—

eelarve täitmisega seotud eelmise eelarveaasta raamatupidamisaruanded;

—

bilanss;

—

eelarve haldamist ja finantsjuhtimist käsitlev iga-aastane tegevusaruanne;

—

siseaudiitori aastaaruanne,

—

nõukogu esindajate ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni vahel peaks toimuma ametlik kohtumine (millest võtavad osa nõukogu peasekretär ja eesistujariik, eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni juhatus, raportöör ja fraktsioone esindavad parlamendiliikmed (koordinaatorid ja/või variraportöörid)), et anda kogu vajalik teave nõukogu eelarve täitmise kohta;

—

nõukogu peasekretär peaks vastama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni poolt nõukogule esitatud küsimustele ning

—

selle ajutise lahenduse sujuvamaks ja stabiilsemaks muutmiseks tuleb paika panna ajakava,

a)

nõukogu ei ole võtnud vastu kutset kohtuda ametlikult eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni või selle raportööriga, et arutada nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisega seonduvaid küsimusi;

b)

nõukogu keeldus andmast parlamendile kirjalikku vastust, mis oleks sisaldanud teavet ja dokumente, mida parlament raportööri poolt allkirjastatud 14. detsembri 2010. aasta kirja lisas nõukogult nõudis;

c)

Euroopa Parlament ei ole saanud nõukogult põhidokumente, nagu eelarveliste ümberpaigutamiste täielikku loetelu;

a)

nõukogu ei osalenud nõukogu eelmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust käsitlevates aruteludes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavas parlamendikomisjonis regulaarselt, kuid nõukogu osalemist peetakse äärmiselt oluliseks, et ta saaks vastata komisjoniliikmete küsimustele nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Kas nõukogu nõustub osalema eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni tulevastes aruteludes nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle?

b)

miks muudab nõukogu igal aastal siseauditi esitusviisi/formaati? Miks on siseaudit igal aastal nii lühike, üldsõnaline ja ebaselge? Kas nõukogu võiks alates 2010. aasta menetlusest esitada siseauditi ka mõnes teises keeles peale prantsuse keele?

c)

kas välisaudit on tehtud? Kui jah, siis kas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutav parlamendikomisjon võiks seda näha? Kui välisauditit ei ole, siis miks otsustas nõukogu seda mitte teha?

d)

seni hõlmas nõukogu tegevus kaasfinantseerimist komisjoniga, mis on pärast Lissaboni lepingu jõustumist suurenenud. Millised auditi- ja kontrollisüsteemid on kehtestatud, et tagada täielik läbipaistvus? Arvestades, et Lissaboni leping suurendas kaasfinantseerimist komisjoniga, siis kuidas tõlgendab nõukogu „vastamist asjakohastele päringutele”?

e)

kontrollikoda viitas oma 2009. aasta aruandes asjaolule, et kuuest auditeeritud hankemenetlusest kahe puhul ei järginud nõukogu menetluse tulemuste avaldamist reguleerivaid finantsmääruse eeskirju. Kas nõukogu on uurinud rohkem samalaadsete hankemenetluste näiteid? Kas nõukogu on muutnud sisemist menetlust sujuvamaks, et samalaadseid juhtumeid tulevikus vältida?

f)

Euroopa Liidu eriesindajate isikkoosseis: palun esitada Euroopa Liidu eriesindajate isikkoosseis nõukogus 2009. aastal (kogu personal, ametikohtade loetellu kuuluv ja muu) – ametikohtade arv ja ametiaste. Millisel viisil ja millal jagatakse Euroopa Liidu eriesindajate personali ametikohad nõukogu ja Euroopa välisteenistuse vahel? Milline oli iga Euroopa Liidu eriesindaja reisieelarve? Mitu Euroopa Liidu eriesindajate töötajat viidi 1. jaanuaril 2011 üle Euroopa välisteenistusse? Mitu töötajat jääb nõukogu juurde ja miks?

g)

nõukogu rõhutab finantstegevuse aruande (11327/10, FIN 278) punktis 2.2 Lissaboni lepingu tagajärgedega seotud eelarveküsimusi. Kas nõukogu on lahendanud hr Solana kuludega seotud probleemid? Milline osa kuludest kuulub nõukogu eelarvesse ja milline komisjoni eelarvesse?

h)

millised olid tegevus-, haldus-, personali- ja kinnisvara- ja muud kulud, mida nõukogu kavandas 2009. aastaks, et luua kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi ametikoht?

i)

kõrge esindaja / komisjoni asepresident alustas tööd 1. detsembril 2009. Kuidas jaotati kulud nõukogu ja komisjoni vahel (personal, lähetused jne)? Kuidas valmistas nõukogu ette kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi 2010. aasta eelarve? Millised eelarveread ja summad tema tegevuse jaoks ette nähti?

j)

kuidas mõjutavad personali üleminekul Euroopa välisteenistusse vabanevad tööruumid nõukogu plaane seoses hoonetega? Kas selliste tööruumide edasine kasutamine on korraldatud? Milline on oodatav kolimiskulu? Millal avaldati kolimisega seoses pakkumiskutsed (kui avaldati)?

k)

millised olid ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) ülesannetega seotud haldus- ja tegevuskulud, mida rahastati vähemalt osaliselt liidu 2009. aasta eelarvest? Kui suur oli ÜVJP kogukulu 2009. aastal? Kas nõukogu võiks nimetada vähemalt peamised missioonid ja nende kulud 2009. aastal?

l)

kui suured oli nõukogu ÜVJP/ÜJKP töörühmade Brüsselis ja mujal toimunud kohtumiste kulud ja kus need kohtumised toimusid?

m)

millised olid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) / ÜJKP sõjaliste operatsioonide elluviimisega seotud halduskulud? Kui suur osa sõjaliste operatsioonidega seotud kogukuludest on kaetud liidu eelarvest?

n)

millised olid ATHENA mehhanismi tegevusega seotud halduskulud, kui suur oli selle mehhanismi jaoks vajalike ametikohtade arv ja kas mõni asjaomane ametikoht on kavas Euroopa välisteenistusse üle viia? Kellele nendel ametikohtadel töötavad isikud aru annavad?

o)

nõukogu ametikohtade loetelus ära toodud ametikohtade täitmise määr on vähene (91 % 2009. aastal, 90 % 2008. aastal). Kas püsivalt vähene ametikohtade täitmise määr on andnud mingeid tagasilööke nõukogu peasekretariaadi töös? Kas nõukogu peasekretariaat on võimeline täitma kõiki oma ülesandeid praeguse ametikohtade täitmise määra juures? Kas vähene ametikohtade täitmise määr puudutab teatavaid konkreetseid üksuseid? Millised on püsiva lahknevuse põhjused?

p)

milline on poliitika koordineerimise ja haldustoega seotud ülesannete (nagu on määratletud komisjoni iga-aastases personalivajaduste läbivaatamise aruandes) jaoks ette nähtud ametikohtade arv? Mitu protsenti moodustab see ametikohtade koguarvust?

q)

2009. aasta halduseesmärkide saavutamiseks lisas nõukogu oma töökorraldusse kaugtöö. Kuidas tõestab nõukogu selle tööviisi tulemuslikkust? Lisaks palutakse nõukogul anda aru sellega seoses võetud lisameetmete ning eriti selliste meetmete kohta, mis parandavad finantsjuhtimist, samuti nende mõju kohta;

r)

nõukogu suurendas oma ametikohtade arvu 15 võrra (8 AD ja 7 AST), et katta iiri keele üksuse personalivajadust. Mitu töötajat on teistes keeleüksustes (töötajaid keele kohta)? Kas kandidaatriikide jaoks ja neist riikidest on juba töötajaid tööle võetud? Kui jah, siis mitmest ametikohast on jutt (riigi ja keele kaupa)?

s)

analüüsirühm moodustati 14. detsembril 2007 ja selle liikmed määrati ametisse 15.–16. oktoobril 2008. Mis põhjusel ei saanud vajalikke summasid näha ette 2009. aasta eelarvest ja neid sinna lisada? Kas ümberpaigutamine 2009. aasta eelarves ettenägematute kulude reservist 2007. aastal loodud struktuuri rahastamiseks ei ole mõjutanud eelarvet? Nõukogu eraldas analüüsirühma jaoks 1 060 000 eurot. Mitu ametikohta saab sellele rühmale eraldada?

t)

lähetusdelegatsioonidega seotud kulud tunduvad endiselt problemaatilised (vt nõukogu 15. juuni 2010. aasta teatis, SGS10 8254, II alapunkt, lk 4). Miks on need kulud nii paljudel erinevatel eelarveridadel?

u)

miks peab siseaudit endiselt vajalikuks lisada „les frais de voyage des délégués et les frais d’interprétation” (delegaatide lähetuskulud ja suulise tõlke kulud) pärast parlamendi teravat kriitikat vähemalt kahes nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis?

v)

nõukogu on jälle kasutanud suulise tõlke kasutamata jäänud vahendeid delegatsioonide lähetuskulude täiendavaks rahastamiseks; seetõttu olid 2009. aasta lähetuskulude tegelikud kulukohustused märgatavalt väiksemad kui esialgne eelarve ning vähem kui pool pärast ümberpaigutamist saadud summast (36 100 000 eurot esialgu ja 48 100 000 eurot pärast ümberpaigutamist vs.22 700 000 eurot kulukohustustena). Millised olid 12 000 000 euro ümberpaigutamise põhjused (vt finantstegevuse aruanne – 11327/10, FIN 278 – punkt 3.3.2, VI alapunkt)? Miks hindab nõukogu suulise tõlke vahenditest delegatsioonide lähetuskuludeks ümber paigutatud summaks 12 000 000 eurot leheküljel 12 ja 10 558 362 eurot leheküljel 13? Millele on ülejäänud suulise tõlke vahenditest ümber paigutatud summa kulutatud (suulise tõlke vahenditest ümber paigutatud kogusumma on 17 798 362 eurot)? Lisaks palutakse nõukogul selgitada suure summa ulatuses tagasimaksenõudeid, mis tehti enne 2009. aastat ja kanti üle 2009. aastasse (12 300 000 eurot), samuti 2007. aastaga seotud deklaratsioonidest saadud tagasimakseid (6 300 000 eurot);

w)

2009. aastal paigutas nõukogu nii nagu 2008. aastal märkimisväärse summa oma eelarvest ümber hoonete jaoks, eelkõige eraldades hoone Residence Palace ostuks esialgsete assigneeringutega võrreldes rohkem kui kahekordse summa (lisaks 2009. aasta eelarves selleks otstarbeks eraldatud 15 000 000 eurole paigutati ümber 17 800 000 eurot). Mis on selle põhjused? Kas nõukogu peasekretariaat võiks esitada konkreetsed andmed seeläbi saavutatud kokkuhoiu kohta? Kui suur oli algselt hoone Residence Palace kavandatud maksumus? Kas nõukogu hinnangul on summa kavandatud tasemel või võib see osutuda prognoositust suuremaks? Milliseid samme näeb nõukogu ette hoone rahastamiseks?

x)

nõukogu eelarve täitmine – ülekantud assigneeringud: kas nõukogu võiks esitada nende 2009. aasta arvete hinnangulise summa ja teema, mida ei saadud 2010. aasta juuniks ja mis seetõttu üle kanti?

y)

2010. aastasse üle kantud 2009. aasta sihtotstarbeliste tulude assigneeringute summa oli 31 800 000 eurot. See on ligikaudu 70 % 2009. aasta sihtotstarbelisest tulust. Mis on nii suure ülekandmise põhjused? Mis selle tuluga 2010. aastal toimub/toimus?

z)

mida tähendab 25 000 000 euro suurune tehniline eraldis Euroopa Ülemkogu töö käivitamiseks 2010. aastal (vt finantstegevuse aruanne – 11327/10, FIN 278 – punkt 3.1, IV alapunkt)?

aa)

milline on nõukogu eelarve konfidentsiaalsuse määr eri eelarveridade kaupa?

ab)

kas nõukogu võiks nimetada konkreetseid meetmeid, mida ta on võtnud, et parandada nõukogu finantsjuhtumise kvaliteeti, eriti nõukogu 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale parlamendi otsusele lisatud parlamendi 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni (14) lõikes 5 nimetatud punktides?

a)

nõukogu 2009. aasta eelarves tehtud ümberpaigutamiste täieliku loetelu;

b)

kirjaliku avalduse nõukogu lähetuskulude kohta, mida on kasutanud Euroopa Liidu eriesindajad;

c)

liikmesriikide deklaratsiooni 2007. aasta kohta (vt finantstegevuse aruanne – 11327/10, FIN 278 – punkt 3.2.2, II alapunkt) ning

d)

analüüsirühma aruande, et mõista, miks selline aruanne maksab 1 060 000 eurot (vt finantstegevuse aruanne – 11327/10, FIN 278 – punkt 2.2).