15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/5

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Bulgaaria esitas 15. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2011–2014 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati lähenemisprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Majanduskriis katkestas tugeva kasvu (mida toitsid märkimisväärsete välismaiste otseinvesteeringute vood ja laenumahu suurenemine) perioodi. SKP hakkas taas suurenema 2010. aasta teises kvartalis, olles tipust vähenenud kokku 7,1 %, mille tulemusel oli 2010. aasta kui terviku reaalne SKP üldiselt madal. Kõige tähtsamateks kasvumootoriteks on olnud ekspordi tugev kasv ja reservide täiendamine. Valitsemissektori eelarvepositsioon muutus järgmiselt: kriisieelsest ülejäägist sai 2009. aastal puudujääk suurusega 4,7 % SKPst ja 2010. aastal 3,2 % SKPst. Kui ekspordimahukates tööstusharudes on toodang ja tööhõive suurenenud, siis ehitus-, kinnisvara- ja jaemüügisektori madal aktiivsus on majanduse elavnemist viimase aasta jooksul pidurdanud. Majanduse jahtumise põhilöök tabas tööhõivet: 2008. aasta tippajaga võrreldes kadus ligikaudu 358 000 töökohta. Selle tulemusel suurenes töötus mitu protsenti, jõudes 2010. aastaks 10,2 %ni, samamoodi prognoositakse, et tööhõive ei naase keskpika perioodi jooksul kriisieelsele tasemele.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud lähenemisprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et eelarveprognooside aluseks olevad makromajanduslikud stsenaariumid põhinevad optimistlikumatel kasvuprognoosidel kui komisjoni talituste prognoosid. Ajakohastatud lähenemisprogrammiga nähakse vastavalt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele 2011. aastaks ette valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamine ja hilisem täiendav puudujäägi vähendamine. Pärast seda, kui 2010. aastal õnnestus eelarvet ühekordselt märkimisväärselt konsolideerida, nii et struktuurne puudujääk vähenes rohkem kui kahe SKP protsendipunkti võrra, jääb 2011. aasta eelarve kohandamine soovitatust (vähemalt 0,75 SKP protsendipunkti võrra) oluliselt väiksemaks, ent eelarvepingutus on keskmiselt siiski kogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames suurem kui 1 % SKPst. Ajakohastatud programmis ei esitata aga piisavalt täpset infot 2012.–2014. aasta eelarve-eesmärkide saavutamiseks kavandatavate eelarvemeetmete kohta. 2014. aastaks kavandatud vähendatud keskpika perioodi eesmärk (struktuurne eelarvepuudujääk 0,6 % SKPst) on siiski ambitsioonikam kui minimaalne nõutav tase. See on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkidega ning selle saavutamine nähakse ette lähenemisprogrammi perioodi lõpuks (2014. aastaks). Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist 2011. aastal on aga ajavahemiku 2012–2014 struktuurse eelarvepositsiooni keskmine kavandatav konsolideerimine oluliselt väiksem soovitatud minimaalsest aastasest tasemest (0,5 % SKPst). Järk-järgult paranevat majandusprognoosi arvestades peaks lähenemisprogrammi eesmärk olema kiirem liikumine keskpika perioodi eesmärkide saavutamise suunas. Potentsiaalse keskpika perioodi ettevaatliku kasvuprognoosi taustal tundub 2012.–2013. aastaks kavandatav eelarvekulude suurenemine optimistlik, kujutades endast ohtu keskpika perioodi struktuursele eelarvepositsioonile.

(9)

Ülemäärase puudujäägi kõrvaldamine vastavalt kavandatule 2011. aasta lõpuks aitab taastada usalduse ning tugevdada valitsuse poliitika usaldusväärsust. Keskpika perioodi jooksul on tähtis jõuda väikse struktuurse puudujäägini (0,6 % SKPst), et eelarvepoliitika toetaks kehtivat rahanduslikku režiimi. Eelarve konsolideerimist takistab aga avaliku sektori ebatõhusus, mis võib viia märkimisväärse surveni kuludele, samas kui struktuursed eelarvetulud on tõenäoliselt väiksemad kui kriisieelsetel buumiaastatel. Eelarve kohandamiseks ja vajalike struktuurireformide rakendamise rahastamise, sealhulgas ELi poolt toetatavate projektide vajaliku kaasrahastamise tagamisele kaasaaitamiseks on seega vaja kaugeleulatuvaid avaliku sektori rahanduse reforme.

(10)

Bulgaaria eelarve täitmine oli kriisieelses soodsas majanduskeskkonnas positiivne. Eelarve-eesmärke täideti järjekindlalt ja koguti märkimisväärsed eelarvevarud. 2009. aastal läks eelarve majanduskriisi tõttu esimest korda paljude aastate jooksul miinusesse ning rikuti reeglit hoida eelarve tasakaalus või ülejäägis ja avaliku sektori kulud allpool 40 % SKPst. Osaliselt oli see seotud nõrkustega kulutuste kavandamisel ja kontrollimisel. Lisaks oli see tunnistuseks asjaolust, et kavandamata tulusid, mis pärinesid kriisieelsest elavast majandustegevusest, oli kasutatud suhteliselt suurte ühekordsete kulutuste ja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamise rahastamiseks. Nende probleemide leevendamiseks võtsid ametiasutused ette mitu algatust kulutuste kontrolli-, järelevalve- ja aruandlussüsteemide parandamiseks, võttes muu hulgas vastu ulatusliku õigusaktide paketi, tugevdades eelarve-eeskirju ja keskpika perioodi eelarveraamistikku. Selle tulemusel loodetakse parandada eelarvedistsipliini ja poliitika prognoositavust, vähendada makromajanduslikku ebakindlust ja muuta eelarvepoliitika vähem protsükliliseks. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid keskmise suurusega.

(11)

Kriisieelsetel buumiaastatel muutus tööturu olukord märkimisväärselt pingelisemaks ning palgad kasvasid jõuliselt ja rohkem kui tootlikkus. See tingis keskmise palga taseme kasvu, mis liikus seega lähemale ELi keskmisele. Kõige rohkem kasvasid palgad 2007. aasta neljandas kvartalis, mil kasvutempo oli aasta baasil ligikaudu 20 %. Majanduslanguse järel on palkade kasv hakanud aeglustuma, ehkki see jäi suhteliselt kõrgeks: 2010. aastal oli see töölepingu alusel töötavatel töötajatel (kes moodustavad tööjõust ligikaudu 65 %) ligikaudu 10 %.

(12)

Tööturul osalemise tõkked annavad tunnistust sellest, et tööturu olukord on kriisi tõttu hiljuti halvenenud ning puudub tõhus ja aktiivne tööturupoliitika, millega kaasnevad alarahastatud riiklikud tööhõiveteenused. Tööotsijate aktiveerimise, töökoha otsimise assisteerimise ja ümberõppe valdkonna avalike teenuste kvaliteet jätab soovida. On vaja parandada suutlikkust, et paremini kontrollida ja hinnata programmide tulemusi ja parandada poliitika kujundamisprotsessi. Nagu on välja toodud töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi poolt tellitud hiljutises aruandes („Riigi tööturuteenuste netomõju hindamise põhitulemused”), toetaksid individualiseeritumad ja parema kvaliteediga teenused ning tööhõiveameti büroode parem infrastruktuur töötuid töökoha leidmisel tõhusamalt.

(13)

Majanduskriis mõjutab jätkuvalt tööturgu. Töötuse määr suurenes 5,4 %-lt 2008. aastal 10,2 %-le 2010. aastal, kusjuures noorte (vanuses 15–24) tööpuudus oli 2010. aastal 23,2 %. Kriis tabas eriti madala kvalifikatsiooniga töötajaid (sealhulgas suurt osa romavähemusest), kes moodustavad töötutest peaaegu 70 %. Pikaajalise töötuse osakaal (2010. aastal 46 %) on ELi keskmisest kõrgem (2010. aastal 40 %) ja see võib muutuda struktuurseks. Noorte hõivatuse määr on järjepidevalt moodustanud alla kahe kolmandiku ELi keskmisest (2009. aastal 29,5 %; EL: 43,8 %). Noorte tööpuuduse määr oli 2009. aastal 24,8 % (EL: 35,2 %). Ka nende noorte osakaal, kes ei tööta ega õpi, on Bulgaarias kõige suurem (19,5 % 15–24 aastastest inimestest). Üks peamisi takistusi, mille tõttu noored tööturul ei osale, on hariduse ja töö ühendamise võimaluste nappus, paljudes valdkondades puuduvad näiteks praktika- ja õppeajavõimalused, mis lihtsustavad tööturule sisenemist.

(14)

Keskmisest parematest haridustulemustest hoolimata on Bulgaarias üle 40 % neid, kelle tulemused kirja- ja arvutusoskuses on tagasihoidlikud. See näitab, et haridussüsteemis on parandamisruumi selle paremaks ühtlustamiseks tööturu vajadustega. Hiljutise koolide detsentraliseerimise reformi positiivsetele tulemustele tuginedes on tulevasest alus- ja koolihariduse seadusest oodata mõningaid lahendusi, mida saab veelgi tugevdada, nt seoses eelarvelise autonoomsuse, alushariduses osalemise määra, välise hindamise ning usaldusväärsuse tagamisega. Koolist väljalangemise määr (2009. aastal 14,7 %) on lähedal ELi keskmisele, kuid romade hulgas on see eriti kõrge (kus selle suuruseks hinnati 2008. aastal 43 %). Kõrgharidusega inimeste osakaal (2009. aastal 27,9 %) jääb ELi keskmisele (32,2 %) endiselt alla. Bulgaaria on märkimisväärselt hilinenud kõrgharidusreformiga. Juba 2010. aastal esitatud, kuid seejärel tagasi võetud uus kõrghariduse seadus peaks aitama vajalikke reforme teha.

(15)

2010. aastal otsustatud pensionireform ei ole seotud oodatava elueaga ega tervise- ja pikaajalise hoolduse süsteemi olukorraga. Rakendusperiood kestab 2011–2026, kusjuures suurem osa meetmeid jõustub ajavahemiku teises pooles, mis võib ohtu seada nii pensionisüsteemi esimese samba rakendamise kui ka jätkusuutlikkuse.

(16)

Bulgaaria kodanikud on ELi keskmisega võrreldes vaesemad (võrreldes ELi 8,1 %ga elab suures materiaalses puuduses 41,9 % elanikkonnast). Vaesusriskis elab ligikaudu 66 % vanuritest, mis on ELi keskmisest märkimisväärselt kõrgem. Viimase paari aasta jooksul on ilmnenud märke elutingimuste halvenemisest. Demograafilist olukorda arvestades sõltub riikliku reformikava vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamine suuresti vanemaid töötajaid ja ebasoodsas olukorras olevaid inimesi käsitleva poliitika õigest kujundamisest ning adekvaatsetest sotsiaalsiiretest. Riiklikus reformikavas on nähtud ette koostada romade (keda on hinnanguliselt 10 % elanikkonnast (3)) integreerimise tegevusstrateegia väljatöötamine, et käsitleda ühes laiaulatuslikus kavas mitmesuguseid tõkkeid tööhõive, hariduse, tervise ja eluaseme valdkonnas.

(17)

Endiselt takistab kasvu avalike teenuste vähene tõhusus. Hiljutisest ühtlustamisest hoolimata ei ole tegeletud avaliku halduse reformi raames töötajate oskuste ega põhifunktsioonide kvaliteedi parandamisega. Püsi-lairibaühenduse kasutustihedus on Bulgaarias väga madal: 14,9 % on ELi tagantpoolt teine näitaja; see piirab ka kõigi elektrooniliste teenuste kasutuselevõttu.

(18)

Riigihangete nõudeid rikutakse kõigist kontrollitud hangetest kuni 60 % puhul; see näitaja on veelgi suurem suurte riiklike infrastruktuuriprojektide puhul, mil ametiasutustel lasub eelkontrolli kohustus. Riikliku finantsinspektsiooni ameti suutlikkust on 2006. aastal oluliselt vähendatud ja seetõttu teostas amet 2007.–2009. aastal järelkontrolli kõigist riigihangetest vaid 12 % üle. Ministrite nõukogu on hiljuti heaks kiitnud riigihanke seaduse ja riikliku finantsinspektsiooni seaduse muudatused ning saatnud need menetlemiseks parlamenti.

(19)

Bulgaaria majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELis. Silmapaistvaks näiteks on elamute kütmine, kusjuures suurema osa probleemist moodustavad halvastihooldatud korrusmajad. Abikõlblikkuse eeskirjade hiljutiste muudatustega loodi võimalus kasutada ELi struktuurifonde energiatõhususe investeeringute toetamiseks. Tehtud on mõned investeeringud, kuid energia- ja transpordimaksudest saadav tulu võrreldes SKP ja ka tööjõumaksudega (mis on ELi keskmisest oluliselt kõrgemad) on langenud. Juurdepääsu energiaturule takistavad vähenenud konkurents ja läbipaistmatud hinnakujundusmehhanismid.

(20)

Bulgaaria on võtnud laiendatud euroala pakti raames mitmeid kohustusi. Eelarve suhtes on oluline, et riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks kavatsetakse võtta pensionireformimeetmeid, tagada tulemuspõhine palk avalikus sektoris, külmutada pensionid ja palgad 2013. aastani ning tugevdada riigi rahandusraamistikku, võttes vastu finantsstabiilsuse pakti, mis hõlmab siduvaid arvulisi rahanduseeskirju. Tööhõive edendamiseks võetakse meetmeid deklareerimata töötamise osakaalu vähendamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks. Konkurentsivõimet käsitlevate meetmete puhul keskendutakse halduskoormuse vähendamisele ja e-valitsemise suurendamisele, haridusele juurdepääsu parandamisele ja haridussüsteemi toimimise tõhustamisele. Ülalnimetatud kohustused käsitlevad pakti neljast valdkonnast kolme, jättes käsitlemata finantssektori. Need kujutavad endast lähenemisprogrammis ja riiklikus reformikavas sätestatud laiema reformikava jätkamist ning käimasolevate reformiprojektide kiirendamist eelarvehalduse, avaliku halduse ja hariduse valdkonnas. Soovitustes on hinnatud ja arvesse võetud laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi.

(21)

Komisjon on hinnanud lähenemisprogrammi, riiklikku reformikava ja laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Bulgaaria fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Komisjon leiab, et pärast 2010. aasta märkimisväärset ühekordset eelarve kohandamist tuleks 2011. aasta eelarve konsolideerimise kavasid rakendada vastavalt kavandatule ja puudujääk tuleks vastavalt nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusele tuua allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst. Ajakohastatud versioonis ei esitata piisavaid üksikasju kavandatavate eelarvemeetmete kohta, et saavutada 2012.–2014. aasta eelarve-eesmärke, samuti oleks olnud võimalik tagada kiiremad edusammud valitud keskpika perioodi eesmärgi suunas. Riigi eelarveraamistiku tugevdamine aitaks suurendada finantsdistsipliini ning tagada keskpikas perspektiivis valitsuse poliitika ennustatavuse ja usaldusväärsuse. Edasisi meetmeid tuleks võtta ka konkurentsivõime tugevdamiseks, inimeste abistamiseks töökoha leidmisel, kõige haavatavamate rühmade, kelle ühiskondlik tegevus on mitmeti takistatud, kaitsmiseks, avaliku halduse ja seadusandjate suutlikkuse parandamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ning enamate investeerimis- ja kasvuvõimaluste avamiseks.

(22)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Bulgaaria lähenemisprogrammi 2011. aasta ajakohastatud versiooni ning tema arvamus (4) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Bulgaaria riikliku reformikava,

1.

Jätkata eelarve tõhusa täitmisega, et kõrvaldada ülemäärane puudujääk 2011. aastal kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitusega. Täpsustada 2012.–2014. aasta eelarvestrateegiaga seonduvaid meetmeid. Kasutada ära käimasolevat majanduse elavnemist, et tagada eelarve piisav kohandamine keskpika perioodi eesmärgi suunas, eelkõige hoides kulude kasvu range kontrolli all ning seades samal ajal prioriteediks kasvu stimuleerivad kulutused.

2.

Võtta täiendavaid meetmeid eelarve planeerimise ennustatavuse ja selle täitmise kontrolli parandamiseks, sealhulgas kasutades tekkepõhist arvestust ja eelkõige tugevdades eelarvehaldust. Sel eesmärgil välja töötada ja kehtestada siduvad eelarve-eeskirjad ning hästimääratletud keskpika perioodi eelarveraamistik, mis tagab läbipaistvuse kõigil valitsustasanditel.

3.

Võtta sotsiaalpartneritega kokkulepitud meetmeid käimasoleva pensionisüsteemi reformi raames, kiirendada mõningaid selle põhimeetmeid, mis aitaksid suurendada tegelikku pensioniiga ning vähendaksid varajast pensionile jäämist, näiteks sotsiaalkindlustuseks nõutava staaži järk-järgulise suurendamise kaudu, ning tugevdada meetmeid, mis aitavad vanematel töötajatel jääda kauem tööga hõivatuks.

4.

Arendada sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riigi tavadega poliitikat selle tagamiseks, et palkade kasv võtaks paremini arvesse tootlikkuse kasvu ja toetaks konkurentsivõimet, pöörates samal ajal tähelepanu käimasolevale lähenemisprotsessile.

5.

Võtta meetmeid selleks, et võidelda vaesusega ja edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige haavatavate rühmade puhul, kelle ühiskondlik tegevus on mitmeti takistatud. Võtta meetmeid riiklike tööturuteenuste ajakohastamiseks, et tõhustada nende suutlikkust oskuste ja tööturul valitseva nõudlusega kokkuviimisel, ning suunates toetuse madala kvalifikatsiooniga noortele. Edendada haridusreformi, võttes 2012. aasta keskpaigaks vastu alus- ja koolihariduse seaduse ning uue kõrghariduse seaduse.

6.

Suurendada jõupingutusi põhiliste valitsusharude ja reguleerivate asutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, et muuta avalikud teenused kodanike ja ettevõtjate vajadustele vastamisel tõhusamaks; kehtestada meetmed riigihangete kontrollimiseks riskihinnangute põhjal ja neid tõhusalt rakendada, tugevdada asutuste suutlikkust hoida ära rikkumisi ja nende eest karistada, et parandada riigi vahendite kasutamisel teenuste kvaliteeti ning kvaliteedi ja hinna suhet.

7.

Kaotada turule sisenemise tõkked, kokkulepped tagatud kasumi kohta ja hinna kontrollimine ning tagada Bulgaaria energiainspektsiooni täielik sõltumatus, et avada elektri- ja gaasiturg suuremale konkurentsile. Kehtestada stiimulid hoonete energiatõhususe tagamiseks.