Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32010H0378

Komisjoni soovitus, 5. juuli 2010 , vigade hindamise kohta tehnoülevaatuse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

ELT L 173, 8.7.2010, p. 74–96 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2010/378/oj

8.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/74

KOMISJONI SOOVITUS,

5. juuli 2010,

vigade hindamise kohta tehnoülevaatuse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

(2010/378/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi seisukohast on oluline tagada kasutatavate sõidukite nõuetekohane hooldus ja testimine, et kogu nende tööea jooksul säiliks tüübikinnitusega tagatud talitlus, ilma et see ülemääraselt halveneks.

(2)

Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/40/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta) (1) viidatud standarditele ja meetoditele tuleks sõidukite ülevaatust teostavad inspektorid varustada suunistega, et tagada kõnealuse direktiivi II lisas loetletud puuduste ühtlustatud hindamine.

(3)

Tuleks arvesse võtta tehnoülevaatuse tulevasi võimalusi käsitlenud projektide Autofore (2) ja IDELSY (3) järeldusi ning sidusrühmadega peetud ja tõenditel põhineva avatud dialoogi käigus saadud tulemusi.

(4)

Puuduste tõsiduse kajastamiseks tuleks võtta kasutusele kolm kategooriat.

(5)

Iga puuduste kategooria peaks kirjeldama sellises seisukorras sõiduki kasutamise tagajärgi.

(6)

Käesolev soovitus on Euroopa Liidus esimene samm puuduste ühtlustatud hindamiseks tehnoülevaatuse käigus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid sõidukil tehnoülevaatuse käigus tuvastatud puudusi hindama vastavalt käesoleva soovituse lisas sätestatud suunistele.

Brüssel, 5. juuli 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1)  ELT L 141, 6.6.2009, lk 12.

(2)  Autofore uuring tehnoülevaatuse tulevaste võimaluste kohta Euroopa Liidus: http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/projectfiles/autofore_en.htm

(3)  IDELSY algatus mootorsõidukite elektrooniliste süsteemide diagnostikaks korralistel tehnoülevaatustel: http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/projectfiles/idelsy_en.htm

LISA

1.   Vigade hindamine ja mõisted

Direktiivi 2000/40/EÜ rakendamise raames loetletakse käesolevas soovituses kontrollitavad sõidukisüsteemid ja -osad ning suunised, mida liikmesriikidel soovitatakse tehnoülevaatuste käigus kohaldada selleks, et otsustada, kas sõiduki tehnoseisund on nõuetele vastav.

2.   Suunised vigade hindamiseks ja mõisted

Sõidukite perioodilise kontrolli käigus leitud vead (nii tehnilised vead kui ka muud nõuetele mittevastavused) jaotatakse vigade hindamise suuniste alusel kolme kategooriasse:

 

VÄIKESED VEAD(VV)

 

SUURED VEAD(SV)

 

OHTLIKUD VEAD(OV).

Iga veakategooria tuleks kindlaks määrata sõiduki seisundi põhjal järgmiselt.

VÄIKESED VEAD

Tehnilised vead, mis ei mõjuta olulisel määral sõiduki ohutust, ja muud väiksemad nõuetele mittevastavused. Sõidukit ei tule uuesti kontrollida, kuna on põhjust arvata, et tuvastatud vead parandatakse viivitamata.

SUURED VEAD

Vead, mis võivad mõjutada sõiduki ohutust või asetada teised liiklejad ohtu, ning muud olulisemad nõuetele mittevastavused. Sõiduki edasisele kasutamisele liikluses ilma avastatud vigu parandamata võidakse seada tingimusi. Liikmesriikide pädevad asutused peavad vastu võtma protseduuri, et määrata kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse läbimiseni.

OHTLIKUD VEAD

Vead, mis kujutavad endast otsest ja vahetut ohtu liiklusohutusele, nii et sõidukit ei tohiks mingil tingimusel liikluses kasutada.

Kui sõiduki vead kuuluvad rohkem kui ühte veakategooriasse, toimub liigitamine kõige tõsisema vea alusel. Kui sõidukil on mitu ühe veakategooria viga, võib selle liigitada järgmisse, tõsisemasse veakategooriasse, kui vigade kogumõju muudab sõiduki ohtlikumaks.

Vigade puhul, mida saab liigitada rohkem kui ühte kategooriasse, peaks kontrollija vastutama selle eest, et vead liigitatakse nende raskusastme järgi siseriiklike õigusaktide alusel.

Vigade hindamisel tuleks arvesse võtta sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivaid tüübikinnituse nõudeid. Mõne punkti suhtes kehtivad siiski moderniseerimisnõuded.

SUUNISED VIGADE HINDAMISEKS

Punkt

Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused

Suunised vigade hindamiseks

 

VV

SV

OV
0.   

SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE

0.1.

Registreerimismärgid (kui need on nõuete (8)kohaselt vajalikud)

a)

Registreerimismärk puudub (registreerimismärgid puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see võib (need võivad) ära kukkuda.

 

X

 

b)

Kiri puudub või on loetamatu.

X

X

 

c)

Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

 

X

 

0.2.

Valmistajatehase tähis/tehasetähis/seerianumber

a)

Puudub või seda ei ole võimalik leida.

 

X

 

b)

Ebatäielik, loetamatu.

 

X

 

c)

Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

 

X

 
1.   

PIDURISÜSTEEM

1.1.

Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali/käsipiduri hoova šarniir

a)

Šarniir on liiga tihke.

 

X

 

b)

Ülemäärane kulumine või lõtk.

 

X

 

1.1.2.

Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

a)

Liigne või ebapiisav käigutagavara.

 

X

 

b)

Pidurdusseadis ei vabane korralikult.

X

X

 

c)

Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

X

 

 

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

a)

Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

 

X

X

b)

Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele (8).

 

X

 

c)

Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

 

X

 

d)

Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

 

X

 

e)

Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

 

X

X

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

X

X

 

1.1.5.

Seisupidurikraan

a)

Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

 

X

 

b)

Ebakindel klapivõll või klapp.

 

X

 

c)

Ühendused on lahti või süsteem lekib.

 

X

 

d)

Mitterahuldav toimimine.

 

X

 

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur

a)

Piduri lukustus ei pea kindlalt.

 

X

 

b)

Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.

X

X

 

c)

Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

 

X

 

d)

Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

 

X

 

e)

Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

 

X

 

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

a)

Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

 

X

X

b)

Kompressorist tuleb liigselt õli.

X

 

 

c)

Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

 

X

 

d)

Hüdraulikavedeliku leke.

 

X

X

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

a)

Kraan või isetihenev ventiil on defektne.

X

X

 

b)

Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

X

X

 

c)

Ülemäärased lekked.

 

X

X

d)

Ei tööta õigesti.

 

X

X

1.1.9.

Energiavaru survepaak

a)

Paak on kahjustunud, roostes või lekib.

X

X

 

b)

Äravooluseade ei tööta.

X

X

 

c)

Paak on ebakindel või valesti paigaldatud.

 

X

 

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

a)

Võimendi on defektne või ebatõhus.

 

X

 

b)

Peasilinder on defektne või lekib.

 

X

X

c)

Peasilinder on ebakindel.

 

X

X

d)

Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses.

X

X

 

e)

Puudub peasilindri paagi kork.

X

 

 

f)

Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

X

 

 

g)

Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

X

 

 

1.1.11.

Jäigad piduritorud

a)

Ilmne purunemise või pragunemise oht.

 

X

X

b)

Torud või ühenduskohad lekivad.

 

X

X

c)

Torud on kahjustunud või ülemäära roostes.

 

X

X

d)

Torud on paigaldatud valesse kohta.

X

X

 

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

a)

Ilmne purunemise või pragunemise oht.

 

X

X

b)

Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.

X

X

 

c)

Voolikud või ühenduskohad lekivad.

 

X

X

d)

Voolikud paisuvad rõhu all.

 

X

X

e)

Voolikud on poorsed.

 

X

 

1.1.13.

Piduriklotsikatted

a)

Katted on ülemääraselt kulunud.

 

X

X

b)

Katted on määrdunud (õli, määre jne).

 

X

X

c)

Katted puuduvad.

 

 

X

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

a)

Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

 

X

X

b)

Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

 

X

 

c)

Trumlid või kettad puuduvad.

 

 

X

d)

Alusplaat on ebakindel.

 

X

 

1.1.15.

Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

a)

Tross on kahjustunud või sõlmes.

 

X

X

b)

Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.

 

X

X

c)

Tross, varras või liitmik on ebakindel.

 

X

 

d)

Trossijuhik on defektne.

 

X

 

e)

Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud.

 

X

 

f)

Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

 

X

 

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

a)

Tööseade on mõranenud või kahjustunud.

 

X

X

b)

Tööseade lekib.

 

X

X

c)

Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud.

 

X

X

d)

Tööseade on ülemäära roostes.

 

X

X

e)

Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

 

X

X

f)

Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

X

X

 

1.1.17.

Koormuse regulaator

a)

Ühendused on defektsed.

 

X

 

b)

Ühendused on valesti reguleeritud.

 

X

 

c)

Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta.

 

X

X

d)

Regulaator puudub.

 

 

X

e)

Andmesilt puudub.

X

 

 

f)

Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele (8).

X

 

 

1.1.18.

Kulumise kompensaatorid ja näiturid

a)

Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

 

X

 

b)

Kompensaator on defektne.

 

X

 

c)

Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

 

X

 

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

a)

Ühendused või kinnitused on ebakindlad.

X

X

 

b)

Süsteem on ilmselt defektne või puudub.

 

X

 

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt.

 

 

X

1.1.21.

Terve pidurisüsteem

a)

Muud süsteemi seadmed (näiteks jäätumisvastane pump, õhukuivati jms) on väliselt kahjustatud või ülemäära roostes, nii et see kahjustab pidurisüsteemi.

 

X

X

b)

Õhu- või antifriisi leke.

X

X

 

c)

Mis tahes komponent on ebakindel või valesti paigaldatud.

 

X

 

d)

Mis tahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud (8).

 

X

X

1.1.22.

Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

a)

Puudub.

 

X

 

b)

Ühendused on kahjustunud, kasutuskõlbmatud või lekivad.

X

X

 

1.2.

Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

a)

Ühe või mitme ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

 

X

X

b)

Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

 

X

X

c)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

 

X

 

d)

Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja.

 

X

 

e)

Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.

 

X

 

1.2.2.

Tulemuslikkus

Ei anna vähemalt järgmist minimaalset pidurdustõhusust:

 

Pärast käesoleva direktiivi jõustumist esmaselt registreeritud sõidukid:

—

N1-kategooria: 50 %

—

M1-kategooria: 58 %

—

M2- ja M3-kategooria: 50 %

—

N2- ja N3-kategooria: 50 %

—

O2- (XX), (10)O3- ja O4-kategooria

—

poolhaagised: 45 %

—

veokonksuga haagised: 50 %

 

Enne käesoleva direktiivi jõustumist registreeritud sõidukid:

 

N1-kategooria: 45 %

 

M1-, M2- ja M3-kategooria: 50 % (2)

 

N2- ja N3-kategooria: 43 % (3)

 

O2- (XX), (10)O3- ja O4-kategooria: 40 % (4)

 

Muud kategooriad (XX) (10):

—

L-kategooriad (mõlemad pidurid):

—

L1e-kategooria: 42 %

—

L2e-, L6e-kategooria: 40 %

—

L3e-kategooria: 50 %

—

L4e-kategooria: 46 %

—

L5e-, L7e-kategooria: 44 %

—

L-kategooriad (tagarataste pidurid):

—

kõik kategooriad: 25 %

 

X

X

1.3.

Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

a)

Ühe või mitme ratta pidurdusjõud on ebapiisav.

 

X

X

b)

Ühe ratta pidurdusjõud on vähem kui 70 % sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

 

X

X

c)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (blokeerumine).

 

X

X

1.3.2.

Tulemuslikkus

Pidurdusjõud on väiksem kui 50 % (5) punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdusjõust registrimassi järgi arvutatuna või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summa järgi arvutatuna

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

 

X

X

1.4.

Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

Ühel küljel pidur ei tööta või teekatsetuse korral kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt kõrvale.

 

X

X

1.4.2.

Tulemuslikkus

Kõikide sõidukikategooriate puhul ei ole pidurdusjõud vähemalt 16 % registrimassi järgi arvutatuna või mootorsõidukitel 12 % täismassi järgi arvutatuna, kusjuures kohaldatakse neist kahest suuremat

(välja arvatud L1e- ja L3e-kategooria).

 

X

X

1.5.

Aeglustisüsteemi toimimine

a)

Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

 

X

 

b)

Süsteem ei tööta.

 

X

 

1.6.

Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)

a)

Hoiatusseadise rike.

 

X

 

b)

Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

 

X

 

c)

Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 

d)

Juhtmestik on kahjustunud.

 

X

 

e)

Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 

1.7.

Elektrooniline pidurisüsteem (EBS)

a)

Hoiatusseadise rike.

 

X

 

b)

Hoiatusseadis näitab süsteemi riket.

 

X

 
2.   

ROOLISEADE

2.1.

Mehaaniline seisund

2.1.1.

Rooliseadme seisund

a)

Seade ei tööta sujuvalt.

 

X

 

b)

Hammassektorvõll on väändunud või selle tihvtid on kulunud.

 

X

X

c)

Hammassektorvõll on ülemääraselt kulunud.

 

X

X

d)

Hammassektorvõlli ülemäärane liikumine.

 

X

X

e)

Aku lekib.

X

X

 

2.1.2.

Rooliseadme korpuse kinnitus

a)

Rooliseadme korpus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.

 

X

X

b)

Kinnitusavad šassiil on välja veninud.

 

X

X

c)

Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud.

 

X

X

d)

Rooliseadme korpus on mõranenud.

 

X

X

2.1.3.

Roolihoovastiku seisund

a)

Komponendid, mis peaksid olema kohtkindlad, liiguvad üksteise suhtes.

 

X

X

b)

Liigendid on ülemääraselt kulunud.

 

X

X

c)

Teatav komponent on mõranenud või deformeerunud.

 

X

X

d)

Puuduvad lukustusseadmed.

 

X

 

e)

Komponendid on eritelgsed (nt rööpvarras või juhtvarras).

 

X

 

f)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

X

X

g)

Tolmukaitse puudub, on kahjustunud või oluliselt halvenenud seisundis.

X

X

 

2.1.4.

Roolihoovastiku toimimine

a)

Liikuv roolihoovastik kahjustab šassii kohtkindlat osa.

 

X

 

b)

Rooli piirajad ei tööta või puuduvad.

 

X

 

2.1.5.

Võimendrool

a)

Vedelikuleke.

 

X

X

b)

Vedelikku ei ole piisavalt.

X

X

 

c)

Mehhanism ei tööta.

 

X

X

d)

Mehhanism on mõranenud või ebakindel.

 

X

X

e)

Komponendid on eritelgsed või kahjustunud.

 

X

X

f)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

X

X

g)

Trossid/voolikud on kahjustunud või ülemäära roostes.

 

X

X

2.2.

Rooliratas, roolisammas ja juhtraud

2.2.1.

Rooliratta/juhtraua seisund

a)

Rooliratas ja -sammas liiguvad üksteise suhtes – kinnitus on lõtv.

 

X

 

b)

Roolirattarummul puudub kinnitusseade.

 

X

X

c)

Roolirattarumm, -rõngas või kodarad on mõranenud või lahti tulnud.

 

X

X

2.2.2.

Roolisammas/käänmikuhargid ja rooliratta külge kinnitatavad sangad

a)

Rooliratta keskme ülemäärane liikumine üles või alla.

 

X

 

b)

Roolisamba ülemise osa ülemäärane liikumine radiaalselt samba telje suhtes.

 

X

 

c)

Painduvad ühendused on kahjustunud.

 

X

 

d)

Kinnitus on defektne.

 

X

X

e)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

 

X

2.3.

Rooli vabakäik

Ülemäärane rooli vabakäik (näiteks roolirattarõnga teatav punkt liigub rohkem kui ühe viiendiku ulatuses rooliratta läbimõõdust või ei vasta nõuetele) (8).

 

X

X

2.4.

Rataste suunang (X) (9)

Suunang ei vasta sõiduki tootja andmetele või nõuetele (8).

X

X

 

2.5.

Haagise pöördtelje pöördlaud

a)

Komponent on kahjustunud või pragunenud.

 

X

X

b)

Ülemäärane lõtk.

 

X

X

c)

Kinnitus on defektne.

 

X

X

2.6.

Elektrooniline võimendrool (Electronic Power Steering, EPS)

a)

EPSi rikketuli näitab süsteemis riket.

 

X

 

b)

Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses.

 

X

X

c)

Roolivõimendi ei tööta.

 

X

 
3.   

NÄHTAVUS

3.1.

Vaateväli

Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole või külgedele Klaasi seisund

X

X

 

3.2.

Visuaalne kontroll

a)

Klaas või läbipaistev esipaneel (kui see on lubatud) on mõranenud või värvi muutnud.

X

X

 

b)

Klaas või läbipaistev esipaneel (sealhulgas peegel- või toonkilega kaetud klaas), mis ei vasta nõuetes esitatud spetsifikatsioonidele (8)(XX) (10).

X

X

 

c)

Klaasi või läbipaistva esipaneeli seisund ei ole vastuvõetav.

 

X

X

3.3.

Tahavaatepeeglid või -seadmed

a)

Peegel või seade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

b)

Peegel või seade ei tööta, on kahjustunud, lahti tulnud või ebakindel.

X

X

 

3.4.

Klaasipuhastid

a)

Puhastid ei tööta või puuduvad.

 

X

 

b)

Puhasti laba puudub või on silmnähtavalt defektne.

X

X

 

3.5.

Klaasipesurid

Pesurid ei tööta õigesti.

X

X

 

3.6.

Niiskuse eemaldamise süsteem (X) (9)

Süsteem ei tööta või on silmnähtavalt defektne.

X

 

 
4.   

TULED, HELKURID

4.1.

Esilaternad

4.1.1.

Seisund ja toimimine

a)

Valgus/valgusallikas on defektne või puudub.

X

X

 

b)

Projektsioonisüsteem (helkur ja laternaklaas) on defektne või puudub.

X

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

 

X

 

4.1.2.

Reguleeritus

Esilaterna reguleeritus ei jää nõuetes (8) sätestatud piiridesse.

 

X

 

4.1.3.

Lülitid

a)

Lüliti ei tööta nõuetele (8)vastavalt. (Samaaegselt põlevate esilaternate arv).

X

X

 

b)

Kontrollseadise talitluse rike.

 

X

 

4.1.4.

Vastavus nõuetele (8)

a)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

b)

Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab ilmselgelt valgustugevust või muudab valguse värvi.

X

X

 

c)

Valgusallikas või latern ei vasta nõuetele.

 

X

 

4.1.5.

Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)

a)

Seade ei tööta.

 

X

 

b)

Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada.

 

X

 

4.1.6.

Esilaternate puhastusseade (kui see on kohustuslik)

Seade ei tööta.

X

X

 

4.2.

Eesmised ja tagumised ääretulelaternad, küljeääretulelaternad ja ülemised ääretulelaternad

4.2.1.

Seisund ja toimimine

a)

Valgusallikas on defektne.

 

X

 

b)

Laternaklaas on defektne.

 

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.2.2.

Lülitid

a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

b)

Kontrollseadise talitluse rike.

 

X

 

4.2.3.

Vastavus nõuetele (8)

a)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

b)

Miski laternaklaasil või valgusallikal vähendab valgustugevust või muudab valguse värvi.

X

X

 

4.3.

Piduritulelaternad

4.3.1.

Seisund ja toimimine

a)

Valgusallikas on defektne.

X

X

X

b)

Laternaklaas on defektne.

X

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.3.2.

Lülitid

a)

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

X

b)

Kontrollseadise talitluse rike.

 

X

 

4.3.3.

Vastavus nõuetele (8)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

4.4.

Suunatulelaternad ja ohutuled

4.4.1.

Seisund ja toimimine

a)

Valgusallikas on defektne.

X

X

 

b)

Laternaklaas on defektne.

X

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.4.2.

Lülitid

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

4.4.3.

Vastavus nõuetele (8)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

4.4.4.

Vilkumissagedus

Vilkumissagedus ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

4.5.

Eesmised ja tagumised udutuled

4.5.1.

Seisund ja toimimine

a)

Valgusallikas on defektne.

X

X

 

b)

Laternaklaas on defektne.

X

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.5.2.

Reguleeritus (X) (9)

Valgusvihu valguse ja varju piiri korral on eesmine udutuli horisontaalselt valesti reguleeritud.

X

X

 

4.5.3.

Lülitid

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

4.5.4.

Vastavus nõuetele (8)

a)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).

 

X

 

b)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

4.6.

Tagurdustuled

4.6.1.

Seisund ja toimimine

a)

Valgusallikas on defektne.

X

 

 

b)

Laternaklaas on defektne.

X

 

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.6.2.

Vastavus nõuetele (8)

a)

Latern, selle valguse värvus, asend või valgustugevus ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

b)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

4.6.3.

Lülitid

Lüliti ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

4.7.

Numbritulelatern

4.7.1.

Seisund ja toimimine

a)

Latern heidab otsevalgust taha.

X

X

 

b)

Valgusallikas on defektne.

X

X

 

c)

Latern ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.7.2.

Vastavus nõuetele (8)

Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

 

 

4.8.

Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tagumised märgistusplaadid

4.8.1.

seisund

a)

Helkurseadmed on defektsed või kahjustunud.

X

X

 

b)

Helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.8.2.

Vastavus nõuetele (8)

Seade, selle peegeldatav värv või asend ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

4.9.

Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled

4.9.1.

Seisund ja toimimine

Seade ei tööta.

X

X

 

4.9.2.

Vastavus nõuetele (8)

Ei vasta nõuetele (8).

X

 

 

4.10.

Pukseeriva sõiduki ja haagise või poolhaagise elektriühendused

a)

Kohtkindlad komponendid ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

b)

Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

X

X

 

c)

Haagise või pukseeriva sõiduki elektriühendused ei tööta õigesti.

 

X

X

4.11.

Elektripaigaldised

a)

Elektripaigaldis on ebakindel või ei ole õigesti kaitstud.

X

X

X

b)

Elektripaigaldis on kahjustunud.

X

X

X

c)

Isolatsioon on kahjustunud või selle seisund on halvenenud.

X

X

X

4.12.

Mittekohustuslikud laternad ja helkurid (X) (9)

a)

Paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

b)

Latern ei tööta vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

c)

Latern/helkur ei ole kindlalt kinnitatud.

X

X

 

4.13.

Aku(d)

a)

Aku on ebakindel.

X

X

 

b)

Aku lekib.

X

X

 

c)

Defektne lüliti (kui see on nõutav).

 

X

 

d)

Defektsed kaitsmed (kui need on nõutavad).

 

X

 

e)

Ebasobiv ventilatsioon (kui see on nõutav).

 

X

 
5.   

TELJED, VELJED, REHVID, VEDRUSTUS

5.1.

Teljed

5.1.1.

Teljed

a)

Telg on murdunud või deformeerunud.

 

 

X

b)

Telg on sõiduki külge kinnitatud ebakindlalt.

 

X

X

c)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

X

X

5.1.2.

Käänmikud

a)

Käänmik on murdunud.

 

 

X

b)

Pöörlipolt ja/või puksid on ülemäära kulunud.

 

X

X

c)

Ülemäärane liikumine teljetala ja käänmiku vahel.

 

X

X

d)

Käänmikupolt on teljel lahti tulnud.

 

X

X

5.1.3.

Rattalaagrid

a)

Ülemäärane lõtk rattalaagrites.

 

X

X

b)

Rattalaagrid on liiga tihked, kinni kiilunud.

 

X

X

5.2.

Veljed ja rehvid

5.2.1.

Rattarumm

a)

Mis tahes rattamutrid või -poldid puuduvad või on lahti tulnud.

 

X

X

b)

Rumm on kulunud või kahjustunud.

 

X

X

5.2.2.

Veljed

a)

Mis tahes mõra või defekt keevises.

 

 

X

b)

Rehvide lukustusrõngad ei ole korralikult paigaldatud.

 

X

X

c)

Velg on tõsiselt deformeerunud või kulunud.

 

X

X

d)

Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele (8)ning mõjutab liiklusohutust.

 

X

 

5.2.3.

Rehvid

a)

Rehvi suurus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või nimikiirus ei vasta nõuetele (8)ning mõjutab liiklusohutust.

 

X

X

b)

Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva suurusega.

 

X

 

c)

Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (radiaal-/diagonaalrehvid).

 

X

 

d)

Mis tahes tõsine kahjustus või auk rehvis.

 

X

X

e)

Rehvimustri sügavus ei vasta nõuetele (8).

 

X

X

f)

Rehv hõõrdub teiste komponentide vastu.

X

X

 

g)

Lõigatud mustriga rehvid ei vasta nõuetele (8).

 

X

X

h)

Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb häire või see ei ole ilmselt töökorras.

X

X

 

5.3.

Vedrustus

5.3.1.

Vedrud ja stabilisaator

a)

Vedrud on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

 

X

X

b)

Vedru osa on kahjustunud või murdunud.

 

X

X

c)

Vedru puudub.

 

X

X

d)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

X

X

5.3.2.

Amortisaatorid

a)

Amortisaatorid on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

X

X

 

b)

Tõsisele lekkele või rikkele osutav kahjustunud amortisaator.

 

X

 

5.3.2.1.

Amortiseerimise tõhususe kontroll (X) (9)

a)

Oluline erinevus vasaku ja parema külje vahel.

 

X

 

b)

Esitatud miinimumväärtusi ei ole saavutatud.

 

X

 

5.3.3.

Pöördtorud, reaktiivvardad, õõtshargid ja -hoovad

a)

Komponent on šassii või telje külge kinnitatud ebakindlalt.

 

X

X

b)

Komponent on kahjustunud, mõranenud või ülemäära roostes.

 

X

X

c)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

X

X

5.3.4.

Vedrustuse liigendid

a)

Pöörlipolt ja/või puksid või vedrustuse liigendid on ülemäära kulunud.

 

X

X

b)

Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

X

X

 

5.3.5.

Õhkvedrustus

a)

Süsteem ei tööta.

 

 

X

b)

Mis tahes komponent on kahjustunud, halvenenud seisundis või seda on muudetud ning see kahjustab süsteemi toimimist.

 

X

X

c)

Kuuldav leke süsteemis.

 

X

 
6.   

ŠASSII

6.1.

Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.

Üldine seisund

a)

Ühe külje või risttala pragunemine või deformeerumine.

 

X

X

b)

Tugevdusplaadid või kinnitused on ebakindlad.

 

X

X

c)

Konstruktsiooni jäikust mõjutav ülemäärane rooste.

 

X

X

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

a)

Heitgaasisüsteem on ebakindel või lekib.

 

X

 

b)

Kabiini või sõitjateruumi tuleb suitsu.

 

X

X

6.1.3.

Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)

a)

Ebakindel paak või torud.

 

X

X

b)

Vedeliku leke, täiteava kork puudub või laseb läbi.

 

X

X

c)

Kahjustunud või katkihõõrdunud torud.

X

X

 

d)

Kütuse korkkraan (kui see on nõutav) ei tööta õigesti.

 

X

 

e)

Tuleoht, mis on tingitud:

—

kütuselekkest;

—

ebaõigelt varjestatud kütusepaagist või heitgaasitorustikust;

—

mootoriruumi seisundist.

 

X

X

f)

LPG-/CNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele (8).

 

X

X

6.1.4.

Kaitserauad, küljekaitse ja tagumised allasõidutõkked

a)

Komponent on lahti tulnud või kahjustunud ning võib riivamisel või kokkupuutel põhjustada kahju.

 

X

X

b)

Seade ei vasta ilmselgelt nõuetele (8).

X

X

 

6.1.5.

Varuratta kandur (olemasolu korral)

a)

Varuratta kanduri seisund ei vasta nõuetele.

X

 

 

b)

Varuratta kandur on pragunenud või ebakindel.

 

X

 

c)

Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud ning võib sealt välja kukkuda.

 

X

X

6.1.6.

Haakeseadmed ja pukseerimisseadised

a)

Komponent on kahjustunud, defektne või pragunenud.

 

X

X

b)

Komponent on ülemäära kulunud.

 

X

X

c)

Kinnitus on defektne.

 

X

X

d)

Mis tahes ohutusseadis puudub või ei tööta õigesti.

 

X

 

e)

Mis tahes näidik ei tööta.

 

X

 

f)

Registreerimismärk või üks laternatest (kui seda ei kasutata) on varjatud.

X

X

 

g)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

X

X

6.1.7.

Jõuülekanne

a)

Turvapoldid on lahti tulnud või puuduvad.

 

X

X

b)

Ülekandevõlli laagrid on ülemäära kulunud.

 

X

X

c)

Universaalliigendid on ülemäära kulunud.

 

X

X

d)

Kahjustunud painduvad ühendused.

 

X

X

e)

Kahjustunud või paindunud võll.

 

X

 

f)

Laagri korpus on mõranenud või ebakindel.

 

X

X

g)

Tolmukaitse puudub või on oluliselt halvenenud seisundis.

X

X

 

h)

Ebaseaduslik jõuallika muutmine.

 

X

 

6.1.8.

Mootori paigaldusdetailid

Paigaldusdetailid on halvenenud seisundis, silmnähtavalt ja tõsiselt kahjustunud, lahti tulnud või mõranenud.

 

X

X

6.1.9.

Mootori jõudlus

a)

Juhtseadme ebaseaduslik muutmine.

 

X

 

b)

Ebaseaduslik mootori muutmine.

 

X

 

6.2.

Kabiin ja kere

6.2.1.

Seisund

a)

Lahti tulnud või kahjustunud paneel või osa, mis võib tekitada kahju.

 

X

X

b)

Ebakindel kerepost.

 

X

X

c)

Mootorisuits või heitgaasid pääsevad kabiini.

 

X

X

d)

Sobimatu parandamine või muutmine.

 

X

X

6.2.2.

Paigaldus

a)

Ebakindel kere või kabiin.

 

X

X

b)

Kere/kabiin ei tundu olevat šassiil otse.

 

X

 

c)

Kere/kabiin on šassii või risttalade külge kinnitamata või on kinnitatud ebakindlalt.

 

X

X

d)

Kinnituskohad on ülemäära roostes.

 

X

X

6.2.3.

Uksed ja ukselukud

a)

Uks ei avane või ei sulgu korralikult.

 

X

 

b)

Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna.

 

X

X

c)

Uks, hinged, lukud, tugipost on puudu, lahti tulnud või halvenenud seisundis.

X

X

 

6.2.4.

Põrand

Ebakindel või oluliselt halvenenud seisundis põrand.

 

X

X

6.2.5.

Juhiiste

a)

Iste on lahti tulnud või defektse konstruktsiooniga.

 

X

X

b)

Istme reguleerimise mehhanism ei tööta õigesti.

 

X

X

6.2.6.

Muud istmed

a)

Istmed on defektsed või ebakindlad.

X

X

 

b)

Sõidukisse paigaldatud istmed ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

6.2.7.

Juhtimisseadised

Sõiduki ohutuks käitamiseks vajalik seadis ei tööta õigesti.

 

X

X

6.2.8.

Kabiini astmed

a)

Ebakindel aste või platvorm.

X

X

 

b)

Astme või platvormi seisund võib kasutajatele vigastusi põhjustada.

 

X

 

6.2.9.

Muud sõiduki sise- ja välisseadmed

a)

Muu seadme kinnitus on defektne.

 

X

 

b)

Muu seade ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

c)

Hüdraulikaseade lekib.

X

X

 

6.2.10.

Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus

a)

Komponent puudub, on lahti tulnud või tõsiselt roostes.

X

X

 

b)

Komponent on rattale liiga lähedal.

X

X

 

c)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 
7.   

MUU VARUSTUS

7.1.

Turvavööd/turvavöö pandlad ja turvasüsteemid

7.1.1.

Turvavööde/turvavööde pannalde kinnituste turvalisus

a)

Kinnituspunkt on oluliselt halvenenud seisundis.

 

X

X

b)

Kinnituspunkt on lahti tulnud.

 

X

X

7.1.2.

Turvavööde/turvavööde pannalde seisund

a)

Kohustuslik turvavöö puudub või ei ole paigaldatud.

 

X

 

b)

Turvavöö on kahjustunud.

X

X

 

c)

Turvavöö ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

d)

Turvavöö pannal on kahjustunud või ei toimi õigesti.

 

X

 

e)

Turvavöö tõmbur on kahjustunud või ei toimi õigesti.

 

X

 

7.1.3.

Turvavöö koormuse piiraja

Koormuse piiraja ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

 

X

 

7.1.4.

Turvavöö eelpingutid

Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

 

X

 

7.1.5.

Turvapadjasüsteem

a)

Turvapadjasüsteem ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis.

 

X

 

b)

Turvapadjasüsteem ilmselt ei tööta.

 

X

 

7.1.6.

SRS-süsteemid

SRS-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

 

X

 

7.2.

Tulekustuti (X) (9)

a)

Puudub.

 

X

 

b)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

7.3.

Lukud ja kasutamistõkis

a)

Tõkis ei toimi – ei takista sõiduki käitamist.

X

 

 

b)

Defektne või tahtmatu lukustumine või blokeerumine.

 

X

X

7.4.

Ohukolmnurk (kui see on nõutav) (X) (9)

a)

Puudub või ei ole komplektne.

X

 

 

b)

Ei vasta nõuetele (8).

X

 

 

7.5.

Käsiapteek (kui see on nõutav) (X) (9)

Puudub, ei ole komplektne või ei vasta nõuetele (8).

X

 

 

7.6.

Ratta tõkiskingad (-kiilud) (kui need on nõutavad) (X) (9)

Puuduvad või on halvas seisundis.

X

X

 

7.7.

Helisignaalseade

a)

Ei tööta.

X

X

 

b)

Ebakindel juhtseadis.

X

 

 

c)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

7.8.

Kiirusmõõdik

a)

Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

b)

Ei tööta.

X

X

 

c)

Mõõdikut ei saa valgustada.

X

X

 

7.9.

Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)

a)

Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

b)

Ei tööta.

 

X

 

c)

Defektsed või puuduvad plommid.

 

X

 

d)

Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

 

X

 

e)

Ilmne rikkumine või manipuleerimine.

 

X

 

f)

Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

 

X

 

7.10.

Kiiruspiirik (kui see on paigaldatud/nõutav)

a)

Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele (8).

X

X

 

b)

Ei ole ilmselt töökorras.

 

X

 

c)

Vale määratud kiirus (kui seda on kontrollitud).

 

X

 

d)

Defektsed või puuduvad plommid.

 

X

 

e)

Kalibreerimisplaat puudub, on loetamatu või aegunud.

 

X

 

f)

Rehvide suurus ei vasta kalibreerimisparameetritele.

 

X

 

7.11.

Odomeeter, kui see on olemas (X) (9)

a)

Ilmselt manipuleeritud (pettus).

X

X

 

b)

Ilmselt ei tööta.

X

X

 

7.12.

Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), kui see on paigaldatud/nõutav

a)

Ratta kiirusandurid puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 

b)

Juhtmestik on kahjustunud.

 

X

 

c)

Muud osad puuduvad või on kahjustunud.

 

X

 

d)

Lüliti on kahjustunud või ei tööta õigesti.

 

X

 

e)

ESC-süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis.

 

X

 
8.   

SAASTED

8.1.

Müra

8.1.1.

Müravähendussüsteem

a)

Müratasemed ületavad nõuetes (8)lubatavaid tasemeid.

 

X

 

b)

Müravähendussüsteemi mingi osa on tulnud lahti, võib küljest ära kukkuda, on kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub või seda on ilmselt muudetud, nii et see mõjutab negatiivselt müratasemeid.

 

X

X

8.2.

Heitgaasid

8.2.1.

Bensiinimootori heited

8.2.1.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

a)

Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad, neid on muudetud või need on ilmselt defektsed.

X

X

 

b)

Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

 

X

 

8.2.1.2.

Gaasilised heited

a)

Gaasilised heited ületavad tootja kindlaksmääratud konkreetseid tasemeid.

 

X

 

b)

või, juhul kui see teave ei ole kättesaadav, süsinikmonooksiidi heited ületavad

i)

sõidukite puhul, mille heitgaase ei kontrollita spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—

4,5 % või

—

3,5 %

vastavalt nõuetes (8) kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

ii)

sõidukite puhul, mille heitgaase kontrollitakse spetsiaalse heitgaaside kontrollsüsteemi abil,

—

tühikäigul 0,5 %

—

kõrgendatud pööretel 0,3 %

või

—

tühikäigul 0,3 % (6)

—

kõrgendatud pööretel 0,2 %

vastavalt nõuetes (8)kindlaksmääratud esmase registreerimise või kasutuselevõtu kuupäevale.

 

X

 

c)

Lambda väärtus ei jää vahemikku 1 ± 0,03 või ei ole kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

 

X

 

d)

OBD osutab olulisele rikkele.

 

X

 

8.2.2.

Diiselmootori heited

8.2.2.1.

Heitgaaside kontrollseadmed

a)

Tootja paigaldatud heitkoguste kontrollseadmed puuduvad või on ilmselt defektsed.

X

X

 

b)

Heitkoguste mõõtmist mõjutavad lekked.

 

X

 

8.2.2.2.

Suitsusus

Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.

a)

Sõidukite puhul, mis on registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud pärast nõuetes (8)kindlaksmääratud kuupäeva, ületab suitsusus taset, mis on märgitud sõidukile kinnitatud tootja andmesildil;

 

X

 

b)

kui see teave ei ole kättesaadav või kui nõuete (8)alusel ei ole kontrollväärtuste kasutamine lubatud, siis

ülelaadeta mootorite puhul 2,5 m-1,

turbomootorite puhul 3,0 m-1,

või nõuetes (8)määratletud või pärast nõuetes (8)kindlaksmääratud kuupäeva esmaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul 1,5 m-1  (7).

 

X

 

8.3.

Elektromagnetiliste häirete vähendamine

Raadiohäired (X) (9)

Teatav nõuetes (8)sätestatud nõue ei ole täidetud.

X

 

 

8.4.

Muud keskkonnaga seotud sõlmed

8.4.1.

Vedelikulekked

Mis tahes ülemäärane vedelikuleke, mis võib kahjustada keskkonda või kujutada ohtu teistele liiklejatele.

 

X

X
9.   

TÄIENDAVAD ÜLEVAATUSED REISIJATEVEOKS KASUTATAVATELE M2-

9.1.

Uksed

9.1.1.

Sisse- ja väljapääsud

a)

Defektne toimimine.

 

X

 

b)

Halvenenud seisund.

X

X

 

c)

Avariiolukordadeks ettenähtud juhtimisseade on defektne.

 

X

 

d)

Uste kaugjuhtimisseadmed või hoiatusseadised on defektsed.

 

X

 

e)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.1.2.

Varuväljapääsud

a)

Defektne toimimine.

 

X

 

b)

Varuväljapääsu tähistavad sildid puuduvad või on loetamatud.

X

X

 

c)

Puudub klaasipurustushaamer.

 

X

 

d)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.2.

Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem (X) (9)

a)

Ei tööta õigesti.

X

X

 

b)

Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

 

X

X

c)

Defektne jäite eemaldamise süsteem (kui see on kohustuslik).

 

X

 

9.3.

Ventileerimis- ja küttesüsteem (X) (9)

a)

Defektne toimimine.

X

X

 

b)

Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi.

 

X

X

9.4.

Istekohad

9.4.1.

Sõitjakohad (sh reisisaatjate istmed) Visuaalne kontroll a)

a)

Istmed on defektsed või ebakindlad.

X

X

 

b)

Klappistmed (kui need on lubatud) ei tööta automaatselt.

X

X

 

c)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.4.2.

Juhiiste (lisanõuded)

a)

Defektne erivarustus, näiteks virvendus- või pimestamiskaitse.

X

X

 

b)

Juhikabiini vaheseinad on ebakindlad või ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.5.

Sisevalgustusseadmed ja navigeerimisseadmed (X) (9)

Seade on defektne või ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.6.

Vahekäigud, seisukohad

a)

Ebakindel uks.

 

X

X

b)

Defektsed käsipuud või käepidemed.

X

X

 

c)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.7.

Trepid ja astmed

a)

Halvenenud või kahjustunud seisund.

X

X

X

b)

Sissetõmmatavad astmed ei toimi õigesti.

 

X

 

c)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.8.

Reisijate sidesüsteem (X) (9)

Süsteem on defektne.

X

X

 

9.9.

Kirjalik teave (X) (9)

a)

Teave puudub, on eksitav või loetamatu.

X

 

 

b)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.10.

Laste vedu käsitlevad nõuded (X) (9)

9.10.1.

Uksed

Uksed ei ole kaitstud kooskõlas asjaomast transpordiliiki käsitlevate nõuetega (8).

X

X

 

9.10.2.

Signaal- ja eriseadmed

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.11.

Puudega isikute vedu käsitlevad nõuded (X) (9)

9.11.1.

Uksed, rambid ja liftid

a)

Defektne toimimine.

X

X

 

b)

Halvenenud seisund.

X

X

 

c)

Defektne pide (defektsed pidemed).

X

X

 

d)

Defektne hoiatusseadis/defektsed hoiatusseadised.

X

X

 

e)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.11.2.

Ratastooli kinnitused

a)

Defektne toimimine.

X

X

 

b)

Halvenenud seisund.

X

X

 

c)

Defektne pide (defektsed pidemed).

X

X

 

d)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.11.3.

Signaal- ja eriseadmed

Signaal- ja eriseadmed puuduvad või ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.12.

Muu erivarustus (X) (9)

9.12.1.

Toiduvalmistamisseadmed

a)

Seade ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

b)

Seade on kahjustunud sellisel määral, et selle kasutamine oleks ohtlik.

 

X

 

9.12.2.

Tualettruum

Ruum ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

9.12.3.

Muud seadmed (nt audio-videosüsteemid)

Ei vasta nõuetele (8).

X

X

 

(1)  Sobimatu parandamine või muutmine tähendab sellist parandamist või muutmist, mis kahjustab sõiduki liiklusohutust või keskkonda.

(2)  48 % sõidukite puhul, millel puudub ABS või mille tüübikinnitus on varasem kui 1. oktoober 1991.

(3)  45 % sõidukite puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(4)  43 % poolhaagiste ja veokonksuga haagiste puhul, mis on registreeritud pärast 1988. aastat või alates nõuetes kindlaksmääratud kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(5)  2,2 m/s2 N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

(6)  Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ (EÜT L 76, 6.4.1970) I lisa punktis 5.3.1.4 oleva tabeli A või B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või mis on esimest korda registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2002.

(7)  Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punktis 5.3.1.4 oleva tabeli B reas esitatud piirväärtuste kohaselt või hiljem muudetud nõukogu direktiivi 88/77/EMÜ (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33) I lisa punktis 6.2.1 oleva tabeli B1, B2 või C reas ettenähtud piirväärtuste kohaselt või mis on esmaselt registreeritud või kasutusele võetud pärast 1. juulit 2008.

(8)  Sellised nõuded sätestatakse sõidukile tüübikinnituse andmise, sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivate tüübikinnitusnõuetega, samuti moderniseerimiskohustustega või sõiduki registreerinud riigi õigusaktidega.

(9)  (X) tähistab punkte, mis on seotud sõiduki seisundi ja selle sobivusega maanteel kasutamiseks, kuid mida ei peeta korrapärasel ülevaatusel peamiseks.

(10)  (XX) Seda tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjust kohaldatakse ainult juhul, kui kontrollimine on nõutav siseriiklike õigusaktide alusel.

Top