19.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/1

(1)

Mitme 2009. aasta kevadel ajakirjanduses avaldatud artikli põhjal sai komisjon teada, et autoosade tootmise sektori moderniseerimise fond (Fonds de Modernisation des Equipementiers Automobiles, edaspidi „FMEA”) on investeerinud äriühingusse Trèves 55 miljonit eurot. Komisjon esitas 2009. aasta 5. mail, 11. juunil ja 4. novembril saadetud kirjades Prantsusmaa ametiasutustele selle kohta teabenõuded. Kõnealused ametiasutused vastasid nõuetele 2009. aasta 5. juunil, 23. juunil, 18. augustil, 18. novembril ja 23. detsembril saadetud kirjades (või elektronpostiga).

(2)

Lisaks toimus 8. jaanuaril 2010 Prantsusmaa ametiasutuste taotlusel komisjoni ruumides kohtumine. Kohtumise tulemusel esitasid Prantsusmaa ametiasutused 15. jaanuaril 2010 elektronpostiga lisateavet.

(3)

29. jaanuari 2010. aasta kirjas teatas komisjon Prantsusmaale otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus seoses FMEA investeeringuga ning äriühingule Trèves Prantsusmaa ametiasutuste võimaldatud maksu- ja sotsiaalmaksu võla ümberkorraldamise kavaga (nimetatud ka „maksuvõla tasumise ajatamise kavaks”). Prantsusmaa edastas oma märkused seoses ametliku uurimismenetluse algatamisega 25. märtsil 2010.

(4)

Komisjoni otsus algatada kõnealune menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuste meetmete kohta märkusi.

(5)

Komisjon sai antud teemal märkuseid järgmistelt huvitatud isikutelt: Itaalia Vabariik, äriühing Trèves, kontsern PSA Peugeot Citroën, kontsern Renault, äriühingu Trèves konkurent, kes soovis jääda anonüümseks, ja FMEA (3). Komisjon edastas märkused Prantsusmaale, andes võimaluse neid kommenteerida, ning sai Prantsusmaa märkused 5. oktoobri 2010. aasta kirjas. Samuti toimus 18. novembril 2010 kohtumine Prantsusmaa ametiasutustega. Lisateave esitati komisjonile 21. detsembril 2010. aastal ja 22. veebruaril 2011. aastal elektronpostiga.

(6)

Enne vaatlusaluste meetmete kirjeldamist tuleb tutvustada strateegilist investeerimisfondi (Fonds Stratégique d’Investissement, edaspidi „FSI”), FMEA-d, ettevõtjat CDC Entreprises, FMEA haldusettevõtjat (punkt II.1) ning äriühingut Trèves ja selle suhtes võetud meetmeid (punkt II.2). Samuti antakse ülevaade ametliku uurimismenetluse algatamise põhjustest seoses FMEA investeeringu ning maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamise kavaga (punkt II.3).

(7)

2008. aastal alanud kriisi tõttu seadis Prantsusmaa oma majanduse toetamiseks sisse strateegilise investeerimisfondi (edaspidi „FSI”). Vahetult pärast seda asutas FSI koostöös kontserniga PSA Peugeot Citroën (edaspidi „PSA”) ja kontserniga Renault (edaspidi „Renault”) FMEA. Kui FSI eesmärk on aidata igat liiki äriühinguid olenemata majandussektorist, siis FMEA pakub abi üksnes autoosade valmistamise sektorile.

(8)

Strateegiline investeerimisfond on 20 miljardi euro suurune fond, mille Prantsusmaa valitsus rajas 2008. aasta detsembris, et täita nende ettevõtjate omavahenditega seotud vajadused, keda peetakse Prantsusmaa majanduse kasvu ja konkurentsivõime alustaladeks. FSI tippjuhtide sõnul investeeris viimane üksnes nendesse ettevõtjatesse, kellel on head väljavaated Prantsusmaa majanduse kasvule ja konkurentsivõimele kaasaaitamiseks.

(9)

49 % FSIst kuulub Prantsusmaa valitsusele ja 51 % ettevõtjale Caisse des Dépôts et Consignation (edaspidi „CDC”). CDC „ja selle tütarettevõtjad moodustavad Prantsusmaa  (4) üldiste huvide ja majandusarengu teenistuses oleva avalik-õigusliku kontserni,” selle tippjuhid on ametisse nimetatud dekreediga.

(10)

FSI haldusnõukogu juhatab CDC peadirektor ning juhatusse kuulub lisaks presidendile kuus direktorit, kellest üks esindab CDC-d, kaks riiki (riigi osaluse peadirektor ja ettevõtluse peadirektor) ning kolm ettevõtjate huve (ettevõtjate SCOR, Essilor ja Artémis tippjuhid).

(11)

FMEA on usaldusühingu vormis asutatud riskikapitalifond, mille ülesanne on soodustada selliseid autoosade valmistajaid, kes on konkurentsivõimelised, klientide jaoks teadus- ja arendustegevuse potentsiaaliga ja tugeva rahvusvahelise toetusega. FMEA teostab kuni 60 miljoni euro suuruseid investeeringuid täielikult oma klientide huvides kas üksi või samaaegselt teiste erainvestorite või muude fondidega.

(12)

FMEA loomine (25. märtsil 2009) on osa autotööstuse toetamise kavast, mille Prantsuse Vabariigi president kuulutas välja 4. detsembril 2008. FMEA-le eraldati kokku 600 miljonit eurot: FSI andis 200 miljonit eurot, PSA 200 miljonit eurot ja Renault 200 miljonit eurot.

(13)

FMEA-d haldab CDC Entreprises, mis on CDC tütarettevõtja. Investeerimisotsused teeb seega CDC Entreprises.

(14)

FMEA juurde kuuluvad valiku- ja investeerimiskomisjon, kes vastutavad toimikute ettevalmistamise eest enne, kui haldusettevõtja CDC Entreprises investeeringu teostab. Nendes komisjonides on võrdselt esindatud kolm investorit – PSA, Renault ja FSI.

(15)

FMEA tegevuseeskirjade kohaselt on asjaomasel haldusettevõtjal kohustus konsulteerida valikukomisjoniga investeerimisprojektide strateegiliste küsimuste osas. Selle nõuandvad arvamused ei ole haldusettevõtja jaoks siduvad. Arvamused võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(16)

Investeerimiskomisjoniga peab konsulteerima enne iga investeeringu või negatiivse investeeringu teostamist või seoses kõikide eranditega investeerimispoliitika kriteeriumitest ja eeskirjadest. Kui see esitab arvamuse investeerimisprojekti või negatiivse investeeringu kohta, võetakse ka selle arvamused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega ning need ei ole haldusettevõtja jaoks siduvad. Kui aga üks kolmest investorist hääletab arvamuse vastu, käsitatakse arvamust negatiivsena. Sellisel juhul saadetakse investeerimisprojekt või negatiivse investeeringu projekt tagasi valikukomisjonile.

(17)

CDC Entreprises on peamine riskikapitali pakkuja Prantsusmaal. Ta peab täitma kõiki väärtpaberiturujärelevalve kehtestatud eeskirju kolmandate isikute nimel vahendite haldamise valdkonnas, eriti eeskirju seoses erapooletusega investeerimisvalikute tegemisel ja huvide konflikti vältimisega. CDC Entreprises haldab muu hulgas muid FSI investeeringuid börsil noteerimata väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse ning CDC ja teiste investorite investeeringuid.

(18)

CDC Entreprises on 100 % ulatuses CDC tütarettevõtja. Ettevõtja CDC Entreprises presidendi ja peadirektori nimetab ametisse selle haldusnõukogu, kelle liikmed on ametisse nimetanud CDC.

(19)

CDC Entreprises on sõlminud FSIga abi- ja nõustamislepingu, mille kohaselt abistab FSI määratud meeskond ettevõtjat CDC Entreprises investeerimisprojektide eelvalikus (teostatavusuuring ja riskihindamine, muu hulgas kõnealuse abi uuring ja toetus selle rakendamisel) ning teostatud investeeringute kontrollis.

(20)

FMEA komisjonide korralduse ja toimimise tõttu on CDC Entreprises ainsana pädev kehtestama FMEA-le siduvaid kohustusi. Komisjonide otsused ei ole haldusettevõtjale siduvad (välja arvatud investeerimispoliitika ning huvide konflikti haldamise kriteeriumite ja eeskirjade erandid, millega ei ole praegusel juhul tegemist). Prantsusmaa ametiasutused on täpsustanud, et CDC Entreprises ei ole kunagi pidanud vajalikuks esitada investeerimisvaldkonnas arvamusi, mis oleksid vastuolus komisjonide arvamustega.

(21)

Allpool esitatud graafikus nr 1 on kokku võetud Prantsuse Vabariigi, CDC, CDC Entreprises’i, FSI, FMEA, PSA ja Renault’ vahelised seosed.

Joonis nr 1

Prantsuse Vabariigi, CDC, CDC Entreprises’i, FSI, FMEA, PSA ja Renault vahelised seosed

(22)

Äriühing Trèves tegutseb mootorsõiduki siseosade valmistamise valdkonnas. Seal töötas enne käimasoleva ümberkorralduskava elluviimist ligikaudu 6 500 isikut (ümberkorralduskava hõlmas 1 300 isikut). Äriühing keskendub kolmele tegevusvaldkonnale: müraisolatsioon, (5) istmed ja nende osad ning tekstiiltooted. Äriühingule kuulus üheksa tehast (kaks on tänaseks suletud) ning see asub 14 riigis (sealhulgas Hispaanias, Ühendkuningriigis, Portugalis, Sloveenias ja Tšehhi Vabariigis). 40 % käibest tuleneb tegevusest Prantsusmaal. Tema peamised kliendid on Renault, Peugeot SA, Volkswagen, Nissan ja Toyota.

(23)

Vahetult enne 2008. aasta kriisi hakkas äriühingule Trèves kasu tooma 2005. aastal käivitatud esimene ümberkorralduskava, mille eesmärk oli vähendada ametikohti ja ratsionaliseerida tootmisvõimsust. Kriisi tekkimisel otsustas Trèves ümberkorralduskava muuta ja süvendada ning soovis pidada laenajatega läbirääkimisi lepitusmenetluse raames (6).

(24)

25. mail 2009. aastal sõlmisid äriühingu Trèves aktsionär (ettevõtja „Severt”, ainuosanik) kontserni Trèves äriühingud, laenajad (st pangad) ja FMEA lepitusprotokolli. Protokolli aluseks on ümberkorralduskava elluviimine (kava on kirjeldatud punktis V.1.1).

(25)

Ümberkorralduskava maksumuseks oli hinnanguliselt [110–140] (7) miljonit eurot. Selleks võtsid mitu osalist endale 25. mai 2009. aasta protokollis kindlaksmääratud kohustused.

(26)

Peugeot’ ja Renault’ tootjad on võtnud kohustuse eraldada rahastamiseks 33,3 miljonit eurot […].

(27)

Kontsern Trèves on võtnud kohustuse anda endast parim, et katta 2009. aastal [5–20] või [5–30] miljoni euro suurune sularahanõudlus.

(28)

Pangad andsid uue pangalaenu suuruses [10–30] miljonit eurot. Lisaks nõustusid pangad andma [30–60] miljoni euro suuruse konsolideerumislaenu, mille eesmärk oli praeguste lühiajaliste võlakohustuste ([0–20] miljonit) ja keskpika tähtajaga võlakohustuste ([30–40] miljonit) tagasimaksmine. Uus laen ja konsolideerumislaen peavad olema täielikult tagasi makstud […] 2014. aastaks.

(29)

FMEA andis äriühingule abi 55 miljoni euro ulatuses. Sellest summast [40–50] miljonit eurot anti võlainstrumentidena, mis annavad juurdepääsu kapitalile (nt ORAPA või väärtpaberites makstavad kohandatava pariteediga võlakirjad), [> 8]protsendilise fikseeritud kupongiga lunastatavad instrumendid. Samal ajal suurendati kapitali [5–15] miljoni euro ulatuses (uute lihtaktsiate omandamisega), mille tulemusena omandas FMEA [< 50] suuruse osaluse äriühingu Trèves kapitalis.

(30)

Avalik-õiguslikud võlausaldajad on võimaldanud 18,4 miljoni euro suuruse maksu- ja sotsiaalmaksu võla ajatamise kava […]. Kava hõlmab äriühingu Trèves maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamist koos trahvide ja viivisintresside maksetega.

(31)

Äriühingu Trèves ümberkorralduskava rahastamisel kasutatakse uusi vahendeid kogusummas [100–120] miljonit (summa ei sisalda konsolideerumislaenu). Sellest summast pärineb FMEA-lt 55 miljonit. Sellele lisandub maksu- ja sotsiaalmaksu võla ajatamise kava summas 18,4 miljonit. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendab komisjon kahtlusi seoses kahe viimase meetme liigitamisega riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(32)

FMEA investeeringu suhtes väidab komisjon, et mitu asjaolu tunduvad osutavat sellele, et investeering on avalik-õigusliku päritoluga. Esmapilgul näib, et kõnealune investeering on tehtud riigi ressurssidest ja on seostatav riigiga (8). Komisjoni kahtlused põhinevad eelkõige FSI, FMEA ja CDC Entreprises toimimise jälgimisel, mida on käsitletud eespool.

(33)

Seejärel kahtleb komisjon, kas kõnealuse investeeringu puhul on täidetud turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteerium. Võttes arvesse olukorda nii autotööstuses kui ka äriühingus, mis oli teatavates rahalistes raskustes, (9) ei ole komisjonil võimalik kinnitada esiteks seda, kas ümberkorralduskava eeldused olid usaldusväärsed, realistlikud ja ettevaatlikud, teiseks seda, kas äriühingu Trèves vara hindamine enne investeeringu tegemist oli ettevaatlik, ning kolmandaks, kas [> 12 %]-list (10) sisemise tasuvusläve väljavaadet võib pidada FMEA võetud riski puhul piisavaks.

(34)

Maksu- ja sotsiaalmaksu võla ajatamise kava suhtes tõstatab komisjon küsimuse, kas Prantsusmaa ametiasutuste käitumist võib võrrelda samades tingimustes eraõigusliku võlausaldaja omaga, kes püüab sisse nõuda talle tasumisel kuuluvat võlga. Komisjonil ei ole kõiki andmeid, mis võimaldaksid järeldada, et avalik-õiguslikud võlausaldajad olid 25. mai 2009. aasta lepitusprotokolli kohaselt vähemalt sama soodsal positsioonil kui äriühingu Trèves eraõiguslikud võlausaldajad (st pangad), kes samuti nõustusid võla ajatamisega, andes konsolideerumislaenu. Komisjon seab seega kahtluse alla turumajandusliku erasektori võlausaldaja kriteeriumi täitmise maksu- ja sotsiaalmaksu võla ajatamise kava puhul.

(35)

Lõpetuseks märgib komisjon menetluse algatamise otsuses, et kui kaks eespool nimetatud meedet liigitatakse riigiabiks, võiks nende kokkusobivust ühisturuga uurida, toetudes komisjoni suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (11) (edaspidi „suunised”). Komisjon kinnitab siiski, et praeguses etapis ei saa ta kindlalt kinnitada, et kõik kõnealuste suunistega nõutavad tingimused on täidetud.

(36)

Kontsern Trèves edastas 2. juuli 2010. aasta kirjaga komisjonile oma märkused. Tema sõnul ei kuulu FMEA poolt kontserni Trèves tehtud investeeringu üksikasjad ja tingimused ning Trèves’i maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamise kava ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse.

