10.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/26

(1)

Komisjoni kehtestas määrusega (EÜ) nr 193/2009 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit biodiislikütuse impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Paralleelse subsiidiumivastase menetluse käigus kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 194/2009 (3) Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(3)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(4)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5)

USA valitsus ja teised huvitatud isikud väljendasid rahuolematust otsusega, mille kohaselt anti esialgsete järelduste teatavakstegemise kohta märkuste esitamiseks ainult kuusteist päeva aega, ning otsusega, mille kohaselt lükati tagasi teatavate isikute taotlused kõnealuste märkuste esitamise tähtaega piisavalt pikendada.

(6)

Algmääruse artikli 20 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isikutele esitada selliste oluliste faktide ja kaalutlustega seotud üksikasjad, mille alusel ajutised meetmed on kehtestatud. Sellega seoses on komisjoni tava teha menetluse üksikasjad huvitatud isikutele teatavaks ajutiste meetmete kehtestamist käsitleva määruse avaldamisel Euroopa Liidu Teatajas ja kehtestada tähtaeg, mille jooksul isikud saavad üksikasjade kohta märkusi esitada. Seda tava järgiti kõnealuse menetluse käigus. Algmääruses ei ole täpsustatud selle ajavahemiku pikkus, mille jooksul isikud peavad märkused esitama. Kõnealuses menetluses otsustati kehtestada kuueteistkümne päeva pikkune tähtaeg (mida seejärel pikendati seitsmeteistkümne päevani), võttes arvesse menetluse keerukust ja vajadust järgida subsiidiumidevastase algmääruse artikli 11 lõikes 9 sätestatud nõuet viia uurimine lõpule kolmeteistkümne kuu jooksul alates selle algatamisest.

(7)

Paralleelses subsiidiumidevastases menetluses esitas USA valitsus pärast esialgsete märkuste teatavakstegemist märkuse seoses „kõigi teiste äriühingute” kohta kehtestatud tollimaksumääraga. USA äriühingute suhtes, kes ei andnud endast teada ega teinud uurimise käigus koostööd, kinnitati ajutine tollimaksumäär tasemele, mis vastas valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes kindlaks määratud kõrgeimale subsideerimismarginaalile või kõrgeimale kahjumarginaalile. Sama meetodit kasutati ka dumpinguvastases menetluses. Sel viisil kindlaksmääratud dumpinguvastane tollimaksumäär esitati ajutise määruse artikli 1 lõikes 2 („kõik teised äriühingud” – 182,4 eurot tonni kohta). USA valitsus leiab kättesaadavate faktide põhjal, et kõnealune tollimaksumäär ei ole õigesti arvutatud. USA valitsus leiab, et vastavalt algmääruse artiklile 18 kättesaadavatele faktidele toetumiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha, et huvitatud isik on keeldunud esitamast „vajalikku teavet” või pole seda esitanud (4). USA valitsus arvab pigem, et kohaldada tuleks hoopis valimist väljajäetud koostööd teinud äriühingute puhul arvutatud kaalutud keskmist määra.

(8)

Vastusena sellele tuleks märkida, et komisjon saatis algatamisetapis kaebuses loetletud äriühingutele (üle 150 äriühingu) väljavõttelise uuringu küsimustiku, kaebuse ja algatamisteate. Suulisele teatele, mis saadeti algatamisetapis Ameerika Ühendriikide Esindusele Euroopa Ühenduste juures, oli samuti lisatud väljavõttelise uuringu küsimustiku koopia ning esindusel paluti see saata USA eksportijatele/tootjatele. Lisaks sellele esindab USA biodiislikütuse tootjate kutseühendus (National Biodiesel Board), mis on kõnealuse menetluse algatamisest saadik olnud huvitatud isik, suurt osa USA biodiislikütuse tööstuse äriühingutest.

(9)

Nii algatamisteates kui ka väljavõttelise uuringu küsimustiku kaaskirjas juhiti tähelepanu koostööst hoidumise tagajärgedele. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 8, andis valimi moodustamise raames 15 päeva jooksul endast teada ja esitas nõutud teabe üle 50 äriühingu. Nende äriühingute import moodustas üle 80 % USAst ühendusse suunatud biodiislikütuse koguimpordist.

(10)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist paluti USA ametiasutustel esitada lisateavet. Eelkõige paluti ametiasutustel kutsuda üles endast teada andma USA biodiislikütuse eksportijaid/tootjaid, keda ei olnud loetletud ajutise määruse artiklis 1 ja lisas, kellest menetluse algatamise ajal ei teatud ja kes ei olnud juba varem koostööst keeldunud (5).

(11)

USA ametiasutused esitasid loetelu, mis sisaldas üle 100 USA äriühingu (tootjad/eksportijad) nime. Loetelu uuriti, et teha kindlaks, kas menetluse algatamisetapis oli mõnda neist äriühingutest kutsutud koostööd tegema. Uurimise käigus selgus, et olulist osa loetletud äriühingutest oli valimi moodustamise ajal juba kutsutud koostööd tegema, kuid nad olid otsustanud koostööd mitte teha. Teisisõnu olid need äriühingud teadlikud koostööst hoidumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artiklile 18.

(12)

Siiski märgiti, et taotlus esitada üksikasjad kõnealuste loetletud äriühingute (keda oli üle 40) kohta, kellest komisjon praeguse menetluse algatamise ajal teadlik ei olnud, esitati USA ametiasutustele pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Seepärast otsustati lisada kõnealused äriühingud käesoleva määruse lisasse ja kohaldada nende suhtes sama tollimaksu määra, mida kohaldati selliste äriühingute suhtes, kes ilmselgelt tegid koostööd, kuid keda valimisse ei kaasatud. Kõnealustele äriühingutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli otsustatud kehtestada lõplikud meetmed, ning neid kutsuti üles esitama märkusi ettepaneku kohta lisada nende nimed käesoleva määruse lisasse.

(13)

USA valitsus tervitas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ettepanekut kohaldada lisatud äriühingute suhtes kaalutud keskmist tollimaksu. USA valitsus leidis siiski, et seda, miks teiste äriühingute suhtes kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksu määra, ei ole põhjendatud. Seoses sellega märgitakse, et äriühingute kohta, kellel paluti koostööd teha valimi moodustamise ajal, on selgitused esitatud juba eespool. Seoses võimalike USA eksportijate/tootjatega, keda uurimisest individuaalselt ei teavitatud ega nimetatud põhjenduses 11 esitatud loetelus, märgitakse, et menetluse algatamisel tehti suuri jõupingutusi, et võtta ühendust USAs asuvate äriühingutega, keda praegune menetlus võiks mõjutada (vt põhjendused 8 ja 10). Nagu on märgitud põhjenduses 10, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist lisajõupingutusi, et teha kindlaks teised äriühingud, ning nende jõupingutuste tulemusel lisati selliste äriühingute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksu, veel 40 äriühingut. Leitakse, et need ulatuslikud jõupingutused on andnud USA biodiislikütuse tootmisharu äriühingutele kõik võimalused endast teada anda. Seoses sellega märgitakse, et asjaomane ametiliit on menetlusse kaasatud juba alates selle algatamisest. Sellest tulenevalt leitakse, et „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksu tuleks kohaldada ka äriühingute suhtes, kes endast teada ei andnud.

(14)

Üks äriühing, kes vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule ning kes seepärast loetleti ajutise määruse lisas, esitas taotluse lisada oma emaettevõte käesoleva määruse lisas esitatud äriühingute loetellu. Sama äriühing taotles ka, et lisas muudetakse kahe kõnealuse äriühingu asukohalinna, et need vastaksid äriühingute arvetel esitatavale aadressile.

(15)

Pärast kõnealuse äriühingu taotluse uurimist leiti, et ka emaettevõte tuleks loetleda käesoleva määruse lisas, kuna seda nimetati äriühingu väljavõttelisele küsimustikule antud vastuses ainsa seotud äriühinguna, kes tegutseb biodiislikütuse äris. Samuti parandatakse mõlema äriühingu asukohalinn.

(16)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(17)

Kuna USA eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 5–10.

(18)

Mõned isikud esitasid märkusi ühenduse tootjate valimi esindavuse kohta. Neid märkusi käsitletakse põhjendustes 74–78.

(19)

Tuletatakse meelde, et algatamisteates on väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode määratletud kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), kas puhtal kujul või osana segust.

(20)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et USAs toodetav ning dumpinguhinnaga ühendusse eksporditav biodiislikütus ning kõik biodiisli- ja mineraaldiislikütuse segud on mõjutanud ühenduse biodiislikütuse tootjate majanduslikku olukorda. Kooskõlas asjaomaste USA biodiislikütuse tootjate ja omamaise turu omadustega oli vaatlusaluse toote määratluse eesmärk hõlmata ka biodiislikütuse segudes sisalduvat biodiislikütust. Siiski leiti, et algatamisteates ja põhjenduses 19 esitatud vaatlusaluse toote määratlus võib tekitada küsimusi selle kohta, milliseid tootjaid ja tooteliike peaks uurimine hõlmama ning milliseid mitte.

(21)

Ka dumpingu ja kahju uurimiseks ning eelkõige dumpingumarginaalide ja kahju kõrvaldamist võimaldavate tasemete kindlaksmääramiseks oli vaja selgelt kindlaks teha uurimisega hõlmatavad tooteliigid.

(22)

Kooskõlas USA turu omadustega määratleti vaatlusalune toode esialgu kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid, üldtuntud kui biodiislikütus, kas puhtal kujul või segudes, mis on suurema biodiislikütuse sisaldusega kui B20 segud. Seega hõlmas vaatlusalune toode puhast biodiislikütust (B100) ja kõiki segusid, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust (edaspidi „vaatlusalune toode”). Seda künnist peeti sobivaks, et selgelt eristada edasiseks segamiseks ettenähtud segusid segudest, mis on ettenähtud USA turul otsetarbimiseks.

(23)

Uurimine näitas, et olenemata võimalikest erinevustest tootmisel kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on praeguse uurimisega hõlmatavad iga liiki biodiislikütused ja segudes olevad biodiislikütused samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samaks otstarbeks. Vaatlusaluse toote võimalikud erinevused ei muuda selle põhimääratlust, selle omadusi ega eri isikute ettekujutust selle kohta.

(24)

Huvitatud isikud esitasid vaatlusaluse ja samasuguse toote määratluse kohta väiteid, milles nad vaidlustasid üheaegselt ning samasuguseid põhjendusi kasutades nii vaatlusaluse kui ka samasuguse toote määratluse ega eristanud menetluse kontekstis vaatlusaluse toote ja saamasuguse toote mõistet.

(25)

Tuletatakse meelde, et vaatlusaluse toote mõiste põhineb algmääruse artikli 1 lõigete 1–3 sätetel ning termini „samasugune toode” tõlgendus on esitatud algmääruse artikli 1 lõikes 4. Seega käsitletakse väiteid allpool eraldi.

(26)

Üks isik esitas küsimuse selle kohta, millisel määral tuleks väikese biodiislikütuse sisaldusega segusid (nt B21) pidada biodiislikütuseks võrreldes puhta biodiislikütusega (B100) või sarnaste segudega, mis sisaldavad peamiselt biodiislikütust ja vähemal määral mineraaldiislikütust (nt B99). Nad väitsid, et põhimõtteliselt uuriti biodiislikütuseid B100 ja B99 ning et kõik dumpingu- ja kahjuarvutused tehti nende kahe tooteliigi põhjal. Nende arvates viib künnise määramine pisut üle B20, s.o väikese biodiislikütuse sisaldusega otse USA tarbijatele müüdav segu, vaatlusaluse toote kunstliku määratluseni.

(27)

Sama isik küsis ka, kas 20 %-lise biodiislikütuse sisaldusega segu saab klassifitseerida ikkagi biodiislikütusena, mitte aga mineraaldiislikütusena, mida vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma. Kõnealune isik arvas, et EL toetab seisukohta, mille kohaselt tuleks tolli harmoneeritud süsteemis luua biodiislikütusele uus tollirubriik (6). Kõnealuse isiku arvates laiendas komisjon praeguses menetluses toote määratlust ja suurendas nende tooteliikide arvu, mida meetmete kehtestamine mõjutab.

(28)

Lisaks sellele leidis isik, et uurimise ajal ei olnud konkreetset künnist, mille alusel oleks olnud võimalik määrata kindlaks, mis on biodiislikütus selle liigitamiseks kombineeritud nomenklatuuri koodi 3824 90 91 alla, s.o erikood, mille EL lõi alates 1. jaanuarist 2008 biodiislikütuse jaoks. Isik küsis, kas kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja reegli 3 punkti b (7) kohaselt saab liigitada segu, mis sisaldab alla 50 % biodiislikütust, ikkagi biodiislikütusena. Isik märkis veel, et komisjoni küsimustikus segude kohta esitatud näited olid suure biodiislikütuse sisaldusega segud ning seega võis mõista, et vaatlusalune toode on ainult biodiislikütus ja väga suure biodiislikütuse sisaldusega segud.

(29)

Isik väitis ka, et EL ei saa muuta vaatlusaluse toote määratlust ja jätta samas alles sellest erinev samasugune toode. Isik osutas sellele, et valimisse kuuluvatele USA biodiislikütuse tootjatele teatavaks tehtud esialgsete järelduste kohaselt müüsid valimisse kuuluvad USA tootjad ainult mitmesugust liiki biodiislikütustest valmistatud segusid. Seega tuleks vaatlusaluse toote määratlust piirata toodetega, mille biodiislikütuse sisaldus on 100 % (B100), isegi kui see sisaldab erinevatest lähteainetest valmistatud biodiislikütust, või segudega, mille biodiislikütuse sisaldus on 99 % (B99).

(30)

Isik osutas hiljuti ammooniumnitraadi impordi kohta vastu võetud kohtuotsusele (8) ja järeldas, et selle otsuse põhjendused kehtivad ka praeguse menetluse puhul ja et uurimine ei saa hõlmata biodiislikütust, mis ei ole osa suure biodiislikütuse sisaldusega segust, ja selle suhtes ei saa võtta meetmeid, kuna see ei ole samasugune toode, s.o ainult biodiislikütust sisaldavad tooted (B100) või 99 %-lise biodiislikütuse sisaldusega segud (B99), mille kohta tehti dumpingut ja kahju käsitlevad järeldused.

(31)

Kõnealused isikud ei esitanud tõendeid ega osutanud õiguslikule alusele, mis näitaks, et vaatlusalune toode ei ole praeguses uurimises õigesti määratletud. Algmääruse artikli 1 lõigetes 1–3 on esitatud vaatlusaluse toote määratlemise suunised. Artikli 1 lõikes 1 on märgitud, et „dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada dumpingtoote suhtes, mille vabasse ringlusse lubamine ühenduses tekitab kahju”.

(32)

Nagu on märgitud põhjenduses 20, sisaldas kaebus esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et USAs toodetav ning dumpinguhinnaga ühendusse eksporditav biodiislikütus ning kõik biodiisli- ja mineraaldiislikütuse segud on mõjutanud ühenduse biodiislikütuse tootjate majanduslikku olukorda. Dumpingu- ja kahjumarginaalid määrati kindlaks iga valimisse kuuluva tootja puhul selliste tooteliikide alusel, mida nad ühenduse turule müüsid.

(33)

Isikud ei esitanud tõendeid selle kohta, et ajutises määruses kehtestatud künnis, mille alusel eristada vaatlusalust toodet muudest toodetest, on kunstlik. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 24 ja 26, näitas uurimine, et B20 segu ja võimalik, et ka väiksema biodiislikütuse sisaldusega segusid müüdi tegelikult otse USA tarbijatele. Uurimine näitas ka, et segude turg ja tarbijatoodete turg on kaks erinevat eri klientidega turgu: üks, kus müüakse biodiislikütust ja selle segusid, mida kauplejad ja segude valmistajad edasi segavad, ja teine, kus segusid müüakse jaotusvõrku ja seega tarbijatele. See, et vaatlusaluse toote puhul määratleti künnis alates B20 segudest suurema biodiislikütuse sisaldusega segudega, võimaldas tõmmata selge piiri ja hoida ära arusaamatusi seoses toodete, turgude ja USA eri isikutega.

(34)

Kõikide dumpinguvastaste uurimiste ühine tunnus on see, et iga uuritav äriühing ei tooda ega müü kõiki vaatlusaluse toote määratlusega hõlmatavaid tooteliike. Mõne äriühingu toodetavate tooteliikide arv on väga piiratud, samas kui teiste äriühingute toodetavate tooteliikide arv on suurem. See ei mõjuta siiski vaatlusaluse toote määratlust. Seega leitakse, et väide, mille kohaselt peaks vaatlusaluse toote määratlus hõlmama ainult neid tooteliike, mida ekspordivad USA tootjad ning mille põhjal arvutati subsideerimine ja kahju, ei ole põhjendatud.

(35)

Nagu on märgitud ajutises määruses ja põhjenduses 19, keskendus uurimine peamiselt biodiislikütusele, kas puhtal kujul või segatuna. Dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse ühenduse turule eksporditavate asjaomaste segude suhtes. Seega ei peeta oluliseks küsimust, kas pidada 20 %-lise biodiislikütuse sisaldusega segu veel pigem biodiislikütuseks kui mineraaldiislikütuseks, mida vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma.

(36)

Tuleks selgitada asjaolu, et iga uuritava äriühingu kohta tehti subsideerimist ja kahju käsitlevad järeldused eranditult selliste asjakohaste tooteliikide alusel, mida asjakohane äriühing tootis ja müüs uurimisperioodi jooksul. Põhjendatud ei ole väide, mille kohaselt mõjutaks selline vaatlusaluse toote määratlus, millega hõlmatakse B20 segudest suurema biodiislikütuse sisaldusega segusid, USA tootjaid põhjendamatult ning selle väite tulemusel ei saa järeldada, et vaatlusaluse toote määratlust tuleks piirata toodetega, mille biodiislikütuse sisaldus on 100 % (B100), isegi kui see sisaldab erinevatest lähteainetest valmistatud biodiislikütust, või segudega, mille biodiislikütuse sisaldus on 99 % (B99). Vaatlusaluse toote määratlus, mis hõlmab üle 20 % biodiislikütust sisaldavaid segusid, ei mõjutanud mingil määral selliste uuritud äriühingute kohta tehtud järeldusi, mis kõnealust tooteliiki ei tootnud.

(37)

Samuti ei ole põhjendatud kõnealuse isiku väide, et kohtuotsuse (9) põhjendused kehtivad ka praeguse menetluse puhul ning et biodiislikütus, mis ei sisaldu segudes väga suures koguses, ei saa kuuluda uurimise kohaldamisalasse. Tegelikult vastavad iga uuritava äriühingu puhul kõik kahju- ja dumpingumarginaalid täpselt vaatlusalusele ja samasugusele tootele, mille kohta dumping ja kahju kindlaks tehti, s.o asjaomastele tooteliikidele, mis sisaldavad biodiislikütust ning mida kõnealune äriühing müüs siseturul ning eksportis ühendusse. Lisaks selle käsitleb otsus, millele käitaja viitab, kehtivate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamist, mille tulemusel neid laiendati muude kui vaatlusaluse toote suhtes, kuid käesoleval juhul see nii ei ole.

(38)

Kuigi leitakse, et uurimise jaoks andmete kogumise eesmärgil koostatud küsimustikus esitatud näidete alusel ei saa teha oletusi uurimise tulemuste kohta, väärib märkimist asjaolu, et komisjon ei saa küsimustiku kavandamise ajal, eelkõige enne kohapeal korraldatud uurimist teada, milliseid tooteliike asjaomased äriühingud toodavad ning müüvad siseturul ja ekspordiks. Dumpinguvastasesse uurimisse kaasatud vaatlusalune toode võib hõlmata mitmesuguseid tooteliike ning see, et mõnda neist ei müüda dumpinguhinnaga, ei vii nende vaatlusaluse toote määratlusest väljajätmiseni.

(39)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste alusel kinnitatakse, et olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on kõnealusesse uurimisse kaasatud igat liiki biodiislikütus ja segudes sisalduv biodiislikütus samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud erinevused ei muuda selle põhimääratlust, selle omadusi ega eri isikute ettekujutust selle kohta.

(40)

Esialgu leiti, et kõnealusesse uurimisse kaasatud tooted, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning USAst ühenduse turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Samamoodi on tooted, mida toodab ühenduse tootmisharu ja mida müüakse ühenduse turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist ühendusse, sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste ning otstarbega.

(41)

Seega ei leitud vaatlusaluse toote erinevate liikide ning ühenduse turul müüdavate ühenduse samasuguste toodete vahel erinevusi, mis võiksid viia järeldusele, et ühenduse turul toodetavad ja müüdavad tooted ei ole samasugused tooted, millel on samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu USAs toodetavatel ja ühendusse eksporditavatel vaatlusaluse toote liikidel. Seetõttu järeldati, et igat liiki praeguse uurimisega hõlmatavad biodiislikütused on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses sarnased.

(42)

Üks isik väitis, et samasuguse toote määratlemine on üksikasjalikult seotud vaatlusaluse toote kindlakstegemisega ja see tuleb määratleda vastavalt toote füüsikalistele omadustele ja lõppotstarbele. Põhimõtteliselt märkisid nad, et ELis ei tarbita mitte B20 segu, vaid pigem veel väiksema biodiislikütuse sisaldusega segu, s.o B5. Seega oli samasugune toode valesti määratletud. Samuti väitsid nad, et vaatlusaluse toote määratlust ei saa muuta ja jätta samas alles sellest erinev samasugune toode.

(43)

Nagu selgelt nähtub ajutise määruse põhjendustest 29–35, on samasuguse toote määratlemine tihedalt seotud vaatlusaluse toote kindlakstegemisega ning see määrati kindlaks peamiselt kooskõlas toote füüsikaliste omadustega. Arvesse võeti ka tegelikku lõppotstarvet ning leiti, et künnis B20 tuleks samasuguse toote määratlemiseks samuti alles jätta. Seega vähendati ka tooteliikide arvu, mida hõlmab samasugune toode, et tagada vastavus vaatlusaluse toote määratlusega.

(44)

Seepärast tuleb tagasi lükata isikute väited, et samasuguse toote määratlus on väär, ning võib kinnitada samasuguse toote esialgse määratluse.

(45)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist, väitsid mitu eksportivat tootjat ja USA biodiislikütuse tootjate kutseühendus, et dumpinguarvutusi oleks tulnud kohandada, et kõrvaldada subsideerimise mõju. Nad märkisid, et kuna nii omamaise kui eksportmüügi puhul antud subsiidiumi mõju arvesse ei võetud, esitati tulu väiksemana, ning see asjaolu mõjutas nii samasuguse toote normaalväärtust kui ka vaatlusaluse toote ekspordihinna kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt mõjutas see normaalväärtust, kuna tavapärase kaubandustegevuse hindamisel võeti aluseks müügihinnad, mille puhul ei olnud arvestatud subsideeritud toote müümisest saadud tulu; ka ekspordihind esitati samadel põhjustel väiksemana. Kõnealused isikud väitsid veel, et subsiidiumi kohandamata jätmine on algmääruse artikli 2 lõigete 4 ja 10 ilmne kohaldamisviga, sest see aitas kaasa arvestuslike normaalväärtuste kasutamisele, samas kui vaatlusaluse toote tootmine ja müük olid tegelikult kasumlikud, kui subsiidiume oleks arvesse võetud. Tuletatakse meelde, et vastavalt uurimise tulemustele andsid USA ametivõimud nn segu valmistaja maksusoodustust (blender’s credit) 1 USA dollar ühe galloni puhta biodiislikütuse kohta biodiisli- ja mineraaldiislikütuse segus.

(46)

Sellest tulenevalt väitis USA biodiislikütuse tootjate kutseühendus, et normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse ja funktsionaalse sümmeetria tagamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 tuleks segu valmistaja krediit liita nii normaalväärtusele kui ka ekspordihinnale.

(47)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 38, on asjaolud, mille puhul võib olla subsiidiumi tõttu vaja kohandamist, et hoida ära topelt heastamisvahendi kasutamine olukorras, kus sama toote suhtes kohaldatakse paralleelselt subsiidiumi- ja dumpinguvastast uurimist, nagu väitis USA biodiislikütuse tootjate kutseühendus, selgelt esitatud subsiidiumivastase algmääruse artikli 24 lõikes 1, mille kohaselt ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei ole. Segu valmistaja krediit on tõesti subsiidium, mida võimaldatakse nii omamaise kui ka eksportmüügi puhul täpselt samal viisil ja samas summas ning seda ei saa seepärast pidada ekspordisubsiidiumiks eespool nimetatud artikli 24 lõike 1 tähenduses. USA biodiislikütuse tootjate kutseühendus seda ei vaidlustanud. Seega leiti, et väide, mille kohaselt tuleks dumpingu arvutamisel teha „kohandus” vastavalt segu valmistaja krediidile, ei ole õigustatud ja lükati seepärast tagasi.

(48)

Kuna puuduvad muud märkused, mis muudaksid selles suhtes esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 36–38.

(49)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist, märkis üks eksportiv tootja, et teatava tooteliigi normaalväärtuse arvutamisel omamaise müügihinna alusel oli tehtud tehniline viga. Kõnealune viga parandati.

(50)

Üks teine eksportiv tootja, kellel ei olnud tüüpilist omamaist müüki, vaidlustas teiste uurimisaluste eksportivate tootjate samasuguse toote tootmise ja omamaise müügi alusel kehtestatud kaalutud keskmise kasumimarginaali kasutamise normaalväärtuse arvutamisel. Kõnealune isik väitis, et selle asemel, et kasutada kahe sellise seotud tootja keskmist kasumimarginaali, mille omamaine müük uurimisperioodil oli kasumlik, oleks tulnud kasutada omavahel mitteseotud tootjate keskmist kasumit. Võttes arvesse, et äriühing hankis lähteaine avatud turul, väitis ta, et teda ei saa võrrelda kahe täielikult omavahel seotud tootjaga, kes ei olnud tema väitel kõikide teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate turutingimuste osas tüüpilised.

(51)

Eespool esitatud väidet peeti õigustatuks, kuna võib tõesti väita, et kahe omavahel seotud tootja olukord ei pruugi olla otseselt võrreldav teiste valimisse kuuluvate tootjate olukorraga, kuna nad on täielikult omavahel seotud ja neil on juurdepääs oma lähteainele. Omavahel mitteseotud tootjate keskmist kasumimarginaali ei olnud võimalik siiski kasutada, kuna ühegi kõnealuse tootja omamaine müük uurimisperioodil ei olnud kasumlik. Seega peeti mõistlikuks võtta kasumi aluseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c kõikide valimisse kaasatud omamaist müüki omavate eksportivate tootjate kasumlikud omamaised müügitehingud. Seejärel arvutati normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul kõnealuse kasumi alusel.

(52)

Üks eksportivate tootjate rühm väitis pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et kasumimarginaal, mida kasutati selliste tooteliikide normaalväärtuse arvutamiseks, mida uurimisperioodil omamaisel turul ei müüdud, ei olnud mõistlik. Rühm väitis, et normaalväärtus oleks tulnud kindlaks määrata selliste tooteliikide alusel, mille normaalväärtus oli arvutamata, ning kohandada oleks tulnud füüsiliste omaduste erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a. Kõnealune rühm väitis veel, et kahjumarginaali arvutamisel tehtud kohandusi oleks tulnud kohaldada ka normaalväärtuse arvutamisel.

(53)

Seoses sellega märgitakse, et algmääruse artikli 2 lõikes 10 nimetatud kohanduste eesmärk on võimaldada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, mitte normaalväärtuse kindlaksmääramine. Kahju arvutamisel tehtud kohanduse eesmärk oli teha USA biodiislikütuse import võrreldavaks biodiislikütusega, mida ühenduse tootmisharu toodab ja müüb ühenduse turul. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 46, määratakse normaalväärtuse arvutamiseks kasutatav kasum kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6. Seetõttu leiti, et kõnealune väide ei ole põhjendatud ja see tuli tagasi lükata.

(54)

Kuna normaalväärtuse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 39–48.

(55)

Üks eksportiv tootja vaidlustas oma ühenduses asuva seotud importija kasumimarginaali kindlaksmääramise, väites, et teatavaid kulusid, nagu mereveo- ja kindlustuskulud, ei lisatud müüdud toodete maksumusele.

(56)

Leiti, et kõnealune väide on õigustatud ning seotud importija müüdud kaupade maksumust korrigeeriti vastavalt FOB-ostuhinnale, millele lisati kõik toote hankimisel kantud kulud, nagu komisjonitasud, transport, kindlustus, käitlemiskulud ja tasutud tollimaksud.

(57)

Sama eksportiv tootja väitis, et sama seotud importija teatavate lõpetatud riskimaandamistegevuste tulemused kanti õigustamatult vaatlusaluse tootega seotud tegevustulemisse, samas kui need olid rangelt seotud hoopis teise toote hankimise ja müügiga.

(58)

Äriühing esitas tõendid, mis näitasid, et lõpetatud riskimaandamistegevuste tulemused osutasid ainult sellise tootega seotud individuaalsetele müügilepingutele, mis ei olnud vaatlusalune toode, ning sellest tulenevalt ei mõjutanud need vaatlusaluse tootega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid.

(59)

Eespool esitatut arvesse võttes ja kuna leiti, et need tegevused ei olnud seotud vaatlusaluse tootega, otsustati kõnealuseid tulemusi seotud importija müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel mitte arvesse võtta.

(60)

Üks eksportivate tootjate rühm vaidlustas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist asjaolu, et arvutustest jäeti välja see osa tema biodiislikütuse ekspordist ühendusse, mida oli edasi segatud muu kui USAst pärit biodiislikütusega ja mida oli ühenduses edasi müüdud mõlemat päritolu seguna. Rühm väitis, et selleks ei olnud otsustusõigust ei algmääruse ega WTO dumpinguvastase lepingu (WTO Anti-dumping Agreement) alusel. Seoses sellega väitis USA valitsus, et komisjon ei esitanud erinevuste kohta esialgse ja lõpliku järelduse vahel piisavaid dokumente ega põhjendusi.

(61)

Võttes arvesse saadud märkusi ja kõnealuse eksportivate tootjate rühma soovitust alternatiivse meetodi kohta, mille kohaselt tuleks usaldusväärne ekspordihind kindlaks määrata ühenduses edasimüüdavate segude alusel, hindas komisjon ekspordihinna kindlaksmääramist uuesti. Rühma esitatud meetodit ei saanud kasutada, kuna selle alusel ei määratud individuaalselt kindlaks ühenduse turul edasimüüdavas segus sisalduvate imporditavate biodiislikütuse komponentide asjakohast ekspordihinda. Kooskõlas kahju arvutamisel kohaldatud meetoditega ühtlustati ühenduse turul edasimüüdava segu hind siiski rapsiõli lähteaine hinnatasemega ja tehasest hankimise tasandi ekspordihind arvutati selle alusel, lahutades vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kõik importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud kulud.

(62)

Kuna ekspordihinna kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid põhjendusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 49 ja 50.

(63)

Kaks eksportivat tootjat vaidlustasid kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 tehtud selliste veo-, käitlemis- ja ladustamiskulude kohandused, mis kanti seoses toodete liikumisega tootmisüksuste asukoha ja selle terminali vahel, kust vaatlusalust toodet müügiks veeti. Lisaks sellele väitis üks eksportiv tootja, et terminalis kaotab toode oma individuaalsed tunnused, kuna see segatakse muu materjaliga ja seega ei tohiks eespool nimetatud kulusid pidada otseselt müügiga seotuks.

(64)

Tuleks rõhutada, et dumpingumarginaali arvutamisel võeti arvesse ainult sellist biodiislikütust (puhtal kujul või osana segust), mille olid tootnud uuritud eksportivad tootjad. Seega ei peeta õigustatuks mitte arvesse võtta teatavaid kulusid, mis kanti pärast B100 segu põhitoote tootmist. Seepärast tuleks kõnealused kulud lahutada, et tuua oma toodetud biodiislikütuse puhul (kas puhtal kujul või osana segust) sõltumatute isikute suhtes kohaldatud ekspordihind tagasi tehasest hankimise tasandile. Asjaolu, et biodiislikütust transporditakse tehasest terminali, mis ei asu tehases, ei tähenda, et lõplikus segus sisalduva oma toodetud biodiislikütuse puhul ei ole kantud transpordi, käitlemis- ja ladustamiskulusid.

(65)

Kuna võrdluse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 51–53.

(66)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(67)

Võttes arvesse muudatusi valimisse kuuluvate äriühingute dumpingumarginaalides, arvutati koostööd tegevate valimisse mittekaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal uuesti vastavalt meetodile, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 56. Nagu on märgitud eespool, kehtestati dumpingumarginaaliks 33,5 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(68)

Üleriigilise dumpingumarginaali kehtestamise alus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 57. Samal alusel määrati lõplikuks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 39,2 %.

(69)

Üks huvitatud isik vaidlustas asjaolu, et ühenduse kogutoodangu hindamisest jäeti algmääruse artikli 4 lõike 1 alusel välja ajutise määruse põhjenduses 60 osutatud USA eksportiva tootjaga seotud tootjarühma toodang. Kõnealune isik väitis, et kaebuse toetajate kindlakstegemise õige näitaja peaks olema umbes 5 400 000 tonni ning seda ei tohiks vähendada 4 200 000 – 4 600 000 tonnini, nagu tehti esialgses etapis.

(70)

Asjakohased sätted, mille alusel hinnata olukorda või uurimise toetamist, sisalduvad algmääruse artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 4. Dumpinguvastase lepingu (Anti-Dumping Agreement) asjakohased sätted, mis käsitlevad omamaise tootmisharu määratlust, sisalduvad algmääruse artikli 4 lõikes 1. Kõnealuste sätete põhjal on selge, et omamaise toodangu määratlus tuleks olukorra kindlaks tegemiseks kehtestada järgides samu nõudeid, mis kehtivad omamaise tootmisharu määratluse kindlakstegemisel. Igal juhul ei ole kõnealune väide selline, mis muudaks järeldust, et uurimist toetas suurem osa ühenduse tootmisharust. Isegi kui näitaja oleks jäetud 5 400 000 tonni juurde, oleks toetus uurimisele üle 50 %, s.o palju suurem kui algmääruse nõuetega ette nähtud.

(71)

Sama huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote (s.o biodiislikütus, puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 % biodiislikütust (B20)) määratluse valguses peaks ühenduse tootmisharu ja toodang hõlmama kõiki ühenduse äriühinguid, kes toodavad biodiislikütust ja segusid, mis sisaldavad üle 20 % biodiislikütust. Kõnealune isik väitis, et tõendeid ei ole selle kohta, et kaebuse esitaja või komisjon on teinud midagi selleks, et kõnealuseid äriühinguid kogutoodangusse kaasata, või selleks, et teha kindlaks, et need tootjad toetasid kaebust.

(72)

Seoses sellega tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 60 esitatud ühenduse kogutoodangu näitaja puhul on tegelikult arvesse võetud sellise biodiislikütuse tootmismahtu, mis on osa üle 20 %-lise biodiislikütuse sisaldusega segust. Kui selgitada veelgi täpsemalt, on ühenduses vastavalt kättesaadavale teabele uurimisperioodil toodetud väga vähe segusid, mis sisaldavad 21–99 % biodiislikütust. Sellesse vahemikku kuuluvatest segudest toodeti ainult B30 segu ja selle maht ei ületanud biodiislikütuse sisaldust arvesse võttes 60 000 tonni. Lisaks sellele võttis komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist ühendust teadaolevate B30 segu tootjatega ja kahelt tootjalt saadud vastusest nähtus, et nad toetavad kaebust.

(73)

Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 59–61, milles käsitletakse ühenduse toodangut, tootmisharu ja toetuse ulatust.

(74)

Üks isik väitis, et ühe uurimise käigus koostööst hoidunud valimisse kaasatud ühenduse tootja tulemused olid väga head ja neid oleks tulnud ühenduse tootmisharu kantud kahju hindamisel arvesse võtta. Väidetakse, et kõnealune tootja ei kandnud uurimisperioodil kahju ning et vastavalt algmääruse artiklile 18 tuleks kasutada parimaid kättesaadavaid fakte. Seoses sellega väitis kõnealune isik, et ühenduse tootmisharu kantud kahju uurimiseks tuleks kasutada 2007. ja 2008. aasta finantsandmeid, mis on kõnealuse tootja kohta üldsusele kättesaadavad.

(75)

Dumpinguvastaste uurimiste puhul on levinud tavaks, et komisjon jätab uurimisest välja tootjad, kes ei teinud kahju hindamisel koostööd, ja ei kasuta kättesaadavaid fakte vastavalt algmääruse artiklile 18. Kahju andmed hõlmavad nelja aasta pikkust perioodi ja üldsusele kättesaadavatest allikatest ei ole võimalik hankida kogu vajalikku teavet, et teha kindlaks kogu perioodi kõik kahjunäitajad. Praegusel juhul jäeti kõnealune ühenduse tootja uurimisest välja, sest ta ei esitanud aastate 2004–2006 kohta kogu olulist teavet ning esitas 2007. aasta ja uurimisperioodi kohta ainult osalist teavet. Kui oleks kasutatud kõnealuse biodiislikütuse tootja tegevust käsitlevat 2007. ja 2008. aasta kohta üldsusele kättesaadavat teavet, ei oleks olnud võimalik saada andmeid kõikide kahjufaktorite ja kõikide vaatlusaluse perioodi aastate kohta. See oleks moonutanud kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi.

(76)

Lisaks sellele ei oleks kõnealuse tootja valimisse jätmise korral olnud võimalik hindade allalöömist hinnata kõikide valimisse kuuluvate tootjate kogumüügi põhjal, kuna kõnealune äriühing ei esitanud uurimisperioodi käsitlevaid üksikasjalikke müügiandmeid tooteliikide kaupa. Lõpuks tuleks märkida, et vastupidiselt huvitatud isiku väitele olid kõnealuse tootja finantstulemused üldsusele kättesaadavate andmete põhjal tulususe osas väiksemad koostööd teinud valimisse kuuluvate ühenduse tootjate puhul kindlaks tehtud keskmisest tulususest, nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 7. Eespool esitatu põhjal tuli kõnealuse isiku väide tagasi lükata.

(77)

Sama isik väitis, et ühenduse tootjate valim ei olnud ühenduse tootmisharu puhul esindav, kuna see hõlmas ainult puhta biodiislikütuse (B100) tootjaid ja ei hõlmanud seega nii B20–B99 segude tootjaid kui ka B100 segu valmistajaid.

(78)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et nagu on märgitud põhjenduses 72, toodeti ühenduses uurimisperioodil väga vähe B20–B99 segusid. Võttes arvesse sellist piiratud kogust, mis moodustab alla 2 % ühenduse samasuguse toote kogutoodangust uurimisperioodil, võib järeldada, et valim, mis põhines peamiselt suurimal tootmis- ja müügimahul ühenduses, on esinduslik. B100 segu valmistajaid ei saanud käsitada samasuguse toote tootjatena, kuna nad ainult töötlevad olemasolevat samasugust toodet, kasutades lihtsat segude segamismeetodit. Seetõttu lükati väide tagasi.

(79)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 62–64.

(80)

Nagu on märgitud põhjenduses 16, kestis kahju hindamisega seotud suundumuste uurimine 2004. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni. Siiski näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu oli 2004. aastal sisuliselt alles käivitumas. Seega peeti sobivamaks võtta ühenduse tootmisharu võimaliku kahju ja selle majandusliku olukorra analüüsi aluseks suundumused ajavahemikust 2005 kuni uurimisperioodini (edaspidi „analüüsitud periood”). Kuna ükski isik ei esitanud selle lähenemisviisi kohta märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 65.

(81)

Kuna puuduvad märkused, millega saaks põhjendada eelmises tabelis esitatud ühenduse tarbimisnäitajate muutmist, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 66–71.

(82)

Järgmises tabelis on esitatud USA eksportivate tootjate ühenduse turule suunatud koguimpordi näitajad vaatlusalusel perioodil.

Tabel 2

(83)

Dumpingu kohta lõplike järelduste tegemise eesmärgil leiti, et üks USA eksportiv tootja ei toonud ühenduse turule dumpinguhinnaga importi ja seepärast tuli ümber hinnata dumpinguhinnaga impordi kogumaht ja hind. Kõnealusel juhul, mil dumpingu kindlaksmääramiseks kasutatakse väljavõttelist uuringut, on komisjoni tavaks teha kindlaks, kas leidub otseseid tõendeid selle kohta, et kõik valimist väljajäetud äriühingud müüsid uurimisperioodil ühenduse turul oma tooteid tõepoolest dumpinguhinnaga.

(84)

Selleks uuriti uuesti valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihindu ning koostööst hoidunud eksportijate ekspordihindu USA ekspordistatistika andmete, valimisse kuuluvate USA eksportivate tootjate küsimustikele antud vastuste ning kõikide USA koostööd tegevate äriühingute väljavõttelise uuringu küsimustikule antud vastuste põhjal. Leiti, et dumpinguta ekspordihindade taset on võimalik kindlaks teha, liites dumpingut kasutavate valimisse kuuluvate eksportivate tootjate vaatlusaluse toote keskmistele ekspordihindadele valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul tuvastatud keskmine dumpingumarginaal.

(85)

Valimist väljajäetud eksportivate tootjate ekspordihind määrati kindlaks USA ekspordistatistika põhjal pärast valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ekspordiandmete mahaarvamist. Saadud hinda võrreldi seejärel dumpinguvaba ekspordihinnaga.

(86)

Sellest hinnavõrdlusest selgus, et nii valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kui ka uurimise raames koostööst hoidunud eksportivate tootjate keskmised ekspordihinnad jäid kõikidel juhtudel madalamaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud keskmistest dumpinguvabadest hindadest. See oli piisav näitaja selle kohta, et kõikide valimist väljajäetud äriühingute – nii koostööd tegevate kui ka koostööst hoiduvate äriühingute – kohta saab järeldada, et nad impordivad dumpinguhinnaga.

(87)

Valimist väljajäetud äriühingute kohta kättesaadav teave ja nende ekspordihinna kohta esitatud andmed ei näidanud, et nende hinnad olid kõrgemad kui kindlaksmääratud dumpinguhinnad, nagu on selgitatud põhjenduses 84.

(88)

Nagu on märgitud põhjenduses 83, leiti lõplikus etapis, et üks valimisse kuuluv USA eksportiv tootja, ei müünud oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga. Seetõttu jäetakse tema ekspordiandmed välja analüüsist, mis käsitleb dumpinguhinnaga impordi arengut ühenduse turul.

(89)

Et aga vältida kõnealuse tootja tundliku äriteabe avaldamist, leiti, et üldsusele kättesaadavat teavet, näiteks USA ekspordistatistika andmeid, ei ole konfidentsiaalsuse huvides asjakohane avaldada ilma selle eksportija andmeteta, kes ei müünud oma tooteid ühenduse turul dumpinguhinnaga.

(90)

Seega on järgmises tabelis esitatud näitajad USAst pärit biodiislikütuse koguimpordi kohta, mille puhul leiti või arvati, et seda müüdi vaatlusalusel perioodil ühenduse turul indekseeritud kujul dumpinguhinnaga.

Table 3

(91)

Uued arvud näitavad, et USAst imporditud toodangu maht kasvas märkimisväärselt: rohkem kui 10 000 tonnilt 2005. aastal kuni üle 1 000 000 tonni uurimisperioodil. Analüüsitud ajavahemikul suurenes USAst pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa ühenduse turul pidevalt: ligikaudu 0,3 %-lt 2005. aastal kuni üle 15 % uurimisperioodil. Seega jääb jõusse järeldus, et dumpinguhindadega imporditud toodangu maht on märkimisväärselt kasvanud nii absoluutarvudes kui ka suhteliselt võrreldes tarbimisega ühenduses nimetatud ajavahemikul.

(92)

Üks huvitatud isik väitis, et dumpinguvastase menetluse käigus tuleks kahju ja põhjuslikku seost analüüsida paralleelses subsiidiumivastases menetluses kasutatavatest andmetest erinevate andmete põhjal. Väideti, et dumpingu kohta tehtud järeldused, eelkõige järeldused ühendusse suunatud ekspordimüügi kohta, põhinevad üksnes valimisse kuuluvate tootjate oma toodetud biodiislikütusel, samas kui subsideerimise kohta tehtud järeldused põhinevad oma toodetud, toodetud ja segatud ning ostetud ja segatud biodiislikütusel, mida eksporditakse ühendusse.

(93)

See väide näib eeldavat, et dumpinguvastane menetlus peaks võrreldes subsiidiumivastase menetlusega põhinema alati piiratumatel andmetel. Siiski leiti esialgses etapis, et USA tootjate valimisse kaasatud äriühingute ühenduse turule suunatud koguekspordi puhul on tegemist dumpinguhindadega. Sarnane järeldus tehti ka subsiidiumivastases uurimises. Seega leiti mõlema uurimise puhul USAst pärit kogu eksport olevat dumpinguhindadega ja subsideeritud ning seepärast kaasati see täies mahus kahju ja põhjusliku seose analüüsi.

(94)

Asjaolu tõttu, et lõplikus etapis leiti, et üks valimisse kuuluv USA äriühing ei müünud dumpinguhinnaga, nagu on selgitatud põhjenduses 83, ei ole menetluse käigus kahju ja põhjusliku seose analüüsimisel arvesse võetava dumpinguhinnaga impordi ja subsideeritud impordi maht omavahel kooskõlas. USAst pärit dumpinguhinnaga impordi kogumahtu kohandati, et võtta arvesse asjaolu, et ühe valimisse kuuluva eksportiva tootja puhul leiti, et ta ei importinud dumpinguhinnaga.

(95)

Eespool esitatut arvesse võttes tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(96)

Üks huvitatud isik väitis, et USA ekspordistatistika ühtlustatud tariifisüsteemi rubriik 3824 90, mida kasutati ajutises määruses asjaomasest riigist pärit impordi kindlaks tegemiseks, hõlmab lisaks biodiislikütusele ka muid tooteid nagu loomsed või taimsed rasvained või nende segud. Seega oli USAst pärit impordimahu analüüs puudulik. Sama huvitatud isik tegi ettepaneku, et kasutada tuleks hoopis uuritud USA tootjate kohta kindlaks tehtud suundumusi.

(97)

Seoses sellega tuleb esiteks märkida, et USAst pärit impordimahu arvutamiseks kasutati USA ühtlustatud tariifisüsteemi koodi 3824 90 4000, mitte kuuekohalist ühtlustatud tariifisüsteemi rubriiki, nagu väitis kõnealune isik.

(98)

Lisaks sellele tuletatakse meelde, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 68, ei saanud USAst pärit biodiislikütuse impordi hindamiseks Eurostati andmeid kasutada, sest kuni 2007. aasta lõpuni ei olnud sellel tootel tolliklassifikatsiooni jaoks eraldi CN-koodi. Biodiislikütust oleks tõesti saanud klassifitseerida mitmesuguste CN-koodide alla, mis hõlmasid ka muude toodete impordiandmeid. USA ekspordistatistikat kasutati, sest selle puhul ilmnes, et vaatlusaluse toote eksport on hõlmatud ühe tariifikoodiga ja et muude toodete maht, mida hõlmab sama kood, on ühendusse suunatud eksporti silmas pidades ebaoluline.

(99)

Võttes arvesse Eurostati andmete kasutamise piiratud võimalusi, oleks USA ekspordistatistika asemel olnud võimalik kasutada veel kaebuses esitatud impordiandmeid. Kaebuse esitajad said kõnealused andmed konfidentsiaalsetest turuandmete allikatest ning seepärast oleks sellise teabe kasutamisel olnud piirangud. Teabe täielikkuse huvides oleksid impordimahu suundumused indekseeritud kujul näidanud järgmist:

Tabel 4

(100)

Tabelite 2 ja 4 võrdlus näitaks, et komisjoni hinnang vaatlusaluse toote impordimahule analüüsitava perioodi jooksul oli konservatiivsem kui see, mida oleks võinud alternatiivina kasutada. Lisaks sellele on tabelis 4 esitatud impordimahu üldine pilt koostatud konfidentsiaalsete andmete põhjal, mida ei saa avaldada, samas kui USA statistika on üldsusele kättesaadav teave.

(101)

Huvitatud isiku soovitatud meetodi alusel oleks uuritud eksportivatelt tootjatelt kogutud teabe põhjal ekspordimahu suundumuste kohta nähtunud järgmist:

Tabel 5

(102)

Tabelite 5 ja 2 võrdlus oleks näidanud väga sarnaseid suundumusi komisjoni kasutatud meetodi ja kõnealuse isiku soovitatud meetodi vahel.

(103)

Sama huvitatud isik väitis ka, et kuna vaatlusalune toode on biodiislikütus ja selle segud, mis sisaldavad biodiislikütust üle 20 %, ei saa tabelis 2 esitatud impordimaht olla seotud vaatlusaluse toote õige impordimahuga.

(104)

Seoses sellega märgitakse, et uurimise käigus ei ole kindlaks tehtud sellise vaatlusaluse toote importi uurimisperioodil, mis sisaldab üle 20 %, kuid alla 99 % biodiislikütust. Teisisõnu ei ole uurimise käigus vaatlusaluse toote importi tuvastatud, kuna selle madala biodiislikütuse sisalduse tõttu klassifitseeritaks see USA ühtlustatud tariifisüsteemi eri koodi alla.

(105)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et ajutise määruse tabelis 2 esitatud impordimahu puhul on tegemist vaatlusaluse toote ühendusse suunatud impordi usaldusväärse, objektiivse ja mõõduka hinnanguga.

(106)

Üks huvitatud isik väitis, et USAst eksporditud splash and dash-koguseid tulnuks eristada USAst pärit vaatlusaluse toote impordist, kuna esmalt nimetatud koguseid ei saa käsitleda USAst pärit impordina.

(107)

Lisaks väitsid sama isik ja USA valitsus, et vastupidiselt ajutise määruse põhjendustes 77 ja 80 märgitule ei peeta USAst tulevat eksporti täies mahus USA päritoluga ekspordiks. USAs ei ole ametiasutust, kes annaks hinnangu või teeks otsuse konkreetse eksporditoote päritoluriigi osas; ka ei saa eeldada, et USA territooriumilt lähetatav biodiislikütus oleks täies mahus USA päritolu.

(108)

Sama isik väitis ka, et USA Census Bureau kehtestatud päritolu eeskirju, mis käsitlevad eksporditavate kaupade päritolu kindlakstegemist, biodiislikütuse tööstuses laialdaselt ei tunta ning seepärast märgivad biodiislikütuse eksportijad lähetaja ekspordideklaratsioonile (Shipper’s Export Declaration) tavaliselt, et eksporditavad kaubad on omamaise päritoluga.

(109)

Samuti kordas ta esialgses etapis esitatud väidet, et splash and dash-skeemi järgides ühendusse imporditavad kogused moodustaksid üle 40 % USAst eksporditavast vaatlusalusest tootest. Ta kasutas oma väite tõestamiseks ühtlustatud tariifisüsteemi koodide all 3824 90 4020 ja 3824 90 4000 esitatud USA impordi- ja ekspordiandmeid ja väitis tegelikult, et kogu USAsse imporditavat biodiislikütust eksporditakse ühendusse splash and dash-skeemi kasutades.

(110)

Seoses sellega märgitakse, et USA ametiasutuste palutud selgitused asjaolu kohta, et ükski USA ametiasutus ei hinda ega tee kindlaks konkreetse eksporditoote päritolu, on vastuvõetavad.

(111)

Väide, mille kohaselt moodustaks splash and dash-skeemi kasutades toimuv eksport vähemalt 40 % USA ekspordist ühendusse, põhines oletusel, et kogu USAsse imporditav biodiislikütus eksporditakse splash and dash-skeemi kasutades uuesti ühendusse seda USAs tarbimata ja seda USAs enne eksportimist edasi segamata.

(112)

Siiski näitasid kõnealuse isiku esitatud andmed, et aastatel 2004–2006 ületas import eksporti suures ulatuses, mis osutab sellele, et USAs on olemas omamaine nõudlus muudest riikidest pärit biodiislikütuse järele. Lisaks sellele on see oletus üpris lihtsakoeline, kuna ei võeta arvesse USAs segatavaid ja ühendusse eksporditavaid biodiislikütuse segusid, i) mille omadused on erinevad sisendmaterjalide omadustest, mille tõttu omistataks segatud tootele USA päritolu või ii) segusid, millest suurema osa moodustab USAst pärit biodiislikütus ning millele seetõttu omistatakse USA päritolu. Seoses sellega tuletatakse meelde, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 78, teatasid uuritud USA ettevõtjad, et ühendusse eksporditud või siseturul müüdud koguste puhul ei ole võimalik eristada omatoodangut, USAst pärit koguseid või imporditud koguseid. Samuti märgitakse, et jääb mulje, nagu oleks asjaomased USA äriühingud märkinud päritolu õigesti, kuna kõikidel kõnealustel juhtudel segati USAs edasi mujalt kui USAst pärit biodiislikütust. On tõsi, et enamikul juhtudest on uuritavad eksportivad tootjad väga suured äriühingud või äriühingute rühmad, kuhu kuuluvad ühenduse seotud äriühingud, ning nende puhul on raske nõustuda, et nad ei olnud teadlikud päritolu kindlakstegemise kohta kehtivatest USA ja ühenduse eeskirjadest.

(113)

Eespool esitatu põhjal tehakse järeldus, et ei ole põhjust selgelt eristada ühendusse vaatlusalusel perioodil splash and dash-skeemi kasutades imporditud koguseid. Leitakse ka, et ei ole põhjust käsitada kõnealust eksporti, kui see toimus, mujalt kui USAst pärit impordina.

(114)

Järgmises tabelis on esitatud USAst pärit ühenduse turule suunatud koguimpordi ühiku müügihind vaatlusalusel perioodil, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 81 ja 82.

Tabel 6

(115)

Võttes arvesse dumpingu kohta tehtud lõplikke järeldusi ja seda, et leiti, et üks äriühing ei toonud ühenduse turule dumpinguhinnaga importi, arvutati ühenduse turule suunatud dumpinguhinnaga impordi ühiku müügihinnad eraldi ja esitati järgmises tabelis.

Tabel 7

(116)

Keskmised impordihinnad USAst kõikusid vaatlusalusel perioodil ning tõusid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel üldiselt kokku 6 %.

(117)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega valimisse kaasatud ühenduse tootjad müüsid sõltumatutele klientidele, vastavate USAst pärit dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmiste hindadega, mis olid CIF-hindade põhjal kindlaks määratud valimisse kaasatud USA eksportivate tootjate puhul, kes müüsid ühenduse turule dumpinguhindadega. Vajaduse korral korrigeeriti vastavalt ajutise määruse põhjendusele 84 tollimakse, impordijärgseid kulusid ning erinevusi biodiislikütuse tootmiseks kasutatavates lähteainetes.

(118)

Mõned eksportivad tootjad väitsid, et erinevusi lähteainetes ei olnud kohandatud piisavalt, kuna kohandamine ei kajastanud erinevuste turuväärtust õigesti. Nad väitsid veel, et erinevused tuleks arvutada biodiislikütuse eri liikide hindade põhjal ühenduse turul, ning põhjendasid oma väidet, osutades turu analüütiku avaldatud hinnanoteeringutele (tollivormistus tehtud Antwerpenis).

(119)

Seoses sellega märgitakse, et kohandus põhines üldistel kontrollitul andmetel, mis koguti valimisse kuuluvatelt eksportivatelt tootjatelt nende tegevuse kohta USAs, ning põhines seega uurimise tulemustel, mis on kõige usaldusväärsem teabeallikas. Lisaks sellele ei oleks ühenduse tasandil tehtud hinnanoteering sobiv alus selliseks kohandamiseks, kuna kõnealust hinnataset oleks mõjutanud USAst pärit dumpinguhinnaga impordi hinnatase. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(120)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et lähteainete erinevuste kohandamist tuleks kohaldada ainult valimisse kuuluvate eksportivate tootjate müügi suhtes ning mitte valimisse kuuluvate ühenduse tootjate müügi suhtes, kuna nemad müüvad segusid, mis vastavad ühenduse standarditele.

(121)

Leiti, et see väide ei ole asjakohane, kuna kohandamise eesmärk oli käsitleda lähteainete erinevusi ja mitte erinevusi ühenduse tasandil kohaldatavate eri standardite järgimises. Seepärast lükati väide tagasi.

(122)

Kaebuse esitaja vaidlustas kõnealuse kohandamise asjakohasuse ja väitis, et nii ühenduse tootjad kui ka USA eksportijad kasutavad mitmesuguseid lähteained ning mõlemad toodavad mitmesuguseid segusid, mida pakutakse mõlemal turul, ning neil on seega tooraine valimisel samad võimalused.

(123)

Seoses sellega märgitakse, et kuigi on tõsi, et nii ühenduse tootjad kui ka USA eksportijad kasutavad mitmesuguseid segusid, mis põhinevad erinevatel lähteainetel, võivad lähteained eri tootjate segudes ning isegi sama tootja eri klientide puhul väga erinevalt jaotuda. Uurimine on tõepoolest näidanud, et ühenduse tootjate müüdud ja valimisse kuuluvate eksportivate tootjate müüdud segud ühenduse turul kattusid täpselt väga vähestel juhtudel. Seega leiti, et erinevusi lähteainetes on tõesti vaja kohandada, et hindade allalöömise arvutamisel oleks võimalik arvesse võtta biodiislikütuse eri tooteliike. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(124)

Mõned eksportivad tootjad väitsid, et kahjumarginaali arvutamisel kasutati pigem CIF-hindasid ühenduse piiril kui jaemüügi hindasid, millega müüdi esimesele sõltumatule kliendile. Nad väitsid, et kõnealuseid arvutusi tuleb korrigeerida, et võtta arvesse esimesele sõltumatule kliendile suunatud müügi väärtust ja mahtu.

(125)

Leiti, et kõnealune väide on asjakohane kahe eksportiva tootja puhul, ja kahju arvutusi korrigeeriti vastavalt.

(126)

Eespool esitatu põhjal leiti, et uurimisperioodil oli keskmine hinna allalöömise marginaal (väljendatuna protsendimäärana ühenduse toomisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast) 18,9 %–31,9 %, mitte esialgses etapis kindlaksmääratud 18,9 %–33,0 %.

(127)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 107–110, leiti, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(128)

Esialgne analüüs näitaski, et ühenduse tootmisharu olukord paranes mõne mahunäitaja osas, kuid enamik finantsolukorra näitajaid halvenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt. Hoolimata ühenduse tootmisharu võimest kaasata investeeringuteks kapitali, vähenes investeeringute tasuvus uurimisperioodil teravalt ning tulusus vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt.

(129)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 93 tehtud ühenduse tootmisharu kasvu analüüs ei olnud õige. Eelkõige väitis see isik, et ajutise määruse kohaselt oleks suure nõudluse tulemusena biodiislikütuse järele ühenduse turul pidanud samavõrra suurenema ka ühenduse tootmisharu turuosa, kuigi nõudluse ja turuosa suurenemise vahel ei ole otsest seost.

(130)

Lisaks väitis sama isik, et ajutise määruse samas põhjenduses 93 nimetatud kahjutegureid, nimelt tootmist, tootmisvõimsuse kasutamist, tootlikkust, müüki, investeerimispoliitikat ja investeeringute tasuvust ei saa pidada tõsiselt mõjutatuks.

(131)

Nõudluse ja turuosa vahelise seose puudumist käsitlev väide kiidetakse heaks. Siiski jääb samaks fakt, et 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate turuosa 1,2 korda, samas kui dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes samal ajal umbes 17 korda. Kõnealune USA impordi turuosa üsna suur kasv on toimunud kõnealuse impordi palju madalama müügihinna tulemusena, nagu on näidatud tabelis 7 ja eespool põhjenduses 126.

(132)

Mis puutub väitesse kahjutegurite üldise hindamise kohta, siis mööndakse, et mitte kõik need tegurid ei halvenenud vaatlusalusel perioodil. Siiski nenditakse, et ühenduse tootmisharu rahalise olukorraga seotud tegurid – nimelt tulusus ja investeeringute tasuvus – olid tõepoolest tugevalt mõjutatud ning väiksemas ulatuses oli tootlikkus mõjutatud. See tuleneb asjaolust, et ühenduse tootmisharu pidi kohanema USA dumpinguhinnaga impordi hinnakujunduse konkurentsiga ja et ta otsustas säilitada oma kohaloleku turul koos tulususe vähenemisega, selle asemel et hoida oma tulusust, kuid kaotada turuosa.

(133)

Teatavad huvitatud isikud ja USA valitsus väitsid, et valimisse kuuluvate ELi tootjate tulususe tase ja investeeringute tasuvus olid 2007. aastal ja uurimisperioodil absoluutväärtuses head vaatamata tugevale langusele võrreldes eelnevate aastatega. Nad väidavad, et aastatel 2004–2006 saavutatud tulusus ja investeeringute tasuvus ei olnud jätkusuutlikku laadi, kuna ELi biodiislikütuse tööstus, nagu kõik tekkivad tööstusharud, koges vaatlusalusel perioodil tavapärast tõusu ja langust.

(134)

Sellega seoses meenutatakse, et mõni valimisse kuuluv USA äriühing saavutas samasugustes areneva turu tingimustes vaatlusalusel perioodil palju suurema, 30 % ületava tulususe. Samuti märgitakse, et ühenduse tootmisharu kogetud tulususe ja investeeringute tasuvuse vähenemine oli väga ränk, sest see toimus aastatel 2006 ja 2007 ning langes ajaliselt täpselt kokku USA biodiislikütuse impordi järsu suurenemisega.

(135)

Mitu ühenduse tootjat on nõudnud, et valimisse mittekuuluvate ühenduse äriühingute olukorda tuleks võtta kahju hindamisel täielikult arvesse, pidades eriti silmas paljusid juhtumeid, mille puhul on tegemist tootmise vähendamise, sulgemiste või uute projektide edasilükkamisega, mis on vaatlusalusel perioodil kõnealuste äriühingute seas kindlaks tehtud.

(136)

Ent üks huvitatud isik väitis, et ajutises määruses esitatud viide ühenduse tootjate kohta, kes ei kuulu valimisse, ei ole oluline, kuna valimisse mittekuuluvate tootjate kontrollimata andmeid ei saa kasutada kahju näitamiseks. Kõnealune isik osutab lisaks avalikustatud andmetele, mis näitavad, et mõni neist valimisse mittekuuluvatest tootjatest on kasumis.

(137)

Seoses kahe eespool esitatud väitega meenutatakse, et ajutise määruse põhjendustes 103–106 viidatakse valimisse mittekuuluvate ühenduse tootjate olukorrale kui veel ühele kahjunäitajale, ilma et see mõjutaks kahjunäitajate ja kahjumarginaali arvutusi, mille puhul kasutati kontrollitud andmeid. Seetõttu lükati kõnealuse isiku väide tagasi. Teisalt ei ole kõigi valimisse mittekuuluvate ELi tootjate kohta kontrollitud statistika ja individuaalse teabe puudumise tõttu võimalik teha mingeid täpseid otsuseid ühenduse tootjate kohta tervikuna, nagu seda on soovitanud ühenduse tootjad. Seetõttu lükati kõnealune väide samuti tagasi.

(138)

Kuna ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra kohta tehtud esialgsete järelduste kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 86–92 ja 94–106.

(139)

Kinnitatakse ka järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 107–110.

(140)

Tuletatakse meelde, et USAst pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes analüüsitud perioodil märkimisväärselt. Samuti langesid selgesti ajaliselt kokku dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ja ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine. Tootmisharu ei suutnud ühitada oma hindu turutingimustega ja kulude suurenemisega, kuna dumpinguhinnaga import lõi uurimisperioodil tema hindu alla.

(141)

Seega kinnitatakse järeldus, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel USAst oli oluline negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale uurimisperioodi jooksul.

(142)

Kuna puuduvad märkused, mis põhjendaksid esialgsete järelduste muutmist, kinnitatakse, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordil sai ühenduse tootmisharu kantud kahjus olla vaid tähtsusetu osa.

(143)

Üks huvitatud isik väitis, et kuigi 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes nõudlus väga vähesel määral (0,5 %), olevat see ikkagi põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju, sest tema väitel oleks nõudluse oletusliku 10 % suurenemise tulemusena müük suurenenud 205 733 tonni võrra, kui ühenduse tootmisharu oleks säilitanud sama 29,8 % suuruse turuosa, mis tal oli uurimisperioodil.

(144)

Selle kohta märgitakse, et kõnealuse isiku väited põhinevad üldistel ja põhjendamata oletustel. Võttes lisaks sellele arvesse asjaolu, et 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes ühenduse tootmisharu turuosa 2,8 protsendipunkti, toetab see tõepoolest ajutise määruse põhjenduses 121 tehtud järeldust, et ühenduse tootmisharu kannatatud kahju ei saa omistada kõnealusele kergele nõudluse vähenemisele 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel. Kuna nõudluse arengu kohta ühenduse turul muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 121.

(145)

Üks huvitatud isik kordas oma väidet, mille kohaselt olevat energiamaksu taaskehtestamine Saksamaal seda turgu varustavate ühenduse tootjate majanduslikku olukorda negatiivselt mõjutanud, sest nende meetmete tõttu olevat vähemalt 1,5 miljoni tonni suurune nõudlus B100 biodiislikütuse järele raugenud. Lisaks väitis ta vastusena ajutise määruse põhjenduses 123 esitatud uurimise järeldustele, et isegi kui transpordi eesmärgil Saksamaa turule toodava diislikütuse (B5) suhtes 4,4 %-lise segamise nõude kehtestamine oleks korvanud väidetava B100 müügikahjumi, oleksid B100 hinnad erinenud B5 segude jaoks ettenähtud biodiislikütuse hindadest. Ta väitis, et B100 toodetakse üksnes kallima hinnaga rapsiseemnest, kuna biodiislikütust B5 toodetakse mitmesugustest lähteainetest, mis seega mõjutavat negatiivselt ühenduse tootjate keskmist hinda.

(146)

Sellega seoses meenutatakse, et vastupidiselt kõnealuse isiku väidetele on uurimine näidanud, et Saksamaa turgu varustavate valimisse kuuluvate ühenduse tootjate müügimaht suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 68 %, mis kinnitabki esialgset järeldust, et B100 müügist tuleneva müügikahjumi korvab kohustusliku segamise nõue. Lisaks märgitakse, et 0,09 euro suuruse maksu kehtestamine biodiislikütuse liitri kohta alates1. augustist 2006 ei tekitanud turukrahhi, nagu väitis kõnealune isik, kuid B100 müük vähenes tõepoolest märkimisväärselt uurimisperioodi viimases veerandis, kui 1. jaanuarist 2008 tõsteti kõnesolevat maksu 0,15 eurole liitri kohta. Pidades silmas mõju hindadele, ei olnud kõnealuse isiku esitatud väited põhjendatud, sest mõlema toote puhul kasutatud biodiislikütus pidi vastama ühesugustele standarditele, mis tähendab et mõlema biodiislikütuse puhul oli võimalik kasutada sama lähteainete segu, mis tähendab, et nende kahe biodiislikütuse liigi vahel ei ole tõendatud hinnaerinevust. Selle põhjal lükati eespool nimetatud väide tagasi.

(147)

Kuna poliitiliste otsuste kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 124.

(148)

Nõustudes sellega, et tootmisvõimsuse rakendamise määr oli enamiku ühenduse tootjate puhul suhteliselt suur, väitis üks huvitatud isik, et valimisse kuuluvate ühenduse tootjate ülemäärane tootmisvõimsus olevat ikkagi kahju põhjus, arvestades asjaolu, et see põhjustab suuremaid püsikulusid, millel on negatiivne mõju tulususele. Lisaks väitis ta, et nimetatud tootjate puhasväärtuse kasvu tõttu on püsikulud suuremad, sest kulum ja finantskulud on suuremad.

(149)

Sellega seoses meenutatakse, et muutuv- ja püsikulude jaotuse üksikasjaliku analüüsiga määrati kindlaks, et püsikulude osa moodustas vaid 6 % üldkuludest (ajutise määruse põhjendus 126). Lisaks tuleb märkida, et kõnealune analüüs näitas analüüsitud perioodi puhul selle protsendimäära osas ebaolulisi muutusi. Puhasväärtuse suurenemise väidetava mõju kohta tulususele tuleb märkida, et kulude suurenemine absoluutväärtuses ei põhjusta automaatselt ühiku tootmiskulu suurenemist, kuna see sõltub väljundi mahust, mis suurenes analüüsitud perioodi jooksul püsivalt, nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 4. Seepärast omistati suuremad püsikulud absoluutväärtusena suuremale väljundimahule, mis tulenes eespool märgitud püsi- ja üldkulude suhtest. Seda arvestades tuli kõnealuse huvitatud isiku väited tagasi lükata.

(150)

Sama isik väitis, et ühenduse tootjate tootmise ülemahul on otsene mõju hindadele, sest tootjate vahel käib äge võitlus piirkulusid katvate hindadega lepingute saamiseks, ning seetõttu on kõrge rakendusastmega tootjate müügimeetodid olnud konkurentide hinna allalöömise eesmärgil arvatavasti ka kõige agressiivsemad. Oma väite toetuseks esitas ta ühe valimisse kuuluva äriühingu teate oma 2007. aasta finantsaruande kohta.

(151)

Kõnealuse isiku väidete kohta ei olnud siiski mingeid tõendeid, sest väidetavale ülemahust tingitud hinnavõitlusele selles teates ei viidatud. Teates osutati pigem sellele, et Saksamaa valitsus suurendas alates 1. jaanuarist 2008 B100 biodiislikütuse energiamaksu, mis ergutas B5 biodiislikütuse turul konkurentsi. Eespool esitatu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(152)

Kuna ühenduse tootjate rakendamata tootmisvõimsuse kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 125–128.

(153)

Üks huvitatud isik ja USA valitsus märkisid, et ükski ajutise määruse põhjendustes 129–133 esitatud väidetest ei käsitle asjaolu, et soja-, palmi ja kanolaõli hinnad USAs on alates 2004. aastast jäänud oluliselt alla rapsiseemne hindadele ühenduses, mis annab USAst imporditavale biodiislikütusele suure konkurentsieelise.

(154)

Meenutatakse, et uurimine peab kindlaks tegema, kas dumpinguhinnaga import on (hindade ja mahu poolest) tekitanud olulist kahju ühenduse tootmisharule või on selle olulise kahju põhjuseks mingid muud tegurid. Selles osas osutab algmääruse artikli 3 lõige 6 vajadusele näidata dumpinguhinnaga impordi hinnataseme põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. Seega on tegemist vaid viitega hinnatasemete erinevusele ja puudub nõue analüüsida hindade taset mõjutavaid tegureid.

(155)

Praktikas on dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharu hindadele põhimõtteliselt uuritud hinna allalöömise, hinnalanguse ja hinnatõusu pidurdumise kindlaksmääramise teel. Selleks võrreldakse dumpinguhinnaga ekspordi hindu ja ühenduse tootmisharu müügihindu; teatavatel juhtudel on tarvis kahju arvutamiseks kasutatavaid ekspordihindu erinevate hindade võrdlemise eesmärgil kohandada. Kohandamine sellises olukorras ainult kinnitab, et hinnavahe on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Selle põhjal on selge, et tooraine hinnad eksportivas riigis ei saa põhimõtteliselt olla veel üks kahjutegur.

(156)

Eespool esitatut kinnitab ka algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastus, mis viitab lisaks dumpinguhinnaga impordile teistele teadaolevatele teguritele. Selles artiklis esitatud teiste teadaolevate tegurite loetelu ei viita ühelegi tegurile, mis mõjutaks dumpinguhinnaga impordi hinnataset. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui tooteid on imporditud dumpinguhinnaga ning isegi kui tänu tooraine hindade soodsale arengule on saadud kasu, ei saa selline areng olla kahju tekitav lisategur.

(157)

Seega ei saa selliste dumpinguhinnaga impordi hinnataset mõjutavate tegurite analüüs, näiteks väidetava madalamatest tooraine hindadest tuleneva konkurentsieelise analüüs, olla veenev ning selline analüüs ületaks algmääruse nõudeid.

(158)

Ilma eespool esitatut piiramata tuleb igal juhul meelde tuletada, et uurimisperioodil tõusid põllumajandussaaduste hinnad üldiselt kogu maailmas ja et asjaomase riigi tootjate peamise lähteaine, sojaõli, hinnatõus oli samal ajavahemikul suurem kui rapsiõli hinnatõus. Kulude kasv USAs ei kajastunud siiski ühenduse turule suunatud dumpinguhindadega impordi hindades, mis lõid oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindu.

(159)

Eespool esitatut arvesse võttes tuli kõnealuste isikute esitatud väide tagasi lükata.

(160)

Kuna lähteaine suurenenud nõudluse ja tõusvate hindade kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 129–136.

(161)

Üks huvitatud isik kordas oma väidet (vt ajutise määruse põhjendus 134) ja lisas, et mineraaldiislikütuse hindadega kehtestatakse piirmäär, millest kõrgemale ei saaks biodiislikütuse tootjad oma hindu vastavalt lähteaine hindade tõusule tõsta.

(162)

Seoses sellega märgitakse, et kõik ühenduse tootjad tarnisid turgudele, kus on kehtivad kohustuslikud segamiseesmärgid. Lisaks sellele kohaldati enamikus liikmesriikides biodiislikütuse suhtes mittemaksustamist, mis tähendab, et selle hind oli võrreldav tõusnud mineraaldiislikütuse hinnaga, et võtta arvesse energiamaksu, mida kohaldati mineraaldiislikütuse suhtes. Kuigi on võimalik tunnistada, et on olemas teatav seos nafta hindadega, on uurimise käigus kindlaks tehtud, et eespool esitatud põhjustel on biodiislikütust võimalik müüa mineraaldiislikütuse hinnast kõrgema hinnaga. Lisaks sellele ei esitanud kõnealune isik veenvaid tõendeid, mis näitaksid, et mineraaldiislikütuse hinnad, mis olid uurimisperioodi teises pooles väga kõrged, avaldasid uurimisperioodil survet ühenduse tootjate biodiislikütuse hindadele.

(163)

Kuna mineraaldiislikütuse hinna arengu kohta muid märkusi ei ole, järeldatakse, et kõnealune tegur ei ole ühenduse tootmisharu kahjustanud.

(164)

Kuna ühenduse biodiislikütuse tehaste asukoha kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137–139.

(165)

Kuna USA eksportivate tootjatega seotud ühenduse tootjate USAst pärit impordi mõju kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 140.

(166)

Eespool esitatut silmas pidades ja kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 141–143.

(167)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist kiitsid ühenduse tootmisharu tootjad komisjoni järeldused heaks ja kinnitasid, et meetmete võtmine on nende huvides.

(168)

Üks huvitatud isik väitis, et meetmed ei oleks ühenduse tootmisharu huvides, kuna nende tulemusel muutuksid kaubavood, s.t importima hakatakse riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata, sest ühenduse turul vajaksid käitajad jätkuvalt odavamat biodiislikütust, mida toodetakse soja- ja palmiõlist, et täiendada seda ühenduse tootmisharu toodetaval rapsiõlil põhineva kallima biodiislikütusega, ning seepärast, et rapsiõlil põhinevast biodiislikütusest ei piisaks nõudluse rahuldamiseks.

(169)

Seoses sellega märgitakse, et kuigi ühenduse tootmisharu tootjad kasutavad peamiselt rapsiõli, ei sõltunud samad tootjad biodiislikütuse tootmisel üksnes sellest lähteainest, vaid kasutasid ka muid lähteaineid nagu soja- ja palmiõli. Võttes siiski arvesse asjaolu, et tihti oli muude lähteainete hind kõrgem dumpinguhinnaga imporditava sellisel lähteainel põhineva biodiislikütuse hinnast, jäid ühenduse tootmisharu tootjad ilma võimalusest kasutada rohkem soja- ja palmiõli. Seega eeldatakse, et meetmete võtmine taastaks selles osas tavapärased turutingimused ja võimaldaks ühenduse tootmisharu tootjatel kohandada tõhusamalt oma toodangut, et see vastaks ühenduse turul vajatavatele biodiislikütuse eri liikidele. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(170)

Kuna ühenduse tootmisharu huvi kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 145–147.

(171)

Kuna importijad pärast ajutiste meetmete kehtestamist märkusi ei esitanud, järeldatakse, et meetmed tõenäoliselt importijaid/kauplejaid ei mõjuta.

(172)

Kuna kasutajad pärast ajutiste meetmete kehtestamist märkusi ei esitanud, järeldatakse, et dumpinguvastased tollimaksud tõenäoliselt kasutajaid oluliselt ei mõjuta.

(173)

Kuna tarnijad pärast ajutiste meetmete rakendamist märkusi ei esitanud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 154–156.

(174)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et on võimalik, et autotootjad, kes on investeerinud biodiislikütusel töötamiseks kohandatud sõidukite tootmisse, ei saa oma investeeringutest selliste sõidukite müümisel kasu, kui biodiislikütuse hinnad ühenduses peaksid meetmete tõttu tõusma tasemele, mis ei ole mineraaldiislikütuse hindadega konkurentsivõimeline.

(175)

Seoses sellega märgitakse, et see oleks võinud juhtuda ka meetmete puudumisel, st mineraaldiislikütuse hinnad (mis sõltuvad toornafta hindadest) võivad langeda tasemele, mis teeks mineraaldiislikütuse biodiislikütusest konkurentsivõimelisemaks. Seega tundub, et oleks põhjendamatu eeldada, et autotootjad on teinud investeeringud ilma seda asjaolu arvesse võtmata. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(176)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väljendas üks ühenduse põllumajandustootjate ühendus oma toetust ja märkis, et USA biodiislikütuse impordi tõttu on ühenduse õliseemne tootjad kaotanud õliseemnetoodangust umbes 6 miljonit tonni või umbes 11 % ühenduse õliseemne toodangust aastatel 2007 ja 2008, ning et see on põhjustanud muuks kui toiduks kasutatava rapsiseemne võimaliku hinna langemise suurusjärgus 90 eurot tonni kohta. Neid hiliseid märkusi ei saanud siiski kontrollida.

(177)

Üks huvitatud isik kordas oma märkusi dumpinguvastaste meetmete vastuolu kohta Euroopa Liidu poliitikaga, mis käsitleb biokütuste kasutamise edendamist. Ta lisas, et Euroopa Liit ei saa sõltuda ainult ühenduses toodetavast rapsiseemnel põhinevast biodiislikütusest, kui ta tahab oma biodiislikütuse turgu arendada.

(178)

Kuigi seda märkust on käsitletud ajutise määruse jaos 7.6, on kõnealuse isiku tõstatatud küsimusele rapsiõlil põhineva biodiislikütuse kohta osutatud ka põhjenduses 169.

(179)

Kuna konkurentsi ja kauplemist moonutava mõju kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 157–159.

(180)

Lähtuvalt eespool esitatust järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist.

(181)

Mitu huvitatud isikut ja USA valitsus vaidlustasid esialgse järelduse, mille kohaselt 15 %-line kasumimarginaal on see kasumimarginaal, mida kõnealust tüüpi tootmisharu võiks tavapärastes konkurentsitingimustes usutavasti saavutada.

(182)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutatav ühenduse tootmisharu kasumimarginaal tuleks kehtestada kasumi tasemel, mille ühenduse tootmisharu saavutas uurimisperioodil, st 5,7 %, sest see kasumimarginaal jääb vahemikku, mis saavutati selliste kaupade puhul nagu biodiislikütus. Kõnealuse väite tõestuseks osutas kõnealune huvitatud isik USA tootjate saavutatud kasumile etanooli, taimsete õlide ja nafta rafineerimise puhul.

(183)

Märgitakse, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase peab põhinema sellise kasumi hinnangulisel tasemel, mille saavutamist tootmisharu võib usutavasti eeldada samasuguse toote müügi puhul ühenduse turul dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Vaatlusaluse perioodi alguses saavutatud kasumit võib käesoleva uurimise kontekstis pidada põhjendatult selliseks kasumiks, mida on võimalik dumpinguhinnaga impordi puudumisel saavutada. Sellel konkreetsel juhul vaatlusaluse perioodi algusaastatel (2004–2006) ei ületanud USAst pärit impordi turuosa kunagi 1 % ja seega võib põhjendatult järeldada, et seda perioodi iseloomustab dumpinguhinnaga impordi puudumine. Seepärast leiti, et keskmine kasum, mille ühenduse tootmisharu saavutas kõnealusel perioodil, on kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramise põhjendatud alus, mille puhul on arvesse võetud ka vajadust garanteerida kõnealuse uue tootmisharu investeering tootmisse. Lisaks sellele ning seoses huvitatud isiku esitatud väitega on uurimine näidanud, et enamiku USA eksportivate tootjate saavutatud kasum nende kodumaise biodiislikütusega seotud tegevuse puhul oli palju suurem kasumist, mille alusel määrati kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Eespool esitatu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(184)

Teatavatest USA äriühingute väidetest ad valorem tollimaksude teisendamise kohta kindlasummalisteks tollimaksudeks, nagu on selgitatud põhjenduses 193, nähtus, et ad valorem hindade allalöömise tase arvutati hindade allalöömise kogutaseme ja kohandatud CIF-hinna vahena (vt põhjenduses 117 nimetatud kohandamist), samas kui kasutada oleks tulnud kohandamata CIF-hinda samamoodi, nagu seda kasutati ad valorem dumpingumarginaali arvutamiseks. Seepärast arvutati ümber kõik ad valorem kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed kõikide valimisse kuuluvate USA äriühingute kohta.

(185)

Kuna pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist muid märkusi ei tehtud, on mittekahjustavate hindade saamiseks kasutatud ajutise määruse põhjendustes 164 ja 165 esitatud meetodit. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase arvutati protsendina kohandamata CIF-impordi koguväärtusest.

(186)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(187)

Arvestades pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist teatavate huvitatud isikute esitatud märkusi ning käesolevas määruses kirjeldatud parandusi, on muudetud teatavaid marginaale.

(188)

Paralleelses subsiidiumivastases menetluses on siiski kehtestatud USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes ka tasakaalustavad tollimaksud. Kõnealuse paralleelse menetluse käigus kindlaksmääratud subsiidiumid ei ole ekspordisubsiidiumid ja seetõttu otsustatakse, et need ei ole mõjutanud ekspordihinda ega sellega seotud dumpingumarginaali. Arvestades asjaolu, et uuritud koguimport on seotud mõlema menetlusega, võib dumpinguvastase tollimaksu seega kehtestada koos tasakaalustava tollimaksuga selliselt, et need kaks maksu kokku ei ületa kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali (väiksema tollimaksu reegel).

(189)

Üks isik väitis, et institutsioonid peaksid kasutama oma otsustusõigust ning ei peaks praegusel juhul kohaldama väiksema tollimaksu reeglit, kuna see ei ole põhjendatud järgmistel põhjustel:

(190)

Seoses sellega märgitakse, et praeguse uurimise käigus kindlaksmääratud kahjumarginaali peetakse ühenduse tootmisharusse kuuluvate uuritud tootjate kantud kahju kõrvaldamiseks piisavaks. Kuna uurimise käigus keskenduti kõnealuste tootjate olukorrale, ei ole võimalik teha täpseid järeldusi ühenduse tootjate kohta tervikuna, nagu soovitab kõnealune isik. Seega ei võimalda need põhjalikumad kaalutlused institutsioonidel kalduda kõrvale väiksema tollimaksu reegli kohaldamisest.

(191)

Sellest tulenevalt kehtestati dumpinguvastase tollimaksu määrad võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid marginaale, dumpingumarginaale ja tasakaalustava tollimaksu määrasid. Seega on kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad järgmised:

(192)

Pidades silmas asjaolu, et dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse segude suhtes, mille massist üle 20 % on biodiislikütus vastavalt nende biodiislikütuse sisaldusele, on asjakohane kehtestada tollimaksud kindlaksmääratud summadena biodiislikütuse sisalduse põhjal, et liikmesriikide tolliasutused saaksid meetmeid efektiivselt rakendada.

(193)

Mõned isikud vaidlustasid meetodi, mida kasutati väärtuselise tollimaksu määrade teisendamiseks kindlasummalisteks tollimaksudeks. Nad väitsid, et väärtuselise tollimaksu teisendamisel kindlasummaliseks tollimaksuks oleks tulnud kasutada tegelikke CIF-väärtusi ja mitte kohandatud väärtusi, et võtta arvesse ajutise määruse põhjendustes 83 ja 84 esitatud erinevusi lähteainetes.

(194)

Kõnealust väidet uuriti ja leiti tõesti, et väärtuseliste tollimaksude teisendamisel kindlasummalisteks tollimaksudeks oli kasutatud kohandatud CIF-väärtusi. Siiski leiti ka, et samasuguste väärtuste alusel oli väljendatud hinna allalöömise taset väärtuselise tollimaksuna. Seega tuli esimene parandus teha hindade allalöömise taseme väljendamisse protsendina tegelikust kogu CIF-impordiväärtusest. Selle alusel korrigeeriti kahjumarginaale vastavalt. Pärast seda arvutatud kindlasummalise tollimaksu määrad ei olnud siiski erinevad ajutise määruse artikli 1 lõikes 2 esitatud tollimaksu määradest, kuna kõrgema väärtuselise tollimaksu tasakaalustasid täpselt langenud CIF-hinnad (kohandatud hindadest tegelike hindadeni), mida kasutati väärtuseliste tollimaksude teisendamisel kindlasummalisteks tollimaksudeks.

(195)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(196)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (10) koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(197)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(198)

Et tagada võrdne kohtlemine uute eksportivate tootjate ja käesoleva määruse I lisas nimetatud koostööd tegevate äriühingute vahel, kes valimisse ei kuulunud, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul ei oleks õigust läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu, kuna artikli 11 lõiget 4 ei kohaldata valimisse kuuluvate äriühingute suhtes.

(199)

Teatavad USA koostööd tegevad eksportivad tootjad soovisid võtta hinnakohustuse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Märgitakse, et tooraine hindade suurte erinevuste tõttu ei peeta toodet kindlaksmääratud hinnakohustuse võtmiseks sobivaks. Seda arvesse võttes tegid äriühingud ettepaneku, et impordi miinimumhindu indekseeritakse vastavalt rapsiõli hindade kõikumisele korrapäraselt. Lisaks sellele pakkusid nad kolme liiki miinimumhindu, et võtta arvesse erinevusi imporditavates toodetes (soja-, palmi- ja kanolaõlist toodetud biodiislikütus) vastavalt uurimisperioodil kindlakstehtud lähteainete koefitsientidele.

(200)

Seoses koostööd tegevate eksportivate tootjate pakutud hindadega märgitakse, et impordi miinimumhinna kindlaksmääramise alus on keskmiselt 7–8 % madalam kui uurimisperioodil kindlaks tehtud mittekahjustav hind. Lisaks sellele ei olnud kohandatud miinimumhindade saamiseks pakutud koefitsiendid eespool nimetatud tooteliikide puhul sobivad, kuna need olid seotud uurimisperioodiga. Võttes arvesse asjaolu, et kõnealused lähteainete hinnaerinevustest sõltuvad koefitsiendid tõesti pidevalt kõiguvad, võivad need olla oluliselt muutunud võrreldes uurimisperioodil valitsenud olukorraga. Seega peeti ettepanekut indekseerida soja- või palmiõli baasil valmistatud biodiislikütuse impordi miinimumhinnad vastavalt rapsiõli hinna kõikumisele ebasobivaks, kuna see põhineks sellise tooraine hinnaarengul, mis erineb eksporditava vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavast toorainest.

(201)

Võttes arvesse eespool esitatut ja jättes osutamata äriühingutega spetsiifiliselt seotud praktilistele küsimustele nende sobivuse osas, leiti, et kohustused tuleb tagasi lükata, sest impordi miinimumhindade kindlaksmääramiseks kasutatav meetod ei olnud sobiv ja pakutavad impordi miinimumhinnad ei olnud kahjustava dumpingu kõrvaldamist võimaldaval tasemel.

(202)

Kaebuse esitaja taotles pärast lõplike järelduste teatavakstegemist erimeetmete võtmist, et vältida võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, kuna tegemist on ülemaailmse turuga, kus eri müügikanalite kaudu kaubeldakse asendatavate toodetega.

(203)

Võttes arvesse eespool esitatut, leitakse tõesti, et on asjakohane tähelepanelikult jälgida kõikidest lähtekohtadest imporditavat biodiislikütust, et hõlbustada kiirete ja asjakohaste meetmete võtmist, kui olukord peaks seda nõudma.

(204)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad,