LISA

Liidu toetus CTBTO ettevalmistuskomisjoni tegevusele selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamiseks, üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) võimalikult varajase jõustumise väljavaate suurendamiseks ning CTBT ülemaailmse kohaldamise toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

1.   SISSEJUHATUS

Pärast tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu jõustumist on selle rakendamise ettevalmistamise oluliseks elemendiks CTBTO ettevalmistuskomisjoni (edaspidi „ettevalmistuskomisjon”) hästitoimiva järelevalve- ja kontrollisüsteemi loomine. Ettevalmistuskomisjoni võimekuse arendamine väärisgaaside seire alal on oluline selleks, et võimaldada hinnata, kas vaadeldav plahvatus on tuumakatsetus või mitte. Lisaks sellele sõltub tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu järelevalve- ja kontrollisüsteemi kasutatavus ja toimimine kõigi CTBT-le alla kirjutanud riikide panusest. Seetõttu on oluline võimaldada allakirjutanud riikidel täielikult osaleda tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu järelevalve- ja kontrollsüsteemis ning toetada selle tegevust. Käesoleva nõukogu otsuse rakendamisel tehtav töö on samuti oluline suurendamaks väljavaadet jõustada CTBT võimalikult varakult ja saavutamaks selle ülemaailmne kohaldamine.

Käesolevas nõukogu otsuses kirjeldatava projektiga aidatakse oluliselt kaasa massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia eesmärkide saavutamisele.

Sel eesmärgil toetab liit järgmist kuut projekti:

1)	tehnilise abi andmine CTBT-le alla kirjutanud riikidele ja nende suutlikkuse arendamine, et võimaldada neil täiel määra osaleda CTBT kontrollikorras ning toetada selle rakendamist;

2)	suutlikkuse arendamine CTBT ekspertide järgmiste põlvkondade kujunemiseks suutlikkuse arendamise algatuse (CDI) kaudu;

3)	ainete atmosfääris levimise mudeli (ATM) parandamine;

4)	radioaktiivse ksenooni (radioxenon) fooni karakteristikute kirjeldamine ja mõju vähendamine;

5)	2014. aastal toimuva integreeritud õppuse (IFE14) toetamine integreeritud multispektraalse andurite massiivi väljatöötamise kaudu;

6)	rahvusvahelise seiresüsteemi (IMS) sertifitseeritud seismiliste abijaamade varustamise parandamine.

CTBT jõustumise väljavaated on paranenud tänu soodsamale poliitilisele olukorrale, millele osutab samuti hiljutine allakirjutamine CTBT-le uute riikide poolt ning CTBT ratifitseerimine, sealhulgas Indoneesia poolt, mis on üks CTBT 2. lisas loetletud riikidest. Arvestades seda positiivset arengut, tuleb järgmistel aastatel pöörata kiiresti suuremat tähelepanu nii CTBT kontrollisüsteemi ülesehitamise lõpuleviimisele kui ka selle valmisoleku ja tegevussuutlikkuse tagamisele ning samuti töö jätkamisele CTBT jõustamiseks ja ülemaailmseks kohaldamiseks. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolt 2006. aasta oktoobris ja 2009. aasta mais läbi viidud tuumarelvakatsetused näitasid mitte ainult tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise tähtsust, vaid ka vajadust tõhusa kontrollisüsteemi järele sellise keelustamise järgimise kontrollimiseks. Täielikult toimiv ja usaldusväärne CTBT kontrollisüsteem annab rahvusvahelisele üldsusele kindla ja sõltumatu vahendi selle normi täitmise tagamiseks.

Lisaks sellele on CTBTO kogutavatel andmetel oluline roll õigeaegsel hoiatamisel tsunami eest ning radioaktiivse aine leviku hindamisel pärast Fukushima tuumaõnnetust 2011. aasta märtsis.

Nende projektide toetamine tugevdab ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke. Nende keerukate projektide rakendamine aitab märkimisväärselt parandada tõhusat mitmepoolset reageerimist praegu esinevatele julgeolekualastele väljakutsetele. Eelkõige edendavad need projektid massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia eemärkide saavutamist, sealhulgas edendades CTBT normide ja samuti kontrollisüsteemi ülemaailmset kohaldamist ja tugevdamist. Ettevalmistuskomisjon on rajamas IMSi tagamaks, et ükski tuumaplahvatus ei jääks avastamata. Ülemaailmsel võrgustikul ja rahvusvahelisel andmekeskusel (koosnedes üle 280 rajatisest 85 riigis) põhinevast unikaalsest erialasest pädevusest tulenevalt on ettevalmistuskomisjon ainus organisatsioon, kes on suuteline rakendama neid projekte, mida saab rahastada üksnes ettevalmistuskomisjonile antava eelarvevälise toetuse kaudu.

Liit on toetanud ühismeetmetega 2006/243/ÜVJP, 2007/468/ÜVJP ja 2008/588/ÜVJP ning otsusega 2010/461/ÜVJP järgmisi algatusi: e-õppe koolitusprogrammi loomist, 2008. aastal läbiviidud integreeritud õppust seoses kohapealse kontrolliga, radioaktiivse ksenooni hindamist ja mõõtmist, tehnilise abi andmist Aafrika ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidele, seismilisi abijaamu, teadusringkondadega tehtava koostöö tugevdamist ning kohapealse inspekteerimise võimekuse tugevdamist väärisgaasi tuvastamise süsteemi väljatöötamise abil. Käesolevas otsuses kirjeldatavate projektide puhul lähtutakse varasematest ühismeetmetega kehtestatud projektidest ja nende rakendamisel saavutatud edust. Käesolevas otsuses kirjeldatavad projektid on koostatud selliselt, et vältida võimalikku kattumist otsusega 2010/461/ÜVJP. Mõni nimetatud projektidest sisaldab elemente, mis on sarnased eelmiste ühismeetmete alusel läbiviidud tegevusega, kuid erinevad mõjuala poolest või on suunatud teistele riikidele või piirkondadele.

Ettevalmistuskomisjoni tegevust toetavat eespool nimetatud kuut projekti viib ellu ja haldab selle ajutine tehniline sekretariaat.

2.   PROJEKTIDE KIRJELDUS

2.1.   Projekt 1: tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

2.1.1.   Taust

Üks CTBT kontrollikorra unikaalseid omadusi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise režiimis on eeskirjade täitmisega seotud teabe edastamine reaalajas otse CTBT-le alla kirjutanud riikidele. Lisaks CTBT seire- ja kontrollisüsteemi esmasele eesmärgile (teostada kontrollimist) on IMSi tehnoloogiatest ja andmetest olulist kasu tsiviil- ja valitsusasutustele (näiteks) maavärinate, vulkaanipursete, veealuste plahvatuste, kliimamuutuste ja tsunamite analüüsimisel.

Kuigi arengumaades on viimaste aastate jooksul huvi riiklike andmekeskuste (NDC) loomise vastu märkimisväärselt kasvanud – rahvusvahelise andmekeskusega (IDC) liitunud riikide hulk on kasvanud umbes 36 võrra alates 2008. aastas – ei ole paljudel arengumaadel veel täielikku juurdepääsu CTBT seire- ja kontrollisüsteemile.

