19.7.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/102

---

NÕUKOGU OTSUS,

14. mai 2012,

Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) (FLEGT) sõlmimise kohta

(2012/374/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Komisjon võttis 2003. aasta mais vastu Euroopa Parlamendile ning nõukogule edastatava teatise „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek”, milles kutsuti üles kehtestama meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamise kaudu. Nõukogu võttis 2003. aasta oktoobris vastu kõnealust tegevuskava käsitlevad järeldused (1) ja Euroopa Parlament võttis 11. juulil 2005 vastu sama küsimust käsitleva resolutsiooni (2).

(2)

Vastavalt nõukogu otsusele 2011/790/EL (3) kirjutati Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelisele vabatahtlikule partnerluslepingule, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT) (edaspidi „leping”), alla 28. novembril 2011, eeldusel et leping sõlmitakse.

(3)	Leping tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT) (edaspidi „leping”), kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artiklis 30 ette nähtud teatise, et leping liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Lepingu artikli 19 kohaselt moodustatavas lepingu rakendamise ühiskomitees esindavad liitu komisjoni esindajad.

Liikmesriigid võivad osaleda lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekutel liidu delegatsiooni liikmetena.

Artikkel 4

Lepingu lisade muutmiseks lepingu artikli 26 lõike 3 alusel volitatakse komisjoni vastavalt 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (4) artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusele kiitma kõnealused muudatused liidu nimel heaks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT C 268, 7.11.2003, lk 1.

(2)  ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 482.

(3)  ELT L 320, 3.12.2011, lk 2.

(4)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

---

19.7.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/103

---

Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vaheline

VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,

milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT)

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL”,

ühelt poolt

ja

KESK-AAFRIKA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

ARVESTADES tihedaid koostöösuhteid liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu raames, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) ja mida on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005, edaspidi „Cotonou leping”,

ARVESTADES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (2),

ARVESTADES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT) – ELi tegevuskava ettepanek” (3) on esimene samm kiireloomuliseks võitluseks ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu,

VIIDATES 16. oktoobri 2003. aasta Yaoundé ministrite deklaratsioonile metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kohta,

VIIDATES 1992. aasta õiguslikult mittesiduvale avaldusele igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee poolt hiljuti vastu võetud kõiki metsaliike käsitlevale õiguslikult mittesiduvale dokumendile (4),

OLLES TEADLIKUD, kui olulised on 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud säästva metsamajanduse põhimõtted metsade säästva majandamise kontekstis, eelkõige 10. põhimõte üldsuse teadlikkuse suurendamise ja keskkonnaalastes aruteludes osalemise tähtsuse kohta ning 22. põhimõte põliselanike ja teiste kohalike kogukondade esmatähtsa rolli kohta keskkonnajuhtimises ja arengus,

VIIDATES ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile (CITES), eelkõige selle nõudele, et CITESi osalised annaks I, II või III lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite eksportimiseks ekspordilube üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei oleks rikutud loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi,

OLLES OTSUSTANUD tegutseda selle nimel, et käesoleva lepingu rakendamisel oleks võimalikult vähe otseseid kahjulikke tagajärgi kohalikele ja põliselanikele ning vaesele elanikkonnale,

KINNITADES, et lepinguosalised peavad tähtsaks rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke,

KINNITADES, et lepinguosalised peavad tähtsaks mitmepoolseid kaubavahetussüsteeme reguleerivaid põhimõtteid ja eeskirju, eelkõige õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning teistes mitmepoolsetes lepingutes, millele osutatakse 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu IA lisas, samuti vajadust neid läbipaistval ning mittediskrimineerival viisil kohaldada,

ARVESTADES Kesk-Aafrika Vabariigi soovi edendada oma metsaressursside säästvat majandamist kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Kongo jõe vesikonna metsade partnerluslepingus, mille osaline Kesk-Aafrika Vabariik on ning mis koostati 2003. aasta jaanuaris pärast säästvat arengut käsitlevat maailma tippkohtumist Johannesburgis 2002. aastal, kooskõlas 2003. aasta septembri vee-, metsa-, jahindus- ning kalandusalase peaassambleega, kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja lepingutega, eelkõige 5. veebruari 2005. aasta metsaökosüsteemi säilitamise ja säästva majanduse lepinguga, millega luuakse Kesk-Aafrika metsanduskomisjon, ning 17. oktoobri 2008. aasta seadusega nr 08.022, millega luuakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik,

ARVESTADES, et Kesk-Aafrika Vabariigi puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldatakse kogu ekspordi, mitte üksnes liitu suunatud ekspordi suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Võttes arvesse lepinguosaliste ühist kohustust majandada säästvalt igat liiki metsi, on käesoleva lepingu eesmärk luua õiguslik raamistik tagamaks, et kogu käesoleva lepinguga hõlmatud Kesk-Aafrika Vabariigist liitu imporditav puit ja puittooted oleksid õiguspäraselt toodetud või omandatud, ning edendada sel viisil puidu- ja puittoodete kaubandust.

Käesolev leping on ka lepinguosaliste-vahelise dialoogi ja koostöö alus, et lihtsustada ja edendada selle terviklikku rakendamist ning tugevdada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „import liitu”– puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõnealuseid tooteid ei saa pidada „mittekaubanduslikku laadi kaubaks” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikli 1 punkti 6 määratlusele;

b)   „eksport”– Kesk-Aafrika Vabariigis toodetud või omandatud puidu ja puittoodete füüsiline väljaviimine või üleandmine Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumilt, välja arvatud puit ja puittooted, mida veetakse läbi Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumi tema tolliasutuste kontrolli all;

c)   „puit ja puittooted”– I lisas loetletud tooted;

d)   „HS-kood”– nelja- või kuuenumbriline kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on loodud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni alusel kooskõlas Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) kombineeritud nomenklatuuridega;

e)   „FLEGT-litsents”– litsents, mis viitab õiguspäraselt toodetud puidu- või puittoodete saadetisele;

f)   „litsentse väljastav asutus”– asutus, mille Kesk-Aafrika Vabariik on määranud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse;

g)   „pädevad asutused”– asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, heaks kiitma ja kontrollima;

h)   „saadetis”– FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu- ja puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja ning mis esitatakse liidu tolliasutusele vabasse ringlusse lubamiseks;

i)   „õiguspäraselt toodetud või omandatud puit”– teadaoleva päritoluga või imporditud puit ja puittooted, mis on toodetud kooskõlas II lisas nimetatud õigusaktidega.

Artikkel 3

FLEGT-litsentsimissüsteem

1.   Luuakse lepinguosaliste-vaheline litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Kõnealuse süsteemiga luuakse menetluste ja nõuete kogum, mis võimaldab kontrollida ja tõendada FLEGT-litsentside abil, et liitu saadetavad puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt. Määruse (EÜ) nr 2173/2005 kohaselt kiidab liit heaks üksnes Kesk-Aafrika Vabariigi FLEGT-litsentsidega saadetiste liitu importimise.

2.   FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I lisas loetletud puidu ja puittoodete suhtes.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamiseks vastavalt käesoleva lepingu artiklile 12.

Artikkel 4

Litsentse väljastav asutus

1.   Kesk-Aafrika Vabariik määrab litsentse väljastava asutuse ja teatab Euroopa Komisjonile selle kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.

2.   Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puit ja puittooted oleksid toodetud või omandatud õiguspäraselt vastavalt II lisas esitatud õigusaktidele. Ta väljastab FLEGT-litsentse, mis hõlmavad Kesk-Aafrika Vabariigis õiguspäraselt toodetud või omandatud ja liitu eksportimiseks mõeldud puidu- või puittoodete saadetisi, ning vajaduse korral vajalikke dokumente puidule ja puittoodetele, mida veetakse läbi Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumi Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutuste järelevalve all.

3.   Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puidule ja puittoodetele, mis koosnevad sellisest puidust ja puittoodetest või sisaldavad sellist puitu ja puittooteid, mis on imporditud Kesk-Aafrika Vabariiki kolmandast riigist kujul, milles nimetatud riigi seadused ei luba neid eksportida, või mille kohta on tõendeid, et need on toodetud või omandatud vastuolus selle riigi seadustega, kust puud pärinevad.

4.   Litsentse väljastav asutus säilitab ja avalikustab oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused. Asutus säilitab ka kõigi FLEGT-litsentsidega varustatud saadetiste andmed ning pidades kinni andmekaitset käsitlevatest siseriiklikest õigusaktidest, edastab kõnealused andmed sõltumatu auditi tegemiseks, tagades eksportijate tööstusomandit käsitleva teabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 5

Liidu pädevad asutused

1.   Euroopa Komisjon edastab Kesk-Aafrika Vabariigile liidu liikmesriikide pädevate asutuste kontaktandmed ja teabe iga asutuse pädevuspiirkonna kohta.

2.   Pädevad asutused kontrollivad, et iga saadetis oleks enne liidus vabasse ringlusse lubamist varustatud kehtiva FLEGT-litsentsiga. Kui tekib kahtlus seoses FLEGT-litsentsi kehtivusega, võib vabasse ringlusse lubamise peatada ja saadetise kinni pidada. FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste liidus vabasse ringlusse lubamist reguleerivaid menetlusi kirjeldatakse III lisas.

3.   Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.

4.   Kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused Kesk-Aafrika Vabariigi poolt sõltumatuks audiitoriks määratud isikutele ja organitele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

5.   Liidu pädevad asutused hoiduvad artikli 5 lõikes 2 kirjeldatud kontrolli tegemisest juhul, kui puit ja puittooted on valmistatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes loetletud liikidest, tingimusel et kõnealused tooted on hõlmatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (7) ette nähtud järelevalvet käsitlevate sätetega. FLEGT-litsentsimissüsteemiga tagatakse siiski kõnealuste toodete seaduslik päritolu.

Artikkel 6

FLEGT-litsentsid

1.   FLEGT-litsentsi väljastab litsentse väljastav asutus, et tõendada puidu ja puittoodete õiguspärast tootmist või omandamist.

2.   FLEGT-litsents väljastatakse prantsuskeelsel vormil.

3.   Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.

4.   FLEGT-litsentside väljastamise menetlus ning tehniline kirjeldus esitatakse IV lisas.

Artikkel 7

Õiguspäraselt toodetud puidu mõiste

Õiguspäraselt toodetud või omandatud puidu mõiste käesoleva lepingu tähenduses on määratletud II lisas. Nimetatud lisas on esitatud Kesk-Aafrika Vabariigi siseriiklikud õigusnormid, mida tuleb järgida puidule või puittoodetele FLEGT-litsentsi saamiseks. Kõnealune lisa sisaldab ka dokumentatsiooni kriteeriumite, näitajate ning tõendusmaterjali kohta, mille alusel saab kindlaks teha vastavuse õigusaktidele (nn vastavushindamise tabel).

Artikkel 8

Toodetud või omandatud puidu õiguspärasuse kontrollimine

1.   Kesk-Aafrika Vabariik loob süsteemi(d), mille abil kontrollida, kas väljasaatmiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt ning kas liitu saadetakse üksnes kontrollitud saadetisi. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem(id) sisaldab (sisaldavad) vastavuse kontrolle, mis võimaldavad tagada, et liitu eksportimiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt ning et FLEGT-litsentse ei ole väljastatud puidu- ja puittoodete saadetistele, mis ei ole õiguspäraselt toodetud või omandatud või mille päritolu ei ole teada. Süsteem(id) hõlmab (hõlmavad) ka menetlusi, mille eesmärk on tagada, et ebaseadusliku või tundmatu päritoluga puit ei satuks tarneahelasse.

2.   Puidu- ja puittoodete saadetiste tootmise või omandamise õiguspärasuse kontrollimise süsteemi või süsteeme kirjeldatakse V lisas.

Artikkel 9

Konsultatsioonid FLEGT-litsentside kehtivuse üle

1.   Kahtluse korral seoses FLEGT-litsentsi kehtivusega võib asjaomane pädev asutus nõuda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.

2.   Kui litsentse väljastav asutus ei vasta 21 kalendripäeva jooksul alates nõude saamise kuupäevast, toimib pädev asutus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ning jätab litsentsi heaks kiitmata. Kui täiendavast teabest nähtub, et litsentsil esitatud andmed ei vasta saadetisele, toimib pädev asutus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ning jätab litsentsi heaks kiitmata.

3.   Kui FLEGT-litsentside üle peetavates konsultatsioonides esineb püsivaid lahkhelisid või raskusi, võib juhtumi esitada lahendamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.

Artikkel 10

Sõltumatu audiitor

1.   Kesk-Aafrika Vabariik palkab VI lisas loetletud ülesannete täitmiseks sõltumatu audiitori, konsulteerides selles küsimuses liiduga.

2.   Sõltumatu audiitor on isik, kel ei ole organisatsioonilist ega kaubanduslikku suhet liidu või Kesk-Aafrika Vabariigi metsasektorit reguleerivate asutuste, litsentse väljastavate asutuste, puidu tootmise õiguspärasust kontrollivate asutuste või metsasektoris kaubanduslikult tegutsevate ettevõtjatega, mis võiks põhjustada huvide konflikti.

3.   Sõltumatu audiitor tegutseb dokumenteeritud haldusstruktuuri ning avaldatud poliitika, meetodite ja menetluste kohaselt, mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud hea tavaga.

4.   Sõltumatu audiitor edastab tema töö kohta esitatud kaebused lepingu rakendamise ühiskomiteesse.

5.   Sõltumatu audiitor koostab korrapäraselt täielikud ja koondaruanded, mida käsitletakse VI lisas.

6.   Lepinguosalised lihtsustavad sõltumatu audiitori tööd, eelkõige tagades talle mõlema lepinguosalise territooriumil juurdepääsu tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele. Kumbki lepinguosaline võib siiski kooskõlas oma andmekaitsealaste õigusaktidega jätta avaldamata teabe, mida tal ei ole lubatud esitada.

Artikkel 11

Eeskirjade eiramine

Lepinguosalised teavitavad üksteist oma kahtlustest või tähelepanekutest FLEGT-litsentsimissüsteemi eeskirjadest kõrvalehoidmise või nende eiramise kohta, eelkõige kui tegemist on järgmisega:

a)	kaubavahetusest kõrvalehoidmine, eelkõige suunates kaubavood Kesk-Aafrika Vabariigist liitu kolmanda riigi kaudu, juhul kui selle tõenäoline eesmärk on vältida litsentsi taotlemist;

b)	FLEGT-litsentside väljastamine puidule ja puittoodetele, mis sisaldavad kolmandatest riikidest imporditud kahtlase päritoluga tooteid, või

c)	pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel.

Artikkel 12

FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamise kuupäev

1.   Niipea, kui kumbki lepinguosaline leiab, et ta on viinud lõpule kõik FLEGT-litsentsimissüsteemi täielikuks kohaldamiseks vajalikud ettevalmistused, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel.

2.   Lepinguosalised tellivad lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel FLEGT-litsentsimissüsteemi sõltumatu hindamise, mis põhineb VII lisas kindlaks määratud kriteeriumidel. Hindamine näitab, kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem, millel V lisas kirjeldatud FLEGT-litsentsimissüsteem põhineb, toimib nõuetekohaselt ning kas liidus on loodud artiklis 5 ja III lisas kirjeldatud süsteemid, mis võimaldavad FLEGT-litsentse vastu võtta, kontrollida ja heaks kiita.

3.   Lepingu rakendamise ühiskomitee soovituste põhjal lepivad mõlemad lepinguosalised kokku kuupäevas, millest alates peaks FLEGT-litsentsimissüsteemi täies mahus kohaldama.

4.   Lepinguosalised vaatavad soovituse läbi ja soovitusega nõustumise korral teavitavad teineteist sellest kirjalikult.

Artikkel 13

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldamine puidule ja puittoodetele, mida ei ekspordita liitu

Kesk-Aafrika Vabariik kohaldab V lisas kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi või süsteeme puidule ja puittoodetele, mida eksporditakse väljaspool liitu asuvatele turgudele.

Artikkel 14

Lepingu rakendamise ajakava

1.   Lepinguosalised kiidavad heaks VIII lisas esitatud rakendamise ajakava.

2.   Lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel hindavad lepinguosalised rakendamisel tehtud edusamme, pidades silmas VIII lisas esitatud ajakava.

Artikkel 15

Kaasnevad meetmed

1.   Lepinguosalised on määratlenud IX lisas sätestatud valdkonnad valdkondadena, mis vajavad käesoleva lepingu rakendamiseks täiendavaid tehnilisi ja finantsressursse.

2.   Kõnealuseid täiendavaid ressursse eraldavad liit ja selle liikmesriigid Kesk-Aafrika Vabariigile osutatava abi kavandamise tavamenetluste ning Kesk-Aafrika Vabariigi eelarvemenetluste alusel.

3.   Lepinguosalised kaaluvad vajadust luua ühine kord, mille abil koordineeritakse kõnealuste meetmete toetamiseks Euroopa Komisjoni ja liidu liikmesriikide rahastamist ja tehnilist abi.

4.   Kesk-Aafrika Vabariik jälgib, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud suutlikkuse parandamine kajastuks riiklikus planeerimises, nagu näiteks vaesuse vähendamise strateegiates.

5.   Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud meetmed kooskõlastatakse asjakohaste olemasolevate või tulevaste arenguprogrammide ja -algatustega.

6.   Kõnealuseid ressursse eraldatakse kooskõlas menetlustega, millega reguleeritakse Cotonou lepingus ette nähtud liidu abi ning liidu liikmesriikidelt Kesk-Aafrika Vabariigile antavat kahepoolset abi.

Artikkel 16

Sidusrühmade osalemine käesoleva lepingu rakendamises

1.   Kesk-Aafrika Vabariik kaasab sidusrühmad käesoleva lepingu rakendamisse kooskõlas Kesk-Aafrika metsanduskomisjoni suunistega valitsusväliste organisatsioonide ning kohalike ja põliselanike osalemise kohta.

2.   Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus, võttes arvesse oma kohustusi kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist.

Artikkel 17

Sotsiaalkaitse

1.   Võimaliku kahjuliku mõju vähendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista potentsiaalselt mõjutatud põliselanike ja kohalike kogukondade, kaasa arvatud ebaseadusliku metsaraiega seotud isikute eluviisi.

2.   Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju kõnealustele kogukondadele, võttes mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks. Lepinguosalised võivad leppida kokku täiendavates meetmetes kahjuliku mõjuga toimetulekuks.

Artikkel 18

Turustiimulid

Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, seab liit eesmärgiks edendada käesoleva lepinguga hõlmatud puidu ja puittoodete soodsat juurdepääsu oma turule. Kõnealused jõupingutused hõlmavad järgmist:

a)	toetatakse sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse jõupingutusi õiguspärase päritoluga metsasaaduste tarne tagamiseks, ja

b)	liidu turul edendatakse FLEGT-litsentsiga tooteid.

Artikkel 19

Lepingu rakendamise ühiskomitee

1.   Lepinguosalised asutavad käesoleva lepingu järelevalve ja hindamise hõlbustamiseks lepingu rakendamise ühiskomitee.

2.   Kumbki lepinguosaline nimetab oma esindajad lepingu rakendamise ühiskomiteesse. Komitee teeb otsused konsensuse alusel.

3.   Lepingu rakendamise ühiskomitee hõlbustab lepinguosaliste vahelist dialoogi ning tulemuslikku ja korrapärast infovahetust, et optimeerida käesoleva lepingu toimimist, ning võib uurida kõiki selle tõhusa toimimisega seotud küsimusi. Lepingu rakendamise ühiskomitee ülesandeid on üksikasjalikult kirjeldatud X lisas.

4.   Lepingu rakendamise ühiskomitee:

a)	kohtub vähemalt kord aastas lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval;

b)	töötab koos välja ühismeetmete kava ja nende ulatuse;

c)	koostab oma kodukorra;

d)	korraldab, et koosolekuid juhivad lepinguosaliste esindajad kas vaheldumisi või koos;

e)	jälgib, et tema töö oleks võimalikult läbipaistev ning et tema töö ja otsustega seotud teave oleks üldsusele kättesaadav;

f)	võib moodustada eriteadmisi nõudvateks töövaldkondadeks töörühmad või muud allorganid.

5.   Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab igal aastal aruande. Nimetatud aruande sisu üksikasjad on esitatud käesoleva lepingu XI lisas.

6.   Käesoleva lepingu parafeerimise ja jõustumise vahelisel ajal luuakse käesoleva lepingu rakendamise hõlbustamiseks ühine konsultatsiooni- ja järelevalvemehhanism.

Artikkel 20

Käesoleva lepingu rakendamist käsitlevad teatised

1.   Käesoleva lepingu rakendamist käsitlevate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on

a)	Kesk-Aafrika Vabariigi nimel: vee-, metsa-, jahi- ja kalandusminister;

b)	liidu nimel: Euroopa Liidu delegatsiooni juht Kesk-Aafrika Vabariigis.

2.   Lepinguosalised edastavad teineteisele käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 21

Aruanded ja avalikustamine

1.   Teabe üldsusele avalikuks tegemine on käesoleva lepingu raames üks halduse edendamise võtmeelemente. Teabe avalikustamine hõlbustab süsteemi rakendamist ja järelevalvet, muutes selle läbipaistvamaks. Teabe avalikustamine võimaldab lisaks paremat aruandlust ja eri asjaosaliste suuremat vastutust. Üldsusele avalikuks ning kättesaadavaks tehtav teave on loetletud XI lisas.

2.   Kumbki lepinguosaline kaalub teabe avalikustamiseks kõige asjakohasemaid meetmeid (meedia, dokumendid, internet, seminarid, aastaaruanded). Eelkõige peavad lepinguosalised andma metsandussektori eri sidusrühmadele usaldusväärset, asjakohast ja ajakohastatud teavet. Kõnealuseid mehhanisme on kirjeldatud XI lisas.

Artikkel 22

Konfidentsiaalne teave

1.   Kumbki lepinguosaline kohustub oma õigusaktidega ette nähtud piirides mitte avalikustama käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta üldsusele ega luba oma ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu raames vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladust või konfidentsiaalset äriteavet.

2.   Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, ei peeta konfidentsiaalseks järgmist teavet:

a)	Kesk-Aafrika Vabariigi väljastatud ja liidu saadud FLEGT-litsentside arv ning Kesk-Aafrika Vabariigist eksporditud ja liidus vastu võetud puidu ja puittoodete maht;

b)	litsentsiomanike ja importijate nimed ja aadressid.

Artikkel 23

Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil.

Artikkel 24

Erimeelsuste lahendamine

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud erimeelsused kiirkonsultatsioonide abil.

2.   Juhul, kui erimeelsust ei ole võimalik konsultatsioonide pidamise teel lahendada kolme kuu jooksul alates konsultatsioonide pidamise taotluse esitamise kuupäevast, võib ükskõik kumb lepinguosaline suunata erimeelsuse lepingu rakendamise ühiskomiteele, kes püüab kõnealuse erimeelsuse lahendada. Komiteele esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Selleks peab ta uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise säilitamiseks.

3.   Kui lepingu rakendamise ühiskomitee ei suuda erimeelsust lahendada, võivad lepinguosalised

a)	taotleda ühiselt kolmanda isiku abi või vahendamist;

b)

pöörduda vahekohtu poole. Juhul, kui erimeelsust ei ole võimalik lahendada vastavalt lõike 3 punktile a, võib kumbki lepinguosaline teavitada teist lepinguosalist vahekohtuniku määramisest; seejärel määrab teine lepinguosaline teise vahekohtuniku 30 kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist. Vahekohtuotsused võetakse vastu häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist. Vahekohtu otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning neid ei ole võimalik edasi kaevata.

4.   Lepingu rakendamise ühiskomitee määrab kindlaks vahekohtumenetluse.

Artikkel 25

Peatamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsus ja selle põhjused tehakse teisele lepinguosalisele kirjalikult teatavaks.

2.   Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine lõppeb kolmkümmend kalendripäeva pärast kõnealust teavitamist.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamine algab uuesti 30 kalendripäeva pärast seda, kui lepingu peatanud lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist, et peatamise põhjused enam ei kehti.

Artikkel 26

Muudatused

1.   Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, esitab selle kohta ettepaneku vähemalt kolm kuud enne lepingu rakendamise ühiskomitee järgmist koosolekut. Ühiskomitee vaatab ettepaneku läbi ja konsensuse korral esitab soovituse. Lepinguosalised vaatavad soovituse läbi ja kui nad on sellega nõus, võtavad soovituse vastu oma menetluste kohaselt.

2.   Kõik muudatused, mille mõlemad lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3.   Lepingu rakendamise ühiskomitee võib võtta vastu muudatusi käesoleva lepingu lisade kohta.

4.   Teatised kõigi muudatuste kohta esitatakse käesoleva lepingu ühistele hoiulevõtjatele.

Artikkel 27

Lisad

Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 28

Kehtivusaeg ja pikendamine

Käesolev leping kehtib kuus aastat ning seejärel pikendatakse seda kuue aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline sellest keeldub, teavitades sellest kirjalikult teist lepinguosalist vähemalt üks aasta enne käesoleva lepingu kehtivusaja lõppemist.

Artikkel 29

Lepingu lõpetamine

Olenemata artiklist 28 võivad lepinguosalised käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist. Käesolev leping kaotab kehtivuse kaksteist kuud pärast kõnealuse teavituse kuupäeva.

Artikkel 30

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Teatis saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Kesk-Aafrika Vabariigi peaministrile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad.

Artikkel 31

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, sloveeni, slovaki, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning kõik tekstid on autentsed. Lahknevate tõlgenduste korral on ülimuslik prantsuskeelne tekst.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(3)  KOM(2003) 251 (lõplik), 21.5.2003.

(4)  A/RES 62/98, 31. jaanuar 2008.

(5)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 38.

(6)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(7)  EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

---

I LISA

VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGUGA HÕLMATUD TOOTED

4401	:	küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vms kujul; puitlaastud ja -pilpad, saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata.
4403	:	töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud.
4404	:	vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms.
4406	:	raudteede ja trammiteede puitliiprid.
4407	:	pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud.
4408	:	spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm.
4409	:	puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte.
4410	:	puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata.
4411	:	puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte.
4412	:	vineer, spoonitud plaadid ja muu kihtpuitmaterjal.
441400	:	puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele ning muud puittooted.
4415	:	puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid, puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred.
441600	:	vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad.
441700	:	puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed.
4418	:	puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud.
441900	:	puidust lauanõud ja köögitarbed.
9403 30	:	puidust kontorimööbel.
9403 40	:	puidust köögimööbel.
9403 50	:	puidust magamistoamööbel.
9403 60	:	muu puitmööbel.

---

II LISA

ÕIGUSPÄRASELT TOODETUD PUIDU MÕISTE

Sissejuhatus

Käesolev määratlus on esitatud vastavushindamise tabelina, mille moodustavad kümme temaatilise põhimõttega seotud näitajat:

1)	ettevõte on seaduste kohaselt registreeritud;

2)	seaduslik juurdepääs metsaressurssidele oma tegevuspiirkonnas;

3)	keskkonnaalaste õigusaktide järgimine;

4)	kohalike ja põliselanike ning töötajate õiguste austamine;

5)	metsaraiet käsitlevate õigusaktide järgimine;

6)	metsasaaduste töötlemine;

7)	üld- ning metsandusmaksude tasumine;

8)	puittoodete transport ja jälgitavus on kooskõlas õigusnormidega;

9)	lepingutingimustest kinnipidamine;

10)	koostöö alltöövõtjatega väljaspool puidutootmise valdkonda.

Käesoleva määratlusega hõlmatud erinevad raieload Kesk-Aafrika Vabariigis on järgmised:

—	metsaraie- ja kasutusload (PEAd), mis väljastatakse Kesk-Aafrika Vabariigis seaduslikult asutatud ettevõtetele metsakorralduskava kohaseks tööstuslikuks raieks;

—	taasmetsastamisalade ehk metsaistandike raieload.

Lisaks on Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustikuga ette nähtud järgmised metsaraieload:

—	10 ha suurusele või väiksemale pindalale mõeldud väikeraieload, mis väljastatakse Kesk-Aafrika Vabariigi eraisikutele või kohalikele kogukondadele;

—	load, mis hõlmavad kogukonnametsasid, mille maksimaalne pindala ühiku kohta on 5 000 hektarit ning mille kohta sõlmitakse majandamisleping metsanduse eest vastutava ministeeriumi ning organiseeritud küla- või põliskogukonna vahel.

PEAsid, väikeraielubasid ja kogukonnametsi hõlmavaid lubasid väljastatakse tulundusmetsade kohta, mis asuvad Kesk-Aafrika Vabariigi alaliselt metsamaana kasutatavatel aladel riigi edelaosas. Metsaistandikud võivad asuda kõikjal riigis.

Pärast Kesk-Aafrika Vabariigi 17. oktoobri 2008. aasta seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik) ehk uue metsaseadustiku väljakuulutamist on Kesk-Aafrika Vabariigi eksportpuidule enamasti väljastatud PEAd. Sellele tuleb lisada vanadest tiikpuuistandikest pärit metsaraielubadega puit.

Kogukonnametsade ja väikeraielubade ning järelevalvega seotud praktiliste raskuste tõttu ei ole nimetatud metsaraielube veel Kesk-Aafrika Vabariigis välja antud. 2010. aastal ei kasutatud ei kogukonnametsi hõlmavaid ega väikeraielubasid.

Seetõttu kohaldatakse käesolevas lepingus kasutatavat vastavushindamise tabelit vaid praegu toimivatele, st PEAdele ning istandikega seotud lubadele. Õiguspärasuse määratlust täiendatakse, et võtta arvesse ka kogukonnametsi hõlmavaid ning väikeraielubasid vastavalt V lisa punktides 1.2 ja 2.1 esitatud tingimustele.

Soov korraldada vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimised kaasaval viisil tähendab kõikide aruteluosaliste ärakuulamist. Seega on loodud kolm osaliste rühma: avaliku sektori, erasektori ning kodanikuühiskonna esindajate rühm.

FLEGT-protsessi üha paremaks mõistmiseks ning läbirääkimistel edukamalt ettepanekute esitamiseks korraldati konsultatsioonid kahes etapis: esimene rühmade lõikes ja teine kõigi kolme rühmaga ühiselt. Rühmapõhistel konsultatsioonidel osalesid vaid konkreetsesse rühma kuuluvad isikud. Kolme rühma ühiskonsultatsioon võimaldas võrrelda kõikide rühmade seisukohti, et määrata kindlaks riiklik seisukoht, mille alusel liiduga läbi rääkida.

Võttes arvesse, et vastavushindamise tabeli eesmärk on toetada FLEGT-litsentside tõhusat väljastamist, leppisid Kesk-Aafrika Vabariik ning liit kokku selles, et vastavushindamise tabeli kava kohaldatavust ning asjakohasust tuleb enne selle rakendamist vabatahtliku partnerluslepingu raames kohapeal katsetada. Sellest lähtudes määras Euroopa metsainstituut (European Forest Institut, EFI) läbirääkimiste käigus kohapeal katset korraldama rahvusvahelise organisatsiooni The Forest Trust koostöös Kesk-Aafrika Vabariigi esindajatega.

Arvestades, et tiikpuuistandikest pärit puitu eksporditakse praegu liidu turgudele saepalkidena, tuleb istandikest pärit tooteid igal juhul vastavushindamise tabelites arvesse võtta. Istandikega seotud eeskirjad ei ole nii detailsed. Käesolev vastavushindamise tabel on koostatud olemasolevate õigusaktide põhjal. Istandikega seotud õigusaktide parendamise eesmärgil koostatakse hiljem teisigi õigusakte. Selle tulemusel ajakohastatakse õiguspärasuse määratlus.

Vastavushindamise tabeli näitajate täpsustamine

Teatud näitajatel puuduvad õiguslikud alused. Sellised näitajad kantakse tabelisse tingimusel, et luuakse vajalikud õiguslikud alused. Seetõttu nimetatakse tulevasi õiguslikke aluseid lisas, mis käsitleb IX lisa. Õigusaktid, mis lõpuks vastu võetakse, võivad näitajate praegust sõnastust muuta.

Teatud näitajaid kohaldatakse kõikidele, mis tahes päritoluga puidu koormatele. Teisi näitajaid kohaldatakse vaid PEAdega või riigi metsauuendusalade (riigiistandike) raielubadega koormatele või koormatele, millele on antud eramaa raieluba (kogukondade või eraisikute istandikud). Vastavushindamise tabeli viimases tulbas „Asjakohased load“ täpsustatakse, millistele lubadele käesoleva rea näitajat kohaldatakse: kõikidele, PEAdele, istandikele (hõlmab nii metsauuendusalade ehk riigiistandike kui ka kogukondadele või eraisikutele kuuluvate metsauuendusalade ehk eraistandike lube).

1. PÕHIMÕTE.    ETTEVÕTE ON SEADUSTE KOHASELT REGISTREERITUD
Kriteerium 1.1. Ettevõte on asjakohase menetluse alusel nõuetekohaselt registreeritud pädeva ametiasutuse registris.
Näitaja	Tõendusmaterjalid	Alus	Asjakohased load
Näitaja 1.1.1. Ettevõte on registreeritud majandusküsimustega tegeleva asutuse registris: kaubandus- ja tööstusministeerium.	Tõendusmaterjal 1.1.1.1. Ministeeriumi otsus metsaraieloa väljaandmise kohta.	31. detsembri 1983. aasta määrus nr 83.083 (artiklid 7 ja 8).	Kõik (PEAd ning istandikke hõlmavad load)
	Tõendusmaterjal 1.1.1.2. Ettevõtja kutsetõend.	31. detsembri 1983. aasta dekreet nr 83.550 (artiklid 1–7).
		17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 176).
Näitaja 1.1.2. Ettevõte on registreeritud maksuküsimustega tegeleva asutuse registris (rahandus- ja eelarveministeerium, maksude peadirektoraat).	Tõendusmaterjal 1.1.2.1. Kehtiv maksumaksja tõend.	Registreerimisjuhend.	Kõik
	Tõendusmaterjal 1.1.2.2. Käibemaksukohustuslase numbriga tõend (NIF).	Üldine maksuseadustik, 2009. aasta väljaanne (artikkel 334).
		Otsus nr 004/MEFPCI/CAB/SGF/DGID, millega kehtestatakse käibemaksukohustuslase numbri kasutamise kohustus (artiklid 1 ja 2).
Näitaja 1.1.3. Ettevõte on registreeritud riiklikus sotsiaalkindlustusametis.	Tõendusmaterjal 1.1.3.1. Riikliku sotsiaalkindlustusametiga (CNSS) liitumise tõend.	28. detsembri 2006. aasta seadus nr 06.035, millega kehtestatakse sotsiaalkindlustusseadustik (artikkel 31).	Kõik
		27. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.116.
Näitaja 1.1.4. Ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud metsanduse eest vastutavas ametis.	Tõendusmaterjal 1.1.4.1. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 31).	PEAd
	Tõendusmaterjal 1.1.4.2. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.	28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikkel 17.6).
	Tõendusmaterjal 1.1.4.3. Dekreet PEA-loa väljaandmise kohta.
Näitaja 1.1.5. Ettevõte on registreeritud õigusasutustes (justiitsministeerium, kaubanduskohus).	Tõendusmaterjal 1.1.5.1. Äri- ja kinnisvarakrediidi register (RCCM).	31. detsembri 1983. aasta määrus nr 83.083 (artikkel 12).	Kõik
	Tõendusmaterjal 1.1.5.2. Notariaalse lepingu protokoll.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 93).
	Tõendusmaterjal 1.1.5.3. Kaubanduskohtu kantselei teatis käibemaksukohustuslase numbri kohta.
Näitaja 1.1.6. Ettevõte on registreeritud töö- ja tööhõiveasutustes (töö- ja tööhõiveministeerium, tööinspektsioon).	Tõendusmaterjal 1.1.6.1. Tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja parafeeritud tööandjaregister.	Seadus nr 09.004, tööseadustik (artikkel 331).	Kõik
Näitaja 1.1.7. Ettevõte on registreeritud nõuandekodades: kaubandus- ja tööstuskoda.	Tõendusmaterjal 1.1.7.1. Nõuandekoja tõend.	Viide IX lisale: õiguslik alus on vaja koostada. Viide IX lisale: õiguslik alus on vaja koostada.	Kõik
Näitaja 1.1.8. Ettevõte on registreeritud Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveametis (ACFPE).	Tõendusmaterjal 1.1.8.1. Tööandja nummerdatud ja ametlikult kinnitatud registreerimistaotlus.	19. mai 1999. aasta seadus nr 99.008 (artiklid 1–7).	Kõik
Kriteerium 1.2. Ettevõte on õigeaegselt tasunud tööandjapoolsed ja sotsiaalkindlustusmaksud.
Näitaja 1.2.1. Maksete tasumine CNSS-ile.	Tõendusmaterjal 1.2.1.1. CNSSi tõend või maksekviitung.	Maksekviitungite koopiad.	Kõik
Näitaja 1.2.2. Maksete tasumine ACFPE-le.	Tõendusmaterjal 1.2.2.1. Väljamakstud töötasude deklaratsioon kvartalite kaupa.	Dekreet nr 00.068, millega kehtestatakse ACFPE-le tööandjapoolsete maksude tasumise kord (artiklid 2 ja 4).	Kõik
	Tõendusmaterjal 1.2.2.2. Tööandjapoolsete maksude tasumise tõend.
Kriteerium 1.3. Ettevõtte suhtes ei ole langetatud süüdimõistvaid kohtuotsuseid ega võetud haldusmeetmeid, mis toovad kaasa tegevuse ajutise või lõpliku peatamise.
Näitaja 1.3.1. Ettevõtte tegevust ei ole peatatud kohtuotsusega.	Tõendusmaterjal 1.3.1.1. Esimese astme kohtute otsused.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 209 ja artikli 204 lõige 2).	Kõik
	Tõendusmaterjal 1.3.1.2. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi koostatud rikkumiste register.	30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.020 (artikli 92 lõige 2 ja artikkel 93).
Näitaja 1.3.2. Ettevõtte tegevust ei ole peatatud haldusmeetmega.	Tõendusmaterjal 1.3.2.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi koostatud rikkumiste register.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikli 204 lõige 2).
	Tõendusmaterjal 1.3.2.2. Metsanduse eest vastutava ministri peatamisotsus.	30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.020 (artikli 92 lõige 2 ja artikkel 93).
		28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018 millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artikkel 114).
Kriteerium 1.4. Süüdimõistva otsuse langetamise või haldusmeetmete võtmise korral täidab ettevõte nõutud tingimused.
Näitaja 1.4.1. Ettevõte on õigeaegselt tasunud trahvid rikkumiste eest.	Tõendusmaterjal 1.4.1.1. Tehingu- või trahvisumma maksekviitungid.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 208–233).	Kõik
		28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artiklid 114–143).
2. PÕHIMÕTE.    ETTEVÕTTEL ON SEADUSLIK JUURDEPÄÄS METSARESSURSSIDELE OMA TEGEVUSPIIRKONNAS
Kriteerium 2.1. Ettevõttel on olemas vajalikud metsaressursside kasutusload.
Näitaja 2.1.1. Ettevõte on järginud nõuetekohaselt kõiki metsaraieloa saamiseks vajalikke etappe (elanikkonna teavitamine, hanketeade, loa taotlemine, lube väljastav komisjon, kuhu kuulub sõltumatu vaatleja), pidades kinni Kesk-Aafrika Vabariigi seadustes ja määrustes ette nähtud tähtaegadest nii enne kui ka pärast seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse metsaseadustik) väljakuulutamist.	Tõendusmaterjal 2.1.1.1. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 31, 41 ja 48).	PEAd
	Tõendusmaterjal 2.1.1.2. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.	28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikli 17 lõige 6).
	Tõendusmaterjal 2.1.1.3. Dekreet PEA väljastamise kohta.	5. juuli 2006. aasta määrus nr 019, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).
	Tõendusmaterjal 2.1.1.4. Ajutine leping kolme kuu jooksul pärast dekreedile allakirjutamist.	28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).
	Tõendusmaterjal 2.1.1.5. Lõplik leping kolme aasta jooksul pärast ajutisele lepingule allakirjutamist.	Dekreet nr 09.118 (artiklid 13–17).
Näitaja 2.1.2. Ettevõte on tasunud kõik lubade väljaandmise menetluse iga etapiga seotud kulud.	Tõendusmaterjal 2.1.2.1. Taotluse lõivu tasumist tõendavad dokumendid.	28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artiklid 22 ja 44).	PEAd
	Tõendusmaterjal 2.1.2.2. Tunnustamiseelse maksu tasumist tõendavad dokumendid.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 179–189).
	Tõendusmaterjal 2.1.2.3. Maksekviitung kolmeaastase rendilepingu kohta hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul pärast loa väljastamise teate kättesaamist (kehtib alates 2003. aastast väljastatud lubadele).
Näitaja 2.1.3. Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku puhul kuulub omandiõigus nimetatud eraisikule või kogukonnale.	Tõendusmaterjal 2.1.3.1. Eraisiku või kogukonna maaomandiõigust tõendav dokument.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik (artikkel 131).	Eraistandikud.
Kriteerium 2.2. Ettevõttel on kõik oma tegevuseks vajalikud õiguslikud perioodilised load.
Näitaja 2.2.1. Ettevõttel on metsanduse eest vastutava ameti väljastatud üheaastane raieõigus.	Tõendusmaterjal 2.2.1.1. Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde majandamiskava heakskiitmise kohta.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 107, 109, 110 ja 114).	PEAd
	Tõendusmaterjal 2.2.1.2. Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.	28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikli 17 lõige 4).
	Tõendusmaterjal 2.2.1.3. Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine raieleping.
Näitaja 2.2.2. Riigile kuuluvate istandike korral on ettevõttel olemas istandike raieluba, mille annab talle metsanduse eest vastutav ministeerium.	Tõendusmaterjal 2.2.2.1. Metsanduse eest vastutava ministeeriumi leping.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 62 ja 64).	Istandikud
	Tõendusmaterjal 2.2.2.2. Loendusluba.	30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.021 (artiklid 72–75).
	Tõendusmaterjal 2.2.2.3. Loendusaruanne.	Viide IX lisale: spetsifikaat on vaja koostada.
	Tõendusmaterjal 2.2.2.4. Vähemalt 50 ha suurustele istandikele lihtne majandamiskava kooskõlas spetsifikaadiga.
Näitaja 2.2.3. Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku korral on ettevõtjal olemas raieload.	Tõendusmaterjal 2.2.3.1. Ministeeriumilt ettevõtjale (omanikule või lepingulisele kasutajale) antud raieluba.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik (artikkel 131).	Eraistandikud
	Tõendusmaterjal 2.2.3.2. Vähemalt 50 ha suurustele istandikele lihtne majandamiskava kooskõlas spetsifikaadiga.	Viide IX lisale: spetsifikaat on vaja koostada.
	Tõendusmaterjal 2.2.3.3. Vajaduse korral eraisiku või kogukonna ning operaatorettevõtja vaheline leping.
Kriteerium 2.3. Pärast raieloa saamist teavitab ettevõte loa saamisest kõiki metsaressursside majandamisega seotud sidusrühmi asjaomases piirkonnas.
Näitaja 2.3.1. Ettevõte teavitab kohalikke ja põliselanikke, kogukondi ning kõiki huvitatud isikuid ajutisele lepingule allakirjutamisest ja ajutise raielangi avamisest.	Tõendusmaterjal 2.3.1.1. Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute kokkuvõtted, mille on koostanud ettevõte ning mille on erinevad sidusrühmad ühiselt kinnitanud.	28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).	PEAd
3. PÕHIMÕTE.    KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE JÄRGIMINE
Kriteerium 3.1. Ettevõte on teinud kõik mõjuhindamised kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega.
Näitaja 3.1.1. On tehtud keskkonnamõju hindamised.	Tõendusmaterjal 3.1.1.1. Heakskiidetud keskkonnamõju hindamiste aruanne iga tootmiskoha kohta (PEAd + saekaater (sh asukoha rajatised)).	28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artikkel 87 ja artikli 93 lõige 2).	PEAd
	Tõendusmaterjal 3.1.1.2. Pädeva asutuse väljastatud keskkonnanõuetele vastavuse tõend.	Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.
Kriteerium 3.2. Ettevõte rakendab keskkonnamõju hindamistega ette nähtud keskkonnamõju leevendamise meetmeid.
Näitaja 3.2.1. Võetakse keskkonnamõju hindamistes sisalduvad heakskiidetud meetmed, mille eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust.	Tõendusmaterjal 3.2.1.1. Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanded.	28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artikkel 87).	PEAd
		Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.
Kriteerium 3.3. Ettevõte võtab õigussätetele vastavad meetmed keskkonnakvaliteedi kaitsmiseks oma asukohas.
Näitaja 3.3.1. Ettevõte käitleb oma tegevusest põhjustatud jäätmeid (jäätmed Kesk-Aafrika Vabariigi keskkonnaseadustiku artiklis 3 ning selle rakendusdekreetides esitatud tähenduses) õigusnormide kohaselt.	Tõendusmaterjal 3.3.1.1. Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanded.	28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artiklid 3, 19 ja 20 ning 43–45).	PEAd
		Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.
Näitaja 3.3.2. Ettevõte peab kinni vee- ja õhusaastusega seotud õigussätetest.	Tõendusmaterjal 3.3.2.1. Keskkonna eest vastutava ameti auditiaruanne.	28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artiklid 15 ja 102 ning artikli 106 teine lõik).	PEAd
		Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.
4. PÕHIMÕTE.    KOHALIKE, PÕLISELANIKE NING TÖÖTAJATE ÕIGUSED
Kriteerium 4.1. Ettevõte osaleb oma töötajate teavitamises ja koolitamises ning peab täielikult kinni nende kutsealastest õigustest.
Näitaja 4.1.1. Ettevõte tagab ametiühingute tegevusvabaduse.	Tõendusmaterjal 4.1.1.1. Pädeva asutuse koostatud ning avaldatud kirjalik teade ametiühingu tegevusvabaduse tagamise kohta.	29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 12, 17, 18, 30, 31 ja 33).	Kõik
	Tõendusmaterjal 4.1.1.2. Avaldatud ametiühingute koosolekute protokollid (juhul kui töötajad on ametiühingute liikmed).
Näitaja 4.1.2. Töötajate esindajatel, kes on valitud kehtivate õigusnormide kohaselt, on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused.	Tõendusmaterjal 4.1.2.1. Töötajate esindajate valitud üldkogu protokoll, mille on kinnitanud tegevuskohajärgne tööinspektor.	29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 58, 60 ja 67).	Kõik
	Tõendusmaterjal 4.1.2.2. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud koolitustunnistused.
Näitaja 4.1.3. Ettevõtte töötajaid teavitatakse tööõigusega seotud dokumentidest.	Tõendusmaterjal 4.1.3.1. Avaldatud teated.	29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 63 ja 129).	Kõik
	Tõendusmaterjal 4.1.3.2. Töötajate esindajate ja palgaliste töötajate omavaheliste koosolekute kokkuvõtted.	Kesk-Aafrika Vabariigi metsamajanduse kollektiivleping (artikli 10 lõige 4).
	Tõendusmaterjal 4.1.3.3. Avaldatud sisekorraeeskirjad.
Kriteerium 4.2. Ettevõte austab töötajate õigusi, mis on määratletud kehtivate õigusnormidega.
Näitaja 4.2.1. Ettevõtte ja töötajate vahelised suhted on reguleeritud õigussätetega.	Tõendusmaterjal 4.2.1.1. Metsandusettevõtte ning töötajate esindajate sõlmitud kollektiivlepingu eksemplar.	29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004 millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 197–201 ja artikkel 331).	Kõik
	Tõendusmaterjal 4.2.1.2. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud ja parafeeritud tööandjaregister.
Näitaja 4.2.2. Ettevõtte töötajatele tasutakse kooskõlas nende tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjadega ning kedagi diskrimineerimata.	Tõendusmaterjal 4.2.2.1. Palgatõendid ja palkade tasumise seis.	Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 221–230 ja 94–99).	Kõik
	Tõendusmaterjal 4.2.2.2. Kõikide poolte allkirjastatud tööleping.	Metsamajandajate kollektiivleping.
Näitaja 4.2.3. Töötajate hügieeni- ja ohutustingimused on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 4.2.3.1. Tööhügieeni- ja -ohutuskomisjoni koosolekute kokkuvõtted.	Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 82–87).	Kõik
	Tõendusmaterjal 4.2.3.2. Töötajate hügieenitarvetele ja tööohutusele eraldatud summade register.	11. juuli 2004. aasta määrus 005/MFPESSFP/CAB/DGTEFP, millega luuakse Kesk-Aafrika Vabariigis hügieeni- ja ohutuskomisjonid (artiklid 1–3; artiklid 9–17).
		Metsamajandajate kollektiivlepingud.
		Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, 1981. aasta konventsioon C155 töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kohta (artikli 12 lõigud a ja b, artikkel 16), mille Kesk-Aafrika Vabariik ratifitseeris 5. juunil 2006. aastal.
Näitaja 4.2.4. Ettevõttes kehtivad töötunnid on kooskõlas õigussätetega.	Tõendusmaterjal 4.2.4.1. Töötajate kontrollsüsteem.	Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 247–251).	Kõik
	Tõendusmaterjal 4.2.4.2. Töötajate kontrollkaardid.
	Tõendusmaterjal 4.2.4.3. Ettevõtte avaldatud käskkirjad.
	Tõendusmaterjal 4.2.4.4. Palgatõend.
Näitaja 4.2.5. Töötajate värbamisel peetakse kinni siseriiklikes õigusaktides ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud vanusega seotud tingimustest.	Tõendusmaterjal 4.2.5.1. Kõikide poolte allkirjastatud töölepingud.	Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 247–249, artikkel 97).	Kõik
		Metsaettevõtjate kollektiivlepingud.
Kriteerium 4.3. Ettevõte austab kohalike ja põliselanike õigusi.
Näitaja 4.3.1. Ettevõte tunnustab ja austab kohaliku ja põliselanikkonna tavaõigusi kasutada metsakontsessioone.	Tõendusmaterjal 4.3.1.1. Pädeva asutuse heakskiidetud metsakorralduskava (eelkõige sotsiaal-majanduslik aruanne).	5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).	PEAd
	Tõendusmaterjal 4.3.1.2. Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine leping (ajutisel lepingul põhinevad PEA-load).	28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).
	Tõendusmaterjal 4.3.1.3. Sidusrühmade koostatud metsandusameti seisundiaruanne.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 14–22, artikkel 107).
		28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikli 17 lõiked 4 ja 5).
Näitaja 4.3.2. Kui hävitatakse kohalikele ja põliselanikele kuuluvaid varasid, tuleb need hüvitada kooskõlas kehtivate eeskirjadega.	Tõendusmaterjal 4.3.2.1. Sidusrühmade poolt läbiloetud ja heakskiidetud protokoll.	Maaelu arengu ministeeriumi 9. juuli 1973. aasta määrus nr 005.	PEAd
	Tõendusmaterjal 4.3.2.2. Hüvitiste tõendid.
5. PÕHIMÕTE.    METSARAIET KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE JÄRGIMINE
Kriteerium 5.1. Ettevõte on teavitanud kõiki metsaressursside majandamisega seotud sidusrühmi PÄRAST asjaomase piirkonna kasutusloa saamist.
Näitaja 5.1.1. Kohalikke elanikke, kohalikke kogukondi, valitsusväliseid organisatsioone, riiklikke detsentraliseeritud struktuuriüksusi jt arengupartnereid, kes on huvitatud asjaomase piirkonna metsaressursside majandamisest, teavitatakse PEAde andmisest.	Tõendusmaterjal 5.1.1.1. Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute protokollid, mille on koostanud ettevõte ning mille osapooled on ühiselt kinnitanud.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 14).	PEAd
		28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud õigusnormid (2. köide).
Kriteerium 5.2. Ajutisest lepingust peetakse kinni.
Näitaja 5.2.1. Ettevõte peab ajutisest lepingust kinni selle kehtivusaja jooksul (kolm aastat).	Tõendusmaterjal 5.2.1.1. Administratsiooni kontrolliaruanne.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 102 ja 107).	PEAd
		Ajutine metsakorraldusleping.
		5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).
Kriteerium 5.3. Metsakorralduskava on koostatud ning seda kohaldatakse kooskõlas õigusnormidega.
Näitaja 5.3.1. Esialgsed metsakorraldusuuringud tehti metsandusameti eeskirjade kohaselt.	Tõendusmaterjal 5.3.1.1. Metsakorralduse inventuuri aruanded.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 102–105 ja artikkel 107).	PEAd
	Tõendusmaterjal 5.3.1.2. Sotsiaal-majandusliku uuringu aruanne.	Ajutine metsakorraldus- ja raieleping.
Näitaja 5.3.2. Metsakorralduskava koostati metsandusameti eeskirjade kohaselt.	Tõendusmaterjal 5.3.2.1. Lõplik metsakorraldus- ja raieleping.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 103).	PEAd
		5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).
		28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).
Näitaja 5.3.3. Majandamiskava vastab õigusnormidele.	Tõendusmaterjal 5.3.3.1. Ametlik kiri majandamiskava heakskiitmise kohta.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 94, 103 ja 114).	PEAd
		5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).
		28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).
Näitaja 5.3.4. Aastane tegevuskava, sh kaardid, vastab õigusnormidele.	Tõendusmaterjal 5.3.4.1. Kiri iga-aastase tegevuskava metsanduse eest vastutava ministeeriumi büroos hoiustamise kohta.	5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).	PEAd
	Tõendusmaterjal 5.3.4.2. Ametlik kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.	28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).
		17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 94, 103 ja 114).
Näitaja 5.3.5. Istandikele või metsauuendusaladele, mille pindala on vähemalt 50 ha või enam, on koostatud lihtne majandamiskava kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 5.3.5.1. Vähemalt 50 ha pindalaga istandikele lihtne majandamiskava kooskõlas spetsifikaadiga.	17. oktoobri 2008. aasta seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik) artikkel 64.	Istandikud
	Tõendusmaterjal 5.3.5.2. Kiri lihtsa majandamiskava heakskiitmise kohta.	30. aprilli 2009. aasta määruse nr 09.021 artiklid 72–75.
		Viide IX lisale: spetsifikaat on vaja koostada.
Kriteerium 5.4. Ettevõte on selgelt määratlenud metsa eri alajaotuste piirid ja peab neist kinni.
Näitaja 5.4.1. Kaartidel ette nähtud aastaste või ajutiste raielankide piirid märgistatakse maatükil ning neist peetakse kinni kooskõlas õigusaktidega.	Tõendusmaterjal 5.4.1.1. Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 105).	PEAd
		28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).
Kriteerium 5.5. Ettevõte rajab teed kooskõlas kehtivate õigusnormidega.
Näitaja 5.5.1. Teedevõrgustik kavandatakse ja rajatakse kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 5.5.1.1. Metsandusameti heakskiiduga iga-aastane tegevuskava.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 94, 103 ja 114).	PEAd
	Tõendusmaterjal 5.5.1.2. Ajutise raielangi teedevõrgu plaan.	Ajutine raieleping.
	Tõendusmaterjal 5.5.1.3. Haldusluba juurdepääsuteede avamiseks (kui juurdepääsuteed vajatakse aastase raielangi piiridest väljaspool).	Lõplik leping.
	Tõendusmaterjal 5.5.1.4. Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.
	Tõendusmaterjal 5.5.1.5. Luba aastasel raielangil radade avamiseks.
Kriteerium 5.6. Ettevõte valib langetatavad puud kooskõlas metsaseadustikus, metsakorralduskavas või iga-aastases tegevuskavas ette nähtud eeskirjadega.
Näitaja 5.6.1. Puude langetamisel järgitakse ajutise lepingu korral metsakorralduslikku miinimumläbimõõtu (diamètres minima d’aménagement, DMA) või lõpliku lepingu korral halduskasutuse miinimumläbimõõtu (diamètres minima dexploitabilité administratifs, DME).	Tõendusmaterjal 5.6.1.1. Raietööde päevikud.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 105).	PEAd
	Tõendusmaterjal 5.6.1.2. Kontrollkäikude aruanded.	Lõplik leping.
		Ajutine leping.
Näitaja 5.6.2. Kasutatavad liigid on lubatud metsakorralduskava, iga-aastase tegevuskava, metsaseadustiku rakendusmääruse või metsaseadustikuga.	Tõendusmaterjal 5.6.2.1. Metsakorralduskava.	30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.021 (artikkel 53).	PEAd
	Tõendusmaterjal 5.6.2.2. Raietööde päevikud.	Lõplik leping.
	Tõendusmaterjal 5.6.2.3. Teabeleht „Puidu liikumine”.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 186 ja 190).
	Tõendusmaterjal 5.6.2.4. Keelatud kütuste eriluba
Kriteerium 5.7. Ettevõte peab kinni kõikidest metsaseadustiku õigusaktidest seoses metsatööstusjäätmete mahajätmisega.
Näitaja 5.7.1. Langetatud puud on metsa mahajäetud kooskõlas kehtivate õigusaktidega.	Tõendusmaterjal 5.7.1.1. Raietööde päevikud.	Lõplik leping.	PEAd
	Tõendusmaterjal 5.7.1.2. Metsandusameti protokoll puidu mahajätmise kohta.	Ajutine leping.
	Tõendusmaterjal 5.7.1.3. Metsandusameti kontrolliaruanded.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 201, 202 ja 204).
6. PÕHIMÕTE.    METSASAADUSTE TÖÖTLEMINE
Kriteerium 6.1. Ettevõte käivitab kooskõlas metsaseadustiku sätetega vähemalt ühe töötlemisrajatise.
Näitaja 6.1.1. Kooskõlas õigusaktidega on ettevõttel kolm aastat pärast PEAde saamist vähemalt üks töötlemisrajatis.	Tõendusmaterjal 6.1.1.1. Töötlusüksuse patent.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 39).	PEAd
		Ajutine metsaraie ja -korraldusleping
Näitaja 6.1.2. Ettevõttel on tõendid riiklikult kehtestatud aastasest vähimast töötlemiskvoodist (70 %) kinnipidamise kohta.	Tõendusmaterjal 6.1.2.1. Teabeleht „Puidu liikumine” või statistiline aastaraamat.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 44).
Kriteerium 6.2. Ettevõte tagab ostetud ja ka imporditud puidu või puittoodete õiguspärasuse.
Näitaja 6.2.1. Töötlemiseks imporditud saepalgid ja puittooted on registreeritud kooskõlas õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 6.2.1.1. Impordideklaratsioon.	Viide puudub: viide IX lisale.	PEAd
	Tõendusmaterjal 6.2.1.2. Teabeleht „Puidu liikumine”
Näitaja 6.2.2. Töötlemiseks ostetud, sh imporditud saepalgid ja puittooted on teadaoleva ja õiguspärase päritoluga.	Tõendusmaterjal 6.2.2.1. Imporditud toodetega kaasas olev päritoluriigi FLEGT-litsents.	Viide puudub: viide IX lisale.	PEAd
	Tõendusmaterjal 6.2.2.2. Säästva metsamajanduse sertifikaat või õiguspärase päritolu tõend.
7. PÕHIMÕTE.    ÜLD- NING METSANDUSMAKSUDE TASUMINE
Kriteerium 7.1. Metsandusmaksude deklaratsioonid on kooskõlas ettevõtte reaalse tegevusega.
Näitaja 7.1.1. Puidutootmise deklaratsioon on kooskõlas metsaseadustiku õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 7.1.1.1. Teabeleht „Puidu liikumine”.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 190).	Kõik
Näitaja 7.1.2. Puidutöötlemist reguleeriv deklaratsioon on kooskõlas puiduveoga.	Tõendusmaterjal 7.1.2.1. Teabeleht „Puidu liikumine”	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 190).	Kõik
Näitaja 7.1.3. Puidu turustamist ja toodete eksporti reguleerivad deklaratsioonid on kooskõlas õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 7.1.3.1. Teabeleht „Puidu liikumine”.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 190).	Kõik
	Tõendusmaterjal 7.1.3.2. Tollideklaratsioonid.	Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.
	Tõendusmaterjal 7.1.3.3. Ekspordideklaratsioon.	20. novembri 1986. aasta dekreet nr 86.328 (artikkel 2).
Näitaja 7.1.4. Maksu- ja tolliameti deklaratsioonid esitatakse kooskõlas õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 7.1.4.1. Ettevõtlusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.	Kõik
	Tõendusmaterjal 7.1.4.2. Kindla miinimummääraga maksu (impôt minimum forfaitaire, IMF) tasumist tõendav maksekviitung.	Üldine maksuseadustik (artiklid 120, 125, 140, 204, 247, 248 ja 257).
	Tõendusmaterjal 7.1.4.3. Ettevõtte tulumaksu / tulumaksu tasumist tõendav maksekviitung.
	Tõendusmaterjal 7.1.4.4. Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.
Kriteerium 7.2. Ettevõte maksab kõik kohustuslikud maksud ettenähtud tähtaegadel.
Näitaja 7.2.1. Ettevõte maksab kõik metsandusega seotud tasud ja maksud ettenähtud tähtaegadel.	Tõendusmaterjal 7.2.1.1. Rendimaksu tasumist tõendav maksekviitung.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 179–193).	PEAd
	Tõendusmaterjal 7.2.1.2. Raiemaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.	Kõik
	Tõendusmaterjal 7.2.1.3. Metsauuendusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.		Kõik
	Tõendusmaterjal 7.2.1.4. Teatis, millega sätestatakse ettevõtte maksude ja tasude maksmisega seotud erakorralised meetmed.		Kõik
Näitaja 7.2.2. Ettevõte tasub kõik puiduekspordiga seotud maksud õigeaegselt.	Tõendusmaterjal 7.2.2.1. Väljumismaksu tasumist tõendav maksekviitung.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 198).	Kõik
	Tõendusmaterjal 7.2.2.2. Kindla miinimummääraga maksu (impôt minimum forfaitaire, IMF) tasumist tõendav maksekviitung.	Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.
	Tõendusmaterjal 7.2.2.3. Rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu (Redevance pour l’équipement en outils informatiques du Ministère des finances, REIF) tasumist tõendav maksekviitung.	Akt nr 1/92-UDEAC-CD-SE1.
		Kesk-Aafrika majandus- ja rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustiku artiklid 12 ja 22.
		Akt nr 1/93-UDEAC-573-CD-SE1.
		Akt nr 7/93-UDEAC-556-CD-SE1.
		Akt nr 16/96-UDEAC-556-CD-57.
		Akt nr 5/89-UDEAC-491.
Näitaja 7.2.3. Ettevõte on tasunud kõik kasutatava varustuse impordiga seotud maksud ja tasud.	Tõendusmaterjal 7.2.3.1. Imporditollimaksude tasumist tõendav maksekviitung.	Finantsseadus iga majandusaasta kohta.	Kõik
	Tõendusmaterjal 7.2.3.2. Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Akt nr 1/92-UDEAC-CD-SE1.
	Tõendusmaterjal 7.2.3.3. Ühise integreerimismaksu (Taxe communautaire d’intégration, TCI) tasumist tõendav maksekviitung.	Kesk-Aafrika majandus- ja rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustiku artiklid 12 ja 22.
	Tõendusmaterjal 7.2.3.4. Ühise integreerimispanuse (Contribution communautaire d’intégration, TCI) tasumist tõendav maksekviitung.	Akt nr 1/93-UDEAC-573-CD-SE1.
	Tõendusmaterjal 7.2.3.5. Rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu (REIF) tasumist tõendav maksekviitung.	Akt nr 7/93-UDEAC-556-CD-SE1.
	Tõendusmaterjal 7.2.3.6. Äriõiguse Ühtlustamise Aafrika Organisatsiooni (OHADA) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Akt nr 16/96-UDEAC-556-CD-57.
	Tõendusmaterjal 7.2.3.7. Kesk-Aafrika metsakomisjoni (COMIFAC) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Akt nr 5/89-UDEAC-491.
Näitaja 7.2.4. Ettevõte on tagastanud CEMAC-piirkonnast väljapoole eksporditavate toodete mereveos sisalduva laadimise autole või autolt (free on truck, FOT) väärtused kohalikule pangale kolmekümne päeva jooksul pärast lepingus määratud tähtaega.	Tõendusmaterjal 7.2.4.1. Panga tõend alalise elukoha kohta.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 200).	Kõik
	Tõendusmaterjal 7.2.4.2. Rahaülekannet tõendav dokument.
8. PÕHIMÕTE.    PUITTOODETE TRANSPORT JA JÄLGITAVUS ON KOOSKÕLAS ÕIGUSNORMIDEGA
Kriteerium 8.1. Ettevõttel võivad olla oma transpordivahendid.
Näitaja 8.1.1. Veoautod ja muud metsasaaduste transpordi vahendid on nõuetekohaselt registreeritud ja arvele võetud.	Tõendusmaterjal 8.1.1.1. Registreerimistunnistus.	— 25. aprilli 1988. aasta dekreet nr 88.151 (artikkel R138, artikli R138 esimene lõik ja artikli R134 neljas lõik). — Aafrika riikide vahelise kindlustusturgude konverentsi (CIMA) kindlustusseadustik (artikkel 200). — Üldise maksuseadustiku 2009. aasta väljaanne (artikkel 204).	Kõik
	Tõendusmaterjal 8.1.1.2. Tehnilised andmed.
	Tõendusmaterjal 8.1.1.3. Kindlustus.
	Tõendusmaterjal 8.1.1.4. Transpordimaks	Eksporditavate metsasaaduste transpordi korral on olemas täiendav viide: 1990. aasta maikuu dekreet nr 90.043, millega korraldatakse maanteetransport Kesk-Aafrika Vabariigis.
	Tõendusmaterjal 8.1.1.5. Veoluba.
Näitaja 8.1.2. Eksporditava puidu ja puittoodete transporti käsitlevad dokumendid on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	Tõendusmaterjal 8.1.2.1. Sõiduki teekaart.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 93).	Kõik
	Tõendusmaterjal 8.1.2.2. Saateleht, millega on kaasas: spetsifikatsioonid, D15, kaubandusliku ekspordi deklaratsioon, arve, päritolutõend.	Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustik (artiklid 133 ja 134).
Näitaja 8.1.3. Ettevõte võtab meetmeid inimeste transportimise keelu kohaldamiseks.	Tõendusmaterjal 8.1.3.1. Ettevõtte kodukord.	1990. aasta maikuu dekreet nr 90.043, millega korraldatakse maanteetransport Kesk-Aafrika Vabariigis.	Kõik
	Tõendusmaterjal 8.1.3.2. Käskkiri.
Kriteerium 8.2. Ettevõte märgistab langetatud puud nende järelevalve ja jälgitavuse eesmärgil metsandusalastes õigusaktides tunnustatud viisil.
Näitaja 8.2.1. Langetatud puude saepalgid ja kännud märgistatakse kooskõlas õiguslike nõuetega.	Tõendusmaterjal 8.2.1.1. Metsandusameti kontrollkäikude aruanne.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 93 ja 96).	Kõik
Näitaja 8.2.2. Parkmetsas märgistatakse palgid kooskõlas kehtivate eeskirjadega.	Tõendusmaterjal 8.2.2.1. Metsandusameti kontrollkäikude aruanne.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 93 ja 96).	Kõik
		13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82.
Näitaja 8.2.3. Saepalkide veodokumendid täidetakse enne raiealalt lahkumist.	Tõendusmaterjal 8.2.3.1. Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).	Viide IX lisale: on vaja koostada viide riikliku jälgitavussüsteemi jaoks.	Kõik
Näitaja 8.2.4. Saepalkide ja pakkide veodokumendid täidetakse enne palgilaost ja tehasest lahkumist.	Tõendusmaterjal 8.2.4.1. Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).	13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82.	Kõik
9. PÕHIMÕTE.    LEPINGUTINGIMUSTE JÄRGIMINE
Kriteerium 9.1. Ettevõte täidab majandamiskavas, iga-aastases tegevuskavas ja/või ajutises lepingus võetud ametlikke kohustusi, et anda suurem panus kohalikku arengusse.
Näitaja 9.1.1. Ettevõte tasub korrapäraselt kogukondade eelarvetele eraldatud kvoodid.	Tõendusmaterjal 9.1.1.1. Kassaorderite tasumist tõendav maksekviitung.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 177–192).	PEAd
	Tõendusmaterjal 9.1.1.2. Haldusluba maksude ajatamiseks.
Näitaja 9.1.2. Ettevõte võtab kavandatud sotsiaalmeetmed, mis on esitatud iga-aastases tegevuskavas ja majandamiskavas või ajutistes lepingutes.	Tõendusmaterjal 9.1.2.1. Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava (igas tegevuskavas kirjeldatakse eelneval aastal rakendatud sotsiaalmeetmeid).	Viide puudub: metsamajandusnorme kinnitav määrus on koostamisel, viide IX lisale.	PEAd
	Tõendusmaterjal 9.1.2.2. Ettevõtte ja metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga ajutine leping.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 50 ja 51).
Kriteerium 9.2. Ettevõte täidab metsandusametilt võetud täiendavaid kohustusi seoses bioloogilise mitmekesisuse kaitsega oma kontsessioonis.
Näitaja 9.2.1. Ettevõte täidab majandamiskavas, spetsifikaadis, iga-aastases tegevuskavas või ajutises lepingus võetud kohustusi, et võidelda salaküttimise ja ebaseadusliku metsaraie vastu oma tegevuspiirkonnas.	Tõendusmaterjal 9.2.1.1. Metsandusameti kontrolliaruanded raieala kohta.	Viide puudub: metsamajandusnorme kinnitav määrus on koostamisel, viide IX lisale.	PEAd
	Tõendusmaterjal 9.2.1.2. Ettevõtte aruanded teavitus-, haridus- ja teadlikkuse parandamise kampaaniate kohta.	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 90).
	Tõendusmaterjal 9.2.1.3. Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava.	Loomakaitseseadus.
	Tõendusmaterjal 9.2.1.4. Kodukord.	27. juuli 1984. aasta korraldus nr 84.045 (artiklid 34, 111 ja 112).
10. PÕHIMÕTE.    KOOSTÖÖ ALLTÖÖVÕTJATEGA VÄLJASPOOL PUIDUTOOTMISSEKTORIT
Kriteerium 10.1. Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tagab, et kõik alltöövõtjad tegutsevad seaduslikult.
Näitaja 10.1.1. Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tagab, et kõikidel alltöövõtjatel ja tarnijatel on olemas nende tegevuseks vajalikud load.	Tõendusmaterjal 10.1.1.1. Kehtiv kutsetõend.	Puidu registreerimise ja hoolduse seadustik (artiklid 2 ja 13).	Kõik
	Tõendusmaterjal 10.1.1.2. Registreeritud allhankelepingud.
Kriteerium 10.2. Ettevõte täidab oma lepinguosalistega seotud kohustusi.
Näitaja 10.2.1. Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tasub lepingus ette nähtud teenustasud.	Tõendusmaterjal 10.2.1.1. Arved.	Tsiviilseadustik (artikkel 1101 jj).	Kõik
	Tõendusmaterjal 10.2.1.2. Arvetele vastavas summas tehtud pangaülekandeid tõendav dokument, pangatšekk või maksekviitung.

Metsandusõiguses kehtivate seaduste, peamiste eeskirjade, piirkondlike ja rahvusvaheliste kokkulepete loetelu

Käesoleva ühtse tabeli raames osutatakse järgmistele õigusaktidele:

—	korraldused (31. detsembri 1983. aasta korraldus nr 83.083; 27. juuli 1984. aasta korraldus nr 84.045);

—	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik, ja selle eri rakendusaktid: dekreedid, määrused, otsused ja käskkirjad;

—	28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik;

—	seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik;

—	Kesk-Aafrika Vabariigi seadus, millega kehtestatakse tsiviilseadustik;

—	seadus, millega kehtestatakse üldine maksuseadustik (sh seadus, millega kehtestatakse puidu registreerimise ja hoolduse seadustik);

—	eelarve iga majandusaasta kohta;

—	28. detsembri 2006. aasta seadus nr 06.035, millega kehtestatakse sotsiaalkindlustusseadustik;

—	19. mai 1999. aasta seadus nr 99.008;

—	Aafrika riikide vahelise kindlustusturgude konverentsi (CIMA) kindlustusseadustik;

—	Kesk-Aafrika majandus- ja rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustik ning seda kehtestavad aktid: — akt nr 1/92-UDEAC-CD-SE1; — akt nr 1/93-UDEAC-573-CD-SE1; — akt nr 7/93-UDEAC-556-CD-SE1; — akt nr 16/96-UDEAC-556-CD-57; — akt nr 5/89-UDEAC-491;

—	konventsioonid (Kesk-Aafrika Vabariigi metsamajandajate kollektiivleping, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1981. aasta konventsioon C155 töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kohta, alalised/ajutised metsamajandus- ja metsakorralduslepingud);

—	loomakaitseseadus, 27. juuli 1984. aasta korraldus nr 84.045;

—	puidu registreerimise ja hoolduse seadustik;

—	tsiviilseadustik;

—

dekreedid: — 31. detsembri 1983. aasta dekreet nr 83.550; — 27. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.116; — 28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118; — dekreet nr 00.068; — 25. aprilli 1988. aasta dekreet nr 88.151; — 1990. aasta maikuu dekreet nr 90.043, millega korraldatakse maanteetransport; — 20. novembri 1986. aasta dekreet nr 86.328;

—

ministeeriumide ja ministeeriumidevahelised määrused: — määrus nr 004/MEFPCI/DFB/CAB/SGS/DGID; — 30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.020; — 5. juuli 2006. aasta määrus nr 019, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide); — 30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.021; — 11. juuli 2004. aasta määrus nr 005/MFPSSSFP/CAB/DGTEFP; — 13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82; — maaelu arengu ministeeriumi 9. juuli 1973. aasta määrus nr 005; — 28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide); — 13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82;

—	registreerimisjuhend.

---

III LISA

Tingimused partnerriigist eksporditud ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus

ÜLDINE RAAMISTIK

Määruse (EÜ) 2173/2005 ja komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1024/2008 (1) (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) üksikasjalikud rakendusmeetmed) reguleeritakse Kesk-Aafrika Vabariigist pärit ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete liidu turule sisenemise tingimusi. Kõnealustes määrustes määratletud menetlustega nähakse ette võimalik kohandamine liikmesriigis kehtivate tingimustega ja eelkõige võimalus, et FLEGT-litsentside heakskiitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks võivad liidu turule sisenemisel olla tolli- või muud avalik-õiguslikud asutused. Seetõttu nähakse protsessi kirjelduses ette kontrollimine kahes etapis: 1) litsentsi dokumendikontroll ning 2) saadetise ja selle litsentsil sisalduvate andmete vastavuse hindamine.

Käesoleva liidus rakendatud protsessiga tugevdatakse Kesk-Aafrika Vabariigis kehtestatud kontrolli ja tehakse kindlaks, et liitu sisenemisel esitatud FLEGT-litsentsid on tõepoolest need, mille Kesk-Aafrika Vabariigi litsentse väljastav asutus on nõuetekohaselt väljastanud ja registreerinud, ning hõlmavad saadetisi Kesk-Aafrika Vabariigi asutuste ette nähtud viisil. Liikmesriigi pädevatel asutustel ei ole volitust seada kahtluse alla Kesk-Aafrika Vabariigi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja litsentside kehtivust, nende küsimustega tegeleb lepingu rakendamise ühiskomisjon.

Artikkel 1

Litsentside läbivaatamine

1.   FLEGT-litsents (edaspidi „litsents”) esitatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetise (2) kohta on väljastatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon (3).

2.   Lõikes 1 osutatud pädevad asutused teavitavad tolliasutusi vastavalt kehtivale siseriiklikule korrale litsentsi heakskiitmisest.

Artikkel 2

Litsentsidokumentide kontrollimine

1.   Paberlitsentsid väljastatakse IV lisas esitatud litsentsivormil.

2.   Litsents loetakse kehtetuks, kui selle esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaja lõppkuupäev.

3.   Litsentsil ei tohi olla läbikriipsutusi ega parandusi, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud.

4.   Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud.

5.   Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus.

Artikkel 3

Täiendava teabe taotlemine

1.   Kui pädevatel asutustel tekib kahtlus seoses litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivusega, võivad nad taotleda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.

2.   Taotlusele võib lisada asjaomase litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi koopia.

Artikkel 4

Füüsiline kontrollimine

1.   Pädevad asutused kontrollivad vajaduse korral saadetise vastavust asjaomasel litsentsil sisalduvatele andmetele.

2.   Pädevad asutused võivad vajaduse korral saadetist täiendavalt kontrollida, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsil esitatud ja litsentse väljastava asutuse poolt litsentsiga seotud arhiivides talletatud andmetele.

3.   Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduva puidu ja puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks.

4.   Kontrollimisega kaasnevad kulud kannab importija, kui asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 5

Eelnev kontrollimine

Litsentsi, mis esitatakse enne litsentsiga hõlmatud saadetise saabumist, võib heaks kiita, kui litsents vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele ning kui käesoleva lisa artiklite 3 ja 4 kohast täiendavat kontrolli ei peeta vajalikuks.

Artikkel 6

Vabasse ringlusse lubamine

1.   Puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks märgitakse deklareeritavate puidu ja puittoodete litsentsi number toodete deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44.

Kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, märgitakse viide vastavasse lahtrisse.

2.   Puit ja puittooted lubatakse vabasse ringlusse alles pärast käesolevas lisas kirjeldatud menetluse lõpuleviimist.

---

(1)  ELT L 277, 18.10.2008, lk 23.

(2)  Saadetise all mõistetakse määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas sätestatud puidu ja puittoodete kogust, millel on FLEGT-litsents, mille saadab kaubasaatja või vedaja partnerriigist ja mis esitatakse tolliasutusele liidus vabasse ringlusse lubamiseks.

(3)  Vabasse ringlusse lubamine on liidu tollikord. Vabasse ringlusse lubamine tähendab 1) tasumisele kuuluvate mis tahes imporditollimaksude sissenõudmist, 2) vajaduse korral muude maksude sissenõudmist, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste kehtivate sätetega, 3) kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamist, kui neid ei tule kohaldada varasemal etapil (sellisel juhul kontrollitakse kõnealuste meetmetega FLEGT-litsentsi olemasolu), 4) muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmist. Vabasse ringlusse lubamine annab liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatuse.

---

IV LISA

FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE MENETLUS JA TEHNILISED KIRJELDUSED

1.   PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSI TAOTLUSTE FORMAALSUSED

Artikkel 1

Igal Kesk-Aafrika puidusektoris tegutseval ettevõttel, kes soovib oma metsamajandusliku, töötlus- või äritegevuse tulemusel saadud tooteid liitu eksportida, peab olema FLEGT-litsents iga puittoodete koorma ning iga liidus asuva sihtkoha kohta. FLEGT-litsents on vahend tõendamaks, et puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt.

Artikkel 2

Litsentsi väljastamise tingimuseks on paberil esitatud taotlus litsentse väljastavale asutusele. Litsentsitaotlusele peab saama märkida kõik käesoleva lisa I liites esitatud andmed ja märkused. Litsentsitaotlus tuleb koostada, kasutades metsandusameti väljastatud ühtset vormi.

Artikkel 3

Litsentse väljastava asutuse on määranud metsanduse eest vastutav minister, kellele kõnealune asutus allub. See organ on seotud metsanduse eest vastutava ministri kabinetiga, kuid see ei ole delegeeritud ametikoht. Tegemist on iseseisva struktuuriga.

Litsentse väljastava asutuse koosseis ja ülesanded määratakse kindlaks metsanduse eest vastutava ministri määrusega, mis võetakse vastu käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul.

Artikkel 4

Litsentsitaotluse pealkirjaks on „FLEGT-litsentsi taotlus”.

See sisaldab loa nimetust, metsandusregistrisse kantud loa numbrit, taotluse kuupäeva ning taotleja allkirja. Taotleja märgib sõnaselgelt oma soovi saada FLEGT-litsents Doualas.

Saepalkide puhul märgib taotleja lisaks metsa haldusüksuse.

Taotluses määratletakse selgelt asjaomase toote olemus, päritolu, maht ja sihtkoht.

Taotlusega on kaasas järgmised tollidokumendid:

—	eksporditulude kindlustamise struktuuri spetsifikatsioon (Bureau Inspection Valuation Assessment Control, BIVAC);

—	ekspordideklaratsioon (déclaration d’exportation commerciale, DEC);

—	vorm EUR.1;

—	tollimaksude tasumise tõendid (väljumistasu, kindla miinimummääraga maksu ja rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu tasumist tõendavad maksekviitungid).

FLEGT-litsentside taotlusvorm määratletakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi arenguetapis ning seejärel teavitab litsentse väljastav asutus huvitatud isikuid, eriti eksportijaid, ning avaldab selle kohta dokumendi.

Artikkel 5

Taotlev ettevõte arhiveerib taotluse viited ning need peavad kattuma litsentse väljastavale asutusele esitatud viidetega.

Artikkel 6

Litsentse väljastav asutus registreerib ettevõtete esitatud taotlused ning saadab ettevõtetele omakorda väljastusteate.

Artikkel 7

Taotleva asutuse esitatud dokumendid (nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm ja käesoleva lisa artiklis 4 osutatud tollidokumendid) edastatakse vee ja metsanduse keskinspektsioonile (ICEF), kes kontrollib selle saadetise õiguspärasust, millele litsentsi taotletakse, ning esitab arvamuse selle vastavuse kohta. Kasutatavaid kontrollmenetlusi on kirjeldatud V lisas. ICEFi kontroll on kohustuslik.

Artikkel 8

ICEFi arvamuse põhjal väljastab litsentse väljastav asutus

—	positiivse eelneva arvamusdokumendi – litsentsi saatmisel Doualasse ja kõnealuse saadetise õiguspärasuse tõendamisel – võimalikult lühikese ajaga ehk kahe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest kooskõlas V lisas kirjeldatud menetluskorraga;

—	litsentsi – litsentsi väljastamisel Banguisse ja kõnealuse saadetise õiguspärasuse tõendamisel – võimalikult lühikese ajaga ehk kahe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, kooskõlas V lisas kirjeldatud menetluskorraga.

Mittevastavuse korral kohaldatavat menetlust kirjeldatakse V lisas.

Metsandusandmete keskus (CDF) edastab kontrollitulemused ettevõttele ning talletab need koos väljastatud lubade koopiatega. Litsentse väljastav asutus peab vastavat registrit.

FLEGT-litsentsi taotluste formaalsused täpsustatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi arenguetapis ning seejärel teavitab litsentse väljastav asutus huvitatud isikuid, eelkõige võimalikke eksportijaid, ning avaldab selle kohta dokumendi.

2.   PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSIDEGA SEOTUD NÕUDED

Artikkel 9

FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt.

Litsents sisaldab 1. liites osutatud teavet vastavalt 2. liites esitatud selgitavatele märkustele.

Artikkel 10

FLEGT-litsents kehtib alates selle väljastamise kuupäevast.

FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuus kuud. Lõppkuupäev on märgitud litsentsil.

Pärast lõppkuupäeva loetakse litsents kehtetuks. Nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral esitatakse FLEGT-litsentse väljastavale asutusele uus taotlus.

Asjaomaste puittoodete hävitamise korral muutub FLEGT-litsents õigustühiseks ja see saadetakse tagasi litsentse väljastavale asutusele.

Artikkel 11

Paberlitsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile.

Artikkel 12

Kasutatakse paberit tihedusega 120 g/m2.

Paber on A4-formaadis (mõõtmed 21/29 cm).

Litsentsivormi paberi värv on järgmine:

—	valge vorm nr 1 (nn originaalvorm) („Original”);

—	kollane vorm nr 2 (liidu tolliasutustele mõeldud eksemplar) („Copie destinée aux douanes de l'Union”);

—	roheline vorm nr 3 (Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustele mõeldud eksemplar) („Copie destinée aux douanes centrafricaines”);

—	sinine vorm nr 4 (litsentse väljastavale asutusele mõeldud eksemplar) („Copie destinée à l'autorité de délivrance des autorisations”).

Artikkel 13

Litsentsid koostatakse kirjutusmasinal või arvutis. Neile kirjutatakse käsitsi alla.

Litsentse väljastava asutuse templid lüüakse metallpitsatiga, mis on soovitavalt terasest. Siiski võib litsentse väljastava asutuse sellise pitseri asendada survereljeefpitseriga, kombineerides seda tähtede ja numbrite perforeerimisega. Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.

Dokumendil ei tohi olla läbikriipsutusi ega parandusi, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud templi ja allkirjaga.

Litsentsid trükitakse ja täidetakse prantsuse keeles.

Artikkel 14

Litsents trükitakse neljas eksemplaris, millest kaks antakse taotlejale.

Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi koostanud, ametlikult kinnitanud, allkirjastanud ning kuupäevaga varustanud,

—	antakse esimene eksemplar, märkega „Original”, taotlejale selle liidu liikmesriigi pädevatele asutustele esitamiseks, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse;

—	antakse teine eksemplar, märkega „Copie destinée aux douanes de l'Union”, taotlejale selle liidu liikmesriigi tolliasutustele esitamiseks, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse;

—	antakse kolmas eksemplar, märkega „Copie destinée aux douanes centrafricaines”, Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustele;

—	arhiveerib neljanda eksemplari, märkega „Copie destinée à l'autorité de délivrance des autorisations”, litsentse väljastav asutus metsandusandmete keskuses (CDF).

3.   PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, VARGUS VÕI HÄVIMINE

Artikkel 15

Originaali („Original”) ja/või liidu tolliasutustele mõeldud koopia („Copie destinée aux douanes de l'Union”) kadumise, varguse või hävimise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja paluda litsentse väljastaval asutusel väljastada talle asendusdokument või -dokumendid asutusele hoiule antud või FLEGT-litsentsi taotlemise ajal esitatud dokumendi või dokumentide alusel.

Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustele mõeldud koopia („Copie destinée aux douanes centrafricaines”) kadumise, varguse või hävimise korral võib taotleja või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle asendusdokumendi.

Litsentse väljastav asutus väljastab asenduslitsentsi(d) kahekümne nelja tunni jooksul pärast litsentsiomaniku taotluse kättesaamist.

Asenduslitsentsid sisaldavad asendataval litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit.

Asenduslitsents või -litsentsid kannavad märget „Duplicata”.

Asenduslitsentsi kadumise, varguse või hävimise korral ei väljastata uut asenduslitsentsi.

Kadunud või varastatud dokumendi leidmise korral muutub see tühiseks ja see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.

4.   PEATÜKK

KAHTLUSED LITSENTSI KEHTIVUSES

Artikkel 16

Kui pädeval asutusel tekib kahtlus seoses litsentsi või asenduslitsentsi kehtivusega, võivad nad taotleda litsentse väljastavalt asutuselt täiendava kontrolli tegemist.

Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võib ta nõuda pädevatelt asutustelt talle kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia saatmist.

Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võtab ta litsentsi tagasi ja väljastab parandatud eksemplari, millel on pitseriga kinnitatud märge „Duplicata”, ning saadab selle pädevatele asutustele.

Kui litsentsi kehtivust kinnitatakse, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevaid asutusi eelistatavalt elektroonilisel teel ja saadab tagasi litsentsi koopiad. Tagasisaadetud litsentsi koopiatel on pitseriga kinnitatud/tõendatud märge „Validé le …” (kuupäev).

Kui kahtluse alla seatud litsents ei ole kehtiv, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevaid asutusi eelistatavalt elektroonilisel teel.

---

V LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM

I.   SISSEJUHATUS

1.1.   Taust

a)   Sektori tutvustus

Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil üldpindalaga 623 000 km2 asuvad erinevad ökosüsteemid. 54 000 km2 suurune ala on kaetud tiheda metsaga ja jaguneb kaheks: 3 800 000-hektariline metsamassiiv riigi edelaosas ja 1 600 000-hektariline metsamassiiv kaguosas. Tööstuslikult kasutatakse vaid riigi edelaosas asuvat metsamassiivi.

Praegu tegutsevad seal üksteist metsandusettevõtet, kes toodavad aastas keskmiselt ligikaudu 600 000 m3 saepalke ja 200 000 m3 saematerjali (allikad: vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi statistilised aastaraamatud).

Kesk-Aafrika Vabariigist pärit puitu eksporditakse peamiselt Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Aafrikasse.

b)   Praegused kontrollivad struktuuriüksused

Allpool on loetletud eri ministeeriumides ja nii kesksel kui ka detsentraliseeritud talituste tasandil kontrolliülesandeid täitvad kontrollstruktuurid.

—	Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium (MEFCP)

Kesksel tasandil: dokumente kontrollitakse iga päev, ent kohapealne kontroll toimub erineva sagedusega (kord kvartalis või semestris):

—	vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat (DGEFCP) kahe direktoraadi kaudu: metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF) ning metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF);

—	vee ja metsanduse keskinspektsioon (ICEF);

—	metsandusandmete keskus (CDF);

—	sekkumise ja kontrolli rakendusrühm, kuhu kuuluvad järgmised ministeeriumid: — vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium; — rahandus- ja eelarveministeerium; — kaitseministeerium (sandarmeeria);

—	õigus- ja vaidlusküsimuste peadirektoraat (DAJC).

Detsentraliseeritud talituste tasandil: detsentraliseeritud talituste tasandil on kontrollide sagedus vähem reguleeritud. Need võivad toimuda kord kvartalis või kord semestris. Piiripunktides kontrollitakse aga iga päev kõiki sealt läbi sõitvaid koormaautosid:

—	kohalike talituste peadirektoraat kohalike vee- ja metsandusdirektoraatide, maakonna- ja piiriinspektsioonide kaudu;

—	keskkonna- ja ökoloogiaministeerium: — keskkonna peadirektoraat; — keskkonna ja ökoloogia keskinspektsioon;

—	rahandus- ja eelarveministeerium: — rahanduse peainspektsioon; — tolli peadirektoraat; — maksude peadirektoraat;

—	kaubandus- ja tööstusministeerium: — kaubanduse keskinspektsioon; — kaubanduse ja konkurentsi peadirektoraat; — kaubandusministeeriumi detsentraliseeritud talitus keskse teeninduspunkti juures;

—	avaliku teenistuse, sotsiaalküsimuste ja noorte tööhõive ministeerium: — tööhõive keskinspektsioon; — tegevuskohajärgne tööinspektsioon; — riikliku sotsiaalkindlustuskassa maksukogumise ja -vaidluste direktsioon; — Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveameti peadirektoraat;

—	põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium;

—	justiitsministeerium: — kohtuinspektsioon; — kaubanduskohtu president; — kaubanduskohtu kantselei;

—	avaliku julgeoleku ja territoriaalhalduse eest vastutav ministeerium: — liikluspolitsei.

c)   Parendamist vajavate valdkondade määratlemine

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamiseks on vaja parendada järgmisi valdkondi.

—

Õiguslik raamistik: Kesk-Aafrika Vabariigis on riigi metsasektori paremaks haldamiseks mitmeid õigusakte, eelkõige eri seadustikke (2007. aasta detsembri keskkonnaseadustik, 2008. aasta metsaseadustik) käsitlevad seadused. Ometi näitas lepingu analüüsi- ja ettevalmistustöö, et Kesk-Aafrika Vabariigi metsasektoriga seotud õigusakte tuleks täiendada.

—

Institutsiooniline raamistik Metsahalduse eest peamiselt vastutav vee- ja metsade ministeerium ei saa mitmete probleemide tõttu oma poliitikat rakendada. Kontrollide ebaregulaarsust põhjustavad ka järgmised küsimused: — töötajate ebapiisav arv ja madal kvalifikatsioon; — materiaalsed ressursid: kontrollimiseks vajaliku inventari, kogumiseks vajaminevate logistikavahendite, andmete töötlemise ja halduse ning töökollektiivi puudulikkus; — finantsressursid: Kesk-Aafrika Vabariigil on suurte vajaduste tõttu rahalised raskused. Metsandussektorit toetav rahastamisvahend, sihtotstarbeline konto metsanduse arenguks on küll kasulik, kuid sellest ei piisa metsahalduskulude katmiseks ega selle valdkonna probleemide lahendamiseks. Lisaks peab see vahel täitma ka metsasektoriväliseid planeerimata vajadusi.

Sõltumatu vaatlus

Kodanikuühiskond on koondunud, kuid praegu on selle pädevus ja vahendid piiratud, mis ei võimalda korraldada sõltumatut vaatlust.

Sõltumatu audit

Kesk-Aafrika Vabariigi metsasektoris ei ole praegu kehtestatud välist või sõltumatut auditisüsteemi.

Mõnede nimetatud probleemide lahendamiseks on IX lisas esitatud ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.

1.2.   Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldamisala

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab I lisas määratletud tooteid.

Õiguspärasuse kontrolli süsteemi kohaldatakse kõigi praeguste eksporditavate puiduallikate ja puittoodete suhtes. 2010. aastal tähendab see järgmist:

—

PEAd;

—	metsaistandikud (ka taasmetsastamisalad).

Õiguspärasuse kontrolli süsteem hõlmab ka läbiveetavat ja imporditud puitu. Õiguspärasuse kontrolli süsteemi kasutatakse ka puidu ja toodete korral, mida eksporditakse väljaspool liitu asuvatele turgudele.

Seevastu ei kohaldata õiguspärasuse kontrolli süsteemi puidule, mis on saadud

—	kogukonnametsadest ja

—	väikeraielubade alusel.

Kuigi nimetatud sätted on ette nähtud metsaseadustikuga, puuduvad Kesk-Aafrika Vabariigis tänaseni kogukonnametsad ja väikeraieload. Seega ei võeta neid allikaid õiguspärasuse kontrolli süsteemis arvesse. Tulevikus võivad aga kogukonnametsadest pärit või väikeraielubadega puit või puittooted muutuda reaalsuseks, samuti võidakse neid siis liitu eksportida. Seejärel võetakse neid õiguspärasuse kontrollimise süsteemis arvesse.

Käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrolli süsteem ei hõlma puidutarbimise siseriiklikku turgu. Puidu ja puittoodete riiklikku tarbimist soodustavaid kohalikke tegevusi kontrollitakse korrapäraselt käesoleva lepingu väliste sätete alusel. Käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrolli süsteem tagab, et eksporditavate toodete hulgas ei oleks siseriiklikult turult pärit tooteid.

2.   PUIDU ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS JA KONTROLLIMINE

2.1.   Vastavushindamise tabelid

Kesk-Aafrika Vabariigi õigusaktide (metsaseadustik, keskkonnaseadustik, CEMACi tolliseadustik, üldine maksuseadustik, töö- ja sotsiaalseadustik jne) ja nende eri rakendusaktide metsandustegevusega seotud vastavad sätted on jagatud põhimõteteks, kriteeriumideks ja näitajateks kahes vastavushindamise tabelis (PEAd ning istandikud), mis on esitatud II lisas.

Käesoleva lepingu parafeerimise kuupäeval puuduvad teatud tabeli näitajatel õiguslikud alused. Õiguslikud viited või kohandatud õigusaktid (eelkõige need, mis on nimetatud IX lisas) luuakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist. Tabelid ja õiguspärasuse kontrolli süsteem üldisemalt ajakohastatakse vastavalt õigusaktide arengule. Lepingu rakendamise ühiskomitee otsusega muudetakse seejärel käesoleva lepingu lisasid käesoleva lepingu artikli 26 kohaselt.

Kesk-Aafrika Vabariigis ei ole väljastatud ühtegi kogukonnametsa ega väikeraieluba. Kogukonnametsade ja väikeraielubade vastavushindamise tabelid luuakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul enne nimetatud lubade esmakordset väljastamist.

2.2.   Vastavushindamise tabelite õiguspärasuse kontrollimine

Õiguspärasuse kontrollis osalevad mitmed tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud ministeeriumide asutused, keda võib nende ülesannete täitmisel abistada kodanikuühiskonna korraldatud sõltumatu vaatlus. Nimetatud ministeeriumide asutused on järgmised:

—	vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat kahe direktoraadi (DGEFCP) kaudu: metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF) ning metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF), kes tagavad õiguspärasuse kontrolli kesktasandil;

—	kohalike talituste peadirektoraat (DGSR) kohalike direktoraatide (DR), piirkondlike ja riigipiiri inspektsioonide kaudu, kes tagavad õiguspärasuse kontrolli kohalikul tasandil;

—	metsandusandmete keskus (CDF) kogub, koondab ja töötleb andmeid andmebaasi haldussüsteemi (SGBD) abil;

—	vee ja metsanduse keskinspektsioon (ICEF), kes vastutab õiguspärasuse kontrolli järelevalve ja nõuetekohase toimimise eest;

—	sekkumise ja kontrolli rakendusrühm (BMIV) tagab spontaansed kontrollkäigud;

—	vee- ja metsaministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat kontrollib rikkumiste registrit ja tehingutega seotud maksenõudeid;

—	kohalikud tööhõivedirektoraadid, kes kontrollivad töötajate tööalast ja sotsiaalset vastavust;

—	maksude peadirektoraat tagab maksude registreerimise (NIF) ja maksude korrapärase tasumise;

—	linnaplaneerimise ja elupaikade peadirektoraat osaleb maaomandiõiguse andmise protsessis (istandike puhul);

—	kaubanduskohtu president kontrollib, et ettevõtte kohta ei oleks langetatud ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust;

—	CNSSi kaubanduskohtu kantselei kontrollib, kas ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud;

—	maksukogumise ja -vaidluste direktsioon kontrollib sotsiaalmaksude tasumist;

—	uuringute, planeerimise ja tööhõive direktoraat kontrollib tööandjate dokumentide ajakohasust.

Kodanikuühiskonna sõltumatu vaatlus: esindab mitut Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusvälist organisatsiooni, kes koostavad kodanikuühiskonna platvormi metsakorraldusküsimuste kohta. Sõltumatu vaatlus täidab õiguspärasuse kontrollis osalevate ministeeriumide osakondade kõrval tugirolli.

Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse puidu ja puittoodete saadetiste õiguspärasuse kontrollimise korda.

Tabeli selgitus.

1. veerg: vastavushindamise tabeli näitajad, mis peavad saadetise õiguspärasena määratlemiseks ja loa väljastamiseks täidetud olema.

2. veerg: tõendusmaterjal, mis tõendab näitaja nõuetekohast täitmist.

3. ja 4. veerg: osakonnad ja struktuuriüksused, kes vastutavad näitaja kontrollimise eest.

5. veerg: kontrollimeetodid, mis kinnitatakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul.

6. veerg: asutused, kes vastutavad õiguspärasuse kontrollimise ja kontrollimeetodite eest.

Näitaja	Näitajad (1)	Tõendusmaterjalid (2)	Osakonnad (3)	Kontrollivad struktuuriüksused (4)	Kontrollimeetodid (5)	Õiguspärasuse kontrollimise ja kontrollimeetodite eest vastutavad asutused (6)
1.1.1	Ettevõte on registreeritud majandusküsimustega tegelevates asutustes: kaubandus- ja tööstusministeerium.	1.1.1.1. Ministeeriumi otsus metsaraieloa andmise kohta.	Kaubandus- ja tööstusministeerium.	Kaubanduse, konkurentsi ja tarbimise peadirektoraat (DGCCC) / konkurentsidirektoraat / konkurentsi- ja pettusevastase võitluse talitus.	Metoodika	Vastutav asutus
					1. Kaubandusliku tunnustuse kontroll	Kaubanduse eest vastutava ministeeriumi keskinspektsioon.
				Kaubandusministeeriumi detsentraliseeritud talitus keskse teeninduspunkti juures.	Tegevusluba väljastatakse kõigile ühekordselt, tavapäraselt kontrollitakse seda koos ettevõtja kutsetõendiga.	Metsandusministeeriumi keskinspektsioon (ICEF).
				Sisekaubanduse direktoraat.		Metoodika
					2. Ettevõtja kutsetõendi pikendamise kontrollimine	Kaubandusministeeriumi keskinspektsioon
					1. Ettevõtja kutsetõendit peab pikendama iga aasta esimesel semestril (1. jaanuarist kuni 30. juunini).	1. Kaubandusdirektoraadi kokkuvõtliku aruande saamine ja dokumentide kontroll.
					2. Pikendamist kontrollitakse seega igal aastal süstemaatiliselt alates 1. juulist, külastades kõiki kaubandusasutusi.	2. Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine ja protokolli koostamine.
						3. Kontrollitud proovide saatmine CDFile ICEFi vahendusel.
		1.1.1.2. Ettevõtja kutsetõend.			3. Tõendi pikendamata jätmise korral saadab DGCCC ettevõtjale kutse.	ICEF
					4. Pärast ettevõtja ärakuulamist koostab DGCCC protokolli.
					5. DGCCC teavitab trahvist (kaubandusministri allkirjastatud kiri).	1. CDF kontrollib teabe sisestamist andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus	Sagedus
					1.1.1.1: ühekordne.	1.1.1.1: ühekordne.
					1.1.1.2: kord aastas.	1.1.1.2: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1.1.1.1	Kaubandusministeeriumi keskinspektsioon
					1. Kaubandusministeeriumi detsentraliseeritud talituse andmebaasi registreerimine keskses teeninduspunktis.	1. Protokolli koostamine.
					2. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.	ICEF
					1.1.1.2	1. Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					1. Protokolli koostamine ja paberil säilitamine kaubanduse peadirektoraadis.
					2. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. etapp: registreerimine (tegevusluba).	1. Kaubanduse keskinspektsioonist CDFile ICEFi vahendusel.
					1. Sisekaubanduse direktoraat (keskse teeninduspunkti ametlik talitus) saadab kord kvartalis CDFile uute metsa- ja puidusektoriga seonduvate registreeritud ettevõtete või tegevuste nimekirja (digitaalselt ja paberil).	2. ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele (õiguspärasuse kontrolli tulemuste edastamise vorm määratlemata).
					2. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.
					3. Paberil olev nimekiri saadetakse ICEFile.
					2. etapp: registreeringu pikendamine
					DGCC
					Kõikide metsa- ja puidusektoris tegutsevate ettevõtete seisundit kirjeldav aruanne saadetakse igal aastal kaubanduse keskinspektsioonile ja koopia CDFile ICEFi vahendusel (teabevahetusvorm tuleb koostada).
					CDF
					1. Kokkuvõtliku aruande kättesaamine.
					2. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
1.1.2	Ettevõte on registreeritud maksuametis (rahandus- ja eelarveministeerium, maksude peadirektoraat).	1.1.2.1. Kehtiv maksumaksja tõend.	Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium.	Metsandusandmete keskus (CDF).	Metoodika	Vastutav asutus ICEF.
			Rahandus- ja eelarveministeerium.	Käibemaksukohustuslaseks registreerimise eest vastutav talitus (uuringute, maksualaste õigusaktide, käibemaksukohustuslasena registreerimise ja maksuvaidluste direktoraat)	1. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise eest vastutav talitus (uuringute, maksualaste õigusaktide, käibemaksukohustuslasena registreerimise ja maksuvaidluste direktoraat) saadab kord kvartalis ICEFi vahendusel CDFile uute metsa- ja puidusektoriga seonduvate registreeritud ettevõtete või tegevuste nimekirja (digitaalselt ja paberil), mis sisaldab järgmist teavet: ettevõtte või füüsilise isiku nimi, käibemaksukohustuslase number ja registreerimiskuupäev (teabevahetusvorm koostamata).	Metoodika
		1.1.2.2. Käibemaksukohustuslase numbriga (NIF) tõend.			2. CDF võtab nimekirja vastu.	1. CDF saadetud nimekirja kättesaamine.
					3. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	2. Ettevõtete vastavuse kontrollimine.
						3. Kõikide ettevõtete kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.	Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Metsandusandmete keskus sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.	1. Õiguspärasuse kontrolli tulemused sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					2. Nimekiri arhiveeritakse paberil.
					Info liikumine: nimekirja paberkoopia saadetakse ICEFile.	Info liikumine: ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
1.1.3	Ettevõte on registreeritud riiklikus sotsiaalkindlustuse kassas.	1.1.3.1 Riikliku sotsiaalkindlustuskassaga (CNSS) liitumise tõend.	Tööministeerium.	Maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat / maksukogumistalitus.	Metoodika	Vastutav asutus ICEF
					1. Kesksele teeninduspunktile esitatud registreerimistaotlus (maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat / käibemaksukohustuslaseks registreerimise eest vastutav talitus).	Metoodika
						1. CDFi saadetud nimekirja kättesaamine.
					2. Riiklikule sotsiaalkindlustuskassale saadetud toimik eelnevate registreeringute kontrollimiseks ja käibemaksukohustuslase numbri määramiseks.	2. Ettevõtete vastavuse kontrollimine. 3. Kõikide ettevõtete kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					3. Ettevõtete kohapealne külastamine, et tagada deklaratsiooni õigsus: tegevuse alguskuupäev, töötajate arv ja töötasud.
					4. Saneerimisprotokolli koostamine valedeklaratsiooni korral.
					NB! Praegu avab CNSS 48 tundi pärast maksude registreerimist automaatselt tööandja toimiku, kogudes sinna andmeid otse maksutalitustelt.
					Sagedus: iga registreerimise korral.	Sagedus: ühekordne iga ettevõtte kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Tööministeerium
					1. Keskse teeninduspunkti andmebaasis registreerimine (digitaalselt).
					2. Tööandja toimiku avamine (paberil).
					3. Tööandjaregistrisse kandmine (paberil).
					4. Mälukaardile salvestamine CNSSis (digitaalne).	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Valedeklaratsiooni korral
					1. Saneerimisprotokoll (paberil).
					2. Maksukogumistalituse kontrolliaruanne.
					Metsandusministeerium/CDF.
					1. Ettevõtete ja nende andmete nimekirja paberil arhiveerimine.
					2. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Kord kvartalis saadetakse CDFi ICEFi vahendusel (digitaalselt ja paberil) nimekiri arvele võetud tööandjatest koos nende registreerimisnumbriga, et teave andmebaasi haldussüsteemi sisestada (teabevahetusmenetlus tuleb luua).	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					2. CDF saadab ICEFile koopia nimekirjast ja iga ettevõtte seisundist.
1.1.4	Ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud metsanduse eest vastutavas ametis.	1.1.4.1. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne.	Metsandusministeerium.	Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika	Vastutav asutus: vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.
						Metoodika
					2010. aastal olemasolevate ettevõtete puhul
					1. Iga PEA kontrollimine metsandusregistrist.	1. DGEFile saadetud aruande kättesaamine.
					2. Põhiteavet (PEA nr, litsentsi andmise kuupäev, litsentsi saaja) sisaldava aruande väljatöötamine.	2. Kõikide PEAde andmete õigsuse kontrollimine.
		1.1.4.2. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.			3. Aruande edastamine CDFile ICEFi vahendusel koos paberkoopiatega dekreetidest, millega litsentsid anti (vorm koostamata).	3. Õiguspärasuse kontrolli käsitlev teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Uute ettevõtete puhul
		1.1.4.3. PEAde väljastamist lubav dekreet.			1. Põhiteabe ja dekreedi paberkoopia saatmine vastavalt vajadusele ICEFile ja CDFile ICEFi vahendusel.
					Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.	Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Põhiandmete sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					2. Dekreedi digitaliseerimine ja andmebaasi haldussüsteemi sisestamine.
					3. Paberil arhiveerimine.
					4. Teabe ajakohastamine.
					Info liikumine: DGEFilt CDFi ja ICEFi.	Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
1.1.5	Ettevõte on registreeritud õigusasutustes (õigusministeerium, kaubanduskohus).	1.1.5.1. Äri- ja kinnisvarakrediidi register (RCCM).	Justiitsministeerium.	Kaubanduskohtu kantselei ja president.		Vastutav asutus: kaubanduskohtu kantselei ja president / ICEF.
					Metoodika	Metoodika
		1.1.5.2. Notariaalse lepingu protokoll.			1. Registri ja registreerimisdokumentide perioodiline kontroll, kutsudes huvitatud osapoole tegevuse peatamise korral kaubanduskohtu ette.	1. Registri ja registreerimisdokumentide perioodiline kontroll, kutsudes huvitatud osapoole tegevuse peatamise korral kaubanduskohtu ette.
					2. Dokumendi kontrollimine.	2. Dokumendi kontrollimine.
		1.1.5.3. Kaubanduskohtu kantselei teatis käibemaksukohustuslase numbri kohta.			Sagedus: vajaduse korral: kapitali muutmine, jaotamine, tegevjuhi vahetamine, tegevuste lisamine jne.	Sagedus: vajaduse korral: kapitali muutmine, jaotamine, tegevjuhi vahetamine, tegevuste lisamine jne.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Nn riiklikku dokumenti kandmine.	Nn riiklikku dokumenti kandmine.
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Kord kvartalis saadetakse registreeritud ettevõtete ja aasta jooksul tehtud kontrollide tulemuste nimekiri (teabevahetusmenetlus puudub).	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					2. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.
1.1.6	Ettevõtte on registreeritud töö- ja tööhõiveasutustes.	1.1.6.1. Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud ja parafeeritud tööandjaregister.	Tööministeerium	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus. Töö ja sotsiaalkindlustuse direktoraat / metsandusministeerium.
	(Töö- ja tööhõiveministeerium, tööinspektsioon).			Töö- ja sotsiaalkindlustusedirektoraat.	Tööandjaregistri iga-aastane parafeerimine.	Metoodika
						Tööministeerium
						1. Piirkondliku töö- ja sotsiaalkindlustusinspektori tegevusaruannete läbivaatamine.
						2. Kokkuvõte iga ettevõtte üldise olukorra kohta eelneval aastal ning selle saatmine CDFile ICEFi vahendusel loodava menetluse kohaselt.
						Metsandusministeerium.
						1. CDF võtab dokumendid vastu.
						2. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
						3. Paberkoopia saatmine ICEFile.
						4. ICEF kontrollib teabe sisestamist.
					Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta, kuid ajakohastatakse igal aastal.	Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta, kuid ajakohastatakse igal aastal.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
						Tööministeerium
					Aastaaruanne edastatakse töö- ja sotsiaalkindlustuse direktoraadile (DTPS).	Aastaaruanne edastatakse töö- ja sotsiaalkindlustuse peadirektoraadile (DGTPS).
						Metsandusministeerium.
						1. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.
						2. CDF arhiveerib paberkoopia.
						3. ICEF sisestab CDFi kogutud andmed andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Inspektsioonist DTPSi.	DTPSist DGTPSi ja CDFi/ICEFi.
						ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
1.1.7	Ettevõte on registreeritud nõuandekodades: kaubandus- ja tööstuskoda.	1.1.7.1. Nõuandekoja tõend.	Metsandusministeerium.	Metsandusandmete keskus (CDF).		Vastutav asutus ICEF.
					Metoodika	Metoodika
			Kaubandusministeerium.	Ettevõtete registreerimise talitus (kaubanduskoda) keskse teeninduspunkti juures.	1. Kord kvartalis saadetakse CDFile ICEFi vahendusel koopia nõuandekoja tõendist ja keskse teeninduspunkti juures asuvas ettevõtete registreerimise talituses (kaubanduskojas) registreeritud ettevõtete nimekirjast.	Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					2. CDF võtab dokumendid vastu.
					3. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					4. Ettevõtete vastavuse kontrollimine.
					5. Kõikide ettevõtete kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					6. Andmebaasi haldussüsteemi ajakohastamine kord kvartalis.
					Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.	Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Metsandusandmete keskus sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Arhiveerimine (paberil).
					Info liikumine	Info liikumine
					Nõuandekoja tõendi koopia saadetakse ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
1.1.8	Ettevõte on registreeritud Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveametis.	1.1.8.1. Tööandja nummerdatud ja ametlikult kinnitatud registreerimistaotlus.	Tööministeerium	Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveameti (ACFPE) peadirektoraat; finantsküsimuste direktoraat (vaidluste lahendamise talitus).	Metoodika	Vastutav asutus
				Piirkondlik tööinspektsioon.
					ACPFE perioodiline kontroll toimub tegevuskohajärgse tööinspektsiooni kontrolliga samal ajal ning samade menetluste kohaselt.	Töö- ja sotsiaalkindlustuse direktoraat / ACFPE peadirektoraat.
					Tehakse järgmine ettepanek.	Metoodika
					1. Kord kvartalis saadetakse CDFile uute metsa- ja puidusektoriga seonduvate registreeritud ettevõtete või tegevuste nimekiri (digitaalselt ja paberil).	Tööministeerium
					2. CDF võtab nimekirja vastu.	1. Piirkondliku töö- ja sotsiaalkindlustusinspektori tegevusaruannete läbivaatamine.
					3. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	2. Kokkuvõte iga ettevõtte üldise olukorra kohta varasemal aastal ning selle saatmine CDFile ICEFi vahendusel loodava menetluse kohaselt.
						Metsandusministeerium.
						1. CDF võtab dokumendid vastu.
						2. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
						3. Paberkoopia saadetakse ICEFile.
						4. ICEF kontrollib teabe sisestamist.
					Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.	Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.	Õiguspärasuse kontrolli tulemused sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Arhiveerimine (paberil).
					Info liikumine	Info liikumine
					Nimekirja paberkoopia saadetakse ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
1.2.1	Maksete tasumine riiklikule sotsiaalkindlustuskassale (CNSS).	1.2.1.1. CNSSi tõend või maksekviitung.	Tööministeerium	Maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraadi maksukogumistalitus (DRCC).	Metoodika	Vastutav asutus: maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat / ICEF.
					1. Tööandjatoimiku ajakohastamine tagantjärele.
					Tingimused
					Suured tööandjad (20 või enam töötajat) tasuvad makseid iga kuu ja neil on eelneva kuu deklareerimiseks aega üks kuu.	Metoodika
					Väikesed tööandjad (vähem kui 20 töötajat) tasuvad makseid kord kvartalis ja neil on maksete tasumiseks aega 15 päeva.	Maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat.
					2. Maksude tasumisest kõrvale hoidjatele saadetakse meeldetuletus, kus täpsustatakse tasumisele kuuluv trahvisumma (10 % kogusummast).	Perioodiline kontroll kahtluse või lepingu lõpetamise korral. Kontrolltoimiku koostamine.
					3. Maksete tasumatajätmise korral algatatakse kohtumenetlus 10 päeva jooksul pärast meeldetuletust.	ICEF 1. CDFi saadetud nimekirja kättesaamine.
					4. Kvartaliaruande koostamine.	2. CDFi kogutud teabe sisestamise nõuetekohasuse ja iga tööandja seisundi kontroll.
						3. Tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: kord kvartalis.	Sagedus: kord kvartalis.
						DRCC. Vajaduse korral.
						ICEF. Kord kuus.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Meeldetuletusprotokoll (paberil).	DRCC. Kontrolliaruanne.
					CDF arhiveerib dokumendid.	ICEF. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Kord kvartalis saadetakse CDFile ICEFi vahendusel (paberil, loodava vormi alusel) nimekiri ettevõtete ja nende seisundite kohta teabe sisestamiseks andmebaasi haldussüsteemi; CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi, saadab paberkoopia ICEFile ning arhiveerib dokumendi (paberil).	DRCC saadab kontrolliaruanded ICEFile, kes edastab need CDFile teabe sisestamiseks. ICEF kirjeldab iga ettevõtte seisundit litsentse väljastavale asutusele.
1.2.2	Maksete tasumine ACFPE-le.	1.2.2.1. Väljamakstud töötasude deklaratsioon kvartalite kaupa.	Tööministeerium	Uuringute planeerimise ja tööhõive direktoraat (DEPE).	Metoodika	Vastutav asutus
				ACFPE.	1. Töölepingute ja ACFPE kinnituse kontrollimine, et kontrollida tagatud riikliku alampalga vastavust sotsiaalsete ja tööalaste kategooriate kaupa.	Töö- ja sotsiaalkindlustuse direktoraat.
				Haldus- ja finantsdirektoraat (DAF).	2. Töötajate teabelehtede kontrollimine.	ICEF
					3. Maksekviitungite kontrollimine kord kvartalis.	Metoodika
				Tegevuskohajärgne piirkondlik inspektsioon.	4. Missiooniaruande koostamine.	Tööministeerium
					5. Iga ettevõtte seisundit kirjeldava kvartaliaruande väljatöötamine loodava menetluse kohaselt.	1. DAFi tegevusdeklaratsiooni andmete kättesaamine. 2. Kinnituse kontrollimine.
					6. Kvartaliaruande edastamine CDFile ICEFi vahendusel.	3. Taotlus tööandjapoolse osa tasumiseks DAFile maksukogumistalituse vahendusel.
						4. Aastaaruande koopia saatmine CDFile ICEFi vahendusel.
		1.2.1.2. Tööandjapoolsete maksude tasumise tõend.			Sagedus	Sagedus: — igal aastal viimase 4 kvartali kohta (tööministeerium),
					Kord kvartalis.	— kord kvartalis – metsandusministeerium (ICEF).
					Tulemuste salvestamine	Tulemuste salvestamine
					Missiooniaruanded.	Aastaaruanded.
					Kvartaliaruanded.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					DEPE/DAFist CDFi ICEFi vahendusel.	DGTPSist ICEFi.
						ICEFist litsentse väljastavale asutusele.
1.3.1	Ettevõtte tegevust ei ole peatatud kohtuotsusega.	1.3.1.1. Esimese astme kohtute otsused.	Justiitsministeerium.	Kantseleid.	Metoodika	Vastutav asutus
					Kantseleid	Justiitsministeerium. Esimese astme kohus.
			Metsandusministeerium.	Metsandusministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat (DAJC).	1. Toimepandud rikkumiste kandmine iga tegevuskohajärgse esimese astme kohtu registrisse.	MEFCP. Tugitalituste peadirektoraat (DGSA).
					2. Iga rikkumist kirjeldava aruande (paberil ja loodava skeemi alusel) ning aastaaruande väljatöötamine.	Metoodika
				Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat.	3. Aruande/aruannete ja otsuse koopia edastamine tegevuskohajärgsele piirkondlikule vee- ja metsandusdirektoraadile piirkondlike esimese astme kohtute jaoks loodava menetluse kohaselt.	KÕRGEMA ASTME KOHUS 1. Otsuste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine. 2. Aastaaruande (millest üks koopia saadetakse CDFile ICEFi vahendusel) väljatöötamine.
					4. DREF või Bangui tasandi kantseleid edastavad aruande ja otsuse koopia DAFCle ning DCFile ICEFi vahendusel.
					DAJC	DGSA
					1. Sissekandmine rikkumiste registrisse (dokument tuleb luua, kuna hetkel see puudub).	Rikkumiste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine.
					CDF	ICEF
					1. Teabe sisestamine andmebaasi.	CDF kontrollib andmebaasi haldussüsteemi andmeid.
					Aruande arhiveerimine.
					Sagedus	Sagedus
					Iga kahtluse korral.	Kord aastas.
		1.3.1.2. Metsandusministeeriumi koostatud rikkumiste register.	Metsandusministeerium.		Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Kantseleid	ICEF
					Sissekandmine tegevuskohajärgse esimese astme kohtu otsuste registrisse.	Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Paberil arhiveeritud aruande väljatöötamine.
					DAJC
					Rikkumiste registri pidamine.
					CDF
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Aruande ja otsuse paberil arhiveerimine.
					Info liikumine	Info liikumine
					Piirkondlikud esimese astme kohtud
					1. Kantseleide aruanne DREFile.	ICEFist litsentse väljastavale asutusele.
					2. Aruande edastamine DAJC-le koos koopiaga CDFile ICEFi vahendusel.
					Bangui esimese astme kohtud
					1. Kantseleide aruanded DAJC-le koos koopiaga CDFile ICEFi vahendusel.
1.3.2	Ettevõtte tegevust ei ole peatatud haldusmeetmega.	1.3.2.1. Metsandusministeeriumi koostatud rikkumiste register.	Metsandusministeerium.	Metsandusministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat (DAJC).	Metoodika 1.3.2.1: sama kui 1.3.1.	Vastutav asutus ICEF
						Metoodika
					1.3.2.2
		1.3.2.2. Keskkonnaministri peatamisotsus.			1. DAJC kannab andmed rikkumiste registrisse. 2. Aruande koostamine.	DGSA Rikkumiste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine.
					3. Aruande ja peatamisotsuse edastamine CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF Kontrollib teavet, mille CDFis on andmebaasi haldussüsteemi sisestanud.
					Sagedus: iga kahtluse korral.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					DAJC	ICEF
					Rikkumiste registri pidamine.	Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					CDF
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Aruande ja peatamisotsuse paberil arhiveerimine.
					Info liikumine	Info liikumine
					DAJCst CDFi ICEFi vahendusel.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
1.4.1	Ettevõte on õigeaegselt tasunud trahvid rikkumiste eest.	1.4.1.1. Tehingu- või trahvisumma maksekviitungid.	Metsandusministeerium.	DGEF, sekkumise ja kontrolli rakendusrühm (BMIV).	Metoodika 1. Eelnev rikkumiste registri kontrollimine enne BMIV ning vee ja metsanduse peadirektoraadi iga perioodilist missiooni.	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.
					2. Raamatupidamistalituste külastamine.
					3. Aruande väljatöötamine.	Metoodika
					4. Aruande edastamine ICEFile kahes eksemplaris, millest üks edastatakse otse CDFile.	CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.
					Sagedus: kord kvartalis.	Sagedus: kord poolaastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Paberil ja digitaalne missiooniaruanne, mis arhiveeritakse CDFis ja DGEFis.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					DGEFist CDFi ICEFi vahedusel ja ICEFile.	ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele
2.1.1	Ettevõte on järginud nõuetekohaselt kõiki metsamajandusõiguse saamise etappe (elanikkonna teavitamine, hanketeated, kasutusloa taotlemine, lube väljastav komisjon, kuhu kuulub sõltumatu vaatleja),pidades kinni Kesk-Aafrika Vabariigi seadustes ja määrustes ette nähtud tähtaegadest nii enne kui ka pärast seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse metsaseadustik) väljakuulutamist.	2.1.1.1. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne. 2.1.1.2. Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika 1. Kontrollitakse, kas MEFCP arhiivis on kõikide antud lubade kohta olemas väljastamist tõendavad dekreedid ning litsentsi andmise kuupäevad. 2. Konkreetse lepingu (loa andmise kuupäevast jõustuva alalise ja/või ajutise lepingu) olemasolu kontrollimine. 3. Põhiteavet (PEA nr, litsentsi andmise kuupäev, litsentsi saaja) sisaldava aruande väljatöötamine, konkreetse lepingu liik ja allkirjastamise kuupäev.	Vastutav asutus: vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.
		2.1.1.3. PEA väljastamist tõendav dekreet.			4. Aruande edastamine ICEFile ning CDFile ICEFi vahendusel koos väljastamist tõendava dekreedi ja konkreetse(te) lepingu(te) paberkoopiatega.	Metoodika
						1. DGEFi saadetud aruande kättesaamine.
		2.1.1.4. Ajutine leping kolme kuu jooksul pärast dekreedile alla kirjutamist.				2. Kõikide PEAde andmete õigsuse kontrollimine. 3. Õiguspärasuse kontrolli käsitlev teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
		2.1.1.5. Lõplik leping kolme aasta jooksul pärast ajutisele lepingule alla kirjutamist.
					Sagedus: üks kord iga PEA kohta.	Sagedus: üks kord iga PEA kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Põhiandmete sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Dekreedi digitaliseerimine ja sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Arhiveerimine (paberil).
					Andmete ajakohastamine iga uue litsentsi väljastamise või riigi metskonda tagasiarvamise korral.
					Info liikumine DGEFilt ICEFile	Info liikumine ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
2.1.2	Ettevõte on tasunud kõik lubade andmise menetluse iga etapiga seotud kulud.	2.1.2.1. Taotluse lõivu tasumist tõendavad dokumendid.	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika	Vastutav asutus: vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.
		2.1.2.2. Tunnustamiseelse maksu tasumist tõendavad dokumendid.			1. Taotluste lõivu, tunnustamiseelse maksu ja kolmeaastase rendilepingu (juhul, kui ettevõte asutati pärast 2003. aastat) maksekviitungite olemasolu kontrollimine MEFCP arhiivis.	Metoodika
					2. Põhiteavet (PEA nr, litsentsi andmise kuupäev, litsentsi saaja) sisaldava aruande väljatöötamine.	1. DGEFi poolt saadetud aruande kättesaamine.
		2.1.2.3. Maksekviitung kolmeaastase rendilepingu kohta hiljemalt 15 päeva jooksul pärast loa väljastamise teate kättesaamist (kehtib alates 2003. aastast väljastatud lubadele).			3. Aruande edastamine CDFile ICEFi vastutusel ja ICEFile koos maksekviitungite paberkoopiatega.	2. Kõikide PEA andmete õigsuse kontrollimine.
						3. Õiguspärasuse kontrolli käsitlev teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: üks kord iga väljastatud litsentsi kohta.	Sagedus: üks kord iga väljastatud litsentsi kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Dekreedi digitaliseerimine ja sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Arhiveerimine paberil.
					Andmete ajakohastamine iga uue litsentsi väljastamise või valdkonda tagasipöördumise korral.
					Info liikumine: DGEFilt ICEFile.	Info liikumine: ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
2.1.3	Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku puhul kuulub omandiõigus nimetatud eraisikule või kogukonnale.	2.1.3.1. Eraisiku või kogukonna maaomandiõigust tõendav dokument.	Justiitsministeerium. Rahandus- ja eelarveministeerium.	Linnaplaneerimise peadirektoraat. Maksude ja maavalduste peadirektoraat (DGID).	Metoodika Maaomandiõigust tõendavate dokumentide olemasolu kontrollimine. Sagedus: ühekordne. Tulemuste säilitamine Teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.	Vastutav asutus Linnaplaneerimise keskinspektsioon. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine Linnaplaneerimise peadirektoraadist maksude ja maavalduste peadirektoraadile.	Info liikumine Linnaplaneerimise keskinspektsioonist ICEFi ja ICEFist litsentse väljastavale asutusele.
					Maksude peadirektoraadist DGEFi.
					DGEFist ICEFi.
2.2.1	Ettevõttel on üheaastane raieõigus, mille metsanduse eest vastutav amet on talle väljastanud.	2.2.1.1. Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde majandamiskava heakskiitmise kohta.	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika	Vastutav asutus ICEF
		2.2.1.2. Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.			Lõpliku lepinguga seotud PEA 1. Ettevõtte poolt MEFCP dokumenteerimissüsteemi raames esitatud majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava dokumendipõhine kontroll, mida korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon.	Metoodika
		2.2.1.3. Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine raieleping.			2. Kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav. Ajutise lepinguga antud PEA-load	Majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.
					Kontroll on juba tehtud punkti 2.1.1 alusel.
					Sagedus	Sagedus
					Iga-aastase tegevuskava puhul kord aastas, majandamiskava puhul kord viie aasta jooksul.	Iga-aastase tegevuskava puhul kord aastas, majandamiskava puhul kord viie aasta jooksul.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					DGEF arhiveerib kirja iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.	Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, ICEFile, metsakorralduskava elluviimise tugiprojektile (PARPAF) ja DGSRile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga CDFile ICEFi vahendusel ja ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
2.2.2	Riigile kuuluvate istandike korral on ettevõttel olemas istandike kasutusluba, mille annab talle metsandusministeerium.	2.2.2.1. Metsandusministeeriumi leping. 2.2.2.2. Loendusluba. 2.2.2.3. Loendusaruanne. 2.2.2.4. Kooskõlas spetsifikaadiga lihtne majandamiskava istandikele, mille pindala on vähemalt 50 ha.	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika 2.2.2.1 kuni 2.2.2.3. Taotlus metsanduse eest vastutavale ministeeriumile. DGEFi väljastatud loendusluba. Ettevõte või eraisik korraldab loenduse ning esitab aruande DGEFile. DGEF korraldab dokumentide ja kohapealse kontrolli ning koostab ministeeriumiga sõlmitava lepingu.	Vastutav asutus ICEF Metoodika: loendusaruande ja ministeeriumi lepingu olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: iga taotluse korral.	Sagedus: kord kvartalis.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Taotluse, loendusloa ja ministeeriumi lepingu arhiveerimine paberil (DGEF ja CDF) ja digitaalselt (CDF).	Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine Taotlejalt DGEFile.	Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					DGEFilt taotlejale ning ICEFile (CDFile).
2.2.3	Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku korral on ettevõtjal olemas raieload.	2.2.3.1. Ministeeriumilt ettevõtjale (omanikule või lepingulisele kasutajale) antud raieluba. 2.2.3.2. Kooskõlas spetsifikaadiga lihtne majandamiskava istandikele, mille pindala on vähemalt 50 ha. 2.2.3.3. Vajaduse korral eraisiku või kogukonna ning operaatorettevõtja vaheline leping.	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika 2.2.3.1 Taotlus metsanduse eest vastutavale ministeeriumile. DGEFi väljastatud loendusluba. Ettevõte või eraisik korraldab loenduse ning hoiustab aruande DGEFis. DGEF korraldab dokumentide ja kohapealse kontrolli ning kontrollib raieloa andmist.	Vastutav asutus: ICEF Metoodika: loendusaruande ja raieloa olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: iga taotluse korral.	Sagedus: kord kvartalis.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Taotluse, loendusloa ja raieloa arhiveerimine paberil (DGEF ja CDF) ja digitaalselt (CDF).	Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine Taotlejalt DGEFile.	Info liikumine
					DGEFist taotlejale ning ICEFile (CDF).	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
2.3.1	Ettevõte teavitab kohalikke ja põliselanikke, kohalikke kogukondi ning kõiki huvitatud isikuid ajutisele lepingule allakirjutamisest ja ajutise raielangi avamisest.	2.3.1.1. Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute kokkuvõtted, mille on koostanud ettevõte ning mille on erinevad sidusrühmad ühiselt kinnitanud.	Metsandusministeerium.	Piirkondlike talituste peadirektoraat (DGSR) / piirkondlik direktor.	Metoodika Tegevuskohajärgsete piirkondlike direktoraatide protokollide olemasolu perioodiline kontroll.	Vastutav asutus Piirkondlike talituste peadirektor (DGSR).
						Metoodika
						Aruande olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruande koostamine.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Aruande edastamine DGSRile.
					DGSR edastab aruande DGEFile ja CDFile.
					Info liikumine	Info liikumine
					Piirkondlikest direktoraatidest DGSRile.	ICEFist litsentse väljastavale asutusele.
					DGSRist DGEFile ja CDFile (ICEF).
3.1.1	On tehtud keskkonnamõju hindamised.	3.1.1.1. Heakskiidetud keskkonnamõju hindamiste aruanne iga tootmiskoha kohta (PEAd + saekaater, sh asukoha rajatised). 3.1.1.2. Pädeva asutuse väljastatud keskkonnanõuetele vastavuse tõend.	Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium. Metsandusministeerium.	Keskkonna peadirektoraat (DGE).	Metoodika 1. Ettevõtte esitatud keskkonnamõju hindamiste aruande dokumentide kontrollimine. 2. Kohapealne kontrollimine. 3. Kiri keskkonnamõju hindamiste heakskiitmise kohta, kui kontrollitulemus on rahuldav.	Vastutav asutus Keskkonnaseire direktoraat (DSE) / ICEF Metoodika DSE 1. Kahtluse korral kontrollitakse teatud punkte dokumendis ja tehakse kohapealne kontroll.
						2. Aruande väljatöötamine ja selle koopia edastamine ICEFile.
						ICEF
						Keskkonnamõju hindamiste heakskiidukirja olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: kord viie aasta jooksul.	Sagedus: kord viie aasta jooksul.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					DGE arhiveerib keskkonnamõjude hindamised ja heakskiidukirja andmebaasi haldussüsteemis ning paberil oma arhiivides.	DSE: kontrolliaruande arhiveerimine. ICEF: õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.
					Info liikumine: heakskiidukirja saatmine ettevõttele ning koopia CDFile ja ICEFile.	Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
3.2.1	Võetakse keskkonnamõju hindamistes sisalduvad heakskiidetud meetmed, mille eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust.	3.2.1.1. Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanne.	Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium.	Keskkonnaseire direktoraat (DSE).	Metoodika 1. Keskkonnamõju hindamistes sisalduvate meetmete rakendamise kohapealne hindamine.	Vastutav asutus ICEF
					2. Hindamisaruanne ja vastavuskiri, kui hindamistulemused on rahuldavad.	Metoodika
					3. Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.	Aruande ja vastavuskirja olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: pidev (sõltub keskkonnamõju hindamistes võetavate meetmete liigist).	Sagedus: pidev (sõltub keskkonnamõju hindamistes võetavate meetmete liigist).
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Hindamisaruande ja vastavuskirja arhiveerimine DSE arhiivides.	Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Heakskiidukirja saatmine ettevõttele ning koopia CDFile ja ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
3.3.1	Ettevõte käitleb oma tegevusest põhjustatud jäätmeid (jäätmed Kesk-Aafrika Vabariigi keskkonnaseadustiku artiklis 3 ning selle rakendusdekreetides esitatud tähenduses) õigusnormide kohaselt.	3.3.1.1. Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanne.	Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium (DGE).	DSE.	Metoodika 1. Jäätmekäitlussüsteemi olemasolu kohapealne hindamine. 2. Hindamisaruanne ja vastavuskiri, kui hindamistulemused on rahuldavad. 3. Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.	Vastutav asutus DGE. Metoodika Aruande ja vastavuskirja olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: kord poolaastas.	Sagedus: kord poolaastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Aruande ja vastavuskirja arhiveerimine DSE arhiivides.	Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Heakskiidukirja saatmine ettevõttele ning koopia CDFile ja ICEFile.	ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
3.3.2	Ettevõte peab kinni vee- ja õhusaastust käsitlevatest õigussätetest.	3.3.2.1. Keskkonna eest vastutava ameti auditiaruanne.	Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium.	DSE	Metoodika	Vastutav asutus DGE.
					1. Vee- ja õhusaaste arvessevõtmise süsteemi olemasolu kohapealne hindamine.	Metoodika
					2. Hindamisaruanne ja vastavuskiri, kui hindamistulemused on rahuldavad.	Aruande ja vastavuskirja olemasolu kontrollimine.
					3. Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Aruande ja vastavuskirja arhiveerimine keskkonnaseire direktoraadi arhiivides.	Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Heakskiidukirja saatmine ettevõttele ja koopia saatmine CDFile ja ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.1.1	Ettevõte tagab ametiühingute tegevusvabaduse.	4.1.1.1. Pädeva asutuse koostatud ning avaldatud kirjalik teade ametiühingu tegevusvabaduse tagamise kohta.	Tööministeerium	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus Töö- ja tööhõivedirektoraat (DTE).
			Metsandusministeerium.	BMIV.	1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas või kahtluse või lepingu ülesütlemise korral.	ICEF.
					2. Töötajate registri kontrollimine.	Metoodika
					3. Vestlus töötajate ja tööandjaga.	DTE
		4.1.1.2. Ametiühingute koosolekute protokollid (juhul kui töötajad on ametiühingute liikmed).			4. Kinnitus ja/või märge registris.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
					5. Aruande väljatöötamine.	Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.
						Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi (tuleb luua).
					NB! BMIV võib kontrollida samal viisil ja saata tulemuse otse ICEFile (kehtib punktidele 4.1 ja 4.2).	Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et CDF sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.
					Sagedus: kord aastas.	Kontrollib ettevõtete vastavust.
						Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFile.
					Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.1.2	Töötajate esindajatel, kes on valitud kehtivate õigusnormide kohaselt, on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused.	4.1.2.1. Töötajate esindajate valitud üldkogu protokoll, mille on kinnitanud tööinspektor.	Tööministeerium.	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus Töö- ja tööhõivedirektoraat. ICEF
		4.1.2.2. Tööinspektori kinnitatud koolitustunnistused.			1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas või kahtluse või lepingu lõpetamise korral.	Metoodika DTE
					2. Vestlus töötajate esindajatega.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
					3. Aruande väljatöötamine.	Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.
						Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.
						Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et metsandusandmete keskus sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.1.3	Ettevõtte töötajaid teavitatakse tööõigusega seotud dokumentidest.	4.1.3.1. Avaldatud teated.	Tööministeerium.	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus: töö- ja tööhõivedirektoraat (DTE).
					1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.	ICEF
		4.1.3.2. Töötajate esindajate ja palgaliste töötajate omavaheliste koosolekute kokkuvõtted.			2. Seadusega nõutavate andmete avaldamise kontrollimine.	Metoodika DTE
					3. Aruande väljatöötamine.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
		4.1.3.3. Avaldatud sisekorraeeskirjad.				Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.
						Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.
						Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et CDF sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	Metsandusandmete keskus sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.2.1	Ettevõtte ja töötajate vahelised suhted on reguleeritud õigussätetega.	4.2.1.1. Metsandusettevõtte ning töötajate esindajate sõlmitud kollektiivlepingu eksemplar.	Tööministeerium.	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus Töö- ja tööhõivedirektoraat. ICEF
					1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.	Metoodika
					2. Tööandjaregistri ja iga töötaja dokumentide kontrollimine.	DTE
					3. Aruande väljatöötamine.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
						Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.
						Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.
		4.2.1.2. Tööinspektori kinnitatud ja parafeeritud töötajate register.				Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.2.2	Ettevõtte töötajatele tasutakse kooskõlas nende tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjadega ning kedagi diskrimineerimata.	4.2.2.1. Palgalehed ja palkade tasumise seis.	Tööministeerium.	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus Töö- ja tööhõivedirektoraat (DTE).
					1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.	ICEF
		4.2.2.2. Kõikide poolte allkirjastatud tööleping.			2. Töölepingute ja palgalehtede võrdlus metsamajandajate kollektiivlepinguga.	Metoodika DTE
					3. Aruande väljatöötamine.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
						Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö- ja tööhõivepeadirektoraadile.
						Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.
						Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et CDF sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.2.3	Töötajate hügieeni- ja ohutustingimused on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	4.2.3.1. Tööhügieeni- ja -ohutuskomisjoni koosolekute kokkuvõtted.	Tööministeerium.	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus Töö- ja tööhõivedirektoraat.
						Metoodika
						DTE
					1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
					2. Olemasolevate ohutus- ja hügieenimeetmete ja -varustuse kontrollimine tootmiskohas ja metsas.	Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.
					3. Aruande väljatöötamine.	Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.
		4.2.3.2. Töötajate hügieenitarvetele ja tööohutusele eraldatud summade register.				Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFi.
					Kuuaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.2.4	Ettevõttes kehtivad töötunnid on kooskõlas õigussätetega.	4.2.4.1. Töötajate kontrollsüsteem.	Tööministeerium.	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus Töö- ja tööhõivedirektoraat. ICEF
						Metoodika DTE
		4.2.4.2. Töötajate kontrollkaardid.			1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
		4.2.4.3. Ettevõtte avaldatud käskkirjad.			2. Ettevõtte sisekorraeeskirjade ja süsteemide sisu ja avaldamise kontrollimine.	Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.
					3. Aruande väljatöötamine.	Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.
		4.2.4.4. Palgatõend.				Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF: kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.2.5	Töötajate värbamisel peetakse kinni riiklikes õigusaktides ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud vanusega seotud tingimustest.	4.2.5.1. Kõikide poolte allkirjastatud töölepingud.	Tööministeerium.	Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.	Metoodika	Vastutav asutus Töö- ja tööhõivedirektoraat. ICEF
						Metoodika
					1. Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.	DTE
					2. Töötajate dokumentide kontrollimine.	Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.
					3. Aruande väljatöötamine.	Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.
						Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.
						Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DTEst CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.3.1	Ettevõte tunnustab ja austab kohaliku ja põliselanikkonna tavaõigusi seoses metsakontsessioonidele juurdepääsu ning nende kasutamisega.	4.3.1.1. Pädeva asutuse heaks kiidetud metsakorralduskava (eelkõige sotsiaal-majanduslik aruanne).	Metsandusministeerium.	Piirkondlike talituste peadirektoraat. Piirkondlikud direktoraadid.	Metoodika	Vastutav asutus Piirkondlike talituste peadirektoraat. ICEF ja DGSR
						Metoodika DGSR
		4.3.1.2. Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine leping (ajutise lepinguga seotud PEAd).			1. Tegevuskohajärgse piirkondliku metsandusdirektoraadi perioodiline kontroll ettevõtte kontorites.	Võtab igalt piirkondlikult direktoraadilt vastu aastaaruanded.
						Vaatab aruanded läbi ja saadab kokkuvõtte CDFile ICEFi vahendusel.
		4.3.1.3. Sidusrühmade koostatud metsandusameti ametliku protokolli aruanne.			2. Koostatakse kvartaalne kontrolliaruanne, mis edastatakse Banguis asuvale piirkondlike talituste peadirektoraadile.	Võib pisteliselt kontrollida piirkondlike direktoraatide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: vähemalt kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
						Tulemuste säilitamine
					Tulemuste säilitamine	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses piirkondlikus inspektsioonis.	ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DGSRist CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse piirkondlike talituste peadirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
4.3.2	Kui hävitatakse kohalikele ja põliselanikele kuuluvaid varasid, tuleb need hüvitada kooskõlas kehtivate eeskirjadega.	4.3.2.1. Sidusrühmade poolt läbi loetud ja heaks kiidetud protokoll.	Metsandusministeerium.	Piirkondlik direktoraat.	Metoodika	Vastutav asutus Piirkondlike talituste peadirektoraat (DGSR). ICEF Metoodika
						DGSR
		4.3.2.2. Hüvitiste tõendid.			1. Tegevuskohajärgse piirkondliku metsandusdirektoraadi perioodiline kontroll ettevõtte kontorites.	Võtab igalt piirkondlikult direktoraadilt vastu aastaaruanded. Vaatab aruanded läbi ja saadab kokkuvõtte CDFile ICEFi vahendusel.
					2. Koostatakse kvartaalne kontrolliaruande, mis edastatakse Banguis asuvale piirkondlike talituste peadirektoraadile.	Võib pisteliselt kontrollida piirkondlike direktoraatide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.
						ICEF
						Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.
						Kontrollib ettevõtete vastavust.
					Sagedus: vähemalt kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses piirkondlikus inspektsioonis.	CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi. ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.	DGSRist CDFi.
					Aastaaruanded saadetakse piirkondlike talituste peadirektoraadile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
5.1.1	Kohalikke elanikke, kohalikke kogukondi, valitsusväliseid organisatsioone, riiklikke detsentraliseeritud struktuuriüksusi jt arengupartnereid, kes on huvitatud asjaomase piirkonna metsaressursside majandamisest, teavitatakse PEAde andmisest.	5.1.1.1. Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute protokollid, mille on koostanud ettevõte ning mille osapooled on ühiselt kinnitanud.	Metsandusministeerium.	DGEF	Metoodika Sidusrühmade (sh ettevõtte esindaja) allkirjastatud teabearuande edastamine CDFile. Teabe sisestamine andmebaasi (digitaalne koopia).	Vastutav asutus ICEF Metoodika Andmebaasi haldussüsteemi andmete kontrollimine.
					Sagedus: üks kord iga väljastatud PEA kohta.	Sagedus: üks kord iga väljastatud PEA kohta.
					Tulemuste säilitamine Teabe sisestamine andmebaasi (paberil arhiveerimine).	Tulemuste säilitamine Nimetatud dokumendi sisestamisega seotud kontrollitulemusi käsitleva teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine Koopia saatmine ICEFile ja CDFile.	Info liikumine ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
5.2.1	Ettevõte peab ajutise lepingu kehtivusaja jooksul kinni selle õigusnormidest (3 aastat).	5.2.1.1. Ametiasutuse kontrolliaruanne.	Metsandusministeerium.	Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat, DGEF, sekkumise ja kontrolli ühisrühm (BMIV).	Metoodika 1. Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning vee- ja metsanduse peadirektoraadi perioodiline kontroll.	Vastutav asutus ICEF
					2. Metsandusbüroo ja raielangi külastamine.	Metoodika
					3. Tehingute vastavuse kontrollimine.	CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.
					4. Aruande väljatöötamine.	Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.
					Sagedus: kord kvartalis.	Sagedus: kord semestris.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					DR: kontrolliaruanne edastatakse piirkondlike talituste peadirektoraadile ning täpne koopia ICEFile.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopia ICEFile.	Kontrolliprotokoll.
					DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile.
5.3.1	Esialgsed metsakorraldusuuringud tehti metsandusameti eeskirjade kohaselt.	5.3.1.1. Metsakorralduse inventuuri aruanded.	Metsandusministeerium.	DGEF	Metoodika DGEFi-poolne kontroll ja kinnitus loodava vastavushindamise tabeli alusel.	Vastutav asutus ICEF
		5.3.1.2. Sotsiaal-majanduslike uuringute aruanded.			Hindamiskoosoleku kokkuvõte.	Metoodika Kokkuvõtte olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: igal metsakorraldusperioodil või iga läbivaatuse korral.	Sagedus: igal metsakorraldusperioodil või iga läbivaatuse korral.
					Tulemuste säilitamine: andmebaasi haldussüsteemis.	Tulemuste säilitamine: andmebaasi haldussüsteemi andmed.
					Info liikumine	Info liikumine
					Hindamiskomisjonist DGEFi.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					DGEFist ICEFi ja CDFi.
5.3.2	Metsakorralduskava koostati metsandusameti eeskirjade kohaselt.	5.3.2.1. Alaline metsa ülestöötamise leping.	Metsandusministeerium.	Metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF) ning BMIV, piirkondlikud direktoraadid.	Metoodika DGEFi-poolne kontroll ja kinnitus loodava vastavushindamise tabeli alusel.	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.
					Hindamiskoosoleku kokkuvõte.	Metoodika Kokkuvõtte olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: igal metsakorraldusperioodil või iga läbivaatuse korral.	Sagedus: igal metsakorraldusperioodil või iga läbivaatuse korral.
					Tulemuste säilitamine: andmebaasi haldussüsteemis.	Tulemuste säilitamine: teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine Hindamiskomisjonist DGEFi.	Info liikumine ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					DGEFist ICEFi ja DCDFi.
5.3.3	Majandamiskava vastab õigusnormidele.	5.3.3.1. Ametlik kiri majandamiskava heakskiitmise kohta.	Metsandusministeerium.	DGEF	Metoodika	Vastutav asutus ICEF
					1. Ettevõtte poolt MEFCP dokumenteerimissüsteemi raames esitatud majandamiskava dokumendipõhine kontroll, mille korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon (vt lisatud dokumenti).	Metoodika Majandamiskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.
					2. Kiri majanduskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.
					Sagedus: kord viie aasta jooksul.	Sagedus: kord viie aasta jooksul.
					Tulemuste salvestamine	Tulemuste salvestamine
					DGEF arhiveerib kirja majandamiskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.	Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, ICEFile / CDFile, PARPAFile ja DGSRile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
5.3.4	Aastane tegevuskava, sh kaardid, vastab õigusnormidele.	5.3.4.1. Kiri iga-aastase tegevuskava metsandusministeeriumi büroos hoiustamise kohta.	Metsandusministeerium.	DGEF	Metoodika	Vastutav asutus ICEF
		5.3.4.2. Ametlik kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.			1. Ettevõtte poolt vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi dokumenteerimissüsteemi raames esitatud iga-aastase tegevuskava dokumendipõhine kontroll, mille korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon.	Metoodika Iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.
					2. Kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Metsamajanduse peadirektoraat arhiveerib kirja iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.	Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, IC EFCPile/CDFile, PARPAFile, DGSRile ja koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
5.3.5	Istandikele või metsauuendusaladele, mille pindala on vähemalt 50 ha või enam, on koostatud lihtne majandamiskava kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	5.3.5.1. Lihtne ja tehnilistele kirjeldustele vastav majandamiskava istandikele, mille pindala on vähemalt 50 ha. 5.3.5.2. Kiri lihtsa majandamislepingu heakskiitmise kohta.	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika Hetkel puuduvad Kesk-Aafrika Vabariigis kasutatavad istandikud pindalaga 50 ha või enam, mistõttu arendatakse õiguspärasuse kontrolli metoodika välja käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul.
5.4.1	Kaartidel ette nähtud aastaste või ajutiste raielankide piirid märgistatakse maatükil ning neist peetakse kinni kooskõlas õigusaktidega.	5.4.1.1. Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.	Metsandusministeerium.	Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV	Metoodika 1. Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat kontrollib metsamajanduse inventeerimise ajal märgistatud piiride vastavust metsakorraldusnormide 3. köites esitatud normidele.	Vastutav asutus ICEF
					2. Kontrollitakse piiride vastavust iga-aastases tegevuskavas heaks kiidetud kaartidele.	Metoodika CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.
					3. Majandamistegevuse käigus kontrollivad piirkondlik direktoraat, DGEF ja BMIV metsamajanduse inventeerimise ajal märgistatud piiride järgimist.	Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.
					4. Kontrolliaruannete väljatöötamine.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Koostatud kontrolliaruanded.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
						CDF arhiveerib dokumendid paberil.
					Info liikumine	Info liikumine
					Aruande koopia saatmine ICEFile ning CDFile.	ICEFist CDFi ja FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
5.5.1	Teedevõrgustik kavandatakse ja rajatakse kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	5.5.1.1. Metsandusameti heakskiiduga iga-aastane tegevuskava.	Metsandusministeerium.	DGEF	Metoodika	Vastutav asutus ICEF
		5.5.1.2. Ajutise raielangi teedevõrgu plaan.			1. Ettevõtte poolt MEFCP dokumenteerimissüsteemi raames esitatud iga-aastases tegevuskavas sisalduva teedekaardi ja juurdepääsuteede avamise haldusloa dokumendipõhine kontroll.	Metoodika Iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.
		5.5.1.3. Haldusluba juurdepääsuteede avamiseks (kui juurdepääsuteed vajatakse aastase raielangi piiridest väljaspool).			2. Kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.
					Sagedus	Sagedus
					Kord aastas iga-aastase tegevusloa kohta.	Kord aastas iga-aastase tegevusloa kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
		5.5.1.4. Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.			DGEF arhiveerib heakskiidukirja ja iga-aastase tegevuskava andmebaasi haldussüsteemis ning paberil.	Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
		5.5.1.5. Luba aastasel raielangil radade avamiseks.			Info liikumine 1. DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, IC EFCPle / CDFile, DGSRile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.	Info liikumine ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
5.6.1	Puude langetamisel järgitakse lõpliku lepingu korral metsakorralduslikku miinimumläbimõõtu (diamètres minima daménagement, DMA) või ajutise lepingu korral halduskasutuse miinimumläbimõõtu (diamètres minima dexploitabilité administratifs, DME).	5.6.1.1. Raietööde päevikud. 5.6.1.2. Kontrollkäikude aruanded.	Metsandusministeerium.	Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV.	Metoodika Raietööde päeviku kontrollimine ja kohapealne kontroll.	Vastutav asutus ICEF DSGR Metoodika
						CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.
						Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.
					Sagedus: piirkondlike direktoraatide puhul kord kvartalis ning BMIV puhul kord poolaastas.	Sagedus: kord poolaastas.
					Tulemuste säilitamine Perioodilised kontrolliaruanded.	Tulemuste säilitamine Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi. Kontrolliprotokoll.
					Info liikumine	Info liikumine
					PIIRKONDLIK DIREKTORAAT: kontrolliaruanne edastatakse piirkondlike talituste peadirektoraadile ning täpne koopia ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopia ICEFile.	Protokoll saadetakse metsandusandmete keskusele.
					DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile.
5.6.2	Kasutatavad liigid on metsakorralduskava, iga-aastase tegevuskava ja metsaseadustiku rakendusmäärusega lubatud.	5.6.2.1. Metsakorralduskava. 5.6.2.2. Raietööde päevikud.	Metsandusministeerium.	Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV.	Metoodika 1. Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning DGEFCP perioodiline kontroll.	Vastutav asutus ICEF
		5.6.2.3. Teabeleht „Puidu liikumine”.			2. Metsandusbüroo ja raielangi külastamine.	Metoodika
		5.6.2.4. Keelatud kütuseliikidele antud eriluba.			3. Kasutatavate liikide nimekirja võrdlemine metsakorralduskava ja iga-aastase tegevuskavaga lubatud liikide ning metsaseadustiku rakendusmäärusega kaitstud liikide nimekirjaga.	CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine. Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.
					4. Aruande väljatöötamine.
					Sagedus: kord kvartalis.	Sagedus: kord semestris.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					PIIRKONDLIK DIREKTORAAT: kontrolliaruanne edastatakse DGSRile ning täpne koopia ICEFile.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile.	Kontrolliprotokoll.
					DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning koopia ICEFile.
					ICEF: koopia tegemine igast aruandest ning originaali saatmine CDFile andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks ja arhiveerimiseks.
					Info liikumine	Info liikumine
					Kontrolliaruannete vastuvõtmine kolmelt eelnimetatud üksuselt.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					Edastamine ICEFile / CDFile andmebaasi haldussüsteemi teabe sisestamiseks.	Protokoll saadetakse CDFile.
5.7.1	Langetatud puud on metsa mahajäetud kooskõlas kehtivate õigusaktidega.	5.7.1.1. Raietööde päevikud. 5.7.1.2. Metsandusameti protokoll puidu mahajätmise kohta.	Metsandusministeerium.	Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat, DGEF, BMIV.	Metoodika 1. Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning vee- ja metsanduse peadirektoraadi perioodiline kontroll.	Vastutav asutus ICEF
					2. Metsandusbüroo ja raielangi külastamine.	Metoodika
		5.7.1.3. Metsandusameti kontrolliaruanded.			3. Õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul (6 kuud) raietööde päevikust kontrollimine.	CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.
					4. Kahtluste korral ajutiste ladustamispunktide kontroll metsas.	Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.
					5. Aruande väljatöötamine.
					Sagedus: kord kvartalis.	Sagedus: kord poolaastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					PIIRKONDLIK DIREKTORAAT: kontrolliaruanne edastatakse DGSRile ning täpne koopia ICEFile.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile.	Kontrolliprotokoll.
					DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile.
					ICEF: koopia tegemine igast aruandest ning originaali saatmine CDFile andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks ja arhiveerimiseks.
					Info liikumine	Info liikumine
					Kontrolliaruannete vastuvõtmine kolmelt eelnimetatud üksuselt.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					Edastamine ICEFile / CDFile andmebaasi haldussüsteemi teabe sisestamiseks.	Protokoll saadetakse CDFile.
6.1.1	Ettevõttel on kolm aastat pärast PEA saamist vähemalt üks õigusaktidele vastav töötlemisrajatis.	6.1.1.1. Töötlusüksuse patent.	Metsandusministeerium.	DGEFCP	Metoodika 1. Tagantjärele (hiljemalt kolm aastat pärast PEA saamist) kontrollitakse, et neljanda kuu lõpuks oleks olemas vähemalt kolm töötlemisrajatiste puidu liikumist käsitlevat teabelehte.	Vastutav asutus ICEF Metoodika
					2. ICEFile ning CDFile saadetava aruande väljatöötamine.	Kohapealsed uuringud. Koostatakse kontrolliaruanne, mille koopia arhiveeritakse CDFis. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: üks kord iga PEA kohta.	Sagedus: üks kord iga PEA kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Töötada välja aruanne, mis saadetakse ICEFile ning mille koopia saadetakse CDFile.	Kontrolliaruanne.
					2. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					3. Aruande arhiveerimine.
					Info liikumine	Info liikumine
					DGEFist ICEFi ning CDFi.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
6.1.2	Ettevõttel on tõendid riiklikult kehtestatud aastasest vähimast töötlemiskvoodist (70 %) kinnipidamise kohta.	6.1.2.1. Teabeleht „Puidu liikumine” või statistiline aastaraamat.	Metsandusministeerium.	CDF.	Metoodika 1. CDFi pidev teavitamine raiutud ja töödeldud mahtudest.	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.
					2. Nimetatud tõendusmaterjali võib kontrollida igal aastal automaatselt andmebaasi haldussüsteemi abil, koostades esmalt mahuaruande iga ettevõtte töödeldud liikide ning mahuaruande samade liikide raiete kohta.	Metoodika
					3. Liikide nimekiri võib aja jooksul järk-järgult muutuda ning seda võib ajakohastada viie aasta tagant (tähtaja on määranud metsanduse eest vastutav ministeerium).	Iga-aastane andmebaasi haldussüsteemi kantud ettevõtete vastavuse kontrollimine pärast CDFi aruande läbivaatamist, hiljemalt 30. jaanuaril eelneva aasta kohta.
					4. Iga-aastane ettevõtete vastavuse kontrollimine ning ICEFile / CDFile saadetava ja seal paberil arhiveeritava aruande väljatöötamine hiljemalt 30. jaanuaril.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	Kontrollpunkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					2. CDFi koostatud aastaaruanne, milles kirjeldatakse iga ettevõtte iga PEA olukorda.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Metsandusettevõtete metsamajandamist käsitlevate andmete digitaalne edastamine CDFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					2. Aastaaruannete edastamine ICEFile.
6.2.1	Töötlemiseks imporditud saepalgid ja puittooted on registreeritud kooskõlas õigusnormidega.	6.2.1.1. Impordideklaratsioon.	Peamine tollitulu ja tulu Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroost.	Metsandusministeerium.	Metoodika 1. Kesk-Aafrika Vabariigi tolliamet ning ICEF kontrollivad puittooteid sisenemispunktis.	Vastutav asutus Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI). Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.
		6.2.1.2. Teabeleht „Puidu liikumine.”	Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (direction des exploitations et industries forestières – DEIF), sekkumise ja kontrolli ühisrühm (brigade mixte d'intervention et de vérification – BMIV).	Metsandusministeerium.	2. Koodi määramine, tolliamet lisab andmed tolli andmebaasi SYDONIA, ICEF andmebaasi haldussüsteemi.	Metoodika Igakuine impordimahtude kontroll ja andmete kooskõlastamine, pidades silmas eksportiva ettevõtte omatoodangut.
						CDFis arhiveeritava kontrolliaruande väljatöötamine.
						Ettevõttele saadetakse selgitusnõue.
					Sagedus: iga impordi korral.	Sagedus: kord kuus.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine Piiripunktidest CDFi ICEFi vahendusel.	Info liikumine ICEFist ettevõttele (selgitusnõue).
						ICEFist CDFi (kontrolliaruanne).
						ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
6.2.2	Töötlemiseks ostetud, sh imporditud saepalgid ja puittooted on teadaoleva ja õiguspärase päritoluga.	6.2.2.1. Imporditud toodetega kaasas olev päritoluriigi FLEGT-litsents.	Rahandus- ja eelarveministeerium.	Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).	Metoodika 1. Kesk-Aafrika Vabariigi tolliamet ning ICEF kontrollivad puittooteid sisenemispunktis.	Vastutav asutus   Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).   Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.
		6.2.2.2. Säästva metsamajanduse sertifikaat või õiguspärase päritolu tõend.			2. Koodi määramine, tolliamet lisab andmed tolliinfosüsteemi SYDONIA, vee- ja metsaministeerium andmebaasi haldussüsteemi.	Metoodika Igakuine impordimahtude kontroll ja andmete kooskõlastamine, pidades silmas eksportiva ettevõtte omatoodangut.
						CDFis arhiveeritava kontrolliaruande väljatöötamine.
						Ettevõttele saadetakse selgitusnõue.
					Sagedus: iga impordi korral.	Sagedus: kord kuus.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Piiripunktidest CDFi ICEFi vahendusel.	ICEFist ettevõttele (selgitusnõue).
						ICEFist CDFi (kontrolliaruanne).
						ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
7.1.1	Puidutootmise deklaratsioon on kooskõlas metsaseadustiku õigusnormidega.	7.1.1.1. Teabeleht „Puidu liikumine”.	Metsandusministeerium.	CDF.	Metoodika 1. Kõigi ettevõtete igakuiselt saadetavate, puidu liikumist käsitlevate teabelehtede vastuvõtmine.	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.
					2. Vormi ja sisu kontrollimine.	Metoodika
					3. Andmete sisestamine andmebaasi haldussüsteemi ja nende automaatne kooskõlastamine andmetega, mille ettevõte saadab tulevikus määratletava teatud sagedusega.	1. Igakuine andmete sisestamise ja nende vastavuse kontrollimine andmebaasi haldussüsteemi andmetega.
					4. Arutelud ebakõlade leidmiseks.	2. Nimetatud punkti õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: kord kuus.	Sagedus: kord kuus.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					CDF arhiveerib puude raiet käsitlevad teabelehed.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Ettevõttelt CDFi.	ICEFist kontrolliasutusele.
					CDFilt ettevõttele.
7.1.2	Puidutöötlemist reguleeriv deklaratsioon on kooskõlas puidu liikumist käsitlevate teabelehtedega.	7.1.2.1. Teabeleht „Puidu liikumine”	Metsandusministeerium.	DGEFCP	Metoodika Tootmisandmete kontrollimine deklareeritud teabelehtede „Puidu liikumine” alusel.	Vastutav asutus ICEF Metoodika
						DGEFi aruannete dokumendipõhised uuringud.
					Sagedus: kord aastas iga töötlemisrajatise kohta.	Töötada välja kontrolliaruanne, mille koopia arhiveeritakse CDFis.
					Tulemuste säilitamine	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					1. Töötada välja aruanne, mis saadetakse ICEFile ning mille koopia saadetakse CDFile.	Sagedus: kord aastas iga töötlemisrajatise kohta.
					2. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.	Tulemuste säilitamine
					3. Aruande arhiveerimine.	Kontrolliaruanne.
					Info liikumine	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					DGEFist ICEFi ning CDFi.	Info liikumine
						ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
7.1.3	Puidu turustamist ja toodete eksporti reguleerivad deklaratsioonid on kooskõlas õigusnormidega.	7.1.3.1. Teabeleht „Puidu liikumine” 7.1.3.2. Tollideklaratsioon	Rahandus- ja eelarveministeerium.	Piirkondlik tollidirektoraat.	Metoodika 7.1.3.2.1. Tollikäitlus koos tollidokumentidega (tollideklaratsioon); vastuvõtudokument.	Vastutav asutus: tolli- ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI) / uurimise, vastutuselevõtmise ja pettuste vastu võitlemise direktoraat / järelkontrolli talitus.
		7.1.3.3. Kauba ekspordi deklaratsioon.	Kaubandusministeerium.	Tolli peadirektoraat.	2. Vormi uuringud, et hinnata selle vastuvõetavust.	Metoodika
				Kaubanduse peadirektoraat.	3. Kui vorm on vastuvõetav, sisestatakse teave andmebaasi.	Dokumentide liigi ja nende sisu järelkontroll.
				Tollialaste õigusaktide direktoraat / maksuvabastuse ja frantsiiside talitus.	4. Sisu ja vormi dokumendipõhine kontroll (lihtne, põhjalik, täielik koos sõidukiga).
					5. Kaupa ekspordiks või transiidiks vabastava määruse väljastamine.
					7.1.3.3. 1. Kauba ekspordi deklaratsiooni proforma arve ja deklaratsiooni E101 lõpliku arve võrdlemine.
					2. Kahtluse korral kontrollimine kaubanduse peadirektoraadis.
					Sagedus: iga deklaratsiooni korral.	Sagedus: kahtluse korral
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Piirkondlike tolliasutuste andmebaas (digitaalne ja paberil) / tolliinfosüsteem SYDONIA (kesktasand). Käsitsi arhiveerimine.	Tolliasutused: protokolli koostamine (koha, rikkumiste, teabe sisestamise kohta). Vaidluste kandmine registrisse.
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Ettevõttelt tolliasutustele. 2. Tolliasutustelt ettevõttele.	1. Tolliasutustelt metsanduse eest vastutavale ministeeriumile (CDFile ICEFi vahendusel) loodava menetluse kohaselt.
					3. Tolliasutustelt metsanduse eest vastutavale ministeeriumile, loodava menetluse kohaselt.	2. ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					Arvandmete saatmine statistikadirektoraadile.
7.1.4	Maksu- ja tolliameti deklaratsioonid esitatakse kooskõlas õigusnormidega.	7.1.4.1. Ettevõtlusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Rahanduse eest vastutav ministeerium.	Maksumärgidirektoraat.	Metoodika 7.1.4.1	Vastutav asutus DGEFCP ja DGID (maksude ja maavalduste peadirektoraat).
						Metoodika
		7.1.4.2. Kindla miinimummääraga maksu (impôt minimum forfaitaire, IMF) tasumist tõendav maksekviitung.			1. Tollivormistusmenetlustest kinnipidamine ja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmine.	Tollivormistusmenetlustest kinnipidamine ja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmine.
					2. Kohapealne külastamine.
		7.1.4.3. Ettevõtte tulumaksu / tulumaksu tasumist tõendav maksekviitung.			3. Ettevõtte raamatupidamistalituse koostatud käibedeklaratsioon (suuline või kirjalik) Banguis asuvale ettevõtte rahandusdirektoraadile.
		7.1.4.4. Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.			4. Käibe kontrollimine ettevõtte Banguis asuvas rahandusdirektoraadis.
					5. Proportsionaalse või mitteproportsionaalse kvoodi kohaldamine käibe suhtes.
					Sagedus	Sagedus
					7.1.4.1: igal eelarveaastal.	Sama.
					7.1.4.2: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Maksualasesse identifitseerimissüsteemi SYSTEMIF registreerimine.	1. Maksualasesse identifitseerimissüsteemi SYSTEMIF registreerimine.
					2. Tollidokumentide käsitsi arhiveerimine.	2. Maksude käsitsi arhiveerimine.
					3. Andmebaasi haldussüsteemi kandmine.	3. Andmebaasi haldussüsteemi kandmine.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Ettevõtte deklaratsioon maksuasutustele	1. Maksuasutustelt CDFile ICEFi vahendusel.
					2. Maksuasutustelt CDFile ICEFi vahendusel.	2. ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
7.2.1	Ettevõte maksab kõik metsandusega seotud tasud ja maksud ettenähtud tähtaegadel.	7.2.1.1. Rendimaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Rahanduse eest vastutav ministeerium.	DGEFCP DGID (maksude ja maavalduste peadirektoraat).	Metoodika 1. Metsandusministeerium korraldab dokumendikontrolli (raie-, rendi- ja metsauuendusmaks) ning eksporditavate toodete asutust (BIVAC) esindav struktuuriüksus füüsilise kontrolli (metsauuendusmaks).	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.
		7.2.1.2. Raiemaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Metsandusministeerium.		2. Asutus koostab iga kasusaaja (riik, kogukonnad, sihtotstarbeline konto metsanduse arenguks) ja iga maksu (rendi-, raie-, metsauuendusmaks) kohta pärast ettevõtte esitatud deklaratsiooni sissenõudekorraldused, v.a rendimaksu kohta.	Rahanduse keskinspektsioon.
		7.2.1.3. Metsauuendusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.			Deklaratsioonide esitamise tähtajad Raie- ja metsauuendusmaks Hetkel koostatakse ja saadetakse puidu liikumist käsitlevad teabelehed igal kuul (eelneva kuu kohta 21 päeva jooksul).	Metoodika Rahanduse keskinspektsioon. 1. Dokumentide liigi ja nende sisu järelkontroll.
		7.2.1.4. Teatis, millega sätestatakse ettevõtte maksude ja tasude maksmisega seotud erakorralised meetmed.			Riikliku jälgitavussüsteemi (Système National de Traçabilité –SNT) raames: pidev metsamajandusandmete vahetamine ettevõtete ja metsandusasutuse vahel, loodava menetluse kohaselt, mis toob kaasa nimetatud tähtaja lühenemise.	ICEF 1. Deklaratsioonide perioodiline kontrollimine (kord semestris) ning aruande väljatöötamine loodava menetluse kohaselt.
					Rendimaks: tasutakse iga aasta jaanuarikuus kasuliku pindala alusel; hind hektari kohta kinnitatakse iga aasta eelarveseadusega.	2. Igakuine andmete sisestamise ja nende vastavuse kontrollimine andmebaasi haldussüsteemi andmetega.
						3. Nimetatud punkti õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					3. Ettevõte tasub maksud ettenähtud tähtaegadel kas riigikassasse (riiklik), Kesk-Aafrika riikide pangale (kogukondlik) või sihtotstarbelisele kontole metsanduse arenguks.
					Sagedus	Sagedus
					Rendimaks: igal aastal.	Rahanduse keskinspektsioon.
					Metsauuendus- ja raiemaks: kord kvartalis.	Pidevalt kahtluse korral.
						ICEF
						Rendimaks: igal aastal.
						Metsauuendus- ja raiemaks: kord kvartalis.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Sissenõudekorraldus arhiveeritakse vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraadis.	Maksualases identifitseerimissüsteemis SYSTEMIF registreerimine.
					2. Maksualasesse identifitseerimissüsteemi SYSTEMIF registreerimine.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi. Käsitsi arhiveerimine.
					3. Andmebaasi haldussüsteemi kandmine.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Ettevõttelt DGEFCP-le: puidu liikumine digitaalselt ja paberil.	Rahanduse keskinspektsioonist CDFi ICEFi vahendusel.
					2. DGEFCP-lt DGID-le, kogukondadele, sihtotstarbelisele kontole metsanduse arenguks: sissenõudekorraldus paberil.	ICEFist kontrolliasutusele.
					3. Riigikassalt, Kesk-Aafrika riikide pangalt ja sihtotstarbeliselt metsanduse arengu kontolt CDFi ICEFi vahendusel, loodava menetluse kohaselt.
7.2.2	Ettevõte tasub kõik puidu ekspordiga seotud maksud õigeaegselt.	7.2.2.1. Väljumismaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Rahanduse eest vastutav ministeerium.	Piirkondlik tollidirektoraat. Eksporditulude kindlustamise struktuur.	Metoodika	Vastutav asutus Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).
		7.2.2.2. Kindla miinimummääraga maksu tasumist tõendav maksekviitung.	Metsandusministeerium.	Maksude ja maavalduste peadirektoraat.	Bangui transiidikeskuse kontrollimine maksuameti või provintsis asuvate piirkondlike tollidirektoraatide poolt.	Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon (ICEF).
					1. Tolliasutused kontrollivad kohapeal (volitatud struktuuriüksus: BIVAC) iga kord pärast ettevõtte spetsifikaatide kättesaamist.
		7.2.2.3. REIF tasumist tõendav maksekviitung.			2. Spetsifikaatide koostamine (volitatud struktuuriüksus: BIVAC), teiste vajalike dokumentide (kontrollitõend, kaubandusliku ekspordi deklaratsioon jt) väljastamine.
					3. Tollideklaratsioon	Metoodika
					4. Saatelehe uuringud ja kinnitamine	DGDDI: deklaratsiooni süstemaatiline järelkontroll.
					5. Teabe vahetamine ICEFi / CDFiga määratletava menetluse kohaselt.	ICEF: kontrollib teavet, mille CDF on andmebaasi haldussüsteemi sisestanud.
					6. CDF kannab andmed andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: iga ekspordi korral.	Sagedus: pidevalt.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine.	Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine.
					Deklaratsioonidokumentide arhiveerimine paberil.	Tegevusaruande ja toimiku koostamine.
					Info liikumine	Info liikumine
					Maksuametilt ja piirkondlikelt direktoraatidelt ICEFile / CDFile.	Tolli- ja kaudsete maksude peadirektoraadist ICEFile / CDFile määratletava menetluse kohaselt.
						ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
7.2.3	Ettevõte on tasunud kõik kasutatava varustuse impordiga (muud tooted) seotud maksud ja tasud enne saatelehe väljastamist.	7.2.3.1. Imporditollimaksude tasumist tõendav maksekviitung.	Rahandusministeerium.	Maksuamet, transiidikeskus ja piirkondlik direktoraat. DGID.	Metoodika 1. Tollideklaratsioon 2. Toimiku uurimine.	Vastutav asutus DGDDI Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.
		7.2.3.2. Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.	Metsandusministeerium.	DGEFCP	3. Vajaduse korral füüsiline kontroll vastavalt ahela liigile.	Metoodika
		7.2.3.3. Ühise integreerimismaksu tasumist tõendav maksekviitung.			4. Saatelehe kinnitamine.	Deklaratsiooni süstemaatiline järelkontroll.
		7.2.3.4. Ühise integreerimismakse tasumist tõendav maksekviitung.			5. Teabe vahetamine ICEFi / CDFiga, määratletava menetluse kohaselt.
		7.2.3.5. Rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu tasumist tõendav maksekviitung.			6. CDF kannab andmed andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: iga deklaratsiooni korral.	Sagedus: pidevalt.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine.	Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine.
					Deklaratsioonidokumentide arhiveerimine paberil	Tegevusaruande ja toimiku koostamine.
		7.2.3.6. Äriõiguse Ühtlustamise Aafrika Organisatsiooni (OHADA) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.
		7.2.3.7. Kesk-Aafrika metsakomisjoni (COMIFAC) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.			Info liikumine Maksuametilt ja piirkondlikelt direktoraatidelt ICEFi / CDFi.	Info liikumine Tolli- ja kaudsete maksude peadirektoraadist ICEFi / CDFi, määratletava menetluse kohaselt. ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
7.2.4	Ettevõte on tagastanud CEMAC-piirkonnast väljapoole eksporditavate toodete mereveos sisalduva laadimise autole või autolt (free on truck, FOT) väärtused kohalikule pangale 30 päeva jooksul pärast lepingus määratud tähtaega.	7.2.4.1. Panga tõend maksekorralduse kohta.	Rahandusministeerium.	Eksporditulude tagastamise kontrolli eest vastutav organ.	Metoodika 1. Ekspordidokumentide (FOT-väärtuste) ja tagastamistõendite edastamine eksporditulude tagastamise kontrolli eest vastutavale organile.	Vastutav asutus ICEF
		7.2.4.2. Rahaülekannet tõendav dokument.	Metsandusministeerium.	ICEF / CDF	2. Andmete kogumine maksu- ja tolliametile esitatud deklaratsioonide kohta.	Metoodika
					3. Pankadele tagastatud kapitali kontrollimine ja ühtlustamine maksu- ja tolliameti andmetega (kapital tuleb tagastada hiljemalt 30 päeva jooksul pärast maksetähtaega).	Kontrollib teavet, mille CDF on andmebaasi haldussüsteemi sisestanud.
					4. Iga ettevõtte aastast olukorda kirjeldava aruande väljatöötamine ja selle saatmine CDFile ICEFi vahendusel, loodava menetluse kohaselt.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Iga missiooni käsitlevate kontrolliaruannete või -protokollide arhiveerimine ühises maksu- ja tolliorganis.	Kontrollitulemuse sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					2. Aastaaruande saatmine CDFile ICEFi vahendusel.
					3. CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Ettevõte saadab maksudeklaratsiooni ühisele maksu- ja tolliorganile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					Maksu- ja tolliorgan saadab aastaaruande CDFile ICEFi vahendusel.
8.1.1	Veoautod ja muud metsasaaduste transpordi vahendid on nõuetekohaselt registreeritud ja nendega seotud load on hangitud.	8.1.1.1. Registreerimistunnistus. 8.1.1.2. Tehnilised andmed.	Kaitseministeerium. Territooriumi eest vastutav ministeerium.	Sandarmeeria/piiripolitsei/tolliamet	Metoodika Dokumentide esitamine liiklusformaalsuste täitmiseks.	Vastutav asutus Sandarmeeria/piiripolitsei/tolliamet Õiguspärasuse kontrolli korraldavad samad üksused eri geograafilistes paikades (eri kontrollpunktides).
		8.1.1.3. Kindlustus. 8.1.1.4. Transpordimaks.	Rahandus- ja eelarveministeerium.			Metoodika: sama.
		8.1.1.5. Eksporditavate metsasaaduste transpordi korral: veoluba.			Sagedus: igas kontrollpunktis iga koorma (veoauto) kohta.	Sagedus: igas kontrollpunktis iga koorma (veoauto) kohta.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Rikkumise korral paberil protokoll.	Rikkumise korral paberil protokoll.
					Aruanded, mis koostatakse loodava menetluse kohaselt.	Aruanded, mis koostatakse loodava menetluse kohaselt.
					Info liikumine	Info liikumine
					Teabevahetusmenetlus luuakse pärast asjaomaste osakondade vahelist nõupidamist.	Teabevahetusmenetlus luuakse pärast asjaomaste osakondade vahelist nõupidamist.
8.1.2	Eksporditava puidu ja puittoodete transporti käsitlevad dokumendid on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.	8.1.2.1. Sõiduki teekaart või saateleht.	Transpordiministeerium.	Sandarmeeria / piiripolitsei / tolliamet / Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroo /vee- ja metsaministeerium.	Metoodika	Vastutav asutus Sandarmeeria / piiripolitsei / tolliamet / Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroo (BARC)/ vee- ja metsaministeerium.
		8.1.2.2. Saateleht, millega on kaasas spetsifikaadid, D15, kauba ekspordi deklaratsioon, arve, päritolutõend.	Metsandusministeerium. Kaubanduse eest vastutav ministeerium.		Dokumentide esitamine metsandus- ja tolliformaalsuste täitmiseks enne teeleasumist ning liiklus- ja piiriformaalsuste täitmiseks.	Metoodika Dokumentide esitamine metsandus- ja tolliformaalsuste täitmiseks enne teeleasumist ning liiklus- ja piiriformaalsuste täitmiseks.
			Rahanduse eest vastutav ministeerium.		Sagedus: teeleasumisel ning igas kontrollpunktis iga koorma (veoauto) kohta.	Sagedus: teeleasumisel ning igas kontrollpunktis iga koorma (veoauto) kohta.
					Tulemuste säilitamine Rikkumise korral paberil protokoll.	Tulemuste säilitamine Rikkumise korral paberil protokoll.
					Info liikumine	Info liikumine
					Vee- ja metsaministeeriumi osakondade ametnike tehtav kontroll: aruande igakuine saatmine ICEFile.	Vee- ja metsaministeeriumi osakondade ametnike tehtav kontroll: aruande igakuine saatmine ICEFile.
					Teiste osakondade ametnikud: teabevahetusmenetlus luuakse pärast asjaomaste osakondade vahelist nõupidamist.	Teiste osakondade ametnikud: teabevahetusmenetlus luuakse pärast asjaomaste osakondade vahelist nõupidamist.
8.1.3	Ettevõte võtab meetmeid inimeste transportimise keelu kohaldamiseks.	8.1.3.1. Ettevõtte sisekorraeeskirjad.	Metsandusministeerium.	Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat, DGEF, BMIV.	Metoodika 1. Kontrollitakse, kas inimeste transportimise keeld on kantud sisekorraeeskirjadesse.	Vastutav asutus ICEF
		8.1.3.2. Käskkiri.			2. Kontrollitakse, kas seda keeldu täpsustav käskkiri on avalikustatud ning kas see on olemas puidutranspordiks mõeldud veoautodes.	Metoodika Kontrolli tegemise kontrollimine.
					3. Aruande väljatöötamine.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					4. Aruande koopia saatmine CDFile teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks ja arhiveerimiseks.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Arhiveeritud kontrolliaruanne ja andmebaasi haldussüsteemi andmed.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine: aruanded ICEFile / CDFile.	Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
8.2.1	Langetatud puude saepalgid ja kännud märgistatakse kooskõlas õiguslike nõuetega.	8.2.1.1. Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.	Metsandusministeerium.	Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV.	Metoodika 1. Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning DGEFCP perioodiline kontroll.	Vastutav asutus ICEF
					2. Raiealal ja parkides asuva büroo külastamine.	Metoodika
					3. Palkide ja kändude märgistamise kontrollimine.	CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.
					4. Aruande väljatöötamine.	Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.
					Sagedus: kord kvartalis.	Sagedus: kord kvartalis.
					Tulemuste säilitamine DR: kontrolliaruanne edastatakse piirkondlike talituste peadirektoraadile ning täpne koopia ICEFile. BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile. BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile. DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile / CDFile.	Tulemuste säilitamine
8.2.2	Parkmetsas märgistatakse palgid kooskõlas kehtivate eeskirjadega.	8.2.2.1. Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.	Metsandusministeerium.	Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat.	Metoodika	Vastutav asutus
				DGEFCP	Riiklikule jälgitavussüsteemile vastavuse kontrollimine.
				BMIV.	1. Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning DGEFCP perioodiline kontroll.
					2. Parkide büroo külastamine.	Metoodika
					3. Palkide märgistamise kontrollimine.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					4. Aruande väljatöötamine.	Kontrolliprotokoll.
					ICEF/CDF: dokumentide kontrollimine, teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamine ja arhiveerimine.
					Info liikumine	Info liikumine
					Kontrolliaruannete vastuvõtmine kolmelt eelnimetatud üksuselt.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele. Protokoll saadetakse ICEFile/CDFile.
					Edastamine ICEFile / CDFile teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks.
8.2.3	Saepalkide veodokumendid täidetakse enne raiealalt lahkumist.	8.2.3.1. Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).	Metsandusministeerium.	Piirkondlik direktoraat.	Metoodika	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.
					NB! 2010. aastal ei tehtud nimetatud kontrolle süstemaatiliselt (peaaegu puudusid), metsamajanduse peadirektoraat peab asjakohase menetluse looma.	Metoodika
					Sagedus
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Info liikumine	Info liikumine
8.2.4	Saepalkide ja pakkide veodokumendid täidetakse enne palgilaost ja tehasest lahkumist.	8.2.4.1. Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).	Metsandusministeerium/rahandusministeerium.		Metoodika 1. Tolliasutused korraldavad kohapealse füüsilise kontrolli (BIVAC) iga kord pärast ettevõtte spetsifikaatide kättesaamist.	Vastutav asutus Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI). ICEF
					2. Volitatud struktuuriüksus (BIVAC) koostab spetsifikaadid, väljastab teised vajalikud dokumendid: kontrollitõend, kaubandusliku ekspordi deklaratsioon jt.	Metoodika DGDDI tolliameti õiguspärasuse kontroll pärast tollideklaratsiooni esitamist.
						ICEF
					Sagedus: iga deklaratsiooni korral.	Sagedus: iga deklaratsiooni korral.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					1. Volitatud struktuuriüksuse (BIVAC) andmebaasis arhiveeritud spetsifikaadid.	1. Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine. 2. Käsitsi arhiveerimine.
					2. Käsitsi arhiveerimine.	3. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					3. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. Ettevõttelt volitatud struktuuriüksusele (BIVAC).	1. DGDDIst CDFile ICEFi vahendusel, määratletava menetluse kohaselt.
					2. Volitatud struktuuriüksuselt (BIVAC) CDFile ICEFi vahendusel, määratletava menetluse kohaselt.	2. ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
9.1.1	Ettevõte tasub korrapäraselt kogukondade eelarvetele eraldatud osad.	9.1.1.1. Sissenõude tasumist tõendav maksekviitung.	Metsandusministeerium.	Keskinspektor / haldus- ja finantsministeerium (vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium).	Metoodika	Vastutav asutus ICEF
					DGEF saadab kassaorderite koopia CDFile.	Metoodika
		9.1.1.2. Haldusluba maksete ajatamiseks.			Maksekviitungite koopiate süstemaatiline saatmine CDFile ICEFi vahendusel nende arhiveerimiseks ja teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks.	CDF kontrollib teabe sisestamist. Maksekviitungite ja kassaorderite omavahelise vastavuse kontrollimine.
						Kontrollitulemuse sisestamine.
					Sagedus: kord kuus.	Sagedus: kord kuus.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					CDF arhiveerib kassaorderid ja maksekviitungite koopiad pärast teabe sisestamist andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					DGEFist CDFi. Ettevõttelt ICEFile/CDFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
9.1.2	Ettevõtte võtab kavandatud sotsiaalmeetmed, mis on esitatud iga-aastases tegevuskavas ja majandamiskavas või ajutistes lepingutes.	9.1.2.1. Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava (igas tegevuskavas kirjeldatakse eelneval aastal rakendatud sotsiaalmeetmeid).	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).	Metoodika 1. Ettevõtte poolt vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi dokumenteerimissüsteemi raames esitatud majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava dokumendipõhine kontroll, mille korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon.	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon (ICEF)
					2. Ettevõtte sotsiaalse mõju hindamine.
		9.1.2.2. Ettevõtte ja metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga ajutine majandamisleping.			3. Heakskiidukiri, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.	Metoodika Majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					DGEF arhiveerib kirja iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.	Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					1. DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, ICEFile/CDFile ja piirkondlike talituste peadirektoraadile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
9.2.1	Ettevõte täidab majandamiskavas, spetsifikaadis, iga-aastases tegevuskavas või ajutises lepingus võetud kohustusi, et võidelda salaküttimise ja ebaseadusliku metsaraie vastu oma tegevuspiirkonnas.	9.2.1.1. Ametiasutuse raieala kontrolliaruanded.	Metsandusministeerium.	Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP). Piirkondlik direktoraat.	Metoodika 2010. aastal nimetatud punkti täitmist ei kontrollita, oluline on selle lisamine DGEFi loodavasse kontrollimenetluste käsiraamatusse.	Vastutav asutus Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon (ICEF).
		9.2.1.2. Ettevõtte aruanded teavitus-, haridus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kohta.				Metoodika
		9.2.1.3. Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava.			Sagedus	Sagedus
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
		9.2.1.4. Sisekorraeeskirjad.			Info liikumine	Info liikumine
10.1.1	Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tagab, et kõikidel alltöövõtjatel ja tarnijatel on olemas nende tegevuseks vajalikud load.	10.1.1.1. Kehtiv kutsetõend.	Kaubandusministeerium.	Ametlik talitus (keskne teeninduspunkt).	Metoodika 1. Iga ettevõte saadab CDFile nimekirja oma alltöövõtjatest. 2. Alltöövõtjate lubade/tõendite kontrollimine kaubandusministeeriumis (keskses teeninduspunktis).	Vastutav asutus ICEF
		10.1.1.2. Registreeritud allhankelepingud.	Metsandusministeerium.	CDF.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	Metoodika Andmete sisestamise kontrollimine.
						Nimetatud punkti kontrollitulemuse sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Sagedus: alaline, vastavalt iga tarnija nimekirja muudatustele.	Sagedus: pärast CDFi andmete iga ajakohastamist.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Ettevõttelt CDFi.
					CDFilt kaubandusministeeriumile (keskne teeninduspunkt).	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.
					Kaubandusministeeriumilt CDFile.
10.2.1	Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tasub lepingus ette nähtud teenustasud.	10.2.1.1. Arved.	Metsandusministeerium.	Metsandusministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat (DAJC).	Metoodika 1. Kantseleides teenustasude maksmisega seotud vaidluste puudumise kontrollimine.	Vastutav asutus ICEF
		10.2.1.2. Arvetele vastavas summas tehtud pangaülekandeid tõendav dokument, pangatšekk või maksekviitung.			2. Aruande väljatöötamine ja vajaduse korral rikkumiste registrisse kandmine. 3. Aruande saatmine ICEFile/CDFile.	Metoodika Rikkumiste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine. Andmebaasi haldussüsteemi andmete kontrollimine.
					Sagedus: kord aastas.	Sagedus: kord aastas.
					Tulemuste säilitamine	Tulemuste säilitamine
					Aastaaruanne.	Nimetatud kontrollpunkti tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.
					Metsandusministeeriumi rikkumiste registrisse kandmine.
					Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.
					Info liikumine	Info liikumine
					Kantseleidelt DAJCsse. DAJCst ICEFi/CDFi.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.3.   Metsa sertimissüsteemi tunnustamine

Praegu ei ole Kesk-Aafrika Vabariigis ühelgi ettevõttel eraõiguslikku metsasertifikaati.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi puhul peab arvesse võtma seoseid eraõigusliku sertimissüsteemi ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi vahel ning edendama koostoimet eelkõige üleliigsete kontrollide vältimiseks. Sellega seoses tunnustab metsandusministeerium eraõiguslikke õiguspärasuse ja säästva metsamajanduse sertifikaate tingimusel, et ICEF kontrollib eraõigusliku sertimisauditi tulemusi. Eraõigusliku sertimisauditi tulemused tuleb edastada ICEFile. Metsandusministeerium võtab vastu õigusnormi, mis selgitab sertimisega seotud teabevooge.

2.4.   Õigussätetele mittevastavuse juhtumid

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames käsitletakse mittevastavuse juhtumeid kooskõlas Kesk-Aafrika Vabariigis kehtivate õigusnormidega.

FLEGT-litsentside väljastamise raames töötatakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist välja mittevastavuste haldamise ja kontrollsüsteemi tugevdamiseks võetavate sanktsioonidega seotud menetluskäsiraamat.

3.   PUIDU JÄLGITAVUSE SÜSTEEM JA TARNEAHELA KONTROLL

3.1.   Jälgitavuse operatiivnõuded

Praegu riiklik jälgitavussüsteem puudub. Siiski on igal metsandusettevõtjal loodud oma sisesüsteemid. Seadusega on ette nähtud eksporditava kauba transpordidokumendid, kuid riiklikul tasandil ja raiealadel puuduvad 2010. aastal kehtivad õigusnormid. Seetõttu koostatakse lepingu rakendamise jooksul ja enne esimese litsentsi väljastamist õigusakt, millega täpsustatakse riiklikku jälgitavussüsteemi ning puidu ja puittoodete transpordiga seotud sätteid.

Jälgitavusahelat hakatakse haldama riikliku jälgitavussüsteemi abil, mille andmed koondatakse metsandusandmete keskuse (mis institutsiooniliselt allub ICEFile) hallatava andmebaasi haldussüsteemi, kuhu registreerivad andmeid metsandusettevõtted ja tollitulu tagamise eest vastutav struktuuriüksus. Iga toote kodifitseerimiseks kasutatakse riiklikku nummerdussüsteemi.

Jälgitavussüsteemis osalevad mitmed asutused. Need asutused on järgmised:

—	ettevõtted, kes vastutavad kõigi tegevuste eest alates metsa inventeerimisest ja lõpetades toor- ning töödeldud puidu eksportimisega;

—	vee- ja metsandusministeerium, kes tagab metsakasutuse ja puidu töötlemisega seotud tööde õiguspärasuse kontrollimise kogu tarneahelas oma kesktalituste kaudu (DGEF, DGSR, ICEF, CDF ja BMIV);

—	tollitulu tagamise eest vastutav struktuuriüksus (praegu BIVAC), kes kontrollib spetsifikaate, tuvastab puiduliike ja määrab kindlaks mahud. Samuti tagab see kauba impordi deklaratsiooni väljastamise töötlemise eesmärgil imporditud puidule;

—	kaubandusministeerium, kes vastutab töötlemiseks imporditud puidu impordi deklaratsiooni ja ekspordi deklaratsiooni kaasallkirjastamise eest;

—	rahandusministeerium tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tolliasutuste kaudu, kes kontrollivad tollivormistust, väljastavad maksekviitungeid saadud maksude ja tasude kohta ning registreerivad läbiveetava puidu;

—	vee- ja metsaministeeriumi piiriinspektorid, kes kontrollivad transpordidokumente.

3.1.1.   PEAdega või istandikest pärit puidu ja puittoodete juhtumid

Järgmises tabelis esitatakse jälgitavusahela põhimõtted ja nõuded, mis kehtivad PEAdega hõlmatud puidu ning puittoodete kohta. Täpsustatakse ka metsaistandikele kehtivad konkreetsed nõuded.

Jälgitavusahela nõuded esitatakse järgmises tabelis:

1. veerg kirjeldab tarneahela etappe;

2. veerg kirjeldab iga osalise vastutust ja tegevust;

3. veerg kirjeldab vajalikke andmeid ja nende kogumise viise;

4. veerg täpsustab kontrollivaid struktuuriüksuseid ja iga struktuuriüksuse andmete kinnitamisel või ühtlustamisel kasutatavat metoodikat.

Käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatakse käesolevaid põhimõtteid ja nõudeid jälgitavusahela kvaliteeti halvendamata.

INVENTEERIMINE

Tarneahel või -etapp	Vastutus ja tegevused	Vajalikud andmed ja nende kogumise viis	Kontrollimine
			Kinnitamine	Kooskõlastamine
Metsa investeerimine	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused — Raielangi märgistamine. — Teede rajamine. — Puude mõõtmine. — Puude asukoht ja kaardid. — Puude nummerdamine ja märgistamine. NB! Istandike puhul: a. istandikele, mille pindala on suurem kui 50 ha, tuleb välja töötada lihtne majandamiskava; b. istandike puhul, mille pindala on vähem kui 50 ha, tuleb metsainventeerimise ja -korralduse direktoraadile esitada loendusaruanne ja lihtsustatud kaart (asukoht topograafilisel kaardil); c. istandike puhul, mille pindala on suurem kui 50 ha, tuleb siiski esitada järgmised andmed: i) puistu vanus; ii) puistu keskmine kõrgus; iii) asukoha määramine GPSiga; iv) pindala; v) lihtsustatud kaart koos märgistatud maatükkidega; vi) tüvede arv; vii) ümbermõõdu või läbimõõdu klass; d. tüvede süstemaatiline märgistamine ei ole kohustuslik; e. metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat väljastab ülestöötamise loa.	Deklaratsioon Iga-aastane tegevuskava. Andmed — Litsentsi number. — Metsahaldusüksuse, PEA- või istandiku loa number. — Aastase raielangi number. — Inventeerimisnumber. — Liiginimi. — Metsakorralduskavas määratletud miinimumläbimõõt – DMA. — Asukoha määramine UTMiga (Universal Transverse Mercator). Info liikumine Teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi (digitaalne vorming tuleb lisada metsakorraldusnormide 3. köitesse).	Metoodika ICEF tagab järgmise kuue asutuse koordineerimise. 1. Metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF)   Inventeeritud andmete vastavus eelneva iga-aastase tegevuskavaga.   Aastaste raielankide kaartide kontrollimine. 2. Piirkondlik direktoraat   Teedevõrgustiku ja ressursside kaardistamise kontrollimine.   Aruannete edastamine piirkondlike talituste peadirektoraadile. 3. Piirkondlike talituste peadirektoraat (DGSR)   Piirkondlike direktoraatide tegevuste kontrollimine.   Metsamajandust käsitleva teabe edastamine metsamajanduse peadirektoraadile. 4. Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF)   Teedevõrgustiku ja ressursside kaardistamise kontrollimine.   Andmete edastamine metsandusandmete keskusele. 5. Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEF)   DFSRi, DIAFi ja DEIFi aruannete kontrollimine ja kinnitamine.   Andmete edastamine CDFile.   Aruannete edastamine ICEFile. 6. Metsandusandmete keskus (CDF) Andmete täiendamine vee, metsa, jahi ja kalandusministeeriumi tasandil.

METSARAIE

Tarneahel või -etapp	Vastutus ja tegevused	Vajalikud andmed ja nende kogumise viis	Kontrollimine
			Kinnitamine	Kooskõlastamine
Raie	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused — Puude valimine ja raie. — Raie numbri märkimine kännule ja tüve jämedale osale. — Inventeerimisnumbrite kandmine kändudele. — Kändude märgistamine. — Andmete salvestamine ja registreerimine. NB! Istandike puhul, mille pindala on suurem kui 50 ha.   Raietöid tehakse raielankide kaupa.   Kõik palgid märgistatakse.   Peetakse raietööde päevikut.	Deklaratsioon   Raietööde päevik (paberil ja/või digitaalselt).   Puidu liikumised. Andmed — Litsentsi number. — Metsahaldusüksuse (PEA või istandiku loa) number. — Aastase raielangi number. — Inventeerimisnumber. — Raienumber. — Liik. — Langetatud puu mõõdud ja maht. — Manuses metsamajanduspiirkonna ajakohastatud kaart. — Metsakorralduslik miinimumläbimõõt. — Asukoha määramine UTMiga. Info liikumine   Ettevõte esitab DGEFCP-le raie- ja puidu liikumise päevikud.   Ettevõte saadab metsamajandamist käsitlevad andmed CDFile teabe sisestamiseks andmebaasi haldussüsteemi.	Metoodika   Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat   Kontrollitakse järgmist:   raietööde päevik;   veolehed.   Kohapeal kontrollitakse järgmist: — langetatud puude asukohad, aastaste raielankide piirid; — metsakorralduslik miinimumläbimõõt;   kontrolliaruannete edastamine DGSRile.   Kontrolli ühisrühm   Õiguspärasuse kontroll — Raietööde päevik — Veolehed. — Aastaste raielankide piiridest kinnipidamine. — Metsakorralduslikust miinimumläbimõõdust kinnipidamine. — Metsahaldusüksuste, istandike ja aastaste raielankide piiride märgistamine.   Rikkumiste kokkuvõtted.   Protokollide edastamine vaidluste lahendamise direktoraati.   Kontrolliaruannete edastamine ICEFile. NB! Istandike kontrollimiseks tehakse järgmist: DGEF kooskõlastab langetatud mahud ettevõtte inventeerimisel deklareeritud mahtudega ühe ja sama maatüki kohta. Kuni kännuni ei ole võimalik individuaalselt jälgida.	CDF Vastutab andmebaasihalduri tasandil i) metsa inventeerimise tasandil kättesaadavate andmete ja ii) metsaraie tasandil kättesaadavate andmete kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist. 1. Iga langetatud puu puhul: a. metsakorralduskavas märgitud inventeerimisnumber võrreldes sellesama raietööde päevikus märgitud numbriga; b. metsakorralduskavas märgitud puu asukoht võrreldes raietööde päevikus märgitud puu asukohaga; c. metsakorralduskavas märgitud puu liik võrreldes langetatud puu liigiga. 2. Haldusüksuse puhul: i) PEAdega aastased raielangid ja ii) metsaistandikud: a. metsa inventeerimisel märgitud kasutatavate puude arv liikide kaupa võrreldes langetatud puude arvuga liikide kaupa; b. metsa inventeerimisel märgitud maht liikide kaupa võrreldes langetatud mahuga liikide kaupa; c. raietööde päevikutes märgitud langetatud puude inventeerimisnumbrid võrreldes metsa inventeerimisel märgitud kasutatavate puude arvuga.
Väljavedamine ja parkmetsa ettevalmistamine	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused — Esmane sorteerimine. — Esmane palkide maht. — Palkide märgistamine ja nummerdamine. — Palkide järkamine transpordiks. — Inventeerimisnumbrite kandmine teabelehtedele.	Deklaratsioon — Igapäevane väljaveoaruanne. — Väljavedamist käsitlevad teabelehed. — Parkmetsa dokument (raietööde päevik). — Metsadevaheliste vedude saatekiri. Andmed: — Litsentsi number. — Metsahaldusüksuse (PEA või istandiku) number. — Aastase raielangi number. — Liik. — Tüvede arv. — Raienumber. — Palkide arv. — Metsakirve kirjeldus. — Palkide mõõdud ja maht. Info liikumine   Ettevõte esitab DGEFCP-le raiepäevikud ja puidu liikumise teabelehed.   Ettevõte saadab metsamajandamist käsitlevad andmed teabe andmebaasi sisestamiseks metsandusandmete keskusele.	Metoodika   Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat ning piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat   Kontrollib järgmist: — raietööde päevik, — väljaveolehed, — metsakorralduslik miinimumläbimõõt.   Kontrolliaruannete edastamine DGEFCP-le.	CDF Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) tootmisandmete tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonnas eelnevalt kogutud teabe kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama vähemalt järgmist. 1. Iga langetatud puu puhul: a. nottide (lõigatud palkide) numbrid võrreldes raietööde päevikus märgitud emapalgi numbriga; b. nottide liigid võrreldes raietööde päevikus märgitud emapalgi liigiga; c. nottide kumulatiivne pikkus võrreldes emapalgi kogupikkusega; d. kõikide nottide läbimõõdud võrreldes emapalgi läbimõõduga; e. raietööde päevikus esitatud raiete tegemise kuupäev võrreldes aastaste raielankide kehtivuskuupäevadega.
Palkide ekspordiks ettevalmistamine	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused — Palkide sorteerimine. — Liikide kasutamine pargipuudena lepingu alusel või mitte. — Järkamine. — Palkide maht (läbimõõt, pikkus, maht). — Palkide märgistamine ja nummerdamine. Vastutav asutus: ametiasutuse volitatud talitus. Tegevused Siltide/triipkoodide esitamine.	Deklaratsioon — Pargiregister: — Sisenemisloend. — Ettevalmistuste päevik. — Spetsifikaadid. Andmed — Metsamajandus- ja metsakorraldusloa või istandiku number. — Raienumber. — Palkide mõõdud. — Liik. — Palkide arv. — Lepingu number. — Kliendi nimi. — Silt. Info liikumine   Ettevõte edastab puidu liikumise teabelehed CDFile.   DGEFCP väljastab kassaorderid ja edastab aruanded CDFile.   Kontrolli ühisrühm edastab aruande ICEFile.	Metoodika   DEIF ning piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat   Kontrollib järgmist: — metsakorralduslik miinimumläbimõõt; — lubatud liikide nimekiri.   Vajaduse korral rikkumiste kokkuvõtted   Kontrolliaruande edastamine vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraadile.   Kontrolli ühisrühm:   siltide kontrollimine;   Vajaduse korral rikkumiste kokkuvõtted;   kontrolliaruannete edastamine ICEFile.   DGEFCP   Tootmisega seotud andmete kontrollimine.	CDF Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) puiduveo tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonnas eelnevalt kättesaadava teabe kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist. 1. Iga palgi puhul: a. raietööde päevikus märgitud palgi numbrit võrreldes palgilao sisenemisregistrisse märgitud palgi numbriga; b. raietööde päevikusse märgitud palgi liiki võrreldes palgilao sisenemisregistrisse märgitud palgi liigiga; c. raietööde päevikusse märgitud palgi mõõte võrreldes palgilao sisenemisregistrisse märgitud palgi mõõtudega. 2. Iga veoautokoorma puhul: a. metsadevahelisele saatelehele märgitud palkide numbrid võrreldes raietööde päevikus märgitud palkide numbritega; b. metsadevahelisele saatelehele märgitud palkide liigid võrreldes raietööde päevikus märgitud palkide liikidega; c. metsadevahelisele saatelehele märgitud palkide mõõdud võrreldes raietööde päevikus märgitud palkide mõõtudega; d. metsadevaheliste saatelehtede kuupäevad võrreldes raielangi sisenemisregistri kuupäevadega. 3. Iga puidu liikumise igakuise teabelehe puhul: a. teabelehele märgitud mahud liikide kaupa võrreldes samal ajaperioodil raietööde päevikusse märgitud mahtudega. 4. DGEFCP iga kassaorderi puhul: a. andmebaasi haldussüsteemi poolt välja arvestatud nõutavad summad liikide kaupa võrreldes vastavate summadega, mis on esitatud vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraadi sissenõudekorraldustel.
Palkide töötlemiseks ettevalmistamine	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused — Järkamine. — Mõõtmine, nottide maht. — Nottide märgistamine ja nummerdamine. — Nottide liikide registreerimine.	Deklaratsioon Pargilao (saekaatri/tehase) laoseisu dokument. Andmed — Liik. — Nottide arv. — Nottide mõõdud ja maht. Info liikumine Ettevalmistuste aruanne edastatakse metsandusandmete keskusele.	Metoodika   Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat:   Laoseisu dokumentide kontrollimine.	CDF Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) töötlusandmete tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonnas eelnevalt kogutud teabe kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist. 1. Iga palgi puhul: a. palgilao laoseisu tabelis esitatud omadused (number, liik, mõõdud) võrreldes samade omadustega, mis on märgitud palgilao sisenemisregistrisse; b. nottide liigid võrreldes laoseisu tabelis märgitud emapalgi liigiga; c. nottide kumulatiivne pikkus võrreldes emapalgi kogupikkusega. 2. Igakuiselt: a. palgilattu sisenevad mahud liikide kaupa võrreldes töödeldavate mahtudega liikide kaupa.

TÖÖTLEMINE

Tarneahel või -etapp	Vastutus ja tegevused	Vajalikud andmed ja nende kogumise viis	Kontrollimine
			Kinnitamine	Kooskõlastamine
Palkide töötlemine ekspordiks	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused Tootmisliinile sisenemisel: palkide/nottide numbrite registreerimine; palkide/nottide mahtude registreerimine tehasesse sisenemisel numbri ja liigi kaupa. Töötlemisliinilt väljumisel: servatud laudade (või teiste töödeldud toodete) mõõdud ja maht; pakkide nummerdamine lepingu kaupa; saematerjali tootluse väljaarvestamine. Vastutav asutus: haldusasutuse volitatud talitus. Tegevused Töödeldud toodete märgistamine (etikettidega).	Deklaratsioon — Tootmisaruanne: — tehasesse sisenemise (tootmisliini) teabeleht; — teabeleht saematerjaliks või muuks töötlemiseks kulunud palkide kohta; — saepuidu laoseisu dokument. Andmed — Nottide numbrid. — Liik. — Saetud palkide maht = nottide maht. — Saematerjali tootlus. — Pakkide number. — Pakkide arv. — Ühikute mõõdud ja pakkide mahud. — Ettevõtte nimi. — Töödeldud toodete ladustamise koht. Info liikumine   Ettevõte edastab saepuidu liikumist käsitlevad teabelehed DGEFile.   Kontrolli ühisrühma, kohaliku direktoraadi ning metsamajanduse ja -tööstuse direktoraadi aruannete edastamine ICEFile.	Metoodika   Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat / piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat: Kontrollib järgmist: — saepuidu laoseisu dokument; — ekspordispetsifikaadid; — sildid; — töötlemismäär.   Kontrolli ühisrühm: õiguspärasuse kontroll: — saepuidu laoseisu dokument; — spetsifikaadid; — ametiasutuse volitatud talituse sildid:   töötlemismäär; Vajaduse korral rikkumiste kokkuvõtted. ICEF Andmebaasi haldussüsteemi kontrollimine.	CDF Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) puiduveo tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonna eelnevate etappide kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist. 1. Iga töödeldud noti puhul: a. töödeldud nottide (tehasesse sisenemise teabelehel) omadused (number, liik, mõõdud) võrreldes samade andmetega töötlusala laoseisu tabelis. 2. Iga töödeldud toote tüübi puhul liigiti ja igakuiselt: a. tootmisliinile sisenevate nottide mahud võrreldes töödeldud toodete mahtudega (materjali tootlikkus); b. saepuidu veo teabelehele märgitud töödeldud toodete mahud liikide kaupa võrreldes laoseisu tabelitega.
Töötlemine kohaliku turu jaoks	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused Töötlemisliinile sisenemisel: nottide numbrite registreerimine; nottide mahtude registreerimine liikide kaupa. Tootmisliinilt väljumisel:   servatud laudade maht ja mõõdud;   pakkide nummerdamine;   kohapealne ladustamiskoht:   ladustamise koht Banguis või mõnes teises linnas;   saematerjali tootluse väljaarvestamine.	Deklaratsioon   Tootmisaruanne kohaliku turu jaoks.   Saatekiri kohalikule turule mõeldud puidule. Andmed — Nottide numbrid, liik ja maht tootmisliinile sisenemisel. — Pakkide numbrid ja maht tootmisliinilt väljumisel. Info liikumine Ettevõte edastab järgmised andmed: — kohalikku turgu käsitleva tootmisaruande metsamajanduse peadirektoraadile; — andmete kogumist ja registreerimist käsitleva teabelehe.	Metoodika Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF) / piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat: müügiteatiste kontrollimine. Kontrolli ühisrühm:   müügiteatiste õiguspärasuse kontrollimine;   müügiarvete kontrollimine. ICEF Andmebaasi haldussüsteemi kontrollimine.	CDF Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil kohalikke müüke käsitlevate deklaratsioonide tasandil kättesaadava teabe ja valdkonna eelnevate etappide kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist. 1. Iga kohalikuks tarbimiseks mõeldud töödeldud toote tüübi puhul igakuiselt: a. kohalikule tootmisliinile sisenevate nottide mahud võrreldes kohaliku turu jaoks töödeldud toodete mahtudega (materjali tootlikkus); b. kohaliku turu tootmisaruannetes märgitud mahud võrreldes kohalikule turule mõeldud puidu saatelehtedega.

EKSPORT

Tarneahel või -etapp	Vastutus ja tegevused	Vajalikud andmed ja nende kogumise viis	Kontrollimine
			Kinnitamine	Kooskõlastamine
Palkide, saematerjali jm eksport	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused — Toodete spetsifikaatide ettevalmistamine. — Kauba ekspordi deklaratsioon. — Saatekirja (millel on kirjas ametiasutuse volitatud talituse sildi number) koostamine. — Päritolu- ja fütosanitaartõendi koostamine. — FLEGT-litsentsi taotlus. Vastutav asutus Ametiasutuse volitatud talitus. Tegevused Siltide/triipkoodide esitamine.	Deklaratsioon — Spetsifikaadid. — Müügiarve. — Kaubandusliku ekspordi deklaratsioon. — EUR 1. — Saateleht. — Teekaart. — Eelnev heakskiit. — FLEGT-litsents. Andmed — Liik. — Palkide või pakkide arv. — Palkide maht liigiti. — Saematerjali jm toodete maht. — Siltide numbrid. — Eksportiva ettevõtte nimi. — Kliendi nimi. — Kliendilepingu number. — Pealelaadimise koht. — Sihtkoht. — Maksustatud väärtused. Info liikumine   Ettevõte edastab puidu liikumist käsitlevad teabelehed metsamajanduse peadirektoraadile.   Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat väljastab kassaorderid ja edastab aruanded CDFile.   Kauba ekspordi deklaratsioon.   FLEGT-litsentsi taotluste läbivaatamine ja neile vastamine.	Metoodika   Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF): kontrollib järgmist: — esitatud puidu liikumist käsitlevad teabelehed, — eksporditava puidu saatekirjad, — saatekirjade ja raietööde päevikute omavaheline vastavus.   Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat ning piiriinspektsioonid: — piiripealsed kontrollid, — päritolu- ja fütosanitaartõendi kontrollimine, — füüsiline ja dokumendipõhine kontroll, — registreerimine.   Ühisrühm: — tollidokumentide kontrollimine: — metsamajandamist ja eksporti käsitlevate andmete ühtlustamine raietööde päeviku andmetega, — raietööde päevik ja puidu liikumise deklaratsioonid, — deklareeritud mahtude väärtuste kontrollimine.   ICEF — Teiste talituste andmete kooskõlastamine. — Andmebaasi haldussüsteemi kontrollimine. — Vastavuse kinnitamine FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.   ICEF — Spetsifikaatide kontrollimine. — Puidu ekspordiga seotud maksude tasumine.   Haldusameti volitatud talitus — Spetsifikaatide kontrollimine. — Kontroll: liigi tuvastamine, mõõtmine, mahu määramine kooskõlas ATIBT (Association Technique Internationale des Bois Tropicaux) normidega. — Kahe plastsildi (sinine ja punane) esitamine koos erikoodiga iga ettevõtte iga palgi jaoks.   Kohapealne koorma kontrollimine haldusameti volitatud talituse poolt. — Kontroll-lehtede väljastamine koormate kohta. — Toimiku üleandmine autojuhile koos kaubandusliku ekspordi deklaratsiooni, ametiasutuse volitatud talituse poolt koostatud kahe kontroll-lehe, spetsifikaatide ja tollidokumentidega.   Haldusameti volitatud talituse poolt tehtav kontrollimine piiridel (füüsiline ja dokumendipõhine). — Eraettevõtja kontroll-lehe ja spetsifikaatide kontrollimine. — Ekspordidokumentide, kaubandusliku ekspordi deklaratsiooni, tollidokumentide kontrollimine. — Riba eemaldamine ühelt palgil või pakil asuvalt sildilt. — Kontroll-lehe ja ribade tagasisaatmine tulude kindlustamise struktuurile (BIVAC) Berberatisse andmete kooskõlastamiseks. — Sildil oleva teabe registrisse kandmine. — Eraettevõtjapoolne kontroll Douala sadamas: — riba eemaldamine teiselt sildilt; — Doualasse saabunud aruande tagasisaatmine tulude kindlustamise struktuurile (BIVAC) Berberatisse; — ekspordi kontrolli tõend.   FLEGT-litsentse väljastav asutus: — FLEGT-litsentside väljastamine.	ICEF – CDF: vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil puiduveo ja ekspordi tasandil kättesaadava teabe ning valdkonna eelnevate etappide kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist. 1. Iga palgi puhul: a. spetsifikaadis esitatud omadused (number, liik, mõõdud) võrreldes samade esitatud omadustega i) palgilao sisenemisregistris; ii) vastava ajaperioodi raietööde päevikutes ning iii) metsadevahelistel saatelehtedel. 2. Iga koorma puhul: a. rahandusministeeriumi andmed käesoleva koorma kohta võrreldes sama koorma metsanduse eest vastutava ministeeriumi andmetega. FLEGT-litsentse väljastav asutus: vastutab nende andmete kooskõlastamise eest, mis on esitatud i) FLEGT-litsentsi taotluses; ii) ajutisel loal; iii) piiril tehtud füüsiliste kontrollide tasandil; iv) Doualas tehtud füüsiliste kontrollide tasandil.

IMPORT JA TRANSIIT

Tarneahel või -etapp	Vastutus ja tegevused	Vajalikud andmed ja nende kogumise viis	Kontrollimine
			Kinnitamine	Kooskõlastamine
Puidu importimine töötlemise eesmärgil	Vastutav asutus: ettevõte Tegevused — Puidu impordiloa taotlus. — Tellimus. — Arve. — Tooteliik. — Tollivormistus.	Deklaratsioon — Kaubandusliku impordi deklaratsioon. — Päritoluriigi õiguspärasuse litsents. — Vee-, metsa- jahi- ja kalandusministeeriumi luba töötlemise eesmärgil puidu importimiseks. Andmed — Ettevõtete nimed. — Palkide arv. — Liigid. — Mahud. — Sildid/triipkoodid. — Palgi tunnusnumber. Info liikumine — Ettevõte saadab kauba impordi deklaratsiooni kaubandusministeeriumile. — Kaubandusministeerium edastab kauba impordi deklaratsiooni koopia tolliasutustele ning MEFCP-le. — MEFCP väljastab ettevõttele loa. — Edastamine CDFile. — Tootmisaruanne edastatakse ettevõttelt DGEFCP-le.	Metoodika   Kaubandusministeerium — Kaubandusliku impordi deklaratsioonide väljastamine.   Haldusameti volitatud talitus — Imporditavate toodete kontrollimine päritoluriigis. — Deklareeritud väärtuste kontrollimine. — Impordikontrolli tõendite väljastamine.   Tolliasutused — Tollimaksude kontrollimine. — Maksekviitungite väljastamine saadud maksude ja tasude kohta. — Andmete edastamine vee- ja metsaministeeriumile.   FLEGT-litsentse väljastav asutus — Imporditud toote õiguspärasuse kontrollimine.   Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium: — Lubade väljastamine puidu importimiseks töötlemise eesmärgil.	ICEF/CDF: vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil puiduveo tasandil kättesaadava teabe ja tolliasutuste poolt kogutud teabe kooskõlastamise järelevalve eest. Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist. 1. Iga koorma puhul: a. tolliasutuste piiril omandatud andmed võrreldes palgilao sisenemisregistrisse kantud andmetega.
Puidu transiit Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil	Vastutav asutus: tolliasutused Tegevused — Sisenemisel tolliasutuse (D15) poolt registreerimine. — Andmete kandmine tolliinfosüsteemi SYDONIA. — Registreerimine väljumisel.	Deklaratsioon — D15. Andmed — Arvud. — Liigid. — Palkide või pakkide numbrid. — Brutokaal ja kogumass. — Kaubanimi. — Hind. — Maht. Info liikumine Läbiveetavate toodete aruande edastamine CDFile.	Metoodika   Tolliasutused: registreerimine.   Piirikontroll: registreerimine.	Tolliasutused CDF Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumile sisenevate ja sealt väljuvate toodete andmete kooskõlastamise järelevalve eest. Selles etapis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmisi andmeid. 1. Iga koorma puhul: territooriumile sisenemisel kogutud andmed (veoki registreerimisnumber, puidu päritolu, liik, maht, palkide registreerimisnumbrid, kuupäev, aeg, koht) võrreldes territooriumilt väljumisel kogutud samade andmetega.

3.1.2.   Füüsilise jälgitavuse süsteem ja mahtude vastavuse kontrollimise meetod

Käesoleva lepingu rakendamisetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist luuakse kõikide metsandusettevõtete jaoks ühtne riiklik tähtede ja numbritega identifitseerimissüsteem, mis hõlmab kõiki toiminguid alates metsa inventeerimisest.

Riiklik jälgitavussüsteem võimaldab kooskõlastada järgmist:

—	üksused (kasvavad puud, palgid, notid, töödeldud toodete pakid) kontrolliahelate eri etappidel;

—	tootemahud üksuste rühma kaupa ahela eri etappidel (PEAde, metsahaldusüksuste, aastaste raielankide jm tasandil).

Töödeldud toodete jaoks luuakse töötlemiskohtade juurde käesoleva lepingu rakendamisetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist tootmisliinile sisenemise ja väljumise tasandi andmete kooskõlastamise süsteem. Nimetatud süsteemis arvestatakse ka tehasesse (sh tehase palgilattu) sisse toodavaid ja sealt välja viidavaid mahte. Punktis 3.1.1 on tabelina esitatud mahtude kooskõlastamise punktid.

3.1.3.   Toodete identifitseerimise meetod

Praegu identifitseeritakse tooteid kahevärviliste (sinine ja punane) siltide abil. Käesoleva lepingu rakendamise raames ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist töötatakse välja triipkoodisüsteem.

3.1.4.   Ettevõtjatele delegeeritud ülesannete kontrollimine ja heakskiitmine

Kogu eksporditava puidu kontrollimisega tegeleb eraettevõte (praegu BIVAC Export). Nimetatud ettevõtja tegevust kontrollib ametiasutus. Käesoleva lepingu rakendamist silmas pidades nähakse ette lepingulise suhte pikendamine puidu ekspordi kontrollimist tegeva eraettevõttega.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames edastab eksporditava puidu kontrollimise eest vastutav ettevõte oma kontrollide tulemused ICEFile, kes teavitab litsentse väljastavat asutust kontrollitulemustest. Teabe edastamise kord määratletakse käesoleva lepingu rakendusetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist.

3.1.5.   Tarneahela mittevastavuse juhtumid

Eri mittevastavuse juhtumeid käsitletakse kooskõlas Kesk-Aafrika Vabariigis kehtivate õigusnormidega.

Mittevastavuste korral, mis annavad aluse maksustamisalaste muudatuste tegemiseks, teeb need muudatused rahandusasutus, lähtudes eksporditava puidu kontrollimise eest vastutava ettevõtte või piiriinspektorite ja metsandusameti detsentraliseeritud talituste kontrolliaruandest.

FLEGT-litsentside väljastamise raames koostatakse käesoleva lepingu rakendamisetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist mittevastavuste haldamise ja kontrollisüsteemi tugevdamiseks võetavate sanktsioonidega seotud menetluskäsiraamat.

3.2.   Tarneahelaga seotud õiguslike nõuete kontrollimine

a)   Kontrollid

Tarneahela kontrollimisega seotud eri vastutustasandid, kontrolli sagedus ja selleks kasutatavad meetodid on määratletud riikliku jälgitavussüsteemiga, mis on esitatud tabelina punktis 3.1.1.

Ettevõtjate ja andmebaasi haldussüsteemi (mille asukoht on ning mida haldab metsandusandmete keskus) vaheline teabevahetus peab toimuma tulevikus määratletava teatud sagedusega.

