15.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/1

(1)

Määrusega (EL) nr 812/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 3. novembril 2009 Euroopa klaasfilamentkiu tootjate ühendus (European Glass Fiber Producers Association, nüüd uue nimega GlassFibreEurope, edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatavate klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust.

(3)

Tuletatakse meelde, et dumpingu ja kahju puhul uuriti ajavahemikku 1. oktoober 2008 kuni 30. september 2009 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 14. Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist. Lisaks ajutise määruse põhjenduses 11 nimetatud kontrollimistele viidi läbi täiendav kontrollimine klaasikiu kasutaja Saertexi valdustes Saksamaal Saerbeckis; nimetatud äriühing oli teinud koostööd, esitades kasutajate küsimustiku vastused.

(6)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiinast pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes ja käesoleva määruse kohaselt läbivaadatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplike järelduste teatavakstegemine”). Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(8)

Üks eksportiv tootja väitis, et käesolev uurimine oleks pidanud hõlmama Malaisiast, Taiwanist ja Türgist pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete importi. Ta väitis, et kõnealuste riikide väljajätmine oli diskrimineeriv, kuna esialgsete järelduste kohaselt ei olnud nendest kolmest riigist pärit impordi maht tähtsusetu ning olemas olid esmapilgul usutavad tõendid hindade allalöömise kohta.

(9)

Selle kohta tuleks märkida, et algatamisetapis puudusid algmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt nõutavad esmapilgul usutavad tõendid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta, mis oleksid õigustanud kõnealustest riikidest pärit impordi suhtes dumpinguvastase menetluse algatamist. Kaebuse esitajate edastatud teabe põhjal olid muudest riikidest pärit impordi maht ja turuosad alates 2004. aastast pigem vähenenud.

(10)

Malaisia, Taiwani ja Türgi puhul leidis esialgse analüüsi käigus kinnitust, et vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes nii Taiwanist kui ka Türgist pärit impordi maht (vastavalt 2,0 %-lt 1,5 %-le ja 2,9 %-lt 2,5 %-le), samas kui Malaisiast pärit impordi maht kasvas 1,0 %-lt 1,7 %-le. Kuigi kõnealused imporditasemed ületavad algmääruse artikli 5 lõike 7 kohaselt nõutava minimaalse imporditaseme, ei olnud täidetud muud nõuded kõnealuste riikide kaasamiseks uurimisse. Eelkõige ei ole saadud teavet kummastki riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kohta. Seega lükatakse Malaisia, Taiwani ja Türgi uurimisse kaasamise taotlus tagasi.

(11)

Tuletatakse meelde, et vastavalt ajutise määruse põhjendusele 15 on algatamisteates kirjeldatud vaatlusalune toode praegu CN-koodide 7019 11 00, 7019 12 00, 7019 19 10 ja ex 7019 31 00 alla kuuluvad kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie, klaasfilamentkiust kamm- või kraaslindid ja lõng ning klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(12)

Lisaks, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 19, otsustati lõnga ajutiselt käsitada vaatlusaluse tootena, kuigi lõppetapis kavatseti seda küsimust täiendavalt uurida ja kaaluda.

(13)

Pärast ajutiste meetmete avalikustamist uuriti täiendavalt lõnga väljajätmise taotlust. Selles osas tuletatakse meelde, et enne ajutise meetme kehtestamist oli saadud suur hulk esildisi, milles väidetakse, et lõng tuleks menetletavast tootevalikust välja jätta (vt ajutise määruse põhjendused 18 ja 19). Lisaks saadi pärast ajutise meetme kehtestamist huvitatud isikutelt suur hulk täiendavat üksikasjalikumat teavet. Kõiki neid märkusi uuriti hoolikalt, nagu allpool selgitatud.

(14)

Mitu huvitatud isikut väitis, et lõnga tuleks eristada ajutise määruse põhjenduses 17 nimetatud ülejäänud kolmest põhilisest tooteliigist, sest i) lõnga füüsikalised ja keemilised põhiomadused on teistsugused, ii) lõnga ja ülejäänud kolme põhilise tooteliigi tootmisprotsess on erinev ning iii) lõnga kasutatakse teistsugusel eesmärgil.

(15)

Väidete i ja ii kohta esitati tõendid, millest ilmnesid lõnga iseärasused võrreldes klaaskiust heide, tükeldatud klaaskiu ja klaaskiust mattidega. Täpsemalt selgus asjaomasest teabest, et matid ja tükeldatud klaaskiud valmistatakse tavaliselt heidest, mitte lõngast. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustas liidu tootmisharu kõnealuse eristuse ja väitis, et teatav tükeldatud klaaskiud on tõepoolest valmistatud lõngast. Teatavate lõngast valmistatud tükeldatud klaaskiudude olemasolu ei tähenda aga, et lõnga tuleks käsitada vaatlusaluse toote määratlusele vastavana (vt ka põhjendus 20).

(16)

Üks huvitatud isik esitas esimese väite kohta, milles käsitletakse keemiliste ja füüsikaliste põhiomaduste erinevusi, juhtiva uurimisinstituudi uuringu. Kõnealuses uuringus võrreldi muu hulgas heide ja lõnga füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väljendati kõnealuse võrdluse suhtes teatavaid kahtlusi, mille peale teatavad lõngakasutajad esitasid omakorda olulisi märkusi. Sellest teabest võib järeldada, et heide, klaaskiust mattide ja tükeldatud klaaskiu oluline keemiline komponent on silaan – keemiline sideaine, mis hõlbustab vaigu neeldumist põhiaines. Tavaliselt ei kasutata lõnga valmistamisel sellist keemilist mõjurit, vaid pigem tärkliseõlil (nn mett) põhinevat keemilist ainet, mida lõngale lisatakse määrde- ja kaitseainena, et see peaks vastu suurel kiirusel toimuvale kudumisele. Erinevalt heidest, mille puhul sideaine aitab vaiku absorbeerida, tõrjub mett vaiku. Keemiliste põhiomaduste puhul on samuti kindlaks tehtud, et klaaskiust lõnga tooraine on stabiilsema koostisega ja osakeste suuruse osas ühtsem kui muude tooteliikide tooraine.

(17)

Füüsikaliste põhiomaduste osas erineb lõng muudest tooteliikidest. Esiteks on üldteada, et lõng on peenem materjal, millel on heidest väiksem kiu diameeter ja keskmine joontihedus. Teiseks on lõng ainus keerutatud tooteliik (kuigi olemas on ka ilma keeruta lõnga).

(18)

Kuigi kõik osapooled kinnitavad seoses teise, tootmisprotsessi erinevusi käsitleva väitega, et nelja põhilist tooteliiki toodetakse klaasimassist, mis sisaldab räniliiva, naatriumkarbonaati, lubjakivi, kaoliini ja dolomiiti, mis pressitakse läbi peente avadega kuumakindla plaatina-roodiumplaadi (filjeerplaadi), on lõnga tootmisprotsessis muude vaatlusaluste toodetega võrreldes teatavad olulised erinevused. Esiteks on lõnga tootmisel vaja suuremat täpsust ja teatava kindla temperatuuri hoidmist ning paremini kontrollitud energialisamist (filjeerplaadi tootlikkus jne). Kuna filjeerplaadi avad on väiksemad, on toodangu maht võrreldes muude toodetega oluliselt väiksem. Seepärast kasutakse ahjusid tavaliselt kas ainult lõnga või heide tootmiseks: majanduslikel põhjustel ei vahelda klaaskiutootjad kõnealuse kahe toote tootmist samas ahjus. Teine tootmisprotsessi erinevus seisneb selles, et pärast filjeerimist lõng keerutatakse.

