Vyberte si experimentálne prvky, ktoré chcete vyskúšať

Tento dokument je výňatok z webového sídla EUR-Lex

Dokument 32009R0825

    Nõukogu määrus (EÜ) nr 825/2009, 7. september 2009 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/2005 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta

    ELT L 240, 11.9.2009, s. 1 – 6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Právny stav dokumentu Už nie je účinné, Dátum ukončenia platnosti: 13/10/2010

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/825/oj

    11.9.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 240/1


    NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 825/2009,

    7. september 2009,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/2005 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

    ning arvestades järgmist:

    1.   MENETLUS

    1.1.   Kehtivad meetmed

    (1)

    Nõukogu määrus (EÜ) nr 1659/2005 (edaspidi „esialgne määrus”), (2) millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes. Kehtivad meetmed sisaldavad väärtuselist tollimaksu määra 39,9 %, välja arvatud kuue esialgses määruses selgelt nimetatud äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

    1.2.   Läbivaatamise taotlus

    (2)

    Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon ühelt Hiina eksportivalt tootjalt, äriühingult Bayuquan Refractories Company Limited (edaspidi „taotluse esitaja”) taotluse esialgse määruse vahepealse osalise läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitaja ei osalenud uurimises (edaspidi „esialgne uurimine”), mille tulemused ja järeldused on sätestatud esialgses määruses ning seepärast kohaldatakse äriühingu suhtes dumpinguvastast jääktollimaksu.

    (3)

    Vahepealse osalise läbivaatamise taotluses väitis äriühing, et ta vastab nii turumajandusliku kui ka individuaalse kohtlemise tingimustele. Vesuvius Group ostis taotluse esitaja ära ning seetõttu muutus äriühingu struktuur. Lisaks väitis taotluse esitaja, et omamaiste hindade ja tootmiskulude võrdlus ühendusse suunatud ekspordi hindadega näitas, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam kui praegu kehtiva meetmega kehtestatud tase. Seetõttu ei ole dumpingu korvamiseks väidetavalt enam vajalik jätkata meetmete rakendamist praegusel tasemel.

    1.3.   Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

    (4)

    Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub dumpingu kontrollimisega taotluse esitaja puhul. Komisjon avaldas algatamisteate 12. juunil 2008. aastal Euroopa Liidu Teatajas  (3) ja alustas uurimist.

    1.4.   Vaatlusalune toode ja samasugune toode

    (5)

    Vahepealse läbivaatamisega seotud toode on sama kui esialgses määruses, st Hiinast pärit keemiliselt seotud põletamata magneesiumoksiidtellised, mille magneesiumoksiidi komponent sisaldab vähemalt 80 % magneesiumoksiidi ning mis võivad, kuid ei pruugi sisaldada magnesiiti (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 6815 91 00, ex 6815 99 10 ja ex 6815 99 90 (TARICi koodid 6815910010, 6815991020 ja 6815999020) alla.

    (6)

    Hiina ja omamaisel turul toodetud ja müüdud ning ühendusse eksporditud toodetel ning Ameerika Ühendriikides toodetud ja müüdud toodetel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et on tegemist samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

    1.5.   Huvitatud isikud

    (7)

    Komisjon teatas ühenduse tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

    (8)

    Komisjon saatis taotlejale ka turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja küsimustiku ning sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

    Bayuquan Refractories Co. Ltd. (taotleja), Hiina Rahvavabariik;

    Vesuvius UK Co. Ltd. (seotud importija), Ühendkuningriik;

    Vesuvius Iberica Refractories S.A. (seotud importija), Hispaania;

    Vesuvius Deutschland GmbH (seotud importija), Saksamaa;

    Vesuvius Italia S.P.A. (seotud importija), Itaalia.

    1.6.   Uurimisperiood

    (9)

    Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

    2.   UURIMISTULEMUSED

    2.1.   Turumajanduslik kohtlemine

    (10)

    Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt artikli 2 lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud tingimused, st kelle puhul samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad tõestatult turumajanduse tingimustes. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

    majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta ning kulud peegeldavad turuväärtusi;

    äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

    varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

    pankroti- ja asjaõigusseadused tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse;

    valuutavahetuskursse arvestatakse turukursside alusel.

    (11)

    Taotluse esitaja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul. Esitatud teavet ja andmeid kontrolliti seejärel kohapealse kontrolli käigus.

    (12)

    Kontrolli käigus selgus, et taotluse esitaja ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises ja kolmandas taandes sätestatud turumajandusliku kohtlemise tingimusele. Kõnealune äriühing ei tõestanud, et tal on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mis koostatakse ja mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Raamatupidamis- ja üksikaruanded osutasid puudustele rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ja raamatupidamispõhimõtete järgimisel, näiteks vigadele põhivarade raamatupidamisarvestusse kandmisel ja nende amortisatsiooni arvestamisel ning vigadele kreditoorse võlgnevuse ja ettemaksete raamatupidamisarvestusse kandmisel. Kuna audiitor ei olnud rikkumiste kohta märkusi esitanud, otsustati, et raamatupidamisaruannet ei auditeeritud kooskõlas nimetatud standarditega (teine tingimus). Lisaks sellele ei tõestanud äriühing, et tema puhul ei ole endisest mitteturumajanduslikust süsteemist üle kantud ühtki märkimisväärset moonutust, eelkõige seetõttu, et maa kasutamise õigus omandati turuhinnast märkimisväärselt madalama hinnaga.

    (13)

    Lähtudes eespool esitatud faktidest ja kaalutlustest ei saa taotluse esitaja suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada.

    (14)

    Ühenduse tööstusharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele anti võimalus kommenteerida turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldusi. Taotluse esitaja ja ühenduse tootmisharu esitasid seejärel oma märkused.

    (15)

    Taotluse esitaja väitis, et raamatupidamisdokumentides avastatud rikkumised ei olnud märkimisväärsed ja/või need on 2008. aastal kõrvaldatud. Tuleb märkida, et 2007. aastal taotluse esitaja raamatupidamises tuvastatud vasturääkivused andsid taotuse esitaja rahalisest olukorrast väga moonutatud pildi. Raamatupidamise kontrollimisel vaatlusperioodil selgus, et 2007. aastal avastatud puudusi esines ka 2008. aastal. Taotluse esitaja väidet, et raamatupidamistava on 2008. aasta lõpus muudetud, ei saa arvesse võtta, sest kõnealused muudatused tehti üheksa kuud pärast uurimisperioodi lõppu ning lisaks ei olnud seda kohapealse kontrolli käigus võimalik kontrollida.

    (16)

    Ühenduse tootmisharu väitis, et taotluse esitaja ei vasta esimesele tingimusele, sest Hiina valitsuse poolt olulisematele toorainetele (mis on vajalikud vaatlusaluse toote tootmiseks) kehtestatud mitme ekspordipiirangu tõttu on tooraine hinnad omamaisel turul moonutatud. Seega saavad Hiina magneesiumoksiidtelliste tootjad hankida toorainet parematel tingimustel kui teistest riikidest pärit konkurendid.

    (17)

    Olulise toorainega (magneesium) seotud kaebuse uurimisel vaadeldi taotleja ostuhinda ning ühenduse tootmisharu esitatud Hiinast pärit magneesiumoksiidi noteeritud hinda (allikas: Price Watch/Industrial minerals). Võrdlusest selgus, et uurimisperioodil ei olnud hinnaerinevus märkimisväärne. Lisaks oli uurimise käigus võimalik kontrollida, et taotlejal oli vaba voli osta magneesiumi eri tarnijatelt ning riik ei sekkunud hinnaläbirääkimistesse. Seega ilmnes, et tooraine hinnaga seotud konkurentsimoonutused ei avaldanud uurimisperioodil kõnealusele äriühingule märkimisväärset mõju.

    (18)

    Eespool esitatud põhjendustest ja järeldustest lähtuvalt leidis kinnitust, et taotleja suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

    2.2.   Individuaalne kohtlemine

    (19)

    Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad näidata, et nad täidavad kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise tingimusi. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

    täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijatel õigus kapital ja kasum kodumaale tagasi tuua;

    ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud;

    suurem osa aktsiatest kuulub eraisikutele ning tuleb tõestada, et äriühing on piisavalt sõltumatu riiklikust sekkumisest;

    valuutavahetuskursside arvestust teostatakse turukursside alusel;

    riiklik sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

    (20)

    Taotleja taotles turumajanduslikku kohtlemist või juhul, kui tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, individuaalset kohtlemist.

    (21)

    Uurimise käigus selgus, et taotleja vastab kõikidele eespool loetletud kriteeriumidele. Uurimise käigus ei selgunud ühtegi asjaolu, millega võiks põhjendada taotleja individuaalse kohtlemise taotluse tagasilükkamist. Seega järeldatakse, et taotleja suhtes tuleb rakendada individuaalset kohtlemist.

    2.3.   Normaalväärtus

    (22)

    Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb importimise korral mitteturumajanduslikest riikidest, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

    (23)

    Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike, sest nimetatud riiki kasutati võrdlusriigina ka esialgse uurimise käigus. Üks Ameerika Ühendriikide tootja nõustus tegema uurimise käigus koostööd, et määrata taotleja jaoks kindlaks normaalväärtus. Huvitatud isikud selle ettepaneku kohta märkuseid ei esitanud.

    (24)

    Seega määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt taotleja jaoks normaalväärtus võrdlusriigi koostööd teinud tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

    (25)

    Selleks et tagada normaalväärtuse kehtestamine enamiku Hiinast eksporditud tooteliikide suhtes ja eelkõige seepärast, et kasutati võrdlusriigi andmeid, peeti sobivaks kohandada kriteeriume, mille alusel määrati kindlaks eri tooteliigid. Seega vaadati dumpingumarginaali arvutamine läbi kohandatud kriteeriumide alusel.

    (26)

    Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja samasuguse toote omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust. Ameerika Ühendriikide tootja puhul leiti, et tema müük siseturul oli tüüpiline.

    (27)

    Seejärel tehti kindlaks need omamaisel turul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid identsed ja vahetult võrreldavad ekspordiks ühendusse müüdud liikidega.

    (28)

    Koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja poolt omamaisel turul müüdud iga kaubaliigi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav taotleja poolt ühendusse ekspordiks müüdavate magneesiumoksiidtellistega, tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatavat liiki magneesiumoksiidtelliste omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht Ameerika Ühendriikides uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile taotleja poolt ühendusse eksporditud võrreldavat liiki magneesiumoksiidtelliste müügi kogumahust. Leiti, et kõiki tooteliike müüdi omamaisel turul piisavas koguses, et müüki saaks pidada tüüpiliseks.

    (29)

    Seejärel kontrollis komisjon, kas kõigi Ameerika Ühendriikide omamaisel turul tüüpilistes kogustes müüdud magneesiumoksiidtelliste omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrates kindlaks, kui suure osa kõnealuse magneesiumoksiidtelliste liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

    (30)

    Omamaiseid müügitehinguid käsitleti tulutoovatena, kui konkreetse tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks uurimisperioodi jooksul Ameerika Ühendriikide omamaisel turul müüdud kõigi tooteliikide tootmiskulud.

    (31)

    Eespool kirjeldatud analüüsi tulemusena leiti, et kõiki tooteliike, väljaarvatud üks, müüdi Ameerika Ühendriikides tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seega määrati kõnealuste tooteliikide normaalväärtus vastavalt kõikidele hindadele, mida maksti või makstakse Ameerika Ühendriikide omamaisel turul tooteliikide eest, mis on võrreldavad taotleja poolt ühendusse eksporditud tooteliikidega. Normaalväärtuseks määrati kaalutud keskmine omamaine müügihind sõltumatutele klientidele Ameerika Ühendriikides.

    (32)

    Enamik taotleja poolt ühendusse eksporditud tooteliike on lisatöötlusega tooted, mida koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja ei müü või ei müü tüüpilistes kogustes. Kuna kõnealuste tooteliikide normaalväärtuse määramisel võeti aluseks Ameerika Ühendriikide asjaomaste lisatöötluseta tooteliikide müük omamaisel turul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 31, korrigeeriti normaalväärtust täiendavalt, et võtta arvesse toodete füüsikaliste omaduste erinevust. Korrigeerimistaseme arvutamisel lähtuti ühenduse tootmisharu kohta esialgse uurimise käigus esitatud ja kontrollitud andmetest.

    (33)

    Ühe tooteliigi puhul, mille puhul ei saanud kasutada hinda omamaisel turul, nagu mainiti põhjenduses 31, tuli kohaldada teist meetodit. Nimetatud juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud tooteliikide tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaal samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulude keskmisel ning samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kasumimarginaalil.

    2.4.   Ekspordihind

    (34)

    Kuna tootja eksportmüük ühendusse toimus seotud importijate kaudu, arvutati tehasest hankimise tasandi ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi ühenduse sõltumatule ostjale ja mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud vastavalt kõikidele impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kuludele, ning arvestades mõistlikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaali. Kõnealusel juhul lähtuti seotud importijate müügi-, üld- ja halduskuludest.

    (35)

    Kuna puudusid andmed sõltumatute importijate kohta ning kuna käesolev vahepealne läbivaatamine piirdus ühe äriühinguga ehk taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega, lähtuti importija mõistliku kasumimarginaali arvutamisel kasumist, mida sai esialgse uurimise käigus koostööd teinud sõltumatu importija.

    2.5.   Võrdlus

    (36)

    Keskmist normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise tehasehindade tasandil, samal kaubandustasandil ja samal kaudse maksustamise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Sellest tulenevalt korrigeeriti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja krediidikulusid ning kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse.

    (37)

    Uurimise käigus selgus, et eksportmüügi eest tasutud käibemaksu ei tagastatud. Kooskõlas algmääruse artikliga 20 taotlejale esitatud tulemustes märgiti seepärast, et nii ekspordihinna kui ka normaalväärtuse kindlaksmääramisel võeti arvesse makstud või makstavat käibemaksu. Taotleja väitis, et selline lähenemisviis ei ole vastuvõetav, sest normaalväärtus suureneb rohkem, kui käibemaksu summa võrra, mis oleks tulnud ekspordihinnast maha arvata.

    (38)

    Seoses selle väitega tuleb märkida, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordimüügi eest tasutud käibemaksu ei tagastatud. Seepärast ei olnud vaja ei ekspordi- ega ka normaalhinda käibemaksu suhtes kohandada. Lisaks on kasutatud meetod neutraalne. Sellel on samasugune mõju nagu äriühingu toodete müügil ühendusse või tehingu puhul ekspordihinnaga, mis ei ole dumpinghind. Teisisõnu, isegi kui käibemaksu arvessevõtmine nii ekspordi- kui ka normaalhinna puhul suurendab nende vahet, oleks dumpinguta müügihinna puhul tulemus samasugune.

    2.6.   Dumpingumarginaal

    (39)

    Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas, et dumpingut ei ole.

    3.   MUUTUNUD TINGIMUSTE PÜSIV ISELOOM

    (40)

    Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

    (41)

    Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgse määruse kohase uurimisperioodi lõpus müüs taotleja magneesiumoksiidtelliseid piiratud koguses, mistõttu see äriühing ei osalenud esialgses uurimises ja tema suhtes kohaldati seepärast jääktollimaksu 39,9 %. Seejärel ostis esialgse uurimise ajal eksisteerinud äriühingu ära Vesuvius Group ning seetõttu muutus äriühingu struktuur.

    (42)

    Käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus tegi taotleja igakülgselt koostööd ning kogutud ja kontrollitud andmed võimaldasid määrata kindlaks dumpingumarginaali, lähtudes äriühingu individuaalsetest ekspordihindadest toodete eksportimisel ühendusse. Arvutustest selgus, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole enam õigustatud.

    (43)

    Uurimise käigus saadud ja kontrollitud tõendid osutasid samuti, et taotleja struktuuris toimunud muutusi tuleb pidada püsivateks. Uurimise käigus ei selgunud ühtegi põhjust, mis võimaldaks väita vastupidist. Leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev vahepealne läbivaatamine, ei muutu lähitulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seetõttu peetakse muutunud asjaolusid püsivaks.

    4.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

    (44)

    Läbivaatamise tulemusi arvestades peetakse otstarbekaks muuta taotluse esitaja vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 0 %.

    (45)

    Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 1659/2005 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Märkusi võeti arvesse, kui need olid asjakohased,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Käesolevaga muudetakse tabelit määruse (EÜ) nr 1659/2005 artikli 1 lõikes 2 ning lisatakse sinna järgmine äriühingut Bayuquan Refractories Co. Ltd käsitlev kirje:

    Tootja

    Dumpinguvastane tollimaks

    TARICi lisakood

    „Bayuquan Refractories Co. Ltd,

    Qinglongshan Street, Bayuquan District,

    Yingkou 115007, Liaoning Province, PRC

    0 %

    A960”

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 7. september 2009

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    E. ERLANDSSON


    (1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

    (2)  ELT L 267, 12.10.2005, lk 1.

    (3)  ELT C 146, 12.6.2008, lk 27.


    Začiatok