24.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 196/1

(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes 62,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kõigi äriühingute puhul, keda ei ole loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 või I lisas. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

(2)

27. septembril 2011 esitati komisjonile algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiinast pärit teatava hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte.

(3)

Taotluse esitasid neli liidu hõreda koega klaaskiust kangaste tootjat: Saint-Gobain Adfors CZ s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozó és Műszakiszövet-gyártó Bt., Valmieras stikla šķiedra AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH.

(4)

Taotluses esitati piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist toimus oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti Hiinast ja Malaisiast liitu ja millele ei ole muud piisavat põhjust ega majanduslikku õigustust kui kehtivate meetmete kohaldamine. Väidetavalt oli selle kaubandusstruktuuri muutuse põhjuseks teatavate Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ümberlaadimine Malaisias.

(5)

Lisaks nähtus tõendusmaterjalist, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendusmaterjal näitas, et suurenenud import Malaisiast toimus hindadega, mis olid madalamad kui esialgses uurimises kindlaks määratud mittekahjustavad hinnad.

(6)

Lisaks kõigele muule viitasid tõendid, et teatavaid Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaid müüakse dumpinguhinnaga, võrreldes esialgse uurimise ajal kindlaks määratud samasuguse toote normaalväärtusega.

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 1135/2011 (3) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 esitas komisjon algatamismääruse kohaselt tolliasutustele nõude registreerida teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste import.

(8)

Komisjon teatas ametlikult Hiina ja Malaisia ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjast huvitatud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimise algatamisest. Hiina ja Malaisia tootjatele/eksportijatele, keda komisjon teadis või kes andsid endast teada algatamismääruse põhjenduses 14 osutatud tähtaja jooksul, saadeti küsimustikud. Küsimustikud saadeti ka liidu importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Endast andsid teada ja küsimustikule vastasid kolm Malaisia eksportivat tootjat ja kolm liidu sõltumatut importijat.

(10)

Küsimustiku täitsid järgmised eksportivad tootjad, kelle valdustesse korraldati seejärel kontrollkäigud.

Malaisia eksportivad tootjad:

(11)

Uurimine toimus ajavahemikus 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid koguti uurimisperioodi kohta muu hulgas selleks, et uurida kaubandusstruktuuris väidetavalt toimunud muutusi. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 kestnud aruandeperioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood”), et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

(12)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 uuriti võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas Hiina, Malaisia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas eespool nimetatud muutuse tingis tava, protsess või toiming, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või kahjustati tollimaksu parandavat mõju samasuguse toote hindade ja/või koguste osas või kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes varem vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega kindlaks tehtud samasuguse toote normaalväärtusega.

(13)

Vaatlusalune toode on määratletud esialgses uurimises: hõreda koega klaaskiust kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad rohkem kui 35 g/m2, välja arvatud klaaskiust plaadid, mis pärinevad Hiinast ja kuuluvad praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 alla.

(14)

Uurimisalune toode on eelmises põhjenduses määratletud toode, mis on saadetud Malaisiast, olenemata sellest, kas ta deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte.

(15)

Uurimine näitas, et Hiinast liitu eksporditud ning Malaisiast liitu saadetud eespool määratletud hõreda koega klaaskiust kangastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama otstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, vastasid küsimustikule kolm Malaisia eksportivat tootjat.

(17)

Järgnevalt korraldati nende kolme eksportiva tootja juurde kontrollkäigud.

(18)

COMEXTi (4) andmetel moodustas kõnealuse kolme Malaisia eksportiva tootja eksport 75 % uurimisaluse toote koguekspordist Malaisiast liitu aruandeperioodi ajal. Ekspordi üldmaht põhines COMEXTi andmetel.

(19)

Pärast esimest kontrollkäigu päeva lõpetas üks kolmest Malaisia eksportivast tootjast koostöö, seega kohaldati algmääruse artiklit 18.

(20)

Kahe ülejäänud Malaisia äriühingu puhul leiti, et põhjendustes 34 ja 52–59 esitatud kaalutlustel on samuti õigustatud algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamine.

(21)

Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Seega tuli järeldused teatavate Hiinast liitu imporditavate hõreda koega klaaskiust kangaste ning vaatlusaluse toote ekspordi kohta Hiinast Malaisiasse osaliselt teha kättesaadavate andmete põhjal kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 1. Hiinast liitu toimuva impordi üldmahu kindlakstegemiseks kasutati COMEXTi andmeid. Hiinast Malaisiasse toimuva ekspordi üldmahu kindlakstegemiseks kasutati Hiina ja Malaisia riiklikku statistikat. Andmeid võrreldi ka Malaisia tolliasutuste esitatud üksikasjalike impordi- ja ekspordiandmetega.

(22)

Malaisia ja Hiina statistikas registreeritud impordimaht hõlmas laiemat tooterühma kui vaatlusalune toode või uurimisalune toode. COMEXTi andmete ning kolme Malaisia eksportiva tootja esitatud andmete põhjal oli siiski võimalik kindlaks teha, et oluline osa sellest impordimahust hõlmas vaatlusalust toodet. Seega sai neid andmeid kasutada, et teha kindlaks kaubandusstruktuuri muutus.

(23)

Vaatlusaluse toote import Hiinast liitu vähenes oluliselt pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris (5) ja pärast lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis (esialgse määruse kohaselt).

(24)

Samas uurimisaluse toote kogueksport Malaisiast liitu 2011. aastal oluliselt suurenes. COMEXTi andmete kohaselt suurenes eksport Malaisiast liitu eelmisel aastal järsult, samal ajal kui eelnevatel aastatel oli see olnud vaevumärgatav. Seda suundumust kinnitab ka vastav Malaisia statistika hõreda koega klaaskiust kangaste Malaisiast liitu eksportimise kohta.

(25)

Tabelis 1 on esitatud teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste Hiinast ja Malaisiast liitu toimunud impordi kogused 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2011.

(26)

Eespool esitatud andmetest nähtub selgelt, et 2008. aastast kuni 2010. aastani oli import Malaisiast liitu vaevumärgatav. Samas pärast meetmete kehtestamist 2011. aastal suurenes import Malaisiast järsult ja asendas teataval määral Hiina ekspordi liidu turule, kui pidada silmas impordi mahtu. Lisaks sellele on pärast kehtivate meetmete võtmist toimunud Hiinast pärit ekspordi märgatav langus (26 %).

(27)

Samal ajavahemikul võib täheldada ka drastilist kasvu Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ekspordis Malaisiasse: võrdlemisi väike ekspordikogus 2008. aastal (4,65 miljonit m2) kasvas 32,78 miljoni m2 aruandeperioodi ajal. Seda suundumust kinnitab ka vastav Malaisia statistika hõreda koega klaaskiust kangaste Hiinast Malaisiasse importimise kohta.

Tabel 2

Hõreda koega klaaskiust kangaste eksport Hiinast Malaisiasse 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2011

(28)

Hiinast Malaisiasse suunduva teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste kaubavoo kindlakstegemiseks võeti arvesse nii Malaisia kui ka Hiina statistikat. Mõlema riigi andmed on kättesaadavad üksnes vaatlusalusest tootest kõrgema tooterühma tasandil. COMEXTi andmete ning kolme esialgu koostööd teinud Malaisia eksportija esitatud andmete põhjal oli siiski võimalik kindlaks teha, et oluline osa sellest hõlmas vaatlusalust toodet. Seega võis kõnealuseid andmeid arvesse võtta.

(29)

Eespool toodud tabelitest 1 ja 2 nähtub selgelt, et järsule langusele Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ekspordis liitu järgnes oluline tõus Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ekspordis Malaisiasse ühes Malaisiast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste liitu eksportimise märgatava kasvuga uurimisperioodi ajal. Samuti selgus uurimise käigus, et lisakogused Hiinast Malaisiasse liikunud hõreda koega klaaskiust kangaid deklareeriti Malaisiasse importimise ajal valesti selliste koodide alla kuuluvana, mida käesolev uurimine ei hõlma. Tolli impordideklaratsiooni kohaselt deklareeriti nimetatud lisakogused koodide 7019 11 000 ja 7019 40 000 all.

(30)

Kolm esialgu koostööd tegevat äriühingut asutati ajavahemikus 2010. november kuni 2011. aasta märts ja nad alustasid tootmist ning liitu eksportimist alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris. Enne 2011. aasta veebruari ei toodetud Malaisias hõreda koega klaaskiust kangaid.

(31)

Hiinast liitu toimuva ekspordi üldine vähenemine ja samal ajal ekspordi suurenemine Malaisiast liitu ning Hiinast Malaisiasse pärast esialgsete meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris ja lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis tõid kaasa muutused ühelt poolt eespool nimetatud riikide ning teiselt poolt liidu vahelise kaubanduse struktuuris.

(32)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel peab kaubandusstruktuuri muutus tulenema tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas sellise toote, mille suhtes meetmed kehtivad, lähetamist läbi kolmandate riikide ja osade kokkupanemist liidus või kolmandas riigis. Selleks määratakse vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2 kindlaks kokkupaneku toimumine.

(33)

Esialgu koostööd teinud Malaisia äriühingute deklareeritud eksport moodustas kuni 75 % Malaisiast liitu toimunud ekspordi kogumahust. Ülejäänud ekspordi moodustas nende Malaisia tootjate eksport, kes ei teinud uurimise raames koostööd ega tegelenud ümberlaadimisega. Üks koostööd teinud liidu tootja oli hankinud hõreda koega klaaskiust kangaid Malaisia eksportijalt, kes ei teinud kõnealuse uurimisega koostööd.

(34)

Nagu põhjendustes 52–59 üksikasjalikult kirjeldatud, anti kolmele esialgu koostööd teinud äriühingule kohapeal teada, et nende suhtes võidakse kohaldada algmääruse artiklit 18, kuna leiti, et nad olid esitanud eksitavat teavet. Tõenditest nähtus, et kaks esialgu koostööd teinud eksportivat tootjat ei andud teada omavahelisest seotusest. Lisaks manipuleerisid ja muutsid need äriühingud dokumente, nagu pangakonto väljavõtted, ning mõne nende ostuarve ja maksetšeki ehtsus on kaheldav. Peale selle ei suutnud kaks neist tõendada selle tooraine päritolu, mida nad kasutasid liitu eksporditud hõreda koega klaaskiust kangaste tootmiseks. Malaisia ametiasutuste hangitud teabe kohaselt võivad kaubad eksportimise ajal saada päritolusertifikaadi, kui imporditud ja tootmisprotsessis kasutatud tooraine koodi muudetakse võrreldes eksporditud valmistoote koodiga. Kontrollkäikude ajal nähtud tõenditest selgub, et teatav kogus Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangast deklareeritakse selle impordi ajal Malaisiasse valesti, koodide all, mida kõnealune uurimine ei hõlma, samal ajal kui nende ekspordi ajal liitu klassifitseeritakse need kahe CN-koodi alla, mida hõlmab kõnealune uurimine. Sellega on selgitatav hõreda koega klaaskiust kangaste Malaisiast liitu toimunud ekspordi lisakogused, nagu kinnitasid põhjenduses 29 osutatud järeldused kaubandusstruktuuri muutuste kohta.

(35)

Seepärast saab kinnitust Hiina päritoluga toodete ümberlaadimine Malaisias.

(36)

Kuna kõigi esialgu koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas nad tegelesid toodete kokkupanemisega.

(37)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki teist põhjendust või majanduslikku õigustust kui teatavate Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes kehtivatest meetmetest hoidumine. Tollimaksule lisaks muid tegureid, mis võiksid kompenseerida Hiinast pärit vaatlusaluse toote Malaisias ümberlaadimise kulud, eelkõige transpordi ja uuesti pealelaadimisega seotud kulud, ei leitud.

(38)

Selle hindamiseks, kas imporditud tooted olid koguse ja hinna osas kahjustanud Hiinast pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtivate meetmete parandavat mõju, kasutati COMEXTi andmeid kui parimaid kättesaadavaid andmeid kolme esialgu koostööd teinud eksportiva tootja ekspordihindade ja -koguste kohta (juhul kui kohaldati algmääruse artiklit 18) ja nende äriühingute ekspordihindade ja -koguste kohta, kes koostööd ei teinud. Sellisel viisil määratletud hindu võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis kehtestati liidu tootjate suhtes esialgse määruse põhjenduses 74.

(39)

Leiti, et impordi suurenemine Malaisiast liitu 20 000 m2-lt 2010. aastal 76 miljoni m2-ni ajavahemikus aprillist septembrini 2011 on oluline koguse tõus.

(40)

Esialgses määruses kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ja kaalutud keskmise ekspordihinna (kohandatuna vastavalt esialgses uurimises kindlaks määratud impordijärgsetele kuludele ja kvaliteedikohandustele) võrdlemisel ilmnes, et müük toimus turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

(41)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõigetega 1 ja 2 uuriti, kas on tõendeid dumpingu kohta seoses normaalväärtusega, mis oli eelnevalt kehtestatud samasugustele toodetele.

(42)

Esialgses määruses kehtestati normaalväärtus Kanada hindade alusel, mis leiti kõnealuse uurimise käigus olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik Hiinale. Leiti, et vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 on asjakohane kasutada eelnevalt esialgses uurimises kindlaks määratud normaalväärtust.

(43)

Malaisiast pärit ekspordi hinnad põhinesid kättesaadavatel andmetel ehk siis teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste keskmisel ekspordihinnal aruandeperioodi ajal, nagu need on esitatud COMEXTis. See tulenes algmääruse artikli 18 kohaldamisest kõigi kolme esialgu koostööd teinud äriühingu suhtes, seega ei saanud nende andmeid ekspordihindade kindlakstegemiseks kasutada.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus-, lisa- ja pakkimiskulude ning panga teenustasude erinevusi. Võttes arvesse, et algmääruse artiklit 18 kohaldati kõigi kolme esialgu koostööd teinud tootja suhtes, siis tuli kohandused kindlaks teha kättesaadava teabe põhjal. Seega põhines vastav kohandamine protsendil, mis kajastas CIF-hinna ja kõigi kolme Malaisia tootja tehasehinnaga tehtud tehingute koguväärtuse erinevust aruandeperioodil.

(45)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes esialgses määruses esitatud kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmisi ekspordihindu käesoleva uurimise aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(46)

Sel viisi kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlusel tuvastati dumping.

(47)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et teatavate Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust on hoitud kõrvale algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Malaisias.

(48)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Malaisiast saadetud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte.

(49)

Pidades silmas koostööst hoidumist käesoleva uurimise käigus, peaksid laiendatavateks meetmeteks olema need, mis on rakendusmääruse (EL) nr 791/2011 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kõigi teiste äriühingute suhtes 62,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(50)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega on ette nähtud, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb tollimaksud sisse nõuda teatavate selliste hõreda koega klaaskiust kangaste registreeritud impordilt, mis on saadetud Malaisiast.

(51)

Kolm Malaisia tootjat, kes küsimustikule vastasid, taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(52)

Põhjenduses 19 nenditi, et üks nimetatud äriühingutest lõpetas koostöö järgmisel päeval pärast esimest kontrollkäiku. Isegi selle ühe päeva jooksul oli koostöö ebapiisav. Nimetatud äriühing ei suutnud esitada enamikku nõutud dokumentidest, nagu tootmislehed, varude arvestus ja elektriarved. Teisest küljest olid äriühingu tooraine laovarud väga madalal tasemel, mis ei õigustanud esitatud tootmismahtusid, ja laos ei olnud valmistooteid. Lisaks sellele oli esitatud ostuarved samas vormingus nagu plokk eelnevalt trükitud numbritega arveid, mis leiti äriühingu valdusest. See sarnasus viitas, et äriühingu ostuarved ei pruukinud olla ehtsad. Peale selle ilmnes tõenditest, et kõnealune äriühing ei andnud teada oma seotusest teise Malaisia eksportijaga, kes samuti tegi uurimise käigus koostööd. Täpsemalt leiti esimese äriühingu valdustest teise esialgu koostööd teinud Malaisia tootjaga seotud dokumendid, samal ajal kui kumbki äriühing ei andnud teada nende omavahelisest seotusest.

(53)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati kõnealusele äriühingule, et tema esitatud teavet ei kavatseta arvesse võtta, ning anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul oma märkused. Kuna kõnealune äriühing märkusi ei esitanud, tuli järeldused selle äriühingu suhtes teha kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1.

(54)

Teine äriühing tegi kontrollkäigu ajal ebapiisavalt koostööd. Äriühing keeldus mitmel korral ligipääsu andmisest olulistele andmetele, nagu tootmisaruanded ja laoarvestuse aruanded. Äriühingu tehases hoitava tooraine kogused olid väga väiksed võrreldes äriühingu esitatud tootmismahtude ja laos hoitavate valmistoodete varuga. Peale selle ei suutnud kõnealune äriühing esitada tõendeid selle tooraine päritolu kohta, mida ta kasutas liitu eksporditud hõreda koega klaaskiust kangaste tootmiseks.

(55)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati kõnealusele äriühingule, et tema esitatud teave kavatsetakse jätta vastu võtmata, ning talle anti võimalus esitada oma märkused kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Esitatud märkustes väitis see äriühing, et kontrollkäigu jaoks plaanitud kolm päeva oli lühike ajavahemik ja äriühingu jaoks ebapiisav, et esitada kõiki andmeid ja dokumente, mida uurimisrühm nõudis. Kõnealune äriühing tunnistas samuti, et ta keeldus mitmel korral uurimisrühmale andmetele ligipääsu võimaldamast, kinnitades, et kontrollkäigu ajal äriühingut esindanud isikud pidid enamasti saama oma direktorite loa, et anda uurimisrühmale ligipääs andmetele. Lisaks sellele tunnistas äriühing, et tema esindajad ei olnud üldse seotud raamatupidamise osakonnaga, ja kinnitas, et äriühingu direktorid ei osalenud kontrollkäikudel, kuna nad väitsid end hõivatud olevat.

(56)

Äriühingu selgitused kinnitavad järeldust, et nimetatud äriühing oluliselt takistas uurimist. Äriühingut teavitati kontrollkäigu kuupäevadest pikka aega ette ja ta nõustus nende kuupäevadega. Kuigi eksport liitu on nimetatud äriühingu peamine tegevusala, ei olnud selle direktorid kohal. Kontrollkäigu ajal viivitati tahtlikult ja õigustamatult nõutud andmete ning dokumentide esitamisega, samal ajal kui andmetele ligipääsu andmisest keeldumine põhjustas lisaviivitusi ja takistusi kontrollkäigu lõpetamisele ettenähtud ajavahemikus. Seepärast tuli vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 teha järeldused selle äriühingu suhtes kättesaadavate andmete põhjal.

(57)

Kolmanda äriühingu koostöö kontrollkäigu ajal oli ebapiisav, kuna ta esitas eksitavat teavet. Leiti, et kõnealune äriühing oli moonutanud pangakonto väljavõtteid ega suutnud tõendada, et tema maksetšekid on ehtsad. Leiti, et nimetatud äriühingu raamatupidamisdokumendid ei ole usaldusväärsed, kuna nendes esines arvukalt olulisi lahknevusi seoses äriühingu ülemineva alg- ja lõppbilansiga. Tooraine varude tase oli madal võrreldes äriühingu esitatud tootmismahtude ja laos hoitavate valmistoodete varuga. Peale selle ei suutnud kõnealune äriühing esitada tõendeid selle tooraine päritolu kohta, mida ta kasutas liitu eksporditud hõreda koega klaaskiust kangaste tootmiseks. Lisaks selgus tõenditest, et kõnealune äriühing ei andnud teada oma seotusest esimese Malaisia eksportijaga, kuigi esimese äriühingu valdustest leiti teatavaid dokumente, mis kuulusid kolmandale äriühingule.

(58)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 anti kõnealusele äriühingule teada, et tema esitatud teavet ei kavatseta arvesse võtta, ning talle anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul oma märkused. Oma märkustes väitis nimetatud äriühing, et tal ei ole kogemusi selliste kontrollkäikudega, millega võib tema arvates selgitada leitud puudusi. Lisaks väitis äriühing, et ta oli ettevaatlik uurimisrühma nõutud ja neile esitatud dokumentide, eriti pangakonto väljavõtete ja maksetõenditega, kuna Malaisia ametiasutused ei teavitanud kõnealust äriühingut ametlikult, millise uurimisrühmaga on tegemist. Samas tunnistas nimetatud äriühing, et tema personal oli muutnud pangakonto väljavõtete sisu, aga väidetavalt vaid seetõttu, et äriühing oli sügavalt mures oma dokumentide võimaliku lekkimise, sabotaaži ja oma andmete konfidentsiaalsuse pärast.

(59)

Äriühingu esitatud lisaselgitused ei olnud sellised, mis muudaksid tehtud järeldust, et kõnealune äriühing oli uurimise käigus esitanud eksitavat teavet. Seega tuli vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 teha järeldused selle äriühingu suhtes kättesaadavate andmete põhjal.

(60)

Arvestades põhjendustes 31 ja 35 kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja ümberlaadimise kohta ning võttes arvesse põhjendustes 52–59 osutatud eksitava teabe iseloomu, ei saa nende kolme äriühingu vabastamistaotlusi algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt rahuldada.

(61)

Ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaldamist, nõutakse, et teised Malaisia tootjad, kes ei andnud endast teada käesoleva menetluse käigus ega eksportinud uurimisalust toodet liitu aruandeperioodil ning kes kavatsevad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, vastaksid küsimustikule, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas vabastus võib olla õigustatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud vaatlusaluse toote turuolukorda, äriühingu tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid ning selliste tavade jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus, ning tõendeid dumpingu kohta. Tavaliselt korraldab komisjon ka kontrollkäigu kohapeale. Taotlus tuleb komisjonile saata viivitamata koos kogu vajaliku teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(62)

Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku kehtivaid laiendatud meetmeid vastavalt muuta. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanuid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(63)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse. Ühegi esitatud argumendi tõttu ei olnud põhjust lõplikke järeldusi muuta.

(64)

Üks koostööd teinud importija küsis, kas on võimalik kaaluda hõreda koega klaaskiust kangaste registreeritud impordi suhtes menetluses koostööd teinud importijate puhul erinevate tollimaksumäärade kohaldamist võrreldes nendega, mida kohaldatakse koostööst hoidunud importijate puhul. Taotlus lükati tagasi, sest algmäärus ei sisalda õiguslikku alust, mis toetaks sellist eristamist,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/92

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks: +32 22956505