3.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/23

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

29. juuli 2011,

Belgia taotletud, Flandria piirkonda käsitleva erandi tegemise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 4503 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2011/489/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja kõnealuse lõigu alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Komisjon võttis 21. detsembril 2007 vastu otsuse 2008/64/EÜ (millega lubatakse Belgia taotletud, Flandria piirkonda käsitlev erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest), (2) millega lubati Belgia Kuningriigil lasta Flandria piirkonnas kasutada teatavatel tingimustel kuni 250 kg loomasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, mida haritakse rohumaana ja millel kasvatatakse heintaimede allakülviga maisi, ning kuni 200 kg loomasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, millel kasvatatakse talinisu ja seejärel vahekultuuri või peeti.

(3)	Otsusega 2008/64/EÜ lubatud erandi alla kuulus ligikaudu 3 300 põllumajandustootjat ja 83 500 hektarit maad ning selle kehtivus lõppes 31. detsembril 2010.

(4)	Belgia esitas 15. märtsil 2011 komisjonile taotluse Flandria piirkonda käsitleva erandi kehtivuse pikendamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(5)

Taotletud erand käsitleb Belgia kavatsust lubada Flandrias kasutada kuni 250 kg rohusööjate kariloomade sõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas konkreetsetes põllumajandusettevõtetes maatükkidel, mida haritakse rohumaana ja millel kasvatatakse heintaimede allakülviga maisi, ning maatükkidel, kus esmalt niidetakse rohumaa või lõigatakse rukis ja seejärel külvatakse mais, ning kuni 200 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, millel kasvatatakse talinisu või tritikut ja seejärel vahekultuuri, ning maatükkidel, millel kasvatatakse peeti.

(6)

Flandria kehtestas selged veekvaliteedi eesmärgid, mis tuleb saavutada järgneva kahe tegevuskava perioodi jooksul. Pinnavee puhul saavutatakse kvaliteedistandard 50 mg nitraate liitri kohta 2014. aastaks 84 % põllumajandusliku seirevõrgustiku seirepunktides ning 2018. aastaks 95 % punktides. Aeglasema taastumismääraga madala põhjavee keskmist nitraadisisaldust vähendatakse 2014. aastaks 10 % võrra ja 2018. aastaks 20 % võrra võrreldes 2010. aasta keskmise tasemega 40 mg/l. Eritähelepanu pööratakse hüdrogeoloogilistele tervikaladele, kus madala põhjavee nitraadisisaldus on keskmiselt suurem kui 50 mg/l ning mille keskmist nitraadisisaldust tuleb tegevuskava perioodi jooksul vähendada 5 mg võrra liitri kohta.

(7)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on Flandria ajavahemikuks 2011–2014 kehtestanud tõhustatud tegevuskava. Strateegia vaadatakse 2014. aastal läbi ning sellest lähtuvalt võidakse 2015.–2018. aasta tegevuskava raames võtta täiendavaid tugevdatud meetmeid, et tagada kehtestatud veekvaliteedi eesmärkide saavutamine.

(8)

22. detsembri 2006. aasta õigusakti, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ Flandria piirkonnas, „Dekreet veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest” (edaspidi „sõnnikudekreet”), on muudetud (3)6. mail 2011 kooskõlas tegevuskavaga aastateks 2011–2014 ning seda kohaldatakse koos käesoleva otsusega.

(9)	Sõnnikudekreet kehtib kogu Flandria piirkonna territooriumil.

(10)	Sõnnikudekreet hõlmab nii lämmastiku kui ka fosfori kasutamise piiranguid.

(11)	Esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatavad kogused, mis on vastavalt 250 ja 200 kg loomasõnnikust saadud lämmastikku aastas hektari kohta, on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumide abil nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(12)

Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatavad kogused, mis on vastavalt 250 ja 200 kg rohusööjate kariloomade sõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas, ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused, mida kohaldatakse lisaks 2011.–2014. aasta tegevuskava raames võetavatele tugevdatud meetmetele.

(13)	Selleks et vältida loomakasvatuse laienemist taotletud erandi kohaldamise tagajärjel, peaksid pädevad ametiasutused tagama ühes põllumajandusettevõttes peetavate kariloomade arvu piiramise (toiteelementide heitekvoodid) Flandria piirkonnas vastavalt sõnnikudekreedi sätetele.

(14)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia Kuningriigi 15. märtsi 2011. aasta kirjas Flandria piirkonna nimel taotletud erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „põllumajandusettevõte”– põllumajanduslik majapidamine, sõltumata sellest, kas seal tegeletakse loomakasvatusega või mitte;

b)   „maatükk”– põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm;

c)   „rohumaa”– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat);

d)   „suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid, millel on pikk kasvuperiood”– rohumaa; mais, mille alustaimedeks külvatakse enne või pärast koristust vahekultuurina toimivad heintaimed, mis lõigatakse ja koristatakse põllult; rohumaa või rukis, mis niidetakse või lõigatakse enne maisi külvamist; talinisu või tritik, millele järgneb vahekultuur; suhkru- või loomapeet;

e)   „rohusööjad kariloomad”– veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, kitsed ja hobused;

f)   „sõnniku töötlemine”– seasõnniku kaheks, tahkeks ja vedelaks osaks töötlemine, mille eesmärk on parandada maakasutust ning tõhustada lämmastiku ja fosfori kogumist;

g)   „töödeldud sõnnik”– sõnniku töötlemisel saadud vedel osa;

h)   „väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega läga”– töödeldud sõnnik, mille lämmastikusisaldus on ühe tonni läga kohta maksimaalselt 1 kg ja mille fosfaadisisaldus on ühe tonni läga kohta maksimaalselt 1 kg;

i)   „mullaprofiil”– mullakiht, mis ulatub maapinnast 0,90 m sügavuseni, v.a juhul, kui põhjavee keskmine kõrgeim tase on sellest kõrgemal; sellisel juhul mullakiht, mis ulatub põhjavee keskmise kõrgeima taseme sügavuseni.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse igal üksikjuhtumil eraldi põllumajandusettevõtte kindlaksmääratud maatükkide suhtes, millel kasvatatakse suure lämmastikuvajadusega põllukultuure, millel on pikk kasvuperiood, juhul kui artiklites 4–7 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane taotlus ja kohustused

1.   Käesoleva otsuse kohast erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele ametiasutustele iga aasta 15. veebruariks sellekohase taotluse. 2011. aasta puhul esitavad põllumajandustootjad iga-aastase taotluse 15. juuliks.

2.   Koos lõikes 1 osutatud iga-aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Sõnniku töötlemine

1.   Sõnniku töötlemisega saadud tahke osa veetakse volitatud ringlussevõtu käitistesse, kus vähendatakse lõhna ja muid heiteid, parandatakse põllumajanduslikke ja hügieenilisi omadusi, hõlbustatakse käitlemist ning tõhustatakse lämmastiku ja fosfaadi kogumist. Ringlussevõetud toodet ei kasutata Flandria piirkonnas asuval põllumajandusmaal, välja arvatud parkides, haljasaladel ja eraaedades.

2.   Erandit kohaldavad põllumajandustootjad, kes tegelevad sõnniku töötlemisega, esitavad igal aastal pädevatele ametiasutustele andmed töötlusse saadetud sõnniku hulga, tahke osa ja töödeldud sõnniku hulga ja sihtkoha ning lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta.

3.   Pädevad ametiasutused koostavad töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötlemise tõhususe hindamise tunnustatud meetodid iga põllumajandusettevõtte jaoks, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit, ning ajakohastavad neid regulaarselt.

4.   Võrdlusolukorrast (looma toorsõnniku ladustamine ja maale laotamine) suuremaid heitkoguseid tekitavate käitiste puhul kogutakse ja töödeldakse sõnniku töötlemisel tekkiv ammoniaak ja muud heited, selleks et vähendada nende keskkonnamõju ja keskkonna saastumist. Sel eesmärgil koostatakse loend käitistest, kelle heitkoguseid tuleb töödelda, ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

Artikkel 6

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Vastavalt lõigetes 2–11 sätestatud tingimustele ei tohi erandiga hõlmatud maatükkidele igal aastal laotatava rohusööjate kariloomade sõnniku, töödeldud sõnniku ning väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega läga, sealhulgas loomade endi poolt karjamaale jäetavate väljaheidete kogus ületada 250 kg lämmastikku hektari kohta aastas järgmistel maatükkidel:

a)	mida haritakse rohumaana ja millel kasvatatakse heintaimede allakülviga maisi;

b)	kus esmalt niidetakse rohumaa ja seejärel külvatakse mais;

c)	kus esmalt lõigatakse rukis ja seejärel külvatakse mais,

ning 200 kg lämmastikku hektari kohta aastas maatükkidel, kus kasvatatakse:

d)	talinisu, mille järel külvatakse vahekultuur;

e)	tritikut, mille järel külvatakse vahekultuur;

f)	suhkru- või söödapeeti.

2.   Erandiga hõlmatud maatükkidele võib laotada töödeldud sõnnikut, mida ei käsitata väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega lägana, üksnes siis, kui selle lämmastiku ja fosfaadi suhe (N/P2O5) on vähemalt 3,3.

3.   Väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega läga laotamine piirdub maksimaalselt 15 tonniga hektari kohta.

4.   Lämmastiku ja fosfaadi üldkogus vastab asjaomase põllukultuuri toitainevajadusele ning selle puhul võetakse arvesse mullast saadavat lämmastikku ja töötlemise tulemusena saadud loomasõnnikust pärit lämmastiku suuremat hulka. See ei tohi ühegi põllukultuuri puhul mingil juhul ületada tegevuskavas sätestatud lämmastiku ja fosfaadi suurimaid kasutuskoguseid, väljendatuna üldlämmastiku või tõhusa lämmastikuna.

5.   Erandiga hõlmatud maatükkidel on keelatud kasutada keemilistest väetistest pärinevat fosfaati.

6.   Iga põllumajandusettevõte koostab kogu oma maa-ala kohta väetamiskava, milles on kirjeldatud külvikorda ning sõnniku ja lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamist. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt iga kalendriaasta 15. veebruarist.

Väetamiskava hõlmab järgmist:

a)	kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht;

b)	põllumajandusettevõttes toodetud sõnnikust pärineva lämmastiku ja fosfori arvestus;

c)	sõnniku töötlemise kirjeldus ja töödeldud sõnniku eeldatavad omadused;

d)	põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)	põllukultuuride külvikord ja nende maatükkide kasvuala, kus kasvatatakse suure lämmastikuvajadusega põllukultuure, millel on pikk kasvuperiood;

f)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

g)	arvestus sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

h)	arvestus keemilistest ja muudest väetistest pärineva lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil.

Selleks et tagada vastavus kava ja põllumajandustegevuse vahel, vaadatakse kava läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast mis tahes muudatust põllumajandustegevuses.

7.   Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust, mis hõlmab kasutatud koguseid ning sõnniku ja lämmastikväetiste laotamise aega.

8.   Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad mulla lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüsi tulemused. Lämmastiku- ja fosforisisalduse proovid võetakse ja analüüsid tehakse külvikordi ja mullaomadusi arvesse võttes põllumajandusettevõtte kõikidel samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul enne 1. juunit. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

9.   Nitraadisisaldust mullaprofiilis tuleb mõõta iga aasta sügisel; mõõtmine tuleb läbi viia hiljemalt 15. novembriks ning see peab hõlmama vähemalt 6 % kõigist erandiga hõlmatud maatükkidest ning 1 % erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes kasutatavatest muudest maatükkidest selliselt, et vähemalt 85 % kõnealustest põllumajandusettevõtetest oleksid hõlmatud. Iga kahe hektari põllumajandusmaa kohta tuleb võtta vähemalt kolm proovi mullaprofiili kolmest eri mullakihist.

10.   Erandiga hõlmatud maatükkidele ei tohi sõnnikut, töödeldud sõnnikut ega väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega läga, mille üldine lämmastikusisaldus on suurem kui 0,60 kg/t, keemilisi ega muid väetiseid laotada 1. septembrist kuni järgneva aasta 15. veebruarini.

11.   Vähemalt kaks kolmandikku sõnnikust saadava lämmastiku kogusest, välja arvatud rohusööjate kariloomade sõnnikust saadav lämmastik, laotatakse igal aastal enne 31. maid.

Artikkel 7

Maaharimine

Üksikerandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)	rohumaa küntakse kevadel kõikide mullatüüpide puhul, v.a savimuld;

b)	savimullaga rohumaa küntakse enne 15. septembrit;

c)	erandiga hõlmatud rohumaatükkidele ei tohi külvata liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi;

d)	suure lämmastikuvajadusega põllukultuur külvatakse kahe nädala jooksul pärast rohumaa kündmist ning väetisi ei kasutata püsirohumaa kündmise aastal;

e)	vahekultuurid külvatakse kahe nädala jooksul pärast talinisu koristamist ja mitte hiljem kui 10. septembril;

f)	selleks, et haritava maa püsirohukate taastaks sügisesi nitraadikaotuseid alusmullas ning et piirata talviseid kadusid, ei künta vahekultuure sisse enne 15. veebruari.

Artikkel 8

Muud meetmed

Pädevad ametiasutused tagavad, et töödeldud sõnniku laotamiseks lubatud erandid on vastavuses sõnnikut ja sõnniku tahket osa töötlevate volitatud käitiste võimsusega.

Artikkel 9

Sõnniku tootmise ja veo meetmed

1.   Pädevad ametiasutused tagavad, et Flandria piirkonnas järgitakse ühes põllumajandusettevõttes peetavate kariloomade arvu piiramist (toiteelementide heitekvoodid) vastavalt sõnnikudekreedi3 sätetele.

2.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kogu veoettevõtjate teostatav sõnnikuvedu registreeritakse alates 1. jaanuarist 2012 geograafiliste positsioneerimissüsteemide abil. Kuni kõnealuse kuupäevani tagavad pädevad ametiasutused, et Flandria ministeeriumi 19. juuli 2007. aasta dekreedi (4) artiklite 4 ja 5 kohaselt kategooriatesse A5, A7, B ja C liigitatud akrediteeritud veoettevõtjate teostatav sõnnikuvedu registreeritakse geograafiliste positsioneerimissüsteemide abil.

3.   Pädevad ametiasutused tagavad, et sõnniku lämmastiku- ja fosforisisaldust hinnatakse enne iga vedu. Sõnnikuproove analüüsivad tunnustatud laborid ning analüüside tulemused edastatakse pädevatele ametiasutustele ja vastuvõtvale põllumajandustootjale.

4.   Pädevad ametiasutused tagavad, et saadetisega on kaasas dokument, milles esitatakse veetud sõnniku kogus ning selle lämmastiku- ja fosforisisaldus.

Artikkel 10

Seire

1.   Pädev ametiasutus tagab, et koostatakse kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, maatükkide arv, kariloomade osakaal ning igas omavalitsuses üksikerandi alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal ja maakasutus kohalikul tasandil, ning neid ajakohastatakse igal aastal. Andmeid üksikerandiga hõlmatud külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta kogutakse ning neid ajakohastatakse igal aastal.

2.   Säilitatakse otsuse 2008/64/EÜ alusel loodud pinnavee ja madala põhjavee proovide võtmise seirevõrgustik, et hinnata erandi mõju vee kvaliteedile. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ei vähendata esialgsete seirealade arvu ega muudeta nende asukohta.

3.   Liivase mullaga põllumajanduslike valgalade puhul teostatakse tugevdatud seiret.

4.   Säilitatakse otsuse 2008/64/EÜ alusel loodud, vähemalt 150 põllumajandusettevõtet hõlmavad seirealad, et saada andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta pinnasevees, mineraallämmastiku kohta mullaprofiilis ning vastavate lämmastiku- ja fosforikadude kohta pinnasevee voolamisel juuretasandilt põhjavette, samuti pinna- ja põhjavee äravoolust tingitud lämmastiku- ja fosforikadude kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes. Seirealad hõlmavad peamisi mullatüüpe (savi, turvas, liiv ja lössimuld), väetamismeetodeid ja põllukultuure. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul seirevõrgustiku koosseisu ei muudeta.

Artikkel 11

Kontroll

1.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrollist selgub, et artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

2.   Põldtunnustamise programmi koostamisel võetakse aluseks riskianalüüs, eelnevate aastate kontrollide tulemused ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide kohaldamise üldised pistelised kontrollid. Põldtunnustamine hõlmab vähemalt 5 % üksikerandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest, et kontrollida käesoleva otsuse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmist. Kui kontrolli käigus ilmneb nõuete rikkumine, teavitatakse sellest põllumajandustootjat. Sel juhul loetakse järgneva aasta eranditaotlus tagasilükatuks.

3.   Artikli 6 lõikes 8 osutatud mõõtmistulemusi kontrollitakse. Kui kontrolli käigus ilmneb nõuete rikkumine, sealhulgas sõnnikudekreedis sätestatud piirmäära ületamine, teavitatakse sellest põllumajandustootjat ning järgneva aasta eranditaotlus seoses maatüki või maatükkidega lükatakse tagasi.

4.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kohapealseid kontrolle tehakse vähemalt 1 % sõnnikuvedude suhtes ning need põhinevad riskihindamisel ja lõikes 1 osutatud halduskontrollide tulemustel. Kontrollid hõlmavad akrediteerimisega seotud kohustuste täitmise kindlakstegemist, saatedokumentide hindamist, sõnniku päritolu ja sihtkoha kindlakstegemist ning veetavast sõnnikust proovide võtmist. Sõnnikuproovid võetakse vajaduse korral laadimise ajal, kasutades selleks veokitele paigaldatud automaatseid proovivõtuseadmeid. Sõnnikuproove analüüsivad pädevate ametiasutuste tunnustatud laborid ning analüüside tulemused edastatakse tarnivale ja vastuvõtvale põllumajandustootjale.

5.   Pädevatele ametiasutustele tagatakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida vastavust käesoleva otsuse alusel tehtud erandile.

Artikkel 12

Aruandlus

Pädevad ametiasutused esitavad iga aasta detsembriks ning 2014. aasta puhul septembriks aruande, mis hõlmab järgmist teavet:

a)	artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ning põllumajandusmaa osakaal ja maakasutus kohalikul tasandil, samuti andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta;

b)	artikli 10 lõikes 2 osutatud veeseire tulemused, sealhulgas teave põhja- ja pinnavee kvaliteedi suundumuste kohta, samuti selgitus erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

hinnang erandiga hõlmatud maatükkide mullaprofiili sügiseste nitraadijääkide kohta ning võrdlus sarnaste külvikordadega tavapäraste maatükkide nitraadijääkide andmete ja suundumustega. Tavapärased maatükid peaksid hõlmama erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete tavapäraseid maatükke ja muude põllumajandusettevõtete maatükke;

d)	hinnang erandi tingimuste rakendamise kohta, võttes aluseks põllumajandusettevõtete ja maatükkide suhtes tehtavad kontrollid ning sõnnikuveoga seotud kontrollid, ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teave tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta;

e)	teave sõnniku töötlemise kohta, kaasa arvatud sõnniku tahke osa edasine töötlemine ja kasutamine, ja üksikasjalik teave töötlemissüsteemide omaduste ja tõhususe ning töödeldud sõnniku koostise kohta;

f)	teave erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete arvu kohta ning selliste erandiga hõlmatud maatükkide arvu kohta, millele on laotatud töödeldud sõnnikut ning väikese lämmastiku- ja fosfaadisisaldusega läga, samuti vastavad kogused;

g)	artikli 5 lõikes 3 osutatud töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötlemise tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte puhul, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit;

h)	artikli 5 lõikes 4 osutatud sõnnikutöötlemiskäitiste loend;

i)	kokkuvõte artikli 10 lõikes 4 osutatud seirealadelt saadud andmetest ja vastav hinnang.

Artikkel 13

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Flandria piirkonna tegevuskavaga aastateks 2011–2014 (sõnnikudekreet) ja see kehtib kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

---

(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(2)  ELT L 16, 19.1.2008, lk 28.

(3)  Belgisch Staatsblad, 13. mai 2011, lk 27876.

(4)  Belgisch Staatsblad, 31. august 2007, lk 45564, sõnnikudekreedi teatavate artiklite rakendamisel.

---