(37)

Esiteks väidab kontsern Trèves, et väide vahendite riigiga seostatavuse kohta on alusetu, sest kontsern Trèves sidus end FMEA kaudu kahe rahvusvaheliselt tegutseva autoosade valmistajaga, kes esindavad [> 50] % tema käibest. Lisaks vaidlustab Trèves komisjoni analüüsi, mille kohaselt pidi ettevõtja kasutama riigi ressursse, kuna ühest küljest pärinevad FMEA vahendid tema sõnul eraettevõtjatelt ning teisest küljest tõendab erainvestorite (pankade) osalemine ettevõtja rahastamises, et äriühing oli suuteline end turutingimustes rahastama.

(38)

Teiseks lükkab kontsern Trèves kategooriliselt tagasi komisjoni analüüsi äriühingu Trèves majandusliku olukorra kohta 2005.–2008. aastal. Tema sõnul ajab komisjon segi autotööstuse üldise kriisi 2008. aastal ja konkreetse äriühingu olukorra, kelle käive kasvas pidevalt ja oluliselt ajavahemikus 1999. aastast ([500–700] miljonit eurot) kuni 2004. aastani ([900–1 100] miljonit eurot). Kasvu pidurdas tegelikult 2008. aasta teises pooles autotööstust tabanud kriis. 2005. aasta ja 2009. aasta ümberkorralduskavade eesmärk ei olnud leevendada rahavoogudega seotud raskusi, vaid äriühingu tootmisvõimsuse ratsionaliseerimine, et taaskäivitada äriühing raskes majandustsüklis, mitte aga tagada selle ellujäämine, nagu tõendab äriühingu Trèves EBITDA (12) areng 2005.–2007. aastal ning tulemuste paranemine alates 2009. aastast.

(39)

Kontsern Trèves vaidlustab lisaks ka selle, millist tähtsust omistab komisjon Prantsusmaa tööstusministri avaldustele, mille kohaselt oleks Trèves riigi sekkumiseta pankrotti läinud. Subjektiivne poliitiline avaldus pingelises sotsiaalses õhkkonnas ei ole asjakohane ettevõtja tegeliku majandusliku ja finantsolukorra hindamiseks.

(40)

Seega oli FMEA investeering äriühingusse Trèves nii rahalises kui ka tööstuslikus plaanis igati ettevaatlik. Äriühing tuletab meelde, et FMEA ei olnud ainus investor, vaid endast andsid märku paljud teised võimalikud investorid ja FMEA kõrval on endale kohustuse võtnud eraõiguslikud partnerid. Vastupidiselt sellele, mida tundub komisjon arvavat, ei ole FMEA investeeringu rahalise ja tööstusliku poole vahel mingisugust vasturääkivust. Kontserni Trèves sõnul on autotööstuses tavaline, et valmistajal on osalus mõnes oma tarnijas, et tugevdada tööstuslikke seoseid ja saada selle kasvades rahalist kasu.

(41)

Kolmandaks rõhutab Trèves turumajanduse tingimustes tegutseva teadliku investori põhimõtte täitmist. Investeeringutingimused ei ole mitte üksnes väga ranged, vaid ka FMEA jaoks soodsad. Äriühingul Trèves olid 2008.–2009. aastal peamised eelised tasuvuse kiire taastamise tagamiseks (tärkava turumajandusega riikides tegevuse alustamine ja edasiarendamine, tootjatest kliendibaasi mitmekesistamine, suunatus teadus- ja arendustegevusele). Neid eeliseid arvesse võttes töötati äriühingu tööstuslik ja rahaline ümberkorralduskava välja ettevaatlike ja mõistlike prognooside põhjal pärast põhjalikku auditit ettevõtja olukorra kohta. Äriühingu Trèves head tulemused 2009.–2010. aastal näitavad investeeringu teadlikku iseloomu.

(42)

Kontsern Trèves on arvamusel, et kui FMEA investeering peaks kuuluma ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse, sobiks kõnealune abi kokku suunistega, sest on tagatud äriühingu pikaajaline elujõulisus, äriühingu Trèves ümberkorraldamine ei põhjusta konkurentsi moonutamist ning hõlmab juba osaliselt võetud tasakaalustavaid meetmeid ([…], tootmisvõimsuse ja ametikohtade vähendamine ning äriühingu Trèves ümberkorraldamise rahastamise väidetav avalik-õiguslik osa on rangelt piiratud ümberkorraldamiskuludeks vajaliku miinimumiga).

(43)

Maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamise kava osas leiab kontsern Trèves esmalt, et selle puhul on täidetud turumajanduse tingimustes tegutseva erasektori võlausaldaja kriteerium. Kontserni meelest ei saa komisjon eeldada, et kui investeeringut käsitatakse abina, ei võiks võla tasumise ajatamise kava finantsasutuste seisukohast olla arukas. Võla tasumise ajatamise kavaga on ette nähtud trahvid ja viivised, kõrgem intressimäär sellest, mida erasektori võlausaldaja võiks nõuda, esimese järjekorra hüpoteegid […], ning ametiasutused sekkuvad samaaegselt erasektori võlausaldajatega.

(44)

FMEA edastas 22. juuni 2010. aasta kirjaga komisjonile oma märkused. FMEA välistab selle, et tema investeeringu äriühingusse Trèves saab liigitada riigiabiks, sest tal on sõltumatus esiteks investeeringuid ning teiseks oma eesmärkide saavutamiseks vastuvõetavat meetodit valides.

(45)

FMEA rõhutab asjaolu, et ta valib oma sekkumised täielikult iseseisvalt. Sõltumatus tuleneb nii tema põhikirjast kui ka juhtimistavast. FMEA kui usaldusühingu vormis asutatud riskikapitalifondi juurde kuulub haldusettevõtja, kelle suhtes kehtivad kolmandate isikute nimel vahendite haldamist käsitlevad eeskirjad. Haldusettevõtja põhikirjajärgne sõltumatus investeeringute valikul, kui ta tegutseb oma klientide varalistes huvides, aitab investeerimisotsuse tegemise etapis tagada FMEA sõltumatuse. FMEA nõuandekomisjonide – valiku- ja investeerimiskomisjoni – arvamused võib vastu võtta ainult siis, kui vähemalt üks kahest tootjast need heaks kiidab. Siiani ei ole haldusettevõtja – CDC Entreprises – komisjonide arvamusi kunagi tagasi lükanud. Seega on erainvestorite, st Renault’ ja Peugeot’, mõju investeerimisprojektide valimisel ja määratlemisel ülekaalus.

(46)

Pealegi iseloomustab FMEA investeering äriühingusse Trèves FMEA investeerimispoliitikat, mis soosib suure innovatsioonivõime, kasvupotentsiaali ning kasumlikkusega ettevõtjaid autoosade valmistamises. Äriühing Trèves on Euroopas autoosade valmistamisel esirinnas ning ta pakkus huvi ka teistele erafondidele […]. Äriühingu 2010. aasta tulemuste selge paranemine näitab äriühingu Trèves ümberkorralduskava tegelikku mõju ja asjakohasust. Äriühingu ajutised raskused majandus- ja finantskriisi tõttu võimaldasid ka FMEA-l pidada investeeringu üle läbirääkimisi väga ettevaatlikel tingimustel.

(47)

FMEA leiab seetõttu, et tema investeeringut ei saa liigitada riigiabiks.

(48)

Renault edastas 6. juuli 2010. aasta kirjaga komisjonile oma märkused. Esiteks vaidlustab ta komisjoni väited, mille kohaselt oli aktsiate märkimine FMEA-s seotud laenuga, mille riik talle 2009. aasta aprillis eraldas. Äriühing tuletab meelde, et fondi loomisel 20. jaanuaril 2009 (13) ei olnud tal teavet riigi antava võimaliku tulevase laenu kohta autoosade valmistajatele. 2009. aasta aprillis talle eraldatud laenu eesmärk oli rahastada äriühingu üldiseid vajadusi seoses 2008. aasta neljanda kvartalis ja 2009. aasta esimeses kvartalis tekkinud finantsturgude surutisega.

(49)

Renault’ aktsiate märkimist FMEA-s põhjendasid ka majanduslikud, tööstuslikud ja rahalised kaalutlused: Renault’ jaoks on jätkusuutliku tarnimise huvides tegelikult strateegiliselt ja rahaliselt väga tähtis tugineda usaldusväärsetele ja konkurentsivõimelistele tarnijatele, eeldades samal ajal finantsinvesteeringu tasuvust. FMEA võimaldab Renault’l seega investeerida autotööstuse olulistesse äriühingutesse, nt Trèves, kes on jätkuvalt Euroopa autotööstuse peamine tarnija. Seega järgitakse FMEA sekkumiste puhul sama lähenemisviisi, mida Renault’ sekkumiste puhul, kes ise on turumajanduse tingimustes tegutsev teadlik investor.

(50)

Äriühing Renault on täielikult nõus FMEA märkustega, mida see esitas komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsusele vastates ja mis käsitlevad FMEA juhatust, FMEA töökorraldust ning nii ta enda kui ka tema haldusettevõtja sõltumatust ametiasutustest.

(51)

PSA edastas 6. juuli 2010. aasta kirjaga komisjonile oma märkused. PSA sõnul pole FMEA investeering äriühingusse Trèves mitte üksnes tulutoov, vaid täidab ka tema majanduslikke ja strateegilisi huve.

(52)

PSA osalus FMEA-s tuleneb tootja ja fondi ühisest tahtest investeerida suure innovatsioonivõimega ettevõtjatesse, kes on võimelised tagama varustuskindluse ja tugevdama optimaalselt autoosade valmistamise sektorit. PSA hinnangul täidab FMEA investeering võetud riski arvestades tema tasuvuse nõuded.

(53)

PSA rõhutab ka, et tema otsus osaleda FMEA-s ning kolme miljardi eurose laenulepingu sõlmimine Prantsuse Vabariigi ja autoosade valmistaja vahel 2009. aasta märtsis ei ole omavahel tingimuslikult seotud.

(54)

Äriühingu Trèves konkurent, kes soovib jääda anonüümseks, edastas 23. juuni 2010. aasta kirjaga komisjonile oma märkused. Ta nõustub komisjoni 29. jaanuari 2010. aasta menetluse algatamise otsuses kirjeldatud analüüsiga. Ta on arvamusel, et äriühing Trèves oli enne majanduskriisi algust majanduslikes raskustes ning ei või seega saada kasu ühenduse ajutistest meetmetest. Olenemata äriühingu Trèves majanduslikust olukorrast peavad riigiabile, millest ta võis kasu saada, lisanduma olulised tasakaalustavad meetmed, kuna riigiabi avaldab konkurentsile väga suurt negatiivset mõju. Abi, mille ainus eesmärk on äriühingu kunstlik elushoidmine sektoris, kus teadaolevalt on esinenud pikaajaline struktuuriline ülevõimsus, ei ole õigustatud. Tema arvates tuleks äriühingut Trèves kohustada piirama oma kohalolekut turgudel, müües tütarettevõtteid või vähendades märkimisväärselt tegevust, ning panustama rohkem omavahenditesse enda ümberkorraldamiseks.

(55)

Itaalia majandusarengu ministeerium edastas 15. juuni 2010. aasta kirjaga komisjonile oma märkused. Ta jagab komisjoni väiteid (14) kahes põhilises küsimuses: FMEA investeering kujutab endast kahtlemata riigiabi riiklike vahendite suure osakaalu tõttu ning seetõttu, et sellist liiki abi on ette nähtud ettevõtjate toetamiseks, kes enne 2008. aasta teist kvartalit olid suuniste mõistes raskustes.

(56)

Prantsusmaa ametiasutused edastasid pärast ametliku uurimismenetluse algatamist 29. jaanuaril 2010 komisjonile oma märkused 25. märtsi 2010. aasta kirjaga.

(57)

Ametiasutuste sõnul ei kuulu FMEA poolt äriühingusse Trèves tehtud investeeringu üksikasjad ja tingimused ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse, sest investeeringut ei tehtud riigi vahenditest, vaid peamiselt eraõiguslikest, mida ei saa seostada riigiga. Isegi kui FMEA vahendeid käsitataks riigi vahenditena või kui investeerimisotsus oleks seostatav riigiga, on Prantsusmaa ametiasutused arvamusel, et investeeringu puhul on olemas kõik turumajanduse tingimustes tehtud teadliku investeeringu tunnused. Samuti leiavad nad, et maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamine, millega on nõustunud avalik-õiguslikud võlausaldajad, vastab selliste erasektori võlausaldajate kriteeriumitele, kes püüavad sisse nõuda neile tasumisele kuuluvat võlga.

(58)

Lisaks väidavad Prantsusmaa ametiasutused, et FMEA investeeringu puhul ei toimunud riigi vahendite ülekandmist Stardust Marine’i kohta tehtud kohtuotsuse (15) tähenduses. FMEA vahendid, mis pärinevad PSA-lt ja Renault’lt (kaks kolmandikku), on täielikult eraõiguslikud vahendid ning need, mis pärinevad FSI-lt (üks kolmandik), on küll avalik-õigusliku päritoluga, kuid mitte riigi pideva kontrolli all. Eraõigusliku investeerimisfondi mudeli järgi loodud FSI tegutseb anonüümse äriühingu vormis, konkureerides teiste eraõiguslike investeerimisfondidega. Ta teostab pikaajalisi investeeringuid tasuvuse eesmärgil.

(59)

Pealegi ei kuulu FMEA haldusettevõtja, CDC Entreprises, oma põhikirjast ning töömeetoditest lähtuvalt ametiasutuste kontrolli alla. Oma põhikirjast tulenevalt on see ka õiguslikult sõltumatu CDCst ning investeerib üksnes oma märkijate huvides, konkureerides või samal ajal teiste erainvestoritega. CDC Entreprises haldab seega FMEA vahendeid täiesti sõltumatult. Äriühingusse Trèves investeerimisel järgis ta FMEA valiku- ja investeerimiskomisjoni soovitusi ilma riigi sekkumiseta. Seetõttu järeldavad Prantsusmaa ametiasutused, et esiteks ei ole investeeritud vahendid riigi vahendid, kuna need ei ole pideva avaliku kontrolli all ega kättesaadavad liikmesriikide ametiasutustele, ning teiseks ei saa investeerimisotsust seostada riigiga, sest CDC Entreprises tegutseb üksnes FMEA märkijate huvides ja täiesti sõltumatult.

(60)

Seoses FMEA investeeringu vastavusega turumajanduse tingimustes tegutseva teadliku investori põhimõttele leiavad Prantsusmaa ametiasutused, et FMEA investeerimispoliitika soosib autotööstuse jaoks suure kasvupotentsiaali ja innovatsioonivõimega tulusaid ja strateegilisi projekte. Äriühingu Trèves puhul tehti investeering realistliku ja range äriplaani põhjal, mille olid kinnitanud mitu erasektori analüütikut. FMEA aktsiakapitali laiendamine äriühingu Trèves kapitali ning ORAPA-de omandamine toimus teiste erainvestoritega samal ajal ja samadel tingimustel (samaväärsed investeeringud). Prantsusmaa ametiasutuste arvamuse kohaselt kinnitavad need tegurid piisavalt, et investeering vastab turutavadele.

(61)

Turumajanduse tingimustes tegutseva erasektori võlausaldaja kriteeriumi kohaldamisega seoses leiavad Prantsusmaa ametiasutused, et äriühingu Trèves maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamise kava lähtub ideest, millel põhineb kõnealuse kriteeriumi kohaldamine, st et nii avalik-õiguslik võlausaldaja kui ka erasektori võlausaldaja peab püüdma sisse nõuda võlga, mida talle peab tasuma rahalistes raskustes olev võlgnik. Prantsusmaa ametiasutused täpsustavad, et esiteks ei ole ühtegi äriühingu Trèves maksu- ja sotsiaalmaksu võlga kunagi kustutatud. Nad on arvamusel, et erasektori võlausaldaja kriteeriumit võimaldavad hinnata kaks peamist tegurit, st et kõnealuse juhtumi puhul kasutati trahve ja viiviseid ning kohaldati intressimäära. Maksuvõla tasumise ajatamise kavaga on tegelikult ette nähtud intressid ja viivised, mis olid kindlaks määratud enne võla ajatamise kava kohta lepingu sõlmimist ning mida on arvesse võetud äriühingu Trèves kuumakse arvestamisel. Tsiviilseadustiku artikli 1153 kohaselt on ette nähtud, et lepingutingimuse puudumisel mõistetakse erasektori võlausaldajale tasumisele kuuluva makse hilinemisel välja seadusjärgse määraga viivis. 2009. aastal, kui maksuvõla tasumise ajatamise kava kehtestati, oli määraks 3,17 %. Aastane intress maksuvõla tasumise ajatamise kava kogu kestuse ajal on ligikaudu [5–10] %. Esmalt tuletavad Prantsusmaa ametiasutused meelde, et samal ajal maksu- ja sotsiaalmaksu kohustuste ajatamise kavaga nõustusid kontsernile Trèves laenu andvad pangad kohustuste ajatamisega konsolideerumislaenu abil. Samuti võimaldasid äriühingu Trèves erasektori võlausaldajad maksesoodustusi tagamaks, et neile tasumisele kuuluv võlg makstakse tagasi.

(62)

Prantsusmaa ametiasutused märgivad esiteks, et enamik saadud märkusi kinnitavad seda, et FMEA investeeringut äriühingusse Trèves ei saa liigitada riigiabiks. Seetõttu ei esita Prantsusmaa ametiasutused märkuste kohta täiendavaid kommentaare.

(63)

Itaalia ametiasutuste ja end äriühingu Trèves konkurendina tutvustava anonüümse äriühingu esitatud märkuste kohta aga soovivad Prantsusmaa ametiasutused esitada komisjonile järgmised märkused.

(64)

Prantsusmaa ametiasutused märgivad, et Itaalia ametiasutused kinnitavad üksnes, et FMEA investeering äriühingusse Trèves tuleb liigitada riigiabiks riiklike vahendite „suure osakaalu” tõttu. Selle väite kinnituseks ei tooda ühtegi näidet ega põhjendust.

(65)

Prantsusmaa ametiasutuste sõnul oletab ka äriühingu Trèves konkurent ilma tõendamata, et tegemist on riigiabiga, mis ei sobi kokku suuniste ega ajutise raamistikuga, mille komisjon võttis seoses majandus- ja finantskriisiga vastu 2008. aasta detsembris. Andmed, millele äriühing tugineb, on kas ebatäpsed või kontekstist väljas ning seega on neid tõlgendatud vigaselt või puudulikult.

(66)

Kui komisjon uurib riiklikku meedet, peab ta esiteks kontrollima, kas kõnealust meedet saab liigitada riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kui see on kindlaks tehtud, võib komisjon seejärel hinnata, kas meedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks erandite põhjal, mida on ELi toimimise lepingus lubatud teha riigiabi keelamise põhimõttest. Kui vaatlusalune meede ei kujuta endast riigiabi, siis ei ole abi kokkusobivust siseturuga vaja uurida.

(67)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(68)

Euroopa Kohus tuletab oma 15. juuni 2006. aasta kohtuotsuses meelde, et need kriteeriumid on „selle meetme rahastamine riigi poolt või riigi vahenditest, ettevõtjale soodustuse andmine, nimetatud meetme valikulisus ning mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja sellest tulenev konkurentsi moonutamine” (16).

(69)

Need kriteeriumid on kumulatiivsed ja peavad seega kõik olema täidetud, et meedet võiks liigitada riigiabiks. Seega alates hetkest, mil komisjon teeb kindlaks, et üks neist kriteeriumitest ei ole täidetud, saab ta kindlalt kinnitada, et kõnealune meede ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(70)

FMEA 55 miljoni eurose investeeringu puhul äriühingusse Trèves tuleks esiteks kontrollida, kas eelise kriteerium on täidetud.

(71)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (17) ei kujuta äriühingu rahastamine endast riigiabi, kui see toimub tingimustel, mis oleksid vastuvõetavad tavapärastes turumajanduse tingimustes tegutsevale erainvestorile (turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteerium).

(72)

Eeldusel, et FMEA müüb oma osaluse äriühingus Trèves 2012. aastal, on FMEA arvutatud sisemine tasuvuslävi investeeringu tulemusena [> 12 %] aastas. See määr näitab kogu FMEA investeeringu maksueelset kulutasuvust nii [5–15] miljoni euro suuruse kapitali otseinvesteeringu kui ka selliste võlainstrumentide vormis, mis annavad juurdepääsu kapitalile (ORAPA) [40–50] miljoni euro ulatuses.

(73)

Turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumi täitmise hindamiseks peab komisjon seega leidma vastused järgmistele küsimustele.

(74)

Komisjon ühendab küsimuste b ja d vastuste puhul kaalutlused seoses FMEA investeeringu struktuuri ja kapitalikasumi jagamisega.

(75)

Nendele küsimustele antud vastused võimaldavad komisjonil välja selgitada, kas FMEA tegutses samaväärsetes tingimustes, kui oleks nõudnud erainvestor, kelle investeeringu puhul on olemas risk, mis tuleneb nii autotööstuse olukorrast investeeringu ajal kui ka teatavates rahalistes raskustes oleva äriühingu olukorrast.

(76)

Nagu juba märgitud põhjenduses 23, hakkas vahetult enne 2008. aasta kriisi äriühingule Trèves kasu tooma 2005. aastal käivitatud esimene ümberkorralduskava, mille eesmärk oli vähendada ametikohti ja ratsionaliseerida tootmisvõimsust (18). Kriisi tekkimisel otsustas Trèves oma ümberkorralduskava muuta ja süvendada.

(77)

2008. aasta suve lõpus andis Trèves oma ümberkorralduskavale uue tõuke ning 2008. aasta detsembri lõpuks ehk mitu kuud enne 25. mai 2009. aasta lepitusprotokolli võis juba täheldada järgmiseid tulemusi:

(78)

2009. aasta alguseks oli Trèves palju ametlikumalt välja töötanud ümberkorralduskava uue versiooni, mille koostamisel abistas sõltumatu konsultatsioonifirma […]. Kõnealune firma kinnitas eeskätt kava rahastamiseks vajalikuks peetava sularahanõudluse ([110–140] miljonit eurot, vt põhjendus 25 jj).

(79)

Esiteks tuleb rõhutada, et ümberkorralduskavas esitatud käibe prognoosid tunduvad olevat usaldusväärsed ja realistlikud. Valmistajatelt pärinevate tellimuste hinnangulist taset, millel prognoosid tegelikult põhinevad, on märgatavalt korrigeeritud. Näiteks jäävad 2009. aastal eeldatavad mahud 2008. aasta tasemest [15–25] % allapoole. Teiseks sobivad prognoosid kokku autotööstuse analüütikute (nt äriühing JD Power) samal ajal tehtud prognoosidega sektori eeldatava taastumise ja selle olukorra kohta 2011. aastal. Seega hindas Trèves oma tulevast käivet, lähtudes ettevaatlikest ja tõsistest koguste hinnangutest. Kava on ettevaatlik ka sektori arengu osas ning 2011. aasta tegevuse taset […] prognoositakse 2008. aasta müügi alusel.

(80)

Kavaga on ette nähtud ka oluline kulude vähendamine. Vähendamine saavutatakse muu hulgas tööjõu tulemuslikkuse suurendamisega ja tegevuskulude kahandamisega […] (19) […]. Kulusid kärbitakse ka ametikohtade märkimisväärse vähendamise arvel (ümberkorraldamine hõlmab kokku 1 300 isikut).

(81)

Nende meetmete põhjal on ümberkorralduskavaga ette nähtud:

(82)

Märkida tuleks, et enne investeeringu tegemist volitas FMEA firmat […] 2009. aasta märtsi keskpaigas ja aprilli lõpus täielikult auditeerima äriühingu Trèves olukorda („hoolsuskohustusena” tuntud tegevus). Ümberkorralduskava analüüsisid ja selle kinnitasid ka FMEA meeskonnad.

(83)

Äriühing Trèves võttis ümberkorralduse raames kohustuse loobuda oma tegevusest „[…]”, võttes arvesse sellega seotud tööstuslikku ja sotsiaalset tasakaalu ning sooviga aidata kaasa ümberkorraldatud äriühingu Trèves tootmisvahendite konkurentsivõimele.

(84)

Eelnevat arvesse võttes järeldab komisjon, et ümberkorralduskava, mille alusel FMEA investeeris äriühingusse Trèves, võib pidada usaldusväärseks ja realistlikuks.

(85)

Äriühingu Trèves omavahendite väärtuseks enne FMEA investeeringut määrati [15–40] miljonit eurot. Selle põhjal omandas FMEA [< 50] % äriühingu Trèves kapitalist, suurendades kapitali [5–15] miljoni euro võrra. Komisjon peab kontrollima, kas selline väärtus on asjakohane ja ettevaatlik, võttes arvesse äriühingu toonast olukorda.

(86)

Äriühingu omavahendite väärtuse hindamiseks on mitu meetodit (20). Üks sagedasti kasutatav meetod on EBITDA kordarv. See võimaldab hinnata äriühingu X aasta omavahendeid, korrutades X aasta EBITDA arvuga (kordarvuga), mida peetakse sektoris asjakohaseks, kusjuures tulemusest lahutatakse netovõlg.

(87)

Teine meetod on diskonteeritud rahavoogude analüüs. Äriühingu käsutuses olev netorahavoog (vaba rahavoog) tulevasteks aastateks ajakohastatakse vastavalt kapitali kaalutud keskmisele hinnale (edaspidi „kapitali kaalutud keskmine hind” või „WACC” (Weighted Average Cost of Capital)) ning saadud tulemusest lahutatakse netovõlg.

(88)

Kolmanda meetodina kasutatakse käibe kordarvu. See võimaldab hinnata äriühingu X aasta omavahendeid, korrutades X aasta käibe arvuga (kordarvuga), mida peetakse sektoris asjakohaseks, kusjuures tulemusest lahutatakse netovõlg.

(89)

FMEA kasutas enne investeeringut äriühingu Trèves väärtuse hindamiseks diskonteeritud rahavoogude analüüsi ning käibe kordarvu. Äriühingu Trèves EBITDA ei olnud 2008. aasta lõpus positiivne, mistõttu ei olnud nimetatud meetodi ehk EBITDA kordarvu kasutamine võimalik.

(90)

Diskonteeritud rahavoogude analüüs oli aga võimalik ning see võimaldas võtta arvesse kasumlikkuse taastamise perspektiive, millest tulenevalt sai väärtuse hindamisel hõlmata ka äriühingu tulemuslikkuse paranemisest eeldatava kasu. Samuti kasutati ettevaatusabinõuna ja kindluse mõttes käibe kordarvu meetodit.

(91)

Äriühingu diskonteeritud rahavoogude analüüsi meetodi põhjal hinnati konkreetse sektori riski arvesse võttes sektori kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks ehk WACC-ks 12 %. Seejärel arvutas FMEA ettevaatlikuma WACC suuruses [> 12] %, võttes arvesse konkreetseid täiendavaid riskipreemiaid, mis on seotud äriühingu suuruse ja investeeringu mittelikviidsusega. Ta otsustas lõpuks kasutada WACCi suurusega [> 12] %, et võtta arvesse äriühingu muudatustega (st ümberkorraldusega) seotud täiendavat riski. Äriühingu pikaajaline väärtus (st lõppväärtus) arvutatakse 2011. aasta tulemuste põhjal. FMEA on määranud kontserni Trèves omavahendite väärtuseks [15–40] miljonit eurot.

(92)

Käibe kordarvu meetodi puhul kasutati 2008. aasta lõpu käibe kordarvuna [0–1]. Kõnealune kordarv vastab võrreldavate äriühingute kordarvudele, mida tehingu ajal turul täheldati. Rõhutada tuleks, et need kordarvud saadi 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses erakordselt madalate tasemete põhjal, mis tulenesid autotootmise ja autoosade valmistamise sektorit tugevasti mõjutanud finants- ja majanduskriisist (pikaajaline keskmine käibe kordarv autoosade valmistamise sektoris on 0,51). Kordarvu [0–1] põhjal on äriühingu Trèves omavahendite suuruseks [15–40] miljonit eurot.

(93)

Kuigi kordarvu [0–1] tuleb pidada ajalooliselt madalaks, kasutas FMEA just selle kordarvu põhjal saadud väärtust, mitte aga pikaajalise või mitme aasta põhjal saadud keskmisest kordarvust tulenevat väärtust. Samuti ei kasutanud FMEA diskonteeritud rahavoogude analüüsis saadud väärtust. Eelnevast järeldub, et äriühingu Trèves omavahendite hindamine enne FMEA investeeringu tegemist oli asjakohane ja ettevaatlik. See paikneb selle vahemiku alguses, mis on arvutatud vastavalt diskonteeritud rahavoogude analüüsi meetodile ja turu kordarvude põhjal. Seoses sellega tehtud hindamine on erainvestori jaoks soodne, sest see kaldub suurendama kapitalikasumi väljavaateid, pidades silmas väärtuse hindamise kordarvude kasutamise asemel nende varasemate keskmiste kasutamist.

(94)

Lisaks tuleks meelde tuletada, et FMEA investeering ei piirdu [5–15] miljoni eurose kapitalisüstiga, millega ta omandas [< 50] % kontserni Trèves aktsiatest. FMEA andis ka [40–50] miljonit eurot võlainstrumentide vormis, mis annavad juurdepääsu kapitalile (ORAPA) ning toodavad aastas [> 8] % intressi. See on keerukas struktuur, mida erainvestor oleks nõudnud sellise sektori nagu autotööstuse allhangete sektori puhul. Suures koguses ORAPA-de olemasolu, mille pariteet sõltub äriühingu tulemuslikkusest, kujutab endast kõige stimuleerivamat kontrollimehhanismi.

(95)

FMEA sisse seatud mehhanism on järgmine. ORAPA-id võib hüvitada äriühingu Trèves uute aktsiate emiteerimisega. Pariteet määratakse 2011. aastal […] % suuruse äritegevuse kogukasumi marginaali põhjal. Kui see lävi saavutatakse, omandab FMEA võlakirjade lunastamisega […] % omavahenditest. Kui seda läve ei saavutata, omandab FMEA võlakirjade lunastamisega […] % omavahenditest. Äriühingu Trèves tippjuhid on seega huvitatud äritegevuse […] % suuruse kogukasumi marginaali saavutamisest. Seega on finantsinvestoril ja tippjuhtidest aktsionäridel väga lähedased huvid investeeringust väljumise korral äriühingu väärtust võimalikult suurendada.

(96)

Erainvestor kasutab üldiselt meetodit, mis sisaldab kavandatud investeerimisprojekti sisemise tasuvusläve iga-aastast hindamist. Äriühingusse tehtava investeeringu sisemise aastase tasuvusläve arvutamiseks tuleb kindlaks määrata selle äriühingu omavahendite väärtus eeldatava tasuvuse ajal.

(97)

Nagu põhjendustes 85–87 juba märgitud, on äriühingu väärtuse kindlaksmääramiseks mitu meetodit. Äriühingu väärtuse hindamiseks 2012. aastal ehk aastal, mil FMEA võib oma osaluse loovutada, (21) kasutas FMEA EBITDA kordarvu meetodit. Seda meetodit kasutatakse sageli tööstussektoris, et näha ette kapitali või kvaasikapitali investori puhul viis investeeringust väljumiseks. Eeldatava tasuvuse arvutamisel EBITDA põhjal tugines FMEA asjakohasele oletusele, et äriühingu elujõulisus peaks taastuma tema investeeringu tegemise (25. mai 2009) ja 2011. aasta lõpu vahel. Pealegi valis FMEA 2011. aasta EBITDA-d ja mitte suuremat ehk 2012. aastaks ette nähtud EBITDA-d kasutades ettevaatliku lähenemisviisi, mis hõlmas selle kontrollimist, et äriühingu elujõulisus taastuks piisavalt lühikese aja jooksul (pisut rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul).

(98)

Sellest tulenevalt põhineb FMEA arvutatud sisemine tasuvuslävi praegusel juhul ümberkorralduskavas nimetatud kolmel eeldusel. Esiteks, et kontserni Trèves EBITDA peaks olema 2011. aasta lõpuks [50–80] miljonit eurot. Teiseks, et kontserni Trèves väärtus 2011. aasta lõpuks määratakse kindlaks EBITDA kordarvu [1–6] põhjal. Kolmandaks, et netovõlg on 2011. aasta lõpus hinnanguliselt [50–150] miljonit eurot. Komisjon peab seega kindlaks tegema, kas nimetatud kolme eeldust võib pidada usaldusväärseiks ja realistlikeks FMEA investeeringu teostamise ajal.

(99)

Esiteks tuleb seoses EBITDA väärtusega 2011. aastal rõhutada, et see prognoos tugineb ümberkorralduskava rakendamisele. Põhjendustes 76 jj selgitatu põhjal võib kava pidada usaldusväärseks ja realistlikuks. Lisaks tuleks meenutada, et kulude kärpimine toimub peamiselt tööjõu tulemuslikkuse suurendamise ja tegevuskulude kahandamisega, eelkõige tänu […]. Kulusid kärbitakse ka ametikohtade märkimisväärse vähendamise arvel (ümberkorraldamine hõlmab kokku 1 300 isikut).

(100)

Teiseks vastab äriühingu väärtuse leidmiseks kasutatud EBITDA kordarv ([1–6]) ajavahemikus 2000–2009 arvutatud sektori keskmisele kordarvule ([1–6]), millest on seoses äriühingu ümberkorraldustega ettevaatusabinõuna lahutatud standardhälve. See kordarv on pisut suurem sektori kordarvust (4,2) investeerimise ajal. See on siiski piisavalt ettevaatlik, kuna tugineb väärtuse hindamise ajal 2011. aasta lõpus arvule [1–6], pidades silmas määra prognoositavat paranemist, mis algas märgatavalt juba investeeringu tegemise ajal ([1–6] 2008. aasta detsembris, võrdluseks [1–6] 2009. aasta mais). Kõnealune kordarv näib olevat ka erakordselt ettevaatlik, võttes arvesse, et pikaajaline prognoos sektoris viitab kordarvudele vahemikus [1–6] ja [1–6].

(101)

Kolmandaks näitasid 2009. aasta aprilli prognoosid netovõla vähenemist, mis pidi vähenema [100–200] miljonist eurost 2008. aasta lõpus [100–200] miljoni euroni 2010. aastal (olukord halvenes eelnevalt, kui võlg suurenes [100–200] miljonist eurost 2005. aasta lõpus [100–200] miljoni euroni 2008. aasta lõpus). Võttes arvesse esialgse EBITDA kogutaset ajavahemikus 2009–2011, materiaalsete ja mittemateriaalsete investeeringutega seotud oluliste lisakulude ning lisavahendite puudumist ja pidades silmas ümberkorraldamise kulu, näib ettevaatlikuna prognoos, mille kohaselt toimub vähenemine [0–30] miljonit eurot.

(102)

Eelnevat silmas pidades tuleks järeldada, et sisemise tasuvusläve arvutamine investeerimise ajal põhineb mõistlikel eeldustel.

(103)

Seoses küsimusega, kas kavandatud [> 12 %]-line sisemine tasuvuslävi on kõnealuse investeeringu riski arvestades vastuvõetav, on komisjonil järgmised märkused.

(104)

Esmalt tuleb meelde tuletada, et põhjendustes 97–100 esitatud andmete põhjal tehtud arvutus andis tegelikult sisemiseks tasuvusläveks [> 15 %]. Seetõttu kohaldas FMEA turvameetmena ja ettevaatusabinõuna EBITDA suhtes 2011. aastal eeldatavat […] protsendilist väärtuskärbet. Selle tulemusena on käesoleva analüüsi puhul kasutatud [> 12 %]-line sisemine tasuvuslävi selline, mis tuleneb ettevõtja arengu halvimast stsenaariumist. Nagu juba märgitud, annab põhistsenaarium sisemiseks tasuvusläveks [> 15 %], samas kui parima stsenaariumi korral (EBITDA ületab […] %) on sisemine tasuvuslävi ligikaudu [> 20 %].

(105)

Tuleb märkida, et võttes arvesse asjaolu, et tehing ei ole likviidne, ei ole võimalik kasutada võrreldavaid noteeritud hindu (näiteks allutatud laenude puhul) FMEA investeeringu ajal, et hinnata, kas esialgse sisemise tasuvusläve tase on asjakohane. Mitu allpool esitatud näitajat võimaldavad aga sisemise tasuvusläve alammääraks hinnata [> 12 %], mida FMEA 2009. aasta mais kasutas.

(106)

Esiteks tuleks nentida, et autotööstuse allhanke sektoris täheldatud investeeringu tasuvus on sageli vähene. 2008. aasta teises pooles tekkinud kriisile eelnenud viie aasta jooksul oli keskmine sisemine tasuvuslävi 8,5 % (22). Seega on kutselised investorid sageli investeerinud sellesse sektorisse, olles teadlikud võimalikust tulust, mis on seotud sektori äriühingute väärtuse madala hinnanguga [võrreldes teiste sektoritega]. 2006. aastal võis täheldada erakordset sisemist tasuvusläve (ületades kolme aasta jooksul 20 % aastas) investoritele, kes investeerisid turupõhja ajal 2003. aastal.

(107)

Selleks et ületada täheldatud keskmine tulu, peab kutseline investor seega tuginema üksikasjalikele teadmistele turust, mida FMEA ka tegi, ning nägema ette osalusstruktuuri, mis võimaldab tal oma tootlust optimeerida, mis kehtib ka FMEA investeeringu puhul (vt kaalutlusi investeeringu struktuuri kohta põhjendustes 94 ja 95 ning kapitalikasumi jagamise kohta põhjendustes 110 ja 111)).

(108)

Seejärel viitavad Prantsusmaa ametiasutused AFICi (Association Française des Investisseurs en Capital, Prantsusmaa riskikapitali assotsiatsioon) uuringule, mis jälgib riskikapitali sektori tulemuslikkust Prantsusmaal. Uuring põhineb rohkem kui 500 investeerimisfondi haldava 120 struktuuri edastatud andmetel. AFICi uuringutest ilmnes arengukapitali puhul puhastootlus vahemikus 14,1 % 2007. aasta lõpus ja 10,8 % 2008. aasta lõpus (FMEA investeeringu kuupäevale lähedasem kuupäev). Arengukapital on riskikapitali alajaotus, mis on asjakohane FMEA investeerimispoliitika puhul (vähemusosaluse omandamine ja uute rahaliste vahendite abiks eraldamine). Olles võtnud arvesse haldusettevõtjale makstavat tasu, mis on hinnanguliselt kuni […], peaks turu tootlikkuse saavutamiseks taotlema sisemist tasuvusläve 12 kuni 15 %.

(109)

Investeeringu ajal kättesaadavad näitajad võimaldavad leida kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC), mis on kindlaks määratud CAPM-i (23) põhjal ning kohandatud Prantsusmaa autotööstusele, integreerides konkreetse täiendava riskipreemia, mis on seotud äriühingu Trèves suuruse ning asjaoluga, et investeering ei ole likviidne. Võttes arvesse neid riskipreemiale omaseid täiendavaid asjaolusid, suurendas FMEA vastavat WACCi, mis investeeringu ajal hinnati olevat [> 12] %, [> 12] protsendini (vt põhjendus 91). Tuleks meelde tuletada, et WACC on minimaalne tasuvuslävi, mida nõuavad äriühingu rahastajad (aktsionärid ja investorid) investeerimisprojektide rahastamiseks. Äriühingu Trèves arvutatud WACC on seega oluline näitaja selles osas, kas sisemise tasuvusläve [> 12 %]-line alammäär on vastuvõetav (24).

(110)

Rõhutada tuleb lisaks, et äriühingu Trèves kapitalikasumit ei jaotata FMEA ja pikaajalise aktsionäri vahel, lähtudes tema vastavast osast äriühingu Trèves kapitalis. Eeldatavalt kuulub […] juures investeeringust väljumise korral vastavalt varasemale kokkuleppele aktsionäridega […] miljonit eurot äriühingu väärtusest täielikult FMEA-le (esimene osa). Seejärel jagatakse FMEA ([…] %) ja pikaajaliste aktsionäride vahel ([…] %) võõrandamisest saadud tulu […] miljonit eurot ja FMEA kapitaliseeritud investeeringuga võrdne summa […] % aastas (teine osa). FMEA saab võõrandamisest saadud ja kõnealust läve ületavast tulust […] % ning pikaajalised aktsionärid […] %.

(111)

Kapitalikasumi jagamise kokkulepe kaitseb FMEA-d. See annab FMEA-le seega olulise tagatise, et tema investeeringu puhul saavutatakse kiiresti [> 12 %]-line sisemine tasuvuslävi (see määr vastab äriühingu Trèves WACC-le, mis on esitatud eespool). Selline kokkulepe innustab pikaajalist aktsionäri ja äriühingu tippjuhte ületama ümberkorralduskava eesmärke, mis peaks stsenaariumi kohaselt FMEA-le tagama [> 12 %], [> 15 %] või [> 20 %] sisemise tasuvusläve.

(112)

Seega järeldub eelnevatest tähelepanekutest, et esialgne [> 12 %]-line sisemine tasuvuslävi oli investeeringu tegemise ajal investeeringuriski silmas pidades mõistlik ja vastuvõetav.

(113)

Olles analüüsinud äriühingu Trèves ümberkorralduskava, äriühingu väärtuse hindamist enne FMEA investeeringut, selle investeeringu struktuuri, eeldusi, millel põhineb [> 12 %]-line sisemine tasuvuslävi, selle sisemise tasuvusläve taseme asjakohasust, eriti seoses aktsionäride vahelise kokkuleppega kapitalikasumi jagamise osas, tuleks nentida, et FMEA tegutses sarnastes tingimustes erainvestoriga, kelle investeeringu puhul esineb risk nii autotööstuse olukorra tõttu investeeringu tegemise ajal kui ka asjaolu tõttu, et tegemist oli teatavates rahalistes raskustes oleva äriühinguga. Teisisõnu on FMEA 55 miljoni euro suuruse investeeringu puhul täidetud turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteerium. Sellega ei anta eelist äriühingule Trèves.

(114)

Prantsusmaa ametiasutused võimaldasid äriühingule Trèves maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamise kava 18,4 miljoni euro ulatuses. Komisjon soovib selle meetme puhul esiteks uurida eelise kriteeriumit.

(115)

Vastavalt komisjoni otsustuspraktikale ja Euroopa Kohtu kohtupraktikale ei kujuta võla tasumise ajatamise kokkulepe avalik-õigusliku võlausaldajaga endast riigiabi, kui tema käitumine on võrreldav erasektori võlausaldajaga, kes „soovib talle võlgu olevate summade tagastamist ja kes sellel eesmärgil sõlmib võlgnikuga kokkuleppeid, mille alusel liidetud võlad ajatatakse või jaotatakse osadeks nende tagasimaksmise lihtsustamiseks” (25).

(116)

Võla tasumise ajatamise kava on äriühingu Trèves avalik-õiguslike võlausaldajate jaoks parem lahendus kui võla sundkorras sissenõudmine. Sundkorras sissenõudmise korral saaksid avalik-õiguslikud võlausaldajad äriühingu üldist võlakoormat arvesse võttes tagasi üksnes osa eesõigusnõudeta võlast. Võla tasumise ajatamisel seati aga sisse esimese järjekorra hüpoteegid […] (25. mai 2009. aasta lepitusprotokolli artikkel […]), et tagada maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumine. Äriühingu vara on määratletud protokolli 7. lisas. 31. detsembril 2008 oli selle bilansiline netomaksumus [25–30] miljonit eurot. Avalik-õiguslike võlausaldajate kasuks seatud tagatise summa katab seega üle 140 % võla summast. Võlg koosneb põhisummast (18,4 miljonit eurot), trahvidest ja viivistest (vt põhjendus 117).

(117)

Pealegi saavad äriühingu Trèves avalik-õiguslikud võlausaldajad intressi. 18,4 miljoni euro suurusele summale on lisatud trahvid [1–2] miljoni euro ja viivised [1–2] miljoni euro ulatuses, mis kõik tuleb tagasi maksta ajavahemikus […] kuni […] […] euro suuruste kuumaksetena. Trahvide ja viivisena lisandub [2–4] miljonit eurot, st [10–20] % põhisummast, mis kujutab endast võla tasumise ajatamise kava kaalutud keskmise kestuse puhul ligikaudu [0–10] %-list intressi aastas. See määr oli algusest peale suurem finantseerimisasutustega kokku lepitud laenust, mis eraldati äriühingule Trèves 25. mai 2009. aasta lepitusprotokolliga ja seda nii uue kui ka konsolideerumislaenu puhul (26).

(118)

Sellega seoses tuleks kindlasti rõhutada, et avalik-õiguslikud võlausaldajad võtsid kohustuse samal ajal pankade märkimisväärse kohustusega ([30–60] miljoni suurune konsolideerumislaen ja [10–30] miljoni suurune uus laen). Lisaks on lepitusprotokollis sõnaselgelt märgitud, et pankadele antud tagatised on teisejärgulised […], mis tähendab, et nemad ei saa kasutada ühtegi tagatist enne, kui esimese järjekorra avalik-õiguslikele võlausaldajatele ei ole summa täielikult tagasi makstud.

(119)

Pealegi ei ole kontserni Trèves maksu- ja sotsiaalmaksu võlga lubatud kustutada.

(120)

Prantsusmaa ametiasutused on kinnitanud, et praegune võla tasumise ajatamise kava ei seisne eelneva kava pikendamises või muutmises.

(121)

Seetõttu tuleneb eelnevast, et Prantsusmaa ametiasutused võimaldasid äriühingule Trèves maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamise kava usaldusväärseks peetud eelduste põhjal, millele tugineb ümberkorralduskava (vt V jagu) ning mis on vastuvõetav samadesse tingimustesse asetatud turumajanduse tingimustes tegutsevale erasektori võlausaldajale.

(122)

Võttes arvesse punktis V.1 esitatud andmeid, selgub, et ei FMEA investeeringuga summas 55 miljonit eurot ega ka maksu- ja sotsiaalmaksu võla tasumise ajatamise kavaga summas 18,4 miljonit eurot ei anta kontsernile Trèves eelist. Seega ei kujuta need meetmed endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(123)

Komisjon sedastab pärast kõnealuste meetmete põhjalikku uurimist, et need ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,