20.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/2

(1)

Nõukogu kehtestas 1999. aastal määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (3) Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Kõnealuse määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks subsiidiumivastaseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tasakaalustav tollimaks vahemikus 3,8–19,1 % individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes, kusjuures kõigi teiste äriühingute impordi suhtes kohaldati jääktollimaksu määra 19,1 %. Esialgne subsiidiumivastane uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998.

(2)

Pärast subsiidiumivastase algmääruse artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist säilitas nõukogu 2006. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 367/2006 (4) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Läbivaatamise uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

(3)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti ühe India PET-kile tootja, Garware Polyester Limited’i (edaspidi „Garware”) subsideerimist, muutis nõukogu 2006. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (5) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(4)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti ühe teise India PET-kile tootja, Jindal Poly Films Limited'i (varasem nimetus Jindal Polyester Ltd., edaspidi „Jindal”) subsideerimist, muutis nõukogu 2007. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1124/2007 (6) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Jindali suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(5)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris määrusega (EÜ) nr 15/2009 (7) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(6)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti Jindali subsideerimist, muutis nõukogu 2010. aasta juunis määrusega (EÜ) nr 579/2010 (8) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Jindali suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(7)

Nõukogu kehtestas 2001. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (9) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes. Selle määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks dumpinguvastaseks uurimiseks”. Meetmed koosnesid 0–62,6 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 53,3 %.

(8)

Nõukogu muutis 2006. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 366/2006 (10) määruse (EÜ) nr 1676/2001 alusel kehtestatud meetmeid. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 367/2006 kohaselt läbiviidud lõplikke tasakaalustavaid tollimakse käsitleva aegumise läbivaatamise tulemusi, kehtestati dumpinguvastane tollimaks vahemikus 0–18 %.

(9)

Pärast vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti India PET-kile tootja, Garware'i subsideerimist, muutis nõukogu 2006. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1288/2006 lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1676/2001.

(10)

Pärast eksportivalt tootjalt uue taotluse saamist muutis nõukogu 2006. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1424/2006 (11) määrust (EÜ) nr 1676/2001 seoses äriühinguga SRF Limited. Muudetud määrusega asjaomase äriühingu suhtes kehtestatud dumpingumarginaal on 15,5 % ja dumpinguvastase tollimaksu määr on 3,5 %; arvesse on võetud äriühingu suhtes kohaldatavat ekspordisubsiidiumi määra, mis tehti kindlaks subsiidiumivastase uurimise käigus, millest tulenevalt võeti vastu määrus (EÜ) nr 367/2006. Kuna äriühingu suhtes ei ole kehtestatud individuaalset tasakaalustavat tollimaksu, kohaldati tema suhtes kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

(11)

Pärast dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist, kehtestas nõukogu 2007. aasta novembris määrusega (EÜ) nr 1292/2007 (12) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Sama määrusega lõpetati dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine, mis piirdus ühe India eksportiva tootja uurimisega.

(12)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris määrusega (EÜ) nr 15/2009 lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1292/2007.

(13)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 19 kohase osalise vahepealse läbivaatamise taotluse esitas India eksportiv tootja, Polyplex Corporation Limited (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotlus piirdus ainult tootevaliku uurimisega, et selgitada, kas teatavad tooteliigid kuuluvad PET-kile impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisalasse.

(14)

Taotluse esitaja taotles, et eraldatav silikoonitud polüestrist kaitsekile (SPRL), kuivõrd see on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega, jäetaks välja praegu Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisalast. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid, mis näitavad, et SPRLi füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused erinevad oluliselt vaatlusaluse toote omadustest.

(15)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas 9. septembril 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (13) (edaspidi „algatamisteade”) tootevaliku uurimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikega 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikliga 19. Eelkõige oli läbivaatamise käigus vaja kindlaks teha, kas SPRL on esialgses uurimises määratletud vaatlusalune toode.

(16)

Komisjon teatas osalise läbivaatamisega seotud uurimise algatamisest ametlikult India Vabariigi (edaspidi „vaatlusalune riik”) ametiasutustele ja kõigile teistele teadaolevalt asjaga seotud isikutele, s.o vaatlusaluse riigi eksportivatele tootjatele, liidu kasutajatele ja importijatele ning liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(17)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele isikutele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(19)

Küsimustikule vastasid taotluse esitaja, kaks teist India eksportivat tootjat, neli liidu tootjat ja kaks liidu importijat.

(20)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta kehtivate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisala muutmise vajaduse väljaselgitamiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(21)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimise periood”).

(22)

Vaatlusalune toode on sama toode, mis on määratletud nõukogu määrustes (EÜ) nr 367/2006 ja (EÜ) nr 1292/2007, nimelt praegu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile).

(23)

PET-kile on polüetüleentereftalaadist kile, mis ei ole kleepuv. PET-kilet toodetakse alati PET-polümeerist ja see koosneb aluskilest, mida saab töödelda tootmisprotsessi ajal või pärast seda. Aluskile tavapärased töötlemisviisid on koroonalahendusega töötlemine, metalliseerimine või keemiline pinnatöötlus.

(24)

PET-kilel on spetsiifilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused, mis eristavad seda muudest kiledest. PET-kile omadused on muu hulgas väga hea tõmbetugevus, väga head elektrilised omadused, väike niiskuse imavus, niiskuskindlus, vähene kokkutõmbuvus ja head kaitsekihiomadused. Kuigi need spetsiifilised omadused määravad, millist liiki PET-kilega on tegemist, on nendel eri liikidel PET-aluskilega samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. PET-kilel on viis laialdasemat kasutusotstarvet, mis kuuluvad viie turusegmendi alla, s.o magnetandmekandjad, pakendid, elektrilised, kuvamis- ja tööstuslikud rakendused.

(25)

Et hinnata, kas SPRLi ja muud liiki PET-kilet tuleks käsitleda ühe tootena või kahe erineva tootena, uuriti, kas SPRLil ja muud liiki PET-kilel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Lisaks uuriti tootmisprotsessi, erinevusi kasutusotstarvetes, vastastikust asendatavust ja ka kulude ja hindade erinevusi.

(26)

Taotluse esitaja väitis, et SPRLi füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused erinevad vaatlusaluse toote omadustest. Eelkõige lahtitõmbamiseks kuluva suhteliselt väikese jõu ja väikese pindpinevuse tõttu on SPRL libe, millest tulenevalt ei ima see tinti, ei võta külge kattekihte ja liimi ning seda ei saa metalliseerida. Taotleja väitel liiguvad kuumtöötlemata silikooniühendid SPRLis ja seetõttu ilmneb isegi ainult ühelt küljelt töödeldud kile teisel poolel olulisi erinevusi võrreldes muud liiki PET-kiledega, seda nii füüsikaliste kui ka tehniliste omaduste osas. Need omadused takistavad väidetavalt SPRLi kasutamist tööstussektorites, kus kasutatakse PET-aluskilet, s.o pakendite, magnetandmekandjate, elektriliste, kuvamis- ja tööstuslike rakenduste puhul, millele osutati esialgses uurimises. Samas teeb muud liiki PET-kile funktsionaalselt aktiivne pind võimatuks selle kasutamise eraldatava kaitsekilena, sest see jääks lõplikult kinni kleepuvale pinnale. Sellest tulenevalt väitis taotluse esitaja, et SPRL ei ole oma rakendusvaldkondade poolest asendatav mitte ühegi muud liiki PET-kilega.

(27)

Liidu tootmisharu väitis, et taotluse esitaja väited põhinevad kahel järjestikusel kunstlikult piiratud võrdluskogumil. Esiteks võrdles taotluse esitaja SPRLi PET-kilede kitsa kogumiga, s.t PET-aluskilega, ning ei võrrelnud seda muude PET-kile liikidega, mille pinda on töödeldud ning mis on SPRLiga paremini võrreldavad. Teiseks võrreldi selle väidetavalt piiratud võrdluse puhul ainult teatavaid üksikuid, üksnes valikulisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Liidu tootmisharu väitis, et kui SPRLi võrrelda mitmesuguste muude PET-kile liikidega ja hõlmata representatiivne arv keemilisi ja füüsikalisi omadusi, siis on selge, et SPRL on muud liiki PET-kiledega samasugune toode ja see tuleks jätta dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisalasse. Liidu tootmisharu väitel on SPRL tegelikult PET-kile, mis on hiljem kaetud silikoonkihiga. See ei ole põhimõtteliselt erinev muud liiki kilest, mille pinda on töödeldud, nagu metalliseeritud kile, antistaatilise pinnatöötluse läbinud kile või kaitsekihiga kile, ning on selgelt vaatlusalune toode. Oma väidete toetuseks esitas liidu tootmisharu mitme eri füüsikalise ja keemilise omaduse võrdluse, millesse oli kaasatud mitu PET-kile eri liiki.

(28)

Uurimine näitas, et kaks põhjenduses 27 nimetatud omadust, s.o SPRLi lahtitõmbamiseks kuluv suhteliselt väike jõud ja väike pindpinevus, on lisaomadused võrreldes PET-kile füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste põhiomadustega, mis on määratletud esialgses dumpinguvastases uurimises (14) ja mida on nimetatud põhjenduses 24. Selles suhtes tuleks märkida, et SPRLi ja mis tahes muud liiki PET-kile füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused on samasugused.

(29)

Kahe SPRLi eriomase, s.o lahtitõmbamiseks kuluva väikese jõu ja väikese pindpinevuse suhtes leiti, et need ei ole tegelikult PET-kile omadused, vaid pigem selle silikoonitud pinna või täpsemalt, silikooni omadused. Nii silikooniga kui ka mis tahes muu ainega töötlemine muudab kile pinna teatavaid omadusi, kuid ei muuda füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi, mis iseloomustavad PET-aluskilet ennast, mis kattekihi all ei muutu.

(30)

Kuigi on tõsi, et PET-kile silikooniga töötlemise tõttu kulub selle lahtitõmbamiseks vähe jõudu ning selle pindpinevus on väike, võib sama väita ka muud liiki ainega töötlemise puhul, s.t kui PET-kilet töödelda muud liiki ainega, kaasnevad sellega muud spetsiifilised pinnaomadused. Mõnel juhul võivad kile pinna töötlemisega kaasneda omadused, mille tõttu PET-kile sobib ainult väga spetsiifiliste rakenduste puhul. Selles suhtes ei ole silikoon kindlasti ainulaadne. Muud spetsiifilised tooted, mida on töödeldud muud liiki ainega, hõlmavad näiteks kokku sulatatavaid kilesid, kilesid, mida on töödeldud uduseks minemist ärahoidva ainega, kilesid, mida saab korduvalt lahti tõmmata ja uuesti kinni vajutada ja kopolüestriga töödeldud kilesid. Kõikidel nendel liikidel on siiski samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning need kuuluvad esialgses uurimises määratletud vaatlusaluse toote alla.

(31)

Sellest lähtuvalt leitakse, et SPRL ja muud liiki PET-kile füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ei erine nii oluliselt, et oleks õigustatud SPRLi väljajätmine tootevaliku hulgast.

(32)

Täielikkuse huvides uuriti ka muid väiteid, mida taotluse esitaja oli läbivaatamise taotluses esitanud ning mille kohaselt on SPRL ja PET-kile väidetavalt eri tooted.

(33)

Taotluse esitaja väitis, et SPRLi puhul on vaja eraldi tootmisüksuseid võrreldes muud liiki PET-kile tootmisega.

(34)

Nagu on märgitud põhjenduses 23, toodetakse PET-kilet alati PET-polümeerist ja see koosneb aluskilest, mida saab töödelda tootmisprotsessi ajal või pärast seda. Aluskile tavapärased töötlemisviisid on koroonalahendusega töötlemine, metalliseerimine või keemiline pinnatöötlus.

(35)

SPRL on silikoonkihiga kaetud PET-kile. Uurimine näitas, et SPRLi tootmiseks on kaks eri tehnoloogiat. Uuritud liidu tootja kasutatav tehnoloogia on pinnatöötlus tootmisliinil tootmisprotsessi ajal. Selle tehnoloogia puhul töödeldakse PET-aluskilet tootmisprotsessi ajal enne venitamist. Tootmisliini on lisatud täiendav seade pinnatöötluse tegemiseks – selle saab ka liinist eemaldada. India tootjate kasutatava tehnoloogia puhul toimub pinnatöötlus eraldi tootmisliinil. Selle protsessi puhul toodetakse kõigepealt PET-kile ning seejärel töödeldakse selle pind eraldi tootmisliinil.

(36)

Leiti, et valik kahe kõnealuse tehnoloogia vahel on täielikult majanduslik – investeeringud tootmisliinil tehtava pinnatöötluse jaoks vajalikesse eemaldatavatesse seadmetesse on 10 korda suuremad kui investeeringud eraldi pinnatöötluse tegemiseks ettenähtud tootmisliini. Tootmisprotsessi ajal tehtava pinnatöötluse eelisteks on suurem kiirus, mis võimaldab oluliselt suurendada tootmismahtu. Tänu sellele tehnoloogiale on ka silikoonile tehtavad kulutused ühiku kohta väiksemad, sest silikoonikiht on õhem kui eraldi tootmisliinil tehtava pinnatöötluse puhul.

(37)

Tuleb märkida, et kahe eri pinnatöötlusmeetodi olemasolu ei muuda SPRLi füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi, mis jäävad muud liiki PET-kilega võrreldes samaks. On tõsi, et eri tootmisprotsessid ei ole olulised määramaks, kas teatav tooteliik on eraldi toode, eeldusel, et nende protsesside tulemusel saadud tooteliigid on sarnased füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste põhiomaduste osas.

(38)

Taotluse esitaja väitis ka, et SPRL ja muud liiki PET-kile ei ole kasutusotstarvete poolest vastastikku asendatavad. Uurimine kinnitas seda väidet. See on siiski vastavalt esialgse uurimise tulemustele tõsi ka muud liiki PET-kile puhul, mille puhul on rakendatud eritöötlust.

(39)

Uurimine kinnitas, et pinnatöötluse või PET-kile mis tahes muu eritöötluse eesmärk on muuta kile sobivaks teatavateks eriotstarveteks. Pinna töötlemiseks valitakse igal juhul eri aine sõltuvalt teatavatest omadustest, mida on vaja asjakohase otstarbe puhul. Näiteks silikooniga katmise tulemusel kulub kile lahtitõmbamiseks vähe jõudu. Pinnatöötluseks kasutataval ainel võivad olla muud spetsiifilised omadused (silikooni puhul on see väike pindpinevus), mille tõttu ei ole võimalik toodet, mille pinda on töödeldud, kasutada muudeks otstarveteks. On olemas mitu muud liiki PET-kilet, mille pinda on töödeldud muude ainetega või muul viisil ning mille kasutusotstarve on eespool nimetatud põhjustel spetsiifiline ja piiratud.

(40)

Seega, kuigi SPRLi kasutatakse konkreetselt teatavate kasutusotstarvete jaoks, on selle füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused samasugused muud liiki PET-kilede omadega. Sellest tulenevalt ei ole vastastikune asendatavus ja kasutusotstarve olulised määramaks, kas SPRL on eraldi toode.

(41)

Taotluse esitaja väitis, et PET-aluskile silikoonimisega kaasnevad lisakulud.

(42)

Leiti tõesti, et silikoonimisest tulenev lisakulu võib moodustada kuni 10 % tootmiskuludest sõltuvalt pinnatöötlusmeetodi valikust. Nagu on märgitud põhjendustes 35 ja 36, on taotluse esitaja valinud kulukama meetodi, arvestades silikooniga kaasnevaid kulutusi ühiku kohta. Tuleks siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et see on lisakulu võrreldes PET-aluskile tootmiskuludega. Ka siis, kui PET-kile pinda töödeldakse muude ainetega või metalliseeritakse, suureneb tootmiskulu ja sellest tulenevalt tõusevad hinnad.

(43)

Selles osas leitakse siiski, et silikoonkihiga kaasnevad lisakulud ei kujuta endast olulist kriteeriumi, määramaks, kas SPRL on eraldi toode. Erinevused kuludes ja hindades ei õigusta järeldust, et teatavat tooteliiki tuleks käsitada eraldi tootena seni, kuni selle liigi füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused on vaatlusaluse tootega samasugused.

(44)

Uurimise tulemused kinnitasid, et PET-kile silikoonimise tulemusel muutub lõpptoote pind võrreldes PET-aluskilega. See protsess ei muuda siiski toote füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi põhiomadusi. Uurimine kinnitas, et turul on mitut liiki PET-kilet, mida on spetsiifiliselt töödeldud ning mis on hõlmatud vaatlusaluse toote määratlusega, nagu tehti kindlaks esialgses uurimises. Muud analüüsitud kriteeriumid, s.o tootmisprotsess, vastastikune asendatavus/kasutusostarve ja erinevused kulutustes ja hindades, seda järeldust ei muutnud.

(45)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti eespool esitatud järeldused. Pärast kõnealust faktide ja kaalutluste avalikustamist võimaldati neil teatava ajavahemiku jooksul esitada oma seisukoht.

(46)

Isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti nõuetekohaselt, kuid need ei muutnud järeldust jätta PET-kile impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kohaldamisala sellesse kuuluvate toodete osas muutmata,