5.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 89/17

---

NÕUKOGU OTSUS 2011/210/ÜVJP,

1. aprill 2011,

Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta, mis viiakse läbi Liibüa kriisiolukorrale reageerimiseks, et toetada humanitaarabioperatsioone (EUFOR Libya)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendas 26. veebruaril 2011 vastu võetud resolutsioonis, mis käsitleb rahu ja julgeolekut Aafrikas (1970 (2011)), sügavat muret olukorra pärast Liibüas ning mõistis hukka vägivalla ja jõu kasutamise tsiviilisikute vastu. Peale selle kutsus julgeolekunõukogu kõiki ÜRO liikmesriike üles tegema Liibüas kättesaadavaks humanitaarabi ja muu toetuse.

(2)

Julgeolekunõukogu tuletas oma 17. märtsil 2011 vastu võetud Liibüa olukorda käsitlevas resolutsioonis 1973 (2011) meelde resolutsiooni 1970 (2011) ja väljendas oma kindlat tahet tagada tsiviilisikute ja tsiviilelanikkonnaga asustatud alade kaitse ning kiire ja takistamatu humanitaarabi läbipääs ja humanitaarabitöötajate ohutus. Julgeolekunõukogu tundis samuti heameelt naaberriikide, eelkõige Tuneesia ja Egiptuse reageerimise üle põgenike ja võõrtöötajate vajaduste rahuldamisel ning kutsus rahvusvahelist üldsust üles neid jõupingutusi toetama.

(3)

Lisaks volitas ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriike, kes on teavitanud ÜRO peasekretäri ning tegutsevad kas riiklikul tasandil või piirkondlike organisatsioonide või kokkulepete raames ning koostöös ÜRO peasekretäri ja Araabia Liiga liikmesriikidega, võtma kõiki meetmeid, mis on vajalikud selleks, et kaitsta Liibüa tsiviilisikuid ja tsiviilelanikkonnaga asustatud alasid, mida ähvardavad rünnakud, välistades aga mis tahes vormis või mis tahes Liibüa territooriumi osale okupeerivate võõrvägede viimise.

(4)

Nõukogu väljendas oma 21. märtsi 2011. aasta järeldustes muret olukorra pärast Liibüas ning mõistis hukka ulatusliku ja süstemaatilise inimõiguste rikkumise, vägivalla ja julmad repressioonid, mida režiim Liibüa rahva vastu toime paneb. Nõukogu väljendas rahulolu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) vastuvõtmise üle ja rõhutas liidu kindlat tahet aidata kaasa selle rakendamisele ning tegutseda sel eesmärgil ühiselt ja resoluutselt koos kõigi rahvusvaheliste partneritega, iseäranis Araabia Riikide Liiga ja teiste piirkondlike sidusrühmadega. Nõukogu kinnitas, et liidu peaeesmärk on kaitsta tsiviilelanikkonda ja toetada Liibüa rahvast, et see saaks viia ellu oma soovi luua demokraatlik ühiskond. Nõukogu väljendas ühtlasi ELi valmisolekut toetada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusel humanitaarabi andmist, et reageerida ÜRO koordineeriva rolli raames Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Humanitaarasjade Koordineerimise Büroo (OCHA) taotlusele.

(5)

Nõukogu kiitis 24. märtsil 2011 heaks kriisiohjamise kontseptsiooni, et reageerida kriisile Liibüas. Edasine planeerimine peaks keskenduma humanitaarabi andmise toetamisele. Eelkõige ei mõjuta operatsioon humanitaarabiasutuste neutraalsust ega erapooletust. Kõigi operatsiooni käivitamisega seotud otsuste aluseks peab olema OCHA taotlus ning otsuste tegemisel peab arvesse võtma hetkeolukorda peegeldavat riski- ja ohuhinnangut.

(6)	Egiptuse ja Tuneesia valitsustega toimub tihe koordineerimine ja konsulteerimine, et tagada nende luba võimalikuks liidu sõjaliseks kohalolekuks nende vastavatel territooriumidel.

(7)

Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) vastutusel teostama poliitilist kontrolli liidu sõjalise operatsiooni üle, andma selle jaoks strateegilisi suuniseid ja tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 38 kolmanda lõiguga.

(8)	On vaja pidada läbirääkimisi kolmandate riikide osalemist ELi operatsioonidel ning liidu vägede ja personali staatust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute üle ja need sõlmida.

(9)

Liikmesriigid peaksid katma käesolevast otsusest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 2 ja kooskõlas nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/975/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (edaspidi „ATHENA”) (1).

(10)

ELi lepingu artikli 28 lõige 1 annab nõukogule volituse võtta vastu otsuseid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidule kättesaadavaks tehtavad vahendid. Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma esialgse neljakuulise ajavahemiku kohta on praegu täpseim hinnanguline summa ning see ei mõjuta lõplikke summasid, mis sisalduvad ATHENAs sätestatud korra kohaselt heaks kiidetud eelarves.

(11)	ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale seega operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

1.   Selleks et toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1970 ja 1973 (2011) volituste rakendamist, viib liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Humanitaarasjade Koordineerimise Büroo (OCHA) taotlusel ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbi sõjalise operatsiooni (edaspidi „EUFOR Libya”), et toetada humanitaarabi andmist piirkonnas. Operatsiooni läbiviimisel järgitakse täiel määral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suuniseid sõjaliste ja tsiviilkaitsevahendite (MCDA) kasutamise kohta ning suuniseid välisriigi sõjaliste vahendite kasutamise kohta humanitaarabioperatsioonide toetamiseks Põhja-Aafrika hetkekriisi kontekstis.

2.   Selle poliitilise eesmärgi toetamiseks teeb EUFOR Libya OCHA taotlusel järgmist, järgides sealjuures täiel määral lõikes 1 osutatud suuniseid:

—	aitab kaasa ümberasustatud isikute ohutule liikumisele ja evakueerimisele;

—	toetab humanitaarabiasutuste tegevust spetsiifiliste võimetega.

Artikkel 2

ELi operatsiooni ülema nimetamine

Euroopa Liidu operatsiooni EUFOR Libya ülemaks nimetatakse kontradmiral Claudio GAUDIOSI.

Artikkel 3

ELi operatsiooni peakorteri määramine

EUFOR Libya peakorter asub Roomas.

Artikkel 4

Operatsiooni planeerimine ja käivitamine

Otsuse ELi sõjalise operatsiooni käivitamise kohta võtab pärast operatsiooni plaani ja tegevuseeskirjade heakskiitmist vastu nõukogu, võttes arvesse hetkeolukorda peegeldavat riski- ja ohuhinnangut.

Artikkel 5

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ning kõrge esindaja vastutusel EUFOR Libya poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga asjakohaseid otsuseid. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, sealhulgas operatsiooni plaani, alluvusahelasse ja tegevuseeskirjadesse. Volituse hulka kuulub ka õigus teha Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja/või Euroopa Liidu vägede juhataja nimetamist käsitlevaid otsuseid. EUFOR Libya eesmärkide ja lõpetamisega seoses jääb otsustusõigus nõukogule.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehelt korrapäraselt aruandeid EUFOR Libya läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja/või vägede juhataja oma koosolekutele.

Artikkel 6

Sõjaline juhtimine

1.   ELi sõjaline komitee kontrollib Euroopa Liidu operatsiooni ülema juhitava EUFOR Libya nõuetekohast läbiviimist.

2.   ELi sõjaline komitee saab Euroopa Liidu operatsiooni ülemalt korrapäraselt aruandeid. ELi sõjaline komitee võib vajaduse korral kutsuda Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja/või vägede juhataja oma koosolekutele.

3.   ELi sõjalise komitee esimees on Euroopa Liidu operatsiooni ülema peamiseks kontaktisikuks.

Artikkel 7

Liidu tegevuse rakendamine ja järjepidevus

1.   Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise ja selle kooskõla kogu Euroopa Liidu välistegevusega, sealhulgas liidu humanitaarabialase tegevusega.

2.   Euroopa Liidu operatsiooni ülem abistab kõrget esindajat käesoleva otsuse rakendamisel.

Artikkel 8

Koostöö teiste osalejatega

1.   Operatsiooni planeeritakse ja see viiakse läbi tihedas koostöös ja vastastikuses täiendavuses OCHAga, kes juhib üldist humanitaarabi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja teiste osalejatega.

2.   EUFOR Libya väed teevad tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nimetatud koordinaatori(te)ga ning Araabia Liiga ja selle liikmesriikide nimetatud koordinaatori(te)ga.

3.   Vajaduse korral konsulteeritakse Aafrika Liiduga.

Artikkel 9

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega võib kutsuda operatsioonil osalema kolmandaid riike, eelkõige Araabia Liiga liikmesriike.

2.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.

3.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 kohaselt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korrale. Kui Euroopa Liit ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kehtivad sellise lepingu sätted käesoleva operatsiooni kontekstis.

4.   Kolmandatel riikidel, kes annavad EUFOR Libyasse märkimisväärse sõjalise panuse, on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel liikmesriikidel.

5.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks, juhul kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.

Artikkel 10

Liidu juhitavate vägede ja personali staatus

Liidu juhitavate vägede ja personali staatust, sealhulgas privileege, immuniteete ja täiendavaid tagatisi, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks ja tegevuse sujuvaks läbiviimiseks, võib käsitleda lepingutes, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 kohaselt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 sätestatud korrale.

Artikkel 11

Rahastamiskord

1.   EUFOR Libya ühiseid kulusid hallatakse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/975/ÜVJP alusel.

2.   EUFOR Libya ühiste kulude lähtesumma on 7 900 000 eurot. Otsuse 2008/975/ÜVJP artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma protsendimäär on 30 %.

Artikkel 12

Teabe andmine kolmandatele isikutele

1.   Kõrge esindaja on volitatud kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega (2) andma Aafrika Liidule, Egiptusele, Araabia Liigale, Tuneesiale ja ÜRO-le ning teistele käesoleva otsusega seotud kolmandatele isikutele Euroopa Liidu salastatud teavet ja dokumente, mis on koostatud EUFOR Libya jaoks, ning kuni salastatuse tasemeni, mis vastab asjakohastele nõuetele iga teabesaaja puhul.

2.   Kõrge esindaja on volitatud andma Aafrika Liidule, Egiptusele, Araabia Liigale, Tuneesiale ja ÜRO-le ning teistele käesoleva otsusega seotud kolmandatele isikutele Euroopa Liidu mittesalastatud dokumente, mis käsitlevad nõukogus EUFOR Libyaga seoses peetud arutelusid ning mille puhul kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus tulenevalt nõukogu kodukorra (3) artikli 6 lõikest 1.

Artikkel 13

Jõustumine ja lõpetamine

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   EUFOR Libya lõpeb hiljemalt neli kuud pärast esialgse operatiivvõime saavutamist, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Käesolev otsus tunnistatakse kehtetuks pärast Euroopa Liidu operatsiooni peakorteri ja/või vägede peakorteri sulgemise kuupäeva kooskõlas EUFOR Libya lõpetamiseks heaks kiidetud kavadega ning ilma, et see mõjutaks selle otsuses 2008/975/ÜVJP sätestatud raamatupidamisaruannete auditeerimist ja esitamist käsitlevat asjakohast korda.

---

(1)  ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.

(2)  Nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1).

(3)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

---