Tarneahelaga seotud nõudeid kontrollitakse iga FLEGT-litsentsi taotlemise korral, võttes arvesse asjaomaste talituste aruandeid ja kokkuvõtteid.

b)   Kontrolliandmete haldamine ja analüüs

Tarneahelaga seotud andmete haldamine ja analüüs toimub metsandusandmete keskuse tasandil tsentraliseeritud andmebaasi haldussüsteemi abil. Nimetatud haldamine tähendab

—	jälgitavuse nõuetega kohandatud andmehaldustarkvara väljatöötamist;

—	kõikidele asjaomastele osalistele juurdepääsu võimaldavat internetiühendust koos tagatud turvalisusnõuetega.

Andmete haldamise kord määratletakse käesoleva lepingu rakendusetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist.

4.   FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMINE

Litsentse väljastava asutuse on määranud vee- ja metsandusminister, kelle kabinetiga nimetatud asutus on seotud. Tegemist on autonoomselt toimiva iseseisva struktuuriga, kes annab aru vee- ja metsandusministrile.

Oma tooteid eksportida sooviv ettevõtja peab FLEGT-litsentsi saamiseks esitama litsentse väljastavale asutusele paberil taotluse. Taotluse alusel peab olema võimalik esitada kõik IV lisa I liites kirjeldatud andmed. Litsentsid väljastatakse ühtsel vormil, mille metsandusamet koostab ja avalikustab käesoleva lepingu rakendusetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist.

Kui litsentse väljastav asutus on taotluse kätte saanud, kaasab ta vee- ja metsanduse keskinspektsiooni ning metsandusandmete keskuse ettevõtte ja eksporditavate toodete õiguspärasusega seotud aspektide kontrollimisse, kasutades selleks andmebaasi haldussüsteemi. Kõnealust süsteemi täiendavad üheskoos asjaomased osakonnad, kes vastutavad ettevõtete ja nende tegevuste õiguspärasusega seotud aspektide kontrollimise ja õiguspärasuse kontrollimise eest. Nimetatud osakondi toetavad nende ülesannetes kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tagavad süsteemi sõltumatu vaatluse. Süsteemi toimimist hindab korrapäraselt välisaudiitor, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lisa 5. jaotises.

Metsandusandmete keskuselt saadud andmeid arvesse võttes annab keskinspektsioon litsentse väljastavale asutusele positiivse vastuse juhul, kui ettevõte ja selle deklareeritud tooted vastavad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetele.

Seega on kaks võimalust: litsentsi väljastamine Banguis või litsentsi väljastamine Doualas. Teatud laste, eelkõige palgilaadungeid, on võimalik laadida vaid Doualas. Sel juhul ei ole veel tegemist lasti väljaveoga Kesk-Aafrika Vabariigist. Tooted viiakse Kesk-Aafrika Vabariigist Kameruni välja mitme veoautoga, mida Doualas käsitatakse ühe ja sama lastina. Kesk-Aafrika Vabariigi lepingupool on selleks juhuks võtnud erimeetme. Ettevõtja märgib litsentsi taotlemisel, kas litsents tuleks väljastada Banguis või Doualas.

Kui litsents väljastatakse Doualas

Litsentse väljastav asutus annab sel juhul ettevõttele eelneva positiivse arvamusdokumendi. Kõnealune dokument koostatakse igale lasti või selle osa transportivale veoautole, võimaldades niimoodi iga asjaomast veoautot piiril kontrollida. Litsentse väljastav asutus annab dokumendi välja Kesk-Aafrika Vabariigis (Banguis või teistes tulevikus määratletavates paikades, nt Berberatis). Positiivse arvamusdokumendi üks koopia edastatakse Doualas asuvale litsentse väljastavale talitusele, mis on litsentse väljastava asutuse eraldiseisev büroo.

Litsentse väljastav asutus arhiveerib pärast arvamusdokumendi saamist kõik FLEGT-litsentsi väljastamist või väljastamatajätmist põhjendavad dokumendid. Kõnealused dokumendid arhiveeritakse vähemalt viieks aastaks.

Litsentse väljastavalt asutuselt positiivse arvamusdokumendi saanud käitaja võib asjaomased tooted nende eksportimiseks Douala sadamasse saata. Douala sadamas kontrollib tooteid veel kord FLEGT-litsentse väljastav asutus, kes tagab litsentse väljastavalt asutuselt saadud positiivsete arvamusdokumentide ja Doualasse saabunud toodete vastavuse. Nimetatud talitus edastab kontrollitulemused elektroonilisel teel litsentse väljastavale asutusele, mis saadab omakorda samal teel lõpliku arvamusdokumendi. Kõnealuse arvamusdokumendi kättesaamisel, pärast mahu kooskõlastamist ja enne pealelaadimist annab litsentse väljastav talitus välja allkirjastatud litsentsi. FLEGT-litsentside taotlemise ja väljastamise menetlust kirjeldatakse alljärgnevas skeemis.

Kui litsents väljastatakse Banguis

Juhul kui tooteid ei saadeta Douala lähtesadamast, kontrollitakse õiguspärasust (vt alljärgneva skeemi etappe 1 kuni 7) ja väljastatakse litsentsid Banguis (alljärgneva skeemi 8. etapil märgitud paigas). Riigi eri väljumispunktidesse asutatakse ICEFile alluvad kontrolltalitused, et kontrollida lasti vastavust FLEGT-litsentsile ja teavitada nõuetekohasusest litsentse väljastavat asutust.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetele mittevastavuse korral edastatakse ettevõttele mõistliku aja jooksul negatiivne arvamusdokument.

Korrapäraselt avaldatakse andmeid väljastatud litsentside arvu kohta vastavalt toodete tüübile ja sihtkohtadele. Kõnealused andmed on X lisa kohaselt avalikud. FLEGT-litsentside väljastamise menetlus ja tehniline kirjeldus on üksikasjalikult esitatud IV lisas.

Joonis 1.

FLEGT-litsentside väljaandmise menetlust ja kontrolli teostavate asutuste vahelist andmete liikumist kirjeldav skeem

FLEGT-litsentside Doualas väljastamise menetluse skeemi kirjeldus

Noole nr	Kirjeldused	Asukoht
a, b ja c	ICEFi (CDFi / andmebaasi haldussüsteemi), asjaomaste talituste ja metsandusettevõtete vaheline teabe- ja andmevahetus õiguspärasuse kontrollimise ja jälgitavuse valdkonnas.	Bangui ja provintsid
c ja d	ICEFi ning CDFi vaheline teabevahetus. ICEF edastab oma käsutuses olevad andmed; CDF täiendab ja haldab andmebaasi haldussüsteemi ning edastab selle sisu ICEFile iga FLEGT-litsentsi taotluse korral.	Bangui
1	Ettevõte esitab spetsifikaadi põhjal maksutulu tagamise eest vastutavale struktuuriüksusele (BIVAC) kauba ekspordi deklaratsiooni taotluse.	Bangui
2	Metsandusettevõttele kauba ekspordi deklaratsiooni väljastamine ja selle kinnitamine kaubandusministeeriumis.	Bangui
3	Ettevõtte tollideklaratsioon.	Bangui
4	Tolliasutus väljastab tollimaksude tasumise tõendid (väljumistasu, kindla miinimummääraga maksu ja rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu tasumist tõendavad maksekviitungid).	Bangui
5	Metsandusettevõte esitab vormi abil FLEGT-litsentsi taotluse.	Bangui
6	FLEGT-litsentse väljastav asutus kaasab ICEFi lasti vastavuse kontrollimisse.	Bangui
7	ICEF saadab FLEGT-litsentse väljastavale asutusele arvamusdokumendi.	Bangui
8	Ettevõtet teavitatakse positiivsest arvamusdokumendist.	Bangui või muu (Berberati, piiril)
9	Positiivse arvamusdokumendi edastamine litsentse väljastava talituse büroole Doualas.	Bangui Douala kaudu
10	Doualas asuv litsentse väljastav talitus edastab füüsilise ja dokumendipõhise kontrolli tulemused litsentse väljastavale asutusele.	Douala Bangui kaudu
11	Doualas asuvale litsentse väljastavale talitusele antakse FLEGT-litsentsi väljastamise korraldus.	Bangui Douala kaudu
12	Litsentse väljastav talitus (Douala büroo) väljastab FLEGT-litsentsi.	Douala
13	Litsentse väljastav talitus edastab litsentsi koopiad litsentse väljastavale asutusele.	Douala Bangui kaudu
14	Litsentse väljastav asutus edastab ühe litsentsi koopia ICEFile arhiveerimiseks.	Bangui

5.   ÕIGUSPÄRASUSE SÜSTEEMI KONTROLLIMISE SÕLTUMATU AUDIT

Süsteemi sõltumatu auditeerimise eesmärk on Kesk-Aafrika Vabariigis väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsuse kinnitamine kõikidele sidusrühmadele.

Süsteemi sõltumatu auditeerimise ülesanded on järgmised:

1)

hinnata korrapäraselt õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kõikide aspektide nõuetekohast toimimist, eelkõige: — vastavushindamise tabeli põhimõtetest ja kriteeriumidest kinnipidamist; — tarneahela kontrollimise tõhusust; — kontrolli ja õiguspärasuse kontrolli tõhusust; — FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi usaldusväärsust; — kaebuste käsitlemise süsteemi (sidusrühmade nende kaebuste registreerimist, mis on seotud i) õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisega ja ii) süsteemi sõltumatu auditeerimise tegevustega); — kõikide õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elementide koostoimet; — kõikide asjaomaste ja protsessi kaasatud osaliste koostoimet (teabevoog, arhiveerimine, menetlused jne);

2)	hinnata andmete nende haldussüsteemide adekvaatsust, millel õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb;

3)	teha kindlaks süsteemi nõrkused ja puudused (muudatusettepanekuid esitab ühiskomitee);

4)	kontrollida pärast nõrkuste ja puuduste kindlakstegemist vajaduse korral ühiskomitee poolt määratud muudatusettepanekute rakendamist ja hinnata nende tõhusust;

5)	kontrollida FLEGT-litsentside kasutamist Kesk-Aafrika Vabariigist pärit puittoodete vabasse ringlusse lubamisel liidus;

6)	koostada pärast iga auditit aruanne ja esitada see ühiskomiteele.

VI lisas kirjeldatakse süsteemi sõltumatu audiitori volitusi.

---

VI LISA

SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDIITORI VOLITUSED

I.   TAUST JA SELGITUS

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sõltumatu auditeerimise eesmärk on Kesk-Aafrika Vabariigis väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsuse kinnitamine kõikidele sidusrühmadele.

II.   ÜLESANDED

Süsteemi sõltumatu audiitori üldised ülesanded on järgmised:

1)

hinnata korrapäraselt õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kõikide aspektide nõuetekohast toimimist, eelkõige: — vastavushindamise tabeli põhimõtetest ja kriteeriumidest kinnipidamist; — tarneahela kontrollimise tõhusust; — kontrolli ja õiguspärasuse kontrolli tõhusust; — FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi usaldusväärsust; — kaebuste käsitlemise süsteemi (sidusrühmade nende kaebuste registreerimist, mis on seotud i) õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisega ja ii) süsteemi sõltumatu auditeerimise tegevustega); — kõikide õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elementide koostoimet; — kõikide asjaomaste ja protsessi kaasatud osaliste koostoimet (teabevoog, arhiveerimine, menetlused jne);

2)	hinnata andmete nende haldussüsteemide adekvaatsust, millel õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb;

3)	teha kindlaks süsteemi nõrkused ja puudused (muudatusettepanekuid esitab ühiskomitee);

4)	kontrollida pärast nõrkuste ja puuduste kindlakstegemist vajaduse korral ühiskomitee poolt määratud muudatusettepanekute rakendamist ja hinnata nende tõhusust;

5)	kontrollida FLEGT-litsentside kasutamist Kesk-Aafrika Vabariigist pärit puittoodete vabasse ringlusse lubamisel liidus;

6)	koostada pärast iga auditit aruanne ja esitada see ühiskomiteele.

III.   NÕUTAVAD KVALIFIKATSIOONID

Süsteemi sõltumatu auditeerimine on Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse, erasektori, kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja liidu sõltumatu funktsioon.

Süsteemi sõltumatut auditeerimist võib teha uuringuasutus, uuringuasutuste konsortsium, ettevõte, kantselei või organisatsioon, mis on oma auditeerimiskogemuste ja usaldusväärsuse poolest rahvusvahelisel tasandil tunnustatud.

Kõnealusel struktuuriüksusel peab olema professionaalsetest audiitoritest koosnev valdkondadevaheline meeskond ning teadmised metsamajandamise toimimise, metsandusettevõtete ja Kesk-Aafrika allpiirkonna riikidest pärit puidu ekspordiga seotud menetluste kohta. Struktuuriüksusel peab olemas olema ka tõhus sisekontrollisüsteem.

Kaubandusteenuse pakkujatel, kes on Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusega sõlminud lepingu muude haldusteenuste, metsaressursside kontrollimise teenuste või mis tahes sellise tegevuse osutamiseks, mis põhjustab või võib põhjustada huvide konflikti, ei ole lubatud auditeerimistegevusi teha.

Süsteemi sõltumatu audiitor võetakse tööle järgmistel tingimustel:

—	tõendatud kogemus Kesk-Aafrika allpiirkonna metsandussektoris;

—	teadmised Kesk-Aafrika allpiirkonna riikide metsandus-, maksu-, keskkonna-, sotsiaal- ja kaubandusalaste õigusnormide kohta; eeliseks on teadmised Kesk-Aafrika Vabariigi metsandusalaste õigusaktide kohta;

—	vähemalt kümme aastat kogemust metsamajandamise hindamisel ja kontrollimisahela õiguspärasuse kontrollimisel Kesk-Aafrika allpiirkonna riikides;

—	võime koostada auditiaruandeid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

—	süsteemi sõltumatu audiitori sõltumatus ja tema rahvusvaheline usaldusväärsus.

IV.   METOODIKA

Süsteemi sõltumatu auditeerimine peab hõlmama kogu FLEGT-litsentside väljastamise protsessi ning see peab toimuma menetluskäsiraamatu kohaselt, mis tuleb koostada ja esitada ühiskomiteele heakskiitmiseks kolme kuu jooksul alates tema töölevõtmisest.

Süsteemi sõltumatu auditeerimise metoodika peab hõlmama kõiki II jaos esitatud ülesannetega seotud punkte.

Süsteemi sõltumatu auditeerimine põhineb tõenditel ja toimub dokumenteeritud menetluse kohaselt. Selleks peab kõiki FLEGT-litsentsi väljastamiseks vajaminevaid dokumente kontrollima ristuvate allikate põhjal, võttes võimalusel proove ja korraldades kohapealseid kontrollitegevusi, et dokumentide kontrollimisel saadud andmeid täiendada ja võrrelda. Süsteemi sõltumatu audiitor võib uurimisi algatada lepingu rakendamise ühiskomitee kaebuste või tähelepanekute alusel.

Käesoleva lepingu rakendamise algusperioodil sekkub süsteemi sõltumatu audiitor esimesel aastal kolm korda aastas, teisel ja kolmandal aastal kaks korda aastas ning alates neljandast aastast üks kord aastas. Ühiskomitee taotlusel võib süsteemi sõltumatu audiitor korraldada täiendavaid auditeid.

Süsteemi sõltumatu audiitor esitab enne oma ametiaja algust ühiskomiteele heakskiitmiseks üksikasjaliku ajakava, mis sisaldab kontrollkäikude ja vastavate aruannete esitamise kuupäevi.

V.   TEABEALLIKAD

Süsteemi sõltumatul audiitoril peab olema vaba juurdepääs kogu asjakohasele teabele ja teabeallikatele. Pooled hõlbustavad teabe kättesaadavust.

Süsteemi sõltumatu auditeerimise põhilised teabeallikad FLEGT-litsentside väljastamisprotsessi kaasatud osaliste seast on järgmised:

—	litsentse väljastav asutus (vee- ja metsandusministeerium);

—	ICEF, kes teeb enne FLEGT-litsentside väljastamist lõpliku kontrolli;

—	metsandusandmete keskus, kus talletatakse iga metsandusettevõtte FLEGT-litsentsid ja ekspordiandmed;

—	eksporditulude tagamise eest vastutav ettevõte (praegu BIVAC);

—

ametiasutuse struktuuriüksused, kes osalevad õiguspärasuse näitajatest kinnipidamise kontrollimises: — vee- ja metsandusministeerium; — kaubandusministeerium; — rahandusministeerium; — avaliku teenistuse, sotsiaalküsimuste ja tööministeerium; — justiitsministeerium; — keskkonna- ja ökoloogiaministeerium; — rahvatervise ministeerium; — põllumajandusministeerium; — transpordiministeerium;

—	metsandusettevõtted, väikeraielubade omanikud, majandatavad kogukonnametsad ja metsaistandike ettevõtjad või omanikud;

—

kõik kontrollitegevusse kaasatud talitused: vee ja metsanduse peadirektoraat, metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat, metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat, piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat, sekkumise ja kontrolli ühisrühm, Kesk-Aafrika Vabariigi tolliametid, maksutalitused, keskkonnaministeeriumi elukeskkonna ja keskkonnaplaneerimise direktoraat, tööinspektsioon, fütosanitaartalitused, Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroo, kaubandusministeeriumi talitused, justiitsministeeriumi talitused;

—	liidu pädevad asutused;

—	Kameruni (Douala) raieplatse majandav ettevõte;

—	kodanikuühiskonna (valitsusväliste organisatsioonide) liikmed;

—	PEAde ning muude raielubadega hõlmatud metsade naaberalade elanikud;

—	metsaarendusega seotud arendus- või tugiprojektide töötajad;

—	kõik muud asjakohased allikad.

Süsteemis osalevate sidusrühmade FLEGT-litsentside väljastamisega seotud kaebused võib esitada ühiskomiteele. Viimane võib need teha kättesaadavaks süsteemi sõltumatule audiitorile. Seega võivad ka kaebused olla süsteemi sõltumatu auditeerimise teabeallikad.

Esialgu tehakse süsteemi sõltumatule audiitorile kättesaadavaks kontrolliaruanded, kontrolliprotokollid ja õiguspärasuse näitajatest kinnipidamise kontrolliaruanded.

Kogu asjakohase teabe hankimiseks toimub süsteemi sõltumatu auditeerimine vastavalt vajadusele kohapeal.

Süsteemi sõltumatu audiitor peab konsulteerima ka peamiste andmebaaside (nt metsandusandmete keskuse) ja Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustega.

VI.   ARUANDED

Süsteemi sõltumatu auditeerimise aruanded sisaldavad kogu asjakohast teavet.

Süsteemi sõltumatu audiitor esitab auditiaruande kava ühiskomitee poolt dokumenteeritud ja heakskiidetud menetluste raames.

Kolme nädala jooksul pärast iga auditit koostab süsteemi sõltumatu audiitor prantsuskeelse esialgse aruande kaheksas eksemplaris: lisaks mõlemale poolele saadetud digitaalsele koopiale edastatakse neli eksemplari metsandusministrile ja ülejäänud neli liidule.

Kuna kontrollitakse, kas kõik süsteemi osalised peavad kinni õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetest, peab aruanne sisaldama analüüse kõikide süsteemi elementide kohta.

Ühiskomitee analüüsib mõlema poole märkusi seoses esialgse aruandega, sealhulgas kaebusi audiitori ülesannete täitmise kohta, ning edastab need süsteemi sõltumatule audiitorile lõpparuande koostamiseks. Lõpparuandes on esitatud süsteemi sõltumatu audiitori vastused ühiskomitee esitatud märkustele.

Süsteemi sõltumatu audiitor koostab korrapäraselt koondaruanded, mis avalikustatakse. Nimetatud aruandes esitatakse lõpparuande kokkuvõte ja see sisaldab põhitulemusi, tuvastatud nõrkusi ja puudusi ning sidusrühmadele tekkinud probleeme.

Juhul kui tuvastatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rasked rikkumised või puudused, koostab süsteemi sõltumatu audiitor ühiskomitee taotlusel ja vastavalt olukorrale täiendava eriaruande.

VII.   VÄRBAMISE KORD JA INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS

Süsteemi sõltumatu audiitor värvatakse pärast riiklike või rahvusvaheliste kandidaatidele metsandusministri avaliku konkursi väljakuulutamist kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib ühiskomitee ametliku heakskiidu korral üks kord pikendada.

Süsteemi sõltumatu audiitori avaliku konkursi teadet tuleb levitada riiklikes ja rahvusvahelistes väljaannetes ning veebisaitidel.

Metsandusministri ja süsteemi sõltumatu audiitori vahelises teenuselepingus sätestatakse järgmist.

Valitsus:

—	süsteemi sõltumatu audiitori tegevusse ei sekkuta;

—	juurdepääs õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud avalikule ja erateabele vastavalt riiklikele õigusaktidele;

—	juurdepääs õiguspärasuse kontrollimise süsteemi jaoks vajalikele metsamaadele ning puidu transpordi, hoiu, töötlemise ja ekspordi rajatistele;

—	süsteemi sõltumatu audiitori teenustasude arvete maksmine mis tahes auditulemuste korral.

Kesk-Aafrika Vabariigi valitsus hõlbustab halduslikult süsteemi sõltumatu audiitori liikumist Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil ning tagab viimase ohutuse riigi territooriumil liikudes.

Teenuseosutaja:

—	kvaliteetse ja volitustele vastava teenuse osutamine;

—	kaubanduslikku laadi konfidentsiaalse teabe kaitsmise ja kasutamisega seotud garantiid.

Kõnealuses lepingus täpsustatakse ka süsteemi sõltumatu audiitori tegevused, maksmise kord ja lepingu allkirjastajate kohustused.

---

VII LISA

KESK-AAFRIKA VABARIIGI ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE OPERATIIVSÜSTEEMI HINDAMISE KRITEERIUMID

Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepinguga (FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping) nähakse ette õiguspärasuse kontrollimise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga tagada, et kogu lepingus täpsustatud ning Kesk-Aafrika Vabariigist liitu eksporditav puit ja puittooted toodetakse õiguspäraselt. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem peab sisaldama järgmisi elemente: õiguspärase päritoluga puidu määratlus, milles on välja toodud seadused ja eeskirjad, mida on vaja litsentsi saamiseks täita; tarneahela kontroll, et jälgida puidu teekonda alates metsast kuni ekspordikohani; õiguspärasuse ja tarneahela kontrolli määratluses sisalduvate kõigi elementidega vastavuse kontrollimine; litsentside väljastamise menetlused ja FLEGT-litsentside väljastamine ja lõpuks sõltumatu audit, et tagada süsteemi toimimine ettenähtud viisil.

Liidu oodatavad tulemused seoses õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga esitatakse üldjoontes teabekirjades, mille koostab Euroopa Komisjoni ekspertide rühm (1).

HINDAMISKRITEERIUMID

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi suhtes korraldatakse enne litsentsimissüsteemi täielikku toimimahakkamist sõltumatu tehniline hindamine. Sidusrühmad ja lepingu rakendamise ühiskomitee kiidavad volitused ühiselt heaks. Hindamiskriteeriumide põhjal määratakse kindlaks tulemused, mida õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga tuleb saavutada ning mis on volituste aluseks. Hindamine sisaldab järgmist:

i)	süsteemi kirjelduse läbivaatamine, pöörates erilist tähelepanu pärast FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist tehtud läbivaatamistele, ning

ii)	süsteemi praktilise toimimise uurimine.

1. OSA.   ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS

Õiguspärase päritoluga puit tuleb määratleda Kesk-Aafrika Vabariigis kehtivate seaduste ja määruste alusel. Kasutatav määratlus peab välistama igasuguse ebamäärasuse, peab olema objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav.

Lisaks tuleb selles osutada vähemalt järgmisi temaatilisi valdkondi reguleerivatele seadustele.

Ülestöötamisõigused. Seaduslike õiguste andmine metsa ülestöötamiseks selleks õiguspäraselt ette nähtud aladel.

Metsamajandustööd. Metsamajandusalaste õigusaktide nõuete järgimine, eelkõige kooskõlas vastavate keskkonna- ja tööõigusalaste õigusaktidega.

Tasud ja maksud. Makse ja tasusid ning raie ja raieõigustega vahetult seotud makse käsitlevate õigusaktide nõuete järgimine.

Teised kasutajad. Selliste kolmandate isikute, keda raieõigused võivad mõjutada, maaomandiõigustest või maa ja ressursside kasutusõigustest kinnipidamine kõnealuste õiguste olemasolu korral.

Kaubandus ja toll. Kaubandus- ja tollimenetlusi käsitlevate õigussätete järgimine. a) Kas määratluse aluseks olevatele õigusaktidele või eeskirjadele on osutatud selgelt? b) Kas kriteeriumid/näitajad, mis võimaldavad mõõta vastavust igale määratluse elemendile või põhimõttele, on täpselt välja toodud? c) Kas kriteeriumid ja näitajad on selged, objektiivsed ja praktikas kohaldatavad? d) Kas näitajad ja kriteeriumid võimaldavad selgelt kindlaks määrata eri osalejate rolli ja ülesanded ning kas kõigi asjaomaste osalejate tegevusi hinnatakse kontrollimisega? e) Kas õiguspärasuse määratlus hõlmab eespool esitatud peamiste valdkondade olemasolevaid õigusakte? Kui mitte, siis miks on teatavate valdkondade õigusaktid kõrvale jäetud? f) Kas huvitatud isikud on võtnud arvesse kõigi peamiste õigusaktide komponente, mida kõnealuses riigis kohaldatakse (võivad, aga ei pruugi kuuluda eespool esitatud peamiste teemavaldkondade hulka)? g) Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem sisaldab peamisi õigussätteid, mis on kindlaks tehtud huvitatud sidusrühmade vaheliste eelnevate arutelude, eelkõige IX lisas mainitud arutelude käigus? h) Kas õiguspärasuse määratlust ja kontrollimise korda või vastavushindamise kontrolltabelit on pärast FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist muudetud? Kas kõnealuste muudatuste kontrollimiseks on määratud kindlaks näitajad ja kriteeriumid?

2. OSA.   TARNEAHELA KONTROLL

Tarneahela kontrollimiseks mõeldud süsteemid peavad tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes alates ülestöötamis- või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vaja säilitada teavet ühe konkreetse palgi, palgikoorma või puittoote füüsilise teekonna kohta ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa ja esimese punkti vahel, kus tooted segunevad (nt puiduterminal või töötlemisüksus).

2.1.   Kasutusõigused. Alad, kus on antud õigus metsaressursside kasutamiseks, on sõnaselgelt määratletud; samuti kõnealuste õiguste omanikud

a)	Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et tarneahelasse siseneb vaid kehtiva ja aktsepteeritava kasutusõigusega metsaaladelt varutud puit?

b)	Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et raietöid tegevad ettevõtted on saanud asjaomaste metsaalade jaoks vajalikud raieõigused?

c)	Kas raieõiguste andmise menetlused ja antud raieõigusi ning nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud?

2.2.   Tarneahela kontrollimise süsteemid. Tõhusad puidu jälgitavuse mehhanismid on olemas kogu tarneahelas alates ülestöötamiskohast kuni ekspordikohani.

Puude identimise meetodid võivad erineda, alates üksikühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või partiiga kaasnevate dokumentide läbivaatamiseni. Valitud meetodi puhul peab arvesse võtma puidu liiki ja väärtust, samuti ebaseadusliku või kontrollimata puiduga kokkupuutumise ohtu.

a)	Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik võimalikud tarneahelad ja kirjeldatakse neid?

b)	Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik tarneahela etapid ja kirjeldatakse neid?

c)

Kas meetodid on määratletud ja dokumenteeritud nii, et ühelt poolt oleks võimalik teha kindlaks toote päritolu ja teiselt poolt vältida segunemist teadmata allikatest pärit puiduga järgmistes tarneahela etappides: — puud metsas; — transport; — esialgne ladustamine; — saabumine esmase töötlemise ettevõttesse; — töötlemisettevõtted; — esialgne ladustamine; — transport; — saabumine ekspordikohta.

d)	Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on piisavad inim- ja muud ressursid kontrollimiste nõuetekohaseks läbiviimiseks?

2.3.   Kogused. Olemas on vastupidavad ja tõhusad mehhanismid puidu või puittoodete koguste mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis, ning eelkõige usaldusväärsed ja täpsed prognoosid, mis tehakse enne ülestöötamise algust kasvava metsa mahu kohta iga lubatud raielangi kohta.

Kas kontrollisüsteem sisaldab koguselisi andmeid sisenemiste ja väljumiste kohta tarneahela järgmistes etappides:

—	kasvav mets;

—	palgid metsas;

—	transporditud ja ladustatud puit;

—	saabumine tehasesse;

—	sisenemine tootmisliinidele/töötlemisettevõtetesse;

—	väljumine tootmisliinidelt/töötlemisettevõtetest;

—	väljumine tehasest;

—

saabumine ekspordikohta. a) Millised organisatsioonid vastutavad koguseliste andmete sisestamise eest kontrollisüsteemi ning kas vastavad menetlused on dokumenteeritud? Kas kontrollitud andmed on asjakohased? b) Kas kontrollisüsteem võimaldab koguselisi andmeid viivitamata registreerida ja ahela eelmiste või järgmiste lülidega vastavusse viia? c) Kas kontrollisüsteemi haldamise eest vastutavad töötajad on saanud nõuetekohase koolituse? d) Milline teave tarneahela kontrolli kohta avalikustatakse? Kuidas huvitatud isikud kõnealuse teabe kätte saavad?

2.4.   Kontrollitud õiguspärase puidu segunemine muul moel heaks kiidetud puiduga. Kui kontrollitud õiguspärastest allikatest pärit palkide või puidu segunemine teistest allikatest pärit palkide või puiduga on lubatud, tehakse piisav hulk kontrolle, et välistada teadmata allikatest või seadusliku ülestöötamisõiguseta raiutud puud.

a)

Kas kontrollisüsteem võimaldab kontrollitud puidu segunemist muul moel heaks kiidetud puiduga (nt teisest riigist imporditud puiduga või riigi niisuguselt metsaalalt pärit puiduga, mille kohta on antud küll seaduslik ülestöötamisõigus, kuid mida käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteem ei hõlma)?

b)	Milliseid kontrollimeetmeid kõnealustel juhtudel kohaldatakse? Näiteks, kas kontrollidega tagatakse, et kontrollitud väljunud puidu deklareeritud mahud ei ületa üheski etapis kontrollitud sisenenud puidu mahtude summat?

c)	Kas kontrollisüsteem võimaldab kontrollitud puidu kindlat eraldamist ebaseadusliku päritoluga või ilma seadusliku ülestöötamisõiguseta raiutud puidust?

2.5.   Imporditud puittooted. Tehakse asjakohased kontrollid veendumaks, et imporditud puit ja puittooted on imporditud õiguspäraselt.

a)	Kuidas tõendatakse imporditud puidu ja puittoodete õiguspärasust? (Kas süsteemiga tagatakse, et puit on seaduslikult imporditud?)

b)	Kuidas tagatakse imporditud puidu ja puittoodete jälgitavus? Kas puit ja puittooted idenditakse kogu tarneahelas?

c)	Millised elemendid võimaldavad tõendada, et imporditud tooted on pärit kolmandas riigis õiguspäraselt varutud puidust?

d)	Kas imporditud puidu kasutamisel on võimalik teha FLEGT-litsentsil kindlaks päritoluriik ja liittoodete koostisosade päritoluriik?

3. OSA.   KONTROLLIMINE

Kontrollimine tähendab kontrollide tegemist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et võimaldada tuvastada mis tahes mittevastavus nõuetele kas metsas või tarneahelas ning võtta selle kõrvaldamiseks õigeaegselt meetmed.

3.1.   Korraldamine

Kontrolli teeb valitsus, kolmas organisatsioon või mõlemad, tingimusel et neil on piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud töötajad ning kindlad ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks.

a)	Kas valitsus on määranud kontrolliülesannete täitmiseks ühe või mitu organit? Kas volitused (ja nendega seotud vastutus) on selged ja avalikustatud?

b)	Kas kontrollimise eest vastutaval organil on piisavad ressursid õiguspärasuse määratluse nõuetekohaseks kontrollimiseks ning süsteemid puidu tarneahela kontrollimiseks?

c)

Kas kontrollimise eest vastutaval organil on dokumenteeritud haldussüsteem, — millel on piisavad vahendid kohapealsete kontrollide tagamiseks sellise sagedusega, mis tagab süsteemi usaldusväärsuse; — millega tagatakse, et selle töötajad on pädevad ning et neil on tõhusaks kontrolliks vajalik kogemus; — milles kasutatakse sisekontrolli/-järelevalvesüsteemi; — millel on mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks; — millega tagatakse süsteemi läbipaistvus; — millega määratakse kindlaks kontrollimeetodid ja kasutatakse neid?

3.2.   Kontrollimine õiguspärasuse määratlusele vastavuse seisukohast

On selgelt kindlaks määratud, mida on tarvis kontrollida. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja nende eesmärk on tagada, et protsess oleks süstemaatiline, läbipaistev, põhineks tõenditel, toimuks korrapäraste intervallidega ja hõlmaks kõiki määratluse komponente.

a)	Kas kontrollimeetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse määratluse komponente ning sisaldavad kõigi täpsustatud näitajatega vastavuse kontrollimist?

b)	Kas kontrolli puhul on vajalik — dokumentide, kasutusregistrite ja kohapealse tegevuse kontrollimine (k.a pisteline kontrollimine); — teabe kogumine välistelt huvitatud isikutelt; — kontrollitegevuse registreerimine, mis võimaldab siseaudiitoritel ja sõltumatul audiitoril kontrolle teha?

c)	Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt kindlaks määratud ja neid kohaldatakse?

d)	Kas kontrolli tulemused seoses õiguspärasuse määratlusega avalikustatakse? Kuidas pääsevad huvitatud isikud kõnealusele teabele juurde?

3.3.   Tarneahela kontrollisüsteemide kontrollimine

On kindlaks määratud kohaldamisala, milles on täpsustatud, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmab kogu tarneahelat alates ülestöötamisest kuni eksportimiseni. Kontrollimeetodid dokumenteeritakse, nende eesmärk on tagada, et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõike kohaldamisalas sisalduvat ning näeb ette andmete korrapärase ja viivitamatu ristanalüüsi igas ahela etapis.

a)	Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt kindlaks määratud ja neid kohaldatakse?

b)	Kas kontrollimeetodid hõlmavad täielikult tarneahela kontrolli järelevalvet? Kas see on kontrollimeetodites selgelt täpsustatud?

c)	Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteemis eristatakse selgelt õiguspärasuse määratluses sisalduvatest (metsamajandusload) ja mittesisalduvatest allikatest pärit tooteid?

d)	Millega tõendatakse, et tarneahela kontrollide järelevalve on tõepoolest tehtud?

e)

Andmete kontrollimine   Milline organisatsioon vastutab andmete sidumise eest? Kas tal on andmete nõuetekohaseks haldamiseks kohandatud inim- ja muud ressursid?   Kas on olemas meetodid kasvavate puude ja tehasesse ning seejärel ekspordikohta sisenenud puidu vastavuse hindamiseks?   Kas on olemas meetodid sisseveetud toorpuidu ning saekaatritest ja muudest rajatistest välja veetud töödeldud puidu vastavuse hindamiseks?   Kas andmeid on võimalik siduda usaldusväärselt üksikute puittoodete ja partiide kaupa kogu tarneahelas?   Milliseid teavitamissüsteeme ja -tehnikaid kasutatakse andmete talletamiseks, sidumiseks ja registreerimiseks? Kas on olemas tõhusad andmeturbesüsteemid?   Kas tarneahela kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas pääsevad huvitatud isikud kõnealusele teabele juurde?

3.4.   Mittevastavus

On olemas toimiv ja tõhus mehhanism rikkumiste tuvastamise korral asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks ja rakendamiseks.

a)	Kas kontrollisüsteemis on eespool nimetatud nõue kindlaks määratud?

b)	Kas on olemas mittevastavuste haldamise korda selgitav dokument?

c)	Kas on loodud mehhanismid mittevastavuse kõrvaldamiseks? Kas need on praktikas kohaldatavad?

d)	Kas rikkumisi ja võetud parandusmeetmeid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas parandusmeetmete tõhusust hinnatakse? Kas parandusmeetmete järelevalve on tagatud?

e)	Milline teave tuvastatud rikkumiste kohta avalikustatakse?

4. OSA.   LITSENTSID

Iga saadetisega on kaasas FLEGT-litsents. Kesk-Aafrika Vabariik vastutab litsentside väljastamise eest.

4.1.   Korraldus

a)	Milline organ vastutab FLEGT-litsentside väljastamise eest?

b)	Kas litsentse väljastava asutuse ja selle personali roll on selgelt kindlaks määratud ja avalikustatud?

c)	Kas on kindlaks määratud erialaoskustega seotud nõuded ning kas litsentse väljastava asutuse personali jaoks on loodud sisekontrollisüsteem?

d)	Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad ressursid oma ülesande täitmiseks?

4.2.   Litsentside väljastamine

a)	Kas litsentse väljastav asutus järgib litsentside väljastamisel dokumenteeritud menetlusi? Kas need menetlused, kaasa arvatud võimalikud tollimaksud, avalikustatakse?

b)	Kas on olemas tõendusmaterjal selle kohta, et kõnealuseid menetlusi kohaldatakse nõuetekohaselt?

c)	Kas nii väljastatud kui ka tagasilükatud litsentsid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas registreerimisel viidatakse selgelt põhjendustele, mille alusel litsentsid väljastati?

4.3.   Väljastatud litsentsid

a)	Kas litsents väljastatakse ühele saadetisele?

b)	Kas ekspordisaadetise õiguspärasust tõendatakse valitsuse kontrolli- ja jälgitavussüsteemidega?

c)	Kas litsentside väljastamise tingimused on selgelt kindlaks määratud ja kas need edastatakse eksportijale ja teistele asjaomastele pooltele?

d)	Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse?

5. OSA.   SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDITEERIMINE

Süsteemi sõltumatu auditeerimine on Kesk-Aafrika Vabariigi metsandussektori reguleerivate organite sõltumatu funktsioon. Selle eesmärk on säilitada FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus, jälgides, et kõik Kesk-Aafrika Vabariigi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osad toimiksid ettenähtud moel.

5.1.   Institutsioonilised sätted

5.1.1.   Asutuse määramine

Kesk-Aafrika Vabariik on andnud süsteemi sõltumatuks auditeerimiseks ametliku loa ja võimaldab süsteemil toimida tõhusalt ja läbipaistvalt.

5.1.2.   Sõltumatus võrreldes õiguspärasuse kontrollimise süsteemi muude elementidega

Eristatakse selgelt metsaressursside majandamises või reguleerimises osalevaid ning sõltumatu auditiga seotud organisatsioone ja isikuid.

a)	Kas valitsus on dokumenteerinud nõuded sõltumatu audiitori sõltumatuse kohta?

b)	Kas on ette nähtud, et Kesk-Aafrika Vabariigi metsandussektoris kaubandushuvi või institutsioonilist rolli omavad organisatsioonid või isikud ei tohi tegutseda sõltumatu audiitorina?

5.1.3.   Sõltumatu audiitori määramine

Sõltumatu audiitor on määratud läbipaistva mehhanismi abil ning ta tegutseb selgete ja avalikustatud eeskirjade kohaselt.

a)	Kas valitsus on avalikustanud sõltumatu audiitori volitused?

b)	Kas valitsus on dokumenteerinud ja avalikustanud sõltumatu audiitori määramise menetlused?

5.1.4.   Kaebuste käsitlemise mehhanismi loomine

On loodud sõltumatust auditeerimisest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemise mehhanism. Kõnealune mehhanism võimaldab käsitleda kõiki litsentsimissüsteemi toimimisega seotud kaebusi.

a)	Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise mehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele?

b)	Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine ning millised järelmeetmed on võetud?

5.2.   Sõltumatu audiitor

5.2.1.   Organisatsioonilised ja tehnilised nõuded

Sõltumatu audiitor täidab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi muudest elementidest sõltumatut funktsiooni ning tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldusstruktuurile ning meetmetele ja menetlustele, mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud hea tavaga.

Kas sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldussüsteemile, mis vastab ISO juhiste 62, 65 nõuetele või samalaadsetele normidele?

5.2.2.   Auditeerimismeetod

Sõltumatu auditeerimise meetod põhineb tõendite kogumisel ning seda teostatakse täpsete ja sagedaste intervallidega.

a)	Kas sõltumatu auditeerimise meetodites täpsustatakse, et kõik tulemused põhinevad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimisega seotud objektiivsetel tõenditel?

b)	Kas meetodites täpsustatakse maksimaalsed intervallid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi iga elemendi kontrollimiseks?

5.2.3.   Auditi kohaldamisala

Sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt volitustele, milles täpsustatakse selgelt, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmavad kõiki FLEGT-litsentside väljastamiseks kokku lepitud nõudeid.

Kas sõltumatu auditeerimise meetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elemente ja näitavad ära peamised tõhususe kontrollid?

5.2.4.   Aruannetega seotud nõuded

Sõltumatu audiitor esitab lepingu rakendamise ühiskomiteele korrapäraselt aruandeid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi terviklikkuse, kaasa arvatud puuduste ja nende kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete hindamise kohta.

Kas sõltumatu audiitori volitustes on täpsustatud aruannetega seotud nõuded ja aruannete esitamise sagedus?

---

(1)  http://ec.europa.eu/development/policies/9interventionareas/environment/forest/forestry_intro_en.cfm

---

VIII LISA

KÄESOLEVA LEPINGU RAKENDAMISE INDIKATIIVNE AJAKAVA

		2011				2012	2013		2014–2017
		1. kvartal	2. kvartal	3. kvartal	4. kvartal
TEGEVUS	ALLTEGEVUS	ETTEVALMISTUSETAPP							TEGEVUSETAPP
I. TEADLIKKUSE SUURENDAMINE JA PÕHITEAVE	1. Kommunikatsiooniplaani väljatöötamine ja hindamine.
	2. Kommunikatsiooniplaani rakendamine.
	3. Veebilehe arendamine ja ajakohastamine.
II. INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK	1. Eri kontrollimise ja selle järelevalvestruktuuride lubade (käesolevas lepingus kirjeldatud tähenduses) ülevõtmine/ametlikustamine ning vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi seaduse ajakohastamine.
	2. Ühise nõupidamismehhanismi loomine ja toimimine.
	3. Lepingu rakendamise ja järelevalve ühiskomitee loomine.
	4. Riikliku lepingu rakendamise ja järelevalve komitee loomine ja toimimine.
	5. Alalise tehnilise sekretariaadi loomine.
III. SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE	1. Osalejate koolitamine seoses vabatahtliku partnerluslepingu osadega.
	2. Erinevate kontrollimis- ja nende järelevalvestruktuuride ning kodanikuühiskonna ja erasektori koolitamise ja suutlikkuse suurendamise kava väljatöötamine.
	3. Koolituskava rakendamine.
	4. Vajaliku varustuse ja logistikavahendite kindlakstegemine.
	5. Varustuse ja logistikavahendite soetamine.
	6. Talituste kättesaadavaks tegemine (alaline tehniline sekretariaat, ICEF, BMIV, CDF, litsentse väljastav asutus).
	7. Vahekohtu- ja tolliekspertiisikomisjoni loomine ja töötajate koolitamine.
IV. ÕIGUSRAAMISTIKU REFORMIMINE	1. Õigusaktide väljatöötamine II lisas esitatud määratluse kohaselt.
	2. Puidu kohalikku turgu käsitleva õigusraamistiku muutmine.
	3. Metsi (kogukonna-, kommuuni- ja erametsi) ning istandikke käsitleva õigusraamistiku muutmine.
	4. Vabatahtliku partnerluslepingu ratifitseerimise menetlus.
	5. Mittevastavuste haldamise käsiraamatu väljatöötamine.
	6. Õiguslike meetmete väljatöötamine juhtimise tõhustamiseks (põhikiri, vaatlemine, riiklik jälgitavuse süsteem jne).
V. RIIKLIKU JÄLGITAVUSSÜSTEEMI RAKENDAMINE	1. Riikliku jälgitavuse süsteemiga seotud menetluste (meetodid, kontrollid, järelevalve jne), kaasa arvatud missiooni TEREA lõpetamine.
	2. Riikliku jälgitavussüsteemi projekti rakendamine.
	3. Põhiliste kaasatud struktuuriüksuste andmebaaside ühendamine.
	4. CEMACi riikide andmebaaside arendamine ning seejärel väljatöötamine.
	5. Materjalide ja varustuse (identimisvahendid, identimisvahendite lugejad, arvutid) soetamine.
	6. Süsteemi kasutuselevõtt riiklikul tasandil: kontrollpostide, sealhulgas piirikontrollipunktide loomine ja varustamine kogu tarneahela ulatuses (infrastruktuur, arvutid, internetiühendus jne).
	7. Osalejate suutlikkuse suurendamine (vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium ja muud asjaomased ametiasutused, erasektor ja kodanikuühiskond).
	8. Asjaomaste töötajate koolitamine (ICEF, CDF, BMIV ning muud ministeeriumid, erasektor ja kodanikuühiskond).
VI. ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE	1. Vajaduse korral väikeraielubade ja kogukonnametsade vastavushindamise tabelite väljatöötamine, sh kohapealne katsetamine.
	2. Iga kontrolliasutuse (ametiasutused) omapoolsete kontrollimenetluste arendamine/tugevdamine koostöös ICEFiga.
	3. Ametiasutuste ning ICEFi vaheliste õiguspärasuse kontrolliga seotud teabevahetusprotokollide arendamine.
	4. Andmebaasi haldussüsteemi toimimiseks vajaliku töökorra väljatöötamine.
	5. FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi katsetamine pilootprojektina ja nõutavate tegevuste rakendamine.
	6. Ettevõtete kontrollimenetluste ja FLEGT-litsentside väljastamise eeltest.
	7. Metsandusüksuste, eelkõige sekkumise ja kontrolli rakendusrühma liikmete õiguspärasuse kontrollimise menetluste alane koolitus ja neist teadlikkuse suurendamine.
	8. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamine kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12.
	9. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimine.
VII. LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE SÜSTEEM	1. Litsentse väljastava asutuse loomine.
	2. Erasektori teadlikkuse suurendamine FLEGT-litsentside väljastamise üksikasjalikest menetlustest.
	3. Kontaktide loomine liidu pädevate asutustega.
	4. FLEGT-litsentside väljastamine.
VIII. SÜSTEEMI SÕLTUMATUD AUDITID	1. Sõltumatu audiitori töölevõtmine, üksikasjaliku metoodika väljatöötamine ja kinnitamine (alates 2013. aasta märtsikuust).
	2. Esmaaudit ja edasised auditid.
IX. TOODETE EDENDAMISE STRATEEGIA	1. Koostatakse arenduskava, mis sisaldab uuringut turgude hetkeseisundi kohta.
	2. Kesk-Aafrika Vabariigist pärit FLEGT-litsentsiga toodete turustamine ja müügiedendus sihtturgudel.
X. VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU MÕJU JÄRELEVALVE	1. Sotsiaalsete näitajate kindlaksmääramine ja jälgimine.
	2. Konfiskeeritud puidu järelevalve süsteemi rakendamine.
	3. Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju järelevalve süsteemi rakendamine.
	4. Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju vahehindamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel.
	5. Metsandussektoris saadava tulu järelevalve ja hindamine.
XI. TÄIENDAVATE RAHALISTE VAHENDITE OTSIMINE	1. Rahaliste vahendite hankimise strateegia väljatöötamine.

---

IX LISA

KÄESOLEVA LEPINGU RAKENDAMISEGA KAASNEVAD MEETMED

I.   ÕIGUSNORMID

I.1.   Õiguspärase puidu määratlusega seotud eeskirjad

Võttes arvesse II lisas esitatud õiguspäraselt toodetud puidu määratlust, tuleb enne FLEGT-litsentside süsteemi täies mahus jõustumise kuupäeva täiendada / läbi vaadata teatud õigus- ja haldusakte. Nimetatud eeskirjade hulka kuuluvad järgmised.

a)

Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium: — metsakorraldus-/metsamajandusnormide 3. köide; — PEAsid väljastava komisjoni eeskirjade läbivaatamine, kaasates sellesse kodanikuühiskonna; — puuistandusi reguleerivad eeskirjad (üle 50 ha pindalaga istandike spetsifikaadid; ettevõtja ja eraisiku/kogukonna vaheliste lepinguliste suhete määratlus; muud asjakohased valdkonnad); — eeskirjad, millega reguleeritakse litsentse väljastava asutuse teavitamist teatud metsa- ja keskkonnajuhtimisega seotud aspektidest; — mittevastavuste haldamise käsiraamat; — eeskirjad, millega reguleeritakse mittevastava puidu kasutust.

b)	Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium: — keskkonnaseadustiku rakenduseeskirjad; — keskkonnamõju hindamiste eeskirjad.

c)	Põllumajandusministeerium: — ajakohastatud eeskirjad põllukultuuridele tekitatud kahju hüvitamise kohta; — maaseadus (kasutusõigus, maaomandiõigus).

d)	Transpordiministeerium: — puidu transporti reguleerivad eeskirjad.

e)	Kaubandus- ja tööstusministeerium: — eeskirjad ettevõtete registreerimiseks nõuandekodades.

f)	Rahandus- ja eelarveministeerium: — eeskirjad imporditud ja läbiveetava puidu kohta.

g)	Siseküsimuste ja territoriaalhalduse eest vastutav ministeerium: — eeskirjad detsentraliseerimise kohta; — eeskirjad kogukondade kohta.

I.2.   Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud eeskirjad

Eeskirjad, millega rakendatakse riiklikku jälgitavussüsteemi:

—

metsandusministeeriumi põhikiri, mida on kohandatud kooskõlas FLEGT-süsteemi raames kehtestatud sätetega (ICEFi, CDFi, BMIVi, piirkondlike direktoraatide / piirkondlike inspektsioonide, alalise tehnilise sekretariaadi ja ühiskomitee rollide selgitamine kontrollides ja õiguspärasuse kontrollimise järelevalves);

—	FLEGT-litsentse väljastava asutuse määramise määrus;

—	eeskirjad, millega reguleeritakse kohalikku puiduturgu;

—	eeskiri, milles kirjeldatakse üksikasjalikult õiguspärasuse süsteemis ette nähtud kontrollimenetlusi eraõiguslikku sertimissüsteemi omavate ettevõtete korral.

I.3.   Käesoleva lepingu järelevalvega seotud eeskirjad

—	Metsandusministeeriumi põhikiri, mida on kohandatud kooskõlas FLEGT-süsteemi raames kehtestatud sätetega;

—	ühiskomiteega seotud eeskiri;

—	määrus, millega luuakse alaline tehniline sekretariaat: tegemist on Kesk-Aafrika Vabariigi asutusega, mis ühendab valitsemissektori, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajaid;

—	eeskiri sidusrühmade osalemise ja nende rolli kohta käesoleva lepingu rakendamisel;

—	eeskiri, mille alusel tuleb võtta õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames arvesse kodanikuühiskonna sõltumatut vaatlust.

II.   ASUTUSTE INIMRESSURSSIDE SUURENDAMINE

a)   ICEF, FLEGT-litsentse väljastav asutus ja muud struktuuriüksused

FLEGT-litsentsimissüsteem on uus protsess, mille rakendamisel tuleb järgida mitmeid nõudeid. Seega tuleb suurendada valitsusasutuste suutlikkust.

Kesk-Aafrika Vabariik otsustas, et kogu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kontrollib ICEF. Kõik metsamajandusega seotud andmebaasid tuleb koondada metsandusandmete keskuse hallatavasse andmebaasi haldussüsteemi. Lisaks otsustas valitsus juba enne vabatahtlikule partnerluslepingule alla kirjutamist luua sekkumise ja kontrolli ühisrühma.

Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi põhikiri, millega sätestatakse selle kesk- ja detsentraliseeritud talituste ülesanded, toob aga mõnikord välja nimetatud ministeeriumi kesk- ja detsentraliseeritud talituste ülesannete kattumise praeguses kontrollisüsteemis ning samuti detsentraliseeritud talituste tõrked.

Võttes arvesse käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi, tuleb vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi põhikirjas osaliste rolle täpsustada, täiendada ja muuta ning määratleda uuesti detsentraliseeritud talituste omavahelised suhted ning metsandusministeeriumi juurde koondatud andmebaasi haldussüsteemi ja nimetatud talituste vaheline teabevoog.

Selleks peab ICEF, kes vastutab kõnealuste andmete koondamise eest, suurendama oma suutlikkust teabehalduse erikoolituse abil. Nimetatud koolitust peab võimaldama ka teistele metsamajandamisse kaasatud kesk- ja detsentraliseeritud talitustele. Täpsemalt peetakse silmas metsandusandmete keskust, FLEGT-litsentse väljastavat asutust ja piirkondlikke direktoreid ning piirkondlikke ja piiriinspektoreid.

Nimetatud talitusi tuleb andmete sisestamise tarkvara ning kesksel tasandil teabe vahetamise ja edastamisega seotud menetluste osas koolitada.

b)   Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond

Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond on protsessi sidusrühmad. Kodanikuühiskonna sõltumatu vaatlus on mehhanism, mis võimaldab sellel käesoleva lepingu rakendamisse tõhusalt panustada. Kodanikuühiskonna sõltumatu vaatluse eesmärk on metsaseaduse kohaldamise süsteemide riigipoolne parendamine tõhusa juhtimise nimel. Kodanikuühiskond peab kogutud teavet dokumenteerima ning selle FLEGT-litsentse väljastavale asutusele ja ühiskomiteele kättesaadavaks tegema.

Valitsusväliste organisatsioonide nõuetekohaseks kaasamiseks käesoleva lepingu rakendamisse tuleb suurendada ka nende suutlikkust. Nad peavad osalema kodanikuühiskonna sõltumatu vaatluse, eelkõige teabekogumise ja aruannete koostamise koolitustel.

c)   Eraettevõtete koolitus (nt õiguspärasuse kontrollimise süsteemi parema mõistmise ja kasutamise eesmärgil)

d)   Vahekohtu- ja tolliekspertiisikomisjon

e)   Riikliku jälgitavussüsteemi osaliste koolitamine

Kõikide sidusrühmade nõuetekohase kaasamise tagamiseks riiklikku jälgitavussüsteemi korraldatakse korrapäraseid jätkukoolitusi.

III.   VAHENDITE SUURENDAMINE

Õiguspärasuse kontrollimise raames sekkuvate eri struktuuriüksuste killustatus raskendab kontrollimist ning võib pikas perspektiivis põhjustada viivitusi litsentside väljastamisel.

Käesoleva lepingu rakendamise raames sekkuvad struktuuriüksused on sama olulised kui nende tõhus toimimine, mis võib põhjustada probleeme juhul, kui neile ei leita tööruume. Seega on nende parema kooskõlastamise nimel vaja vältimatult luua kõiki talitusi ühendavad lisabürood (alaline tehniline sekretariaat, ICEF, DGEF, DIAF, DEIF, piirkondlikud direktoraadid / piirkondlikud inspektsioonid, CDF, BMIV, FLEGT-litsentse väljastav asutus). Uuritakse mitmeid võimalusi (ehitamine, remontimine, asukoht).

Lisaks peavad ICEFil, DGEFil, DIAFil, DEIFil, CDFil ja detsentraliseeritud talitustel nimetatud ülesande täitmiseks olema nõuetekohased logistikavahendid (veeremid, arvutid, internetiühenduseks vajalikud vahendid, kontoritarbed jms). Tegelikud vajadused saab selgitada välja uuringute käigus.

Praegune jälgitavussüsteem ei võimalda kogu puidu tarneahelaga seotud teabe kogumist. Üks Kesk-Aafrika Vabariigi valitud võimalustest on V lisale vastava riikliku jälgitavussüsteemi projekti loomine. Kõnealuse määramata maksumusega projekti jaoks tuleb kavandada piisavalt nõuetekohaseid logistikavahendeid (veeremid, arvutid, internetiühenduseks vajalikud vahendid, kontoritarbed jms), mis võimaldaksid CDFil kogu puiduga seotud teabe kokku koguda ja tsentraliseerida.

IV.   KOMMUNIKATSIOON

Kommunikatsioon on käesoleva lepingu rakendamisel oluline vahend. Kohalikke kogukondi ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaasatud osalisi tuleb seetõttu piisavalt teavitada. Selleks on vaja teha järgmist:

—	koostada FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu osalistele suunatud kommunikatsiooniplaan;

—	luua kohalikele ning põliselanikele suunatud ettevõtete teabevahetus- ja osalusmenetlused;

—	luua metsandusministeeriumi veebileht ja seda ajakohastada;

—	teavitada parlamendisaadikuid: parlament on otsuseid tegev asutus, kes osaleb metsamajandamisega seotud õigusaktide vastuvõtmises. Võttes arvesse nende positsiooni valimisringkonnas ja kohustusi valijate ees, tuleb parlamendisaadikuid käesoleva lepingu olulisusest teavitada;

—	teavitada metsandusettevõtteid: ettevõtteid teavitatakse korrapäraselt lepingu rakendamise arengust ning taotlemiseks rakendatud menetlustest ja meetoditest.

V.   PUIDU KOHALIKU TURU STATISTILINE JÄRELEVALVE

Kesk-Aafrika Vabariigi kohalik turg peab pidama kinni FLEGTi nõuetest. Puidu kohaliku turuga seotud teabe kogumiseks ja selle üldises metsamajanduses rakendamiseks on soovitatav luua ministeeriumidevaheline komitee, kes vastutaks puidu kohaliku turuga seotud kogu statistika järelevalve ja ajakohastamise eest.

VI.   PUIDU JA PUITTOODETE EDENDAMISE, INDUSTRIALISEERIMISE JA TURUSTAMISEGA SEOTUD MEETMED

Käesoleva lepinguga hõlmatud Kesk-Aafrika Vabariigi puidu ja puittoodete puhul võib olla tegemist ka turustamisperspektiivita, n-ö teisese puiduliigiga. Käesolev leping kutsub Kesk-Aafrika Vabariiki üles õhutama erasektorit, et see kasutaks edaspidi mitmekesisemat, Euroopa turule huvipakkuvat töötlust.

Selleks võtab Kesk-Aafrika Vabariik piirava meetme palkide eksportimise kohta, rakendades Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustiku artiklit 44.

Nimetatud edendamise jaoks on aga vaja liidu ettevõtjate täielikku avatust ja huvi Kesk-Aafrika Vabariigi igast liigist puidu ja puittoodete suhtes.

Soovitatavate meetmete hulgast võib kaaluda mitmeid järgmisi tegevusi:

1)	Kesk-Aafrika Vabariigi puidusektorit käsitlevate kirjelduste koostamine;

2)	suundumuste ja vajaduste analüüs;

3)	puiduressursside väärtuse tõstmise, tööstusliku arendamise ja edasise töötlemise kava väljatöötamine;

4)	töötlemisstandardite väljatöötamine;

5)	puidu kasutamist edendavate meetmete väljatöötamine (kvaliteedistandardid, uute toodete edendamine);

6)	vähetuntud liikide kirjeldamine ja edendamine;

7)	industrialiseerimisalase tehnosiirde soodustamine.

VII.   VALDKONDLIKUD MEETMED

Kesk-Aafrika Vabariigi / FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu raames rakendatavad tegevused põhinevad eelkõige kahel valdkondadevahelisel meetmel.

1.	Korraldamise osas tuleb välja töötada käesoleva lepingu rakendamisega seotud ülesannete üksikasjalik ja ajakohastatud kava, et selle rakendamise ajakavaga ette nähtud ühtteist tegevust ka praktikas kohaldada.

2.

Rahastamise osas tuleb hankida asjakohased rahalised vahendid, tuginedes eelkõige ülesannete kavale. Metsaarenduse erimakse (sihtotstarbeline konto metsanduse arenguks) võib kasutada nimetatud tegevuste rahastamiseks ning need võivad pärineda raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise protsessi fondidest.

---

X LISA

LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISKOMITEE ÜLESANDED

Lepingu rakendamise ühiskomitee vastutab vabatahtliku partnerluslepingu haldamise eest ning rakendamise järelevalve ja hindamise eest. Eelkõige vastutab see alljärgnevate ülesannete eest.

Seoses käesoleva lepingu haldamisega

—	Tellib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 FLEGT-litsentsimissüsteemi sõltumatu hindamise ja soovitab kuupäeva, millest alates FLEGT-litsentsimissüsteem peaks täies mahus jõustuma.

—	Hõlbustab kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 19 kahe lepingupoole vahelist dialoogi ja teabevahetust ning uurib mõlema lepingupoole kõiki esitatud küsimusi ning määrab kindlaks edasised menetlused.

—	Täidab ombudsmani kohustusi ja otsib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 24 lahendusi konfliktidele või vaidlustele.

—	Võtab kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 26 vastu käesoleva lepingu lisadega seonduvad muudatusettepanekud.

—	Teostab käesoleva lepingu rakendamisel elanike võimaliku sotsiaalse, majandusliku ja keskkondliku mõjutamise üle järelevalvet.

Seoses käesoleva lepingu rakendamise järelevalve ja hindamisega

—	Tagab käesoleva lepingu rakendamise üldise edenemise järelevalve ja hindab lepingu rakendamisel tehtud edusamme, järgides vastavas lisas määratud ajakava kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 14.

—	Teeb kindlaks käesoleva lepingu rakendamise võimalikud probleemid ja analüüsib neid.

—	Avaldab käesoleva lepingu rakendamist käsitleva aastaaruande kooskõlas selle artikliga 19.

—	Võtab vastu ja uurib käesoleva lepingu rakendamise ja FLEGT-litsentsimissüsteemiga seotud kaebusi.

—	Teeb kindlaks, vaatab läbi, esitab ja vajaduse korral võtab meetmed käesoleva lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lähtudes eelkõige sõltumatu audiitori tähelepanekutest.

—	Vaatab läbi süsteemi sõltumatu audiitori edastatud kaebused ja teostab nende üle järelevalvet.

Seoses süsteemi sõltumatu auditeerimisega ja kooskõlas VI lisaga

—	Kiidab heaks süsteemi sõltumatu audiitori koostatud ja esitatud menetluskäsiraamatu ning dokumenteeritud menetluste raames esitatud auditiaruande kava.

—	Lepib kokku süsteemi sõltumatu audiitori töökavas ning soovitab vajaduse korral täiendavaid auditeid.

—	Edastab süsteemi sõltumatule audiitorile saadud FLEGT-litsentsimissüsteemiga seotud võimalikud kaebused.

—	Vaatab läbi kõik süsteemi sõltumatu audiitori välja töötatud aruanded.

—	Vaatab läbi süsteemi sõltumatu audiitori ajutised aruanded ja vajaduse korral edastab talle oma märkused.

—	Nõuab süsteemi sõltumatult audiitorilt vajaduse korral täiendavat eriaruannet.

—	Vaatab kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 10 läbi süsteemi sõltumatu audiitori tööga seotud kaebused.

—	Kiidab vajaduse korral heaks süsteemi sõltumatu audiitori lepingu pikendamise.

Seoses käesoleva lepingu rakendamisega seotud osaliste kaasamisega

—	Tagab V lisas kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaasatud struktuuriüksuste teadlikkuse suurendamise ja koolitamise järelevalve.

—	Tagab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaasatud struktuuriüksuste osalistega seotud mittevastavuste menetluste järelevalve.

—	Teostab järelevalvet ja määratleb nõuetekohased meetmed, millega tagatakse kõikide sidusrühmade kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse.

---

XI LISA

ÜLDSUSELE AVALDATAV TEAVE

Teabe avaldamine üldsusele soodustab läbipaistvust ja tagab FLEGT-litsentsimissüsteemi hea arusaadavuse kõigi osaliste jaoks ning võimaldab neil veenduda metsamajanduse nõuetekohases juhtimises.

See võimaldab osalistel mõista protsessi kogu kulgu kuni FLEGT-litsentsi väljastamiseni. Mida rohkem on kõigil osalistel teavet FLEGTi alusdokumentide, selle rakendamise, järelevalve ja kontrolli kohta, seda paremini saadakse protsessist aru, võetakse see üle ja kohaldatakse seda, nii et kõik kaasatud sidusrühmad hõlbustavad käesoleva lepingu rakendamist. Teavet edastatakse aktiivse avaldamise või kättesaadavuse tagamise kaudu. Teabe asjakohasuse tagamiseks tuleb see avaldada viivitamata.

1.   KÄESOLEVA LEPINGU RAKENDAMISE JA JÄRELEVALVE ÜHISKOMITEE ARUANDE SISU

Käesoleva lepingu rakendamise ja järelevalve ühiskomitee aastaaruanne sisaldab eelkõige järgmist:

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu eksporditud puidu ja puittoodete kogused tollikoodide ja liidu sihtliikmesriikide lõikes;

—	Kesk-Aafrika Vabariigi väljastatud FLEGT-litsentside arv;

—	eesmärkide ja püstitatud ülesannete täitmise edukuse ülevaade käesolevas lepingus kindlaks määratud tähtaegade jooksul ja muud lepingu rakendamisega seotud üldküsimused;

—	tegevused, mille eesmärk on hoida ära igasugune võimalus eksportida ebaseaduslikku puitu või puittooteid mujale kui liidu turule või turustada neid siseriiklikul turul;

—	Kesk-Aafrika Vabariiki imporditava või sealt läbi veetava puidu ja puittoodete kogused;

—	meetmed, mis on võetud selleks, et hoida ära ebaseaduslikku päritolu puidu ja puittoodete importi ning tagada sellega FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkus;

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumised Kesk-Aafrika Vabariigis ning olukorra lahendamiseks võetud meetmed;

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused tollikoodide ja liidu sihtliikmesriikide lõikes;

—	liidule Kesk-Aafrika Vabariigi poolt väljastatud FLEGT-litsentside arv;

—	nende juhtumite arv, mille puhul Kesk-Aafrika Vabariigi päritoluga puit saabus liidu tolliasutustele litsentsita, ning asjakohased puidu ja puittoodete kogused;

—	ühiskomitee struktuur ja töö.

2.   TEAVE TEABE AVALDAMISE VAHENDITE JA KANALITE KOHTA

Teabe avaldamisega tegeleb lepingu rakendamise ühiskomitee ja iga sidusrühm avaldab nendega seotud teabe. Metsamajandamise ja puiduveoga seotud teave on kättesaadav vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi metsandusandmete keskuses; vastastikuse sidumise süsteem võimaldab metsandusandmete keskuse andmebaasiga siduda metsamajandamisega kokku puutuvaid osakondi (vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium, rahandus-, tööhõive-, põllumajandus-, kaubandus- ja justiitsministeerium), samal ajal kui Riigi Teatajas avaldatakse kõik seadused ja õigusnormid.

Teave avaldatakse vastavalt sihtrühmale (kas elab linnas või maal, on valdavalt kirjaoskav või kirjaoskamatu) alltoodud tänapäevaste vahendite ja kanalite kaudu.

—

Aktiivne kanal — Riigi ja rahvusvaheline avalik ja eraajakirjandus; — kohalikud ja kogukonnaraadiod; — konverentsid ja arutelud; — kollokviumid, seminarid ja tutvustusüritused; — dokumentaalfilmide levitamine; — raadio- ja telesaadete tootmine ja levitamine; — meelelahutusürituste korraldamine jne; — kommunikatsiooniplaani raames korraldatakse muu hulgas infotunde, et edastada teavet sidusrühmadele, eelkõige kohalikele elanikele ning elanikele, kellel puudub internetiühendus või juurdepääs ajakirjandusele.

—

Passiivne kanal — Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi veebilehed; — Ametlik Teataja; — vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi raamatukogu; — vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi metsandus- ja jahindussektori statistiline aruanne; — metsandusameti aastaaruanded, mida saab piirkondlikul tasandil vaadata kesksetes või detsentraliseeritud direktoraatides.

Aktiivse ja passiivse teabe alusel võetakse teabe avaldamisel arvesse allpool loetletud valdkondadega seotud andmeid.

3.   ÕIGUSALANE TEAVE

—

Kesk-Aafrika Vabariigi sõlmitud ja ratifitseeritud rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud ohustatud looma- ja taimeliikide kaitse (CITES jt), inimeste ja rahvaste õiguste kaitse (ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon 61/295, Aafrika inimeste ja rahvaste õiguste harta jne), töö- ja töökohtade kaitse jm kohta;

—	FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping (põhiosa ja lisad);

—	lubade väljastamist tõendav dekreet;

—	lubade tühistamist tõendav dekreet;

—	metsandusseadustik ja kõik sellega seonduvad õigusaktid;

—	keskkonnaseadustik ja kõik sellega seonduvad õigusaktid;

—	veeseadustik ja kõik sellega seonduvad õigusaktid;

—	tööseadustik ja selle metsandussektoriga seotud rakenduseeskirjad;

—	iga aasta eelarveseadused;

—	üldine maksuseadustik;

—	investeerimishartad;

—	Kesk-Aafrika metsakomisjoni riiklik lähenemiskava;

—	vaesuse vähendamise strateegiadokument;

—	määrus, millega luuakse metsakorralduslike haldusdokumentide kinnitamise komisjon.

Avalikustatakse ka lepingu rakendamisetapi jooksul vastu võetud õigusaktid.

4.   LUBADE ANDMISE MENETLUSTEGA SEOTUD TEAVE

—

Metsaraie- ja kasutusluba (PEA) — PEAde väljastamise menetlusega reguleeritud valikumenetluste käsiraamat; — lubade andmisega seotud hanketeade; — PEAde väljastamise menetluse sõltumatu vaatleja töölevõtmisega seotud avaliku konkursi teade; — PEAde väljastamise ühiskomisjoni kokkuvõte; — PEAde väljastamise ühiskomisjoni asutamismäärus; — PEAde teenuseosutajate nimekiri; — PEAde väljastamismenetlust jälgiva sõltumatu vaatleja aruanne; — kehtivate lubade loetelu koos loa saanud isikute või äriühingute nimedega; — protokollid koosolekutest, mis seonduvad kohaliku ja põliselanikkonna tavaõigustega seoses metsakontsessioonidele juurdepääsu ning nende kasutamisega.

—	Puuistandikud — Riigiistandike ülestöötamisega seotud hanketeade; — istandikke üles töötada soovivate teenuseosutajate nimekiri; — istandike ülestöötamise load; — tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta; — riigiistandike nimekiri.

5.   TEAVE METSA KORRALDAMISE KOHTA

—

Metsakorralduskava — Keskkonnahindamise aruanded (keskkonnamõju hindamised, keskkonnaauditid); — metsakorralduskava dokument; — metsakorraldusega hõlmatud kontsessioonide loetelu ja üldpindalad; — metsakorraldust ootavate kontsessioonide loetelu ja üldpindalad; — metsakorralduskavade koostamise riiklikud normid (1., 2. ja 3. köide).

—	Istandik — Keskkonnamõju hindamiste hanketeade; — keskkonnahinnangu aruanne; — lihtne majandamiskava.

6.   TEAVE TOOTMISE KOHTA

—	Kõikide kehtivate PEAdega hõlmatud puidu ja puittoodete aastane kogutoodang;

—	kõikidest kasutatavatest istandikest pärit puidu ja puittoodete aastane kogutoodang;

—	riiklikul tasandil töödeldud puidu ja puittoodete aastamahud puiduliikide, loa liikide ja äriühingute lõikes;

—	sihtriikide ja eksporditud mahtude loetelu puiduliikide, loa liikide ja äriühingute lõikes;

—	konfiskeeritud puidu aastamahud;

—	Kesk-Aafrika vabariigist läbi veetud puidu aastamahud ja nende päritolu;

—	Kesk-Aafrika Vabariigi turumahud.

7.   TEAVE TÖÖTLEMISE KOHTA

—	Heakskiidetud tegutsevate töötlemisettevõtete loetelu;

—	töötlemisettevõtete asukoht.

8.   TEAVE ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI KOHTA

—	FLEGT-litsentse väljastava asutuse meede;

—	kodanikuühiskonna sõltumatu vaatluse aruanne;

—	majandamiskavades sisalduv teave (andmed ja kaardid) metsandustegevuse ja sotsiaalklauslite kohta;

—	iga-aastastes tegevuskavades sisalduv teave ja kaardid metsandustegevuse ja sotsiaalklauslite kohta;

—	protokoll, juhul kui ettevõte hävitab kohalikele ja põliselanikele kuuluvaid varasid;

—	asjaomase ettevõtte hüvitiste tõendid;

—	metsandusameti kontrollkäikude aruanded;

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhud Kesk-Aafrika Vabariigis ning meetmed olukorra lahendamiseks.

9.   TEAVE SÕLTUMATU AUDITI KOHTA

—	Kokkuvõtlikud perioodilised auditiaruanded;

—	auditi vaidlustamise menetlus.

10.   TEAVE METSANDUSEGA SEOTUD MAKSUDE JA TASUDE TASUMISE KOHTA

—	Iga-aastane rent;

—	raiemaksud;

—	metsauuendusmaksud;

—	väljumismaksud.

11.   TEAVE INSTITUTSIOONILISE RAAMISTIKU KOHTA

—	Lepingu rakendamise ühiskomitee struktuur ja toimimine;

—	riikliku lepingu rakendamise ja järelevalve ühiskomitee struktuur ja toimimine;

—	alaline tehniline sekretariaat.