(19)

Kasutusotstarvete erinevusi käsitleva iii väite puhul leiti, et lõnga erinevad keemilised omadused võrreldes klaaskiust heide, tükeldatud klaasikiu ja klaaskiust mattidega on seotud lõnga erineva kasutusotstarbega. Kuigi pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist jõuti esialgsele järeldusele, mille kohaselt „kasutatakse peaaegu kõiki eri liiki vaatlusaluseid tooteid […] sisuliselt samaks otstarbeks”, uuriti küsimust edasi, ning tehti kindlaks, et klaasheiet, tükeldatud klaaskiudu ja klaaskiust matte kasutatakse plasti tugevdamiseks komposiitides, samas kui lõnga kasutatakse peamiselt palju kergemate tehniliste materjalide, näiteks kõrgefektiivse isolatsiooni-, kaitse- ja filterkanga tootmiseks. Mõnel väga harvaesineval juhul võib lõngu kasutada ka tugevdamise eesmärgil ning ka need vähesed juhud on majanduslikel kaalutlustel väga ebatõenäolised, sest lõng on võrreldes heidega väga kallis.

(20)

Eespool osutatud erinevusi silmas pidades ei ole üllatav, et ka turul nähakse lõnga ülejäänud kolmest tootest erinevana. Mõlemad kasutajad ja liidu tootmisharu esitasid komposiittoodetele spetsialiseerunud sõltumatus ajakirjas avaldatud turuaruande. Kõnealuses aruandes, mis ei olnud käesoleva dumpinguvastase menetlusega mingil viisil seotud, selgitati kõigepealt, et tootmise ja kasutusotstarbega seonduvatel põhjustel tuleks eristada lõnga ja heidet. Seejärel analüüsiti aruandes üksikasjalikult klaaskiu üleilmset tootmisvõimsust kahe rühma seisukohast: i) klaasheie, tükeldatud klaaskiud, klaaskiust matid (kõik koos) ja ii) lõng (3).

(21)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 19 on juba sedastatud, on lõnga asendamine muude põhiliste tooteliikidega teoreetiliselt võimalik, kuna piiratud juhtudel võib lõnga kasutada muude tooteliikide asemel. Pärast täiendavat analüüsi leidis komisjon siiski, et see valik ei oleks majanduslikult kasulik, kuna lõnga tootmine on muude toodetega võrreldes oluliselt kallim, mida saab seletada põhjenduses 18 kirjeldatud erinevustega tootmisprotsessis.

(22)

Kaebuses, mille alusel käesolev uurimine algatati, oli selgesõnaliselt märgitud, et vaatlusalusel tootel on üks unikaalne funktsioon ning seega kasutusotstarve, nimelt plasti tugevdamine komposiitides. Lõnga erinevat kasutusotstarvet, sealhulgas muul eesmärgil kui komposiitmaterjalis kasutamist silmas pidades selgub eespool esitatud analüüsist, et lõnga tootmisprotsessi erinevused võrreldes heide (ning tükeldatud klaaskiu ja klaaskiust mattide) tootmisprotsessiga annavad lõngale ka teistsugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist saadud märkused ei muutnud seda järeldust.

(23)

Eespool kirjeldatut silmas pidades võetakse vastu taotlus jätta lõng tootevalikust välja, kuna lõngal on heide, tükeldatud klaaskiu ja klaaskiust mattidega võrreldes erinevad füüsikalised ja keemilised omadused ning erinevad kasutusotstarbed. Seega tehakse järeldus, et lõng tuleks välja jätta ajutises määruses esitatud vaatlusaluse toote määratlusest. Lõng jäetakse seega menetlusest lõplikult välja.

(24)

Tuleks samuti märkida, et üks huvitatud isik esitas taotluse peene lõnga väljajätmiseks tootevalikust, kuid sellel asjaolul ei ole kõikide lõngade väljajätmist silmas pidades erilist tähendust.

(25)

Üks huvitatud isik taotles tekstuuritud heide kõrvaljätmist tootevalikust. Taotlus põhines väitel, mille kohaselt tuleks tekstuuritud heiet käsitada samade põhimõtete kohaselt nagu immutatud heiet, sest tegemist ei ole enam heide, vaid tootmisahela järgmise etapi tootega.

(26)

Selles suhtes on oluline korrata teatava immutatud heide tootevalikust väljajätmise põhjust. Teatav heie ja lõng jäeti vaatluse alt välja, kuna nende pinna puhul rakendati eritöötlust ja immutamist ning nende põletuskadu on üle 3 %, mistõttu nende füüsikalised ja keemilised põhiomadused on teistsugused.

(27)

On selge, et tekstuuritud heiet ei ole immutatud ning selle pinda ei ole töödeldud ega immutatud ning selle põletuskao väärtus on vahemikus 0,3 %–0,13 %. Seega erineb tekstuuritud heie selgelt immutatud heidest, mis jäeti tootevalikust välja esialgses etapis. Teiseks leiti, et nagu muud heiet, tükeldatud klaaskiudu ja klaaskiust mattegi, kasutatakse ka tekstuuritud heiet peamiselt komposiitides plastiku tugevdamiseks. Tekstuuritud heie on seega selgelt hõlmatud kaebuses ja käesoleva menetluse algatamisteates esitatud tootevaliku määratlusega ning seega ei ole põhjust seda tootevalikust välja jätta.

(28)

Seega tehakse järeldus, et tekstuuritud heie kuulub selgelt ja vaieldamatult käesoleva menetlusega hõlmatud tootevalikusse ning et tootevalikust tekstuuritud heide väljajätmise taotlusel ei ole piisavat faktilist alust ning see tuleb tagasi lükata.

(29)

Tootevaliku kohta ei esitatud rohkem väiteid.

(30)

Eespool kirjeldatut silmas pidades peeti asjakohaseks läbi vaadata tootevaliku määratlus, nagu see oli kindlaks määratud ajutises määruses. Seega määratletakse vaatlusalust toodet lõplikult järgmiselt: kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud; klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ning klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid).

(31)

Muude seonduvate väidete puudumisel ja põhjendustes 13–23 esitatud järeldusi arvesse võttes kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 20 esitatud järeldused heaks.

(32)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist rõhutas üks eksportiv tootja/kontsern, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, et ta ei olnud nõus enda turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamisega. Tegelikult eksportiv tootja/kontsern lihtsalt kordas varem menetluse käigus esitatud väiteid ilma uusi argumente esitamata. Tuletatakse meelde, et – nagu esialgses määruses selgitatud – käsitleti neid argumente üksikasjalikult asjaomase eksportiva tootja/kontserniga peetud kirjavahetuses.

(33)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis asjaomane eksportiv tootja/kontsern, et komisjon oli jätnud arvesse võtmata tema esitatud uued tõendid. Tuleb märkida, et asjaomaste tõendite puhul oli tegemist paari dokumendiga, mis toetasid äriühingu nõukogu koosseisu käsitlevat argumenti, mis oli tõstatatud juba varem ja millele oli vastatud. Seega ei esitatud uusi tõendeid, mis oleksid seadnud kahtluse alla otsuse lükata tagasi asjaomase eksportiva tootja/kontserni esitatud turumajandusliku kohtlemise taotlus.

(34)

Sellest tulenevalt kinnitatakse lõplikult ajutised järeldused seoses eksportiva tootja/kontserni turumajandusliku kohtlemise taotlusega.

(35)

Kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad põhjendused 21–29.

(36)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas individuaalse kohtlemise taotluse tagasilükkamise sama eksportiv tootja/kontsern, kes oli kommenteerinud talle turumajandusliku kohtlemise võimaldamise keeldumist. Ta väitis, et komisjon ei olnud esitanud piisavalt põhjusi individuaalse kohtlemise taotluse tagasilükkamise kohta.

(37)

Rõhutatakse, et nagu ajutise määruse põhjenduse 26 turumajandusliku kohtlemise analüüsi osas märgitud, oli enamiku äriühingu nõukogu liikmetest määranud äriühing, millest suurem osa on riigi omanduses. Seega ei saanud välistada riigi sekkumist kõnealuse eksportiva tootja otsustusprotsessi.

(38)

Kõnealuse eksportiva tootja puhul kinnitati, et kuna ta ei suutnud tõestada enda piisavat sõltumatust riiklikust sekkumisest, ei vastanud ta algmääruse artikli 9 lõike 5 kriteeriumidele ning sel põhjusel tuli individuaalse kohtlemise taotlus tagasi lükata.

(39)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid eespool nimetatud eksportiv tootja ja teine eksportiv tootja, kellele ei võimaldatud individuaalset kohtlemist, et otsus, millega lükati tagasi nende individuaalse kohtlemise taotlus, ei olnud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaekogu ettekandega vaidluses DS 397, milles käsitleti Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes kohaldatavaid lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid. Siinkohal tuleks märkida, et eespool nimetatud vaekogu ettekanne ei ole lõplik, kuna vaidluste lahendamise organ ei ole seda veel vastu võtnud. Lisaks ei ole vaekogu ettekannet käsitleva apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(40)

Sellest tulenevalt ning kuna seoses individuaalse kohtlemisega ei esitatud muid märkusi, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjenduste 30–33 sisu ning tehakse lõplik järeldus, mille kohaselt ei tohiks individuaalset kohtlemist võimaldada ühelegi valimisse kuulunud eksportivale tootjale/kontsernile, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(41)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist teatas eksportiv tootja/kontsern, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, et tooteliikide puhul, mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes (või mida ei müüdud üldse), tuleks samasuguse toote normaalväärtus arvutada arvestusliku normaalväärtuse alusel ning mitte nii, nagu komisjon tegi esialgses etapis, st kui ta kasutas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks väga sarnaste tooteliikide tüüpilisi omamaiseid hindu, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud.

(42)

Väide võeti vastu ning sellest tulenevalt arvutati muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide (st nende, mille omamaine müük jäi alla 5 % liitu suunatud eksportmüügist või mida omamaisel turul ei müüdudki) normaalväärtus tooteliigi tootmiskulude alusel, millele lisatakse müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Juhul kui omamaine müük toimus, kasutati asjaomaste tooteliikide puhul iga tooteliigi lõikes omamaisel turul kõikidest tehingutest saadud kasumit (kuna kõnealuste tooteliikide omamaise müügi tehingud osutusid kasumlikuks, käsitati algmääruse artikli 2 lõikes 4 osutatud katset täidetuna). Kui omamaine müük puudus, kasutati keskmist kasumit. Ühe tooteliigi puhul, mille kohta ei esitatud tootmiskulusid, kasutati väga sarnase tooteliigi arvestuslikku normaalväärtust.

(43)

Ülejäänud tooteliikide puhul kontrolliti seejärel, kas vaatlusaluse toote iga liigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilises koguses, võis järeldada, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses ning vastavalt ajutise määruse põhjendustes 37–40 kirjeldatule.

(44)

Edasise uurimise käigus tehti kindlaks, et ainult mõne vähese võrreldava tooteliigi tulutoov müük moodustas üle 80 % omamaise müügi kogumahust ning seega arvutati keskmine hind kõnealuste tooteliikide normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaise kogumüügi põhjal. Ülejäänud tooteliikide puhul kasutati ainult tulutoovat müüki.

(45)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis eksportiv tootja/kontsern, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, et põhjenduses 42 kirjeldatud muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud meetod, mille puhul kasutati asjaomase tooteliigi kasumlike tehingute kasumit, oli vastuolus algmääruse artikli 2 lõikega 6. Ta väitis veel, et konkreetse tooteliigi normaalväärtuse arvutamisel on tavaks kasutada kõikide tooteliikide kõikide kasumlike tehingute keskmist kasumit ning et mis tahes muudatus kõnealuses tavas oleks õiguskindluse põhimõttega vastuolus.

(46)

Tuleks märkida, et põhjenduses 42 kirjeldatud meetod on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6, mille kohaselt peaksid kasumisummad põhinema tegelikel andmetel, mida eksportija või tootja esitab samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. Sõnade „samasuguse toote” kasutamine ei välista vajaduse korral uurimisaluse toote jaotamist tooteliikideks. Lisaks ei saa WTO kehtiva kohtupraktika (4) kohaselt jätta arvesse võtmata tegelikke kasumimarginaale, mis on tooteliigi arvestusliku normaalväärtuse arvutamise eesmärgil kindlaks määratud tavakaubanduse raames toimunud tehingute põhjal. Märgitakse ka, et eksportiv tootja/kontsern ei ole tõestanud, et nende tooteliikidega seotud tehinguid, mille jaoks tuli arvutada normaalväärtus arvestuslikult, ei tohiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse raames toimunutena. Lõpuks tuleks rõhutada, et eespool kirjeldatud meetod on erapooletu. Kui aga asjaomase tooteliigi tavapärase kaubandusetegevuse käigus toimunud müügi kasumimarginaal on madalam kui kõikide tooteliikide tavapärase kaubandusetegevuse käigus toimunud müügi kaalutud keskmine kasum, kasutatakse normaalväärtuse arvutamiseks asjaomase tooteliigi madalamat kasumimarginaali. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(47)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkis üks huvitatud pool, et Türgit ei tohiks kasutada võrdlusriigina ja soovitas sel eesmärgil kasutada Malaisiat. Selle märkuse põhjenduseks rohkem tõendeid ei esitatud ja seega ei võetud seda arvesse.

(48)

Märgitakse, et pärast lõnga väljajätmist uurimisega hõlmatud tootevalikust (vt eespool) ei kujuta asjaolu, et lõnga ei toodeta Türgis, endast enam takistust Türgi valimisele võrdlusriigiks, sest enam ei ole ühegi uuritud tooteliigi jaoks vaja arvutada normaalväärtust (vt ka põhjendusi 50 ja 51).

(49)

Eespool esitatut silmas pidades järeldatakse lõplikult, et Türgit tuleks käesolevas menetluses kasutada võrdlusriigina.

(50)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et Türgi samasuguse toote normaalväärtus ei pruugi olla täpne, kuna Türgi koostööd teinud äriühingu kulustruktuur on moonutatud. Uurimise käigus tehtigi kindlaks, et Türgi koostööd tegeval äriühingul oli olulisi finantskulusid, mis võisid moonutada normaalväärtuse arvutamist, eriti juhul, kui see oli arvestuslik.

(51)

Sellest tulenevalt otsustati võimalike moonutuste vältimiseks arvutuskäigus rühmitada tooteliigid ja eristada vaid toodete põhiomadusi. Selline rühmitamine suurendas vaatlusaluse toote ja Türgi samasuguse toote müügimahtude võrreldavust ning võimaldas kasutada tegelikke hindu arvestusliku normaalväärtuse asemel olukordades, kus oleks tulnud kasutada müügi-, üld- ja halduskulusid (mida finantskulud võisid moonutada).

(52)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse põhjendused 48–50, milles käsitletakse ekspordihinna kehtestamist ja ekspordihindade võrdlust asjakohase normaalväärtusega.

(53)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse lõplikult ajutise määruse dumpingumarginaali arvutamise üldist meetodit käsitlevad põhjendused 51–54.

(54)

Eespool nimetatud normaalväärtuste arvutamiskäigu muudatusi arvestades ja pärast teatavate arvutusvigade parandamist on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-netohinnast liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, järgmised:

Tabel 1

(55)

Tuleks märkida, et pärast lõnga väljajätmist tootevalikust (vt põhjendused 13–23) tuli kahju analüüsi kohandada ülejäänud kolme tooteliigiga: klaasheie, tükeldatud klaaskiud ja klaaskiust matid. Selleks tuli läbi vaadata teatavad kahjunäitajad, dumpinguhinnaga impordi maht ning hinna allalöömise ja kahju kõrvaldamise taseme arvutuskäik.

(56)

Liidu tootmisharu määratluse ja liidu tootjate valimi tüüpilisuse kohta ei ole saadud uusi märkusi või väiteid. Seda silmas pidades ja võttes arvesse asjaolu, et tootevalikust väljajäetud tooteliik, st lõng, moodustas liidu tootjate toodangust ja müügist üksnes piiratud osa, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 56–58 järeldused.

(57)

Liidu tarbimise osas tuleks märkida, et – nagu selgitatud põhjenduses 55 – tuli neljast peamisest tooteliigist ühe, st lõnga tootevalikust väljajätmise tõttu liidu tarbimise mahud läbi vaadata.

(58)

Läbivaatamist silmas pidades on kogu liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil kujunenud järgmiseks:

Tabel 2

(59)

Eespool esitatud tarbimissuundumus sarnaneb ajutises määruses määratletud uurimisaluse toote puhul täheldatud suundumusega, st ajavahemikul 2007–2008 tõusis tarbimine umbes 5 % ja seejärel langes uurimisperioodi jooksul järsult 23 % võrreldes 2006. aastaga.

(60)

Seoses lõnga väljajätmisega tootevalikust tuli impordiandmed läbi vaadata.

(61)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharuga seotud Hiina tootjatelt importimine oleks tulnud vaatlusalusest impordist välja jätta.

(62)

Sellega seoses tuleks kõigepealt meelde tuletada, et – nagu juba selgitatud ajutise määruse põhjenduses 58 – moodustas valimisse kuulunud tootjate Hiinast pärit impordi maht uurimisperioodil üksnes alla 4 % Hiinast pärit koguimpordist. See näitaja ei muutunud pärast lõnga väljajätmist tootevalikust.

(63)

Kuna üksnes kaks liidu tootjat importisid uurimisperioodi jooksul Hiinast vaatlusalust toodet, ei saa konfidentsiaalsusnõude tõttu kõnealuse impordi täpset mahtu avalikustada. Isegi kui kõnealuse impordi kogus arvataks vaatlusaluse perioodi iga aasta eest maha, jääks impordimahtude ja turuosade suundumus põhimõtteliselt samaks. Dumpinguhinnaga impordi turuosa oleks igal vaatlusaluse perioodi aastal alla ühe protsendipunkti võrra väiksem, mistõttu ei mõjutaks need näitajad vaatlusaluse perioodi üldist suundumust.

(64)

Pärast lõnga väljajätmist on läbivaadatud impordiandmed järgmised:

(65)

Pärast neid muudatusi on esialgses etapis täheldatud vaatlusaluse toote impordimahu suundumus veidi muutunud. Samas on impordimahu suurenemine endiselt märkimisväärne nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses. Selline import suurenes väga kiiresti vaatlusalusel perioodil, eelkõige 2006. ja 2008. aasta vahel (86 %), mille järel Hiinast pärit impordi maht vähenes, kuna kogunõudlus kahanes. Kõnealuse impordi turuosa kasv jätkus siiski 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel ning kogu perioodi jooksul kasvas see 6,3 protsendipunkti.

(66)

Pärast lõnga väljajätmist on vaatlusaluse toote keskmine CIF-impordihind olulisel määral langenud (ligi 3 %).

Tabel 5

(67)

Eespool esitatud tabelist ilmneb, et vaatlusalusel perioodil jäid hinnad üldiselt stabiilseks, seega võib ajutises määruses esitatud impordi hinnasuundumust käsitleva väite kinnitada.

(68)

Hinna allalöömise arvutamisel tuli läbi vaadata esialgsed marginaalid, kuna seoses lõnga väljajätmisega tootevalikust oli vaja kahju arvutamisest välja jätta vastavad müügiandmed.

(69)

Lisaks otsustati rühmitada tooteliigid ja eristada vaid toodete põhiomadusi, nagu oli tehtud uurimise dumpinguosa puhul (vt põhjendused 50 ja 51). Selle tulemusena suurenes Hiina impordi maht võrreldes liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote müügiga ning seega paranes hindade allalöömise arvutuste esindavus.

(70)

Lõpuks korrigeeriti impordijärgseid kulusid, sest need kulud on vaatlusaluse toote müügi puhul vältimatud.

(71)

Pärast hinna allalöömise arvutuskäiku tehtud muudatusi, mis tulenesid i) lõnga väljajätmisest, ii) tooteliikide rühmitamisest ning iii) impordijärgsete kulude korrigeerimisest, ulatub läbivaadatud hinna allalöömise marginaal 18,2 %-ni ning keskmine hinna allalöömine on 10,9 %. Eespool kirjeldatud muudatusi kohaldati ka kahju kõrvaldamise taseme arvutamise suhtes; vt käesoleva määruse põhjendus 134.

(72)

Kuna peale eespool nimetatud muudatuste ei ole esitatud rohkem väiteid ega märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 61–65 järeldused.

(73)

Kuna lõng jäeti tootevalikust välja, tuli kohandada teatavaid tabeleid ajutise määruse jaotises D.4. Lisaks tuli veidi korrigeerida ühe valimisse kuuluva tootja müügiandmeid. Tuleb märkida, et valimisse kuuluvad tootjad valmistasid ja müüsid lõnga suhteliselt vähe. Seetõttu mõjutas korrigeerimine peamiselt kõigi liidu tootjate andmete alusel arvutatud kahjunäitajaid (müügimaht ja turuosa). Vähem muutusid valimisse kuuluvate tootjate keskmised müügihinnad. Siiski jäid ka nende näitajate puhul täheldatud suundumused üldjoontes samaks võrreldes ajutises määruses tehtud järeldustega, nagu ilmneb allolevast tabelist. Arvestades lõnga vähest osakaalu tootjate valimis, ei mõjutanud selle väljajätmine tootevalikust finantsnäitajaid (tulusus, investeeringutasuvus, rahavood ja investeeringud). Selguse huvides on kõik ajutise määruse jaotises D.4 sisalduvad kahjunäitajate tabelid esitatud allpool, sh tabelid, mida ei muudetud.

(74)

Kuna võrdlus ajutises määruses esitatud andmetega näitab, et lõnga väljajätmine tootevalikust mõjutas valimisse kuuluvate tootjate tootmismahu arengut väga vähesel määral (1 % tõus 2008. aastal ning uurimisperioodil), kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 67 esitatud järeldused.

Tabel 6

(75)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse üldnäitajad küll kahanesid lõnga väljajätmise tõttu, kuid see ei mõjutanud näitajate arengut ega tootmisvõimsuse rakendamist. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 69 esitatud järeldused.

Tabel 7

(76)

Kuna võrdlus ajutises määruses esitatud andmetega näitab, et lõnga väljajätmine tootevalikust mõjutas valimisse kuuluvate tootjate varude arengut väga vähesel määral (1 % tõus 2007. ja 2008. aastal ning uurimisperioodil), kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 70 esitatud järeldused.

Tabel 8

(77)

Ehkki juba 2006. aastast langev müügimaht vähenes ajutise määruse andmetega võrreldes 2007. ja 2008. aastal vaid 1 % ning kasvas uurimisperioodil 3 %, kahanes see vaatlusalusel perioodil ikkagi 27 % ning seepärast kinnitatakse põhjendustes 71 ja 72 esitatud järeldused.

Tabel 9

(78)

Pärast lõnga väljajätmist vähenes liidu tootmisharu ELi turuosa 76,3 %-lt 71,9 %-le (varem oli see vähenenud 75,1 %-lt 69,5 %-le). Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud järeldused liidu tootmisharu turuosa kohta.

Tabel 10

(79)

Keskmised müügihinnad langesid veidi lõnga tootevalikust väljajätmise tõttu. Üldjoontes vastab müügihindade areng aga ajutises määruses kirjeldatule (vaid 2008. aastal ja uurimisperioodil toimus 1 % tõus), mistõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 74 esitatud järeldused.

Tabel 11

(80)

Liidu tootjate tööhõivealaseid näitajaid korrigeeriti pärast lõngatootmise väljajätmist. Arvnäitajate suhteliselt kerge langus ei mõjuta aga üldist suundumust (vaid 2008. aastal ja uurimisperioodil toimus 1 % tõus), mistõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 75 esitatud järeldused.

Tabel 12

(81)

Lõnga väljajätmine ei mõjutanud liidu tootmisharu tootlikkust ja seega võib kinnitada ajutise määruse põhjenduses 76 esitatud järeldused.

Tabel 13

(82)

Arvestades lõnga vähest osakaalu tootjate valimis, ei mõjutanud selle väljajätmine tootevalikust – nagu juba nimetatud põhjenduses 73 – allpool esitatud finantsnäitajaid.

(83)

Kuna lõnga väljajätmine tootevalikust ei mõjutanud keskmise aastapalgana väljendatud tööjõukulusid, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 77 esitatud järeldused.

Tabel 14

(84)

Kuna lõnga väljajätmine tootevalikust ei mõjutanud tulusust ega investeeringutasuvust, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 78–81 esitatud järeldused.

Tabel 15

(85)

Lõnga väljajätmine tootevalikust ei mõjutanud ka liidu tootmisharu rahavooge ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 83 esitatud järeldused.

Tabel 16

(86)

Kuna lõnga väljajätmine tootevalikust ei mõjutanud liidu tootmisharu investeeringute taset, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 85 esitatud järeldused.

Tabel 17

(87)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon oleks pidanud analüüsima kahju (ja samuti põhjuslikku seost) segmendipõhiselt, st iga peamise tooteliigi kohta eraldi. See isik oli arvamusel, et peamised tooteliigid on liiga erinevad, et neid koos analüüsida.

(88)

Esmalt tuleb meenutada, et dumpingut ja kahju saab analüüsida üksnes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kui terviku puhul. Kui vaatlusaluse toote määratluse kohta on kaebusi, tuleks neid analüüsida selles kontekstis, mitte eraldi kahjuanalüüsis uurimisega hõlmatud tooteliikide kohta. Nagu on juba selgitatud põhjendustes 13–23, muudeti käesolevas uurimise lõppetapis uuritavat tootevalikut, millest jäeti välja lõng. Mis tahes järeldusi dumpingu ja kahju kohta saab teha ainult uuesti määratletud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kui terviku kohta. Neil põhjustel ei saa eespool esitatud väitega nõus olla.

(89)

Sama huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu esitatud andmed ei olnud ühtsed. Ta oli arvamusel, et komisjon oli eksinud, esitades vahel kõiki liidu tootjaid hõlmavaid andmeid ja muudel juhtudel vaid valimisse kaasatud tootjatega seotud kontrollitud andmeid.

(90)

Selle väitega seoses tuleb esiteks märkida, et valimi koostamine on algmääruse artiklis 17 selgesõnaliselt sätestatud menetlus, mida kasutatakse juhtudel, kui teatavaid ettevõtete rühmi ei ole võimalik üksikasjalikult uurida. Liidu tootjate valimit käsitati terve liidu tootmisharu suhtes representatiivsena ja huvitatud isikutelt ei laekunud põhjendatud väiteid, milles oleks väidetud vastupidist. Sellepärast – nagu on märgitud ka põhjenduses 66 – arvutati kõik kahjunäitajad (välja arvatud müügimaht ja turuosa) valimisse kuuluvatelt liidu tootjatel saadud andmete põhjal, mille õigsust kontrolliti nende äriühingute valdustes. Kõiki liidu tootjaid hõlmava liidu tootmisharu müügimahu põhjal arvutati liidu tarbimine ning müügimahu ja liidu tarbimise põhjal arvutati omakorda liidu tootmisharu turuosa.

(91)

Lisaks väitis üks huvitatud isik, et vaatlusaluste tootjate müügiandmete sekka tulnuks lisada ka import, mis pärines neilt Hiina tootjatelt, kes on seotud valimisse kuuluvate liidu tootjatega, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 58.

(92)

Kuivõrd aga vaatlusalused liidu tootjad tegelevad vaid nimetatud toodete edasimüügiga, ei oleks selle impordi lisamine nende müügiandmete sekka õigustatud, vaid moonutaks üldist pilti. Igal juhul on kõnealuse impordi maht piiratud, nagu on selgitatud põhjendustes 62 ja 63. Nagu nendes põhjendustes juba mainitud, mõjutaks see ka turuosa vaid minimaalselt ega muudaks vastavate kahjunäitajate arengut.

(93)

Ühe huvitatud isiku väitel ei olnud komisjon selgitanud, miks liidu tootmisharu müügiandmed sisaldasid ka müüki enda tarbeks. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud suletud turgu vabaturust eraldi analüüsima.

(94)

Siinkohal tuleb rõhutada, et müük enda tarbeks lisati liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa analüüsi, sest selgus, et see müük konkureeris impordiga. Uurimise käigus leiti, et vaatlusalustes liidu ettevõtetes enda tarbeks kasutatud kogused saaks põhimõtteliselt asendada ostetud klaaskiuga, nt kui turul valitsevad tingimused ja/või majanduslikud kaalutlused annaksid selleks põhjust. Seetõttu on need kogused lisatud liidu turu analüüsi. Igal juhul ei muutuks müüginäitajate areng kuigivõrd, kui müük enda tarbeks analüüsist välja jätta.

(95)

Liidu tootjad vaidlustasid liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidus, mis on kokkuvõtlikult esitatud ajutise määruse tabelis 10. Tootjad kahtlustasid arvutusviga ja väitsid, et tegelikult langesid müügihinnad vaatlusalusel perioodil rohkem kui märgitud 2 %. Selle väite alusel vaadati valimisse kuuluvate liidu tootjate keskmiste liidu müügihindade arvutuskäik läbi. Arvutus põhines kontrollitud müügihindadel ja see leiti olevat korrektne. Siiski tuli keskmised müügihinnad ümber arvutada, et võtta arvesse lõnga väljajätmist tootevalikust; korrigeeritud keskmised müügihinnad on esitatud eespool tabelis 11.

(96)

Kaks valimisse kuuluvat tootjat vaidlustasid oma tulususnäitajate teatavad korrigeerimised. Need korrigeerimised olid seotud ettevõttesiseste tehingute, arvestusmeetodite muudatuste ja teatavate erakorraliste elementidega, mille puhul komisjon leidis, et need võivad tulususnäitajaid moonutada. Tootjad ei olnud nende korrigeerimistega nõus, sest nende arvates jäid nii arvesse võtmata olulised kulud, mida nad olid kandnud ja mida sai mõnel juhul isegi seostada dumpinguhinnaga impordiga. Kahe äriühingu tulususnäitajate korrigeerimine vaadati läbi ja leiti taas olevat põhjendatud. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(97)

Kuna muid väiteid või märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 66–86 esitatud järeldused, võttes arvesse põhjendustes 55–80 osutatud muudatusi.

(98)

Kuna selles osas muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 87–89 esitatud järeldused.

(99)

Mõned isikud kordasid väidet, mille kohaselt ei ole liidu tootmisharu kahju ja Hiinast pärit impordi vahel põhjuslikku seost, arvestades asjaomase impordi mahtu ja hindu. Eeskätt väideti veel kord, et sellise impordi keskmine hind jäi vaatlusalusel perioodil enam-vähem samaks ja et liidu tootmisharu suutis säilitada tulususe nimetatud kasumimarginaalile lähedastel tasemetel ka 2007. ja 2008. aastal, kui Hiina impordi maht eriti märkimisväärselt kasvas.

(100)

Neile väidetele on juba vastatud ajutise määruse põhjendustes 94 ja 95, mis siinkohal kinnitatakse. Pealegi, nagu on osutatud ka ajutise määruse põhjenduses 107, ei saa teha järeldust põhjusliku seose puudumise kohta, analüüsides piiratud arvu kahjunäitajate arengut vaatlusaluse perioodi teataval ajavahemikul. Vastupidi, hinnata tuleb kõigi kahjunäitajate üldist arengut kogu vaatlusalusel perioodil. Ajutisest analüüsist juba selgus, et vaatlusaluse toote import põhjustas kogu vaatlusalusel perioodil liidu turul hinnalanguse ning lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad tugevalt alla. Sel põhjusel ei suutnud liidu tootmisharu saavutada vajalikku tulususe taset ka suhteliselt kõrge nõudluse perioodidel, nagu aastad 2007 ja 2008. Lisaks sellele suurenes pidevalt Hiinast pärit impordi turuosa, eriti 2007. aastal, kui ELi klaaskiuturg tunduvalt kasvas. Agressiivne turuosa suurendamise poliitika, mis seisnes toodete jätkuvas müügis liidu tootmisharu hindadest tunduvalt madalamate hindadega, ei kahjustanud liidu tootmisharu tulusust enne uurimisperioodi oluliselt vaid seetõttu, et liidu tarbimise kõrge tase leevendas kahjustava dumpingu mõju. Samas näitab uurimisperioodil toimunud areng, et turutingimuste halvenedes avaldus juba täielikult dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju. Eespool põhjenduses 99 esitatud väited lükatakse seetõttu tagasi.

(101)

Arvestades lõnga väljajätmist tootevalikust, korrigeeriti impordiandmeid järgmiselt:

Tabel 18

(102)

Välja arvatud Ameerika Ühendriikidest ja Taiwanist pärit import, mille maht vähenes uurimisperioodil ligikaudu 35 % ajutise määruse tabelis 17 esitatud andmetega võrreldes, jääb mulje, et teistest riikidest pärit import muutus lõnga väljajätmise tõttu väga vähe.

(103)

Mitu huvitatud isikut väitis taas, et liidu tootmisharule põhjustas kahju pigem majanduskriis kui dumpinguhinnaga import või – teisisõnu – et majanduskriis oli kahju peamine põhjus, samas kui Hiinast pärit import oli äärmisel juhul teisejärguline, täiendav faktor. Sellega seoses väideti, et tarbimine ja tulusus olid omavahel seotud ja et tulusus langes alles siis, kui nõudlus vähenes. Samal ajal väideti, et ühelt poolt liidu tootmisharu ELi turuosa, müügihindade ja tulususe ning teiselt poolt Hiinast pärit impordi ELi turuosa ja müügihindade vahel ei olnud mingit seost. Lisaks väideti, et komisjon ei hinnanud õigesti ELi tarbimise languse kahjustavat mõju ja rikkus seega algmääruse artikli 3 lõiget 7.

(104)

Eespool esitatud väite esimest osa on põhjalikult käsitletud ajutise määruse põhjendustes 99–102. Ajutise määruse põhjenduses 101 on uuritud majanduskriisi osa tekitatud kahjus ja on nenditud, et majanduskriis ja tarbimise langus kahtlemata halvendasid liidu tootmisharu olukorda ja süvendasid liidu tootmisharule tekitatud kahju. See ei vähenda aga Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi kahjustavat mõju liidu turule kogu vaatlusalusel perioodil. Teisisõnu, majanduskriis küll halvendas liidu tootmisharu olukorda uurimisperioodil, kuid tootmisharule osaks saanud kahju, mida võib pidada oluliseks algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses, põhjustas igal juhul Hiinast pärit import. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(105)

Ühegi huvitatu isiku esitatud väite põhjal ei ilmne, et oleks muid selliseid tegureid, mis kaotaksid põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud kahju vahel. Eelnevat arvestades ja muude arvessevõetavate märkuste puudumisel tehakse järeldus, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(106)

Siinkohal kinnitatakse ajutises määruses põhjusliku seose kohta esitatud järeldused, mis on kokku võetud selle põhjendustes 117–119.

(107)

Pidades silmas isikute märkusi, analüüsis komisjon põhjalikumalt kõiki liidu huvidega seotud väiteid.

(108)

Kaebuse esitajad rõhutasid veel kord, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oli äärmiselt oluline selleks, et liidu tootmisharu püsiks elujõuline ja töövõimeline ka tulevikus, sest Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnalangus oli tõsiselt kahjustanud liidu tootmisharu müügikäivet, tulusust ja investeerimisvõimet. Kuna rohkem märkusi selle punkti kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 122–126.

(109)

Kuna rohkem märkusi selle punkti kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 127 ja 128.

(110)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist andis endast teada ja esitas märkusi mitu sellist kasutajat ja kasutajate ühendust, kes ei olnud endast teatanud uurimise esialgses etapis.

(111)

Paljud kasutajad kordasid üldise sisuga märkusi ajutises määruses juba analüüsitud küsimuste kohta, ilma et nad oleksid esitanud uut teavet või lisatõendeid nende väidete toetuseks. Teatavate küsimuste kohta esitati siiski uut teavet, mida ka analüüsiti.

(112)

Mitu huvitatud isikut väitis, et koostööd teinud kasutajatelt saadud teave ei peegeldanud sektori keerukust ja et enamik kasutajaid olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle olukorda ja märkusi ei võetud liidu huvide analüüsimisel arvesse.

(113)

Esiteks tuleb meenutada, et 13 kasutajat esitasid küsimustikule vastused ja et veel mitu kasutajat esitas lisaks märkusi. Märkusi esitasid ka mõned kasutajate ühendused. Mitu sellist huvitatud isikut tegi oma seisukohad teatavaks ka ärakuulamise käigus. Pärast lõnga väljajätmisest tulenevaid kohandusi oli koostööd tegevate kasutajate osakaal 24 % vaatlusaluse toote impordist. Sellist koostöö taset tuleb käsitada tüüpilisena.

(114)

Sellest hoolimata tuleb nentida, et enamik küsimustikule vastanud kasutajaid olid küllaltki suured ettevõtted. Selles osas on komisjon sõltuv saavutatud koostöö tasemest. Siiski ollakse arvamusel, et tänu mitme ühingu (PlasticsEurope, EuCIA, EuPC, Plastindustrien, BPF) koostööle leidsid kajastamist ja said arvesse võetud ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate mured.

(115)

Mitu kasutajat ja üks ühing vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 130 esitatud komisjoni hinnangu, milles käsitleti klaaskiutooteid kasutavates tööstusharudes hõivatud töötajate arvu. Tuleb meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 130 hindas komisjon liidu klaaskiutooteid kasutavas järgtööstuses, sh tootmisahela järgmise etapi toodete tootmises hõivatud töötajate koguarvuks ligikaudu 50 000–75 000. Eespool nimetatud huvitatud isikute väitel ulatub see arv koguni 200 000–250 000 töötajani; neil isikutel paluti oma väiteid tõendada. Üks ühing, nimelt European Boating Industry, esitas küll mõningaid arvandmeid laevatööstuse kohta, aga ikkagi ei saadud veenvaid tõendeid, millest oleks ilmnenud nende tööhõivealaste hinnangute ja vaatlusaluse toote ning samasuguse toote vaheline seos.

(116)

Igal juhul kõigutaks liidu huvide analüüsi tõsiseltvõetavust see, kui klaaskiutoodete kasutajate huve analüüsitaks sedavõrd üldiste andmete põhjal, mis hõlmavad kogu liidu järgtööstuse, sh klasskiutoodetega üldse mitte seotud rahvusvaheliste kontsernide filiaalide tööjõuandmeid.

(117)

Lisaks tuleb meenutada – nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 130 –, et komisjoni hinnangul oli kõigi uurimisperioodil Hiina klaaskiutooteid kasutanud ettevõtete seas klaaskiudu kasutavate kontsernide filiaalide töötajate arv ligikaudu 27 000. See hinnang rajanes üksikasjalikel andmetel, mis saadi kasutajate küsimustike vastustest, mis kajastasid konkreetselt nende filiaalide tööhõivet liidus. Selleks liideti andmed ja ekstrapoleeriti need Hiinast pärit vaatlusaluse toote koguimpordile uurimisperioodil. Ekstrapoleerimisel tugineti koostööd tegevate kasutajate osakaalule Hiinast pärit vaatlusaluse toote koguimpordis uurimisperioodil.

(118)

Lõpetuseks tuleks märkida, et pärast lõnga väljajätmist tootevalikust tuli kõnealune hinnang üle vaadata, mille tagajärjel leiti, et kõnealuses sektoris on hõivatud umbes 22 000 inimest.

(119)

Mõned kasutajad väitsid, et komisjon oli ajutise määruse põhjendustes 132–136 alahinnanud ajutise dumpinguvastase tollimaksu mõju klaaskiutooteid kasutavate Euroopa ettevõtjate tulususele ja seega ka elujõulisusele. Nende sõnul oli ajutise tollimaksu tegelik mõju palju suurem ja see seadis paljude liidu ettevõtjate tuleviku küsimärgi alla.

(120)

Sellega seoses on oluline märkida, et ajutises määruses hinnati tollimaksu majanduslikku mõju uurimises koostööd teinud kasutajate esitatud majandusandmete põhjal. Need olid ka ainsad kontrollitavad andmed. Ehkki paljud kasutajad olid seda hinnangut kritiseerinud, esitas vaid üks neist analüüsi täpsustamiseks lisateavet. Kuna see ettevõtja kasutas lõnga, ei võetud tema esitatud andmeid siiski lõplikus tollimaksu mõju analüüsis arvesse.

(121)

Peale selle väideti, et väikeste ja keskmise suurusega kasutajate osakaal oli kindlakstehtust suurem. Et aga sellised kasutajad ei teinud täielikult koostööd, esitati selle väite tõestuseks vähe konkreetseid tõendeid. Tõepoolest kuulusid koostööd teinud kasutajate sekka ka mõned rahvusvahelised kontsernid, mida tollimaks kindlasti vähem mõjutas. Et see asjaolu arvutusi ei moonutaks, määras komisjon uurimise lõppetapis koostööd tegeva kasutaja puhul tollimaksu mõju kindlaks mitte kogu ettevõtja, vaid klaaskiudu kasutanud filiaali suhtes – vt põhjendus 123.

(122)

Pärast lõnga väljajätmist tootevalikust tuli uurimise esialgses etapis antud hinnang läbi vaadata, jättes analüüsist välja lõnga kasutavad ettevõtjad. Pealegi tuli hinnangut muuta ka kohaldatavate tollimaksumäärade tõttu (vt põhjendus 139).

(123)

Pärast nimetatud läbivaatamisi on tollimaksu arvestuslik mõju klaaskiudu kasutavatele ettevõtjatele keskmiselt vaid ligikaudu 0,5–2,3 protsendipunkti nende klaaskiudu kasutavate filiaalide kasumist. Seega osutus mõju esialgu arvatust väiksemaks, lausa tühiseks, sest on vähetõenäoline, et sellist väikest omahinna tõusu, mille põhjustas käesoleval juhul arvatavasti tollimaks, ei saaks täielikult või osaliselt tarbijatele üle kanda.

(124)

Mis puudutab omahinna tõusu ülekandmist, siis saadi kaebuse esitajalt andmeid vaigu hinnatõusu kohta; nimelt on vaik kasutaja jaoks üks olulisemaid kuluartikleid, millel on valminud komposiittoote omahinnas vast suurim kaal. Need andmed näitasid, et kui klaaskiu müügihind (kasutaja omahind) püsis pikka aega stabiilne, siis vaigu omahind lausa kahekordistus samal perioodil. Vaigu hinnatõus jätkus 2009. aasta lõpust. Siiski jätkasid kasutajad hinnatõusust hoolimata kõnealuse olulise toormaterjali ostmist ja suutsid lõpptooteid ka müüa, säilitades konkurentsivõime. Seega on tõenäoline, et nad suutsid omahinna tõusu vähemalt osaliselt tarbijatele üle kanda. Kui sedavõrd märkimisväärse hinnatõusu saab (osaliselt) tarbijatele üle kanda, siis ei ole põhjust, miks ei saaks sama teha klaaskiu suhtes kahju kõrvaldamise tasemel kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuga.

(125)

Mõned isikud väitsid, et teatavad kasutajad, sh rahvusvahelised kontsernid, viivad või kavatsevad viia oma tootmise väljapoole liitu, mis võib kaasa tuua töökohtade vähenemise liidu kasutajate seas. Lisaks võib see mõjutada klaaskiude kasutavate ettevõtete tarbijaid, samuti plastitootjaid, kes tarnivad komposiitmaterjale tootvatele kasutajatele toorainet. See on üks võimalikke tagajärgi, kui tollimaksud kehtestatakse mis tahes vahetootele, mitte ainult klaaskiule. Ka tootmisahela järgmise etapi kasutajad saavad taotleda dumpinguvastases menetluses kaitset, nagu seda on juba tehtud hõreda koega klaaskiust kangaste puhul. Igal juhul oleks sellise kaitse mõju kohaldatavate tollimaksude taseme tõttu väga piiratud (vt põhjendus 139).

(126)

Eespool esitatut arvestades võib teha järelduse, et mitte ükski uurimises koostööd teinud kasutaja, kes esitas komisjonile uurimiseks oma majandusandmeid, ei ole tootmistegevuse lõpetamise ohus kavandatavate meetmete põhjustatud kulude kasvu tõttu.

(127)

Mõned kasutajad kordasid taas väidet, et liidu turu varustuskindlus on ohus ja et dumpinguvastased meetmed halvendasid olukorda veelgi. Nad esitasid oma väite põhjenduseks mõned tõendid, mis näitavad, et liidu tootmisharu ei suuda varustada kasutajaid klaaskiuga nõutavas koguses ja hinnatasemel. Samamoodi leiti olevat lihtsustatud ja põhjendamata komisjoni väide, mille kohaselt on ELi tootmisharul piisavalt kasutamata potentsiaali, et teha tasa Hiinast pärit import.

(128)

Küsimust analüüsiti põhjalikumalt. Lisaks saadi kaebuse esitajalt uut teavet tootmismahtude, tootlikkuse rakendusastme ja nõudluse kohta. Nende andmete analüüs näitas, et 2010. aasta esimesel poolel oli liidu tootmisharul tõepoolest raskusi teatavate toodete tarnimisega, kuna majanduskriisijärgsel taastuval turul nappis varusid. Vahepeal aga nõudlus stabiliseerus kooskõlas ajutise määruse põhjendustes 145–149 väljendatud ootustega ja tõendid näitasid, et ELi tarnijate poolt kohe turustatud toodangu mahud kasvasid 2010. aasta jooksul tunduvalt. Teatati ka liidu tootmisharu tootmisvõime suurendamise plaanidest lühemas ja keskpikas perspektiivis. Lisaks esitati tõendeid ka mitme kolmanda riigi suurenenud tootmispotentsiaali kohta.

(129)

Lõnga tootmist ja tootmisvõimsust kajastavad ajakohastatud andmed ei olnud nii paljutõotavad; ühest sõltumatust uuringust ilmnes, et lõnga tarne osas on olukord tunduvalt halvem. Kuna lõng jäeti tootevalikust välja, ei tule seda küsimust siiski rohkem käsitleda.

(130)

Lisaks väitis mitu kasutajat, et mõned liidu tootjad tõstsid kohe pärast ajutise määruse avaldamist tunduvalt teatavate toodete hindu ja hakkasid lisakoguste tellimisel nõudma kasutajatelt, et nad tasuksid kõrgemat hinda. Samuti väideti, et teatavad liidu tootjad hakkasid vastupidiselt senistele tavadele sõlmima ainult lühiajalisi lepinguid (kehtivusega vähem kui aasta). Kasutajad esitasid tõendeid selle trendi kohta, mida nad tõlgendasid kui liidu tootmisharu suutmatust varustada turgu nõutavate kogustega mõistlikul hinnatasemel.

(131)

Sellega seoses tuleb märkida, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise järel võis liidu turul oodata mõningast hinnatõusu. Seetõttu ei saa liidu tootjate hindade teatavat tõusu pidada ebaharilikuks. Lühiajaliste lepingute puhul on aga tegemist ostja ja müüja vahelise kokkuleppega, mis ei pruugi tingimata olla seotud ajutise varustusprobleemiga, vaid mitmesuguste muude turgu mõjutavate teguritega. Igal juhul paistab, et klaaskiutarned normaliseerusid 2010. aasta vältel, nagu on selgitatud ka põhjenduses 128. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(132)

Eelöeldut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 150–151 ning tehakse lõplik järeldus, et kokkuvõttes puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamata jätmist.

(133)

Kaebuse esitaja märkis, et uurimise esialgses etapis kehtestatud 5 % kasumimarginaal on liiga madal, ning rõhutas veel kord, et 12–15 % tase oleks põhjendatum, kuna klaaskiutoodete valmistamine on äärmiselt kapitalimahukas tööstusharu. Ta väitis, et kõrgema tulususe korral saaksid tootjad piisavat kapitalitulu ja teeksid uusi investeeringuid. Selle väite toetuseks ei esitatud siiski veenvaid tõendeid, mistõttu jääb jõusse uurimise esialgses etapis kindlaksmääratud 5 % kasumimarginaal.

(134)

Seoses kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega tuleb märkida kooskõlas põhjendusega 71, et neid metodoloogilisi muudatusi, mida kohaldati hindade allalöömise taseme arvutamisel, st i) lõnga väljajätmine, ii) tooteliikide rühmitamine ja iii) impordijärgselt kantud kulude arvessevõtmine, kohaldati ka kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel.

(135)

Et jätta tootevalikust välja lõng ja arvestada iga tooterühma (klaaskiust heie, tükeldatud klaasikiud ja klaaskiust matid) eripära, tugines komisjon valimisse kuuluvate liidu tootjate esitatud üksikasjalikule finantsteabele, mis oli jaotatud tooteliikide järgi. Nii kasutaski komisjon peamiste tooterühmade (klaaskiust heie, tükeldatud klaasikiud ja klaaskiust matid) järgi liigitatud finantsandmeid, mitte esialgsetes arvutustes kasutatud üldiseid andmeid, mis hõlmasid ka lõnga (vt ajutise määruse põhjendus 155). Sel viisil arvutatud tulemused kajastavad paremini olukorda turul ja võtavad võimalikult suurel määral arvesse muudetud tootevalikut ning peamiste tooteliikide eripära.

(136)

Eespool nimetatud korrigeerimiste tõttu muutus esialgu kindlakstehtud kahju kõrvaldamise tase oluliselt.

(137)

Eespool esitatut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artiklile 9 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(138)

Kuna kahju kõrvaldamise tase on madalam kui kehtestatud dumpingumarginaal, peaksid lõplikud meetmed põhinema kahju kõrvaldamise tasemel.

(139)

Eespool esitatut arvestades on tollimaksu määrad väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

(140)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalne dumpinguvastane tollimaksumäär määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seetõttu vastab see asjaomase äriühingu olukorrale kõnealuse uurimise ajal. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetse nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei tohi nimetatud määra kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(141)

Taotlus kohaldada nimetatud äriühingule ettenähtud individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (5) koos kõigi vajalike andmetega, märkides eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(142)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks üleriigilist tollimaksu määra kohaldada nii koostööst hoiduvate eksportijate suhtes kui ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(143)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja liidu tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kuna tootevalikust on välja jäetud lõng (vt põhjendused 13–24), vabastatakse lõnga impordilt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Kuna lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra,