8.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/2

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 435/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Indoneesiast (edaspidi koos „asjaomased riigid”) pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes.

(2)

11. detsembril 2008 esitas äriühing Productos Aditivos S.A., ainus naatriumtsüklamaadi tootja liidus, taotluse aegumise läbivaatamise algatamiseks.

(3)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(4)

Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2, avaldades 10. märtsil 2009Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teadaande (3) (edaspidi „algatamisteade”).

(5)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitanud liidu tootjat, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, teadaolevaid Hiina ja Indoneesia eksportivaid tootjaid ja asjaomaste riikide ametiasutusi aegumise läbivaatamise algatamisest.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, kuid keegi ei esitanud komisjonile sellekohast taotlust.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele Hiina ja Indoneesia eksportivatele tootjatele. Kaks Hiina äriühingut, kes mõlemad kuulusid Hongkongis asuva peakorteriga Rainbow Rich Industrial Ltd. kontserni, ja kaks Indoneesia äriühingut andsid märku oma valmisolekust koostööd teha ning vastasid dumpingut käsitlevale küsimustikule.

(9)

Endast andsid teada veel kaks Hiina tootjat: Fang Da Food Additive (Shenzhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yan Quan) Limited. Esialgses uurimises tehti kindlaks, et need äriühingud ei müünud liidu turul oma toodangut dumpinguhinnaga. Seepärast käesolevas aegumise läbivaatamises neid äriühinguid ((Fang Da Food Additive (Shenzhen) ja Fang Da Food Additive (Yan Quan)) ei käsitleta.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli kavas esitada soovitus kehtestada Hiinast ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud.

(12)

Huvitatud isikutele anti algmääruse sätete kohaselt võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused.

(13)

Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral tehti lõplikes järeldustes vastavad muudatused.

(14)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode sama kui esialgses uurimises, st Hiinast ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaat (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 2929 90 00 alla.

(15)

Nagu esialgses uurimises kindlaks tehtud ja käesoleva uurimisega kinnitatud, on naatriumtsüklamaat tooraine, mida kasutatakse toidulisandina, mida Euroopa Liidus ja paljudes muudes riikides kasutatakse väikese kalorisisaldusega ja dieettoitude ja -jookide magusainena. Toiduainetööstus ning väikese kalorisisaldusega ja dieet-lauamagusainete tootjad kasutavad seda laialdaselt lisandina. Väikestes kogustes kasutatakse seda ka ravimitööstuses.

(16)

Samamoodi kui esialgses uurimises näidati ka nüüd, et liidu turul müüdaval Hiinast ja Indoneesiast pärit vaatlusalusel tootel, taotluse esitaja valmistatud ja liidu turul müüdaval tootel ning Indoneesias valmistatud ja siseturul müüdaval tootel (Indoneesiat kasutati samuti võrdlusriigina Hiina jaoks normaalväärtuse kehtestamisel) on ühesugused füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutusotstarve.

(17)

Seega peetakse kõiki kõnealuseid tooteid samasuguseks tooteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist. Tuletatakse meelde, et kõnealuse artikli kohases uurimises turumajanduslikku kohtlemist uuesti ei käsitleta.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 rakendati kõigil juhtudel, kui asjaolud ei olnud muutunud, sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Selleks et dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust hinnata, koostati tavapraktika kohaselt valim tehingutest, uurides sellise nelja kuu andmeid, mis olid kvartalite viimased kuud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tulemuste kontrollimiseks analüüsiti ka mõningaid teisi tehinguid. Ükski ettevõte ei esitanud vastuäiteid sellise lähenemise kohta.

(20)

Eurostati andmed näitavad, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi liitu 3 000–5 000 tonni vaatlusalust toodet. Sellest ligi 90 % oli pärit Hiinast ja ülejäänu Indoneesiast. Teistest riikidest importi peaaegu üldse ei registreeritud.

(21)

Esialgses uurimises määrati normaalväärtus Hiina puhul kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a põhjal, välja arvatud nende äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist.

(22)

Eelmises uurimises kasutati Indoneesiat sobiva turumajandusriigina normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina puhul.

(23)

Sellise valiku kohta tegi komisjon ettepaneku algatamisteates ning ükski huvitatud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul selle valiku kohta vastuväiteid.

(24)

Leiti, et Hiina hindade asemel on mõistlik kasutada Indoneesia hindu, kuna Indoneesial on konkurentsivõimeline siseturg kasvava Hiina impordiga ja vähemalt kuue omamaise tootjaga. Lisaks sellele tundub, et vaatlusalust toodet valmistataksegi ainult liidus, Hiinas ja Indoneesias. Käesolevas uurimises ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist.

(25)

Seepärast valiti käesolevas uurimises turumajanduslikuks võrdlusriigiks Indoneesia.

(26)

Käesolevas läbivaatamises tegid koostööd Hongkongis asuva peakorteriga Rainbow Rich Industrial Ltd. kontserni kuuluvad kaks tootjat, nagu esitatud põhjenduses 8. Nende eksport moodustab rohkem kui poole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud ekspordist. Võtmata arvesse nende äriühingute toodangut ja müügimahtu, keda käesolevas menetluses ei käsitleta, moodustas koostööd teinud tootjate toodang kolm neljandikku Hiina kogutoodangust ja nende tootmisvõimsus ligi poole Hiina tootmisvõimsusest. Seega moodustas nende eksport liitu suunatud ekspordist rohkem kui 80 %. Võttes arvesse sellist koostöö taset, kasutati koostööd teinud eksportijatelt saadud üksikasjalikku teavet Hiinast tuleneva kahjuliku dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisel.

(27)

Üks koostööd teinud äriühing, Golden Time Enterprises (Shenzhen), eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu märkimisväärses koguses, samas kui selle tütarettevõte, Jintian Enterprises (Nanjing), oli loobunud liitu eksportimisest pärast meetmete kehtestamist. Äriühingusse Jintian Enterprises (Nanjing), kes ei eksportinud, tehtud kontrollkäik võimaldas aga saada üksikasjalikumat teavet Hiina siseturu kohta, kus äriühingu käes on märkimisväärne turuosa ja tootmisvõimsus.

(28)

Uurimise käigus väitis üks Hiina äriühing, et suuremate omamaiste tootjate vahel peetakse korrapäraseid kohtumisi, et kokku leppida võrdlushinnas Hiina siseturul. Võttes arvesse nende tootjate domineerivat positsiooni, tundub, et selliste kokkulepete abil hoitakse hindu Hiina siseturul edukalt suhteliselt kõrgel tasemel.

(29)

Normaalväärtus äriühingu Golden Time Enterprises (Shenzhen) puhul arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud asjaomase tooteliigi müügi eest siseturul sõltumatute klientide makstud või makstava kaalutud keskmise hinnana.

(30)

Äriühingu Golden Time Enterprises (Shenzhen) ekspordihind on ELi ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on nõuetekohaselt kohandatud.

(31)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevust. Kohandusi tehti seoses mereveo ja kodumaise veo, kindlustus-, laenu-, käitlemis- ja pakendamiskuludega.

(32)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks tooteliigi kohta kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubandustasandil. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt kõrgemal tasemel kui esialgse uurimise ajal. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast liidu tollipiiril, oli äriühingu Golden Time Enterprises puhul üle 30 %.

(33)

Ülejäänud Hiinast pärit import moodustas vähem kui 5 % liidu tarbimisest.

(34)

Komisjon tegi oma järeldused ülejäänud Hiina eksportivate tootjate kohta uurimises kogutud andmete ja Eurostati ametliku statistika põhjal.

(35)

Noormaalväärtus määrati koostööst hoidunud Hiina eksportijate puhul kindlaks Indoneesia koostööd teinud tootjate sõltumatutele klientidele suunatud kaalutud keskmise siseturu müügihinna põhjal.

(36)

Ekspordihind määrati koostööst hoidunud Hiina eksportijate puhul kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Muude usaldusväärsemate andmete puudumisel võeti aluseks CIF-impordihind liidu piiril, mis saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi Eurostati impordistatistikast.

(37)

Ülejäänud Hiina eksportijate puhul kindlakstehtud kaalutud keskmist ekspordihinda võrreldi kontrollitud Indoneesia tootjate kaalutud keskmise normaalväärtusega tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil.

(38)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti mereveo- ja kodumaise veo, kindlustus-, käitlemis- ja pakendamiskulusid. Usaldusväärsema teabe puudumisel võeti kohanduste aluseks Hiina koostööd teinud eksportijate kontrollitud kulud.

(39)

Dumpingumarginaal arvutati summana, mille võrra põhjenduse 35 kohaselt arvutatud normaalväärtus ületas põhjenduses 36 kindlaksmääratud ekspordihinda. Sel viisil saadud tulemused viitavad selgelt dumpingu jätkumisele meetmete kehtivuse ajal, kusjuures dumpingumarginaal on üle 5 %.

(40)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et Hiina dumping on meetmete kohaldamise ajal jätkunud.

(41)

Vastavalt põhjendusele 8 tegid käesolevas läbivaatamises koostööd kaks tootjat: PT Golden Sari ja PT Tunggak Waru Semi. Nende eksport moodustas 40–60 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud ekspordist (4).

(42)

Komisjoni kogutud andmetest nähtus, et lisaks neile on Indoneesias veel vähemalt neli vaatlusaluse toote tootjat. Nende andmete kohaselt moodustas koostööd teinud tootjate toodang ligi ühe kolmandiku Indoneesia kogutoodangust ja nende tootmisvõimsus kolmandiku Indoneesia tootmisvõimsusest. Seega on Indoneesia koostöö tase olnud käesolevas läbivaatamises madal.

(43)

Eespool esitatut arvesse võttes ja vastavalt algmääruse artiklile 18 põhineb koostööst hoidunud Indoneesia eksportivate tootjate puhul teave kodumaiste hindade, teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindade, tootmise ja toomisvõimsuse kohta Indoneesias kättesaadavatel faktidel, sealhulgas kaebusel ja avalikult kättesaadaval teabel. Asjaomaseid Indoneesia ametiasutusi teavitati artikli 18 kohaldamisest ja selle kohaldamise põhjustest. Indoneesia ametiasutused ei esitanud sellega seoses ühtegi märkust.

(44)

Kahest koostööd teinud äriühingust vaid üks – PT Golden Sari – eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Kuigi äriühingu PT Tunggak Waru Semi puhul ei olnud võimalik dumpingumarginaali kindlaks määrata, sest ta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu ei eksportinud, kasutati äriühingult saadud andmeid siiski teabe saamiseks muu hulgas tootmise, tootmisvõimsuse ja kolmandatele turgudele suunatud ekspordi kohta, mis andis üksikasjalikuma ülevaate Indoneesia siseturust ja eksporditurgudest.

(45)

Äriühingu PT Golden Sari puhul arvutati normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul asjaomase tooteliigi müügi eest siseturul sõltumatute klientide poolt makstud või makstava kaalutud keskmise hinnana.

(46)

PT Golden Sari puhul määrati ekspordihind kindlaks liidus asuvate sõltumatute klientide poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(47)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil.

(48)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti rahvusvahelise ja kodumaise veo, kindlustus-, pakendamis- ja laenukulusid.

(49)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas, et äriühingu PT Golden Sari puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut ei toimunud.

(50)

Nagu selgitatud põhjenduses 43, määrati Indoneesia vähese koostöö tõttu koostööst hoidunud eksportijate puhul dumpingumarginaal kindlaks algmääruse artikli 18 kohaselt, st kättesaadavate faktide põhjal.

(51)

Normaalväärtus arvutati kahe koostööd teinud tootja kaalutud keskmise normaalväärtuse põhjal.

(52)

Muude usaldusväärsemate andmete puudumisel võeti koostööst hoidunud Indoneesia eksportijate puhul ekspordihinna arvutamisel aluseks keskmine CIF-impordihind liidu piiril, mis saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi Eurostati impordistatistikast.

(53)

Liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmist hinda Indoneesia puhul võrreldi tehasehindade tasandil koostööd teinud Indoneesia tootjate kaalutud keskmise normaalväärtusega.

(54)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Sellega seoses korrigeeriti rahvusvahelise ja kodumaise veo, kindlustus-, käitlemis-, pakendamis- ja laenukulusid.

(55)

Normaalväärtuse ja eespool esitatud viisil arvutatud ekspordihindade võrdlus näitas dumpingu olemasolu. Leitud dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast liidu tollipiiril oli ligi 30 %.

(56)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et dumping on märkimisväärse osa Indoneesia tootjate puhul meetmete kohaldamise ajal jätkunud.

(57)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas Hiina ja Indoneesia suhtes kehtivate meetmete võimaliku aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

(58)

Selleks et kindlaks teha, kas dumpingu kordumine on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, uuris komisjon eksportijate olukorra ja turutingimuste kohta kättesaadavat teavet. Analüüs põhines eelkõige koostööd tegevate tootjate küsimustike vastustes esitatud teabel, mida oli kohapeal tehtud kontrollkäigu raames kontrollitud. Kasutati ka muid teabeallikaid, nagu Eurostati impordistatistika ja asjaomaste riikide ametlik ekspordi- ja turustatistika.

(59)

Nagu esitatud põhjenduses 26, moodustas koostööd teinud tootjate toodang rohkem kui kolm neljandikku Hiina tootmisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Võttes arvesse suurt koostöövalmidust otsustati, et usaldusväärset teavet vaatlusaluse toote ekspordi kohta liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul saab otse eksportivalt tootjalt. Lisaks sellele koguti teavet Hiina siseturu kohta mõlemalt kontrollitud tootjalt

(60)

Tuletatakse meelde, et uurimine näitas, et käesoleva läbivaatamisega seotud Hiina äriühingute dumping on jätkunud kõrgemal tasemel kui esialgses uurimises kindlaks tehtud.

(61)

Vastavalt andmetele, mis komisjon uurimise käigus kogus, on käesoleva läbivaatamisega seotud asjaomaste Hiina äriühingute vaba tootmisvõimsus mitu korda suurem kui liidu turu maht. Uurimine on näidanud, et on vähetõenäoline, et Hiina kodumaine tarbimine seda ülemäärast võimsust ise märkimisväärselt ära kasutaks.

(62)

Üks Hiina tootja väitis, et kavatseb pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi oma tootmisvõimsust oluliselt vähendada. Selle kohta ei esitatud aga mingeid tõendeid. Isegi kui see tingiks Hiina tootmisvõimsuse vähenemise, looks see teistele Hiina tootjatele stiimuli oma vaba tootmisvõimsuse ärakasutamiseks, et täita Hiina ekspordis tekkivat tühimikku.

(63)

Lisaks sellele on muude kolmandate riikide turgude võime ära kasutada märkimisväärses lisakoguses Hiina importi piiratud. Nii näiteks ei impordi mitmed suured riigid vaatlusalust toodet õiguslikel põhjustel (sh USA, India, Jaapan, Mehhiko, Lõuna-Korea ja kogu Kesk-Ida). Võttes arvesse uurimise käigus kogutud teavet, ei ole tõenäoline, et ülejäänud tähtsamad naatriumtsüklamaadi turud (Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika ja Aasia) lähiaastatel oluliselt kasvaksid. Seega jääks liidu turg tähtsaks vaatlusaluse toote turuks, mis ei ole atraktiivne mitte ainult oma suuruse, vaid ka toote impordiks vajalike tuntud ja hästi toimivate turustuskanalite tõttu.

(64)

Kaaluti ka seda, kas ülemäärast tootmisvõimsust saaks seotud äriühingutes ära kasutada muude toodete valmistamiseks. See võimalus ei ole aga eriti tõenäoline, kuna kontrollitud tootjad ei tooda ühtki teist toodet märkimisväärses koguses ning ei ole ka tõendeid, et muud Hiina naatriumtsüklamaadi tootjad saaksid hõlpsalt muudele toodetele ümber lülituda.

(65)

Eespool nimetatud asjaolud viitavad, et meetmete kehtivuse kaotamise korral Hiinast pärit liitu suunatud import jätkuks tõenöoliselt suures mahus.

(66)

Komisjon tegi kindlaks, et Hiinast pärit suuremahuline import liitu toimus hindadega, mis olid madalamad Hiina siseturu hindadest. Kõnealuse impordi müügihindu tuleks Hiina dumpinguhindadega impordi taset ja turuosa arvesse võttes käsitada liidu puhul võrdlushinnana: teised Hiina eksportijad, kes tahavad siseneda turule märkimisväärse kogusega, peaksid tõenäoliselt oma hindu kohandama kõnealuste madalate hindadega, seega müüma dumpinguhinnaga.

(67)

Komisjon võrdles kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi kontrollitud hindu Hiina siseturu kontrollitud hindadega, et kontrollida Hiina eksportijate käitumist meetmete võimaliku lõpetamise korral.

(68)

Leiti, et kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid püsivamalt madalamad hindadest siseturul ning võrdsed ELi suunatud ekspordi hindadega, kinnitades dumpingu olemasolu, mis tundub olevat selle sektori puhul Hiinas tavapärane.

(69)

Komisjon võrdles kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hindu liidu hindadega, et teha kindlaks, kas Hiinal oleks stiimul suunata meetmete lõpetamise korral oma eksport liitu.

(70)

Kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnad olid üldiselt samal tasemel liidu hindadega. See näitab, et Hiina eksportijad ei suunaks tõenäoliselt oma ELi eksporti muudele turgudele.

(71)

Eespool nimetatud tegurite hindamine näitas, et käesoleva uurimisega seotud eksportijad on jätkanud vaatlusaluse toote eksportimist liitu märkimisväärsetes kogustes ja dumpinguhinnaga. Hiina eksport kolmandatesse riikidesse toimub samuti dumpinguhinnaga, mis kinnitab dumpingu süsteemset kasutamist. Hinnad Hiina siseturul on kõrged ning ei ole märke, et need lähitulevikus langeksid. Võttes arvesse Hiina eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust, muude suuremate realiseerimisturgude puudumist ning ELi turu atraktiivsust, on Hiina eksportivad tootjad huvitatud vaatlusaluse toote veelgi suuremas mahus toomisest liidu turule dumpinguhinnaga, kui meetmed peaksid kehtetuks tunnistatama.

(72)

Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse et Hiinast lähtuv dumping meetmete kehtivuse kaotamise korral tõenäoliselt jätkuks või korduks.

(73)

Nagu selgitatud põhjenduses 42, moodustas koostööd teinud tootjate toodang ja tootmisvõimsus vaid väikese osa Indoneesia toodangust ja tootmisvõimsusest ning seetõttu kohaldati artiklit 18.

(74)

Tuletatakse ka meelde, et uurimise käigus selgus, et koostööst hoidunud Indoneesia tootjate dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(75)

Läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et kogu Indoneesia vaba tootmisvõimsus suudaks katta rohkem kui kolm neljandikku liidu turust. Isegi kui koostööd teinud eksportija välja arvata, oleks järelejäänud vaba tootmisvõimsusega võimalik katta ligi pool liidu turust. Ametlik Indoneesia statistika näitab, et Indoneesia tootjad on kaotamas turuosa nii kodu- kui ka rahvusvahelisel turul Hiina konkurentide agressiivse hinnapoliitika tõttu. Seega on tõenäoline, et Indoneesia vaba tootmisvõimsus kasvab lähitulevikus veelgi.

(76)

Uuriti ka seda, kas Indoneesia kolmandatesse riikidesse suunatud müük võiks hõlmata kogu vaba tootmisvõimsuse, kuid nagu järeldatud põhjenduses 63, ei ole ette näha, et olemasolevat ülemäärast tootmisvõimsust oleks märkimisväärses mahus võimalik suunata kolmandate riikide turgudele. Samuti uuriti seda, kas ülemäärast tootmisvõimsust saaks ära kasutada müügiks siseturul. Kuid nagu eespool märgitud, on Indoneesia ametlike andmete kohaselt Indoneesia tootjate turuosa siseturul Hiina impordi survel kahanemas. Viimaks kaaluti ka tootmise ümberlülitamise võimalust muude sarnaste toodete tootmisele, kuid samadel põhjustel, nagu esitatud põhjenduses 64, on ebatõenäoline, et ülemäärast tootmisvõimsust saaks sellisel viisil ära kasutada.

(77)

Seega järeldatakse, et suur (ja kasvav) Indoneesia tootmisvõimsus suunataks suures osas liidu turule, kui meetmed peaks kaotama kehtivuse.

(78)

Hinnad Indoneesia siseturul on kõrgemad kui liidu turul, hoolimata survest, mida Hiina eksport Indoneesia turule avaldab. Võttes arvesse liitu suunatud Hiina impordi madalat hinnataset sellise homogeense toote puhul, tuleks ka Indoneesia eksportijatel tõenäoliselt neist hindadest juhinduda, mis tähendaks, et nad müüksid meetmete kehtivuse kaotamise korral dumpinguhinnaga. See kaalutlus kehtib nii koostööd teinud kui ka koostööst hoidunud eksportijate kohta.

(79)

Kui meetmed kaotaksid kehtivuse vaid Indoneesia, mitte aga Hiina suhtes, muudaks see liidu turu Indoneesia tootjatele hinna perspektiivist veelgi atraktiivsemaks. Dumpinguvastaste tollimaksudeta saaksid nad oma hindu tõsta ja saada kasu sellest, et Hiina eksportijad peavad jätkuvalt dumpinguvastaseid tollimakse tasuma. Samuti tuleb lisada, et esialgses uurimises täheldati samasuguses olukorras, kus Hiina ja Indoneesia hinnatase ja hinnad olid erinevad, et Indoneesia eksportis ELi märkimisväärses koguses.

(80)

Tuleb ka märkida, et Indoneesia eksport ELi on pärast meetmete kehtestamist pidevalt vähenenud, mis kinnitab järeldust, et Indoneesia eksportijad ei saa või ei taha müüa toodet ELi turul dumpinguhindadeta suures koguses.

(81)

Leiti, et koostööd teinud eksportivate tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kontrollitud hinnad on kõrgemad kui hinnad Indoneesia siseturul.

(82)

Koostööst hoidunud eksportijate kohta ei olnud uurimise käigus võimalik konkreetseid andmeid saada. Kättesaadav ametlik Indoneesia statistika kogu Indoneesia ekspordi keskmise hinna kohta tundub olevat ebatäpne, näidates ekspordihinda tegelikust oluliselt kõrgemana. Siiski võib statistikast välja lugeda, et kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad on madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad. See viitab tõenäoliselt sellele, et suur osa Indoneesia ekspordist kolmandatesse riikidesse toimub samuti dumpinguhinnaga. Igal juhul nähtub Indoneesia ekspordistatistikast, et ekspordimaht on järsult kahanenud, mis kinnitab, et praeguse hinnataseme juures avaldab Hiina konkurents survet.

(83)

Koostööd teinud tootja puhul leiti, et selle kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid üldiselt liidu hindadest kõrgemad. Võttes aga arvesse ülejäänud Indoneesia tootjaid, näitab kättesaadav Indoneesia statistika aga vastupidist pilti. See näitab, et märkimisväärne osa Indoneesia eksportijatest ekspordiks ka kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga.

(84)

Erinevus liitu suunatud ekspordi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahel kinnitab, et Indoneesia eksportijad oleksid huvitatud ekspordi ümbersuunamisest liitu. Järeldus oleks veelgi tõesem, kui Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmed peaksid kaotama kehtivuse.

(85)

Eespool nimetatud asjaolude hindamine näitas, et Indoneesia eksport liitu ja kolmandatesse riikidesse on suures ulatuses toimunud dumpinguhindadega, kinnitades dumpingu kasutamise praktikat. Võttes arvesse Indoneesia eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust, muude suuremate realiseerimisturgude puudumist ning ELi turu atraktiivsust, on Indoneesia eksportivad tootjad huvitatud vaatlusaluse toote veelgi suuremas mahus toomisest liidu turule dumpinguhinnaga, kui meetmed peaksid tunnistatama kehtetuks.

(86)

Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse et meetmete kehtivuse kaotamise korral Indoneesiast lähtuv dumping tõenäoliselt jätkuks või korduks.

(87)

Indoneesia ametiasutused ei esitanud kindlaksmääratud tähtaja jooksul ühtegi märkust teate kohta, et koostööst hoidunud tootjate puhul võidakse kohaldada artiklit 18. Pärast järelduste avaldamist väitsid Indoneesia ametiasutused ning ka üks koostööd teinud Indoneesia tootja, et kaks koostööd teinud Indoneesia tootjat moodustavad olulise osa Indoneesia tootmisharust. Kõnealused isikud väitsid, et seega tuleks Indoneesia koostöö taset pidada märkimisväärseks ja mitte kohaldada artiklit 18. Lisaks sellele väitsid kõnealused huvitatud isikud, et kuna mitmed Indoneesia tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu ei eksportinud, ei saanud nad ka koostööd teha. Lõpetuseks väideti, et kuna ühe koostööd teinud tootja eksport moodustab väga suure osa Indoneesia ekspordist, tuleks eksporti pidada representatiivseks ning kuna selle ettevõtte puhul dumpingut ei tuvastatud, peaksid dumpinguvastased meetmed kaotama kehtivuse kõikide Indoneesia tootjate suhtes.

(88)

Selgituseks tuleb öelda, et artiklit 18 ei kohaldatud koostööd teinud tootjate suhtes, kelle esitatud andmeid võeti uurimise käigus täielikult arvesse. Samuti oli artikli 18 kohaldamine Indoneesia ülejäänud tootjate suhtes tingitud sellest, et kõnealused tootjad teavet ei esitanud ning seega ei olnud komisjoni talitustel muud valikut, kui kasutada kättesaadavaid andmeid. Tuletatakse meelde, et dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamises peavad komisjoni talitused hindama ka ekspordiriigi tootmisharu üldist olukorda käsitlevaid elemente, nagu kodumaine tootmisvõimsus, tootmine ja hinnad ning eksport kolmandatesse riikidesse.

(89)

Kuna need Indoneesia tootjad, kes koostööd ei teinud, esindavad suurt osa Indoneesia tootmisharust nii liitu suunatud ekspordi, tootmise kui ka kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi poolest, kinnitab komisjon artikli 18 kohaldamise õigsust koostööst hoidunud Indoneesia tootjate suhtes, nagu on esitatud põhjenduses 43.

(90)

Seoses taotlusega tunnistada kehtetuks meetmed Indoneesia ekspordi suhtes tuleb märkida, et Indoneesia ametiasutused ei esitanud andmeid, mis oleksid muutnud komisjoni talituste järeldust koostööd teinud eksportija representatiivsuse suhtes, mis vastab 40–60 %-le Indoneesia koguekspordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, nagu esitatud põhjenduses 41. Seega ei saanud tootja, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, olla representatiivne kogu Indoneesia ekspordi suhtes. Ülejäänud Indoneesia eksport toimus dumpinguhindadega nagu esitatud põhjenduses 55. Seega on järeldus, et dumping jätkus Indoneesia impordi selle osa puhul, põhjendatud. Lisaks sellele ei ole dumpingu puudumine iseenesest piisav põhjus dumpinguvastaste meetmete lõpetamiseks, kui dumpingu kordumise tõenäosus on kindlaks tehtud, nagu käesolevas aegumise läbivaatamises. Seega ei saa taotlust lõpetada meetmed, kuna koostööd teinud Indoneesia eksportija puhul dumpingut ei tuvastatud, arvesse võtta.

(91)

Indoneesia ametiasutused ja üks Indoneesia koostööd teinud tootja taotlesid samuti, et avaldataks liitu suunatud Indoneesia koguekspordi andmed. Tuletatakse meelde, et nende andmete indekseerimine (vt märkust põhjenduses 41) oli vajalik, et kaitsta Indoneesia eksportija äritegevusega seotud andmete konfidentsiaalsust. Turu väiksus ja huvitatud isikute väike arv õigustavad kõnealuste arvude indekseerimist. Seega on konfidentsiaalsuse tagamine põhjendatud ning liitu suunatud Indoneesia koguekspordi andmete avalikustamise taotlust ei saa rahuldada.

(92)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et meetmete kehtivuse kaotamise korral dumping jätkuks tõenäoliselt mõlema käesoleva uurimisega seotud riigi puhul.

(93)

Naatriumtsüklamaati toodab liidus vaid taotluse esitanud tootja – Productos Aditivos S.A. Seega moodustab see tootja liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(94)

Andmed liidu tarbimise kohta arvutati liitu suunatud vaatlusaluse toote impordi kumuleeritud mahu põhjal, mille kohta saadi andmed Eurostati statistikast, ja liidu turul toimunud liidu tootmisharu kontrollitud kogumüügi põhjal. Võttes arvesse, et need andmed on pärit kahest allikast ning et andmed taotluse esitaja müügi kohta peaksid jääma konfidentsiaalseks, on tarbimise arengut selgitatud indeksitega.

(95)

Naatriumtsüklamaati tarbiti liidus vaatlusalusel perioodil 5 000–7 000 tonni. Tarbimine suurenes 2005. ja 2006. aasta vahel 6 % ning 2006 ja 2007. aasta vahel 15 %. 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes tarbimine 18 % võrra.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(96)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt. Selles artiklis sätestatakse, et kahest või enamast ühel ajal dumpinguvastase uurimise all olevast riigist pärit impordi mõju hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et: a) igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ning et igast kõnealusest riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu, ning b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(97)

Sellega seoses leiti esmalt, et iga asjaomase riigi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest suurem. Lisaks ei olnud igast asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga toodete impordi maht tähtsusetu algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Hiinast ja Indoneesiast pärit impordi maht moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 50 % liidu tarbimisest. Impordimahu arvutamisel dumpinguvaba importi arvesse ei võetud.

(98)

Edasine uurimine näitas, et nii dumpinguhinnaga impordi vahelise konkurentsi kui ka dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimused olid samad. Leiti, et hoolimata päritolust, konkureerivad vaatlusaluste riikide toodetud/müüdud ja liidu tootmisharu toodetud/müüdud naatriumtsüklamaat omavahel, kuna nende põhiomadused on sarnased, nad on tarbija vaatenurgast vastastikku asendatavad ning neid turustatakse samade turustuskanalite kaudu. Hiina impordi hinnad koos dumpinguvastaste meetmetega ja Indoneesia dumpinguhinnaga impordi hinnad olid samas suurusjärgus. Kui hindu võrreldi samal kaubandustasandil, leiti, et need lõid alla liidu tootmisharu hindu.

(99)

Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid olid Hiinast pärit impordi puhul, mille suhtes kohaldati meetmeid, ning Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi puhul täidetud, ning et kõnealust importi tuleks hinnata kumulatiivselt.

(100)

Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja selle turuosa areng oli vaatlusalusel perioodil järgmine:

Tabel 2

Tabel 3

(101)

Dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa on vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistunud.

(102)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind arenes vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt:

Tabel 4

(103)

Tabel 4 koostati kättesaadavate statistikaandmete, sealhulgas Eurostati andmete põhjal. Liitu suunatud impordi hind näitas kuni 2007. aastani tõusutrendi ja langes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2005. aasta tasemest madalamale.

(104)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks toetus komisjon oma analüüsis uurimise käigus koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate esitatud teabele. Koostööst hoidunud Hiina ja Indoneesia äriühingute puhul määrati hindade allalöömine kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(105)

Hindade allalöömise marginaalide arvutamiseks kasutatakse sama metoodikat kui esialgses uurimises. Eksportivate tootjate impordihindu, mille hulka arvati dumpinguvastane tollimaks, võrreldi liidu tootmisharu hindadega, võttes aluseks samasuguse kvaliteediga toote kaalutud keskmise hinna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu hindu korrigeeriti tehasest hankimise tasemele ning neid võrreldi CIF-impordihindadega liidu piiril, millele liideti dumpinguvastased ja muud tollimaksud. Selline hinnavõrdlus viidi läbi samal kaubandustasandil, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist.

Tabel 5

(106)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis olid 2005. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal mõjutanud liidu tootmisharu olukorda.

(107)

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave liidu tootmisharu kohta indekseeritud kujul.

(108)

Liidu tootmisharu tootmine vähenes 2005. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 13 %. Tootmisvõimsus samal perioodil ei muutunud, kuid tootmisvõimsuse kasutamine vähenes 10 % võrra vastavalt tootmise arengule.

Tabel 6

(109)

Andmed tabelis 7 näitavad liidu tootmisharu müügimahtude selget vähenemist. Olukorra tõsidust rõhutab veelgi asjaolu, et nagu on näidatud tabelis 1, kasvas kogutarbimine sama perioodi jooksul 3 %. Liidu tootmisharu turuosa langes 2005. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel märgatavalt. Vastupidiselt on Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga kumuleeritud impordi turuosa vaatlusalusel perioodil pidevalt kasvanud (vt põhjendus 100). Liidu tootmisharu tõstis langeva müügimahu tõttu ühiku müügihinda. Vaatamata ühiku hinna tõstmisele, teenis liidu tootmisharu naatriumtsüklamaadi müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikka kahjumit.

Tabel 7

(110)

Liidu tootja varude hulk kõikus 2005. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel märkimisväärselt, langedes vaatlusaluse perioodi jooksul ligi poole võrra.

Tabel 8

(111)

Vaatamata mõningasele paranemisele jäi liidu tootmisharu kasumlikkus kogu vaatlusaluse perioodi vältel negatiivseks.

(112)

Tööhõive liidu tootmisharus langes vaatlusalusel perioodil 19 %. Tootlikkus töötaja kohta (arvutamisel jagatakse toodetud tonnide arv töötajate arvuga). Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusaluse perioodi vältel 5 % võrra.

Tabel 9

(113)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid investeeringud ligi poole võrra, peegeldades liidu tootja üldist negatiivset olukorda. Investeeringutasuvuse määr esitatuna liidu ainsa tootja puhaskasumi ja tema põhivara arvestusliku koguväärtuse vahelise suhtena peegeldab kulutasuvuse suundumust. See vähenes vaatlusalusel perioodil järsult ligi 80 %.

Tabel 10

(114)

Liidu tootmisharu rahavoogu saab hinnata vaid võrdluses liidu tootmisharu kogu tegevusega. Rahavoog oli 2005. aastal positiivne, kuid olukord halvenes järgneval perioodil ning oli negatiivne kogu ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul. Ka kapitali kaasamine muutus vaatlusalusel perioodil kantud kahjude tõtu liidu tootmisharu jaoks raskemaks.

(115)

Mõlema asjaomase riigi dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, välja arvatud koostööd teinud Indoneesia eksportiva tootja puhul. Võttes arvesse ekspordi kogumahtu ja asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi hindu, ei saa selle mõju pidada tähtsusetuks.

(116)

Hiinast ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed märtsis 2004. Sellest alates on täheldatud ainult osalist liidu tootja olukorra taastumist, nagu eespool kirjeldatud.

(117)

Hiina ja Indoneesia madalahinnaline import liidu turul suurenes märkimisväärselt. Mõned liidu tootmisharu kahjunäitajad osutavad taastumisele, samas kui teised viitavad negatiivsele arengule.

(118)

Võttes arvesse liidu tootja olukorra üldist halvenemist ning Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ning kindlaks tehtud hindade allalöömist märkimisväärses ulatuses, järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju.

(119)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kumuleeritud maht ja turuosa on vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistunud, nagu esitatud põhjenduses 100. Mõlema riigi puhul tehti kindlaks ka märkimisväärne hinna allalöömine. Võttes arvesse, et liitu tootmisharu olukorra halvenemine ning Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine toimusid selgelt ühel ajal, järeldatakse, et kõnealune import tekitas liidu tootmisharule kahju. Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import on üha aktiivsemalt hõlvamas ELi turgu ning on üle võtnud märkimisväärse osa varem liidu tootjale kuulunud turuosast.

(120)

Komisjon analüüsis põhjalikult, kas lisaks dumpinguhinnaga impordile võisid liidu tootjale jätkuvat kahju põhjustada ka muud teadaolevad tegurid, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(121)

Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguvaba impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil pidevalt. Kõnealuse impordi hinnad olid kõrgemad kui dumpinguhinnaga impordi hinnad. Neil põhjustel ei ole Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguvaba import liidu tootmisharu kantud kahju suurendanud.

(122)

Liidu tootja eksportmüük turgudel väljaspool ELi moodustas tootja kogumüügist vähem kui 25 %. Vastupidiselt liidus toimunud müügile paranes eksportmüügi kasumlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul ning seega ei saanud see suurendada liidu tootmisharu kantud kahju.

(123)

Naatriumtsüklamaadi tooraine hinna kõikumisel võis samuti olla teatav negatiivne mõju liidu tootmisharu tegevusele. See tegur ei ole siiski piisav kaotamaks põhjuslikku seost kantud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Dumpinguhinda oleks tooraine hinna muutumine pidanud mõjutama samas ulatuses kui liidu tootja omi, kuna tooraine hind on tihedalt seotud õli ja uurea hinnaga.

(124)

Uute toodete turule tulekuga toimunud muutus tarbimises ei ole naatriumtsüklamaadi tarbimisele märgatavat mõju avaldanud. Tegelikult tundub, et naatriumtsüklamaat ja kõnealused uued tooted ei ole omavahel otseselt asendatavad.

(125)

Nimetatud põhjustel järeldatakse, et Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju ning et ükski muu tegur ei kaota seda põhjuslikku seost.

(126)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 hinnati praegu vaatluse all olevatest riikidest pärit importi, et teha kindlaks, kas kahju jätkumine on tõenäoline.

(127)

Selleks et hinnata kehtivate meetmete aegumise võimalikku mõju liidu tootmisharule, kaaluti dumpingu jätkumise tõenäosuse seisukohalt järgmisi tegureid kooskõlas eespool kokkuvõtlikult käsitletud elementidega.

(128)

Nagu järeldatud põhjenduses 40, toimub käesoleva läbivaatamisega seotud Hiina eksportijate eksport jätkuvalt dumpinguhinnaga. Hiina eksport muudesse kolmandatesse riikidesse tundub samuti toimuvat dumpinguhinnaga, mis viitab dumpingu süsteemsele kasutamisele.

(129)

Hiina tootmisvõimsuse analüüs näitas, et käesoleva läbivaatamisega seotud Hiina äriühingute vaba tootmisvõimsus ületab mitmekordselt liidu turu mahu (vt põhjendus 61). Teiste kolmandate riikide turgude võime ära kasutada märkimisväärses lisakoguses Hiina importi on samuti piiratud (vt põhjendus 63). Seega on Hiina eksportivad tootjad huvitatud ekspordi suunamisest liidu turule suures mahus ja dumpinguhinnaga, kui meetmed peaks kaotama kehtivuse (vt põhjendus 65).

(130)

Täheldatud dumpingu ja hindade allalöömise kõrge tase näitab, et eespool nimetatud eksport liitu toimuks dumpinguhindadega, mis oleksid märkimisväärselt madalamad liidu tootja hindadest ja kuludest.

(131)

Selliste mahu ja hindade kombineeritud mõju võib kaasa tuua juba praegu ebakindlas olukorras oleva liidu tootmisharu olukorra halvenemise. Selline stsenaarium survestaks tõenäoliselt liidu tootmisharu hindu veelgi ja/või tingiks selle tootmise ja müügi vähenemise. Liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneks veelgi, tuues kaasa veelgi suurema kahju. Sellise arengu tulemusel võib liidu ainus tootja olla sunnitud oma tegevuse lõpetama.

(132)

Uurimine on näidanud, et dumpinguhinnaga import Indoneesiast on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud. Uurimine on samuti näidanud, et Indoneesia vaba tootmisvõimsus suudaks katta rohkem kui kolm neljandiku liidu turust ning et tootmisvõimsus kasvab lähitulevikus tõenäoliselt veelgi (vt põhjendus 75). Kuna ei ole märke sellest, et muud kolmandad turud või siseturg võiks ülemäärase tootmisvõimsuse ära kasutada, võib juhtuda, et meetmete kehtivuse kaotamise korral suureneb import liitu ja seda veelgi madalamate hindade juures.

(133)

Nagu ka Hiina puhul, näitavad dumpingu ja hindade allalöömise täheldatud kõrge tase, et Indoneesia eksport liitu toimuks dumpinguhindadega, mis oleksid märkimisväärselt madalamad kui liidu tootja hinnad ja kulud. Sarnaselt võib selliste mahtude ja hindade kombineeritud mõju kaasa tuua juba praegu ebakindlas olukorras oleva liidu tootja olukorra halvenemise ning liidu ainus tootja võib olla sunnitud oma tegevuse lõpetama. Sarnaselt Hiinale tundub ka Indoneesia puhul, et eksport muudesse kolmandatesse riikidesse toimub dumpinguhinnaga, kuna hinnad on liitu suunatud ekspordi hindadest madalamad, näidates seega dumpingu süsteemset kasutamist.

(134)

Liidu tootmisharu on kannatanud dumpinguhinnaga impordi mõju all mitu aastat ning tema majanduslik olukord on ikka veel ebakindel.

(135)

Nagu eespool selgitatud, on uurimine näidanud, et liidu tootmisharule kahju tekitamine on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud. Kahju jätkumine on vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 iseenesest arvestatav tõend selle kohta, et kahju jätkub tõenäoliselt ka tulevikus, millest nähtub, et meetmed peaksid edasi kehtima.

(136)

Importi käsitlevad järeldused näitavad, et dumpinguhinnaga import jätkub tõenäoliselt suures mahus ning et hinnasurve suurendab suure tõenäosusega konkurentsi dumpinguhinnaga imporditud ja liidus toodetud naatriumtsüklamaadi vahel. Uurimise käigus ei ole ilmnenud tegureid, mis kaotaksid selge seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantava kahju vahel.

(137)

Kui meetmete kohaldamine lõpetataks, halveneks liidu tootmisharu olukord ning liidu ainsa tootja tegevuse jätkumine oleks küsitav.

(138)

Seega järeldatakse, et suure tõenäosusega jätkub Hiinast ja Indoneesiast pärit impordiga kaasnev kahju liidu tootmisharule.

(139)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkamine ei kahjusta liidu kui terviku huve. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati erinevaid põimunud huvisid, st taotluse esitanud liidu tootja, importijate, tarnijate ja kasutajate huve.

(140)

Liidu ainsa tootja puhul tuleb märkida, et tema kahjumit tootev olukord oli tingitud raskustest võistelda odava dumpinguhinnaga impordiga, mis hõlmas juba vaatlusaluse perioodi alguses märkimisväärse turuosa, mis kõnealusel perioodil pidevalt suurenes.

(141)

Leitakse, et liidu tootja saaks meetmete jätkumisest kasu ning peaks olema võimeline vähemalt oma toodangumahtu suurendama ja võib-olla ka müügihindu tõstma, mis looks tootmisvahenditesse investeerimise jätkamiseks vajaliku investeeringutasuvuse taseme. Meetmete kohaldamise lõpetamine aga peataks taastumise ning tingiks selle, et liidu tootja kannaks ka edaspidi kahju ja seda isegi suuremal määral. See ohustaks tõsiselt liidu tootja elujõulisust, mille tulemusena võib viimane olla sunnitud oma tegevuse lõpetama, mis tooks kaasa tarnimise ja konkurentsi vähenemise turul.

(142)

Menetluse alguses saadeti küsimustik 20 sõltumatule importijale. Neist kolm vastasid, et nad ei ole enam vaatlusaluse toote turul tegevad. Küsimustikule vastas veel kaks importijat. Koostööd teinud sõltumatute importijate import moodustas 7 % asjaomasest koguimpordist.

(143)

Uurimisel selgus, et erinevate naatriumtsüklamaadi tarnijate olemasolu on väga oluline. Importijad peavad kvaliteedi ja toiduohutuse tagamise põhjustel juhinduma nii Aasia kui ka Euroopa tarneallikatest.

(144)

Menetluse alguses saadeti küsimustik 13 võimalikule kasutajale, kellest komisjonile vastasid vaid kaks.

(145)

Vaatlusaluse toote peamised kasutajad liidus on toiduaine-, joogi- ja ravimitööstus. Nõudlus vaatlusalase toote järele sõltub seega nende tööstuste olukorrast.

(146)

Endast märku andnud kasutajate kasumimarginaal tootmisahela järgmise etapi toodete puhul, mille tarvis kasutatakse naatriumtsüklamaati, oli korralik. Dumpinguvastaste tollimaksude mõju nende kogukuludele oli väike (vähem kui 1 %), nii et kehtivate meetmete mõju ei olnud nende suhtes ebaproportsionaalselt suur.

(147)

Küsimustik saadeti kaheksale võimalikule tarnijale, kellest ükski komisjonile ei vastanud. Kättesaadava teabe alusel tundub, et naatriumtsüklamaadiga seotud äritegevus on nende puhul pigem tähtsusetu. Igal juhul võib liidu ainsa tootja olukorra halvenemine avaldada mõningast, kuigi piiratud, negatiivset mõju tarnijatele, kes liidu ainsat tootjat toormaterjaliga varustavad. Seega võib õigustatult väita, et meetmetest saavad tõenäoliselt kasu ka tarnijad, kuna see hoiab elujõulisena ühe nende klientidest.

(148)

Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid dumpinguvastaste meetmete kohaldamist.

(149)

Eespool nimetatud järeldustest lähtudes tuleks säilitada Hiinast ja Indoneesiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed,