Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32011D0630(01)

    Euroopa Parlamendi juhatuse otsus, 6. juuni 2011 , konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta

    ELT C 190, 30.6.2011, p. 2–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    30.6.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 190/2

    EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,

    6. juuni 2011,

    konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta

    2011/C 190/02

    EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 23 lõiget 12,

    arvestades järgmist:

    (1)

    seoses raamkokkuleppega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete kohta (1), mis allkirjastati 20. oktoobril 2010 („raamkokkulepe”), tuleb üle vaadata juhatuse 13. novembri 2006. aasta otsus konfidentsiaalsete dokumentide haldusliku töötlemise eeskirjade kohta;

    (2)

    Lissaboni lepinguga antakse Euroopa Parlamendile uued ülesanded ning parlamendi tegevuse arendamiseks konfidentsiaalsust nõudvates valdkondades tuleb konfidentsiaalse, sealhulgas ka salastatud teabe käsitlemiseks Euroopa Parlamendis kehtestada üldpõhimõtted, minimaalsed julgeolekustandardid ja asjakohased menetlused;

    (3)

    käesoleva otsusega kehtestatava eeskirja eesmärk on tagada samaväärsed kaitsestandardid ning ühilduvus eeskirjadega, mille on vastu võtnud aluslepingutega või nende alusel asutatud või liikmesriikide poolt moodustatud muud institutsioonid, asutused, talitused ja ametid, et hõlbustada Euroopa Liidu otsustamisprotsessi sujuvat toimimist;

    (4)

    käesoleva otsuse sätete rakendamine ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (2) kohaldamist;

    (5)

    käesoleva otsuse sätete rakendamine ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) kohaldamist,

    ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Artikkel 1

    Eesmärk

    Käesolev otsus reguleerib konfidentsiaalse teabe loomist, vastuvõtmist, edastamist ja säilitamist Euroopa Parlamendis sellise teabe konfidentsiaalsuse asjakohase kaitse eesmärgil. Käesoleva otsusega rakendatakse eelkõige raamkokkuleppe II lisa.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   „teave”– mis tahes kirjalik või suuline teave, olenemata selle kandjast ja autorist.

    b)   „konfidentsiaalne teave”– „ELi salastatud teave” ning „muu konfidentsiaalne teave”, mida ei ole salastatud;

    c)   „ELi salastatud teave”– igasugune teave ja materjal, mis on liigitatud kui „TRÈS SECRET UE/TOP SECRET EU”, „SECRET UE/EU SECRET”, „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”, mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada ELi või ühe või mitme liikmesriigi huve, olenemata sellest, kas selline teave pärineb aluslepingutega või nende alusel asutatud institutsioonidelt, asutustelt, talitustelt või ametitelt või on saadud liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Sellega seoses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    —   „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

    —   „SECRET UE/EU SECRET”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

    —   „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

    —   „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”– kategooria, mida kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või mitme tema liikmesriigi huve;

    d)   „muu konfidentsiaalne teave”– mis tahes muu mittesalastatud konfidentsiaalne teave, kaasa arvatud andmekaitse eeskirjade või ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluv teave, mis on loodud Euroopa Parlamendis või mille on edastanud Euroopa Parlamendile aluslepingutega või nende alusel asutatud muud institutsioonid, asutused, talitused ja ametid või liikmesriigid;

    e)   „dokument”– mis tahes talletud teave selle füüsilisest kujust ja omadustest olenemata;

    f)   „materjal”– valmistatud või valmistamisel olevad dokumendid, masinad või seadmed;

    g)   „teadmisvajadus”– isiku vajadus pääseda juurde konfidentsiaalsele teabele tema ametikohustuste või ülesande täitmiseks;

    h)   „loa andmine”– Euroopa Parlamendi liikmete puhul presidendi otsus või Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate puhul peasekretäri otsus (heakskiitmise otsus) võimaldada isikule juurdepääs ELi salastatud teabele kuni teatava salastatuse tasemeni; otsus põhineb julgeolekukontrolli positiivsel tulemusel, mille on läbi viinud liikmesriigi asutus vastavalt siseriiklikule õigusele ja I lisa 2. osa sätetele;

    i)   „salastatuse taseme alandamine”– salastatuse astme vähendamine;

    j)   „salastatuse kustutamine”– igasuguse salastatuse kõrvaldamine;

    k)   „koostaja”– ELi salastatud teabe või mis tahes muu salastatud teabe nõuetekohaselt volitatud autor;

    l)   „julgeolekuteade”– II lisas sätestatud tehnilised rakendusmeetmed (4).

    Artikkel 3

    Üldpõhimõtted ja miinimumstandardid

    1.   Euroopa Parlament käsitleb konfidentsiaalset teavet vastavalt I lisa 1. osas sätestatud üldpõhimõtetele ja miinimumstandarditele.

    2.   Euroopa Parlament loob vastavalt kõnealustele üldpõhimõtetele ja miinimumstandarditele teabeturbe juhtimissüsteemi, mille ülesandeks on hõlbustada parlamendi tegevust ja haldustööd, tagades samas Euroopa Parlamendi käsitletava mis tahes konfidentsiaalse teabe kaitse täielikus kooskõlas sellise teabe koostaja poolt julgeolekuteates sätestatud eeskirjadega.

    Konfidentsiaalse teabe töötlemine Euroopa Parlamendi automatiseeritud infosüsteemide abil toimub vastavalt infokindluse põhimõtetele ning see sätestatakse julgeolekuteates.

    3.   Euroopa Parlamendi liikmed võivad tutvuda salastatud teabega ilma julgeolekukontrolli läbimata kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” (kaasa arvatud). „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” tasemega teabe puhul annavad nad allkirja deklaratsioonile, et nad ei avalda sellise teabe sisu kolmandatele isikutele. Juurdepääs kõrgema tasemega teabele kui „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” võimaldatakse ainult parlamendiliikmetele, kes on läbinud vastava tasemega julgeolekukontrolli.

    4.   Euroopa Parlamendi ametnikud ja fraktsioonides töötavad muud töötajad võivad tutvuda konfidentsiaalse teabega, kui nende teadmisvajadus on kindlaks tehtud, ning nad võivad tutvuda kõrgema tasemega teabega kui „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”, kui nad on läbinud vastava tasemega julgeolekukontrolli.

    Artikkel 4

    Konfidentsiaalse teabe loomine ja halduslik käitlemine Euroopa Parlamendis

    1.   Konfidentsiaalset teavet võivad luua ja/või teavet salastada, nagu on sätestatud julgeolekuteates, Euroopa Parlamendi president, asjaomaste parlamendikomisjonide esimehed, peasekretär ja/või muu isik, kellele on peasekretär andnud selleks nõuetekohase kirjaliku loa.

    2.   Salastatud teabe loomisel kohaldab selle koostaja sobivat salastatuse taset kooskõlas I lisas sätestatud rahvusvaheliste standardite ning määratlustega. Üldreeglina määrab koostaja kindlaks ka adressaadid, kellele antakse luba tutvuda teabega vastavalt selle salastatuse tasemele. See teave antakse edasi konfidentsiaalse teabe teenistusele dokumendi üleandmisel nimetatud teenistusele.

    3.   Ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat konfidentsiaalset teavet käsitletakse vastavalt julgeolekuteates määratletud käitlemisjuhendile.

    Artikkel 5

    Konfidentsiaalse teabe vastuvõtmine Euroopa Parlamendis

    1.   Euroopa Parlamendi poolt saadud konfidentsiaalne teave edastatakse:

    —

    „RESTREINT UE/EU RESTRICTED” tasemega ELi salastatud teabe ja muu konfidentsiaalse teabe puhul vastava taotluse esitanud parlamendi organi või ametikandja sekretariaati;

    —

    „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või sellest kõrgema salastatuse tasemega ELi salastatud teabe puhul konfidentsiaalse teabe teenistusele.

    2.   Konfidentsiaalse teabe registreerimise, säilitamise ja jälgitavuse tagab teabe vastuvõtnud parlamendi organi või ametikandja sekretariaat või konfidentsiaalse teabe teenistus.

    3.   Kui komisjon edastab vastavalt raamkokkuleppele konfidentsiaalset teavet, kehtestab ta teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks ettenähtud tingimused (mis sätestatakse ühisel kokkuleppel ning mis käsitlevad adressaate, teabega tutvumise korda, st turvatud lugemissaale ja kinniseid koosolekuid, ning muid küsimusi) raamkokkuleppe II lisa punkti 3.2 tähenduses koos konfidentsiaalse teabega hoiule parlamendi organi või ametikandja sekretariaadile või juhul, kui teave on salastatud tasemel „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või sellest kõrgemal tasemel, konfidentsiaalse teabe teenistusele.

    4.   Lõikes 3 osutatud tingimusi võib vajalike muudatustega kohaldada ka konfidentsiaalse teabe edastamise korral aluslepingutega või nende alusel asutatud muude institutsioonide, asutuste, talituste ja ametite või liikmesriikide poolt.

    5.   ELi salastatud teave tasemega “TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” edastatakse Euroopa Parlamendile kooskõlas täiendavate tingimustega, milles lepivad omavahel kokku parlamendi organ või ametikandja, kes esitas teabetaotluse, ning teavet edastav ELi institutsioon või liikmesriik. Esimeeste konverents moodustab järelevalvekomisjoni. Selle eesmärk on tagada salastatuse tasemele vastav kaitstuse tase.

    Artikkel 6

    ELi salastatud teabe edastamine Euroopa Parlamendi poolt kolmandatele osapooltele

    Euroopa Parlament võib teabe koostaja nõusolekul edastada ELi salastatud teabe muudele aluslepingutega või nende alusel asutatud institutsioonidele, asutustele, talitustele ja ametitele või liikmesriikidele tingimusel, et nad tagavad, et ELi salastatud teabe käitlemisel järgitakse nende teenistustes ja tööruumides eeskirju, mis on samaväärsed käesolevas otsuses sätestatud eeskirjaga.

    Artikkel 7

    Konfidentsiaalse teabe hoidmine ja sellega tutvumine turvaalal (turvatud lugemissaalid)

    1.   Turvatud lugemissaal on turvatud hoiuala, kus ei ole koopiamasinaid, telefone, fakse, skannereid ega muid dokumentide paljundamiseks või edastamiseks ettenähtud tehnilisi seadmeid.

    2.   Turvatud lugemissaali pääsemise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

    a)

    turvatud lugemissaali pääsevad ainult:

    —

    Euroopa Parlamendi liikmed, ametnikud ja fraktsioonides töötavad töötajad, kelle isikusamasus on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, kooskõlas artikli 4 lõikes 2 või artikli 5 lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustega;

    —

    Euroopa Parlamendi konfidentsiaalse teabe teenistuse vastutavad ametnikud;

    —

    vajaduse korral turvalisuse ja tuleohutuse eest vastutavad Euroopa Parlamendi ametnikud.

    Turvaala koristamine toimub üksnes konfidentsiaalse teabe teenistuse ametniku juuresolekul ja tema range järelevalve all.

    b)

    iga isik, kes soovib juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, teatab eelnevalt oma nime konfidentsiaalse teabe teenistusele. Teenistus kontrollib iga isiku isikusamasust, kes esitab taotluse konfidentsiaalse teabega tutvumiseks, ning teeb vajaduse korral kindlaks, kas isik on läbinud vajalikul tasemel julgeolekukontrolli ning kas talle on antud luba tutvuda kõnealuse teabega vastavalt artikli 4 lõikes 2 või artikli 5 lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele.

    c)

    konfidentsiaalse teabe teenistusel on õigus keelduda võimaldamast sissepääsu turvatud lugemissaali isikutele, kellele ei ole antud selleks luba punktide a ja b alusel. Konfidentsiaalse teabe teenistuse otsuse vaidlustamised esitatakse parlamendiliikmete puhul Euroopa Parlamendi presidendile ja muudel juhtudel peasekretärile.

    3.   Turvatud lugemissaalis reguleerivad konfidentsiaalse teabega tutvumist järgmised tingimused:

    a)

    isikud, kellel on luba teabega tutvuda ja kes on esitanud lõike 2 punktis b osutatud taotluse, pöörduvad isiklikult konfidentsiaalse teabe teenistusse;

    Turvatud lugemissaalis konfidentsiaalse teabega tutvumiseks konfidentsiaalse teabe teenistuse ametniku juuresolekul antakse luba vaid ühele isikule korraga, välja arvatud erandlike asjaolude korral (näiteks kui lühikese aja jooksul on esitatud palju taotlusi).

    Kõnealune ametnik teavitab konfidentsiaalse teabega tutvumise loaga isikut tema kohustustest ning eelkõige võtab temalt allkirja deklaratsioonile, milles nimetatud isik kohustub teavet kolmandatele isikutele mitte avalikustama.

    b)

    teabega tutvumise ajal on keelatud kontaktid väliskeskkonnaga (sh telefoni või muude tehnikavahendite abil), märkmete tegemine ning konfidentsiaalse teabe paljundamine või fotografeerimine;

    c)

    enne turvatud lugemissaalist lahkumise lubamist kontrollib punktis a osutatud konfidentsiaalse teabe teenistuse ametnik, et konfidentsiaalne teave, millega tutvuti, on alles, puutumatu ja terviklik.

    4.   Eespool sätestatud eeskirjade rikkumise korral teavitab konfidentsiaalse teabe teenistuse vastutav ametnik sellest peasekretäri, kes teavitab sellest omakorda Euroopa Parlamendi presidenti, kui rikkuja on parlamendiliige.

    Artikkel 8

    Konfidentsiaalse teabega muul viisil tutvumise miinimumstandardid

    1.   Konfidentsiaalse teabe haldusliku töötlemise puhul kinnisel koosolekul tagab koosoleku eest vastutava parlamendi organi või ametikandja sekretariaat, et:

    —

    koosolekuruumi lubatakse siseneda vaid isikutel, kes peavad sellel koosolekul osalema ning kes on läbinud vajalikul tasemel julgeolekukontrolli;

    —

    kõik dokumendid nummerdatakse, jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku ning nende kohta ei tehta märkmeid, neid ei paljundata ning nendest ei tehta fotosid;

    —

    koosoleku protokollis ei mainita konfidentsiaalse menetluse käigus arutlusel olnud teabe sisu;

    —

    Euroopa Parlamendi teabesaajatele suuliselt edastatava konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse samaväärset kaitsetaset nagu kirjaliku konfidentsiaalse teabe suhtes. See võib hõlmata teabesaaja kohustust kirjutada alla deklaratsioonile, milles konfidentsiaalse teabe saaja kohustub teavet kolmandatele isikutele mitte avalikustama.

    2.   Konfidentsiaalse teabe haldusliku töötlemise puhul parlamendi organi või ametikandja poolt väljaspool kinnist koosolekut kohaldatakse järgmisi nõudeid:

    —

    dokumentide paberkoopiad antakse isiklikult üle sekretariaadi juhatajale, kes need registreerib ja esitab nende kättesaamise kohta kinnituse;

    —

    kui dokumente parajasti ei kasutata, on nad sekretariaadi vastutusel lukustatud kohas hoiul;

    —

    piiramata konfidentsiaalse teabe halduslikku töötlemist kinnisel koosolekul vastavalt lõikes 1 sätestatud nõuetele, ei tohi dokumente ühelgi juhul paljundada, muule teabekandjale salvestada ega kellelegi edastada;

    —

    nendele dokumentidele pääsevad ligi vaid nende adressaadid vastavalt artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3 või lõikes 4 osutatud tingimustele sekretariaadi järelevalve all;

    —

    sekretariaat märgib üles kõik isikud, kes on dokumentidega tutvunud, ning tutvumise kuupäeva ja kellaaja. Need andmed esitatakse konfidentsiaalse teabe teenistusele artiklis 12 osutatud iga-aastase aruande koostamise eesmärgil.

    Artikkel 9

    Konfidentsiaalse teabe arhiveerimine

    1.   Euroopa Parlamendi ruumides tagatakse turvatud arhiveerimissüsteemi olemasolu.

    Konfidentsiaalse teabe teenistusse või parlamendi organi või ametikandja sekretariaati hoiule antud konfidentsiaalne teave viiakse üle konfidentsiaalse teabe teenistuse turvatud arhiivi kuus kuud pärast seda, kui sellega viimati tutvuti, ning kõige hiljem üks aasta pärast seda, kui see hoiule anti.

    2.   Konfidentsiaalse teabe teenistus vastutab turvatud arhiivi haldamise eest vastavalt arhiveerimise standardnõuetele.

    3.   Turvatud arhiivis hoitava konfidentsiaalse teabega saab tutvuda järgmistel tingimustel:

    —

    konfidentsiaalse teabega on õigus tutvuda ainult isikutel, kes on nimeliselt või ametikoha järgi märgitud konfidentsiaalse teabe esitamisel täidetud saatelehele;

    —

    konfidentsiaalse teabega tutvumise taotlus tuleb esitada konfidentsiaalse teabe teenistusele, kes tagab arhiividokumendi edastamise turvatud lugemissaali;

    —

    kohaldatakse artiklis 7 sätestatud konfidentsiaalse teabega tutvumise korda ja tingimusi.

    Artikkel 10

    ELi salastatud teabe salastatuse taseme alandamine ja salastatuse kustutamine

    1.   ELi salastatud teabe salastatuse taset võib alandada või salastatuse kustutada ainult teabe koostaja loal ja vajaduse korral pärast arutelu muude huvitatud osapooltega. Salastatuse taseme alandamine või salastatuse kustutamine kinnitatakse kirjalikult. Teabe koostaja vastutab selle eest, et adressaate teavitatakse muudatustest, ning adressaadid omakorda vastutavad selle eest, et muudatustest teavitatakse järgmisi adressaate, kellele nemad on saatnud kõnealuse dokumendi või selle koopia. Võimaluse korral määravad teabe koostajad salastatud dokumentidele kuupäeva, ajavahemiku või sündmuse, millal võib salastatuse taset alandada või salastatuse kustutada. Kui see ei ole võimalik, vaatavad nad dokumendid hiljemalt iga viie aasta järel läbi, et teha kindlaks, kas esialgne salastatuse tase on endiselt vajalik.

    2.   Turvatud arhiivis hoitavate dokumentide salastatus kustutatakse hiljemalt 30 aasta pärast vastavalt nõukogu 1. veebruari 1983. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 354/83, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (5). Salastatuse kustutab salastatud teabe koostaja või vastutav teenistus kooskõlas I lisa 1. osa punktiga 10.

    Artikkel 11

    Konfidentsiaalsusega seotud rikkumised

    1.   Konfidentsiaalsuse rikkumise korral üldiselt ning eelkõige käesoleva otsuse rikkumise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi liikmete puhul Euroopa Parlamendi kodukorras sätestatud karistusi puudutavaid asjakohaseid sätteid.

    2.   Euroopa Parlamendi töötajate poolt toime pandud rikkumised toovad kaasa Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud menetluste ja karistuste kohaldamise, nagu on ette nähtud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) („personalieeskirjad”).

    3.   President ja peasekretär korraldavad vajaliku juurdluse.

    Artikkel 12

    Käesoleva otsuse ja selle rakenduseeskirjade kohandamine ning iga-aastane aruanne käesoleva otsuse kohaldamise kohta

    1.   Peasekretär teeb ettepaneku käesoleva otsuse ja seda rakendavate lisade vajaliku kohandamise kohta ning edastab selle otsuse tegemiseks juhatusele.

    2.   Peasekretär esitab igal aastal juhatusele aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta.

    Artikkel 13

    Ülemineku- ja lõppsätted

    1.   Konfidentsiaalse teabe teenistuses või arhiivis hoitav konfidentsiaalne teave salastatakse enne käesoleva otsuse kohaldamist automaatselt tasemel “RESTREINT UE/EU RESTRICTED”, välja arvatud juhul, kui selle koostaja ei soovi kõnealust teavet salastada või otsustab selle salastada kõrgemal tasemel või salastada üheks aastaks alates käesoleva otsuse jõustumisest.

    2.   Juhul kui konfidentsiaalse teabe koostaja otsustab teabe salastada kõrgemal tasemel, määrab koostaja või tema volitatud esindajad koostöös konfidentsiaalse teabe teenistusega ja vastavalt I lisas sätestatud tingimustele teabele võimalikult madala salastatuse taseme.

    3.   Juhatuse 13. novembri 2006. aasta otsus konfidentsiaalsete dokumentide haldusliku töötlemise eeskirja kohta tunnistatakse kehtetuks.

    4.   Juhatuse 24. oktoobri 2005. aasta otsus, millega antakse peasekretärile volitused asutada salastatuse kustutamise komisjon ning võtta vastu otsuseid salastatuse kustutamise kohta, tunnistatakse kehtetuks.

    Artikkel 14

    Jõustumine

    1.   Käeolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

    2.   Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

    (1)  ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

    (2)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

    (3)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

    (4)  Lisa kuulub vastuvõtmisele.

    (5)  EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1.

    (6)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

    I LISA

    1.   OSA

    KONFIDENTSIAALSE TEABE KAITSMIST KÄSITLEVAD JULGEOLEKU ÜLDPÕHIMÕTTED JA MIINIMUMSTANDARDID

    1.   Sissejuhatus

    Käesolevate sätetega kehtestatakse julgeoleku üldpõhimõtted ja miinimumstandardid, mida tuleb järgida Euroopa Parlamendil kõikides töökohtades ning samuti kõigil ELi salastatud teabe ja muu konfidentsiaalse teabe saajatel, et tagada julgeolek ja kindlustunne kõigile asjaomastele isikutele, et rakendatakse ühist kaitsestandardit. Neid täiendavad eeskirjad, millega reguleeritakse konfidentsiaalse teabe töötlemist parlamendikomisjonide või parlamendi muude organite või ametikandjate poolt.

    2.   Üldpõhimõtted

    Euroopa Parlamendi julgeolekupoliitika on parlamendi üldise sisemise halduspoliitika lahutamatu osa ja põhineb seega parlamendi üldise poliitika juhtpõhimõtetel. Nende põhimõtete hulka kuuluvad seaduslikkus, läbipaistvus, aruandekohustuse põhimõte, subsidiaarsus ja proportsionaalsus.

    Seaduslikkuse põhimõte tähistab vajadust püsida julgeolekufunktsioonide täitmisel rangelt õiguslikus raamistikus ning järgida kohaldatavaid õigusnorme. Samuti tähendab see, et julgeolekualased kohustused peavad põhinema asjakohastel õigussätetel. Personalieeskirjade sätted, eelkõige artikkel 17, mille kohaselt peab teenistuja hoiduma tööülesannete täitmisel saadud teabe loata avaldamisest, ja eeskirjade VI jaotis distsiplinaarmeetmete kohta kehtivad täies mahus. Samuti tähendab see, et Euroopa Parlamendi vastutusalas toimuvate julgeoleku rikkumistega tuleb tegeleda parlamendi distsiplinaarmeetmete poliitikat järgides.

    Läbipaistvuse põhimõte tähistab selguse vajadust kõikide julgeolekueeskirjade ja -sätete puhul, vajadust tasakaalu järele eri teenistuste ja valdkondade vahel (füüsiline julgeolek võrrelduna teabekaitsega jne) ning vajadust järjepideva ja struktureeritud teadliku julgeolekupoliitika järele. Samuti tähendab see vajadust selgete kirjalike juhtnööride järele julgeolekumeetmete rakendamiseks.

    Aruandekohustuse põhimõte tähendab, et julgeolekualased kohustused on selgelt määratletud. Lisaks tähistab see vajadust regulaarselt kontrollida, kas neid kohustusi täidetakse nõuetekohaselt.

    Subsidiaarsuse põhimõte tähendab, et julgeolek organiseeritakse kõige madalamal võimalikul tasemel ning võimalikult lähedal Euroopa Parlamendi peadirektoraatidele ja teenistustele. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et julgeolekumeetmed piirduvad rangelt ainult sellega, mis on tingimata vajalik, ning et need meetmed on vastavuses kaitstavate huvidega ning tegeliku või potentsiaalse ohuga nendele huvidele, et neid huve oleks võimalik kaitsta võimalikult vähehäirival viisil.

    3.   Teabeturbe alused

    Usaldusväärse teabeturbe aluseks on järgmised tingimused:

    a)

    Euroopa Parlamendis on olemas teabeturbeteenistus (INFOSEC), mis vastutab koostöö eest asjaomase julgeolekuasutusega seoses teabega julgeolekuohtude tehniliste külgede kohta ja nõuannetega, milliste vahenditega nende ohtude eest kaitsta;

    b)

    Euroopa Parlamendi vastutavad teenistused ja muude ELi institutsioonide julgeolekuteenistused teevad tihedat koostööd.

    4.   Teabeturbe põhimõtted

    4.1.   Eesmärgid

    Teabeturbe peamised eesmärgid on järgmised:

    a)

    kaitsta ELi salastatud teavet ja muud konfidentsiaalset teavet spionaaži, kahjustamise ja loata avaldamise eest;

    b)

    kaitsta side- ja teabesüsteemides ning -võrkudes käideldavat ELi salastatud teavet konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse ohtuseadmise eest;

    c)

    kaitsta Euroopa Parlamendi hooneid, kus hoitakse ELi salastatud teavet, sabotaaži ja kuritahtliku kahjustamise eest;

    d)

    julgeolekule esinenud ründe korral hinnata tekitatud kahju, piirata selle tagajärgi, korraldada julgeolekujuurdlus ja võtta vajalikke heastamismeetmeid.

    4.2.   Salastamine

    4.2.1.   Salastatuse puhul eeldab kaitstava teabe ja materjalide valik ning vajaliku kaitsetaseme hindamine hoolikust ja kogemusi. On äärmiselt oluline, et kaitse tase vastaks konkreetse kaitstava teabe või materjali tundlikkusele julgeoleku kontekstis. Teabe sujuva liikumise tagamiseks tuleb vältida nii üle- kui alasalastamist.

    4.2.2.   Salastamissüsteem on vahend, mille abil saab käesolevas jaotises sätestatud põhimõtteid ellu viia; samalaadset salastamissüsteemi tuleb järgida spionaaži, sabotaaži, terrorismi ja muude ohtude ärahoidmise kavandamise ja korraldamise puhul, nii et kõige rohkem kaitstaks kõige olulisemaid ELi salastatud teavet sisaldavaid hooneid ja kõige tundlikumaid kohti neis hoonetes.

    4.2.3.   Vastutus teabe salastamise eest lasub ainuisikuliselt asjaomase teabe koostajal.

    4.2.4.   Salastatuse tase võib põhineda ainult vastava teabe sisul.

    4.2.5.   Kui teave koosneb mitmest osast, rakendatakse tervikule sellist salastatuse taset, mis on vähemalt sama kõrge kui kõige kõrgema salastatuse tasemega osa puhul. Kogu teabele võib siiski omistada ka kõrgema salastatuse taseme kui selle osadele.

    4.2.6.   Salastatus määratakse ainult siis, kui see on vajalik, ja nii kauaks, kui see on vajalik.

    4.3.   Julgeolekumeetmete eesmärgid

    Julgeolekumeetmed:

    a)

    laienevad kõigile isikutele, kellel on juurdepääs ELi salastatud teabele, ELi salastatud teabe kandjatele ja muule konfidentsiaalsele teabele, kõigile sellist teavet sisaldavatele ruumidele ja olulistele rajatistele;

    b)

    on kavandatud nii, et oleks võimalik avastada isikuid, kelle positsioon võib seada ohtu salastatud teabe ja sellist teavet sisaldavate oluliste rajatiste julgeoleku, ning tagada nende töölt kõrvaldamine või viimine teisele tööle;

    c)

    takistavad loata isikute juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ja rajatistele, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet;

    d)

    tagavad konfidentsiaalse teabe levitamise ainult teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes, mis on esmatähtis julgeoleku kõigi aspektide seisukohast;

    e)

    tagavad konfidentsiaalse teabe terviklikkuse (st välditakse rikkumist, loata muutmist ja kustutamist) ja kättesaadavuse (st ei takistata nende isikute juurdepääsu, kellel on seda vaja ja kellel on selleks luba), olenemata sellest, kas teave on salastatud või salastamata, ja eriti siis, kui selline teave on salvestatud või seda töödeldakse või edastatakse elektroonilisel kujul.

    5.   Ühised miinimumstandardid

    Euroopa Parlament tagab, et kõik ELi salastatud teabe saajad nii institutsioonisiseselt kui tema volituste piires, nimelt kõik tema teenistused ja lepingupartnerid, järgivad ühiseid julgeoleku miinimumstandardeid, et kõnealust teavet oleks võimalik edastada kindla teadmisega, et seda käideldakse samasuguse hoolega. Sellised miinimumstandardid hõlmavad ka Euroopa Parlamendi ametnike ja muude töötajate julgeolekukontrolli kriteeriume ning konfidentsiaalse teabe kaitsmise korda.

    Euroopa Parlament võimaldab parlamendivälistel isikutel pääseda ligi konfidentsiaalsele teabele ainult tingimusel, et nad tagavad, et teavet käideldakse kooskõlas selliste sätetega, mis on vähemalt rangelt samaväärsed kõnealuste ühiste miinimumstandarditega.

    Kõnealuseid ühiseid miinimumstandardeid kohaldatakse ka siis, kui Euroopa Parlament annab lepingu või toetuslepinguga tööstus- või muudele üksustele sellised ülesanded, mis on seotud konfidentsiaalse teabega.

    6.   Euroopa Parlamendi ametnike ja muude töötajate julgeolek

    6.1.   Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate julgeolekujuhend

    Euroopa Parlamendi ametnikel ja fraktsioonides töötavatel muudel töötajatel, kellel on ametikoha tõttu juurdepääs ELi salastatud teabele, antakse tööleasumisel ja seejärel regulaarsete ajavahemike järel põhjalikud juhtnöörid julgeoleku vajalikkuse ja selle saavutamise korra kohta. Kõnealused töötajad kinnitavad kirjalikult, et on kohaldatavad julgeolekusätted läbi lugenud ja mõistavad neid täielikult.

    6.2.   Juhtkonna vastutus

    Juhtkond on kohustatud teadma, kes nende töötajatest tegelevad oma töö käigus salastatud teabega või kellel on juurdepääs kaitstud side- ja teabesüsteemidele, ning registreerima kõik vahejuhtumid ja tõenäolised nõrgad kohad, mis võivad mõjutada julgeolekut, ning neist teatama.

    6.3.   Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate julgeolekustaatus

    Kehtestatakse kord, mis tagab, et juhul, kui mõne Euroopa Parlamendi ametniku või fraktsioonis töötava muu töötaja kohta saadakse teada teda kahjustavat teavet, tehakse kindlaks, kas see isik puutub töö käigus kokku salastatud teabega või kas tal on juurdepääs kaitstud side- või teabesüsteemidele, ja sellest teavitatakse Euroopa Parlamendi vastutavat teenistust. Kui tehakse kindlaks, et sellise isiku näol on tegemist ohuga julgeolekule, tagandatakse või kõrvaldatakse ta nende tööülesannete täitmiselt, millega seoses ta võib julgeoleku ohtu seada.

    7.   Füüsiline julgeolek

    Füüsiline julgeolek tähendab füüsiliste ja tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist, et takistada volitamata isikute juurdepääsu ELi salastatud teabele.

    7.1.   Kaitsevajadus

    ELi salastatud teabe kaitsmise tagamiseks rakendatavate füüsiliste julgeolekumeetmete tase on proportsionaalne teabe ja materjali salastatuse taseme, mahu ja neile suunatud ohuga. Kõik ELi salastatud teabe valdajad järgivad sellise teabe salastatuse taseme määramisel ühtseid tavasid ja peavad kaitset vajava teabe ja materjali säilitamisel, edastamisel ja hävitamisel kinni ühistest kaitsestandarditest.

    7.2.   Kontrollimine

    Enne kui ELi salastatud teavet sisaldav ala jäetakse järelevalveta, tagab sellise teabe eest vastutav isik, et teavet säilitatakse turvaliselt ja kõik turvaseadmed (lukud, häireseadmed jms) on aktiveeritud. Pärast tööpäeva lõppu toimub täiendav sõltumatu kontroll.

    7.3.   Hoonete julgeolek

    Hooned, kus hoitakse ELi salastatud teavet või kaitstud side- ja teabesüsteeme, peavad olema kaitstud loata juurdepääsu eest.

    ELi salastatud teabe kaitsmise viis (nt trellitatud aknad, ukselukud, uksevalve, juurdepääsu kontrollimise automaatsüsteemid, turvakontrollid ja valvepatrullid, häiresüsteemid, sissetungimise avastamise süsteemid ja valvekoerad) sõltub järgmisest:

    a)

    kaitstava teabe ja materjali salastatuse tase, maht ja asukoht hoones;

    b)

    asjomase teabe ja materjali turvakonteinerite kvaliteet ning

    c)

    hoone füüsilised omadused ja asukoht.

    Side- ja teabesüsteemide kaitsmise viis sõltub sellest, kui väärtuslikuks asjaomast teavet peetakse ja kui suurt kahju võib tekitada julgeoleku ohtustamine, millised on hoone füüsilised omadused ja asukoht ning milline on süsteemi asukoht hoones.

    7.4.   Hädaolukorra lahendamise plaanid

    Valmistatakse ette üksikasjalikud plaanid salastatud teabe kaitsmiseks hädaolukorra puhul.

    8.   Julgeolekutähised, tähistused, märkimine ja salastatuse tasemete haldamine

    8.1.   Julgeolekutähised

    Lubatud on kasutada vaid käesoleva otsuse artikli 2 punktis c määratletud salastatuse tasemeid.

    Salastatuse taseme kehtivuse piiramiseks (salastatud teabe puhul tähendab see automaatset salastatuse taseme alandamist või salastatuse kustutamist) võib kasutada kokkuleppelist julgeolekutähist. Selleks tähiseks on kas „UNTIL … (kellaaeg/kuupäev)” või „UNTIL … (sündmus)”.

    Täiendavaid julgeolekutähiseid, näiteks tähist CRYPTO või muid Euroopa Liidus tunnustatud julgeolekutähiseid kasutatakse siis, kui peale salastatuse taseme on vaja tähistada ka piiratud levitamist ja erikäitlemist.

    Julgeolekutähiseid kasutatakse ainult koos salastatuse tasemega.

    8.2.   Tähistused

    Tähistust võib kasutada konkreetses dokumendis käsitletava valdkonna määratlemiseks või dokumendi levitamise märkimiseks teadmisvajaduse põhjal, või (mittesalastatud teabe) embargo lõpu tähistamiseks.

    Tähistus ei ole salastatuse tase ja seda ei tohi kasutada salastatuse taseme asemel.

    8.3.   Salastatuse taseme märkimine ja julgeolekutähiste lisamine

    Salastatuse tase märgitakse järgmiselt:

    a)

    „RESTREINT UE/EU RESTRICTED” taseme dokumentidele mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega,

    b)

    „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” taseme dokumentidele mehaaniliste vahenditega või käsitsi või eelnevalt templiga varustatud ja registreeritud paberile trükkides,

    c)

    „SECRET UE/EU SECRET” ja „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” taseme dokumentidele mehaaniliste vahenditega või käsitsi.

    Julgeolekutähised lisatakse otse salastatuse taseme alla, kasutades samu vahendeid nagu salastatuse taseme märkimisel.

    8.4.   Salastatuse tasemete haldamine

    8.4.1.   Üldine

    Teave salastatakse ainult siis, kui see on vajalik. Salastatuse tase peab olema selgelt ja õigesti märgitud ning see säilib seni, kuni teavet on vaja kaitsta.

    Teabe salastamise ja salastatuse taseme alandamise või salastatuse kustutamise eest vastutab ainuisikuliselt teabe looja.

    Euroopa Parlamendi ametnikud salastavad teabe, alandavad salastatuse taset või kustutavad salastatuse peasekretäri juhtnööride kohaselt või volitusel.

    Salastatud dokumentide käitlemise üksikasjalik kord on sätestatud viisil, et dokumentides sisalduvale teabele oleks tagatud piisav kaitse.

    „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” taseme dokumentide koostamise volitusega isikute arv hoitakse võimalikult väiksena ning nende isikute nimed kajastuvad konfidentsiaalse teabe teenistuse koostatud nimekirjas.

    8.4.2.   Salastatuse taseme rakendamine

    Dokumendi salastatuse tase määratakse dokumendis sisalduva teabe tundlikkuse põhjal, võttes arvesse artikli 2 punktis c esitatud määratlusi. On oluline, et salastamine toimuks õigesti ja kaalutletult, eelkõige salastatuse taseme „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” puhul.

    Lisadega kirja või teate puhul määrab selle salastatuse taseme kõige kõrgema salastatuse tasemega lisa. Kui kiri või teade lahutatakse lisadest, peab koostaja selgelt osutama kirja või teate salastatuse tasemele.

    Salastatava dokumendi koostaja järgib eespool sätestatud eeskirju ning jälgib, et dokument ei saaks liiga kõrget ega liiga madalat salastatuse taset.

    Ühe dokumendi eri leheküljed, lõiked, jaotised, lisad, manused ja täiendavad dokumendid võivad vajada eri salastatuse taset ning tuleb seega salastada sellele vastavalt. Kogu dokumendi salastatuse taseme määrab dokumendi kõige kõrgema salastatuse tasemega osa.

    9.   Kontrollimine

    ELi salastatud teabe kaitseks võetud julgeolekumeetmeid kontrollib regulaarselt Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat, keda võib vajadusel tema ülesannetes abistada konfidentsiaalse teabe teenistus.

    Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat ning aluslepingutega või nende alusel asutatud muude institutsioonide, asutuste, talituste ja ametite julgeolekuteenistused, kes valdavad ELi salastatud teavet, võivad vastavalt kokkuleppele läbi viia ka vastastikuseid hindamisi üksteise julgeolekumeetmete kohta, millega nad kaitsevad ELi salastatud teavet.

    10.   Salastatuse kustutamise menetlus

    10.1.   Konfidentsiaalse teabe teenistus kontrollib ELi salastatud teavet ning teeb dokumendi koostajale ettepaneku salastatuse kustutamise kohta hiljemalt 25. aastal pärast dokumendi koostamise kuupäeva. Dokumente, mille salastatust esimesel kontrollimisel ei kustutatud, kontrollitakse regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel uuesti.

    10.2.   Lisaks dokumentidele, mida säilitatakse turvatud arhiivides ja mis on nõuetekohaselt salastatuks tunnistatud, võib salastatuse kustutamise menetlus hõlmata ka turvatud arhiivides või Euroopa Parlamendi arhiivi- ja dokumentatsioonikeskuses (CARDOC) hoitavat muud konfidentsiaalset teavet.

    10.3.   Konfidentsiaalse teabe teenistus vastutab teabe koostaja nimel selle eest, et dokumendi adressaate teavitatakse salastatuse taset puudutavatest muudatustest, ning adressaadid omakorda vastutavad selle eest, et muudatustest teavitatakse järgmisi adressaate, kellele nemad on saatnud kõnealuse dokumendi või selle koopia.

    10.4.   Salastatuse kustutamine ei mõjuta dokumendil esineda võivaid tähistusi.

    10.5.   Kõikide lehekülgede päises ja jaluses toodud esialgne salastatuse tase kriipsutatakse läbi. Dokumendi esimesel leheküljel või tiitellehel peab olema tempel koos viitega konfidentsiaalse teabe teenistusele.

    10.6.   Kustutatud salastatusega dokumendi tekst peab olema registreeritud ja lisatud elektroonilisse andmebaasi või muusse sarnasesse süsteemi.

    10.7.   Dokumentide puhul, mille suhtes kehtib üksikisiku eraelu- ja isikupuutumatuse või füüsilise või juriidilise isiku ärihuvidega seotud erand või mis sisaldavad tundlikku teavet, kohaldatakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artiklit 2.

    10.8.   Lisaks punktidele 10.1. kuni 10.7. kohaldatakse järgmist korda:

    a)

    konfidentsiaalse teabe teenistus konsulteerib kolmandate isikutega seotud dokumentide puhul enne salastatuse kustutamise menetluse alustamist asjaomase kolmanda isikuga. Kolmandal isikul on oma tähelepanekute esitamiseks aega kaheksa nädalat;

    b)

    üksikisiku eraelu- ja isikupuutumatusega seotud erandi puhul võetakse salastatuse kustutamisel eelkõige arvesse asjaomase isiku nõusolekut või fakti, et asjaomast isikut ei ole võimalik tuvastada ja/või et ta on surnud.

    c)

    füüsilise või juriidilise isiku ärihuvidega seotud erandi puhul võib asjaomast isikut teavitada Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teate kaudu, jättes võimalike tähelepanekute esitamiseks aega neli nädalat pärast teate avaldamise kuupäeva.

    2.   OSA

    JULGEOLEKUKONTROLLI KORD

    11.   Euroopa Parlamendi liikmete julgeolekukontrolli kord

    11.1.   Euroopa Parlamendi õiguste kasutamiseks ja pädevuste teostamiseks võib parlamendiliikmetele anda juurdepääsu ELi salastatud teabele kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” (kaasa arvatud) ilma julgeolekukontrollita. „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” tasemega teabe puhul kirjutavad nad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et ei avalda sellise teabe sisu kolmandatele isikutele.

    11.2.   Juurdepääsuks tasemega „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” ja „SECRET UE/EU SECRET” teabele peab Euroopa Parlamendi liikmetele olema antud luba punktides 11.3. ja 11.4. osutatud korra kohaselt.

    11.3.   Luba antakse ainult Euroopa Parlamendi liikmele, kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse julgeolekukontrolli punktides 11.9 kuni 11.14 osutatud korra kohaselt. Parlamendiliikmetele loa andmise eest vastutab president.

    11.4.   President võib anda loa pärast seda, kui on saanud liikmesriigi pädeva asutuse seisukoha, mille aluseks on punktides 11.8. kuni 11.13. osutatud korra kohaselt teostatud julgeolekukontroll.

    11.5.   Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat haldab ajakohastatud loetelu Euroopa Parlamendi liikmetest, kellele on antud luba, sealhulgas ajutine luba punkti 11.15. tähenduses.

    11.6.   Loa kehtivusaeg on viis aastat või ametiülesannete kestus, milleks luba anti, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Kehtivusaega võib pikendada punktis 11.4. sätestatud korras.

    11.7.   President tühistab loa, kui ta leiab, et see on põhjendatud. Loa tühistamise otsus tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi liikmele, kes võib taotleda, et president kuulaks ära tema selgitused enne loa tühistamist, ning liikmesriigi pädevale asutusele.

    11.8.   Julgeolekukontroll toimub koostöös asjaomase Euroopa Parlamendi liikmega ja presidendi taotlusel. Liikmesriigi pädev asutus julgeolekukontrolli teostamiseks on selle liikmesriigi vastav asutus, mille kodanik asjaomane parlamendiliige on.

    11.9.   Julgeolekukontrolli raames täidab Euroopa Parlamendi liige isikliku infolehe.

    11.10.   1President märgib oma taotluses liikmesriigi pädevale asutusele, millise salastatuse tasemega teavet soovitakse Euroopa Parlamendi liikmele kättesaadavaks teha, et liikmesriigi pädev asutus saaks teostada julgeolekukontrolli.

    11.11.   Kogu liikmesriigi pädeva asutuse teostatava julgeolekukontrolli protsessi ja selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjakohaseid õigusnorme, sealhulgas kaebusi käsitlevaid õigusnorme.

    11.12.   Kui liikmesriigi pädeva asutuse seisukoht on positiivne, võib president kõnealusele Euroopa Parlamendi liikmele loa anda.

    11.13.   Liikmesriigi pädeva asutuse negatiivne seisukoht tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi liikmele, kes võib taotleda, et president kuulaks ära tema selgitused. Kui president peab seda vajalikuks, võib ta paluda, et liikmesriigi pädev asutus annaks täiendavaid selgitusi. Kui negatiivne seisukoht kinnitatakse, siis luba ei anta.

    11.14.   Kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele, kellele antakse luba punkti 11.3. tähenduses, antakse loa andmisel ja pärast seda korrapäraste ajavahemike järel vajalikke juhiseid salastatud teabe kaitsmise ja sellise kaitse tagamise vahendite kohta. Need parlamendiliikmed kirjutavad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhistega tutvunud.

    11.15.   Erandkorras võib president pärast liikmesriigi pädevale asutusele teatamist ja tingimusel, et nimetatud asutus ei ole sellele teatele ühe kuu jooksul reageerinud, anda Euroopa Parlamendi liikmele enne punktis 11.11. osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kuueks kuuks ajutise loa. Sel viisil antud ajutine luba ei anna juurdepääsu „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” tasemega teabele.

    12.   Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate julgeolekukontrolli kord

    12.1.   Juurdepääs salastatud teabele antakse ainult sellistele Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele töötajatele, kes oma ülesannete ja üksuse vajaduste tõttu peavad sellist teavet teadma või kasutama.

    12.2.   Juurdepääsuks tasemega „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET”, „SECRET UE/EU SECRET” ja „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” teabele peavad punktis 12.1. osutatud isikud saama loa punktides 12,3. ja 12.4. sätestatud korra kohaselt.

    12.3.   Luba antakse ainult punktis 12.1. osutatud isikutele, kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse julgeolekukontrolli punktides 12.9. kuni 12.14. osutatud korra kohaselt. Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele töötajatele loa andmise eest vastutab peasekretär.

    12.4.   Peasekretär annab loa pärast seda, kui on saanud liikmesriigi pädeva asutuse seisukoha, mille aluseks on punktides 12.8. kuni 12.13. osutatud korra kohaselt teostatud julgeolekukontroll.

    12.5.   Euroopa Parlamendi turvaküsimuste eest vastutav direktoraat haldab Euroopa Parlamendi teenistuste esitatud ajakohastatud loetelu kõikidest ametikohtadest, mille puhul on nõutav julgeolekukontrolli läbimine, ja kõikidest isikutest, kellele on antud luba, sealhulgas ajutine luba punkti 12.15. tähenduses.

    12.6.   Loa kehtivusaeg on viis aastat või tööülesannete kestus, milleks luba anti, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Kehtivusaega võib pikendada punktis 12.4. osutatud korras.

    12.7.   Peasekretär tühistab loa, kui ta leiab, et see on põhjendatud. Loa tühistamise otsus tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule töötajale, kes võib taotleda, et peasekretär kuulaks ära tema selgitused enne loa tühistamist, ning liikmesriigi pädevale asutusele.

    12.8.   Julgeolekukontroll toimub koostöös asjaomase isikuga ja peasekretäri taotlusel. Liikmesriigi pädev asutus julgeolekukontrolli teostamiseks on selle liikmesriigi vastav asutus, mille kodanik kõnealune isik on. Kui see on siseriiklike õigusnormide kohaselt lubatud, võib liikmesriigi pädev asutus teostada julgeolekukontrolli mittekodanike suhtes, kes vajavad juurdepääsu tasemega „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL” või kõrgemal tasemel salastatud teabele.

    12.9.   Julgeolekukontrolli raames täidab Euroopa Parlamendi ametnik või fraktsioonis töötav muu töötaja isikliku infolehe.

    12.10.   Peasekretär märgib oma taotluses liikmesriigi pädevale asutusele, millise salastatuse tasemega teavet soovitakse asjaomasele isikule kättesaadavaks teha, et liikmesriigi pädev asutus saaks teostada julgeolekukontrolli ja esitada oma seisukoha seoses kõnealusele isikule antava loa tasemega.

    12.11.   Kogu liikmesriigi pädeva asutuse teostatava julgeolekukontrolli protsessi ja selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjakohaseid õigusnorme, sealhulgas kaebusi käsitlevaid õigusnorme.

    12.12.   Kui liikmesriigi pädeva asutuse seisukoht on positiivne, võib peasekretär kõnealusele isikule loa anda.

    12.13.   Liikmesriigi pädeva asutuse negatiivne seisukoht tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule töötajale, kes võib taotleda, et peasekretär kuulaks ära tema selgitused. Kui peasekretär peab seda vajalikuks, võib ta paluda, et liikmesriigi pädev asutus annaks täiendavaid selgitusi. Kui negatiivne seisukoht kinnitatakse, siis luba ei anta.

    12.14.   Kõigile Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele töötajatele, kellele antakse luba punktide 12.4. ja 12.5. tähenduses, antakse loa andmisel ja pärast seda korrapäraste ajavahemike järel vajalikke juhiseid salastatud teabe kaitsmise ja sellise kaitse tagamise vahendite kohta. Need Euroopa Parlamendi ametnikud ja fraktsioonides töötavad muud töötajad kirjutavad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhistega tutvunud ja kohustuvad neid järgima.

    12.15.   Erandkorras võib peasekretär pärast liikmesriigi pädevale asutusele teatamist ja tingimusel, et nimetatud asutus ei ole sellele teatele ühe kuu jooksul reageerinud, anda Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule töötajale enne punktis 12.11. osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kuueks kuuks ajutise loa. Sel viisil antud ajutine luba ei anna juurdepääsu „TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET” tasemega teabele.

    Top