8.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/17

(1)

Komisjon sai 28. mail 2008 kaebuse teatava Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit alumiiniumfooliumi kohta; selle kaebuse esitas vastavalt algmääruse artiklile 5 Eurométaux (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, alumiiniumfooliumi kogutoodangust ühenduses.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 12. juulil 2008 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, Armeenia, Brasiilia ja HRV eksportivatele tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele, tarnijatele ja ühendustele ning Armeenia, Brasiilia ja HRV esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Võimaldamaks Armeenia ja HRV eksportivatel tootjatel taotleda soovi korral turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid asjaga teadaolevalt seotud Armeenia ja Hiina eksportivatele tootjatele, Armeenia ja Hiina ametiasutustele ning muudele Hiina eksportivatele tootjatele, kes olid endast menetluse algatamise teadaandes sätestatud tähtaja jooksul teatanud. Armeenia eksportiv tootja ja kuus HRV eksportivat tootjat koos müügiga tegelevate sidusettevõtjatega taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(6)

Arvestades HRV eksportivate tootjate ning ühenduse importijate suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artiklile 17 võib dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks rakendada väljavõttelist uuringut.

(7)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil HRV eksportivatel tootjatel ja ühenduse importijatel endast Euroopa Komisjonile teada anda ning esitada algatamisteate kohaselt põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008.

(8)

Valimi moodustamiseks koostatud küsimustikule vastasid kuus HRV eksportivat tootjat. Üks ettevõtja keeldus uurimise varases etapis edasisest koostööst, mistõttu oli võimalik kaasata valimisse vaid viis eksportivat tootjat. Seepärast ei olnud valimi moodustamine enam vajalik ning kõiki isikuid teavitati valimist loobumisest.

(9)

Valimi moodustamiseks koostatud küsimustikule vastasid kaheksa importijat/kasutajat. Seepärast ei olnud valimi moodustamine enam vajalik ning kõiki isikuid teavitati valimist loobumisest.

(10)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes olid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andnud. Vastused saadi ühelt Armeenia, viielt HRV ja ühelt Brasiilia eksportivalt tootjalt ning ühelt tootjalt võrdlusriigis Türgis. Täielikud vastused küsimustikule saadi ka kuuelt ühenduse tootjalt ning kaheksa importijat/kasutajat tegid koostööd, saates küsimustikule vastused. Ükski lõppkasutaja ei esitanud komisjonile teavet ega andnud endast uurimise käigus teada.

(11)

Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Arvestades vajadust määrata kindlaks normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, teostati kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Türgi kui võrdlusriigi andmete põhjal järgmise äriühingu valdustes:

(13)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Algatamisteatises esitatud määratluse kohaselt on vaatlusalune toode menetluse algatamise ajal tavapäraselt CN-koodi ex 7607 11 10 all deklareeritud Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes rullides.

(15)

Uurimisel tuvastati, et eespool esitatud tootekirjeldus hõlmas erinevaid tooteid, täpsemalt hiigel- ja tavarulle. Hiigel- ja tavarullid erinevad peamiselt kaalu poolest (tavaliselt kaaluvad hiigelrullid vähemalt 150 kg), seega tuleb alumiiniumfoolium ümber kerida, et muuta see laiatarbekaubaks, mida saab kasutada koduses majapidamises pakkimiseks ja muuks tarbeks.

(16)

2009. aasta jaanuaris jagati algatamisteatises nimetatud CN-koodi ex 7607 11 10 alla kuulunud tooted kahe koodi alla: ex 7607 11 11 (tavarullid: alumiiniumfoolium paksusega mitte üle 0,021 mm, kuni 10 kilo kaaluvates rullides) ja ex 7607 11 19 (hiigelrullid: sama, kuid üle 10 kilo kaaluvates rullides). CN-kood viitab selle alumiiniumfooliumi rulli kaalule, mida on mainitud toote esialgses kirjelduses. Mõlema koodiga tähistatakse südamikule keritud alumiiniumfooliumi rulli.

(17)

Ühenduse järgtööstus, st ümberkerimisega tegelevad äriühingud taotlesid, et vaatlusalune toode hõlmaks ka tavarulle, sest juhul, kui mõõdud kehtestatakse ainult rohkem kui 10 kg kaaluvatele alumiiniumfooliumi rullidele, võib see tuua kaasa tootmisahela järgmise etapi toodete (st vähem kui 10 kg kaaluvate alumiiniumfooliumi rullide) ekspordi suurenemise. Ümberkerimine toimuks ühenduse riikide asemel eksportivates riikides ning ühenduse ümberkerimisega tegelevad äriühingud kannaksid suurt kahju. Selle küsimusega seonduvat käsitletakse allpool põhjendustes 150–162.

(18)

Alumiiniumfooliumi valmistamiseks valtsitakse alumiiniumikangid või -lehed soovitud paksuseni. Pärast valtsimist kuumtöödeldakse fooliumi lõõmutades, et muuta see elastseks. Pärast valtsimist ja lõõmutamist keritakse foolium kuni 650 mm laiustesse rullidesse. Rulli laius on kasutuse seisukohast otsustav tegur, sest fooliumi kasutajad (ümberkerimisega tegelevad äriühingud) kerivad selle jaemüügiks ette nähtud väikestesse rullidesse.

(19)

Eelnevat silmas pidades kinnitatakse, et vaatlusalune toode on CN-koodi ex 7607 11 19 alla kuuluv Armeeniast, Brasiiliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja rohkem kui 10 kg kaaluvates rullides (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(20)

Uurimise käigus selgus, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetud ja müüdud alumiiniumfooliumil, Armeenias, Brasiilias ja HRVs toodetud ja müüdud alumiiniumfooliumil ning nendest riikidest ühendusse imporditud alumiiniumfooliumil, samuti Türgis toodetud ja müüdud alumiiniumfooliumil on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused peamised kasutusalad.

(21)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused tooted on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Armeeniast ja HRVst pärit toodete importi käsitleva uurimise puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele. Selguse huvides on need tingimused esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(23)

Asjaomase menetluse käigus kootööd teinud ainus Armeenia eksportiv tootja ja viis HRV eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist ning täitsid määratud tähtajaks eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi.

(24)

Ainus kootööd teinud Armeenia eksportiv tootja Armenal väitis, et artikli 2 lõike 7 kohaldamine Armeenia suhtes on ebaseaduslik, sest Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt tuleks Armeeniat käsitleda kui turumajandusliku staatusega riiki.

(25)

Samas on Armeenia käsitlemine üleminekumajandusega riigina kooskõlas algmäärusega, mille artikli 2 lõike 7 punti a joonealuses märkuses on Armeeniat selgesõnaliselt nimetatud. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(26)

Kõigi Armeenia ja HRV eksportivate tootjate puhul hankis komisjon kogu vajalikuks peetava teabe ja kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(27)

Kuna Armenal ei vastanud kriteeriumidele 2 ja 3, keelduti tema suhtes turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest. Seoses kriteeriumiga 2 tuleb märkida, et äriühingu 2006. aasta raamatupidamisaruanne said audiitoritelt eitava arvamuse ning 2007. aasta auditeeritud raamatupidamisaruannet ei esitatud.

(28)

Äriühing väitis, et auditeerimise korra järgimine (2006. aasta raamatupidamisdokumentide puhul) ja nõusolek esitada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt auditeeritud 2007. aasta raamatupidamisaruanne on kriteeriumi 2 kohaste nõuete täitmiseks piisav. Lisaks väitis äriühing, et vaatamata audiitorite arvamusele, mille kohaselt ei vasta äriühingu raamatupidamisaruanne rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, piisab kriteeriumi 2 kohaste nõuete täitmiseks sellest, et aruandeid on auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

(29)

Nimetatud väitega ei saa nõustuda. Esiteks ei esitanud äriühing vaatamata komisjoni taotlusele oma 2007. aasta auditeeritud raamatupidamisaruannet ja teiseks tuleb 2006. aasta auditeeritud raamatupidamisaruandega seoses meeles pidada, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkt b on erand ning seda tuleb täpselt nii ka tõlgendada. On selge, et raamatupidamisaruanded peavad olema mitte ainult auditeeritud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, vaid ka koostatud vastavalt kõnealustele standarditele. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(30)

Seoses kriteeriumiga 3 selgus uurimise käigus, et riigi poolt enamusaktsiate eest makstud hind oli ligikaudu kolmandik nende nominaalväärtusest ja äriühing sai riigilt tasuta maad. Äriühing väitis, et aktsiad omandati turuhinnaga ning et moonutused ei ole märkimisväärsed. Samas ei esitatud väite toetuseks mingeid tõendeid. Lisaks väitis äriühing, et ta ei saa asjaomast maad müüa ilma, et ta maksaks riigile selle eest katastrijärgset hinda, ning et maa omamine ei oma märkimisväärset mõju. See väide ei ole vastuvõetav, sest nagu eespool nimetatud, on maa põhivara ning sellel on otsene ja oluline mõju äriühingu tegutsemisvõimele ning seega ka tema rahalisele olukorrale.

(31)

Eelnevast lähtudes otsustati seega, et äriühingu Rusal Armenali taotlus turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks tuleb tagasi lükata. Konsulteeriti nõuandekomiteega, kes ei esitanud kõnealuse järelduse kohta vastuväiteid.

(32)

Kõigi viie HRV eksportiva tootja suhtes keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest, sest olulise sisendi, st esmase alumiiniumi hind ei peegeldanud olulisel määral turuväärtust, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c. Turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise käigus selgus, et selline olukord tulenes riigi sekkumisest HRV alumiiniumiturul. Esmase alumiiniumi hind sõltub alumiiniumi noteeringust riigi kontrollitaval Shanghai mitteraudmetallide börsil, millele on juurdepääs vaid Hiina edasimüüjatel, samas võetakse ülemaailmse võrdluse puhul aluseks Londoni metallibörsi noteering. Uurimisperioodil oli Londoni metallibörsi noteeringu kohaselt keskmine hind kuu lõikes üle 21 % kõrgem kui Shanghai mitteraudmetallide börsil. Lisaks ei tagastata esmase alumiiniumi puhul käibemaksu ning kohaldatakse 15 % ekspordimaksu. Seetõttu müüakse suur osa esmase alumiiniumi toodangust Hiina turul, mistõttu esmase alumiiniumi hind püsib madal, mis omakorda loob märkimisväärse hinnaeelise HRVs paiknevatele alumiiniumfooliumi tootjatele. Võttes arvesse, et esmase alumiiniumi hind moodustab alumiiniumfooliumi hinnast ligikaudu 70 %, tähendab see Hiina tootjate jaoks ligikaudu 14 % hinnaeelist, mis on alumiiniumfooliumi tooraineturul märkimisväärne.

(33)

Lisaks eespool kirjeldatule ei vasta kolm äriühingut ka kriteeriumi 1 nõuetele. Ühe äriühingu puhul sekkub riik tähtsate majandustegevust käsitlevate otsuste tegemisse; teine äriühing sai suure toetuse põhiseadmete ostmiseks ning kolmanda äriühingu põhivara väärtus ei vasta turuväärtusele.

(34)

Üks äriühing ei vasta kriteeriumi 2 nõuetele, sest raamatupidamises leiti olulised vead, millele audiitorid ei olnud osutanud.

(35)

Kriteeriumi 3 nõudeid ei täitnud kolm äriühingut. Ühe äriühingu puhul olid moonutused seotud maakasutusõigusega: kui 1993. aastal muutus äriühingu juriidiline vorm, ei läinud maakasutusõigus otse uuele üksusele üle, nagu üldiselt tavaks. Maakasutusõigus anti tegelikult üle alles kümme aastat hiljem. Lepingus ei olnud leppetrahvi käsitlevaid sätteid puhuks, kui õiguse üleandmine ebaõnnestub. Veelgi enam, 2004. aastal ei tasunud äriühing tulumaksu ettemaksu ei vaatlusaluse kvartali jooksul ega ka aasta lõpus. Äriühing väitis, et uurimise käigus leitud maakasutusõiguse üleandmisega seotud rikkumistel ei ole arvepidamisele olulist mõju ning et viivitus õiguste üleandmisel oli pigem juriidiline kui tegelik. Samas mõjutab maa kui põhivara kasutusõigus otse ja märkimisväärselt äriühingu tegutsemisvõimet ja seeläbi ka tema rahalist olukorda.

(36)

Teine äriühing sai maakasutusõiguse sertifikaadi enne täissumma maksmist ning kasutas sertifikaati tagatise taotlemiseks riigile kuuluvast pangast.

(37)

Komisjon avaldas Hiina vaatlusalustele eksportivatele tootjatele, ametiasutustele ja kaebuse esitajale ametlikult turumajandusliku kohtlemise osas tehtud järeldused. Neile anti ka võimalus teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ning nõuda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(38)

Üks eksportiv tootja väitis, et alumiiniumi puhul tuleks võrrelda käibemaksuta hinda Londoni metallibörsil ning käibemaksuga hinda Shanghai mitteraudmetallide börsil. See vähendaks küll uurimisperioodil täheldatud hinnavahet, kuid seda väidet ei võetud arvesse, et tagada tooraine börsihindade nõuetekohane võrreldavus.

(39)

Mitu huvitatud isikut väitis, et alumiiniumi hinda käsitlevad järeldused ei ole kooskõlas komisjoni praktikaga, sest konkurentsieeskirjadest lähtuvalt analüüsitud eelmiste ühinemisjuhtude puhul otsustas komisjon, et alumiiniumi esmasturg on ülemaailmne. Komisjoni 2007. aasta otsuse (Rio Tinto/Alcan koondumine) (3) kohaselt ei esitanud ükski huvitatud isik Shanghai mitteraudmetallide börsiga seotud vastuväidet ning seetõttu ei olnud komisjonil võimalik seda analüüsida. Sellest olenemata ja isegi kui küsimus oleks tõstatatud, on kõnealuse konkurentsijuhtumi puhul komisjoni järeldus asjaomase geograafilise turu kohta kooskõlas teatisega, mida kohaldatakse ainult seoses konkurentsiõigusega, (4) ning selle teatise sätted ei ole tingimata kohaldatavad ega asjakohased kaubanduse kaitsemeetmete puhul. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(40)

Vastavalt eelöeldule ei suutnud ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlenud HRV äriühing tõendada, et ta vastab kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele. Seepärast otsustati, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleks tagasi lükata. Konsulteeriti nõuandekomiteega, kes ei esitanud kõnealuste järelduste kohta vastuväiteid.

(41)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kehtestatakse üleriigiline tollimaks riikidele, kes jäävad algmääruse artikli 2 lõike 7 reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 tõestada, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud, et vääringuid konverteeritakse turukursside alusel ning et mingi riigipoolne sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(42)

Kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhuks, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Esitatud teabele toetudes tehti esialgne järeldus, et Armeenia äriühing ning neli viiest HRV äriühingust vastavad kõigile individuaalse kohtlemise nõuetele. Üks HRV äriühing ei vastanud individuaalse kohtlemise nõuetele, sest riik mõjutas olulisel määral äriühingu majandustegevust.

(43)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(44)

Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada normaalväärtuse määramisel asjakohase võrdlusriigina Türgit ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(45)

Äriühing Armenal soovitas kasutada võrdlusriigina Venemaad, mis on Armeenia puhul asjakohasem, sest Armeenias ja Venemaal on samad juurdepääsutingimused vaatlusaluse toote toorainele ning kasutatakse sama tehnoloogiat ja oskusteavet, sest Armenal on Venemaa suurima alumiiniumfooliumi tootja Rusal Groupi tütarettevõtja. Armenal tõstis esile, et äriühingu Rusal juhtpositsioon Venemaa turul on sarnane Armenali juhtpositsiooniga Armeenias ning et Hiinast pärit kiiresti kasvav madala hinnaga eksport mõjutab nii Venemaa kui ka Armeenia turgu ja müügimahtu. Kõiki väiteid ei olnud aga piisavalt põhjendatud. Lisaks selgus uurimise käigus, et vaatlusaluse toote kodumaine turg Venemaal oli väike, isegi väiksem kui Türgis.

(46)

Armenal kinnitas, et võrdlusriigi valikul võib alternatiivina Venemaale kasutada järgmise valikuna Türgit.

(47)

Alcoa Groupi kuuluvad äriühingud tegid ettepaneku kasutada HRV puhul sobivama võrdlusriigina Indiat. Tehti kindlaks, et India turg ei ole märkimisväärselt suurem kui Türgi oma ning et konkurents on seal enamasti seotud Hiinast pärit impordiga. Muud tarnijad India turul on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellest enamikul ei ole valtsimistehast ning kes kasutavad Hiinast hiigel- või väikestes rullides imporditud toodet. Seepärast ei peetud ei Venemaad ega ka Indiat sobivaks võrdlusriigiks.

(48)

Komisjon uuris seejärel, kas Türgi valimine võrdlusriigiks on põhjendatud. Leiti, et vaatamata asjaolule, et Türgis on ainult üks vaatlusaluse toote tootja, on tegemist avatud turuga, mida iseloomustavad madalad imporditollimaksud ja märkimisväärne import kolmandatest riikidest. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi põhjust, näiteks põhjendamatult kõrget toormaterjali või energiahinda, mille tõttu Türgit ei võiks pidada sobivaks võrdlusriigiks normaalväärtuse kindlaksmääramisel.

(49)

Eelnevat arvesse võttes otsustas komisjon, et käesoleva uurimise puhul on Türgi võrdlusriigina sobivam valik. Ükski teine huvitatud isik ei väitnud, et sobiva võrdlusriigina tuleks käesoleva uurimise puhul kasutada Indiat, ning Armenal arvas, et Türgi võiks samuti olla sobiv valik.

(50)

Kõigile Türgi alumiiniumitootjatele saadetud küsimustikule vastas ainult üks Türgist pärit tootja.

(51)

Koostööd teinud Türgi tootja esitatud teavet kontrolliti kohapeal ning see osutus piisavalt usaldusväärseks, et määrata selle põhjal normaalväärtus.

(52)

Seega tehakse esialgne järeldus, et Türgi on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

(53)

Brasiilia ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul arvutati dumping allpool kirjeldatud metoodika kohaselt.

(54)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote kogumüük siseturul sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht on vähemalt 5 % või suurem vaatlusaluse toote ekspordi kogumahust ühendusse. Brasiilia ainsa eksportiva tootja puhul oli uurimisperioodil müük siseturul tüüpiline.

(55)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kõnealuse äriühingu poolt siseturul müüdavad tooteliigid, mis on identsed või otseselt võrreldavad liikidega, mida müüakse ekspordiks ühendusse.

(56)

Konkreetse tooteliigi müüki siseturul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(57)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga vaatlusaluse tooteliigi tüüpilise müügi puhul siseturul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks selgitati välja, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele tarbijatele siseturul.

(58)

Kõigi alumiiniumfooliumi liikide tüüpilisest müügist siseturul oli 80 % kasumlik ning seepärast arvutati normaalväärtus lähtuvalt kõigi uurimisperioodil toimunud müügitehingute tegelikust hinnast siseturul.

(59)

Kui normaalväärtuse määramisel ei olnud võimalik aluseks võtta tootja müüdud konkreetse toote hindu siseturul, tuli kasutada mõnda muud meetodit. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon sellisel juhul arvestusliku normaalväärtuse järgmisel viisil.

(60)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral kohandati, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal.

(61)

Kõigil juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite kohaselt. Selleks uuris komisjon, kas asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed, ning otsustas seejärel, kas andmete kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks on asjakohane.

(62)

Kõigil juhtudel eksporditi vaatlusaluseid tooteid ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, seepärast määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, s.t tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(63)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(64)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohandamisel nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10; muu hulgas võeti kohandamisel arvesse eksportivas riigis maismaavedudega seotud kulusid ning merevedude, käitlemis-, pakkimis-, laenu- ja pangakulusid. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohaselt taotles äriühing kaubandustaseme kohandamist, mida talle ka ajutiselt võimaldati.

(65)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kehtestati koostööd tegeva eksportiva tootja puhul dumpingumarginaalid iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis määrati kindlaks nii, nagu eespool kirjeldatud.

(66)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegeva eksportiva tootja poolt teatatud ühendusse suundunud ekspordi mahtu ja Eurostati vastavat impordistatistikat.

(67)

Kuna koostöötase Brasiilias oli kõrge (100 %) ega olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus tahtlikult koostööst, peeti asjakohaseks kehtestada koostööst keelduvate Brasiilia eksportivate tootjate puhul dumpingu jääkmarginaaliks koostööd tegevale eksportijale kehtestatud kõrgeim maksutase.

(68)

Dumpingumarginaalid väljendatud protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist on ajutiselt järgmised:

(69)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(70)

Vastavalt eespool toodule otsustas komisjon kasutada normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Türgit.

(71)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutati normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi tootjalt saadud andmete põhjal, s.t Türgi turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt eespool põhjendustes 43–52 kirjeldatud meetodile.

(72)

Koostööd tegev eksportiv tootja müüs osa tooteid otse sõltumatutele klientidele ühenduses. Kõnealuse müügi ekspordihind põhines seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstaval hinnal. Samas toimus suurem osa eksportmüügist Venemaal, Šveitsis ja Saksamaal asuvate kaubanduse ja importimisega tegelevate sidusettevõtjate kaudu. Nende puhul arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, võttes kohandamisel ajutiselt arvesse kõiki importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, kaasa arvatud põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud, ning kasumit, mille sõltumatu importija või müüja sai vaatlusaluse toote müügist.

(73)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti kohandamisel vajaduse korral arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis-, krediidi- ja pangakulusid ning komisjonitasusid kõigil juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning nende kohta esitati kontrollitud tõendeid.

(74)

Ühe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, arvutati dumpingumarginaal ekspordihinna ja võrdlusriigi jaoks arvutatud normaalväärtuse võrdluse teel, nagu eespool kirjeldatud.

(75)

Kuna koostöötase oli Armeenias kõrge (100 %) ega olnud põhjust arvata, et mõni selle riigi eksportiv tootja hoidus tahtlikult koostööst, peeti asjakohaseks kehtestada koostööst keelduvate Armeenia eksportivate tootjate puhul dumpingu jääkmarginaaliks koostööd tegevale eksportijale kehtestatud kõrgeim maksutase.

(76)

Selle alusel kehtestati ajutiselt üleriigiliseks dumpingutasemeks 37,0 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(77)

Dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist on ajutiselt järgmine:

(78)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutati normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud andmete põhjal, s.t Türgi turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt eespool kirjeldatud meetodile.

(79)

Kuna müük siseturul sõltumatutele tarbijatele oli tüüpiline ja kasumlik, arvutati normaalväärtus kõigi Türgi turul võrreldavate tooteliikide eest tavapärase kaubandustegevuse käigus makstud või makstavate hindade põhjal põhjendustes 43–52 kirjeldatud viisil. Juhul kui müük ei olnud siiski tüüpiline või kasumlik, võeti normaalväärtuse arvutamisel arvesse Türgi tootja tootmiskulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumit siseturul.

(80)

Eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist ja kelle eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8. Ühe koostööd tegeva eksportiva tootjakontserni puhul, kes müüs toodet ühendusse seotud importija kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, võttes kohandamisel ajutiselt arvesse kõiki importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, kaasa arvatud põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud, ning kasumit, mille sõltumatu importija või müüja sai vaatlusaluse toote müügist.

(81)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti kohandamisel vajaduse korral arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis-, krediidi- ja pangakulusid ning komisjonitasusid kõigil juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning selle kohta esitati kontrollitud tõendeid.

(82)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kehtestati koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaalid iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel nii, nagu eespool kirjeldatud. Kahe HRV sidusäriühingu puhul (Alcoa Shanghai ja Alcoa Bohai), kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, võeti keskmise väärtuse arvutamisel aluseks mõlema äriühingu andmed, et arvutada vaatlusalusele kontsernile üks dumpingumarginaal.

(83)

Võttes arvesse, et koostöötase HRVs oli väga madal, arvutati kõigi teiste HRV eksportijate jaoks üleriigiline dumpingumarginaal lähtudes ühe koostööd teinud äriühingu (kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist) kõrgeima dumpingumarginaaliga tehingutest.

(84)

Selle alusel kehtestati ajutiselt üleriigiliseks dumpingutasemeks 42,9 % CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(85)

Dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist on seega ajutiselt järgmised:

(86)

Vastavalt algmääruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud ühenduse tootmisharu mõistele võetakse ühenduse kogutoodangu arvutamisel arvesse kõigi selliste ühenduse tootjate toodang, kes asuvad ühenduses ega ole seotud ühegi vaatlusaluse eksportiva tootjaga.

(87)

Äriühing Eurométaux esitas kaebuse nelja ühenduse tootja nimel, kes tegid uurimise käigus koostööd. Lisaks toetas kaebust üks tootja ning üks tootja oli sellele vastu. Koostööd teinud viie tootja toodang moodustas uurimisperioodi jooksul üle 60 % ühenduse kogutoodangust, mis on määratud kindlaks vastavalt eespool põhjenduses 86 kirjeldatule. Seepärast moodustavad viis koostööd tegevat tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(88)

Ühenduse tarbimise kindlaksmääramisel võeti arvesse ühenduse tootmisharu müügi kogumahtu ühenduse turul, teiste tootjate hinnangulist müügimahtu ühenduse turul ning importi vaatlusalustest ja kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele; lisaks võeti arvesse vaatlusaluste eksportivate tootjate esitatud teavet.

(89)

Tuleb märkida, et CN-kood ex 7607 11 10, millest lähtuvalt impordi maht kindlaks määrati, hõlmas lisaks vaatlusalusele tootele ka alumiiniumfooliumi teisi liike, näiteks edasiseks töötlemiseks mõeldud fooliumi (edaspidi „töötlemisfoolium”), mida kasutatakse põhiliselt vedelike ja toiduainete pikaajaliseks säilitamiseks, ning muid fooliumitooteid, sh tavarullis fooliumit (vt põhjendus 15), mis ei ole vaatlusalused tooted. Kuna selle laiema tootekategooria puhul ei olnud võimalik ainult alumiiniumfooliumi käsitlevaid andmeid eraldi välja tuua, leiti, et vaatlusaluse toote impordimaht tuleb kindlaks määrata hinnanguliselt. Seoses sellega väitis kaebuse esitaja, et teatav vaatlusaluse koodiga hõlmatud import tuleks arvestusest välja jätta kas toote päritolu tõttu (näiteks import riikidest, kus alumiiniumfooliumi teadaolevalt ei toodeta) või toote hinnataseme tõttu, mis osutab, et tegemist ei ole vaadeldava toote impordiga. Arvestusest tuleks välja jätta ka seestöötlemiseks imporditud kaup, sest seestöötlemine on tehniliselt keeruline ja kulukas ega ole alumiiniumfooliumi puhul majanduslikult tasuv. Leiti, et see metoodika võimaldab alumiiniumfooliumi impordi kogumahu usaldusväärselt kindlaks määrata.

(90)

Ühenduse tarbimise vähenemist 8 protsendipunkti võrra 2006. aastal võib põhjendada alumiiniumi hinna tõusuga maailmaturul: kõnealuse aasta jooksul tõusis hind 33 % ja see mõjutas otseselt alumiiniumfooliumi nõudlust.

Tabel 1

ELi tarbimine (maht)

(91)

Komisjon uuris, kas Armeeniast, Brasiiliast ja HRVst pärit alumiiniumfooliumi importi on vaja kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(92)

Brasiilia eksportija väitis, et vaatlusperioodil Brasiilia impordi maht ja turuosa vähenesid, samas kui import kahest ülejäänud riigist suurenes. Lisaks on Brasiiliast imporditud toote kvaliteet pisut parem kui HRVst ja Armeeniast imporditud tootel ning müügikanalid ja turustusmeetodid on erinevad. Sellega viidati, et Brasiiliast pärit impordi puhul on konkurentsitingimused teistest vaatlusalustest riikidest pärit impordiga võrreldes erinevad. Seega on vähemalt üks algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimus täitmata.

(93)

Väiteid ei olnud võimalik heaks kiita järgmistel põhjustel:

Tabel 2

Keskmised impordihinnad vaatlusaluste riikide lõikes

(94)

Eespool esitatu põhjal võetakse esialgu seisukoht, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning et vaatlusalustest riikidest pärit importi tuleb uurida kumulatiivselt.

(95)

Import vaatlusalustest riikidest suurenes uurimisperioodil 13 499 tonnilt (2005) 48 141 tonnile, seega oli kasv 257 %. Impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2006. ja 2007. aasta vahel, mil see suurenes 276 %.

Tabel 3

Import vaatlusalustest riikidest

(96)

Vaatlusaluste riikide turuosa kasvas 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 14 protsendilt 49 protsendini ehk 35 protsendipunkti. Kasv oli eriti kiire 2006. ja 2007. aasta vahelisel perioodil, kui see suurenes 28 protsendipunkti võrra.

Tabel 4

Vaatlusaluste riikide turuosa

(97)

Alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini tõusis vaatlusalustest riikidest imporditud toote tonnihind 15 % (2 211 eurolt 2 552 euroni), mis vastab tooraine hinna tõusule, kuid võrreldes ühenduse tootmisharuga on hinnamuutus väiksem (vt tabel 7).

Tabel 5

Vaatlusalused impordihinnad

(98)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse turul sõltumatutele klientidele pakutavate ühenduse tootmisharu tooteliikide kaalutud keskmisi müügihindu (kohandatuna tehasehindade tasemele) vastavate vaatlusalustest riikidest pärit importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient ühenduses ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud võtmaks arvesse impordijärgseid kulusid.

(99)

Ühenduse tootmisharu müügihindu ja vaatlusaluste riikide impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, st sõltumatute klientide tasandil ühenduse turul.

(100)

Uurimisperioodi jooksul oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal – väljendatuna protsentides ühenduse tootmisharu müügihinnast – Armeenia eksportija puhul 8,0 %, Brasiilia puhul 12,6 % ja HRV eksportijate puhul 20 %. Kõigi vaatlusaluste riikide kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal kokku oli uurimisperioodil 10,0 %.

(101)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas uuring, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõigi ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(102)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht oli 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel selgelt negatiivse suundumusega. Ühenduse tootmisharu tootmismaht vähenes 36 % ja üldine tootmisvõimsus langes 9 %. See selgitab, miks tootmisvõimsuse rakendamine vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul ainult 30 %, muidu oleks vähenemine olnud veelgi ulatuslikum.

(103)

Järgmises tabelis antakse ülevaade ühenduse tootmisharu tulemuslikkusest lähtuvalt müügist ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele.

Tabel 7

Müügimaht, turuosa, kasv ja keskmine ühikuhind ühenduses

(104)

Kuigi vaatlusaluse perioodi jooksul oli tarbimine ühenduses stabiilne ning kasvas uurimisperioodi lõpus vaatlusaluse perioodi algusega võrreldes 4 %, vähenes ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote müügimaht sõltumatutele klientidele ühenduse turul 30 %. See tähendab, et dumpinguhinnaga impordi tõttu ei saanud ühenduse tootmisharu kasu eeskätt 2007. aastal ja uurimisperioodi lõpus toimunud tarbimise suurenemisest ega ka üldiselt stabiilsena püsinud tarbimisest vaatlusalusel perioodil. Sellest tulenevalt kahanes ühenduse tootmisharu turuosa 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 16 protsendipunkti.

(105)

Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind (tehasehind) sõltumatutele klientidele ühenduse turul tõusis samal perioodil 20 %, kajastades tooraine, st alumiiniumi märkimisväärset hinnatõusu. Vaatamata sellele, et alumiiniumi hind tõusis 27 %, kerkis ühenduse tootmisharu müügihind vaid 20 %. Ühenduse tootmisharu ei saanud hinnatõusu täies ulatuses klientidele edasi kanda.

(106)

Allpool esitatud andmed kajastavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

Tabel 8

Varud

(107)

Uurimise käigus selgus, et varusid ei saa käsitleda arvestatava kahjutegurina, sest põhiosa toodangust valmistati tellimuse alusel. Seepärast on varude suundumusi käsitlevad andmed esitatud teavitamise eesmärgil. 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenesid varud 7 %.

(108)

Investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 42 %. 2005. ja 2006. aasta vahel vähenesid investeeringud järsult 90 % võrra ning jäid 2007. aastal madalale tasemele. Investeeringute väärtus tõusis uurimisperioodi jooksul 39 %, kuid võrreldes 2005. aastaga jäi see madalale tasemele. Uurimise käigus jõuti tõdemusele, et ehitistesse, tehastesse ja seadmetesse investeeriti peamiselt tootmisvõimsuse säilitamise nimel. Samas märgitakse, et kõnealuseid investeeringuid võib kasutada ka muud tüüpi alumiiniumfooliumi tootmiseks kui vaatlusalune toode. Kuigi vaatlusaluse toote täpset kogust ei olnud võimalik kindlaks määrata tootmisvõimsuse eespool märgitud madala kasutusastme tõttu, selgus, et investeeringuid ei tehtud ühelgi juhul üldise tootmisvõimsuse suurendamiseks, vaid selleks, et parandada ja tõhustada tootmisprotsessi kulude kokkuhoidmise eesmärgil.

(109)

Müügi netokäibe protsendimäärana väljendatud ühenduse tootmisharu tasuvus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivne, järgides ühenduse tarbimise suundumusi, st uurimise jooksul suurenes tasuvus veidi seoses ühenduse tarbimise tõusuga 2007. aastal, kuid vähenes uurimisperioodil taas.

(110)

Koguinvesteeringute tasuvust väljendati samasuguse toote maksueelse puhaskasumi protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust puhasväärtusest. Kõnealune näitaja oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivne, olles märkimisväärselt madal 2005. ja 2006. aasta vahel, kui investeeringute tasuvus langes –90 protsendilt –719 protsendini.

(111)

Ühenduse tootmisharu rahavoogude puhul täheldati samasugust negatiivset suundumust, mille tulemuseks oli ühenduse tootmisharu rahalise olukorra üldine järsk halvenemine uurimisperioodi ajal.

(112)

Ühenduse tootmisharus hõivatud töötajate arv vähenes uurimisperioodil 30 %, kusjuures osaliselt oli selle põhjuseks vaatlusaluse perioodi lõpul toimunud ümberstruktureerimine. Kuigi üldine tööjõukulu vähenes märgatavalt, jäi keskmine palk samale tasemele. Tööhõive ei vähenenud tootmisega samas tempos. Selle tulemusena ei suutnud ühenduse tootmisharu hoida tootlikkust 2005. aasta tasemel.

(113)

Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju pidada tähtsusetuks.

(114)

2001. aastal kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiinast ja Venemaalt pärit alumiiniumfooliumi suhtes (5). Nende meetmete kehtivus lõppes 2006. aasta mais (6). Käesoleva uurimise käigus kogutud andmed osutavad sellele, et ühenduse tootmisharu ei ole varasemast dumpingust toibunud ning olukord halvenes märgatavalt pärast 2006. aastat, kui lõppes dumpinguvastaste tollimaksude kehtivus ning dumpinguhinnaga import sisenes uuesti ühenduse turule.

(115)

Uurimise käigus selgus, et vaatamata tarbimise suhteliselt stabiilsele tasemele, mis vaatlusalusel perioodil siiski mõneti kõikus, vähenesid nii ühenduse tootmisharu müügimaht (– 31,4 %) kui ka turuosa (– 35 %).

(116)

Kahjunäitajate analüüsi kohaselt halvenes ühenduse tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Negatiivses suunas liikusid vaatlusalusel perioodil kõik kahjunäitajad, v.a toorainehinna tõusuga seotud ühiku müügihind; see ei suutnud aga mõjutada positiivselt ühenduse tootmisharu kasumlikkust, mis püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivsena. Selleks et vältida turuosa edasist kaotust ning säilitada tootmine mõistlikul tasemel, ei olnud ühenduse tootmisharul muud võimalust kui järgida dumpinguhinnaga impordi hinnataset, mistõttu ühenduse tootmisharu ei saanud toorainehinna järsku tõusu täies ulatuses klientidele edasi kanda. Sellega kaasnes märgatav kahju ühenduse tootjatele ning vaatlusalusel perioodil halvenes märkimisväärselt tootmisharu rahaline olukord.

(117)

Müügimahu vähenemise tõttu ei saanud ühenduse tootmisharu kasu vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena püsinud nõudlusest alumiiniumfooliumi turul.

(118)

Eespool kirjeldatut arvestades tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(119)

Komisjon uuris kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7, kas Armeeniast, Brasiiliast ja HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju määral, mis lubab seda pidada oluliseks kahjuks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(120)

Vaatlusalustest riikidest pärit import suurenes märkimisväärselt: impordi maht suurenes 257 % ja turuosa 35 protsendipunkti võrra, hõlmates vaatlusalusel perioodil 49 % ühenduse turust. Samal ajal vähenes ühenduse tootmisharu turuosa ligikaudu 17 protsendipunkti võrra.

(121)

Vaatamata sellele et rahvusvahelisel turul tõusis tooraine hind 27 %, kerkis vaatlusalustest riikidest pärit impordi ühiku keskmine müügihind tonni kohta vaid 15 %, vähendades ühenduse tootmisharu keskmist hinda uurimisperioodil keskmiselt 10 % võrra. Vaatlusalustest riikidest pärit impordi mahu oluline suurenemine hindade juures, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest märgatavalt madalamad, ning turuosa kasv vaatlusalusel perioodil langesid ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu üldise rahalise olukorra selge halvenemisega. Olukorra halvenemisele viitab eelkõige tootmis- ja müügimahu oluline vähenemine. Lisaks ei kasvanud müügihind toorainehinnaga samas proportsioonis. Kuigi kasumimarginaal 2005. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel pisut kasvas, oli see kogu vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivne.

(122)

Dumpinguhinnaga impordi mõju analüüsimise käigus leiti, et hind on konkurentsi puhul oluline tegur, sest kvaliteediküsimused ei oma märkimisväärset tähtsust. Tuleb märkida, et dumpinguhinnaga impordi hinnad olid märkimisväärselt madalamad nii ühenduse tootmisharu kui ka muude kolmandate riikide eksportijate hindadest.

(123)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et surve, mida tekitas vaatlusalune import, mille maht ja turuosa alates 2005. aastast kasvas ja mis toimus väga madalate dumpinguhindadega, on põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(124)

Tähtsamate kolmandate riikide (Venemaa, Türgi ja Venezuela) turuosa oli uurimisperioodi ajal 1,0–7,3 %. Ülejäänud kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli tähtsusetu. Tabelist 11 ilmneb, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, st 34 protsendipunkti võrra ehk 19 614 tonnilt 2005. aastal 12 870 tonnini uurimisperioodil. Ka turuosa vähenes 20,6 protsendilt 2005. aastal 13 protsendini uurimisperioodi jooksul.

(125)

Tuleb märkida, et import kolmest olulisemast eksportivast riigist, st Venemaalt, Türgist ja Venezuelast toimus pisut madalamate hindadega kui ühenduse tootmisharu müügihind. Seega leitakse, et nende riikide piiratud ja järk-järgult kahanev turuosa ei avaldanud negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale. Muudest kolmandatest riikidest (v.a Venemaa, Türgi, Venezuela ning kolm vaatlusalust riiki) pärit impordi keskmine hind oli kõrgem kui ühenduse tootmisharu hind (+ 7,8 %).

(126)

Seetõttu järeldatakse, et import muudest kolmandatest riikidest ei avaldanud ühenduse tootmisharu olukorrale märkimisväärset mõju.

(127)

Üks eksportiv tootja väitis, et euro ja Ameerika dollari ebasoodne vahetuskurss halvendas märgatavalt ühenduse tootmisharu eksporditegevust, mis omakorda tekitas ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(128)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu alumiiniumfooliumi eksport ühendusest väljapoole 63 % võrra. Ühenduse tootmisharu ekspordihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 26 %. Kõnealune eksport moodustas uurimisperioodi ajal siiski vaid 6,6 % ühenduse tootmisharu kogumüügist sõltumatutele isikutele ning seega ei saanud see märkimisväärselt mõjutada ühenduse tootmisharu kantud olulist kahju.

(129)

Üks ühenduse tootja importis vaatlusalust toodet Hiinas asuvalt seotud äriühingult ning müüs seda ühenduse turul edasi. Kuigi edasimüügihinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad, tuleb silmas pidada, et selle Hiinast pärit impordi maht moodustas vaid väikese osa (1–5 %) HRVst pärit impordi kogumahust. Lisaks toimus kõnealune import vaid selleks, et säilitada rahvusvahelisi kliente, kes oleksid vastasel juhul ostnud vaatlusalust toodet Hiina tarnijatelt dumpinguhinnaga. Seepärast jõuti järeldusele, et ühenduse vaatlusaluse tootja vaatlusaluse toote väikesemahuline import Hiinast ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ekspordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(130)

Üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tootmisharu müügimahu vähenemise põhjus ei ole mitte vaatlusalune import, vaid ühenduse tootmisharu otsus suunata tootmine ja müük kasumlikumale töötlemisfooliumi turule.

(131)

Ümberkerimisega tegelevad äriühingud väitsid, et vaatlusalune toode on ühenduse tootmisharu jaoks sisuliselt kõrvaltoode, mida kasutatakse masinate töös hoidmiseks, kui töötlemisfooliumi nõudlus on väike.

(132)

Uurimisel jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealused väited ei ole põhjendatud. Ühenduse ühe suurema töötlemisfooliumi tootja tootmismaht oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, samas kui vaatlusaluse toote müügimaht vähenes märgatavalt. Seepärast võib esialgu kinnitada, et ühenduse tootmisharul on suures mahus rakendamata tootmisvõimsust. Ühenduse tootmisharu rakendamata tootmisvõimsus on suurenenud, sest tootmisvõimsuse kasutamine on oluliselt vähenenud (86 protsendilt 60 protsendini).

(133)

Uuriti, kas tarbimise areng võis olla ühenduse tootmisharule olulist kahju põhjustavaks teguriks.

(134)

Nagu põhjenduses 88 mainitud, ei järginud ühenduse tarbimine ühtset trendi. Kuigi 2005. ja 2006. aasta vahel ühenduse tarbimine vähenes, suurenes see 2007. aastal taas. Uurimisperioodi jooksul vähenes tarbimine 17 protsendipunkti võrra. Ühenduse tootmisharu müügimaht ei järginud seda suundumust, müük vähenes järsult, eriti 2006. ja 2007. aasta vahel (– 19 %), kuid samal ajal suurenes ühenduse tarbimine + 29 %. Vaatlusaluse perioodi analüüsist selgus, et ühenduse tootmisharu ei saavutanud uurimisperioodil vaatlusaluse perioodi algusega võrreldavat müügimahtu (– 30 %), samas kui ühenduse tarbimine langes uurimisperioodi lõpus peaaegu vaatlusaluse perioodi alguse tasemele, kusjuures üldine kasv oli + 4 %.

(135)

Kuna toorainekulud moodustavad tootmiskuludest 60–65 %, siis põhjustas alumiiniumi hinna järsk tõus (27 % vaatlusalusel perioodil) rahvusvahelisel turul ühenduse tootmisharu kulude olulise suurenemise.

(136)

Kuigi toormaterjali hind kasvas 27 %, tõusis ühenduse tootmisharu müügihind vaid 19 %, mis viitab, et hinnatõusu ei saanud täies ulatuses klientidele edasi kanda.

(137)

Eelnevast lähtudes tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ei ole seotud muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga ega nõudluse vähenemisega ühenduse turul, vaid vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi järsu suurenemisega vaatlusalusel perioodil. Armeeniast, Brasiiliast ja HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu, turuosa suurenemise ja hindade allalöömise tuvastamise ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu olukorra märgatava halvenemisega viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Ühenduse tootmisharu ei saanud dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu tõsta müügihindu ühenduse turul. Üldist kulude kasvu ei olnud võimalik tarbijatele edasi kanda ja vaatamata ühenduse tarbimise kasvule 2006. ja 2007. aasta vahel jäi kasumimarginaal erakordselt väikseks, mis mõjutas tugevalt ühenduse tootmisharu üldist rahalist olukorda. Analüüsiti ka muude tegurite võimalikku mõju, peamiselt muudest kolmandatest riikidest pärit importi, ühenduse tootmisharu eksporti ning kulude arengut, kuid leiti, et need ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud kahju peamised põhjustajad.

(138)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja teisalt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Armeeniast, Brasiiliast ja HRVst pärit alumiiniumfooliumi import on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(139)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas vaatamata järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Siinkohal tuleb arvesse võtta nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetlusega seotud isikutele kui ka meetmete võtmata jätmise tagajärgi.

(140)

Selleks et hinnata meetmete kehtestamise või nendest loobumise tõenäolist mõju, küsiti teavet kõigilt teadaolevatelt või endast teatanud huvitatud isikutelt. Seepärast saatis komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule, kahele sõltumatule importijale ja 24 kasutajale.

(141)

Nagu on selgitatud põhjenduses 10, vastasid küsimustikule kuus ühenduse tootmisharu tootjat ja kaheksa sõltumatut importijat/kasutajat.

(142)

Ühenduse tootmisharu kahju tulenes sellest, et tal oli raske võistelda dumpingust tingitud madala hinnaga impordiga.

(143)

Eeldatavalt aitab meetmete rakendamine vältida turul täiendavaid moonutusi ja hindade alanemist ning taastada ausa konkurentsi. Seejärel peaks ühenduse tootmisharu suutma suurendada müügimahtu, taastada turuosa ning saavutada nii parema mastaabisäästu, jõudes seeläbi vajaliku kasumlikkuseni, mis aitab parandada tootmisharu rahalist olukorda. See võimaldab jätkata investeerimist tootmisrajatistesse, tagades seega ühenduse tootmisharu ellujäämise.

(144)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmise korral jätkuks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine. Ühenduse tootmisharu mõjutab eriti kasumi vähenemine, mis toimub vaatamata ühiku müügihinna tõusule. See on seotud ühenduse tootmisharu müügimahu ja turuosa vähenemisega dumpinguhinnaga ekspordi tõttu. Dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu ei saanud ühenduse tootmisharu toormaterjali hinnatõusu täies ulatuses klientidele edasi kanda. Tulu vähenemist ja uurimisperioodi iseloomustavat turu märgatavat negatiivset suundumust silmas pidades on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu rahaline olukord halveneks meetmete võtmata jätmise korral veelgi. Lõpptulemusena viib see edasiste kärbeteni tootmises, mis omakorda ohustab tööhõivet ja investeeringuid ühenduses. Alumiiniumfooliumi tootmise lõpetamisega ühenduses jääksid toote kasutajad suuremasse sõltuvusse selle ühendusevälistest tarnijatest.

(145)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul kahjustavast dumpingust toibuda ning on seega ühenduse tootmisharu huvides.

(146)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele importijatele/hulgimüüjatele. Küsimustikule vastas kaks importijat. Nimetatud kahe importija poolt imporditud vaatlusaluse toote maht moodustas 17,0 % vaatlusalustest riikidest pärit koguimpordist ühendusse ja 8,0 % ühenduse tarbimisest.

(147)

Vaatlusaluste importijate esitatud teabele toetudes selgus, et vaatlusaluse toote kasumimarginaal on tõepoolest suhteliselt väike. Seepärast väideti, et võimalikke dumpinguvastaseid tollimakse ei saa edasi kanda lõpptarbijatele, kes on enamasti ümberkerimisega tegelevad äriühingud.

(148)

Esiteks tuleb märkida, et uurimisel selgus, et hinnatõusu saab vähemalt osaliselt tarbijatele edasi kanda, sest nagu eespool selgitatud, kõigub alumiiniumfooliumi hind suures ulatuses ja minevikus toimunud suured hinnatõusud on suudetud tarbijatele edasi kanda.

(149)

Teiseks imporditakse toodet ka muudest tarneriikidest, nagu Venemaa, Venezuela ja Türgi, ilma dumpinguvastase tollimaksuta. Kuigi ei saa eitada, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine võib avaldada teatavat mõju nimetatud äriühingutele, leevendaks seda mõju muude tarneriikide olemasolu.

(150)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele kasutajatele ühenduses; küsimustikule vastas kuus kasutajat. Toote peamised kasutajad ühenduses on ümberkerimisega tegelevad äriühingud, kelle tegevus hõlmab pakkematerjalide (alumiiniumfoolium, aga ka paber ja plastik) müüki tööstus- ja jaemüügiettevõtjatele pärast vaatlusaluse importtoote ümberkerimist väikestesse rullidesse ja ümberpakkimist. Ümberkerimisega tegelevad äriühingud ei kasuta töötlemisfooliumi. Kõnealuste äriühingute nõudlus moodustab 80 % vaatlusaluse toote tarbimisest ühenduses.

(151)

Seoses dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega teeb ümberkerimisega tegelevatele äriühingutele eelkõige muret i) konkurentsi moonutamise oht kolmandate riikide ümberkerimisega tegelevate äriühingute poolt, ii) alumiiniumfooliumi piisav tarnimine ühendusse ja iii) võimalike meetmete mõju nende tööstussektorile.

(152)

Väideti, et meetmete kehtestamisel hakkavad vaatlusalustes riikides asuvad alumiiniumfooliumi tootjad, eriti HRVst pärit tootjad, tootma ühendusse eksportimiseks tootmisahela järgmise etapi tooteid (st kerivad vaatlusaluse toote tarbijatele suunatud alumiiniumfooliumi rullideks), et vältida dumpinguvastast tollimaksu. Seega toimuks dumpinguhinnaga müük arvatavasti tootmisahela järgmise etapi toodete tasandil ning nii tõrjutaks ümberkerimisega tegelevad ühenduse äriühingud turul välja.

(153)

Tuleb märkida, et tavarullide transportimise kulud on proportsionaalselt väga suured, ning seetõttu ei pruugi kõnealuse toote transportimine ühendusse olla majanduslikult tulus. Seega saavad ümberkerimisega tegelevad ühenduse äriühingud endiselt kasu olemasolevatest eelistest, nagu väiksemad transpordikulud ning jaemüüjatele pakutav laiem tootevalik.

(154)

Ümberkerimisega tegelevad äriühingud väitsid, et ühenduse hiigelrullide tootjad on rohkem huvitatud töötlemisfooliumi tootmisest, mille müügihind on alumiiniumfooliumiga võrreldes kõrgem, ning tarnivad neile alumiiniumfooliumi väidetavalt ainult siis, kui töötlemisfooliumi nõudlus on väike. Kuna töötlemis- ja alumiiniumfooliumi toodetakse samal tootmisliinil, on ühelt tootelt teisele ümberlülitumine lihtne ning sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid.

(155)

Samad huvitatud isikud väitsid, et kuna alumiiniumfooliumi tarned ühenduse turul ei ole piisavad (või on vähemalt ebastabiilsed), põhjustab see suuremat sõltuvust impordist, eriti vaatlusalustest riikidest. Praeguses etapis – ja toetudes olemasolevale kontrollitud teabele – on uurimisest selgunud, et need väited on alusetud. Ühenduse ühe suurema töötlemisfooliumi tootja tootmismaht oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, samas kui tema alumiiniumfooliumi müügimaht vähenes märgatavalt. See osutab, et alumiiniumfooliumi tootmist ei asendatud töötlemisfooliumi tootmisega, nagu väites kinnitati.

(156)

Kokkuvõttes on ühenduse tootmisharu rakendamata tootmisvõimsus kasvanud, sest tootmisvõimsuse kasutamine on oluliselt vähenenud (88 protsendilt 62 protsendini). Seepärast jõuti järeldusele, et ühenduse tootmisharus on alumiiniumfooliumi tootmiseks olemas märkimisväärne rakendamata tootmisvõimsus, mis rahuldaks nõudluse suurenemise ühenduse tootmisharu toodete järele. Sellest lähtuvalt ei olnud võimalik järeldada, et ühenduse tarbijad sõltuvad alumiiniumfooliumi impordist.

(157)

Tollimaksud ei tohiks põhjustada tarnedefitsiiti. Lisaks on kättesaadavad ka muude kolmandate riikide alternatiivsed tarneallikad ilma tollimaksudeta. Lisaks on kahanenud ka muude kolmandate riikide turuosa, mis viitab, et nendes riikides on olemas kasutamata tootmisvõimsusi ühenduse turu nõudluse rahuldamiseks, kui aus konkurents on taastatud.

(158)

Alumiiniumfooliumi väikesed rullid (edaspidi „tavarullid”) kaaluvad vähem kui 10 kg ja neid kasutatakse mitmel otstarbel ajutise pakkematerjalina (enamasti kodumajapidamistes, toitlustuses ning toiduaine- ja lillekauplustes).

(159)

Ümberkerimisega tegelevad äriühingud väitsid, et nad on kaitsetus olukorras, sest alumiiniumfooliumi tootjad ja suuremad jaemüügiketid sunnivad neid nõustuma väga väikese kasumimarginaaliga. Leiti, et ümberkerimisega tegelevate äriühingute üldine tasuvus on vahemikus – 2 % kuni + 2 %.

(160)

Kuigi ümberkerimisega tegelevad äriühingud tarnivad tavaliselt mitmesuguseid pakkematerjale, moodustab alumiiniumfoolium suure osa (üle 70 %) nende käibest ning alumiiniumfooliumi väikest kasumlikkust arvesse võttes oleks võimalikel meetmetel märkimisväärne mõju, sest äriühingud on arvamusel, et nad ei saa seda oma klientidele edasi kanda.

(161)

Ümberkerimisega tegelevad äriühingud peaksid siiski suutma dumpinguvastase tollimaksu oma klientidele edasi kanda, eriti kui peamise toorainematerjali hind on 2006. ja 2007. aasta hindadega võrreldes suhteliselt madal. Nagu põhjenduses 149 märgiti, on olemas ka muud tarneriigid.

(162)

Eespool toodust lähtuvalt jõuti esialgsele järeldusele, et mõju kasutajatele ei ole selline, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus ühenduse üldiste huvidega.

(163)

Kõiki eespool nimetatud tegureid arvesse võttes jõuti järeldusele, et meetmete rakendamine ei halvenda märkimisväärselt vaatlusaluse toote kasutajate ja importijate olukorda. Seda arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et ei leidu kaalukaid põhjusi, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(164)

Dumpingu tekitatud kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvi kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(165)

Tollimaksumäära kehtestamisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaalide suurust ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saada ühenduses seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Esialgse uurimise menetluses kasutatav maksueelne kasumimarginaal oli tootjate jaoks 5 %; selline oli ka kaebuses tehtud ettepanek. Kõnealust kasumitaset kinnitas ka uurimine.

(166)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlakstehtud (vt põhjendused 98–100) kaalutud keskmist impordihinda mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi vältel kantud tegeliku kahjumiga ning liideti saadud tulemusele ülalnimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsentides kogu CIF-impordihinnast. Võttes arvesse koostöö kõrget taset Armeenias ja Brasiilias, kehtestati kahju jääkmarginaal koostööd teinud vaatlusaluste eksportijate puhul kindlaksmääratud marginaali tasemel. Võttes arvesse koostöö madalat taset Hiinas, kehtestati kahju jääkmarginaal lähtuvalt ühe vaatlusaluse koostööd teinud eksportija (kellele oli võimaldatud individuaalset kohtlemist) suurimat kahju tekitanud ekspordist.

(167)

Eelöeldut silmas pidades otsustati, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(168)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt Armeenia, Brasiilia ja HRV kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavast jääktollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selle toote impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning on toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(169)

Taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (7) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis seoses nt nimevahetuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(170)

Eespool nimetatu põhjal on ajutised tollimaksumäärad järgmised:

(171)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,