9.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/11

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EL) nr 118/2011 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Taist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 6. aprillil 2010 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatavate spiraalköiteseadiste kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta ning neid peeti piisavaks, et õigustada menetluse algatamist.

(3)

Tuletatakse meelde, et dumpingu ja kahju puhul uuriti ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 7. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast oluliste asjaolude ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, eelkõige kahele Tai tootjale, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta ning selle kontrollimist. Lisaks ajutise määruse põhjenduses 6 nimetatud kontrollimistele viidi läbi täiendav kontrollimine äriühingu Rima Benelux Holding BV valdustes, kes tegi uurimise käigus ainsa kasutajana koostööd ning esitas vastused kasutajate küsimustikule.

(6)

Kõikidele isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise kohta teatavate Taist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes ning ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõpliku sissenõudmise kohta. Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(8)

Märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 8–11.

(9)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduse 14 kohaselt tegi uurimise käigus koostööd ainult üks Tai eksportiv tootja ning tema eksporti liitu uurimisperioodi ajal võeti arvesse kui kogu Tai eksporti liitu. Eksportiv tootja ja üks koostööd teinud sõltumatu importija väitsid, et sõltumatu välisekspert, kes abistas komisjoni kohapealse kontrolli ajal eksportiva tootja valdustes, tegi aruandes mõned arvutusvead. Üks eksperdi ülesannetest oli hinnata nikeldamisprotsessi ja tootmise eri etappides eksportiva tootja poolt kasutatud tooraine kogust. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 15, selgus uurimise käigus, et eksportiv tootja andis puudulikku ja väära teavet oma tootmiskulude oluliste aspektide ning muude toorainete kohta. Komisjon kontrollis eksportiva tootja ja importija väiteid arvutusvigade kohta eksperdi aruandes ning jõudis järeldusele, et vigu ei olnud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 15 esitatud järeldused.

(10)

Eksportiv tootja ja importija vaidlustasid ka esialgsed järeldused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 19–20. Eelkõige väitsid nad, et normaalväärtuse esialgse kindlaksmääramise metoodika, mida kasutati muude tooteliikide puhul kui need, mille suhtes kehtestati konkreetne normaalväärtus, oli liialdatud, sest esialgse normaalväärtuse arvutamisel lähtuti ekslikult normaalväärtuste aritmeetilisest keskmisest. Komisjon nõustus väitega, kohandas metoodikat ja vaatas üle muude tooteliikidega seotud normaalväärtuse arvutused, võttes arvesse Tai tootja tootevalikut, mis kajastab täpsemalt tema olukorda.

(11)

Lisaks väitis eksportiv tootja, et kasutatud 16-protsendiline müügi-, üld- ja halduskulumäär ning 8-protsendiline kasumimäär on liiga kõrged. Eksportiv tootja väitis, et müügi-, üld- ja halduskulumäär ei tohiks olla kõrgem kui 12,59 %, mis vastab tema müügi-, üld- ja halduskuludele ilma omamaiste transpordikuludeta.

(12)

Tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjendustes 15–17 on märgitud, ei teinud eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ega esitanud seega andmeid täielike müügi-, üld- ja halduskulude kohta. Nendest asjaoludest lähtudes ja võttes arvesse, et äriühingu täielike müügi-, üld- ja halduskulude kohta ei esitatud täiendavat teavet, otsustati toetuda kaebuses esitatud andmetele. Võttes arvesse olemasolevat teavet niivõrd, kui seda on olnud võimalik kontrollida, peeti 16-protsendilist müügi-, üld- ja halduskulude määra mõistlikuks. Seetõttu lükati väide tagasi.

(13)

Eksportiv tootja väitis, et esialgses arvutuses kasutatud 8-protsendiline kasumimäär oli liiga kõrge ning kasutama oleks pidanud 5-protsendilist määra. Põhjenduseks toodi esiteks, et kahjuanalüüsis kasutati sihtkasumi arvutamisel 5-protsendilist kasumimäära ning teiseks kasutati 5-protsendilist kasumimäära sama toote puhul ka eelmiste uurimiste käigus. Seoses esimese väitega märkis komisjon, et liidu tootmisharu sihtkasumi ja normaalväärtuse kindlaksmääramisel ei kasutata sama metoodikat ning seepärast ei pea nende arvutamise aluseks olev kasumimäär olema sama. Teise väite puhul nõustus komisjon, et sama toote suhtes eelmiste uurimistega sama kasumimäära kasutamine on põhjendatud, ning otsustas väidet arvesse võtta ja muuta vastavalt normaalväärtuse arvutamisel kasutatud kasumimäära.

(14)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitasid liidu tootmisharu ja eksportiv tootja mõned märkused. Liidu tootmisharu ei nõustunud kasumimarginaali muutmisega ning väitis, et 5-protsendiline kasumimäär ei ole piisav vaatlusaluse toote tootmisse ja müüki kaasatud kolme seotud äriühingu kulutasuvuse nõuete täitmiseks, kuid ei esitanud muid olulisi argumente. Seetõttu lükati väide tagasi.

(15)

Eksportiv tootja väitis, et ühe tooteliigi normaalväärtuse arvutamisel kasutatud amortisatsiooni, hoone ja kindlustuse hind ei olnud sama mis muude tooteliikide puhul ning kõikide tooteliikide suhtes tuleks kohaldada samu väärtusi. Komisjon kontrollis väidet ja leidis arvutustes tõepoolest vea. Vastupidiselt eksportiva tootja väitele leiti, et viga oli tehtud muude tooteliikide normaalväärtuse arvutamisel. Seega korrigeeriti vastavalt muude tooteliikide normaalväärtust.

(16)

Lisaks väitis eksportiv tootja, et normaalväärtused, mida kasutati muude tooteliikide puhul kui need, mille suhtes kehtestati konkreetne normaalväärtus, ei võtnud täielikult arvesse eksportiva tootja praegust tootevalikut. Seoses sellega kordas eksportiv tootja oma väidet, et muude tooteliikide puhul oleks pidanud normaalväärtuse arvutama kaalutud keskmise meetodil, et võtta arvesse eksportiva tootja tootevalikut. Eespool põhjenduses 10 on märgitud, et komisjon nõustus muude tooteliikide normaalväärtuse arvutuskäigu läbivaatamisega, et võtta arvesse Tai tootja praegust tootevalikut, ning arvutas väikeste, keskmiste ja suurte spiraalköiteseadiste normaalväärtuse, võtmata arvesse tooteliikide praegust müügimahtu. Siiski lükkas komisjon põhjenduste puudumise tõttu tagasi väite, et lisaks tuleks arvesse võtta eksportijate liitu suunatud müügist lähtuvat kaalutegurit.

(17)

Veel väitis eksportiv tootja, et komisjoni meetod normaalväärtuse arvutamiseks lähtuvalt spiraalköiteseadiste pikkusest ei olnud täpne ega täielik, ning soovitas uut meetodit keskmise arvutamiseks, mis võtaks seadiste pikkust täpsemalt arvesse. Nagu eespool põhjenduses 16 selgitatud, arvutas komisjon normaalväärtuse muude tooteliikide kohta kui need, mille suhtes on kehtestatud konkreetne normaalväärtus, seega arvutati normaalväärtused väikeste, keskmiste ja suurte spiraalköiteseadiste jaoks. Eksportija arvutused leiti olevat puudulikud ja tulemustele orienteeritud. Seetõttu lükati väide tagasi.

(18)

Kuna peale eespool nimetatud muudatuste ei ole esitatud rohkem märkusi, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendused 15–20 normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta.

(19)

Eksportiv tootja väitis, et dumpingu arvutamisel ei kasutatud transpordikulude puhul õiget vääringut. Komisjon nõustus selle väitega.

(20)

Kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendused 21–24, milles käsitletakse ekspordihinna kehtestamist ja ekspordihindade võrdlust asjakohase normaalväärtusega.

(21)

Eksportiv tootja väitis, et dumpingumarginaali arvutamisel ei võetud arvesse kahe tooteliigi konkreetset normaalväärtust. Väidet võeti arvesse ja tehti vajalikud parandused.

(22)

Eespool nimetatud normaalväärtuste arvutamiskäigu muudatusi ja võrdlusi arvestades ning pärast ekspordihinnaga seotud teatavate arvutusvigade parandamist on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-netohinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(23)

Kuna koostööd teinud eksportiva tootja eksport moodustas kogu vaatlusaluse toote ekspordi Taist liitu, leiti, et dumpingu jääkmarginaal peaks olema 16,3 % vastavalt kõnealuse koostööd teinud eksportiva tootja puhul tuvastatud dumpingumarginaali tasemele.

(24)

Kuna liidu tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 28–32 esitatud järeldused.

(25)

Tai tootja ja mitu importijat vaidlustasid liidu tootmisega seotud suundumused, mida kirjeldati ajutises määruses. Eelkõige väitsid nad, et tarbimine vähenes rohkem, kui algselt kindlaks tehti (ligikaudu 30 %). Lisaks küsisid nad selgitusi komisjoni kasutatud metoodika kohta tarbimise kindlaksmääramisel, sest tollitariifistiku spiraalköiteseadiseid hõlmav rubriik hõlmab ka muid tooteid.

(26)

Tuleb märkida, et kuigi kõnealused huvitatud isikud vaidlustasid tarbimist käsitlevad järeldused, ei esitanud nad oma väidete põhjendamiseks ei tõendusmaterjali ega andmeid. Nad ei osutanud ka ühelegi veale metoodikas.

(27)

Seoses metoodikaga tuleb märkida, et vastavalt algmääruse põhjenduses 33 esitatud selgitusele toetuti tarbimise kindlaksmääramisel kontrollitud müügiandmetele, mille koostööd teinud isikud (kaks liidu tootjat ja üks Tai eksportija ajavahemikul 2008 – uurimisperiood) küsimustiku vastustes esitasid, ning Eurostati andmetele muu impordi kohta. Võttes arvesse, et mujalt pärit spiraalköiteseadiste suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, registreeritakse (kõikjalt pärit) import tollitariifistiku (TARIC) andmebaasis alamrubriigi koodide alla, mis on väga konkreetselt seotud vaatlusaluse tootega. Kõnealust alamrubriiki kasutati selleks, et võtta arvesse ainult vaatlusaluse toote importi, vaatamata uurimise käigus toote määratluses tehtud väiksematele ajakohastamistele.

(28)

Võttes arvesse, et Eurostati andmetes on mõõtühikuks kilogrammid, kuid tarbimist arvestati tooteühiku kaupa, küsis üks importija selgitusi kilode tooteühikuteks teisendamise metoodika kohta. Seega tuleks selgitada, et teisendamisel lähtuti suhtest 50 grammi / tooteühik, mis on kooskõlas eelmiste uurimistega, ning mis leiti olevat mõistlik võrreldes Tai eksportiva tootja esitatud andmetega. Tuleb lisada, et kui komisjon oleks kasutanud täpselt spiraalköiteseadiste keskmist kaalu tooteühiku kohta, mis tulenes Tai eksportiva tootja esitatud andmetest, oleks nii Taist pärit impordi absoluutmaht (25 % võrreldes ajutise määruse kohase 19 %-ga) kui ka turuosa (11,8–15,5 % võrreldes ajutise määruse kohase 12,0–15,0 %-ga) näidanud kogu kahju uurimise perioodi ajal kiiret kasvu.

(29)

Üks importija väitis ka, et kahju uurimise perioodil vähenes Taist pärit import tegelikult 40 %, kuid see väide tugines tollikoodi (mis hõlmab lisaks vaatlusalusele tootele ka muid tooteid) alla kuuluva kogu impordi väärtusele, mitte kogusele. See väide tuli tagasi lükata.

(30)

Eespool toodut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 33–40 liidu tarbimise (mis vähenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel rohkem kui 15 %) ja Taist pärit impordi kohta.

(31)

Üks importija väitis, et kahjuanalüüs oli kallutatud, sest liidu tootmisharu kehva majanduslikku olukorda tuleks vaadelda koos ühe temaga seotud äriühingu olukorraga, kes väidetavalt saab spiraalköiteseadistega kauplemisest kasu. Selles küsimuses tuleb märkida, et kahjuanalüüsis keskendutakse ainult liidu tootmisharu poolt liidus toodetud vaatlusaluse toote müügile liidu turul. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 69, ei ole kõnealune seotud äriühing liidu tootja ning ta tarnib enamasti tooteid, mis ei ole liidust pärit, seega ei võeta tema tegevust kahjuanalüüsis arvesse.

(32)

Ilma et see piiraks eespool esitatut, tuleb siiski rõhutada, et importija ei esitanud teavet, mis oleks osutanud eespool viidatud seotud äriühingu heale finantsolukorrale. Vastupidi, uurimise käigus saadud andmete kohaselt vähenes ka selle äriühingu spiraalköiteseadiste müügimaht uurimisperioodil märkimisväärselt.

(33)

Eespool öeldut arvesse võttes ning kuna kahjuanalüüsi kohta ei ole esitatud muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 41–57 ning jõutakse järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses

(34)

Kuigi mõned huvitatud isikud vaidlustasid esialgsed järeldused muude tegurite mõju kohta (vt allpool), ei vaidlustanud neist keegi esialgset järeldust, et Taist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas kahju liidu tootmisharule. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 58–64.

(35)

Mõned huvitatud isikud vaidlustasid ajutised järeldused muude tegurite mõju kohta ning kinnitasid vastavalt, et kahju peamine põhjus oli kas nõudluse vähenemine, liidu tootjate vaheline konkurents, Indiast pärit import või ise tekitatud kahju.

(36)

Nõudluse vähenemisele on viidatud ka eespool põhjendustes 25–30, milles kinnitatakse ajutises määruses kirjeldatud tarbimissuundumust. Seepärast lükatakse tagasi väited, et nõudluse vähenemise mõju ei ole piisavalt arvesse võetud. Siiski tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 67 jõuti järeldusele, et tarbimise vähenemine võis tõepoolest kaasa aidata liidu tootmisharule olulise kahju tekkimisele, kuid dumpinguhinnaga import suurendas märkimisväärselt selle mõju. Siiski ei olnud tarbimise vähenemise mõju piisav, et lõhkuda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud kahju vahel.

(37)

Lisaks väitis Tai eksportija, et liidu tootmisharu kantud kahju oli põhjustatud ka liidu tootjate vahelisest konkurentsist. Peamiselt toetus väide asjaolule, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine langes kokku liidu muude tootjate turuosa suurenemisega.

(38)

Isegi kui Tai eksportija esitatud arvutused ei ole läbinisti õiged, on tõsi, et kahju uurimise perioodil teise tootja üldine turuosa suurenes. Siiski tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 30 märgitud, impordib kõnealune tootja märkimisväärse osa spiraalköiteseadistest Taist. Huvitav on märkida, et samal aastal, mil tootja suutis suurendada oma liidus toodetud toote müüki ja turuosa, suurenes märkimisväärselt ka tema Taist imporditud spiraalköiteseadiste müük. Temast sai isegi Taist pärit spiraalköiteseadiste oluline importija, kes ostis kõnealusel aastal suurema osa Taist pärit ekspordist. Isegi kui teisel liidu tootjal õnnestus liidu tootmisharult osa turust üle võtta, ei ole keeruline järeldada, et kõnealune äriühing sai seda teha vaid seetõttu, et sai samuti kasu Taist pärit spiraalköiteseadiste importimisest dumpinguhinnaga. Tuletatakse meelde, et kõnealust tootjat ei kaasatud liidu tootmisharusse, sest tema imporditegevus oli omatoodanguga võrreldes liiga ulatuslik.

(39)

Pealegi on väidet juba käsitletud ajutise määruse põhjenduses 69 ja selle kohaselt väitsid huvitatud isikud korduvalt, et liidu tootmisharule põhjustas kahju ka Indiast pärit import. Väide tugines asjaolule, et Indiast pärit import hõlmab praegu umbes 50 % liidu turust, st see on kolm korda suurem kui Tail, ning vastavad keskmised hinnad vähenesid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 %, samas kui liidu hinnad löödi alla 24 %. Veel tõsteti esile, et märkimisväärse osa Indiast pärit impordist ostis ära liidu tootmisharuga seotud äriühing.

(40)

Uusi väiteid selles küsimuses siiski ei esitatud ning osutatud väiteid on juba käsitletud ajutises määruses. Isegi kui Indiast pärit impordi absoluutne tase oli tõepoolest üldiselt kõrgem kui Taist pärit impordi puhul, selgitati ajutises määruses, et kõnealuse impordi areng oli erinev: üldiselt suurenes Taist pärit import kahju uurimise perioodil nii absoluut- kui ka suhtarvudes, kuid Indiast pärit import tõmbus kokku (peaaegu 10 %) ja ka turuosa vähenes pisut. Lisaks oli Indiast pärit impordi hinnatase kõrgem kui Taist pärit impordi hind. Isegi kui liidu tootmisharuga seotud äriühing impordib Indiast spiraalköiteseadiseid, selgus uurimise käigus, nagu on täheldatud eespool põhjenduses 32, et selle impordi tase on aastate jooksul märkimisväärselt langenud.

(41)

Lõpuks väitis mitu huvitatud isikut, et kaebuse esitaja kaotas oma ostjad seetõttu, et laiendas emaettevõtte Ring International Holding (edaspidi „RIH”) kaudu oma tegevust järgneval turul ning et spiraalköiteseadiste müüki seotud äriühingutele tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest see ei pruugi toimuda tegeliku turuväärtusega. Kõnealused väited lükati tagasi, sest need ei olnud põhjendatud ning uurimine näitas, et müük seotud äriühingutele oli kogumüügiga võrreldes tühine.

(42)

Eespool toodut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 65–76 esitatud esialgsed järeldused. Toetudes mitmele analüüsile, milles on nõuetekohaselt eristatud ja eraldatud kahjustava dumpinguhinnaga impordi kõigi teadaolevate tegurite mõju, jõutakse järeldusele, et isegi juhul, kui mujalt pärit import mõjutas mingil määral liidu tootmisharu olukorda, põhjustas Taist pärit dumpinguhinnaga import liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(43)

Uurimise käigus koostööd teinud viiest äriühingust kaks esitas pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist oma kirjalikud märkused. Mõlemad importijad taotlesid enda ärakuulamist. Komisjon otsustas ka korraldada kontrollkäigu ainsa uurimises osalenud kasutaja valdustesse.

(44)

Ajutise määruse põhjenduste 79–90 kohta, milles kirjeldati turgu ja liidu tootmisharu huvidega seotud turuosa, ei esitatud ühtegi märkust.

(45)

Esiteks tuletatakse meelde, et ajutise määruse järelduste kohaselt võib meetmete kehtestamisel olla väga negatiivne mõju vaid ühe importija suhtes, kes toodab liidus spiraalköiteseadiseid. Kõnealune importija ei avaldanud arvamust ajutiste meetmete kehtestamise suhtes.

(46)

Üks importija, kes taotles ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul, esitas peamiselt küsimusi dumpingumarginaali, kahju analüüsi ja liidu tarbimise arvutamise kohta. Samas ei esitanud ta uusi märkusi liidu huvide analüüsi kohta.

(47)

Kolmas importija, kelle tegevus hõlmab 20 % Taist pärit koguimpordist, taotles ärakuulamist, kus ta selgitas, et vastupidiselt uurimise ajal esitatud teabele ei ole ta lõpetanud spiraalköiteseadiste tootmist (nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 92), vaid viinud selle üle teise tehasesse. Ärakuulamisel selgitas kõnealune importija, et spiraalköiteseadiste tootmine on tema jaoks vaid kõrvaltegevus muid tooteid hõlmavale põhitootmisele, ning ta ei välistanud spiraalköiteseadiste importimist Taist isegi meetmete kehtestamisel. Äriühingu suure müügivõrgu üldkulusid arvestades sõltub import siiski dumpinguvastase tollimaksu määrast ja võimalusest tõsta hinda lõpptarbijale. Seega ei kaasne spiraalköiteseadiste tootmise lõpetamisega kõnealusele importijale märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi, võttes arvesse nende tootmise vähest osatähtsust võrreldes muu äritegevusega.

(48)

Nagu mainitud eespool põhjenduses 5, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist ainsa koostööd teinud kasutaja küsimustiku vastuste kontrollimiseks kontrollkäik tema valdustesse. Kasutaja ostud on pärit eri allikatest nii liidus, Indias kui ka Tais. Kasutaja importis ka Hiinast, kuid pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist muutis ta tarneallikat.

(49)

Taist pärit import moodustab umbes 10 % äriühingu kogu spiraalköiteseadiste ostudest ning pärast ajutiste meetmete kehtestamist otsustas ta mitte importida Taist pärit tooteid. Isegi kui meetmed ei mõjutanud märkimisväärselt äriühingu majanduslikku olukorda, osutab ta, et olukord piirab tarneallikate kasutamist ning ta ei saa alati loota spiraalköiteseadiste lühikese tarneajaga tellimuste täitmisele.

(50)

Huvitatud isikud kordasid oma väidet, mida on käsitletud juba ajutises määruses, et meetmete kehtestamine tähendab liidu turu jaoks tarneallikate vähenemist. Sellega seoses tuletatakse meelde, et uurimise tulemuste kohaselt iseloomustab liidu turgu tõepoolest vähene turuosalejate arv, see hõlmab ühte Indiast, ühte Taist, kahte liidust ja mõnda Hiinast pärit tootjat. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada aus konkurents liidu turul, mitte takistada importi. Meetmetega võib tõepoolest kaasneda impordi vähenemine, kui need korvavad kõnealuse impordi kaubandust moonutavat mõju. Siiski ei ole impordi vähenemine piisav põhjus, et vaidlustada meetmete kehtestamist dumpinguhinnaga impordi suhtes. Pigem võib väita, et liidu turul tuleb toetada ausat konkurentsi, et tagada jätkuvalt kõikide tarneallikate olemasolu.

(51)

Eeldatakse, et ajutise tollimaksu määrast madalam lõpliku tollimaksu määr võimaldab Taist pärit impordil siiski siseneda liidu turule, sest uurimine näitas ka teiste tarneallikate olemasolu, kuigi nende arv on piiratud.

(52)

Eespool öeldut silmas pidades ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77–110 ning leitakse, et liidu huvisid käsitlevatest kättesaadavatest andmetest lähtudes puuduvad kaalukad põhjused lõplike meetmete kehtestamise vastu Taist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes.

(53)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 111–114.

(54)

Kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu suuruse kohta märgiti, et dumpinguvastast tollimaksu tuleks vähendada 6 %, kuna väidetavalt ei toimu Indiast pärit toodangu impordi puhul dumpingut ning see on 6 % kallim kui Taist pärit import. Seoses sellega tuleb märkida, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk ei ole mitte eri tarneallikatest pärit toote hindade ühtlustamine, vaid kahjustava dumpingu moonutava mõju kõrvaldamine.

(55)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale tuvastatud tasemele. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada vastavalt kindlaksmääratud dumpingu tasemele. Tollimaksu määraks arvutati 16,3 %, mis on oluliselt madalam kui esialgne tase.

(56)

Eespool esitatu alusel kehtestatakse koostööd teinud eksportija suhtes 16,3-protsendiline lõplik dumpinguvastane tollimaksu määr.

(57)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja liidu tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kuna lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, tuleks vabastada ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra,