9.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/32

(1)

30. aprilli 2008. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis samal päeval, teatas Saksamaa komisjonile õiguskindluse huvides kahest meetmest ettevõtlusmaksu kohustuse ja kahjumi ülekandmise piiramise (N 221/08) kohta. 26. juuni ja 23. oktoobri 2008. aasta kirjadega nõudis komisjon lisateavet. Saksamaa vastas 24. juuli ja 21. novembri 2008. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(2)

22. augusti 2008. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis samal päeval, teatas Saksamaa komisjonile õiguskindluse huvides kolmandast meetmest erainvestorite maksusoodustuste kohta (N 413/08). 9. oktoobril 2008 toimus kohtumine Saksamaa ja konkurentsi peadirektoraadi esindajate vahel. Seejärel edastas Saksamaa lisateabe 19. novembri 2008. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(3)

28. jaanuaril 2009 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse kõigi kolme meetme kohta. Otsuse kokkuvõte avaldati Euroopa Liidu Teatajas14. märtsil 2009 (2). Saksamaa esitas märkused menetluse algatamise otsuse kohta 3. märtsi 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval. Kolmandad isikud esitasid oma märkused 9. ja 14. aprilli 2009. aasta kirjadega, mis registreeriti samal päeval. Saksamaad informeeriti nimetatud märkustest 23. aprillil 2009 ja Saksamaa vastas neile 22. mai 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(4)

Teatistes käsitleti kolme maksumeedet ja need sisaldasid kahte määratlust kasusaaja kohta. Meetmed lisati kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadusesse. Meetmete ühine eesmärk on edendada erariskikapitali eraldamist teatavale ettevõtete rühmale, nn sihtettevõtetele.

(5)

Esimese meetme (registreeritud numbri N 221/08 all) eesmärk on edendada riskikapitali eraldamist riskikapitaliettevõtete ettevõtlusmaksu kohustust käsitlevate teatavate piiritlemiskriteeriumide abil. Saksamaa lähtub sellest, et meetme rakendamise korral jääb aastas saamata 90 miljonit eurot maksutulu.

(6)

Teise meetme (registreeritud samuti numbri N 221/08 all) abil leevendatakse kahjumi mahaarvamise kuritarvitamise vältimist käsitlevaid rangeid eeskirju, võimaldades sihtettevõtetel kahjum üle kanda, kui nende aktsiad ostab riskikapitaliettevõte. Saksamaa hinnangul jääb selle meetme korral aastas saamata 385 miljonit eurot maksutulu.

(7)

Kolmanda meetmega (registreeritud numbri N 413/08 all) nähakse ette, et füüsilised isikud, kes investeerivad sihtettevõtetesse (edaspidi „erainvestorid”), saavad kapitalikasumi korral tulumaksusoodustust. Kuigi maksueelis antakse otseselt erainvestoritele, võivad selle meetme abil saada kasu sihtettevõtted, sest neisse investeeritakse rohkem. Saksamaa hinnangul jääb selle meetme korral aastas saamata 30 miljonit eurot maksutulu.

(8)

Kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse kolmest maksumeetmest saavad nimetatud seaduse kohaselt kasu nii riskikapitaliettevõtted, sihtettevõtted kui ka erainvestorid, enamasti jõukad erainvestorid (edaspidi „investorite võrgustik”) järgmisel viisil:

(9)

Riskikapitaliettevõtted on ettevõtted, mida Saksamaa finantsteenuste järelevalveamet (BaFin) tunnustab riskikapitaliettevõttena ja mis samal ajal ei ole registreeritud valdusühinguna (3). Riskikapitaliettevõttena tunnustamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

(10)

Sihtettevõtted peavad olema kapitaliühingud ja samuti vastama järgmistele tingimustele:

(11)

Meede ei sisalda andmeid sihtettevõtte määratluse kohta seoses raskustes oleva ettevõtte määratlusega (4).

(12)

Ettevõtlusmaksu kohaldavad Saksamaal asjaomased kohalikud omavalitsused majandustegevuste suhtes, millega ettevõte tegeleb kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvas püsivas tegevuskohas. Maksustamine põhineb ideel, et püsivad tegevuskohad peavad osalema nende poolt kasutatavate kohalike infrastruktuuridega seotud kuludes. Ettevõtlusmaksu maksavad ettevõtlusmaksu- ja tulumaksuseaduse alusel kõik tegutsevad ettevõtted olenemata nende õiguslikust vormist. Kapitaliühingute puhul lähtutakse alati äritegevusest. Isikuühinguid eristatakse tegevuse järgi: ettevõtete suhtes, mille õiguslikuks vormiks on isikuühing ja mis tegelevad eranditult varahaldusega, ettevõtlusmaksu ei kohaldata. Seevastu isikuühingud, kes tegelevad äritegevusega, on ettevõtlusmaksukohustuslased.

(13)

Saksamaa rahandusministeerium on andnud välja ametliku kirja (5) (edaspidi „2003. aasta ametlik kiri”) riskikapitalifondide ja erakapitali investeerimisfondide varahaldus- ja äritegevuse eristamiseks. Nimetatud kirja kohaselt kohaldatakse riskikapitalifondide ja erakapitali investeerimisfondide suhtes ettevõtlusmaksu juhul, kui nende tegevust saab pidada tulunduslikuks. Kui nad tegelevad üksnes varahaldusega, siis nende suhtes ettevõtlusmaksu ei kohaldata. 2003. aasta ametlik kiri tugineb föderaalse finantskohtu (Bundesfinanzhof) 25. juuli 2001. aasta kohtuotsusele (6). Nimetatud otsuse kohaselt ei tegele riskikapitalifond ja erakapitali investeerimisfond äritegevusega, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

(14)

Nende kriteeriumide eesmärk on selgitada Saksamaa maksuõiguses sätestatud traditsioonilist vahetegemist riskikapitalifondi ja erakapitali investeerimisfondi äritegevuse ja mitteärilise tegevuse vahel. Varahaldust käsitletakse mitteärilise tegevusena. Äritegevuse ja mitteärilise tegevuse eristamine on kui köiel kõndimine ning paljude kohtuotsuste, muu hulgas föderaalse finantskohtu otsuste subjekt. Üldjuhul tegelevad riskikapitalifondid ja erakapitali investeerimisfondid äritegevusega, kui varadega kauplemine (lühike ajavahemik varade, nt väärtpaberite omandamise ja müügi vahel) moodustab olulise osa nende tegevusest (9).

(15)

Teatise kohaselt sisaldab kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse artikli 1 lõige 19 täpsustust 2003. aasta ametliku kirja kohta ning väidetavalt puuduvad olulised erinevused seaduse ja ametliku kirja vahel.

(16)

Nimetatud sätte kohaselt tuleb riskikapitaliettevõtted, mille õiguslikuks vormiks on isikuühing ja kes tegelevad eranditult riskikapitali omandamise, säilitamise, haldamise ja müügiga ning kellele kuuluvad eranditult kapitaliühingute aktsiad, liigitada tulumaksuõiguse kohaselt varahaldajate hulka. Riskikapitaliettevõtted ei tegele selle sätte kohaselt varahaldusega, kui nad tegelevad järgmiste või võrreldavate tegevustega:

(17)

Peale selle on varahaldustegevuse puhul lubatud oma ametiruumide ostmine ja pidamine ning tegevuse ärisarnane korraldamine. Põhjenduses 16 nimetatud tegevusi tohivad ellu viia siiski üksnes tütarettevõtted, mille kõik aktsiad kuuluvad riskikapitaliettevõttele.

(18)

Ettevõte saab majandusaastal saadud kahjumi enamasti üle kanda, st lahutada selle järgmiste majandusaastate kasumist. Kahjumi ülekandmisel võib arvesse võtta kõiki ettevõtte tegevusaja jooksul tekkinud kahjumeid. See võimaldab aga ka kuritarvitamist nnd riiulifirmade abil, mis müüakse maha, kuigi nad enam äritegevusega ei tegele, sellepärast et nende kahjumi ülekandmise puhul on tegemist reaalse väärtusega: niisuguse riiulifirma (koos ülekantud kahjumiga) ostja saab kasu sellest, et tema tulevased maksustatavad kasumid tasaarveldatakse sellega ja seega peab ta vastavalt kohaldatavale maksumäärale maksma vähem makse.

(19)

Saksamaa sätestas ettevõtte tulumaksu seaduses meetmed kahjumiga kauplemise kuritarvitamise vältimiseks. 1997. aasta seadusega ettevõtte tulumaksu reformi jätkamise kohta keelati riiulifirmade abil kahjumiga kauplemine. 2008. aasta seadusega ettevõtte tulumaksu reformi kohta karmistas Saksamaa meetmeid kuritarvitamise vältimiseks. Seadust kohaldatakse omaniku otsese või kaudse osaluse iga muutumise puhul enam kui 25 % võrra viie aasta jooksul. Ettevõtte tulumaksu seaduses nähti ette kahjumi proportsionaalne mahaarvamine, kui viie aasta jooksul kantakse ostjale otseselt või kaudselt üle rohkem kui 25 % märgitud kapitalist, liikme õigustest, osalemisõigustest või hääleõigustest. Kasutamata kahjumit ei saa enam tervikuna maha arvata, kui viie aasta jooksul kantakse ostjale otseselt või kaudselt üle rohkem kui 50 % märgitud kapitalist või eespool nimetatud õigustest.

(20)

Kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadusega muudeti riskikapitaliettevõtete omandatud sihtettevõtetes kahjumi ülekandmise sätted leebemaks, sest oluliselt muutunud omandistruktuuriga sihtettevõtetel võimaldatakse maksualastel eesmärkidel kanda üle kahjum, mida reegli järgi üle kanda ei saa.

(21)

Vastavalt kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse artiklile 4 on sihtettevõtte aktsiate otsese omandamise korral riskikapitaliettevõtte poolt võimalik sihtettevõtte kahjum jätkuvalt maha arvata, kui see liigitatakse sihtettevõtte siseriiklike maksustatavate varade varjatud reservide alla. Sama kehtib ka juhul, kui riskikapitaliettevõttele kuuluvad sihtettevõtte aktsiad omandab otseselt ostja, kes ei ole riskikapitaliettevõte, kui:

(22)

Vastavalt tulumaksuseaduse sätetele saab aktsiate omandamise aastal mahaarvatava kahjumi arvata maha kuni viiendiku ulatuses; see summa suureneb järgmise nelja aasta jooksul igal aastal mahaarvatava kahjumi viiendiku võrra.

(23)

Kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadus peaks investeeringutest teenitud kasumile maksueelise kehtestamise abil aitama kaasa sellele, et erainvestorid, näiteks investorite võrgustikud, investeerivad sihtettevõtetesse.

(24)

Kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse artikli 1 lõike 20 kohaselt jaotatakse sihtettevõtte aktsiate müügist saadav tulu investorite vahel proportsionaalselt nende osalusega. Niimoodi saadud summat kasutatakse erainvestorite / investorite võrgustiku tulumaksu arvutamisel.

(25)

Maksueelis kehtib üksnes realiseeritud kapitalikasumi korral. Erainvestori / investorite võrgustiku osalus sihtettevõttes viimase viie aasta jooksul tohib moodustada 3–25 % ning võib kesta maksimaalselt kümme aastat. Igal erainvestoril / investorite võrgustikul on ühe investeeringu kohta maksimaalselt 25 % suuruse osaluse tõttu õigus maksuvabale kasumile kuni 50 000 eurot (200 000 eurot korrutada 0,25). Järelikult on Saksamaa arvutuste kohaselt maksimaalne maksueelis investorite võrgustiku ja investeeringu kohta 22 500 eurot. 800 000 eurost suurema kasumi korral investeeringu kohta väheneb maksueelis proportsionaalselt ja muutub kehtetuks alates 1 miljoni euro suurusest kogukasumist.

(26)

Nagu on kirjas põhjenduses 3, võttis komisjon 28. jaanuaril 2009 vastu otsuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Selles oli komisjon esialgu arvamusel, et kõigi kolme meetme puhul on tegemist riigiabiga.

(27)

Pärast 2003. aasta ametliku kirja võrdlemist kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse selgitusega väljendas komisjon kahtlust Saksamaa märkuse kohta, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse puhul on tegemist üksnes 2003. aasta ametliku kirja täpsustamisega õigusloomemenetluse käigus, sest tundus, et seadusega antakse teatav maksueelis seaduses määratletud riskikapitaliettevõtete uuele erikategooriale. Komisjon oli arvamusel, et nimetatud selgitus erineb 2003. aasta ametlikust kirjast ja sellega kehtestatakse teatavate riskikapitaliettevõtete suhtes ettevõtlusmaksust vabastamise jaoks vähem ranged kriteeriumid.

(28)

Nimetatud kahtluse tõttu oli komisjon seisukohal, et ettevõtlusmaksu meetme puhul eelistatakse teatavaid riskikapitaliettevõtteid teistele investeerimisühingutele, kes tegelevad samasuguse või samalaadse tegevusega. Peale selle väheneks ettevõtlusmaksu kirjeldatud mittekohaldamise korral maksutulu hinnanguliselt 90 miljoni euro võrra aastas, mis võib tähendada seda, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse puhul ei ole tegemist üksnes 2003. aasta ametliku kirja selgitusega.

(29)

Saksamaa ei välistanud, et kahjumi ülekandmise meede on selektiivne ja et sellest saavad kasu sihtettevõtted ja riskikapitaliettevõtted. Saksamaa märkis siiski, et seda õigustab Saksamaa maksusüsteemi olemus ja loogika. Kuna 2008. aastal kehtestatud kahjumi kasutamise üldine piirang seab Saksamaa arvates riskikapitalituru eriti raskesse olukorda, tuleks kõnealusel turul säilitada kahjumi kasutamise võimalus. Järelikult vastab meede kriteeriumidele, mis on kirjas komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes (12) (edaspidi „äriühingute maksustamist käsitlev komisjoni teatis”).

(30)

Komisjon juhtis aga tähelepanu asjaolule, et kui meede on põhjendatud Saksamaa maksusüsteemi olemuse ja loogika alusel, ei või teisi investeerimisühinguid (st ühingud, mida riskikapitaliettevõtte mõiste määratlus ei haara) välja jätta, sest võib juhtuda, et sihtettevõtetesse investeerivad ka teised investeerimisühingud, kes võivad samuti taotleda kahjumi kasutamise õigust. Seda nad aga teha ei saa, sest sihtettevõtted, kelle aktsiad kuuluvad teistele investeerimisühingutele, tohivad kahjumi kanda üle üksnes juhul, kui nimetatud ühingud on oma aktsiad ostnud riskikapitaliettevõttelt põhjenduses 21 kirjeldatud tingimuste kohaselt.

(31)

Saksamaa märkis lisaks, et kõne all olev meede ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest järgitakse riigisisest eesmärki, mis on kooskõlas äriühingute maksustamist käsitleva komisjoni teatisega. Meetme puhul on üksnes tegemist erandiga rangest reeglist, milletaolist teistes liikmesriikides ei ole. Seetõttu ei saa meede avaldada piiriülest mõju konkurentsile ja kaubandusele.

(32)

Komisjon märkis, et nimetatud meetmest kasusaajad võivad siiski tegelda liikmesriikidevahelise kaubandusega, mistõttu meede võib kaubandusele mõju avaldada. Pealegi tuleb selle kontrollimisel, kas maksumeede annab teatavatele ettevõtetele selektiivse eelise, lähtuda liikmesriigis üldkehtivast süsteemist. Küsimus, milliseid eeskirju tuleb kohaldada teistes liikmesriikides, ei ole põhimõtteliselt tähtis.

(33)

Saksamaa selgitas, et meetme puhul ei ole tegemist riigiabiga, sest abisaajateks on füüsilised isikud. Kuna meetme abil meelitatakse siiski investoreid tegema investeeringuid teatavatesse ettevõtetesse – sihtettevõtetesse –, võidakse kaudselt soodustada teatavaid ettevõtteid (sihtettevõtteid) (13).

(34)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et eelise ja selektiivsuse kriteerium on täidetud. Lisaks väheneb meetme rakendamisel maksutulu ligikaudu 30 miljoni euro võrra aastas.

(35)

Komisjon väljendas kahtlust, kas meetmed on kooskõlas ühenduse suunistega väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (edaspidi „riskikapitalisuunised”), (14) sest nimetatud suuniste kohaselt ei tohi riskikapitali vormis riigiabi anda suurettevõtetele, (15) raskustes olevatele ettevõtetele ega ettevõtetele, kes tegutsevad laevaehituses, söetööstuses ja terasetööstuses. Käesoleval juhul võivad eespool nimetatud rühmadesse liigitatud ettevõtted neid meetmeid siiski kasutada. Seetõttu ei ole meetme reguleerimisala määratlus (kasusaajate seisukohast) kooskõlas riskikapitalisuunistega.

(36)

Lisaks peab riigiabi eesmärk riskikapitalisuuniste punkti 4.3 kohaselt olema teatava turutõrke kõrvaldamine, mille kohta on piisavalt tõendeid. Sellist tõendit Saksamaa ei ole esitanud.

(37)

Lisaks väljendas komisjon kahtlust, kas riskikapitalisuuniste punktis 4 loetletud ülejäänud tingimused on täidetud. Edasi märgib komisjon, et piirdumine maksueelise puhul nende riskikapitaliettevõtetega, mis investeerivad kapitaliühingutesse, on vastuolus meetme kavandatud eesmärgiga soodustada riskikapitali eraldamist kõikidele ettevõtetele, kes riskikapitali vajavad. Sest noored innovatiivsed ettevõtted, mis vajavad riskikapitali, valivad tõenäoliselt kapitaliühingust erineva õigusliku vormi. Noored innovatiivsed ettevõtted, mille õiguslikuks vormiks on isikuühing, ei saa aga meetmest kasu.

(38)

Komisjon väljendas kahtlust, kas meetmed sobivad kokku ühisturu eeskirjadega. Riskikapitaliettevõteteks saab liigitada üksnes ettevõtted, mille registrijärgne asukoht ja juhatus asuvad Saksamaal. Seega näib, et teatavad ettevõtted – eriti ühenduses ja Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud ettevõtete püsivad tegevuskohad, filiaalid ja tütarettevõtted, mille registrijärgne asukoht ei asu Saksamaal – ei ole abikõlblikud. See tingimus võib piirata asutamisvabadust EÜ asutamislepingu artikli 43 tähenduses.

(39)

Saksamaa väidab, et Saksamaa finantsteenuste järelevalveamet ei saa kontrollida ettevõtteid, mille registrijärgne asukoht ei asu Saksamaal, ja seetõttu võidakse neile anda põhjendamatu konkurentsieelis Saksamaa riskikapitaliettevõtetega võrreldes. Komisjon kahtleb siiski selles, et puuduvad muud võimalused järelevalve teostamiseks nende välismaa ettevõtete püsivate tegevuskohtade üle, mis on Saksamaal registreeritud ja konkureerivad de facto riskikapitaliettevõtetega. Seetõttu jõudis komisjon seisukohale, et mitte miski ei õigusta nimetatud ettevõtete väljajätmist kõnealusest reeglist. Sel põhjusel kahtleb komisjon ka selles, kas ta saab pidada kõnealuseid meetmeid ühisturuga kokkusobivaks.

(40)

3. märtsi 2009. aasta kirjaga esitas Saksamaa märkused komisjoni otsuse kohta algatada menetlus EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel. Märkustes käsitleti kõiki kolme meedet. Märkustes oli Saksamaa jätkuvalt seisukohal, et meetmete puhul ei ole tegemist riigiabiga.

(41)

Saksamaa kinnitab oma seisukohta, et ettevõtlusmaksu meetmega ei anta vabastust ettevõtlusmaksust, vaid et meetme eesmärk on eristada äri- ja varahaldustegevust ning seega on meede üksnes deklaratiivse tähendusega. Seda, kas riskikapitaliettevõte tegeleb äri- või varahaldustegevusega, hinnatakse lõpuks Saksamaa kõrgeimate kohtute kohtupraktika järgi, mis on kokku võetud 2003. aasta ametlikus kirjas.

(42)

Eeldatava saamata jääva maksutulu kohta 90 miljoni euro suuruses summas märkis Saksamaa, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse selgituste abil koostatakse vähem ebaõnnestunud lepinguid, mille alusel tuleb makse maksta üksnes nn ebaõnnestunult koostatud tingimuste tõttu.

(43)

Saksamaa kinnitas oma seisukohta, et kahjumi mahaarvamise eeskirjad sihtettevõtete tasandil on põhjendatud maksusüsteemi olemuse ja loogikaga, isegi kui sihtettevõtetesse investeerivad investeerimisühingud, mis ei kuulu kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse määratluse alla.

(44)

Saksamaa arvates on seadusandja pädevuses eristada riskikapitaliettevõtteid teistest investeerimisühingutest, sest riskikapitaliettevõtete ja teiste investeerimisühingute vahel eksisteerivad objektiivsed erinevused. Seetõttu on äriühingute maksustamist käsitleva komisjoni teatise punkti 24 kohaselt põhjendatud erinev kohtlemine.

(45)

Lisaks on riskikapitaliettevõtted erilises olukorras. Kuna nende puhul on tavaline, et nad investeerivad sihtettevõtetesse koos kahjumi ülekandmisega, ei ole teise meetme puhul tegemist mitte riigiabi, vaid korraga, mille abil tasakaalustatakse praeguse süsteemi puudusi riskikapitalituru jaoks.

(46)

Saksamaa arvates ei avalda maksusoodustuse meede olulist mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, eriti seepärast, et maksusoodustuse puhul piirdutakse maksimaalselt 22 500 euroga investori kohta. Peale selle kehtib meede võrdselt ka sihtettevõtete suhtes, mille registrijärgne asukoht asub mõnes muus liikmesriigis, ning ei tehta vahet Saksamaa sihtettevõtete ja teistest liikmesriikidest pärit sihtettevõtete vahel.

(47)

Lisaks selgitas Saksamaa, et otsese kasu saajateks on füüsilised isikud, keda ei hõlma riigiabi eeskirjad. Peale selle ei anta sihtettevõtetele meetme erilise struktuuri tõttu mingit kvantifitseeritavat eelist, mis välistab samuti riigiabi olemasolu.

(48)

Saksamaa andmetel ei ole maksueelis seotud otseselt investeeringu, vaid sihtettevõtte aktsiate müügiga.

(49)

Saksamaa arvates ei riku kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadus EÜ asutamislepingu artiklis 43 sätestatud asutamisvabaduse põhimõtet, sest asutamisvabaduse piirang on põhjendatud sellega, et registrijärgse asukoha nõue on ainus võimalus tagada seaduses ettenähtud tingimuste täitmine.

(50)

9. aprilli 2009. aasta kirjas (Saksamaa kapitaliühingute liit – Bundesverband Deutscher Kapitalbeteilungsgesellschaften – German Private Equity and Venture Capital Association e.V. (edaspidi „BVK”)) ja 14. aprilli 2009. aasta kirjas (Saksamaa biotehnoloogiatööstuse organisatsioon – Biotechnologie-Industrie-Organisation Deutschland e.V. (edaspidi „BIO”)) ning Saksamaa investorite võrgustiku ühingu (Business Angels Network Deutschland e. V. (edaspidi „BAND”)) kirjas esitasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta kolm huvitatud isikut.

(51)

BVK arvab, et seaduslike kriteeriumide kehtestamine kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduses riskikapitaliettevõtete maksualaseks liigitamiseks varahaldurite hulka ei too endaga kaasa mingit maksusoodustust riskikapitaliettevõtetele. Pigem muudab kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadus kõnealuse majandusharu veelgi ebakindlamaks.

(52)

BVK arvates on selgitus ise sama range kui 2003. aasta ametlik kiri, sest Saksamaa Bundestag’i rahanduskomisjon oli seisukohal, et lisaks kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadusele kohaldatakse jätkuvalt ka 2003. aasta ametlikku kirja (16). Järelikult tuleb kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse artikli 1 lõike 19 üldisi väiteid täpsustada 2003. aasta ametlikus kirjas. Sellise ebarahuldava korralduse tõttu kehtivad 2003. aasta ametliku kirja kriteeriumid riskikapitaliettevõtete suhtes edasi. Seetõttu ei ole BVK arvates võimalik aru saada, mille alusel teeb Saksamaa Liitvabariigi valitsus järelduse, et maksutulu jääb saamata hinnanguliselt 90 miljoni euro suuruses summas.

(53)

BVK toetab jõuliselt ühtseid raamtingimusi kodu- ja välismaa – eriti teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit – erakapitali investeerimisfondidele ning kodu- ja välisinvestoritele Saksmaal.

(54)

BIO arvates ei ole kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduses sätestatud, et riskikapitaliettevõtted vabastatakse ettevõtlusmaksust eelisjärjekorras. Kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadusega tuleks sätestada juba 2003. aasta ametlikus kirjas kasutatud tava, et ettevõtlusmaksust vabastatakse varahaldusega tegelevad fondid.

(55)

BVK arvates peaks Saksamaa seadusandja kohtlema kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse järgi kodu- ja välismaa riskikapitalifonde ja erakapitali investeerimisfonde samamoodi kui riskikapitaliettevõtteid. Peale selle on BVK seisukohal, et seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes ühtsete õigus- ja maksualaste raamtingimuste abil kõigile erakapitali investeerimisfondidele. BVK teeb ettepaneku, et ka need riskikapitaliettevõtted, mis ei kuulu kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse määratluse alla, peaksid ilma diskrimineerimata saama kasutada kahjumi mahaarvamist. BVK kinnitab oma seisukohta, et Saksamaa ettevõtte tulumaksu seaduses sätestatud kahjumi mahaarvamise keeld takistab jätkuvalt riskikapitalifondide ja erakapitali investeerimisfondide investeeringuid.

(56)

BIO nimetab kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadust kahjumi ülekandmise status quo parandamiseks. BIO võtab eelkõige arvesse kahjumi ülekandmist ja on seisukohal, et ebasoodsasse olukorda seadmise eesmärgipärase leevendamise puhul ei ole tegemist riigiabiga. Kuna kehtivate kahjumi mahaarvamise sätetega seatakse ebasoodsasse olukorda eelkõige innovatiivsed VKEd, tuleks kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadust käsitleda maksualast diskrimineerimist tasakaalustava eeskirjana. BIO leiab, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse alusel kohaldatav eristamine nende erakapitali investeerimisfondide suhtes, kes annavad ettevõttele kapitali, on õige ja vajalik.

(57)

BVK kiidab kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduses ettenähtud erainvestorite maksusoodustuste üldise eesmärgi heaks. BVK arvates on selle maksusoodustusmeetme puhul tegemist nende eraisikute asjakohase soodustamisega, kes investeerivad kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduses käsitletud algetapi rahastamise üliriskantsesse valdkonda.

(58)

BAND rõhutab, et sellised noortesse ettevõtetesse investeerivatele eraisikutele antavad maksusoodustused on tavalised teistes liikmesriikides ja on seal ulatuslikumalt välja kujundatud. BAND toetab erainvestoritele antavate maksusoodustuste kasutuselevõtmist ja tervitab seega kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadust. Samas on BAND’il üpris väheste maksueeliste tõttu, mida saab kasutada ainult eduka lahkumise korral, kahtlusi selle suhtes, kas kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadus annab investorite võrgustikele märkimisväärseid stiimuleid. BANDi arvates on maksueelis investori kohta osalise tulu menetluse tulemusel maksimaalselt 14 210 eurot, mitte aga 22 500 eurot, nagu väitis Saksamaa. BANDi arvates oleks kaudne toetus sihtettevõtetele tegelikkuses ikkagi väiksem kui vähese tähtsusega abi künnis (200 000 eurot). Eelis tekib – kui üldse – alles investori lahkumise korral.

(59)

BIO arvates moodustab eelis, mille erainvestor saab vaid teatavate tingimuste korral, maksimaalselt 22 500 eurot. See summa on väike ega ole seotud investeeringuga (vaid aktsiate müügiga), mistõttu ei saa seda sihtettevõtetele üle kanda.

(60)

Saksamaa vastas kolmandate isikute märkustele 22. mai 2009. aasta kirjaga.

(61)

Saksamaa märgib, et BVK väidab vaatamata kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse kritiseerimisele, et kõne all oleva seaduse puhul ei ole tegemist kõrvalekaldumisega õiguslikust olukorrast varahaldus- ja majandustegevuse eristamise kontekstis.

(62)

Saksamaa juhib tähelepanu sellele, et BVK ettepanek laiendada meedet tervele erakapitali investeerimise harule toob endaga kaasa õigustamatu väärkasutamise. Seetõttu otsustas Saksamaa selleks, et kujundada meedet võimalikult sihipäraselt, vajaliku eristamise kasuks.

(63)

Saksamaa rõhutab, et BIO kinnitab Saksamaa seisukohta, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse puhul on tegemist objektiivsetel kriteeriumidel põhineva ühtse eristamisega, mille eesmärk on takistada kahjumi ülemäärast kasutamist.

(64)

Saksamaa peab kolmandate isikute märkusi kinnituseks oma seisukohale, et meetme puhul ei ole selle väiksuse ja kaudsuse ning kasumile orienteerituse ja kõigi liikmesriikide sihtettevõtetele orienteerituse tõttu tegemist riigiabiga.

(65)

Ametliku uurimismenetluse käigus ei kadunud komisjoni kahtlused kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduses sisalduva 2003. aasta ametliku kirja õigusliku selgituse suhtes, mis on seotud ettevõtlusmaksu kohustusega.

(66)

Saksamaa lähtub sellest, et meetme tõttu jääb aastas saamata 90 miljonit eurot maksutulu. Saksamaa selgitab saamata jäävat maksutulu asjaoluga, et koostatakse vähem nn ebaõnnestunud lepinguid. See õigustus ei ole komisjoni jaoks veenev, sest on raske uskuda, et riskikapitaliettevõtted tunnevad maksuõigust nii halvasti, et ei ole võimalik vältida selliste ebaõnnestunud lepingute koostamist ja sellest tulenevaid maksukohustusi. Lisaks kinnitavad kolmandad isikud selgesõnaliselt komisjoni seisukohta, sest märkis ju ka BVK, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadus muudab majandusharu veelgi ebakindlamaks.

(67)

Komisjon on igal juhul kindel selles, et meede toob endaga ühemõtteliselt kaasa riigi rahaliste vahendite vähenemise, mida riik oleks vastasel korral (eelmises olukorras) saanud. Seetõttu jõuab komisjon järeldusele, et meedet rahastatakse riigi ressurssidest.

(68)

Vaatamata käesoleva juhtumi puhul ebaolulisele küsimusele, kas 2003. aasta ametlik kiri sobib kokku Saksamaa maksusüsteemi olemuse ja loogikaga, tegi komisjon menetluse algatamise otsuses kindlaks, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadus erineb nähtavasti ametlikust kirjast, sest:

(69)

Uurimismenetluse käigus saadud märkused ei ole neid kahtlusi hajutanud. Seetõttu järeldab komisjon, et kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadusega laiendatakse nende potentsiaalsete kasusaajate ringi, kes ei ole kohustatud tasuma ettevõtlusmaksu, sest tõenäoliselt liigitatakse mõned riskikapitaliettevõtted, mis olid ettevõtlusmaksukohustuslased 2003. aasta ametliku kirja alusel, mittemaksukohustuslaste hulka. Seega võimaldab kõnealune meede teatavatel riskikapitaliettevõtetel saada maksueelisest kasu seeläbi, et nad tohivad tegelda teatavate tegevustega ja olla seejuures siiski maksukohustusest vabastatud – vastupidiselt riskikapitalifondidele ja erakapitali investeerimisfondidele, mille suhtes kohaldatakse üksnes 2003. aasta ametlikku kirja ja mis on seega niisuguste tegevuste puhul maksukohustuslased.

(70)

Lisaks annab meede riskikapitalifondide ja erakapitali investeerimisfondidega võrreldes selektiivse eelise üksnes nendele riskikapitaliettevõtetele, mis kuuluvad kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse reguleerimisalasse. Riskikapitaliettevõte saab meetmest kasu üksnes siis, kui ta kuulub kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse määratluse alla. Seega ei saa riskikapitalifondid ja erakapitali investeerimisfondid, mis on sihtettevõtte kapitaliosalusse investeerinud vähem kui 70 % kõigist oma varadest, meedet kasutada, isegi kui nende tegevus on põhimõtteliselt samasugune. Sama kehtib riskikapitalifondide ja erakapitali investeerimisfondide suhtes, mille registrijärgne asukoht ja juhatus ei asu Saksamaal. Järelikult ei saa riskikapitalifondid ja erakapitali investeerimisfondid, mille püsiv tegevuskoht asub Saksamaal, kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse sätteid kasutada, kuigi nende tegevus on täpselt samasugune kui riskikapitaliettevõtetel.

(71)

Seega vabastatakse üksnes nimetatud väikesesse ringi kuuluvad ettevõtted teatavast tegevuskulude osast (nimelt teatavast maksukohustusest) riigi ressursside abil, mida nad tavaolukorras peaksid praeguse õigusliku raamistiku kohaselt ise kandma. Sellest eelisest kasu saajad tegelevad peamiselt erakapitali ja riskikapitali investeerimisega ning konkureerivad teiste investeerimisühingutega Saksamaal ja teistes liikmesriikides. Sellega, et nimetatud maksumeede suurendab rahalisi vahendeid, mida kasusaajad kasutavad oma tegevuse elluviimiseks, tugevdab meede nende positsiooni võrreldes teiste konkurentidega ühenduses. Seetõttu võib selline toetus kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust.

(72)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et teavitatud ettevõtlusmaksu meetme puhul on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses teatavate riskikapitaliettevõtete kasuks.

(73)

Nagu on kirjeldatud punktis 4.2, tunnistab Saksamaa põhimõtteliselt, et sihtettevõtetesse investeerivate riskikapitaliettevõtete puhul kahjumi ülekandmise uuesti kasutuselevõtmine on selektiivne ning see on kasulik nii riskikapitaliettevõtetele kui ka sihtettevõtetele. Saksamaa on siiski seisukohal, et riskikapitaliettevõtteid ja sihtettevõtteid on võimalik eristada asjakohasel ja rahuldaval viisil ning eristamine äriühingute maksustamist käsitleva komisjoni teatise punkti 24 alusel (kus on kirjas, et teatav diferentseerimine maksusüsteemis võib olla põhjendatud objektiivsete erinevuste tõttu maksukohustuslaste vahel) on õigustatud objektiivsete erinevuste tõttu maksukohustuslaste vahel, kuna 2008. aastal kehtestatud kahjumi kasutamise üldine piiramine seab riskikapitalituru eriti raskesse olukorda.

(74)

Esiteks märgib komisjon, et meede toob riigi jaoks ilmselgelt kaasa selle ressursside vähenemise. Seega antakse see riigi ressurssidest. Saamata jäänud maksutulu tuleb kasuks sihtettevõtetele ja riskikapitaliettevõtetele, sest nemad saavad meetmest kasu. Vähem ranged sätted kahjumi ülekandmise kohta, mis kehtivad sihtettevõtete suhtes, millesse investeerivad riskikapitaliettevõtted, varjavad majanduslikku eelist mõlema ettevõtterühma puhul ja võimaldavad neil maksude pealt kokku hoida. Sihtettevõte saab kõigepealt kasu kahjumi ülekandmisest, sest see võimaldab tal kahjum maha arvata ja seega vähem makse maksta, mis oleks aga välistatud kuritarvitamise vältimise eeskirjade põhjal. Riskikapitaliettevõtted saavad seega peaaegu otseselt kasu, sest teised investorid ei saa mahaarvamist kasutada.

(75)

Kuna maksude pealt on võimalik kokku hoida üksnes siis, kui riskikapitaliettevõtted investeerivad sihtettevõtetesse, saavad kaudselt kasu ka sihtettevõtted. Sest meede annab riskikapitaliettevõtetele stiimuli investeerida sihtettevõtetesse ja mitte teistesse ettevõtetesse, mis tuleks riskikapitaliinvestori puhul arvesse üksnes majanduslike kaalutluste tõttu. Seega saavad sihtettevõtted riskikapitali erinevas mahus ja teistsugustel tingimustel kui ilma selle meetmeta. Seega võib meede kaudselt sihtettevõtete kapitalibaasi tugevdada.

(76)

Peale selle lükatakse tagasi Saksamaa arutluskäik, et nimetatud meetme puhul ei ole tegemist eelistega nimetatud ettevõtete jaoks, isegi kui ei saa välistada seda, et raskustes olevad ettevõtted kuuluvad mõiste määratluse järgi sihtettevõtete hulka. Saksamaa arutluskäigu kohaselt ei saa raskustes olev sihtettevõte teenida kasumit, mis tasakaalustaks kahjumi ja mis tuleks maksustada. Seetõttu ei ole varasemate perioodide kahjumi kasutamise võimalus nende ettevõtete jaoks oluline. Järelikult ei ole kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse puhul tegemist eelisega raskustes olevate ettevõtete jaoks ühenduse õiguse määratluse järgi. Komisjoni arvates ei ole see arutluskäik loogiline, sest raskustes oleva ettevõtte või riiulifirma ostja võib just maksualastel põhjustel olla de facto huvitatud kahjumi ülekandmisest.

(77)

Nimetatud eelised võimaldavad kahjustada kaubandust ja konkurentsi. Riskikapitaliettevõtete puhul kontrollis komisjon nimetatud kriteeriumi seoses punktis 71 kirjeldatud ettevõtlusmaksu korraldusega. Sihtettevõtete kohta märgib komisjon, et need ettevõtted võivad tegutseda kõigis mõeldavates majandussektorites ja seega ka sektorites, kus on või võib olla tegemist ühendusesisese kaubandusega. Seetõttu võib neile antud majanduslik eelis kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust.

(78)

Teiseks märgib komisjon, et meetme selektiivsus on vaieldamatu.

(79)

Kolmandaks märgib komisjon, et Saksamaal ei ole õnnestunud tõendada seda, et meede sobib kokku Saksamaa maksusüsteemi olemuse ja loogikaga. Isegi kui vastab tõele, et kahjumi kasutamise piirang seab riskikapitalituru raskesse olukorda ja seetõttu on õigustatud erikohtlemine, ei õigustaks see komisjoni arvates maksukohustuslaste eristamist, nagu seda tegi Saksamaa, sest kahjumi ülekandmise keelust ei tehta erandit tervele riskikapitali sektorile. Kui Saksamaa oletused vastaksid tõele, ei oleks ühtki objektiivset põhjust, miks arvata meetmest välja ettevõtted, mis ei ole riskikapitaliettevõtted ja kes investeerivad samadesse sihtettevõtetesse. Ettevõtted, mis ei ole riskikapitaliettevõtted, saavad meedet kasutada siiski sellisel erandjuhul, kui nad ostavad sihtettevõtte aktsiaid riskikapitaliettevõttelt. Seda seisukohta kinnitatakse ka BVK kirjeldatud märkuste punktis 5.2.

(80)

Peale selle näib, et meede ei sobi kokku Saksamaa maksusüsteemi olemuse ja loogikaga, sest ei ole tõendatud, miks seab kahjumi kasutamise piirang riskiettevõtted raskesse olukorda, kui nad investeerivad sihtettevõtetesse, aga mitte siis, kui nad investeerivad teistesse ettevõtetesse, nagu isikuühingud, millel võib samuti olla probleeme riskikapitali hankimisega (eriti noortel innovatiivsetel ettevõtetel).

(81)

Lisaks on komisjon seisukohal, et Saksamaa kehtestas punktis 2.4.1 mainitud kahjumi ülekandmise kuritarvitamise vältimise meetmete karmistamisega 2008. aasta seaduse abil ettevõtte tulumaksu reformi kohta uue üldkehtiva maksusätte kõnealuses valdkonnas. See kuritarvitamise vältimise meede muudetakse kehtetuks leebemate sätete abil kahjumi ülekandmise kohta, mis kehtivad valitud ettevõtete suhtes, mis ei ole põhjendatud 2008. aastast alates kehtiva maksusüsteemi olemuse ja loogikaga.

(82)

Komisjon järeldab seetõttu, et teavitatud kahjumi ülekandmise meetme puhul on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses sihtettevõtete ja riskikapitaliettevõtete kasuks.

(83)

Nagu on kirjeldatud punktis 4.3, väidab Saksamaa, et nimetatud meetme puhul ei ole tegemist riigiabiga, sest kasu saavad füüsilised isikud. Samas märgib Saksamaa, et sihtettevõtetele ei anta meetme alusel kontrollitavat ega kvantifitseeritavat eelist ja seega ei mõjuta see aktsiate hinda. Erainvestorite kokkuhoid maksude pealt on üpris väike ja tekib üksnes investori eduka lahkumise korral. Seetõttu pakub meede Saksamaa arvates erainvestoritele üksnes väikest stiimulit sihtettevõtetesse investeerimiseks. Järelikult kahjustab meede sihtettevõtete ja teiste ettevõtete vahelist konkurentsi üksnes vähesel määral.

(84)

Nagu on kirjeldatud punktis 2.1, vähenevad meetme tõttu Saksamaa riigi ressursid ligikaudu 30 miljoni euro võrra aastas. Järelikult rahastatakse meedet riigi ressurssidest.

(85)

Kõnealuse meetme eesmärk on ärgitada maksusoodustuste abil eraisikuid investeerima teatavatesse ettevõtetesse (st sihtettevõtetesse) ja mitte teistesse ettevõtetesse, mis tuleksid riskikapitaliinvestorite puhul arvesse üksnes majanduslikel kaalutlustel. Seega saavad sihtettevõtted riskikapitali erinevas mahus ja teistsugustel tingimustel kui ilma nimetatud meetmeta. Seega võimaldab meede kaudselt tugevdada sihtettevõtete kapitalibaasi. See järeldus peab paika ka siis, kui investoritele antud maksueelis seotakse tulevaste kasumitega ja, nagu rõhutavad Saksamaa ja kolmandad isikud, kui summa on suhteliselt väike. Meetme olemuse tõttu on äärmiselt keeruline väljendada kõnealuse meetmega sihtettevõtetele antavat eelist ex ante arvuliselt (17). Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et abi korral on sihtettevõtete puhul alati tegemist vähese tähtsusega summadega. Lisaks kinnitas Euroopa Kohus, et teatavatesse ettevõtetesse investeerivatele eraisikutele antava maksusoodustuse puhul, olenemata eraisikule antava eelise ulatusest, võib olla tegemist riigiabiga selle ettevõtte kasuks (18).

(86)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et tulumaksusoodustuse meede on selektiivne ja sellest saab kasu piiratud arv ettevõtteid, kellele antakse seeläbi tavaliste turutingimustega võrreldes parem juurdepääs riskikapitalile. Eelis antakse riigi ressurssidest, sest põhimõtteliselt on tegemist saamata jääva maksutuluga, millega luuakse turustiimulid eraisikutele, et need investeeriksid kapitali sihtettevõtetesse ja mitte teistesse ettevõtetesse, kes tavaolukorras tuleksid investori jaoks kõne alla oodatava kasumi tõttu.

(87)

Seda, kuivõrd kõne all olev riigiabi võib kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust, on selgitatud põhjenduses 77.

(88)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et muudetud tulumaksusoodustuse meetme puhul on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses sihtettevõtete kasuks.

(89)

Saksamaa teatas kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadusest enne selle rakendamist ja täitis seega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. Kuna kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seaduse kõigi meetmete ühine eesmärk on soodustada erariskikapitali investeerimist ettevõtetesse, uuris komisjon kokkusobivust ühisturuga riskikapitalisuuniste alusel.

(90)

Lisaks uuris komisjon, kas kõnealuste meetmete suhtes kohaldatakse teisi abiraamistikke või abi käsitlevaid määrusi, näiteks ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta, (19) komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (20) (edaspidi „üldine grupierandi määrus”) ja komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (21). Vastupidiselt hinnatavatele meetmetele on nende ühenduse raamistike ja määruste kohaselt reguleerimisalast välja jäetud raskustes olevad ettevõtted ja ettevõtted, kes tegutsevad laevaehituses, söetööstuses ja terasetööstuses ja/või kui abikõlblikkus piirdub VKEdega. Eespool nimetatud põhjustel on komisjon seisukohal, et nimetatud ühenduse raamistike ja määruste reguleerimisalad välistavad nende kohaldamise teatatud meetmete suhtes.

(91)

Nagu on kirjeldatud punktis 7.1.1, on ettevõtlusmaksu meetme puhul tegemist riigiabiga riskikapitaliettevõtete kasuks. Nimetatud meede ei paku siiski riskikapitaliettevõtetele selgeid stiimuleid riskikapitali investeerimiseks, vaid võimaldab neil üksnes käsutada suuremas koguses rahalisi vahendeid, mille kasutamise üle saavad nad ise otsustada (st kasumi suurem jaotamine partneritele).

(92)

Vastupidiselt käesolevatele meetmetele ei tohi riskikapitalisuuniste kohaselt anda riskikapitali vormis riigiabi suurettevõtetele, raskustes olevatele ettevõtetele ega ettevõtetele, kes tegutsevad laevaehituses, söetööstuses ja terasetööstuses. Ettevõtlusmaksu meede võib aga soodustada selliseid ettevõtteid, eriti suurettevõtteid. Seetõttu ei sobi meetme reguleerimisala kokku riskikapitalisuunistega.

(93)

Meede ei ole vastavuses riskikapitalisuuniste punktiga 4, sest eritingimused kõnealuse punkti kohaldamiseks ei ole täidetud. Näiteks ei tohi punkti 4 kohaselt olla osainvesteeringud 12kuulise perioodi ja kasusaaja kohta suuremad kui 1,5 miljonit eurot. Hinnatavas meetmes ei ole sellist ülempiiri ette nähtud. Lisaks on riskikapitalisuuniste kohaselt abimeetmete raames toimuv rahastamine piiratud väikeettevõtete puhul laienemisetapiga ja keskmise suurusega ettevõtete puhul varajase etapiga. Need eeldused ei ole täidetud, sest sihtettevõteteks võivad samuti olla suurettevõtted.

(94)

Meede ei ole kooskõlas riskikapitali suuniste punktides 6 ja 7.1 ettenähtud kumuleerimist ja aruandlust käsitlevate sätetega.

(95)

Lisaks ei ole komisjonil võimalik hinnata, kas meede on kooskõlas riskikapitalisuuniste punkti 5 sätetega. Riskikapitalisuuniste kohaselt on riigiabi eesmärk nimelt teatava turutõrke olemasolu, mille kohta on piisavalt tõendeid. Saksamaa ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et teatav turutõrge puudutab sihtettevõtteid.

(96)

Seetõttu järeldab komisjon, et ettevõtlusmaksu meede ei ole ühisturuga kokkusobiv.

(97)

Nagu on kirjeldatud punktis 7.1.2, on kahjumi ülekandmise meetme puhul tegemist riigiabiga riskikapitaliettevõtete ja sihtettevõtete tasandil. Abi antakse maksusoodustuse vormis vastavalt riskikapitalisuuniste punkti 4.2 alapunktile d.

(98)

Põhjendustes 92–95 kirjeldatud põhjustel ei saa komisjon käsitleda käesolevat meedet ühisturuga kokkusobivana; meede ei ole kooskõlas ei välistamiskriteeriumidega vastavalt riskikapitalisuuniste punktile 2.1, kumuleerimist ja aruandlust käsitlevate sätetega vastavalt punktidele 6 ja 7.1 ega kriteeriumidega vastavalt punktile 4; samuti puuduvad tõendid turutõrke kohta, mis puudutab sihtettevõtteid ja riskikapitaliettevõtteid, mistõttu ei ole komisjonil põhjust alustada kõnealuste meetmete kokkusobivuse üksikasjalikku hindamist vastavalt riskikapitalisuuniste punktile 5.

(99)

Olemasolevate sihtettevõtete aktsiate (asenduskapital) omandamine ei ole kõnealuse meetme korral välistatud. Asenduskapital ei ole siiski riskikapitalisuunistes sisalduva riskikapitali mõiste määratluse kohaselt lubatud.

(100)

Lisaks märgib komisjon, et piirdumine maksueelise puhul riskikapitaliettevõtetega, kes investeerivad kapitaliühingutesse, on vastuolus meetme kavandatud eesmärgiga edendada riskikapitali investeerimist. Noored innovatiivsed ettevõtted, mis vajavad riskikapitali, valivad tõenäoliselt kapitaliühingust erineva õigusliku vormi. Meetmest ei saa kasu noored innovatiivsed ettevõtted, mille õiguslikuks vormiks on isikuühing.

(101)

Seetõttu järeldab komisjon, et kahjumi ülekandmise meede ei ole ühisturuga kokkusobiv.

(102)

Nagu on kirjeldatud punktis 7.1.3, on tulumaksusoodustuse meetme puhul tegemist riigiabiga sihtettevõtete tasandil. Kuna meede loob eraisikutele stiimulid sihtettevõtetesse investeerimiseks, võib see soodustada riskikapitaliinvesteeringuid riskikapitalisuuniste punkti 4.2 alapunkti d kohaselt.

(103)

Põhjendustes 92–95 kirjeldatud põhjustel ei saa komisjon käsitleda käesolevat meedet ühisturuga kokkusobivana; meede ei ole kooskõlas ei välistamiskriteeriumidega vastavalt riskikapitalisuuniste punktile 2.1, kumuleerimist ja aruandlust käsitlevate sätetega vastavalt punktidele 6 ja 7.1 ega kriteeriumidega vastavalt punktile 4; samuti puuduvad tõendid turutõrke kohta, mis puudutab sihtettevõtteid ja riskikapitaliettevõtteid, mistõttu ei ole komisjonil põhjust alustada kõnealuste meetmete kokkusobivuse üksikasjalikku hindamist vastavalt riskikapitalisuuniste punktile 5.

(104)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et tulumaksusoodustuse meedet ei saa selle praegusel kujul käsitleda riskikapitalisuuniste kohaselt ühisturuga kokkusobivana. Et aga eraisikutele pakutakse suhteliselt vähe stiimuleid sihtettevõtetesse investeerimiseks ja seega oleks ka sihtettevõtetele pakutav eelis väike, moonutab meede sihtettevõtete ja nende ettevõtete, mille puhul ei ole tegemist sihtettevõtetega, vahelist konkurentsi üksnes vähesel määral. Lisaks võib meede avaldada üldist positiivset mõju, sest see võib aidata kaasa sellele, et ettevõtetele, kes vajavad riskikapitali, pakutakse riskikapitali kindlate majanduslike kriteeriumide alusel, sest erainvestorid valivad kõnealuseid sihtettevõtteid investeeringust tuleneva oodatava kasumi alusel. Seetõttu on komisjon seisukohal, et meedet on võimalik viia kooskõlla riskikapitalisuuniste tingimustega, kui on täidetud käesoleva otsuse artiklis 3 loetletud tingimused.

(105)

Ettevõtlusmaksu meede ja kahjumi ülekandmise meede, millest võivad saada kasu riskikapitaliettevõtted, rikuvad ühisturu eeskirju ja eelkõige asutamisvabadust vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 43 (vt punkt 3.5).

(106)

Saksamaa arvates sisaldab kapitaliinvesteeringute üldtingimuste ajakohastamise seadus üksikasjalikke sätteid riskikapitaliettevõtete struktuuri ja äritegevuse kohta. Selle alla kuuluvad eelkõige sätted tehingute liigi, riskikapitaliettevõtete investeerimispoliitika, kontserni struktuuridesse kaasamise küsimuse kohta ja aktsiate minimaalse arvu kohta nende müümise puhul riskikapitaliettevõtetele. Sätted kehtivad kõigi riskikapitaliettevõtete suhtes. Välismaa erakapitali investeerimisfondi Saksamaal asuva püsiva tegevuskoha puhul ei ole võimalik tagada, et sätetest peetakse kinni kogu ettevõttes. Saksamaal asuva püsiva tegevuskoha tunnustamine üksnes piiratud ulatuses annaks lõpuks võimaluse hiilida sätetest kõrvale ja seega need de facto kehtetuks muuta. Kõik finantsjärelevalveasutused teostavad järelevalvet oma pädevusalas asuvate ettevõtete üle vastavalt asjaomastele siseriiklikele sätetele, kusjuures suur osa nimetatud sätetest on ühtlustatud ELi õiguses. Riskikapitali rahastamise valdkonna järelevalvealaseid norme ei ole ELi õiguses siiski ühtlustatud.

(107)

Komisjoni konkurentsialased kahtlused ei ole kadunud. Esiteks peaksid EÜ ja EMÜ ettevõtted, mille registrijärgne asukoht asub väljaspool Saksamaad ja üks püsiv tegevuskoht Saksamaal, olema põhimõtteliselt abikõlblikud, kui nad suudavad tõendada, et nad vastavad abieeskirjades loetletud tingimustele ja sätetele riskikapitaliettevõtete struktuuri ja äritegevuse kohta (kui need on kooskõlas EÜ asutamislepinguga). Väide, et BaFin ei ole suuteline nende ettevõtete üle järelevalvet teostama, ei tähenda ilmtingimata seda, et nad kasutavad konkurentsieelist võrreldes Saksamaal asutatud ettevõtetega, ega seda, et nad de facto ei vasta abieeskirjades loetletud tingimustele ja sätetele riskikapitaliettevõtete struktuuri ja äritegevuse kohta. Seetõttu ei ole nimetatud argument iseenesest piisav selleks, et kalduda kõrvale EÜ asutamislepingu olulisest sättest.

(108)

Kokkuvõtteks võib märkida, et Saksamaa võib sama eesmärgi saavutada ka vähem diskrimineerivate vahendite abil (22). Näiteks saab abieeskirjades loetletud tingimuste täitmist kontrollida nii, et BaFin’ile esitatakse kontrollimise jaoks vabatahtlikult välismaa järelevalveameti kinnitus või sõltumatu audiitori aruanne. Seetõttu peaks Saksamaa võimaldama Saksamaal asuva püsiva tegevuskohaga välismaa ettevõtetel tõendada, et nad vastavad abieeskirjades loetletud tingimustele ja sätetele riskikapitaliettevõtete struktuuri ja äritegevuse kohta.

(109)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et ettevõtlusmaksu meede ja kahjumi ülekandmise meede ei ole ühisturuga kokkusobivad, sest nad rikuvad asutamisvabaduse põhimõtet vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 43.

(110)

Komisjon on seisukohal, et abimeede riskiettevõtete ettevõtlusmaksu kohustuse kohta ei ole kokkusobiv EÜ asutamislepinguga.

(111)

Lisaks on komisjon seisukohal, et abimeede kahjumi ülekandmise kohta riskikapitaliettevõtete omandatud sihtettevõtetes ei ole kokkusobiv EÜ asutamislepinguga.

(112)

Samuti on komisjon seisukohal, et käesoleva otsuse artiklis 3 loetletud tingimuste täitmise korral on võimalik tagada erainvestorite maksusoodustuse meetme kokkusobivus EÜ asutamislepinguga,

—

sihtettevõtete mõiste määratluse puhul piirdutakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega (VKE) vastavalt üldise grupierandi määruse (23) I lisa määratlusele;

—

sihtettevõtete mõiste määratlus välistab raskustes olevad ettevõtted ja ettevõtted, kes tegutsevad laevaehituses, söetööstuses ja terasetööstuses;

—

maksimaalne osainvesteering on ühe siht-VKE ja 12kuulise perioodi kohta maksimaalselt 1,5 miljonit eurot ning see piirdub stardi-, alg- ja laienemiskapitaliga;

—

Saksamaa töötab välja mehhanismi, millega tagatakse, et meede on kooskõlas riskikapitalisuuniste punktides 6 ja 7.1 ettenähtud kumuleerimist ja aruandlust käsitlevate sätetega;

—

olemasolevate aktsiate (asenduskapital) omandamine siht-VKEs ei ole võimalik;

—

eritingimusi sihtettevõtte õigusliku vormi kohta ei kehtestata.