9.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/1

(1)

Määrusega (EL) nr 138/2011 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid 6. aprillil 2010 Saint-Gobain Vertex s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozó és Müszakiszövetgyártó, „Valmieras stikla šķiedra” AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul üle 25 % teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste kogutoodangust liidus.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lisaks ajutise määruse põhjenduses 11 nimetatud kontrollimistele tehti kontrollkäigud järgmistes äriühingutes.

(6)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplik avalikustamine”). Nende järelduste teatavakstegemise järel anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(8)

Ajutise määruse põhjenduse 14 kohaselt on vaatlusalune toode Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangas, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaalub rohkem kui 35 g/m2, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 7019 40 00, ex 7019 51 00, ex 7019 59 00, ex 7019 90 91 ja ex 7019 90 99 alla.

(9)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist osutasid edasised analüüsid, et põhjenduses 8 esitatud viiest CN-koodist kolme alla ei saa vaatlusalust toodet liigitada. Seepärast tuleks CN-koodid ex 7019 90 91, ex 7019 90 99 ja ex 7019 40 00 vaatlusaluse toote kirjeldusest välja jätta.

(10)

Lisaks tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduse 16 kohaselt palus Hiina üks eksportiv tootja selgitada, kas klaaskiust plaadid kuuluvad toote määratluse alla. Liidu tootmisharu oli arvamusel, et klaaskiust plaadid on tootmisahela järgmise etapi tooted ning nende omadused erinevad vaatlusaluse toote omadest. Siiski otsustati, et enne lõpliku otsuse tegemist selles küsimuses on vaja koguda huvitatud isikutelt lisateavet.

(11)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitasid liidu tootmisharu ja Euroopa Abrasiivide Tootjate Föderatsioon (Federation of European Producers of Abrasives, edaspidi „FEPA”), kes esindas klaaskiust plaatide kasutajaid, tõendid selle kohta, et klaaskiust plaadi tootmine hõreda koega klaaskiust kangast hõlmab mitut etappi. Lisaks erineb plaadi füüsiline kuju vaatlusaluse toote omast, mida tarnitakse tavaliselt kas kitsastes või laiades rullides, ning tavapäraselt on ka selle lõppkasutus erinev (lihvimisketaste tugevdamine). Ka Hiina eksportiv tootja nõustus nende väidetega.

(12)

Lisaks tuleb märkida, et ükski valimisse kuulunud Hiina eksportiv tootja ega ka liidu tootja ei tootnud ega müünud klaaskiust plaate.

(13)

Üks liidu klaaskiust plaatide tootja, kes andis endast teada pärast ajutiste meetmete kehtestamist, väitis, et klaaskiust plaate ei tohiks tootevalikust välja jätta. Ta väitis, et klaaskiust plaadid ei ole tootmisahela järgmise etapi tooted ning vaatlusalune toode muutub tootmisahela järgmise etapi tooteks alles siis, kui rullis hõreda koega klaaskiust kangas pealistatakse. Äriühingu väidete kohaselt on ehituses ja klaaskiust plaatide valmistamisel kasutatava rullis hõreda koega klaaskiust kanga pealistamine erinev. Viimati nimetatud juhul pealistatakse rullid fenoolvaiguga. Teisisõnu on klaaskiust plaatide valmistamiseks ettenähtud rullis hõreda koega klaaskiust kanga keemilised omadused samad, mis klaaskiust plaatidel. Äriühingu väidete kohaselt ei saa kõnealust tüüpi rullis hõreda koega klaaskiust kangast kasutada ehitussektoris sarrusmaterjalina, mis on vaatlusaluse toote peamine kasutusvaldkond. Seepärast väitis äriühing, et juhul kui klaaskiust plaadid ei kuulu tootevalikusse, tuleks sealt välja jätta ka rullis hõreda koega klaaskiust kangas, mis on pealistatud fenoolvaiguga.

(14)

Nagu põhjenduses 13 mainiti, andis äriühing endast teada alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist ega esitanud kontrollitavaid andmeid oma väidete tõestuseks. Kuna erinevate pealistamisviiside kohta puudusid uurimise käigus kogutud andmed, ei olnud võimalik äriühingu väiteid uurimisandmetest lähtuvalt kontrollida. Pealegi, olenemata pealistusest on eri tüüpi rullis hõreda koega klaaskiust kangastel samad füüsikalised põhiomadused ning seepärast ei peaks rullis hõreda koega klaaskiust kangast, mis on pealistatud fenoolvaiguga, tootevalikust välja jätma. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(15)

Lähtudes uurimise käigus kogutud andmetest ning põhjenduses 10 nimetatud eksportiva tootja, liidu tootmisharu ja FEPA märkustes esialgse teatavakstegemise dokumendi kohta, nõustuti väitega, et klaaskiust plaadid tuleks tootevalikust välja jätta. Seega jõutakse järeldusele, et klaaskiust plaatide kui tootmisahela järgmise etapi toodete füüsikalised omadused ei ole samad ning nende kasutusala erineb hõreda koega klaaskiust kangaste omast, seepärast tuleks need ajutises määruses esitatud vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta. Klaaskiust plaadid jäetakse seega menetlusest lõplikult välja.

(16)

Kuna samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 17.

(17)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 18–32 selgitati, tehti esialgu ettepanek kohaldada kahe äriühingu suhtes turumajanduslikku kohtlemist, kuid menetluse hilisemas etapis otsustati see ettepanek tühistada, sest uurimisel selgus, et kahtlused, mis tekkisid seoses asjaomaste äriühingute turumajandusliku kohtlemisega, olid põhjendatud.

(18)

Üks eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18, kordas oma varem esitatud väiteid, kui teda teavitati, et komisjonil on kavas keelduda turumajanduslikust kohtlemisest. Ta väitis taas, et komisjonile edastatud ühisettevõtte põhikirja ja lepingu puhul oli tegemist vana versiooniga, mis kunagi ei jõustunud ning seega ei mõjutanud turumajandusliku kohtlemise võimaluse hindamise otsust.

(19)

Ajutise määruse põhjenduse 28 kohaselt ei suutnud need väited kõrvaldada kahtlusi algsete dokumentide ja eksportiva tootja poolt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis esitatud teabe autentsuse osas.

(20)

Seoses väitega, et algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamine on käesoleval juhul ebaproportsionaalne, märgitakse, et komisjon otsustab nimetatud artikli kohaldamise iga üksikjuhtumi puhul eraldi, lähtudes iga juhtumiga seotud asjaoludest. Nagu ajutise määruse põhjendustes 26, 27 ja 31 juba selgitati, otsustati käesoleva menetluse puhul, et kõnealuse artikli kohaldamine on asjakohane, sest valedokumentide esitamine seab kahtluse alla kõik äriühingu esitatud dokumendid.

(21)

Teine eksportiv tootja, kelle suhtes keelduti turumajanduslikust kohtlemisest ja kohaldati selle asemel individuaalset kohtlemist, vaidlustas põhjendused, millele toetudes komisjon oma otsuse tühistas. Äriühing leidis, et puuduvad ümberlükkamatud tõendid, mis märkimisväärselt kahjustaks algseid põhjendusi ja õigustaksid algse otsuse tühistamist turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta. Äriühing väitis, et finantsaruandes leitud ebatäpsused ja puudused, millest audiitor ei teatanud, ei mõjuta olulisel määral kõnealuse aruande usaldusväärsust.

(22)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 30 selgitati, ei suutnud need väited kõrvaldada kahtlusi äriühingu finantsaruandes esitatud andmete täpsuse ja täielikkuse osas.

(23)

Lisaks on äriühing arvamusel, et uurimise tulemus ja tema individuaalne tollimaksumäär on ebaõiglane ja ebaproportsionaalne, sest äriühing tegi menetluse ajal koostööd, kuid tema suhtes kohaldatakse kõrgeimat määra nagu ka nende äriühingute puhul, kes koostööst hoidusid ning äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldatakse algmääruse artiklit 18. Tuleb märkida, et äriühingu suhtes kohaldatava tollimaksumäära arvutamisel lähtuti tavameetodist, mida kasutatakse äriühingute puhul, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist.

(24)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18–32.

(25)

Ajutise määruse põhjenduse 37 kohaselt taotles rühm seotud äriühinguid, keda valimisse ei kaasatud, individuaalset uurimist kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 3 ning esitas turumajandusliku kohtlemise taotlused ettenähtud tähtajaks.

(26)

Nagu selgitati põhjenduses 5, tehti rühma kuulunud seotud äriühingute valdustesse kontrollkäik ning leiti, et kõnealused äriühingud ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumitele 1, 2 ja 3.

(27)

Seoses esimese kriteeriumiga ei suutnud kaks seotud äriühingut esitada piisavaid tõendeid aktsionäride panuse kohta äriühingute kapitalis. Aktsionärid võtsid riigi vahenditega asutatud äriühingu üle ilma, et nad ise oleksid selle eest maksnud. Lisaks, vastupidiselt põhikirjale, ei ole toimunud ühtegi aktsionäride koosolekut ega esitatud ka koosolekute protokolle, mis suurendas kahtlust, kas aktsionärid teevad ikka äriotsuseid ilma riigi sekkumiseta. Eespool toodut arvesse võttes otsustati, et äriühingud ei suutnud tõestada, et nende äriotsuseid tehakse ilma riigi sekkumiseta.

(28)

Seoses teise kriteeriumiga selgus uurimise käigus, et kahe seotud äriühingu raamatupidamisdokumente ei olnud auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, sest need sisaldasid mitmeid raamatupidamisega seotud puudusi ja vigu (nt kirjendatud ja makstud maksude osas, pidevalt oli eksimisi makstavate dividendide kontol ning amortisatsiooni ei olnud arvestatud, kuid auditiaruandes seda ei märgitud).

(29)

Seoses kolmanda kriteeriumiga ei suutnud üks äriühing esitada maa kasutamise õigust tõendavat lepingut, tema raamatupidamises puudus vastav kirje ning ta ei esitanud ühetegi maksmist tõendavat dokumenti. Teine äriühing sai maa kasutamise õiguse seotud äriühingult tasuta, see ei kajastu tema raamatupidamises ning järelikult ei arvestata sellelt amortisatsiooni.

(30)

Eelnevat arvestades otsustati keelduda turumajanduslikust kohtlemisest rühma äriühingute suhtes, kes taotlesid individuaalset uurimist.

(31)

Komisjon teavitas Hiina asjaomaseid seotud äriühinguid ja kaebuse esitajaid ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Teavitatutele anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused. Pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavakstegemist ei esitatud ühtegi märkust.

(32)

Esialgselt järeldati, et üks valimisse kuuluv Hiina eksportivate tootjate rühm, kelle puhul keelduti turumajanduslikust kohtlemisest, vastab kõikidele individuaalse kohtlemise nõuetele.

(33)

Lisaks vastas ajutise määruse põhjenduse 35 kohaselt eksportiv tootja, kelle puhul turumajandusliku kohtlemise otsus tühistati, algmääruse põhjenduse 9 lõike 5 kohastele tingimustele ning tema suhtes võiks seega kohaldada individuaalset kohtlemist.

(34)

Liidu tootmisharu vaidlustas otsuse kohaldada individuaalset kohtlemist äriühingu suhtes, kelle puhul turumajandusliku kohtlemise otsus tühistati põhjendusega, et puudulik raamatupidamine seab kahtluse alla ka äriühingu kõik muud andmed. Siiski jõuti järeldusele, et raamatupidamises leitud puudused ei mõjuta äriühingu ekspordihinna usaldusväärsust. Seetõttu lükati liidu tootmisharu väide tagasi.

(35)

Võttes arvesse eespool esitatut kinnitatakse esialgne järeldus, et kaks kolmest valimisse kuulunud eksportivast tootjast vastavad kõikidele individuaalse kohtlemise nõuetele. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 33–36 individuaalse kohtlemise kohta.

(36)

Lisaks taotles kahest äriühingust koosnev individuaalset uurimist taotlenud rühm ka individuaalset kohtlemist, kui uurimise käigus selgub, et need äriühingud ei vasta turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimustele. Leiti, et kõnealused äriühingud vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise tingimustele.

(37)

Liidu tootmisharu vaidlustas ka otsuse kohaldada individuaalset kohtlemist kahest seotud äriühingust koosneva rühma suhtes, väites, et kui äriühingute esitatud andmed tunnistati ebausaldusväärseteks turumajandusliku kohtlemise hindamisel, ei saa neid lugeda piisavateks individuaalse kohtlemise kohaldamiseks. Liidu tootmisharu väide lükati tagasi, sest turumajandusliku kohtlemise hindamise käigus leitud puudused ei mõjuta individuaalse tollimaksumäära kehtestamist ning seega võib kohaldada individuaalset kohtlemist.

(38)

Võrdlusriigi kohta märkuseid ei esitatud. Seega kinnitatakse, et Kanada oli algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 39–45.

(39)

Tuletatakse meelde, et Kanadas toodetud ja müüdud samasuguse toote ning Hiinast pärit vaatlusaluse toote kvaliteedi erinevuste arvesse võtmiseks leiti, et õigem on kehtestada arvestuslik normaalväärtus. Normaalväärtuse arvutamisel võeti seega arvesse Kanada tootja tootmiskulusid, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum omamaisel turul.

(40)

Äriühingud, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, vaidlustasid arvestusliku normaalväärtuse (edaspidi „normaalväärtus”) arvutamise ning üks äriühing küsis, kas see arvutati tooteliikide kaupa. Kinnitati, et normaalväärtus arvutati tooteliikide kaupa, lähtudes võrdlusriigi ainsalt vaatlusaluse toote tootjalt saadud andmetest. Konfidentsiaalsuse huvides avalikustati normaalväärtus hinnavahemike kujul.

(41)

Kolm huvitatud isikut väitsid, et avalikustatud normaalväärtus ei suuda piisavalt selgitada, millistele põhilistele asjaoludele ning kaalutlustele toetudes dumpingumarginaal kindlaks määrati. Kõik äriühingud taotlesid üksikasjalikumat selgitust normaalväärtuse arvutamise kohta, sh kvaliteedierinevuste arvesse võtmiseks tehtud kohandamiste summa kohta. Võttes arvesse kohustust tagada andmete konfidentsiaalsus, otsustati edastada äriühingutele kogu teave, mida oli võimalik avalikustada.

(42)

Seetõttu lükati see väide tagasi. Kinnitatakse ajutise määruse normaalväärtust käsitlevad põhjendused 46–49.

(43)

Üks äriühing, kellele võimaldati ajutiselt individuaalset kohtlemist, taotles selgitusi pakkimiskulude arvutamise kohta, sest tema arvates ei kajastanud pakkimist käsitlevad avalikustatud andmed kindlat seost toodangu mahu ja tehingute väärtusega. Kuna kõnealune äriühing ei näidanud oma vastuses dumpinguvastasele küsimustikule mingeid pakkimiskulusid, arvutati pakkimiskulud andmete põhjal, mis saadi kahelt teiselt valimisse kuulunud eksportivalt tootjalt.

(44)

Kuna ekspordihinna arvutamise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 50.

(45)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis rühm seotud äriühinguid, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, et ekspordihinnast maha arvatavate erinevate toetuste arvutamisel ei oleks pidanud arvesse võtma komisjonikulusid. Väidet võeti arvesse ja ekspordihinda kohandati vastavalt, selle tulemusel vaadati üle rühma dumpingumarginaal.

(46)

Kuna tehasest hankimise tasandil normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 51 ja 52.

(47)

Üks vaatlusaluse toote importija liidus tunnustas ajutiste meetmete kehtestamist, millega taastatakse impordihinnad kahju tekkimist välistaval tasemel. Siiski oli ta arvamusel, et mitmesuguste määratud maksude enam kui 10 %-line erinevus võib turgu moonutada. Seepärast soovitas äriühing meetmeid muuta, et äriühingud, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist ja kelle individuaalne tollimaks on väiksem, ei saaks seda erinevust ära kasutada. Importija väitis, et väiksema individuaalse tollimaksumääraga eksportivate tootjate puhul on meetmetest kõrvalehoidmise oht suurenenud. Samas ei esitatud selle väite tõestamiseks ei täiendavat teavet ega ka tõendeid, seepärast ei võetud väidet arvesse.

(48)

Seega on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata):

(49)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 53–57.

(50)

Seega määratakse lõplikuks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 62,9 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 58.

(51)

Ajutise määruse põhjenduses 59 on selgitatud, et mõiste „liidu tootmisharu” hõlmab kõiki liidu tootjaid. Kuna liidu toodangu kohta ei ole esitatud ühtegi märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 60.

(52)

Nagu põhjenduses 9 selgitati, tuleks CN-koodid ex 7019 90 91, ex 7019 90 99 ja ex 7019 40 00 vaatlusaluse toote kirjeldusest välja jätta. Kõnealuste koodide väljajätmine ei mõjuta liidu tarbimise (sh impordi) kohta tehtud järeldusi, sest need toetuvad taotluses esitatud andmetele, mida täiendati koostööd teinud äriühingutelt saadud kontrollitud andmete ja Eurostati andmetega.

(53)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 61–63.

(54)

Kuna vaatlusalusest riigis pärit dumpinguhinnaga impordi mahu, hinna ja turuosa suhtes märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 64–66 esitatud järeldused.

(55)

Kuna hindade allalöömise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 67 ja 68 kirjeldatud metoodika, mida kasutati hindade allalöömise ja kvaliteedikohanduste kindlakstegemiseks. Siiski vaadati rühma Hiina eksportivate tootjate suhtes ajutiste meetmete kehtestamisele järgnenud individuaalsete uurimiste käigus samasuguste tooteliikide hinnavõrdlus uuesti läbi. See läbivaatamine kinnitas, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla 30–35 %.

(56)

Kuna liidu tootmisharu olukorra kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 69–84.

(57)

Kuna kahju käsitlevate järelduste kohta ei ole esitatud muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 85–87.

(58)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei ole esitatud ühtegi märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 89–91.

(59)

Kuna muude tegurite mõju kohta ühtegi märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 92–96.

(60)

Kuna märkused põhjusliku seose kohta tehtud järelduste osas puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 97–99.

(61)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta ühtegi märkust ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101–103.

(62)

Kuna importijate huvide kohta märkused puuduvad, järeldatakse, et vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplike meetmete kehtestamine ei ole vastuolus importijate huvidega.

(63)

Tuletatakse meelde, et uurimise esialgses etapis ei teinud koostööd ükski kasutajate või tarbijate organisatsioon. Pärast ajutise määruse avaldamist esitas märkused üks kasutajate ühendus. Kõnealustes märkuses käsitleti ainult klaaskiust plaatide suhtes kehtestatud meetmete võimalikku negatiivset mõju juhul, kui plaate ei jäeta tootevalikust välja. Vastavalt põhjenduses 15 esitatud selgitustele jäetakse klaaskiust plaadid tootevalikust välja. Seega ei avalda lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine klaaskiust plaatide kasutajatele negatiivset mõju.

(64)

Kuna kasutajate ja tarbijate huvide kohta muud märkused puuduvad, järeldatakse, et vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplike meetmete kehtestamine ei ole nende huvidega vastuolus.

(65)

Lähtuvalt eespool esitatust järeldati, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmist Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes.

(66)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et kahjumarginaali arvutamise kohta esitatud teave ei olnud piisavalt üksikasjalik, kuna andmeid liidu tootmisharu koguste, väärtuste ja hindade kohta tooteliikide kaupa ei avaldatud. Äriühing väitis, et kuna valimisse kuulus neli liidu tootjat, ei saa sellist teavet pidada konfidentsiaalseks. Tuleb siiski märkida, et teatavat liiki tooteid müüsid uurimisperioodil vaid vähesed liidu tootjad. Seepärast peeti asjakohaseks nende tehingute hinda, mahtu ja väärtust mitte avalikustada. Selleks et selgitada huvitatud isikutele piisavalt arusaadavalt arvutamismeetodit ja arvutuste tulemust, ei peetud vajalikuks avaldada üksikasjalikku teavet iga tooteliigi kohta.

(67)

Sama Hiina eksportiv tootja vaidlustas sihtkasumi, millest lähtuti kahjumarginaali arvutamisel, eelkõige seoses asjaoluga, et sihtkasum oli võrdne liidu tootmisharu kaalutud keskmise kasumiga uurimisperioodil. Äriühing vaidlustas ka asjaolu, et sihtkasumi arvutamisel kasutati valimisse kuulunud liidu tootjatelt kogutud andmeid, mitte liidu tootmisharu tervikuna hõlmavaid andmeid. Lisaks vaidlustas äriühing arvutustes kasutatud sihtkasumi taseme võrreldes seda teise hiljutise uurimisega, mis käsitles lähedast tootmissektorit.

(68)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 112 esitatud selgitusele peegeldab sihtkasum liidu tootmisharu keskmist tulususe taset aastatel 2006–2007, samas kui uurimisperioodi kaalutud keskmine kasum arvutati valmisse kuulunud nelja äriühingu esitatud andmete põhjal. Lisaks, vastavalt ajutise määruse põhjenduses 79 esitatud selgitusele, ei võetud kasumi arvutamisel arvesse erakordseid ümberstruktureerimise kulusid, mida mõned valimisse kuuluvad tootjad oma aruannetes märkisid. Seega on asjaolu, et kaks kasumit kajastavat numbrit on samad, üksnes kokkusattumus.

(69)

Seoses sihtkasumi kindlaksmääramisel kasutatud andmetega tuleb märkida, et väljavõttelise uurimise korral on tulususe tase kahjuanalüüsi üks mikronäitaja. Seepärast peeti valimi kohta kogutud andmeid tüüpilisteks liidu tootmisharu kohta tervikuna. Väljavõttelise uuringu korral lähtutakse kahjumarginaali arvutamisel alati sihtkasumist, mis toetub valimisse kuuluvatelt äriühingutelt kogutud andmetele.

(70)

Seoses viitega mõnes teises dumpinguvastases uurimises kasutatud sihtkasumile tuleb rõhutada, et iga uurimise tulemused ja järeldused toetuvad selle uurimise käigus koostööd teinud äriühingute esitatud andmetele konkreetsete toodete kohta konkreetse ajavahemiku jooksul. Seepärast ei saa neid kahte uurimist ja kahte uurimisperioodi omavahel otseselt võrrelda.

(71)

Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme puhul tuleb mainida, et ühe eksportiva tootja esialgse kahjumarginaali arvutamisel tekkinud tehnilise vea parandamisel kohandati marginaali ülespoole. Samas ei mõjuta see kõnealuse äriühingu dumpinguvastase tollimaksu taset, sest tollimaksu arvutamisel lähtutakse dumpingumarginaalist.

(72)

Lisaks tuleb märkida, et individuaalse kohtlemise võimaldamisel teisele Hiina eksportivate tootjate rühmale arvutati nende jaoks individuaalne kahjumarginaal, seda on selgitatud ka põhjenduses 32.

(73)

Põhjenduses 71 osutatud läbivaatamise tulemusena vaadati läbi ka koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata eksportivate tootjate kaalutud keskmine kahjumarginaal ning koostööst hoidunud tootjatega seotud kahju jääkmarginaal

(74)

Seega on kehtestatud järgmised lõplikud kahjumarginaalid (väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata):

(75)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale. Sellisel juhul tuleks kõik tollimaksumäärad kehtestada kindlaks tehtud dumpingumarginaalide tasemel.

(76)

Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

(77)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(78)

Taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(79)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Kõikidele isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said pärast lõplike järelduste avalikustamist nende kohta arvamust avaldada. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning vajaduse korral on järeldusi sellele vastavalt muudetud,

(80)

Kaks seotud äriühingut, kes taotlesid individuaalset uurimist ja kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, andsid teada, et neil on kavas esitada ettepanek hinnakohustuse võtmiseks. Paraku ei esitanud nad oma pakkumist hinnakohustuse võtmiseks algmääruse artikli 8 lõikes 2 kehtestatud tähtajaks ja seega ei saa seda pakkumist arvesse võtta.

(81)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse lisas nimetatud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu; kõnealust artiklit ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

(82)

Arvestades tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kuna tootevalikust on välja jäetud hõreda koega klaaskiust kangas (vt põhjendus 15), vabastatakse selle impordilt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra,

—

ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. aprillist 2009 kuni 30. märtsini 2010) eksportinud liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid,

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks liitu,