Seega teeb ettevalmistuskomisjon täiendavaid jõupingutusi selleks, et suurendada loodud riiklike andmekeskuste, allakirjutanud riikide turvaliste kontode ja volitatud kasutajate arvu. Eriti suurt tähelepanu pööratakse 62 järelejäänud CTBT-le alla kirjutanud riigile, kellel pole veel juurdepääsu IMSi andmetele ja IDC teenustele (25 Aafrikas, 9 Ladina-Ameerikas, 6 Lähis-Idas ja Lõuna-Aasias, 12 Kagu-Aasias, Vaikse ookeani ja Kaug-Ida piirkonnas, 3 Ida-Euroopas ja 7 Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas). Need jõupingutused on suunatud neile, kes vajavad tehnilist tuge, et suurendada nende andmete ja teenuste kasutamist.

Riiklike andmekeskuste tegevuse toetamiseks peavad abisaajariigid tagama nende toimimiseks vajalikud vahendid. Abisaajariikide kohustuse võtmist loetakse projekti edu eeltingimuseks.

Käesolev projekt koosneb neljast üksteist täiendavast elemendist, mis suurendab ettevalmistuskomisjoni suutlikkuse arendamise võimet käsitletavate teemade hulga ja ulatuse osas. Selle projekti puhul lähtutakse arengumaadele suutlikkuse arendamise alase koolituse ja varustuse pakkumise valdkonnas olemasolevast raamistikust, kaasates riigid ja piirkonnad, kes ei ole sellist toetust veel saanud ning laiendades tegevuse ulatust, et hõlmata ka radionukliidide seire ja ATMi alane koolitus. Töötatakse välja tarkvara ja edendatakse selle kasutamist, et töödelda seismilisi, hüdroakustilisi ja infraheliandmeid reaalajas. Uue stipendiumiprogrammiga soodustatakse riikidevahelist teadmiste vahetamist ja koostööd ning virtuaalse andmekasutuskeskuse (vDEC) kaudu toetatakse teadusuuringuid ja teadusalast koostööd.

2.1.2.   Projekti ulatus

Projekt koosneb järgmisest neljast komponendist, mis viiakse ellu integreeritud viisil, et need saaksid üksteist tugevdada:

1.

Komponent 1 Ida-Euroopa, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Kagu-Aasia, Vaikse ookeani ja Kaug-Ida piirkonna CTBT-le allakirjutanud riikide integreerimine, et võimaldada neil täiel määral osaleda CTBT kontrollikorra toetamisel ja rakendamisel ning katastroofidele ja hädaolukordadele reageerimisel ja samuti seonduvas teaduslikus arengus.

2.	Komponent 2 Riiklike andmekeskuste jaoks töötatakse välja tarkvarapakett Seiscomp 3 ja edendatakse selle kasutamist igat liiki signaaliandmete reaalajas töötlemiseks.

3.

Komponent 3 Töötatakse välja stipendiumiprogramm ja edendatakse selle kasutamist, et laiendata ettevalmistuskomisjoni teadmistebaasi ja parandada arusaamist, kasutades riiklike andmekeskuste töötajate ja jaamade käitajate omandatud teadmisi ja eripädevust, ning antakse abi soodustamaks riikidevahelist teadmiste vahetamist ja koostööd, mille puhul ajutine tehniline sekretariaat tegutseb koordinaatorina.

4.	Komponent 4 Toetatakse ja edendatakse vDECi, mis on teadusuuringute ja koostöö platvorm ning kasutab IMSi andmeid ja IDC teenuseid.

Komponent 1

See komponent on ettevalmistuskomisjoni tehnilise abi programmide järelmeede ja selle alusel laiendatakse tehnilise abi osutamist teistele Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning kahe muu piirkonna (Ida-Euroopa ning Kagu-Aasia, Vaikse ookeani ja Kaug-Ida piirkond) riikidele.

Ajutine tehniline sekretariaat määrab kindlaks ja suunab tegevusse konsultantidena tegutsevad tehnilised eksperdid, kes kooskõlastavad oma tegevuse IDC juhatusega ja selle heakskiidu alusel. See komponent sisaldab järgmist kolme elementi.

Element 1. Ulatuslik hindamine. Potentsiaalsetes vastuvõtvates riikides viiakse läbi hindamine, et hinnata teadlikkust ajutise tehnilise sekretariaadi andmetest ja toodetest ja nende kasutamist. See hõlmab dokumentide analüüsimist ja vajadusel kasusaavate riikide külastusi, et mõista hetkel esinevaid vajadusi ja ettekujutusi ning suurendada teadlikkust ajutise tehnilise sekretariaadi andmetest ja teenustest, sealhulgas nende potentsiaalsest tsiviilotstarbelisest ja teaduseesmärkidel kasutamisest. Lisaks sellele luuakse igas riigis kontaktid teiste asjaomaste institutsioonidega, kes võivad saada kasu ajutise tehnilise sekretariaadi andmete ja teenuste kasutamisest. Vajadusel soodustatakse koostöövõrkude loomist riikliku ametiasutuse ning asjaomaste institutsioonide vahel. Juhtudel, kus on olemas riiklikud andmekeskused, hinnatakse iga riiklikku andmekeskust töötajate ja infrastruktuuri aspektist (sealhulgas arvuti- ja internetiinfrastruktuur), et määratleda eelistatud meetmed. Komponendi 2 optimaalse mõju tagamiseks pööratakse erilist tähelepanu SC3 praegusele levikule ja kasutamisele. Vajaduse korral täiendatakse eespool nimetatud hindamist piirkondlike seminaridega. Need seminarid annavad võimaluse kirjeldada riiklike andmekeskuste rolli ja funktsioone CTBT raamistikus ning hinnata teadmiste taset ja vajadusi osalevates riikides.

Element 2. Koolitus ja tehniline tugi. Korraldatakse piirkondlikud koolituskursused, kuhu oodatakse osalejaid elemendi 1 alusel kindlakstehtud asutustest. Sellel koolitusel antakse tehnilisi juhiseid ajutise tehnilise sekretariaadi andmete ja teenuste kohta. Selle koolituse jooksul töötavad osalejad riiklike andmekeskuste jaoks loodud ajutise tehnilise sekretariaadi tarkvaraga, mida saab kasutada ajutise tehnilise sekretariaadi andmetele ja teenustele juurdepääsuks ning nende analüüsimiseks. Tegevuse ulatust laiendatakse, et hõlmata radionukleiidid ja ATM tehnoloogiad. Lisaks sellele osalevad mõned riigid SC3 katseprojektis (nagu on kirjeldatud komponendi 2 puhul). See koolitus annab samuti võimaluse edendada selle piirkonna asjakohaste institutsioonide tehnilise personali omavahelist koostööd. Seejärel antakse valitud riiklikele andmekeskustele täiendavat tehnilist tuge, et aidata teatud riiklikel andmekeskustel rakendada piirkondlikul koolitusel saadud teadmisi. Nimetatud toe puhul lähtutakse riiklike andmekeskuste vajadustest ja riiklike andmekeskuste töötajate teadmistest, arvestades muid eriomaseid asjaolusid (andmete ja teenuste kasutusvaldkonnad, keeled jne). Osalejad paigaldavad ja seadistavad tehnilise eksperdi abiga riikliku andmekeskuse tarkvara ning seavad vastavalt riigiasutuse vajadustele sisse igapäevase andmete saamise, töötlemise, analüüsimise ja aruandluse korra. Lisaks sellele antakse teatavatele riikidele nende hinnatud vajadustest lähtuvalt riikliku andmekeskuse põhiseadmed, sealhulgas arvutiriistvara ja lisaseadmed. Kui riigile antakse seadmed, viib tehniline ekspert läbi ka koolituse nende seadmete paigaldamise, hooldamise ja kasutamise kohta.

Element 3. Järelmeetmed. Omandatud oskuste kinnistamiseks ja/või järelejäänud lünkade täitmiseks korraldatakse vastuvõtvatesse riikidesse järelkülastusi, et hinnata, kuidas osalejad elemendi 2 kohastel koolituskursustel õpitut kasutavad. Nende järelkülastuste eesmärk on tagada, et kohalik tehniline personal saab igapäevaselt kasutada ajutise tehnilise sekretariaadi andmeid ja teenuseid. Need külastused kujundatakse vastavalt kohalikele vajadustele ja oskustele, pidades silmas jätkusuutlikkust, et tegevused jätkuksid ka pärast kõnealuse projekti lõpuleviimist. Kokkuvõttev põhjalik aruanne iga vastuvõtva riigi kohta on aluseks edasistele järelmeetmetele nendes riikides.

Nagu otsuses 2010/461/ÜVJP, pakutakse ka selle projekti raames piirkondlikku rühmaõpet IMSi andmete töötlemise ja IDC teenuste analüüsi kohta ning vajadusel tagatakse põhiseadmed. Vastuvõtvate riikide jaoks nähakse ette teostatavad ja vastavalt oludele kohandatud koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmed, mille puhul tehakse kindlaks eelkõige riiklike teabekeskuste rajamise ja turvaliste kontodega seotud vajadused ja samuti tsiviil- ja teadusvaldkonnas saadav kasu ning hinnatakse seda.

Kõik meetmed viiakse vastuvõtvates riikides ellu tihedas koostöös ajutise tehnilise sekretariaadiga ja selle toetusel, et tagada käesoleva projekti kohase koolituse ja muude suutlikkuse suurendamise jõupingutuste tõhusus ja jätkuvus. Lisaks sellele tagab see piisava ühtlustamise eelmiste nõukogu otsuste ja ühismeetmete ning ettevalmistuskomisjoni volituste alusel võetud meetmetega.

Eespool mainitud kriteeriumite kohaselt näeb ajutine tehniline sekretariaat ette tegevused võimalikult paljudes allpool nimetatud riikides pärast seda, kui ajutine tehniline sekretariaat on hinnanud nende teostatavust, võttes arvesse sel ajal valitsevaid kohalikke olusid:

i)

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigid: otsuses 2010/461/ÜVJP loetletud, kuid mitte välja valitud riigid (Antigua ja Barbuda, Bahama saared, Barbados, Belize, Boliivia, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, El Salvador, Grenada, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Jamaica, Panama ning Paraguay, Suriname ja Uruguay); samuti Brasiilia, Dominica, Kolumbia, Kuuba, Mehhiko, Nicaragua, Peruu, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Trinidad ja Tobago, Tšiili ja Venezuela;

ii)	Ida-Euroopas: Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Leedu, Läti, Moldova, Montenegro, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Ungari, Valgevene;

iii)

Kagu-Aasia, Vaikse ookeani ja Kaug-Ida piirkond: Birma/Myanmar, Brunei Darussalam, Cooki saared, Fidži, Filipiinid, Ida-Timor, Kambodža, Kiribati, Laos, Marshalli saared, Mikroneesia, Mongoolia, Nauru, Niue, Paapua Uus-Guinea, Palau, Saalomoni Saared, Samoa, Singapur, Tai, Tonga, Tuvalu, Vanuatu ja Vietnam.

Komponent 2. Tarkvarapakett SC3

Selle komponendi alusel pakutakse kasutamiseks kasutajasõbralikku, avatud ja integreeritud platvormiga tarkvara SC3, mida kasutatakse ulatuslikult katastroofidele ja hädaolukordadele reageerimisel seismoloogias ja tsunami eest hoiatamisel koos eriotstarbelise andmemassiivi töötlemise tarkvaraga (PMCC, Fk) ning interaktiivsete ülevaadet esitavate vahenditega (geotool, Jade). See tarkvara sobib hästi riiklike andmekeskuste vajaduste rahuldamiseks seoses signaaliandmete automaatse vastuvõtmise ja töötlemisega, andmemassiivi töötlemisega, automaatsete koondtulemuste koostamisega ning andmetest interaktiivse ülevaate saamisega.

Mis puudutab suutlikkuse suurendamist, siis riiklike andmekeskuste ja muude asutuste hulgas on juba suur hulk SC3 kasutajaid. See integreeritud platvorm muutub ulatusliku rakendamise korral kujunevate riiklike andmekeskuste jaoks atraktiivseks ning kiirendab nende suutlikkuse arengut. Lisaks sellele võimaldab SC3 andmeid riiklike andmekeskuste vahel hõlpsalt vahetada. Seda formaati kasutab rahvusvaheline kogukond ulatuslikult ning selle kasutamine riiklike andmekeskuste ja IDC poolt intensiivistaks ja lihtsustaks oluliselt andmevahetust, muu hulgas reaalajas (see võimalus praegu puudub, sest riiklikud andmekeskused on üksteisest isoleeritud).

Korduvalt on mainitud, et aktiivne riiklik andmekeskus ja hästitoimivad jaamad on omavahel tugevalt seotud. Seetõttu peaks SC3 tarkvarapaketi arendamisel osutama märkimisväärset abi seismiliste abijaamade toetamiseks. Pikas perspektiivis võimaldab SC3 rakendamine arenevatel riiklikel andmekeskustel tõhusalt kasutada oma jaama andmeid ja jälgida pidevalt tegevusseisundit.

Selle komponendi puhul keskendutakse tarkvara arendamisele ja rakendamisele, sealhulgas selle kasutuselevõtmisele ja koolitusele.

Projekti alustamiseks valitakse välja mõned kasutuselevõtu ja koolituse katseetapis osalevad riigid, kelle asutused on tõestanud, et neil on osalemiseks piisav tehniline võimekus ja huvi (nt Aafrikas, Ida-Euroopas, Ladina-Ameerikas ning Kagu-Aasia, Vaikse ookeani ja Kaug-Ida piirkonnas).

Komponent 3. Stipendiumiprogramm

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on kujundada andekate teadlaste järgmine põlvkond tuumaplahvatuste järelevalve valdkonnas, et toetada nende riiklikke asutusi ja samal ajal rahuldada teadusuuringutega seotud vajadused, mis on määrava tähtsusega CTBT praeguse kontrollivõimekuse ning katastroofide tagajärgede leevendamiseks ja geoteaduste puhul kasutatavate rakenduste parandamiseks.

Stipendiumiprogrammi algetapis tehakse kindlaks potentsiaalsed partnerid, kes võtavad vastu õppeprogrammis osalejaid. Selleks kuulutab ajutine tehniline sekretariaat välja stipendiumiprogrammi ning võtab ühendust riiklike andmekeskuste, ülikoolide ja teiste potentsiaalsete partneritega, et teha kindlaks pädevusvaldkonnad, millega seoses nad saavad õppeprogrammis osalejaid vastu võtta. Vastuvõtvate asutustena ergutatakse end välja pakkuma asutusi, kes on varem saanud toetust ühismeetme 2008/588/ÜVJP ja otsuse 2010/461/ÜVJP kohaselt ning samuti IMS/IDC selliste meetmete kaudu nagu tehnilised koosolekud, ekspertide koosolekud ja seminarid ning on omandanud eripädevuse.

Stipendiumivõimalusi reklaamib ajutine tehniline sekretariaat, muu hulgas vastuvõtvate asutuste pakutavates pädevusvaldkondades. Kandidaatidel palutakse oma taotlustes kirjeldada oma projekti ja seda, kuidas see seondub reklaamitud pädevustega. Ajutine tehniline sekretariaat hindab kandidaate ja taotlusi ning teeb valiku, vajadusel tehes muudatusi vastavalt ajutise tehnilise sekretariaadi vajadustele. Iga õppeprogrammis osaleja esitab ajutisele tehnilisele sekretariaadile regulaarselt aruandeid saavutuste kohta ning annab tagasisidet. Projekti edendamiseks ja osalemise üle arutelude pidamiseks kasutatakse ekspertide koosolekuid, CTBTO 2013. aasta teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonikonverentsi ning sarnaseid kohtumisi ning nendel kohtumistel saavad õppeprogrammis osalejad esitada oma saavutatud tulemusi. Projekt on kavandatud välise eripädevuse suurendamiseks jõudude mitmekordistamise eesmärgil, võttes arvesse ajutise tehnilise sekretariaadi töötajate hulka.

Komponent 4. vDEC

vDECi arendusplatvorm (riist- ja tarkvara) on teaduslike andmete vahetamise platvorm, võimaldades IDCs andmetöötluse parandamisega tegelevatele teadlastele juurdepääsu parameetriliste, signaali- ja radionukliidide andmete suurele arhiivile. vDEC võimaldab samuti juurdepääsu tarkvarale ja töötlemiskanalite katseversioonidele asendusmoodulite sisestamiseks ja katsetamiseks.

Eelkõige võetakse SC3 vDECis kasutusele selle arendus- ja katseetapis. vDEC on samuti täiendavate andmete IMSi andmetega integreerimise platvorm, et uurida nende andmete lisamisega saavutatavat kasu. Erilist tähelepanu pööratakse vDECi kättesaadavaks tegemisele komponendi 3 kohaselt valitud õppeprogrammis osalejatele, kui see on vajalik.

Eraldatud vahendeid kasutatakse ekspertteenuste hankimiseks, et abistada vDECi kasutavaid teadlasi ning tagada süsteemi nõuetekohane toimimine.

2.1.3.   Kasu ja tulemus

Suuremal hulgal arengumaadel on võimalik täita oma CTBT-kohased kontrollialased kohustused ning kasutada IMSi andmeid ja IDC teenuseid. Laiendatakse tehnilise abi andmist ja koolituse pakkumist, hõlmates Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid ja veel kaks piirkonda (Ida-Euroopa ning Kagu-Aasia, Vaikse ookeani ja Kaug-Ida piirkond).

Laieneb andmete kasutamise ulatus suutlikkuse suurendamiseks, arendades ja edendades SC3 põhinevat integreeritud tarkvaraplatvormi. Laieneb selle tarkvara kasutamine, hõlmates hüdroakustiliste ja infraheliandmete töötlemise. Kuna SC3 juba kasutatakse ulatuslikult ja see soodustab lihtsat andmevahetust, saavutatakse selle alusel kontakt palju rohkemate riiklike andmekeskuste ja muude asutustega kui varem.

Käivitatakse stipendiumiprogramm, et luua andekate teadlaste järgmine põlvkond tuumaplahvatuste järelevalve valdkonnas, toetamaks nende riiklikke asutusi ja samal ajal rahuldades teadusuuringutega seotud vajadused, mis on määrava tähtsusega CTBT kontrollitegevuse jaoks ning tsiviil- ja teaduslikel eesmärkidel.

Jätkatakse teadusalaste andmete vahetamise platvormi vDEC kasutamist ja laiendatakse selle rakendusala, et hõlmata SC3 platvorm.

2.2.   Projekt 2: suutlikkuse arendamine CTBT ekspertide järgmiste põlvkondade kujunemiseks – suutlikkuse arendamise algatus (CDI)

2.2.1.   Taust

2010. aastal käivitatud CDI on ettevalmistuskomisjoni koolitus- ja haridusmeetmete oluline osa ning selle eesmärk on luua ja säilitada vajalik suutlikkus CTBT ja selle kontrollikorra tehnilistes, teadusalastes, juriidilistes ja poliitilistes aspektides. See lähtub tehtud eeldusest, et CTBT jõustumine ja ülemaailmne kohaldamine ning kontrollikorra tugevdamine sõltub eelkõige arengumaadest pärit poliitika-, õigusala ja tehniliste ekspertide tulevaste põlvkondade aktiivsest ja teadmistel põhinevast tegevusest.

2.2.2.   Projekti ulatus

Arvestades CTBT jõustumise pidevat edasilükkumist, on kriitilise tähtsusega säilitada nii poliitiline toetus lepingule kui ka tehniline eripädevus kõigis CTBT aspektides. Eripädevusega isikute hulga suurendamisega väljaspool tavapäraseid sidusrühmi suurendab CDI suurema kogukonna võimalusi osaleda CTBT mitmepoolselt kehtestatud kontrollisüsteemi tugevdamisel ja tõhusal rakendamisel.

Projekt sisaldab kolme komponenti:

1.	Komponent 1 Osalemine koolitajate koolitamise seminaridel 2013. ja 2014. aastal

2.	Komponent 2 Arengumaade ekspertide osalemine CDI koolituskursustel ja teadusuuringute toetamine

3.	Komponent 3 CDI e-õppe platvormi ja multimeedia õppevahendi tugevdamine

Komponent 1. Osalemine koolitajate koolitamise seminaridel 2013. ja 2014. aastal

Koolitajate koolitamise alaste seminaride kaudu pakub ettevalmistuskomisjon metoodilisi juhiseid CTBTga seotud valdkondades tegutsevatele teadusasutuste töötajatele ja uurimisasutustele, suurendades seeläbi teadlikkust CTBTst ja selle mõistmist teadusringkonnas ja poliitika elluviijate hulgas. Rahastamisega toetatakse teadus- ja uurimisasutuste (pöörates erilist tähelepanu Euroopa ja arengumaade ülikoolidele ja uurimisasutustele) esindajate osalemist, kes viivad läbi kursuseid ja pakuvad koolitusprogramme seoses CTBTga, eelkõige CTBT teadus- ja tehniliste aspektide osas.

2013. ja 2014. aastal toimuvatele seminaridele oodatakse õppejõudusid ja teadlasi maailma kõigist osadest, muu hulgas CTBT 2. lisas loetletud riikidest, kes kirjeldavad CTBTga seotud teemade osas hariduse pakkumisel järgitavaid parimaid tavasid ja saavad koolitust selle kohta, kuidas integreerida CDI õppematerjalid oma õppekavadesse. Seminaridel uuritakse samuti võimalusi suurendada CTBTga seotud teadusprojektide hulka valitud ülikoolides ja ergutada osalejaid määrama üliõpilasi osalema CDI kursustel.

Komponent 2. Arengumaade ekspertide osalemine CDI koolituskursustel ja teadusuuringute ühisprojektide toetamine

—   Osalemine CDI koolituskursustel

Ettevalmistuskomisjon jätkab kooskõlas 2011. aastal läbiviidud enneolematult eduka kõrgetasemelise teaduskursusega (Advanced Science Course), kus koolitati sadu inimesi, kelle hulka kuulusid jaamade operaatorid, riiklike andmekeskuste analüütikud, diplomaadid, üliõpilased ja kodanikuühiskonna esindajad, iga-aastaste teaduspõhiste CTBTga seotud kursuste läbiviimist. Ettevalmistuskomisjon korraldab 2012. aasta novembris kaks nädalat kestva teadus- ja tehnoloogiapõhise intensiivkursuse ning 2013. aasta lõpupoole sarnase kursuse. Need kursused toimuvad Viinis ning nendel kasutatakse spetsiaalselt kohandatud internetipõhist õppekeskkonda, mille kaudu esitatakse ettekannete otseülekandeid osalejatele kogu maailmas.

Rahastamisega toetatakse umbes 15 eksperdi osalemist aastas (pöörates erilist tähelepanu naistele ja arengumaadele) CDI teadusalastel ja tehnilistel koolituskursustel.

—   Teadusuuringute ühisprojektid

Rahastamisega toetatakse teadusuuringute ühisprojekte seoses CTBT kontrollikorraga, pakkudes tulemuste põhjal teadusstipendiumeid Euroopa ja arengumaade kandidaatidele doktori- ja järeldoktoriõppeks. Need teadusuuringud saavad olema seotud ettevalmistuskomisjoni käimasolevate projektidega.

Komponent 3. CDI e-õppe platvormi ja multimeedia õppevahendi tugevdamine

—   E-õppe platvormi tehniline arendamine

Rahastamisega toetatakse e-õppe platvormi täiendavat tõhustamist ning samuti täiendavate multimeediavahendite kavandamist ja väljatöötamist, mis aitab saavutada CDI eesmärgid ning viia sealhulgas ellu strateegiad CDI ressursside kättesaadavuse parandamiseks arengumaades. Eelkõige uurib konsultant võimalusi täiendavalt parandada CDI ressursse mobiilse õppe platvormi jaoks ning muid täiendavaid haridusalaseid multimeediavahendeid ja tutvustusmaterjale.

—   CDI ressursside sisu loomine

Rahastamisega toetatakse CDI haridus- ja koolitusalase sisu väljatöötamist, mida kasutatakse e-õppe platvormi rajamiseks ning muude CDI multimeediavahendite loomiseks. Selles tegevuses keskendutakse ka CDI materjalide integreerimisele uutesse meediavormidesse ja ulatusliku levikuga sotsiaalvõrgustikesse CTBT ja selle kontrollisüsteemi edendamiseks.

2.2.3.   Kasu ja tulemus

CDI käigus saadud kogemused on näidanud, et suhteliselt väikese investeeringuga, millega kaasneb strateegiline visioon, on võimalik saavutada Euroopa Liidu jaoks maksimaalne kasu. Kuna CDI infrastruktuur on juba olemas ning tegevuspõhimõtted ettevalmistuskomisjoni töös institutsionaalses süsteemis kasutusel, võimaldab täiendav rahastamine ettevalmistuskomisjonil täiendavalt tõhustada käimasolevaid projekte ja arendada innovatiivsemaid võimalusi koolituse ja hariduse pakkumiseks CTBTga seotud küsimustes võimalikult laiale sihtrühmale.

See algatus toetab samuti massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias käsitletud meetmeid. Täpsemalt öeldes tugevdavad CDI kursused ja koolitusmeetmed jõupingutusi, mille eesmärk on arendada ja säilitada mitmepoolne lähenemisviis, mis on tõhusa massihävitusrelvade leviku vastase strateegia nurgakivi, suurendades suutlikkust juriidilistes, poliitilistes, teaduslikes ja tehnilistes aspektides. Lisaks sellele suurendab suurema sidusrühmade kogukonnaga suhtlemine CTBTga seotud teemadel rahvusvahelisel tasandil teadlikkust CTBTst ning toetab selle ülemaailmseks kohaldamiseks ja jõustamiseks tehtavaid jõupingutusi.

2.3.   Projekt 3. Ainete atmosfääris leviku mudeli (ATM) parandamine

2.3.1.   Taust

Ettevalmistuskomisjoni välja töötatud ja kasutatav ATM on demonstreerinud oma märkimisväärset tsiviilotstarbelist kasu, näiteks esitades prognoose 2011. aastal Dai-ichi tuumajaamast väljapaiskunud radionukliidide leviku kohta.

Praegune ATM süsteem on nüüd saavutanud teatud küpsuse ning mis tahes täiendav tõhustamine nõuab investeeringuid arvutusressursside ja eriteadmiste osas. Seetõttu tuntakse suurt huvi Jaapani vabatahtliku panuse vastu toetada uue ATMi riistvara soetamist tulevase ATMi süsteemi jaoks. Ettevalmistuskomisjoni abistamiseks sellest täiendavast arvutusvõimsusest kasu saamise kiirendamisel võimaldatakse kõnealuse projektiga ettevalmistuskomisjonil hankida ATMiga seotud ekspertteenuseid, et kaasata IDCs ATMi piiratud meeskonda täiendavat personali (edaspidi „ATM ekspert”).

2.3.2.   Projekti ulatus

ATMi ekspert keskendub ATMi suutlikkuse suurendamisele. ATMi eksperdile antavate ülesannete puhul keskendutakse Jaapani toetuse alusel saavutatava täiendava arvutusvõimsuse kõige tõhusamale kasutamisele, et tagada võimalikult täpne radionukliidide leviku modelleerimine erijuhtudel. Need ülesanded viiakse kooskõlla ettevalmistuskomisjoni missiooniga.

