26.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/25

(1)

5. aprillil 2006 registreeritud kirjas väitis kaebuse esitaja, et Hispaania ametiasutused on andnud riigiabi ettevõtjale Pickman — La Cartuja de Sevilla S.A. (edaspidi „Pickman” või „ettevõtja”). Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas 12. aprillil 2006 ja 12. veebruaril 2007 saadetud kirjades Hispaania ametiasutustele teabenõuded, millele Hispaania ametiasutused vastasid 7. juunil 2006, 30. augustil 2006 ja 18. aprillil 2007 registreeritud kirjades.

(2)

27. juunil 2007 teatas komisjon Hispaania ametiasutustele, et on otsustanud algatada menetluse ja sai ametiasutustelt selle kohta märkused 15. septembril 2007 ja 26. novembril 2007 saadetud kirjades.

(3)

Pärast Euroopa Liidu Teatajas10. oktoobril 2007 avaldatud otsust algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”), milles huvitatud isikuid kutsuti üles märkusi esitama, sai komisjon märkused abisaajalt (26. novembril 2007 ja 7. aprillil 2008 registreeritud kirjades). 12. veebruaril 2008 ja 11. aprillil 2008 edastati need märkused Hispaania ametiasutustele, kes vastasid 2. aprillil 2008. Kolmandad isikud märkusi ei esitanud.

(4)

Pickman on 1841. aastal Sevillas asutatud laua- ja portselannõude tootja. Ettevõtja tegeleb põhiliselt kõrgkvaliteediliste käsitöötoodete tootmisega ning nende toodete turustusega hotellidele, restoranidele ja toitlustusettevõtjatele kas otse või jaemüüjate kaudu. Hiljuti on ettevõtja mitmekesistanud oma tegevust uute valdkondadega, milleks on ärikingitused ja hotellitarvikud. Pickmanil on praegu ligikaudu 140 töötajat ja 2005. aastal oli ettevõtja käive 4,28 miljonit eurot. Seepärast tuleb Pickmani käsitada keskmise suurusega ettevõtjana (2).

(5)

Pickman tegutseb keraamikaturul, mille kogu müügimaht on umbes 26 miljardit eurot ja tootmismaht moodustab hinnanguliselt kolmandiku maailma kogutootmisest. Turusegmendis töötab 222 000 töötajat. „Laua- ja dekoratiivnõude” segmendina määratletud turusegmendil on teatavad erijooned, nimelt suur töömahukus, vahetu seotus lõpptarbijaga ning tihe konkurents disaini ja kvaliteedi alusel. Nimetatud turg on avatud ühendusesisesele kaubandusele. Peamised tootja- ja tarbijariigid on Ühendkuningriik ja Saksamaa, samas kui Hispaania turuosa moodustab vähem kui 5 %. Tootjate vahel valitseb konkurents. Riiklikul tasandil tegutseb Hispaanias 11 ettevõtjat, millel on ligikaudu 3 000 töötajat ja mille aastane müügimaht on 60 miljonit eset koguväärtusega 84 miljonit eurot (3).

(6)

Menetluse algatamise otsuses käsitletakse järgmisi meetmeid (4):

(7)

Menetluse algatamise otsuses jõudis komisjon vahejärelduseni, et meetmed 2–7 võivad endast kujutada riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(8)

Kuna meetmete esmane eesmärk näis olevat toetada raskustes olevat ettevõtjat, võttis komisjon seisukoha, et kohaldatakse ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (5) (edaspidi „2004. aasta suunised”), sest meede 7 oleks riigiabina vastu võetud pärast nimetatud suuniste jõustumist.

(9)

Eelkõige jõudis komisjoni esialgsele seisukohale, et

(10)

Olemasoleva teabe põhjal otsustas komisjon algatada ametliku uurimismenetluse, et hajutada oma kahtlusi meetmete riigiabile sarnaneva laadi ja ühisturuga kokkusobimise osas.

(11)

Pärast seda, kui neid teavitati menetluse algatamise otsusest, saatsid Hispaania ametiasutused oma märkused nimetatud meetmete kohta.

(12)

Seoses meetmega 2 rõhutavad Hispaania ametiasutused, et eesõigusnõudega võlausaldajana oli sotsiaalkindlustuskassal automaatselt eelis tavavõlausaldajate ees ja paigutus võlausaldajate hierarhias kohe tagatisega tagatud võlgade ja ettevõtja personali järele. Seetõttu ei ole nimetatud eelisseisund absoluutne prioriteet, kuid see võimaldab võlausaldajal keelduda võlausaldajatega sõlmitud üldlepingule alla kirjutamast ning valida erileping, et saavutada tingimused, mis riigi õiguse alusel peavad olema soodsamad kui need, mis on ette nähtud võlausaldajate üldlepinguga. Hispaania ametiasutused kirjeldavad üksikasjalikult ka kahte ülejäänud alternatiivi, milleks on teatavate materiaalsete või immateriaalsete varade arestimine. Selle toimimisviisi puhul aga puudub eelis muude varem seatud hüpoteekide või tegemata maksete ees ja tõenäoliselt oleks selle tulemuseks Pickmani võlgade tagasimaksmine väiksemas ulatuses.

(13)

Hispaania ametiasutused parandavad menetluse algatamise otsuse punktis 16 esitatud väidet, mille kohaselt oli võlausaldajatega sõlmitud üldlepingus pigem kaks alternatiivi, mitte kaks varianti, mida mõlemat oleks pidanud kasutama: kas maksta tagasi 5 % nõudeid 75 päeva jooksul või 20 % nõudeid 17 aasta jooksul (intressivabalt).

(14)

Oma eelisseisundit kasutav sotsiaalkindlustuskassa keeldus võlausaldajatega sõlmitud üldlepingule alla kirjutamast ja valis selle asemel erilepingu, mis andis talle enda arvamuse kohaselt paremad väljavaated võlg tagasi saada. Erilepingu kohaselt oli Pickman, kes võlgnes sotsiaalkindlustuskassale 4 miljonit eurot, nõus kaheksa aasta jooksul maksma tagasi 18 % nimetatud summast ja lisaks aastase intressimäära 3,25 %. Lisaks sisaldas erileping tagatist, et see tühistub automaatselt, kui mis tahes võlausaldajat koheldakse soodsamatel tingimustel. Pärast 595 676,89 euro tasumist oma töötajatele sissemaksetena maksis Pickman 27. mail 2004 tagasi summa, mille suurus oli 2 012 785,39 eurot.

(15)

Hispaania ametiasutused jäävad oma väite juurde, et menetluse algatamise otsuse punktis 18 viidatud „üldhuvi” on osa tavapärasest sõnastusest, mida kasutatakse kõikide võla sissenõudmise menetluste käigus sõlmitud lepingute puhul. Sotsiaalkindlustuskassa püüdis tegelikult saada võlgnikult tagasi maksimaalse võimaliku summa, tegutsedes seega kooskõlas turumajanduse investori põhimõttega ja eitab, et tal võis olla muid eesmärke peale maksimaalse summa tagasisaamise.

(16)

Hispaania ametiasutused väidavad, et komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (6) (edaspidi „garantiisid käsitlev komisjoni teatis”) kohaselt ei kujuta meede endast riigiabi. Esiteks ei saa Pickmani käsitada raskustes oleva ettevõtjana, kes ei oleks riikliku sekkumiseta laenu saanud, sest ettevõtja olukord paranes 2005. aastal nii palju, et 2006. aastal saavutati positiivseid tulemusi ning pangad usaldasid ettevõtjat, andes talle laenu tavalistel turutingimustel, st Euribor, mis sel ajal oli 2,783 protsendipunkti, pluss 1,25 protsendipunkti.

(17)

Lisaks väidavad Hispaania ametiasutused, et riigiabielement puudus, kuna garantii oli seotud vaid ühe konkreetse finantstehinguga, nimelt 80 % (1,3 miljoni euro) tagamisega laenu kogusummast kümne aasta jooksul. Veel osutavad Hispaania ametiasutused sellele, et Pickman tasus garantii eest turupõhist hinda, makstes iga-aastast garantiipreemiat 1,5 % ning seadis IDEA kasuks hüpoteegi, mis moodustas 13 % tema kinnisvara 10 950 000 euro suurusest väärtusest.

(18)

Hispaania ametiasutused ei eita, et meetmed 3–6 kujutasid endast abi, kuid väidavad, et ei teatanud nendest, kuna meetmed moodustasid nende arvates osa abikavast, millega toetati Andaluusias investeeringuid, töökohtade loomist ja VKEsid ning mille raames oli võimalik anda ka päästmis- ja ümberkorraldusabi raskustes olevatele VKEdele. Nimetatud kava oli komisjon juba heaks kiitnud (7) (edaspidi „heakskiidetud kava”).

(19)

Hispaania ametiasutused jäävad kindlaks, et kõik heakskiidetud kavas sätestatud tingimused olid täidetud. Ametiasutused möönavad, et sättest, millega kinnitati maksimaalseks lubatud summaks 4 miljonit eurot abisaaja kohta, ei peetud täpselt kinni, kuna meetmete 3–6 kogusumma ulatus 4,46 miljoni euroni. Hispaania ametiasutused on seisukohal, et komisjoni teavitamine summa väikesest ületamisest (0,46 miljonit eurot) või isegi tervest abisummast kujutab endast haldusviga, mis ei mõjuta meetme põhimõttelist kooskõla heakskiidetud abikavaga ja komisjon peaks sellesse mõistlikult suhtuma.

(20)

Teisalt tunnistavad Hispaania ametiasutused, et meetmeid 3–6 tuleks hinnata vastavalt 1999. aastal vastu võetud ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (8) (edaspidi „1999. aasta suunised”), kuna need olid ainsad kehtivad suunised abi andmise ajal. Tegemist oli ühekordse tehinguga, mis oli ette nähtud ümberkorralduskavas, mis esitati Hispaania ametiasutustele ümberkorralduskava raames. Tegelikult võtavad Hispaania ametiasutused menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni esialgsest hinnangust erineva seisukoha ja väidavad, et meedet 7 ei tuleks käsitada riigiabina (vt põhjendused 15 ja 16 eespool), kuna pärast 2004. aasta suuniste avaldamist ümberkorraldusabi ei antud.

(21)

Hispaania ametiasutused osutavad veel asjaolule, et nii 1999. aasta kui ka 2004. aasta suuniste kohaselt oleks kõnealune abi olnud ühisturuga kokkusobiv ümberkorraldusabi. Tegelikult töötas ettevõtjas 2003. aastal 128 inimest ja selle käive oli 2,35 miljonit eurot, mistõttu võis ettevõtjat pidada VKEks ehk sellist liiki ettevõtjaks, kelle puhul komisjon abikava heaks kiitma ei pea. Igal juhul vastab ümberkorralduskava komisjoni nõuetele, kuna selle kestus on 6 aastat, kava on piiratud Pickmani elujõulisuse taastamiseks vajaliku miinimumiga (mis on toodud välja lisatud turu-uuringus) ja eeldab ettevõtjapoolset märkimisväärset panust elujõulisuse taastamisse. Sellega seoses viitavad Hispaania ametiasutused otsusele, milles komisjon kiitis heaks teatamata ümberkorraldusabi andmise ühele teisele Hispaania VKEle, kes tegutseb Pickmaniga samas sektoris, ettevõtjale Porcelanas del Principado  (9). Seda tehti, kuna abi vastas 1999. aasta suunistes esitatud tingimustele ja abist tulenev konkurentsimoonutus ei olnud suur.

(22)

Lõpuks rõhutavad Hispaania ametiasutused Pickmani olulisust Andaluusia ja Hispaania kohaliku tööstuse seisukohast, kus ajaloo- ja kultuuritraditsiooni kaalub üles vähese konkurentsimoonutuse, mis tulenes väga piiratud turusegmendis tegutsevale VKEle antud abist.

(23)

Pärast menetluse algatamise otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas sai komisjon erinevate käsitletavate meetmete kohta märkusi ainult abisaajalt Pickman. Need märkused on esitatud punktides 24–32.

(24)

Pickman seab kahtluse alla komisjoni esialgse analüüsi, mille kohaselt meede 2 kujutab endast riigiabi ja toetab Hispaania ametiasutuste väidet, et sotsiaalkindlustuskassaga sõlmitud erileping andis viimasele eelise ja tagas maksimaalse võimaliku summa tagasisaamise, mis on kooskõlas turumajanduse eraõigusliku võlausaldaja põhimõttega. Abisaaja rõhutab ka, et on kõik oma võlgnevused sotsiaalkindlustuskassale tagasi maksnud ja hilisemad sissemaksed korrapäraselt tasunud.

(25)

Pickman väidab, et meedet 7 ei saa vaadelda riigiabina, kuna see vastab kõigile neljale garantiisid käsitlevas komisjoni teatises esitatud tingimusele.

(26)

Tegelikult oli Pickman 2005. aasta detsembris kriisist väljumas, tema kahjum oli vähenenud enam kui 2 miljonilt eurolt 2004. aastal 0,15 miljoni euroni 2005. aastal. Lisaks oli ettevõtjal võimalik saada laenu tavapärastel turutingimustel ja ta saigi 2004. aastal ikka veel raskustes olles 3,3 miljoni euro suuruse laenu pangalt Monte de Piedad y Caja de Ahorros de Huelva y Sevilla, tagades kogu laenu hüpoteegiga. 1,6 miljoni euro suurusele laenule antud riigigarantii kattis kuni 80 % nimetatud laenust ja oli kehtiv ainult kümme aastat. Lõpuks maksis ettevõtja laenu eest turupõhist hinda: Pickman maksis iga-aastast garantiipreemiat 1,5 % ja tagas kogu garantii IDEA kasuks seatud hüpoteegiga, mis seati osale ettevõtja kinnisvarast.

