12.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/17

(1)

Komisjoni 8. veebruari 2005. aasta määruses (Euratom) nr 302/2005 (Euratomi julgeolekumeetmete rakendamise kohta) (1) määrati kindlaks Euratomi asutamislepingu artiklis 79 esitatud nõuete laad ja ulatus, et võimaldada kasutatud või toodetud maakide, lähtematerjalide ning lõhustuvate erimaterjalide arvestust.

(2)

Määruse (Euratom) nr 302/2005 artiklis 7 on nõutud, et tuumaseadmete käitajad rakendaksid tuumamaterjalide arvestuse ja kontrolli süsteemi, ning samas on sellise süsteemi kohta esitatud mõned nõuded.

(3)

Komisjoni töödokumendis pealkirjaga „Euratomi asutamislepingu ohutusnõuete rakendamine” (2) on esitatud nõue, et komisjon koostaks heatasemelise tuumamaterjalide arvestuse ja kontrolli (edaspidi „NMAC”) süsteemide võrdlusraamistiku. Samuti on selles öeldud, et tuumaseadmete käitajate NMAC-süsteemide auditeerimine on osa komisjoni järelevalvetegevusest.

(4)

Euroopa kaitsemeetmete uurimis- ja arendustööga tegelev ühing ESARDA (European Safeguards Research and Development Association) esitas 2007. aastal „Tuumamaterjalide arvestuse ja kontrolli süsteemide hea tava juhised”, milles käsitleti NMAC-süsteemide osi, mida saab auditeerida, ja võimalikke kriteeriume, mille alusel saaks hinnata iga sellise osa kvaliteeti,

1)

„Tõkestus” – käitise, mahuti või seadme konstruktsioonielement, mida kasutatakse teatava piirkonna või üksuse (kaasa arvatud selle turvaseadmed või andmed) füüsilise puutumatuse tagamiseks või seda piirkonda või üksust käsitleva teabe pidevuse tagamiseks sel viisil, et hoida ära märkamatu tungimine sellesse piirkonda või üksusesse, tuuma- või muude materjalide märkamatu liigutamine või selles asuvate esemete mõjutamine. Tõkestuse näiteks on laoruumi või hoiubasseini, transpordianuma või säilitusmahuti seinad.

2)

„Parandusmeetmed” – meetmed, millega kõrvaldatakse NMAC-nõuetele mittevastavuse põhjus, anomaalia või muu soovimatu olukord, mis on ilmsiks tulnud. Parandusmeetmed võetakse vahejuhtumi kordumise vältimiseks. Parandusmeetmeid tuleb eristada tagajärgede kõrvaldamisest.

3)

„Andmetöötlus” – vahelüli ühelt poolt mõõtmistulemuste ja materjalide liikumist käsitlevate andmete saamise ning teiselt poolt õigusaktidega nõutud mitmesuguste aruannete, Euratomi kontrollideks vajalike dokumentide ja materjalide liikumist käsitlevate käitisesiseste töödokumentide koostamise vahel.

4)

„Varude kontroll” – tuumaseadme käitaja kvaliteedikontrolli kava, mille eesmärk on õigeaegselt tagada kooskõla arvestusandmete ja tegeliku olukorra vahel. Varude kontroll peaks hõlmama kindlakstehtud lahkuminekute kohta andmete esitamist, lahkuminekute põhjuste väljaselgitamist ja lahkuminekutest ettekandmist, samuti muude kohalike ja kesksete aruannetega kooskõla tagamist.

5)

„Varude nimekiri” – tuumamaterjalide täielik loetelu materjalibilansi alal või nimetatud ala konkreetses osas, mis koostatakse käitise menetluse kohaldamise abil. Nimekirjas võib olla materjale, mida käsitatakse partiina. Nimekirjas peaksid olema esemete ja partiide tähistused ning asukohad. Esemete või partiide masside väärtused ja muud tunnused peaksid olema jälgitavad.

6)

„Materjalibilansi kontroll” – meetod materjalibilansi väärtuse hindamiseks; materjalibilansi kontrolli abil otsustatakse, kas bilanss on vastuvõetav või mitte, arvestades mõõtemääramatuse põhjendatud hinnangut.

7)

„Materjalibilansi lahkuminek” – materjalibilansi väärtus, mis materjalibilansi kontrolli põhjal ei ole lubatav.

8)

„Mõõtmine” – tegevus, millega määratakse kindlaks arvestusaluse tuumamaterjali kogus ja omadused.

9)

„Tuumamaterjali arvestus- ja kontroll” (NMAC) – igasugune tegevus tuumakäitises, mis on seotud tuumamaterjalide arvestuse ja kontrolliga, kaasa arvatud andmete määramine ja töötlemine ning komisjonile aruande esitamine.

10)

„NMAC-lahkuminek” – lahkuminek NMAC-teabe (näiteks arvestusandmed) kahe või enama osa vahel, kui sellist lahkuminekut ei saa põhjendada normaalse mõõtmistulemuste varieerumise või mõõtemääramatuse nõuetekohaste hinnangute alusel. NMAC-lahkuminekud hõlmavad mõõtmistulemuste lahkuminekut, materjalibilansi lahkuminekut ja tuumamaterjali kontrolli lahkuminekut.

11)

„NMAC-anomaalia” – NMAC-lahkuminek või -lahkuminekute rida, mis on kooskõlas tuumamaterjali olulise koguse puudumise või ülejäägiga. NMAC-anomaalia võib avastada iga liiki NMAC-lahkuminekute uurimisega.

12)

„Tuumamaterjalide kontrolli lahkuminek” – tuumamaterjali tähistuse või asukoha mittevastavus.

13)

„Tuumamaterjali liikumise jälgimine” – dokumendid, milles on esitatud materjalibilansi alal asuva iga tuumamaterjaliüksuse tähistus, liikumised, asukoht ja põhitunnused. Eelkõige hõlmab liikumise jälgimine käitamisega seotud arvestusandmeid, mille alusel täiendatakse varusid, tehakse uusi mõõtmisi, tehakse kindlaks saatja ja saaja andmete lahkuminekud ja koostatakse kategooria muutmise deklaratsioonid.

14)

„Tuumaseadme käitaja” – iga isik või ettevõtja, kes paigaldab või kasutab lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tootmiseks, eraldamiseks, ümbertöötlemiseks, ladustamiseks või muul viisil kasutamiseks ettenähtud seadmeid. Sama terminit kasutatakse ka organisatsiooni kohta, kel on lõplik vastutus selle eest, et NMAC vastab määruse (Euratom) nr 302/2005 sätetele.

15)

„Tulemuslikkuse näitaja” – põhinäitaja, mis iseloomustab üksikisiku, meeskonna, või organisatsiooni saavutusi või meetmega saadud tulemusi.

16)

„Füüsiline inventuur” – materjalibilansi alal asuvate tuumamaterjali üksuste täieliku nimekirja koostamine, mille alusel komisjoni inspektor saab kontrollida materjalide füüsilist olemasolu.

17)

„Füüsilise inventuuri kontrollimine” – tegevus, millega kontrollitakse käitaja tehtud füüsilise inventuuri õigsust ja millega lõpeb materjalibilansi periood. Füüsilise inventuuri kontrollimine toimub käitaja koostatud varude nimekirja alusel. Varude nimekirja andmeid võrreldakse füüsilise inventuuri aruandega.

18)

„Kvaliteedikontroll” – kontroll, mille eesmärk on tagada kvaliteedinõuete täitmine.

19)

„Kvaliteedijuhtimise süsteem” – kooskõlastatud tegevus organisatsiooni tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ja kontrollimiseks.

20)

„Kvaliteeditagamine” – kvaliteedijuhtimise süsteemi osa, mille eesmärk on tagada kvaliteedinõuete täitmise usaldusväärsus.

21)

„Jälgitavus” – vaadeldava objekti varasema liikumise, kasutamise või asukoha kindlakstegemise võimalikkus.

1.

Kõrgem juhtkond peaks tagama, et vastutusalad ja volitused on organisatsioonis kindlaks määratud ja kõigile teatatud. Juhtkonnas määratakse isik, kes muudest ülesannetest sõltumatult vastutab selle eest, et ta esitab tippjuhile igal aastal kirjalikult kinnituse, et kogu NMAC-süsteem täidab oma eesmärki.

2.

Juhtkonna ülesanded ja vastutusalad peaksid hõlmama organisatsioonilisi menetlusi ja teavitusmeetodeid, millega:

3.

Põhiülesannete hulgas peaksid olema kvaliteeditagamise ja kvaliteedikontrolli meetmed. Nende meetmete eesmärgid peaksid hõlmama järgmist:

1.

Mõõtmiste läbiviimise korral tuleb kehtestada kava, millega nähakse ette arvestusaruannetes käsitletava materjali piisavalt korrektne ja täpne mõõtmine ning iseloomustamine. Mõõtmised tuleb teha nii, et oleks tagatud jälgitavus juhuks, kui on vaja uurida anomaaliat. Mõõtmine hõlmab materjali mõõtmist ning samuti menetlusi, mille abil mõõdetav materjal valitakse välja kui teatavat materjalikogust esindav proov, samuti kirjeldatakse selle materjaliproovi kõiki edasisi töötlusi (proovi võtmine, transportimine, ettevalmistamine) ja kõiki vajalikke andmetöötluse menetlusi. Mõõtmine peaks hõlmama ka tegevust, mis on vajalik mõõtmise kontrollimiseks ja kvaliteeditagamiseks.

2.

Mõõtmiste nõuetekohasuse tagamiseks tuleb arvesse võtta järgmist:

3.

Kui aruandlusandmed tuginevad arvutustele, kus ei ole tegemist otseste mõõtmistega, peavad väärtused olema valideeritud, jälgitavad ja kinnitatud. Üksuste loendamise puhul kehtivad sarnased nõuded.

4.

Arvestusaruannetes kasutatavate mõõtmistulemuste ja nende mõõtemääramatuste õigsuse tagamiseks peab olema kehtestatud mõõtmiste kontrollimise kava.

5.

Mõõtmiste kontrollimise kava peaks hõlmama järgmist:

1.

Tuumamaterjali liikumise jälgimisel tuleb dokumentaalselt tõendada tuumamaterjali iga üksuse iga liikumine ja asukoht. Jälgimine eeldab ka materjali omaduste ja tõkestuse teadmist. Iga tuumamaterjalide asukohta, kindlakstegemist, laadi või kogust mõjutav tegevus tuleks tõendada dokumentaalselt. Eelkõige hõlmab tuumamaterjali liikumise jälgimine arvestusandmeid, mille alusel täiendatakse varusid, tehakse uusi mõõtmisi, tehakse kindlaks saatja ja saaja andmete lahkuminekud ja koostatakse kategooria muutmise deklaratsioonid.

2.

Tuumamaterjal peaks võimaluse korral olema mahutis, millele on antud ainuline tähistus. Kui tuumamaterjal ei ole transporditavas mahutis, võib mahuti tähistuse ja ühtlasi ka mahuti või materjali asukohana käsitada protsessi toimumiskoha täpselt piiritletud tähistust. See tähistus hõlmab materjali, mis asub anumas, milles toimub protsess, või muus seadmes. Mahutite tähistused peaksid olema püsivad ja varude kontrollimise hõlbustamiseks kergesti loetavad. Kui mahuti tähistust on vaja muuta, tuleb dokumenteerida seos vana ja uue tähistuse vahel. Kui tuumamaterjal on mingil kahekordse tõkestusega kujul, siis peaksid igas mahutis või asukohas oleva materjali laad ja omadused olema tähistuse kontrollimisega jälgitavad.

3.

Igal kohal, milles võidakse hoida tuumamaterjale, peaks olema tähistus, mis on aluseks materjali asukoha ja teisaldamiste dokumenteerimisel. Asukoha täpse määratlemise raames peavad vajaduse korral olema nimetatud konkreetsed asukohad nimetatud alal. Tuleks tagada, et ladustamiskoha arvestusandmete põhjal saaks iga ladustamiskohas oleva üksuse puhul kindlaks teha selle sisalduse tähistused ja et neist saaks tuletada iga tähistusega üksuse asukoha. Igas kohas oleva materjali laad ja omadused peaksid olema kättesaadavad kas tähistuste kontrollimisega või muul viisil.

4.

Kui tuumamaterjal viiakse mingisse protsessi (või pakitakse ümber), peaks tootmisandmete järgi olema võimalik kindlaks teha kõik üksused, millest on võetud materjal protsessi läbiviimiseks (või uude mahutisse paigutamiseks). Selle eesmärk on tagada protsessis oleva materjali asjaomaste tuumaomaduste jälgitavus.

Tootmisandmetes tuleb täpsustada kõik protsessi viidud või ümberpakitud konkreetsed materjalikogused ja, nagu öeldud, tuleb säilitada kogu jälgitavuseks vajalik teave, mis on seotud tuumamaterjali laadiga.

Kui töötlemise või ümberpakkimise tagajärjel tekivad uued materjaliüksused või -komplektid, tuleb kindlaks teha nende üksuste massi väärtused ja määrata neile tähistused ning nimetatud tähistused tuleb seostada asjakohaste massi väärtuste ja varasemate mõõtmistega.

5.

Tuumaseadme käitaja läbiviidav varude kontroll peaks:

Kui tuumamaterjali teisaldamine ei kujuta endast suletud üksuse teisaldamist, tuleb teisaldatava materjali kogus mõõta.

6.

Käitise lähenemisviis peaks olema selline, et NMAC lahkuminekuid tunnistatakse ja uuritakse ning toimimine nende puhul dokumenteeritakse. Selle lähenemisviisi puhul tuleb:

7.

Käitises peaks olema kehtestatud lähenemisviis, mis vastab määruse (Euratom) nr 302/2005 artikli 6 ja artikli 14 (Eriaruanded) kohastele aruandmiskohustustele. Lisaks käesoleva soovituse 5. jao punktis 6 kirjeldatud toimimisele lahkuminekute puhul tuleks nimetatud lähenemisviisi kohaselt:

1.

Tuleks rakendada andmetöötlussüsteem, mis tagaks järgmise:

2.

Tuleks kehtestada andmetöötlusmenetlused arvestusandmete parandamiseks ja parandusteadete koostamiseks kõikides olukordades, kus on avastatud lahkuminekuid. Sellisel parandamisel tuleb säilitada jälgitavus. Kvaliteedikontrolli ja -tagamise meetmetega tuleks tagada andmetöötlussüsteemi täielikkus ja õigsus.

3.

Andmetöötlemisvõimalused peaksid hõlmama ka järgmist:

4.

Andmetöötlustegevuse menetlused peaksid andma NMAC-süsteemi juhtidele järelevalveks vajalikku teavet. See peaks hõlmama teavet töötajate kohta, kes iga kord on tarkvara käivitanud, kasutatud rakendusprogrammide nimed, kasutatud andmesisestuskohad ja loodud andmeväljundite asukohad. Samuti peaks olema võimalik kindlaks teha iga rakendusprogrammi kasutamist või kinnitatud andmetöötluspoliitikale mittevastavat juurdepääsu taotlemist arvestusandmetele.

5.

Andmetöötlussüsteem peaks võimaldama tekitada määrusega (Euratom) nr 302/2005 nõutud teavet ja samas tagama kogu esitatava teabe jälgitavuse. Peab olema võimalik kindlaks teha igasuguse teabe ja kõik andmed, mida võib vaja minna lahkuminekute ja anomaaliate lahendamiseks vastavalt määruse (Euratom) nr 302/2005 nõuetele.

1.

Tuumaseadmete käitajad peaksid rakendama vastuvõtmismenetlusi, mis hõlmavad järgmist:

2.

Tuumaseadmete käitajad peaksid rakendama saatmismenetlusi, millega määratakse kindlaks:

3.

Igal kalendriaastal viiakse igal materjalibilansi alal läbi füüsiline inventuur ja kahe järjestikuse inventuuri vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 14 kuud. Füüsilise inventuuri menetlused hõlmavad komisjonile aruandmiseks vajalikke menetlusi ja varude nimekirja koostamist füüsilise inventuuri kontrollimise jaoks. Eelkõige peaksid tuumaseadmete käitajate füüsilise inventuuri menetlused võtma arvesse järgmisi vajadusi:

4.

Ametlikuks kontrollimiseks ettenähtud varude nimekirjas peab iga üksuse kohta olema esitatud järgmine teave:

Varude nimekirjas peavad olema kirjed materjalide kohta, mida on raske mõõta kas nende asukoha tõttu (protsessianuma sisu) või nende mõõtmiseks kõlbmatu kuju tõttu. Sellisel juhul peaks käitaja deklareerima hinnangulise massivahemiku iga üksuse kohta ja jälgitavuse alusel peaks olema võimalik leida seos hindamiseks kasutatud andmetega. Juurdepääsuta kohas või protsessianumas oleva materjali massi hinnangutes peaks olema näidatud materjali asukoht. Mõõdetud jäätmekoguste, juhuslike kadude ja jäätmehoidlasse saadetud koguste massi väärtused peaksid olema jälgitavuse alusel tuletatavad varasematest andmetest.

5.

Materjalibilansi alal, kus materjale töödeldakse või üle mõõdetakse, tuleks füüsilise inventuuriga koostatud materjalibilanssi ja bilansikontrolliga hõlmatud töötlemisala materjalibilanssi kontrollida, kasutades bilansi standardhälbeid, milles arvestatakse põhjendatud mõõtemääramatust ja hinnatud koguste puhul protsessi ja mõõtemääramatust. Sellised kontrollimised peaksid olema kvaliteeditagamise süsteemi koostisosa.

Igal bilansi kontrollimisel tuleks arvestada järgmist: