14.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/18

(1)

17. aprillil 2010. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate (edaspidi „algatamisteade”) subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV või asjaomane riik”) pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes liitu.

(2)

Subsiidiumivastane menetlus algatati seoses sellega, et 4. märtsil 2010 esitas Euroopa kvaliteetpaberi tootjate liit CEPIFINE (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, kaetud kvaliteetpaberi kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote subsideerimise kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt Hiina RV valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et Hiina RVst pärit kaetud kvaliteetpaberi subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Hiina RV valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni. Hiina RV valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis seejärel ka toimusid. Konsultatsioonide käigus vastastikkuse kokkuleppeni ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse Hiina RV valitsusasutuste seisukohti seoses kaebuses esitatud väidetega kavade ebapiisava tasakaalustava mõju kohta. Pärast konsultatsioone esitas Hiina RV valitsus oma seisukohad.

(4)

18. veebruaril 2010 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (3) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina RVst pärit ja Euroopa Liitu suunatud kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes.

(5)

17. novembril 2010 kehtestas komisjon määrusega (EL) nr 1042/10 (4) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina RVst pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes.

(6)

Käesoleva subsiidiumivastase menetluse ja paralleelselt toimunud dumpinguvastase menetluse kahju analüüsid on ühesugused, sest liidu tootmisharu määratlus, representatiivsed liidu tootjad ja uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad. Seetõttu võeti kummagi menetluse käigus kahju tekitamise kohta esitatud kõiki märkusi arvesse mõlema menetluse puhul.

(7)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele Hiina RV eksportivatele tootjatele ja ühele tootjate ühendusele (paberitootjate ühendus), asjaomase riigi esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teavitada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustada, paluti kõikidel eksportivatel tootjatel ja neile teadaolevatel paberitootjate ühendustel, kõikidel liidu tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuste kohta seoses vaatlusaluse tootega (mille määratlus on esitatud punktis 2.1) ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009. Samuti konsulteeriti Hiina RV ametiasutustega.

(9)

Nagu märgitud allpool põhjenduses 51, esitasid kaks Hiina RV eksportivate tootjate rühma nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Selle põhjal otsustati, et Hiina RV eksportivate tootjate puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(10)

Nagu on selgitatud põhjenduses 53, otsustati, et liidu tootjate puhul ei ole väljavõttelist uuringut vaja.

(11)

Nagu on selgitatud põhjenduses 54, otsustati, et sõltumatute importijate puhul ei ole väljavõttelist uuringut vaja.

(12)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile teistele seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul taotlenud isikutele, st kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevale Hiina RV eksportivatele tootjatele ja ühele tootjate ühendusele, asjaomase riigi esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele.

(13)

Vastused küsimustikele ja täiendavad dokumendid saadi kahelt Hiina RV eksportivate tootjate rühmaltCEPIFINElt, neljalt kaebuse esitanud liidu tootjalt ja veel ühelt liidu tootjalt, 13 sõltumatult importijalt ja kauplejalt, 5 kasutajalt ning ühelt trükitööstuse ühenduselt.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud tehti järgmistesse riiklikesse ametiasutustesse ja äriühingutesse:

(15)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst pärit kaetud kvaliteetpaber, st paber või papp (v. a jõupaber või -papp), mis on kaetud ühelt või mõlemalt poolt ning mida turustatakse kas lehtedena või rullides; toote kaal ruutmeetri kohta on vahemikus 70–400 grammi ning heledus on rohkem kui 84 (mõõdetuna ISO standardi 2470-1 kohaselt); seda toodet klassifitseeritakse CN-koodide ex 4810 13 20, ex 4810 13 80, ex 4810 14 20, ex 4810 14 80, ex 4810 19 10, ex 4810 19 90, ex 4810 22 10, ex 4810 22 90, ex 4810 29 30, ex 4810 29 80, ex 4810 99 10, ex 4810 99 30 ja ex 4810 99 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode” või „kaetud kvaliteetpaber”).

(17)

Kaetud kvaliteetpaber on hea kvaliteediga paber või papp, mida kasutatakse tavaliselt lugemismaterjali (näiteks ajakirjade, kataloogide, aastaaruannete, aastaraamatute) trükkimiseks. Vaatlusaluse toote alla kuuluvad nii lehed kui ka rullid, mida saab kasutada lehesööturiga trükipressides. Lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobivad paberi- või papirullid on mõeldud kasutamiseks nii, et paber või papp lõigatakse enne trükkiminekut tükkideks, seega peetakse kõnealuseid rulle lehtedega asendatavaks ja otseselt konkureerivaks tooteks.

(18)

Vaatlusaluse toote hulka ei kuulu kvaliteetpaberi või -papi rullid, mida kasutatakse trükipressides, kus paber sisestatakse rullilt (rotatsioonitehnika). Rulle, mida kasutatakse rotatsioonitehnikaga trükipressides, määratletakse kui rulle, mis juhul, kui neid katsetatakse vastavalt ISO katsestandardile ISO 3783:2006 („Paper and board – Determination of resistance to picking – Accelerated speed method using the IGT-type tester (electric model)”), annavad tulemuseks vähem kui 30 N/m mõõdetuna paberi ristsuunas (CD) ja vähem kui 50 N/m mõõdetuna masinasse sisestamise suunas (MD). Vastupidiselt lehesööturiga trükipressides kasutatavatele rullidele sisestatakse rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavad rullid otse trükimasinasse ja rullis olevat paberit või pappi ei lõigata enne tükkideks.

(19)

Üks huvitatud isik väitis, et uurimise alla kuuluva toote määratlus oli liiga kitsalt piiritletud ning et see oleks pidanud hõlmama ka rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivaid kaetud kvaliteetpaberi rulle. Väideti, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavad rullid ja käesoleva uurimise alla kuuluvad rullid (lõigatavad rullid ja lehed) on samasuguste tehniliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole võimalik üksteisest eristada. Lisaks väideti, et mõlemat tüüpi rulle kasutatakse kvaliteettrükiste valmistamisel ja et teataval määral on neid võimalik üksteisega asendada.

(20)

Siiski kinnitas uurimine sellele väitele vastupidiselt, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate rullide ja lehesööturiga trükipressides kasutatavate rullide paber erineb selgesti tehniliste ja füüsikaliste omaduste, näiteks niiskusesisalduse ja jäikuse poolest. Uurimisel leiti veel, et põhjenduses 18 loetletud tehnilised omadused kehtivad üksnes rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivate rullide puhul. Nimetatud erinevuste tõttu ei saa rotatsioonitehnikaga trükipresside ja lehesööturiga trükipresside jaoks ettenähtud paberit kasutada mõlemat tüüpi trükipressides ja seega ei ole neid paberiliike võimalik üksteisega asendada. Märgitakse, et kõik huvitatud isikud nõustusid sellega, et need kaks paberiliiki on erineva pinna- ja tõmbetugevusega.

(21)

Lisaks väitis kõnealune isik, et tarbija seisukohast on vaatlusaluse toote puhul turg üks ja sama olenemata sellest, kas toode on lehtedena, lõigatavas rullis või trükipressi sisestatavas rullis, ning seega on turustuskanalid samad. Erinevad tehnilised omadused kajastuvad üksnes tooterühmade väikestes hinnaerinevustes.

(22)

Siiski tehti uurimise käigus kindlaks, et need kaht tüüpi rullid ei ole omavahel asendatavad ka majanduslikust vaatepunktist, sest rotatsioonitehnikaga trükipresside jaoks ettenähtud rulle kasutatakse suuremahuliste trükitööde puhul, need valmistatakse enamasti tellimuse peale ja tarnitakse kindlaks tähtajaks, seega vahendajad ei ladusta neid tooteid, vaid need saadetakse otse lõppkasutajatele, st neid ka müüakse teistsuguste turustuskanalite kaudu kui lehesööturiga trükipressides kasutatavaid rulle. Erinev tootmisprotsess ja trükiprotsessi erinev mastaabisääst kajastuvad selges hinnavahes.

(23)

Lisaks sellele ei imporditud vaatlusaluse perioodi jooksul Hiina RVst rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavaid rulle. Samuti võib pidada ebatõenäoliseks seda, et neid tooteid hakataks tulevikus importima, sest nende tarnimine kauge vahemaa tagant ei ole majanduslikult tasuv põhjustel, mida nimetati eelmises põhjenduses.

(24)

Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(25)

Sama isik väitis veel, et kitkumiskindlus ei ole sobiv tehniline omadus toodete erinevuse määramiseks, sest see katse on üldist laadi ja katsetulemusi võib lisaks mõjutada katsetatava paberi niiskusesisaldus. See isik väitis veel, et mõnede tema isiklikus laboris tehtud katsete põhjal, mille käigus mõõdeti liidu tootjate toodetud rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatava kaetud kvaliteetpaberi kitkumiskindlust, võib näha, et neid tooteid ei saa liigitada asjaomase toote määratluse alla, millest tuleneks, et kriteerium „kitkumiskindlus”, mida kasutati rotatsioonitehnikaga trükipressides ja lehesööturiga trükipressides kasutatava kaetud kvaliteetpaberi eristamiseks, on ebasobiv. Selle põhjal väitis see isik, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav paber jäeti välja meelevaldse hinnangu alusel.

(26)

Väite kinnitamiseks ei esitatud tõendusmaterjali, mis näitaks, et paberi niiskusesisaldus võiks muuta ISO katsestandardi ISO 3783:2006 tulemused ebausaldusväärseks.

(27)

Eksportiva tootja katsetulemustena esitati tema isiklikus laboris tehtud katsete kokkuvõte. Mis kõige tähtsam, huvitatud isikud, eelkõige liidu tootmisharu ei saanud katsete tulemusi kontrollida ega märkusi esitada, samuti ei esitanud eksportiv tootja mõistlikku ja salastamata katsete kokkuvõtet, hoolimata sellest, et seda talle korduvalt meelde tuletati.

(28)

Ka pärast teatavakstegemist ei esitanud eksportiv tootja täpsemat teavet, mille alusel oleks olnud katsete usaldusväärsust parem hinnata. Kuna katse salastamata versiooni ei esitatud, ei saanud need äriühingud, kelle toodetud kaetud kvaliteetpaberirulle rotatsioonitehnikaga trükipresside jaoks väidetavalt katses kasutati, katse tulemusi kommenteerida. Seega ei saanud komisjon objektiivselt kindlaks teha, kas esitatud katseandmed olid usaldusväärsed ja õiged ning kas neile oleks saanud uurimise käigus toetuda. Komisjonile teadaolevate faktide alusel peeti katse objektiivsust ja usaldusväärsust ebapiisavaks, sest salajasena esitatud teavet ei saa usaldusväärsete allikate põhjal kontrollida.

(29)

Pärast nende järelduste teatavakstegemist esitas sama eksportiv tootja sõltumatult katselaborilt tellitud täiendavate katsete tulemused ning kordas, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber jäeti uurimisest välja meelevaldse hinnangu alusel. Katse aruanded kinnitasid, et trükipressi sisestatavate kaetud kvaliteetpaberirullide kitkumiskindlust mõõdeti 25 näidise peal, mille eksportiv tootja laborile esitas ja mille kohta ta väitis, et need on tootnud liidu tootjad. Aruande kohaselt ei vastanud ükski neist paberi näidistest põhjenduses 18 osutatud kriteeriumidele.

(30)

Katse aruande hindamisel selgus, et esiteks osutati sõltumatu labori katse aruandes peamiselt toodetele, mille puhul tulemused ei olnud uurimise seisukohast olulised, sest enamik katses kasutatud näidistest ei olnud tegelikult trükipressi sisestavad rullid, ning teiseks osutati katse aruandes toodetele, mis ei olnud piisavalt identifitseeritud, sest katse aruande põhjal ei saanud kinnitada, kas katses kasutatud paber oli mõeldud lehesööturiga trükipressides kasutamiseks või rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks, kuna aruandes kirjeldatud paberi kaubamärgid on olemas mõlema formaadi puhul. Lisaks ei kinnitatud katse aruandes seda, et need näidiseks valitud rullid olid tõesti need, mida katse käigus kontrolliti.

(31)

Sõltumatu labori koostatud katse aruande tagasisidena esitas kaebuse esitaja ühe liidu tootja tehtud katse tulemused, kus kasutati samu trükipressi sisestavatelt rullidelt võetud näidiseid, mida väidetavalt kontrolliti sõltumatu labori tehtud katse käigus. Selle katse tulemused olid teistsugused. Kaebuse esitaja arvas, et erinevused võivad tuleneda sellest, et katse läbiviimise tingimused on teistsugused, st et need ei vasta ISO katsestandardile ISO 3783:2006 ehk standardile, mille kohaselt tuleb esialgse määruse põhjenduse 16 kohaselt mõõta kitkumiskindlust.

(32)

Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist seadis eksportiv tootja kahtluse alla komisjoni objektiivsuse seoses sõltumatu labori katsetulemuste tagasilükkamisega. Ta väitis, et sõltumatu ekspert viis katse läbi tausta teadmata ning vastavalt asjakohasele ISO standardile. Eksportiv tootja esitas juhtkonna kirjaliku tunnistuse selle kohta, kuidas valiti katse jaoks näidised, et tõendada protsessi sõltumatust, korrektsust ja representatiivsust.

(33)

Esiteks ei seadnud komisjon kunagi kahtluse alla sõltumatu labori katsetulemuste aruande objektiivsust, mistõttu katse läbiviimine tausta teadmata ei oma tähtsust. Kahtlused tekkisid pigem seoses näidiste valimiga ja nende päritoluga, mitte seoses katse endaga. Eksportiva tootja väited neid kahtlusi ei hajutanud, sest ei olnud kõike olulist hõlmavad ning mitte alati selged. Näiteks väideti, et muude toodete kui rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivate paberirullide kasutamine katsetes tulenes korralduslikest vigadest, või pandi süü selliste vigade eest tarnijatele, kes võisid saata valed näidised.

(34)

Kuna väidetavalt kontrollitud toodete puhul ei olnud selge ei toodete tarnija ega näidiste päritolu ning kuna erinevate huvitatud isikute korraldatud katsete tulemused olid üksteisega vastuolus, leiti et Hiina RV eksportiva tootja volitusel tegutsenud sõltumatu labori koostatud katse aruanne, mis esitati, ei tõenda veel, et kitkumiskindluse katse ei ole asjakohane ühest küljest rotatsioonitehnikaga trükipressides ja teisest küljest lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobiva kaetud kvaliteetpaberi eristamiseks. Seega ei tõenda esitatud katse aruanne, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber on uurimise kohaldamisalast suvaliselt välja jäetud.

(35)

Mis puutub sellesse, kas kitkumiskindlus on asjakohane eristuskriteerium rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate paberirullide puhul, siis tuletatakse meelde, et toote määratluses eristatakse neid kahte tooterühma muu hulgas toote lõppkasutuse põhjal, st selle põhjal, kas toodet saab kasutada rotatsioonitehnikaga trükipressides või lehesööturiga trükipressides ning see, millise trükipressi jaoks teatud rull sobib, on määratud nende rullide kasutusjuhistes, ja selle puhul on muude omaduste hulgas oluline ka kitkumiskindlus. Lisatakse, et kitkumiskindlus on vaid üks omadus, mille järgi eristada rotatsioonitehnikaga trükipressides või lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobivat kaetud kvaliteetpaberit; põhjendustes 18 ja 20 on kirjeldatud teisi kriteeriume, mida asjaomane eksportiv tootja ei ole vaidlustanud. Üks osapool väitis, et niiskusesisaldus, nagu see on määratletud põhjenduses 20, ei ole toodete eristamise seisukohast selge põhiomadus. Uurimise käigus esitasid ka teised osapooled sellega seoses mitmesuguseid väiteid. Igal juhul leiti, et jäikus ja kitkumiskindlus on kõige olulisemad näitajad.

(36)

Esitatud tagasisides tunnistas kaebuse esitaja, et võib olla paberirulle, mis ei vasta täielikult põhjenduses 18 osutatud kitkumiskindluse kriteeriumile, kuid mida saab siiski kasutada rotatsioonitehnikaga trükipressides. Siiski jäi ta kindlale seisukohale, et kitkumiskindluse katse on ainus katse, mille põhjal saab kindlaks määrata, et paberirull on tõesti sobiv rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks, st et rull vastab põhjenduses 18 osutatud kitkumiskindluse kriteeriumile.

(37)

Selle kitkumiskindluse kohta esitatud väite toetuseks osutas eksportiv tootja väidetele, mida üks kaebuse esitajate hulka kuuluv liidu tootja oli esitanud USAst pärit vaatlusaluse toote dumpingu- ja subsiidiumivastase menetluste käigus, kus see liidu tootja oli väidetavalt tunnistanud, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks mõeldud paberirulle ei saa eristada kitkumiskindluse katse või muude mõõtmiste alusel.

(38)

Kõnealune kaebuse esitaja vaidlustas need eksportiva tootja esitatud väited ja kinnitas, et vastupidiselt väidetavale järeldub USA osas läbi viidud menetlusese tulemustest, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks mõeldud kaetud kvaliteetpaberi rullid eristuvad selgesti teistest.

(39)

Esiteks tuleks märkida, et väited, millele eksportiv tootja osutas, olid esitatud teistsuguse õigusruumi seaduste kohaselt läbiviidud uurimistega seoses ja nende esitajaks ei olnud praeguse menetlusega seotud isikud, seega ei ole need väited asjakohased. Teiseks on nimetatud menetlustes osalenud USA ametiasutused teinud järelduse, et lehesööturiga trükipressides kasutatava kaetud kvaliteetpaberi ja rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivate paberirullide vahel on selge erinevus. Lõigatavaid rulle peeti pooltoodeteks, kusjuures rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivaid paberirulle ei peetud vaatlusaluseks tooteks. USA ametiasutused ei defineerinud tootevaliku määratluses üksikasjalikult rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivaid paberirulle. Seetõttu ei peetud tootevaliku määratlusega seonduvalt kitkumiskindluse kriteeriumi nimetatud uurimise ajal asjakohaseks.

(40)

Nende märkuste põhjal kinnitati, et kitkumiskindlus on usaldusväärne tehniline omadus, mille alusel kirjeldada kaetud kvaliteetpaberit, mis sobib kasutamiseks rotatsioonitehnikaga trükipressides.

(41)

Esitatud märkused näitasid ka seda, et on olemas paberirulle, mida saab kasutada rotatsioonitehnikaga trükipressides isegi siis, kui nad ei vasta kõigile kitkumiskindluse kriteeriumidele. Seepärast peeti vajalikuks veelgi täpsustada rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivate rullide määratlust.

(42)

Et esitada veel üks kriteerium, mille alusel eristada rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivaid rulle, mis ei vasta täielikult kitkumiskindluse kriteeriumile, soovitas kaebuse esitaja, et paberirulli, mis täielikult ei vasta kitkumiskindluse katse kriteeriumidele, kuid mille sees oleva südamiku suurus on alla 80 mm, tuleks käsitada rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatava rullina.

(43)

Hiina RV valitsus ja eksportiv tootja väitsid, et südamiku läbimõõdu (kui uue elemendi) lisamine toote määratlusse tähendaks rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivate rullide ja seega vaatlusaluse toote määratluse muutmist. Ühtlasi väideti, et südamiku läbimõõt ei ole sobiv kriteerium, sest on olemas rotatsioonitehnikaga trükipressidele sobivaid üle 80 millimeetrise südamiku läbimõõduga paberirulle ning lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobivaid paberi- või papirulle, mille südamiku läbimõõt on alla 80 mm.

(44)

Komisjon püüdis veelgi täpsustada rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate paberirullide määratlust ning lisada detaile vaatlusaluse toote ja muude toodete veelgi selgemaks eristamiseks; seda tehti selleks, et meetmetest kõrvalehoidmise võimalust minimeerida. Tõendusmaterjalist, mis esitati südamiku mõõtme kui toote määratlemise alternatiivse kriteeriumi kohta, selgus, et see kriteerium võiks kaasa tuua vaatlusaluse toote, st lehesööturiga trükipressides kasutamiseks sobivate alla 80 millimeetrise südamikuga paberi- või papirullide väljajäämise meetmete kohaldamisalast. Seepärast loobuti selle kriteeriumi kasutamisest rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavate paberirullide määratlemisel.

(45)

Eelnevalt kirjeldatu ei piira selle meetodi usaldusväärsust, mille kohaselt rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutamiseks sobivad rullid jäeti uurimise kohaldamisalast välja, nagu seda väitis Hiina RV eksportivate tootjate rühm.

(46)

Uurimise ajal väitsid teatavad isikud ka, et mitmekihiline paber ja mitmekihiline papp (mille määratlus on esitatud põhjenduses 47) tuleks uurimisest välja jätta. Nad väitsid, et mitmekihilise paberi ja mitmekihilise papi füüsikalised omadused on teistsugused: neil on mitu kihti, nad on jäigemad, nende tihedus on väiksem ning selliste toodete lõppkasutus on teistsugune, sest neid kasutatakse tavaliselt pakendite valmistamisel. Need isikud väitsid, et ühe- ja mitmekihilist paberit ja pappi on väga lihtne eristada füüsilise väljanägemise põhjal.

(47)

Mitmekihiline paber ja mitmekihiline papp (vt harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 4805 kohta) on tooted, mille valmistamisel pressitakse kokku kaks või enam märja pabermassi kihti, kusjuures vähemalt ühe kihi omadused erinevad teistest. Need erinevused võivad seisneda kasutatud paberimassi liigis (näiteks taaskasutusel olev paber), tootmismeetodis (näiteks mehaaniline või keemiline) või juhul, kui paberimassid on sama liiki ja toodetud sama meetodiga, võib erinev olla töötlusaste (näiteks pleegitamata, pleegitatud või värvitud).

(48)

Uurimine tõestas, et mitmekihilisel paberil ja mitmekihilisel papil on tõepoolest mõningad erinevad füüsikalised ja tehnilised omadused; täpsemalt öeldes, nad koosnevad mitmest pabermassi kihist, mis annab neile suurema jäikuse. Mitmekihilist paberit ja mitmekihilist pappi toodetakse erineva tootmismeetodiga, see eeldab teistsuguste paberimasinate kasutamist kui need, mida kasutatakse vaatlusaluse toote tootmisel, sest tootmisprotsessi käigus pannakse mitu paberimassi kihti kokku üheks tooteks. Ning lõpetuseks, mitmekihilist paberit ja mitmekihilist pappi kasutatakse teisel otstarbel (enamasti pakendite valmistamisel) kui vaatlusalust toodet, mida kasutatakse kvaliteettrükiste (reklaammaterjal, ajakirjad jne) valmistamisel. Seega ei käsitata mitmekihilist paberit ja mitmekihilist pappi, mille määratlus on esitatud põhjenduses 47, vaatlusaluse tootena. Seega jäetakse CN-koodid, mida nimetati seoses mitmekihilise paberi ja mitmekihilise papi impordiga, uurimisest välja.

(49)

Üks Hiina RV tootja väitis, et niinimetatud „papp” tuleks uurimise kohaldamisalast välja jätta, sest see ei kuulu kvaliteetpaberi (kaetud või katmata) määratluse alla, kuna väidetavalt esineb erinevusi kaalus, tiheduses ja jäikuses. Leitakse, et mõistet „papp” kasutatakse üldjuhul paberi puhul, mille koostis muudab paberi põhimõtteliselt raskemaks, st et tavaliselt käsitatakse „papina” paberit, mille kaal on üle 224 g/m2. Uurimise käigus selgus siiski, et kaaluerinevustel ei ole olulist mõju toote ülejäänud füüsikalistele ja tehnilistele omadustele ning lõppkasutusele, nii et see oleks vaatlusalusest tootest eristatav. Märgitakse veel ja nagu ka põhjenduses 16 on öeldud, et igasugune kaetud kvaliteetpaber, mille kaal ruutmeetri kohta on 70 grammi või üle selle, kuid mitte rohkem kui 400 grammi, kuulub üheselt vaatlusaluse toote määratluse alla. Seega leiti, et papp kuulub vaatlusaluse toote määratluse alla.

(50)

Leiti, et Hiina RV siseturul toodetaval ja müüdaval vaatlusalusel tootel ning ELis liidu tootjate valmistataval ja müüdaval tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve. Seepärast peetakse neid algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses samasugusteks toodeteks.

(51)

Ainult kaks Hiina RV eksportivate tootjate rühma andsid endast märku ja vastasid algatamisteates osutatud väljavõttelise uuringuga seotud teabenõudele. Üks rühm (Chenming) esindab kahte omavahel seotud eksportivat tootjat ja teine rühm (APP) nelja omavahel seotud eksportivat tootjat. Need koostööd tegevad eksportivad tootjad esindavad kogu vaatlusaluse toote Hiina RVst pärit eksporti liitu. Nende asjaolude tõttu otsustas komisjon, et Hiina RV eksportivate tootjate puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(52)

Leiti, et rühma APP kuuluvast neljast omavahel seotud eksportivast tootjast toodavad kaks eksportivat tootjat üksnes mitmekihilist pappi, millele osutatakse põhjenduses 47. Sellega seoses tuleks meelde tuletada järeldust, et mitmekihiline papp tuleks käesolevas uurimises vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta. Veel märgitakse, et mitmekihiline papp jäeti paralleelselt toimunud dumpinguvastase menetluse käigus vaatlusaluse toote kohaldamisalast välja. Seega tehakse järeldus, et neid kahte, üksnes mitmekihilist pappi tootvat seotud eksportivat tootjat käesolev menetlus ei puuduta. Seega ei ole käesolevas määruses esitatud järelduste juures nende esitatud teavet arvesse võetud.

(53)

Liidu tootjate võimaliku rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring. Pärast esitatud teabe läbivaatamist ja arvestades, et ainult neli liidu tootjat andsid endast märku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Kõnealused neli tootjat, kelle toodang moodustab 61 % liidu kogutoodangust, tunnistati liidu tootmisharu suhtes representatiivseks (nagu on märgitud põhjenduses 372). Nende nelja äriühingu esitatud teavet kontrolliti kohapeal ja kasutati mikromajanduslike näitajate analüüsimisel (nagu on selgitatud põhjenduses 386).

(54)

Importijate võimaliku rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring. Pärast esitatud teabe läbivaatamist ja arvestades oma koostöövalmidusest teatanud importijate väikest arvu, otsustati siiski, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(55)

Tuletatakse meelde, et Hiina RV valitsus ja neli Hiina RV eksportivat tootjat esitasid küsimustike vastused ja olid nõus, et kohapeal toimuvate külastuste käigus kontrollitakse vastustes esitatud andmeid.

(56)

Mis puutub Hiina RV valitsusse, siis saatis komisjon pärast küsimustiku vastuste laekumist Hiina RV valitsusele kolm puudustele viitavat kirja ja ühe kontrollimiseelse teate. Komisjon jättis Hiina RV valitsusele piisavalt aega esildiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks olukordades, kus see vajalikuks ja põhjendatuks võis osutuda. Hiina RV valitsuse puhul pikendati tähtaegu tõepoolest oluliselt (st kaks nädalat küsimustike vastuste osas, selle tulemusena oli küsimustike vastuste esitamise tähtaeg kokku 49 päeva, ning kolm nädalat puudustele viitava esimesele kirjale vastamise osas, need vastused tuli esitada hiljemalt 40 päeva pärast).

(57)

Enne kohapealset kontrollkäiku nõudis Hiina RV valitsus, et komisjon esitaks kirjalikult lisateavet, eelkõige paluti esitada küsimused, mida kavatsetakse kohapealsel kontrollimisel esitada, ning Hiina RV valitsusasutuste loetelu, mida kavatsetakse kohapealse kontrollkäigu kestel külastada. Väideti, et kui seda ei tehta, siis rikuks komisjon subsiidiumide ja tasakaalustavate tollimaksude koodeksis sätestatud kohustusi uurimisasutustele (edaspidi „kokkulepe”), eelkõige VI lisa lõiget 8. Hiina RV valitsus teatas ka, et sellekohase teabe puudumisel ei suudeta tagada kontrollimise tulemusi.

(58)

Komisjon keeldus viisakalt Hiina RV valitsuse nõudmistest. Sellega seoses märgitakse, et komisjon täitis kõiki kokkuleppe VI lisa lõike 8 asjakohaseid tingimusi ja ka algmääruse artikli 26 tingimusi. Hiina RV valitsusele saadeti üksikasjalik kontrollimisele eelnev teade, milles kinnitati päevakava (kuupäevad ja kontrollimise päeval arutlusele tulevate kavade liigid) ning nõuti, et kohal viibiksid asjaomase kava eest vastutava valitsusasutuse esindajad ja selle kavaga seotud ametiisikud, kes valmistasid ette Hiina RV valitsuse esitatud dokumendid. Samuti selgitas komisjon enne kohapealse kontrollkäigu toimumist, et üksnes Hiina RV valitsus teab, millised on uurimise all oleva kava eest vastutavad asutused ning kes on need ametiisikud, kes sobivad kõige paremini kontrollimises osalema ja küsimustele vastama. Konkreetsete küsimuste loeteluga seoses selgitas komisjon eelnevalt ja kohapealse kontrollkäigu ajal, et sellist loetelu ei nõuta ei WTO ega ELi õigusaktides ning et uurimise eesmärk on kontrollida Hiina RV valitsuse esitatud vastuseid küsimustikule ning asjakohaseid täiendavaid dokumente; seega võetakse kontrollimisel aluseks just need dokumendid. Samuti oli komisjonil soov saada lisateavet ja selgitusi, mis olid vajalikud käimasoleva menetluse jaoks, kuid et täpsed küsimused selles kontekstis sõltuksid sellest, kuidas Hiina RV valitsus vastab esitatud vastuste esialgsel kontrollimisel tekkinud küsimustele. Hiina RV valitsusele selgitati veel enne kohapealset kontrollkäiku, et vajaliku teabe esitamisest keeldumine või teabe ja menetluse seisukohast vajalike andmete kontrollimise ajal uurimisasutuse abistamisest keeldumine võivad uurimise käiku tõsiselt ohustada. Lisaks tuletati Hiina RV valitsusele meelde algmääruse artikli 28 sätete tagajärgi sellega seoses.

(59)

Pekingis, Hiina RV kaubandusministeeriumis toimunud kohapealse kontrollkäigu ajal püüdis komisjon kooskõlas algmääruse artiklitega 11 ja 26 kontrollida teavet selle põhjal, mis oli esitatud alusdokumentides, mida oli kasutatud Hiina RV valitsuse vastuste ettevalmistamisel. Kontrollimisel jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et teabe puudumine ja olemasolevad täiendavad dokumendid, ei võimalda küsimustike vastuste nõuetekohast kontrollimist. Lisaks jäeti osa teavet esitamata, hoolimata sellest, et seda küsiti, ning osadele küsimustele lihtsalt ei vastatud. Hiina RV valitsust teavitati koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6.

(60)

Hiina RV valitsus väitis, et uurimisasutus peaks määrama teabe vajalikkuse mõistlikul viisil, mis ei tooks kaasa õiguste kuritarvitamist. Samuti väideti, et kuigi teave ei ole igakülgselt ideaalne, ei tohiks seda jätta arvesse võtmata. Eelnevate väidete kinnituseks teatas Hiina RV valitsus, et nad tegid oma võimete piires parimat koostööd ja et küsimustikule esitatud vastused olid täielikud. Veel väitis Hiina RV valitsus, et kohapealne kontrollkäik oli halvasti kavandatud, sest kontrollimisele eelnevas teates ei suudetud piisavalt selgitada, mida kavatsetakse kontrollida ja et komisjon ei külastanud kontrollkäigu ajal kõiki valitusasutusi. Veel leiti, et komisjon on tekitanud Hiina RV valitsusele asjatu koormuse ning taotlenud ebaolulist ja ebavajalikku teavet.

(61)

Kohapealse kontrollkäigu kavandamise osas tuletatakse meelde, et Hiina RV valitsus nõustus ajakavaga, külastuste kava ja kohaga. Kohapealse kontrollkäigu ajakava arutati 2010. aasta augustis. Komisjon tegi alguses ettepaneku, et kohapealne kontrollkäik võiks toimuda 2010. aasta oktoobri esimesel nädalal, kuid muutis siis Hiina RV valitsuse nõudel oma ettepanekut kaks korda, esimest korda 2010. aasta oktoobri teiseks nädalaks ja lõpuks 2010. aasta oktoobri kolmandaks nädalaks. Seega ei ole mingit põhjust kaevata kohapealse kontrollkäigu kavandamise peale, sest komisjon tegi kõik, et Hiina RV valitsuse nõuetekohaselt põhjendatud nõudmistele vastu tulla. Mis puutub nõutud teabesse, siis märgitakse, et Hiina RV valitsus ei ole kunagi vaidlustanud küsimustiku formaati või seda, kuidas teavet taotleti. Hiina RV valituse volitusel esitas Hiina RV kaubandusministeerium küsimustikule vastused ja muud dokumendid. Komisjon palus esitada teabe, mida peeti vajalikuks representatiivse järelduse tegemiseks, ning taotles seda teavet järjepidevalt kogu uurimisprotsessi vältel ja palus Hiina RV valitsusel selgitada esitatud teavet ja selle teabe mõju uuritud kavadele.

(62)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikele saadud vastuste põhjal uuris komisjon järgmisi kavu, mis olid väidetavalt valitsusasutuste antavate ekspordisubsiidiumide aluseks:

(63)

On esitatud väide, et vaatlusaluse toote tootjad Hiina RVs saavad riigi juhitavatelt pankadelt ja riigiomandis olevatelt kommertspankadelt madala intressimääraga laenu, mida antakse Hiina RV valitsuse poliitilise põhimõtte kohaselt – anda finantsabi selleks, et toetada majanduskasvu ja arengut Hiina RV paberitööstuses. Nagu viisaastaku plaanides ja tööstuspoliitika suunistes näha, on pangasüsteemid toetanud paberitootmise soodusrahastamise projekte.

(64)

Komisjonile saadetud kaebuses sisalduva teabe põhjal püüdis komisjon uurida pankade laenuandmist kaetud kvaliteetpaberi tööstusele. Selleks peeti vajalikuks taotleda Hiina RV valitsuselt, et ta esitaks küsimustiku vastustes ja toetavates dokumentides täpse info ja andmed riiklike kavade ja plaanide kohta, millega innustatakse ja toetatakse Hiina RV paberitööstuse arengut. Kõnealused kavad ja plaanid olid:

(65)

Hiina RV valitsus esitas ainult osa nimetatud kavade kohta nõutud teabest. Ainult kaks kava esitati täielikult, st hiinakeelne versioon ja selle tõlge inglise keelde (otsus nr 40 ja tööstuse ümberstruktureerimise andmebaas). Kolme piirkondliku kava kohta, mida komisjon algselt nõudis, ütlesid Hiina RV ametiasutused, et need ei ole asjakohased, sest koostööd tegevad eksportivad tootjad ei asu neis piirkondades. Seega neid ei esitatud. Komisjon nõustus sellega, kuid taotles nende piirkondade arengukavu (piirkonna, provintsi, haldusüksuse tasandil), kus kõnealused eksportivad tootjad asuvad. Hiina RV valitsus esitas Jiangsu ja Shandongi provintside 11. viisaastaku plaanide hiinakeelsed koopiad, kuid ilma ühegi tõlketa, isegi sisukorra tõlge puudus. Kahe kava osas, mida ei esitatud, teatas Hiina RV valitsus, et need hõlmavad ajavahemikku 2000. aastast 2005. aastani ja ei ole seega asjakohased. Komisjon nõustus sellega. Ülejäänud kavad (integratsiooniprojekt, 11. viisaastaku plaan, 11. viisaaastaku plaani rakendamise ringkiri, paberitootmissektori 2007. aasta arengukava) esitati üksnes hiina keeles, neile oli lisatud ingliskeelne sisukord. Hiina RV valitsus väitis, et komisjoni nõudmised olid väga koormavad, et neil on üksnes piiratud vahendid ja seetõttu ei saanud nad neid dokumente tõlkida.

(66)

Eelneva kohta märgitakse, et komisjon taotles seda teavet, mida ta pidas uurimisel vajalikuks seetõttu, et eespool nimetatud dokumentidele oli viidatud kaebuses. Lisaks oli komisjon korduvalt rõhutanud, et dokumendid tuleks esitada inglise keeles. See on sedalaadi oluliste dokumentide puhul vajalik, sest ainult sisukorra järgi ei saa otsustada, milline dokumendi osa on uurimise seisukohast asjakohane. Hiina RV esitatud kavad ei olnud kuigi mahukad ja selgus, et asjakohaste dokumentide inglisekeelsed versioonid on olemas sõltumatutel allikatel (Hiina RV õigusele spetsialiseerunud juriidilistel asutustel) või Ameerika Ühendriikide poolt läbiviidud subsiidiumivastase menetluse dokumentides.

(67)

Kokkuvõttes sai komisjon kontrollida üksnes järgmisi dokumente: otsus nr 40, tööstuse ümberstruktureerimise andmebaas ja paberitootmissektori 2007. aasta arengukava, mille inglisekeelsed versioonid esitati kaebuses ja mille tegi kättesaadavaks ka üks eksportiv tootja.

(68)

Selleks et uurida valitsuse sekkumise taset Hiina RV finantsturul ja saada vajalik ülevaade Hiina RV finantssektorist, taotles komisjon teavet riigi osaluse protsendi kohta finantsasutustes ja andmeid riigi pankade antud laenusummade ja selliste laenude osakaalu kohta. Hiina RV valitus väitis, et neil puuduvad andmed pankade aktsionäride kohta, kuigi kommertspanganduse seaduse [2003] No. 13 artiklis 61 on ette nähtud, et pangad esitavad andmed „pangandust koordineerivale osakonnale Hiina RV riiginõukogus ja Hiina rahvapangale (People’s Bank of China).” Mis puutub riigi pankade antud laenusummade ja selliste laenude osatähtsust, siis kinnitas Hiina RV valitsus, et kuigi asjakohased andmed on olemas ja saa neid avaldada. Komisjon lihtsustas Hiina RV valitsuse tööd ja piiras taotletava informatsiooni hulka sedavõrd, et nõudis vaid teavet riigi osaluse protsendi kohta nende finantsasutuste puhul, mille kohta oli teada, et nad andsid laenu koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele. Sellest hoolimata ei esitanud Hiina RV valitsus asjakohaseid andmeid isegi Hiina RV finantsasutuste selle konkreetse osa kohta.

(69)

Et uurida Hiina RV pankade laenupoliitikat (laenu intressimäära määramise metoodikat, laenuhindamist jne), paluti Hiina RV valitsusel esitada teave asjakohaste riiklike asutuste (nimelt Hiina rahvapank (edaspidi „HRP”) ja panganduskomisjoni (the Bank Regulatory Commission)) järgitava poliitika kohta. Hiina RV valitsus mingit sellekohast teavet ei esitanud. HRP ei esitanud mingeid pangandussüsteemile suunatud dokumente, määruseid või juhiseid, mille alusel oleks saanud määrata, kui suur oli intressimäärade otsustamise käigus HRP osa ja milline seos oli HRP-l pangandussüsteemiga. Samuti ei esitatud palvele vaatamata mingeid selgitusi kommertspanganduse seaduse [2003] nr 13 kohaldamise kohta ja eelkõige selle artiklite 34, 38 ja 39 kohta, milles käsitletakse kommertspankade laenude andmist ja muud äritegevust.

(70)

Et uurida nende Hiina RV pankade laenupoliitikat, kes andsid uurimisperioodi ajal laenu koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, palus komisjon Hiina RV valitsusel kokku leppida kohtumised konkreetsetes pankades, kes andsid laenu koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, et saaks kontrollida Hiina RVs kaetud kvaliteetpaberi tööstusele antavaid sooduslaene käsitlevat teavet. Hiina RV valitsus väitis, et ta ei saa riigiomandisse kuuluvate pankade tegevusse sekkuda ja selliseid kohtumisi korraldada. Seega ei saadudki Hiina RV pankadelt teavet selle kohta, kas, ja kui, siis kuidas pangad laenu andmisel laenuriske hindavad.

(71)

Hiina RV valitsust teavitati koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6. Kuna koostööd ei tehtud, osutus vajalikuks lisaks muude menetlusse kaasatud isikute esitatud vastavatele Hiina RV valitsuse dokumentidele kasutada ka teisestest allikatest saadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ja internetis avalikult kättesaadavat teavet. Hiina RV valitsus vaidlustas kättesaadavate andmete kasutamise, kuid ei esitanud uusi tõendeid.

(72)

Koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel paluti samuti teatavate uurimisperioodil laenu andnud pankadega kohtumisi korraldada, selleks et kontrollida Hiina RVs kaetud kvaliteetpaberi tööstusele antavaid sooduslaene käsitlevat teavet. Siiski selliseid kohtumisi ei toimunud. Koostööd tegevad eksportivad tootjad andsid küll komisjoni esitatud korduvad palved sellisteks kohtumisteks edasi, kuid asjaomased pangad keeldusid uurimise käigus koostööd tegemast. Koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid teavitati koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6. Kuna koostööd ei tehtud, peetakse vajalikuks teha kõik järeldused pankadelt koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud laenude kohta kättesaadava teabe põhjal. Koostööd tegevad eksportivad tootjad vaidlustasid kättesaadavate andmete kasutamise, kuid ei esitanud uusi tõendeid.

(73)

Ühel Hiina RV eksportival tootjal paluti esitada konkreetne teave kolme Hiina RV pangaga sõlmitud teatava võla ümberstruktureerimise kokkuleppe kohta. See eksportiv tootja keeldus vajaliku teabe esitamisest. Seega ei olnud võimalik kontrollida asjakohast üldkokkulepet ja vastavaid laenulepinguid ega ka konkreetseid üksikasju nagu laenu kestus, tagasimaksete kava ja intressimäärad. Koostööd tegevat eksportivat tootjat teavitati koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6. Kuna koostööd ei tehtud, peetakse vajalikuks teha kõik järeldused pankadelt kõnealusele tootjale antud laenude kohta kättesaadava teabe põhjal. Koostööd tegev eksportiv tootja vaidlustas kättesaadavate andmete kasutamise, kuid ei esitanud uusi tõendeid.

(74)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et paberitootmissektoris on olemas konkreetsed arengukavad. Neis arengukavades on sätestatud, et riigiasutused jälgivad tähelepanelikult paberitootmissektori toimetulekut ja rakendavad teatavaid meetmeid (nt rakendusmäärused) arengukavades sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et nende konkreetsete arengukavade alusel antakse paberitootmissektorile sooduslaenu.

(75)

Tõepoolest lähtub otsusest nr 40 ja paberitootmissektori 2007. aasta arengukavas esitatud finantseerimist käsitlevast jaost, et Hiina RV riiklik plaanisüsteem soovitab pankadel paberitootmissektorile laenu anda.

(76)

Viidates otsusele nr 40 märgitakse, et kõnealune akt on riiginõukogu otsus, st Hiina RV kõrgeima haldusasutuse otsus ja seega õiguslikult siduv muude riigiasutuste ja ettevõtjate jaoks. Selles liigitatakse tööstussektorid nn soodustatavateks, piiratavateks ja kõrvaldatavateks sektoriteks. Kõnealuses otsuses esitatakse tööstuspoliitika juhised, milles sarnaselt andmebaasiga näidatakse, kuidas Hiina RV valitsus järgib poliitikat, mille abil soodustatakse ja toetatakse teatavaid ettevõtete rühmi või tootmisharusid, näiteks paberitööstust, mis on andmebaasis klassifitseeritud soodustatavate sektorite hulka. Soodustatavate tootmisharude arvu kohta märgitakse, et kokku on neid 26 ja nad esindavad vaid osa Hiina RV majandusest. Lisaks on nende 26 tootmisharu hulgast vaid osadele tegevustele omistatud nn soodustatava staatus. Otsuse nr 40 artiklis 17 sätestatakse, et soodustatud investeeringukavade puhul kehtivad privileegid ja soodustused (rahaline toetus, vabastus imporditollimaksust ja käibemaksust ning maksuvabastus). Teisest küljest on piiratavate ja kõrvaldatavate sektorite puhul otsuses nr 40 sätestatud, et riigiasutused võivad otse sekkuda turu reguleerimisse. Artiklites 18 ja 19 nõutakse tõepoolest, et vastav asutus peataks finantsasutuste poolse laenu andmise. Seal nõutakse veel, et riigis kehtivaid hindu haldav osakond tõstaks elektrihinda, ja antakse elektrit tarnivatele ettevõtetele juhiseid, kuidas peatada elektritarneid sellistele piiratavatele ja kõrvaldatavatele sektoritele. Kirjeldatu põhjal on selge, et otsuses nr 40 on sätestatud kõigi majandusasutuste jaoks siduvad eeskirjad juhistena selle kohta, kuidas edendada ja toetada soodustatavaid tootmisharusid, mille hulka kuulub ka paberitootmissektor.

(77)

Paberitootmissektori 2007. aasta arengukavaga on ette nähtud eritingimused, suundumused ja eesmärgid paberitootmissektori jaoks. Selles kirjeldatakse paberitootmissektori olukorda Hiina RVs (ettevõtete arv, toodang, tarbimine, eksport, andmed kasutatud tooraine liikide kohta) Arengukavas on sätestatud ka paberitootmissektori poliitilised põhimõtted ja eesmärgid üldise tööstusmaastiku seisukohast, tooraine kasutamine, tehnoloogia ja seadmete kasutamine, toote struktuur ja paberitootmisettevõtete organisatoorne struktuur. Dokumendis on sätestatud veel nn tootmisharu tingimustele vastamise kriteeriumid, st konkreetne varade/kohustuste suhe ja konkreetsed laenureitingud paberitootmissektori puhul, mastaabisäästu konkreetsed eesmärgid, turuosa kvoodid, energia ja vee tarbimine ettevõtetes. Seal nõutakse ka, et ettevõtjad koostaksid oma arengukavad paberitootmissektori 2007. aasta arengukava alusel. Arengukavas antakse kohalike provintside ja piirkondade ametiasutustele juhiseid, kuidas osaleda arengukava rakendamisel, terve peatükk on pühendatud paberitootmissektoris tehtavatele investeeringutele ja nende finantseerimisele. Sellega seonduvalt on vaja märkida, et arengukavas on selgesti kinnitatud, et finantsasutused ei tohi anda laenu projektidele, mis ei vasta eeskirjadele. Kokkuvõttes saab paberitootmissektori 2007. aasta arengukava lugemisel selgeks, et see on konkreetne riikliku sekkumise vahend Hiina RV paberitootmissektori reguleerimiseks ja seda saab vaadelda kui tööstuspoliitika kohustuslikku meedet, mida Hiina RV asjakohased huvitatud isikud (riigiasutused, finantsasutused ja tootjad) peavad konkreetselt rakendama.

(78)

Hiina RV valitsus väitis, et paberitootmissektori 2007. aasta arengukavas on sätestatud üksnes juhised ja need ei ole õiguslikult siduvad. Lisati ka, et ükski valitsuse kava selles kontekstis ei ole õiguslikult siduv ja seega ei saa nende raames rahalisi toetusi anda ega soodustusi teha. Siiski näitab paberitootmissektori 2007. aasta arengukava ja selle eespoolkirjeldatud konkreetsete sätete lugemine, et seda teksti ei saa pidada mittesiduvaks juhiseks. Selgituseks märgitakse, et paberitootmissektori 2007. aasta arengukava tekstis on muu hulgas öeldud, et „tööstuse arengupoliitika koostamisel on aluseks võetud sotsiaalse turumajanduse reformi teostamise nõudeid ning sellega seonduvaid õigusakte, et tagada õiglane turuolukord ja soodne arengukeskkond, lahendada paberitootmissektori arengus ettetulevaid probleeme ja juhtida see tootmisharu õitsvale järjele.” Muude põhjenduses 64 loetletud kavade ja plaanide kohta märgitakse, et vähemalt ühes neist osutatakse 11. viisaastaku plaani rakendamise ringkirjale. Jääb selgusetuks, kuidas väidetavalt õiguslikult mittesiduval dokumendil (riiklik kava) võib olla õiguslikult siduv rakendusakt (kõnealusel juhul riiginõukogu ringkiri).

(79)

Kommertspanganduse seaduse [2003] nr 13 artiklis 34 on sätestatud, et pangad peavad laenu andma vastavalt riigi majanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riikliku tööstuspoliitika juhiste kohaselt. Kõnealusel juhul on riikliku tööstuspoliitika aluseks paberitootmissektori 2007. aasta arengukava. Seega on loogiline järeldus see, et riigiomandis olevad kommertspangad andsid kaetud kvaliteetpaberi tootjatele laenu vastavalt riiklikele juhistele.

(80)

Uuriti ka riikliku arengu ja reformikomisjoni rolli. Hiina RV valitsus märkis, et riiklik arengu ja reformikomisjon on üks riiginõukogu ametkond, kes koordineerib makromajanduspoliitikat ja haldab riiklikke investeeringuid. See ametkond koostas muu hulgas ka paberitootmissektori 2007. aasta arengukava. Kuigi nõuti, ei esitatud teavet õiguslike aluste kohta, mille kohaselt riiklik arengu ja reformikomisjon loodi ja tegutseb (komisjoni põhikiri). Ainus selgitus, mille Hiina RV valitsus esitas, oli, et riiginõukogu, st kõrgeim riiklik haldusorgan, annab juhiseid, mida kõnealune komisjon peab järgima ja et see teave ei ole uurimise seisukohast asjakohane. Kõnealuse väitega ei saa nõustuda. Kuna selle ametkonna roll on koostada riiklikke kavu, leitakse et kõnealuse komisjoni roll on uurimise seisukohast oluline, sest käesolev menetlus uurib just neid kavu. Euroopa Komisjon küsis ka, et miks riiklik arengu ja reformikomisjon kogub järjepidevalt üksikasjalikku teavet ettevõtete kohta. Hiina RV valitsus selgitas, et seda teavet võiks koguda tootmisharude ühendustelt ja muudest avalikest allikatest. Kuna on olemas ettevõtete kohta käivate andmete kogumise süsteem, mida saab kasutada riiklike kavade ja plaanide koostamisel, tundub, et need kavad ja plaanid moodustavad riikliku tööstuspoliitika olulise osa.

(81)

Eelneva põhjal saab teha järelduse, et mis tahes finantsasutuse tehtud otsus paberitootmissektori kohta peab arvesse võtma, et tuleb täita asjakohase arengukava eesmärke. Tõepoolest peetakse äriühinguid, kes liigituvad selliste arengukavade kohaselt soodustatavate ettevõtete hulka, kõrge laenureitinguga äriühinguteks ja sellel on otsene mõju Hiina RV finantssüsteemi poolt eraldatavate laenude usaldusväärsusele. Paberitootmissektori 2007. aasta arengukava finantsosa ja laenureitingu teatise (mille edastas üks koostööd tegev eksportiv tootja) lugemisel selgus, et Hiina RV riiklik plaanisüsteem soovitab pankadel paberitootmissektorile laenu anda ja kinnitab, et paberitootmisega tegelevate äriühingute laenureitingud on kõrged, sest nende äriühingute puhul kohaldatakse konkreetseid arengukavu. Tuleb märkida, et see laenureitingu teatis, mis saadi uurimise käigus, viib äriühingu positiivsed tulevikuväljavaated väga otseselt kokku paberitootmissektori arengukavade ja nende eesmärkide täitmisega. On ka tõendeid, et riiklikud asutused jälgivad äriühingute toimetulekut, sest nad kontrollivad igal aastal nende tegevuslitsentse ja koguvad sel viisil finantsandmeid ja ettevõtlustulemuste andmeid. Lisaks on koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt saadud teabe põhjal tõendeid selle kohta, et HRP kontrollib kooskõlas pankade registreerimise ja konsulteerimise määruse artikliga 9 äriühingutele antud laenude seisu laenu andvate äriühingute iga-aastase kontrollimise teel.

(82)

Kõik eelkirjeldatud asjaolud tõestavad, et konkreetsete arengukavade ja paberitootmissektori rahastamise vahel on seos.

(83)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul tehti uurimisel kindlaks, et kaks neist said laenu võttes (enamikul juhtudel) automaatselt HRP kehtestatud piirmäärade raames võimalikest madalaima intressimäära ning teised kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat said kasu seeläbi, et nende 2008. aastal võetud laenu tagasimaksmist pikendati oluliselt. Tõepoolest ostsid Hiina riigi omandis olevad pangad ära kõik välismaa pankadelt võetud laenud ning laenu muudetud maksegraafikutes ei nõutud suuremat riskipreemiat, kui oli HRP intressimäära lagi.

(84)

Lisaks tehti uurimisel kindlaks, et Hiina RV finantsturule on omane valitsuse sekkumine, sest enamik suurtest pankadest kuuluvad riigile. Hiina RV ametiasutused esitasid väga vähe teavet Hiina RV pankade aktsionäride / omanike kohta. Siiski suutis komisjon (nagu allpool ka kirjeldatakse) koguda kättesaadavat teavet, mille põhjal teha representatiivne järeldus. Viies läbi analüüsi selle kohta, kas pangad on üksused, mis kuuluvad õiguspäraselt valitsusasutusele või mis täidavad valitsusasutuste korraldusi, kogus komisjon teavet mitte üksnes pankade kuulumise kohta valitsusele, vaid ka muude näitajate kohta nagu valitsuse esindajad direktorite nõukogus, valitsuse kontroll panga tegevuse üle, valitsuse poliitika või huvide järgimine ja see, kas need üksused olid loodud vastavalt põhikirjale.

(85)

Kättesaadava teabe põhjal tehti järeldus, et Hiina riigi omandis olevad pangad kontrollivad suurimat turuosa ja on Hiina RV finantsturu liidrid; 2006. aastal Deutsche Bank'i poolt läbiviidud Hiina RV pangandussektori uuringu põhjal oli riigipankade osakaal Hiina RV turul üle 2/3. WTO läbiviidud Hiina RV kaubanduspoliitika läbivaatamises märgiti sama teema kohta nii: „Riikliku omandi suur osakaal on Hiina RV finantssektori veel üks märkimist vääriv tunnus” (5). Tuleb märkida, et neli suurt riigile kuuluvat panka (põllumajanduse pank, Hiina pank, ehituspank ning tööstus- ja kommertspank) tunduvad esindavat üle poole Hiina RV pangandussektorist. Arengupankade ja muude pankade aktsiatest kuulub riigile üle 50 %. Komisjon palus esitada teavet ka nimetatud Hiina RV pankade valitsusepoolse kontrolli struktuuri kohta ja selle kohta, kuidas paberitootmissektori puhul järgitakse valitsuse põhimõtteid ja huve (st direktorite nõukogu ja aktsionäride nõukogu koosseis, nende nõukogude koosolekute protokollid, aktsionäride / direktorite kodakondsus, koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud laenude puhul rakendatud laenupoliitika ja riskihindamise põhimõtted). Hiina RV valitsus ega pangad seda teavet siiski ei esitanud. Nad vaid osutasid korduvalt teabele, mis nad olid esitanud pankade aastaaruannetes. Kuid pankade aastaaruannetes sisalduv teave ei olnud (ega saanudki olla) piisavalt üksikasjalik.

Seega pidi komisjon kasutama kättesaadavaid fakte. Kättesaadavate faktide põhjal tegi komisjon järelduse, et eespool nimetatud pangad on valituse kontrolli all ja valitsusasutused juhivad neid nii, et pankade tegevuse võib samastada riigi omaga. Eespool kirjeldatud järelduste tegemiseks kasutatud andmed saadi Hiina RV valitsuse esitatud teabest ja Hiina RV pankade aastaaruannetest, mille esitasid kas Hiina RV valitsus või mis olid avalikkusele kättesaadavad, samuti 2006. aastal Deutsche Bank'i poolt läbiviidud Hiina RV pangandussektori uuringust, koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetest ja kaebuses esitatud teabest. Sõltumatute allikate hinnangu põhjal esindavad välismaa pangad Hiina RV pangandussektoris väga väikest osa, seega on nende roll laenupoliitika kujundamisel ebaoluline; asjakohase teabe põhjal oletatakse, et see võib moodustada Hiina RV turul 1 % (6). Asjakohane avalikkusele kättesaadav teave kinnitab samuti, et Hiina pangad, eelkõige suured kommertspangad, toetuvad endiselt riiklikele aktsionäridele ja valitsusele, kui neil ülisuure laenuandmise tagajärjel omavahendeid napib (7). Neist pankadest, kes andsid laenu koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, oli enamik riigi omandis olevad pangad. Tõepoolest tehti kättesaadava teabe põhjal kindlaks, et neist 19 pangast, kellest teatati, kuulusid vähemalt 13 riigile, sealhulgas kaks arengupanka (Export-Import Bank of China, China Development Bank) ja Hiina RV tähtsamad kommertspangad (Agricultural Bank of China, Bank of China, China Construction Bank ja Industrial and Commercial Bank of China).

Ka ülejäänud riigi omandis olevate pankade kohta palus komisjon esitada sama teabe, st valitsusepoolse kontrolli ja selle kohta, kuidas paberitootmissektori puhul järgitakse valitsuse põhimõtteid või huve. Jällegi sellist üksikasjalikku teavet ei esitatud, vaid viidati korduvalt üksnes pankade asjakohastes aastaaruannetes sisalduvale teabele, mis enamalt jaolt oli üksnes hiinakeelne ja millel puudus inglisekeelne tõlge. Kuid pankade aastaaruannetes sisalduv teave ei saa olla piisavalt üksikasjalik. Arengupankadega seoses tehti uurimise käigus kindlaks, et puuduvad selged õiguslikud eeskirjad nende rolli kohta ja suhete kohta valitsusega. Kohapealse kontrollkäigu ajal antud Hiina RV valitsuse ütlustest nähtub siiski, et arengupangad toetasid Hiina RV valitsuse poliitikat ja nad ei tegutsenud kasumi saamise nimel. Kõik eelnevad punktid kinnitavad, et need neli panka on valituse kontrolli all ja valitsusasutused juhivad neid nii, et pankade tegevuse võib samastada riigi omaga.

(86)

Komisjon püüdis selgitada ka arengupankade (kättesaadava teabe põhjal on need Export-Import Bank of China, China Development Bank ja the Agricultural Development Bank of China) ja riigi omandis olevate kommertspankade vahelisi erinevusi. Komisjon palus esitada selgitusi nende kahe finantsasutuse tüübi vahelisi erinevuste kohta. Hiina RV valitsus märkis, et arengupankadel ei ole kirjalikke juriidilise toimega eeskirju sektoriaalse reguleerimise kohta, kusjuures Hiina RV ametiasutused koostavad praegu arengupankade seadust. Veel väideti, et üks arengupank (nimelt China Development Bank) ei kuulu tegelikult arengupankade tüübi hulka, sest ta on muutunud aktsiaseltsiks ja on pragu üleminekujärgus. Esitatud teave kinnitab, et arengupanku koheldakse erinevalt riigi omandis olevatest kommertspankadest. Kuigi arengupanganduse sektori juhtimise kohta ega nende pankade tegutsemise kohta Hiina RV finantsturul ei ole mingisuguseid eeskirju, selgub HRP märgukirjadest, kus arengupangad on üksikasjalikult loetletud, et neil on riigi omandis olevate kommertspankadega võrreldes eristaatus. China Development Bank'i staatuse kohta märgitakse, et Hiina RV valitsuse (Hiina RV finantsministeerium) käes on üle 50 % panga aktsiatest ja seega üleminek aktsiaseltsiks ei muuda valitsuse kontrolli mingil viisil.

(87)

Veel üks faktor, mis Hiina RV finantsturgu moonutab, on HRP roll selles, et ta määrab teatud piirmäärad intressimäärade kehtestamise ja muutmise jaoks. Ka uurimine kinnitas, et HRPl on kindlad reeglid, millega ta reguleerib intressimäärade muutmist Hiina RVs. Kättesaadava teabe kohaselt on need reeglid sätestatud HRP ringkirjas (Issues about the Adjusting Interest Rates on Deposits and Loans-Yinfa (2004) No 251 („ringkiri 251”)). Finantsasutused peavad kehtestama laenu intressimäärad teatavas vahemikus, mis ei ületa HRP laenu intressimäära piirmäärasid. Kommertspankade ja arengupankade kommertslikult hallatavate laenude puhul ei ole kehtestatud kõrgeimat piirmäära, vaid üksnes madalaim piirmäär. Linnade ja maapiirkondade krediidiühistute jaoks on olemas mõlemad, nii maksimaalne kui ka minimaalne piirmäär. Sooduslaenude ja nende laenude puhul, millele riiginõukogu on kehtestanud erieeskirjad, ei tõsteta intressimäärasid. Komisjon küsis Hiina RV valitsuselt selgitusi ringkirja 251 mõistete ja sõnastuse kohta, samuti sellele eelnenud õigusakti kohta (Circular of PBOC concerning expansion of Financial Institution’s Loan Interest Rate Float Range – YinFa [2003] No. 250). Hiina RV valitsus selgitas, et need ringkirjad on osa Hiina RV intressimäärade turundusreformist, kuid edasisi selgitusi ei andnud. Veel paluti Hiina RV valitsusel selgitada, millised on sooduslaenud ja riiginõukogu poolt kindlaks määratud muud laenud.

Hiina RV valitsus väitis, et asjakohaste Hiina RV tekstide sõnastus osutab enesestmõistetavalt, millised on riiginõukogu kindlaksmääratud muud laenud. Hiina RV valitsus ei esitanud muid selgitusi ega asjakohaseid dokumente selle kohta, miks Hiina RV õigusaktides on sooduslaenud määratletud. Muud liiki laenude osas (isegi kui mõne puhul kehtib Hiina RV valitsuse väide) on siiski selgusetu, miks seadusandja on pidanud vajalikuks sätestada muude riiginõukogu määratletud laenude andmise võimaluse. Komisjon palus selgitusi ka kommertslikult hallatavate poliitiliste laenude olemasolu kohta (nagu neid nimetati ringkirjas 251). Hiina RV valitsus ei selgitanud seda küsimust ega esitanud selle kohta tõendavaid dokumente. Hiina RV valitsusel paluti veel esitada eespool nimetatud ringkirjade ajakohastatud versioone või selle alusel välja antud õigusakte kommertspankade ja arengupankade laenupoliitika kohta, kuid seda teavet ei esitatud.

(88)

Lõpetuseks märgitakse, et muid andmeid või statistikat Hiina RV pangasüsteemi struktuuri kohta Hiina RV valitsus ei esitanud.

(89)

Põhjenduste 74 kuni 88 alusel ja võttes arvesse Hiina koostöö puudumist (ning pidades silmas ka põhjenduses 90 esitatut), teeb komisjon järelduse, et valitsuse sekkumine moonutab Hiina RV finantsturgu ning valitsusele mittekuuluvad pangad ja muud finantsasutused peavad tõenäoliselt kooskõlastama oma intressimäärad valitsusele kuuluvate pankade omadega. Seetõttu ei saa valitsusele mittekuuluvate pankade ja muude finantsasutuste intressimäärasid pidada asjakohasteks kommertslikeks võrdluskriteeriumideks, mille põhjal saaks otsustada, kas valitsusele kuuluva panga antavad laenud toodavad kasumit.

(90)

Kõikide tõendite põhjal tehakse järeldus, et kahele koostööd tegevale eksportivale tootjale antud laenude enamik tuli arengupankadelt või riigile kuuluvatelt pankadelt, mida käsitatakse kui riigiasutusi, sest nad on valitsusega otseselt seotud. Nad kuuluvad üle 50 % ulatuses riigile ja seega peetakse neid valitsuse kontrolli all olevateks pankadeks. Et need pangad täidavad otseselt valitsuse korraldusi, tõendab veel see (nagu on kirjeldatud põhjenduses 65), et riik sekkub ilmselgelt (nt HRP kaudu) kommertspankade otsuste tegemisse Hiina RV äriühingutele antavate laenude intressimäärade osas, kusjuures mõnel juhul (nagu on kirjeldatud põhjenduses 83) on äriühingutele pea automaatselt määratud madalaim intressimäär riigi poolt kehtestatud piirmäärade hulgast. Need asjaolud näitavad, et kõnealuste üksuste laenupraktika tugineb otseselt valitsusele. Asjaolu, et need pangad täidavad valitsuse korraldusi, tõendab ka see, kuidas paberitootmissektori 2007. aasta arengukava, otsus nr 40 ja kommertspanganduse seaduse artikkel 34 mõjutavad valitsuse tööstuspoliitika elluviimist (vt põhjendusi 74 kuni 81). On ka hulgaliselt kaudseid tõendeid, mida kinnitavad objektiivsed uuringud ja aruanded, et Hiina RV finantssüsteemis eksisteerib siiani suuremahuline valitsuse sekkumine (vt põhjendus 312). Ning veel, Hiina RV ei esitanud teavet, mille põhjal oleks olnud võimalik paremini mõista riigile kuuluvate pankade suhteid valitsusega (vt põhjendusi 68 kuni 70 ja 84 kuni 86). Seega on arengupankade või muude riigile kuuluvate pankade antud laenude puhul komisjoni meelest tegemist kaetud kvaliteetpaberi tootjatele antud finantstoetusega, kus valitsuse rahalised vahendid kantakse otse üle (vt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i).

(91)

Algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti b kohaselt on tegemist kasuga, sest valitsuse laenu antakse soodsamatel tingimustel kui laenusaaja turuolukorra põhjal võiks laenu saada. Kuna on kindlaks tehtud, et Hiina RV valitsusele mittekuuluvate asutuste antud laenud ei kajasta adekvaatset turuolukorda, siis kasutati turuolukorra määramisel põhjendustes 96 kuni 102 kirjeldatud meetodeid.

(92)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamiseks ja kasutamiseks vajalike abikõlblikkuse kriteeriumide kohta. Seda oli vaja, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järelduste põhjendamiseks kasutama kättesaadavaid fakte (nagu on sätestatud algmääruse artiklis 28). Märgitakse, et artikli 28 lõikes 6 on sätestatud, et „kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast informatsiooni seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele osapoolele vähem soodne kui koostöö puhul”. Kättesaadavad faktid olid järgmised:

(93)

Eespool kirjeldatut silmas pidades ja kuna Hiina RV valitsus ei teinud üldse koostööd, osutavad kättesaadavad tõendid sellele, et paberitootmisega tegelevatele äriühingutele antud subsiidiumid ei ole kõigile kättesaadavad ning on seetõttu algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetsed. Kuna Hiina RV valitsus koostööd ei teinud, ei ole põhjust arvata, et subsiidiumi saamiseks kehtivad abikõlblikkuse kriteeriumid või tingimused on objektiivsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt.

(94)

Seega tuleks paberitootmissektori finantseerimist käsitada subsideerimisena.

(95)

Kuna tegemist oli finantstoetusega, eksportivate tootjate kasu ja konkreetse subsiidiumiga, tuleks seda subsiidiumi käsitada tasakaalustatavana.

(96)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Algmääruse artikli 6 lõike b kohaselt peetakse saaja saadud kasu järgmiste summade erinevuseks: summa, mida maksab laenu saav äriühing valitsuslaenu eest ja summa, mida ta maksaks turul saadava võrreldava kommertslaenu eest.

(97)

Eelnevale tuginedes märgitakse, et Hiina RV pankade antavate laenude puhul on tegemist valitsuse olulise sekkumisega pangandussektorisse ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid omased toimivale turuolukorrale, ning seetõttu kasutati asjakohase turuindeksi arvutamiseks allpool kirjeldatud meetodit. Kuna Hiina RV valitsus koostööd ei teinud, toetus komisjon asjakohase intressimäära indeksi arvutamisel kättesaadavatele faktidele.

(98)

Leiti, et asjakohase indeksi arvutamiseks on mõistlik kohaldada Hiina RVs kehtivaid intressimäärasid, mida on kohandatud nii, et nad peegeldaksid tavapäraseid tururiske. Tõepoolest, olukorras, kus eksportijate tolleaegne finantsolukord määrati kindlaks moonutatud turutingimustes ja kus Hiina RV pangad ei ole edastanud usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas nad riske mõõdavad ja krediidireitinguid määravad, otsustati, et Hiina RV eksportijate krediidivõimelisuse hindamisel ei saa võtta aluseks nimiväärtust, vaid tuleb kohaldada kasumimarginaali, et võtta arvesse Hiina RV moonutatud turutingimuste potentsiaalset mõju finantsolukorrale.

(99)

Eelnevalt kirjeldatut arvesse võttes ja nagu on selgitatud põhjendustes 68 kuni 72, paluti nii Hiina RV valitsusel kui ka koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel esitada teavet Hiina RV pankade laenuandmise põhimõtete kohta ja selle kohta, kuidas neid laene eksportivatele tootjatele anti. Hoolimata korduvatest palvetest menetlusega seotud isikud seda teavet ei esitanud. Arvestades koostöö puudumist, tuginedes kõikidele kättesaadavatele faktidele ning vastavalt algmääruse artikli 28 lõikele 6, peeti asjakohaseks käsitleda asja järgmiselt: kõigi Hiina RV ettevõtjate jaoks määratakse kõrgeim mitteinvesteeringu tüüpi investeeringuklass ainult võlakirjade puhul (BB Bloombergi järgi) ja kohaldatakse ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid asjakohaseid riskipreemiaid selle reitingu alusel Hiina rahvapanga (HRP) tavapärase laenuintressimäära suhtes. Välisvaluutas saadud laenude puhul kohaldab komisjon asjakohaseid eeldatavaid riskipreemiaid ettevõtjate väljastatud võlakirjadele selle reitingu alusel tavapärase laenuintressimäära suhtes, mis oli märgitud asjakohastes Hiina laenulepingutes (LIBORi laenuintressimäär). Arvestades siiski, et Hiina RV valitsus ei teinud üldse koostööd riigi omandis olevate pankade kohta teabe esitamise osas ega selles osas, kuidas riigi osalust hinnata, leitakse kooskõlas algmääruse artikli 28 lõikega 6 (ning arvestades kõiki kättesaadavaid fakte) olevat asjakohane kasutada BB klassi krediidireitingut (mitteinvesteeringu tüüpi investeeringuklass–spekulatiivne).

(100)

Eksportivate tootjate kasu arvutati nii: aluseks võeti intressimäära erinevus (väljendatud protsendina) ja korrutati see laenusumma tagastamata osaga, st uurimisperioodil mitte makstud intressidega. See summa jaotati koostööd tegevate eksportivate tootjate kogukäibe ulatuses.

(101)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 73, keeldus üks eksportiv tootja esitamast olulise tähtsusega võla ümberstruktureerimise kokkulepet. Selle tagajärjeks oli, et selle kokkuleppe alla kuuluvate laenude kohta esitatud põhiteavet (nt intressimäärasid, laenu tagasimaksetähtaega, maksegraafikut jne) ei saanud kontrollida. Samuti ei suutnud eksportiv tootja tõestada, et ta maskis tagasi selle kokkuleppe alla kuuluvate laenude põhisummad. Seega käsitati neid laene kasu arvutamisel kui toetust ja jaotati need kogu uurimisperioodi ulatuses (lisaks uurimisperioodil mitte makstud intressidele nagu on selgitatud põhjenduses 100).

(102)

Selle kava raames kohaldatud subsiidiumi määr oli uurimisperioodil APP äriühingute puhul 5,37 % ja Chemningi äriühingute puhul 1,26 %.

(103)

See kava võimaldab äriühingul, kellel on õnnestunud saada kõrgtehnoloogiat või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaat, saada kasu vähendatud tulumaksumäärast (15 %), tavapärane tulumaksumäär on 25 %.

(104)

Selle kava raames pakutakse maksusoodustusi Hiina RV ettevõtete tulumaksu seaduse (seadus nr 63, kehtestatud 16. märtsil 2007) artikli 28 kohaselt kooskõlas kõrgtehnoloogiat või uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete määratlemise haldusmeetmetega. Riikliku maksuameti märgukirjas, milles käsitletakse kõrgtehnoloogiat või uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete tulumaksu küsimusi (Guo Shui Han [2008] No. 985), viidatakse samuti sellele kavale ja kirjeldatakse täpsemalt selle rakendamist.

(105)

Kõrgtehnoloogiat või uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete määratlemise haldusmeetmete artiklis 10 on loetletud kriteeriumid, mille täitmisel äriühingud selle kava raames kasu saavad. Kui äriühing vastab kõigile artiklis 10 sätestatud nõuetele, peab ta esitama asjaomasele ametiasutusele taotluse kõnealuse seaduse artiklis 11 sätestatud menetluse kohaselt.

(106)

Kõik äriühingud, kes soovivad taotleda toetust selle kava kohaselt, peavad esitama veebipõhise taotluse kohalikule teaduse ja tehnoloogiaametile, kes viib läbi esialgse kontrolli. Seejärel esitab kohalik teaduse ja tehnoloogiaamet soovituse piirkondlikule teaduse ja tehnoloogiaametile. Enne kui viimati nimetatud asutus otsustab kõrgtehnoloogiat või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaadi väljastada, võib ta läbi viia uurimise taotleja valdustes.

(107)

Seda subsiidiumikava oli kasutanud kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat, kes olid uurimisperioodil soodustusi saanud. Kuigi Hiina RV valitsus mingeid halduseeskirju selle kohta ei esitanud, esitasid eksportivad tootjad olemasolevad juriidilised dokumendid. Kuid isegi nende dokumentide põhjal on raske taotlemismenetlusest täpselt aru saada, see on ikkagi ebamäärane ja läbipaistmatu.

(108)

Seega tuleks selle kava kohaldamist käsitada subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühing sai seeläbi tulu.

(109)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjaliga, pidi komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 28 tuginema oma järeldustes kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud punktis 4.1).

(110)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtetele ja tootmisharudele, mida on liigitatud soodustatavateks (näiteks kaetud kvaliteetpaberi tootmine). Tõepoolest, Hiina RV ettevõtete tulumaksu seaduse (seadus nr 63, kehtestatud 16. märtsil 2007) 4. peatükis, milles käsitletakse maksusoodustusi, on artiklis 25 sätestatud, et „riik teeb tema poolt toetatavatele ja soodustatavatele olulistele ettevõtetele ja projektide tulumaksusoodustusi”. Komisjon sai sellest aru nii, et otsuses nr 40 (artikkel 14) ja tööstuse ümberstruktureerimist juhendavas kataloogis esitab Hiina RV riiginõukogu põhimõtted ja liigituse, mille järgi ettevõtteid soodustatavateks ettevõteteks pidada. Samuti puudusid objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b võiks teha järelduse, et toetuse saamise õigus on automaatne. Kuigi eksportivate tootjate juurde tehtud külastuste käigus õnnestus saada mõningad halduseeskirjad, ei saa Hiina RV valitsusasutuste koostöö puudumise tõttu hinnata selliste objektiivsete kriteeriumide olemasolu.

(111)

Seega tuleks kõnealust subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(112)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasuks peetakse tavapärase maksumäära alusel makstavate maksude summat, millest lahutati vähendatud soodusmaksumäära järgi makstud summad. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(113)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma puhul 1,22 % ja Chenmingi rühma puhul 0,58 %.

(114)

Selle kava raames pakutakse soodustusi kõigile äriühingutele, keda käsitatakse teadusuuringu ja arendustegevuse projekte läbiviivate äriühingutena. Kõnealune käsitus võimaldab heakskiidetud projektide puhul vähendada ettevõtte tulumaksu 50 %-ni tegelikest kuludest.

(115)

Selle kava raames pakutakse maksusoodustusi Hiina RV ettevõtete tulumaksu seaduse (seadus nr 63, kehtestatud 16. märtsil 2007) artikli 30 lõike 1, Hiina RV ettevõtete tulumaksu seaduse rakendamise eeskirjade artikli 95, Hiina RV riigikogu dekreedi nr 512 (kehtestatud 6. detsembril 2007) ja esmatähtsate valdkondade juhendi (märgukiri nr 6, 2007) kohaselt.

(116)

Selle kava raames pakutakse soodustusi äriühingutele, keda käsitatakse teadusuuringu ja arendustegevuse projekte läbiviivate äriühingutena. Selle kava raames saavad toetust üksnes nende äriühingute teadusuuringu ja arendustegevuse projektid, keda käsitatakse esmase riikliku toetusega uue- ja kõrgtehnoloogia sektori äriühingutena, ning need projektid peavad olema loetletud kõrgtehnoloogilise industrialiseerimise esmatähtsate valdkondade juhendis kehtivate arenguprioriteetide (mis on kehtestatud riikliku arengu ja reformikomisjoni poolt) all.

(117)

Kõik äriühingud, kes soovivad taotleda toetust selle kava kohaselt, peavad esitama üksikasjaliku teabe oma projekti kohta kohalikule teaduse ja tehnoloogiaametile. Pärast kontrollimist esitab selle ameti maksuosakond heakskiitmise teatise. Heakskiidetud projektide puhul vähendatakse ettevõtte tulumaksu summat 50 %-ni tegelikult makstavatest summadest.

(118)

Seda kava olid kasutanud koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes olid uurimisperioodil soodustusi saanud. Kuigi Hiina RV valitsus mingeid halduseeskirju selle kohta ei esitanud, esitasid eksportivad tootjad olemasolevad juriidilised dokumendid. Kuid isegi nende dokumentide põhjal on raske taotlemismenetlusest täpselt aru saada, see on ikkagi ebamäärane ja läbipaistmatu.

(119)

Seega tuleks kava kohaldamist käsitada subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühingud said seeläbi tulu.

(120)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjaliga, pidi komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 28 tuginema oma järeldustes kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud punktis 4.1).

(121)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavatele ettevõtetele ja tootmisharudele, mida on liigitatud soodustatavateks (näiteks kaetud kvaliteetpaberi tootmine). Samuti puudusid objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b võiks teha järelduse, et toetuse saamise õigus on automaatne. Kuigi eksportivate tootjate juurde tehtud külastuste käigus õnnestus saada mõningad halduseeskirjad, ei saa Hiina RV valitsusasutuste koostöö puudumise tõttu hinnata selliste objektiivsete kriteeriumide olemasolu.

(122)

Seega tuleks kõnealust subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(123)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Selleks kasuks peetakse tavapärase maksumäära alusel makstavate maksude summat, millest arvati maha see, mida heakskiidetud projektide puhul teadusuuringu ja arendustegevuse projektide tegelikest kulude pealt 50 % vähendamise alusel maksti. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(124)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma puhul 0,02 % ja Chenmingi rühma puhul 0,05 %.

(125)

See kava on mõeldud Hiina RVs paiknevatele ettevõtetele, kes omavad teiste Hiina RVs paiknevate ettevõtete aktsiaid. Esmanimetatul on õigus saada tulumaksuvabastust sissetulekult, mida saadi viimati nimetatu makstud teatavatelt dividendidelt.

(126)

Selle kava raames pakutakse maksusoodustusi Hiina RV ettevõtete tulumaksu seaduse artikli 26 kohaselt; neid soodustusi on täpsemalt kirjeldatud Hiina RV ettevõtete tulumaksu seaduse rakendamise eeskirjade artiklis 83 ja Hiina RV riigikogu dekreedis nr 512 (kehtestatud 6. detsembril 2007).

(127)

Selle kava raames saavad soodustusi kõik Hiina RVs paiknevad ettevõtted, kes omavad teiste Hiina RVs paiknevate ettevõtete aktsiaid.

(128)

Äriühingud saavad seda kava rakendada otse oma maksudeklaratsiooni kaudu.

(129)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tulumaksudeklaratsioonides on summa, mis on tulumaksust vabastatud. See summa on kirjendatud toetust saavate Hiina RVs paiknevate ettevõtjate dividendidena, boonustena ja muu omakapitalilt saadud tuluna kooskõlas tulude deklareerimise tingimustega (liide 5, iga-aastane maksusoodustuste deklaratsioon). Vaatlusalused äriühingud ei maksnud neilt summadelt tulumaksu.

(130)

Seega tuleks kava kohaldamist käsitada subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühingud said seeläbi tulu.

(131)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on konkreetse subsiidiumiga algmääruse artikli 4 tähenduses. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjaliga, pidi komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 28 tuginema oma järeldustes kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud punktis 4.1).

(132)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes Hiina RVs paiknevatele ettevõtetele, kes saavad tulu teiste Hiina RVs paiknevate ettevõtete dividendidelt, seega on nad vastandatud ettevõtetele, kes investeerivad välismaal paiknevatesse ettevõtetesse.

(133)

Ning veel, kuna Hiina RV ettevõtete tulumaksu seaduse 4. peatüki alla kuuluvad maksusoodustuste kavad on mõeldud üksnes oluliste tootmisharude ja projektide jaoks, mida riik toetab ja soodustab (nagu on sätestatud selle seaduse artiklis 25), on ka see kava konkreetne, sest seda saavad kasutada üksnes teatavad ettevõtted ja tootmisharud, mis on liigitatud soodustatavate hulka (näiteks kaetud kvaliteetpaberi tootmine). Komisjon sai sellest aru nii, et otsuses nr 40 (artikkel 14) ja tööstuse ümberstruktureerimist juhendavas kataloogis esitab Hiina RV riiginõukogu põhimõtted, mille alusel ettevõtteid soodustatavateks ettevõteteks lugeda, ning vastava liigituse. Samuti puudusid kõnealuse juhtumiga seoses objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b võiks teha järelduse, et toetuse saamise õigus on automaatne. Kuigi eksportivate tootjate juurde tehtud külastuste käigus õnnestus saada mõningad halduseeskirjad, ei saa Hiina RV valitsusasutuste koostöö puudumise tõttu hinnata selliste objektiivsete kriteeriumide olemasolu.

(134)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(135)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Selleks kasuks peetakse tavapärase maksumäära alusel makstavate maksude summat, millele lisati muude Hiina RVs paiknevate ettevõtete dividendidest saadud tulu ning millest olid lahutatud summad, mida tegelikult dividendide maksuvabastuse kohaselt oli makstud. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegevate eksportivate tootjate äriühingute kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(136)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma puhul 1,34 % ja Chenmingi rühma puhul 0,21 %.

(137)

Selle kava raames pakutakse maksusoodustusi tulumaksuvabastuse ja kapitalikaupade impordi tollimaksuvabastuse vormis neile välisinvestoritest ettevõtjatele ja kodumaistele äriühingutele, kellel on võimalik (kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tolli käsitlevate õigusaktidega) saada Hiina RV ametiasutustelt sertifikaat riiklikult soodustatud projekti kohta.

(138)

Kava aluseks on järgmised õigusaktid: riiginõukogu ringkiri nr 37/1997 imporditud seadmete maksustamise põhimõtete kohandamise kohta; finantsministeeriumi, tolliameti ja riigi maksuameti teatis nr 43 [2008]; riikliku arengu ja reformikomisjoni märgukiri nr 316 2006 asjakohaste teemade kohta, milles käsitletakse siseriiklikult finantseeritavate või välismaiste investorite finantseeritavate projektide (mille arendamist riik soodustab) kinnituskirjade menetlemise protseduure (22. veebruar 2006) ning tollimaksuvabastusega kaupade kataloog välisinvestoritest ettevõtjate või kodumaiste ettevõtjate impordi puhul (2008).

(139)

Toetust saavad üksnes need taotlejad, kes on kas välisinvestoritest ettevõtjad või kodumaised ettevõtjad, kellel on võimalik saada sertifikaat riiklikult soodustatud projekti kohta.

(140)

Riikliku arengu ja reformikomisjoni 22. veebruari 2006. aasta märgukirja nr 316 2006 (asjakohaste teemade kohta, milles käsitletakse siseriiklikult finantseeritavate või välismaiste investorite finantseeritavate projektide (mille arendamist riik soodustab) kinnituskirjade menetlemise protseduure) artiklis I.1 on sätestatud, et selliste välismaiste investorite finantseeritavate projektide puhul, mis vastavad „neile projektidele, mida liigitatakse välisinvesteeringuid käsitlevates juhistes esitatud tootmisharude kataloogis soodustatavate kategooriate alla ning kesk-lääne piirkonna välisinvesteeringuid käsitlevates juhistes esitatud prioriteetsete tootmisharude kataloogis tehnosiirde alla, tuleb endale kasutamiseks imporditud seadmed vabastada tolli- ja käibemaksust kogu investeeringu ning tehnoloogia, selle koostisosade ja varuosade osas, mis on imporditud kooskõlas seadmete importimise lepingule; neist maksudest ei ole vabastatud selline kaup, mis on imporditud kaupade kataloogis loetletud kaupade all, millega seoses tehtud välismaised investeeringud ei ole maksudest vabastatud.” Riiklik arengu ja reformikomisjon väljastab projekti kinnituskirja neile soodustatud kategooriasse kuuluvatele välisinvesteeringuprojektidele, mille raames investeeritav summa on 30 miljonit USA dollarit või üle selle. Neile soodustatud kategooriasse kuuluvatele välisinvesteeringuprojektidele, mille raames investeeritav summa on alla 30 miljoni USA dollari, väljastab projekti kinnituskirja kohaliku provintsi komisjon või majanduslik omavalitus. Kui äriühing on saanud oma projektile soodustatavasse kategooriasse kuulumise kinnituskirja, esitab ta sertifikaadi ja muud taotlemisel nõutavad dokumendid kohalikule tolliametile, et saada seadmete importimisel tolli- ja käibemaksuvabastust.

(141)

Kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad said selle kava alusel toetust.

(142)

Seega tuleks kava kohaldamist käsitada subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühingud said seeläbi tulu.

(143)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on konkreetse subsiidiumiga algmääruse artikli 4 tähenduses. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjaliga, pidi komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 28 tuginema oma järeldustes kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud punktis 4.1).

(144)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes neile ettevõtetele, kes investeerivad konkreetse, seaduses (välisinvesteeringuid käsitlevates juhistes esitatud tootmisharude kataloog ning peamiste tootmisharude, toodete ja tehnoloogiate kataloog, mille arengut riik hetkel soodustab) üksikasjalikult kirjeldatud ettevõtluskategooria raames. Samuti puudusid objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b võiks teha järelduse, et toetuse saamise õigus on automaatne. Kuigi eksportivate tootjate juurde tehtud külastuste käigus õnnestus saada mõningad halduseeskirjad, ei saa Hiina RV valitsusasutuste koostöö puudumise tõttu hinnata selliste objektiivsete kriteeriumide olemasolu.

(145)

Seega tuleks kõnealust subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(146)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. See kasu arvutati imporditud seadmete käibe- ja tollimaksuvabastust arvesse võttes. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud uurimisperioodile, kasutades asjaomase tootmisharu puhul keskmisele amortisatsiooniperioodile vastavat seadmete kasulikku eluiga (st 15 aastat). Saadud summa on seejärel jagatud koostööd teinud eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(147)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma puhul 1,17 % ja Chenmingi rühma puhul 0,61 %.

(148)

Selle kava raames pakutakse soodustusi, st hüvitatakse käibemaks, mida välisinvestoritest ettevõtjad on maksnud Hiina RVs toodetud seadmete ostul.

(149)

Kava aluseks on riigi maksuameti ringkiri nr 171, 1999 (maksude hüvitamise haldusasutuste ajutised meetmed välisinvestorite ettevõtetele siseriiklikult toodetud seadmete ostuks; 20.9.1999), meetmete rakendamine lõpetati ringkirjaga (välisinvestoritest ettevõtjate maksude hüvitamise meetmete peatamine ostudelt, kus omandatakse siseriiklikult toodetud seadmeid [Caishui 2008, No. 176]). Viimati nimetatud ringkirjas nähakse ette üleminekuperiood (kuni 1. jaanuarini 2009) peale kava kehtivuse lõppu.

(150)

Toetust saavad üksnes need välisinvestoritest ettevõtjad, kes ostavad Hiina RVs toodetud seadmeid.

(151)

Kava alusel hüvitatakse käibemaks, mida välisinvestoritest ettevõtjad on maksnud Hiina RVs toodetud seadmete ostul, kui seadmed ei kuulu tollimaksust vabastamata kaupade kataloogi ja kui seadmete väärtus ei ületa välismaiste investeeringute kogulimiiti, mis on sätestatud siseriiklikult toodetud seadmete ostu haldusmeetmetes.

(152)

Kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad said selle kava alusel toetust.

(153)

Seega tuleks kava kohaldamist käsitada subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühingud said seeläbi tulu.

(154)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on konkreetse subsiidiumiga algmääruse artikli 4 tähenduses. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 28 tuginema oma järeldustes kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud eespool punktis 4.1).

(155)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes teatavat liiki ettevõtetele (st välisinvestoritest ettevõtjate omadele). Samuti puudusid objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise tingimuste kohta ja tõendid selle kohta, et vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b võiks teha järelduse, et toetuse saamise õigus on automaatne. Kuigi eksportivate tootjate juurde tehtud külastuste käigus õnnestus saada mõningad halduseeskirjad, ei saa Hiina RV valitsusasutuste koostöö puudumise tõttu hinnata selliste objektiivsete kriteeriumide olemasolu.

(156)

Lisaks on meede konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses, sest subsiidium on seotud omamaise toote kasutamisega imporditud toote asemel.

(157)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(158)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti saaja saadud kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Saaja saadud kasu arvutati Hiina RVs toodetud seadmete ostmisel tasutud käibemaksu hüvitamise pealt. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud uurimisperioodile, kasutades asjaomase tootmisharu puhul keskmisele amortisatsiooniperioodile vastavat seadmete kasulikku eluiga (st 15 aastat). Saadud summa on seejärel jagatud koostööd teinud eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(159)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma puhul 0,03 % ja Chenmingi rühma puhul 0,05 %.

(160)

Selle kava alusel vabastatakse välisinvestoritest ettevõtjad kohalikust linna heakorra maksust, ehitustegevuse maksust ning koolimaksust.

(161)

Kava aluseks on järgmised õigusaktid: Hiina RV linnade heakorramaksu eeskirjad (Guo Fa, avaldatud 8. veebruaril 1985, No 19) ning Hiina RV linnade heakorramaksu eeskirjad rakendamist käsitlevad finantsministeeriumi erimäärused (Cai Shui Zi, avaldatud 22. märtsil 1985, No 69).

(162)

Toetust saavad üksnes välisinvestoritest ettevõtjad.

(163)

Hiina RV linnade heakorramaksu eeskirjade kohaselt on linna heakorra ja ehitustegevuse maksu alus „maksumaksja tegelikult makstud tootmismaksu, käibemaksu ja ettevõtlusmaksu summa ja see tuleb maksta samaaegselt tootmismaksu, käibemaksu ja ettevõtlusmaksuga”.

(164)

Nagu on selgitatud põhjendustes 347 ja 348, rakendatakse selle kava kohaseid maksukohustusi alates 1. detsembrist 2010 kõigi Hiina RVs tegutsevate äriühingute suhtes.

(165)

Eespool toodut arvesse võttes ning kuni 30. novembrini 2010. aastal laekunud teabe põhjal tuleks kava kohaldamist käsitada on subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest valitsus loobus tulust ning äriühingud said seeläbi tulu.

(166)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, vabastatakse teatavat liiki ettevõtted (st välisinvestoritest ettevõtjate omad) linna heakorra ja ehitustegevuse maksu maksmisest.

(167)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(168)

Hiina RV valitsuse ja asjaga seotud koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal on siiski jõutud järeldusele, et kõnealused osapooled on suutnud tõendada, et selle kava raames asjaomastele eksportijatele enam soodustusi ei tehta.

(169)

Seega on algmääruse artiklis 15 sätestatud tingimused täidetud. Seetõttu otsustati, et selle kava puhul ei ole vaja tasakaalustusmeedet rakendada.

(170)

Paljudest kaebuses nimetatud toetuskavadest kasutasid koostööd tegevad eksportivad tootjad kahte: tuntud kaubamärkide toetust ning erifondi väliskaubanduse arendamiseks ja suurte välisinvesteeringute toomiseks Shandongi provintsi. Koostööd tegevad eksportivad tootjad andsid teada ka muudest kasutatud toetuskavadest. Hiina RV valitsust teavitati selliste kavade olemasolust ning paluti edastada nende kohta lisateavet. Hiina valitsus väitis, et kavasid, mis kaebuses ei sisaldu, ei saa uurida, kuna see on WTO eeskirjadega vastuolus. Hiina RV valitsus väitis seega, et komisjoni palvet tuleb pidada WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu tõendavate andmete ja konsulteerimise eeskirjadega vastuolus olevaks. Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjoni esitatud teave nende kavade kohta on üldine, ning isegi kui oletada, et neid kavasid saab uurida, peab komisjon esitama Hiina RV valitsusele uue ja piisavalt põhjendatud taotluse, milles palutakse esitada üksikasjad nende väidetavate subsiidiumide kohta, mis on uurimise seisukohast asjakohased.

(171)

Sellega seoses märgitakse, et tavapäraselt teavitab EL uuritava riigi ametiasutusi muudest kui kaebuses nimetatud väidetavatest subsiidiumikavadest, mida koostööd tegevad eksportivad tootjad kasutavad, ning palub nende kohta teavet ja selgitusi. Sellisel puhul järgitav kord on kooskõlas WTO eeskirjadega. Komisjon teavitas Hiina RV valitsust selliste kavade olemasolust siis, kui nendest teada saadi ning edastas Hiina RV valitsusele Hiina koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabe. Komisjon pakkus Hiina RV valitsusele võimalust pidada asjaomaste kavade küsimuses konsultatsioone, ning seejärel kõnealused konsultatsioonid ka toimusid. Seega on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklite 12.1, 13.1 ja 13.2 ning algmääruse artikli 11 lõike 10 sätetest täiel määral kinni peetud. Allpool esitatud järeldustes on arvesse võetud teavet, mida Hiina RV valitsus asjaomaste kavade kohta esitas.

(172)

Kava rakendatakse Shandongi provintsi teate alusel, mis käsitleb eripreemiafondi 2008. aasta eelarvet ekspordikaubamärkide väljatöötamiseks [Lucaiqizhi (2008) No. 75]. Selle kava alusel antakse ettevõtetele toetust ekspordikaubamärkide edendamiseks ja tuntud kaubamärkide turuosa suurendamiseks.

(173)

Toetust võivad saada üksnes tuntud kaubamärke eksportivad ettevõtted, mis asuvad Shandongi provintsis. Abikõlblikkuse kriteeriumide põhjendamiseks ei esitatud ühtegi õigus- ega haldusakti.

(174)

Kava eesmärk on toetada ettevõtteid, mis on tunnistatud tuntud kaubamärke eksportivateks ettevõteteks Shandongi provintsis, et elavdada nende arengut ja konkurentsivõimet. Ettevõte ei pea kavas osalemiseks taotlust esitama, seega kinnitavaid dokumente ei ole.

(175)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja sai selle kava alusel toetust.

(176)

Seega tuleks kava pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest toimus otsene rahaline ülekanne ning äriühingud sai seeläbi tulu.

(177)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral piirdub juurdepääs subsiidiumidele üksnes teatavate äriühingutega, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud eespool punktis 4.1) kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(178)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest juurdepääs sellele on tagatud vaid teatavatele äriühingutele, st tuntud kaubamärke eksportivatele äriühingutele. Kuna abikõlblikkuse kriteeriumide kohta puudub igasugune õiguslik või haldusteave, ei ole tõendeid, et subsiidiumi saamise kriteeriumid või tingimused on objektiivsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt.

(179)

Seega tuleks seda subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(180)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(181)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli Chenmingi rühma osas tühine (väiksem kui 0,01 %).

(182)

Kõnealust kava käsitlev ametlik dokument on Shouguangi valitsuse 2008. aasta teade edukate ettevõtete premeerimise kohta. 9. veebruaril 2008. aastal jõustunud kava alusel premeeritakse ettevõtteid edukate saavutuste eest 2008. aastal.

(183)

Kava alusel võivad toetust saada äriühingud, mida on tunnustatud kui „edukaid ettevõtteid välisinvesteeringute ligimeelitamise alal” või „edukaid ettevõtteid väliskaubanduse vallas”, st äriühingud, kelle tulemus väliskaubanduse valdkonnas või välisinvesteeringute ligimeelitamise alal on olnud märkimisväärne. Hiina RV valitsus ei esitanud ühtegi seadust ega määrust, mis käsitleks määratlusi „edukad ettevõtted välisinvesteeringute ligimeelitamise alal” ja „edukad ettevõtted väliskaubanduse vallas” või nende määratlustega seotud poliitikat.

(184)

Shouguangi valitsus vastutab preemiate määramise eest ettevõtetele, mida on tunnustatud kui „edukaid ettevõtteid välisinvesteeringute ligimeelitamise alal” või „edukaid ettevõtteid väliskaubanduse vallas”.

(185)

Hiina RV valitsuse andmetel ei pea ettevõte kavas osalemiseks taotlust esitama, seega kinnitavaid dokumente ei ole.

(186)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja sai selle kava alusel toetust.

(187)

Seega tuleks kava pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest toimus otsene rahaline ülekanne ning äriühingud sai seeläbi tulu.

(188)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral piirdub juurdepääs subsiidiumidele üksnes teatavate äriühingutega, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud eespool punktis 4.1) kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(189)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest juurdepääs sellele on tagatud vaid teatavatele äriühingutele, st edukatele ettevõtetele välisinvesteeringute ligimeelitamise alal ja edukatele ettevõtetele väliskaubanduse vallas. Kuna abikõlblikkuse kriteeriumide kohta puudub igasugune õiguslik või haldusteave, ei ole tõendeid, et subsiidiumi saamise kriteeriumid või tingimused on objektiivsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt.

(190)

Seega tuleks seda subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(191)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(192)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli Chenmingi rühma osas tühine (väiksem kui 0,01 %).

(193)

Selle kava ametlik alusdokument on dumpinguvastases, subsiidiumivastases ja kaitsemeetmeid käsitlevas uurimises osalejate toetusmeetmete rakendamise eeskirjad. Hiina RV valitsus väidab, et kava lõpetati 2008. aastal, kuid asjaomast õiguslikku teadet ei esitatud.

(194)

Subsiidiumi annab piirkonna/provintsi rahandusosakond eesmärgiga lihtsustada äriühingu osalemist USA dumpinguvastastes uurimistes. Abikõlblikud äriühingud peavad olema registreeritud Shandongi provintsis (v.a Qingdao linn) ning tegutsema vastavalt kaubandusministeeriumi ja provintsi ametivõimude juhistele.

(195)

Kava on seotud konkreetse piirkonnaga (kättesaadav üksnes Shandongi provintsis, v.a Qingdao linnas) ning toetuse saamise kriteeriumid ei ole õiguslikult objektiivsed.

(196)

Vastavalt asjaomasele seadusele makstakse/kompenseeritakse taotlejale 40 % õigusabikuludest.

(197)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja sai selle kava alusel toetust.

(198)

Seega tuleks kava pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest toimus otsene rahaline ülekanne ning äriühingud sai seeläbi tulu.

(199)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes kindlas geograafilises piirkonnas asuvatele ettevõtetele.

(200)

Seega tuleks seda subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(201)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(202)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli Chenmingi rühma osas tühine (väiksem kui 0,01 %).

(203)

Kava rakendamise aluseks oli Shouguangi kohaliku omavalitsuse arvamus kõrgtehnoloogilise tööstuse arengu kiirendamise kohta (katseline rakendamine) (Shoufa [2005], nr 37). Hiina RV valitsus väitis, et kava käsitlev õigusraamistik on olemas, kuid ei esitanud selle koopiat.

(204)

Kava alusel antakse toetust ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Abikõlblikkuse kriteeriumide põhjendamiseks ei esitatud ühtegi õigus- ega haldusakti.

(205)

Hiina RV valitsuse kohaselt on kõnealune kava kohalik toetus eesmärgiga edendada teadus- ja arendustegevust, energiasäästu ja keskkonnakaitset. Taotluste esitamise kord puudub. Piirkondlik valitsus avaldab aeg-ajalt teateid, milles teavitatakse eksportivaid tootjaid neile antud teatava suurusega toetusest.

(206)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja sai kava alusel toetust.

(207)

Seega tuleks kava pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest toimus otsene rahaline ülekanne ning äriühingud sai seeläbi tulu.

(208)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral piirdub juurdepääs subsiidiumidele üksnes teatavate äriühingutega, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud eespool punktis 4.1) kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(209)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest juurdepääs sellele on tagatud vaid teatavatele äriühingutele. Kuna abikõlblikkuse kriteeriumide kohta puudub igasugune õiguslik või haldusteave, ei ole tõendeid, et subsiidiumi saamise kriteeriumid või tingimused on objektiivsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt.

(210)

Seega tuleks seda subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(211)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(212)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli Chenmingi rühma osas 0,59 %.

(213)

Kava rakendamise aluseks on ajutised meetmed Suzhou tööstuspargi intellektuaalomandiõiguse tugevdamiseks ja Suzhou tööstuspargi intellektuaalomandiõiguse fondi halduseeskirjad.

(214)

Kava alusel võivad toetust saada üksnes Suzhou tööstuspargis asuvad äriühingud, mis on saanud arvutitarkvara autoriõiguse registreerimise tunnistuse ja integraallülituse kompositsiooni registreerimise tunnistuse ning nad toodavad tuntud kaubamärke.

(215)

Abikõlblik äriühing peab patendi- või kaubamärgitaotluse toetuse saamiseks täitma taotlusvormi Suzho provintsi või kõrgema tasandi tuntud kaubamärgi toetuse saamiseks ning esitama selle tööstuspargi teadus- ja tehnikabüroole. Toetusi jagab Suzhou tööstuspark. Puudub teave tööstuspargi rahastamise kohta ning ka selle kohta, millisest riigiasutusest toetusraha pärit on.

(216)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja sai kava alusel toetust. Komisjon märgib siiski, et koostööd tegev eksportiv tootja ei ole esitatud ühtegi asjakohast dokumenti (kavas osalemise taotlust ega otsust toetuse andmise kohta).

(217)

Seega tuleks kava pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest toimus otsene rahaline ülekanne ning äriühingud sai seeläbi tulu.

(218)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud eespool punktis 4.1) kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(219)

Kõnealune subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest juurdepääs sellele on tagatud vaid teatavatele äriühingutele. Kuna abikõlblikkuse kriteeriumide kohta puudub igasugune õiguslik või haldusteave, ei ole tõendeid, et subsiidiumi saamise kriteeriumid või tingimused on objektiivsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt.

(220)

Peale selle on subsiidiumikava konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes kindlas geograafilises piirkonnas asuvatele ettevõtetele. Juurdepääs toetuskavale on tagatud üksnes Suzhou tööstuspargis asuvatele äriühingutele.

(221)

Seega tuleks seda subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(222)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(223)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma osas väiksem kui 0,01 %.

(224)

Hiina RV valitsus ega eksportivad tootjad ei esitanud teavet õigusliku aluse kohta. Kava näeb ette rahalise toetuse Suzhou tööstuspargi äriühingutele ning Hiina RV valitsuse andmetel on kava eesmärk kiirendada Suzhou tööstuspargi uuendamist ja ajakohastamist ning parandada pargi ettevõtete teadusuuringute taset.

(225)

Kava alusel võivad toetust saada üksnes Suzhou tööstuspargis asuvad äriühingud, mis täidavad mitmes arengukavas ettenähtud nõudeid ning mis tegelevad asjakohaste teadusprojektidega. Hiina RV valitsus esitas küll toetuskava kirjelduse, kuid ei saatnud asjaomaste arengukavade koopiaid.

(226)

Toetust antakse äriühingutele, mis investeerivad tööstusparki ja taotlevad toetust konkreetsele tegevusele (teadus- ja arendustegevus, uute toodete toetus, intellektuaalomandi haldus, välisturu arendamine, projekti koordineerimine koostöös valitsusega, avaliku sektori tehnoloogiateenused). Toetusi jagab Suzhou tööstuspark. Puudub teave tööstuspargi rahastamise kohta ning ka selle kohta, millisest riigiasutusest toetusrahad pärit on.

(227)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja sai kava alusel toetust.

(228)

Seega tuleks kava pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest toimus otsene rahaline ülekanne ning äriühingud sai seeläbi tulu.

(229)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud eespool punktis 4.1) kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(230)

Subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest juurdepääs sellele on tagatud vaid teatavatele äriühingutele. Kuna abikõlblikkuse kriteeriumide kohta puudub igasugune õiguslik või haldusteave, ei ole tõendeid, et subsiidiumi saamise kriteeriumid või tingimused on objektiivsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt.

(231)

Peale selle on subsiidiumikava konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes kindlas geograafilises piirkonnas asuvatele ettevõtetele. Juurdepääs toetuskavale on tagatud üksnes Suzhou tööstuspargis asuvatele äriühingutele.

(232)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(233)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(234)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma osas 0,03 %.

(235)

Hiina RV valitsus ega eksportivad tootjad ei esitanud teavet õigusliku aluse kohta. Hiina RV valitsuse teatel on kava rakendamise aluseks Suzhou tööstuspargi arvamus sujuva, stabiilse ja kiire majanduskavu kohta ning kava eesmärk on tööstuse struktuuri ja väliskaubanduse arendamine.

(236)

Kava alusel saavad toetust üksnes Suzhou tööstuspargis asuvad äriühingud. Hiina ametiasutused ei ole selgelt sätestanud ühtegi abikõlblikkuse kriteeriumit. Toetuse saamiseks peab tööstuspargis asuva ettevõtte 2009. aasta eksporditulemus olema eelneva aasta tegelikust tulemusest parem.

(237)

Hiina RV valitsuse kohaselt ei pea ettevõtted toetuse saamiseks taotlust esitama, kuid asjaomane koostööd teinud eksportiv tootja on siiski esitanud Suzhou tööstuspargi kõrgtehnoloogilise tööstuse arengufondi taotlusvormi. Hiina RV valitsuse teatel on toetuskava seotud ettevõtete eksporditegevusega ning äriühingud saavad suurenenud ekspordikoguse ja -väärtuse iga lisadollari eest kindla summa jüaane (RMB). RMB-stiimul sõltub toote ja mudeli tüübist. Toetusi jagab Suzhou tööstuspark. Puudub teave tööstuspargi rahastamise kohta ning ka selle kohta, millisest riigiasutusest toetusrahad pärit on.

(238)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja sai kava alusel toetust.

(239)

Seega tuleks kava pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest toimus otsene rahaline ülekanne ning äriühingud sai seeläbi tulu.

(240)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave kõnealuse subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on algmääruse artikli 4 mõistes konkreetse subsiidiumiga. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele (nagu on märgitud eespool punktis 4.1) kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(241)

Subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes kindlas geograafilises piirkonnas asuvatele ettevõtetele. Juurdepääs toetuskavale on tagatud üksnes Suzhou tööstuspargis asuvatele äriühingutele.

(242)

Seaduse kohaselt sõltub meetme kohaldamine eksporditegevusest ning seepärast peetakse meedet algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Toetus on seotud eksporditegevusega ning arvutatakse selle põhjal, sest saadav toetus põhineb ekspordikoguse ja -väärtuse iga-aastasel kasvul.

(243)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(244)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud koostööd tegeva eksportiva tootja kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest.

(245)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP rühma osas 0,05 %.

(246)

Koostööd teinud eksportivad tootjad teatasid järgmistest energiasäästu ja keskkonnakaitsega seotud kavadest:

(247)

Võttes arvesse toetussummade väiksust ei peetud nende kavade uurimist vajalikuks.

(248)

Kaebuses väideti, et Hiina RV valitsus on andnud koostööd teinud eksportijatele maakasutusõiguse tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Vastuseks sellele väitele esitas Hiina RV valitsus maahaldusseaduse ja sätted riigi omandis oleva ehitusmaa kasutusõiguse andmise kohta pakkumiskutsete, enampakkumiste ja noteeringute tulemusena (nr 39, 28. september 2007). Hiina RV valitsus keeldus avaldamast teavet maakasutusõiguse tegelike hindade, maa hinna minimaalsete võrdlusaluste (mis väidetavalt on olemas), maa hinna minimaalsete võrdlusaluste hindamise ning ka meetodite kohta, mida rakendatakse juhul, kui riik sundvõõrandab maa endistelt omanikelt.

(249)

Maahaldusõiguse artikli 2 kohaselt kuulub kogu maa riigile, sest kooskõlas Hiina konstitutsiooni ja asjaomaste õigussätetega on maa kollektiivne omanik hiina rahvas. Maad ei saa müüa, kuid vastavalt seadusele saab anda maakasutusõigust: riigi ametiasutused võivad õiguse anda pakkumiskutsete, noteeringute või enampakkumiste tulemusena.

(250)

Koostööd teinud eksportivad tootjad on esitanud andmeid nende kasutuses oleva maa kohta ja asjaomaseid maakasutusõiguse lepinguid/tunnistusi, kuid Hiina RV valitsus ei esitanud mingit teavet maakasutusõiguse hindade kohta.

(251)

Seega tuleks maakasutusõiguse andmist Hiina RV valitsuse poolt pidada subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest äriühingud said teenuse tarnest tulu. Nagu allpool põhjendustes 260–262 selgitatud, puudub Hiinas toimiv maamüügiturg ning välise võrdlusaluse põhjal on näha, et koostööd teinud eksportivate tootjate poolt makstud maakasutusõiguse hind on tavapärasest turuhinnast tunduvalt madalam.

(252)

Hiina RV valitsusel paluti esitada teave subsiidiumi saamise ja kasutamise kriteeriumide kohta, et määrata kindlaks, mil määral on juurdepääs subsiidiumidele avatud üksnes teatavate äriühingute jaoks, ja kas tegemist on konkreetse subsiidiumiga algmääruse artikli 4 tähenduses. Hiina RV valitsus seda teavet ei esitanud. Pidades silmas algmääruse artikli 4 lõikes 5 esitatud nõuet, et konkreetsuse kindlakstegemine tuleb selgelt tõendada positiivse tõendusmaterjali põhjal, pidi komisjon oma järeldustes tuginema kättesaadavatele faktidele kooskõlas algmääruse artikliga 28. Märgitakse, et artikli 28 lõikes 6 on sätestatud, et „kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning kõnealust asjakohast informatsiooni seetõttu ei anta, võib tulemus olla kõnealusele osapoolele vähem soodne kui koostöö puhul”. Arvesse võeti järgmisi fakte:

(253)

Kaebuse esitaja esitatud tõendid konkreetsuse kohta.

(254)

Järeldused (vt põhjendusi 77 ja 78), mille kohaselt konkreetsed subsiidiumid suunati paberitööstusele konkreetse sektori jaoks ettenähtud kava, st paberitööstuse arengukava kohaselt. Eespool nimetatud arengukava artiklites 7–11 on sätestatud tööstusharu arendamise konkreetsed eeskirjad, milles on kindlaks määratud, milliseid paberitööstuse harusid riigi erinevatesse geograafilistesse piirkondadesse rajada.

(255)

Tõendid (vt põhjendus 76) selle kohta, et paberitööstus kuulub „soodustatavate tootmisharude” hulka (otsus nr 40).

(256)

Järeldused (vt põhjendused 260–262), mille kohaselt puudub Hiinas toimiv maamüügiturg.

(257)

Koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud ja paralleelses dumpinguvastases uurimises kinnitust leidnud järeldused selle kohta, et maa anti nende käsutusse seoses nende paberitootmisprojektidega (8).

(258)

Eespool kirjeldatut silmas pidades ja arvestades asjaolu, et Hiina RV valitsus ei teinud koostööd, osutavad kättesaadavad tõendid sellele, et paberitootmisega tegelevatele äriühingutele antud subsiidiumid ei ole kõigile kättesaadavad ning on seetõttu algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetsed. Kuna Hiina RV valitsus koostööd ei teinud, puuduvad tõendid selle kohta, et subsiidiumi saamise kriteeriumid või tingimused on objektiivsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt.

(259)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(260)

Seega tuleks teha järeldus, et maakasutusõiguse olukord Hiinas ei sõltu turusuundumustest. Hiinas puudub tõepoolest igasugune eraomanduslik võrdlusalus. Seepärast ei ole kulude või hindade kohandamine Hiinas võimalik. Sellises olukorras järeldatakse, et Hiinas puudub vastav turg ning kooskõlas algmääruse artikli 6 lõike d punktiga ii on põhjendatud välise võrdlusaluse kasutamine saadud hüvede suuruse mõõtmiseks. Kuna Hiina RV valitsus ei teinud koostööd ega esitanud ühtegi ettepanekut välise võrdlusaluse kohta, pidi komisjon asjakohase välise võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Sellega seoses peetakse asjakohaseks kasutada sobiva võrdlusalusena Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumilt (Hiina Taipei) (edaspidi „Taiwan”) pärit andmeid.

(261)

Komisjoni arvates sobivad maa hinnad Taiwanis kõige paremini Hiina nende piirkondade iseloomustamiseks, kus koostööd teinud eksportivad tootjad tegutsevad. Kõik eksportivad tootjad asuvad Hiina idaosas Shanghaid ümbritsevates suure elanikkonna tihedusega ja kõrge SKPga provintsides. Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti äriühingute tulust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Äriühingute tulu arvutamisel võeti arvesse iga äriühingu poolt maakasutusõiguse eest makstud summa ja Taiwani võrdlushinna alusel normaalselt makstava summa erinevust.

(262)

Arvutuste tegemisel kasutas komisjon Taiwani puhul kindlakstehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt vääringu odavnemisele alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Tööstusmaa hinda käsitlev teave saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstuse osakonna veebisaidilt. Vääringu odavnemise arvutustes võeti aluseks inflatsiooni määr Taiwanil (IMFi 2009. aasta aruande „World Economic Outlook” (Maailma majanduse väljavaade) andmed). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 on subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud uurimisperioodile, kasutades maakasutusõiguse tavapärast kasutusaega Hiinas tööstusmaa puhul, st 50 aastat. See summa on seejärel jagatud koostööd teinud eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(263)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kõnealuse kava raames uurimisperioodil kohaldatud subsiidiumimäär oli APP äriühingute rühma osas 2,81 % ja Chenmingi rühma osas 0,69 %.

(264)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportivad tootjad ei saanud uurimisperioodi ajal kõnealuse kava alusel toetust. Seega puudus vajadus hinnata, kas kava on tasakaalustatav või mitte.

(265)

Tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportivad tootjad ei saanud uurimisperioodi ajal kõnealuse kava alusel toetust. Seega puudus vajadus hinnata, kas kava on tasakaalustatav või mitte.

(266)

Hiina RV valitsus, kaks koostööd teinud eksportivate tootjate rühma (APP ja Chenming) ning ELi tootjate nimel kaebuse esitaja esitasid pärast lõplike järelduste avaldamist märkused.

(267)

ELi tootjate nimel kaebuse esitaja toetas komisjon järeldusi.

(268)

Hiina RV valitsus, APP ja Chenming vaidlustasid komisjoni järeldused. Väiteid, mida on lõplikes järeldustes juba täielikult käsitletud, siin ei korrata.

(269)

Hiina RV valitsus väitis, et tasakaalustusmeetmete ettepaneku tulemuseks on kahekordsed heastamismeetmed. Väideti, et tavapäraselt määratakse ELi Hiinat käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks turumajanduslike kolmandate riikide tootjatelt saadud andmete põhjal. Seega moodustaksid tasakaalustavad tollimaksud sellises olukorras kahekordse heastamismeetme sama probleemi lahendamiseks, kuna dumpinguvastased tollimaksud tegelikult juba korvavad kõik Hiina äriühingutele väidetavalt antavad subsiidiumid.

(270)

APP väitis, et kui normaalväärtus arvutatakse võrdlusriigi omamaise müügi põhjal, viib turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamine ja subsideerimata normaalväärtuse kasutamine selleni, et tollimaks suureneb subsiidiumisumma võrra ja subsiidiume arvestatakse kaks korda.

(271)

Hiina RV valitsus väitis, et samu väidetavaid moonutusi on juba paralleelses dumpinguvastases menetluses käsitletud. Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjoni praktika on vastuolus ELi ja WTO eeskirjadega ning komisjon peaks kas lõpetama tasakaalustavate tollimaksude menetluse või tagama paralleelses dumpinguvastases menetluses koostööd teinud eksportivatele tootjatele turumajandusliku kohtlemise. Peale selle ei olnud Hiina RV valitsus nõus komisjoni väitega, et kahekordset arvestust ei toimu, kuna kahjumarginaal on dumpingumarginaalist madalam. Lõpetuseks väitis Hiina valitus, et WTO apellatsioonikogu otsuse põhjal USA ja Hiina Rahvavabariigi vaidluses DS379 (9) tuleks käesolev menetlus kahekordse heastamismeetme tõttu lõpetada.

(272)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et kahekordne heastamismeede ei ole kõnealustes menetlustes oluline. Mitteturumajandusliku riigi puhul võib dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude samaaegse kehtestamise tulemuseks olla võimalik „kahekordne heastamismeede” ainult juhul, kui dumpingumarginaal ja subsiidiumisumma kumuleeruvad, st kui kahe erinevat tüüpi tollimaksu kogusumma ületab dumpingumarginaalist ja subsiidiumisummast kõrgeima. Nagu allpool selgitatakse, käesoleval juhul sellist olukorda ei ole.

(273)

Esiteks märgitakse, et EL kohaldab sama toote suhtes dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise korral väiksema tollimaksu reeglit. Teisisõnu määrab komisjon ELi uurimistes kindlaks dumpingu, subsideerimise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taseme. Tollimaksumäär ei saa kunagi olla suurem kui kahjumarginaal, ning praegusel juhul on kahjumarginaal mõlema menetluse puhul samal tasemel. Paralleelses dumpinguvastases menetluses tegi komisjon kindlaks, et dumpingumarginaal on kahjumarginaalist oluliselt suurem. Kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga tegi komisjon ettepaneku rakendada kahjumarginaalil põhinevaid meetmeid (vt nõukogu 6. mai 2011 rakendusmäärus (EL) nr 451/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (10). Seega ei paku käesolevas subsiidiumivastases uurimises kindlakstehtud subsiidiumimarginaal liidu tootmisharule mingit täiendavat kaitset võrreldes dumpingumarginaaliga, sest dumpinguvastane tollimaks on juba kahjumarginaaliga piiratud. Seega ei teki nendes kahes paralleelses menetluses tollimaksude kattuvust ega kumulatsiooni ning isegi juhul, kui oletada, et kahekordne heastamismeede on võimalik (nagu kirjeldatud eespool põhjenduses 269), ei ole seaduse alusel nõuet dumpingut subsiidiumiga korvata. Dumpinguvastases menetluses kindlakstehtud dumpingu- ja kahjumarginaali erinevus oli palju suurem kui käesolevas menetluses kindlakstehtud subsiidiumisummad. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida selle, et tegelikult makstavate tollimaksude puhul on komisjonil tavaks rakendada esimesena tasakaalustavate tollimaksude menetluse tulemusena saadud tollimaksu. Kui eespool nimetatud tollimaksu taseme ja kahjumarginaali vahel on lõhe, võib selle korvata dumpinguvastasest uurimisest saadud tollimaksuga. See ei tähenda siiski kahekordset arvestust, sest tollimaksude kogusumma on põhjendatud juba üksnes dumpinguvastase uurimise tulemusena.

(274)

Teiseks tuleb märkida, et Hiina RV valitsuse esitatud lahendid ei ole õigusaktidega kooskõlas, sest: i) uurimise käigus tehti kindlaks selliste tasakaalustavate subsiidiumide esinemine, mis tekitavad kahju liidu tootmisharule ning meetmete rakendamine oleks liidu tootmisharu huvides – seega ei saa neid menetlusi lõpetada; ii) kõik Hiina huvitatud isikud ei taotlenud paralleelses dumpinguvastases uurimises turumajanduslikku kohtlemist; iii) turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada automaatselt, ilma et seda oleks taotletud ning iv) turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest keelduti nende äriühingute puhul, millel esines tõsiseid puudujääke dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumide 1, 2 ja 3 täitmisel.

(275)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjon tegi ebapiisava koostöö tulemusena seadusevastaselt negatiivseid järeldusi. Sellega seoses osutavad nad algmääruse artikli 28 lõikele 6, kus muu hulgas märgitakse, et kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt, võib tulemus olla kõnealusele osapoolele vähem soodne kui koostöö puhul. Hiina RV valitsuse kohaselt on negatiivsete järelduste tegemine vastuolus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikega 7 ning WTO dumpinguvastase lepingu II lisaga.

(276)

Sellega seoses märgitakse, et Hiina RV valitsuse arusaam algmääruse artikli 28 lõikest 6 ei ole põhjendatud. Komisjon ei rakendanud Hiina RV valitsuse suhtes mingeid „negatiivseid järeldusi”, st komisjon ei valinud meelega ebasoodsamat tulemust asjaomaste eksportijate jaoks ega otsinud võimalust rakendada karistusmeetmeid olemasolevate subsiidiumide suhtes või tasakaalustavate tollimaksude osas. Uurimist korraldava ametiasutusena palus komisjon Hiina RV valitsusel esitada teavet mõistliku tähtaja jooksul. Hiina RV valitsus siiski uurimise jaoks vajalikku teavet (nt arengukavade koopiad, teave pankade kohta, pankade hinnangud laenude andmisele koostööd teinud eksportivatele tootjatele, maakasutusõiguse hinnakujundus) ei esitanud. Sellises olukorras pidi komisjon kasutama algmääruse artikli 28 sätteid kättesaadavate faktide kohta, et jõuda representatiivse järelduseni. Oluline on rõhutada, et seda ei tehtud karistusmeetmete rakendamisega Hiina RV valitsuse suhtes. Näiteks ei jätnud komisjon välja maakasutusõigust käsitlevat teavet, pigem ei esitanud Hiina RV valitsus kogu nõutavat teavet maakasutusõiguse hinnakujunduse kohta. Samamoodi ei kohaldanud komisjon Hiina RV valitsuse suhtes negatiivseid järeldusi kaetud paberi tööstusele antud sooduslaenude osas, vaid pidi ise leidma puuduva teabe (arengukavad, pankade roll, pankade laenupoliitika koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes), kuna Hiina RV valitsus seda teavet lihtsalt ei esitanud. Seega kasutas komisjon mis tahes teavet, mida Hiina RV valitsus esitas. Kui esitatud teave ei olnud piisav või leiti, et sellel puudub tõendusjõud, pidi komisjon seda järelduste tegemiseks täiendama muude asjakohaste andmetega. Ei saa välistada, et mõnel juhul oli tulemus Hiina RV valitsuse jaoks vähem soodne kui see oleks olnud täieliku koostöö korral, kuid selline tulemus ei olnud komisjoni eesmärk.

(277)

Komisjoni lähenemisviis käesolevas menetluses on vastupidine sellele, kuidas WTO vaekogud on kohaldanud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu V lisa 7. peatüki kohast mõistet „negatiivsed järeldused”. Näiteks kohaldas EÜ õhusõidukite vaekogu (EC-Aircraft panel) negatiivseid järeldusi Hispaania teadus- ja arendustegevuse programmi „Profit” suhtes kahel korral, kui Euroopa Liit esitas ebapiisavat teavet. Vaekogu jättis ELi esitatud teabe arvesse võtmata nii rahastamissumma suuruse kui ka de facto konkreetsuse osas ja asendas oma järeldused kaebuse esitaja (USA) poolt pakutud lahendusega (11). Käesolevas uurimises nii ei toimitud, komisjon ei jätnud arvestamata ühtegi Hiina RV valitsuse esitatud fakti ega asendanud järeldust lihtsalt kaebuse esitaja pakutud lahendusega, vaid kasutas pigem kogu kättesaadavat teavet, et otsusele jõuda. Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehakse järeldus, et need väited tuleb tagasi lükata.

(278)

Kuna komisjon ei kasutanud Hiina RV valitsuse ega ühegi eksportija suhtes negatiivseid järeldusi, on täiesti põhjendamatu väide, et negatiivsete järelduste kohaldamine valitsuse suhtes on WTO õigussätetega vastuolus.

(279)

Väide tuli tagasi lükata, kuna see ei ole ühegi faktiga põhjendatud. Komisjon teavitas Hiina RV valitsust artikli 28 sätetest ja juhtudest, kui neid sätteid kohaldatakse, esimeses seoses käesoleva menetluse alustamisega Hiina RV valitsusele saadetud kirjas ning samuti viimases kirjas, mille Hiina RV valitsus sai enne kohapealset kontrollkäiku. Peale selle anti Hiina RV valitsusele teada koostööst hoidumise tagajärgedest (vt eespool põhjendus 59).

(280)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei palunud kordagi kohtumise korraldamist riiklike pankadega.

(281)

See väide lükati tagasi. Sellega seoses märgitakse, et komisjon palus Hiina RV valitsuse otsest osalust kohtumiste korraldamiseks nende pankadega, mis olid andnud laenu koostööd teinud eksportivatele tootjatele. Sel eesmärgil anti Hiina RV valitsusele üle nende pankade nimekiri, mis olid selliseid laene andnud. Lisaks paluti Hiina RV valitsusel tagada, et arengupankade ja muude finantsinstitutsioonide esindajad viibiksid Hiina RV valitsuse valdustesse tehtavatel kontrollkäikudel juures, et vastata küsimustiku neile suunatud küsimustele. Hiina RV valitsus ei täitnud ühtegi eespool nimetatud palvet.

(282)

Hiina RV valitsus väitis, et negatiivsete järelduste kasutamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, sest valitsus andis oma parima, et neile kättesaadavat teavet edastada. Hiina RV valitsus väitis, et pangad on selles menetluses kolmandad isikud ja mitte huvitatud isikud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõike 9 tähenduses ning seega puudub neil kohustus koostööd teha. Peale selle väideti, et komisjon käitus omavoliliselt ja tema tegevus ei olnud kooskõlas WTO eeskirjadega, kuna Hiina RV valitsus esitas piisavalt teavet pangalaenude ja maakasutusõiguse kohta.

(283)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et komisjon ei kohaldanud Hiina RV valitsuse suhtes negatiivseid järeldusi. Nagu eespool põhjenduses 276 tõdetakse, kasutas komisjon kogu Hiina RV valitsuse esitatud teavet, kuid kuna olulised andmed olid puudu, tuli seda teavet täiendada muudest allikatest saadud andmetega, et jõuda representatiivse järelduseni.

(284)

Huvitatud isikute kohta esitatud väite osas märgitakse, et subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikes 9 on sõnaselgelt öeldud, et ka muid kui selles nimetatud kodu- ja välismaiseid isikuid võib kaasata huvitatud isikutena. Käesolevas menetluses palus komisjon kaebuse põhjal teavet kaetud paberi tööstusele antud sooduslaenude kohta. Selline teave on otseselt seotud pankadega, mis kuuluvad suuremas osas riigi omandisse. Sellest teavitati nii koostööd teinud eksportivaid tootjaid kui ka Hiina RV valitsust. Kuna pangalaenude kohta lihtsalt ei esitatud piisavalt teavet, oli komisjon sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte kooskõlas algmääruse artikliga 28.

(285)

APP väitis, et komisjonil ei ole õigust tagasi lükata teavet, mis ei ole igas mõttes ideaalne, kui teabe esitanud huvitatud isik on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt. Lisaks väitis APP, et isegi juhul, kui isik ei teinud koostööd oma parimate võimaluste kohaselt, peab komisjon kättesaadavaid fakte kasutades võtma arvesse kõiki huvitatud isiku esitatud põhjendatud fakte ka siis, kui need faktid ei moodusta kogu isikult küsitud täielikku teavet. Seega on komisjonil nii algmääruse kui ka subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaselt kohustus sellist teavet mitte tagasi lükata.

(286)

Hiina RV valitsus väitis, et toetumine kättesaadavatele faktidele on lubamatu, kui huvitatud osapool või huvitatud isik on tõendanud, et ta tegutses oma parimate võimaluste kohaselt ning esitas teavet, mis on kontrollitav ja korrektselt esitatud uurimises kasutamiseks, edastatud õigeaegselt ning uurimist korraldava ametiasutuse nõutud vahendil või arvutikeeles.

(287)

Praegusel juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga. Sellega seoses märgitakse, et komisjon toetus kooskõlas algmääruse artikliga 28 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikega 7 kättesaadavatele faktidele seepärast, et Hiina RV valitsus ja koostööd teinud eksportivad tootjad ei esitanud hoolimata korduvatest palvetest teavet, mida peeti vajalikuks selleks, et jõuda uurimise põhjal representatiivse järelduseni. Komisjon pidi leidma lahenduse põhiprobleemile, millega ta uurimist korraldava ametiasutusena silmitsi seisis – Hiina RV valitsus ei võimaldanud juurdepääsu järgmisele teabele ega edastanud seda: arengukavad, pankade roll, krediidiriski hindamine koostööd teinud eksportijatele antud laenude puhul, maakasutusõiguse hinnakujundus või mitme uuritud toetuskavaga seotud õigusdokumendid. Lisaks ei esitanud ka koostööd teinud eksportivad tootjad teavet Hiina pankade antud laenude kohta. Seega ei vastanud Hiina RV valitsuse ja koostööd teinud eksportivate tootjate koostöö tase WTO apellatsioonikogu normile, mille ta kehtestas juhtumi „USA – Teatavate Jaapanist pärit kuumvaltsitud terasetoodete suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed” puhul ning milles tehti järeldus, et huvitatud isiku puhul nõutav koostöötase peab olema kõrge ning huvitatud isik peab tegutsema oma parimate võimaluste kohaselt (12). Komisjoni ei saa aru, miks ei olnud Hiina RV valitsusel ega eksportivatel tootjatel võimalik hankida puuduvaid dokumente – Hiina RV valitsus ja eksportivad tootjad ei esitanud selleks ühtegi usutavat põhjendust. Peale selle väitis Hiina RV valitsus, et parima kättesaadava teabe kasutamise tingimused ei olnud täidetud ning Hiina RV valitsus ei esitanud teatavat teavet lihtsalt seepärast, et sellist teavet ei olnud olemas, see ei olnud enam asjakohane või kättesaadav, seda ei olnud küsimustikus nõutud või ei küsitud seda enne kontrollkäiku.

(288)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et nagu subsideerimist käsitlevas punktis (vt põhjendused 64 kuni 73) kirjeldatud, oli kättesaadavate faktide kasutamine komisjoni kui uurimist korraldava ametiasutuse jaoks ainuke võimalus representatiivse järelduse tegemiseks. Küsitud teabe tüübi osas meenutatakse, et komisjon palus olemasolevat teavet (nt teave arengukavade kohta, pankade roll, krediidiriski hindamine koostööd teinud eksportijatele antud laenude puhul, maakasutusõiguse hinnakujundus või mitme uuritud toetuskavaga seotud õigusdokumendid) ning andis pärast menetluse algatamist Hiina RV valitsusele mitmel korral võimaluse seda teavet esitada.

(289)

Lisaks selle tuleb rõhutada, et uurimist korraldava ametiasutusena pidi komisjon uurima kaebuses esitatud väiteid, mille kohta oli esitatud piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks (nt viisaastakuplaanide ja tööstuspoliitika kasutamine sooduslaenude andmiseks kaetud paberi tööstusele, pankade kui riigiasutuste roll, otseste/kaudsete maksu- ja toetuskavade olemasolu), ning seega paluti Hiina RV valitsusel kui huvitatud isikul edastada kogu vajalikuks peetav teave. Hiina RV valitsus lähenes asjale siiski teisiti ning sisuliselt võttis endale uuriva ametiasutuse rolli. Hiina RV valitsus tahtis ise otsustada, millist teavet pidada asjakohaseks ning edastas üksnes selle teabe, mida ta pidas asjakohaseks, andmata uurivale ametiasutusele võimalust asja kontrollida. Seda illustreerib suurepäraselt Hiina RV valitsuse lähenemine riigi omandis olevate pankade küsimusele (vt eespool põhjendus 282).

Hiina RV valitsuse väitel olid need pangad „kolmandad isikud”. Kaebuse esitaja oli siiski esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et tegemist oli riigiasutustega ning seega oli komisjonil õigus paluda Hiina RV valitsuselt teavet nende tegevuse kohta. Vastuseks sellele võttis Hiina RV valitsus endale õiguse otsustada, et nende pankade puhul ei ole tegemist riigiasutustega ning keeldus igasuguse teabe esitamisest nende kohta. Sellise otsuse tegemise õigus kuulub siiski uurimist korraldavale ametiasutusele ehk komisjonile ja mitte Hiina RV valitsusele. Selline tegevus ei ole kindlasti kooskõlas WTO vaidluste lahendamise praktikaga, mille järgi peavad huvitatud isikud tegutsema oma parimate võimaluste kohaselt. On raske ette kujutada, kuidas selline käitumine sobib kokku WTO apellatsioonikogu järeldusega juhtumi „USA – Teatavate Jaapanist pärit kuumvaltsitud terasetoodete suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed” puhul, mille kohaselt „koostöö on protsess, mis eeldab osapoolte ühist jõupingutust ühise eesmärgi nimel” (13). Peale selle tuleb märkida, et komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele küllaldaselt aega nõutava teabe edastamiseks ning viis uurimise läbi kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VI lisa sätetega, milles on ette nähtud kohapealseid kontrollkäike käsitlevad eeskirjad, mille kohaselt võib muu hulgas kohapeal taotleda täiendavate üksikasjade esitamist, võttes arvesse varasemat teavet.

(290)

Hiina RV valitsus väitis, et küsitud arengukavad on suuremahulised, sisaldavad 282 000 lehekülge ning seega tooks nende tõlkimine kaasa põhjendamatu lisakoormuse. Peale selle väitis Hiina RV valitsus, et ei ole teadlik arengukavadest tehtud sõltumatutest tõlgetest ning et USA menetluse puhul riiklike viisaastakuplaane ei esitatud.

(291)

See väide tuli tagasi lükata. Eespool põhjenduses 65 nimetatud arengukavad, mille Hiina RV valitsus hiinakeelsena esitas, moodustasid kokku vähem kui 300 lehekülge. Väide 282 000 lehekülje kohta ei leia Hiina RV valitsuse poolt ametlikult esitatud dokumentides kinnitust. Väide on siiski murettekitav, sest võib viidata veelgi olulisemale valitsuse sekkumisele, kui käesolevas uurimises ja paralleelses dumpinguvastases uurimises on kindlaks tehtud. Arengukavadest tehtud sõltumatute tõlgete osas tuleb märkida, et komisjon sai need dokumendid muudelt huvitatud isikutelt ning kasutas tõlgitud arengukavasid saadud mahus ka käesolevas uurimises. Lõpetuseks tuleks selgitada, et komisjon ei soovinud väita nagu oleks Hiina RV valitsus USA menetluse jaoks arengukavad esitanud. Eespool põhjenduses 66 märgitakse ainult, et sellekohane tõlgitud teave on ilmselt olemas.

(292)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjon peab enne parima kättesaadava teabe kasutamist teostama algmääruse artikli 28 lõikega 3 ette nähtud analüüsi ja otsustama, kas seal sätestatud konkreetsed tingimused on täidetud.

(293)

Sellega seoses märgitakse, et komisjon toetus vastavalt algmääruse artikli 28 sätetele kättesaadavatele faktidele, kuna artikli 28 lõikes 3 sätestatud konkreetsed tingimused ei olnud täidetud. Nagu eespool selgitatud, esitas Hiina RV valitsus kas puudulikku teavet või mitmel juhul ei esitanud üldse küsitud teavet. Tuleb meenutada, et arengukavade kohta teavet kas ei esitatud üldse või esitati osaliselt, teave pankade rolli kohta ei olnud täielik või ammendav, koostööd teinud eksportijatele antud laenude krediidiriski hinnangut ei esitatud, teavet maakasutusõiguse hinnakujunduse kohta ei esitatud, lisaks ei esitatud ka mitmeid teatavate maksu- ja toetuskavadega seotud õigusdokumente. Arvestades teabe lünklikkust või selle puudumist, puudus komisjonil võimalus teatavat esitatud teavet kontrollida. Eespool kirjeldatu põhjal ei saanud arvata, et Hiina RV valitsus tegutses oma parimate võimaluste kohaselt, ning võttes arvesse põhjendamatuid raskusi mõistlikult täpse järelduseni jõudmiseks, oli komisjon sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte.

(294)

Hiina RV valitsus väitis veel, et komisjon oleks pidanud parima kättesaadava teabena kasutama Hiina RV valitsuse poolt juba esitatud teavet.

(295)

Sellega seoses märgitakse, et komisjon kasutas representatiivse järelduseni jõudmiseks kogu huvitatud isikute esitatud teavet (sh ka kõiki Hiina RV valitsuse esitatud andmeid) ning ka teavet, mis leiti avalikult kättesaadavatest allikatest.

(296)

Laenude osas väideti, et kuna puudus konkreetsete pankade teave laenudega kaasneva krediidiriski hindamise kohta, oleks komisjon pidanud toetuma Hiina keskpanga ja panganduse korralduskomisjoni selgitustele ning kommertspankade aastaaruannetele.

(297)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et pangad ei esitanud vajalikku teavet, kuigi seda neilt selgesõnaliselt paluti. Hiina keskpanga ja panganduse korralduskomisjoni esitatud teave oli väga üldist laadi ning ei olnud mingil viisil otseselt seotud koostööd teinud eksportivatele tootjatele antud laenudega. Hiina RV valitsus esitas mitu kommertspankade aastaaruannet (mõni neist oli üksnes hiinakeelne) ja väitis, et kommertspangad teevad oma äritegevust käsitlevad otsused seaduse alusel ise ilma igasuguse välise sekkumiseta. Need on siiski ainult väited ning nende alusel ei ole võimalik kontrollida kas ja kuidas pangad koostööd teinud eksportivatele tootjatele laenu andes krediidiriski hindasid; lisaks tuleb neid väited vaadelda koos uurimise käigus ilmnenud konkreetsete juhtudega, kui äriühingud said ilmselgelt laenu, ilma et nende krediidiriski oleks hinnatud.

(298)

Maakasutusõiguse osas väideti, et komisjon oleks pidanud kasutama Hiina RV valitsuse esitatud teavet, mis Hiina RV valitsuse väitel osutab toimiva turu olemasolule. Hiina RV valitsus kinnitas, et komisjoni küsitud teave maakasutusõiguse miinimumhindade kohta on väga suuremahuline ning küsimustikus ega enne kontrollkäike seda ei nõutud.

(299)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et ilma maakasutusõiguse hinnakujundust käsitleva teabeta ei saa teha mingeid järeldusi toimiva ning nõudlust ja pakkumist kajastava maakasutus/maamüügituru kohta Hiinas. Lisaks märgitakse, et komisjon andis Hiina RV valitsusele küllaldaselt aega sellise teabe esitamiseks nende piirkondade kohta, kus koostööd teinud eksportivad tootjad tegutsesid, kuid Hiina RV valitsus ei esitanud selle kohta ainsatki arvu. Komisjon järgis igal juhul subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VI lisa sätteid, milles on ette nähtud kohapealseid kontrollkäike käsitlevad eeskirjad, mille kohaselt võib muu hulgas kohapeal taotleda täiendavate üksikasjade esitamist, võttes arvesse varasemat teavet.

(300)

Hiina RV valitsus väitis, et riigi omandisse kuulumise alusel ei ole mõistlik järeldada, et panga või asutuse näol on tegemist riigiasutusega ning et sellise analüüsi tarbeks oleks komisjon pidanud kasutama ELi riigiabi eeskirju. Lisaks nõudis Hiina RV valitsus, et võttes riigiasutuse määratluse osas aluseks WTO apellatsioonikogu otsuse USA ja Hiina Rahvavabariigi vaidluses DS379, tuleks käesolev menetlus lõpetada.

(301)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et komisjon on eespool põhjenduses 90 selgitanud riigiasutuse määratlust. Kõnealune määratlus on kooskõlas subsiidiumivastast menetlust käsitleva WTO vaidluste lahendamise praktikaga, sh ka eespool nimetatud apellatsioonikogu aruandega. Seega ei ole põhjust eristuda üldiselt heakskiidetud praktikast ja kasutada muud võrdlusalust (st ELi riigiabi eeskirju), mis kehtib hoopis erineva õigusvaldkonna kohta. Tuleb märkida, et riigiabiõigust kohaldatakse täiesti erinevas kontekstis; selle eesmärk ei ole reguleerida rahvusvahelist kaubavahetust, vaid täiendada ühisturgu. Seega puudub õiguslik või faktiline alus kinnitamaks väidet, mille kohaselt tuleks käesolev menetlus lõpetada.

(302)

Kaetud kvaliteetpaberi tööstusele antavate sooduslaenude osas väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei esitanud piisavalt tõendeid konkreetse subsideerimise kohta nagu on nõutud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktis a ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktis a. Hiina RV valitsus väitis, et komisjoni analüüs ei täinud eesmärki teha de jure kindlaks väidetava subsideerimise konkreetsus.

(303)

Kaks koostööd teinud eksportivat tootjat väitsid samuti, et Hiina riigiomandis olevate pankade antud laenud ei olnud konkreetsed subsiidiumid.

(304)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et konkreetsus määrati kindlaks kogu esitatud teabe, sh Hiina RV valitsuse esitatud teabe põhjal, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 92. See teave kinnitab de jure konkreetsuse olemasolu kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga a ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga a.

(305)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei esitanud otseseid tõendeid subsideerimise kohta vastavalt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõikele 4 ja algmääruse artikli 4 lõikele 5, kuna komisjoni kasutatud tõendusmaterjali ei saa pidada otseseks, sest see ei ole positiivne, objektiivne, kontrollitav ega veenev.

(306)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et põhjenduses 92 kirjeldatud faktid on otsene tõendusmaterjal konkreetsuse kohta (sektori arengukava abil tagatud konkreetsed subsiidiumid, paberitööstuse soodusarendamine, kommertspankade ja Hiina riikliku planeerimissüsteemi roll ning äriühingute kõrge krediidireiting nende suhtes kehtivate konkreetsete arengukavade tõttu). Tegemist on positiivse teabega, kuna see on selge, objektiivne ja veenev. Teave on pärit mitmest allikast, see on saadud huvitatud isikutelt või leitud avalikult kättesaadava teabe hulgast.

(307)

Paberitööstuse 2007. aasta arengukava osas väideti, et seal ei ole paberitööstuse jaoks ette nähtud konkreetseid subsiidiume ega sooduskohtlemist. Hiina RV valitsuse sõnul on arengukava selle sätte puhul, mille kohaselt ei või finantsinstitutsioonid anda laenu projektidele, mis on kava nõuetega vastuolus, ainus eesmärk kõrvaldada projektid, mis põhjustavad olulist saastet.

(308)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et paberitööstuse 2007. aasta arengukavas kasutatud sõnastus, nagu eespool põhjenduses 77 üksikasjalikult kirjeldatud, ei jäta kahtlust paberitööstuse konkreetsete subsiidiumide ja sooduskohtlemise osas. Asjaomaste tekstide sõnakasutus ei toeta väidet selle kohta, et finantsinstitutsioonidele suunatud üksikasjalikud eeskirjad on olemas üksnes keskkonnaga seotud kaalutlustel.

(309)

Hiina RV valitsus kordas väidet arengukavade ning seotud dokumentide (nt integratsiooniprojekt ja ümberstruktureerimise andmebaas) kohta, et need ei ole sellisena vastavalt Hiina seadustele siduvad. Selleks oleks vaja õiguslikult siduvat rakendusakti. Lisaks väideti, et kavad on liiga üldsõnalised, et nende põhjal otsustada subsiidiumide konkreetsuse üle ning üksnes asjaolu, et paberitööstus on soodustatav tootmisharu, ei ole tõend selle kohta, nagu piiraks Hiina RV valitsus juurdepääsu subsiidiumidele teatavate ettevõtetega.

(310)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, uurimises tehti kindlaks, et kavad on õiguslikult siduvad (põhjuseid on selgitatud eespool põhjenduses 78). Peale selle tehti uurimise käigus kindlaks, et soodustatava tootmisharu staatusega kaasnevad konkreetsed hüved asjaomaste ettevõtete jaoks.

(311)

Laenude andmise osas väideti, et koostööd teinud eksportivatele tootjatele laenu andnud Hiina pankade aastaaruannete analüüsist ei selgu, et laene anti arengukavade alusel.

(312)

See väide tuli tagasi lükata. Nagu eespool märgitud, puudub pankade aastaaruannetes konkreetne teave koostööd teinud eksportivatele tootjatele laenude andmise kohta. Aastaaruanded on tõepoolest üldist laadi dokumendid, milles ei kajastu teave selle kohta, kuidas Hiina pangad koostööd teinud eksportivatele tootjatele laene andsid ja kuidas nende tootjate krediidiriske hinnati. Huvitatud isikutelt küsiti korduvalt seda äärmiselt oluliseks peetud teavet, võttes muu hulgas arvesse IMFi 2006. aasta aruande järeldusi, mille kohaselt ei ole pankade liberaliseerimine Hiinas olnud täielik ning krediidiriske ei võeta nõuetekohaselt arvesse, (14) IMFi 2009. aasta aruannet, milles rõhutati, et intressimäärad ei ole vabaks lastud, (15) IMFi 2010. aasta riigiaruannet, mille kohaselt on kapitalikulud Hiinas suhteliselt madalad, laenuotsused põhinevad hinnast sõltumatutel aspektidel ja äriühingute suured säästud on seotud muude vahendite (sh kapital ja maa) madala hinnaga, (16) OECD 2010. aasta majandusülevaadet Hiina kohta (17) ning OECD majandusüksuse töödokumenti nr 747 Hiina finantssektori reformide kohta, (18) milles tõdeti, et finantsinstitutsioonid on endiselt peamiselt riigi omandis, mis tõstatab küsimuse, mil määral tehakse pankade laenuotsused üksnes ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, kui pankade põhiroll on olla riigiasutus, millel on tihedad sidemed valitsusega.

(313)

Eespool nimetatud krediidireitingu kohta väitis Hiina RV valitsus, et üksikut krediidireitingut ei saa käsitleda kui positiivset tõendit konkreetsuse kohta. Hiina RV valitsus esitas väite, et juhul, kui kõik koostööd teinud eksportivatele tootjatele antud laenud või enamik neist ei osuta sellele, et tööstuspoliitika võimaldab nendel tootjatel saada uurimisperioodil kõrgema krediidireitingu, ei või komisjon ühe konkreetse juhtumi tingimusi kohaldada kõikidele laenuotsustele.

(314)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuletatakse meelde, et eespool põhjenduses 81 nimetatud krediidireitingu teatises on koostööd teinud eksportiva tootja positiivsed tulevikuväljavaated otseselt seotud paberitööstuse arengukavade ja nendes sisalduvate tingimuste täitmisega. Järeldusi tehes pööras komisjon oluliselt tähelepanu sellele dokumendile seoses paberitööstuse arengukavaga, sest muud selles kontekstis palutud teavet (nt laenude riskihinnangut) hoolimata korduvatest palvetest ei esitatud, nagu eespool kirjeldatud.

(315)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei võtnud sooduslaenude andmist käsitlevate väidete analüüsimisel arvesse Hiina Rahvapanga ringkirja erilaenude haldamise parandamise kohta (Circular on Improving the Administration of Special Loans YINFA [1999] No. 228). Hiina RV valitsuse teatel kinnitatakse selles ringkirjas, et sooduslaenude või erilaenude andmine on lõpetatud.

(316)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et komisjon on leidnud, nagu eespool põhjenduses 87 selgitatud, et on olemas Hiina Rahvapanga 1999. aasta ringkirjast hoopis hilisemaid ringkirju, milles on selgelt märgitud sooduslaenude ja muude riiginõukogu poolt täpsustatavate laenude andmine. Seega ei toeta tegelikud faktid Hiina RV valitsuse väidet soodus- ja erilaenude andmise lõpetamise kohta. Hoolimata eespool öeldust tuleb märkida, et 1999. aasta ringkirja kohaselt peavad täielikult riigi omandis olevad pangad aktiivselt suhtlema asjaomaste tootmisharude eest vastutavate ametiasutustega, et saavutada nende asutuste mõistmine ja toetus. See lause on veelkordne kinnitus riigiasutuste kontrolli kohta riigi omandis olevate pankade üle.

(317)

Tõendite osas, mille kaebuse esitaja esitas konkreetsuse kohta, väideti, et need on üksnes viited mitmele USA uurimisele, milles konkreetsus määrati kindlaks muu hulgas viidetega viisaastakuplaanidele.

(318)

Sellega seoses märgitakse, et komisjon kasutas kõiki tema käsutuses olevaid asjakohaseid andmeid, et jõuda representatiivse järelduseni. Seega peeti kaebuses märgitud avalikult kättesaadavat teavet asjakohaseks isegi juhul, kui see osutas muude uurimist korraldavate ametiasutuste järeldustele ning selle kasutamine oli põhjendatud.

(319)

Otsuse nr 40 ja ümberstruktureerimise andmebaasi kohta väideti, et nendes ei ole kaetud kvaliteetpaberi tööstus otseselt määratletud soodustatava tootmisharu või soodustatava projektina. Lisaks väideti, et mõistet „soodustatav projekt” kasutatakse Hiinas paljudes majandusvaldkondades ning see hõlmab mitmeid tootmisharusid.

(320)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et otsuses nr 40 ja ümberstruktureerimise andmebaasis on paberitootmine, mille alla kaetud kvaliteetpaberi tööstus kuulub, määratletud soodustatava tootmisharu või soodustatava projektina. Soodustavate projektide osas tuleb meenutada, et need hõlmavad ainult teatavaid tegevusi 26 sektoris ning seega ei saa sellist liigitust, mis hõlmab üksnes teatavat ettevõtete rühma Hiinas, pidada üldiseks ja mittekonkreetseks. Komisjon pidas seda igasuguste selgituste (ja asjakohaste tõendite) puudumisel kõige loomulikumaks tõlgenduseks selle kohta, kuidas Hiina RV valitsus mõistet „paberitootmine” otsuse nr 40 ja ümberstruktureerimise andmebaasi tähenduses täpselt kohaldab.

(321)

Kommertspankade seaduse osas väitis Hiina RV valitsus, et artikkel 34 on üldist laadi ning kooskõlas sama seaduse artikliga 41 ei ole kommertspankadel kohustust anda laenu tööstuspoliitika alusel.

(322)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et artikli 34 sõnastuses on kommertspankade laenutegevus riigi tööstuspoliitikaga otseselt seotud. Seega ei saa seda pidada üldiseks ja vabatahtlikuks. Sama seaduse artikli 41 kohta märgitakse, et see viitab kommertspanga õigusele laenu anda, kuid ei osuta tingimustele, mida pangad peavad laenuotsuseid tehes arvesse võtma.

(323)

APP väitis, et ta on esitanud komisjonile piisavalt tõendeid ja dokumente selle kohta, et APP sai 2007. ja 2008. aastal krediidireitingu A-1 (Moody’s) ning seega ei olnud komisjoni poolt korrektne see reiting tähelepanuta jätta ja kohaldada Bloombergi BB reitingut.

(324)

Komisjon analüüsis hoolikalt APP rühma esitatud krediidireitingu aruandeid. Nendes aruannetes seotakse paberitööstuse paljulubavad tulevikuväljavaated paberitööstuse arengupoliitika täideviimisega. Seega kinnitab nendes dokumentides sisalduv teave komisjoni järeldusi, mille kohaselt on eksportija praegune finantsseis turumoonutuste tulemus ning seega ei saa Hiina eksportijate krediidivõimelisust nende nimiväärtuse põhjal arvestada. See väide tuli tagasi lükata.

(325)

Lisaks väitis APP, et sisemised finantshaldusaruanded, mida mainiti selle punkti all APP märkustes üldiste järelduste teatavakstegemise kohta, on palju soodsamad, kui faktid, millele praegu toetutakse.

(326)

See väide tuli tagasi lükata. Nendes aruannetes esitatud arvud tulenevad äriühingu finantsolukorrast moonutatud turul ning nagu komisjon kindlaks tegi, on sooduslaenud seda mõjutanud. Seega on tegemist suletud ringiga: äriühing saab sooduslaenu, mis avaldab positiivset mõju tema finantsnäitajatele, millel on omakorda positiivne mõju tulevastele laenutingimustele.

(327)

APP väitis, et komisjon kasutas võrdlusaluste arvutamiseks USA dollarites ja eurodes vale meetodit ja arvestas LIBORit ületavat krediidiriski marginaali kaks korda ning suurendas seega võrdlusaluseks olevat intressimäära.

(328)

See väide tuleb tagasi lükata. Komisjon ei arvestanud LIBORit ületavat krediidiriski marginaali kaks korda. Nagu lõplikes järeldustes selgitatud, lisas komisjon võrdlusaluse kindlaksmääramiseks USA dollari ja euro vääringus antud laenude puhul, mille tähtaeg oli pikem kui 1 aasta, asjaomasele 1 aasta LIBOR-intressile 1-aastase tagasimakse tähtajaga BB reitinguga äriühingute võlakirjade ja n-aastase tagasimakse tähtajaga BB reitinguga äriühingute võlakirjade vahelise marginaali, kusjuures n tähistab aastate arvu, mis vastab tähtajale, milleks pikaajaline USD LIBOR-intress arvutati (nt 2, 3, …, 15 aastat). Tuleb rõhutada, et eespool kirjeldatud marginaal lisati „puhta” aasta LIBOR-intressile (st seda ei suurendatud x baaspunkti võrra, nagu väidab APP).

(329)

Selle toetuskavaga seoses väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei määranud konkreetsust kindlaks positiivsete tõendite põhjal. Väideti, et ettevõtete tulumaksu seaduse artikkel 25 on üldist laadi õigusakt, mida kohaldatakse kogu Hiina majanduse, mitte ainult kaetud kvaliteetpaberi tootjate suhtes.

(330)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et selle toetuskava alusel toetuse saamise kriteeriumid on objektiivsed ning üksikasjalikult määratletud, abikõlblikkus on automaatne ning seega ei saa seda kava pidada konkreetseks kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(331)

Need väited tuli tagasi lükata. Komisjon tegi järeldused positiivsete tõendite põhjal. Sellega seoses tuleb märkida, et ettevõtete tulumaksu seaduse artikliga 25 tagatakse juurdepääs sellele kavale ainult teatavatele ettevõtetele ja tootmisharudele, mis on liigitatud „soodustatavateks”, st konkreetsele ettevõtete rühmale Hiinas. Nagu eespool kirjas, jõudis komisjon järeldusele, et kaetud paberi tööstus kuulub sellesse kategooriasse ning seega on selle kava alusel saadud toetus konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Abikõlblikkuse kriteeriumide osas märgitakse, et asjaomastes sätetes mainitakse muu hulgas kohustust, mille kohaselt peavad tooted kuuluma kõrg- ja uue tehnoloogia valdkonda, mis saab riigilt olulist toetust ning ettevõtted peavad pidevalt tegelema teadus- ja arendustegevusega, et omandada uut teadus- ja tehnikaalast teavet, kasutama uusi innovatiivseid teadmisi ning oluliselt parendama tehnoloogiat või tooteid. Neid tingimusi ei saa tervikuna võttes pidada objektiivseteks abikõlblikkuse kriteeriumideks, mille alusel oleks toetus kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b automaatselt tagatud.

(332)

APP esitas küsimuse, kas nendest kavadest tulenevate tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel ei peaks 2009. aasta (uurimisperiood) asemel aluseks võtma 2008. aasta maksudeklaratsiooni ja maksude tasumist. APP väitis, et need kaks kava on seotud tulumaksuga, mis tavaliselt tasutakse Hiinas täies mahus maksustamisperioodile järgneval kalendriaastal. Seega tehti otsus 2009. aasta tulumaksu või mistahes sooduskohtlemise kohta alles 2010. aastal.

(333)

See väide tuli tagasi lükata. Saadud toetuste tegelikud summad kinnitati ja kontrolliti 2009. aasta maksudeklaratsiooni alusel, seega on need toetused seotud 2009. aasta (st uurimisperioodi) müügi ja tuludega.

(334)

Selle toetuskavaga seoses väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei määranud konkreetsust kindlaks positiivsete tõendite põhjal. Väideti, et selle toetuskava alusel toetuse saamise kriteeriumid on objektiivsed ning üksikasjalikult määratletud, abikõlblikkus on automaatne ning seega ei saa seda kava pidada konkreetseks kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(335)

See väide tuli tagasi lükata. Sellega seoses meenutatakse, et uurimise käigus tehti kindlaks, et maksusoodustused kehtivad teatavate ettevõtete jaoks, mis viivad ellu teatavat tüüpi teadus- ja arendusprojekte, st tegemist on konkreetse ettevõtete rühmaga Hiinas. Nagu eespool märgitud, on tegemist äriühingutega, mis kuuluvad kõrg- ja uue tehnoloogia sektorisse ning saavad põhitoetuse riigilt ja projektidega, mis on loetletud kõrgtehnoloogilise tööstuse esmatähtsate valdkondade juhendis; siia kuuluvad ka kaetud paberi tootmisega seotud äriühingud ning seega on selle kava alusel saadavad toetused konkreetsed kooskõlas algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga a. Abikõlblikkuse kriteeriumide osas tuleb märkida, et koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud asjaomased sätted on ebamäärased ning ei ole läbipaistvad, mistõttu ei saa neid pidada objektiivseteks abikõlblikkuse kriteeriumideks, mille kasutamise korral oleks subsiidiumide andmine automaatne. Seepärast kinnitati komisjoni järeldused positiivse tõendusmaterjali põhjal kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(336)

Selle toetuskavaga seoses väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei määranud konkreetsust kindlaks positiivsete tõendite põhjal. Väideti, et dividendide maksuvabastus ei ole subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaselt subsiidium, kuna see ei ole oma olemuselt subsiidium ning asjaomaste Hiina õigussätetega püütakse selgitada maksubaasi, et vältida topeltmaksustamist.

(337)

APP väitis, et see toetuskava ei ole konkreetne, seda kohaldatakse üldiselt ja ühtmoodi kogu Hiinas objektiivsete kriteeriumide ehk dividenditulu allika alusel. Lisaks väitis APP, et kava puhul ei ole tegemist subsiidiumiga.

(338)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses märgitakse, et residendist ettevõtete dividenditulu on vabastatud ettevõtte tulumaksu kohustusest. Alustuseks meenutatakse, et uurimise käigus leidis kinnitust teatavate äriühingute suhtes kehtiv soodusmaksustamise kord; siia kuuluvad residendist ettevõtted, mis saavad dividende muudelt residendist ettevõtetelt ning olulised tootmisharud ja projektid, mida riik toetab ja soodustab (nt kaetud paberi tööstus), st konkreetne ettevõtete rühm Hiinas. Seega on selle kava alusel saadud toetused konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Teiseks on tegemist maksusoodustusega, mis on valitsuse saamata jäänud tulu kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punktis a ja algmääruse artikli 3 punktis a sätestatud subsiidiumi mõistega. Väite osas, mille kohaselt on selle soodustuse eesmärk topeltmaksustamise vältimine, märgitakse, et kuigi subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga ei piirata WTO liikmete õigust võtta meetmeid topeltmaksustamise vältimiseks (vt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa, joonealune märkus 59), on selle sätte puhul tegemist positiivse kaitsega ning ei esitatud ühtegi konkreetset tõendit, mis toetaks väidet, et näiteks residendist ja mitteresidendist ettevõtete dividendide erineva kohtlemise põhjuseks on õiguslikud kohustused, mida Hiina on võtnud kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete topeltmaksustamise vältimise lepingute alusel.

(339)

Lisaks väideti, et kava on soodustatavateks liigitatud ettevõtete ja tootmisharude jaoks täiesti tähtsusetu, kuid määratluse kohaselt kohaldatakse seda kõikide residendist ettevõtete suhtes. Hiina RV valitsus väitis veel, et subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 2 kohaselt ei ole üldiselt kohaldatavate maksumäärade kehtestamine konkreetne subsiidium. Väideti, et selle toetuskava alusel toetuse saamise kriteeriumid on objektiivsed ning üksikasjalikult määratletud, abikõlblikkus on automaatne ning seega ei saa seda kava pidada konkreetseks kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(340)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et seda kava käsitlevad õigussätted kuuluvad ettevõtte tulumaksu seaduse 4. peatüki „Soodusmaksustamise kord” alla, millega nähakse ette konkreetsed maksusoodustused oluliste tootmisharude ja projektide jaoks, mida riik toetab ja soodustab. Nagu eespool selgitatud, on sellistel tingimustel selle kava alusel saadud toetused konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Uurimise käigus ei leitud objektiivseid kriteeriume, mis abikõlblikkust piiraksid ega otsustavaid tõendeid, mille põhjal järeldada, et abikõlblikkus on automaatne. Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 2 sätteid käsitleva väite osas märgitakse, et kõnealuse kava puhul ei ole tegemist üldiselt kohaldatava maksumäära kehtestamisega, vaid teatavat tüüpi äriühingust saadava teatavat tüüpi tulu vabastamisega maksust.

(341)

Selle toetuskavaga seoses väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei määranud konkreetsust kindlaks positiivsete tõendite põhjal. Väideti, et seadusega ammendavalt määratletud konkreetsed ettevõtluskategooriad ei ole konkreetsed, kuna nad ulatuvad läbi mitme majandusvaldkonna ja hõlmavad eri tööstusharusid. Väideti, et selle toetuskava alusel toetuse saamise kriteeriumid on objektiivsed ning üksikasjalikult määratletud, abikõlblikkus on automaatne ning seega ei saa seda kava pidada konkreetseks kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(342)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et juurdepääs sellele kavale on tagatud üksnes äriühingutele, mis investeerivad konkreetsetesse ettevõtluskategooriatesse, mis on seaduses ammendavalt määratletud („Catalogue for guidance of industries for foreign investment” ja „Catalogue of key industries, products and technologies which the state currently encourages development”). See, et abikõlblikkus on piiratud üksnes konkreetsete ettevõtluskategooriatega, kinnitab, et kava ei ole üldiselt laiematele majandussektoritele kättesaadav ning seega on selle kava alusel antavad toetused konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Lisaks ei leitud uurimise käigus objektiivseid kriteeriume, mis abikõlblikkust piiraksid ega otsustavaid tõendeid, mille põhjal järeldada, et abikõlblikkus on automaatne. Seepärast tehti komisjoni järeldused positiivse tõendusmaterjali põhjal kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(343)

APP väitis, et komisjon kasutas uurimisperioodil sellest kavast tuleneva kasu arvutamisel vale amortisatsiooniperioodi ning et komisjon oleks pidanud kasutama APP rühma äriühingute esitatud amortisatsiooniperioodi. APP kohaselt on kasutatud meetod vastuolus algmääruse artikli 7 lõikega 3.

(344)

See väide tuli tagasi lükata. APP esitatud amortisatsiooniperiood on kindlaks määratud raamatupidamise ja finantseesmärgil. Muud koostööd teinud eksportivad tootjad ja liidu tootmisharu esitasid erinevad amortisatsiooniperioodid. Seepärast kasutas komisjon oma tavapraktika alusel ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 selles arvutuses seadmete kasutuseana 15 aastat, mida asjaomases tootmisharus peetakse tavapäraseks amortisatsiooniperioodiks.

(345)

Selle toetuskavaga seoses väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei määranud konkreetsust kindlaks positiivsete tõendite põhjal. Hiina RV valitsuse väitel selgitasid nad selle kava abikõlblikkuse kriteeriume ning seega ei ole kättesaadavate faktide kasutamine põhjendatud.

(346)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb märkida, et selle kava alusel saavad toetust üksnes välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted, mis ostavad teatavat tüüpi kodumaiseid seadmeid, ehk siis konkreetne ettevõtete rühm Hiinas ning seega on selle kava alusel saadud toetused konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Lisaks ei leitud uurimise käigus objektiivseid kriteeriume, mis abikõlblikkust piiraksid ega otsustavaid tõendeid, mille põhjal järeldada, et abikõlblikkus on automaatne. Seepärast tehti komisjoni järeldused kasutades esitatud teavet ja algmääruse artikli 28 sätteid positiivse tõendusmaterjali põhjal, kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b.

(347)

Nii APP kui Chenming väitsid, et Hiina riiginõukogu 18. oktoobril 2010 avaldatud ja alates 1. detsembrist 2010 kohaldatava teate „Notice on Unifying the Urban Maintenance Construction Tax and Education Surcharges for Domestic and Foreign-invested Enterprises and Individual” alusel kohaldatakse eespool nimetatud maksu ja lisamakseid nüüd üldiselt ilma eranditeta kõikide Hiina äriühingute ja üksikisikute suhtes. Nende väidete kohaselt ei ole see toetuskava enam tasakaalustatav.

(348)

Väiteid analüüsiti kooskõlas osapoolte esitatud dokumentide ja tõenditega. Hiina RV valitsusel paluti eespool nimetatud teavet kinnitada. Hiina RV valitsus, mis on käesolevas menetluses huvitatud isik ja kõnealuse kava puhul toetuse andja, teatas komisjonile, et kava on tühistatud ning seda ei ole asendatud ühegi muu sama maksukohustusega seotud soodustusega. Koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal tehti järeldus, et mõlemad rühmad on tõendanud, et ei saa enam selle kava alusel toetust. Sellega seoses tuletatakse meelde, et algmääruse artikli 15 kohaselt ei kohaldata meetmeid, kui subsiidium on tühistatud või kui on näidatud, et subsiidium ei too asjaomastele eksportijatele enam kasu. Arvestades eespool esitatut ja olemasolevat teavet tehti järeldus, et sellest kavast saadav subsiidium ei too asjaomastele eksportijatele enam kasu. Seepärast muudeti põhjendustes 160–169 esitatud järeldusi vastavalt.

(349)

Nende toetuskavadega seoses väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei määranud konkreetsust kindlaks positiivsete tõendite põhjal. Hiina RV valitsus väitis, et ta esitas nende kavade kohta piisavalt teavet ning et neid kavasid käsitlevad seadused ja eeskirjad puuduvad.

(350)

Need väited tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et need kavad leiti olevat konkreetsed ja tasakaalustatavad Hiina RV valitsuse ja koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud teabe alusel hoolimata sellest, et tegelikke õigusakte ei edastatud. Asjaolu, et nende kavasid käsitlevad õigusaktid puuduvad (nagu ka Hiina RV valitsus väitis), kinnitab kahtluseta seda, et seadusega sätestatud objektiivseid kriteeriume või tingimusi nende kavade puhul lihtsalt ei ole. Seepärast tehti komisjoni järeldused kasutades esitatud teavet ja algmääruse artikli 28 sätteid positiivse tõendusmaterjali põhjal, kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõike 1 punktiga b ja algmääruse artikli 4 lõike 2 punktiga b. Kriteeriumide või tingimuste puudumise tõttu on valitsusel ilmselt suur otsustusõigus ning subsiidium arvatakse olevat kättesaadav ainult teatavatele ettevõtetele.

(351)

Nende kavade osas väitis Hiina RV valitsus, et komisjon on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõiget 2 valesti tõlgendanud, kuna tööstuspargid ei ole kindlaksmääratud geograafilised piirkonnad.

(352)

See väide lükati tagasi. Sellega seoses tuleb meenutada, et Suzhou tööstuspark on ilmselgelt Hiina Rahvavabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluv majanduslik ja administratiivne allüksus ning seega kindlaksmääratud geograafiline piirkond kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõikega 2. Eelnevast olenemata tuleb märkida, et isegi kui uurimise käigus faktid eespool öeldut ei kinnita, võib tööstusparki selle enda määratluse kohaselt kuuluda üksnes teatav ettevõtete alarühm riigi või toetust andva ametiasutuse territooriumil, mistõttu tuleb kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 lõikega 1 pidada tööstuspargi antud subsiidiume konkreetseteks.

(353)

Maakasutusõiguse osas viitas Hiina RV valitsus subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktile d ja WTO apellatsioonikogule asjas US – Softwood Lumber IV ning väitis, et välise võrdlusaluse kasutamine on ebaseaduslik. Väideti, et ELi ja WTO seaduste kohaselt võib väliseid võrdlusaluseid kasutada ainult eritingimustes, st ainult juhul, kui eraturu hinnad on moonutatud, kuna valitsusel on valdav roll kõnealuste kaupade ja teenuste pakkujana. Hiina RV valitsuse väitel ei ole komisjon tõestanud, et eraturu hinnad on moonutatud seetõttu, et Hiina RV valitsusel on pakkujana valdav roll.

(354)

Need väited tuli tagasi lükata. Esiteks tuleb märkida, et WTO eeskirjad, mida apellatsioonikogu asjas US – Softwood Lumber IV (DS257) ja vaekogu asjas US – China countervailing duties (DS379) kinnitas, ei keela väliste võrdlusaluste kasutamist. Teiseks võttis komisjon oma lähenemisviisis täielikult arvesse WTO vaidluste lahendamise praktikas nõutud eritingimusi välise võrdlusaluse kasutamiseks. Nagu eespool põhjendustes 248–259 selgitatud, kuulub maa Hiinas riigile ning valitsus annab seda rendile. Peale selle kontrollivad Hiina võimud maa pakkumist ja ettevõtetele jagamist, sh ka järelturul; maa eraldamist ettevõtetele reguleerivad ranged eeskirjad, kõik maaeraldusega seotud muudatused (nt maakasutusõiguse lepingu üleminek ühelt ettevõttelt teisele) peavad saama riigi heakskiidu ning uuele maakasutusõiguse lepingule peab alla kirjutama ka asjaomase riigiasutuse volitatud esindaja. Eespool nimetatu põhjal tehakse järeldus, et Hiina RV valitsusel on valdav roll maakasutusõiguse jagamises ning kõik Hiina „eraturu” hinnad (kui need olemas on – uurimise käigus ei ole neid esitatud) on moonutatud, kuna Hiina RV valitsusel on valdav roll pakkujana ja monopoolne seisund maatehinguid käsitleva seadusandjana. Seepärast määrab Hiina RV valitsuse rahaline toetus kindlaks kõikide erahindade taseme.

(355)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et valides väliseks võrdlusaluseks Taiwani, ei kasutanud komisjon võrdlusalust, mis osutaks valitsevale turuolukorrale Hiinas või oleks sellega seotud. Väideti, et Taiwani võrdlusaluse kasutamine riikidevaheliste suhteliste eeliste erinevuste korvamiseks on WTO eeskirjadega selgelt keelatud.

(356)

Need väited tuli tagasi lükata. Komisjoni arvates on Taiwan (19) sobilik väline võrdlusalus kogu olemasoleva teabe alusel: i) majandusarengu tase ja valdav majandusstruktuur Taiwanis ja nendes Hiina provintsides, kus koostööd teinud eksportivad tootjad asuvad; ii) nende kahe Hiina provintsi ja Taiwani füüsiline lähedus; iii) infrastruktuuri kõrge tase nii Taiwanis kui ka kahes asjaomases Hiina provintsis, iv) Hiina ja Taiwani vahelised tihedad majandussidemed ja piiriülene kaubandus; v) sarnane rahvastiku tihedus kahes asjaomases Hiina provintsis ja Taiwanis; vi) võrdlusaluse arvutamiseks kasutatud maa tüübi ja tehingute sarnasus Taiwanis ja Hiinas ning vii) sarnased demograafilised, keelelised ja kultuurilised olud Taiwanis ja Hiinas. Tuleb lisada, et Jiangsu and Shandongi provintse peetakse Hiina juhtivateks tööstuspiirkondadeks (20). Kuigi SKP ühe elaniku kohta ei ole Taiwanis ja kahes Hiina provintsis sama, on nende Hiina provintside SKP viimastel aastatel kiirelt kasvanud ning Taiwanile järele jõudmas.

Lisaks näitavad uuemad andmed, et SKP reaalsed kasvumäärad on Hiinas ja Taiwanis sarnased (21). Siinkohal on oluline märkida, et mitteturumajandusliku riigi (Hiina) SKP ja väljakujunenud turumajandusega riigi (Taiwan) SKP vaheline täpne võrdlus ei ole otsustav tegur, sest on normaalne, et mitteturumajandusliku riigi SKP jääb toimiva turumajandusega riigi SKPst maha. Peale selle võivad tööstusmaa nõudlust ja pakkumist mõjutada mitmed muud tegurid, nt planeerimiseeskirjad ja keskkonnapoliitika. Tegelik küsimus on selles, milline oleks Hiina maakasutusõiguse turul valitsev olukord juhul, kui tegemist oleks toimiva turumajandusega riigiga ning vastus on, et kogu tõendusmaterjali põhjal oleks see olukord sarnane Taiwaniga.

(357)

Kogu eespool kirjeldatud teabe põhjal järeldatakse, et valitud võrdlusalus on kooskõlas apellatsioonikogu otsusega asjas US– Softwood Lumber IV (ptk 103), mille kohaselt peab valitud võrdlusalus igal juhul osutama valitsevale turuolukorrale asjaomases riigis või olema sellega seotud ning peab kajastama hinda, kvaliteeti, kättesaadavust, turustatavust, transporti ja muid ostu- või müügitingimusi, nagu on ette nähtud artikli 14 punktiga d. Kõik Taiwani tingimused on seotud valitseva turuolukorraga nendes kahes Hiina provintsis. Maa on kättesaadav sarnase asustustihedusega piirkondades, piirkondade füüsiline lähedus tagab maa sarnase kvaliteedi ning asjaolu, et Taiwanis ja nendes kahes provintsis on sama keel ja kultuur, ekspordile orienteeritud majandus ja olulised tööstussektorid, annab kinnitust sellest, et hind, turustatavus ning muud ostu- või müügitingimused on tihedalt seotud.

(358)

Koostööd teinud eksportivad tootjad väitsid, et komisjoni käsutuses oli piisavalt tõendeid otsustamaks, et Hiinas on olemas maamüügiturg.

(359)

See väide tuli tagasi lükata. Komisjoni käsutuses olnud teabe põhjal ei olnud võimalik järeldada, et Hiinas on toimiv maamüügiturg. Hiina RV valitsuse poolt komisjonile esitatud õigusaktide põhjal on selge, et riik on Hiinas kogu maa omanik ning maad on võimalik ainult rentida. Hiina võimudel on täielik kontroll maa pakkumise ja ettevõtetele jagamise üle, sh ka tehingute üle järelturul. Hoolimata komisjoni palvetest ei esitatud ühtegi tõendit maakasutusõiguse jagamisega seotud turumehhanismide kohta. Olukorda on täpsemalt selgitatud põhjenduses 354, mis käsitleb Hiina RV valitsuse samalaadseid väiteid.

(360)

APP väitis, et võrdlusalusena tuleks kasutada maakasutusõiguse praeguse hetke hinda Hiinas või siis alternatiivina India Maharashtra osariigi praeguse hetke maahinda. Chenming pakkus samuti võrdlusaluseks India Maharashtra osariiki.

(361)

Nagu eespool põhjenduses 359 selgitatud, puudub Hiinas toimiv maamüügiturg. Seetõttu ei ole asjakohane kasutada võrdlusalusena maakasutusõiguse praegust hinda Hiinas. Eksportivate tootjate väide selle kohta, et Maharashtra maahindu võiks kasutada võrdlusalusena, põhines India Maharashtra osariigi SKP-l ühe elaniku kohta ning elanikkonna tihedusel maakasutusõiguse müügi ajal. Nagu eespool selgitatud, on komisjon arvamusel, et SKP ühe elaniku kohta ja elanikkonna tihedus ei saa olla ainsad otsustavad tegurid riigi/piirkonna valikul võrdlusaluse kohaldamise tarbeks. Koostööd teinud eksportivate tootjate pakutud meetod ei ole mingil juhul kooskõlas nende esitatud väidetega. Uurimisperioodil oli Maharashtra pealinnas Mumbais, mis on osariigi kõrgeima arengutasemega piirkond, sissetulek ühe elaniku kohta 2 675 USD (Rs1.28 lakh), mis on madalam kui keskmine sissetulek Hiinas (3 529 USD), (22) rääkimata SKPst ühe elaniku kohta kõrgelt arenenud piirkondades Shandongis ja Jiangsus (vastavalt 5 255 USD ja 6 550 USD). Elanikkonna tihedus ei ole samuti iseenesest otsustav tegur, kuid selguse huvides tuleks märkida, et Maharashtras on elanikkonna tihedus 314/km2, Jiangsus 736/km2 ja Shandongis 600/km2, st et tasemed on erinevad. Lisaks viisid muud tegurid, nt India ja Hiina füüsilise läheduse ning ühisjoonte puudumine järelduseni, et Maharashtra võrdlusalus ei osuta valitsevale turuolukorrale Hiinas ega ole sellega seotud. Põhjenduses 357 märgitud põhjustel jääb komisjon arvamusele, et maa hind Taiwanis on oluliselt sobivam väline võrdlusalus.

(362)

APP väitis, et mõned neist maakasutusõigustest, mida komisjon selle kava alusel saadud kasu arvutamisel arvesse võttis, ei ole enam APP valduses. Lisaks väitis APP, et kasutades Taiwani majandusministeeriumi tööstusbüroo veebisaidi andmeid, sai ta tulemuseks teistsuguse keskmise maa hinna ruutmeetri kohta ning et komisjon ei teinud mingeid jõupingutusi leidmaks representatiivseid pakkumisi tööstusmaale.

(363)

Arvestades APP kasutuses oleva maa kogupindala, võttis komisjon APP väidet arvesse ning lõplikke järeldusi käsitlevates märkustes esitatud teabe ja tõendite põhjal kiideti see heaks. Korrigeeritud teavet võeti arvesse subsiidiumi arvutamisel. Taiwanist saadud teabe osas tuli see väide tagasi lükata. Kuigi osapool ei teinud ettepanekut selle hinna kasutamiseks sobiva võrdlusaluse arvutamisel, tuleb rõhutada järgmisi asjaolusid. Komisjon kasutas maa hinna kohta Taiwanis teavet, mis oli toimikus kättesaadav ning võrdlushinna arvutamise meetod tehti osapooltele teatavaks ning seda selgitati 11. veebruari 2011. aasta teatises. APP esitatud teave osutab üksnes 2011. aasta veebruarile, mis erineb komisjoni poolt arvutustes kasutatud ajavahemikust ning selgub, et tegemist on ainult teatavate näidetega andmetest, mis on pärit mõnest Taiwani piirkonnast. Komisjon ei saa APP esitatud võrdlusaluse arvutamist kommenteerida, sest APP ei edastanud arvutamisel kasutatud meetodi üksikasju ning ei põhjendanud, mille poolest väljendab tema arvutus täpsemini keskmiseid maa hindu Taiwanis.

(364)

Koostööd teinud eksportivad tootjad väitsid, et ükski subsiidium, mis saadakse tegelikust maksumusest väiksema tasu eest saadud maakasutusõigusena, ei ole konkreetne.

(365)

See väide tuli tagasi lükata. Nagu lõplikes järeldustes juba selgitatud, esitas Hiina RV valitsus selle kava kohta puudulikku teavet, mida tuli täiendada muu teabe ja muude andmetega. Järeldused tehti seepärast nende andmete põhjal ning neid selgitatakse ja analüüsitakse põhjendustes 253–258.

(366)

APP väitis, et intressimäär, mida komisjon kasutas subsiidiumi nimiväärtuse muutmiseks uurimisperioodil valitsevaks väärtuseks, ei ole korrektne.

(367)

Komisjon võttis APP väidet arvesse ning lõplikke järeldusi käsitlevates märkustes esitatud teabe ja tõendite põhjal kiideti see heaks. APP pakutud intressimäära kasutati subsiidiumi arvutamisel. Seda muudatust on juba kirjeldatud põhjendustes, milles käsitletakse subsiidiumimarginaali arvutamist ning see kajastub selle põhjal arvutatud asjaomaste kavade subsiidiumimarginaalides.

(368)

APP väitis, et subsiidiumisummad peavad olema väljendatud protsendina CIF-hinnast ja mitte protsendina käibest ning et komisjon peaks subsiidiumimarginaalide arvutamisel kasutama seda meetodit.

(369)

Väiteid analüüsiti kooskõlas osapoole esitatud dokumentide ja tõenditega. Tuleb märkida, et kuigi üks subsiidiumikava leiti olevat tasakaalustatav, ei tuvastatud ühegi muu kava puhul sõltuvust eksporditegevusest ning nende kohaldamisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Seepärast jagati subsiidiumisumma APP rühma äriühingute kogu müügikäibele vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, mis on sõnastatud järgmiselt: „Kui subsiidiumi ei anta valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel, määratakse tasakaalustatav subsiidium kindlaks, jagades kogu subsiidiumi summa vastavalt vajadusele asjaomaste toodete subsideerimise uurimisperioodil toodetud, müüdud või eksporditud kogustele.”. Kuna subsiidium ei ole seotud ühegi teatava toote tootmise või ekspordiga, on äriühingu kogu müügikäive kõige sobivam nimetaja. Tuleb märkida, et käibe kindlaksmääramisel on tagatud, et see kajastab võimalikult täpselt subsiidiumi saava äriühingu müüdud toodete müügiväärtust. Seda muudatust on juba kirjeldatud põhjendustes, milles käsitletakse subsiidiumimarginaali arvutamist ning see kajastub selle põhjal arvutatud asjaomaste kavade subsiidiumimarginaalides. Kõik muud pakutud meetodid tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamiseks on vastuolus algmääruse asjaomaste sätetega (artiklid 7 ja 15) ning halduspraktikaga, mida komisjon kasutab subsiidiumivastastes menetlustes, valides sobivat lugejat/nimetajat tasakaalustatava subsiidiumi summa jagamiseks.

Osapool tugines oma väite põhjendamiseks ka juhiste (23) selle osale, mis käsitleb subsiidiumi arvutamist ühiku kohta. Eespool kirjeldatud põhjustel ei peetud ühikukohast arvutusmeetodit käesoleval juhul siiski sobivaks. Pakutud meetodit peetakse mitterepresentatiivseks, sest selles segatakse käive vaatlusaluse toote toodetud ühikutega, kuid jäetakse välja muude toodetud toodete ühikud. Asjaomaste äriühingute toodetud kõigi toodete ühikute kogusumma kohta ei esitatud mingit teavet ega tõendatud seda, ning subsiidiume ei antud mingil juhul koguste alusel. CIF-hindade osas tuleb märkida, et toimikus sisalduvate tõendite alusel erinevad need nii tootetüüpide siseselt kui ka nende vahel. Kõnealused subsiidiumid ei ole mingil juhul tootepõhised. Komisjon määras subsideerimissumma kindlaks ja kasutas seda nimetajana, jagades subsiidiumi koguväärtuse käibele Hiinas, võttes seejuures arvesse asjaomaste koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate eritingimusi. Sel viisil on tagatud tõendatud subsiidiumisummade ja kõige sobivama käibe kasutamine. Lõpetuseks tuleb märkida, et võttes arvesse käesoleva menetluse praktilisi asjaolusid, st dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist kahjumarginaali tasemel, tehakse järeldus, et APP seisundit ei mõjuta mingil määral see, milline meetod tasakaalustatava subsiidiumi ja tasakaalustava tollimaksu jagamiseks valitakse.

(370)

Tasakaalustatavate subsiidiumide summad vastavalt algmääruse sätetele ja väljendatuna väärtuselise tollimaksuna uuritud äriühingute puhul on sätestatud järgnevad tabelis:

(371)

Kaebuse esitaja ja koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal on Hiina RVs teadaolevalt veel vaatlusaluse toote tootjaid. Sellest hoolimata ja arvestades asjaolu, et ekspordimaht leiti olevat suurem, kui Eurostatilt saadud impordiandmed kinnitavad, leiti, et koostöö tase on kõrge. Sellest lähtuvalt leiti, et on asjakohane määrata koostööd mittetegevate eksportivate tootjate subsiidiumi tase kindlaks vastavalt kõrgeimale koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumi tasemele (st 12,04 %), tagamaks meetmete efektiivsust.

(372)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet 14 teadaolevat tootjat ja veel mõned väga väiksed tootjad. CEPIFINE esitatud andmed hõlmavad hinnanguliselt 98 % liidu tootjate toodangust. Seega toodeti liidus uurimisperioodil vaatlusalust toodet kokku hinnanguliselt 5 270 000 tonni. Need liidu tootjad, kelle toodang esindab liidu kogutoodangut, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(373)

Kaetud kvaliteetpaberi tootmine on energia- ja kapitalimahukas. Sel põhjusel püütakse saavutada mastaabisäästu, mis selgitab, miks tootmine on kontsentreerunud väheste suurtootjate kätte, kellele lisanduvad väiketootjad, kes on keskendunud lähedal asuvatele turgudele. Viis suuremat tootjat katavad oma toodanguga peaaegu kogu liidu turu, nende tootmisüksused paiknevad mitmel pool Euroopas. Kaetud kvaliteetpaber on enamasti tarbekaup ja seda müüvad peamiselt paberiturustajad ja hulgimüüjad. Neile turustuskanalitele on iseloomulik ostujõu kontsentratsiooni kõrge tase ja hindade läbipaistvus hinnanoteeringute tõttu.

(374)

Nagu eespool põhjenduses 19 on märgitud, väitis üks huvitatud isik, et käesolev uurimine oleks pidanud hõlmama ka rotatsioonitehnikaga trükipresside jaoks sobivat kaetud kvaliteetpaberit. Sama huvitatud isik väitis, et kaebuse esitanud liidu tootmisharul ei oleks sel juhul olnud käesoleva menetluse jaoks piisavalt põhjendusi. Tuginedes eespool põhjendustes 22 ja 25 esitatud järeldustele, et rotatsioonitehnikaga trükipresside jaoks sobiv kaetud kvaliteetpaber ja lehesööturiga trükipresside jaoks sobiv kaetud kvaliteetpaber on kaks erinevat toodet, tuleb see väide siiski tagasi lükata.

(375)

Hiina RV valitsus märkis, et üks representatiivsetest tootjatest oli väidetavalt seotud Hiina äriühinguga ning ei tohiks seega kuuluda liidu tootmisharu määratluse alla. Kuid uurimise käigus selgus, et osutatud Hiina äriühingu toodetud tooted ei ole vaatlusalune toode. Niisiis ei ole osutatud seosel mingit mõju kahju analüüsimisele ja kõnealuse liidu tootja hõlmamisele liidu tootmisharu määratlusega.

(376)

Tarbimise kindlaksmääramisel olid aluseks:

(377)

Selle alusel on liidu tarbimine arenenud järgmiselt:

Tabel 1

Liidu tarbimine

(378)

Kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 14 %. On näha, et kõigepealt suurenes 2006. ja 2007. aasta vahemikus tarbimine 4 % ning langes siis 18 % 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Tarbimise vähenemine 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, eriti 2009. aasta esimese poolel, tulenes nõudluse vähenemisest, mis oli tingitud majanduslangusest.

(379)

Nagu eespool põhjenduses 376 on märgitud, leiti, et koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate poolt liidu turul müüdud vaatlusaluse toote kontrollitud müügimaht kokku on suurem kui Eurostati andmetes kajastuv impordimaht. Kuna leitakse, et kontrollitud teave on olemasolevast statistikast täpsem, määrati Hiina RVst pärit impordi kogumaht kindlaks koostööd tegevate äriühingute esitatud ning hiljem kontrollitud andmete põhjal. Nende koostööd tegevate äriühingute müügimahud, kelle puhul tehti kindlaks, et nad olid vaatlusalusel perioodil eksportinud üksnes mitmekihilist pappi, jäeti impordi kogumahust välja, sest jõuti järeldusele, nagu ka põhjenduses 47 on selgitatud, et mitmekihilist paberit ja mitmekihilist pappi ei tohiks pidada vaatlusaluseks tooteks. Kuna vaatlusaluse toote importi käsitlevad andmed on seotud üksnes kahe äriühinguga, siis leiti, et konfidentsiaalsuse kaalutlustel on asjakohane esitada need andmed indekseeritult.

Tabel 2

Hiina RVst pärit kogu subsideeritud import

(380)

Hiina RVst pärit impordi kogumaht suurenes vaatlusalusel perioodil hüppeliselt, st peaaegu kolmekordistus. Selle tulemusena kasvas Hiina RVst pärit impordi turuosa märgatavalt: 2006. aastal oli see ligikaudu 1 %, uurimisperioodil 4 %. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et samal ajal vähenes tarbimine 14 %. Hiina RVst pärit subsideeritud impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 8 %.

(381)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu turul sõltumatutele klientidele pakutavate liidu tootjate tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate Hiina RVst pärit importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(382)

Nagu on märgitud põhjenduses 51, oli Hiina eksportivate tootjate koostöö tase väga kõrge ja leiti, et nende äriühingute eksport katab uurimisperioodil Hiina RVst liitu suunatud ekspordi kogumahu. Arvestades kahe alguses endast märku andnud Hiina RV eksportiva tootja puhul selgunud asjaolu, et nad ei ekspordi vaatlusalust toodet liidu turule (nagu on selgitatud põhjenduses 52), ei võetud neilt pärit importi hindade allalöömise analüüsimisel arvesse. Samuti jäeti võrdlusest välja ühe koostööd tegevasse tootjakontserni kuuluva äriühingu eksportmüük, sest võrreldavaid tooteliike ei tootnud ükski liidu representatiivsetest tootjatest. Seoses kõnealuse äriühingu ekspordikogustega märgitakse, et need esindasid üksnes väikest osa kontserni kogu ekspordimüügist ning nende hinnatasemed tundusid vastavat kontserni üldistele ekspordimüügi hinnatasemetele.

(383)

Võrdlusest selgus, et uurimisperioodil põhjustas Hiina RVst pärit vaatlusaluse subsideeritud toote müük liidu turul liidu tootjate hindade allalöömise keskmiselt 7,6 % võrra. Hinna allalöömismarginaali taset tuleb vaadelda koos hindade läbipaistvuse kõrge tasemega, mille aluseks on hinnanoteeringud, mis kajastavad kaetud kvaliteetpaberi turgu.

(384)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 4 sisaldas uurimine, mis käsitles subsideeritud impordi mõju liidu tootjatele, hinnangut liidu tootjate olukorda kajastavate kõikide majandusnäitajate kohta aastast 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(385)

Makromajanduslikke elemente (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv ja tasakaalustatavate subsiidiumide suurusjärk) hinnati kogu liidu tootmisharu lõikes, tuginedes CEPIFINE-lt saadud teabele.

(386)

Mikromajanduslike elementide (keskmised ühikuhinnad, tööhõive, palgad, tootlikkus, varud, tulusus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime) analüüs viidi läbi liidu tootjate tasandil ja neilt saadud teabe põhjal, mida kontrolliti.

(387)

Väideti, et kahju analüüsimisel ei käsitletud kõiki kaebuse esitajate ja kogu liidu tootmisharu kahjunäitajaid ühtsel ja järjekindlal viisil. Osaliste arvamuse kohaselt võivad järeldused olulise kahju kohta olla erinevad, kui mõned näitajad (nt turuosa) kehtestataks kaebuse esitajate tasandil.

(388)

Eelkõige märgiti, et osaliste esitatud väidete aluseks tunduvad olevat näitajad, mis on arvutatud muu teabe põhjal kui uurimise käigus kogunenud teave ja andmekogud. Sellest tulenevalt on need järeldused ebatäpsed ja seega mitte asjakohased.

(389)

Ühtlasi on komisjonil tavaks hinnata makromajanduslikke tegureid kogu liidu tootmisharu tasandil tekitatud kahju alusel, nagu on selgitatud eespool. Käesoleva uurimise käigus määratleti liidu tootmisharu nende liidu tootjate tasandil, kelle arvele langeb liidu kogutoodang (vt põhjendus 372) vaatamata sellele, kas tootjad toetasid kaebust või kas nad osalesid uurimises.

(390)

Mikromajanduslikke tegureid analüüsiti representatiivsete liidu tootjate tasandil sõltumata nende toetavast või mittetoetavast seisukohast kaebusele. Representatiivsete tootjate arvele langes 58 % liidu tootmisest. Ükski teistest liidu tootjatest ei avaldanud arvamust, nagu ei oleks komisjoni järeldused mikromajanduslike tegurite kohta usaldusväärsed või põhjendatud. Niisiis ei ole põhjust seada kahtluse alla järeldusi, mis tehti üksnes representatiivsete liidu tootjate esitatud teabe põhjal.

(391)

Väideti, et üks neljast representatiivsest tootjast ei teinud täiel määral koostööd, sest oli seotud teise Euroopa Liidu tootjaga, kes uurimises ei osalenud. Äriühingute seotus tulenes väidetavalt üleminekuaja lepingutest, mis olid sõlmitud ajal, mil koostööd teinud liidu tootja omandas kontrolli teisele tootjale kuulunud segmendi üle kaetud kvaliteetpaberi äris. Väidete kohaselt kontrollib koostööd tegev liidu tootja üleminekuaja lepingute kaudu tehaseid, mis jäid osaliselt omandatud tootja omandisse. Oma väite kinnituseks osutas eksportiv tootja komisjoni 31. oktoobri 2008. aasta otsusele (24) (edaspidi „otsus”) küsimuse kohta, kas omandamise ajal võis tehingut pidada kontrolli omandamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)) (25) tähenduses.

(392)

Teisalt kinnitas uurimine, et kõnealuse ELi tootja omandis olevate aktsiate arv oli tühine ja väiksem määruse (EÜ) nr 2454/93 (26) artiklis 143 sätestatud piirmäärast. Nimetatud üleminekuaja lepingutest ei selgunud ka mingit sellist äriühingute vahelist seotust, mis ületaks tavapärased ostja ja müüja vahelised ärisuhted. Ennekõike on üleminekuaja lepingute eesmärk reguleerida kaetud paberi müüki üleminekuperioodil ning vastavalt neis sisalduvatele sätetele on liidu tootja roll sel perioodil võrreldav müügiagendi omaga. Lisaks teatas liidu tootja auditeeritud konsolideeritud aruannetes ja küsimustiku vastustes kõnealuste tehaste agendina toimimise eest saadud komisjonitasust; liidu tootjal ei tuvastatud nende tehastega seoses omandisuhteid ega seega ka kulusid.

(393)

Vastavalt otsusele käsitati äriühingute vahelist tehingut ühe äriühingu äritegevuse osalise üleminekuna teise liidu tootja kontrolli alla, mitte kogu äriühingu ülevõtmisena. Otsus ei näe ette äriühingute käsitamist ühe juriidilise isikuna pärast kontrolli omandamist; kindlasti ei ole äriühingutel ühisettevõtet. Märgitakse ka, et nimetatud otsuses käsitletud geograafiline kohaldamisala on EMÜ ja mitte EL. Oluline on ka asjaolu, et komisjoni otsuses ei analüüsitud kõnealuste äriühingute seost määruse (EÜ) nr 2454/93 artikli 143 tähenduses.

(394)

Eespool öeldut silmas pidades leiti, et kõnealused kaks äriühingut ei ole omavahel seotud määruse (EÜ) nr 2454/93 artikli 143 tähenduses ja kõnealune liidu tootja tegi uurimise käigus täiel määral koostööd.

(395)

Et aastate lõikes oleksid suundumused täielikult võrreldavad, jäeti mikromajanduslike näitajate analüüsist välja kõigi uuritavate aastate teave nende paberitehaste kohta, mille omandas eespool nimetatud liidu tootja.

(396)

Eksportiv tootja väitis ka, et liidu tootjate kõik sidusettevõtjad oleksid pidanud küsimustikule vastama eraldi, sest nad on iseseisvad juriidilised isikud.

(397)

Kõnealuse liidu tootja puhul leiti, et asjalike vastuste saamiseks ja kahju erinevate aspektide analüüsimiseks piisab ühest küsimustikust. Ennekõike saadi vastustest üksikasjalik teave üksikute paberitehaste kohta ning samasuguse toote kõigi seotud tootjate/müüjate andmetele oli võimalik kinnitust saada kontrollkäikude abil.

(398)

Eksportiv tootja väitis ka, et sama äriühing ei teinud täiel määral koostööd, sest esitas küsimustikule vastused olematu juriidilise isiku nimel, ning et äriühingu auditeeritud aruanded ei kajasta küsimustiku vastustes esitatud andmeid. Eelmise põhjenduse järeldused on ka selles suhtes asjakohased.

(399)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitsid Hiina RV valitsus ja üks Hiina eksportiv tootja, et analüüsimiseks kasutatud makromajanduslikud andmed olid puudulikud ja ebatäpsed, mistõttu nad ei sobi olulise kahju tõendamiseks.

(400)

Kaebuse esitanud ühenduse kontrollimine kohapeal kinnitas, et makromajanduslike näitajate määramiseks kasutatud andmed koguti vahetult sellistelt liidu tootjatelt, kelle toodang moodustab ligikaudu 98 % liidu kogutootmisest, ning on piisavalt üksikasjalikud vaatlusalust toodet käsitleva teabe tuvastamiseks. Prognoosid ja/või hinnangud, mida kasutati, olid põhjendatud. Näiteks lõigatavaid paberirulle arvesse ei võetud, sest nende osakaal representatiivsete liidu tootjate üldises müügimahus oli selgelt tähtsusetu. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(401)

Nagu tabelis on näidatud, vähenes liidu tootmisharu tootmismaht vaatlusalusel perioodil üle 20 %. Tuleb märkida, et kuigi aastatel 2006–2008 suurenes liidu tarbimine umbes 1 %, vähenes liidu tootmisharu toodang sel perioodil 2 % ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oluliselt, sest vähenes liidu tarbimine.

(402)

Alates 2000. aastast on liidu tootjad teinud suuri ümberkorraldusi, et toime tulla struktuurilise ülevõimsusega. Ühendades ja sulgedes tehaseid vähendas liidu tootmisharu 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vaatlusaluse toote tootmisvõimsust umbes 770 000 tonni, st 11 %.

(403)

Hoolimata üldise tootmisvõimsuse langusest, vähenes tootmisvahendite kasutamine 2006. aasta 92 %-lt uurimisperioodiks 83 %-le. Kõige suurem vähenemine toimus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Tuleb märkida, et tootmisvõimsuse rakendamise kõrge tase on oluline tegur paberitootjate pikaajalist elujõulisuse tagamise seisukohast, sest põhivarasse on tehtud suuri investeeringuid. Seega leiti, et tootmisvõimsuse rakendamise tase uurimisperioodil oli madal.

(404)

Allpool tabelis esitatud müügiandmed kajastavad liidu turul esimesele sõltumatule kliendile müüdud toodete kogust.

Tabel 4

Müügimaht ja turuosa

(405)

Kuigi aastatel 2006–2007 suurenes liidu tarbimine 4 % (vt põhjendus 377), kasvas samal ajal liidu tootmisharu vaatlusaluse toote müügimaht sõltumatule kliendile ELi turul vaid 2 %. See tähendab, et sel perioodil ei saanud liidu tootmisharu kasu suurenenud tarbimisest. Lisaks vähenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel liidu tarbimine 15 % ning kõigi liidu tootjate müügimahud kahanesid veelgi rohkem, st 18 %. Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu müügimaht pärast 2007. aastal aset leidnud väikest tõusu pidevalt ja olulisel määral, mis väljendub turuosa 5 protsendipunktises kahanemises vaatlusalusel perioodil.

(406)

Rühm Hiina eksportivaid tootjaid väitis, et liidu tootjate turuosa peaks hõlmama ka importi Šveitsist, sest see pärineb representatiivse liidu tootja omandis olevast tehasest.

(407)

Subsiidiumivastase uurimise geograafiline kohaldamisala on Euroopa Liit. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(408)

Lisaks väideti, et vaatlusalusel perioodil suurenes märgatavalt kaebuse esitaja turuosa.

(409)

Turuosa on makromajanduslik näitaja, mida analüüsitakse liidu tootmisharu tasandil ning mitte kaebuse esitajate tasandil. Teiseks on kaebuse esitaja turuosa kohta esitatud faktiteave ebaõige.

(410)

Uurides vaatlusalusel perioodil toimunud arengut, tuleb märkida, et liidu tootmisharu müügimaht vähenes palju rohkem (19 %) kui liidu tarbimine (14 %). Seetõttu vähenes samal ajal ka liidu tootmisharu turuosa 5 protsendipunkti võrra.

(411)

Eespool subsiidiume käsitlevas osas täpsustatud Hiina RV tasakaalustatavate subsiidiumide summa on märkimisväärne. Subsideeritud impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa subsiidiumimarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

(412)

Üldiselt jäid nelja representatiivse liidu tootja keskmised tehasehinnad sõltumatute klientide jaoks liidu turul nende aastate jooksul stabiilseks, välja arvatud 2007. aasta, kui need olid veidi kõrgemad.

Tabel 5

Liidu tootjate hinnad

(413)

Uurimisperioodil moodustasid varud umbes 10 % tootmismahust. Neli representatiivset liidu tootjat suurendasid vaatlusalusel perioodil oma varusid 10 %, seda eelkõige 2006. ja 2007. aasta vahelisel ajal ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. See langes kokku Hiina RVst pärit madalahinnalise subsideeritud impordi järsu suurenemisega.

Tabel 6

Varud

(414)

Tehaste sulgemise ja ühendamise tõttu vähendasid neli representatiivset liidu tootjat töötajate arvu vaatlusalusel perioodil oluliselt ehk 20 % (kadus peaaegu 1 600 töökohta).

(415)

Efektiivsuse suurenemine saavutati seeläbi, et toodangu väljalase ühe töötaja kohta suurenes ja püsis kõrgel isegi 2007. ja 2008. aastal toimunud ulatuslike koondamiste ajal. Tööjõukulud suurenesid pidevalt, vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 8 %.

(416)

Neli representatiivset liidu tootjat kandsid 2006. aastast kuni 2008. aastani kahju ning nende majanduslik olukord paranes alles 2009. aastal, kui peamise tooraine – tselluloosi – maailmaturuhind majanduslanguse tõttu erandlikult olulisel määral langes. 20 %-line tselluloosi hinna langus oli tavatult suur, mis aitas uurimisperioodil otseselt kaasa finantsolukorra paranemisele. Tuleks ka märkida, et uurimisperioodist möödunud ajavahemiku jooksul on tselluloosi hind tõusnud tagasi uurimiseperioodi eelsele tasemele.

(417)

Rahavoogude liikumine, mis näitab tootjate suutlikkust end ise finantseerida, kajastab suuresti tulususe arengut. Kokkuvõttes suurenesid uurimisperioodil rahavood tselluloosihinna languse tõttu märgatavalt. Investeeringutasuvus näitas nelja representatiivse liidu tootja negatiivsete kasuminäitajatega ühtivat negatiivset arengutendentsi kuni 2008. aastani ning positiivset suundumust uurimisperioodil, kui tselluloosi hinna langusega kaasnes ettenägematu kulusääst.

(418)

Eelöeldust tulenevalt kujunes nelja representatiivse liidu tootja investeerimisvõime üsna piiratuks, sest rahavood muutusid vaatlusalusel perioodil (välja arvatud uurimisperiood) oluliselt väiksemaks. Selle tagajärjel vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 35 % võrra ning piirdusid üksnes koostootmisjaamadega, mis aitas liidu tootjatel pidevalt tõusvate energiahindade mõju leevendada.

(419)

Üks eksportiv tootja väitis, et tulususe paranemist ei tohiks käsitada ainult erandlikust toormehinna langusest tulenevana. Hinnalangusest said kasu mõlemad osapooled ehk lisaks kaebuse esitajatele ka kõik kohalikud ja Hiina tootjad, mistõttu tulususe järsu muutumise põhjus ei olnud ainuüksi hinnalangus, vaid pigem kaebuse esitajate hinnakujunduskäitumise muutumine.

(420)

Eksportiv tootja väitis, et tulusus sõltub kaetud kvaliteetpaberi ja mitte tselluloosi hinnast. Siiski selgus, et kui 2009. aastal tselluloosi hind järsult langes, jäid kaetud kvaliteetpaberi hinnad stabiilseks ja selle tulemusena suurenes kasum. Niisiis, arvestades stabiilset hinda, ei ole kõnealusel konkreetsel ajavahemikul võimalik leida seost hinna ja tulususe vahel.

(421)

Tulususe määr on näitaja, mida analüüsitakse representatiivsete liidu tootjate tasandil ning mitte kaebuse esitajate tasandil, nagu viitas kõnealune osaline. Kogutud andmete analüüsi tulemused näitasid otsest seost põhitooraine ehk tselluloosi erandliku hinnalanguse ja tulususe tõusu vahel, mille tõttu valmistoodete stabiilsetel hindadel oli tõepoolest oma osa tulususe paranemisel. Kuigi sama kehtib tõenäoliselt ka teiste tootjate kohta turul, ei mõjuta see lõpparvamust, et kõnealune ajutine tulususe kasv tulenes erandlikust toorainehinna kukkumisest uurimisperioodil.

(422)

Paberitööstust iseloomustab üldiselt suur võlgade hulk, mis on seotud põhivarasse tehtavate suurte investeeringutega. Kuna neli representatiivset liidu tootjat kandsid vaatlusaluse perioodi jooksul enamasti kahju, siis vähenes nende võime kapitali kaasata ja mõistlike kuludega omafinantseeringuid teha. Olukord oli eriti raske 2008. aastal, mil üks neljast representatiivsest liidu tootjast pidi hankima refinantseeringu märkimisväärse riskipreemiaga ning kõige väiksem representatiivne tootja tunnistati maksejõuetuks ja teine liidu tootja võttis tema varad üle.

(423)

Uurimise käigus selgus, et vaatlusalusel perioodil halvenes enamik näitajaid nagu tootmismaht (– 20 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 10 %), müügi maht ELi turul sõltumatule kliendile (– 19 %) ja turuosa (– 5 protsendipunkti). Lisaks olid kuni 2008. aastani tõsiselt halvas seisus nelja representatiivse liidu tootja finantstulemustega seotud kahjunäitajad, st investeeringutasuvus ja tulusus. Tulususe äkiline tõus uurimisperioodil oli ajutine ja tulenes tselluloosi maailmaturuhindade erandlikust langusest sel ajal. Tuleks märkida, et isegi uurimisperioodil oli tulususe tase väga madal ning selle põhjal ei saa muuta järeldust, et nelja representatiivse liidu tootja majanduslik olukord oli väga kehv.

(424)

Samuti näitasid uurimistulemused, et eelnevalt kirjeldatud kahju võib peamiselt seletada asjaoluga, et hoolimata nelja representatiivse liidu tootja püüdlustest teha ümberkorraldusi ja suurendada tootlikkust, ei suutnud nad tõsta oma kaetud kvaliteetpaberi hinda kulusid katvale või jätkusuutliku tulususe tasemele. See oli peamiselt tingitud asjaolust, et Hiina RV eksportijad lõid uurimisperioodi jooksul hinnad alla, ja see mõjutas oluliselt turgu, kus hinnad on väga läbipaistvad. Neli representatiivset liidu tootjat suutsid uurimisperioodi jooksul vähendada oma tootmiskulusid, sest nad parandasid tootlikkust ning tselluloosi hind langes (peamiselt uurimisperioodi teisel poolel). Kuna nõudlus ja pakkumine saavutasid turul parema tasakaalu pärast seda, kui tootjad üritasid tehaste ühendamise ja sulgemisega struktuurilist ülevõimsust kõrvaldada, siis suudeti kaetud kvaliteetpaberi hind stabiilsena hoida. Neli representatiivset liidu tootjat ei suutnud sellegipoolest müügihindu tõsta tasemeni, mis oleks taganud pikaajalise eduka toimimise jaoks vajaliku tulususe määra.

(425)

Nagu eespool põhjenduses 19 on märgitud, väitis üks osaline, et käesolev uurimine oleks pidanud hõlmama ka rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatavat kaetud kvaliteetpaberit. Sellest tulenevalt väitis huvitatud isik, et kõnealuse toote arvesse võtmata jätmine olulise kahju määramisel ja suundumuste analüüsimisel moonutab kahju tegelikku seisu. Võttes aluseks põhjendustes 20 ja 22–25 esitatud järeldused, et rotatsioonitehnikaga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber ja lehesööturiga trükipressides kasutatav kaetud kvaliteetpaber on erinevad tooted, lükati see väide siiski ümber.

(426)

Kõnealune osaline väitis, et asjaolu, et üks neljast representatiivsest liidu tootjast võttis 2008. aastal üle teise liidu tootja, näitab nimetatud representatiivse liidu tootja küllaltki head seisu. Tuleb märkida, et olulise kahju hindamise aluseks on liidu tootmisharu olukord, mitte ühe konkreetse tootja olukord. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 423, on enamiku kahjunäitajate suundumus negatiivne, mis tõendab liidu tootmisharu olukorra halvenemist vaatlusalusel perioodil. Eespool kirjeldatud omanditehingut peetakse pigem vaatlusalusel perioodil toimunud liidu tootmisharu ümberstruktureerimise püüdluseks. Igal juhul tuleb märkida, et makromajanduslike näitajate (tootmismaht, tootmisvõimsus, müügimaht ja turuosa) analüüsimist kõnealune tehing ei mõjutanud, sest makromajanduslike näitajate hindamisel võetakse arvesse kõik liidu tootjad, kes moodustavad liidu tootmisharu põhjenduses 372 selgitatud viisil. Teisisõnu ei saa omandisuhete muutumine kõnealuseid näitajaid muuta.

(427)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitsid osalised, et kaebuse esitanud liidu tootjate kantud olulise kahju kohta puuduvad veenvad tõendid. Kaebuse esitanud tootjate üldised majandustulemused olid uurimisperioodil pigem stabiilsed ja tulusus kasvas.

(428)

Esiteks analüüsitakse liidu tootmisharu olukorda representatiivsete liidu tootjate tasandil ning mitte kaebuse esitajate tasandil, nagu viitasid kõnealused osapooled.

(429)

Teiseks, nagu on öeldud juba eespool põhjenduses 409, tunduvad osaliste esitatud väidete aluseks olevat allpool esitatud ja uurimise käigus kehtestatud andmekogudest ja teabest erineva teabe põhjal arvutatud näitajad. Seega on need järeldused ebatäpsed. Samuti ei olnud osaliste analüüs järjekindel kahe erineva andmekogumi kasutamise osas makro- ja mikronäitajate puhul.

(430)

Lisaks väideti, et tulususe paranemises tuleb näha ka tootmisharu ümberkorraldamise, sealhulgas tootmisvõimsuse ja töökohtade vähendamise ning tootlikkuse suurendamise tulemust. Sel juhul ei saaks nimetatud tegureid pidada ainsateks kahjunäitajateks, vaid kõiki kahjunäitajaid tuleks vaadelda koos.

(431)

Algmääruse artikli 8 lõikes 2 on loetletud majanduslikud tegurid ja näitajad, mida tuleb arvesse võtta subsideeritud impordi mõju hindamisel liidu tootmisharule. Artikli 8 lõikes 2 on sõnaselgelt öeldud, et see loetelu ei ole ammendav ning et otsustamisel ei saa tingimata määravaks üks või mitu loetletud teguritest. Niisiis tuleks järeldusteni jõudmiseks analüüsida kõiki tegureid, kuigi näitajaid tuleb hinnata ühekaupa.

(432)

Osapooled juhtisid tähelepanu olulise kahju võimalusele ka edaspidi, arvestades Hiina tootjate tohutut jõudluse kasvu riigi poliitika ja subsiidiumide toel. Uurimine keskendus olulise kahju olemasolule, mitte edasise olulise kahju ohule. Seega ei saanud need osutused järeldusi mõjutada ning neid ei arvestatud.

(433)

Eespool kirjeldatu põhjal tuleks järeldada, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(434)

Algmääruse artikli 8 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrolliti, kas liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli asjaomasest riigist pärit subsideeritud import. Lisaks subsideeritud impordile kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharule kahju tekitada, et vältida kõnealuste muude tegurite põhjustatud kahju seostamist subsideeritud impordiga.

(435)

Tuleb märkida, et kaetud kvaliteetpaberi turgu liidus iseloomustab ostujõu suur kontsentratsioon ja hinnanoteeringutest tulenev hindade suur läbipaistvus. Samuti on kaetud kvaliteetpaber tarbekaup ja erinevad müüjad ei saa kehtestada oluliselt erinevaid hindu. Suur osa selle toote müügist toimub kaubanduslike vahendajate kaudu, kes sunnivad liidu tootmisharu hoidma hindu odava subsideeritud impordiga samal tasemel. Seetõttu on imporditud kaetud kvaliteetpaberi hinnal (35 % ulatuses oli see import uurimisperioodil pärit Hiina RVst) üldjuhul suur mõju liidu turu hinnatasemele.

(436)

Uurimine näitas, et Hiina RVst pärit subsideeritud impordi kogumaht suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt ehk 183 %. Hiina RVst pärit subsideeritud import kahekordistus aastatel 2006–2007, kusjuures hinnad olid 2007. aastal 2 % madalamad kui aasta enne seda. 2008. aastal püsis Hiina RVst pärit import stabiilsena, keskmised hinnad langesid veel 1 %. Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa suurenesid uurimisperioodil jällegi hüppeliselt (vastavalt 71 % ja 120 %) ning hinnad langesid (5 %), mis see lõi nelja representatiivse liidu tootja hinnad 7,6 % võrra alla, survestades sellega hindu liidu turul ja takistades liidu tootjatel tõstmast hindu kasumlikule tasemele.

(437)

Tuleks meenutada, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine ligikaudu 14 %. Liidu tootmisharu müügimaht langes oluliselt ehk 19 %. Müügimahu vähenemist oli siiski rohkem tunda kui nõudluse vähenemist ja see viis olukorrani, kus turuosa kaotati 5 protsendipunkti võrra. Samal ajal suurenes Hiinast pärit impordi turuosa ligikaudu 3 protsendipunkti võrra. See näitab, et Hiina RVst pärit subsideeritud import on suures osas liidu tootmisharu turuosa üle võtnud.

(438)

Seega võib järeldada, et Hiina RVst pärit odavast subsideeritud impordist tuleneva pideva surve tõttu liidu turul ei saanud liidu tootmisharu kohandada oma müügihindu vastavalt toorainehindade kasvule ning seda eriti 2008. aastal, mil tselluloosi hind saavutas kõrgeima taseme. See viis ka liidu tootmisharu turuosa ja tulususe vähenemiseni.

(439)

Uurimise käigus ja pärast järelduste teatavakstegemist väitsid mitmed osalised, et Hiina impordil ei olnud mahtude ja hindade osas märkimisväärset mõju. Väideti, et Hiina import ei kasvanud järsult, vaid pigem iga aastaga järk-järgult, ning et selle mõju oli niisiis üsna piiratud ja seda ei tohiks kahju kindlaks määramisel üle tähtsustada. Samuti väideti, et Hiina hinnad ei mõjutanud liidu tootmisharu suhteliselt stabiilseid hindu vaatamata sellele, et need olid viimastest madalamad. Üks eksportiv tootja seadis kahtluse alla komisjoni järelduse, et Hiina hinnad põhjustasid hindade allasurumise. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et 2009. aastal, kui Hiina hinnad jätkuvalt langesid, ei täheldatud mitte üksnes liidu tootmisharu hindade tõusu, vaid ka liidu tootmisharu kasumlikkust.

(440)

Hiina impordiga seotud arenguid on põhjalikumalt analüüsitud põhjenduses 380 ning jõutud järeldusele, et impordimahu kasvu ei saa pidada tähtsusetuks.

(441)

Hiina import lõi representatiivsete liidu tootjate hinnad alla 7,6 %, mida võib pidada suure läbipaistvusega hindadega turul märkimisväärseks. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 412, olid representatiivsete liidu tootjate hinnad tõepoolest vaatlusalusel perioodil stabiilsed ning tõusid erandlikult 2007. aastal, kui Hiina import ei kasvanud. 2009. aastal suutsid liidu tootjad hoida oma hinnad stabiilsena turuosa edasise kaotamise hinnaga ning nende kasumlikkus tulenes stabiilsete hindade ja langenud toorainehindade koosmõjust.

(442)

Üks Hiina eksportivatest tootjatest väitis, et kaetud kvaliteetpaberi import Hiinast ei mõjuta liidu tootmisharu hindu, sest see ei ole võrreldav representatiivsete liidu tootjate toodetava ja turustatava kaetud kvaliteetpaberiga ning hindade allalöömise ja mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel võrreldi üksnes 10 % representatiivsete liidu tootjate müügist. Märgitakse, et sellised otsused langetati täiel määral võrreldavate toodete põhjal, mille omadused on korrektse võrdluse tagamiseks täielikus vastavuses. Kuid põhjenduse 50 kohaselt on Hiina tootjate ja liidu tootjate toodetav kaetud kvaliteetpaber võrreldavad tooted ning seega liidu turul omavahel konkureerivad tooted.

(443)

Edasi väideti, et vale on järeldus, mille kohaselt kaetud kvaliteetpaberi turg on tarbekauba turg, mida iseloomustab suur läbipaistvus, sest liidu tootjad müüvad peaaegu poole oma toodangust otse lõppkasutajatele. Vastupidi väidetule müüsid liidu tootjad valdava osa toodangust otse või kaudselt kaubanduslike vahendajate kaudu (nn tellimusmüük, mille puhul tooted tarnitakse otse kliendile, kuid tellimine ja arveldamine toimub vahendajate kaudu). Turustajatel on tõepoolest oluline osa nii toodete varumisel kui ka turu läbipaistvana hoidmisel.

(444)

Arvestades seoses sugugi mitte tähtsusetu impordiga Hiina RVst tuvastatud suundumust jõuti järeldusele, et Hiina RVst pärit odava subsideeritud impordi järsul suurenemisel oli oluline negatiivne mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(445)

Nagu on märgitud põhjenduses 378, suurenes liidus 2007. aastal kaetud kvaliteetpaberi tarbimine ning vähenes seejärel 2008. aastal ja uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil kaotas liidu tootmisharu oma turuosa. Üks Hiina RV koostööd tegev eksportija ja Hiina RV valitsus väitsid, et liidu tootmisharu müügimahtude, turuosa ja tootmise vähenemise põhjuseks oli tarbimise vähenemine, mille tingis majanduskriis ja elektroonilise meedia levik, ning seda ei tohiks panna Hiina impordi arvele. Oma väite kinnituseks osundasid Hiina valitsusametnikud juunis 2009 avaldatud paberi- ja tselluloositööstuse konkurentsivõimet ja tööhõivet käsitlevale manifestile (edaspidi „manifest”).

(446)

Kuigi ei saa eitada, et liidu tarbimise negatiivne areng (mis iganes põhjustel) 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu olukorda ehk siis selle müügimahtu ja tootmist, on tähelepanuväärne, et Hiina RV eksportijatel õnnestus samal ajal, eelkõige just 2008. ja 2009. aastal suurendada liidus müügimahte ja turuosa tänu hinnasurvele, mida turule avaldas subsideeritud import.

(447)

Manifest, millele toetus Hinna RV valitsus, hõlmab kõiki paberi- ja tselluloositööstuse sektoreid ning sellel on üldine poliitiline eesmärk. Kõnealuses dokumendis sisalduva teabe põhjal ei olnud võimalik teha vaatlusaluse toote tootmise ja müügi kohta erijäreldusi. Seepärast ei ole võimalik ka otsustada, kas manifesti väited või järeldused on üheselt pädevad vaatlusaluse toote suhtes. Et uurimine ei tuvastanud ka märkimisväärset seost finantskriisi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel, tuli see väide tagasi lükata.

(448)

Seega leiti, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise põhjustas peamiselt Hiina RVst pärit subsideeritud impordi järsk suurenemine ja Hiina RV eksportijate poolne hindade allalöömine ning mitte tarbimise vähenemine. Isegi kui nõudluse vähenemisel oli oma osa kahju tekkimises, ei muuda see põhjuslikku seost tekitatud olulise kahju ja subsideeritud impordi kasvu vahel olematuks.

(449)

Nelja representatiivse liidu tootja keskmine tootmiskulu suurenes veidi aastatel 2006–2008 (2 %) ja vähenes uurimisperioodil 5 %. Uurimine näitas, et nelja representatiivse liidu tootja keskmine tootmiskulu kaetud kvaliteetpaberi tootmisel järgis üldiselt samu suundumusi, kui ühe paberitootmise peamise tooraine, tselluloosi hindade areng. 2006.–2008. aastal suurenes tselluloosi keskmine hind 8 % ning langes järsult 2008. aasta lõpust kuni uurimisperioodi viimase kuuni. Tselluloosi keskmine hind oli 2009. aastal 19 % madalam eelmise aasta hinnast.

(450)

Liidu tootmisharu kahjustava subsideerimiseta võiks eeldada, et tootmiskulu koostisosade muutumise kajastamiseks kohandatakse hindu korrapäraselt. Kuni 2008. aastani seda siiski ei toimunud. Selleks et konkureerida Hiina RVst pärit odava subsideeritud impordiga, oli liidu tootmisharu sunnitud hoidma oma müügihinna madalana isegi tselluloosihinna tõusu ajal 2008. aastal ning sellega kaasnes tulususe märkimisväärne vähenemine sel perioodil. Uurimisperioodil olukord paranes, sest tselluloosi hinnad langesid kõvasti ja kaetud kvaliteetpaberi hindu suudeti samal ajal stabiilsena hoida. Samas ei võimaldanud isegi sel erandlikul perioodil ikka veel väga madal kasumlikkuse tase neljal representatiivsel liidu tootjal toibuda jätkuvast subsideeritud impordist. Hoolimata tooraine kulutuste vähenemisest ei suudetud tõsta hindu tasemeni, mis võimaldanuks saavutada asjaomase kapitalimahuka tootmise jaoks vajalikku püsivat kasumimarginaali.

(451)

Sellest lähtuvalt tehakse järeldus, et Hiina RVst pärit subsideeritud import, millega löödi nelja representatiivse liidu tootja hinnad alla, surus hinnad alla ka liidu turul ning ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta müügihinda oma kulude katmiseks või mõistliku kasumi teenimiseks. Arvestades seda, et tooraine hinnad uurimisperioodil oluliselt langesid, tehti järeldus, et need hinnad ei saanud sel perioodil liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju mõjutada.

(452)

Subsideeritud impordile lisaks uuriti muude teadaolevate tegurite hulgas, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, ka liidu tootmisharu eksporti, et vältida nimetatud muude tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile. Analüüsimisel selgus, et nelja representatiivse liidu tootja eksportmüük sõltumatutele klientidele moodustas vaatlusalusel perioodil märkimisväärse osa müügist (ligikaudu 26 %). Kuigi ka eksportmüügi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %, ei olnud see nii ilmne kui liidu turu müügimahtude vähenemine (19 %). Seega leiti, et ekspordimahu vähenemine ei selgita neljale representatiivsele liidu tootjatele tekitatud kahju määra. Kuna ekspordil on oluline osa selles, et hoida tootmisvõimsuse rakendusaste kõrge seadmete ostmiseks tehtavate investeeringute kõrgete püsikulude katmiseks, siis leiti, et hoolimata ekspordijõudluse vähenemisest oli ekspordil üldiselt positiivne mõju. Niisiis arvati, et kuigi ekspordi vähenemine võis mingil määral halvendada liidu tootmisharu olukorda, leevendas eksporditegevus teisalt liidu turul kantud kahju ning seega ei saa eksporti pidada Hiina RVst pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose kõrvaldajaks.

(453)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kannatas kahju ekspordi olulise vähenemise tagajärjel seetõttu, et euro tugevnes USA dollari suhtes ja et sellest tulenevat kahju ei peaks omistama Hiina RVst pärit impordile. Nagu eespool märgitud, ei ole liidu tootmisharu ekspordijõudluse vähenemine (mis tahes tegurite tõttu) liidu tootjate kantud kahju peamine põhjus ning seega ei kõrvalda see põhjenduses 444 tuvastatud põhjuslikku seost.

(454)

Muude kolmandate riikide impordimahtude ja impordihindade suundumus 2006. aastast kuni uurimisperioodini oli järgmine.

Tabel 9

Import kolmandatest riikidest

(455)

Peamised muud kolmandad riigid, kes ekspordivad kaetud kvaliteetpaberit liidu turule, on Šveits, Indoneesia ja Lõuna-Korea. Impordimahu suundumuste põhjal on näha, et Hiina RVst pärit import suurenes rohkem kui mis tahes muust riigist pärit import. Šveitsist imporditud tooteid müüdi alati kõrgema hinnaga kui Hiina RVst imporditud tooteid. Šveitsist pärit toodete turuosa püsis suhteliselt stabiilsena, välja arvatud 2008. aastal, mil see ajutiselt suurenes ja moodustas üle 4 %, vähenedes seejärel uurimisperioodil 2006. aasta tasemele. Šveitsist imporditud kaetud kvaliteetpaber oli peamiselt kõnealusest neljast ühe representatiivse liidu tootja omandis oleva äriühingu toodang ning kõrgemad ühikuhinnad võisid tuleneda erinevatest tootevalikutest ja müügistruktuuridest. Indoneesiast imporditud toodete puhul tuleb märkida, et ka neid toodi liitu kõrgema hinnaga kui Hiina RVst pärit tooted, erandiks on uurimisperiood, mil hinnad langesid tõenäoliselt suures osas tselluloosi hinna languse tõttu. Sellest tuleneva impordi suurenemise tõttu, mis jäi uurimisperioodil siiski mahtudelt madalale tasemele, oli turuosa tase sel perioodil samuti madal. Lõuna-Koreast liitu suunatud import oli mahult väike kogu vaatlusalusel perioodil ja selle impordi turuosa püsis stabiilne. Kuigi Lõuna-Koreast pärit impordi hinnad olid võrreldavad Hiina RVst pärit impordi hindadega, ei näidanud Lõuna-Korea hinnad pidevat langustrendi, nagu seda tegid kogu vaatlusperioodi jooksul Hiina RVst pärit impordi hinnad. Muudest riikidest pärit impordi hinnad olid märgatavalt kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordi hinnad ja muude riikide impordimahud oli madalad.

(456)

Eespool kirjeldatu põhjal tuleks järeldada, et kõnealustest kolmandatest riikidest pärit impordil ei olnud osa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimises.

(457)

Üks koostööd tegev Hiina RV eksportija väitis, et tootmisharu kantud kahju põhjuseks oli see, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli liiga suur. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse vähendamine ja konsolideerumine ei olnud seega Hiina RVst pärit impordi tagajärg, vaid pigem meede ülevõimsuse ohjeldamiseks. Uurimise käigus selgus siiski, et vaatlusalusel perioodil, eelkõige 2008. aastal kandis liidu tootmisharu kahju vaatamata tootjate struktuurilistele ümberkorraldustele, sest liidu tootmisharu ei suutnud ikka veel tõsta hindu kuludest kõrgemale, nagu on tõdetud põhjendustes 435–444. Sellise olukorra põhjus oli eelkõige subsideeritud impordist tulenev hinnasurve, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(458)

Samuti väideti, et liidu tootmisharu ümberkorraldamine lõppes 2009. aastal kahe suure tootja ühendamisega, tänu millele olukord liidu tootmisharus kohe paranes. Ümberkorraldustega tegeleti alates 2000. aastast kuni uurimisperioodini. Nimetatud ühendamise positiivne mõju oleks pidanud väljenduma tootmisvõimsuse paremas rakendamises või vähemalt stabiilsetes müügimahtudes, kuid uurimisperioodi jooksul mõlemad näitajad halvenesid. Teisalt oli kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu suurem tulusus uurimisperioodil tulenes peamiselt ja otseselt tselluloosihinna tavatust ühekordsest kukkumisest. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(459)

Kirjeldatud analüüsist nähtub, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt Hiina RVst pärit odava subsideeritud impordi maht ja turuosa. Lisaks leiti, et kõnealune import toimus subsideeritud hindadega, mis olid madalamad kui liidu tootmisharu küsitud hinnad liidu turul samasuguste tooteliikide puhul.

(460)

Hiina RVst pärit odava subsideeritud impordi mahu ja turuosa suurenemine toimus samaaegselt nii nõudluse üldise langusega liidu turul kui ka liidu tootjate turuosa vähenemisega 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Samal ajal täheldati liidu tootmisharu peamiste majandus- ja finantsnäitajate negatiivset arengut (vt põhjendus 423).

(461)

Uurides muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei kõrvalda Hiina RVst pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(462)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus määratleti nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime ja eristati see subsideeritud impordi kahjulikust mõjust, tuleks teha järeldus, et Hiina RVst pärit subsideeritud import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(463)

Kooskõlas algmääruse artikliga 31 uuriti, kas vaatamata eespool kirjeldatud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi teha otsus, et kõnealusel juhul ei ole tasakaalustavate meetmete võtmine liidu huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 31 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju vaatlusaluse toote tootjatele, importijatele, kaupmeestele, turustajatele ja kasutajatele liidus kui ka meetmete võtmata jätmise tagajärgi.

(464)

CEPIFINE esitatud andmete kohaselt moodustavad liidu tootmisharu 14 teadaolevat tootjat, kelle toodang moodustab hinnanguliselt 98 % kaetud kvaliteetpaberi toodangust liidus. Tootjad asuvad liidu eri liikmesriikides ja nad annavad seoses vaatlusaluse tootega tööd rohkem kui 11 000 inimesele.

(465)

Kaks teadaolevat tootjat olid uurimise algatamise vastu, samas ei esitanud nad täiendavat teavet ega teinud uurimise käigus koostööd. Kättesaadava teabe ja eelkõige CEPIFINE-lt saadud andmete põhjal, mis kajastasid liidu tootmisharu olukorra halvenemist, on siiski põhjust arvata, et need kaks äriühingut kannatasid samuti subsideeritud impordi tõttu. Koostööst hoidumist ei peetud seega märgiks, nagu oleks nende olukord ülejäänud liidu tootjate omast erinev.

(466)

Liidu tootmisharu on Hiina RVst pärit subsideeritud impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et enamiku kahjunäitajate suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Eriti halba seisu kajastasid nelja representatiivse liidu tootja finantsolukorra kahjunäitajad, st tulusus ja investeeringutasuvus, seda hoolimata olukorra mõningasest paranemisest uurimisperioodil. Kui meetmeid ei võeta, on liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine vägagi tõenäoline.

(467)

Eeldatakse, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul hästitoimivad ja õiglased kaubandustingimused ning võimaldab liidu tootmisharul viia kaetud kvaliteetpaberi hinnad vastavusse seonduvate kuludega. Võib loota, et meetmete kehtestamisega oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks positiivne lisamõju tootmisharu majanduslikule olukorrale ja kulutasuvusele.

(468)

Seetõttu jõuti järeldusele, et lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit kaetud kvaliteetpaberi impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(469)

Küsimustikud saadeti kaebuses loetletud neljateistkümnele liidu sõltumatule importijale ja kauplejale. Uurimise käigus andsid endast teada veel teised kauplejad (keda tootmisharu nimetab ka kaubanduslikeks vahendajateks). Lõpuks tegid uurimise käigus koostööd 13 äriühingut, kuigi osa neist esitas küsimustike vastustes ainult osalist teavet. Leiti, et importijad tegutsesid turul ka kauplejatena, seega nimetatakse kõiki uurimises osalejaid edaspidi kauplejateks.

(470)

Uurimine näitas, et kõik kauplejad ostsid kaetud kvaliteetpaberit mitmelt müüjalt ja peamiselt liidu tootjatelt. Kaks kauplejat ei ostnud Hiina RVst imporditud kaetud kvaliteetpaberit või tegid seda üksnes vahetevahel. 10 äriühingut, kes esitasid arvulised andmed oma vaatlusaluse toote hangete kohta, moodustasid Hiina RVst pärit koguimpordist kokku 47 %. Import, sealhulgas Hiina RVst pärit import moodustas üksnes väikese osa nende äriühingute äritegevusest ning seepärast oleks kavandatavate meetmete mis tahes negatiivne mõju tõenäoliselt tähtsusetu. Kõik kauplejad kinnitasid, et liidus ja Hinna RVs toodetud kaetud kvaliteetpaber on suures osas samasuguse kvaliteediga ja seega omavahel asendatavad. Lisaks leidis uurimise käigus kinnitust, et on veel teisigi importijaid ning kauplejad võivad pöörduda selliste muude tarneallikate poole, vähemalt mõne aja pärast.

(471)

Kaks importivat kauplejat tarnisid oma kaetud kvaliteetpaberi peamiselt Hiina RV allikatest. Mõlemad äriühingud kinnitasid, et neil oleks keeruline leida uusi tarneallikaid liidu tootjate hulgas, sest tegemist on traditsiooniliselt müügikanalitega, kus tootjad on kehtestanud tellimuse mahu osas miinimumnõuded ning kus tuleb järgida turustuskokkuleppeid. See ei kahjustanud siiski otseselt liidu tootjatelt saadava kaetud kvaliteetpaberi kättesaadavust, sest liidu tootjatel on piisavalt vaba tootmisvõimsust. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(472)

Mis puutub sellesse, et võimalik kulude kasv jäetaks klientide kanda, siis osutasid kõik koostööd tegevad kauplejad liidu turul kehtivate hindade läbipaistvusele ja kinnitasid, et nad saaksid lõpptarbija jaoks kehtestatud müügihinda tõsta ainult juhul, kui liidu üldine hindade tase tõuseks. Niisiis eeldatakse, arvestades tasakaalustavate tollimaksude mõjul muu hulgas kavandatud kulusid katvat hinnatõusu liidus, et importijad saavad tasakaalustavatest tollimaksudest tuleneva mis tahes hinnatõusu vähemalt osaliselt klientide kanda jätta. Tuleks märkida ka eelnevalt osutatud järeldust, et Hiina import moodustab üksnes väikese osa kauplejate üldisest äritegevusest ja et seega oleks tasakaalustavate tollimaksude mõju nendele üldiselt tähtsusetu. Lisaks võetakse veel arvesse asjaolu, et importijad saavad suuremat tulu Hiina RV tootjate käest ostetud kaetud kvaliteetpaberi edasimüügist; seega peaksid nad olema suutelised leppima väiksema kasumiga, võttes enda kanda vähemalt osalise kulude kasvu.

(473)

Seega ei tohiks lõplike meetmete kehtestamisel olla importijatele ja kauplejatele märkimisväärset negatiivset mõju.

(474)

Küsimustikud saadeti liidu kaheksale teadaolevale kasutajale, kelle nimed olid loetletud kaebuses. Uurimise käigus andsid endast teada veel teised kasutajad. Kokku vastas küsimustikule osaliselt või täielikult viis äriühingut. Need äriühingud paiknevad üle kogu liidu territooriumi ning esindavad trüki- ja kirjastamissektorit. Kuna leiti, et trükitöösturite ja kirjastajate puhul kehtivad turutingimused ja kulude struktuur on erinevad, analüüsiti meetmete mõju mõlema sektori puhul eraldi.

(475)

Põhiteabe esitas vaid üks trükitööstur. Vastavalt selle trükitöösturi esitatud teabele oli kaetud kvaliteetpaberi osa trükiste tootmise kogukuludes suhteliselt suur. Kuigi uurimine näitas, et trükitöösturid tarnivad kaetud kvaliteetpaberit peamiselt liidu tootjatelt, leidis kinnitust tõsiasi, et liidus ja Hiina RVs toodetav kaetud kvaliteetpaber on sarnase kvaliteediga ning kauplejate vahel on tugev hinnakonkurents.

(476)

Trükitöösturid kinnitasid, et mis tahes hinnatõusul oleks nende tulususele oluline negatiivne mõju. Väideti, et trükitööstus on niigi struktuurilise ülevõimsuse tõttu surve all ja kaetud kvaliteetpaberi ostuhinna mis tahes tõus survestaks neid äriühinguid veelgi enam. Sellega seoses ning arvestades asjaolu, et trükitöösturid kasutavad vaid vähesel hulgal Hiina RVst pärit kaetud kvaliteetpaberit (sest vajaminev peamine kogus kaetud kvaliteetpaberist saadakse liidu tootjatelt), märgitakse, et mis tahes tollimaksude otsene mõju oleks tähtsusetu. Mis puutub liidu turu üldisesse hinnatõusu, siis leitakse, et kuna selline hinnatõus mõjutaks kõiki ettevõtjaid, oleks selle toime kokkuvõttes neutraalne.

(477)

Kirjastamissektoris saadi küsimustiku vastused neljalt äriühingult. Ainult üks äriühing ostis uurimisperioodi jooksul väheses koguses kaetud kvaliteetpaberit Hiina RVst. Kaks äriühingut esitasid nende kasutatava kaetud kvaliteetpaberi kohta arvulised andmed.

(478)

Selgus, et keskmiselt moodustas toodang, mille valmistamisel kasutati kaetud kvaliteetpaberit, 16 % kõnealuste äriühingute kogukäibest ning selle keskmine kasumlikkus oli ligikaudu 12 %. Seega leiti, et kõnealused kuus äriühingut ostsid kaetud kvaliteetpaberit enamasti liidu tootjatelt ning ainult üks kasutas kaetud kvaliteetpaberit, mis oli pärit Hiina RVst. Üks äriühing hakkas Hiina tooteid ostma alles pärast uurimisperioodi lõppu. Seega leitakse eelkõige kirjastamissektori kasutatava Hiina RVst pärit kaetud kvaliteetpaberi väikeste mahtude tõttu, et tasakaalustusmeetmete kehtestamine Hiina RVst pärit impordi suhtes tõenäoliselt seda sektorit oluliselt ei mõjuta. Veel leiti, et need äriühingud tegutsesid kasumiga ja et nad saaksid hinnatõusu suhteliselt kergesti lõpptarbija kanda jätta, sest trükkimisel kasutatakse enamasti kas kliendi valitud või kliendi ostetud paberit, kusjuures sagedamini ostab klient tootmisel kasutatava paberi. Kokkuvõttes on kirjastajate ostujõud suurem, sest tekib mastaabisääst.

(479)

Kaks trüki- ja kirjastamistööstuses tegutsevat ühendust edastasid oma tähelepanekud. Üks neist oli tollimaksude kehtestamise vastu ja väitis, et mis tahes hinnatõus suurendab kulutusi, mistõttu väheneb konkurentsivõime ja kaovad järgtööstuse töökohad. Teine jäi neutraalseks, kuid väitis, et meetmetel võib olla negatiivne mõju järgtööstusele, sest hinnatõus võib kaasa tuua trükitööstuse ümberpaiknemise ja sellega ka järgtööstuse trükiste suurema impordi.

(480)

Uurimisel leiti, et paberitoodete mitmes kasutusvaldkonnas oodatakse kasvu ja et kõrgkvaliteediga trükipaberi turuosa, kus kaetud kvaliteetpaberit peamiselt kasutatakse, kasvab jätkuvalt. Mis puutub väitesse, et kahjum jääb järgneva turu kanda, siis peetakse seda ebamääraseks ning selle põhjenduseks ei esitatud toetavaid andmeid ega tõendusmaterjali.

(481)

Pärast järelduste teatavaks tegemist esitati veel kord sama väide võimaliku mõju kohta järgtööstusele ning selle kinnituseks asjaolu, et trükiste import Hiinast on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning ilmselt hõlvanud märgatava osa kõigi trükiste turul Euroopas.

(482)

Nagu eespool on selgitatud, oli trükitöösturite koostöö piiratud ning saadud vähese arvulise teabe põhjal leiti, et trükitöösturid on oma tulususe määra ja kaetud kvaliteetpaberi osakaalu tõttu kuludes tõepoolest hinnatõusu suhtes tundlikud. Enamik trükitööstureid ostis aga uurimisperioodil Hiinast paberit kas väga vähe või üldsegi mitte ning kasutas sellist paberit üldiselt vähe, mistõttu oleks tollimaksu otsene mõju tähtsusetu. Enamik trükitööstureid teatas ka, et nende tarneajad peavad olema lühikesed ja seetõttu jääb ka edaspidi impordi osakaal kolmandatest riikidest väikeseks.

(483)

Hiinast pärit järgtööstuse trükiste kohta esitatud väidetega seoses tuleks märkida, et trükiste impordi statistika hõlmab suurt hulka tooteid ning ka selliseid trükiste valmistooteid, mis ei ole trükitud kaetud kvaliteetpaberile. Kättesaadava teabe põhjal ei olnud võimalik tuvastada, milline osa Hiinast imporditud toodetest on trükitud vaatlusalusele tootele ja milline osa muud liiki paberile. Kuid esitatud andmete alusel on teada, et Hiinast pärit trükised on põhiliselt teatavad eriraamatud, lasteraamatud, kalendrid, kingipaki- ja õnnitluskaardid. Kindla kättetoimetamisajaga tooteid nagu nädala- või kuukirju ja muid uudiskirju imporditakse Hiinast väiksema tõenäosusega nende kohalejõudmisele seatud ajalise piirangu tõttu. Ehkki mõnede trükiste puhul võib tootmise ümberpaiknemine olla põhjendatud, on teisalt tooteliike, mille puhul on otsustava tähtsusega geograafiline lähedus ja müügijärgne teenindus ning mida välismaine konkurents seega ei mõjuta. Kuigi paber on trükitööstuse oluline kuluelement, on trükitööstus ka tööjõumahukas ning seega võivad ümberpaiknemist pigem mõjutada tööjõukulud. Kokkuvõttes võib öelda, et kaetud kvaliteetpaberile trükitud trükiste impordi suurenemist ei saa välistada, kuid võimatu on mingigi täpsusastmega hinnata, kui suur see kasv võiks olla ja milline oleks selle mõju liidu trükitööstuse konkurentsivõimele ning milline oleks hinnatõusu vahetu mõju liidu järgtrükitööstusele.

(484)

Esitatud teabest ilmneb ka, et trükitööstuse probleem on struktuuriline ülevõimsus, mis tingib jätkuvaid ümberkorraldusi selles sektoris. Üks ümberkorraldamise liikumapanevaid jõude oli ka paberitootjate koondumine väärtusahela raames. Trükitööstuse mis tahes raskusi hindade tõstmisel peetakse üsna suures osas selle tööstusharu enda struktuurilisest ülevõimsusest tulenevateks.

(485)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on üldine mõju nende kahe tootmissektori kasutajatele siiski piiratud, isegi kui Hiina RVst pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed võivad mõjutada mõnda kasutajat negatiivselt. Lisaks ei selgunud uuringust mingit märkimisväärset mõju kasutajatele, kes ostsid paberit enamasti mujalt kui Hiina RVst. Vastupidi, enamik kasutajaid väitis, et nende tarneajad peavad olema lühikesed ja seetõttu jääb ka edaspidi impordi osakaal kolmandatest riikidest väikeseks. Arvatakse, et trükitööstuse raskused hindade tõstmisel tulenevad suuresti selle tööstusharu enda struktuurilisest ülevõimsusest.

(486)

Samuti väideti, et meetmete kehtestamine põhjustaks turul tarneraskusi ja pikendaks klientide jaoks tarnetähtaegu.