4.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/5

(1)

Komisjon sai 30. juunil 2009 kaebuse Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi kohta, mille esitas vastavalt algmääruse artiklile 5 Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, kuiva naatriumglükonaadi kogutoodangust liidus.

(2)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja sellest põhjustatud olulise kahju kohta, mida peeti dumpinguvastase menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 11. augustil 2009 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(4)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele, müüjatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud ühingutele, Hiina ametiasutustele ja kaebuse esitanud liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(6)

Selleks, et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele taotluse vormid. Üks eksportiv tootja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 ning teine eksportiv tootja taotles koos kahe seotud äriühinguga individuaalset kohtlemist vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 5.

(7)

Pidades silmas Hiina eksportivate tootjate ning liidu importijate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artiklile 17 võidakse rakendada väljavõttelist uuringut.

(8)

Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil Hiina eksportivatel tootjatel ja liidu importijatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma asjaomase tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009).

(9)

Arvestades valimi moodustamise küsimuses laekunud piiratud vastuste arvu, otsustati mitte moodustada valimit ei Hiina eksportivatest tootjatest ega ka liidu importijatest.

(10)

Küsimustikud saadeti kõigile Hiina äriühingutele ja liidu importijatele, kes vastasid valimi moodustamiseks koostatud küsimustikule, liidu tootjatele ja kõigile teadaolevatele liidu importijatele ja kasutajatele. Vastused saadi kahelt Hiina eksportivalt tootjalt või eksportivate tootjate ühenduselt, kahelt liidu tootjalt ja neljalt importijalt/kasutajalt.

(11)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas ning korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustes:

(12)

Arvestades vajadusega määrata kindlaks normaalväärtus nende Hiina eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigi (antud juhul USA) andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes.

(13)

Dumpingu ja tekitatud kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood” või „UP”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit CUSi (Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu) numbriga 0023277-9 ja CASi (Chemical Abstracts Service) registrinumbriga 527-07-1 tähistatud naatriumglükonaat (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 2918 16 00 all.

(15)

Kuiva naatriumglükonaati kasutatakse peamiselt ehituses tardumise aeglustaja ja betooni plastifikaatorina ning teistes tööstusharudes metallpindade töötlemiseks (rooste, oksiidi ja rasva eemaldamiseks) ning pudelite ja tootmisseadmete puhastamiseks. Toodet võib kasutada ka toiduaine- ja ravimitööstuses.

(16)

Uurimine on näidanud, et kuiv naatriumglükonaat, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus, kuiv naatrrimglükonaat, mida toodetakse ja müüakse võrdlusriigiks valitud USA siseturul, kuiv naatriumglükonaat, mida toodetakse ja müüakse Hiina siseturul ning kuiv naatriumglükonaat, mida toodetakse Hiinas ja müüakse liidus, omavad samasuguseid füüsikalisi ja tehnilisi põhiomadusi.

(17)

Seetõttu käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele.

(19)

Allpool on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid:

(20)

Pärast menetluse algatamist taotles üks Hiina eksportiv tootja, Shandong Kaison Biochemical Co., Ltd, turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul.

(21)

Äriühing tõendas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimuste täitmist ja talle saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(22)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad näidata, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise kriteeriumidele.

(23)

Viitamise hõlbustamiseks on need nõuded allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(24)

Pärast menetluse algatamist taotles üks Hiina eksportiv tootja, Qingdao Kehai Biochemistry Co., Ltd, individuaalset kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 ja täitis individuaalse kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul.

(25)

Olemasoleva teabe põhjal leiti, et Hiina eksportiv tootja vastas kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele.

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus nende üleminekumajandusega riikide eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(27)

Algatamisteates pakuti Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks USAd. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles selle kohta oma arvamust avaldama.

(28)

Ükski huvitatud isik arvamust ei avaldanud.

(29)

Väljaspool ELi toodetakse kuiva naatriumglükonaati väga vähestes riikides: USAs, Hiinas ja Lõuna-Koreas. Seetõttu oli USA-le ainus võimalik alternatiiv Lõuna-Korea. Komisjon võttis ühendust teadaolevate kuiva naatriumglükonaadi tootjatega Lõuna-Koreas, kuid vastust nendelt tootjatelt ei saadud.

(30)

USA tootja tegi uurimisel täielikult koostööd, vastas kõigile küsimustiku küsimustele ja nõustus kontrollkäiguga.

(31)

Komisjon leidis, et USA vastas sobiva võrdlusriigi tingimustele, kuna turul müüdavad kogused on piisavalt suured ning turul valitseb tihe konkurents, kus osaleb nii omamaine toodang kui ka import teistest riikidest, st Hiinast, Itaaliast ja Prantsusmaalt. Lisaks ei kohalda USA vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastast tollimaksu.

(32)

Eelnevat silmas pidades tehakse seega esialgne järeldus, et USA on vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a sobiv võrdlusriik.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel uuris komisjon äriühingu puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist kõigepealt, kas siseturul sõltumatutele tarbijatele müüdud kuiva naatriumglükonaadi müügimaht oli uurimisperioodil tüüpiline, st kas vaatlusaluse toote müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % liitu suunatud Hiina ekspordi kogumahust.

(34)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need toote liigid, mida omamaisel turul müüs tüüpilise omamaise kogumüügiga äriühing ja mis olid liitu eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(35)

Iga eksportiva tootja poolt omamaisel turul müüdava tooteliigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava kuiva naatriumglükonaadiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes piisavalt tüüpiline. Konkreetset liiki toote omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse liigi omamaise sõltumatutele tarbijatele müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust.

(36)

Komisjon kontrollis seejärel, kas kuiva naatriumglükonaadi siseriiklikku müüki tüüpilistes kogustes saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada toimunuks tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(37)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõikide uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(38)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust, või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisena.

(39)

Kuna uurimine näitas, et omamaine müük oli tüüpiline ning toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, siis arvutati normaalväärtus lähtuvalt kõigi uurimisperioodil toimunud müügitehingute tegelikust hinnast siseturul.

(40)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus Hiina puhul võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal. USA tootja samasuguse toote omamaine müük leiti olevat esinduslik võrreldes asjaomase tootega, mida eksportis liitu ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja.

(41)

Kontrolliti ka seda, kas omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, selleks määrati kindlaks, kui suure osakaalu moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Nende tooteliikide normaalväärtus põhines seetõttu tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi omamaise kogumüügi keskmise kaalutud hinnaga uurimisperioodi jooksul.

(42)

Koostööd teinud eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet ainult otse sõltumatutele klientidele liidus, mistõttu määrati ekspordihind vaatlusaluse toote eest uurimisperioodil tegelikult makstud või makstava hinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(43)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(44)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrektsioonide vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kõikide uuritud äriühingute (koostööd tegevad eksportivad tootjad ja võrdlusriigi tootja) puhul võeti juhul, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, kaudsetes maksudes, panga teenustasudes, pakkimiskuludes, laenukuludes ja komisjonitasudes.

(45)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt.

(46)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi võrdlusriigi kohta kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust liitu eksportimise kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(47)

Esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata on järgmised:

(48)

Kõigi muude Hiina tootjate puhul määras komisjon esmalt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu Hiinast pärit impordi kogumahuga, mis saadi Eurostati impordistatistikast.

(49)

Kuna koostöö tase oli madal, st 56 %, ning sobivaid Eurostati hinnaandmeid ei olnud piisavalt, sest need sisaldasid ka muid kõrge hinnaga tooteid, mida ei saanud täpselt maha arvata, siis arvutati üleriigiline dumpingumarginaal kaebuses esitatud uurimisperioodiks ajakohastatud andmete põhjal.

(50)

Selle alusel kehtestati ajutiseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 79,2 % CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(51)

Koostööd teinud tööstusettevõtted Jungbunzlauer (JBL) ja Roquette Frères (RF) moodustavad 100 % liidu toodangust.

(52)

Seepärast moodustavad nad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(53)

Kuna liidu tootmisharu moodustavad seega ainult kaks tootjat, siis tuli kõik tundlike andmetega seotud arvandmed konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(54)

Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu müügist liidu turul, millele liideti import liitu Eurostati andmetel. Kuna viimati nimetatud andmed sisaldavad lisaks vaatlusalusele tootele ka muid tooteid kui naatriumglükonaat, siis tehti Eurostati andmetes vajalikke kohandusi, et esitada mõistlik hinnang vaatlusaluse toote müügimahtude kohta liidus.

(55)

Liidu tarbimine suurenes ajavahemikul 2005–2007 12 %. Seejärel vähenes see uurimisperioodil 21 %, jäädes allapoole 2005. aasta taset. Kokkuvõttes vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul tarbimine 8 %.

Tabel 1

(56)

Hiina impordi maht kasvas märkimisväärselt: 2 300 tonnilt 2005. aastal 4 000 tonnini uurimisperioodil, st 77 %, saavutades tipu 2008. aastal, mil imporditi 5 300 tonni. Hiina impordi vastav turuosa peaaegu kahekordistus: 12,8 protsendilt 2005. aastal 24,8 protsendile uurimisperioodil. Tuleb märkida, et Hiina import moodustas 28,6 % aastal 2008 just uurimisperioodi eel ning langes uurimisperioodi jooksul 24,8 protsendini.

Tabel 2

(57)

Hiina impordi keskmine hind oli 2005. aastal 482 eurot tonn. Hinnad tõusid pidevalt, jõudes 2008. aastal tasemele 524 eurot tonn, ning seejärel langesid uurimisperioodil 502 euroni tonnist. Vaatlusalusel perioodil kasvasid hinnad kokkuvõttes 4 %.

Tabel 3

(58)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu turul sõltumatutele klientidele pakutavate liidu tootmisharu tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu, korrigeerituna tehasehindade tasemele, vastavate importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid. Enne võrdlemist arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused.

(59)

Eespool kirjeldatud metoodika põhjal leitud hindadevaheline erinevus, mis on esitatud protsendimäärana liidu toomisharu kaalutud keskmisest hinnast (tehasehind), jäi vahemikku 13–29 %. Vahemiku ülemisse äärde jäid koostööst keeldunud eksportivad tootjad.

(60)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõigi liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(61)

Tootmisvõimsus suurenes 4 % ajavahemikus 2005–2007 ning jäi sellele tasemele kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni.

(62)

Vaatlusaluse toote tootmine suurenes ajavahemikus 2005–2007, seejärel aga vähenes kuni uurimisperioodi alguseni. Kokkuvõttes langes see vaatlusalusel perioodil 12 % võrra. Kogutoodang jäi uurimisperioodil vahemikku 30 000–40 000 tonni.

(63)

Tootmismahu vähenemise tulemusena vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 15 %.

Tabel 4

(64)

Liidu tootmisharu vaatlusaluse toote müügimaht liidu turul sõltumatutele klientidele püsis ajavahemikus 2005–2007 samal tasemel ning seejärel langes 13 protsendipunkti võrra. Vaatlusalusel perioodil vähenes müügimaht 21 %.

(65)

Liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil vähenes, kukkudes 74,9 protsendilt 2005. aastal 64,7 protsendini uurimisperioodil.

(66)

Keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidu turul kahanesid vaatlusalusel perioodil 12 %. Ajavahemikus 2006–2008 püsisid keskmised müügihinnad samal tasemel, kuid seejärel langesid 9 % uurimisperioodi jooksul.

Tabel 5

(67)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid varud 37 %. Uurimisperioodi lõpuks oli varusid vahemikus 1 000 – 5 000 tonni.

Tabel 6

(68)

Liidu tootmisharu samasuguse toote müük liidu turul oli vaatlusalusel perioodil kasumlik, kuid kasumlikkus vähenes märgatavalt alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini.

(69)

Kuigi ajavahemikus 2005–2007 investeeringud jätkusid, vähenedes 2006. aastal, langesid need märgatavalt 2008. aastal ja uurimisperioodi jooksul. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenesid investeeringud 76 %.

(70)

Sarnaselt oli vaatlusaluse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus ajavahemikus 2005–2007 stabiilne, kuid vähenes 2008. aastal ja uurimisperioodi jooksul.

(71)

Nagu teisedki finantsnäitajad, vähenes liidu tootmisharu rahavoog vaatlusaluse perioodi vältel 51 %.

Tabel 7

(72)

Tööhõive mõnevõrra suurenes ajavahemikus 2005–2007 ning seejärel vähenes 2008. aastal ja uurimisperioodil. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tööhõive 13 %.

(73)

Töötasud vähenesid 2006. aastal 6 %, kuid 2007. aastal tõusid tagasi 2005. aasta tasemele. 2008. aastal ja uurimisperioodil töötasud suurenesid. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenesid töötasud 10 %.

(74)

Töötaja tootlikkus püsis vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsena, suurenedes 2005. aastast kuni uurimisperioodini 1 %.

Tabel 8

(75)

Kui tarbimine vähenes liidus vaatlusalusel perioodil 9 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kahanes 21 %. Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 10 protsendipunkti võrra.

(76)

Hiina dumpingumarginaalid, mida on täpsustatud eespool dumpingut käsitlevas osas, on märkimisväärsed. Dumpinguhinnaga impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

(77)

Enamik liidu tootmisharu kahjunäitajaid arenes vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Seega olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega ka muud liidu tootmisharu finantsnäitajad, sealhulgas investeeringutasuvus, rahavoog ja tasuvus.

(78)

Uurimisel selgus, et madala hinnaga Hiina import lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul alla kuni 29 %. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vähenesid.

(79)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(80)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas Hiinast pärit kuiva naatriumglükonaadi dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(81)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht 77 % võrra, mille tulemusena suurenes Hiina impordi turuosa liidu turul 94 % võrra. Hiina impordi vähenemist 2008. aastal ja uurimisperioodil, kaasa arvatud turuosa kaotust, ei peeta märkimisväärseks võrreldes üldise olukorraga vaatlusalusel perioodil.

(82)

Hiina impordi kasv vaatlusalusel perioodil langes kokku liidu tootmisharu enamiku kahjunäitajate langustrendiga. Liidu tootmisharu müük liidu turul vähenes nii mahult kui ka väärtuselt, mis põhjustas vaatlusalusel perioodil turuosa languse 10 protsendipunkti võrra, nagu on märgitud eespool põhjenduses 65. Hiina impordi hindade allalöömine takistas liidu tootmisharul oma hinnataseme hoidmist liidu turul. See põhjustas märkimisväärse kasumlikkuse vähenemise allapoole taset, mis võimaldaks vajalikke investeeringuid.

(83)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et Hiinast pärit madala hinnaga import, mis lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul oluliselt alla, mängis otsustavat rolli liidu tootmisharu kantud kahjus, mis kajastub selle raskes finantsolukorras ja muude kahjunäitajate halvenemises uurimisperioodi jooksul, ning turuosa kaotuses.

(84)

Import kolmandatest riikidest, mida käesolevas uurimises ei kajastata, langes vaatlusalusel perioodil 23 %, mis põhjustas vaatlusalusel perioodil turuosa languse kahe protsendipunkti võrra. Sellise impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 102 %.

(85)

Muude kolmandate riikide impordimahtude ja impordihindade suundumus vaatlusalusel perioodil oli järgmine:

Tabel 9

(86)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 23 %, samas kui impordihinnad samal perioodil kahekordistusid. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt kõrgemad liidu tootmisharu müügihindadest. Eelöeldu põhjal järeldati esialgu, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvalda põhjuslikku seost leitud dumpingu ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(87)

Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu ekspordimüük vähenes 10 % ning hinnad tõusid 8 %.

(88)

Eelöeldu põhjal järeldati, et liidu tootmisharu ekspordimüük muudesse kolmandatesse riikidesse ei kõrvalda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(89)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu omatarbimine 56 %, nagu on näha järgmisest tabelist.

Tabel 10

(90)

Siiski märgitakse, et liidu tootmisharul oli kasutamata tootmisvõimsust vahemikus 10 000–20 000 tonni. See tähendab, et omatarbimise muutuse taga võib näha Hiina dumpinguhinnaga impordist tulenevat majandusotsust, sest naatriumglükonaadi madalat hinda silmas pidades on kasumlikum toota järgmise etapi tooteid. Fakt, et naatriumglükonaadi tootmisvõimsust on märkimisväärselt üle, näitab, et liidu tootmisharu ei soovi lõplikult tootma hakata järgmise etapi tooteid ning järgmise etapi toodete tootmist võib näha kaitsemeetmena dumpinguhinnaga impordi vastu.

(91)

Seetõttu ollakse seisukohal, et omatarbimise suurenemine ei kõrvalda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(92)

Märgitakse, et ELi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 9 % võrra ning selle põhjuseks võib olla jätkuv majanduslangus. Seetõttu uuriti, kas tarbimise vähenemine võib mõjutada liidu tootmisharu kahju.

(93)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes oluliselt rohkem, st 21 %, samas kui Hiina import suurenes samal perioodil 77 %. Turuosa puhul võib täheldada sarnast suundumust. Liidu tootmisharu kaotas umbes 10 protsendipunkti oma turuosast, samas kui Hiina impordi turuosa peaaegu kahekordistus: 12,8 protsendilt 2005. aastal 24,9 protsendini uurimisperioodil.

(94)

Eelnimetatut arvesse võttes tehti esialgne järeldus, et ELi tarbimise vähenemist ei saa iseenesest pidada põhjuseks, mis kõrvaldaks põhjusliku seose Hiina dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu olulise kahju vahel.

(95)

Ülaltoodud analüüs näitas, et vaatlusaluse perioodi vältel suurenesid Hiinast pärit impordi maht ja turuosa oluliselt, millega kaasnes märkimisväärne hindade allalöömine. Kõnealune Hiinast pärit madala hinnaga impordi turuosa suurenemine langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemisega, mis koos hindade langetamise survega halvendas vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda. Teisest küljest näitas teiste võimalike liidu tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine, et ükski neist teguritest ei saanud avaldada märkimisväärset negatiivset mõju.

(96)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(97)

Algmääruse artikli 21 kohaselt kontrollis Euroopa Komisjon, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. ELi huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(98)

Nagu eespool selgitatud, on dumpinguhinnaga impordi tõttu tekkinud kahju, mis väljendus müügimahu ja hindade märkimisväärses languses, mis omakorda põhjustas liidu tootmisharu olukorra halvenemist. Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise järel tõuseksid liidu tootmisharu müüdava kuiva naatriumglükonaadi hinnad ning see võimaldaks liidu tootmisharul saavutada rahuldaval tasemel kasumlikkuse.

(99)

Ollakse arvamusel, et meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu kasumi vähenemine on tingitud raskustest konkureerimisel Hiinast pärit madalate dumpinguhindadega impordiga. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel suudab liidu tootmisharu tõenäoliselt tagasi võita vähemalt osa kaotatud turuosast, millega kaasneb positiivne mõju kasumlikkusele.

(100)

Kui meetmeid ei kehtestata, halveneb liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veelgi. Dumpinguhinnaga impordi hindu allalööv mõju nurjaks jätkuvalt kõik liidu tootmisharu tehtavad jõupingutused, eelkõige need, mida tehakse piisavasse kasumisse jõudmiseks. Meetmete võtmata jätmine seaks ohtu liidu tootmisharu olemasolu pikas perspektiivis.

(101)

Kokkuvõttes eeldatakse, et meetmete rakendamine annaks liidu tootmisharule võimaluse toibuda käesoleva uurimise raames tuvastatud kahjustavast dumpingust.

(102)

Küsimustikud saadeti viiele importijale. Ükski neist uurimise ajal koostööd ei teinud.

(103)

Sellises olukorras tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju importijatele/müüjatele on tõenäoliselt väike või olematu.

(104)

Küsimustikud saadeti 23 kasutajale. Uurimise vältel tegi koostööd siiski ainult neli kasutajat, kellest kolm kasutasid ja importisid vaatlusalust toodet otse Hiinast. Kolme koostööd teinud kasutaja otseimport moodustas 10 % kuiva naatriumglükonaadi koguimpordist Hiinast uurimisperioodi jooksul. Neljas koostööd teinud kasutaja ei kasutanud Hiinast pärit vaatlusalust toodet.

(105)

Need neli Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis asuvat kasutajat on tegevad keemiatööstuses, tootes suurt hulka erinevaid tooteid, millest osa puhul kasutatakse naatriumglükonaati toormena. Üldiselt ei moodusta naatriumglükonaat märkimisväärset osa sisendi hinnast. Dumpinguvastase tollimaksu maksimaalne mõju, eeldusel et hinnatõusu ei suunata edasi lõpptarbijale, on hinnanguliselt väga väike. Tuleb märkida, et nende äriühingute puhul moodustasid naatriumglükonaati sisaldavat tooted vähem kui 5 % kogukäibest.

(106)

Eelöeldut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et esitatud teabe põhjal on dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju tõenäoliselt väike või olematu.

(107)

Lähtuvalt eespool esitatud põhjustest tehakse esialgne järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmist.

(108)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(109)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel on võetud arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(110)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid liidu tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Taotluses nimetatud maksueelset kasumimarginaali peeti mõistlikuks ning seda kasutati sel eesmärgil.

(111)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud kasumimarginaal tootmiskuludele.

(112)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kohandatud kaalutud keskmist impordihinda kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu liidu turul samasugust toodet müüs. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsentides kogu CIF-impordihinnast.

(113)

Selleks, et arvutada üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase kõigile ülejäänud Hiina eksportivatele tootjatele, tuleb meenutada, et koostöötase oli madal. Seetõttu arvutati kahjumarginaal taotluses esitatud uurimisperioodil ajakohastatud andmete põhjal.

(114)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, mis vastaks dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamale määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(115)

Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

(116)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need nimetatud äriühingute puhul praeguse uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste ettevõtjate” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mis on toodetud nimetatud ettevõtjate, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(117)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(118)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(119)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed.

(120)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(121)

Kui nende äriühingute ekspordimaht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(122)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud pooled, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,