajalike andmete kogumine;

siseriiklike asutuste, ettevõtjate ja teiste tähtsate osaliste võetud energeetika turvalisuse alaste meetmete järelevalve;

energeetika turvalisuse rahvusvaheline koordineerimine, sealhulgas tarnija- ja transiitnaaberriikidega ja partnerriikidega maailmas;

tehnoloogiaarenduse edendamine energeetika turvalisuse valdkonnas.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

32 04 17     Katseprojekt – Loodusvarade säilitamise ja kliimamuutusega võitlemise toetamine päikeseenergia (päikesekütte ja päikesepaneelide) kasutamise suurendamise kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Projekti üldeesmärk on koostada ettepanekuid tulevaste meetmete ettevalmistamiseks, et investeerida liikmesriikides väikesemahulistesse näidislahendustesse, mis võimaldavad päikeseenergia abil kütta, jahutada ja elektrit toota. Konkreetne eesmärk peaks olema paigaldada elamutele seadeldisi neis liikmesriikides ja piirkondades, kus toetused puuduvad või neid antakse väga vähe, et esitleda laiemale avalikkusele eri tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, kuidas kasutada päikeseenergiat kütmiseks, jahutamiseks ja elektri tootmiseks. Kuna tegemist on uute tehnoloogiliste lahendustega ja valdav osa liidu rahvastikust ei ole piisavalt teadlik nende eelistest, saab päikeseenergiasse investeerimist eraomandis olevate elamute puhul edendada, paigaldades selliseid näidislahendusi elurajoonidele lähemale.

Projekti tulemusena peaks paigaldatama mitmeid päikeseenergiat kasutavaid seadeldisi elamutele ja hoonetele, mis on ehitatud funktsionaalseks ja mida saab külastada.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

32 04 18     Katseprojekt – Energiajulgeolek – Kildagaas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

60 000

200 000

100 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste katseprojektide või muude toetavate meetmete rahastamiseks, mille eesmärk on analüüsida avalikkuse heakskiitu kildagaasi uurimisele ja kasutamisele ning algatada selleteemaline arutelu.

Euroopas on algatatud avalik arutelu kildagaasi ning tema heade ja halbade omaduste üle, kuid see ei tugine alati konkreetsetele teadmistele ja teabele. Seetõttu on oluline algatada enne tööstusliku tootmise alustamist kodanike seas dialoog ja teabekampaania.

Assigneering peaks toetama sellist avalikku dialoogi niisuguste projektide sotsiaalse, keskkonna- ja majandusliku mõju kohta kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Dialoogi tuleks kaasata liikmesriikide ametiasutused, kohalikud kogukonnad, üldsus, ettevõtted ja VVOd. Kavandatud meetmete sisu hõlmaks avalikke kuulamisi, lepituskohtumisi või muid kildagaasi kasutamise arendamise valdkonnas liikmesriikide pealinnades üldsusega konsulteerimise uusi meetodeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

32 04 19     Ettevalmistav tegevus – Koostöömehhanismid taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ rakendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

150 000

500 000

250 000

 

 

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16) raames, millega sätestatakse siseriiklikud eesmärgid taastuvenergia osakaalu kohta summaarse energia lõpptarbimises, tehakse siseriiklike eesmärkide saavutamiseks ettepanek uue mehhanismi kohta, mille raames liikmesriigid võivad kasutada siseriiklikke toetuskavasid ning taastuvenergiadirektiivi 2009/28/EÜ raames kavandatud koostöömehhanisme. Need mehhanismid, mis tagavad liikmesriikidele paindlikkuse vabatahtliku koostöö alusel, on seotud liikmesriikidevaheliste statistiliste ülekannete (artikkel 6), liikmesriikide ühisprojektide (artiklid 7 ja 8), liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektide (artiklid 9 ja 10) ning liikmesriikide ühiste toetuskavadega (artikkel 11).

Ettevalmistava tegevuse eesmärk peaks olema kõigi nende koostöömehhanismide tulemuslikuks rakendamiseks vajalike tingimuste ja teiste mehhanismide ja siseriiklike toetuskavadega koostoime uurimine ning selle mehhanismi toimimiseks spetsiaalse raamistiku vajaduse hindamine. Toimimisraamistiku arendamist peaksid prioriteedina käsitlema need liikmesriigid, kelle piiriülene võrgusuutlikkus on piiratud, ning piirkonnad, millel on suur potentsiaal teatavate taastuvenergiaprojektide jaoks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 32 05 — TUUMAENERGIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 05

TUUMAENERGIA

32 05 01

Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed

1.1

20 550 000

15 814 706

20 410 000

17 237 770

20 721 545,56

16 884 075,93

32 05 02

Tuumarajatiste turvalisus ja kiirguskaitse

1.1

2 200 000

1 976 838

2 182 400

1 451 602

1 798 075,12

1 916 310,12

32 05 03

Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (tuumarajatiste tegevuse lõpetamine)

1.1

267 000 000

181 869 118

259 904 000

208 667 747

258 000 000,—

101 965 476,52

 

Peatükk 32 05 — Kogusumma

 

289 750 000

199 660 662

282 496 400

227 357 119

280 519 620,68

120 765 862,57

32 05 01     Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 550 000

15 814 706

20 410 000

17 237 770

20 721 545,56

16 884 075,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude rahastamiseks:

eelnevalt kindlaks määratud kuue kuu pikkuste programmidega seotud inspektorite lähetuste, lühikese etteteatamisajaga kontrollide kulud (päevarahad ja sõidukulud);

inspektorite koolitamine ning kohtumised liikmesriikide ja tuumaseadmete käitajatega;

inspekteerimiste käigus kasutatavate seadmete soetamine, eelkõige sellised seireseadmed nagu digitaalsed videosüsteemid, gamma-, neutron- ja infrapunakiirguse mõõtmise seadmed, elektroonilised pitserid ja pitserite lugemise süsteemid;

inspekteerimiseks kasutatava infotehnoloogilise riistvara hanked ja uuendamine;

konkreetsed inspekteerimiste jaoks mõeldud infotehnoloogiaalased projektid (arendamine ja haldamine);

seire- ja mõõteseadmete asendamine pärast nende kasutusea lõppu;

seadmete hooldus, sealhulgas kindlustus (konkreetsed seadmed Canberra, Ameteki, Forki ja GBNSi tegevuskohtades);

infrastruktuuriga seotud tehnilised meetmed, sealhulgas jäätmehooldus ja proovide transport;

kohapealsed analüüsid (tööjõukulud ja analüütikute lähetuskulud);

kokkulepped kohapealsete tööruumide kohta (laboratooriumid, kontorid jms);

igapäevased juhtimistööd kohapealsetes rajatistes ja kesklaborites (remont, hooldustööd, infotehnoloogiline riistvara, tarnete ja tarbekaupade ost jms);

inspekteerimiste infotehnoloogia tugi ja rakenduste katsetamine.

Ka järgmisi summasid eraldatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 3:

tasutud kindlustusnõuded;

selliste summade tagasimaksed, mille komisjon on alusetult maksnud kaupade, tööde või teenuste eest.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (Euratom) nr 302/2005, 8. veebruar 2005, Euratomi julgeolekumeetmete rakendamise kohta (ELT L 54, 28.2.2005, lk 1).

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu II jaotise peatükiga 7 ning artikliga 174 otseselt antud erilistest õigustest.

Alusaktid

Ühenduse, tuumarelvavabade liikmesriikide ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Prantsusmaa ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Koostöölepingud ühenduse ja kolmandate riikide (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia) vahel.

Komisjoni 24. märtsi 1992. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb komisjoni otsust kohapealsete laborite kasutamise kohta tõendusanalüüside tegemiseks kontrollproovidest (SEK(1992) 0515).

32 05 02     Tuumarajatiste turvalisus ja kiirguskaitse

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 200 000

1 976 838

2 182 400

1 451 602

1 798 075,12

1 916 310,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

komisjoni kulud seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja ühenduse tuumaohutuse ja julgeoleku ühise poliitika analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks, eelkõige uutes liikmesriikides, ning kiirguskaitse valdkonna eeskirjade ja meetmete jaoks;

kulud ioniseeriva kiirguse mõju seirega ja selle eest kaitsmisega seotud meetmeteks ja toiminguteks; assigneeringu eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse ja radioaktiivsete ainete ohu eest. Need toimingud on seotud konkreetsete ülesannetega, mis on ette nähtud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga;

sellise inspektorite üksuse loomise ja tööga seotud kulude rahastamine, mis kontrolliks liikmesriikides kaitset ioniseeriva kiirguse eest. Need kulud hõlmavad lisaks päevarahadele ja reisikuludele (lähetuskuludele) ka kulusid, mis on seotud koolituste, ettevalmistavate kohtumiste ja inspekteerimiseks kasutatavate vahendite ostmisega;

Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi 2011. aasta kohtumise järelduste punktis 31 osutatud komisjoni kohustuste täitmisega seotud kulud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu II jaotise peatükiga 3 ja artikliga 174 otseselt antud erilistest õigustest.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eriti selle artiklid 31 (teabe kogumine ja põhilisi ohutusnorme täiendavate uute õigusaktide ettevalmistamine) ja 33 (direktiivide rakendamine, sealhulgas eelkõige meditsiinivaldkonnas (C-valdkond)).

Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

Nõukogu direktiiv 97/43/Euratom, 30. juuni 1997, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84/466/Euratom (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 22).

Nõukogu direktiiv 2003/122/Euratom, 22. detsember 2003, kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, 31.12.2003, lk 57).

Nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, 25. juuni 2009, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

Komisjonile järgmiste eriõigusaktidega määratud kohustuste rakendamine:

nõukogu otsus 87/600/Euratom, 14. detsember 1987, ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhul (EÜT L 371, 30.12.1987, lk 76);

nõukogu määrus (EÜ) nr 733/2008, 15. juuli 2008, kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandustoodete imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid (ELT L 201, 30.7.2008, lk 1);

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 35 teise lõigu rakendamine: keskkonna kiirgusseire kontrollimine.

32 05 03     Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (tuumarajatiste tegevuse lõpetamine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

267 000 000

181 869 118

259 904 000

208 667 747

258 000 000,—

101 965 476,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ignalina (Leedu), Jaslovské Bohunice (Slovakkia) ja Kozloduy (Bulgaaria) tuumaenergiajaamade tegevuse lõpetamise fondide rahastamiseks vastavalt asjaomaste liikmesriikidega sõlmitud lepingutele.

Need kulud on seotud ka sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja tuumarajatiste tegevuse lõpetamist reguleerivate õigusaktide ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, järelevalve ja hindamise jaoks.

Komisjon peab igal aastal esitama selles artiklis eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande, samuti vastavate tuumareaktorite tegevuse lõpetamise ajakohastatud kulude eelarvestuse ja ajagraafiku.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb 2003. aasta ühinemislepinguga otseselt komisjonile antud erilistest õigustest (protokoll nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus ning protokoll nr 9 Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias, mis mõlemad on kantud 2003. aasta ühinemislepingu lisasse).

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 203 otseselt antud erilistest õigustest.

Ülesanne, mis käsitleb Kozloduy tuumaelektrijaama Bulgaarias ja mis on 2005. aasta ühinemisakti artikliga 30 samuti vahetult komisjonile antud.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1990/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist „Ignalina programm” (ELT L 411, 30.12.2006, lk 10).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 549/2007, 14. mai 2007, mis käsitleb aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohta lisatud protokolli nr 9 (Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimeses ja teise reaktori kohta Slovakkias) rakendamist (ELT L 131, 23.5.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 647/2010, 13. juuli 2010, Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks antava liidu rahalise abi kohta (Kozloduy programm) (ELT L 189, 22.7.2010, lk 9).

PEATÜKK 32 06 — ENERGIAALANE UURIMISTEGEVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 06

ENERGIAALANE UURIMISTEGEVUS

32 06 01

Energiaalane uurimistegevus

1.1

170 878 000

115 842 721

162 633 457

104 333 874

174 357 016,05

116 924 209,26

32 06 02

Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

26 249 000

17 683 806

29 455 000

13 392 047

25 093 338,—

11 230 167,—

32 06 03

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

3 796 675,33

5 275 528,35

32 06 04

Varasemate programmide lõpuleviimine

32 06 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

32 06 04 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

p.m.

14 826 287

p.m.

22 681 277

0,—

25 790 450,38

 

Artikkel 32 06 04 — Vahesumma

 

p.m.

14 826 287

p.m.

22 681 277

0,—

25 790 450,38

 

Peatükk 32 06 — Kogusumma

 

197 127 000

148 352 814

192 088 457

140 407 198

203 247 029,38

159 220 354,99

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Neid assigneeringuid kasutatakse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust aastatel 2007–2013 käsitleva seitsmenda raamprogrammi jaoks.

Selle programmi elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetada riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu liidus, muuta Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning parandada nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdada teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse kirjendatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvad kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad, muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personali halduskulud, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja meetmed, mida on vaja liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Teatud projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Tulu alusel, mis on saadud Euroopa tasandil teaduslikus ja tehnilises uurimistöös osalevatelt riikidelt ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud liiduväliste asutuste osamaksetest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artiklis 32 06 03.

32 06 01     Energiaalane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

170 878 000

115 842 721

162 633 457

104 333 874

174 357 016,05

116 924 209,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) eesmärkide ja algatuste rahastamiseks. Peamised neist on: tuule-, päikese- ja bioenergeetika, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, elektrivõrgud. Tunnistades taastuvate energiaallikate ja energia lõppkasutuse tõhususe olulist panust jätkusuutliku energiasüsteemi väljakujunemisele tulevikus, eraldatakse neile poliitikavaldkondadele alates 2012. aastast 2/3 assigneeringutest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

32 06 02     Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 249 000

17 683 806

29 455 000

13 392 047

25 093 338,—

11 230 167,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige programmi „Koostöö” eriteemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: püüda saavutada Euroopale ülemaailmne liidripositsioon kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ning saavutada turul kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre, mis võimaldaks turumehhanismide abil rakendada olulist potentsiaali üldsuse huvides; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alaste prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

32 06 03     Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

3 796 675,33

5 275 528,35

Märkused

Artikkel on ette nähtud katma kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

32 06 04     Varasemate programmide lõpuleviimine

32 06 04 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

32 06 04 02   EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

14 826 287

p.m.

22 681 277

0,—

25 790 450,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS ENERGEETIKA PEADIREKTORAADILE

ENERGEETIKA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 33

ÕIGUSKÜSIMUSED

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

33 01

ÕIGUSKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

38 567 096

38 567 096

38 605 939

38 605 939

39 511 825,29

39 511 825,29

Reservid (40 01 40)

 

 

6 413

6 413

 

 

 

38 567 096

38 567 096

38 612 352

38 612 352

39 511 825,29

39 511 825,29

33 02

PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS

55 524 400

48 903 610

54 996 000

48 118 826

56 482 328,85

48 317 328,23

33 03

KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS

75 103 660

58 266 535

78 220 000

61 771 157

74 585 363,45

61 591 801,28

33 04

UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS

3 000 000

2 797 242

3 000 000

2 830 016

4 095 200,—

2 668 162,77

33 05

POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

3 500 000

2 788 488

3 400 000

2 754 549

3 187 025,—

1 956 793,78

33 06

VÕRDÕIGUSLIKKUS

42 543 368

33 176 001

39 358 800

32 964 707

40 367 972,88

34 767 919,87

 

Jaotis 33 — Kogusumma

218 238 524

184 498 972

217 580 739

187 045 194

218 229 715,47

188 813 831,22

Reservid (40 01 40)

 

 

6 413

6 413

 

 

 

218 238 524

184 498 972

217 587 152

187 051 607

218 229 715,47

188 813 831,22

PEATÜKK 33 01 — ÕIGUSKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

33 01

ÕIGUSKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

33 01 01

Õigusküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

29 363 205

29 278 629

29 366 968,32

33 01 02

Õigusküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

33 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

3 126 611

3 133 125

3 423 269,78

33 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

1 336 067

1 441 795

1 924 563,78

Reservid (40 01 40)

 

 

6 413

 

 

 

1 336 067

1 448 208

1 924 563,78

 

Artikkel 33 01 02 — Vahesumma

 

4 462 678

4 574 920

5 347 833,56

Reservid (40 01 40)

 

 

6 413

 

 

 

4 462 678

4 581 333

5 347 833,56

33 01 03

Õigusküsimuste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

5

1 858 213

1 869 390

2 202 987,21

33 01 04

Õigusküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

33 01 04 01

Põhiõigused ja kodakondsus – Halduskorralduskulud

3.1

300 000

300 000

300 000,—

33 01 04 02

Meetmed vägivaldse kohtlemisega võitlemiseks (Daphne) – Halduskorralduskulud

3.1

400 000

400 000

356 611,60

33 01 04 03

Kriminaalõigus – Halduskorralduskulud

3.1

350 000

350 000

350 000,—

33 01 04 04

Tsiviilõigus – Halduskorralduskulud

3.1

250 000

250 000

250 000,—

33 01 04 05

Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud

3.1

50 000

50 000

51 190,—

33 01 04 06

Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

1.1

1 533 000

1 533 000

1 286 234,60

 

Artikkel 33 01 04 — Vahesumma

 

2 883 000

2 883 000

2 594 036,20

 

Peatükk 33 01 — Kogusumma

 

38 567 096

38 605 939

39 511 825,29

Reservid (40 01 40)

 

 

6 413

 

 

 

38 567 096

38 612 352

39 511 825,29

33 01 01     Õigusküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

29 363 205

29 278 629

29 366 968,32

33 01 02     Õigusküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

33 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 126 611

3 133 125

3 423 269,78

33 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

33 01 02 11

1 336 067

1 441 795

1 924 563,78

Reservid (40 01 40)

 

6 413

 

Kogusumma

1 336 067

1 448 208

1 924 563,78

33 01 03     Õigusküsimuste poliitikavaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 858 213

1 869 390

2 202 987,21

33 01 04     Õigusküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

33 01 04 01   Põhiõigused ja kodakondsus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

300 000

300 000

300 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 33 02 04.

33 01 04 02   Meetmed vägivaldse kohtlemisega võitlemiseks (Daphne) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

400 000

400 000

356 611,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 33 02 05.

33 01 04 03   Kriminaalõigus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

350 000

350 000

350 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 33 03 04.

33 01 04 04   Tsiviilõigus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

250 000

250 000

250 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 33 03 05.

33 01 04 05   Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

50 000

50 000

51 190,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 33 04 01.

33 01 04 06   Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 533 000

1 533 000

1 286 234,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

tehnilise ja haldusabi kulud soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning puudega inimeste erivajadustega arvestamiseks ette nähtud ühenduse meetmete rakendamiseks;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Vt artikkel 33 06 01.

PEATÜKK 33 02 — PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

33 02

PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS

33 02 01

Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 222,34

218 274,08

33 02 02

Uutes liikmesriikides kodanikuühiskonna toetamise ettevalmistava meetme lõpuleviimine

3.1

8 920,45

8 920,45

33 02 03

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

33 02 03 01

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

13 354 880

13 354 880

13 168 151

13 168 151

14 045 000,—

15 278 005,25

33 02 03 02

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotisest 3

3.1

7 669 520

7 669 520

7 027 849

7 027 849

6 135 020,—

6 135 020,—

 

Artikkel 33 02 03 — Vahesumma

 

21 024 400

21 024 400

20 196 000

20 196 000

20 180 020,—

21 413 025,25

33 02 04

Põhiõigused ja kodakondsus

3.1

15 500 000

12 355 239

15 300 000

12 263 403

13 811 166,06

10 472 013,45

33 02 05

Vägivallavastane võitlus (Daphne)

3.1

18 000 000

15 023 971

19 500 000

14 716 084

20 476 000,—

15 407 366,70

33 02 06

Euroopa tasandi koostöö laste õiguste ja kodanikuühiskonna valdkondade eest vastutavate riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutuste vahel, kes edendavad ja kaitsevad laste õigusi

3.1

p.m.

0,—

641 338,10

33 02 07

Laste röövimist või kadumist käsitleva Euroopa kiirhoiatusmehhanismi kasutuselevõtmine

3.1

p.m.

0,—

62 747,04

33 02 08

Ettevalmistav tegevus – Soopõhist vägivalda ja lastevastast vägivalda käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine

3.1

p.m.

0,—

93 643,16

33 02 09

Üleeuroopaline metoodika tõenditele tugineva laste õiguste poliitika väljatöötamiseks

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

943 339

2 000 000,—

0,—

33 02 10

Katseprojekt – Ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskus

3.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 33 02 — Kogusumma

 

55 524 400

48 903 610

54 996 000

48 118 826

56 482 328,85

48 317 328,23

33 02 01     Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 222,34

218 274,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklisse kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 293/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (programm „Daphne”) (aastateks 2000–2003), mis käsitleb laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemist (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 803/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (2004–2008) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne II programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 1).

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 02 02     Uutes liikmesriikides kodanikuühiskonna toetamise ettevalmistava meetme lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 920,45

8 920,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 02 03     Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

33 02 03 01   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 354 880

13 354 880

13 168 151

13 168 151

14 045 000,—

15 278 005,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Määrus (EÜ) nr 168/2007 jõustus 1. märtsil 2007. Sel kuupäeval vahetas amet välja Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse, olles tema õigusjärglane ja võttes üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

33 02 03 02   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotisest 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 669 520

7 669 520

7 027 849

7 027 849

6 135 020,—

6 135 020,—

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3). Nimetatud amet peab pakkuma asjaomastele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele põhiõigustealast abi ja eksperditeadmisi liidu õigusaktide rakendamisel, et aidata neid nende pädevusalasse kuuluvate meetmete võtmisel või tegevussuundade määramisel ja tagada seeläbi põhiõiguste järgimine.

Ametilt võib eeldada järgmiste eesmärkide/ülesannete täitmist:

abi andmine liidu institutsioonidele ja liimesriikidele,

sidusrühmade võrgu ja dialoogi edendamine Euroopa tasandil,

teabe levitamine ja edendamine ning teadlikkust parandavad meetmed põhiõiguste nähtavuse suurendamiseks,

haldusstruktuuride tõhus toimimine ja meetmete tõhus rakendamine.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Määrus (EÜ) nr 168/2007 jõustus 1. märtsil 2007. Sel kuupäeval vahetas amet välja Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse, olles tema õigusjärglane ja võttes üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 21 246 000 eurot. Eelarvesse kantud 21 024 400 euro suurusele summale lisatakse 221 600 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

33 02 04     Põhiõigused ja kodakondsus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 500 000

12 355 239

15 300 000

12 263 403

13 811 166,06

10 472 013,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

sellise Euroopa ühiskonna arengu edendamine, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel,

kodanikuühiskonna tugevdamine ning sellega peetava avatud, läbipaistva ja korrapärase põhiõiguste-alase dialoogi julgustamine,

võitlus rassismi, ksenofoobia, romivaenulikkuse ja antisemitismi vastu ning parema religioonidevahelise ja kultuuridevahelise mõistmise ning suurema tolerantsuse edendamine kogu liidus,

kontaktide, teabevahetuse ja koostöövõrkude loomise parandamine õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine; veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed,

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki,

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel, sealhulgas laste õigusi edendavate valitsusväliste organisatsioonide võrgustikega seotud tegevus,

tegevustoetused Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi ning Euroopa Liidu riiginõukogude ja liidu õiguse rakendamisega seotud siseriiklikke kohtuotsuseid sisaldavaid teatavaid üleeuroopalisi andmebaase haldavate Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses liidu õigusega.

Assigneering on samuti ette nähtud diskrimineerimisvastaste liidu õigusaktide suhtes teadlikkuse parandamise kampaania rahastamiseks.

Assigneeringu eesmärk on ka edendada ja toetada kinnipidamistingimusi käsitlevaid liidu meetmeid, et tegeleda liikmesriikide paljude vanglate kehva olukorra ning raskete tingimustega, milles kinnipeetavad eelkõige kinnipidamisasutuste ülerahvastatuse tõttu elama peavad.

Assigneering on ühtlasi kavandatud järgmise tegevuse rahastamiseks:

koondada häid tavasid avaliku, era- ja mittetulundussektori organisatsioonide seas, kes töötavad asjaomases sektoris liikmesriikides;

toetada meetmeid (nt võrdlevad uuringud liidus) liidu tegevuseks selles olulises sektoris kooskõlas komisjoni võetavate meetmetega (komisjon esitas 14. juunil 2011 rohelise raamatu liidu kriminaalõiguse kohaldamisest kinnipidamise valdkonnas), nagu on sätestatud Stockholmi tegevuskavas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/252/EÜ, 19. aprill 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” (ELT L 110, 27.4.2007, lk 33).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 lõplik).

33 02 05     Vägivallavastane võitlus (Daphne)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 000 000

15 023 971

19 500 000

14 716 084

20 476 000,—

15 407 366,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

panuse andmine laste, noorukite ja naiste kaitsmisesse kõigi vägivallavormide vastu ning tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme saavutamine,

panuse andmine liidu poliitika väljatöötamisse, eriti kui see on seotud laste, noorukite ja naistega ning käsitleb tervishoidu, inimõigusi ning naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust, panuse andmine laste õiguste kaitseks mõeldud meetmetesse, võitlusesse sundabordi, sundsteriliseerimise, sool põhineva valikulise abordi, naiste suguelundite moonutamise, sunniviisiliste abielude, inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise vastu.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed,

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki,

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine, arvestades selle programmi üldisi eesmärke iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

laste, noorukite ja naiste kaitsmine ning nende vastu suunatud igasuguse vägivalla, seksuaalse ekspluateerimise äri, kauplemise ja muu väärkohtlemise, nagu naiste suguelundite moonutamine, koolivägivalla ja alaealiste kuritegevuse ärahoidmine ning sellise väärkohtlemise ohvrite rehabilitatsioon,

pedofiilia, inimkaubanduse, seksuaalse ekspluateerimise, sunniviisiliste abortide, naiste suguelundite moonutamise, sundsteriliseerimise ja sunniviisiliste abielude ning alaealiste kuritegevuse vastaste teavituskampaaniate korraldamine,

selliste süsteemide kasutuselevõtu edendamine, mille kaudu teatada laste, noorukite ja naiste vastu suunatud vägivallast ning naistega kauplemisest seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil,

nende organisatsioonide jaoks ette nähtud katseprojektid ja toetused, kes laste kaitsmisel ja Internetis leviva pedofiilia vastases võitluses osalejatena on kaasatud meetmete kavandamisse ja kehtestamisse, et vältida Internetis selliste materjalide ja piltide levikut, mis sisaldavad lapspornot või solvavad inimväärikust,

parimate tavade vahetamine seoses meetmetega, mis käsitlevad koolivägivallaga tegelemist, alaealiste kuritegevuse ärahoidmist ja selle vastu võitlemist, valitsusväliste organisatsioonide asjakohaseid algatusi ja piiriülest koostööd, kohaliku ja piirkondliku tasandi katseprojektid ning alaealiste kuritegevuse juhtumitega tegelemise eest vastutavate ametiasutuste võrgustike loomine.

Artiklisse kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 779/2007/EÜ, 20. juuni 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne III programm) (ELT L 173, 3.7.2007, lk 19).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 lõplik).

33 02 06     Euroopa tasandi koostöö laste õiguste ja kodanikuühiskonna valdkondade eest vastutavate riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutuste vahel, kes edendavad ja kaitsevad laste õigusi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

641 338,10

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Kõnealuseks tegevuseks ette nähtud assigneeringuid kasutatakse liidu lapse õiguste strateegia rakendamiseks vastavalt komisjoni teatisele „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (KOM(2006) 367 (lõplik)), näiteks järgmiseks:

liidus laste vaesusega võitlemiseks võetavate meetmete koordineerimiseks,

otsesteks meetmeteks, mille eesmärk on vältida laste sotsiaalset tõrjutust, lastega kauplemist ja pedofiilse sisuga pornograafiat Internetis.

Assigneeringuid võib samuti kasutada ettevalmistavateks meetmeteks, mis on vajalikud eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Õiguslik alus

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatis „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (KOM(2006) 367 lõplik).

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 02 07     Laste röövimist või kadumist käsitleva Euroopa kiirhoiatusmehhanismi kasutuselevõtmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

62 747,04

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Käesoleva artikli eesmärk on võtta kogu liidus kasutusele piiriüleselt ühendatud mehhanism, mida tuntakse selliste nimede all nagu „Amber alert” (USAs ja Kreekas) ja „Alerte – Enlèvement” (Prantsusmaal).

Arvestades Prantsusmaal ja Kreekas (aga ka USAs ja Kanadas) edukalt kasutusele võetud hoiatussüsteemi, mis teavitab üldsust lapse röövimise (ja/või kadumise) juhtumitest ning juhul, kui lapse tervis või elu võib olla tõsises ohus, sooviks komisjon aidata liikmesriike samalaadsete mehhanismide kasutuselevõtmisel riiklikul tasandil. Juhul kui kõik liikmesriigid võtavad mehhanismi kasutusele ja kui luuakse teavituskavad, muutub piiriüleste juhtumite lahendamine võimalikuks ja lihtsamaks.

Käesolevast artiklist kaetakse mehhanismi kasutuselevõtmisega kaasneda võivaid lisakulusid. Selliste kulude hulka kuuluksid näiteks 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas töötavate kontaktpunktide, tasuta telefoniliinide ja arvutivõrkude loomise kulud.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 02 08     Ettevalmistav tegevus – Soopõhist vägivalda ja lastevastast vägivalda käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

93 643,16

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

See on mõeldud ettevalmistava tegevuse rahastamiseks (millega võetakse kokku jõupingutused, mida liit on teinud, et edendada tõkestavaid meetmeid võitluseks mõlemast soost laste ja noorukite ning naiste vastu suunatud vägivallaga) eesmärgiga ühtlustada siseriiklikud õigusaktid. Eesmärgid on järgmised:

soopõhist vägivalda käsitlevate praeguste siseriiklike õigusaktide analüüsimine, võttes arvesse kõiki vägivalla liike: koduvägivald, seksuaalne vägivald, prostitutsioon ja inimkaubandus, naiste suguelundite moonutamine ning auroimad,

soopõhist vägivalda käsitlevate õigusaktide kohaldamisel esinevate puudujääkide analüüsimine igas liikmesriigis,

soopõhise vägivalla vastaste õigusaktide Euroopa tasandil ühtlustamise rakendamine ettepanekute esitamisega sätete vastuvõtmiseks soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks ja sellise vägivalla vähendamiseks liidus.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 02 09     Üleeuroopaline metoodika tõenditele tugineva laste õiguste poliitika väljatöötamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

943 339

2 000 000,—

0,—

Märkused

Liidu tasandil on suuri puudujääke seoses usaldusväärse ja võrreldava statistika kogumisega laste kohta ja sellega seotud takistusi. Seetõttu tuleb töötada välja metoodika konkreetselt lastega seotud näitajate koostamiseks.

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

koguda lastega seotud statistikat ja parimaid tavasid:

teabevahetuse edendamise, parimate tavade väljaselgitamise ja ülevaate avaldamisega hetkeolukorrast 27 liikmesriigis;

laste õigusi puudutava teadmusbaasi loomisega, mis võimaldab liidu institutsioonidel ja liikmesriikidel kohandada oma poliitikat jagatud oskusteabe põhjal;

laste õiguste kaitsmist käsitlevate praegu kehtivate liikmesriikide õigusaktide analüüsimisega;

näitajate (kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete) ning võrdlusaluste koostamisega, et edendada lastega seotud andmete võrreldavust, objektiivsust ja usaldusväärsust seoses järgmisega:

laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

laste väärkohtlemine, seksuaalne ärakasutamine ja pedofiilse sisuga pornograafia;

koduvägivald;

seksiturism;

vaidlustega seotud laste rahvusvahelised röövimised;

puuetega lapsed: poliitikad erinevate võimetega laste toetamiseks ja kriitiliste kohtadega tegelemiseks;

lastega kaubitsemine;

sooline diskrimineerimine (naiste suguelundite moonutamine, auroimad, sundabielud);

toitumishäired;

sõltuvus (alkohol, tubakas, uimastid, ravimid);

kadunud lapsed;

saatjata alaealised;

uute tehnoloogiate kasutamisega seotud käitumuslike ja psühholoogiliste aspektidega seotud ohud;

alaealiste kuritegevus;

kaasata lapsi ja nendega konsulteerida:

metoodika väljatöötamine kaasamiseks ja konsulteerimiseks Euroopa ning riiklikul tasandil, mis a) võimaldab lastel saada ärakuulatud ja b) tagab laste konstruktiivse ning tulemusliku kaasamise neid mõjutavate otsuste tegemisse, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni artiklis 12;

töötada välja lapsesõbralikud kommunikatsiooni- ja teabesüsteemid, et teha liidu meetmed teatavaks noorematele kohandatud kujul.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 02 10     Katseprojekt – Ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Kavandatav ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskus lähtuks oma tegevuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ja Euroopa ajakirjandusvabaduse hartast ning toimiks Euroopa tasandi kontaktpunktina ajakirjandusorganisatsioonide või üksikisikute ja meedia valdkonnas tegutsejate jaoks, kus esitada väited nende hartade väidetava rikkumise kohta. Keskus hakkaks selliseid rikkumisi jälgima ja dokumenteerima. Ta toimiks ka häirekeskusena äärmuslike juhtumite puhul, näiteks korraldades toetust abi vajavatele ajakirjanikele. Keskus saaks teavet paljudest eri allikatest, sealhulgas teaduskeskustest, piirkondlikelt partneritelt kõikjal Euroopas ja eri ajakirjandusorganisatsioonidelt.

Territoriaalselt kataks keskus 27 ELi liikmesriiki, Horvaatiat ja kandidaatriike.

Projekt täiendaks liidu eelarvest toetatavaid olemasolevaid meetmed. Konkreetsemalt oleks see Firenzes asuvas Euroopa Ülikool-Instituudis tegutseva akadeemilise suunitlusega massiteabevahendite mitmekesisuse ja vabaduse keskuse praktiline versioon. Ühtlasi saaks kasutada ära impulssi, mille annavad komisjoni loodud massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm ja selle peatselt ilmuv aruanne.

Katseprojektist rahastatakse selle keskuse alustamiskulusid ja kaasrahastatakse iga-aastaseid jooksvaid kulusid.

Massiteabevahendite vabadus ja mitmekesisus, sealhulgas meedia sõltumatu juhtimine, on võtmeküsimused, mis võimaldavad kasutada sõnavabadust, mis on demokraatliku Euroopa Liidu üks nurgakive. Massiteabevahendite vabadus ja mitmekesisus on meie demokraatlike ühiskondade jaoks väga oluline.

Katseprojekti eesmärk on 27 ELi liikmesriigis, kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides toetada ajakirjandusorganisatsioone või üksikisikuid ja meediaosalisi, kes on teatanud Euroopa ajakirjandusvabaduse harta rikkumisest.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 33 03 — KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

33 03

KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS

33 03 01

Tsiviilasju käsitlevate varasemate õigusalaste koostööprogrammide lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

0,—

20 801,56

33 03 02

Eurojust

33 03 02 01

Eurojust – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

22 302 366

22 302 366

23 447 325

23 447 325

23 956 698,—

23 556 698,—

33 03 02 02

Eurojust – Toetus jaotisele 3

3.1

7 751 294

7 751 294

8 222 675

8 222 675

7 777 042,—

7 777 042,—

 

Artikkel 33 03 02 — Vahesumma

 

30 053 660

30 053 660

31 670 000

31 670 000

31 733 740,—

31 333 740,—

33 03 04

Kriminaalõigus

3.1

27 500 000

18 799 732

26 950 000

18 017 770

26 500 000,—

22 415 464,66

33 03 05

Tsiviilõigus

3.1

16 550 000

7 413 143

16 100 000

9 433 387

15 625 449,26

7 821 795,06

33 03 06

Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

400 000

0,—

0,—

33 03 07

Katseprojekt – Piiriüleselt tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tasumata nõuete kiire ja tõhus sissenõudmine

3.1

750 000

2 000 000

1 500 000

726 174,19

0,—

33 03 08

Katseprojekt – Euroopa õigusalane koolitus

3.1

p.m.

750 000

1 500 000

750 000

 

 

33 03 09

Katseprojekt – Kahe eri riigi kodanikest paaridele mõeldud teabevahend

3.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 33 03 — Kogusumma

 

75 103 660

58 266 535

78 220 000

61 771 157

74 585 363,45

61 591 801,28

33 03 01     Tsiviilasju käsitlevate varasemate õigusalaste koostööprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

20 801,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1496/98/EÜ, 22. juuni 1998, millega luuakse tegevuskava juristide teadmiste süvendamiseks ühenduse õiguse vallas (Robert Schumani projekt) (EÜT L 196, 14.7.1998, lk 24).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 290/2001, 12. veebruar 2001, millega pikendatakse õigusala töötajate toetus- ja vahetusprogrammi tsiviilõiguse valdkonnas (tsiviilõigust käsitlev Grotiuse programm) (EÜT L 43, 14.2.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 743/2002, 25. aprill 2002, millega luuakse ühenduse üldine tegevusraamistik tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö hõlbustamiseks (EÜT L 115, 1.5.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

33 03 02     Eurojust

33 03 02 01   Eurojust – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 302 366

22 302 366

23 447 325

23 447 325

23 956 698,—

23 556 698,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurojusti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Eurojust peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Eurojusti ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/187/JSK, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14).

33 03 02 02   Eurojust – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 751 294

7 751 294

8 222 675

8 222 675

7 777 042,—

7 777 042,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurojusti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Eurojust peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 32 358 660 eurot. Eelarvesse kantud 30 053 660 euro suurusele summale lisatakse 2 305 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/187/JSK, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14).

33 03 04     Kriminaalõigus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 500 000

18 799 732

26 950 000

18 017 770

26 500 000,—

22 415 464,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

õigusalase koostöö edendamine eesmärgiga anda panus tõelise Euroopa õigusala loomisse kriminaalasjades vastastikuse tunnustamise ja usalduse alusel,

eelkõige organiseeritud kuritegevuse teel saadud vara arestimise ja konfiskeerimise korraldusi puudutavate õiguslike vahendite vastastikune tunnistamine liikmesriikides Euroopa Parlamendi soovitusi arvesse võttes,

liikmesriikide olemasolevate õigussüsteemide kohandamise edendamine liiduga, mis on piirikontrollita territoorium, kus on ühisraha ning isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine,

üksikisikute ja äriühingute igapäevase elu parandamine, võimaldades neil kaitsta oma õigusi kogu liidus, eriti juurdepääsu tagamisega õiguskaitsele,

kontaktide parandamine ja teabe vahetamine seadusandlike, õiguslike ja haldusasutuste ning juristide vahel ja kohtu liikmete väljaõppe edendamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, eriprojektide, nagu kuritegevusregistrite teabe arvutipõhise vahetamise süsteemide loomine ja rakendamine, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebilehtede arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed,

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki,

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel või

tegevusabi andmine Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku püsiva tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks, see võrgustik püüdleb Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole kohtu liikmete väljaõppe valdkonnas.

Osa assigneeringust on ühtlasi mõeldud sellise projekti rahastamiseks, millega luuakse Euroopa kriminaalõiguse juristide kogu (Eurorights). See peaks toimima ombudsmanina, uurides probleeme, millega kaitsjad Euroopa politsei- ja kohtukoostöö raames kokku puutuvad.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/126/JSK, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Õigusemõistmine kriminaalasjades” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 13).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 lõplik).

33 03 05     Tsiviilõigus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 550 000

7 413 143

16 100 000

9 433 387

15 625 449,26

7 821 795,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

õigusalase koostöö edendamine eesmärgiga anda panus tõelise Euroopa õigusala loomisse tsiviilasjades vastastikuse tunnustamise ja usalduse alusel,

piiriüleste tsiviilmenetluste sujuvat toimimist takistavate tõkete kõrvaldamise edendamine liikmesriikides,

üksikisikute ja äriühingute igapäevase elu parandamine, võimaldades neil kaitsta oma õigusi kogu liidus, eriti juurdepääsu tagamise kaudu õiguskaitsele,

kontaktide, teabevahetuse ja koostöövõrkude loomise parandamine õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed, või

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki, või

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopa üldisi huve taotlevate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

tegevustoetused kohtunike ülemkogude koostöövõrgustiku ja Euroopa Liidu ülemkohtute koostöövõrgustiku alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis käsitlevad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses liidu õigusega,

meetmed internetipõhise testamendiregistrite võrgustiku loomise toetamiseks neis liikmesriikides, kus on testamendiregister või kus tahetakse see kasutusele võtta.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1149/2007/EÜ, 25. september 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Tsiviilõigus” (ELT L 257, 3.10.2007, lk 16).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 lõplik).

33 03 06     Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

400 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete õigusalase ja majandusliku mõju hindamine,

ühtse tugiraamistiku uurimine ja väljatöötamine ühtse tugiraamistiku projekti ning muu Euroopa lepinguõiguse alal olemas oleva teadustöö põhjal.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 03 07     Katseprojekt – Piiriüleselt tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tasumata nõuete kiire ja tõhus sissenõudmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

750 000

2 000 000

1 500 000

726 174,19

0,—

Märkused

Assigneeringud on mõeldud oma koduliikmesriigis ja piiriüleselt tegutsevate VKEde rahalise olukorra parandamiseks, toetades neid tasumata nõuete haldamisel ja sissenõudmisel. VKEdel aidatakse nende äritegevust optimeerida, parandades laenu ja nõuete haldamise vahendeid ja võimalusi puudutava teabe kättesaadavust ja levikut. Samuti on eesmärk parandada olemasolevate õiguslike vahendite kasutamist, mõistmist ja teadvustamist. Katseprojekti raames koostatakse mitmekeelsed praktilised suunised, mis tutvustavad laenu ja nõuete haldamist ja vastavaid meetodeid ning selgitavad nõuete riigisisest ja piiriülest sissenõudmist puudutavate olemasolevate õiguslike vahendite (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009, 16. september 2009, piiriüleste maksete kohta ühenduses (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 15), nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1) jne) kohaldamist. Lisaks viiakse Euroopas detsentraliseeritult, nt kaubandus- ja tööstuskodade võrgustiku, VKEsid esindavate organisatsioonide või muude ettevõtlust edendavate asutuste kaudu läbi VKEdele mõeldud üritusi, kus antakse teavet laenude ja nõuete haldamise ja olemasolevate õiguslike vahendite kohta.

Jätkatakse ja laiendatakse üritusi, kus antakse VKEdele teavet laenude ja nõuete haldamise ja olemasolevate õiguslike vahendite kohta. Toimuvad ka kutsealase väljaõppe programmides osalejatele suunatud üritused ning arendatakse õpetamismoodulid, mille sisu saab kasutada kutsealase täiendõppe ja noorte ettevõtjate täiendõppe puhul. Lisaks sellele toimuvad teadlikkust tõstvad tegevused, et juhtida tähelepanu teabele laenude ja nõuete haldamise kohta ning tutvustada VKEdele siseriiklikke ja liidu õiguslikke vahendeid ning e-õiguse portaali pakutavaid võimalusi. Selle toetamiseks levitatakse mitmekeelseid praktilisi suuniseid, mis tutvustavad laenu ja nõuete haldamist ja vastavaid meetodeid ning selgitavad nõuete sissenõudmist puudutavate olemasolevate õiguslike vahendite kohaldamist. Lisaks sellele laiendatakse pilootprojekti VKEdele, kes tegutsevad oma koduliikmesriigis.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 03 08     Katseprojekt – Euroopa õigusalane koolitus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

750 000

1 500 000

750 000

 

 

Märkused

Konkreetne õigusalast koolitust puudutav katseprojekt võib aidata saavutada Euroopa õiguskultuuri rajamise eesmärki – nagu see on väljendatud Stockholmi programmis ja mitmetes Euroopa Parlamendi 2009. ja 2010. aasta resolutsioonides. Kõnealuse katseprojekti vahendid annaksid oma panuse:

parimate tavade väljaselgitamisse kohtunike, prokuröride ja õigusala töötajate koolituses siseriiklikes õigussüsteemides ja -tavades ning liidu õiguses,

parimate tavade väljaselgitamisse, et viia liidu õiguse ning siseriiklike õigussüsteemide ja -tavade alane koolitus kohtunike, prokuröride ja õigusala töötajateni kohalikul tasandil, ning dialoogi ja koordineerimise edendamisse liidu kohtunike ja prokuröride vahel,

nimetatud parimate tavade vahetamisse liidu õigusalase koolituse pakkujate vahel ning selliste parimate tavade levitamisse kogu liidus,

koordineerimise parandamisse ühelt poolt Euroopa õigusalase koolituse võrgustike ja siseriiklike õigusalase koolituse institutsioonide ning teiselt poolt selliste õigusalase koolituse pakkujate, nagu Euroopa Õigusakadeemia, ja Euroopa tasandi kutsealaorganisatsioonide, nagu Euroopa kohtunõunike koostöövõrgustiku, ülemkohtute presidentide võrgustiku, Euroopa Liidu riiginõukogude ja kõrgeimate halduskohtute ühingu ning Euroopa Liidu peaprokuröride Eurojustice võrgustiku vahel.

Katseprojekti võiks koordineerida vähemalt kolm liikmesriikides asuvat õigusharidust andvat kooli, koostöös vähemalt ühe õigusalast koolitust pakkuva Euroopa kooliga.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 03 09     Katseprojekt – Kahe eri riigi kodanikest paaridele mõeldud teabevahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Kõige viimaste andmete kohaselt abiellub Euroopas igal aastal 300 000 paari, kellest kumbki pool on eri riigi kodanik; 129 000 neist abieludest lõpeb lahutuse või lahkuminekuga.

Selle tagajärjel on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud kahe eri riigi kodanikest paaridel sündinud laste hooldusõigust puudutavate kohtualluvusvaidluste arv ning sagenenud alaealiste laste röövimise juhud.

Projekti eesmärk on luua kõigi kahe eri riigi kodanikest paaride jaoks vahend, mis annaks teavet selle kohta, millised kohustused on lapsevanematel ja millised õigused lastel lahkumineku ja lahutuse korral.

Vahendi eesmärk on anda teavet informeeritud otsuse tegemiseks, st rõhutada lahkumineku ja/või lahutuse tagajärgedega seoses eri liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi, rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud alaealiste hooldusõiguse eeskirju ning rahvusvahelise lapseröövi tagajärgi, eelkõige asjassepuutuvatele lastele avalduva mõjuga seoses.

Euroopa Parlamendi rahvusvahelise lapseröövi juhtumite vahendaja kogemus on näidanud, et sageli on lapseröövi põhjuseks ebakindlus kohaldatava õiguse osas, kohtualluvuse alased vaidlused ja täiesti puudulikud teadmised kahe eri riigi kodanikest paaride õiguste ja kohustuste kohta.

Meetmed:

liikmesriikide õigusaktide võrdlemine lahkumineku, lahutuse ja lapse hooldusõiguse osas,

teabevahendite koostamine (nt käsiraamat, praktilised juhised, brošüürid) kogu vajaliku teabe andmiseks (lapsevanemate õigused, kohustused ja vastutus, ka lapse ees),

kõigi liikmesriikide pädevate asutuste kaasamine nende teabevahendite levitamisse, et suurendada kahe eri kodanikest paaride

teadmisi.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 33 04 — UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

33 04

UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS

33 04 01

Uimastiennetus- ja teavitustegevus

3.1

3 000 000

2 797 242

3 000 000

2 830 016

4 095 200,—

2 668 162,77

 

Peatükk 33 04 — Kogusumma

 

3 000 000

2 797 242

3 000 000

2 830 016

4 095 200,—

2 668 162,77

33 04 01     Uimastiennetus- ja teavitustegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 000 000

2 797 242

3 000 000

2 830 016

4 095 200,—

2 668 162,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

uimastite kasutamise, uimastisõltuvuse ja uimastitega seotud kahjude ärahoidmine ja vähendamine,

panuse andmine uimastite kasutamist käsitleva teabe parandamisse,

liidu uimastistrateegia rakendamise toetamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, jälgimis- ja hindamismeetmed, või

liidule huvi pakkuvad konkreetsed riigiülesed projektid, mille esitavad vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja riik, mis võib olla kas ühinejariik või kandidaatriik iga-aastases tööprogrammis sätestatud tingimustel, või

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopale üldist huvi pakkuvaid eesmärke taotlevate üksuste tegevuse toetamine, arvestades selle programmi üldisi eesmärke iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel või

uimastiennetus ja kahjude vähendamine ning uimastitega seotud sõltuvuste vastase võitluse strateegilised meetmed.

Artiklisse kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1150/2007/EÜ, 25. september 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus” (ELT L 257, 3.10.2007, lk 23).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 lõplik).

PEATÜKK 33 05 — POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

33 05

POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

33 05 01

Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

3.1

2 900 000

2 354 414

2 800 000

2 377 214

2 700 000,—

1 488 053,59

33 05 02

Hindamine ja mõjuhinnang

3.1

600 000

434 074

600 000

377 335

487 025,—

468 740,19

 

Peatükk 33 05 — Kogusumma

 

3 500 000

2 788 488

3 400 000

2 754 549

3 187 025,—

1 956 793,78

33 05 01     Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 900 000

2 354 414

2 800 000

2 377 214

2 700 000,—

1 488 053,59

Märkused

Assigneering on mõeldud õigusküsimuste valdkonda käsitlevate esmatähtsate teavitamismeetmete rahastamiseks.

See hõlmab õigusküsimustealaseid teavitus- ja teabevahetusmeetmeid (siseveebi leheküljed, avalikud üritused, teabetooted, Eurobaromeetri uuringud jne) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta. Nende meetmete eesmärk on luua liidu kodanike, sidusrühmade ja liidu institutsioonide vahel tõhus teavitus-, sidepidamis- ja dialoogivahend, mille puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.

Komisjon on vastu võtnud mitmeid teatisi Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva tegevuse uue koostööraamistiku kohta (KOM(2001) 354 lõplik ja KOM(2002) 350 lõplik). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks liikmesriikide koostöö ja koostöö liikmesriikidega liidu kommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa Liidu teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide kohta oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

33 05 02     Hindamine ja mõjuhinnang

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

600 000

434 074

600 000

377 335

487 025,—

468 740,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille eesmärgid on järgmised:

laiendada hindamist kõikidele toimingutele (poliitikavaldkonnad ja seadusandlus),

paremini integreerida strateegilise planeerimise ja programmeerimise hindamist,

viia lõpule metodoloogiline töö, mida on vaja poliitika hindamise väljatöötamiseks,

kohaldada poliitika hindamise raamistikku kõikide Stockholmi programmiga hõlmatud peamiste poliitikavaldkondade suhtes,

valmistada ette katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse elluviimine.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni haldusautonoomiast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

PEATÜKK 33 06 — VÕRDÕIGUSLIKKUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

33 06

VÕRDÕIGUSLIKKUS

33 06 01

Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus

1.1

22 283 000

16 783 972

21 000 000

17 237 770

20 735 593,26

16 853 406,57

33 06 02

Sooline võrdõiguslikkus

1.1

12 938 000

9 569 661

12 458 000

9 072 511

12 102 379,62

9 653 728,11

33 06 03

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

33 06 03 01

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

2 885 800

2 885 800

2 318 277

2 318 277

3 390 000,—

3 390 000,—

33 06 03 02

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3

1.1

3 436 568

3 436 568

3 582 523

3 582 523

4 140 000,—

4 140 000,—

 

Artikkel 33 06 03 — Vahesumma

 

6 322 368

6 322 368

5 900 800

5 900 800

7 530 000,—

7 530 000,—

33 06 04

Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007)

1.1

0,—

0,—

33 06 05

Varasemate programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

453 626

0,—

267 110,76

33 06 06

Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulude katmiseks

3.2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

33 06 07

Katseprojekt – Autistlike inimeste tööhõive

1.1

p.m.

300 000

0,—

463 674,43

33 06 09

Katseprojekt – Näitajate väljatöötamine, et mõõta, kuidas rakendatakse Euroopa hartat meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus

3.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 33 06 — Kogusumma

 

42 543 368

33 176 001

39 358 800

32 964 707

40 367 972,88

34 767 919,87

33 06 01     Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 283 000

16 783 972

21 000 000

17 237 770

20 735 593,26

16 853 406,57

Märkused

Assigneeringust toetatakse mittediskrimineerimise põhimõtte ellurakendamist ja edendatakse selle süvalaiendamist kõigis liidu poliitikavaldkondades järgmise tegevuse abil:

kõigi haavatavate rühmade, eelkõige puuetega isikute diskrimineerimisest arusaamise parandamine analüüside ja uuringute kaudu, ning vajaduse korral statistika ja näitajate väljatöötamine ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine;

liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise ja diskrimineerimisvastase võitlusega tegelevate spetsiaalsete organite koostöövõrgustike arendamisega ning liidu diskrimineerimisvastaste direktiivide 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ alaste üldsuse teavitamise kampaaniate korraldamine;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse edendamine liidu kooskõlastusprotsessi käigus tekkinud võtmeprobleemide ja poliitikaküsimuste üle seoses diskrimineerimisega ja diskrimineerimisvastase võitluse süvalaiendamisega kõigis liidu poliitikavaldkondades, kaasa arvatud diskrimineerimisvastaste valitsusväliste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite ja muude huvigruppide hulgas;

liidu tähtsamate võrgustike suutlikkuse suurendamine liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiate edasiarendamiseks.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepäevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

33 06 02     Sooline võrdõiguslikkus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 938 000

9 569 661

12 458 000

9 072 511

12 102 379,62

9 653 728,11

Märkused

Assigneeringust toetatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ellurakendamist ja edendatakse selle süvalaiendamist kõigis liidu poliitikavaldkondades järgmise tegevuse abil:

soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamisega seotud küsimuste olukorra parem tundmaõppimine eelkõige analüüside ja uuringute abil, heade tavade vahetamine ning statistika ja vajaduse korral näitajate väljatöötamine, muu hulgas võrdõiguslikkuse edendamiseks töö ümberhindamiseks, seades eesmärgiks meeste ja naiste võrdse töötasu edendamise, ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine;

liidu soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise ning võrdõiguslikkusega tegelevate spetsiaalsete organite koostöövõrgustike arendamisega;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine, suhtluse toetamine ning soolise võrdõiguslikkuse põhiprobleeme ja poliitikaküsimusi käsitleva arutelu edendamine, sealhulgas töö- ja pereelu kokkusobitamise tähtsus (nt mitteametlike hooldajate puhul) ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine poliitikas ning soolist võrdõiguslikkust arvestav eelarvestamine kui hea valitsemistava vahend tõhususe ja õigluse suurendamiseks;

liidu tähtsamate võrgustike suutlikkuse suurendamine liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiate edasiarendamiseks soolise võrdõiguslikkuse alal.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

33 06 03     Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

33 06 03 01   Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 885 800

2 885 800

2 318 277

2 318 277

3 390 000,—

3 390 000,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse instituudi personali- ja halduskulud (jaotised 1 ja 2).

Instituut peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Instituudi ametikohtade loetelu on esitatud käesoleva jao lisas „Personal”.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0. Vastavalt liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud 11. detsembri 2006. aasta otsusele 2006/996/EÜ Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asukoha kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 61) asub instituut Vilniuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006, 20. detsember 2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).

33 06 03 02   Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 436 568

3 436 568

3 582 523

3 582 523

4 140 000,—

4 140 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud instituudi tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Instituut peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 7 478 368 eurot. Eelarvesse kantud 6 322 638 euro suurusele summale lisatakse 1 156 000 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006, 20. detsember 2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).

33 06 04     Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile” toetati meetmeid, mille eesmärk oli parandada teadlikkust vajadusest teha tööd ühtsema ühiskonna nimel, kus väärtustatakse erinevusi ning järgitakse liidu õigustikku võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alal, ning ergutada mõttevahetust ja dialoogi küsimuste üle, millel on keskne koht õiglase ühiskonna saavutamises.

Kooskõlas otsusega nr 771/2006/EÜ oli see artikkel ette nähtud sellise riikliku tegevuse toetamiseks, mille liikmesriigid kavandasid oma riikliku Euroopa aasta strateegia ja prioriteetide kohaselt, ning toonase eesistujariigi poolt liidu tasandi lõppkonverentsi korraldamisega seotud kulude katmiseks. Osa assigneeringust katab Euroopa aastaga saavutatud suundumusi ning edu käsitleva Eurobaromeetri uuringu korraldamise kulusid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 771/2006/EÜ, 17. mai 2006, Euroopa aastale „Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole” (2007) aluse panemise kohta (ELT L 146, 31.5.2006, lk 1).

33 06 05     Varasemate programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

453 626

0,—

267 110,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud eespool nimetatud artiklite ja punktidega seotud ja seni täitmata möödunud aastate kulukohustuste rahastamise katteks.

Artiklisse kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kandidaatriigid võivad programmides osalemisega kaasnevate kulude katmiseks kasutada Phare ühinemiseelset rahastamisvahendit.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu 9. juuli 1957. aasta otsus kaevanduste ohutus- ja tervishoiukomisjoni pädevuse ja töökorra kohta (EÜT 28, 31.8.1957, lk 487/57).

Nõukogu otsus 74/325/EMÜ, 27. juuni 1974, tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomitee asutamise kohta (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15).

Nõukogu otsus 74/326/EMÜ, 27. juuni 1974, kaevanduste alalise ohutus- ja tervishoiukomisjoni vastutusala laiendamise kohta kõikidele maavarasid kaevandavatele tööstustele (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 18).

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) ja selle direktiiviga seotud eridirektiivid.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19).

Nõukogu otsus 98/171/EÜ, 23. veebruar 1998, ühenduse meetmete kohta, mis käsitlevad tööhõive ja tööturu alaseid analüüse, uuringuid ja sellealast koostööd (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 26).

Nõukogu otsus 2000/750/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse diskrimineerimise vastu võitlemise ühenduse tegevusprogramm (2001–2006) (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 50/2002/EÜ, 7. detsember 2001, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1145/2002/EÜ, 10. juuni 2002, tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1).

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee loomise kohta (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1554/2005/EÜ, 7. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm, ning otsust nr 848/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 255, 30.9.2005, lk 9).

Alusaktid

1959. aastal ESTÜ Ülemameti ja Rahvusvahelise Tööbüroo töötervishoiu ja tööohutuse teabekeskuse (CIS) vahel sõlmitud konventsioon.

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 136, 137 ja 140 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 151, 153 ja 156) vahetult komisjonile antud erivolitustest.

33 06 06     Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulude katmiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksevkulude katmiseks.

Sotsiaalvaldkonna platvorm soodustab osalusdemokraatiat liidus, edendades sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide järjepidevat osalemist konstruktiivses dialoogis liidu institutsioonide ja kodanike vahel. Samuti lisab see väärtust liidu sotsiaalpoliitika väljatöötamise protsessile ning tugevdab kodanikuühiskonda liikmesriikides.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

33 06 07     Katseprojekt – Autistlike inimeste tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

0,—

463 674,43

Märkused

Katseprojekti eesmärk on rahastada algatusi, mis aitavad töötada välja meetmeid autistlike inimeste tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni tagamiseks. Katseprojekt peaks seetõttu toetama uuenduslikke ja integreeritud projekte, mille eesmärk on tegeleda mitmete probleemidega, millega autistlikud inimesed kokku puutuvad, ning võtma samal ajal arvesse selliste inimeste tugevaid külgi ja edendama nende kaasamist tööturule ning ühiskondlikusse ja majandustegevusse.

Rahastatavate meetmetega keskendutakse järgmisele:

autismi ning tööturule sisenevate autistlike inimeste probleemide ning autistlike inimeste ees seisvate takistuste parema mõistmise saavutamine;

hinnangu andmine, milliseid tööturumeetmeid tuleks võtta autistlike inimeste tööpuuduse ärahoidmiseks ning tööhõive suurendamiseks (mõne allika andmetel ei ole 62 % autistlikest täiskasvanutest mingit tööd ning teised allikad näitavad, et täistööajaga palgatöö on autistlikest inimestest ainult 6 %);

liikmesriikides võetud poliitikameetmete kindlakstegemine ning teabe kogumine meetmete kohta, mille eesmärk on luua autistlikele inimestele tööhõivevõimalused ning aidata neil leida töökoht ja see säilitada;

võetud meetmete tõhususe hindamine;

parimate tavade vahetuse edendamine.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

33 06 09     Katseprojekt – Näitajate väljatöötamine, et mõõta, kuidas rakendatakse Euroopa hartat meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Euroopa harta meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus näitab kohalike omavalitsuste meetmete potentsiaali soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Poliitilise mõju saavutamiseks tuleb hartas nimetatud eri eesmärgid määratleda asjakohaste näitajate abil, mis peavad olema konkreetselt ja selgelt mõõdetavad, põhjalikud ja mitmekülgsed, realistlikud ja teisendatavad ning mis võimaldavad võrrelda rakendamise praegust olukorda harta eesmärkidega. Katseprojektiga tuleks rahastada meetmeid, mis on suunatud harta rakendamist võimaldavate näitajate väljatöötamisele (sarnaselt liidu järelmeetmetele ÜRO Pekingi protsessi kohta). Koostöös kohalike omavalitsustega võiks arvnäitajate väljatöötamisse kaasata Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, millel on vastavad oskusteadmised. Projekti kestus peaks olema kaks aastat ja kogueelarve üks miljon eurot ning see peaks võimaldama kohalikel osapooltel paremini jälgida harta rakendamist.

Õiguslik alus

Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS ÕIGUSKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 40

RESERVID

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 01

HALDUSKULUDE RESERVID

6 829 200

6 829 200

3 500 000

3 500 000

0,—

0,—

40 02

FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

1 043 006 985

268 563 836

859 600 505

191 683 477

0,—

0,—

40 03

NEGATIIVRESERV

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 40 — Kogusumma

1 049 836 185

275 393 036

863 100 505

195 183 477

0,—

0,—

PEATÜKK 40 01 — HALDUSKULUDE RESERVID

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

40 01

HALDUSKULUDE RESERVID

40 01 40

Haldusreserv

 

6 829 200

3 500 000

0,—

40 01 42

Ettenägematute kulude reserv

5

p.m.

p.m.

0,—

 

Peatükk 40 01 — Kogusumma

 

6 829 200

3 500 000

0,—

40 01 40     Haldusreserv

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 829 200

3 500 000

0,—

Märkused

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

1.

Artikkel

24 01 06

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

3 929 200

2.

Punkt

29 01 04 05

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017 – Halduskorralduskulud

2 900 000

 

 

 

Kogusumma

6 829 200

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

40 01 42     Ettenägematute kulude reserv

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 40 02 — FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 02

FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

40 02 40

Liigendamata assigneeringud

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

40 02 41

Liigendatud assigneeringud

 

278 891 985

188 563 836

100 663 505

101 683 477

0,—

0,—

40 02 42

Hädaabireserv

4

264 115 000

80 000 000

258 937 000

90 000 000

0,—

0,—

40 02 43

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv

1.1

500 000 000

p.m.

500 000 000

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 40 02 — Kogusumma

 

1 043 006 985

268 563 836

859 600 505

191 683 477

0,—

0,—

40 02 40     Liigendamata assigneeringud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt ning b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Käesolevasse artiklisse kirjendatud assigneeringut võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist vastavalt finantsmääruse artiklis 27 sätestatud menetlusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

40 02 41     Liigendatud assigneeringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

278 891 985

188 563 836

100 663 505

101 683 477

0,—

0,—

Märkused

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt ja b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Käesolevasse artiklisse kirjendatud assigneeringut võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist vastavalt finantsmääruse artiklis 27 sätestatud menetlusele.

Assigneeringud jagunevad (kohustusteks, makseteks) järgmiselt:

1.

Punkt

09 02 03 01

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

391 985

391 985

2.

Artikkel

11 03 01

Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

115 220 000

113 885 651

3.

Artikkel

12 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine

1 500 000

1 500 000

4.

Punkt

12 04 02 01

Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2

1 500 000

1 500 000

5.

Artikkel

18 02 04

Schengeni infosüsteem (SIS II)

12 750 000

7 500 000

6.

Artikkel

18 02 05

Viisainfosüsteem (VIS)

1 750 000

5 471 400

7.

Artikkel

18 02 06

Välispiirifond

83 000 000

44 200 000

8.

Artikkel

18 02 07

Schengeni hindamine

730 000

721 546

9.

Artikkel

18 05 08

Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede haldamine

2 420 000

1 550 000

10.

Artikkel

18 05 09

Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine

10 630 000

7 000 000

11.

Artikkel

29 02 05

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017

49 000 000

4 843 254

 

 

 

Kogusumma

278 891 985

188 563 836

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

40 02 42     Hädaabireserv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

264 115 000

80 000 000

258 937 000

90 000 000

0,—

0,—

Märkused

Vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 25 on kõnealune reserv ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonide elluviimiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka mittesõjaliste kriiside ohjeldamise ja kaitse eesmärgil. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on selleks igal aastal ette nähtud kindel summa suurusega 221 miljonit eurot püsivhindades.

See reserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Asjaomased kulukohustuste assigneeringud võib vajaduse korral kirjendada eelarves ülemmääradest suuremana.

Kui komisjon peab vajalikuks seda reservi kasutada, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku ülekande tegemiseks sellest reservist asjakohastele eelarveridadele.

Samal ajal kui komisjon esitab ülekande tegemise ettepaneku, algatab ta ka kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, et saada eelarvepädevatelt institutsioonidelt reservi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa küsimuses nõusolek.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

40 02 43     Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000 000

p.m.

500 000 000

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Selle reservi eesmärk on vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neil naasta tööturule.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise meetod on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ning määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, p. 1).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 40 03 — NEGATIIVRESERV

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 03

NEGATIIVRESERV

40 03 01

Negatiivreserv (alamrubriik 3b – Kodakondsus)

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

40 03 02

Negatiivreserv (rubriik 4 – ELi ülemaailmne roll)

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 40 03 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

40 03 01     Negatiivreserv (alamrubriik 3b – Kodakondsus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Negatiivreservi põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikliga 47. See reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu finantsmääruse artiklites 26 ja 27 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

40 03 02     Negatiivreserv (rubriik 4 – ELi ülemaailmne roll)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Negatiivreservi põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikliga 47. See reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu finantsmääruse artiklites 26 ja 27 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISAD

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

Vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna asutamislepingule osalevad EFTA riigid (välja arvatud Šveits) mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriikidega 1a, 3a, 3b ning rubriikidega 4 ja 5 hõlmatud erinevate liidu poliitikavaldkondade rakendamises, tehes vastutasuks tegevuskulude assigneeringutesse oma osamakse, mille arvestamiseks kasutatakse „suhtarvu”. Kõnealune suhtarv võrdub selliste suhtarvude summaga, mis on saadud iga EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti jagamisel kõigi liikmesriikide ja asjaomase EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti summaga.

2013. aastal on see suhtarv hinnanguliselt 2,80 % (2011. aasta arvnäitajate põhjal).

Kõnealuseid osamakseid ei kanta ametlikult eelarvesse; iga eelarverida, mis on seotud tegevusega, milles EFTA riigid osalevad, viitab EFTA osamaksule kirjega „p.m.”. Koondtabel, milles on loetletud asjaomased eelarveread ning EFTA riikide osamakse summa iga eelarverea kohta, avaldatakse liidu üldeelarve lisana. EFTA riikide kogu osalus tegevuskuludes on 2013. aastal hinnanguliselt 369 914 677 eurot kulukohustuste assigneeringutena. Samuti osalevad EFTA riigid kõnealuste poliitikavaldkondade rakendamisega otseselt seotud halduskulude rahastamises. EFTA riikide osamakseid käsitlevaid arvnäitajaid ja eelarveridu tuleb nendega veel arutada ja seepärast tuleb neid käsitada ajutistena.

 

Eelarverida

Eelarve 2013

EFTA osamaks

Kohustused (7)

Maksed (7)

Kohustused

Maksed

XX 01 02 01

Institutsiooni heaks töötavad koosseisuvälised töötajad

132 735 390

132 735 390

194 868

194 868

XX 01 02 11

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

143 147 000

143 147 000

1 004 500

1 004 500

26 01 22 02

Hoonete soetamine ja rentimine, Brüssel

203 592 000

203 592 000

507 153

507 153

26 01 22 03

Hoonetega seotud kulud, Brüssel

71 229 000

71 229 000

177 433

177 433

26 01 23 02

Hoonete soetamine ja rentimine, Luxembourg

40 091 000

40 091 000

99 868

99 868

26 01 23 03

Hoonetega seotud kulud, Luxembourg

17 481 000

17 481 000

43 546

43 546

 

HALDUSKULUDE OSA VAHESUMMA

608 275 390

608 275 390

2 027 368

2 027 368

01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

208 950 000

110 000 000

5 850 600

3 080 000

01 04 05

Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamine

p.m.

9 884 191

p.m.

276 757

01 04 06

Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine

p.m.

p.m

p.m.

p.m

02 01 04 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud (8)

1 000 000

1 000 000

p.m.

p.m.

02 01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud

5 000 000

5 000 000

140 000

140 000

02 01 04 05

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud (9)

1 000 000

1 000 000

26 800

26 800

02 01 04 06

Maa seire Euroopa programm (GMES) – Halduskorralduskulud (10)

1 000 000

1 000 000

52 500

52 500.

02 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

7 583 000

7 583 000

212 324

212 324

02 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

11 184 000

11 184 000

313 152

313 152

02 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

3 650 000

3 650 000

102 200

102 200

02 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

5 150 000

5 150 000

144 200

144 200

02 02 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

161 500 000

115 000 000

4 522 000

3 220 000

02 02 02 02

Ettevõtete ja ettevõtluse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise programmi alase töö lõpetamine ja täiendamine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

02 02 15

Maa seire Euroopa programm (GMES) (10)

55 000 000

36 571 507

2 489 100

1 811 338

02 03 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes (8)

19 300 000

13 831 868

p.m.

p.m.

02 03 03 01

Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotistele 1 ja 2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

02 03 03 02

Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotisele 3

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

02 04 01 01

Kosmosealane uurimistegevus

312 710 000

249 081 618

8 755 880

6 974 285

02 04 01 02

Turvalisusealane uurimistegevus

300 730 000

154 193 382

8 420 440

4 317 415

02 04 01 03

Transpordialane uurimistegevus (Galileo)

137 657 000

79 073 529

3 854 396

2 214 059

02 04 02

Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusuuringute tõhustamine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

02 04 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

02 04 04 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

296 526

8 303

02 05 01

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) (9)

p.m.

355 830 882

10 057 000 (11)

19 593 268

02 05 02 01

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2 (9)

9 337 065

9 337 065

250 233

250 233

02 05 02 02

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3 (9)

2 362 935

2 362 935

63 327

63 327

04 01 04 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud

470 000

470 000

13 160

13 160

04 01 04 08

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud (8)

400 000

400 000

p.m.

p.m.

04 01 04 10

Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

2 847 000

2 847 000

79 716

79 716

04 03 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)

21 300 000

13 837 868

596 400

387 460

04 03 05

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine (8)

5 692 000

4 645 570

p.m.

p.m.

04 03 15

Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) (8)

p.m.

296 526

p.m.

p.m.

04 04 01 01

Tööhõive

20 808 000

16 803 125

582 624

470 488

04 04 01 02

Sotsiaalne kaitse ja kaasatus

28 735 000

24 216 268

804 580

678 056

04 04 01 03

Töötingimused

7 893 000

7 413 143

221 004

207 568

04 04 01 06

Rakendusabi

1 200 000

1 186 103

33 600

33 211

04 04 04 02

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

6 978 964

6 978 964

195 411

195 411

04 04 04 03

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotisele 3

7 056 036

7 056 036

197 569

197 569

04 04 07

Varasemate programmide lõpuleviimine

p.m.

494 210

p.m.

13 838

04 04 12

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010

p.m.

444 789

p.m.

12 454

06 01 04 01

Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud

120 000

120 000

3 360

3 360

06 01 04 32

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus

1 555 000

1 555 000

43 540

43 540

06 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

5 750 000

5 750 000

161 000

161 000

06 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

2 800 000

2 800 000

78 400

78 400

06 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

1 100 000

1 100 000

30 800

30 800

06 02 01 01

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

26 435 440

26 435 440

740 192

740 192

06 02 01 02

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3

8 120 371

8 120 371

227 370

227 370

06 02 02 01

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

22 776 724

22 776 724

637 748

637 748

06 02 02 02

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3

8 431 789

9 000 000

236 090

252 000

06 02 02 03

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed

22 663 000

18 414 450

634 564

515 605

06 02 06

Programm „Marco Polo II”

60 000 000

24 710 478

1 680 000

691 893

06 02 07

Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine

p.m.

p.m.

06 02 08 01

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

17 853 400

17 853 400

499 895

499 895

06 02 08 02

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3

7 018 000

7 018 000

196 504

196 504

06 06 02 01

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

p.m.

10 542 392

p.m.

295 187

06 06 02 02

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)

2 656 000

2 305 982

74 368

64 567

06 06 02 03

Ühisettevõte SESAR

58 324 795

29 652 574

1 633 094

830 272

06 06 05 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

06 06 05 02

Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

582 998

16 324

07 03 09 01

Euroopa Keskkonnaagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

22 835 305

22 835 305

639 389

639 389

07 03 09 02

Euroopa Keskkonnaagentuur – Toetus jaotisele 3

12 962 092

12 962 092

362 939

362 939

08 01 04 30

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

39 000 000

39 000 000

1 092 000

1 092 000

08 01 04 31

Teadusuuringute Rakendusamet

49 300 000

49 300 000

1 380 400

1 380 400

08 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

104 953 000

104 953 000

2 938 684

2 938 684

08 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

24 672 000

24 672 000

690 816

690 816

08 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

44 016 000

44 016 000

1 232 448

1 232 448

08 02 01

Koostöö – Tervis

796 240 000

534 563 000

22 294 720

14 967 764

08 02 02

Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte

207 068 000

100 719 908

5 797 904

2 820 157

08 02 03

Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõtte toetamise kulud

4 240 000

4 190 897

118 720

117 345

08 03 01

Koostöö – Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia

361 475 000

257 924 000

10 121 300

7 221 872

08 04 01

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

609 914 000

496 708 000

17 077 592

13 907 824

08 04 02

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

8 792 000

7 107 722

246 176

199 016

08 05 01

Koostöö – Energeetika

201 580 000

130 366 551

5 644 240

3 650 263

08 05 02

Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

15 006 000

13 190 453

420 168

369 333

08 05 03

Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõtte toetuskulud

1 239 000

1 224 651

34 692

34 290

08 06 01

Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

335 135 000

239 976 301

9 383 780

6 719 336

08 06 02

Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

3 951 000

2 671 697

110 628

74 808

08 07 01

Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

311 890 000

309 711 246

8 732 920

8 671 915

08 07 02

Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

226 514 477

121 725 043

6 342 405

3 408 301

08 07 03

Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud

2 888 523

2 361 333

80 879

66 117

08 07 04

Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

17 526 000

10 672 950

490 728

298 843

08 08 01

Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

112 181 000

55 311 934

3 141 068

1 548 734

08 09 01

Koostöö – Riskijagamisrahastu

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

08 10 01

Ideed

1 707 158 000

989 690 500

47 800 424

27 711 334

08 12 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

74 663 000

128 463 844

2 090 564

3 596 988

08 13 01

Võimekus – VKEde huvides tehtavad teadusuuringud

273 226 000

215 923 122

7 650 328

6 045 847

08 14 01

Võimekus – Teadmiste piirkonnad

27 231 000

16 506 599

762 468

462 185

08 15 01

Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

73 939 000

55 351 471

2 070 292

1 549 841

08 16 01

Võimekus – Teadus ühiskonnas

63 376 000

32 080 131

1 774 528

898 244

08 17 01

Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

39 683 000

27 277 402

1 111 124

763 767

08 18 01

Võimekus – Riskijagamisrahastu

50 000 000

49 420 956

1 400 000

1 383 787

08 19 01

Võimekus – Teaduspoliitika kooskõlastatud väljatöötamise toetamine

13 411 000

8 895 772

375 508

249 082

08 22 01

Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

08 22 02 01

EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

08 22 03 01

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

24 960 548

698 895

09 01 04 03

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm – Halduskorralduskulud

1 480 000

1 480 000

41 440

41 440

09 01 04 04

Programm „Safer Internet” – Halduskorralduskulud

150 000

150 000

4 200

4 200

09 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

48 600 000

48 600 000

1 360 800

1 360 800

09 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

12 875 000

12 875 000

360 500

360 500

09 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

17 455 000

17 455 000

488 740

488 740

09 02 02 01

Programm „Safer Internet”

2 700 000

10 576 085

75 600

296 130

09 02 02 02

Programmi „Safer Internet plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

p.m.

p.m.

09 02 03 01

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

5 826 443

5 826 443

163 140

163 140

09 02 03 02

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

2 379 815

2 379 815

66 635

66 635

09 02 04 01

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2 (8)

3 165 705

3 165 705

p.m.

p.m.

09 02 04 02

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3 (8)

602 991

602 991

p.m.

p.m.

09 03 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetamise programm

144 265 000

98 841 912

4 039 420

2 767 574

09 03 02

Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine

1 367 988

38 304

09 03 04 01

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine

p.m.

p.m.

09 03 04 02

Programmi „MODINIS” lõpuleviimine

p.m.

p.m.

09 04 01 01

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – koostöö)

1 301 428 065

1 015 600 643

36 439 986

28 436 818

09 04 01 02

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS

65 000 000

19 016 953

1 820 000

532 475

09 04 01 03

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud

911 793

901 234

25 530

25 235

09 04 01 04

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC

110 000 000

35 143 790

3 080 000

984 026

09 04 01 05

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud

429 142

424 172

12 016

11 877

09 04 03

Enne 2007. aastat alustatud EÜ raamprogrammide lõpuleviimine

10 872 610

304 433

09 05 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

37 403 000

53 948 802

1 047 284

1 510 566

10 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

145 865 475

145 865 475

4 084 233

4 084 233

10 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

32 407 225

32 407 225

907 402

907 402

10 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

64 031 900

64 031 900

1 792 893

1 792 893

10 02 01

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

32 898 000

28 664 154

921 144

802 596

10 04 01 01

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ

p.m.

p.m.

12 01 04 01

Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud (8)

700 000

700 000

p.m.

p.m.

12 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine (8)

7 100 000

7 907 353

p.m.

p.m.

12 04 02 01

Euroopa Pangandusjärelevalve – toetus jaotistele 1 ja 2 (8)

7 833 000

7 833 000

p.m.

p.m.

12 04 02 02

Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotisele 3 (8)

1 122 000

1 122 000

p.m.

p.m.

12 04 03 01

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2 (8)

5 260 000

5 260 000

p.m.

p.m.

12 04 03 02

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotisele 3 (8)

1 125 000

1 125 000

p.m.

p.m.

12 04 04 01

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2 (8)

5 663 000

5 663 000

p.m.

p.m.

12 04 04 02

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotisele 3 (8)

1 251 000

1 251 000

p.m.

p.m.

15 01 04 14

Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud

914 000

914 000

25 592

25 592

15 01 04 22

Elukestev õpe – Halduskorralduskulud

8 500 000

8 500 000

238 000

238 000

15 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 1a programmide raames

21 395 000

21 395 000

599 060

599 060

15 01 04 31

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

15 572 000

15 572 000

436 016

436 016

15 01 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud

550 000

550 000

15 400

15 400

15 01 04 55

Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud

780 000

780 000

21 840

21 840

15 01 04 60

„MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalvaldkonna toetusprogramm – Halduskorralduskulud

725 000

725 000

20 300

20 300

15 01 04 68

„MEDIA Mundus” – Halduskorralduskulud (8)

75 000

75 000

2 070

2 070

15 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1 952 000

1 952 000

54 656

54 656

15 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

700 000

700 000

19 600

19 600

15 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

348 000

348 000

9 744

9 744

15 02 02

Erasmus Mundus

110 791 000

86 140 726

3 102 148

2 411 940

15 02 09

Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

15 02 11 01

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur

4 765 110

4 215 716

133 423

118 040

15 02 11 02

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused

118 300 000

90 015 023

3 312 400

2 520 421

15 02 22

Elukestev õpe

1 131 174 154

1 015 000 000

31 672 876

28 420 000

15 04 09 01

Kultuuri ja keele valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

p.m.

p.m.

15 04 09 02

Varasemate „MEDIA” programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

15 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013)

59 356 000

50 014 007

1 661 968

1 400 392

15 04 66 01

„MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

108 109 000

98 248 860

3 027 052

2 750 968

15 04 68

MEDIA Mundus (8)

4 500 000

4 546 728

124 200

125 490

15 05 09

Noorsoo valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

p.m.

p.m.

15 05 55

Programm „Aktiivsed noored”

141 450 000

126 023 438

3 960 600

3 528 656

15 07 77

Inimesed

959 252 000

725 000 000

26 859 056

20 300 000

17 01 04 02

Liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

1 500 000

1 500 000

42 000

42 000

17 01 04 03

Liidu tarbijakaitse tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

1 100 000

1 100 000

30 800

30 800

17 01 04 30

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

5 900 000

5 900 000

165 200

165 200

17 02 01

Liidu tarbijakaitsemeetmete lõpuleviimine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

17 02 02

Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

20 700 000

18 779 963

579 600

525 839

17 03 01 01

Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine

p.m.

2 965 257

p.m.

83 027

17 03 03 01

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

37 390 000

37 390 000

1 046 920

1 046 920

17 03 03 02

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3

19 337 000

19 337 000

541 436

541 436

17 03 06

Liidu tegevus tervise valdkonnas

49 800 000

38 054 136

1 394 400

1 065 516

17 03 07 01

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2 (12)

46 890 000

46 890 000

1 294 164

1 294 164

17 03 07 02

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3 (12)

27 444 000

24 980 000

757 454

689 448

17 03 10 01

Euroopa Ravimiamet – toetus jaotistele 1 ja 2

6 165 000

6 165 000

172 620

172 620

17 03 10 02

Euroopa Ravimiamet – toetus jaotisele 3

27 065 000

27 065 000

757 820

757 820

17 03 10 03

Eritoetus harva kasutatavatele ravimitele

6 000 000

6 000 000

168 000

168 000

23 01 04 02

Kodanikukaitse – Halduskorralduskulud

300 000

300 000

8 400

8 400

23 03 01

Kodanikukaitse liidus

18 200 000

14 332 077

509 600

401 298

23 03 03

Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

23 03 06

Kodanikukaitsealased sekkumised kolmandates riikides

5 000 000

3 755 993

140 000

105 168

26 01 04 01

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud

400 000

400 000

11 200

11 200

26 03 01 01

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)

25 700 000

10 872 610

719 600

304 433

26 03 01 02

Varasemate IDA ja IDABC programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

29 01 04 01

Liidu statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud (13)

p.m.

p.m.

29 01 04 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud (13)

280 000

280 000

5 880

5 880

29 01 04 05

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017 – Halduskorralduskulud (8)

2 900 000

2 900 000

p.m.

p.m.

29 02 01

Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine (13)

p.m.

988 419

p.m.

20 757

29 02 03

Liidu statistikaprogrammi 2008–2012 lõpuleviimine (13)

24 117 426

506 466

29 02 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) (13)

5 000 000

5 485 726

105 000

115 200

29 02 05

Euroopa statistikaprogramm 2013–2017 (8)

49 000 000

4 843 254

p.m.

p.m.

32 01 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud

800 000

800 000

22 400

22 400

32 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Euroopa aruka energeetika programm

6 542 000

6 542 000

183 176

183 176

32 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1 950 000

1 950 000

54 600

54 600

32 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

950 000

950 000

26 600

26 600

32 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

1 200 000

1 200 000

33 600

33 600

32 04 01

Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine

p.m.

p.m.

32 04 02

Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – „Coopener”

p.m.

p.m.

32 04 04

Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia

32 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm

132 250 000

80 000 000

3 703 000

2 240 000

32 04 10 01

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Euroopa Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2 (8)

6 967 383

6 967 383

p.m.

p.m.

32 04 10 02

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Euroopa Koostööamet – Toetus jaotisele 3 (8)

402 412

402 412

p.m.

p.m.

32 06 01

Energiaalane uurimistegevus

170 878 000

115 842 721

4 784 584

3 243 596

32 06 02

Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

26 249 000

17 683 806

734 972

495 147

32 06 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

32 06 04 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

p.m.

14 826 287

p.m.

415 136

33 01 04 02

Vägivallavastane võitlus („Daphne”) – Halduskorralduskulud

400 000

400 000

11 200

11 200

33 01 04 05

Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud

50 000

50 000

1 400

1 400

33 01 04 06

Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

1 533 000

1 533 000

42 924

42 924

33 02 01

Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

33 02 05

Vägivallavastane võitlus („Daphne”)

18 000 000

15 023 971

504 000

420 671

33 04 01

Uimastiennetus- ja teavitustegevus

3 000 000

2 797 242

84 000

78 323

33 06 01

Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus

22 283 000

16 783 972

623 924

469 951

33 06 02

Sooline võrdõiguslikkus

12 938 000

9 569 661

362 264

267 951

33 06 05

Varasemate programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

 

TEGEVUSKULUDE OSA VAHESUMMA

12 939 764 529

10 071 091 406

369 914 677

290 212 783

 

KOKKU

13 548 039 919

10 679 366 796

371 942 045

292 240 151

KANDIDAATRIIKIDELE JA LÄÄNE-BALKANI VÕIMALIKELE KANDIDAATRIIKIDELE AVATUD EELARVERUBRIIKIDE LOETELU

(AL = Albaania; BA = Bosnia ja Hertsegoviina; HR = Horvaatia; MK = endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (ajutine tähis, millega ei piirata ühelgi viisil selle riigi lõpliku nimetuse kehtestamist, mida arutatakse praegu ÜROs); ME = Montenegro; RS = Serbia Vabariik; TR = Türgi; Kosovo* = Kosovo (vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244))

Kolmandate riikidega seotud toetuste kogusumma

(miljonites eurodes)

 

Saajariigid

HR

MK

TR

AL

BA

ME

RS

Kosovo*

Toetuste kogusumma

01 04 04

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

02 02 01, 02 01 04 04 ja 02 01 04 30

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm — Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

04 04 01 ja 04 01 04 10

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Programm „Progress”

06 02 06, 06 01 04 01 ja 06 01 04 32

0,1075

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,1075

Programm Marco Polo II

07 03 07 ja 07 01 04 01

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

„LIFE +” – Keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2007–2013

07 03 09 01 ja 07 03 09 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa Keskkonnaagentuur

09 02 02 01 ja 09 01 04 04

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,175

p.m.

0,175

Programm „Safer Internet”

09 03 01 ja 09 01 04 03

0,499

0,082

2,778

p.m.

p.m.

0,035

0,395

p.m.

3,790

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm

09 04 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

14 04 02 ja 14 01 04 02 (osaliselt)

0,08

0,05

0,16

0,05

p.m.

0,04

0,10

p.m.

0,48

Programm „Toll 2013”

14 05 03 ja 14 01 04 02 (osaliselt)

0,09

0,04

0,10

p.m.

p.m.

p.m.

0,08

p.m.

0,31

Programm „Fiscalis 2013”

15 02 22, 15 01 04 22 ja 15 01 04 30 (osaliselt)

9,925

0,085

117,925

0,105

0,145

0,035

0,365

p.m.

128,585

Elukestev õpe

15 04 44, 15 01 04 44 ja 15 01 04 31 (osaliselt)

0,161

0,023

1,481

0,032

0,041

0,011

0,098

p.m.

1,847

Programm „Kultuur” (2007–2013)

15 04 66 01, 15 01 04 60 ja 15 01 04 31 (osaliselt)

0,140

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,140

Programm „MEDIA 2007”

15 05 55, 15 01 04 55 ja 15 01 04 31 (osaliselt)

2,180

p.m.

15,980

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

18,160

Programm „Aktiivsed noored”

16 05 01, 16 01 04 03 ja 16 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Programm „Kodanike Euroopa”

17 02 02, 17 01 04 03 ja 17 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

17 03 06, 17 01 04 02 ja 17 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Liidu tegevus tervise valdkonnas

33 02 05 ja 33 01 04 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Vägivallavastane võitlus (Daphne)

33 02 03 01 ja 33 02 03 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

23 03 01, 23 03 06 ja 23 01 04 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Kodanikukaitse

24 02 01

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Pettusevastane võitlus

26 01 04 01 ja 26 03 01 01

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)

32 04 06, 32 01 04 06 ja 32 01 04 30

0,42168

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,42168

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm

Seitsmes teadusuuringute raamprogramm – EÜ (muu kui tuumaalane)  (14)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Seitsmes teadusuuringute raamprogramm – Euratom (tuumaalane)  (15)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

LAENUTEHINGUD — LIIDU EELARVE RAAMES TAGATUD LAENUTEHINGUD (SUUNISENA)

A.   SISSEJUHATUS

Käesolev lisa on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)) artikli 35 lõikele 1.

See annab teavet liidu eelarve raames tagatud laenutehingute summade kohta: laenud maksebilansi toetuseks, laenutehingud, millega antakse makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele, Euratomi laenud selleks, et aidata vajalikul määral rahastada teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamist, ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenud teatavates kolmandates riikides.

2012. aasta 30. juuni seisuga moodustas liidu eelarvega hõlmatud laenujääk kokku 99,91556 miljardit eurot, millest 73,0298 miljardit eurot moodustasid liidusiseselt antud laenud ja 26,88576 miljardit eurot väljaspool liitu antud laenud (arvud on ümardatud ja summade suhtes on kohaldatud 30. juunil 2012 kehtinud euro vahetuskurssi).

B.   LIIDU EELARVE RAAMES TAGATUD LAENUTEHINGUTE ERI LIIKIDE LÜHITUTVUSTUS

I.   KESKMISE TÄHTAJAGA RAHALISE ABI ÜHTNE SÜSTEEM LIIKMESRIIKIDE MAKSEBILANSSIDE TOETAMISEKS

1.    Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1360/2008, 2. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 11).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 431/2009, 18. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002 (ELT L 128, 27.5.2009, lk 1).

Nõukogu otsus 2011/288/EL, 12. mai 2011, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi (ELT L 132, 19.5.2011, lk 15).

2.    Kirjeldus

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 332/2002 võib Euroopa Liit anda laenu liikmesriikidele, kellel on raskusi jooksvate maksete või kapitali liikumise bilansiga või keda sellised raskused tõsiselt ähvardavad. Üksnes liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad selle süsteemi raames abi saada. Selliste laenude põhisumma jääk on maksimaalselt 12 000 000 000 eurot.

2. detsembril 2008 otsustas nõukogu laiendada süsteemi 25 000 000 000 euroni.

4. novembril 2008 otsustas nõukogu anda Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 6 500 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga viis aastat.

20. jaanuaril 2009 otsustas nõukogu anda Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 3 100 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga seitse aastat.

6. mail 2009 otsustas nõukogu anda Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 5 000 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga viis aastat.

18. mail 2009 otsustas nõukogu laiendada süsteemi 50 000 000 000 euroni.

Nõukogu otsustas 12. mail 2011 anda Rumeeniale keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi kuni 1,4 miljardit eurot, mille maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg on seitse aastat.

3.    Mõju eelarvele

Kuna kõnealuste laenutehingute puhul antakse ja võetakse laenu samasugustel tingimustel, mõjutavad need eelarvet üksnes juhul, kui kohustuste mittetäitmise korral aktiveeritakse tagatis. 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli kõnealuse rahastamisvahendi alusel tagasi maksmata summa suurus 11 400 000 000 eurot.

II.   EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUDELE, MIS ON VÕETUD SEOSES FINANTSABIGA EUROOPA FINANTSSTABIILSUSMEHHANISMI RAAMES

1.    Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EL) nr 407/2010, 11. mai 2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõige 2.

Nõukogu rakendusotsus 2011/77/EL, 7. detsember 2010, Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 30, 4.2.2011, lk 34).

Nõukogu rakendusotsus 2011/344/EL, 30. mai 2011, Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

Nõukogu rakendusotsus 2011/682/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 269, 14.10.2011, lk 31).

Nõukogu rakendusotsus 2011/683/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 269, 14.10.2011, lk 32).

2.    Kirjeldus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 on sätestatud, et kui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad muu hulgas temast olenematud erandlikud juhtumid, võib asjaomasele liikmesriigile anda liidu finantsabi.

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt võetud laenudele.

Nõukogu määruse nr 407/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma piiratud maksete assigneeringute suhtes kohaldatava liidu omavahendite ülemmäära piiresse jääva varuga.

Punkti kirjendatakse liidu poolt antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Komisjon võib oma kohustuste täitmiseks võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta), (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), artiklit 12.

Liit otsustas 7. detsembril 2010 anda Iirimaale laenu kuni 22,5 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 7,5 aastat (ELT L 30, 4.2.2011, lk 34).

Liit otsustas 30. mail 2011 anda Portugalile laenu kuni 26 miljardit eurot (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

11. oktoobril 2011 otsustas nõukogu muuta rakendusotsuseid 2011/77/EL ja 2011/344/EL, et pikendada laenu tagasimakse tähtaegu ja vähendada intressimäära marginaale ka kõigi nende laenuosade puhul, mis olid juba välja makstud (ELT L 269, 14.10.2011, lk 31 (Iirimaa osas (2011/682/EL) ning lk 32 Portugali osas (2011/683/EL)).

31. oktoobril 2011 oli selle rahastamisvahendi saldo 28 miljardit eurot (Iirimaa: 13 900 000 000 eurot ja Portugal 14 100 000 000).

31. oktoobril 2012 on selle rahastamisvahendi saldo 43 800 000 000 eurot.

3.    Mõju eelarvele

Kulude poolel mõjutab see eelarvet juhul, kui kohustuste mittetäitmise korral aktiveeritakse tagatis.

Tulude poolel tunnistati otsustega 2011/682/EL ja 2011/683/EL kehtetuks säte, mis reguleeris intressitulu, mis tekiks võetud laenu ja laenusaajale antud laenu intressivahest ning mis algselt oli ette nähtud otsustega 2011/77/EL ja 2011/344/EL ning sisaldus iga abisaava riigi puhul eraldi asjaomase otsuse artikli 1 lõikes 5.

III.   EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS VAHEMERE PIIRKONNA KOLMANDATELE RIIKIDELE

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

2.    Kirjeldus

10. detsembril 2007. aastal otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise Liibanoni laenutehingutele pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 50 000 000 eurot ning pikkusega kuni kümme aastat. Esimene osa laenust summas 25 000 000 eurot maksti välja 2009. aastal.

3.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

IV.   EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS KESK- JA IDA-EUROOPA KOLMANDATELE RIIKIDELE

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29).

2.    Kirjeldus

8. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Rumeeniale makromajanduslikku finantsabi pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 200 miljonit eurot kuni kümneks aastaks (ROMANIA IV). 100 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti 29. juunil 2000. 50 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 17. juulil 2003.

3.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta), (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1), jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Alates 1. jaanuarist 2007 ei ole Bulgaariale ja Rumeeniale antud laenud enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud liidu eelarvest ning mitte enam kõnealusest fondist.

V.   EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUSE RIIKIDELE JA MONGOOLIALE

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist finantsabi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

2.    Kirjeldus

17. novembril 1997 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise erakorralisele laenutehingule Gruusias ja Armeenias (Gruusia puhul laen põhisummaga kuni 142 miljonit eurot ja Armeenia puhul kuni 28 miljonit eurot) kuni 15 aastaks.

110 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti Gruusiale 24. juulil 1998. Teise osamakse väljamaksmist ei ole enam ette nähtud.

15. oktoobril 1998 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise kolmandale laenutehingule Ukrainas (UKRAINE III). Laenu põhisumma oli algselt kuni 150 miljonit eurot, laenu kestus kuni kümme aastat. 58 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti 30. juulil 1999. Ülejäänud summa väljamaksmist 110 miljoni euro ulatuses nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsuse 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makrofinantsabi andmise kohta (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22) alusel enam ei kavandata.

20. märtsil 2000. aastal otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Tadžikistanis. Laenu põhisumma on kuni 75 miljonit eurot, laenu kestus kuni 15 aastat. 60 miljoni euro suurune laen maksti välja 2001. aastal. Teise osamakse väljamaksmist ei ole enam ette nähtud.

30. novembril 2009. aastal otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise Armeenia laenutehingutele pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 65 000 000 eurot ning pikkusega kuni 15 aastat. Esimene osa laenust summas 26 000 000 eurot maksti välja 2011. aastal, teine ja viimane osa aastal 2012.

3.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saada oleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

VI.   EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS LÄÄNE-BALKANI RIIKIDELE

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, millega antakse edasist makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, millega antakse edasist makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse Albaaniale makromajanduslikku finantsabi (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2008/784/EÜ, 2. oktoober 2008, millega kehtestatakse Montenegro suhtes eraldi kohustus ja vähendatakse proportsionaalselt Serbia kohustust seoses pikaajaliste laenudega, mida ühendus on andnud Serbia ja Montenegro liitriigile (endine Jugoslaavia Liitvabariik) vastavalt otsustele 2001/549/EÜ ja 2002/882/EÜ (ELT L 269, 10.10.2008, lk 8).

Nõukogu otsus 2009/891/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 6).

Nõukogu otsus 2009/892/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 9).

2.    Kirjeldus

22. juulil 1997 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (FYROM I).

Laen on põhisummaga kuni 40 miljonit eurot kuni 15 aastaks.

25 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile 30. septembril 1997. See makstakse tagasi viie võrdse aastase osamaksena alates 11. aastast.

15 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 13. veebruaril 1998. See makstakse tagasi viie võrdse aastase osamaksena alates 11. aastast.

10. mail 1999 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Bosnias ja Hertsegoviinas pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 20 miljonit eurot kuni 15 aastaks (Bosnia I).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti Bosniale ja Hertsegoviinale 21. detsembril 1999. 10 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 2001. aastal.

8. novembril 1999 otsustas nõukogu taas anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 50 miljonit eurot kuni 15 aastaks (FYROM II).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks maksti endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile 2001. aasta jaanuaris, 12 miljoni euro suurune teine osamakse 2002. aasta jaanuaris, 10 miljoni euro suurune kolmas osamakse 2003. aasta juunis ning 18 miljoni euro suurune neljas osamakse 2003. aasta detsembris.

16. juulil 2001 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Jugoslaavia Liitvabariigis (Serbia ja Montenegro I) pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 225 miljonit eurot kuni 15 aastaks. Laen maksti välja ühe osamaksena oktoobris 2001.

5. novembril 2002 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Bosnias ja Hertsegoviinas pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 20 miljonit eurot kuni 15 aastaks (Bosnia II).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti Bosniale ja Hertsegoviinale 2004. aastal ja 10 miljoni euro suurune teine osamakse 2006. aastal.

5. novembril 2002 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Serbias ja Montenegros (Serbia ja Montenegro II) pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 55 miljonit eurot kuni 15 aastaks.

10 miljoni euro suurune esimene osamakse ning 30 miljoni euro suurune teine osamakse kuni 15 aastaks maksti Serbiale ja Montenegrole 2003. aastal, 15 miljoni euro suurune kolmas osamakse 2005. aastal.

Albaaniale antav IV laen summas 9 000 000 eurot, pikkusega kuni 15 aastat, maksti täielikult välja 2006. aastal.

30. novembril 2009 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise Serbia laenutehingutele pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 200 000 000 eurot ning pikkusega kuni 8 aastat. Esimene osa laenust summas 100 000 000 eurot maksti välja 2011. aastal.

3.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

VII.   EUROOPA LIIDU TAGATIS EURATOMI LAENUDELE KESK- JA IDA-EUROOPA RIIKIDES JA SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUSES ASUVATE TUUMAELEKTRIJAAMADE TÕHUSUSE JA TURVALISUSE PARANDAMISEKS

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

2.    Kirjeldus

Kooskõlas otsusega 94/179/Euratom (EÜT L 84, 29.3.1994, lk 41) laiendab Euroopa Liit otsuse 77/270/Euratom kohaste Euratomi laenude kohaldamisala Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamisele.

Euratomi laenude ülemmääraks liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele jääb endiselt 4 miljardit eurot.

2000. aastal otsustas komisjon anda laenu (212,5 miljonit eurot) Kozloduyle Bulgaarias ja viimane osamakse tehti 2006. aastal. 2000. aastal andis komisjon laenu K2R4-le Ukrainas, kuid vähendas 2004. aastal laenu summat 83 miljoni USA dollari ekvivalendile eurodes. Komisjoni 2004. aasta otsuse alusel tehti K2R4-le 2007. aastal 39 miljoni euro suurune esimene osamakse, 2008. aastal 22 miljoni USA dollari suurune osamakse ja 2009. aastal 10,335 miljoni USA dollari suurune osamakse. 2004. aastal otsustas komisjon anda laenu (223,5 miljonit eurot) Cernavodăle Rumeenias. 100 miljoni euro suurune esimene osamakse ja 90 miljoni suurune teine osamakse tehti 2005. aastal ning 33,5 miljoni euro suurune viimane osamakse 2006. aastal.

3.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Alates 1. jaanuarist 2007 ei ole Bulgaariale ja Rumeeniale antud laenud enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud liidu eelarvest ning mitte enam kõnealusest fondist.

VIII.   EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGA LAENUDELE VAHEMERE PIIRKONNA RIIKIDELE

1.    Õiguslik alus

Mõned järgmistes õigusaktides nimetatud riigid on nüüd liikmes- või ühinemiseks valmistuvad riigid. Samuti on teatavate riikide nimed pärast õigusliku aluse vastuvõtmist muutunud.

Nõukogu otsus (Vahemere protokollid), 8. märts 1977.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu otsus (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks), 19. juuli 1982.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus (Jugoslaavia protokolli väline laen), 9. oktoober 1984.

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1488/96 (ELT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/484/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Malta Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 14).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale (EIP) ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

2.    Liidu eelarve tagatis

Vastavalt nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsuse tingimustele tagab liit laenud, mida antakse Euroopa Investeerimispangast seoses liidu finantskohustustega Vahemere piirkonna riikide ees.

Selle otsuse alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel Brüsselis 30. oktoobril 1978 ja Luxembourgis 10. novembril 1978 allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse üldtagatis, mille suuruseks on 75 % kõikidest vahenditest, mis on ette nähtud laenutehinguteks järgmistes riikides: Malta, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Portugal (finantsprotokoll, hädaabi), Türgi, Küpros, Egiptus, Jordaania, Süüria, Iisrael, Kreeka, endine Jugoslaavia ja Liibanon.

Tagatislepingut laiendatakse iga uue finantsprotokolli jaoks.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 1999/786/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. aprillil 2000 Brüsselis ja 23. mail 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

3.    Kirjeldus

Vahemere piirkonna kolmandate riikidega sõlmitud finantsprotokollide kohaselt sätestatakse Euroopa Investeerimispanga omavahenditest antavate laenude jaoks üldsummad. Euroopa Investeerimispank annab laene sektoritele, mis võivad kaasa aidata kõnealuste riikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule (transpordi infrastruktuurid, sadamad, veevarustus, energia tootmine ja jaotamine, põllumajandusprojektid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine).

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist otsustas nõukogu 14. aprillil 1997 pikendada Euroopa Investeerimispangale antavat ühenduse tagatist laenudele projektideks järgmistes Vahemere riikides: Alžeeria, Küpros, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Malta, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi, Gaza sektor ja Jordani Läänekallas. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 2,31 miljardit eurot on ette nähtud kõnealustele Vahemere riikidele. See hõlmas 31. jaanuaril 1997. aastal alanud kolmeaastast perioodi (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

29. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise maavärinas kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 600 miljonit eurot ja see hõlmas kolme aastat alates 29. novembrist 1999 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist otsustas nõukogu 22. detsembril 1999 anda Euroopa Investeerimispangale veel kord ühenduse tagatise järgmistes Vahemere riikides ellu viidavate projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks: Alžeeria, Küpros, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Malta, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi, Gaza sektor ja Jordani Läänekallas. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib alates 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

4. detsembril 2000 otsustas nõukogu võtta vastu Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks. Kõnealuste laenude üldine ülemmäär on 450 miljonit eurot.

Otsusega 2005/47/EÜ struktureeriti ümber Vahemere piirkonna piirkondlik mandaat, et arvata välja Küpros, Malta ja Türgi, mis lisati Kagu-Euroopa naaberriikide piirkondliku mandaadi alasse.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes Vahemere riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Alžeeria, Egiptus, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa (abikõlblikkuse otsustab nõukogu), Maroko, Süüria ning Tuneesia. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot. Ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %.

Otsus 2006/1016/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

4.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral,

teatavatel juhtudel 2 % suuruse intressitoetuse maksmine tagastamatu abina finantsprotokollidega sätestatud üldsummade piires.

Laenud uutele liikmesriikidele ei ole enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud liidu eelarvest ning mitte enam kõnealusest fondist.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

IX.   EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGA ANTUD LAENUDELE KESK- JA IDA-EUROOPA NING LÄÄNE-BALKANI PIIRKONNAS ASUVATES KOLMANDATES RIIKIDES

1.    Õiguslik alus

Mõned järgmistes õigusaktides nimetatud riigid on nüüd liikmes- või ühinemiseks valmistuvad riigid. Samuti on teatavate riikide nimed pärast õigusliku aluse vastuvõtmist muutunud.

Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu otsus, 29. november 1989, panga tehingute kohta Ungaris ja Poolas.

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud investeerimisprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et laiendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et laiendada ühenduse garantiid, mis anti Euroopa Investeerimispangale Horvaatia projektidega seotud laenude katteks (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse garantii laiendamiseks nii, et see katab Jugoslaavia Liitvabariigis läbiviidavate projektide jaoks antavaid laene (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

2.    Liidu eelarve tagatis

Otsuse 90/62/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. aprillil 1990 Brüsselis ja 14. mail 1990 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping laenude kohta Ungaris ja Poolas; see otsus on aluseks ka kõnealuse lepingu laiendamisele, mis hõlmab laene Tšehhoslovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias ning mis allkirjastati 31. juulil 1991 Brüsselis ja Luxembourgis.

Kõnealust tagatislepingut käsitleti 19. jaanuaril 1993 Brüsselis ja 4. veebruaril 1993 Luxembourgis allkirjastatud dokumendis Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi asendamise kohta Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigiga alates 1. jaanuarist 1993.

Otsuse 93/696/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 22. juulil 1994 Brüsselis ja 12. augustil 1994 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuste 98/348/EÜ ja 98/729/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

3.    Kirjeldus

Vastusena nõukogu 9. oktoobril 1989 esitatud üleskutsele otsustas Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu 29. novembril 1989 lubada pangal anda omavahenditest laene, et rahastada projekte Ungaris ja Poolas kuni ühe miljardi euro ulatuses. Neid laene antakse selliste investeerimisprojektide rahastamiseks, mis vastavad panga tavapärastele nõuetele omavahenditest antavate laenude puhul.

14. mail 1991 ja 15. märtsil 1993 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, et kõnealust tagatist laiendatakse mis tahes laenudele, mida Euroopa Investeerimispank annab muudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele (Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia) kahe aasta jooksul kuni 700 miljoni euro ulatuses.

13. detsembril 1993 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada kolme aasta võrra kolme miljardi euro suurust ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Poolas, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Slovaki Vabariigis, Rumeenias, Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Albaanias.

Eelarvetagatis katab kõik kõnealuste laenudega seotud võlahalduskulud (laenu põhiosa tagasimakse, intressid, muud sellega seotud kulud).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Albaanias, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovaki Vabariigis ja Sloveenias. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 3,52 miljardit eurot on ette nähtud kõnealustele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Nimetatud ülemmäär hõlmab kolme aastat alates 31. jaanuarist 1997. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

19. mail 1998 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ellu viidavate projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 150 miljonit eurot ja see hõlmab kaht aastat alates 1. jaanuarist 1998. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

14. detsembril 1998 otsustas nõukogu muuta otsust 97/256/EÜ, et laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele Bosnias ja Hertsegoviinas ellu viidavate projektide jaoks. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 100 miljonit eurot ja see hõlmab kaht aastat alates 22. detsembrist 1998. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Albaanias, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Bosnias ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovaki Vabariigis ja Sloveenias. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

7. novembril 2000 otsustas nõukogu laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Horvaatias.

6. novembril 2000 otsustas nõukogu laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Jugoslaavia Liitvabariigis.

Otsusega 2005/47/EÜ struktureeriti ümber Vahemere piirkonna piirkondlik mandaat, et arvata välja Küpros, Malta ja Türgi, mis lisati Kagu-Euroopa naaberriikide piirkondliku mandaadi alasse.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Horvaatia, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja kandidaatriigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo). Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikidele riikidele kokku kasutada antud assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

4.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Laenud uutele liikmesriikidele ei ole enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud liidu eelarvest ning mitte enam kõnealusest fondist.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

X.   EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE SEOSES KAHJUMITEGA, MIS TULENEVAD LAENUDEST PROJEKTIDELE TEATAVATES AASIA JA LADINA-AMEERIKA RIIKIDES

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavate kolmandate riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macau, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

2.    Liidu eelarve tagatis

Otsuse 93/115/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. novembril 1993 Brüsselis ja 17. novembril 1993 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 96/723/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. märtsil 1997 Brüsselis ja 26. märtsil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

3.    Kirjeldus

Vastavalt otsusele 93/115/EMÜ tagab liit igal üksikjuhtumil eraldi laenud, mille Euroopa Investeerimispank on andnud kolmandatele riikidele, kellega Euroopa Liit on sõlminud koostöölepingud.

Otsusega 93/115/EMÜ kehtestati kolmeks aastaks ülemmäär 250 miljonit eurot aastas.

12. detsembril 1996 andis nõukogu Euroopa Investeerimispangale 100 % ühenduse tagatise laenudele ühishuviprojektide jaoks teatavates kolmandates riikides (Aasia ja Ladina-Ameerika riigid), kellega ühendus on sõlminud koostöölepingud. Kõnealuse tagatise üldine ülemmäär oli 275 miljonit eurot 1996. aastaks (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks järgmistes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay, Venezuela, Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Aomen, Malaisia, Mongoolia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 900 miljonit eurot on ette nähtud kõnealustele Aasia ja Ladina-Ameerika riikidele. Ülemmäär on ette nähtud kolmeks aastaks ning kehtib alates 31. jaanuarist 1997 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks järgmistes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay, Venezuela, Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Laos, Aomen, Malaisia, Mongoolia, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Lõuna-Korea, Sri Lanka, Tai, Vietnam ja Jeemen. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib alates 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Ladina-Ameerika riigid Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Uruguay ja Venezuela; Aasia riigid Afganistan, * Bangladesh, Bhutan, * Brunei, Kambodža, * Hiina, India, Indoneesia, Iraak, * Lõuna-Korea, Laos, Malaisia, Maldiivid, Mongoolia, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Taiwan, * Tai, Vietnam ja Jeemen; Kesk-Aasia: Kasahstan, * Kõrgõzstan, * Türkmenistan, * Usbekistan* (* tähendab, et abikõlblikkuse otsustab nõukogu). Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

4.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

XI.   EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE SEOSES KAHJUMITEGA, MIS TULENEVAD LAENUDEST PROJEKTIDE JAOKS LÕUNA-KAUKAASIAS, VENEMAAL, VALGEVENES, MOLDOVA VABARIIGIS JA UKRAINAS

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvate valitud keskkonnaprojektide jaoks antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii teatud tüüpi projektidele Venemaal, Ukrainas, Moldaavias ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude vastu (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11). Alates 31. detsembrist 2006 ning vastavalt komisjoni otsusele K(2005) 1499 on üksnes Venemaa ja Ukraina otsuse 2005/48/EÜ alusel abikõlblikud.

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

2.    Liidu eelarve tagatis

Otsuse 2001/777/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 6. mail 2002 Brüsselis ja 7. mail 2002 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 9. detsembril 2005 Luxembourgis ja 21. detsembril 2005 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

3.    Kirjeldus

6. novembril 2001 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvate valitud keskkonnaprojektide jaoks antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks. Assigneeringute üldine ülemmäär on 100 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank saab erandkorras 100 % ühenduse tagatise.

22. detsembril 2004 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes ellu viidavate teatavat liiki projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Assigneeringute üldine ülemmäär on 500 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank saab erandkorras 100 % ühenduse tagatise.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 21. detsembril 2005 Brüsselis ja 9. detsembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestati tagatise ülemmäär 100 %.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavates Ida-Euroopa riikides (Moldova Vabariik, Ukraina ja Valgevene (abikõlblikkuse otsustab nõukogu)) ning teatavates Lõuna-Kaukaasia riikides (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia ja Venemaa) ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär samaväärne 27,8 miljardi euroga, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

4.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

XII.   EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGAST LÕUNA-AAFRIKALE ANTUD LAENUDELE

1.    Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1080/2011/EL, 25. oktoober 2011, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduvälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 633/2009/EÜ (ELT L 280, 27.10.2011, lk 1).

2.    Liidu eelarve tagatis

Otsuse 95/207/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. oktoobril 1995 Brüsselis ja 16. oktoobril 1995 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

3.    Kirjeldus

Vastavalt otsuse 95/207/EÜ sätetele tagab liit Euroopa Investeerimispanga laenud Lõuna-Aafrikale kuni 300 miljoni euro ulatuses.

Eelarvetagatis katab kõik kõnealuste laenudega seotud võlahalduskulud (laenu põhiosa tagasimakse, intressi- ja lisakulud).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 375 miljonit eurot on ette nähtud Lõuna-Aafrika Vabariigi jaoks. Ülemmäär on ette nähtud kolmeks aastaks ning see kehtib alates 1. juulist 1997 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. juulist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

4.    Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Otsusega nr 1080/2011/EL, mis jõustus 30. oktoobril 2011, suurenes EIP finantstehingute raames välja makstud laenude ja antud tagatiste kogusumma 25 800 000 000 eurolt 29 484 000 000 eurole (2 000 000 000 eurot finantstehinguteks kliimamuutuste valdkonnas ning 1 684 000 000 eurot EIP riskitehinguteks).

C.   2013. JA 2014. AASTA UUTE LAENUTEHINGUTE PROGNOOSID

Järgmine tabel annab ligikaudse ülevaate võimalike uute (üldeelarvest tagatud) laenude võtmisest ja andmisest 2013. ja 2014. aastal.

Laenutehingud 2013. ja 2014. aastal

(miljonites eurodes)

Vahend

2013

2014

A.   Üldeelarve raames tagatud liidu ja Euratomi laenutehingud

1.   

Liidu makromajanduslik abi kolmandatele riikidele

Otsustatud või planeeritud tegevused:

 

 

Armeenia

35

35

Bosnia ja Hertsegoviina

100

0

Egiptus

225

225

Jordaania

90

90

Kõrgõzstan

8

7

Ukraina

110

500

Vahesumma MFA

568

857

2.

Euratomi laenud

50

100

3.

Maksebilanss (16)

1 000

400

4.   

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM) (17)

Iirimaa

800

Uusi laene

Portugal

3 900

ei anta

Vahesumma EFSM

4 700

 

Vahesumma A

6 318

1 357

B.

Liidu eelarve raames tagatud Euroopa Investeerimispanga laenud

 

 (18)

1.

Kandidaatriigid

1 800

1 500

2.

Vahemere piirkonna riigid

800

925

3.

Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa

800

925

4.

Aasia ja Ladina-Ameerika

425

375

5.

Lõuna-Aafrika Vabariik

125

225

Vahesumma B

3 950

3 950

Kõik kokku

10 268

5 307

D.   KAPITALITEHINGUD JA LAENUDE TAGASIMAKSED

TABEL 1. VÕETUD LAENUD

Kapitalitehingud ja laenude tagasimaksegraafik

(miljonites eurodes)

Vahend ja allkirjastamise aasta

Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval

31. detsembrini 2012 saadud esialgne summa

Jääk 31. detsembril 2012

Tagasimaksed

Jääk 31. detsembril

Intressid

2013

2014

2013

2014

2013

2014

2015

1.   Euratom

1977

95,3

23,2

 

 

 

 

 

 

 

 

1978

70,8

45,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1979

151,6

43,6

 

 

 

 

 

 

 

 

1980

183,5

74,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1981

360,4

245,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1982

354,6

249,5

 

 

 

 

 

 

 

 

1983

366,9

369,8

 

 

 

 

 

 

 

 

1984

183,7

207,1

 

 

 

 

 

 

 

 

1985

208,3

179,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1986

575,0

445,8

 

 

 

 

 

 

 

 

1987

209,6

329,8

 

 

 

 

 

 

 

 

1988

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1989

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1990

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1998

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1999

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

40,0

40,0

36,0

4,0

4,0

32,0

28,0

2,0

1.8

1,6

2002

40,0

40,0

24,3

4,0

4,0

20,3

16,3

0,1

0,1

0,1

2003

25,0

25,0

13,7

2,5

2,5

11,2

8,7

0,1

0,1

0,1

2004

65,0

65,0

46,7

6,5

6,5

40,2

33,7

0,3

0,2

0,1

2005

215,0

215,0

215,0

11,6

13,1

203,4

190,3

1,0

0,8

0,7

2006

51,0

51,0

51,0

1,3

2,5

49,7

47,2

0,3

0,2

0,2

2007

39,0

39,0

21,5

3,9

3,9

17,6

13,7

0,1

0,1

0,1

2008

15,8

15,8

9,8

1,8

1,8

8,0

6,2

0,1

0,1

0,1

2009

6,9

6,9

5,0

1,0

1,0

4,0

3,0

0,1

0,1

0,1

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2011

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2012

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

3 257,4

2 710,7

423,0

36,6

39,3

386,4

347,1

4,2

3,3

2,9

2.   Maksebilanss

2008

2 000,0

2 000,0

0

 

 

 

 

 

 

 

2009

7 200,0

7 200,0

7 200,0

 

3 000,0

7 200,0

4 200,0

285,6

285,6

189,4

2010

2 850,0

2 850,0

2 850,0

 

 

2 850,0

2 850,0

33,1

33,1

33,1

2011

1 350,0

1 350,0

1 350,0

 

 

1 350,0

1 350,0

43,7

43,7

43,7

2012

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

13 400,0

13 400,0

11 400,—

0

3 000,0

11 400,0

8 400,0

362,4

362,4

362,4

3.   Makromajanduslik finantsabi kolmandatele riikidele ja toiduabi endisele Nõukogude Liidule

1990

350,0

350,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

945,0

945,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

1 671,0

1 671,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

659,0

659,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

400,0

400,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

410,0

410,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

155,0

155,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

445,0

445,0

0

0

 

0

 

0

0

0

1998

153,0

153,0

3,0

3,0

0

0

0

0,1

0

0

1999

108,0

108,0

4,0

2,0

2,0

2,0

0

0,1

0,1

0

2000

160,0

160,0

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

80,0

80,0

32,0

16,0

8,0

16,0

8,0

0,1

0,1

0,1

2002

12,0

12,0

12,0

2,4

2,4

9,6

7,2

0,1

0,1

0,1

2003

78,0

78,0

40,5

12,5

5,6

28,0

22,4

0,1

0,1

0,1

2004

10,0

10,0

10,0

 

 

10,0

10,0

0,1

0,1

0,1

2005

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2006

19,0

19,0

19,0

 

 

19,0

19,0

0,8

0,8

0

2007

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2008

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2009

25,0

25,0

25,0

 

25,0

25,0

0

0,8

0,8

0,8

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2011

406,0

406,0

361,0

45,0

53,0

316,0

263

7,0

6,7

6,3

2012

39,0

39,0

39,0

 

 

39,0

39,0

1,2

1,2

1,2

Kokku

6 125,0

6 125,0

545,5

80,9

96,0

464,6

368,6

9,5

9,0

7,8

4.   Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

2011

28 000

28 000

28 000

 

 

28 000

28 000

816,0

816,0

816,0

2012

15 800

15 800

15 800

 

 

15 800

15 800

497,7

489,9

489,9

Kokku

43 800

43 800

43 800

 

 

43 800

43 800

1 313,7

1 305,9

1 305,9


TABEL 2. VÕETUD LAENUD

Kapitalitehingud ja laenude tagasimaksegraafik

(miljonites eurodes)

Vahend ja allkirjastamise aasta

Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval

31. detsembrini 2012 saadud esialgne summa

Jääk 31. detsembril 2012

Tagasimaksed

Jääk 31. detsembril

Intressid

2013

2014

2013

2014

2013

2014

2015

1.   Euratom

1977

98,3

119,4

 

 

 

 

 

 

 

 

1978

72,7

95,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1979

152,9

170,2

 

 

 

 

 

 

 

 

1980

183,5

200,7

 

 

 

 

 

 

 

 

1981

362,3

430,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1982

355,4

438,5

 

 

 

 

 

 

 

 

1983

369,1

400,1

 

 

 

 

 

 

 

 

1984

205,0

248,7

 

 

 

 

 

 

 

 

1985

337,8

389,5

 

 

 

 

 

 

 

 

1986

594,4

500,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1987

674,6

900,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1988

80,0

70,2

 

 

 

 

 

 

 

 

1989

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1990

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

48,5

47,4

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1998

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1999

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

40,0

40,0

36,0

4,0

4,0

32,0

28,0

2,0

1.8

1,6

2002

40,0

40,0

24,3

4,0

4,0

20,3

16,3

0,1

0,1

0,1

2003

25,0

25,0

13,7

2,5

2,5

11,2

8,7

0,1

0,1

0,1

2004

65,0

65,0

46,7

6,5

6,5

40,2

33,7

0.3

0,2

0,1

2005

215,0

215,0

215,0

11,6

13,1

203,4

190,3

1,0

0,8

0,7

2006

51,0

51,0

51,0

1,3

2,5

49,7

47,2

0,3

0,2

0,2

2007

39,0

39,0

21,5

3,9

3,9

17,6

13,7

0,1

0,1

0,1

2008

15,8

15,8

9,8

1,8

1,8

8,0

6,2

0,1

0,1

0,1

2009

6,9

6,9

5,0

1,0

1,0

4,0

3,0

0,1

0,1

0,1

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2011

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2012

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

4 040,2

4 511,0

423,0

36,6

39,3

386,4

347,1

4,2

3,3

2,9

2.   Maksebilanss

2008

2 000,0

2 000,0

0

 

 

 

 

 

 

 

2009

7 200,0

7 200,0

7 200,0

 

3 000,0

7 200,0

4 200,0

285,6

285,6

189,4

2010

2 850,0

2 850,0

2 850,0

 

 

2 850,0

2 850,0

33,1

33,1

33,1

2011

1 350,0

1 350,0

1 350,0

 

 

1 350,0

1 350,0

43,7

43,7

43,7

2012

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

13 400,0

13 400,0

11 400,—

0

3 000,0

11 400,0

8 400,0

362,4

362,4

362,4

3.   Makromajanduslik finantsabi kolmandatele riikidele ja toiduabi endisele Nõukogude Liidule

1990

350,0

350,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

945,0

945,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

1 671,0

1 671,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

659,0

659,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

400,0

400,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

410,0

410,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

155,0

155,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

445,0

195,0

0

 

 

 

 

 

 

 

1998

153,0

403,0

3,0

3,0

 

0

0

0,1

0

0

1999

108,0

108,0

4,0

2,0

2,0

2

0

0,1

0,1

0

2000

160,0

160,0

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

305,0

305,0

212,0

61

53

151,0

98,0

0,8

0,5

0,3

2002

12,0

12,0

12,0

2,4

2,4

9,6

7,2

0,1

0,1

0,1

2003

118,0

118,0

80,5

12,5

13,6

68,0

54,4

1,6

1,5

1,2

2004

10,0

10,0

10,0

 

 

10,0

10,0

0,1

0,1

0,1

2005

15,0

15,0

15,0

 

 

15,0

15,0

0,6

0,6

0,6

2006

19,0

19,0

19,0

 

 

19,0

19,0

0,1

0,1

0,1

2007

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2008

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2009

25,0

25,0

25,0

 

25,0

25,0

0

0,8

0,8

 

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2011

126,0

126,0

 

 

 

126,0

126,0

4,3

4,3

4,3

2012

39,0

39,0

39,0

 

 

39,0

39,0

1,2

1,2

1,2

Kokku

6 125,0

6 125,0

545,5

80,9

96,0

464,6

368,6

9,5

9,0

7,8

4.   Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

2011

28 000

28 000

28 000

 

 

28 000

28 000

816,0

816,0

816,0

2012

15 800

15 800

15 800

 

 

15 800

15 800

497,7

489,9

489,9

Kokku

43 800

43 800

43 800

 

 

43 800

43 800

1 313,7

1 305,9

1 305,9

Tehnilised juhised tabelite kohta

Vahetuskurss: summad 2. veerus „Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval” arvestatakse ümber allkirjastamise kuupäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Refinantseerimistehingute puhul on tabelis 1 näidatud nii esialgne tehing (nt 1979. aastal) kui ka asendustehing (nt 1986. aastal), kusjuures asendustehingu summa arvestatakse ümber esialgse tehingu kursi alusel. Sellest tulenev kattumine mõjutab aasta näitajaid, kuid ei kajastu kogusummas.

Kõik muud summad arvestatakse ümber 31. detsembril 2012 kehtinud vahetuskursi alusel.

3. veerg „31. detsembrini 2012 saadud/makstud esialgne summa”: kui viidatakse näiteks 1986. aastale, on selles veerus näidatud kõikide 1986. aastal allkirjastatud laenulepingute alusel 31. detsembrini 2012 saadud kumulatiivne kogusumma (tabel 1), sealhulgas refinantseerimine (mis põhjustab teatavat kattumist).

4. veerg „Jääk 31. detsembril 2012”: need on netosummad ilma refinantseerimistehingutest tuleneva kattumiseta. Need summad saadakse, kui 3. veerust lahutatakse kuni 31. detsembrini 2012 tehtud tagasimaksete kumulatiivne kogusumma, kaasa arvatud refinantseerimistehingute alusel tagasi makstud summad (kogusumma ei ole tabelites esitatud).

7. veerg = 4. veerg – 5. veerg.

Makromajanduslik finantsabi (MFA) 2011: vastavalt nõukogu 2. oktoobri 2008. aasta otsusele 2008/784/EÜ (millega kehtestati Montenegro suhtes eraldi kohustus) allkirjastas Montenegro 9. veebruaril 2010 laenulepingu, mille järel algselt Serbia Montenegrole antud laenud avati uuesti virtuaalse algkuupäevaga 2011. aastal, et rakendada riikide jagunemist, mis selgitab antud laenusummade ja tagasimakstud laenusummade vahelist erinevust, sest leping laenuandjast pangaga ei muutunud.

VÄLJAANNETE TALITUS

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

3 438 000

3 102 000

 

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

705 000

576 000

 

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

4 143 000

3 678 000

0,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

5 029 000

4 679 000

4 914 945,34

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

5 029 000

4 679 000

4 914 945,34

 

Jaotis 4 — Kogusumma

9 172 000

8 357 000

4 914 945,34

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0     Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 438 000

3 102 000

 

Märkused

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate hulka kuuluvate ametnike ja muude teenistujate palkadest, töötasudest ja hüvitistest igal kuul kinni peetavatest maksudest tulenevaid laekumisi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3     Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate hulka kuuluvate teenistuses olevate ametnike ja muude teenistujate töötasust igal kuul kinni peetavatest ajutistest maksudest tulenevaid laekumisi.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4     Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

705 000

576 000

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

5 029 000

4 679 000

4 914 945,34

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

SISSEMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 6 0

Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

9 172 000

8 357 000

4 914 945,34

PEATÜKK 6 6 —

MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 6 0   Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A2

VÄLJAANNETE TALITUS

A2 01

HALDUSKULUD

76 807 000

74 087 250

77 129 197,35

A2 02

ERITEGEVUSALAD

7 467 000

8 990 500

13 580 831,09

A2 10

RESERVID

p.m.

p.m.

 

 

Jaotis A2 — Kogusumma

84 274 000

83 077 750

90 710 028,44

 

KÕIK KOGUSUMMA

84 274 000

83 077 750

90 710 028,44

JAOTIS A2

VÄLJAANNETE TALITUS

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK A2 01

A2 01 01

Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

56 725 000

53 240 000

53 904 853,05

A2 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A2 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 991 000

3 268 000

2 903 162,71

A2 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

733 000

766 250

716 205,—

 

Artikkel A2 01 02 — Kogusumma

3 724 000

4 034 250

3 619 367,71

A2 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 026 000

16 514 000

19 301 807,52

A2 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

306 000

270 000

268 674,58

A2 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 000

19 000

26 994,49

A2 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 000

10 000

7 500,—

 

PEATÜKK A2 01 — KOGUSUMMA

76 807 000

74 087 250

77 129 197,35

PEATÜKK A2 02

A2 02 01

Tootmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 035 000

1 035 000

2 674 243,99

A2 02 02

Kataloogimine ja arhiveerimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 213 000

2 578 000

2 249 230,17

A2 02 03

Füüsiline levitamine ja edendustöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 876 000

3 600 000

6 942 099,84

A2 02 04

Avalikud veebisaidid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 343 000

1 777 500

1 715 257,09

 

PEATÜKK A2 02 — KOGUSUMMA

7 467 000

8 990 500

13 580 831,09

PEATÜKK A2 10

A2 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

A2 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK A2 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

 

 

Jaotis A2 — Kogusumma

84 274 000

83 077 750

90 710 028,44

 

KÕIK KOGUSUMMA

84 274 000

83 077 750

90 710 028,44

PEATÜKK A2 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A2 02 —

ERITEGEVUSALAD

PEATÜKK A2 10 —

RESERVID

PEATÜKK A2 01 — HALDUSKULUD

A2 01 01     Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

56 725 000

53 240 000

53 904 853,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosseisuliste ametnike ja ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning institutsiooni maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja lisatasud;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning rahaliste tasude osa suhtes, mis kantakse üle riiki, mis ei ole isiku töökohariik;

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) reisikulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A2 01 02     Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A2 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 991 000

3 268 000

2 903 162,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, kõnealuses jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

eraõiguslike lepingute alusel palgatud ajutiste töötajate ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jms);

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise talitusse tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide ametiasutustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

igasugune nõukogu poolt heaks kiidetud tasu kohandamise kulu finantsaasta jooksul;

täiendavad teenused tekstide korrektuuri alal, ajutiste ja vabakutseliste töötajatega seotud kulud ning vastavad halduskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni kehtestatud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ja muude finantstingimuste kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A2 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

733 000

766 250

716 205,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjadega hõlmatud töötajate ning riigi või rahvusvaheliste ekspertide ja ametnike transpordikulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega;

ametlikult talitust esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

uurimis- ja töörühmade tegevuses osalevate ekspertide reisikulud, päevarahad ja täiendavad kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta olemasolevast infrastruktuurist (institutsioonide peakorterites või välisesindustes) (ekspertide kulud hüvitatakse komisjoni otsuste alusel);

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud;

selliste konverentside, kongresside ja kohtumistega seotud kulud, millest talitus võtab osa või mida ta organiseerib;

kulud, mis on seotud koolitusega, mille eesmärk on parandada talituse töötajate oskusi, tulemuslikkust ja tõhusust vastavalt talituse erivajadustele;

ekspertide kasutamine koolitusvajaduste kindlakstegemisel, kursuste kavandamisel, väljatöötamisel ja korraldamisel ning tulemuste hindamisel ja jälgimisel;

konsultantide kasutamine mitmesugustes valdkondades, eriti organiseerimismeetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ja personalijuhtimise alal;

välikoolitustel osalemine ja asjakohaste erialaorganisatsioonidega ühinemine;

kulud, mis on seotud kursuste korraldamise praktiliste aspektide, tööruumide, transpordi ja söögiga ning kohapeal elamist eeldavate kursuste puhul majutusega;

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete soetamisega seotud koolituskulud;

õppevahendite soetamine;

kulud, mis on seotud erialauuringute ja -konsultatsioonidega, mida viivad läbi kõrge kvalifikatsiooniga lepingulised (era- või juriidilisest isikust) eksperdid, sealhulgas juba tehtud uuringute soetamine, kui talituse töötajad ei ole võimelised neid ise vahetult tegema;

kulud seoses talituse osalemisega Bridge Forum Dialogue’i tegevuses.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni kehtestatud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ning muude finantstingimuste kohta.

A2 01 03     Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

16 026 000

16 514 000

19 301 807,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud talituse hoonetega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud hoonete soetamisega, ostuvõimalusega üürimisega või ehitamisega;

kasutatavate hoonete või hoone osade ostuvõimalusega üürimisega kaasnev üür, maarent jm erinevad maksud ning konverentsi-, hoiu- ja arhiiviruumide, garaažide ning parkimiskohtade üürimine;

talituse kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed;

talituse kasutuses olevate hoonete või nende osade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega;

kulud, mis on seotud ruumide, liftide jms hooldamisega ning keskkütte- ja kliimaseadmetega jne; korrapärase koristamisega, hooldus-, pesu-, valgus- ja keemilise puhastuse vahendite soetamisega ning ülevärvimise, parandamise ja hoolduseks vajalike vahenditega seotud kulud;

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete ümberkohandamine, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd, samuti kulud, mis on seotud hoone võrguseadmete otstarbekohase muutmisega ja selleks vajaliku varustusega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei uuendata ega sõlmita enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete soetamisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostu-, üüri- ning hoolduskulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud, (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse soetamine, üürimine, liisimine, hooldamine, parandamine, paigaldamine ja uuendamine;

mööbli soetamine, üürimine, hooldamine ja parandamine;

transpordivahendite soetamine, üürimine, hooldamine ja parandamine;

mitmesugused kindlustusliigid (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu);

töövahenditega jms seotud kulud, eelkõige

vormirõivaste soetamine (eelkõige käskjalgadele, autojuhtidele ja toitlustuspersonalile);

töökodade personali töörõivaste soetamisega ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete soetamine või nendega seotud kulude hüvitamine;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige kaablite, telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide soetamine, üürimine, paigaldamine ja hooldamine, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, serverite, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

teabe mis tahes kujul paljundamiseks ja arhiveerimiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksi- ja koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) soetamine, üürimine, liisimine ja hooldamine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute soetamisega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteed pidi saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning talituse siseposti töötlemisega seotud kulud;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, Interneti-televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jms seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning infotehnoloogia-projektide elluviimine;

muud eespool nimetamata talituskulud.

Selle assigneeringuga ei kaeta trükikoja ega levituskeskuse tööstustegevusega seotud kulusid.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastav sihtotstarbeline tulu on hinnanguliselt 50 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A2 01 50     Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

306 000

270 000

268 674,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

talituse panus puhkekeskuse ning Luxembourgis toimuva muu kultuuri- ja sporditegevuse kulude ning kõigi eri rahvustest töötajate vahelise sotsiaalse kontakti julgustamiseks tehtud algatustega seotud kulude rahastamisel;

talituse panus lastepäevakodu ja teiste lastesõimede ning laste transportimisega seotud kulude rahastamisel;

abistamispoliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvad puuetega inimesed:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad;

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad;

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade tähenduses.

Selle assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A2 01 51     Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

19 000

19 000

26 994,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ja seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud;

talituse kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

A2 01 60     Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

7 000

10 000

7 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

videotekstiteenuste liikmemaksud, ajakirjade, erialaste perioodiliste väljaannete tellimine, talituse tööga seotud trükiste ja tehniliste tööde soetamine;

ajakirjandusagentuuride liikmeks olemisega seotud kulud (telegraafiteenused ning ajakirjandus- ja teabebülletäänid).

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

PEATÜKK A2 02 — ERITEGEVUSALAD

A2 02 01     Tootmine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 035 000

1 035 000

2 674 243,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud tootmistegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

igas vormis väljaannete (nii paberkandjal kui ka elektrooniliste) tootmine ja ühisavaldamine,

trükiste taastrükkimine ja asutuse vastutusel esinenud vigade parandamine,

dokumentide reprodutseerimiseks vajalike seadmete ja infrastruktuuride ostmise või üürimise kulud, sh kulud paberile ja muudele tarvikutele.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 150 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 02     Kataloogimine ja arhiveerimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 213 000

2 578 000

2 249 230,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi kataloogimis- ja arhiveerimistegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

kataloogimine, mis sisaldab järgmisi kulusid: dokumendi ja õigusliku analüüsi, indekseerimise, täpsustamise, redigeerimise, kirjete elektroonilisele kujule viimise ja hooldamise kulud,

rahvusvaheliste kataloogimisega tegelevate asutuste iga-aastased liikmemaksud,

elektrooniline salvestamine,

elektrooniliste dokumentide pikaajaline säilitamine ja sellega seonduvad teenused ja digiteerimine.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu 26. novembri 1974. aasta määrus juriidilise dokumenteerimise automatiseerimise kohta (EÜT C 20, 28.1.1975, lk 2).

Nõukogu 13. novembri 1991. aasta määrus CELEXi süsteemi tööstruktuuride reorganiseerimise kohta (ühenduse õiguse automatiseeritud dokumenteerimine) (EÜT C 308, 28.11.1991, lk 2).

Nõukogu 20. juuni 1994. aasta määrus ühenduse õiguse ja riiklike rakendusõiguste ning parandatud ligipääsutingimuste elektroonilise levitamise kohta (EÜT C 179, 1.7.1994, lk 3).

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 03     Füüsiline levitamine ja edendustöö

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 876 000

3 600 000

6 942 099,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi füüsilise levitamise ja edendustegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

trükiste ladustamisega seotud tegevus: lattu paigutamine, sissetoomine ja väljaviimine jne;

pakkimine ja adresseerimine (masinad, seadmed, tarbekaubad, käitlemine jne);

lähetamiskulud: postikulud, transport, edasi-tagasi toimetamine jne;

aadresside nimekirja soetamine ja haldamine: loomine, sisestamine ja kodeerimine, ajakohastamine jms;

tootmine ja turustamine: näitused, kataloogid, brošüürid, reklaam, turu-uuringud jne;

üldsuse teavitamine ja abistamine;

raamatukogude vahendid: indekseerimiskaardid, riiulid, mööbel, kataloogimisvahendid jne.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 04     Avalikud veebisaidid

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 343 000

1 777 500

1 715 257,09

Märkused

See assigneering on ette nähtud avalike veebisaitidega seotud kulude (peamiselt EUR-Lexi avaldamine, ELi raamatupood, veebisait Who's Who), eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

avalike veebisaitide haldus ja arendus;

veebisaidi kasutajatugi.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

PEATÜKK A2 10 — RESERVID

A2 10 01     Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

Märkused

Artikli assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A2 10 02     Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

 

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2 950 000

2 828 000

 

4 0 3

Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

612 000

530 000

 

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

3 562 000

3 358 000

0,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

3 466 000

3 392 000

 

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

3 466 000

3 392 000

 

 

Jaotis 4 — Kogusumma

7 028 000

6 750 000

0,—

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0     Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

2 950 000

2 828 000

 

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 3     Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4     Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

612 000

530 000

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

3 466 000

3 392 000

 

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

SISSEMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 028 000

6 750 000

0,—

PEATÜKK 6 6 —

MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kirjendatakse käesolevas punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A3

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET

A3 01

HALDUSKULUD

51 971 800

55 626 000

54 348 222,39

Reservid (A3 10 01)

3 929 200

 

 

 

55 901 000

55 626 000

54 348 222,39

A3 02

PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE

1 556 000

1 566 000

970 824,14

A3 03

JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD

200 000

200 000

195 234,18

A3 10

RESERVID

3 929 200

p.m.

0,—

 

Jaotis A3 — Kogusumma

57 657 000

57 392 000

55 514 280,71

millest reservid (A3 10 01)

3 929 200

 

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

57 657 000

57 392 000

55 514 280,71

JAOTIS A3

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK A3 01

A3 01 01

Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

34 709 800

38 543 000

36 931 517,73

Reservid (A3 10 01)

3 929 200

 

 

 

38 639 000

38 543 000

36 931 517,73

A3 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A3 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 586 000

2 586 000

2 828 872,04

A3 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 159 000

3 184 000

3 020 138,95

 

Artikkel A3 01 02 — Kogusumma

5 745 000

5 770 000

5 849 010,99

A3 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

11 499 000

11 295 000

11 552 746,81

A3 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 000

3 000

0,—

A3 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A3 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

15 000

14 946,86

 

PEATÜKK A3 01 — KOGUSUMMA

51 971 800

55 626 000

54 348 222,39

Reservid (A3 10 01)

3 929 200

 

 

 

55 901 000

55 626 000

54 348 222,39

PEATÜKK A3 02

A3 02 01

Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollid, uuringud, analüüsid ja tegevused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 176 000

1 176 000

704 961,04

A3 02 02

Euro võltsimise vastased meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

50 000

50 000

26 000,12

A3 02 03

Teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

330 000

340 000

239 862,98

 

PEATÜKK A3 02 — KOGUSUMMA

1 556 000

1 566 000

970 824,14

PEATÜKK A3 03

A3 03 01

Järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevad kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

200 000

200 000

195 234,18

 

PEATÜKK A3 03 — KOGUSUMMA

200 000

200 000

195 234,18

PEATÜKK A3 10

A3 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 929 200

p.m.

0,—

A3 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A3 10 — KOGUSUMMA

3 929 200

p.m.

0,—

 

Jaotis A3 — Kogusumma

57 657 000

57 392 000

55 514 280,71

millest reservid (A3 10 01)

3 929 200

 

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

57 657 000

57 392 000

55 514 280,71

PEATÜKK A3 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A3 02 —

PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE

PEATÜKK A3 03 —

JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD

PEATÜKK A3 10 —

RESERVID

PEATÜKK A3 01 — HALDUSKULUD

A3 01 01     Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A3 01 01

34 709 800

38 543 000

36 931 517,73

Reservid (A3 10 01)

3 929 200

 

 

Kogusumma

38 639 000

38 543 000

36 931 517,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning institutsiooni maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

erinevad toetused ja abirahad;

ametnike ja ajutiste töötajate (kaasa arvatud nende perekondade) sõidukulud, mis on seotud tööle asumise, institutsioonist lahkumise või teise töökohta üleviimisega;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsientide kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning mujale kui töökohariiki kantavate rahaliste tasude suhtes;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

3 929 200 eurot vabastatakse reservist kohe, kui OLAF võimaldab Euroopa Parlamendi liikmetel turvalises lugemissaalis kontrollida OLAFi poolt programmi „Herakles II” raames kaasrahastatud assigneeringute kasutamist liikmesriikides. Seejuures peab OLAF avalikustama, milliseid infrastruktuure kaasrahastati, millised tehnilised seadmed on olemas ning kas need toimivad, ning millised tulemused saavutati.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A3 01 02     Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A3 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

2 586 000

2 586 000

2 828 872,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, kõnealuses jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

eraõiguslike lepingute alusel töövahendusagentuuri vahendusel palgatud töötajatega ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jne);

personalikulud seoses teenuslepingutega tehniliste ja haldustööde allhankeks;

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ametisse, ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide ametiasutustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

eelarveaasta jooksul nõukogu poolt heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

A3 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 159 000

3 184 000

3 020 138,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate komisjoni töötajate ja komisjoni osakondades lähetusel viibivate riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetusega seotud sõidukulud, kaasa arvatud piletite ja broneerimisega seotud lisakulud, päevarahad ning täiendavad ja erakorralised kulud;

ametlikult ametit esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

õppe- ja töörühmade tegevuses osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide peakorterite või välisesinduste olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

sisekoosolekutel erijuhtudel pakutavate suupistete ja toiduga seotud kulud;

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb või mille korraldamisega ta tegeleb;

väliskoolitustest osavõtmise ja asjakohaste organisatsioonidega ühinemise kulud;

üldkoolitus, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

väliskoolitustel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

koolituskulud, mis on seotud trükiste, teabe ja asjaomaste veebilehekülgedega, samuti õppevahendite ostmisega, kaugõppe liikmemaksude ja litsentsidega, raamatutega, ajakirjandusega ja multimeediatoodetega;

õppevahendite ostmine.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastav sihtotstarbeline tulu on hinnanguliselt 65 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A3 01 03     Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

11 499 000

11 295 000

11 552 746,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonetega seotud kulude ja muude nendega seotud kulude katmiseks, eelkõige järgmiseks:

hoonete ostmine või üürimine väljaostuvõimalusega või hoonete ehitamine;

üüri- või liisingumaksed, erinevad maksud ning kasutatavate hoonete või hoone osade suhtes väljaostuõiguse kasutamine ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür;

ameti kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed;

ameti kasutuses olevate hoonete või nende osade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud;

ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käitamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning ülevärvimise, parandamise ja hoolduseks vajalike vahenditega;

prügi sorteerimise, ladustamise ja vedamise kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

hoonete omandamisele, üürimisele või ehitamisele eelnevate õigus-, finants- ja tehniliste konsultatsioonide tasude kulud;

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine:

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane);

kulutused töövarustusele, eelkõige

kulleritele ja autojuhtidele vormide ostmine;

töökojapersonalile ja oma töö tõttu halva või külma ilma, suure kulumise või määrdumise vastu kaitset vajavale personalile riiete ostmine ja puhastamine;

seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ja teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, väljundseadmete, ühendusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

trükitud kujul esitamiseks vajalike vahendite ost, üürimine või liisimine, nt printerid, faksid, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad;

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ja trükikodade tarvikute ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteed pidi saadetud posti- ja muude pakkide tasud ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud;

tellimistasud ja kaabli- või raadiosidekulud (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon, tele- ja videokonverentside pidamine), kulutused andmesidevõrgule, telemaatikateenustele jne ning kataloogide ost;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinide kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning infotehnoloogia-projektide elluviimisega seotud kulud;

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A3 01 50     Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 000

3 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ameti panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmisse Brüsselis ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamisega seotud kulude katmisse;

ameti panus sõime- ja koolitranspordi teenustega seotud kulude katmisse ning kulutused abistamispoliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamiseks:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad;

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad;

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A3 01 51     Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide, kohvikute ja sööklate tavaliste jooksvate kulude ja seadmete ning inventari vahetamisega seotud kulude katmiseks.

A3 01 60     Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

15 000

15 000

14 946,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A3 02 — PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE

A3 02 01     Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollid, uuringud, analüüsid ja tegevused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 176 000

1 176 000

704 961,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi pettustevastase võitluse meetmetega seotud kulude katmiseks, mis ei ole hõlmatud ameti haldustegevusega.

See on ette nähtud eelkõige järgmiste eesmärkidega toiminguteks:

teabevahetussüsteemide ja ühiste infrastruktuuride kavandamine, arendamine, parandamine ja haldamine, pidades samas kinni konfidentsiaalsus- ja turvanõuetest;

sellise teabe otsimine, kogumine, uurimine, kasutamine ja edastamine siseriiklikele uurimisasutustele, mis aitab kaasa pettuse avastamisele ja jälitamisele (nt kasutades selleks andmebaase);

liikmesriikide tegevuse toetamine, eelkõige rahvusvaheliste pettuste puhul, kus tuleks võtta meetmeid liidu tasandil;

rahastamismeetmed, et muuta takistus-, kontrolli- ja uurimismeetmed tõhusamaks;

koostöö tugevdamine asjaomaste asutustega, eriti võitlemaks sigarettide salakaubaveoga;

kohapealsete kontrollimiste ja järelevalve korraldamine ja neis osalemine;

nende uurijate ja riikide kohtu-uurijate sõidukulude ja päevarahade maksmine, kes töötavad välisriigis seoses kontrollkülastuse, kohapealse kontrollimise ja kooskõlastuskoosolekutega ning uurimise eesmärgil üldiselt;

nende ekspertide sõidukulud, päevarahad ja lisakulud, kelle amet on võtnud tööle uurimise tegemisel eksperdiarvamuse saamiseks teatud kindlas küsimuses;

selliste konverentside, kongresside ja koosolekutega seotud kulude katmine, mida amet korraldab pettustevastase töö raames.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4045/89, 21. detsember 1989, Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 325.

A3 02 02     Euro võltsimise vastased meetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

50 000

50 000

26 000,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud euro võltsimise vastaste erimeetmete ja algatuste kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

A3 02 03     Teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmed

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

330 000

340 000

239 862,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti teavitamismeetmetega seotud kulude katmiseks.

Ameti töös on kesksel kohal ametiväline teavitamisstrateegia. Amet asutati sõltumatu uurimisorganina ja seetõttu peab tal olema oma teabevahetuse strateegia. Ameti töö on sageli liialt tehniline, et avalikkus seda kohe mõistaks. Amet peab teavitama oma koostööpartnereid ja avalikkust oma rollist ja ülesannetest. Üldsuse arvamus ameti töö kohta on väga oluline.

Komisjoni talitusena peab amet arvestama ka demokraatia defitsiidiga, mis valitseb liidu institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel. Komisjon on demokraatia defitsiiti tunnistanud ning koostanud selle küsimuse lahendamiseks kava.

Ameti välja töötatud teabevahetuse strateegia, mille rakendamist jätkatakse, peab olema sõltumatu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

PEATÜKK A3 03 — JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD

A3 03 01     Järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevad kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

200 000

200 000

195 234,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevate kulude katmiseks, eelkõige järgmiseks:

järelevalvekomitee liikmetele nende ülesannete täitmiseks antud toetused, sõidukulud ja lisakulud;

järelevalvekomitee liikmete kulud, mis tekivad seoses järelevalvekomitee ametliku esindamisega;

kõik tegevuskulud, nagu seadmete, kirjatarvete ja kontoritarvikutega seotud kulud ning sidekulud (postikulud, telefoni-, faksi- ja telegraafikulud), dokumentatsiooni- ja raamatukogukulud, raamatute soetamisega seotud kulud ja teabevahendite tellimise kulud;

õppe- ja töörühmades osalevate järelevalvekomitee liikmete sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta olemasolevate infrastruktuuride (institutsioonide peakorterite või välisesinduste) raames;

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida teostavad kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui järelevalvekomitee liikmed ei leia ametis sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, 28. aprill 1999, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20), eelkõige selle artikkel 4 ja artikli 6 lõige 3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1), eelkõige selle artikkel 11.

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8), eelkõige selle artikkel 11.

PEATÜKK A3 10 — RESERVID

A3 10 01     Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

3 929 200

p.m.

0,—

Märkused

Selle peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele menetlusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A3 10 02     Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

676 000

606 000

 

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

133 000

115 000

 

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

809 000

721 000

0,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

1 049 000

1 262 000

 

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

1 049 000

1 262 000

 

 

Jaotis 4 — Kogusumma

1 858 000

1 983 000

0,—

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0     Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

676 000

606 000

 

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate palkadelt.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3     Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse maha ameti töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkle 66a 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artikli 20 lõige 3 30. aprillini 2004 kehtinud versioonis.

4 0 4     Laekumised töötavate ametnike ja muude teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

133 000

115 000

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artikli 20 lõige 3.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

1 049 000

1 262 000

 

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

SISSEMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE HÜVITAMINE JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 858 000

1 983 000

0,—

PEATÜKK 6 6 —

MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A4

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

A4 01

HALDUSKULUD

17 701 000

17 043 950

15 707 255,61

Reservid (A4 10 01)

 

500 000

 

 

17 701 000

17 543 950

15 707 255,61

A4 02

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED

7 347 000

6 147 800

7 835 703,96

Reservid (A4 10 01)

 

1 000 000

 

 

7 347 000

7 147 800

7 835 703,96

A4 03

KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

3 487 000

3 537 000

4 108 247,—

A4 10

RESERVID

p.m.

1 500 000

0,—

 

Jaotis A4 — Kogusumma

28 535 000

28 228 750

27 651 206,57

millest reservid (A4 10 01)

 

1 500 000

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

28 535 000

28 228 750

27 651 206,57

JAOTIS A4

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK A4 01

A4 01 01

Töötava personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 439 000

10 048 000

9 785 291,68

Reservid (A4 10 01)

 

500 000

 

 

10 439 000

10 548 000

9 785 291,68

A4 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A4 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 560 000

1 560 000

1 486 500,—

A4 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

674 000

674 950

1 039 267,44

 

Artikkel A4 01 02 — Kogusumma

2 234 000

2 234 950

2 525 767,44

A4 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 023 000

4 754 000

3 392 514,49

A4 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A4 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A4 01 60

Raamatukoguvarud, raamatute ost

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 000

7 000

3 682,—

 

PEATÜKK A4 01 — KOGUSUMMA

17 701 000

17 043 950

15 707 255,61

Reservid (A4 10 01)

 

500 000

 

 

17 701 000

17 543 950

15 707 255,61

PEATÜKK A4 02

A4 02 01

Institutsioonidevaheline koostöö, institutsioonidevahelised teenused ja tegevused

A4 02 01 01

Institutsioonidevahelised konkursid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 258 000

6 038 550

7 820 703,96

Reservid (A4 10 01)

 

1 000 000

 

 

7 258 000

7 038 550

7 820 703,96

A4 02 01 02

Piiratud konsultatsioonid, uuringud ja ülevaated

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

75 000

95 000

0,—

A4 02 01 03

Sisekoosolekute kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

14 000

14 250

15 000,—

 

Artikkel A4 02 01 — Kogusumma

7 347 000

6 147 800

7 835 703,96

Reservid (A4 10 01)

 

1 000 000

 

 

7 347 000

7 147 800

7 835 703,96

 

PEATÜKK A4 02 — KOGUSUMMA

7 347 000

6 147 800

7 835 703,96

Reservid (A4 10 01)

 

1 000 000

 

 

7 347 000

7 147 800

7 835 703,96

PEATÜKK A4 03

A4 03 01

Euroopa Haldusjuhtimise Kool (EUSA)

A4 03 01 01

Juhtimisalane koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 344 000

1 360 000

1 503 220,08

A4 03 01 02

Uutele töötajatele suunatud kursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 090 000

1 127 000

1 367 026,92

A4 03 01 03

Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 053 000

1 050 000

1 238 000,—

 

Artikkel A4 03 01 — Kogusumma

3 487 000

3 537 000

4 108 247,—

 

PEATÜKK A4 03 — KOGUSUMMA

3 487 000

3 537 000

4 108 247,—

PEATÜKK A4 10

A4 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

1 500 000

0,—

A4 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A4 10 — KOGUSUMMA

p.m.

1 500 000

0,—

 

Jaotis A4 — Kogusumma

28 535 000

28 228 750

27 651 206,57

millest reservid (A4 10 01)

 

1 500 000

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

28 535 000

28 228 750

27 651 206,57

PEATÜKK A4 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A4 02 —

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED

PEATÜKK A4 03 —

KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

PEATÜKK A4 10 —

RESERVID

PEATÜKK A4 01 — HALDUSKULUD

A4 01 01     Töötava personaliga seotud kulud

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A4 01 01

10 439 000

10 048 000

9 785 291,68

Reservid (A4 10 01)

 

500 000

 

Kogusumma

10 439 000

10 548 000

9 785 291,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

ajutise personali töötuskindlustus ja neile nende päritoluriigis pensioniõiguse loomine või säilitamine,

mitmesugused toetused ja lisatasud,

ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatava paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik,

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või ametist lahkumise ja mujale elama asumisega,

kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või ametist lahkumise ja mujale elama asumisega,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud,

kindlasummalised toetused ja tunnitasu alusel ületunnitöö eest tehtavad maksed AST-kategooria ametnikele ja kohalikele töötajatele, mida kehtiva korra kohaselt ei saa hüvitada puhkeajaga,

igapäevane toimetulekutoetus ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad peavad elukohta vahetama ametikohale asumise või uude töökohta üleviimise tõttu,

täiendavad kulud seoses liidu ametnike lähetamisega, st selliste toetuste maksmine ja kulutuste hüvitamine, mis neile on lähetuse raames ette nähtud. Samuti kaetakse selle assigneeringu raames liikmesriikide ja kolmandate riikidega asutuste ja organite juures ellu viidavate erikoolituskavadega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A4 01 02     Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A4 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 560 000

1 560 000

1 486 500,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, kõnealuses jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes,

eraõiguslike lepingute alusel palgatud välistöötajatega ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega (palgad, kindlustus jne) seotud kulud,

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde, täiendava abitöö ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ametisse ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud,

vabakutseliste tõlkijate ning lingvistide teenused ning masinakirja- ja muud tööd, mille tõlketeenistus on tellinud allhanke teel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A4 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

674 000

674 950

1 039 267,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

ametlikult ametit esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni või liidu muude institutsioonide personali esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide peakorterite või välisesinduste olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb,

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

õppevahendite ostmine,

nende vabakutseliste ja muude koosseisuväliste tõlkide sotsiaalkindlustusmaksed, sõidukulud ja päevarahad, kelle suulise tõlke peadirektoraat on kutsunud ameti korraldatud koosolekutele, millest komisjoni tõlkidel (ametnikud ja ajutised töötajad) ei ole võimalik osa võtta.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A4 01 03     Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 023 000

4 754 000

3 392 514,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas:

hõivatud hoonetega ja hooneosadega seonduvad üüri- ja liisingumaksed; nõupidamisruumide, laoruumide, garaažide ja parkimiskohtade üür,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega,

selliste territooriumide, liftide, keskkütte, konditsioneeritarvikute jne hooldamise kulud, mis on saadud kehtivate lepingute põhjal; kulutustele lisandub regulaarne koristamisteenus, hooldus, pesemine, pesu- ja kuivpuhastusvahendite jne ostmine, ning hooldusteenuste kasutamine värvimistöödeks, parandustöödeks ja vahenditeks,

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

tehniliste vahendite ja seadmete ost, üürimine või liising, hooldus, parandus, seadistus ja uuendus, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, paljundamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad),

audiovisuaalsed, raamatukogu- ja tõlkevahendid (kabiinid, kõrvaklapid ja lülitid sünkroontõlkeks jne),

köögisisustus ja restoranitarbed,

erinevad tööriistad ehitus-hooldustöökodadele,

puuetega ametnike jaoks vajalikud seadmed,

ja nimetatud seadmete alased uuringud, dokumentatsioon ja koolitus,

mööbli ost, üürimine, hooldus ja parandus, eelkõige:

kontori- ja erimööbli ost, sealhulgas ergonoomiline restaureerimine, arhiiviriiulid jne,

amortiseerunud ja katkise mööbli asendamine,

raamatukogude erivahenditega varustamine (kartoteegid, riiulid, kataloogiühikud jne),

sööklate ja restoranide erisisseseaded,

mööbli üürimine,

mööbli hooldamise ja parandamise kulud,

sõidukite ost, üürimine, hooldus ja parandus, eelkõige:

uute sõidukite ost,

selliste sõidukite asendamine, mille aasta jooksul kogunenud kogukilometraaž õigustab nende väljavahetamist,

autode üürimine lühemaks või pikemaks perioodiks, kui nõudlus ületab sõidukipargi kasutusvõime,

ametiautode hooldamise, parandamise ja kindlustamise kulud (kütus, määrdeõli, rehvid, sisekummid, erinevad lisad, tagavaraosad, tööriistad jne),

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane),

kulud seoses töövahenditega ja eriti:

portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ost,

töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine,

selliste seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ja hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine ja hooldus,

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üür või liisimine,

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür või liisimine,

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

paberi, ümbrikute, kontoritarvete ja trükifirmatarvete ning teatud trükiteenuse sisseost,

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud,

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning IT-projektide elluviimine.

Muud eespool eraldi välja toomata tegevuskulud, nagu konverentsidel osalemise tasud (välja arvatud koolituskulud), kutse- ja teadusühingute liikmemaksud, telefonikataloogides teabe avaldamise kulud.

Lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A4 01 50     Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

toetus, mis on seotud eriti raskes olukorras olevale ametnikule, endisele ametnikule või surnud ametniku ülalpidamisel olnud isikutele abi andmisega,

ameti panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmisse ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmisse,

ameti panus sõime- ja lasteaiakulude ning koolitranspordikulude katmisse,

puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

A4 01 51     Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist.

A4 01 60     Raamatukoguvarud, raamatute ost

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 000

7 000

3 682,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud ametisisese veebilehe koostamise ja arendamisega komisjonisisese veebilehe (My IntraComm) raames ning võrgupõhiste andmeteenuste kasutamisega, köitmiskulud ja muud raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulud, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulud, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulud.

PEATÜKK A4 02 — INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED

A4 02 01     Institutsioonidevaheline koostöö, institutsioonidevahelised teenused ja tegevused

Märkused

EPSO on oma arenguprogrammi raames kaasajastanud valikumeetodeid, et need vastaksid paremini institutsioonide praegustele ja tulevastele vajadustele ning oleksid ühtaegu säästlikud ja tõhusad. Muutused on järgmised:

parandatud on konkursside plaanimist eesmärgiga valida õigel ajal õigeid töötajaid ning parandada reservinimekirjade kasutatavust,

lühendatud on valikumenetluse kestust,

märkimisväärselt on parandatud valikumenetlust, et võimaldada institutsioonidel valida parimaid töötajaid pikaajalise teenistuse eesmärgil ametikohal nõutavate oskuste alusel ning valikukomisjonide töö asjatundlikumaks muutmise kaudu,

arvestades, et konkurents tööjõuturul aina suureneb, on institutsioonidest kui tööandjatest loodud positiivne ja moodne kuvand, et tööd tuleksid taotlema parimad kandidaadid,

loodud on kõik tingimused, et ka puudega kandidaadid saaksid konkurssidel osaleda.

A4 02 01 01   Institutsioonidevahelised konkursid

 

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A4 02 01 01

7 258 000

6 038 550

7 820 703,96

Reservid (A4 10 01)

 

1 000 000

 

Kogusumma

7 258 000

7 038 550

7 820 703,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste konkursside korraldamisega seotud toimingute katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastav sihtotstarbeline tulu on hinnanguliselt 250 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

A4 02 01 02   Piiratud konsultatsioonid, uuringud ja ülevaated

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

75 000

95 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulutuste katmiseks, mis on seotud eriuuringute ja konsultatsioonidega, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui komisjonil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha. Samuti kaetakse selle assigneeringuga tehtud uuringute ostmise ning spetsialiseeritud teadusasutuste liikmemaksudega seotud kulud.

A4 02 01 03   Sisekoosolekute kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

14 000

14 250

15 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisekoosolekutel, eriti valimiskomisjoni ja tõlkijate koosolekutel, erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A4 03 — KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

A4 03 01     Euroopa Haldusjuhtimise Kool (EUSA)

Märkused

Artikliga kaetakse kulud, mis on seotud Euroopa Haldusjuhtimise Kooli (European Schoool of Administration – EUSA) korraldatud üldkoolitusega, mille eesmärgiks on täiustada osalevate institutsioonide personali oskusi ning töö tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

kooli korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -loengute kavandamise, kooskõlastamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad/lektorid ning nende sõidu- ja elamiskulud koos õppematerjalidega),

väliskoolitusel osalemisega ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmemaksudega seotud kulud,

kulud mis on seotud kooli võrguga Euroopa tasandil koos riikide haldusjuhtimise koolidega ja kõnealuse valdkonna ülikoolide/instituutidega ning mille eesmärgiks on kogemuste vahetamine, parimate tavade kindlaksmääramine ja Euroopa avaliku halduse edasise koolituse väljaarendamine,

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

õppematerjali rahastamine.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee peasekretäride ning Euroopa Ombudsmani esindaja otsus 2005/119/EÜ, 26. jaanuar 2005, Euroopa haldusjuhtimise kooli korralduse ja töö kohta (ELT L 37, 10.2.2005, lk 17).

A4 03 01 01   Juhtimisalane koolitus

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 344 000

1 360 000

1 503 220,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametnike ja teiste töötajate juhtimistehnika-alase koolituse (kvaliteet ning personalijuhtimine, strateegia) kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastav sihtotstarbeline tulu on hinnanguliselt 100 000 eurot.

A4 03 01 02   Uutele töötajatele suunatud kursused

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 090 000

1 127 000

1 367 026,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud uute ametnike ja äsja tööle võetud töötajate institutsioonide töökeskkonnas tehtavate koolituste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastav sihtotstarbeline tulu on hinnanguliselt 40 000 eurot.

A4 03 01 03   Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

1 053 000

1 050 000

1 238 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende koolituste kulude katmiseks, mille tulemusena saavad ametnikud tunnistuse, mis tõendab nende võimet täita haldaja kohustusi ja mis hõlbustab nende võimalikku üleviimist kõrgemasse teenistusgruppi.

Finantsmääruse artikli 21 lõikele 3 vastav sihtotstarbeline tulu on hinnanguliselt 16 000 eurot.

PEATÜKK A4 10 — RESERVID

A4 10 01     Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

1 500 000

0,—

Märkused

Peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele menetlusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A4 10 02     Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA SAADA OLEVAD SUMMAD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest

1 157 000

1 191 000

 

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate töötasult makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate töötasult makstavast erimaksust

242 000

223 000

 

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

1 399 000

1 414 000

0,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Personali sissemaksed pensioniskeemi

2 719 000

2 544 000

 

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

2 719 000

2 544 000

 

 

Jaotis 4 — Kogusumma

4 118 000

3 958 000

0,—

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0     Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

1 157 000

1 191 000

 

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti teenistujate töötasust.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3     Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate töötasult makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4     Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate töötasult makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

242 000

223 000

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Personali sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

2 719 000

2 544 000

 

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse maha iga kuu ameti personali töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

SISSEMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

4 118 000

3 958 000

0,—

PEATÜKK 6 6 —

MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A5

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

A5 01

HALDUSKULUD

36 721 000

35 879 000

41 979 223,33

A5 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A5 — Kogusumma

36 721 000

35 879 000

41 979 223,33

 

KÕIK KOGUSUMMA

36 721 000

35 879 000

41 979 223,33

JAOTIS A5

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK A5 01

A5 01 01

Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 738 000

16 678 000

15 756 409,23

A5 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A5 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 543 000

9 592 000

14 867 554,72

A5 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

214 000

214 000

188 091,49

 

Artikkel A5 01 02 — Kogusumma

9 757 000

9 806 000

15 055 646,21

A5 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 226 000

9 395 000

11 167 167,89

A5 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A5 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A5 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A5 01 — KOGUSUMMA

36 721 000

35 879 000

41 979 223,33

PEATÜKK A5 10

A5 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A5 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A5 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A5 — Kogusumma

36 721 000

35 879 000

41 979 223,33

 

KÕIK KOGUSUMMA

36 721 000

35 879 000

41 979 223,33

PEATÜKK A5 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A5 10 —

RESERVID

PEATÜKK A5 01 — HALDUSKULUD

A5 01 01     Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

16 738 000

16 678 000

15 756 409,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus märgitud ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja lisatasud;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning rahaliste tasude osa suhtes, mis kantakse üle riiki, mis ei ole isiku töökohariik;

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A5 01 02     Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A5 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

9 543 000

9 592 000

14 867 554,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, kõnealuses jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

eraõiguslike lepingute alusel palgatud koosseisuväliste töötajatega ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega (palgad, kindlustus jne) seotud kulud;

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde, lisaabi ja intellektuaalteenuste tarnimiseks;

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning lisakulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

kulud, mis tulenevad nende töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 700 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A5 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

214 000

214 000

188 091,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud;

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide peakorterite või välisesinduste olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud;

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb või mille korraldamisega ta tegeleb;

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (füüsilised või juriidilised isikud) lepingu alusel, juhul kui ametil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia, sealhulgas juba tehtud uuringute ostmine;

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud;

õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A5 01 03     Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

10 226 000

9 395 000

11 167 167,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulutuste katmiseks, sealhulgas eelkõige:

hoonete ostmise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud;

üür ja maa kasutamise tasud, erinevad maksud ning kasutatavate hoonete või hooneosade suhtes väljaostuõiguse kasutamine, samuti konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed;

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud;

ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käituskulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, sealhulgas hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning mis on seotud töökodades läbi viidava värvimise, remondi ja materjalikuluga;

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine;

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane);

töövahenditega seotud kulud, eelkõige:

vormirõivaste ost (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele);

töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

kõikide seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute ning institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud;

frankeerimis- ja kättetoimetamise tasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkide tasudega ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevaheliste telefoni- ja arvutiühenduste ning liidu ametite erinevate asukohtade riikidevaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning arvutialaste projektide elluviimine;

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 542 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A5 01 50     Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ameti osalus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmises ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmises;

ameti osalus sõime- ja lasteaiakulude katmises;

puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud meditsiinivälised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A5 01 51     Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud;

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist.

A5 01 60     Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehe (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ning muude teatmeteoste ja perioodiliste väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A5 10 — RESERVID

A5 10 01     Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele menetlusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A5 10 02     Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2 356 000

2 482 000

 

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

442 000

423 000

 

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

2 798 000

2 905 000

0,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Personali sissemaksed pensioniskeemi

5 004 000

5 224 000

 

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

5 004 000

5 224 000

 

 

Jaotis 4 — Kogusumma

7 802 000

8 129 000

0,—

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0     Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

2 356 000

2 482 000

 

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti personali palkadest.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3     Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti personali töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4     Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

442 000

423 000

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Personali sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

5 004 000

5 224 000

 

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 maha ameti personali töötasudelt ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

SISSEMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 802 000

8 129 000

0,—

PEATÜKK 6 6 —

MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A6

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL

A6 01

HALDUSKULUD

69 455 000

69 711 000

72 336 439,37

A6 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A6 — Kogusumma

69 455 000

69 711 000

72 336 439,37

 

KÕIK KOGUSUMMA

69 455 000

69 711 000

72 336 439,37

JAOTIS A6

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK A6 01

A6 01 01

Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

34 146 000

34 486 000

33 550 688,68

A6 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A6 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

22 357 000

22 401 000

25 392 908,05

A6 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

431 000

431 000

561 162,12

 

Artikkel A6 01 02 — Kogusumma

22 788 000

22 832 000

25 954 070,17

A6 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 521 000

12 393 000

12 831 680,52

A6 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A6 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A6 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A6 01 — KOGUSUMMA

69 455 000

69 711 000

72 336 439,37

PEATÜKK A6 10

A6 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A6 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A6 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A6 — Kogusumma

69 455 000

69 711 000

72 336 439,37

 

KÕIK KOGUSUMMA

69 455 000

69 711 000

72 336 439,37

PEATÜKK A6 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A6 10 —

RESERVID

PEATÜKK A6 01 — HALDUSKULUD

A6 01 01     Teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

34 146 000

34 486 000

33 550 688,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus märgitud ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

mitmesugused toetused ja lisatasud,

ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik,

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 750 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A6 01 02     Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A6 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

22 357 000

22 401 000

25 392 908,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, kõnealuses jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes,

eraõiguslike lepingute alusel palgatud koosseisuväliste töötajate ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega seotud kulud (palgad, kindlustus jne),

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning lisakulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 6 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A6 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

431 000

431 000

561 162,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide peakorterite või välisesinduste olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud,

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb,

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (füüsilised või juriidilised isikud) lepingu alusel, juhul kui ametil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia,

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A6 01 03     Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 521 000

12 393 000

12 831 680,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas eelkõige:

hoonete ostmise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud,

üür ja maakasutuse tasud ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud,

ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käituskulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, sealhulgas hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning töökodades läbi viidava värvimise, remondi ja materjalikuluga,

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine,

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

eri tüüpi kindlustused,

kulud seoses töövahenditega, eriti:

vormirõivaste ost (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele),

töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine,

kõikide seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

arvutite, terminalide, väikeste arvutite, välisseadmete, ühendusvahendite ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liising ja hooldus,

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine ja hooldus,

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine,

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud,

frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkide tasudega ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

hoonetevaheliste telefoni- ja arvutiühenduste ning ELi ametite eri asukohtade riikidevaheliste sideliinidega seotud kulud,

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning arvutialaste projektide elluviimine,

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 21 lõike 3 alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 300 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A6 01 50     Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiseks:

ameti osalus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmises ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmises,

ameti osalus sõime- ja lasteaiakulude katmises,

puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Selle assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud meditsiinivälised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A6 01 51     Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist.

A6 01 60     Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (My IntraComm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude teatmeteoste ja perioodiliste väljaannete säilitamisega seotud kulude katmiseks. Samuti ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ametlike teadaannete, parlamendi dokumentide, väliskaubandusstatistika, uudisteagentuuride teadete ja mitmete muude eriväljaannete tellimisega seotud kulude katmiseks; ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A6 10 — RESERVID

A6 10 01     Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikli assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A6 10 02     Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – LUXEMBOURG

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

861 000

887 000

 

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude alaliselt teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

153 000

145 000

 

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

1 014 000

1 032 000

0,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

1 606 000

1 587 000

 

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

1 606 000

1 587 000

 

 

Jaotis 4 — Kogusumma

2 620 000

2 619 000

0,—

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 — MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0     Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

861 000

887 000

 

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha talituse töötajate palkadest.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3     Laekumised ametnike ja muude töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha talituse töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4     Laekumised ametnike ja muude alaliselt teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

153 000

145 000

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 — SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0     Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

1 606 000

1 587 000

 

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate sissemakseid, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

SISSEMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

2 620 000

2 619 000

0,—

PEATÜKK 6 6 —

MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 — MUUD SISSE- JA TAGASIMAKSED

6 6 0     Muud sisse- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised sisse- ja tagasimaksed

2013. eelarveaasta

2012. eelarveaasta

2011. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2013 ja 2012) ja täitumiste (2011) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

A7

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUS – LUXEMBOURG

A7 01

HALDUSKULUD

25 191 000

25 266 000

24 671 665,74

A7 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A7 — Kogusumma

25 191 000

25 266 000

24 671 665,74

 

KÕIK KOGUSUMMA

25 191 000

25 266 000

24 671 665,74

JAOTIS A7

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUS – LUXEMBOURG

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

PEATÜKK A7 01

A7 01 01

Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 659 000

12 618 000

12 026 217,56

A7 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A7 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 577 000

6 629 000

6 205 364,79

A7 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

349 000

385 000

327 414,94

 

Artikkel A7 01 02 — Kogusumma

6 926 000

7 014 000

6 532 779,73

A7 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 606 000

5 634 000

6 112 668,45

A7 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A7 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A7 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A7 01 — KOGUSUMMA

25 191 000

25 266 000

24 671 665,74

PEATÜKK A7 10

A7 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A7 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A7 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A7 — Kogusumma

25 191 000

25 266 000

24 671 665,74

 

KÕIK KOGUSUMMA

25 191 000

25 266 000

24 671 665,74

PEATÜKK A7 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A7 10 —

RESERVID

PEATÜKK A7 01 — HALDUSKULUD

A7 01 01     Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

12 659 000

12 618 000

12 026 217,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja lisatasud;

ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik;

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A7 01 02     Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A7 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

6 577 000

6 629 000

6 205 364,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, kõnealuses jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

eraõiguslike lepingute alusel palgatud ajutiste töötajate ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jms);

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste, haldus- ja abitööde ning intellektuaalteenuste tarnimiseks;

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni poolt vastu võetud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ja muude finantstingimuste kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A7 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

349 000

385 000

327 414,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetustega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud;

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide peakorterite või välisesinduste olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud;

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus talitus osaleb;

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (füüsiline või juriidiline isik) lepingu alusel, juhul kui talitusel ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha, kaasa arvatud juba tehtud uuringute ostmine;

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning talituse töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimis-, strateegia-, kvaliteedi- ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud;

õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A7 01 03     Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

5 606 000

5 634 000

6 112 668,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud talituse hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas eelkõige:

hoonete soetamise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud;

kasutatavate hoonete või hooneosade üüri- ja liisingumaksed ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür;

talituse kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed;

talituse kasutuses olevate hoonete või hooneosade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega;

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud sarnase lepingu);

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute, koolituste ja väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud sarnase lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ja hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituste ning kohustusliku kontrollimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine;

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane);

kulud seoses töövahenditega, eriti

vormirõivaste ostmine (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele);

töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine;

seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning talituse siseposti töötlemisega seotud kulud;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning Euroopa Liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning infotehnoloogia projektide elluviimine;

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A7 01 50     Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

talituse panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiüritustega ning eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmisse;

talituse panus sõime- ja lasteaiakulude katmisse;

puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad;

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad;

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A7 01 51     Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud;

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist.

A7 01 60     Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (My IntraComm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanil kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A7 10 — RESERVID

A7 10 01     Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatud assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse eelarve peatükkidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

A7 10 02     Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2013

Assigneeringud 2012

Täitumine 2011

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

Komisjon

Halduskulud

Tegevusüksus ja palgaaste (19), (20)

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

24

 

24

 

AD 15

190

22

190

22

AD 14

580

31

542

31

AD 13

1 969

 

1 844

 

AD 12

1 329

53

1 648

53

AD 11

634

62

442

62

AD 10

1 012

11

1 166

11

AD 9

814

 

514

 

AD 8

970

2

888

2

AD 7

1 072

 

1 025

 

AD 6

1 245

 

1 144

 

AD 5

1 363

20

1 575

 

AD kokku

11 202

201

11 002

181

AST 11

172

 

181

 

AST 10

240

20

208

20

AST 9

529

 

612

 

AST 8

539

12

599

12

AST 7

1 003

28

1 018

28

AST 6

802

19

1 014

39

AST 5

1 125

42

1 228

42

AST 4

929

20

647

20

AST 3

1 159

9

1 121

9

AST 2

511

13

495

13

AST 1

695

 

801

 

AST kokku

7 704

163

7 924

183

Kõik kokku

18 906

364

18 926

364

Töötajaid kokku

19 270

19 290

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – Teadusuuringute Ühiskeskus

Tegevusüksus ja palgaaste

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16 (21)

2

 

2

 

AD 15

10

 

10

 

AD 14

75

 

45

 

AD 13

223

 

223

 

AD 12

202

 

222

 

AD 11

39

 

21

 

AD 10

52

 

54

 

AD 9

60

 

50

 

AD 8

62

 

86

 

AD 7

93

 

93

 

AD 6

73

 

53

 

AD 5

21

 

53

 

AD kokku

912

 

912

 

AST 11

46

 

35

 

AST 10

71

 

66

 

AST 9

129

 

129

 

AST 8

117

 

117

 

AST 7

126

 

127

 

AST 6

98

 

94

 

AST 5

127

 

127

 

AST 4

90

 

91

 

AST 3

131

 

155

 

AST 2

45

 

45

 

AST 1

24

 

58

 

AST kokku

1 004

 

1 044

 

Kõik kokku

1 916

 

1 956

 

Töötajaid kokku

1 916

1 956

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – Kaudsed meetmed

Tegevusüksus ja palgaaste

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

1

 

1

 

AD 15

19

 

19

 

AD 14

88

 

74

 

AD 13

291

 

250

 

AD 12

178

 

279

 

AD 11

45

 

45

 

AD 10

61

 

61

 

AD 9

60

 

41

 

AD 8

88

 

88

 

AD 7

73

 

54

 

AD 6

114

 

114

 

AD 5

88

 

79

 

AD kokku

1 106

 

1 105

 

AST 11

12

 

12

 

AST 10

18

 

11

 

AST 9

41

 

42

 

AST 8

70

 

79

 

AST 7

80

 

83

 

AST 6

85

 

92

 

AST 5

114

 

105

 

AST 4

142

 

163

 

AST 3

115

 

115

 

AST 2

39

 

29

 

AST 1

35

 

35

 

AST kokku

751

 

766

 

Kõik kokku

1 857

 

1 871

 

Töötajaid kokku  (22)

1 857

1 871

Ametid

Väljaannete Talitus (OP)

Tegevusüksus ja palgaaste

Väljaannete Talitus

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

1

 

1

 

AD 15

3

 

3

 

AD 14

8

 

8

 

AD 13

9

 

1

 

AD 12

16

 

16

 

AD 11

9

 

9

 

AD 10

9

 

8

 

AD 9

13

 

5

 

AD 8

13

 

19

 

AD 7

13

 

4

 

AD 6

11

 

7

 

AD 5

16

 

29

 

AD kokku

121

 

110

 

AST 11

19

 

10

 

AST 10

28

 

37

 

AST 9

46

 

24

 

AST 8

41

 

44

 

AST 7

42

 

51

 

AST 6

77

 

79

 

AST 5

114

 

72

 

AST 4

94

 

120

 

AST 3

69

 

91

 

AST 2

16

 

32

 

AST 1

2

 

2

 

AST kokku

548

 

562

 

Kõik kokku

669

 

672

 

Töötajaid kokku

669

672

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Tegevusüksus ja palgaaste

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

1

 

1

 

AD 15

2

1

2

1

AD 14

7

 

5

 

AD 13

20

 

11

 

AD 12

20

18

20

18

AD 11

18

 

18

 

AD 10

22

1

29

1

AD 9

15

17

9

19

AD 8

17

1

17

3

AD 7

12

 

10

 

AD 6

13

 

14

 

AD 5

10

 

18

 

AD kokku

157

38

154

42

AST 11

5

5

4

5

AST 10

9

11

5

11

AST 9

14

3

14

3

AST 8

13

14

16

14

AST 7

13

1

10

1

AST 6

12

3

14

4

AST 5

18

 

18

1

AST 4

23

 

19

 

AST 3

23

 

18

 

AST 2

13

 

23

 

AST 1

3

 

8

 

AST kokku

146

37

149

39

Kõik kokku

303

75

303

81

Töötajaid kokku

378

384

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

Tegevusüksus ja palgaaste

Euroopa Personalivaliku Amet

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

AD 14

1

 

1

 

AD 13

5

1

3

1

AD 12

5

 

6

 

AD 11

3

 

2

 

AD 10

2

 

2

 

AD 9

2

 

4

 

AD 8

3

1

2

1

AD 7

1

 

1

 

AD 6

 

 

2

 

AD 5

5

 

1

 

AD kokku

27

3

24

3

AST 11

2

 

1

 

AST 10

4

 

3

 

AST 9

7

 

8

 

AST 8

9

 

5

 

AST 7

9

 

10

 

AST 6

14

 

7

 

AST 5

17

 

19

 

AST 4

7

 

16

 

AST 3

14

 

7

 

AST 2

8

 

12

 

AST 1

4

 

10

 

AST kokku

95

 

98

 

Kõik kokku

122

3

122

3

Töötajaid kokku

125  (23)

125  (24)

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

Tegevusüksus ja palgaaste

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

4

 

4

 

AD 13

7

 

1

 

AD 12

7

 

11

 

AD 11

3

 

4

 

AD 10

2

 

3

 

AD 9

2

 

2

 

AD 8

1

 

1

 

AD 7

2

 

2

 

AD 6

2

 

2

 

AD 5

2

 

1

 

AD kokku

33

 

32

 

AST 11

3

 

3

 

AST 10

18

 

18

 

AST 9

3

 

3

 

AST 8

22

 

22

 

AST 7

15

 

15

 

AST 6

46

 

46

 

AST 5

30

 

30

 

AST 4

7

 

7

 

AST 3

4

 

9

 

AST 2

1

 

3

 

AST 1

 

 

 

 

AST kokku

149

 

156

 

Kõik kokku

182

 

188

 

Töötajaid kokku

182

188

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

Tegevusüksus ja palgaaste

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

8

 

8

 

AD 13

8

 

2

 

AD 12

12

 

12

 

AD 11

5

 

11

 

AD 10

4

 

4

 

AD 9

8

 

7

 

AD 8

4

 

5

 

AD 7

3

 

3

 

AD 6

5

 

3

 

AD 5

18

 

15

 

AD kokku

76

 

71

 

AST 11

7

 

4

 

AST 10

10

 

13

 

AST 9

14

 

9

 

AST 8

17

 

7

 

AST 7

53

 

30

 

AST 6

50

 

53

 

AST 5

82

 

76

 

AST 4

59

 

123

 

AST 3

35

 

39

 

AST 2

 

 

1

 

AST 1

 

 

 

 

AST kokku

327

 

355

 

Kõik kokku

403

 

426

 

Töötajaid kokku

403

426

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

Tegevusüksus ja palgaaste

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis

2013

2012

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

3

 

3

 

AD 13

4

 

4

 

AD 12

5

 

5

 

AD 11

4

 

4

 

AD 10

4

 

4

 

AD 9

 

 

 

 

AD 8

 

 

 

 

AD 7

1

 

1

 

AD 6

3

 

3

 

AD 5

4

 

4

 

AD kokku

29

 

29

 

AST 11

2

 

2

 

AST 10

6

 

6

 

AST 9

 

 

 

 

AST 8

7

 

7

 

AST 7

10

 

4

 

AST 6

16

 

14

 

AST 5

26

 

30

 

AST 4

32

 

38

 

AST 3

15

 

22

 

AST 2

1

 

1

 

AST 1

 

 

 

 

AST kokku

115

 

124

 

Kõik kokku

144

 

153

 

Töötajaid kokku

144

153

Euroopa Liidu asutused, kellel on juriidilise isiku staatus

Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutused – Ettevõtlus

Euroopa Kemikaaliamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

12

 

6

 

9

AD 12

 

24

 

17

 

22

AD 11

 

30

 

17

 

26

AD 10

 

34

 

26

 

28

AD 9

 

54

 

31

 

36

AD 8

 

64

 

34

 

47

AD 7

 

51

 

60

 

51

AD 6

 

72

 

45

 

50

AD 5

 

7

 

65

 

52

AD kokku

 

350

 

303

 

323

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

1

AST 9

 

6

 

2

 

5

AST 8

 

7

 

3

 

7

AST 7

 

18

 

5

 

12

AST 6

 

23

 

8

 

19

AST 5

 

33

 

20

 

22

AST 4

 

36

 

25

 

29

AST 3

 

14

 

43

 

25

AST 2

 

14

 

11

 

15

AST 1

 

1

 

27

 

12

AST kokku

 

153

 

144

 

147

Kõik kokku

 

503

 

447

 

470

Töötajaid kokku

503

447

470

Euroopa GNSSi Agentuur

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

1

 

1

 

 

AD 11

 

3

 

1

 

3

AD 10

 

2

 

1

 

3

AD 9

 

6

 

6

 

4

AD 8

 

5

 

2

 

6

AD 7

 

23

 

8

 

17

AD 6

 

8

 

2

 

4

AD 5

 

3

 

2

 

1

AD kokku

 

52

 

24

 

39

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

1

 

2

AST 4

 

1

 

1

 

1

AST 3

 

1

 

1

 

2

AST 2

 

1

 

1

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

5

 

4

 

5

Kõik kokku

 

57

 

28

 

44

Töötajaid kokku

57

28

44

Detsentraliseeritud asutused – Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

1

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

2

AD 13

 

3

 

2

 

2

AD 12

1

3

1

2

1

5

AD 11

2

5

1

6

1

5

AD 10

1

4

1

3

2

4

AD 9

 

3

1

2

 

3

AD 8

1

4

 

2

1

5

AD 7

2

5

1

6

2

7

AD 6

1

6

1

2

1

4

AD 5

 

8

 

13

 

5

AD kokku

8

42

6

40

8

42

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

2

 

 

 

2

AST 9

 

5

 

5

 

4

AST 8

 

5

 

2

 

4

AST 7

 

7

 

6

 

7

AST 6

2

6

 

10

1

8

AST 5

3

5

3

3

2

4

AST 4

4

5

3

5

4

6

AST 3

 

3

2

4

2

4

AST 2

 

1

 

1

 

1

AST 1

2

1

2

4

2

 

AST kokku

11

40

10

40

11

40

Kõik kokku

19

82

16

80

19

82

Töötajaid kokku

101

96

101

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

1

 

1

 

1

AD 12

 

1

 

1

 

1

AD 11

 

1

 

1

 

1

AD 10

 

3

 

2

 

3

AD 9

 

1

 

1

 

1

AD 8

 

5

 

1

 

3

AD 7

 

5

 

6

 

6

AD 6

 

6

 

8

 

7

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

24

 

22

 

24

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

1

 

1

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

1

 

1

 

1

AST 6

 

1

 

 

 

1

AST 5

 

1

 

2

 

1

AST 4

 

6

 

6

 

5

AST 3

 

6

 

5

 

7

AST 2

 

3

 

1

 

2

AST 1

 

1

 

3

 

2

AST kokku

 

20

 

19

 

20

Kõik kokku

 

44

 

41

 

44

Töötajaid kokku

44

41

44

Detsentraliseeritud asutused – Transport

Euroopa Lennundusohutusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

2

 

2

 

2

AD 14

 

14

 

5

 

11

AD 13

 

21

 

7

 

19

AD 12

 

37

 

22

 

35

AD 11

 

60

 

14

 

53

AD 10

 

84

 

49

 

72

AD 9

 

107

 

80

 

102

AD 8

 

100

 

77

 

91

AD 7

 

75

 

95

 

65

AD 6

 

46

 

76

 

45

AD 5

 

5

 

16

 

4

AD kokku

 

551

 

443

 

499

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

2

 

 

 

1

AST 7

 

8

 

 

 

6

AST 6

 

19

 

1

 

15

AST 5

 

34

 

8

 

31

AST 4

 

31

 

23

 

32

AST 3

 

23

 

53

 

27

AST 2

 

20

 

29

 

18

AST 1

 

4

 

16

 

5

AST kokku

 

141

 

130

 

135

Kõik kokku

 

692

 

573

 

634

Töötajaid kokku

692

573

634  (25)

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

1

3

 

2

1

3

AD 12

1

9

 

6

1

9

AD 11

 

11

2

1

 

11

AD 10

1

17

 

12

1

17

AD 9

 

25

1

17

 

25

AD 8

1

23

 

26

1

23

AD 7

 

24

 

27

 

24

AD 6

 

19

 

15

 

19

AD 5

 

9

 

25

 

9

AD kokku

4

142

3

131

4

142

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

1

 

1

AST 8

 

1

 

 

 

1

AST 7

 

1

 

 

 

1

AST 6

 

3

 

2

 

3

AST 5

 

15

1

7

 

15

AST 4

 

20

 

16

 

20

AST 3

 

19

 

23

 

19

AST 2

 

7

 

9

 

7

AST 1

 

 

 

4

 

 

AST kokku

 

67

1

62

 

67

Kõik kokku

4

209

4

193

4

209

Töötajaid kokku

213

197

213

Euroopa Raudteeagentuur

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

 

 

1

 

 

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

1

 

4

AD 10

 

13

 

8

 

12

AD 9

 

26

 

28

 

28

AD 8

 

22

 

19

 

16

AD 7

 

9

 

 

 

11

AD 6

 

30

 

36

 

27

AD 5

 

 

 

4

 

2

AD kokku

 

103

 

97

 

101

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

2

 

 

 

1

AST 8

 

2

 

2

 

2

AST 7

 

1

 

1

 

2

AST 6

 

2

 

3

 

2

AST 5

 

5

 

6

 

5

AST 4

 

6

 

4

 

6

AST 3

 

8

 

7

 

8

AST 2

 

8

 

10

 

10

AST 1

 

6

 

10

 

7

AST kokku

 

40

 

43

 

43

Kõik kokku

 

143

 

140

 

144

Töötajaid kokku

143

140

144

Detsentraliseeritud asutused – Keskkond

Euroopa Keskkonnaamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

2

 

2

 

2

AD 13

 

2

 

 

 

2

AD 12

1

9

1

10

1

9

AD 11

 

11

 

8

 

11

AD 10

 

9

 

7

 

9

AD 9

 

8

 

5

 

8

AD 8

 

8

 

7

 

8

AD 7

 

8

 

11

 

8

AD 6

 

8

 

10

 

6

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

1

66

1

61

1

64

AST 11

 

3

 

1

 

1

AST 10

 

3

 

2

1

3

AST 9

2

3

 

3

1

2

AST 8

1

10

3

4

1

8

AST 7

 

10

 

10

 

6

AST 6

 

10

 

6

 

10

AST 5

 

10

 

5

 

10

AST 4

 

5

 

12

 

10

AST 3

 

5

 

12

 

9

AST 2

 

5

 

5

 

4

AST 1

 

4

 

7

 

5

AST kokku

3

68

3

67

3

68

Kõik kokku

4

134

4

128

4

132

Töötajaid kokku

138

132

136

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas

Detsentraliseeritud asutused – Infoühiskond ja meedia

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012 (26)

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

 

 

1

 

 

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

3

 

1

 

3

AD 11

 

 

 

1

 

 

AD 10

 

5

 

2

 

5

AD 9

 

9

 

6

 

8

AD 8

 

7

 

3

 

5

AD 7

 

6

 

8

 

9

AD 6

 

 

 

3

 

 

AD 5

 

 

 

1

 

 

AD kokku

 

31

 

26

 

31

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

2

 

 

 

2

AST 5

 

6

 

3

 

6

AST 4

 

1

 

3

 

1

AST 3

 

2

 

4

 

2

AST 2

 

5

 

3

 

5

AST 1

 

 

 

2

 

 

AST kokku

 

16

 

15

 

16

Kõik kokku

 

47

 

41

 

47

Töötajaid kokku

47

41

47

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

2

 

2

 

2

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

3

 

2

 

3

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

5

 

3

 

5

AD kokku

 

11

 

8

 

11

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

4

 

2

 

4

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

1

 

1

 

1

AST kokku

 

5

 

3

 

5

Kõik kokku

 

16

 

11

 

16

Töötajaid kokku

16

11

16

Detsentraliseeritud asutused – Merendus ja kalandus

Euroopa Kalanduskontrolli Amet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

 

 

1

 

 

AD 13

 

2

 

1

 

2

AD 12

 

2

1

2

 

2

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

3

 

1

 

3

AD 9

 

6

2

6

 

6

AD 8

 

5

1

2

 

5

AD 7

 

1

 

1

 

1

AD 6

 

1

 

1

 

1

AD 5

 

 

 

1

 

 

AD kokku

 

21

4

16

 

21

AST 11

 

 

 

1

 

 

AST 10

 

7

 

6

 

7

AST 9

 

3

 

3

 

3

AST 8

 

3

 

3

 

3

AST 7

 

8

 

7

 

8

AST 6

 

3

 

3

 

3

AST 5

 

6

 

6

 

6

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

2

 

1

 

2

AST 2

 

1

 

2

 

1

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

33

 

32

 

33

Kõik kokku

 

54

4

48

 

54

Töötajaid kokku

54

52

54

Detsentraliseeritud asutused – Siseturg

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

1

AD 12

 

3

 

2

 

4

AD 11

 

5

 

1

 

4

AD 10

 

6

 

2

 

5

AD 9

 

12

 

1

 

5

AD 8

 

24

 

11

 

11

AD 7

 

24

 

11

 

11

AD 6

 

18

 

4

 

11

AD 5

 

12

 

7

 

9

AD kokku

 

106

 

41

 

63

AST 11

 

 

 

 

 

1

AST 10

 

 

 

 

 

1

AST 9

 

1

 

 

 

2

AST 8

 

 

 

1

 

1

AST 7

 

 

 

 

 

1

AST 6

 

1

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

2

 

 

AST 4

 

6

 

1

 

1

AST 3

 

2

 

2

 

2

AST 2

 

3

 

 

 

1

AST 1

 

 

 

3

 

2

AST kokku

 

15

 

9

 

12

Kõik kokku

 

121

 

50

 

75

Töötajaid kokku

121

50

75

Euroopa Pangandusjärelevalve

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

3

 

1

 

2

AD 12

 

6

 

2

 

4

AD 11

 

10

 

4

 

6

AD 10

 

10

 

5

 

7

AD 9

 

13

 

4

 

8

AD 8

 

16

 

7

 

10

AD 7

 

12

 

3

 

6

AD 6

 

7

 

5

 

7

AD 5

 

5

 

2

 

5

AD kokku

 

84

 

35

 

57

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

1

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

1

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

 

 

2

AST 4

 

3

 

3

 

2

AST 3

 

2

 

1

 

2

AST 2

 

3

 

 

 

2

AST 1

 

 

 

1

 

1

AST kokku

 

9

 

5

 

11

Kõik kokku

 

93

 

40

 

68

Töötajaid kokku

93

40

68

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

3

 

1

 

2

AD 12

 

5

 

2

 

4

AD 11

 

7

 

3

 

7

AD 10

 

8

 

6

 

8

AD 9

 

7

 

3

 

8

AD 8

 

10

 

4

 

6

AD 7

 

10

 

8

 

8

AD 6

 

7

 

3

 

5

AD 5

 

8

 

5

 

7

AD kokku

 

67

 

37

 

57

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

1

AST 7

 

1

 

1

 

1

AST 6

 

3

 

3

 

3

AST 5

 

1

 

1

 

2

AST 4

 

3

 

 

 

 

AST 3

 

3

 

 

 

2

AST 2

 

2

 

4

 

3

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

13

 

9

 

12

Kõik kokku

 

80

 

46

 

69

Töötajaid kokku

80

46

69

Detsentraliseeritud asutused – Haridus ja kultuur

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

2

 

1

 

2

AD 12

6

3

2

3

6

4

AD 11

1

8

5

4

1

7

AD 10

 

9

1

4

 

9

AD 9

 

4

 

3

 

2

AD 8

 

3

4

3

 

2

AD 7

 

7

2

4

 

7

AD 6

 

5

 

6

 

7

AD 5

 

1

1

5

 

1

AD kokku

7

44

15

33

7

43

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

2

1

1

1

3

1

AST 9

 

1

 

 

 

1

AST 8

2

2

1

1

3

 

AST 7

1

6

3

2

 

7

AST 6

4

3

1

4

5

 

AST 5

5

5

4

3

4

10

AST 4

1

11

6

7

1

11

AST 3

 

4

1

9

 

3

AST 2

 

1

1

4

 

2

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

15

34

18

31

16

35

Kõik kokku

22

78

33

64

23

78

Töötajaid kokku

100

97

101

Euroopa Koolitusfond

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

4

 

 

 

4

AD 12

 

10

 

5

 

9

AD 11

 

8

 

14

 

9

AD 10

 

3

 

1

 

4

AD 9

 

12

 

10

 

11

AD 8

 

6

 

6

 

4

AD 7

 

15

 

16

 

17

AD 6

 

3

 

1

 

 

AD 5

 

 

 

1

 

2

AD kokku

 

62

 

55

 

61

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

7

 

 

 

4

AST 9

 

3

 

6

 

6

AST 8

 

5

 

4

 

5

AST 7

 

7

 

8

 

6

AST 6

 

1

 

3

 

4

AST 5

 

6

 

3

 

3

AST 4

 

1

 

3

 

5

AST 3

 

4

 

5

 

2

AST 2

 

 

 

3

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

34

 

35

 

35

Kõik kokku

 

96

 

90

 

96

Töötajaid kokku

96

90

96

Detsentraliseeritud asutused – Tervise- ja tarbijakaitse

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

4

 

2

 

3

AD 13

 

3

 

 

 

2

AD 12

 

6

 

4

 

5

AD 11

 

10

 

2

 

9

AD 10

 

18

 

4

 

15

AD 9

 

27

 

11

 

26

AD 8

 

18

 

37

 

22

AD 7

 

16

 

1

 

12

AD 6

 

22

 

8

 

24

AD 5

 

10

 

46

 

17

AD kokku

 

135

 

115

 

136

AST 11

 

1

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

1

AST 9

 

1

 

 

 

1

AST 8

 

4

 

 

 

3

AST 7

 

7

 

1

 

6

AST 6

 

13

 

4

 

11

AST 5

 

20

 

8

 

20

AST 4

 

11

 

32

 

15

AST 3

 

2

 

 

 

2

AST 2

 

3

 

4

 

3

AST 1

 

 

 

13

 

2

AST kokku

 

63

 

62

 

64

Kõik kokku

 

198

 

177

 

200

Töötajaid kokku

198

177

200

Euroopa Toiduohutusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

2

 

 

 

2

AD 13

 

1

 

1

 

1

AD 12

1

14

 

4

1

14

AD 11

 

11

 

11

 

10

AD 10

1

12

 

8

1

8

AD 9

1

37

 

28

1

32

AD 8

 

47

 

45

 

41

AD 7

1

61

3

40

1

57

AD 6

1

23

1

40

1

25

AD 5

 

17

1

18

 

17

AD kokku

5

226

5

196

5

208

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

2

 

 

 

1

AST 7

 

5

 

3

 

5

AST 6

 

7

 

 

 

5

AST 5

 

25

 

10

 

22

AST 4

 

34

 

43

 

38

AST 3

 

25

 

19

 

25

AST 2

 

20

 

47

 

26

AST 1

 

2

 

11

 

20

AST kokku

 

120

 

133

 

142

Kõik kokku

5

346

5

329

5

350

Töötajaid kokku

351

334

355

Euroopa Ravimiamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

1

 

1

AD 15

 

4

 

4

 

4

AD 14

 

6

 

5

 

6

AD 13

 

8

 

7

 

7

AD 12

 

38

 

36

 

36

AD 11

 

38

 

35

 

36

AD 10

 

36

 

30

 

32

AD 9

 

40

 

37

 

38

AD 8

 

47

 

43

 

46

AD 7

 

45

 

39

 

49

AD 6

 

42

 

35

 

36

AD 5

 

42

 

32

 

35

AD kokku

 

346

 

304

 

326

AST 11

 

2

 

2

 

2

AST 10

 

5

 

4

 

5

AST 9

 

7

 

8

 

7

AST 8

 

13

 

13

 

13

AST 7

 

20

 

19

 

20

AST 6

 

33

 

34

 

34

AST 5

 

35

 

34

 

35

AST 4

 

51

 

48

 

51

AST 3

 

39

 

32

 

39

AST 2

 

40

 

37

 

40

AST 1

 

20

 

16

 

18

AST kokku

 

265

 

247

 

264

Kõik kokku

 

611

 

551

 

590

Töötajaid kokku

611

551

590

Detsentraliseeritud asutused – Siseasjad

Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud (27)

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

3

 

3

 

3

AD 12

 

8

 

8

 

8

AD 11

 

9

 

9

 

9

AD 10

 

9

 

8

 

8

AD 9

 

1

 

2

 

1

AD 8

 

48

 

43

 

45

AD 7

 

8

 

2

 

2

AD 6

 

6

 

6

 

6

AD 5

 

3

 

3

 

3

AD kokku

 

97

 

86

 

87

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

5

 

6

 

5

AST 7

 

12

 

11

 

12

AST 6

 

10

 

10

 

10

AST 5

 

20

 

19

 

20

AST 4

 

5

 

5

 

5

AST 3

 

4

 

4

 

4

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

56

 

55

 

56

Kõik kokku

 

153

 

141

 

143

Töötajaid kokku

153

141

143

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

2

 

 

 

 

AD 12

 

3

 

 

 

3

AD 11

 

1

 

 

 

1

AD 10

 

4

 

 

 

2

AD 9

 

7

 

 

 

6

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

21

 

 

 

17

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

36

 

 

 

19

AD kokku

 

75

 

 

 

49

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

2

 

 

 

2

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

15

 

 

 

10

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

27

 

 

 

14

AST 2

 

1

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

45

 

 

 

26

Kõik kokku

 

120

 

 

 

75

Töötajaid kokku

120

 

75

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

2

 

 

 

1

AD 9

 

6

 

3

 

5

AD 8

 

5

 

 

 

 

AD 7

 

9

 

1

 

11

AD 6

 

2

 

 

 

 

AD 5

 

7

 

 

 

7

AD kokku

 

32

 

5

 

25

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

1

 

 

 

 

AST 3

 

6

 

 

 

4

AST 2

 

1

 

 

 

1

AST 1

 

5

 

 

 

8

AST kokku

 

13

 

 

 

13

Kõik kokku

 

45

 

5

 

38

Töötajaid kokku

45

5

38

Euroopa Politseiamet (Europol)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

 

AD 14

 

 

 

1

 

1

AD 13

 

3

 

3

 

3

AD 12

 

3

 

3

 

3

AD 11

 

23

 

21

 

23

AD 10

 

 

 

1

 

 

AD 9

 

72

 

62

 

71

AD 8

 

80

 

86

 

80

AD 7

 

127

 

101

 

125

AD 6

 

51

 

75

 

53

AD 5

 

37

 

39

 

36

AD kokku

 

397

 

392

 

395

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

2

 

2

 

4

AST 6

 

14

 

12

 

13

AST 5

 

3

 

4

 

3

AST 4

 

40

 

37

 

40

AST 3

 

1

 

 

 

2

AST 2

 

 

 

4

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

60

 

59

 

62

Kõik kokku

 

457

 

451

 

457

Töötajaid kokku

457

451

457

Euroopa Politseikolledž

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

 

 

 

 

 

AD 13

 

1

 

1

 

1

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

2

 

2

 

2

AD 9

 

3

 

 

 

3

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

1

 

2

 

1

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

9

 

8

 

9

AD kokku

 

16

 

13

 

16

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

2

 

2

AST 4

 

2

 

2

 

2

AST 3

 

8

 

6

 

8

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

12

 

10

 

12

Kõik kokku

 

28

 

23

 

28

Töötajaid kokku

28

23

28

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

 

1

 

AD 13

1

2

 

2

1

2

AD 12

4

10

3

4

4

10

AD 11

3

10

2

6

3

8

AD 10

1

13

 

6

1

13

AD 9

 

7

1

3

 

7

AD 8

 

2

 

2

 

4

AD 7

 

 

 

7

 

 

AD 6

 

 

 

11

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

9

46

6

42

10

45

AST 11

1

 

1

 

1

 

AST 10

 

2

 

 

 

2

AST 9

1

5

 

2

 

5

AST 8

2

7

1

2

2

5

AST 7

1

6

2

2

1

5

AST 6

1

1

1

1

1

4

AST 5

 

2

 

7

 

1

AST 4

 

 

2

7

2

 

AST 3

 

 

 

1

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

6

23

7

22

7

22

Kõik kokku

15

69

13

64

17

67

Töötajaid kokku

84

77

84

Detsentraliseeritud asutused – Keeletalitused

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

1

 

1

1

1

 

AD 13

 

 

 

 

1

1

AD 12

8

3

6

5

7

5

AD 11

9

9

8

9

9

8

AD 10

10

5

10

5

9

6

AD 9

2

10

3

7

3

10

AD 8

5

8

2

9

3

9

AD 7

7

23

9

18

9

22

AD 6

5

16

 

15

4

16

AD 5

 

16

3

21

1

13

AD kokku

47

91

42

90

47

91

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

1

 

1

AST 8

5

 

5

 

5

 

AST 7

3

3

2

2

2

3

AST 6

2

2

2

3

3

2

AST 5

2

9

1

3

1

6

AST 4

3

12

3

12

5

16

AST 3

2

17

5

20

2

21

AST 2

 

6

 

6

 

10

AST 1

 

1

 

8

 

 

AST kokku

17

51

18

55

18

59

Kõik kokku

64

142

60

145

65

150

Töötajaid kokku

206

205

215

Detsentraliseeritud asutused – Energeetika

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

4

 

3

 

4

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

2

 

2

 

2

AD 8

 

6

 

4

 

5

AD 7

 

6

 

3

 

4

AD 6

 

4

 

1

 

4

AD 5

 

11

 

8

 

10

AD kokku

 

34

 

22

 

30

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

1

 

1

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

14

 

11

 

12

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

15

 

12

 

13

Kõik kokku

 

49

 

34

 

43

Töötajaid kokku

49

34  (28)

43

Detsentraliseeritud asutused – Õigusküsimused

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

 

 

1

 

 

AD 13

 

3

 

1

 

3

AD 12

 

11

 

1

 

11

AD 11

 

 

 

3

 

 

AD 10

 

15

 

4

 

15

AD 9

 

11

 

5

 

11

AD 8

 

1

 

5

 

1

AD 7

 

5

 

16

 

5

AD 6

 

3

 

7

 

 

AD 5

 

 

 

1

 

 

AD kokku

 

50

 

44

 

47

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

1

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

3

 

1

 

3

AST 7

 

9

 

6

 

9

AST 6

 

4

 

 

 

4

AST 5

 

1

 

8

 

1

AST 4

 

9

 

7

 

9

AST 3

 

 

 

3

 

 

AST 2

 

1

 

1

 

1

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

28

 

26

 

28

Kõik kokku

 

78

 

70

 

75

Töötajaid kokku

78

70

75

Eurojust

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud (29)

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

1

 

 

 

1

AD 12

 

1

 

 

 

1

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

6

 

 

 

6

AD 9

 

3

 

6

 

3

AD 8

 

17

 

4

 

16

AD 7

 

15

 

4

 

16

AD 6

 

30

 

19

 

30

AD 5

 

7

 

6

 

5

AD kokku

 

81

 

40

 

79

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

 

 

1

AST 8

 

 

 

1

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

 

 

2

AST 4

 

32

 

4

 

32

AST 3

 

54

 

58

 

56

AST 2

 

38

 

14

 

38

AST 1

 

5

 

45

 

5

AST kokku

 

132

 

122

 

134

Kõik kokku

 

213

 

162

 

213

Töötajaid kokku

213

162

213

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

 

 

 

 

 

AD 13

 

1

 

1

 

1

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

1

 

1

 

1

AD 10

 

1

 

1

 

1

AD 9

 

1

 

 

 

1

AD 8

 

6

 

4

 

6

AD 7

 

4

 

3

 

4

AD 6

 

1

 

1

 

1

AD 5

 

8

 

8

 

8

AD kokku

 

23

 

19

 

23

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

2

 

2

 

2

AST 5

 

3

 

 

 

3

AST 4

 

2

 

5

 

2

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

7

 

7

 

7

Kõik kokku

 

30

 

26

 

30

Töötajaid kokku

30

26

30

Euroopa ühisettevõtted

ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

 

 

1

 

 

AD 13

9

2

4

2

9

2

AD 12

18

10

17

2

15

10

AD 11

5

12

2

 

5

7

AD 10

6

32

5

2

6

26

AD 9

4

15

2

37

5

26

AD 8

1

16

1

1

3

15

AD 7

1

65

 

17

1

45

AD 6

 

19

4

77

 

40

AD 5

 

2

 

1

 

2

AD kokku

44

174

35

140

44

174

AST 11

4

 

2

 

4

 

AST 10

2

 

 

 

2

 

AST 9

4

 

1

 

3

 

AST 8

 

 

2

 

1

 

AST 7

 

 

3

 

 

 

AST 6

1

 

 

 

1

 

AST 5

5

4

1

 

4

4

AST 4

 

17

2

1

1

11

AST 3

2

5

3

19

2

11

AST 2

 

 

1

 

 

 

AST 1

 

 

1

 

 

 

AST kokku

18

26

16

20

18

26

Kõik kokku

62

200

51

160

62

200

Töötajaid kokku

262

211

262

Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete ravimite algatuse (IMI) ühisettevõte

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

1

 

1

 

1

AD 11

 

4

 

4

 

4

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

5

 

2

 

5

AD 8

 

11

 

11

 

11

AD 7

 

1

 

1

 

1

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

23

 

20

 

23

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

1

 

1

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

5

 

5

 

5

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

6

 

6

 

6

Kõik kokku

 

29

 

26

 

29

Töötajaid kokku

29

26

29

Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

3

 

3

 

3

AD 9

 

7

 

7

 

7

AD 8

 

1

 

1

 

1

AD 7

 

2

 

2

 

2

AD 6

 

3

 

3

 

3

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

17

 

17

 

17

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

1

 

1

 

1

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

1

 

1

 

1

Kõik kokku

 

18

 

18

 

18

Töötajaid kokku

18

18

18

Koostöö – Info- ja sidetehnoloogia – Ühisettevõte ARTEMIS

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

 

 

 

 

 

AD 8

 

5

 

5

 

5

AD 7

 

 

 

 

 

 

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

8

 

8

 

8

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

 

 

 

 

 

Kõik kokku

 

8

 

8

 

8

Töötajaid kokku

8

8

8

Info- ja sidetehnoloogia – Ühisettevõte ENIAC

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

 

 

 

 

 

AD 8

 

4

 

3

 

5

AD 7

 

 

 

 

 

 

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

7

 

6

 

8

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

 

 

 

 

 

Kõik kokku

 

7

 

6

 

8

Töötajaid kokku

7

6

8

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

3

 

3

 

3

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

1

 

1

 

1

AD 8

 

4

 

4

 

4

AD 7

 

2

 

2

 

2

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

11

 

11

 

11

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

1

 

1

AST 7

 

3

 

3

 

3

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

1

 

1

 

1

AST 3

 

2

 

2

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

7

 

7

 

7

Kõik kokku

 

18

 

18

 

18

Töötajaid kokku

18

18

18

Ühisettevõte SESAR (SJU)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

4

 

4

 

4

AD 11

 

1

 

 

 

1

AD 10

 

3

 

3

 

3

AD 9

 

 

 

 

 

 

AD 8

 

6

 

3

 

6

AD 7

 

4

 

3

 

4

AD 6

 

4

 

1

 

4

AD 5

 

10

 

3

 

10

AD kokku

 

33

 

18

 

33

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

1

 

1

 

1

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

1

 

1

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

2

 

1

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

2

 

2

 

2

AST kokku

 

6

 

5

 

6

Kõik kokku

 

39

 

23

 

39

Töötajaid kokku

39

23

39

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

1

 

 

 

1

AD 11

 

1

 

1

 

 

AD 10

 

2

 

 

 

1

AD 9

 

4

 

2

 

3

AD 8

 

8

 

3

 

8

AD 7

 

2

 

1

 

2

AD 6

 

7

 

7

 

4

AD 5

 

1

 

1

 

1

AD kokku

 

27

 

16

 

21

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

3

 

 

 

1

AST 4

 

1

 

4

 

3

AST 3

 

3

 

3

 

3

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

7

 

7

 

7

Kõik kokku

 

34

 

23

 

28

Töötajaid kokku

34

23

28

Täitevasutused ja rakendusametid

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

7

 

1

 

5

AD 10

 

3

 

6

 

5

AD 9

 

2

 

1

 

1

AD 8

 

8

 

4

 

9

AD 7

 

5

 

11

 

5

AD 6

 

4

 

 

 

4

AD 5

 

3

 

6

 

3

AD kokku

 

33

 

30

 

33

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

2

 

 

 

2

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

1

 

1

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

1

 

1

 

1

AST 2

 

 

 

1

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

4

 

3

 

4

Kõik kokku

 

37

 

33

 

37

Töötajaid kokku

37

33

37

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

4

 

2

 

3

AD 12

 

5

 

5

 

6

AD 11

 

4

 

4

 

4

AD 10

 

15

 

9

 

11

AD 9

 

14

 

14

 

16

AD 8

 

16

 

19

 

17

AD 7

 

3

 

3

 

5

AD 6

 

9

 

3

 

5

AD 5

 

5

 

12

 

8

AD kokku

 

76

 

72

 

76

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

1

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

1

AST 8

 

3

 

1

 

1

AST 7

 

4

 

2

 

2

AST 6

 

1

 

2

 

2

AST 5

 

9

 

1

 

3

AST 4

 

7

 

12

 

11

AST 3

 

3

 

11

 

7

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

27

 

30

 

27

Kõik kokku

 

103

 

102

 

103

Töötajaid kokku

103

102

103

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

1

 

2

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

1

 

2

 

1

AD 8

 

1

 

1

 

1

AD 7

 

1

 

1

 

1

AD 6

 

2

 

 

 

1

AD 5

 

1

 

2

 

2

AD kokku

 

9

 

8

 

9

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

1

 

1

 

1

AST 6

 

1

 

1

 

1

AST 5

 

1

 

1

 

1

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

3

 

3

 

3

Kõik kokku

 

12

 

11

 

12

Töötajaid kokku

12

11

12

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

2

 

 

 

1

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

2

 

1

 

2

AD 9

 

4

 

4

 

4

AD 8

 

4

 

2

 

4

AD 7

 

7

 

7

 

7

AD 6

 

6

 

9

 

7

AD 5

 

0

 

2

 

 

AD kokku

 

28

 

28

 

28

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

2

 

2

AST 4

 

1

 

1

 

1

AST 3

 

2

 

2

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

5

 

5

 

5

Kõik kokku

 

33

 

33

 

33

Töötajaid kokku

33

33

33

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

3

 

3

 

3

AD 12

 

5

 

5

 

5

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

3

 

3

 

3

AD 9

 

11

 

3

 

3

AD 8

 

34

 

24

 

27

AD 7

 

32

 

39

 

40

AD 6

 

8

 

11

 

10

AD 5

 

1

 

7

 

6

AD kokku

 

100

 

97

 

100

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

 

 

 

 

 

Kõik kokku

 

100

 

97

 

100

Töötajaid kokku

100

97

100

Teadusuuringute Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2013

2012

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2011. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

2

 

1

 

1

AD 12

 

2

 

1

 

3

AD 11

 

11

 

4

 

4

AD 10

 

7

 

11

 

10

AD 9

 

8

 

6

 

12

AD 8

 

20

 

3

 

8

AD 7

 

21

 

18

 

19

AD 6

 

28

 

20

 

32

AD 5

 

29

 

28

 

27

AD kokku

 

129

 

93

 

117

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

 

 

1

AST 8

 

2

 

 

 

2

AST 7

 

 

 

1

 

 

AST 6

 

2

 

1

 

1

AST 5

 

3

 

3

 

3

AST 4

 

2

 

2

 

3

AST 3

 

1

 

3

 

1

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

11

 

10

 

11

Kõik kokku

 

140

 

103

 

128

Töötajaid kokku

140

103

128


(1)  Välja arvatud Šveits.

(2)  Näited selliste Silicon Valleys esindatud võrgustike kohta on Saksa-Ameerika äriühing GABA, Interfrench, Itaalia-Ameerika äriühing BAIA, Silicon Vikings jt.

(3)  Õppeplatvorm, millega riiklikel ja kohalikel ametiasutustel ning finantsvahendajatel aidatakse töötada välja tagasimakstavad jätkusuutliku linnaarenduse tugiskeemid struktuurifondide raames (http://ec.europa.eu/regional_policy/thefunds/instruments/jessica_network_en.cfm).

(4)  Eelkõige juhtalgatus „Noorte liikuvus”, uute oskuste ja töökohtade tegevuskava, juhtalgatus „Innovatiivne liit” ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm.

(5)  Marokoga sõlmitud lepinguga seotud protokolli kehtivusajaks oli algselt ette nähtud 1. märts 2006 kuni 28. veebruar 2010. Ratifitseerimisprotsessi viibimise tõttu jõustus see 27. veebruaril 2007 ja kehtib neli aastat alates nimetatud kuupäevast.

(6)  Neid on 17, millest seitse (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Venemaa Föderatsioon ja Ukraina) asuvad liidust idas ja kümme (Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria ja Tuneesia) asuvad liidust lõunas.

(7)  Kaasa arvatud reservi kantud assigneeringud.

(8)  Vastavalt EFTA riikide osalemist käsitlevale kokkuleppele.

(9)  Ilma Liechtensteini ja Islandi osalemiseta (suhtarv 2,68 %).

(10)  EFTA osalus 2012. ja 2013. aastal Norra puhul, nagu sätestatud EMP lepingu protokolli 31 artikli 1 punktis 8c, mis näeb ette lepingu tagasiulatuvat kohaldamist 1. jaanuarist 2012, ning EMP ühiskomitee 13. juuli 2012. aasta otsus nr 139/2012 (ELT L 309, 8.11.2012, lk 21) ja 7. detsembri 2012. aasta otsus nr 233/2012 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(11)  2008. aasta laenude tähtaja pikendamine kooskõlas EMP ühiskomitee 8. juuli 2009. aasta otsuse artikli 1.2 punkti 8a alapunktiga b.

(12)  Ilma Liechtensteini osalemiseta (suhtarv 2,76 %).

(13)  Arvutatuna EFTA riikide osaluse alusel, mis on 75 % assigneeringutest.

(14)  Asjaomased eelarveread: artiklid 08 22 04 ja 09 04 02, punktid 02 04 01 03, 02 04 01 01 ja 02 04 01 02 ning artiklid 06 06 04, 10 02 02, 15 07 78 ja 32 06 03.

(15)  Asjaomased eelarveread: artiklid 08 22 04 ja 10 03 02.

(16)  Hõlmab Ungarit, Lätit ja Rumeeniat.

(17)  Nõukogu määrus (EL) nr 407/2010, 11. mai 2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

(18)  Eeldatakse, et antakse uus mandaat 2014. aastal. Ülaltoodud numbrid hõlmavad ka praeguste ja varasemate mandaatide alusel antud laene, need on pelgalt näitlikustavad ning ei mõjuta komisjoni tulevast ettepanekut Euroopa Investeerimispanga järgmise välismandaadi kohta.

(19)  Vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 53 hõlmab ametikohtade loetelu järgmisi tarneagentuuri alalisi ametikohti: üks ad personam AD 15 ametikoht (agentuuri peadirektor), kaks AD 14 ametikohta (kellest üks on agentuuri asepeadirektor) ning kolm AD 12, üks AD 11, kaks AD 10, üks AST 10, kaks AST 8, üks AST 7, üheksa AST 6, üks AST 5 ja kaks AST 3 ametikohta.

(20)  Ametikohtade loetelus kiidetakse heaks järgmised ad personam taotlused, mille tulemusena kuni 25 AD 15 võivad saada AD 16ks; kuni 21 AD 14 võivad saada AD 15ks; kuni 13 AD 11 võivad saada AD 14ks ja üks AST 8 võib saada AST 10ks.

(21)  Neist ühe ametniku suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklis 93 sätestatud soodustusi.

(22)  Ametikohtade loetelus kiidetakse heaks järgmised ad personam taotlused, mille tulemusena kaks AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha ja üks AD 14 ametnik AD 15 ametikoha.

(23)  Neist alalisi ametikohti EASis: kolm AD 12, üks AD 11, kaks AD 8, üks AST 10, kaks AST 9, üks AST 8, üks AST 7, üks AST 5, üks AST 4, kaks AST 3.

(24)  Neist alalisi ametikohti EASis: kolm AD 12, üks AD 11, kaks AD 8, üks AST 10, kaks AST 9, üks AST 8, üks AST 7, üks AST 5, üks AST 4, kaks AST 3.

(25)  Liidu rahastatavate ametikohtade arv on 2012. aastal 229 ja 2013. aastal 227.

(26)  2 AD ametikoha ja 1 AST ametikoha täitmine aastal 2012 sõltus Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti uue õigusliku aluse (KOM(2010) 521) vastuvõtmisest. Kuna seadusandlik institutsioon pole õiguslikku alust veel vastu võtnud, kohaldatakse sama tingimust 2013. aastal.

(27)  Välja arvatud Frontexi haldusnõukogu poolt vastu võetud muudatus 2012. aasta ametikohtade loetelus.

(28)  Täiendavad viis ametikohta (AD 7 ja AD 6 ametikoht, kaks AD 5 ametikohta ja AST 3 ametikoht) kinnitati 2011. aasta lõpus, töötajad alustavad tööd 2012. aasta jaanuari ja veebruari jooksul.

(29)  Eurojusti kolleegiumis vastu võetud ametikohtade loetelu muudatus.


Top