Need ülesanded on muu hulgas järgmised:

a)	kõrge resolutsiooniga kvaliteetsete meteoroloogiliste andmete kogumine koostöös Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) ja selle liikmesriikide spetsiaalsete instituutidega;

b)	radionukliididega seoses asjakohaste moodulite parandamine ja ainete atmosfääris leviku mudeli(te) optimaalse konfiguratsiooni täpsustamine;

c)	vajaduste kindlakstegemine seoses ATMi poolt tsiviilrakendustele antava toetusega välisekspertidega suhtlemise kaudu, tehes sealhulgas koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA);

d)	nende arengute inkorporeerimine CTBTga seonduvate ürituste ATMi poolse toetamise tõhustamiseks.

Sellel ATMi eksperdil on seetõttu ulatuslikud teadmised atmosfääris toimuvatest protsessidest ja eelkõige radionukliidide edasikandumise nähtusest, eriteadmised arvutuspõhise ilmaennustuse ja ainete leviku kohta, tehniline programmeerimise oskus ning samuti inimestega suhtlemise oskus, mis on vajalikud CTBTO, WMO, IAEA ja tuumahädaolukordadele reageerimise agentuuridevahelise komitee (IACRNE) vahelise sujuva ja tõhusa koostöö tagamiseks.

2.3.3.   Kasu ja tulemus

Selle projekti tulemuseks on parimal võimalikul viisil toimiv ATM, millest on abi nii ettevalmistuskomisjoni töös kui ka asjaomastes tsiviilrakendustes. See soodustab samuti paremat ATMi ressursside kooskõlastamist rahvusvaheliste organisatsioonide vahel ning hõlbustab suhtlust ja teabevahetust.

2.4.   Projekt 4. Radioaktiivse ksenooni (radioxenon) fooni karakteristikute kirjeldamine ja mõju vähendamine

2.4.1.   Taust

Tegemaks kindlaks, kas on toimunud tuumaplahvatus, kasutatakse indikaatorina peamiselt radioaktiivset ksenooni. Viimase 10–15 aasta jooksul on IMS mõõtmistehnoloogia oluliselt paranenud. IMSi väärisgaasi mõõtmise võrgustiku tundlikkust mõjutab seetõttu üha enam tsiviilotstarbelistest tuumarajatistest (nagu meditsiinis kasutatavate isotoopide tootmise rajatised) lähtuva radioaktiivse ksenooni üldine foon. Selle projekti puhul lähtutakse ühismeetmega 2008/588/ÜVJP toetatavatest meetmetest.

2.4.2.   Projekti ulatus

See projekt koosneb kahest komponendist:

1)	komponent 1: radioaktiivse ksenooni fooni karakteristikute kirjeldamine;

2)	komponent 2: radioaktiivse ksenooni mõju vähendamine.

Komponent 1

Ettevalmistuskomisjon mõõdab radioaktiivse ksenooni kogust keskkonnas väga tundlike süsteemide abil, mis on CTBT kontrollisüsteemi olulised osad. Liidult ühismeetme 2008/588/ÜVJP raames saadud toetuse alusel on ettevalmistuskomisjon soetanud kaks transporditavat süsteemi radioaktiivsete isotoopide 133Xe, 135Xe, 133mXe ja 131mXe mõõtmiseks. Neid süsteeme kasutatakse radioaktiivse ksenooni fooni mõõtmiseks Indoneesias ja Kuveidis. Sel eesmärgil on sõlmitud koostöölepingud partnerinstituutidega (BATAN Indoneesias ja KISR Kuveidis).

Kuna mõlemad asukohad annavad olulist teavet radioaktiivse ksenooni üldise fooni karakteristikute kohta, on kavandatava projekti eesmärk esmalt pikendada mõõtmisperioodi Indoneesias ja Kuveidis veel kuue kuu võrra 12 kuuni. Mõõtmiskampaania pikendamine võimaldab saada andmeid nende kahe koha kohta kogu 12-kuuse tsükli jooksul kõigi sesoonsete tingimuste puhul.

Teiseks kavandab ajutine tehniline sekretariaat viia nende kampaaniate lõpus läbi täiendavad mõõtmised piirkondades, kus radioaktiivse ksenooni üldine foon ei ole täielikult teada ning ei ole teada selle mõju IMSi süsteemile. Järgmiste kohtadena kaalutakse Pärsia lahe piirkonda ja Lõuna-Ameerikat.

Nende mõõtmiskampaaniate jätkamiseks on vaja rahalisi vahendeid mobiilsete väärisgaasi mõõtmissüsteemide uude kohta toimetamiseks, mõlema süsteemi eelistatavalt vähemalt 12 kuu jooksul töötamiseks kummaski asukohas ning nende regulaarseks hoolduseks.

Pärast neid mõõtmiskampaaniaid on süsteemid saadaval kasutamiseks ajutise tehnilise sekretariaadi poolt radioaktiivse ksenooni fooni järeluuringute läbiviimiseks ja/või koolitusel kasutatavate süsteemidena.

Komponent 2

See komponent hõlmab katseuuringut, mille käigus analüüsitakse võimalusi absorbeerida ksenooni radioaktiivsed isotoobid erinevate materjalide ja meetodite abil ning töötatakse välja filtreerimissüsteem. Selle eesmärk on parandada IMSi tuvastamisvõimet ning IDC andmete usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Selle komponendi eesmärk on töötada välja väikesemõõduline ja mitmekülgne süsteem, mille saab üles seada tootmisprotsessi erinevates etappides, et teha kindlaks heite vähendamise süsteemi optimaalne asukoht rajatises. Heite vähendamise süsteemi mitmekülgsus hõlbustab selle paigaldamist muude isotoopide tootmise rajatistes.

Kuigi varasemad liidu toetatud meetmed on võimaldanud kaardistada väärisgaasi heite probleemi, astutakse selle katseuuringuga samm edasi ja töötatakse välja konkreetsed lahendused probleemi kõrvaldamiseks. Selle komponendi puhul lähtutakse varasemast uuringust, mis viidi läbi Belgia tuumauuringute keskuses (SCK CEN, Belgia) ja Vaikse ookeani kaguosa riiklikus laboratooriumis (Pacific NorthWest National Laboratory) (Ameerika Ühendriigid).

See komponent koosneb kolmest elemendist.

Element 1: radioaktiivse ksenooni absorbeerimise eksperimendid: ehitatakse katseseade ja katsetatakse erinevaid absorbeerivaid materjale (hõbezeoliit, süsinikupõhine molekulaarsõel) erinevates tingimustes (temperatuur, voolukiirus, kandevgaas).

Element 2: 1. etapi käigus läbiviidud absorbeerimisealaste katsete analüüsi põhjal töötatakse välja portatiivne filtreerimissüsteem.

Element 3: ehitatakse optimeeritud portatiivne filtreerimissüsteem ja katsetatakse seda laboritingimustes. Pärast seda etappi on portatiivne filtreerimissüsteem valmis katsetamiseks radiofarmatseutiliste preparaatide tootmisrajatistes Belgia riiklikus radioaktiivsete elementide instituudis (IRE; Belgia). Sellesse süsteemi kuuluvad kiirguse tuvastamise seadmed, et teha kindlaks radioaktiivse ksenooni kõrvaldamise määr tegelikkuses.

Pärast iga etappi esitatakse kõik omandatud teadmised üksikasjalikus aruandes.

Selle komponendi raames tehtavad tööd teostavad töövõtjad. Ettevalmistuskomisjon jagab vajaduse korral ekspertteadmisi ksenooni püüdmise kohta.

Ettevalmistuskomisjon jätkab samuti radioaktiivse ksenooni heite jälgimist lähedalasuvates jaamades. Heite vähenemise tulemusel peaks kohe muutuma tuvastatud radioaktiivse ksenooni tase. Heite mõõtmine Belgia rajatises (nt mõõtmine korstnas) võib samuti anda teavet heite vähendamisel saavutatava edu kohta. Ettevalmistuskomisjon võib anda abi nende andmete analüüsimiseks.

2.4.3.   Kasu ja tulemus

See projekt aitab kooskõlas liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaste eesmärkidega muuta CTBT järelevalve- ja kontrollisüsteemi tugevamaks ning suurendab ettevalmistuskomisjoni suutlikkust teha täpsemaid radioaktiivse ksenooni mõõtmisi. Vähendades radioaktiivse ksenooni heidet tsiviilrajatistest, saab tulevikus usaldusväärsemalt kinnitada, et selle gaasi heide (mis on jätkuvalt peamine indikaator tuumareaktsiooni seire ja kinnitamise puhul) pärineb tuumaplahvatusest.

Tugeva kontrollisüsteemi rajamine ja säilitamine tugevdab CTBT võimekust ja usaldusväärsust, mis omakorda aitab tugevdada selle jõustamise ülemaailmse kohaldamise kasuks esitatud argumente.

Kuigi varasemad ühismeetme 2008/588/ÜVJP ja otsuse 2010/461/ÜVJP raames võetud meetmed võimaldasid kaardistada väärisgaasi heite probleemi, täiendaks täiendav rahastamine varasemat liidu rahastamist ning võimaldaks alustada väärisgaasi heite probleemi kõrvaldamist. Tihe koostöö ettevalmistuskomisjoni ja määratud asutuste (SCK CEN ja IRE) vahel tagaks tehtud töö järjepidevuse ning olemasolevate teadmiste ja eripädevuste optimaalse kasutamise.

2.5.   Projekt 5. 2014. aastal toimuva integreeritud õppuse (IFE14) toetamine: integreeritud multispektraalse andurite massiivi väljatöötamine

2.5.1.   Taust

Selle projekti eesmärk on toetada IFE14 integreeritud multispektraalse andurite massiivi väljatöötamist, mille puhul kasutatakse soetatud seadmeid ja mitterahalist toetust.

Ettevalmistuskomisjonile on antud ülesanne jätkata multispektraalse ja infrapunatehnoloogiaga (MSIR) seotud tegevusi, et määrata kindlaks seadmete tehnilised nõuded ja operatiivmenetlused kohapealseks inspekteerimiseks.

Otsusega 2010/461/ÜVJP rahastati kohapealsete inspekteerimiste puhul multispektraalfotograafia ja infrapunalainepikkuste kasutamise teemalist ekspertide kohtumist (MSEM-11), mis toimus 30. märtsist1. aprillini 2011 Itaalias Roomas ja kus jõuti järeldusele, et OSI jaoks peaks kaaluma kaubanduslike valmistoodetena (COTS) kättesaadavaid instrumente, sest see on selle tehnoloogia puhul kõige kulutõhusam lahendus. MSIR tehnoloogia väärtust OSI jaoks kinnitati 2011. aasta septembris Ungaris läbiviidud MSIRi katsete käigus.

Integreeritud MSIRi andurite massiivi kasutades tehti kindlaks OSI puhul olulised aspektid. Ungari on pakkunud mitterahalise toetusena kasutamiseks kahte õhus kasutatavat andurit, mis tuvastavad nähtava valguse / lähiinfrapuna lainepikkusega kiirgust (VNIR) ja lühilaine infrapuna kiirgust (SWIR). MSIR tehnoloogiat kasutav õhu kaudu teostatav kaugseire pakub olulisi võimalusi OSI jaoks, kuid praegused erinevad süsteemid koosnevad mitmetest üksikutest anduritest, millel on eraldi töötlemismeetodid, mis kasutavad erinevaid tellimusel valmistatud tarkvarapakette. Sellisel kujul on üksikud integreeritud MSIR süsteemid suutelised omandama samaaegselt andmeid OSI jaoks olulises spektrivahemikus.

2.5.2.   Projekti ulatus

MSIR-põhise õhus kasutatava kaugseiretehnoloogia OSI raames kasutamise optimeerimine. Selle tegevusega püütakse luua süsteem, mis koosneb kompaktsest OSI jaoks olulistest valitud andurite massiivist, millega kaasneb eelnevalt määratletud andmetöötlusahel, milles kasutatakse OSI jaoks olulisi tarkvaralahendusi, mis lihtsustavad andmete kvantitatiivset analüüsi ja kiirendavad väljundandmete kättesaadavust inspekteerimisrühmale.

See ühe tarkvarapaketi kasutamisel põhinev lähenemisviis võib oluliselt tõhustada inspekteerimisrühma tööd.

MSIR tehnoloogial põhinevat süsteemi saab pidada moodulitest koosnevaks süsteemiks, mille andurite massiivi on võimalik lisada täiendavaid andureid, kui rahastamine seda võimaldab.

Ideaalsel juhul koosneb süsteem järgmistest elementidest:

a)	multi-/hüperspektraalne andur, mis tuvastab VNIRi, et tuvastada spetsiaalsed objektid, nagu inimtegevuse tulemusel tekkinud pinnavormid, eriline taimestiku jaotus ja stressi all kannatav taimestik;

b)	multi-/hüperspektraalne andur, mis tuvastab SWIRi, et tuvastada niiskusesisalduse varieerumine ja muutused erinevate anorgaaniliste materjalide jaotuses;

c)	RGB värvimudelit kasutav digitaalkaamera (mida kasutatakse kombinatsioonis LIDARiga), et luua inspekteeritava ala ortofoto, et võimaldada kohapeal tegutsevatel meeskondadel orienteeruda ja pakkuda taustateavet;

d)	LIDAR seade, et võimalda luua topograafiline mudel geomeetriliselt parandatud kujutiste esitamiseks, mida kasutatakse puuvõrade alla jäävate objektide tuvastamiseks;

e)	digitaalne termokaamera, et võimaldada tuvastada objekte soojusekiirguse alusel, mis on põhjustatud sõidukite liikumisest või sooja või külma vee olemasolust maapinnal või pinna lähedal;

f)	allapoole suunatud videokaamera, mille abil luuakse inspekteeritava ala üldvaade infotehnoloogiliseks otstarbeks;

g)	GPS ja kõik lisaseadmed, sealhulgas monitorid ja instrumentide sertifitseeritud korpused andurite samaaegseks kasutamiseks.

Punktides a ja b ning osa punktides g loetletud seadmetest annab mitterahalise toetusena Ungari, mis võiksid moodustada MSIRi süsteemi tuumiku. Süsteemi tuleks lisada täiendavad andurid ja lisaelemendid, lähtudes järgmisest tähtsuse järjekorrast ja rahastamise võimalustest: punktid c, d, e ja f.

Punktides c, d ja e loetletud elementide soetamine süsteemi väljaarendamise esimeses etapis oleks soovitatav, sest nendel on potentsiaali pakkuda inspekteerimisrühmadele parimat lisateavet.

Lisaks riistvarale looks tarkvaraplatvormi väljatöötamine eelnevalt määratletud andmetöötlusahela, milles kasutatakse OSI jaoks olulisi meetodeid, et lihtsustada õhust kaugseire teel kogutud andmete kvantitatiivset analüüsi.

2.5.3.   Kasu ja tulemus

See projekt on seotud massihävitusrelvade leviku vastase liidu poliitika eesmärkidega ja edendab seda ning tõhustaks ettevalmistuskomisjoni tuvastamis- ja kontrollivõimekust. Selle projektiga kaasneks ka innovatsiooni ja arendustegevuse element.

2.6.   Projekt 6. IMSi sertifitseeritud seismiliste abijaamade varustamise parandamine

2.6.1.   Taust

Selle projekti eesmärk on jätkata otsuse 2010/461/ÜVJP rakendamisel tehtud edusamme. Käesoleva nõukogu otsuse peaülesanne on käsitleda rikki läinud jaamu, mis vajavad kiiret hooldust, ja lahendada kasutuks muutunud seadmete probleem ning parandada seadmetega varustatuse taset valitud jaamades.

Käesoleva projekti eesmärk on lähtuda omandatud kogemustest ja keskenduda nende jaamade varustusstruktuuride tugevdamisele, et võimaldada neid pikas perspektiivis tõhustada, sõlmides „nulltasemega / madala tasemega” eelarvega tegevuse jätkamise võimaldamise lepingud jaamade operaatoritega. Selle projekti üheks osaks on nõutavate transpordivahendite tarnimine/väljavahetamine, mis on vajalikud jaama operaatoritele nende ülesannete tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks.

2.6.2.   Projekti ulatus

Projekti eesmärk on kasutada „nulltasemega / madala tasemega” eelarvega tegevuse jätkamise võimaldamise lepinguid jaama operaatorina tegutseva institutsiooniga, mille on määranud vastuvõttev riik, kes on näidanud üles tahet kehtestada oma riigis oma jaamade jaoks nõutavad toetusstruktuurid, et soodustada ajutise tehnilise sekretariaadi lepingupõhist tööd nendes jaamades.

Kuni valitud jaamade puhul tagatakse nõutaval tasemel tegevuse jätkumine, võiksid olla nõutavad ajutise tehnilise sekretariaadi iga-aastased tehnilise abi alased külastused, et tagada jaamade hoolduse taseme nõuetele vastavus. Tehnilisest aspektist hinnatud kohtades võib tegevuse jätkamiseks olla nõutav sõidukite (või sobivate transpordivahendite) ostmine. Mitme abijaama rajamise ühe osana anti jaama operaatorite käsutusse sõidukid, et võimaldada kiire reageerimine rikete korral ning tagada transport rutiinse töö ja hoolduse jaoks. Paljude nende sõidukite kasutusaeg on nüüdseks lõppenud ja need on vaja välja vahetada. Paljudel jaama operaatoritel ja vastuvõtjariikidel ei ole piisavaid vahendeid selle kavandatud väljavahetamise teostamiseks. Vahendeid kasutatakse ka ekspertide osutatavate teenuste hankeks.

Ettevalmistuskomisjon kavandab tegevusi võimalikult paljude jaamade toetamiseks ning kavatseb hõlmata ka järgmistesse piirkondadesse kuuluvad riigid: Ida-Euroopa, Lõuna-Aasia, Vaikse ookeani piirkond, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond ning Lähis-Ida. Kasusaavate jaamade kindlaksmääramiseks viib ettevalmistuskomisjon läbi eelneva teostatavusuuringu, arvestades hetkeolusid.

2.6.3.   Kasu ja tulemus

Kuna selle projekti püsivad tulemused sõltuvad suurel määral valitud IMSi sertifitseeritud seismiliste abijaamade rajatiste asukohariigi osalemisest, näitavad omandatud kogemused, et nende reageerimine on sageli aeglane ning on vaja teha suuri jõupingutusi teavitamiseks, koolituseks ja hariduse pakkumiseks. Kõnealune projekt toetaks neid jõupingutusi ja suurendaks arusaamist sellest, mida on vaja teha nende jaamade tegevuse jätkamiseks.

Projektis tuleks rõhutada vastuvõtjariigi, selle vastavate riiklike asutuste ja alaliste missioonide rolli ning vajadust sõlmida rajatisi käsitlev leping ja määrata jaama operaator, et lõpuks saavutada nende jaamade puhul nõuetele vastav andmete kättesaadavuse tase.

Selle projektiga toetatakse seismiliste abijaamade võrgu andmete kättesaadavuse parandamist, mis saavutatakse tänu paremini koolitatud jaama operaatoritele, tugevdatud tegevuse jätkamise struktuuridele, paremale varustamisele ja paremale nähtavusele liidu jaoks.

3.   KESTUS

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

4.   ABISAAJAD

Vastavalt käesolevale otsusele toetatavate projektide alusel saavad abi kõik tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingule allakirjutanud riigid ning samuti ettevalmistuskomisjon.

5.   RAKENDUSÜKSUS

Projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks ettevalmistuskomisjonile. Projektide rakendamises osalevad vahetult ettevalmistuskomisjoni töötajad, tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise CTBTle alla kirjutanud riikide eksperdid ja töövõtjad.

Raha on kavas kasutada sellise projektijuhtimise konsultandi kaasamiseks, kes vastutab ettevalmistuskomisjoni abistamise eest käesoleva otsuse rakendamisel ning aruandluse kohustuste täitmisel kogu rakendusperioodi jooksul, sealhulgas kirjeldava lõpparuande ja lõpliku finantsaruande puhul, et koostada kõigi käesoleva otsusega seotud dokumentide arhiiv, eelkõige arvestades võimalikke kontrollkäike, et tagada liidu nähtavus kõigis aspektides ja tagada, et kõik finantsalased, õiguslikud ja hankeid hõlmavad tegevused on kooskõlas finants- ja haldusraamistiku lepinguga (FAFA) ning et kogu teave, sealhulgas eelarvet puudutav teave on täielik, täpne ja õigeaegselt esitatud.

Kirjeldatud projektid rakendatakse kooskõlas FAFAga ning komisjoni ja ettevalmistuskomisjoni vahel sõlmitava rahastamislepinguga.

6.   KOLMAS OSAPOOL

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Ettevalmistuskomisjoni eksperte ja CTBTle alla kirjutanud riikide eksperte võib pidada kolmandaks osapooleks. Nad töötavad vastavalt ettevalmistuskomisjoni ekspertide töö standardeeskirjadele.