(27)

Vastusena komisjoni taotlusele hinnata Pickmani kinnisvara väärtust viimastel aastatel saatis Pickman kaks sõltumatut hinnangut, mis olid koostatud 31. mail 2005 (10 962 598,56 eurot) ja 4. oktoobril 2007 (12 512 066,27 eurot). 20. mail 2004 ei olnud kinnisvara hüpoteegiga koormatud, samas kui 8. mail 2007 oli sellel kaks hüpoteeki: esimene panga Monte de Piedad y Caja de Ahorros de Huelva y Sevilla kasuks ja teine IDEA kasuks. Esimese väärtus oli 33 300 000 eurot, millele lisandusid intress ja kulud ning teise väärtus 1 300 000 eurot, millele lisandusid kulud summas 104 000 eurot. Pickman jääb oma väidete juurde, et nende kahe hüpoteegi summa oli ikkagi märkimisväärselt väiksem kui tema kinnisvara hinnanguline väärtus ja IDEA võetud väga väike risk oli seega suures osas juba kaetud tavatingimustel makstava turupõhise hinnaga. Sellest lähtuvalt on Pickman arvamusel, et neli tingimust on rahuldatud ja riigiabi ei ole antud.

(28)

Pickman ei vaidlusta komisjoni esialgset hinnangut, mille kohaselt meetmed kujutavad endast riigiabi, kuid väidab, et need on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c ja hõlmatud heakskiidetud kavaga, millega võib anda raskustes olevatele VKEdele päästmis- ja ümberkorraldusabi.

(29)

Pickman rõhutab, et meetmed vastavad heakskiidetud kavas sätestatud nõuetele ja ületavad 4 miljoni euro suuruse piirmäära vaid 0,46 miljoni euro võrra, mis on märkimisväärselt väiksem kui 10 miljoni euro suurune ülemmäär, mis on kehtestatud VKEde toetamiseks ette nähtud abikavadele 1999. aasta suuniste punktis 68.

(30)

Nii heakskiidetud abikavas kui ka 1999. aasta suunistes nõutakse, et abi peab olema piiratud minimaalse vajaliku summaga ja abisaaja peab andma oma pikaajalise elujõulisuse taastamise kavasse märkimisväärse panuse, kuid ette ei nähta kompenseerivaid meetmeid. Abisaaja ainus kohustus on mitte suurendada tootmisvõimsust.

(31)

Pickman on seisukohal, et ümberkorralduskava, millega kiidetakse heaks meetmed 3–6 ja mille koostas 2003. aasta oktoobris sõltumatu hindaja Auditoria y Consulta S.A ning mille Hispaania ametiasutused 2004. aasta märtsis heaks kiitsid, on täielikus kooskõlas nimetatud nõuetega, kuna vastavad ühekordse abi põhimõttele ja vajalikkusele, olemas on ettevõtja panus, kinni peetakse tootmisvõimsuse suurendamise keelust ja arvestatakse erinevate arengustsenaariumide kohaste pikaajalise elujõulisuse väljavaadetega.

(32)

Lõpuks märgib Pickman, et meetmed ei ole põhjustanud liigset turutõrget ja abi on antud keskmise suurusega ettevõtjale, mis asub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga a hõlmatud piirkonnas ning ettevõtja turuosa moodustab üldmüügimahust väga piiratud osa. Samuti on ettevõtja täielikult kinni pidanud heakskiidetud ümberkorralduskavast ja alates 2006. aastast piisavalt parandanud oma finantsolukorda, mille tulemusena ei ole olnud tarvis rakendada kompenseerivaid meetmeid.

(33)

Hispaania ametiasutused toetavad täielikult Pickmani väiteid ja järeldust, et meetmeid 2 ja 7 ei saa käsitada riigiabina ning meetmed 3–6 kujutavad endast olemasolevat abi, mis on igal juhul ühisturuga kokkusobiv.

(34)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(35)

Järgides Hispaania ametiasutuste ja abisaaja märkustes kasutatud järjestust, hindab komisjon meedet 7 pärast meetme 2 hindamist. Põhjuseks on asjaolu, et meetme 7 liigitamine mõjutab meetmete 3–6 liigitamist, nagu leiti menetluse algatamise otsuses ja kinnitatakse käesolevas otsuses.

(36)

Seoses meetmega 2 tekkisid komisjonil menetluse algatamise otsuses kahtlused, kas sotsiaalkindlustuskassa on Pickmani võlga käsitlevates läbirääkimistes käitunud eraõigusliku võlausaldajana.

(37)

Esiteks menetletakse Hispaania seaduste kohaselt sotsiaalkindlustusmaksetega seotud võlgu eelisjärjekorras, st võlausaldaja võib sõlmida erilepingu selle asemel, et järgida tavavõlausaldajate järgitavat menetlust (10).

(38)

Hispaania ametiasutuste esitatud teave, mida tõendavad kahe lepingu koopiad, kinnitab, et sotsiaalkindlustuskassaga sõlmitud erileping oli soodsam kui tavavõlausaldajatega sõlmitud leping. Viimase kohaselt said tavavõlausaldajad valida ainult 5 % nõuete tasumise vahel 75 päeva jooksul või 20 % nõuete intressivaba tasumise vahel 17 aasta jooksul, samas kui erilepingu alusel sai riik kaheksa aasta jooksul tagasi 18 % võlast, millele lisanduv iga-aastane intressimäär oli 3,25 % ning võlg maksti nõuetekohaselt tagasi kokkulepitud ajakavast täielikult kinni pidades.

(39)

Komisjon tunnistab ka, et juhul, kui Pickman oleks (hüpoteetiliselt) likvideeritud, siis oleks sotsiaalkindlustuskassa ainsaks alternatiiviks olnud nõuda võlgnevus tagasi teatavate materiaalsete või immateriaalsete varade kujul. Hispaania ametiasutused on aga asjakohaselt kinnitanud, et selline võimalus ei oleks olnud tasuv: materiaalsete varade arestimisel oleks puudunud tegelik väärtus, kuna eelnevalt RUMASA kasuks seatud hüpoteek oli eelisseisundis. On mõistlik nõustuda Hispaania ametiasutuste seisukohaga, et mis tahes immateriaalsete varade arestimine oleks olnud ebakindel meede, kuna Hispaania seaduste kohaselt on siin määravaks potentsiaalne ostja, kellele seisukohast oleksid need varad olnud väga väikese väärtusega või väärtusetud pärast seda, kui neid ei seostata enam ettevõtja nimega. Selle tulemusena näib, et ettevõtja likvideerimine oleks olnud vähem kasulik kui Hispaania ametiasutuste kaalutud tegelik stsenaarium, sest nende eelisseisund oli sõnaselgelt sätestatud erilepingu klauslis 10, milles seisis, et leping muutub kehtetuks, kui mis tahes muu võlausaldajaga lepitakse kokku soodsamates tingimustes.

(40)

Eespool kirjeldatust lähtuvalt on komisjon veendunud, et on asjakohaselt tõendatud, et sotsiaalkindlustuskassa tegutses kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõttega juhtumis Tubacex  (11) tehtud otsuse tähenduses, püüdes leida alternatiivi, mis tegelikult tagaks võimalikult suure summa tagasisaamise kõige soodsamatel tingimustel. Seepärast järeldab komisjon, et Pickmani sotsiaalkindlustusvõlgade loovutamist käsitlev meede ei kujuta endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(41)

Seoses meetmega 7 väljendas komisjon menetluse algatamise otsuses kahtlusi, kas Pickman oleks saanud pangalt Caja Provincial San Fernando de Sevilla y Jerez 1,6 miljoni euro suuruse laenu ilma IDEA poolse garantiita 1,3 miljoni euro ulatuses.

(42)

Komisjon on meedet hinnanud lähtuvalt garantiisid käsitlevast komisjoni teatisest. Nagu täpsustatud selle osas 4, ei kujuta üksikgarantii andmine endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt, kui i) laenusaajal ei ole majanduslikke raskusi, ii) laenusaaja saaks põhimõtteliselt laenu turutingimustel ilma riigi sekkumiseta, iii) garantii on seotud konkreetse finantstehinguga, piiratud kindlaksmääratud maksimumsummaga, ei kata rohkem kui 80 % tasumata laenust ega ole tähtajatu ning iv) garantii eest on makstud turupõhist hinda, mille puhul võetakse arvesse erinevaid tegureid, näiteks garantii kestust ja antud tagatisi.

(43)

Garantiisid käsitleva komisjoni teatise ja sellega seonduva komisjoni praktika kohaselt loetakse kolmas tingimus täidetuks, sest kasutamata garantii on seotud konkreetse laenuga, see on ajaliselt piiratud kümne aastaga ja katab vaid 80 % laenust, st kindlaksmääratud summast 1,3 miljonit eurot.

(44)

Esimese tingimuse suhtes on komisjon seisukohal, et laenu ja garantii andmise ajal (28. detsember 2005) ei olnud ümberkorraldusperiood veel lõppenud. Siiski on tõsi, et 2005. aasta detsembris oli Pickmani finantsolukord oluliselt paranenud ja ümberkorralduskavaga oli jõutud konsolideerimisetappi. 2006. aastal oli registreeriti 0,7 miljoni euro suurune kasum. Nimetatud põhjustel ei saa välistada, et Pickman ei olnud garantii andmise ajal enam raskustes ettevõtja. Siiski ei saa ka välistada, et Pickman oli raskustes ettevõtja, kuna ümberkorraldusperiood ei olnud veel lõppenud. Sellest lähtuvalt ei saa komisjon välistada, et garantiid ei antud turutingimustel.

(45)

Teise tingimusega seoses tuleb märkida, et 2004. aastal, kui ettevõtja kindlasti kvalifitseerus raskustes ettevõtjaks, sai Pickman 3,3 miljoni euro suuruse laenu pangalt Monte de Piedad y Caja de Ahorros de Huelva y Sevilla, kuna oli võimeline selle täielikult tagama, koormates osa oma varast hüpoteegiga.

(46)

Seepärast ei saa väita, et Pickman ei oleks 2005. aasta lõpus saanud laenu ilma riigi sekkumiseta. Erinevalt aastast 2004, mil ettevõtja ei saanud riikliku sekkumiseta laenu, oli nüüd esimene osa ümberkorraldusprotsessist lõpetatud ja kava oli paremast majanduslikust olukorrast tingituna konsolideeritud. Lisaks tagas Pickman oma 2004. aasta laenu IDEA asemel ise otse pangale. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et pank Caja Provincial San Fernando de Sevilla y Jerez nõustus andma Pickmanile laenu turutingimustel ja võttis enda kanda riski 20 % suuruse laenuosa eest ilma täiendava garantii või tagatiseta.

(47)

Eespool kirjeldatu põhjal ei saa komisjon välistada, et 28. detsembril 2005 oli Pickman endiselt raskustes ettevõtja. Samal ajal leiab komisjon, et Pickman oleks ilma riigi sekkumiseta saanud turutingimustel laenu. Abi summa ei vasta seega laenu kogusummale, vaid võimalikule riigigarantiist tulenevale majanduslikule eelisele.

(48)

Seoses neljanda tingimusega tunnistab komisjon, et laenu anti kümneks aastaks turupõhise hinnaga, st Euribor, mis sel ajal oli 2,783 protsendipunkti, pluss 1,25 % ja mis oli võrreldav nende laenudega, mida Hispaanias said paremas majanduslikus olukorras olevad ettevõtjad. Seoses garantii eest makstud hinnaga tuleks välja selgitada, kas makstud tasu vastas turutingimustel makstavale tasule, sest nagu juba eespool osutatud, ei ole võimalik välistada, et Pickman oli raskustes. Sellisel juhul ei ole ettevõtja olukorda arvestades võimalik välistada, et preemia sisaldas abielementi. Siiski tuleks märkida, et komisjoni praktikast lähtuvalt näib abielement olevat suhteliselt piiratud. Esiteks on komisjon nõus, et 1,5 % suurune garantiipreemia ei ole seotud riigiabiga ja seda lähtuvalt komisjoni praktikast lubada majanduslikult heas olukorras ettevõtjate garantiikavade puhul 0,5 % suurust preemiat ilma garantiid esitamata (12). Käesoleval juhul on preemia kolm korda suurem. Teiseks tagati garantii käesoleval juhul riigi kasuks seatud hüpoteegiga, mille väärtus oli 31. mail 2005. aastal 10 962 598,56 eurot ja 4. oktoobril 2007. aastal 12 512 066,27 eurot.

(49)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldab komisjon, et Pickman oleks võinud saada riikliku sekkumiseta laenu, kuna tal oli väärtuslik garantii ja ta majanduslik olukord oli paranenud. Seepärast ei arvutata abi suurust laenu kogusummast lähtuvalt. Abi koosneb makstud preemia ja samas olukorras oleva ettevõtja poolt tavaliselt makstava preemia vahest, võttes arvesse kogu saadud finantsgarantiid. Võttes arvesse 1,6 miljoni euro suuruse laenu väiksust ja garantii kõrget kvaliteeti ning asjaolu, et garantiipreemia oli 1,5 %, on komisjon seisukohal, et abielement ei ületa 100 000 eurot, mis on vähese tähtsusega abi puhul sel ajal kehtinud ülemmäär (13).

(50)

Seoses meetmetega 3–6 väljendas komisjon menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas need on turumajanduse investori põhimõttest lähtuvalt riigiabi või mitte.

(51)

Neid kahtlusi kinnitab käesolev otsus. Toetusi ei tulnud tagasi maksta ja sündikaatlaene tuli maksta tagasi igal aastal, kandes üle 10 % kasumist, mille pealt intressi ei maksta. Seetõttu on selge, et Andaluusia piirkondlik omavalitsus ei käitunud turumajanduse investorina, kuna ei oodanud investeeringult tasuvust. Lisaks kiideti need meetmed, mida anti 2004.–2009. aasta ümberkorralduskava raames, heaks Andaluusia piirkondliku omavalitsuse poolt ja on seega seotud riigi või avalikule võimuga. Meetmetega anti üksikabisaajale Pickman selektiivne eelis sündikaatlaenude ja otsetoetuste kaudu, mida muud ettevõtjad üldjuhul kasutada ei saanud. Pickman tegutseb keraamika, laua- ja portselannõude turusegmendis. Kuna nende toodetega kaubeldakse ühendusesiseselt, ähvardavad kõnealused meetmed moonutada liikmesriikidevahelist konkurentsi. Hispaania ei esita vastuväiteid nende meetmete käsitamiseks riigiabina.

(52)

Järelikult kujutavad meetmed 3–6 endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja nende võimalikku kokkusobivust ühisturuga tuleks sellele vastavalt hinnata. Asjaolu, et abi on juba antud vaatamata EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud liikmesriigi kohustusele sellest eelnevalt teatada, tähendab, et antud abi on ebaseaduslik.

(53)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiked 2 ja 3 näevad ette erandid sama artikli lõikes 1 kirjeldatud üldisest kokkusobimatusest. Eelkõige võib EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt pidada ühisturuga kokkusobivaks abi teatava majandustegevuse või teatava majanduspiirkonna arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(54)

Kuna meede 7 ei kujuta endast vastupidiselt menetluse algatamise otsuses antud esialgsele hinnangule riigiabi (vt eelnevad põhjendused 41 ja 50), on komisjon arvamusel, et meetmete 3–6 kokkusobivust ei tule hinnata 2004. aasta suuniste põhjal.

(55)

Tegelikult selgub 2004. aasta suuniste punktist 104 järgmine: „Komisjon uurib iga tema loata antud ning seetõttu asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldamisabi kokkusobivust ühisturuga käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas abi andmise ajal kehtivate suuniste alusel”.

(56)

Sellega seoses tunnistab komisjon, et meetmed 3–6, mis on ümberkorralduskava kohaselt ühekordsed meetmed, anti kuupäeval, mil Hispaania ametiasutused kava heaks kiitsid (2. märts 2004). Ühtki osa ei ole antud pärast 2004. aasta suuniste avaldamist. Seega kohaldatakse meetmete suhtes 1999. aasta suuniseid.

(57)

1999. aasta suuniste punktis 3.2.2 sätestatakse ümberkorraldusabi lubamise tingimused, mille suhtes kehtivad punkti 55 erisätted, mida VKEde puhul kohaldatakse leebemalt, eelkõige ei ole tavaliselt nõutav kompenseerivate meetmete olemasolu. Komisjon on koostanud sellise erihinnangu juhtumi puhul, mis samuti oli seotud keraamiliste lauanõude ja portselannõude tootmisega tegeleva VKEga (Porcelanas del Principado) (14).

(58)

Esiteks tuleb ettevõtjat vaadelda raskustes oleva ettevõtjana suuniste tähenduses. Nagu Hispaania ametiasutused tunnistasid, oli Pickman 2004. aastani raskustes, mille ilminguteks olid negatiivsed omavahendid ja suurenev kahjum ning ettevõtja teatavate varade peale oli seatud hüpoteek ettevõtja RUMASA kasuks, mille tulemusena Pickman peaaegu kindlasti oleks oma tegevuse lähiajal lõpetama pidanud.

(59)

Teiseks sõltub abi andmine ümberkorralduskavast, mille kestus peab olema võimalikult lühike ja see peab taastama ettevõtja pikaajalise elujõulisuse mõistliku aja jooksul, lähtudes realistlikest oletustest tulevaste tegevustingimuste kohta. VKEdega seoses tõlgendati komisjoni praktika kohaselt punktis 55 sisalduvaid sätteid nii, et komisjon ise ei pea sellist ümberkorralduskava VKEdega seotud abikavade puhul heaks kiitma.

(60)

Nagu Hispaania ametiasutused märkisid, saatis Pickman riigi ametiasutustele ümberkorralduskava, mille olid koostanud sõltumatud eksperdid ettevõtjast Auditoría y Consulta S.A. ja milles

(61)

Lisaks oli ümberkorralduskava jaotatud kahte etappi: esimesse etappi oli kavandatud suurema osa sekkumismeetmete võtmine aastal 2004, teine etapp koosnes Pickmani tervikseisundi järkjärgulisest konsolideerimisest aastatel 2005–2009 (vt järgnev tabel 2). Sekkumismeetmed, mis olid suunatud ettevõtja struktuuriprobleemide kõrvaldamisele ja pikaajalise elujõulisuse tagamisele, hõlmasid uue juhtimisstruktuuri loomist, tootmisprotsessi jaoks asjakohase organisatsioonilise struktuuri kavandamist, tööjõu vähendamist ja selle ümberjaotamist, uue kollektiivlepingu arutamist, tehase tegevuse ümberkorraldamist selle optimeerimiseks, märkimisväärset tehnilist ja infotehnoloogiaalast ajakohastamist, investeerimist müügiosakondadesse personali ja turunduskampaaniasse, uute turustuskanalite loomist, aktsiakapitali ja omavahendite vahelise tasakaalu taastamist, võlataseme kohandamist ja minimaalse likviidsuse saavutamist.

(62)

Kavas nähti sekkumismeetmetega ette erinevad stsenaariumid (parim, halvim ja keskpärane) ning realistlike finantsprognooside koostamine keskpärase stsenaariumi eesmärgi saavutamiseks, milleks oli 75 % saavutamine 2002. aastal registreeritud tootmise ja müügitasemest. Kavakohased peamised arvnäitajad on esitatud järgnevas tabelis 1 ja need on praeguseks saavutatud.

Tabel 1

(63)

Kolmandaks tuli vältida liigset konkurentsimoonutust. Kuna „väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav abi mõjutab kaubandustingimusi tavaliselt vähem kui suurtele äriühingutele antav abi”, siis „VKEdele antav ümberkorraldamisabi ei ole tavaliselt seotud kompenseerivate meetmetega” (1999. aasta suuniste punkt 55). Sellega seoses tuleb märkida, et Pickman on keskmise suurusega ettevõtja, kus töötab 137 inimest ja mille käive oli 2003. aastal 2 miljonit eurot ja mille turuosa on ühenduse tasandil piiratud. Tuleb rõhutada, et samas sektoris tegutseva keskmise suurusega ettevõtja Porcelanas del Principado puhul ei kehtestanud komisjon kompenseerivaid meetmeid. Sama praktikat järgides ei nõuta kompenseerivate meetmete kehtestamist piiratud konkurentsimoonutuse puhul, mille Pickmanile antav abi põhjustada võib.

(64)

Lisaks paistab Pickmani puhul, et i) ümberkorralduskava tulemusena tootmisvõimsus ei suurene; ii) ettevõtja personalistruktuur korraldatakse ümber, kusjuures teatavates tehastes töötajate arvu vähendatakse ja suurendatakse investeeringuid müügi- ja infotehnoloogiavaldkondadesse; iii) ettevõtja on piiratud suurusega, st abikõlblik; iv) ettevõtja turuosa on konkurentidega võrreldes väga piiratud ja oli seda veelgi enam aastal 2003 (vt eespool nimetatud turu-uuring) ja v) ajavahemikku 2000–2006 hõlmava Hispaania regionaalabi kaardi (15) kohaselt kuulus Andaluusia NUTS II piirkonda ning kuna piirkonna SKT / ostujõu standard elaniku kohta moodustas alla 60 % ühenduse keskmisest, sai Andaluusia suhtes kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a.

(65)

Lähtudes eespool kirjeldatust, eelkõige Pickmani lubadusest mitte suurendada tootmisvõimsust, tõsiasjast, et abisaaja vastab VKE määratlusele, et ettevõtjal on piiratud konkurentsivõime ja ta asub abistatavas piirkonnas, võtab komisjon kooskõlas tavapraktikaga seisukoha, et kolmas tingimus on täidetud, kuna meetmete põhjustatud konkurentsimoonutus on piiratud ja selle ulatus ei ole kindlasti vastuolus ühise huviga.

(66)

Neljandaks peab abi summa ja osatähtsus olema piiratud minimaalse vajalikuga ümberkorralduseks, mille puhul kasutatakse ka ettevõtja olemasolevaid rahalisi vahendeid. Abisaaja peab andma ümberkorralduskavasse märkimisväärse panuse, kuna see on vajalik turu veenmiseks elujõulisuse taastamise võimalikkuses.

(67)

Kokku andsid Hispaania ametiasutused Pickmanile abi summas 4,46 miljonit eurot. Märkimisväärne osa abist oli vajalik lühiajaliste võlgade tagasimaksmiseks (ettevõtjatele Inversiones Jara S.A ja Faïencerie de Bouskoura), toetused kulusid aga tööjõukuludeks ja eelkõige investeeringute tagamiseks aastate vältel (üksikasjad tabelis 2).

Tabel 2

(68)

Lisaks panustas Pickman oma elujõulisuse taastamisse 6,24 miljonit eurot, mis koosnes uue omaniku turutingimustel võetud riikliku toetuseta eralaenudest. Nimetatud summa moodustab 58,3 % kogurahastamisest, mis tähendab, et Pickman andis märkimisväärse panuse, mis on täielikult kooskõlas 1999. aasta suunistega. Lisaks näitavad tabelis 1 kajastatud ettevõtja finantsvarad, et kava eesmärk ei ole ülemääraselt parandada likviidsust. Sellest tulenevalt on komisjon arvamusel, et abi on piiratud ettevõtja elujõulisuse taastamiseks vajaliku miinimumiga.

(69)

Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et eespool kirjeldatust lähtuvalt vastavad Pickmani ümberkorralduskava meetmed 3–6 1999. aasta suunistes VKEdele seatud tingimustele ja neid saab seepärast pidada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses.

(70)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldab komisjon, et